Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda arupärimisi ja eelnõusid? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Jah, Andrei Korobeinik, kas protseduuriline küsimus?

14:01 Andrei Korobeinik

Eesti Keskfraktsiooni nimel teen ettepaneku välja arvata tänasest päevakorrast esimene ja ainus päevakorrapunkt: "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu. Tänan!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Imre Sooäär, palun, protseduuriline küsimus! (Kõne saalis.) Ei ole viga, see võimalus meil on. Imre Sooäärel on soov üle anda eelnõu. Palun!

14:01 Imre Sooäär

Austatud Riigikogu liikmed! Annan erakondadeülese Riigikogu liikmete algatusena üle perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Pere on nii isiklik ja nii püha meie kõigi jaoks, et riik ei saa ette kirjutada, milline pere on õige ja milline vale. Põhiseadus kaitseb kõiki perekondi võrdselt, olgu need siis õnnelikud või katkised, traditsioonilised või kaasaegsed, eestlaste või muust rahvusest [inimeste], samast või eri soost, punapäiste või vasakukäeliste. See eelnõu on kirjutatud lakmuspaberil. Ridade vahele on piimaga kirjutatud sõnad, mida juriidiline trükimust ei kannata. Need sõnad hoiavad koos kõiki meie peresid, sõltumata peremudelist. Need on üksteisest hoolimine, usaldus, lootus ja armastus. Loodan siiralt, et kes iganes ühendavad oma jõud, et Eestit sellest punktist, kuhu me oleme jõudnud, singulaarsusest edasi viia, viivad selle seaduse menetlemise lõpuni. Albert Einstein kirjutas 100 aastat tagasi teesid aegruumist ja relatiivsusteooriast. Oma elu kõige viimases kirjas oma tütrele kirjutas ta sõnad: "Kallis tütar! Pärast kõike, mida ma olen kirjutanud ja avastanud, olen ma leidnud, et armastus võidab kõik ja suudab ületada kõik, sest armastus on kogu elu ja universumi liikumapanev jõud. Albert Einstein." Palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, kas protseduuriline küsimus? 

14:04 Siim Pohlak

Põhimõtteliselt küll, jah. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! EKRE fraktsioon ei toeta Keskerakonna ettepanekut esimene päevakorrapunkt välja hääletada, tahtsin lihtsalt seda öelda.

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Aitäh! Te jõudsite natuke sündmuste käigust ette, aga me kõik saame ühtemoodi aru, et Keskerakonna ettepanek arvata tänane ainus päevakorrapunkt välja ei leidnud toetust ja vastavalt kodu- ja töökorra seadusele jääb see seetõttu tänasesse päevakorda.

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid! Kohaloleku kontroll, palun!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget, puudub 5.

Head kolleegid, enne kui me läheme tänase päevakorrapunkti juurde, peame läbi viima kaks hääletust, mis puudutavad Riigikogu juhatuse otsuseid. Ma tutvustan teile lühidalt enne hääletust ka olukorda, et te kõik oleksite informeeritud ja saaksime ühtemoodi aru, mida me hääletama hakkame. Riigikogu juhatus arutas oma eilsel istungil Riigikogu liikmetelt laekunud proteste seoses Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemisega põhiseaduskomisjonis. Kuna protestid olid sisuliselt paljuski kattuvad ja puudutasid kõik põhiseaduskomisjoni töökorraldust, otsustas juhatus neid käsitleda ühe tervikuna. Mõningaid nii juhatusele kui ka põhiseaduskomisjonile adresseeritud proteste on arutanud ka komisjon oma 10. jaanuari istungil, jättes need kõik rahuldamata. Hiljem laekunud proteste on põhiseaduskomisjon lubanud arutada tulevikus.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja aseesimees Helir-Valdor Seeder tegid ettepaneku võtta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkti 21 alusel vastu järgmised juhatuse otsused. Esiteks, lükata Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooniõigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Teiseks, Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõne parlamendi enamuse otsuse vastu. Ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseaduse vastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus mõistab hukka selliste ettepanekute tegemise ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni.

Riigikogu aseesimees Siim Kallas jäi eriarvamusele ega toetanud neid otsuseid. Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovib juhatuse liige Siim Kallas panna need otsused Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel hääletusele. Kuna tegemist on kahe erineva otsusega, siis peame läbi viima ka kaks hääletust. Loen teile ette kõigepealt esimese otsuse teksti ja siis hääletame seda, kas pooldate juhatuse otsuse vastuvõtmist sellises sõnastuses. Seejärel kordame sama teise otsuse tekstiga. Kas oli Riigikogu liikmetele arusaadav, et kaks erinevat juhatuse otsust, mis ei saanud konsensuslikku toetust, kuuluvad suures saalis hääletamisele? Jevgeni Ossinovski, palun!

14:09 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ei olnud paraku arusaadav. Esimene pool sellest, mis te ette lugesite, mis puudutab Riigikogu liikmete protesti komisjonis toimepandud õigusrikkumiste kohta, olid teie ja härra Põlluaasa seisukohad mulle mõistetavad, ehkki ma nendega ei nõustu. Ja tõepoolest, sellisel juhul võib veel rääkida, et Riigikogu otsustab need protestid tagasi lükata või juhatus pidi otsustama nende kas sisulise lahendamise või tagasilükkamise üle, kui konsensusele ei jõuta ja siis tuuakse see siin enamushääletusele. Aga on sügavalt arusaamatu, mis asi on Riigikogu juhatuse avaldus, mille suhtes juhatus kokkuleppele ei jõua. Mina Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses Riigikogu juhatuse avaldust kui töövormi ei näe. Kui Riigikogu liikmed Helir-Valdor Seeder ja Henn Põlluaas soovivad midagi öelda, siis kahtlematult vaba mandaadi põhimõttest lähtuvalt on teil seda õigus teha nii eraldiseisvalt kui ka koos. Aga Riigikogu juhatuse avaldus, mille suhtes ei jõutud kokkuleppele ja mida siis täiskogu häälteenamusega peaks hakkama heaks kiitma, on ju ka sisuliselt täielik nonsenss. Kas te võiksite selgitada oma mõttelõnga?

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ei saa aru, millisest avaldusest te räägite. Hääletusele pannakse kaks Riigikogu otsust ja mitte ühtegi Riigikogu juhatuse avaldust. Riigikogu juhatuse otsust, vabandust, mitte Riigikogu juhatuse avaldust. Kaks otsust, mille ma ette lugesin. Teise otsuse ma lugesin ette ja ma võin seda veel kord lugeda enne hääletust, kui me selle hääletusele paneme. Ma loen selle täies mahus ette, loomulikult, nii nagu kord ette näeb. Mõlemad on Riigikogu otsused sellisena sõnastatud, nagu ma teile ette lugesin. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

14:11 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Ma pean ütlema, et endiselt on segane, kas on konkureeriv hääletus ja mis selle hääletuse tulemusest sõltub. Kui üks või teine teie etteloetud tekst saab Riigikogu saalis toetuse, siis mis sellele järgneb?

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu võtab mõlema otsuse puhul vastu otsuse lihthäälteenamusega. Kuidas? Riigikogu võtab vastu otsused ehk kinnitab Riigikogu juhatuse mittekonsensuslikult langetatud otsused lihthäälteenamusega suures saalis. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:12 Jevgeni Ossinovski

Siiski, kui mina õigesti aru sain, mida teie ütlesite, siis soovivad kaks juhatuse liiget konkreetse eelnõu, 288, kohta põhiseaduskomisjonis avaldada arvamust. Arvamust selles kontekstis, et kas võib hinnata, kas need muudatusettepanekud olid asjakohased, ei olnud asjakohased, kas need olid tehtud eesmärgiga parandada õigusloome olukorda või need on tehtud selleks, et juhtida tähelepanu mingitele üldpoliitilistele küsimustele. Kahtlematult, Riigikogu liikmetel on eraldiseisvalt ja ka kogumina õigus seisukohta väljendada, igasuguseid avaldusi vastu võtta. Aga milles seisneb see otsustamise koht? Otsustada saab ju siiski asju, mis on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega juhatuse otsustada antud. Kas üks või teine muudatusettepanek on mõistlik, meeldiv, eesmärgipärane – minu teada ei ole kodukord andnud juhatusele sellist pädevust, et hinnata muudatusettepanekute meeldivust või sobivust.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et mõlemad otsused on kooskõlas kodu- ja töökorraga, ja see, millises sõnastuses Riigikogu juhatus otsuseid teeb, ei ole täpselt kodu- ja töökorraga kuidagi reguleeritud. Riigikogu juhatus on ka varem võtnud vastu soovituslikke otsuseid, andnud juhtnööre komisjonidele ja Riigikogu töö kohta, viimati ka kaugistungite läbiviimiseks. Nii et neid otsuseid võetakse vastu väga erinevas vormis ja ka etteloetud mõlemad otsused on igati kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Hanno Pevkur, palun!

14:14 Hanno Pevkur

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan aru, et te panete suure saali ette hääletuseks Riigikogu juhatuse otsuse, mille ettepanek oli protestid tagasi lükata. Kui see oli teie juhatuse otsus, millega üks juhatuse liige ei nõustunud, siis loogiliselt järeldub sellest see, et kui suur saal ei nõustu juhatuse sellise otsusega, tähendab see seda, et need protestid rahuldatakse. Sellest tulenevalt, kui need protestid rahuldatakse, ei ole meil võimalik tänast esimest päevakorrapunkti arutada. Kas teie mõttekäik on sarnane minu mõttekäiguga?

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole, ei ole sarnane. Kui täna suur saal ei toeta neid otsuseid, siis ei ole juhatus üldse otsust vastu võtnud ja juhatus peab neid proteste uuesti arutama. Aga see ei tähenda, et juhatus oleks rahuldanud neid proteste. Nii ei saa kindlasti seda hääletustulemust tõlgendada. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

14:15 Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Ikkagi väga segane on see lugu. Ja väga keeruline on aru saada nendest järelmitest, mis nende otsuste hääletusele siis ühel või teisel puhul tulevad. Kui te ütlete, et suure saali hääletus, juhul kui nüüd see teie tekst lükatakse tagasi, ei tähenda sisuliselt midagi muud, kui et juhatus peab uuesti arutama, siis kuidas vastupidisel hääletusel saab olla täiesti teistsugune tulem? Esiteks, ikkagi endiselt, mida me täpselt hääletame ja mis on ühe või teise hääletustulemuse järelm?

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma püüan seletada. Seadused võivad olla väga keerulised, aga see hääletus on siiski lihtne, nagu ikka. Kui hääletatakse ühte otsust ja see saab poolthääli, siis see otsus on vastu võetud poolthäältega, ja kui see otsus, mis ma hääletusele panen, ei saa poolthääli, siis seda ei ole vastu võetud ja seda otsust ei ole. Needsamad kaks juhatuse otsust, mis ma panen hääletusele, ikka nendest otsustest räägin, ei millestki muust. Jüri Jaanson, palun!

14:16 Jüri Jaanson

Suur tänu! Ma saan aru, et juhatus on tagasi lükanud kõik protestid. Ma soovin küsida otse teie käest. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõige 2 ütleb üsna selgelt – minu meelest päris selgelt –, et muudatusettepaneku esitaja peab saama oma ettepanekut komisjonis selgitada. Kuidas te tõlgendate seda? Kas siin on võimalust mööda vaatamiseks või mis põhjusel lükkas juhatus selleteemalised protestid tagasi?

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Juhatus kaalus päris põhjalikult põhiseaduskomisjonis toimunut – nii võimalusi tutvustada muudatusettepanekuid kui ka hääletusprotsessi ja eri muudatusettepanekute kimpu sidumist – ja kaks isikut leidsid, et see tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Kolmas liige leidis, et see nii ei olnud, ta kasutas oma õigust jääda eriarvamusele ja seetõttu me oleme täna siin suures saalis, et me kõik ühiselt läbi hääletuse otsustaksime. See tuleb kodu- ja töökorrast. Aga ma võin kinnitada, et juhatus arutas sisuliselt kõiki neid proteste.

Hanno Pevkur, palun!

14:17 Hanno Pevkur

Aitäh, austatud istungi juhataja! Enne kui tänane istung kogunes, 17 minutit tagasi, kutsus põhiseaduskomisjoni esimees kokku erakorralise põhiseaduskomisjoni istungi. Ja sellel istungil tegi põhiseaduskomisjoni esimees ettepaneku – sarnase ettepaneku, mille tegi Keskerakonna fraktsioon praegu –, et seda päevakorrapunkti nr 1 täna ei arutata. Kuna protestid on otseselt seotud päevakorrapunktiga nr 1, siis langetas komisjon konsensusliku otsuse, et täna seda päevakorda ... Okei, härra Hepner täpsustab ja ma seletan siis lahti, mis põhiseaduskomisjoni istungil toimus.

Kuna kodu- ja töökorra seaduse järgi ei ole võimalik päevakorrast välja võtta punkti juhul, kui Riigikogu suur saal on päevakorra kinnitatud, siis päevakorrapunkti mittearutamiseks – mis oli põhiseaduskomisjoni esimehe tahe – on kaks legaalset viisi. Üks legaalne viis on see, et komisjoni esindaja, antud juhul põhiseaduskomisjoni esimees, ei tule pulti seda ette kandma, ehk on ettekandmise võimatus. Ja teine on see, et algatajad võtavad selle eelnõu tagasi. Kuna protestid on otseselt sellega seotud ja kuna ma näen, et põhiseaduskomisjoni esimees on siiski valmistumas selle punkti ettekandeks ja EKRE ei olnud nõus selle punkti väljavõtmisega, siis olen mina kimbatuses, mida me nüüd ikkagi hääletame, mis on selle tagajärg. Sest, nagu ma ütlesin, protestid olid otseselt seotud sellega, et Riigikogu liikmete õigusi on rikutud. Tahaksin ka teie arvamust kuulda, kuidas teie Riigikogu juhatajana näete hetkel olukorda, kus põhiseaduskomisjon konsensuslikult võttis teadmiseks selle, et põhiseaduskomisjoni esimees seda eelnõu ette kandma ei tule, aga nüüd on meil ikkagi see päevakorrapunkt päevakorras.

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust koos. Kõigepealt kordan veel kord üle ja, head kolleegid, kutsun üles mitte laskuma praegu siin suures saalis nende protestide sisu arutelusse, sellepärast et seda on tehtud põhiseaduskomisjonis, seda on tehtud Riigikogu juhatuses ja suure saali pädevus täna on juhatuse otsus kas kinnitada või mitte kinnitada. Ja selle üle me hääletame. Nii et ma palun olla konstruktiivsed ja teeme selle hääletuse ära. Me kõik oleme vabad arvamuse avaldamiseks.

Mis puudutab põhiseaduskomisjoni ettekandjat, siis juhatusele ega mulle ei ole jõudnud mingisugust põhiseaduskomisjoni ettepanekut päevakorra kohta. Keskerakonna liikme, härra Korobeiniku tehtud ettepanekut me kuulsime, üks Riigikogu fraktsioon ei olnud selle ettepanekuga nõus ning tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest jääb sel juhul see päevakorrapunkt ka päevakorda. Kui ettekandja tuleb kõnepulti ja selle päevakorrapunkti arutelu on võimalik, siis see ka toimub. Mina juhatajana ei saa seda kuidagi takistada. Lauri Läänemets, palun!

14:21 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et sellega, et me peaks jääma konstruktiivseks ja ka otsuseid selliselt tegema, on kõik siin saalisolijad nõus. Meie tava ja ka protseduurika näeb ette, et me teeme ikkagi teadlikult ja argumenteeritult otsuseid. Sellega, et te ütlesite, et me peaks lihtsalt neid juhatuse otsuseid hääletama, ma ei saa kuidagi nõustuda. Ma arvan, et kui me neid juhatuse otsuseid hakkame hääletama, siis enne seda me peaksime arutlema ja mõistma, mis on juhatuse argumendid selliste otsuste tegemiseks. Ja meid kindlasti huvitab ka see sisuline pool, kuidas juhatus selliste otsusteni jõudis.

Minul on teile nüüd küsimus: alati, kui me siin saalis midagi arutame, siis on meil selle jaoks – noh, üks on see, et elektrooniliselt kättesaadavad materjalid – ka materjalid füüsilisel kujul kättesaadavad. Mina sooviksin näha kõiki neid materjale koos protestidega, ma sooviksin neid kirjalikult ja ma arvan, et siin saalis on väga palju inimesi, kes soovivad neid materjale kirjalikult saada. Lisaks soovin ma juhatuse otsuseid kirjalikult koos argumentatsiooniga, miks juhatus üht- või teistmoodi arvas.

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Noh, arupidamiseks enne hääletust on teil võimalik 10 minutit vaheaega võtta, see võimalus teil on. Mis puudutab juhatuse otsuste kättesaadavust, siis minu teada kodukord ei reguleeri seda, et see peaks praegu siin saalis paberkandjal kättesaadav olema. Aga juhatuse otsused ei ole salajased, need on kõik elektroonilisel viisil kättesaadavad Riigikogu liikmetele, nii et loomulikult on igal Riigikogu liikmel võimalik nendega tutvuda.

Eerik-Niiles Kross, palun!

14:23 Eerik-Niiles Kross

Mul oli sama mure – sooviks juhatuse otsuseid, eriti seda teist otsust kirjalikult näha, sest ettelugemisest jäi mulje, et tegemist on ikkagi kodu- ja töökorra seaduses Riigikogu liikmele etteantud õiguste piiramise soovitusega, vähemalt. Tekib tunne, et juhatus tahab nüüd suure saali kätega meile natuke nagu mütsi pähe tõmmata. Et me võtame ise siia ja hääletame oma õiguste piiramist niimoodi üle jala. Kahtlasevõitu. Esitage siis parem juba seadusemuudatus!

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma võin teid rahustada, et teie tunne petab teid. Ei, kõik on korrektne ja mind ka praegu informeeriti, et EMS-is on ka kõik juhatuse protokollid ilusti kättesaadavad kõigile Riigikogu liikmetele. Neid on võimalik lugeda ja nendega on olnud võimalik tutvuda. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:24 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma kutsuksin teid üles selle teema praegu päevakorrast maha võtma, sellepärast et tõepoolest, olukord nende põhiseaduskomisjonis toimunud õigusrikkumiste suhtes on kaunis terav – nagu teate väga hästi ka teie –, seda kajastab seesama protestide hulk. Kogenud Riigikogu liikmena saate te täpselt samamoodi aru nagu minagi, et seaduse sätet on rikutud. On võimalik kahtlematult argumenteerida, nagu teie olete argumenteerinud, et see on mingi suurema hüve nimel ja sellest tulenevalt on see proportsionaalne ja õigustatud, aga need on tegelikult väga põhimõttelised vaidlused, mille suhtes Riigikogu pikaajalise toimimise eesmärgil on oluline saavutada laiaulatuslik kokkulepe ja kompromiss. Teie soovite praegu enamushääletusega jõuda sinna, et sõita veel kord siin suures saalis, oma istungi juhataja õigust kasutades, vähemusest ja ka vähemuse tõlgendusest üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse suhtes. Ja see, ma arvan, ei lisa konstruktiivsust siin saalis edaspidi ja loob tegelikult ka ohtliku pretsedendi. Samamoodi võib ju enamusega hääletada seda, et kõik muudatusettepanekud, mis ei ole koalitsioonileppega seotud, heidetakse kohe kõrvale. Juhatus ei jõua kokkuleppele, suur saal hääletab. Tegelikult see ei ole normaalne. Ja see, kui te sellega praegu edasi lähete, siis te kindlasti provotseerite siin päris suure ja laiaulatusliku arutelu sellel teemal, milles loomulikult mina näiteks pean vajalikuks väljendada protesti kõikide nende rikkumiste suhtes, mis nende 10 tunni jooksul aset leidsid, kui mina isiklikult osalesin põhiseaduskomisjonis sellel istungil, kus teid ei olnud. Võib-olla on tõesti konstruktiivsem – arvestades ka kujunenud poliitilist olukorda – tänaseks see teema maha võtta ja tulla selle juurde tagasi, kasutades ka neid mitteformaalseid kanaleid, mis Riigikogu juhatuse töös on olemas, nagu vanematekogu jne, ja püüda jõuda nendes küsimustes laiaulatusliku kokkuleppeni. Aga mitte luua ohtlikku pretsedenti, kus lihtsalt enamuse häältega sõidetakse vähemusest üle.

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mis puudutab Riigikogu töö korraldamist ja vanematekogu kogunemist võimalike probleemide lahendamiseks või Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, siis see on kindlasti võimalik. Tavakohaselt otsustab selle Riigikogu esimees, kui ta selle kokku kutsub. Seda on ka varem juhtunud, nii et võib-olla on selleks vajadus. Aga see on Riigikogu esimehe pädevus ja niisugune on olnud tava, ma arvan, et selle juurde me jääme. Aga teie ettepanekule ma ei saa kuidagi vastu tulla, sest siis ma satun ise libedale teele. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest on mul kohustus see tänasel istungil suures saalis hääletusele panna, kuna juhatus ei saavutanud konsensuslikku otsust ja ma ei taha kuidagi siin kodu- ja töökorda rikkuda.

Heljo Pikhof, palun!

14:27 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Teil on kohustus panna [otsused] hääletamisele, aga samas ei ole te täitnud teist kohustust, et meil oleks võimalus nende paberitega tutvuda. Kui nüüd rääkida istungi päevakorrast, siis see on samuti üleval Riigikogu kodulehel, ja samamoodi eelnõud, aga need on ometi ka paberkandjal olemas. Minu palve on: palun võimaldage Riigikogu liikmetel tutvuda nende materjalidega paberkandjal. Ma lisan, et me võib-olla ei teadnudki, et selline otsus tuleb ja selle otsuse oleks võinud enne Riigikogu liikmetele ka meili teel või kuidagi saata.

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Muudatusettepanekuid oli tuhandeid, üle 9000, ja Riigikogu liikmed avaldasid arvamust, et neid ei pea paberkandjal saalis kättesaadavaks tegema. Minu arvates oli see mõistlik, et säästa Eesti loodust, olla ökonoomne ja see oli ka praktiline – e-riigina me ju ammu juba kasutame elektroonilisi vahendeid. Enamik Riigikogu liikmeid on võimelised need materjalid saama elektrooniliste kanalite kaudu kätte ja praeguse arutelu käigus on võimalik neid lugeda. Need ei ole väga mahukad. Mul on küll ettepanek, et jääme konstruktiivseks, ärme sunnime võtma vaheaega, et ametnikud paljundaksid paberile neidsamu materjale, mida te saate ise arvutist lugeda ja mis on elektroonilises süsteemis kõikidele Riigikogu liikmetele kättesaadavad. See ei ole praktiline ja see ei ole mõistlik.

Eduard Odinets, palun!

14:29 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ma ikkagi päris hästi aru ei saa. Meie tänases päevakorras on eelnõu 288, milleks ma olen väga põhjalikult ette valmistanud. Päevakorras ei ole juhatuse otsuste kinnitamine või tagasilükkamine. See tähendab, mina isiklikult Riigikogu liikmena ei olnud selleks üldse valmis. Nüüd ma tulin siia saali ja teie pakute minule suuliselt ette lugedes hääletada juhatuse otsuste poolt või vastu, võtta seisukoht. Palun selgitage minule, mille alusel ma peaksin nüüd seisukohta kujundama! Te soovitate, et selle diskussiooni ajal otsige arvutist ja lugege. Ma olen isegi võib-olla nõus sellega, et mitte nõuda paberi peal, aga minul Riigikogu liikmena, selleks et kujundada seisukoht ja hääletada, peaks olema võimalus tutvuda kõikide asjasse puutuvate materjalidega. Selle tõttu mina küll tahaksin selleks aega ja et te näitaksite mulle konkreetselt need kohad EMS-is või veebilehel või kus iganes, kus ma saan tutvuda protestidega või juhatuse protokollidega selle kohta. Ja selleks on vaja aega.

14:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui juhatuse [koosolek] on toimunud, siis me paneme need hääletusele järgneval istungil. Nii et materjalidega on olnud võimalik tutvuda. Ka enamikku proteste on arutatud, või kõiki neid, mis juhatusse jõudsid, loomulikult, arutati ka eelnevalt põhiseaduskomisjonis. Igal fraktsioonil on põhiseaduskomisjonis oma fraktsiooni esindaja olemas, kelle kaudu on olnud võimalik tutvuda nende protestidega väga pikalt. Kõikidel fraktsioonidel on olemas põhiseaduskomisjonis esindajad, kes olid nende protestide esindamise juures ja ka nende arutelude juures. Nii et siin peaks olema olnud see võimalus ja kõikidel fraktsioonidel ka varem juurdepääs nendele materjalidele. Võib-olla tuleks siis tihedamini suhelda oma fraktsioonikaaslastega ja fraktsiooni sees, et saada see informatsioon, mis komisjonis ühe või teise fraktsiooni esindaja teada sai, et ta selle adekvaatselt edasi annaks.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Pühapäevasel põhiseaduskomisjoni istungil osalesin mina fraktsiooni esindajana ja ma pean küll ütlema, et seal ei antud edasi informatsiooni, et eeloleval kolmapäeval hääletab suur saal juhatuses konsensust mittesaanud otsuseid. Nii et ma arvan, et juhatusel on täitsa asjakohane nende fraktsioonide puhul, kellel ei ole oma liiget Riigikogu juhatuses, siiski informeerida, kui soovitakse päevakorraväliselt, täiesti korrektselt päevakorraväliselt neid küsimusi suures saalis hääletusele panna, eriti kui need on oma olemuselt väga kaalukad ja võivad omada ka pretsedendi tähendust.

Nüüd, minu küsimus puudutab teie väidet, et te peate selle hääletusele panema, sest muidu lähete te päevakorraga vastuollu. Kodu- ja töökorra seaduse § 16  lõige 4 teine lause ütleb järgmist: "Kui konsensust ei ..." Kolmas lause, vabandust: "Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Kas te võite öelda, milline juhatuse liige nõudis seda hääletust siin istungil? Võib-olla see juhatuse liige on valmis selle palve tagasi võtma ja me saaksime siiski konstruktiivselt selle asja ära lahendada, mitte nii, et enamus sõidab vähemusest üle?

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Võin vastata küll. See juhatuse liige oli Siim Kallas. Ta ei hääletanud juhatuse koosolekul nende otsuste poolt, ta nõudis neid tänasel istungil hääletusele ja ta ei ole oma nõudmisest loobunud.

Heljo Pikhof, palun!

14:33 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Kui ma enne protseduurireeglite suhtes sõna võtsin, siis ma tahtsin öelda seda, et me tegelikult sooviksime seda juhatuse otsust, mida me peame praegu hääletama hakkama, paberil. Sest ma pole sellega enne tutvunud ja ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid ei ole sellega tutvunud, seda võimalust pole lihtsalt antud. Tahaks vaadata, mis seal kirjas on.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma saan aru, et te tahate sedasama materjali, mille ma teile ette lugesin – sest ma lugesin otsuse teksti ette –, paberil? Sellest ei piisa, et ma loen ette ja et see on elektrooniliselt kättesaadav olnud. Te soovite tingimata paberil saada. (Saalist räägitakse midagi.) Selge. Siis mul on palve, et meie tehniline personal valmistaks need materjalid paberil ette, et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks võimalik tutvuda paberil vastavate juhatuse koosoleku materjalidega.

Indrek Saar, palun!

14:34 Indrek Saar

Tänan! Mul on selle sama küsimuse jätkuküsimus. Te väitsite, et juhatuse otsused on elektrooniliselt meie elektroonilises infosüsteemis kättesaadavad. Kas te selgitaksite meile, millal ja mis kujul on juhatus informeerinud Riigikogu liikmeid sellest, et need otsused on elektrooniliselt kättesaadavad? Et te üldse olete millestki informeerinud? Kas me peaksime selle peale iseenesest tulema, me peaksime pidevalt seirama kodulehte, kas juhatus on järsku midagi vahepeal otsustanud? Kuidas see teie arvates tavapärases Riigikogu töörutiinis käima peaks?

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See käib tavapärase rutiini järgi: kui EMS-i riputatakse materjalid üles, siis sellest hetkest on nad kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadavad ja eraldi teavitust ei tule. Nii on reeglina ka kõikide teiste materjalidega.

Tõnis Mölder, palun!

14:35 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tahtsin öelda, et keskfraktsioon saab küll aru, kui te ette loete, ja meie paberil neid ettepanekuid ei vaja.

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

14:35 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Minul on see teie otsus siin digitaalselt praegu ees ja ma loen seda ja see tõepoolest on sõna-sõnalt selline, nagu te ette lugesite. Minu küsimus on teile sisuline, kuna ma loen protokolli ja sellest protokollist ei ole võimalik välja lugeda selle arutelu sisu, mis juhatuses oli. Väga põgusalt, lühidalt kirjeldan. Eelmisel nädalal toimus põhiseaduskomisjoni [istung] neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval. Neljapäeval kutsuti hulk meie kolleege tutvustama oma muudatusettepanekuid. Selleks saadeti eelnevalt info ja aeg. Sel ajal seda arutelu ei toimunud. Reedel saadeti uuesti, vähem kui 24 tundi varem, info selle kohta, et toimub arutelu, ja aeg, millal Riigikogu liikmed on sellele arutelule palutud. Reedel avanes selline pilt, et toimus virtuaalne istung, kuid sinna ei lubatud Riigikogu liikmeid, kes olid kutsutud selleks ajaks osalema, ja seda arutelu kutses märgitud ajal ei toimunud. Ühtlasi ei saadetud Riigikogu liikmetele ka mingit teavitust selle kohta, et ajagraafik on muutunud või mingil põhjusel toimub see arutelu hiljem. Ehk situatsioon oli sarnane sellega, et te kuulutate välja näiteks Riigikogu istungi, ma tulen kohale, saali uksed on lukus ja keegi ei ütle mulle, mis on muutunud, kas on koht muutunud või aeg muutunud. Ja põhimõtteliselt sama kordus ka laupäeval, kui kutse ajagraafikuga tuli laupäeva hommikul mõnetunnise etteteatamisega ja seejärel toimus taas täpselt seesama, mis kolmel päeval varem: ette nähtud ajal ei toimunud muudatusettepanekute arutelu. Palun olge nii kena ja seletage, kuidas siis – ma saan aru, et teie ja Henn Põlluaas olete selle otsuse poolt olnud – on see kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas. Palun selgitage mulle, kuidas saab selline töökorraldus olla kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega! Minu arvates ei ole tagatud saadikutele õigus oma muudatusettepanekuid tutvustada, kui kolmel korral teatatakse talle aeg, millal see toimub, ja koht, ja siis ühelgi nendest kordadest ei toimu sellel ajal ja selles kohas komisjoni istungit.

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul oli ettepanek mitte laskuda sisuliselt kõikide nende protestide arutellu, mida oli päris palju, ja kõikidel nendel päevadel toimunud põhiseaduskomisjoni istungite üksikasjade arutellu suures saalis. See ei ole väga viljakas tegevus. Ma võin kinnitada, et juhatus arutas päris põhjalikult ja sai tunduvalt põhjalikuma ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunust, kui teie praegu selle lühikese aja jooksul suutsite tutvustada. Me arutasime, kaalusime ja leidsime, et põhiseaduskomisjonil, nii nagu ka teistel komisjonidel, on väga lai enesekorraldusõigus ja komisjoni esimees komisjoni koosolekut juhatades peab tagama koosoleku toimimisvõime, eelnõude menetlemise võime, muudatusettepanekute menetlemise võime, ning konsulteerides ekspertide ja ametnikega, hindasime, et see on olnud piisav. Jõudsime sellisele tulemusele, mis ei olnud konsensuslik, ja täna me saalis hääletame. Nii nagu õigusriigis ikka on Riigikogu liikmetel võimalik kasutada kõiki oma võimalusi, mida õigusriik pakub. Meil on ka Riigikogu üle järelevalve teostajad, on õiguskantsler, on Riigikohus, nii et ei maksa karta, et opositsioonist lihtsalt sõidetakse üle, nagu te siin väidate. Ei ole nii. Tegelikult näidati ka põhiseaduskomisjonis üles head tahet kõigi nende enam kui 9000 muudatusettepaneku, millest suur osa ei olnud sisulised ja konstruktiivsed, arutamise ja hääletamise suhtes. Nendele kulutada ebamõistlikult palju aega ei oleks kindlasti olnud kuigi mõistlik.

Indrek Saar, palun!

14:40 Indrek Saar

Ma küsin uuesti. Jah, ma saan sellest aru, et dokumendid on elektrooniliselt üles pandud. Aga meie senine tava on see, et Riigikogu liikmed, kellel on ühel või teisel moel puutumus selle dokumendiga – ja antud juhul, kui me tahame suures saalis hääletada, siis on meil kõigil sellega puutumus –, neile saadetakse automaatselt teavitus, et neid puudutav dokument on EMS-i üles pandud. Kas te ütleksite mulle, millal ja mis kujul see teavitus on Riigikogu liikmetele saadetud?

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma arvan, et nii nagu ma eelnevalt vastasin, samamoodi saan ma vastata praegu teile: see pandi EMS-i üles ja sellest hetkest oli ta kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadav ja mingisugust eraldi teavitamist ei ole olnud, nii nagu ka tavapäraselt Riigikogu juhatuse väga paljude otsuste puhul.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:41 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Väga paljude poliitikute seisukohad Riigikogus läbi aegade ei ole olnud ei sisulised ega konstruktiivsed, aga ma ei usu, et see on põhjendus Riigikogu juhatusele hakata piirama Riigikogu liikmete õigust teostada oma vaba mandaati. Te viitasite oma seisukoha selgitamisel, et komisjonidel on lai enesekorraldusõigus. Neil tõepoolest on lai enesekorraldusõigus, aga siiski jätkuvasti põhiseaduse ja kodu- ja töökorra seaduse raamides. Tõepoolest, põhiseaduskomisjon arutas neid proteste väga põhjalikult, olin ka ise üks, kes selles osales, aga paraku nendele eri Riigikogu liikme õiguste rikkumistele, mis aset leidsid, sisulist vastust komisjoni esimees anda ei osanud. Ta lihtsalt pani need tuimalt hääletusele, nii nagu tahate teiegi täna hääletusele panna. See, ma arvan, ei ole kuidagi kohane, ei lahenda sisuliselt seda küsimust, ei edenda parlamentarismi ega lahenda seda probleemi väärikalt, nii nagu Riigikogu juhatus peaks seda lahendama. Teie kolleeg härra Põlluaas kõneles selles kontekstis sellest, et Riigikogu liikmete suid tuleb kinni toppida. See on see kontekst, milles me arutame neid proteste, härra Seeder.

Nüüd, minu küsimus on, et üks osa nendest protestidest – väga oluline küsimus – puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 35 lõike 2 täitmist, ehk siis seda, millised õigused on komisjoni esimehel erakorralise komisjoni koosoleku kokkukutsumisel. Need on tõepoolest laiad, ta võib seda teha suvalisel ajal ja suvalises kohas. Küll aga, nagu kommentaarid seda ütlevad, peab komisjoni esimees tagama selle, et kõikidel Riigikogu liikmetel on võrdne õigus ja võimalus, reaalne võimalus selles arutelus osaleda. Nüüd, eri Riigikogu liikmed on eri põhjustel – nii tervislikel kui ka muudel põhjustel – protesteerinud selle vastu, et neile seda võrdset õigust osaleda komisjoni koosolekul ei antud. Missugune on juhatuse sisuline vastus nendele protestidele?

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sisuline vastus on see, et peale pikka arutelu juhatus leidiski – mitte konsensuslikult, aga häälteenamusega –, et põhiseaduskomisjoni tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Ja nii nagu näeb kodu- ja töökorra seadus ette, ei kuulu see siin suures saalis arutusele. Siin ei ole ette nähtud ei sõnavõtte, ei muudatusettepanekuid nende eelnõude puhul, vaid see on selline formaat, kus Riigikogu suure saali enamus kas kinnitab selle juhatuse otsuse või ei kinnita. Ja vastavalt seadustele on loomulikult Riigikogu liikmetel õigus protestida ka Riigikogu juhatuse otsustele. Aga see tuleneb ka juba kodu- ja töökorra seadusest ja teistest seadustest. Ka see võimalus on olemas.

Siim Pohlak, palun!

14:44 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin sotsiaaldemokraadid muretsevad, et ei saanud ja ei saa oma muudatusettepanekuid tutvustada, ja protesteerivad, räägivad midagi läbisegi väärikusest ja kõigest sellest. Minu meelest needsamad muudatusettepanekud on ühed kõige vääritumad asjad, mida siin Riigikogus läbi ajaloo on tehtud, samuti see täiesti sisutühi debatt praegu, kus lihtsalt junditakse samamoodi. Ma kutsun häid kolleege üles, et lõpetage ära. Te olete Riigikogu mainele juba piisavalt kahju teinud ja ma tõesti sooviksin, et me läheksime päevakorraga edasi. Muidu peaks hakkama küsima, et millised on need muudatusettepanekud, mille üle te kõige uhkemad ikkagi olete ja mida te kõige rohkem tahaksite arutada ja milles probleemid on. Nii et veel kord, ma teen ettepaneku, et läheme palun päevakorraga edasi.

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalvi Kõva, palun!

14:45 Kalvi Kõva

Aitäh! Teen ühe ettepaneku. Kuna me siin näeme, et nii põhiseaduskomisjon kui ka mingi osa juhatusest läheb meil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatust väga räigelt mööda, siis ma teen ettepaneku, mis võib-olla ka ei ole meie kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas. Härra Helir, suhelge põhiseaduskomisjoni liikme härra Hepneriga. Nagu te enne meile ütlesite, et võiksite fraktsioonis rohkem omavahel suhelda, suhtle ka sina, hea Helir, härra Hepneriga. Tema põhiseaduskomisjoni liikmena võib kinnitada, et härra Poolamets täna lubas, et ta ei lähe pulti, mida ta minu arust ka meedias on ütelnud kuigipalju välja, et sellega täna seda päevakorrapunkti ei arutata. Ma loodan, et härra Poolamets oma sõna peab. Ja sellest tingituna küsige suure saali arvamust hääletuse kaudu. Kas me võime neid juhatuse otsuseid, kas need on legitiimsed või mitte, hääletada enne seda, kui see seaduseelnõu tuleb reaalselt siia saali arutelule?

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

(Hääled saalis.) Ega ma nüüd päris aru ei saanud. Te eeldate, et härra Poolamets ei lähe pulti. Mina seda Riigikogu [istungi] juhatajana tõesti ei tea. Seda me näeme pärast. Aga sellest sõltumata on meil õigus ja kohustus Riigikogu juhatuse langetatud otsused, mis ei ole konsensuslikud, suurde saali tuua ja neid siin hääletada. Sellest me ei pääse. See, kas härra Poolamets tuleb siia ette kandma või mitte, seda me näeme lähitulevikus, kui oleme protseduuriliste küsimustega ühele poole saanud.

Lauri Läänemets, palun!

14:47 Lauri Läänemets

Aitäh, istungi juhataja! Muidugi see, mida Siim Pohlak, lugupeetud kolleeg siin ütles, nimetades neid küsimusi kuidagi ... täpselt sõnu ei mäleta, aga ma sain aru, et need on mingi naljategemine ja mõttetu asi, mis sinna on esitatud. No ma lihtsalt korra vaatan enda küsimuste peale, need puudutavad regionaalse ebavõrdsuse vähendamist Eestis, väikekoolide tulevikku, kuidas need püsima võiks jääda, inimeste tööküsimusi ja kõiki selliseid asju – mina küll ei arva, et sellised küsimused ei ole olulised Eesti inimeste jaoks. Aga kuna niimoodi väidetakse, siis ma saan aru, et teil juhatuses oli ka mingisugune selline seisukoht, vähemalt umbes niimoodi loen siit välja ka.

Teate, ma nüüd vaatan seda juhatuse protokolli või see on istungi protokoll nr 3 sellest aastast. Mina olen esitanud protesti ja te soovite, et ma võtaksin nüüd vastu otsuse, aru saamata, millele tugines Riigikogu juhatus sellisele seisukohale jõudmisel. Teil ei ole ju ühtegi viidet, ühtegi argumenti. Kui me arutasime põhiseaduskomisjonis – te olete sellele viidanud –, siis ma tuletan teile meelde, et põhiseaduskomisjoni liikmetest enamik – muidugi seda osade poolt läbi meedia öelduna  – on seisukohal, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt Riigikogu kodu- ja töökorda. Näiteks seda on öelnud Andrei Korobeinik, on ju. Ta on öelnud, et jah, ta hääletas poolt, sellepärast koalitsiooni teerull nagu käskis, aga tema arvates rikuti kodukorda. Mind nüüd väga huvitaks: öelge mulle koht, kustkohast ma saan teada – kuna te ütlete, et teie ei taha siin sisust rääkima hakata –, millistele argumentidele, millistele paragrahvidele Riigikogu juhatus sellisele otsusele või sellist otsust kujundades tugines. Mul ei ole ju Riigikogu liikmena võimalik teha otsust nagu lambist selle peale, et te ütlete, et hääletage nii. Ma tahaks õigusselgust.

14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu juhatus arutas neid põhjalikult ja see, mille alusel me otsuse langetasime, on siin ka kirjas. Mis puudutab proteste ja kõiki võimalikke kommentaare, siis neid on võimalik saada juhatuse liikmete käest, on võimalik saada ametnike käest, kes viibisid ka juhatuse koosolekul. Nii et täiendavaid selgitusi on võimalik saada. Aga protokoll on vormistatud täpselt sellises vormis, nagu ta on, ning kodu- ja töökord ei sätesta täpselt, kui mahukalt või millised detailid peavad olema protokollis välja toodud. See on tavapärane juhatuse koosoleku protokoll, mis on aastaid olnud niisugune.

Henn Põlluaas, palun!

14:50 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna mind on siin opositsioonist Jevgeni Ossinovski otseselt süüdistanud, justkui mina sooviksin Riigikogu liikmete suud kinni toppida, justkui ma oleks selliseid avaldusi teinud – ma tahan rõhutada, et lõpetage selline räige valetamine ära! Ma pole mitte iialgi nõudnud Riigikogu liikmete suude kinni toppimist! See on alatu, ilge, vastik ja tülgastav vale!

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

14:50 Jevgeni Ossinovski

Oi, härra Põlluaas erutub iseenda sõnade peale! Tasub meenutada esmaspäevast Riigikogu istungit, kus ma küsisin härra Põlluaasalt selle kohta isiklikult, –tsiteerides ERR-i uudist –, kas ERR on tema sõnu kuidagi valesti mõistnud. Ümberlükkamist ma sellele väitele tol ajal ei kuulnud. Nii et sellest tuleb järeldada, et rahvusringhääling on neid sõnu korrektselt esile toonud. Võib juhtuda, et inimesel hakkab pärast häbi, aga see ei muuda varasemat käitumist olematuks.

Minu küsimus, austatud istungi juhataja, puudutab selle eelnõu materjale, mis meile täna siia on pandud, ja tõepoolest see on seotud ka nende protestidega, mis esitati. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse §-le 102 lõikele 2 peab olema võimalik muudatusettepanekuid eraldi hääletada ja seda siin täna selles materjalis ei ole. Sellest tulenevalt on komisjon esitanud Riigikogu täiskokku materjali, mis seaduse nõuetele ei vasta. Kui seaduse nõuetele vastavat materjali ei ole tähtajaks Riigikogule laekunud, siis ei ole seda arutelu võimalik pidada. Miks on Riigikogu juhataja lubanud selle punkti päevakorda panna, ehkki dokumendid ei vasta seadusele?

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Materjalid ja dokumendid vastavad igati seadusele ja olid ka õigeaegselt kättesaadavad. Vaidlus selle üle, kuidas need on kimpu köidetud, on olnud üks protestide objekte, selle üle on vaieldud. Põhiseaduskomisjon on selle teinud, leidnud, et nii on see kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega ja  kimpuköitmist muudatusettepanekute puhul on Riigikogu praktikas ka enne tehtud, see ei ole pretsedent. Riigikogu juhatus on häälteenamusega jõudnud samale järeldusele, nii et me võime pärast juhatuse otsuste hääletamist minna rahulikult tänase päevakorra arutelu juurde.

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea istungi juhataja! Ma küsin, kas kodukord võimaldab ka sellist olukorda, kus kolmest kaks leidsid ühe seisukoha ja üks ühe seisukoha, et oleks esindatud ja konstrueeritud ka siis sotsiaaldemokraatidele sobilik seisukoht, mida panna hääletusele? Sest ma saan aru, et opositsioon on praegusel hetkel lõhki ning neile ei sobi Siim Kallase signeeritud ettepanek. Kas kodukord lubab sellist võimalust?

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, kodukord ei luba sellist võimalust.

Eerik-Niiles Kross, palun!

14:53 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Meile siin ettepandava Riigikogu juhatuse otsuse eelnõu teise punkti kohta. See on nüüd küll sisuline märkus, aga selle tekstiga Riigikogu juhatus üritab ümber defineerida obstruktsiooni. Te ütlete siin, et obstruktsiooni eesmärk on demonstreerida oma vastumeelsust mõnele parlamendi enamuse otsusele. Riigikogu koduleheküljel on õigus- ja analüüsiosakonna selgitus obstruktsiooni kohta, kus öeldakse selgelt, et obstruktsioon on teadlik ja sihipärane katse takistada parlamendi tööd ja see on täiesti lubatav ja see ongi seaduse piires opositsioonil lubatud, kasutatakse ära parlamentaarse debati reegleid, ajalisi võimalusi. Parlamentaarsel obstruktsioonil on rida tunnuseid, elluviijaks on pea alati parlamendi vähemus, töö takistamine on formaalselt kodukorraga kooskõlas, venitamine ja takistamine on järjepidev ning lähtub konkreetsest eesmärgist, milleks on edasi lükata või ära hoida hääletamise teel otsuseni jõudmine.

See otsus ütleb midagi muud. Selle otsusega, minu meelest, väljute te juhatuse pädevusest.

14:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei välju. Obstruktsioon on tõesti võimalik ja seda on Riigikogu töös ka varem kasutatud. Aga obstruktsioonide teatud piiride olemasolule on viidanud ka Riigikohus oma eri otsustes, viimati näiteks pensionireformiseaduse väljakuulutamise otsuses.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te kuidagi väga mugavalt libisesite mu eelmisest küsimusest üle. § 102 lõige 2 ütleb seda, muudatusettepanekud kantakse ükshaaval muudatusettepaneku tabelisse, selleks et tagada Riigikogu liikme õigus oma muudatusettepaneku üle hääletust nõuda, selleks et ka teised Riigikogu liikmed saaksid selles osas seisukohta kujundada. On üks väga väike erand, mida kodukord tõepoolest lubab, aga see praegusel hetkel kõne all ei ole. Seda, et selline kimpu sidumine, nagu te ütlesite, mis praegu on ette pandud, see on seaduse sättega vastuolus, kinnitas ka Riigikogu Kantselei asedirektor härra Habicht põhiseaduskomisjoni istungil. Selles suhtes, et see on seadusevastane, kellelgi mingeid kahtlusi ei ole.

Teoreetiliselt võib argumenteerida, kas Riigikohus leiab, et oli mingi kõrgem hüve kui Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse formaalsete nõuete täitmine. Kahtlematult. Aga see, et sättega on see praktika vastuolus, on fakt. Sellest tulenevalt on need Riigikokku toodud materjalid formaalselt seadusevastased. Miks Riigikogu juhataja lubab formaalselt seadusevastast materjali Riigikogus menetleda? Kas tulevikus võib siis tuua täiesti suvalise paberi, mille peale on kirjutatud "Muudatusettepanekute loetelu", ja te ütlete, et kui komisjon arvas, et see on loetelu moodi, siis kõlbab?

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Te avaldasite oma isiklikku arvamust. Mul on ka isiklik arvamus, mis ei lange teie omaga kokku. Aga ma võin veel kinnitada, et juhatus arutas neidsamu küsimusi ja juhatus on arvamusel, et need materjalid, mis on täna esitatud päevakorrapunkti aruteluks, on kõik kooskõlas seadusega. Nii et see ei ole fakt, et on seadusega vastuolu.

Eduard Odinets!

14:57 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ma saan aru, et meil on praeguse diskussiooni tulemusena kaks varianti: lükata need kaks juhatuse pakutud otsust, millega üks juhatuse liige nõus ei ole, tagasi, või nõustuda sellega. Ma saan aru, et kui me nõustume sellega, siis me nõustume sellega, et proteste ei rahuldatud ja protestidel ei olnud alust. Aga ma ei saa sellest aru, mis juhtub siis, kui me lükkame tagasi juhatuse ettepanekud. Ma sain aru teie varasematest vastustest, et need protestid lähevad uuesti juhatusse läbivaatamisele. See tähendab, et meie jaoks jääb endiselt õhku kahtlus, et protestidel on alus ja põhiseaduskomisjon on menetlenud muudatusettepanekuid ebaseaduslikult või kodu- ja töökorra seadust rikkudes. Kui meil täna jääb see kahtlus, et protestidel võib olla alus ja juhatus arutab uuesti neid proteste, siis kuidas me saame täna menetleda otsuse eelnõu ja hääletada, võtta seisukoht selle otsuse eelnõu suhtes, kui me ei tea, kas see menetlus oli seaduslik või ei olnud? Andke mulle palun nõu!

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teil ei ole mitte kaks hääletusvõimalust, vaid neli: poolt, vastu, erapooletu ja mitte osaleda. Mis puudutab Riigikogu juhatuse otsuste, mis ei ole saanud konsensuslikku heakskiitu, otsustamist suures saalis, siis juhul kui suur saal ei toeta, need otsused ei saa suures saalis häälteenamust, siis neid otsuseid vastu võetud ei ole ja siis tõepoolest Riigikogu juhatus otsustab, mida edasi teha. Mis puudutab võimalikke proteste ja teie teadmatust või Riigikogu liikmete teadmatust, siis proteste menetluse kohta, mis on komisjonides varem toimunud, võib esitada veel praegu ja võib esitada ka pärast tänast, seda aega ei ole piiratud. Nii et kõik võimalikud protestid ei pruugi üldse olla isegi mitte laekunud selle päevakorrapunkti aruteluks. Aga kõik, mis esitatakse, kõik vaadatakse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele läbi ja kõige suhtes langetatakse ka otsused, nii nagu seadus ette näeb.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:59 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Teie ettepandud paberi punkt, otsuse punkt 2 loob väga omapärase olukorra, kus nii nagu kolleeg Kross ette luges, tõepoolest, on opositsioon kasutanud igati seaduslikku viisi selleks, et osaleda selles eelnõus parlamendi menetluses. Aga see ei ole enamikule meeldinud, arusaadaval viisil. Sellele vastuseks on enamik kasutanud ebaseaduslikku viisi seadusliku obstruktsiooni ületamiseks, mis neile jällegi on meeldinud, erinevalt seaduslikust obstruktsioonist, mis neile meeldinud ei ole. Nüüd, te olete jõudnud sellega olukorda, kus võtmata hinnangut või kujundamata tegelikult juriidilist seisukohta õigusriigi kodu- ja töökorra seaduse normide rikkumise, formaalse rikkumise suhtes, te tahate Riigikogu suurt saali häälteenamusega, mis te koalitsiooninõukogu kambris olete kokku leppinud, [et tahate] mõista hukka seaduslikku tegevust. Ma juhin sellele tähelepanu ja see on protseduuriline küsimus.

Te ütlesite, et Riigikogu juhatus on leidnud, et see kimpu sidumine on seaduslik. Minule on antud, lugupeetud teenistujate poolt, istungi protokollist nr 3 välja võtta, kolmas punkt. Ma loen kolmanda punkti viimasest lausest, et te olete andnud hinnangu sellele, millisel viisil põhiseaduskomisjon tööd tegi. Aga minu küsimus ei puudutanud mitte põhiseaduskomisjoni tööd, seda käsitlesid protestid. Minu küsimus puudutab seda, et see ei ole see, kas muudatusettepanekuid suures saalis saab hääletada või ei saa hääletada, ei ole küsimus komisjoni enesekorralduses, vaid selles, kas Riigikogu suur saal lähtub oma tööd tehes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätetest. Neid on sõnaselgelt rikutud ja selles kohta ma hetkel ei näe seda otsust. Kas te võiksite selgitada, mida te mõtlesite selle all, et Riigikogu juhatus on otsuse vastu võtnud?

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu juhatus on võtnud vastu kaks otsust, mis vajavad suures saalis kinnitamist. Need ei ole võetud konsensuslikult. Otsuseks saavad nad lõplikult siis, kui suur saal need heaks kiidab.

Lauri Läänemets, palun!

15:02 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna ikkagi ei ole mul mitte kuskilt võimalik informatsiooni saada, et kujundada oma seisukohta siin saalis Riigikogu juhatuse nende otsuste, mida Riigikogu juhatus teha ei suutnud, kohta, siis äkki te selgitaksite ja tutvustaksite ikkagi lähemalt seda protsessi ja ka neid paragrahve, millele tuginedes Riigikogu juhatus leidis, et põhiseaduskomisjonis ei peaks andma Riigikogu liikmetele, kes on teinud muudatusettepanekut, sõna, kuigi meie kodu- ja töökorra seadus ütleb, et igal Riigikogu liikmel on õigus tutvustada enda muudatusettepanekuid. Seda ei olnud, ma kinnitan. On väga palju Riigikogu liikmeid, kes kordagi sõna ei saanud, hoolimata sellest, et nad soovisid põhiseaduskomisjonis seda teha. Nad olid alati valmis, kui põhiseaduskomisjoni esimees oli palunud neil välja ilmuda, on ju, või kuskil kohal olla, [neid kohti] oli ka muidugi keeruline leida. Palun öelge, millisele paragrahvile tuginedes ja milliste muude n-ö argumentidega või loogikatega Riigikogu juhatus argumenteerib, et see ei olnud seadusevastane.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kõik on protokollis öeldud. Komisjonil on väga lai enesekorraldusõigus ja komisjoni esimees peab tagama töövõime komisjonis. Ja kõigile anti võimalus [oma muudatusettepanekuid] tutvustada. Kas ja kuidas nad seda ära kasutasid, kas ilmusid õigeaegselt oma eelnõude ja ettepanekute tutvustamisele või mitte, see on juba omaette küsimus. Aga see võimalus kõigile anti.

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:04 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Mu eelmise küsimuse viimane osa oli siiski konkreetne küsimus, mitte lihtsalt protestiv seisukoht. Te ütlesite, et Riigikogu juhatuse kaks liiget on kujundanud ametliku seisukoha selle kohta, et täna meie ees olev muudatusettepanekute loetelu suures saalis on seaduslik ja sellega on tagatud kõigi Riigikogu liikmete seaduses antud õigus hääletada oma muudatusettepanekuid. Mina loen need kaks punkti läbi. Esimeses punktis paneb juhatus ette võtta seisukoht komisjoni menetluse seaduslikkuse kohta, mitte suure saali kohta. Teises punktis on oma olemuselt avaldus, noh, selline kaunis ideoloogiline avaldus selle kohta, millised muudatusettepanekud on sobilikud ja millised ei ole. No see otsust üldse ei meenutagi. Aga ühtegi viidet seadusele ja õigustele ja sellele samale muudatusettepanekute loetelule sealt  teisest punktist ei leia. Millisest punktist ma võiksin otsida Riigikogu juhatuse argumenteeritud seisukohta §102 lõike 2 täitmise kohta selle eelnõu menetlemisel? 

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Esimesest otsuse punktist, mis ütleb, et esitatud protestid ei kuulu rahuldamisele ja põhiseaduskomisjoni töö ning tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega ja komisjoni ettevalmistatud muudatusettepanekud vastavad juhatuse hinnangul kodu- ja töökorra seadusele. Seega saame me täiesti seaduslikult ettevalmistatud muudatusettepanekuid suures saalis hääletada.

Lauri Läänemets, palun!

15:05 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ilmselgelt, kui Riigikogu liikmele, kes oli teinud muudatusettepaneku, ei andnud komisjon võimalust muudatusettepanekut tutvustada – see on ju fakt. Kui seda [võimalust] ei antud, siis see on seaduse rikkumine, kui Riigikogu liige soovis seda teha. Teie ütlete, et Riigikogu komisjonidel on lai enesemääratluse või sihuke õigus, et komisjon saab siia-sinna otsuseid teha. Me oleme näinud, et komisjoni esimehe juhtimisel on rikutud seadust. Kas see lai õigus komisjonil tähendab seda, et võib seadust rikkuda?

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, seadust ei või rikkuda ja juhatuse hinnangul ka seadust ei rikutud. Juhatusele teadaoleva informatsiooni järgi anti võimalus kõigile oma muudatusettepanekuid tutvustada. Kas kõik seda kasutasid või mitte, see oli juba muudatusettepanekute esitaja otsustada.

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:07 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kas te võiksite nimetada Riigikogu ajaloost veel juhtumeid, kus eri esitajate eri sisuga muudatusettepanekuid on sellisel viisil grupeeritud üheks muudatusettepanekuks?

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

No ma ei ole nüüd siin ajalootunniks valmistunud, aga mul tuleb oma pikaajalisest Riigikogu praktikast küll meelde, et 2005. aasta rahanduskomisjoni istungil seoti kimpu eri muudatusettepanekute esitajate muudatusettepanekud, nii et nad ise selleks nõusolekut ei andnud. Aga no ei, see olnud sisuliselt täpselt sama. Aga erinevad esitajad. Küllap on Riigikogu ajaloost võimalik leida ka veel teisi selliseid juhtumeid, aga see ei tähenda, kui me ei leia täpselt samasugust analoogilist juhtumit, siis see teeks praegusel juhul selle kimpu köitmise kuidagi ebaseaduslikuks. Nii et mul on ettepanek: jääme tänase päevakorra ja tänase istungi protseduuriliste küsimuste juurde. Meil ei ole mõtet parlamenditöö ajalukku väga sügavale laskuda.

Kalle Grünthal, palun!

15:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See, mis praegu toimub siin saalis protseduuriliste küsimuste nime all, on ilmekas läbilõige sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis, kus kurdeti, et ei antud sõna ja ei saadud rääkida. Täpselt sama muster kordub ka praegu siin. Lihtsalt protseduuriliste küsimuste all loetakse lugulaulu ja küsijateks põhimõtteliselt kõik needsamad isikud, kes takistasid ka põhiseaduskomisjoni tegevust. Lauri Läänemets asus lugema ette "Kalevipoega" jutumärkides ja nii terve selle istungi lõpuni. Nii et mul on ettepanek, lugupeetud istungi juhataja, äkki teil on võimalik sellised Riigikogu töö toimimist takistavad tegurid kõrvaldada, sellepärast et antud hetkel ei ole nende küsimuste esitajad sugugi mitte protseduurilisi küsimusi küsimas, vaid kasutavad oma kõneõigust ainult, ütleme, selle istungi venitamiseks.

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma olen teiega muidugi nõus, aga ma annan siiski sõna veel protseduurilisteks küsimusteks, lootes, et ühel hetkel me need protseduurilised küsimused lõpetame ja saame tänase päevakorraga edasi minna.

Riina Sikkut, palun!

15:09 Riina Sikkut

No ma kõigepealt väljendan hämmastust, et kolleegi kasutatud väljend "isikute kõrvaldamiseks" leiab toetust istungi juhatajalt. Aga minu protseduuriline küsimus. Esitasin muudatusettepaneku, mis puudutab üldist ravikindlustust, seda, et kõigil Eesti inimestel oleks ravikindlustus. Mul vedas, sain seda tutvustada põhiseaduskomisjoni istungil. Minule teadaolevalt on ettepanekut toetavaid saadikuid ka koalitsioonierakondade ridades. Kuidas nemad saavad minu esitatud muudatusettepaneku üle siin saalis nüüd hääletada?

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Suur saal saab võtta seisukoha. Kui ta kobarat toetab, siis sel juhul läheb arutelu tagasi põhiseaduskomisjoni ja seda kõike arutatakse põhjalikult. Teatud analoog on siin ka kobarseadustega, kus on mitmed eri seadused ühte kobarasse kokku köidetud – mida parlament on teinud päris mitmel korral – ja Riigikogu liikmel on olnud valik ja võimalus, nii nagu tal on. Ta võib-olla ühte seaduseelnõu selles kobaras ei toeta ja teist toetaks. Aga see hääletuse võimalus on niisugune, nagu see on, ja see on olnud kooskõlas ka seadusega.

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:11 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sellisel juhul – mis on ka halb õigusloome tava –, ütleb kodukorra kommentaar, et tuleks teine lugemine katkestada, selleks et parlamendiliikmetel oleks võimalik oma seadusandlikku õigust täiel määral teostada. Loomulikult on veel kaheldava väärtusega praktikaid ja on veelgi mitmeid ebaseaduslikke menetlusviise, näiteks on võimalik takistada füüsiliselt inimestel komisjoni istungile tulla. Eri viise võib loomulikult välja mõelda, aga see ei muuda olematuks asjaolu, et nimetatud otsus põhiseaduskomisjoni poolt ja Riigikogu juhataja otsus täna seda ebaseaduslikku materjali käsitleda on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Härra Grünthalil on loomulikult õigus, et see on väga sarnane olukord põhiseaduskomisjonis toimunuga. Mina argumenteerisin paragrahvidega ja vastuseks öeldi, et meil on häälteenamus, meid seadus ei huvita. Ja see on see, mis praegu ka siin toimub.

Aga teile, härra istungi juhataja, suures lugupidamises – see oli 2005. aasta riigieelarve menetlus, millest te räägite, mis toimus 2004. aastal. Ja tõepoolest, need olid Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, kus samasisulised muudatusettepanekud esitati nii fraktsioonide kui ka kõikide fraktsiooniliikmete poolt selleks, et korrutada muudatusettepanekute arv 21-ga. Siis otsustas komisjon tõepoolest liita need kokku ja põhilise argumendina, et mitte ühegi Riigikogu liikme õigust oma muudatusettepaneku üle hääletada sellega ei piirata. Ja see on väga põhimõtteline erinevus sellest, mis siin praegu toimub. Nii nagu kolleeg Sikkut ütles, et täna oma otsusega siin seda menetleda, te piirate Riigikogu liikme õigust oma muudatusettepaneku üle hääletada. Ja ajalugu on siin väga oluline meenutada, sest teie olete teinud ettepaneku luua täna selle otsuse vastuvõtmisega pretsedent. Teie soovite tulevikuks anda hinnangu selle kohta, millised muudatusettepanekud sobivad ja millised mitte, milliseid tuleks taunida ja milliseid tuleks soodustada. Minu konstruktiivne ettepanek on see, et võtaks selle punkti sealt välja. Ärme langeta seda otsust täna, arvestades ka poliitilist olukorda selle teema ümber. See on ju ilmselgelt väga politiseeritud koalitsiooni poolt ja sellepärast ollakse valmis isegi seadust rikkuma. Lahendaks neid küsimusi, mis tõesti on pikema elueaga kui see valitsus ja tõenäoliselt pikema elueaga kui järgmine valitsus. Lahendaks neid siiski sellisel viisil, et nii enamuse kui ka vähemuse õigused on ka tulevikus piisaval määral tagatud.

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Seadust ei ole rikutud. Pretsedenti ei looda mitte täna nende juhatuse otsuste hääletamisega, vaid pretsedent loodi pigem pretsedenditute muudatusettepanekute esitamisega. Selliseid muudatusettepanekuid, tõepoolest, varem Eesti parlamendi ajaloos esitatud ei ole. See pretsedent on loodud, aga minul ei ole õigust täna välja võtta ega muuta juhatuse otsust sellisena, nagu ta siia on  esitatud. Sellisena me peame seda menetlema ja hääletama.

Lauri Läänemets, palun!

15:14 Lauri Läänemets

Aitäh! Kõigepealt kolleeg Grünthalile, ta võib-olla pole tähele pannud. Ma sain aru, et tema seda otsust, mille juhatus on teinud, või seda protokolli, pole tahtnud. Või kui sa oled, Kalle, tahtnud, siis vaata, loe läbi. Seal ei ole argumenteeritud neid asju, millist protesti miks ei kiideta heaks, mis on need argumendid. Aga minul on küsimus. Sellepärast me küsimegi neid küsimusi, kuna lihtsalt ei ole võimalik kuskilt mujalt teada saada, millele Riigikogu juhatus on oma otsuste tegemisel tuginenud. See on ainukene koht, kus seda teha ja loomulikult me seda teeme. Mind huvitab juhatuse seisukoht ikkagi. Põhiseaduskomisjon selle vägistamise käigus, mida seal komisjonis prooviti seadusega teha, andis minule isiklikult küsimuse küsimiseks, minult küsimuse küsimiseks ja aruteluks ühe küsimuse kohta 11 sekundit. 11 sekundit! Teate, mõnda küsimust ei ole võimalik lugeda 11 sekundiga ära. Aga hea küll, hea harjutamise korral on see võimalik. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena oleks pidanud ühes sekundis ette kandma kuus ja pool küsimust, vastama ühtlasi neile tekkinud küsimustele ja terve arutelu oleks pidanud kuue ja poole küsimuse kohta toimuma sekundi jooksul. Mul on küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et selliste reeglite suhtes, mida seal komisjonis, ebaseaduslikult loomulikult, püüti luua, on Riigikogu juhatus või vähemalt lugupeetud istungi juhataja ja Henn Põlluaas seisukohal, et tähtis on formaalsus on, mitte sisu? Sisuliselt ei ole ju võimalik võimalik 6,5 küsimust sekundis ette kanda. Kas teie arvates on see normaalne ega ole seaduse rikkumine?

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Olulised on nii sisu kui ka vorm ja Riigikogu juhatuse kahe kolmandiku enamuse arvates oli kõik korrektne. Ma olen seda korduvalt öelnud ja see protokoll on täna siin teie ees.

Riina Sikkut, palun!

15:16 Riina Sikkut

Aitäh! Küsimus juhatuse esimese otsustuspunkti kohta. Hääletades selle punkti poolt me põhimõtteliselt ikkagi otsustame, et põhiseaduskomisjon tegutses kodu- ja töökorra seaduse raamides ehk põhiseaduskomisjon tegutses seaduslikult. See otsuse punkt on seda üllatavam, et viibides põhiseaduskomisjoni istungil, ei jäänud mulle kahtlust selles, et kõik põhiseaduskomisjoni liikmed said aru, et nad ei tegutse kodu- ja töökorra seaduse raamides. Nad said aru, et nad rikuvad seadust, aga nad olid nõus seda tegema, sest nende jaoks koalitsioonileping ja referendumi toimumine olid olulisemad. Kas teie meelest need südametunnistuse piinad, millega põhiseaduskomisjoni liikmed seadust rikkusid, olid tegelikult asjatud ja eksivad põhiseaduskomisjoni liikmed, kes arvavad, et nad rikkusid seadust, aga nende jaoks eesmärk oli olulisem?

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Põhiseaduskomisjon on ise ka proteste arutanud ja jõudnud järeldusele, et seaduse rikkumist ei ole toimunud.

Peeter Ernits, palun!

15:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma olen ka väga nördinud, nagu kolleegid sotsiaaldemokraadid – peaks rääkima sisust. Miks me ei saaks arutada selliseid sisulisi teemasid nagu kolleeg Jaansoni ettepanek gogodala keelele ülemineku kohta eesti koolis, või kolleeg Laaneotsa ettepanekut kärbeste tapmise keelamise kohta, või kolleeg Kerdi ettepanekut roosade või lillade sokkide kandmise kohta, või kolleeg Keldo ettepanekut odra söömise kohta pärastlõunal, või kolleeg Kivimäe ettepanekut 13-aastase lapsega abiellumiseks? Miks me nii olulisi ja sisulisi teemasid püüame siin vältida?

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Põhiseaduskomisjon arutas neid kõiki, nii et meil ei ole põhjust neid suures saalis eraldi arutada.

Kalle Grünthal, palun!

15:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle tundub, et me oleme praegu siin protseduuriliste küsimuste peale raisanud ära tunni ja 18 minutit. Mul on teile selline ettepanek, kuna, ütleme, nende küsimuste jada ei näi lõppevat, pöörduda n-ö menetluslike normide juurde. Iga küsija, kui ta soovib midagi küsida, osundab konkreetselt siis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavale paragrahvile, lõikele ja punktile, et oleks selge, et tegemist on protseduurilise küsimusega, mitte ei korduks siin jälle põhiseaduskomisjonis tuntuks saanud "Kalevipoja" ettelugemine jutumärkides. Muidugi, hea kolleeg Lauri Läänemetsale nii palju, et ma arvan, et ta ei tohiks toriseda selle peale, et ta sai ainult 11 sekundit seal ette kanda. Lauri Läänemets oli üks põhilisi ettekandjaid, kelle kõneaeg ulatus seal kahe tunnini ja üle selle.

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Mul on tõsine palve: läheme päevakorra juurde ja lõpetame protseduuriliste küsimuste esitamise. Need juba kordavad üksteist, me tammume paigal.

Peeter Ernits, palun!

15:20 Peeter Ernits

... selles lolluste reas küsida midagi.

15:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, me oleme nüüd protseduurilistele küsimustele vastamise etapi läbinud. Juhataja on vastanud neile nii hästi, kui on osanud, ja me saame minna juhatuse otsuste hääletamise juurde. Kõigepealt ma panen hääletusele esimese otsuse. Aga enne, kui me läheme selle hääletuse juurde, panen ma ka Riigikogu saalikutsungi tööle.

(Hääled saalis.) Jah, vabandust! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

15:20 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Kuna seda protseduurilist informatsiooni oli siin tunni ja 20 minuti jooksul väga palju, siis Reformierakonna fraktsioon palub enne hääletamist 10 minutit vaheaega. 

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

10 minutit vaheaega palun!

V a h e a e g

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Jätkame Riigikogu istungit. Reformierakonna võetud vaheaeg on läbi ja me saame minna hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse otsuse lükata Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooni õigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Otsuse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 48. Otsus on vastu võetud. Me saame minna teise Riigikogu otsuse hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse otsuse. Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõnele parlamendi enamuse otsusele, ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseaduse vastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus taunib ja mõistab hukka selliste ettepanekute tegemise ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 45. Ettepanek ei leidnud toetust.


1. 15:35 Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE) teine lugemine

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, me saame minna edasi. Me saame minna edasi tänase päevakorra juurde. Tänane päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa!

15:37 Anti Poolamets

Austatud Riigikogu! Tutvustan Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu menetlust esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõu esimene lugemine toimus 14. detsembril 2020 ning esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 30. detsembriks kella 17.15-ks laekus 9386 ettepanekut.

Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette ühel korralisel istungil ja viiel erakorralisel istungil. Komisjoni korraline istung toimus 15. detsembril ja erakorralised istungid toimusid 6., 7., 8., 9. ja 10. jaanuaril. 14. detsembri istungil otsustas komisjon suunata eelnõu täiskogusse teisele lugemisele 11. jaanuaril. 6. jaanuari istungil otsustas komisjon oma varasemat otsust muuta ning saata eelnõu täiskogusse teisele lugemisele 13. jaanuaril.

Järgmistel istungitel valmistas komisjon ette muudatusettepanekute läbivaatamist ja vaatas need ka läbi. Kuna laekunud ettepanekute arv oli massiivne, otsustas komisjon 6. jaanuari istungil, et muudatusettepanekuid vaadatakse läbi esitajate kaupa ning igale esitajale antakse kokku kõigi oma ettepanekute tutvustamiseks ja küsimuste esitamiseks ning neile vastamiseks aega kuni viis minutit. Neile, kes esitasid üle 100 muudatusettepaneku, otsustati aega anda seitse minutit. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekute esitajale otsustati anda 15 minutit. Hiljem täiendati esitlemise aega küsimuste ja vastuste ajaga kuni kaks minutit. Muudatusettepanekute tutvustamiseks koostati ajakava, mis saadeti ettepanekute esitajatele 6. ja 7. jaanuaril e-posti vahendusel. Lisaks teavitati muudatusettepanekute esitajaid mobiiltelefonidele edastatud sõnumitega.

Muudatusettepanekute esitajad alustasid komisjoni 7. jaanuari istungil oma ettepanekute tutvustamist ning jätkasid seda 8. jaanuari istungil. Kuna ettepanekute hulk oli massiivne ning esitajad ei pidanud komisjoni poolt eelnevalt otsustatud tutvustamise ajakavast kinni, siis ei jõudnud komisjon 7. ja 8. jaanuari istungil tutvustusi ära kuulata. Nendele tutvustajatele, kes ei olnud oma ettepanekuid saanud komisjoni ees esitada, saadeti e-posti teel uus ajakava, samuti informeeriti neid telefoni teel.

Komisjon jätkas ettepanekute tutvustuste kuulamist 9. jaanuari istungil. Sellel istungil kuulasime ära ühe muudatusettepanekute esitaja selgitused, sest teised kas ei ilmunud kohale või lahkusid istungilt.

10. jaanuari istungil vaatas komisjon läbi muudatusettepanekute tutvustajate ja komisjoni liikmete proteste, mis esitati seoses 7., 8. ja 9. jaanuari istungi töökorraldusega. Komisjon jättis protestid, mis olid põhiliselt kahte liiki, rahuldamata. Protestiti, et sellest etteteatamise aeg, millal tuleb tulla komisjoni istungile oma ettepanekuid tutvustama, oli liiga lühike. Samuti jättis komisjon rahuldamata protestid, mille sisu oli, et ettepanekute tutvustamise aeg on liiga lühike. Samuti jäeti rahuldamata protestid, mis puudutasid muud komisjoni töökorraldust.

Millised muudatusettepanekud komisjonis hääletusele tulid? Komisjon otsustas, et ta paneb hääletusele viis muudatusettepanekut, millest neli oli sotsiaaldemokraatidelt. Või kolm? Jah, neljas oli Reformierakonna esindajatelt ja viies oli kokkuköidetud, kokkuseotud eri esitajate ettepanekud. Komisjon käsitles oma pühapäevasel istungil põhjusi, miks need ettepanekud kokku seoti, ja seda, millised ettepanekud suurest hulgast välja valiti. Komisjon leidis, et ettepanekute väljavalimisel ja rühmitamisel tuleb lähtuda esiteks sellest, kas need on eelnõuga sisuliselt seotud ja kas need lähtuvad eelnõu eesmärgist.

Kuna eelnõu eesmärk on läbi viia rahvahääletus just eelnõus esitatud küsimuses, mis puudutab abielu mõistet, kitsamas mõttes abielu sõlmijate sugu, siis leidis komisjon, et põhjendatud ei ole arutelud selle üle, kas peaks eelnõus välja pakutud küsimuse asendama hoopis teistsuguse küsimusega, mis ei seondu abielu mõistega, või lisama rahvahääletusele mõne muu küsimuse. Leiti, et muudatusettepanekud on esitatud peamiselt obstruktsiooni eesmärgil. Komisjon arvestas ka seda, et eelnõu täiendamine uute küsimustega, mis ei seondu algse küsimusega, on vaadeldav uue eelnõu algatamisena. Ka eelnõus väljapakutud rahvahääletuse küsimusega põhimõtteliselt mitteseonduvaid muudatusettepanekuid, millega sooviti asendada väljapakutud rahvahääletusele pandav küsimus muu küsimusega, ei olnud komisjoni arvates mõistlik ükshaaval käsitleda, sest see ei oleks andnud midagi juurde eelnõu eesmärgiga seotud arutelule.

Samuti leidis komisjon, et tuleb lähtuda ka sellest, millised ettepanekud ei oleks põhiseadusvastased ja oleks teatud adekvaatsuse astmega. Nagu me siin selles kuhjas näeme, seal on väga palju ka abielu nimega seotud, abielu sõnaga seotud ettepanekuid laadis "Kas abielu peaks jääma Mari ja Jüri vaheliseks liiduks?". Need ei ole elluviidavad ja nende muudatusettepanekute sisulised puudused on sedavõrd suured, et neid pole võimalik menetluse käigus kõrvaldada. Komisjon leidis, et kui esitajatel on soov pidada parlamentaarset debatti nendes küsimustes, siis on kohasem algatada eraldi uus rahvahääletuse otsuse eelnõu. Vastavalt kodukorraseaduse § 128 lõike 1 punktile 1 on igal Riigikogu liikmel õigus algatada rahvahääletus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks. Komisjon leidis, et muudatuste massiivne hulk ja nende esitamise laad viitavad sellele, et esitatud ettepanekute eesmärk ei ole eelnõu parandamine. Komisjon kinnitas veel kord oma seisukohta, et need muudatusettepanekud on esitatud obstruktsiooni eesmärgil, millega soovitakse takistada selle eelnõu otsusena vastuvõtmist.

Riigikohtu üldkogu otsuses 20. oktoobrist 2020 on sisuliselt öeldud, et obstruktsioon võib hakata ülemäära takistama parlamendi tööd. Seega peab obstruktsioon olema parlamendi toimimiseks ületatav. Nendel põhjustel leiti, et komisjonil ei ole mõistlik hakata neid muudatusettepanekuid ei komisjonis ega Riigikogu täiskogu istungil ükshaaval hääletama. See ei annaks midagi juurde parlamentaarsele debatile konkreetse eelnõuga seotud küsimuses. Siiski otsustas komisjon vaadata eelnõu eesmärgiga mitteseotud ettepanekud kogumis läbi ning anda muudatusettepanekute esitajatele võimalus oma ettepanekuid komisjonis ka ülevaatlikult selgitada.

Komisjonis leidis toetust otsus, et obstruktsiooniolukorra ületamiseks kantakse obstruktsiooni eesmärgil esitatud muudatusettepanekud loetellu ühe ettepanekuna, tuginedes süstemaatilisele ja teleoloogilisele ehk konkreetsel juhul parlamendi töö seiskumist vältivale seaduse tõlgendamisele. Kõnealune grupeerimine lähtus eesmärgipärasuse põhimõttest, parlamendi enesekorraldusõigusest ning ka parlamendi funktsionaalsuse printsiibist, sest põhiseadus eeldab, et seadusandja saab funktsioneerida. Põhiseadusest tulenevalt peab olema tagatud kollegiaalorganina Riigikogu toimimine. Seetõttu ongi eraldi hääletusele pandud eelnõu reguleerimisalaga seotud, arusaadavad ning põhiseadusele vastavad ettepanekud, millistele tunnustele vastas neli. Ja leiti, et seadusandja peab saama väljendada oma tahet ülejäänud muudatusettepanekute osas otsustades, kas need saata komisjoni tagasi või öelda siin saalis nendele "ei" ja hääletada vastu.

Õiguskantsler on oma 2005. aasta hinnangus riigieelarve muudatusettepanekute menetlemise kohta märkinud, et lisaks Riigikogu üksikute liikmete materiaalsete ja menetluslike õiguste tagamisele peab kodukord seisma hea selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone. Õiguskantsleri hinnangul tuleks välistada olukord, kus mõne seaduselünga või protseduurilise mitmetimõistetavuse tõttu oleks võimalik Riigikogu töö sisuliselt seisata.

Komisjoni töö käigus selgitas komisjoni esimees ka seda, mida ütles õiguskantsler Ülle Madise nimetatud rahvahääletuse siduvuse kohta. Kui rahvahääletusel vastab suurem osa hääletajaid senise olukorra säilitamisele suunatud küsimusele "ei", tähendaks see küsimuse praegusest sõnastusest lähtudes, et abielu ei pea jääma mehe ja naise liiduks. See vastus ei kohusta perekonnaseaduse konkreetseid sätteid kehtetuks tunnistama ega nõua ametnikelt, kohtunikelt ja teistelt riigiorganitelt samast soost inimeste abielu sõlmimise lubamist. Eitav vastus avab võimaluse algatada perekonnaseaduses abielu mõiste laiendamine.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 13. jaanuari istungi päevakorda, ka oli ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Veel täienduseks menetlusprotsessi kohta. See oli esiteks hiiglaslik tehniline töö, sest Reformierakonna esindajad tõid oma materjalid paberkandjal. Peab ütlema Riigikogu Kantselei töötajate tunnustuseks, et nad suutsid väga lühikese ajaga selle erakordselt mastaapse materjali vormistada selliseks dokumendiks. Komisjoni tegevus nende muudatusettepanekute menetlemisel oli enneolematut keeruline. Mul on siin protokolli kavandid ja protokolli ennast peaks tulema 100–150 lehekülge. Siin on väga palju märkusi sellest, kuidas korda rikutakse. Ainuüksi Lauri Läänemetsa kutsusin ma ühel istungil 15 korda korrale ... (Saalist hõigatakse midagi.) Tubli, aitäh! 16 korda korrale. Ja seda sellepärast, et ta ei pidanud kinni koosoleku korrast ja leidis, et tema võib rääkida nii palju, kui ta soovib. Selle tõttu jäid teised muudatusettepanekute esitajad oma esitlemisvõimalustest ilma. Aga sellegipoolest vähemalt sellel istungil sai mitu sotsiaaldemokraati oma muudatusettepanekute põhjendused ära esitada ja me jõudsime ka kõige suurema paketi esitaja Indrek Saare etteasteni. Ja seda tegevust jätkasime järgmisel päeval veebikoosolekul.

Veebikoosolek oli ka täiesti anarhiline. Osa komisjoni liikmeid leidis, et nad võivad rääkida, palju nad tahavad, rääkisid kõva häälega kõigist üle ega andnud teistele sõna.

Järgmine koosolek oli kõige korrektsem koosolek, kuna ei olnud võimalik teistest muudatusettepanekute esitajatest üle rääkida. Koosoleku juhataja andis järjekorras sõna neile, kes olid tulnud oma muudatusettepanekuid esitama. Sellelesamale virtuaalkoosolekule ilmus Indrek Saar ja ütles, et tema tahab oma eelmise päeva etteastet jätkata. Eelmisel päeval luges ta paar tundi mingit materjali ette, keeldudes koosoleku korrale allumast. Ja ta ilmus ka sellele koosolekule ja ütles, et mina tahan nüüd oma jutuajamist jätkata, sest mul on veel üle 5000 muudatusettepaneku vaja ette kanda. Koosoleku juhataja pani tal selle peale mikrofoni kinni ja andis sõna hoopis Raimond Kaljulaidile, kes oli ajagraafiku alusel kohale kutsutud. Raimond Kaljulaid tegi oma etteaste täpselt nii, nagu reglemendis ette nähtud. Ja selle peale lahkusid kõik Reformierakonna saadikud, kes olid Chat'is ehk veebikoosolekul olnud. Neid peatselt enam näha ei olnud. Kaja Kallas nurises selle üle, et tema ei saa tehnilisel põhjusel kõneleda. Selle peale saatsin tema juurde Reformierakonna fraktsiooni kaks komisjoni nõunikku arvutiga. Aga nõunike kinnitusel ei soovinud ta töökorras arvutit kasutada. Sama juhtus ka Hanno Pevkuriga. Neile pakuti töökorras arvutit, aga nad on esitanud hulga proteste, et nemad ei saanud sõna. Kaja Kallast kutsusime hiljem veel eraldi ka koosolekule. Protestide kaust on mul siin. Kas aeg on täis või?

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas te vajate lisaaega ja kui vajate, siis kui palju?

15:56 Anti Poolamets

Viis minutit.

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis minutit lisaaega, palun!

15:57 Anti Poolamets

Proteste hakkas meile laekuma regulaarselt. See mapp on protestide mapp. Neid me käsitlesime pühapäevasel istungil. Nagu öeldud, siin on kahte sorti ettepanekuid, kahte sorti proteste. Ühed liiga lühikese etteteatamisaja kohta ja teised liiga lühikese ettekande aja kohta.

Nüüd mõned seisukohad, vastuväited, mis puudutasid grupeerimist. Hanno Pevkur ütles, et isegi parima tahtmise korral ei saa ennast nagu 9000 tükiks rebida. Ta leidis, et peaks saama ikkagi kõiki muudatusettepanekuid ükshaaval käsitleda. Sama arvamus oli Kaja Kallasel, kes leidis, et Riigikogu töökord võimaldab kõiki neid nimetatud hulka muudatusettepanekuid menetleda. Nemad grupeerimisega nõus ei olnud.

Jevgeni Ossinovski sõnas, et muudatusettepanekud võivad meeldida ja võivad mitte meeldida ning osa on sisuliselt paremad ja osa kehvemad, ent Riigikogu liikmel on õigus esitada muudatusettepanekuid. Komisjoni ülesanne on valmistada need ette selles eelnõu menetluse faasis ehk esimese ja teise lugemise vahel, et need saaks saata suurde saali aruteluks. Seda tööd tuleb teha vastavalt seadusele, et võimaldada teisel lugemisel Riigikogu suurel saalil otsuseid teha. Komisjon ise otsuseid muudatusettepanekute kohta teha ei tohi, välja arvatud neid, millel on õiguslik järelm täiskogu otsustamise jaoks.

Hanno Pevkur tõi välja, et komisjoni tööks on vaja muu hulgas ette valmistada nii otsuse kui seaduse eelnõu legaaltekst suurele saalile. Kui komisjoni esimees oleks võtnud piisavalt aega ja lasknud nõunikel tööd teha, siis oleks komisjoni ees viie muudatusettepaneku asemel näiteks 500 või 1000 ettepanekut, kuna paljud neist oleks grupeerunud, näiteks erinevad võimalikud muusikateosed Eesti hümnina.

Kaja Kallas kommenteeris grupeerimist, et opositsioonil ei ole häälteenamust, et neid muudatusettepanekuid sisse hääletada, ning lisas, et põhiseaduse § 3 lõige ütleb, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, mistõttu parlamendi puhul on väga olulised reeglid, mille järgi tegutsetakse. Samuti ei ole Riigikogu kodu- ja töökorra seadus piiritlenud nende muudatusettepanekute arvu, mida liikmed ja fraktsioonid võivad esitada, ning kõik selle eelnõu raames esitatud muudatusettepanekud on seadusega kooskõlas. Kaja Kallas ütles, et seaduse mõte lähtub seaduse sättest ja seaduse säte on selgelt kirja pandud ning seda tõlgendatakse kommentaarides ja erinevates kohtulahendites, mitte poliitilise tahte alusel. Lisaks sellele rõhutas Kaja Kallas, et koalitsioonil on alati häälteenamus, millega saab kõigist opositsiooni ettepanekutest üle minna.

Anti Poolamets vastas sellele, viidates põhiseaduse põhimõtetele, mis seonduvad väga paljude põhiseaduse paragrahvidega. Ta leidis, et demokraatia põhimõtte järgi peab enamus saama otsustada ning sellest tulenevalt peab saama parlament normaalselt funktsioneerida. Aitäh! Küsimuste juurde!

16:01 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimuste voor. Jevgeni Ossinovski, palun! 

16:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! On muidugi omamoodi irooniliselt vahva, et selle seadust rikkuva teerullimenetluse lõpuks maandute te mõnusasti opositsiooni. Aga küsimus puudutab eelnõu. Esimesel lugemisel vastasite te Hanno Pevkuri küsimusele selle kohta, millisel viisil tagatakse küsimuse õigusselgus, et hääletaja saaks aru, mis on referendumi õiguslikud järelmid. Te ütlesite siis, et teete juriidilise analüüsi. Minu teada te põhiseaduskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel seda küsimust väga põhjalikult ei arutanud. Te ütlesite, mida õiguskantsler ütles ei-vastuse mõju kohta. Aga mida peaks tähendama vastus "jah" sellisel puhul? Selles osas on nii teie kui ka väga paljude teiste poliitikute ja juristide arvamused väga erinevad olnud. Kas te võiksite öelda, missuguses juriidilises seisukohas on kokku lepitud? Misssugusele seisukohale selles küsimuses jõudis põhiseaduskomisjon?

16:03 Anti Poolamets

Te peate silmas rahvahääletuse jah-vastust? Mina olen komisjonis seda seisukohta selgitanud. Jah-vastuse puhul, tähendab kui rahvas soovib senise olukorra jätkumist, siis nii see ongi. Uue olukorra loomine, näiteks samasooliste paaride abielu seadustamine nõuaks uut rahvahääletust. Rahvahääletuse jah-otsust saaks sel juhul kõrvaldada ainult uue rahvahääletusega. Aga vastasel juhul, kui tuleks "ei", siis annaks see vaba võimaluse perekonnaseaduse täiendamiseks, abielu mõiste laiendamiseks ja samasooliste abielu lubamiseks.

16:04 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun!

16:04 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud juhataja, täna me menetleme siin rahvahääletuse otsuse eelnõu, Riigikogu otsuse eelnõu, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, erakonna Isamaa ja ka Keskerakonna fraktsioon. Sama punkt on olemas koalitsioonilepingus ja vastavalt küsitlustele on rahvas väga suures ootuses selles osas, et see küsitlus toimuks. Täna me hakkame varsti hääletama ja mul on selline küsimus või arvamus. Ma tean, et Keskerakond on samasooliste abielu osas erinevatel arvamustel, osa on poolt, osa on vastu. Kui fraktsioon jätab selle oma esitatud eelnõu puhul hääletamata või hääletab vastu, kas ei ole see mitte sõnamurdlikkus Eesti rahva vastu? Nad nagu eelistavad võimu, mitte demokraatiat? 

16:05 Anti Poolamets

Ma ei hakkaks selle kohta hinnanguid andma. Minu ülesanne on tutvustada menetluskäiku võimalikult erapooletult.

16:05 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei hakka siin küsima, kuigi huvitav oleks kuulda, nii olulisi asju nagu kolleeg Laaneotsa soov arutada kärbeste tapmise keelamist – aga kärbes on teatavasti meie rahvuslinnu toidubaas – või kindral Kerdi soovi otsustada lillade või roosade sokkide kandmine referendumil. Me räägime abielust. Kolleeg Kivimägi on teinud hulga selliseid ettepanekuid, mis sobivad kusagile lõunamaale, kus tüdrukud hästi noorelt küpsevad. Kolleeg Kivimägi tahaks nagu abielu 13-aastaste tüdrukutega seadustada – ja on teisigi selliseid kolleege, kolleeg Laaneots ja Pevkur – või 14-aastastega, nii nagu Tšaadis on Paapua Uus-Guineas. Miks te ei andnud neile nii olulise küsimuse arutamisel sõna? Miks te ei lasknud neid ka siia suurde saali? Rahval oleks huvitav kuulata ettepanekut lastega abielu kohta ja veel mitmega korraga. 

16:06 Anti Poolamets

See on väga hea küsimus. Nagu öeldud, laekus meile suur hulk põhiseadusvastaseid ettepanekuid, näiteks Hanno Pevkurilt, kelle pakutud küsimus on, kas Riigikokku võib valida ainult mehi, või teine, kas Riigikokku võib valida ainult naisi. Sellised võrdõiguslikkust rikkuvad ettepanekud. Laekus suurel hulgal absurdseid ettepanekuid või halbu nalju – kuidas neid oleks õige nimetada. Eks komisjoni liikmed olid üsna šokeeritud nendest tekstidest, mida nad pidid lugema. Aga teised komisjoni liikmed ja ettepanekute esitajad olid väga veendunud ja ei pidanud seda naljakaks, vaid leidsid, et ei saa otsustada, mis on parem ettepanek, mis on halvem ettepanek, et kõiki ettepanekuid peaks menetlema. Komisjon ei tohi mingit valikut teha. See oli esitajate tungiv soov, et nad peavad saama kõiki ettepanekuid menetleda, ka neid 12-aastastega abiellumise küsimusi. See oli nende tungiv soov. Teoreetiliselt olid seal mõned teemad küll, mis ei ole vähemalt põhiseadusvastased, aga terve mõistuse vastased küll.

16:08 Aseesimees Siim Kallas

Siim Pohlak, palun!

16:08 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Meedias on palju räägitud, et see rahvahääletus on kuidagi ohuks abieluvõrdsusele, mis juba iseenesest on kui mõiste täielik absurd. Sellist sajaprotsendilist võrdsust ei ole võimalik ühiskonnas mitte kuidagi saavutada. Võrdsuse asemel peaksime otsima pigem tasakaalu ning ühiskonna tasakaalupunkti leidmiseks on selline referendum minu meelest parim viis. Aga minu küsimus on: kas keegi teie komisjonist ka seda hullu juttu abieluvõrdsusest ajas?

16:08 Anti Poolamets

Abieluvõrdsus oli jah loosung, mis siin protokollides on korduvalt läbi käinud, ja see oli tugev argument. Teiste hulgas nimetas seda Imre Sooäär oma etteastes, mis oli päris pikk. Tema ka ajakavast kinni ei pidanud, rõhutas neidsamu teemasid ja pidas üsnagi pika kõne. Nii et vastus on: jah, see oli üks läbiv niit.

16:09 Aseesimees Siim Kallas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:09 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! On selge, et üks põhiseaduskomisjoni ülesanne on põhiseadusliku korra kaitsmine. Ja on selge, et mitmed Reformierakonna esindajatest Riigikogu liikmed tegid muudatusettepanekuid, kus seati küsimuse alla Eesti riikluse püsimine, Eesti liitlassuhted. See andis Venemaale suurepärase võimaluse sekkuda soovi korral Eesti siseasjadesse ja väita, et Eestis on parlamendi tasemel algatatud initsiatiiv Venemaa mõjusfääri liikumiseks ja senisest lääne orientatsioonist taganemiseks. Kuidas sina juristina ja põhiseaduskomisjoni esimehena seda kommenteerid? Kas te saite neid ettepanekuid arutada? Ja millise seisukoha oleks komisjon nende osas võtnud?

16:10 Anti Poolamets

Ükski reformierakondlane oma ettepanekuid ei saanud või ei tahtnud esitada. Reformierakondlasi me ootasime kolmel päeval. Esimesel päeval olid nad Jaan Tõnissoni ruumis pikalt seina äärde kogunenud, istunud ja oodanud. Aga sotsiaaldemokraadid, sotsiaaldemokraatide ettepanekute esitajad, nagu Lauri Läänemets, rääkisid nende aja täis. Nad rääkisid vähemalt poolteist tundi ja ütlesid, et Lauri Läänemets koosoleku korrale ei allu ja räägib, palju tema tahab. Selle tõttu jäid teised kõrvale. Aga kui laupäeval selgus, kui oli näha, et koosoleku juhataja annab sõna järjekorras, siis olid kõik reformierakondlased kadunud. Mitte kedagi ei ilmunud kohael. Ja me istusime kuni õhtuni väljakuulutatud ajagraafiku alusel, et arutada nende küsimust Venemaaga liitumise ja rublatsooni mineku kohta. Neid ettepanekuid nad, ma ei tea mis põhjusel, tutvustada ei soovinud. Kui mõnel päeval oli väljakuulutatud graafiku alusel reformierakondlasi päris palju, siis laupäeval, kui oli näha, et koosoleku juhataja saab nüüd korda pidada ja nad ei saa mingit juturaamatut ette lugeda, siis lahkusid kõik, kes seal virtuaalkoosolekul näha olid. Rohkem päeva jooksul kedagi näha ei olnud. Kaja Kallas väitis, et tal on tehnilised probleemid. Talle saadeti töökorras arvuti, ta ei soovinud seda kasutada. See on protokollitud, et kaks nõunikku käisid tema juures, ja nad kinnitasid, et Kaja Kallas ei soovinud nende töökorras arvutit kasutada. Ja päeva jooksul saadeti talle veel kutse. Nii et reformierakondlased mitmel päeval oma esitlusvooru ei jõudnudki.

16:12 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun!

16:12 Urmas Espenberg

Austatud asespiiker! Hea ettekandja! Milline on sinu kui põhiseaduskomisjoni esimehe arvamus: kas nüüdsetes tingimustes, kui on üles köetud hüsteeria igasuguse rahvaalgatuse osas, on oodata ka vaikiva ajastu saabumist, nagu oli aastal 1934?

16:13 Anti Poolamets

Aitäh! Vaat sellised vastamised ma jätaksin fraktsioonide esindajatele. Mina piirdun siin, nii nagu ettekandjale ette nähtud, eelnõu menetluse tutvustamisega. Mul on muidugi oma arvamus selles osas olemas. 

16:13 Aseesimees Siim Kallas

Kert Kingo, palun!

16:13 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab, kuidas peaks olema vormistatud seaduseelnõu muudatusettepanekud. Reformierakond on referendumi eelnõu muudatusettepanekutena esitanud ettepanekuid näiteks Eesti NATO-st lahkumise kohta või siis, et Eesti algataks Nõukogude Liidu taastamise või et Eesti kuuluks Venemaa mõjusfääri. Ja need on vormistatud just nimelt selle seaduses toodud nõuete järgi. Ehk siis need on dokumendid, mis on korrektselt vormistatud ja allkirjastatud. Hiljem väitsid Reformierakonna liikmed nende dokumentide kohta, et see oli nali. Minul on küsimus: kas teie juhuslikult äkki teate – mina ei leidnud seadusest sellist kohta –, kas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on kuskil kirjas, et võib esitada mingeid naljadokumente, mis vastavad ametliku dokumendi nõuetele?

16:14 Anti Poolamets

Aitäh! Sellist asja nagu naljaseadus ei ole olemas ja kusagil seda väljendatud ei ole. Sellega võib tegeleda ajalehtede naljanurkades. Paraku kõike, mis siia menetlusse pakutakse, menetletakse siin kiretult. Ja ma pean ütlema, et ühelgi päeval ma ei kuulnud, et Reformierakonna esindajad või sotsiaaldemokraatide esindajad ei võta oma ettepanekuid tõsiselt. Protokollidegi järgi nad küsisid pidevalt, kellel on õigus hinnata, kas näiteks komisjonil on õigus hinnata, mis on tõsine ja mis on vähem tõsine ettepanek. Neil oli ettepanek koerte söögiks kasvatamise kohta ja paljud muud sellised ja nad leidsid, et need tuleb kõik ära menetleda. Nad olid ülimalt surmtõsise näoga ja protokoll on selliseid ütlusi tihedalt täis.

16:15 Aseesimees Siim Kallas

Rene Kokk, palun!

16:15 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Te pidite läbi töötama neid muudatusettepanekuid, ka sellised, kus pandi ette küsida, kas perevägivald peaks olema lubatud või kas politseinike miinimumpalka tuleks langetada. Mul on äärmiselt kahju, et me ei kuulnud nende ettepanekute tegijate käest nende seisukohti, miks seda peaks tegema. Aga kuidas teile komisjoni esimehena tundub: kui ühel päeval nende ettepanekute tegijad on riigis võimu teostamas, kas me peame tõesti kartma hakkama, et perevägivalla lubamine tõuseb aktuaalseks küsimuseks ja seda peetakse kuidagi mõistlikuks tegevuseks Eestis? Kuidas teile tundub?

16:16 Anti Poolamets

Isiklikult minu jaoks oli kogu see protsess, milles ma osalesin, väga kafkalik. Kõik need ettepanekud, mis seal esitati, olid väga eriilmelised. Nad olid segamini, oli grupp küllaltki tõsiseid ettepanekuid, näiteks arutada teemal, kas lubada euroraha jagamisel arvestada regionaalset dimensiooni. Aga sellised ettepanekud olid segatud absurdsustega, põhiseadusvastaste ettepanekutega. Nii et see oli üks omapärane kogemus.

Tõepoolest, protokoll on täis nõudeid algusest lõpuni menetleda neid ettepanekuid täies mahus, menetleda neid täie tõsidusega. Kindlasti see protsess läheb Eesti õigusloome ja parlamendi ajalukku – paraku küll. Ma ütleksin, et kahjuks läheb see protsess üldse kogu Eesti ajalukku. Ma refereerin iseenda sõnu komisjoni koosolekutel: ma ütlesin komisjoni liikmetele ja neile, kes oma ettepanekuid tegid, et teadke, see on ajalooline hetk, te teete praegu ajalugu. Ja sel juhul te peate kaaluma, mida te teete. Teil on võimalus ettepanekud tagasi võtta. Ma küsisin korduvalt, kas te olete valmis eelnõusid tagasi võtma. Mitte keegi ei olnud nõus. Hiljem võeti tagasi üksnes Venemaaga liitumist puudutav ettepanek.

Mulle kui komisjoni esimehele oli see üks väga kurb protsess, kus ma pidin juristina osalema. Väga absurdne protsess! Ja ma tegelikult siiamaani ei saa aru, miks nad seda tegid. Veel pühapäeval oli võimalus teha nii, et see eelnõu saali hääletamisele ei lähe. Ma arvasin, et komisjoni liikmed ei anna sellele poolthääli, kuna selle teema ümber oli puhkenud suur poleemika. Aga nad ikkagi andsid pühapäeval kella 21 paiku oma hääled selle toetuseks, et see eelnõu siia saali tuleks – kogu oma hiilguses ja säras ja kogu selles hiiglaslikus mahus.

16:18 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun!

16:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Põhiseaduse järgi on rahvas kõrgeima võimu kandja riigis. Praegusel hetkel oleme me aga olukorras, kus osa meie rahvasaadikuid on algusest peale püüdnud blokeerida ja blokeerivad seda protsessi, et rahvas saaks ka öelda oma sõna seadusloome kujundamisel. Milline on teie arvamus, miks need rahvasaadikud ei taha lasta rahval oma häält kuuldavaks teha? Praegu võivad inimesed ainult osaleda Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimise protsessis. 

16:19 Anti Poolamets

Rahvahääletuste teemal oli ka eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel kõvasti kriitikat ja arutelu. Vaatan, kas ma leian protokollist mõne koha. Aga minu üldmulje oli see, et öeldi näiteks intervjuudes ja ka komisjoni istungitel, et see on väga julm. Kaja Kallas ütles, et see on julm ja ebaõiglane, kui panna hääletusele küsimus, mille sisu on piirata vähemuste õigusi. Ja selline sõnum kordus ka komisjonis: olevat ebaõige piirata vähemuste õigusi ja sekkuda eraellu või erasfääri. Nii et oldi ülimalt kriitilised ja kinnitati, et sellist teemat ei tohiks rahvahääletusel puudutada.

Samas ei oldud kriitilised selle tohutu paki osas. Küsiti, kuidas siis nii, et üks ettepanek on parem kui teine, ja kes teie olete, et te võite selle üle otsustada. Mina küll väitsin, et põhiseaduskomisjon peab vaatama ja valima. Ja seda ülesannet me täitsime.

Kui nüüd minna nende küsimuste tõsiseltvõetavuse juurde, siis ma võin teile ette lugeda mõned, mis olid esitatud Jürgen Ligi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt. Selle gigantse hulga ettepanekute sõelumise eest ma tahan tunnustada Riigikogu Kantselei personali erakordselt võimekust. Kahe nädalaga suudeti kogu see materjal, selline hulk muudatusettepanekuid nii tehniliselt kui ka sisuliselt läbi vaadata. Kui sellest minu jaoks äärmiselt ebameeldivast ja absurdsest protsessist välja tuua üks positiivne asi, siis see on, et  selle käigus sai kinnitust, et Riigikogu ametnikud on väga kõrgel tasemel ja haruldase töövõimega.

Aga nimetan ära ettepanekud, mis väljasõelumisel tõsiselt võetavatena tundusid. Sotsiaaldemokraatide esitatud ettepanek küsida, kas abielu peab olema sõlmitud mehe ja naise vahel. See oli nende ettepanek uueks küsimuseks. Edasi, jällegi sotsiaaldemokraatide esitatud ettepanek: kas abielu võiks Eestis edaspidi sõlmida kahe inimese vahel, sõltumata nende soost? See on ehk kõige täpsem selle teema käsitlus, mida me ka ootasime. See on seotud selle eelnõu mõttega, reguleerimisalaga ja see on üks positiivne näide, kuidas me peaksime selles saalis asju ajama. Aga ülejäänute kohta mina isiklikult ei saa öelda, et see on asjaajamine, nagu me siin saalis ootame. Üks sotsiaaldemokraatide ettepanek oli küsida, kas abielu peab Eestis jääma ainult mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ja veel üks abielu mõistega seonduv ettepanek, selle esitasid Jürgen Ligi ja Heidy Purga: kas abielu ei pea jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?

Kui minna numbrite juurde tagasi, siis mina võin öelda ja ma ütlesin seda ka komisjonis, et see kõik läheb Eesti parlamendi ajalukku. See läheb Riigikogu ajalukku, see läheb Eesti õigusloome ajalukku ja veel mitmel muul moel ajalukku. See läheb ka korrarikkumiste poolest ajalukku, sest koosolekute käigus tungiti minu ametiruumi ja keelduti sealt lahkumast. Tungiti minu kabinetti, mis ei olnud koosolekuruumina välja kuulutatud. Kaja Kallas, Valdo Randpere ja Lauri Läänemets istusid mu kabinetis maha, ütlesid, et nemad kavatsevad seal koosolekut pidada, ning keeldusid lahkumast. Ja selleks, et ma saaksin koosolekut jätkata, lahkusin ma ise oma tööruumist ning siirdusin EKRE fraktsiooni ruumidesse. Alguses need tuppa tungijad tegid nalja, et lähme sinna ka või lähme talle järele, aga sinna nad lõpuks ei ilmunud. Nii et ma sain koosolekut jätkata. Tegime pika koosoleku. Kõik need korrarikkumised, mida ma oma silmaga nägin – tõtt-öelda ei ole ma oma elus osalenud ühelgi koosolekul, kus niimoodi korda rikutakse. Ja kuna koosoleku korda rikuti, siis me lihtsalt näiteks kuulasime poolteist tundi Lauri Läänemetsa etteastet, kus ta lihtsalt rääkis temale meeldivatest asjadest, ja Indrek Saare ettekannet, kus ta rääkis temale meeldivatest asjadest tundide kaupa.

16:25 Aseesimees Siim Kallas

Imre Sooäär, palun! 

16:25 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Poolamets! Miks te Riigikogu kõnetoolis valetate? Te väitsite, et ma rääkisin üle aja. Nähes, kuidas te ilmselgelt ei saa istungi juhtimisega hakkama ja et teil on pehmelt öeldes pööbel, olin ma ettenägelik, panin stopperi käima, teavitasin sellest ka komisjoni ja salvestasin oma ettekande, et seda oleks võimalik hiljem ära kasutada Riigikohtus asitõendina. Seal peal jooksevad sekundid: ma ei rääkinud ühtegi sekundit üle aja, ma olin kaks korda selle ettekande läbi harjutanud ja stopperiga aega mõõtnud. Samuti oli teil limiteeritud aeg küsimusteks. Minu küsimuse teine pool on: miks te panite mu mikrofoni kinni ja ei lasknud komisjoni aseesimehel mulle küsimust esitada? Ta oli täielikult ajalimiidi sees.

16:26 Anti Poolamets

Aitäh! Minu mälu järgi... Protokollid ei ole veel valmis, võib-olla tõesti ma eksisin mõne minutiga. Protokollide valmimine võib võtta veel päevi, see on gigantne töö, sellega tegelevad neli inimest. Ma jällegi tunnustan neid, et mulle on juba päris suur pakk sellest ette antud. Aga ma mäletan, et ikkagi seal oli probleeme teie etteastega. Te nõudsite, et te saaksite piiramatult rääkida, et te saaksite rohkem rääkida, et teil on väga tähtis jutt – nii palju ma mälu järgi võin taastada. Ma mäletan, et oli paras segadus teie etteastega. 

16:27 Aseesimees Siim Kallas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Aitäh, hea ettekandja! Me oleme siin pikalt arutanud obstruktsiooni mõistlikkuse piiride üle ja selle üle, kas eelnõu muutmiseks tehtud ettepanekud ikka olid kantud meie põhiseaduse vaimust ja Riigikogu liikme ametivandest. Aga heakene küll. 

Reformierakond paraku ei tulnud, nagu ma aru saan, komisjoni kohalegi oma ettepanekuid ette kandma. Aga ajaloo annaalidesse jäävad need dokumendid, mis räägivad kollastest kruusidest ja digitaalkelladest, ja paraku jäävad ka ettepanekud, kus on Putinile ja Venemaale kuldkandikul kätte toodud võimalus kirjutada ümber Eesti ajalugu Venemaale kasulikus suunas. Venemaa jaoks ei ole vahet, kas mingeid samme ja avaldusi tehakse surve all või pulli pärast. Kas olete nõus, et paberile kirjutatuna ja Riigikogu süsteemides registreeritud dokumendina on need ettepanekud ka tulevikus ohuks meie riiklusele ja julgeolekule? Ja kui Reformierakond peaks võimule tulema, siis kas me peame arvestama võimalusega, et nad hakkavad oma Venemaa- orientatsiooni uues koalitsioonis ka ellu viima?

16:28 Anti Poolamets

Nagu öeldud, nende ettepanekutega on olnud suur segadus. Meie käsitasime neid ettepanekuid obstruktsioonina ja kaks peamist põhjust, miks me sidusime need ühte, olid, et need on kantud obstruktsiooni eesmärgist ega ole seotud eelnõu reguleerimisalaga. Põhiseaduskomisjon võttis oma istungil eraldi vastu hukkamõistva avalduse nende ettepanekute tegemise kohta ja leidis, et need on vastuolus Riigikogu liikme ametivandega. Me märkisime oma avalduses eraldi ära ettepaneku pakkuda rahvahääletusele küsimus Venemaaga liitumise kohta ja Eesti saarte loovutamise kohta Lätile. Arutelude käigus me jõudsime järeldusele, et nendel ettepanekutel on rahvusvaheline dimensioon ja nendes riikides ei pruugita aru saada, kas meie parlamendis tehakse sündsusetut nalja või mitte. See võiks meie arvates tekitada suurt kahju ja komisjon võttis oma istungil tolle avalduse vastu ja leidis, et need, kes on selliseid ettepanekuid esitanud, peaksid vabandama. Vabandust ei ole tulnud. 

16:29 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Reitelmann, palun!

16:29 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme olnud viimaste nädalate jooksul tunnistajaks parlamendi töökorralduse pilastamisele. Ja selle pärast on kohutavalt piinlik – on piinlik kolleegide pärast ja on piinlik ka neid valinud inimeste pärast. Aga te viitasite siin ühele seigale, kui kaks vasakliberaali ja üks sotsialist teie töökabinetti tungisid, lärmasid seal ja keeldusid lahkumast. Me oleme seega jõudnud uuele tasemele ka elementaarses parlamentaarses viisakuses. Öelge palun, kas te peaksite vajalikuks parlamendi töökorralduse, töö- ja kodukorra muutmist! Parlamendi praegune koosseis tõotab taolisi intsidente ka tulevikus.

16:31 Anti Poolamets

Aitäh väga tabava küsimuse eest! Kodukorra muutmine oli nii minu kui paljude teiste tõstatatuna korduvalt aruteludes üleval. Me arutasime nii nõunike tasemel kui juriidilistes aruteludes, kuidas menetleda kogu seda hulka ettepanekuid. See kõik on olnud ka üks kaalukamaid ajendeid, mis viitab vajadusele lahendada obstruktsioonilised olukorrad.

Mina kavatsen nüüd, kui mul pärast maratonistungeid aega on, loomulikult esitada kaebuse minu kabinetti tungimise kohta. Kavatsen esitada kaebuse koosolekute korra jõhkra häirimise pärast. Ma ei ole oma elus varasematel koosolekutel näinud selliseid ähvardusi. Näiteks aseesimees Lauri Läänemets teatas, et kui tema ei saa piiramatult rääkida, siis tema on olnud demonstrant ja meeleavaldaja, küll tema oskab selle komisjoni tööd nii häirida, et me ei saa oma asju ajada. Ma võtsin seda hoiatust täie tõsidusega. Ja kuna eelmisel õhtul hakkasid opositsiooni liikmed komisjoni nõunikelt uurima, kus homme Poolamets istub, siis ma sain aru, et neil on tõenäoliselt mitte kõige parem plaan, ja ma tõepoolest ei istunud seetõttu tavalises kohas. Reeglina peaksin nõunikega koos istuma ja juhtima koosolekut, et see oleks sujuvam, aga me istusime kõik spetsiaalselt oma töökabinettides, sest ma nägin ette, et meid tullakse häirima. Ma ei näinud ette, et seda tehakse nii jõhkralt. Ma arvasin, et võib-olla kaamerate ees lihtsalt tehakse väike etendus, aga see, et nad olid valmis tungima minu kabinetti, oli jahmatav. Uus tase, nagu ma ütlesin. Ja ma pidin siis põhiseaduskomisjoni nõunikud võtma kaasa EKRE fraktsiooni ruumidesse, sest see oli ainukene turvaline koht, kus me saime koosolekut pidada. Vastasel korral poleks seda saanud, sest nad ütlesid, et nemad peavad ka virtuaalkoosoleku ajal olema seal, kus on komisjoni esimees. Minu ruumi tunginud isikud leidsid, et nemad peavad olema seal, kus mina olen. Nii et ma eeldan, et nad oleksid koosolekut häirinud – kusjuures tegu oli virtuaalkoosolekuga – kõikide vahenditega, kas üle rääkides või otsustades selle füüsilise sissetungi järgi, ma ei tea, võib-olla ka mõne muu asjaga. 

16:34 Aseesimees Siim Kallas

Siim Pohlak, palun!

16:34 Siim Pohlak

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selline parlamendi töö seiskamine tuhandete muudatusettepanekutega on ju tegelikult lausa ohtlik. Kas te nõustute minuga, et sisuliselt on opositsioonis olijatel võimalik sellist taktikat kasutada järjepanu iga Riigikogus sisse antava valitsuskoalitsiooni eelnõu puhul. Tagajärg on totaalselt umbe aetud ja töövõimetu parlament ja kui mitte valitsuskriis, siis vähemalt riigivalitsemise kriis.

16:34 Anti Poolamets

Jah, ma nõustun teiega täielikult ja ma edastasin korduvalt sõnumi, et te olete avanud Pandora laeka.  Ma kutsusin korduvalt üles, et loobuge obstruktsioonist, ja küsisin ka seda, kas te pikaajaliste parlamendiliikmetena ei näe ette, et teie vastu võidakse samu meetodeid kasutada. Aga selle peale ei tulnud mingit positiivset reaktsiooni, täiesti külm reaktsioon. Nad ei leidnud, et see on probleem.

Aga mina tõepoolest näen ette, et nende meetodid, mis siin on suvest saadik käivitatud, võivad parlamendi töö lõplikult seisata. Piisab ühest inimesest, et näiteks jõusöödaseaduse peale esitada 100 000 arvutis toodetud muudatusettepanekut. Parlament lõpetab oma toimimise ja usaldushääletus ka ei aita, sellepärast et neid muudatusettepanekuid võib iga kõige väiksema eelnõu kohta esitada. Meil on näiteks tulekul kohtute seaduse muutmine, et anda neile võimalus virtuaalkoosolekuteks. Äkki tuleb 150 000 ettepanekut. Kas on vaja usaldushääletust? Kas hakkame iga nädal usaldushääletusi tegema?

Avati Pandora laegas. Olukord on tõepoolest muret tekitav ja mul on hea meel, et mu hea kolleeg Peeter Ernits aitas need pakid mul siia kaasa tuua. See siin on parlamendi ajalugu. See on obstruktsiooni ajalugu.

16:36 Aseesimees Siim Kallas

Merry Aart, palun!

16:36 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Tegelikult inimesed maakondades jälgivad päris hoolega, päris palju igasuguseid asju, mis siin Riigikogus toimuvad. Ja nii on loetud ka neid küsimusi. Ma tean, et seal Kagu-Eestis kuulatakse päris palju piiritaguseid väikseid raadiojaamu. Ja minu käest on päris mitu korda küsitud, et oot-oot, mis teil seal toimub. Piiri taga käib tõsine arutelu, mis Eestis toimub. Me oleme tegelikult päästnud valla sellise koletise, mida me ilmselt keegi pole tahtnud.

Ka mina lugesin neid küsimusi, näiteks, kas keelata talutoit, kas Eesti Vabariigis tuleks keelata lasteaiad, kas koeri on õiglane söögiks kasvatada, kas inimene võiks abielluda lumememmega, kas lõvid Eesti vapil tuleks asendada huntidega. Minu käest on päris mitmed inimesed küsinud, et ütle palun, kas need on eesmärgipärased küsimused ja kas selline mõtlemine võiks olla nagu ühiskonna ettevalmistamine tulevikuks. Kas see võiks meid ees oodata? Lihtinimene ei suuda seda mõista, et Riigikogus tehakse nalja. Mida vastata neile inimestele?

16:38 Anti Poolamets

Aitäh küsimuse eest! Ma võin kinnitada, et ma olin nendel päevadel korduvalt lihtsalt sõnatu. Olin sõnatu juba siis, kui ma nägin neid muudatusettepanekuid, mis pandi laua peale. Kui ma lugesin esimesi ettepanekuid, siis ma olin sõnatu. Aga kuna ajakirjanikud olid ruumis, siis ma pidin jälle sõnad üles leidma. Kaja Kallas selle meile ruumi veeretas.

Esimest koosseisu parlamendiliikmena olen ma tundnud jahmatust. Protokoll ju kinnitab minu sõnu, et kõik need päevad räägiti täie tõsidusega nende asjade hääletamisest ja nõuti veel pühapäeva õhtul väga vihaselt – väga vihaselt ja väga süüdistavalt –, miks kõiki ettepanekuid ei panda hääletusele. Ükshaaval, nõudis Kaja Kallas, igaühte eraldi! Ma küsisin, kas te peate realistlikuks, et me menetleme neid põhiseaduskomisjonis augustini. Siis ta ütles, et jah, küll te korraldate oma töö nii, et ikka saab teha, ja probleemi ei ole. Ma küsisin, mis siis, kui parlament neid aastaid menetleb, siis ta ütles, et küll saab menetletud.

See on nii mitme dimensiooniga asi. Seadusandluse teemal naljatamine või siis tõsise näoga absurdsuste pakkumine – ma leian, et see on absoluutselt sobimatu. Aga ma ei ole ühtegi vabandust näinud mitte kelleltki. Me oleme tegelikult olukorras, kus Riigikogu on minu hinnangul end nende ettepanekutega häbistanud. Ma olen seda ka koosolekutel märkinud ja olen ka ajakirjandusele öelnud, et Eesti parlamendi maine maandub sinna Läti parlamendi maine ligi. Uuringute järgi on seal parlamendi usaldusväärsus 34% kandis. Me oleme täiskäigul sinna suunda minemas. Samas ma ei toeta põhimõtteliselt seda lähenemist, et kogu parlament on süüdi ja parlamentarismi maine on halb selle pärast. Kogu parlament ei ole süüdi, süüdlane on väga lihtsalt leitav. Vaadake neid pakke ja lugege! 

Minu meelest kahtepidi mõistmine on võimatu. Ja sellepärast ma olen jätkuvalt hämmingus, olin ka koosolekute ajal. Ma räägin protokollile tuginedes, et nendel päevadel esimene inimene, kes tunnistas, et tegu on obstruktsiooniga, mitte tõsiste ettepanekutega, oli Raimond Kaljulaid, kes oma ropu luuletuse esitamist parlamendi menetlusse põhjendas. Ma küsisin, miks sa seda tegid. Tema oli sel päeval ainukene, kes kõneles. Teised läksid ära, aga Raimond Kaljulaid veetis tunde koos meiega seal virtuaalkoosolekul. Ja siis läks vahepeal aruteluks, miks ta seda tegi. Ta rääkis siis semiootikast ja semiootilistest sõnamängudest. Vähemalt oli huvitav teada saada. Aga siis ta rääkis pikemalt ka sellest, miks see obstruktsioon on toime pandud. Mitte ükski saadik enne seda ei rääkinud obstruktsioonist, nad rääkisid nagu pühas tões, et see kõik tuleb suurde saali viia. Pühas tões! Jah, see oli komisjoni esimehe jaoks ehmatav ja on praegugi ehmatav.

Ma tegelikult ei tea, kas komisjonis kuidagi ... Mind ju süüdistati valetamises. Minu meelest Imre Sooäärega oli paras sõnelus. Ta esitas hulga nõudeid ja proteste, miks tema ei saa piiramatult kõneleda, ja rääkis ka oma ettepanekust. Mulle on meeles, et tema ettekandega oli väga suur segadus. Aga tema olevat stopperiga aega võtnud, järelikult ta arvas, et tal on õigus.

Kas tegelikult selline nädalate kaupa kestev valetamine on kuidagi Riigikogu liikmete eetikakoodeksiga kooskõlas? Ehk ühel päeval jälle öeldakse, et me tahame mingeid ettepanekuid hääletada, ja niimoodi kümme päeva järjest, aga pärast öeldakse, et me tegime nalja. See annab minule väga pikaks ajaks mõtlemisainet.

Aga need protokollid jäävad alles, protokollid tulevad paksud ja prisked. Minu poole on mitte küll lausa tänavalt keegi, vaid e-kirjas pöördutud. E-kirja on saatnud ettevõtjad ja küsinud, kuidas me võime neid materjale avaldama hakata. Küllap siis saavad need protokollid kõigile kättesaadavaks mõtlemisaineks. Protokollide koostamine käib suure kiirusega. Loodame, et te saate neid oma eheduses lugeda ja näete võib-olla juba mõne kuu pärast trükitudki kujul kõiki neid küsimusi, kaasa arvatud seda, kas abielluda võib või abielus olla elusa inimesega. Ja nii edasi.  

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Kai Rimmel, palun!

16:44 Kai Rimmel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eerik-Niiles Krossi ja Heiki Kranichi allkirjaga on esitatud eelnõu kohta muudatusettepanek, kas tuleks loobuda igaühe õigusest eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutustes? Kas seoses selle muudatusettepanekuga oli ka jutuks ja selgitati, mis keeles peaks siis edaspidi riigiasutustes asjaajamine toimuma? 

16:44 Anti Poolamets

Aitäh! Kuna Eerik-Niiles Kross ei ilmunud oma muudatusettepanekut selgitama, siis seda ei arutatud. Me keskendusime asja tuumale ehk valisime välja neli tõsist ettepanekut. Töötasime läbi kõik muud ettepanekud, erineva süvenemisastmega muidugi, aga me suutsime nendest läbitöötamise käigus ikkagi välja valida need, mis olid abielu mõistega kooskõlas või abielu mõiste definitsiooniga seotud. Ja neid ma teile ka esitlesin. Aga muidugi, teoreetiliselt vähemasti võib sellist asja rahvahääletusele panna. Lätis hääletati kahe riigikeele küsimust, et kas vene keel võib ka olla Läti riigikeel. Nii et Eerik-Niiles Kross võib uue eelnõu algatada ja oma plaaniga edasi minna, kui täna selles seotud ettepanekute kimbus tema ettepanek maha hääletatakse. 

16:46 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Valge, palun!

16:46 Jaak Valge

Aitäh sõna andmise eest, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Pole kahtlust, et see töö takistamine oli suunatud abielureferendumi vastu ja ma küsin palvega natukene üldistada. Nimelt, et missugune mulje on sulle kui komisjoni esimehele jäänud, kas probleem oli ainult selles, et obstruktsiooni läbiviijatele ei meeldinud referendumi korraldamine just ainult sellel konkreetsel teemal, või tegelikult kumas selle taga põhimõtteline vastuseis sellele, et kodanikele üldse anda võimalus rahvahääletusega poliitikat kujundada ükspuha mis teemal?

16:46 Anti Poolamets

Aitäh! Minule isiklikult jäi just selline mulje, et prooviti viidata sellele, et rahvahääletused on valed, ebamõistlikud, kahjulikud. Sellest oli ka komisjonis juttu. Aga kuna juttu oli väga palju, kaasa arvatud pühapäevane koosolek, mis kestis kella 12-st õhtul kella 9-ni, siis kõikide detailide ja arutluste osas jään vastuse võlgu. Aga kogu sellest laadist kumab läbi rahvahääletuste halvakspanu ja tugev vastumeelsus küsida rahvalt küsimusi riigielu korraldamise kohta.

16:47 Aseesimees Siim Kallas

Kert Kingo, palun!

16:47 Kert Kingo

Lugupeetud asespiiker ja ettekandja! 2014. aastal võeti siin Riigikogus vastu Riigikogu liikme hea tava põhimõtted, mille väljatöötamise algataja oli praegune Reformierakonna ja Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas. Nende hea tava põhimõtete määratlemine tulenes vajadusest tagada rahvaesinduse usaldusväärsus. Ja seal on sätestatud sellised põhimõtted, et Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja Riigikogu mainet, Riigikogu liige on kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust. Ja veel näiteks, et Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses Riigikogu liikme hea tavaga.

Olen jälginud kogu seda, ma julgen öelda, palagani, mis põhiseaduskomisjonis on toimunud, ja lugenud neid muudatusettepanekuid. Juhtfiguurina on esile tõusnud Kaja Kallas, just nimelt seesama isik, kes on need hea tava põhimõtted koostanud. Mul on tõsine kahtlus, et see kõik kindlasti Riigikogu usaldusväärsust kuidagimoodi ei ole tõstnud ja ta ise ei ole nendest põhimõtetest mitte mingit moodi kinni pidanud.

Aga kuna mina ei ole põhiseaduskomisjoni liige ja ise vahetult nendel istungitel ei osalenud, siis ma küsin nüüd üle: kas minu mulje, mis on tekkinud meediast nähtud ülekannete põhjal, et neidsamu hea tava põhimõtteid on rikutud, on õige? Ja mida sina arvad sellest käitumisest, kui palju Riigikogu usaldusväärsus nüüd tõusis selle palagani taustal?

16:49 Anti Poolamets

Aitäh! Ma olen ka ise seda palaganiks nimetanud ja ma olen seda mitmel muul moel nimetanud, ka erakordselt halvaks kabukiteatriks ja parlamendi trollimiseks, parlamendi alandamiseks, parlamendi mõnitamiseks ja veel mitmel muul moel. Mul ei ole küll praegu seda dokumenti ette võtta, aga muidugi ma arvan, et rikuti ikka väga paljusid punkte, mis seal kirjas on.

Ja ma kavatsen selle teema üles võtta. Loomulikult ma käsitan oma kabinetti tungimist sellise juhtumina, mida ei saa kuidagi kahe silma vahele jätta ja käsita seda mingi väikese vallatusena. See oli räige rünnak minu privaatruumide vastu. Ja kui me läheme edasi koosoleku segamise juurde, siis tegelikult jällegi lasti džinn pudelist välja. Et nüüd järelikult võib siis nii, küllap see on mingi pretsedent. Nüüd on uus tava, et kui mõni seaduseelnõu ei meeldi, siis, nagu Lauri Läänemets ütles: siitmaalt ja mitte edasi, mina pean saama oma 30 muudatusettepanekut tutvustada. Ta istus minu kõrval ja hakkas hästi kõva häälega rääkima, et keegi ei saaks temast üle rääkida. Ja ta rääkis, ma arvan, poolteist tundi. Mina istusin tema kõrval, tegin talle 15 märkust või oli neid hoopis 16, nagu ta mind siin saalis uhkelt parandas. Nüüd siis äkki loodi hoopis uus parlamentaarne tava, millel ei ole mingit seost nende varasemate eetikakoodeksi punktidega.

Nii et olge valmis, et selles majas võib kõike juhtuda. Ma arvan, et kõik, kes seda tõsimeeli kaasa mängisid, peaksid kõigepealt vabandama ja siis võiks edasi arutada. 

16:52 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind huvitab ikkagi see alge, millest küll selline käitumine on alguse saanud. Heake küll, meid kui traditsioonilise abielu toetajaid nimetatakse homofoobideks. Sel juhul me ilmselgelt saame öelda, et teine pool on siis abieluvihkajad. Kas koorus ka välja ka mingi muster, millistel põhjustel on need igati väärikad inimesed abielu institutsiooni vastu? Kas see on isiklik ebaedu, suutmatus abielus kompromisse teha või siis üldiselt pealetulev kombelõtvus ning soov ka ise ütlust "O tempora, o mores" esindada? 

16:52 Anti Poolamets

Kui nüüd öeldut täpselt jälgida, siis otseselt abielu vastu teravalt sõna ei võetud. Küll aga rõhutati kogu aeg, et abielu peab olema sooneutraalne. Seda ei teinud kõik. Aga just sotsiaaldemokraatide jutust käis läbi see, et mingil juhul ei tohi inimeste eraelu käsitleda, sama rääkis ka Kaja Kallas. Ei tohi seda panna rahvahääletusele, ei tohi piirata nende erasfääri. Ta nimetas seda korduvalt väga julmaks – et selliste asjade panemine rahvahääletusele on väga julm tegevus. Põhisõnum oli see, et abielu mõistet peaks laiendama, see peaks olema võimalik ka samasooliste vahel. Või siis oli teine versioon: aeg-ajalt märgiti ka kooselu võimaluse tekitamist. Arutelusid oli küllalt ka perekonnaseaduse § 1 üle, aga rohkem möödaminnes, see ei olnud fookuses. 

16:54 Aseesimees Siim Kallas

Riho Breivel, palun!

16:54 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Riigikogu juhatus pani täna hääletusele kaks küsimust, mis puudutasid just, kuidas öelda, neidsamu probleeme. Üks siis protestiküsimusi tervikuna ja teine just nende küsimuste eetilist poolt ja sõnastust. Ma ei loe seda tervikuna ette, aga Riigikogu juhatus taunib ja mõistab hukka selliste ettepanekute tegemist ning kutsub parlamendi liikmeid üles loobuma niisuguste küsimuste esitamisest tulevikus. Ja nüüd juhtus selline asi, et parlament häälteenamusega ei toetanud seda ettepanekut. Osa parlamendi liikmeid läks välja, ei hääletanud üldse, ja ka need, kes tegelikult olid selle asja poolt, et läheks see küsimus nagu referendumile hääletamiseks. Kuidas me tulevikus lähtuvalt sellestsamast hääletusest edasi kavatseme siin parlamendis elada? Kas me jäämegi selliseid probleeme lahendama?

16:55 Anti Poolamets

Aitäh küsimuse eest! Ma olen väga nõus. Ma jagan teie muret, et need probleemid võivad jääda ja ka süveneda, et meil on avatud teatud kultuurituse tee, mida mina kogesin ja mida kõik teised pealt nägid. Meie parlamendikultuur on saanud minu arust raske löögi ja kuidas paranemise teed minna, ma ei tea. Eks elu näitab. Ma ei ole mitte ühtegi vabandust kuulnud, kaasa arvatud Venemaaga liitumise ettepaneku pärast. Kui inimesed mõistavad oma eksimust – vahel ikka eksitakse –, siis on võimalik alustada asja parandamist vabandamisega. Aga mitte keegi ei ole seda teinud ja paistab, et seda ei tehtagi. Mina isiklikult pean seda häbiväärseks. Ja hetkel mul veel lootust ei ole. Eks elu näitab. Eetikakoodeks visati minu meelest prügikasti nendel päevadel.

16:56 Aseesimees Siim Kallas

Kai Rimmel, palun!

16:56 Kai Rimmel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Hele Everausi ja Signe Kivi allkirjaga on eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek "Kas Eestis peaks rahaühikuna olema kasutusel rubla?". Kas selle ettepanekuga seoses oli ka jutuks, miks just rubla? Ja kas muid alternatiive ka välja pakuti?

16:57 Anti Poolamets

Aitäh! Kuna nad oma ettepanekuid tutvustama ei tulnud, siis ma teada ei saanudki, miks nad selle tegid. Ma tegin paljudele tutvustajatele ettepaneku oma ettepanek tagasi võtta. Seda ei teinud mitte keegi peale Ants Laaneotsa, Kruuse ja Jaansoni. Mis puutub teistesse keeltesse, siis ma olen seda materjali kõik need päevad läbi töötanud, aga ei mäleta, et oleks midagi muud pakutud. 

16:58 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

16:58 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma ei tahaks nendel jaburustel, mida ma olen siin tundide kaupa lugenud, peatuda, aga me räägime Riigikogu eetikakoodeksist ja töökorraldusest. Ja kui praegu on moes jõuliselt n-ö uued normaalsused ühiskonda tuua – noh, et sugu on sotsiaalne konstruktsioon ja isal võib olla seelik ja emal habe jne, jne, kõik selline –, siis kas ei peaks Riigikogus uue eetikakoodeksi tegema? Kaja Kallas saab peaministriks, aga Riigikogus enam ei ole. Teeme uue eetikakoodeksi ja ütleme, et ongi nii, et me võime piltlikult öeldas valada autopaaki solkkütust, kui on vaja paugutada, nagu head kolleegid sotsiaaldemokraadid on teinud, ja kui on vaja, tõmmata kellelegi lolli jutu peale kott pähe, mida küll ei ole veel tehtud. Ja nii edasi. Ja ei pea lugupidavalt suhtuma kolleegidesse ja institutsioonidesse, komisjonidesse. Mis sa arvad sellest? Äkki peaks ajaga kaasas käima ja looma uue eetikakoodeksi, kui Kaja on juba peaminister?

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, katsume ühe minuti raames püsida! Ma olen küll üsna paindlik ja luban natukene üle minna, aga katsume siiski sellest ühest minutist kinni pidada. Nii, palun!

16:59 Anti Poolamets

Aitäh, hea küsija! See on tõesti mõtlemise koht, kas sellist eetikakoodeksit üldse vaja on, kui ei ole mingit huvi seda täita. Aga sellist tühja normistikku, mis on kuskil kirjas, aga mida mitte keegi ei kavatsegi täita, on ju ennegi nähtud. Eks see on mõtlemise koht. Iseenesest on mingi standardi hoidmine, minimaalsegi standardi hoidmine äärmiselt vajalik. Aga kui keegi, isegi üks eetikakoodeksi kirjutajaid Kaja Kallas leiab, et ta võib võõrastesse kabinettidesse tungida, seal maha istuda ja keelduda välja minemast – no ma ei tea, kas ta ise ikka hoolega luges seda eetikakoodeksit.

Teine asi on see, et juriidikas on ju olemas pretsedendid, elulised näited, kuidas tegelikult käitutakse. Meie reaalses elus on pigem nii, et kui keegi näitab üles kõrget poliitilist kultuuri, väärikust, siis see on pretsedent, näide kõrgest tasemest. Aga seda võiks proovida järgida.

Kui keegi teeb midagi sellist, nagu Indrek Saar tegi siin saali ees paugutiga möllates, või nagu tegid reformierakondlased, kes tõid plakatid siia saali, siis eks needki ole pretsedendid, mis kisuvad seda lävendit kogu aeg allapoole. Kui nende kohta ei esitatud proteste, kusagil ei esitatud vabandusi, siis järelikult on kogu poliitiline kultuur alla läinud. Põhiseaduskomisjonis toimunud menetluse ajal kukkus see ka kusagile alla.

Mõni võib öelda, et aga varem tehti ka nii, keegi ei vabandanud. Nii võibki olla, et vaadake, see eelnõu mulle ei meeldi, ma karjun kõva häälega, süüdistan kõiki, nõuan absurdsete ettepanekute hääletusele panekut. Lihtsalt oletame, et on mingisugune komisjoni koosolek, sinna tulnud inimesel on igav või paha tuju ja ta teeb sada ettepanekut teemal, et keelame Eestis söömise ära või joomise ära, keelame Eestis terve mõistuse ära. Jah, sellist ettepanekut nüüd ei tulnud, et keelame Eestis terve mõistuse ära. Selles pakis seda ei ole, aga mulle tundub, et see iseloomustab väga paljusid ettepanekuid selles kokkuseotud eelnõus.

17:02 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

17:02 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin küsimustest-vastustest jääb mulje, et põhiseaduskomisjon oli kuidagi sundseisus ja pidi edasiminekuks seadust rikkuma. Minu jaoks on kummaline, et erimeelsuste ületamise ainus viis on kasutada võimu ja jõuga see asi lahendada. Kas te põhiseaduskomisjonis või ka EKRE fraktsioonis arutasite viisi, kuidas alternatiivselt edasi minna, kuidas leida kompromissi, kuidas tulla sellest ummikseisust välja nii, et tegelikult olukord ei eskaleeruks, konflikt ei süveneks? Tegelikult on ju komisjoni juhataja töö pingete maandamine ja selliste lahenduste otsimine, mis vähendaks konflikti.

17:03 Anti Poolamets

Aitäh! Me arutasime seda ka koalitsiooni liikmetest komisjoni liikmetega ja leidsime, et kaaperdatakse demokraatliku protsessi, et obstruktsioon on suunatud demokraatliku protsessi peatamisele. Ja leidsime, et vahendeid enam ei valita, ollakse valmis vähemuse tahe kõikide vahenditega peale suruma. Ja see oli üks põhjus teiste põhjuste hulgas, miks siduda need ettepanekud kokku. Riigikogu funktsionaalsuse huvides ei tohiks vähemus saada kehtestada enamusele oma reegleid. Parlament peab saama toimida. Me leidsime, et see on tõsine demokraatliku protsessi rikkumine. Ja ma leian ka praegu, et nii see on. Minu meelest me nägime väga jõulist demokraatiavastast rünnakut.

17:05 Aseesimees Siim Kallas

Mart Helme, palun!

17:05 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Eelmise küsimuse peale ma ütleksin väga lihtsa vastuse. Terroristidega läbirääkimisi ei peeta. Põhiseaduskomisjoni esimees oli piisavalt lahke, et terroristidega niigi palju ja kaua läbirääkimisi pidada. Ma oleks ilmselt palju karmima käega olnud. Aga küsimus on muus. Sotsiaaldemokraadid, kui ma õigesti mäletan – olgu, ma igaks juhuks ei ütle nime, muidu äkki läheb valesti –, on teinud parandusettepanekute hulgas ettepaneku küsida, kas Eesti peaks lahkuma Euroopa Liidust. Kas lugupeetud ettekandjal kui euroskeptikul ei olnud kahju, et ta ei saa seda ettepanekut siin saalis hääletada? 

17:05 Anti Poolamets

Selle protsessi absurdsus ilmnes esimesest hetkest peale, kui see laadung meile põhiseaduskomisjoni lükati, juba esimeste ettepanekute lugemisel. Algusest peale oli mulle selge, et ma ei taha selles protsessis osaleda, ka hoolimata nendest üksikutest teradest, mis kogu selles hunnikus olid. Ja ma lohutasin neid muudatusettepanekute esitajaid, nagu Riina Sikkut, et ärge muretsege, teie tulevasse kuldsete tähtedega raamatusse ei pääse. Te tegelesite obstruktsiooniga, aga vähemalt need ettepanekud polnud häbiväärsed, vaid mõne tõsise eluvaldkonnaga seotud. 

17:07 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun!

17:07 Urmas Espenberg

Hea eesistuja! Hea esineja! Anti, kui sind ründasid need nn revolutsioonilised madrused või anarhistid, kas olnuks siis abi meie turvateenistusest või millestki muust niisugusest? Mis saab, kui selline olukord jälle tekib? Milliseid mõtteid oleks sul meiega jagada?

17:07 Anti Poolamets

Suur tänu! Seda ma tõepoolest arutasin Riigikogu turvateenistusega ja nad selgitasid oma volituste piiri. Nad ütlesid, et nad ei saa sekkuda, kui just ei minda füüsiliseks. Sellel teemal tõepoolest oli turvatöötajatega juttu, et kui asjad nii jätkuvad, siis me peame kutsuma turvateenistuse ruumidesse vähemalt vaatama, et koosolekute tegemist ei muudetaks füüsiliselt võimatuks, millega Lauri Läänemets ka ähvardas. Ma muidugi palusin need sõnad protokollida.

Kindlasti ma tegelen nende teemadega edasi ja see on mõtlemisaine kõigile, teile ka. Kui Riigikogus keegi, mõni vähemus, mida siin väga reklaamitakse kogu aeg, ei saa oma tahtmist, kas siis hakatakse selles majas uksi blokeerima? Kas siis võib koosolekul näiteks kolm tundi järjest rääkida, nagu Indrek Saar seda harrastas? Ma loodan, et igaühel on oma sisemine kell ja väärikus.

Minul on selle maja kui institutsiooni vastu olnud alati väga kõrge austus, olenemata minu isiklikust arvamusest ühe või teise saadiku kohta, ühe või teise poliitilise suuna kohta. Aga nüüd on minu meelest just selle institutsiooni väärikus tervikuna saanud rängalt kannatada, minu silmis on seda väga tõsiselt riivatud. Ma olen esimest koosseisu parlamendi liige ja ma olen juba öelnud, et ma loodan, et ma kunagi nii küüniliseks ei muutu, et ma sellist asja täiesti muretult pealt vaatan. 

17:09 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

17:09 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu arust me õnneks elame maailmas, mis on piisavalt keeruline. Et ei ole nii, et referendum on automaatselt hea ja õige ja obstruktsioon kuidagi vale ja demokraatiat kahjustav. Mis puutub minu nime all esitatud muudatusettepanekutesse, näiteks sellesse, mis käsitleb üldist ravikindlustust – no ma tõesti olen 20 aastat veendunud olnud, et seda on Eestil vaja. Ma tean, et siin saalis on selles osas erinevaid arvamusi, on ka kahtlejaid, on veendunud vastaseid. Ja see on täiesti arusaadav. Aga ma arvan, et parlamentaarne debatt selles küsimuses on vajalik.

Muidugi, see teeb komisjoni töö keeruliseks. Näiteks rahanduskomisjon ja sotsiaalkomisjon on, ma arvan, viimaste aastate jooksul kümneid kordi arutanud Tarmo Kruusimäe e-sigareti vedelikke puudutavaid ettepanekuid. Ükskõik mida mina arvan sisuliselt sellest küsimusest, on minu arvates Tarmol õigus sel teemal ettepanekuid teha, siin puldis kõnelda ja nõuda nende ettepanekute siin saalis häälemist. Tegelikult see puudutab ka teisi teemasid. Jah, põhiseaduskomisjoni menetlus venib, see on palju keerulisem, aga ma arvan, et demokraatia huvides see on vajalik.

17:11 Aseesimees Siim Kallas

Küsimus! Küsimus palun nüüd!

17:11 Riina Sikkut

Miks selline kergem tee siis komisjonis valiti? Tegelikult sisulisi ettepanekuid, mida arutada, oli seal, ma arvan, vähemalt paarkümmend. 

17:11 Anti Poolamets

Aitäh küsimuse eest! Me olime täpselt sama küsimuse ees, kui me neid ettepanekuid nägime. Ma tõepoolest tunnustan küsijat selle eest, et tema ettepanekud olid asjalikud, nagu ka Helmen Küti omad ja veel mitme inimese omad. Aga paraku olid nad läbisegi muudega. Teie esitasite eraldi, aga näiteks sotsiaaldemokraatide fraktsiooni tervikuna esitatud ettepanekud olid läbisegi absurdsustega ja põhiseadusvastaste ettepanekutega. Paraku me nägime, et tegu on obstruktsiooniga, parlamendi töö seiskamise katsega, ja me leidsime kokkusidumist põhjendades seda, et me peame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamisel lähtuma eesmärgipärasusest ja vaatama seadust tervikuna.

Ja seda on muide ka varem tehtud. Tänasel arutelul ma ei olegi märkinud ära seda, et 2005. aastal oli siin sarnane arutelu, mis puudutas õiguskomisjonis arutatavaid muudatusettepanekuid. Tol ajal juhtis seda komisjoni reformierakondlane Väino Linde. Mul on ajaloost tuua mitu samasugust näidet. Üks on välja võetud Riigikogu stenogrammist aastast 2005. Siis nende sidumiste kohta võttis seisukoha nii komisjon kui suheldi ka õiguskantsleriga. Seoti suur hulk ettepanekuid, neid oli minu mäletamst mööda 400, need olid Keskerakonna frkatsiooni esitatud ettepanekud. Siinsamas puldis vastas küsimustele nende kohta ka õiguskantsler Allar Jõks. Ta andis nende sidumiste kohta järgmisi vastuseid. Küsimus oli, kas see, et rahanduskomisjon kandis fraktsiooni ja Riigikogu liikmete poolt 2005. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud muudatusettepanekute loetellu ühe muudatusettepanekuna, on kooskõlas põhiseaduse §-ga 62. Kaebused esitati teemal, et piirati Riigikogu liikme õigusi. Allar Jõks jõudis seisukohale, et kui mitme esitaja esitatud muudatusettepanekud on ühendatud üheks muudatusettepanekuks, ei tohi taoline ühendamine rikkuda mõne esitaja õigusi. Parim tsitaat, mille ma leidsin, on selline. Ta leidis, et esitajate, iga Riigikogu liikme õigused ja Riigikogu kui kollegiaalorgani õigused peavad olema tasakaalus, et ühe liikme õigused ei saa täielikult üle kaaluda Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni töövõimet. Ta leidis, et üks põhiseaduse eesmärkidest on tagada riigi kõrgeimate võimuinstitutsioonide legitiimsus ja tõhus toimimine. Riigikogu kodukorraseaduse eesmärk on Riigikogul võimaldada teostada talle põhiseadusega antud pädevust ning sätestada Riigikogu sisemised reeglid ja protseduurid põhiseadusega antud raamides. Lisaks Riigikogule üksikute liikmete materiaalsete ja menetluslike õiguste tagamisele peab kodukord seisma hea selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone ja rahvaesindajad saaksid teostada rahvalt valimistel saadud mandaati. "Õiguskantslerina olen seisukohal," ütles Allar Jõks, "et Riigikogu juhatuse antud tõlgendus ei lähe vastuollu Riigikogu kodukorraseaduse sätte ja mõttega." 

17:16 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

17:16 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina esitasin 20 muudatusettepanekut. Mul oli võimalus neist osa ka tutvustada komisjonis ja ma pean ütlema, et ma ei kavatse neid tagasi võtta, ma ei kavatse nende eest vabandada, sest need on sotsiaalpoliitilised ja need lähevad inimestele korda. Need ei ole mitte minu uitmõtted, vaid need ongi inimeste tegelikud probleemid.

Olen siin saalis kolmel korral üritanud eelnõuna ja Vabariigi Valitsusele ka otsuse eelnõuna esitada mõtet ja palvet võimaldada näiteks hooldekodukohta pensioni eest. See on maha hääletatud. Ja ma väga austan rahvahääletusi, päris tõesti austan, ja ma arvan, et on aeg neid asju küsida rahva käest. Minu ettepanekud olid kõik sotsiaalpoliitilised. Ma ütlengi praegu küsimise asemel stenogrammi huvides, et oli ikkagi pakutud ka küsimusi, mis tegelikult vääriksidki rahva käest küsimist, arutamist ja mis on olulised inimestele igapäevaelus paremaks toimetulekuks.

17:17 Anti Poolamets

Jah, ma kordan: ma tunnustan teid selle eest, et teil olid süsteemsed ettepanekud, mis ei olnud segatud absurdsustega või põhiseadusvastaste ettepanekutega, mida te võite igaüks sellest pakist lugeda. Aga mis puudutab obstruktsiooni, siis igal Riigikogu liikmel, nagu Jüri Adams on märkinud, on Euroopa parlamentides üsnagi harv võimalus algatada eelnõu. See tähendab, et te võite kõik oma ettepanekud esitada uues eelnõus. Ja loomulikult tuleks seejuures jälgida hea õigusloome tava, et neid ei esitataks kõiki korraga, vaid ükshaaval. Siis on võimalik ka parlamentaarset debatti normaalselt pidada just sellel teemal, mida te oluliseks peate. Ma loodan, et siis ei tule teie eelnõu kohta 50 000 muudatusettepanekut, nagu sotsiaaldemokraadid tegid suvel. Aastaarv oli 2088, mis oli nende ettepanekutes viimane kuupäev. 2088! On ju selge, et see oli toodetud arvutiprogrammiga, et ettepaneku esitaja enam ei loe.

Nüüd olemegi selles seisus, kus esitaja enam oma ettepanekuid läbi ei loe – jälle on loodud pretsedent. Ma mõistan, opositsioonil võib olla etteheiteid mis tahes asja kohta, aga nüüd on loodud pretsedent, et iga seaduseelnõu võib ujutada üle arvutiprogrammi abil tehtud ettepanekutega ja panna parlamendi tegevus seisma. Ja minu küsimus on see, et kui selline pretsedent, sellised pretsedendid on loodud, kas siis hakkab ka jõusöödaseaduse eelnõu kohta tulema 100 000 ettepanekut. Elame-näeme! Aga minu meelest kodukorraseadust tuleb hakata muutma, sest Pandora laegas on avatud.

17:19 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Eks teil opositsioonis on aega selle korrastamisega rahulikult tegeleda ja järele mõelda. Te tsiteerisite õiguskantslerit väga valikuliselt ja vääralt. See pretsedent tõepoolest oli aastal 2005. Siis grupeeris rahanduskomisjon identsed muudatusettepanekud ja õiguskantsler asus seisukohale, et kui mitme esitaja esitatud identsed muudatusettepanekud on ühendatud üheks, ei tohi taoline ühendamine rikkuda mõne esitaja õigusi. See on väga põhimõtteline. Ja tollal tõepoolest ühegi esitaja õigusi ei rikutud, sest igaüks sai oma muudatusettepaneku hääletusele panna.

Nüüd te avaldasite arvamust, et kolleegid Sikkut ja Kütt on esitanud mõistlikke ettepanekuid, aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon mitte. Eeldame argumendi huvides, et teil on õigus. Miks te sellisel juhul olete otsustanud enamusega piirata kolleeg Küti ja kolleg Sikkuti õigust, mis on seadusega neile antud – nende õigust muudatusettepanekuid esitada ja eeldada, et neid seaduse kohaselt menetletakse ja nende üle suures saalis ka hääletatakse? Te olete neilt seadusevastaselt selle õiguse ära võtnud. Miks?

17:20 Anti Poolamets

Komisjonil on õigus teha oma valikuid. Ja nimetatud põhjused, mida ma ka õiguskantslerilt tsiteerides märkisin, on väga kaalukad põhjused. Parlament peab saama põhiseadusliku organina oma tööd teha. Ka Jüri Adams märkis oma hiljutises artiklis, mis avaldati Postimehes, et Eesti parlamendi liikmetel on ääretult laialdased volitused eelnõude esitamisel. Obstruktsiooni tagamine ei ole kodukorraseaduse eesmärk. Kodukorraseaduse eesmärk on tagada korrapärane seaduseelnõude menetlemine ja seaduste vastuvõtmine. Ja mina leian, et obstruktsioonis olete te läinud üle piiri ja nüüd tuleb hakata neid piire seadma.

17:21 Aseesimees Siim Kallas

Eduard Odinets, palun!

17:21 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Härra põhiseaduskomisjoni esimees! Te olete siin kaks aastat pikema staažiga kui mina. Tahan teie käest nõu küsida. Minul – ei tea, kas õnneks või kahjuks, eks ajalugu näitab –ei olnud võimalik esitada ühtegi ettepanekut sellele otsuse eelnõu muutmiseks ja ei olnud ka õigust viibida põhiseaduskomisjoni koosolekutel. Ma päris ei saa asjast aru ja küsingi teie käest tulevikku silmas pidadas nõu. Kui minul tekib millalgi Riigikogu liikmena soov esitada mõne eelnõu kohta muudatusettepanek, mida ma peaksin siis tegema teisiti, kui tegid need minu kolleegid, kelle ettepanekud kokku seoti? Mida ma pean tegema teisiti, et minu kui Riigikogu liikme õigused oleksid tagatud, et mul oleks võimalus oma ettepanekut kaitsta komisjoni koosolekul, kus otsustatakse minu ettepaneku üle? Mida ma saan teha, et minu ettepanekut saalis hääletataks, et ma saaksin teada ka kolleegide, suure saali arvamuse minu ettepaneku kohta? Mis on teie nõu minule tulevikuks? 

17:23 Anti Poolamets

Mul on teile tõesti hea nõu: säilitage sündsustunne. Obstruktsioon ei ole inimõigus, obstruktsioon on halli ala leidmine paragrahvide vahel ja see ei ole inimõigus. Säilitage väärikus! Paraku on piirid nüüd jõhkralt ületatud. Me peame hakkama arutama kodukorra muutmise teemasid. Kui te oleksite säilitanud mõõdutunde, siis me ei peaks seda teemat käsitlema. Me oleksime mõned päevad veetnud siin juba tavaks kujunenud ööistungitel ja te oleksite oma kriitilise seisukoha saanud ka selle kaudu üsna jõuliselt välja öelda. Praegu te tegite kõik, et  parlamendi töö seisma panna. Te tegite kõik, et rahvahääletusi halvustada. Koerte söögiks kasvatamise küsimus minu meelest liigitub sinna igal juhul ja paljud teised teemad ka. Nii et kuna mõõdutunne on kadunud, siis tuleb hakata piire seadma.

17:24 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

17:24 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja ja komisjoni esimees, ma tänan väga teid eelmisele küsimusele vastamise eest. Täpselt nii me olemegi teinud. Homme on suures saalis arutelul hooldekodukoht pensioni eest ja ma väga loodan teie toetusele. See oli pigem nagu kommentaar.

Nüüd on küsimus. Ma olen üpris veendunud selles, et tõepoolest mitte istekohast ei tohi sõltuda seisukohad, need peavad olema sõltumata sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Ma  muide usun teid, kui te siin kinnitate, et teie enda seisukohad jäävad sõltumata istekohast samaks. Kas olete koalitsioonis või opositsioonis, teie seisukohad on samad. Kas on nii?  

17:25 Anti Poolamets

Aitäh! Ma arvan, et seisukohad opositsioonis võivad olla kriitilised, miks mitte. Aga te peate silmas obstruktsiooni, kui ma õigesti aru saan. Minu arvates parlament peab saama toimida. Tuleb jõuda arusaamani, kas sellist olukorda aitab ära hoida poliitiline kultuur või me leiame mingi teise tasakaalupunkti. Kas me jääme selle juurde, mida me oleme siin obstruktsiooni korral varem kogenud, et istume ööistungitel, või korraldatakse seda mingil teisel moel? Aga ma leian, et mingisuguse lahenduseni peab jõudma. Milline see on, seda ma ei oska öelda, sest olukord on ootamatu küllap paljudele. Ma arvan, et olukord on ootamatu ka nende ettepanekute esitajatele, sest nad läksid välja väga suurele riskile. Ja minu kurvastuseks nad ei olnud valmis sellest riskist mingil juhul loobuma. Nende soov kõike seda siin menetleda oli väga nõudlik.

Ma leian, et keegi peaks maha istuma ja seda arutama. Ent enne seda – nii ma tegelikult mõtlen – on vaja veidi aega võtta ja rahuneda. Nendel, kes just selle hiiglasliku obstruktsiooni toime panid, ujutades parlamendi üle põhiseadusvastaste küsimustega, ei tohiks olla tunne, et see oli üks edukas meetod ja nii peabki olema, et nii nüüd tulebki edasi minna. Me tegime seda väga jõhkrat obstruktsiooni ja vabandanud ka ei ole, nüüd on meie võit ja nüüd on kõik tore. Tegelikult selle pretsedendi tõttu piisab ühest parlamendi liikmest, kes parlamendi töö seisma paneb ja arvutist kastide kaupa materjali välja prindib. Selles mõttes on see pretsedent väga halb.

Ma ei oska teile praegu head nõu anda. See on üks keerukas mõtlemise koht, kuidas sellisele asjale reageerida. Ja võib-olla järgmises koosseisus on mõni väike fraktsioon, kes ei ole üldse kellegagi milleski nõus. Võib-olla need mahaistumised ei anna ka head tulemust ja see fraktsioon panebki parlamendi töö seisma teie enda meetodiga. Mis siis saab? 

17:27 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun!

17:27 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Üks väike küsimus lihtsalt veel. Minul ei õnnestunud sinna komisjoni tulla. Mind kutsuti küll, mul ei olnud palju muudatusettepanekuid ja kui seal võiski mõni ettepanek tunduda imelik, ma oleks tulnud ja seletanud, mis selle taga on. Aga te saatsite kutse 7. jaanuaril, kellaaeg oli ette antud. Ma tulin kohale, siis selgus, et istung on läbi. Ma palusin selle fikseerida ka. Siis mitte keegi mulle mitte midagi ei öelnud –et miks ma ei saa seletada jne. Tolle päeva õhtul tuli järgmiseks päevaks kutse, siis oli teil see koosolek juba veebis. Ma liitusin sellega selle lingi kaudu ja täpselt õigel kellaajal ma hoidsin pool tundi oma kätt seal üleval, aga sõna ei saanud. Ma ei saa ju oodata tundide kaupa ja nii ma ei saanudki tulla komisjoni selgitama. Millega te seda seletate? Ma kuulasin teie juttu, aga see ei lähe nagu kokku sellega, mida mina oma kaasuse puhul kogesin. 

17:29 Anti Poolamets

Aitäh! Jah, see oli üks väga keeruline päev, kui sotsiaaldemokraadid hakkasid oma ettepanekuid tutvustama. Kui jõudis järg Lauri Läänemetsa kätte, siis ta ütles, et siitmaalt ja mitte edasi, mina pean saama kõiki oma 30 ettepanekut tutvustada nii kaua ja nii palju, kui ma soovin. Ja ta rääkis koosolekul teistest üle, ei allunud suurele hulgale märkustele ja on arusaadav, et koosolek ei saanud ka teie kuulamisega edasi minna, sest koosolekut segati. Aga sellepärast, et teie ka sõna saaksite, korraldasime me laupäeval eraldi kuulamise, täiendava kuulamise. Ja kuna siis oli võimalik vahelesegajate mikrofon kinni panna ja avada nende mikrofon, kes olid järjekorras, siis läks koosolek ka edukalt. Aga siis huvitaval kombel te kohale ilmunud, nagu ka peaaegu mitte ükski reformierakondlane, kes oli nimekirjas. Meil oli õhtuni pikk nimekiri. Sellel päeval me olime pannud ka väga täpselt kirja, et järjekord võib nihkuda, et teid võib ümber tõsta, et see nimekiri oli tingimuslik. Aga siis oli vaikus.

Tegelikult te teadsite, et niimoodi teavitatakse. Teil oli võimalus veebi teel osaleda, te ei pidanud kohale tulema. Ja te saite arvestada, et see oli tingimuslik, et terve päev oli võimalik osaleda, kui vaja. Ma ju ütlesime, et järjekord võib nihkuda. Kui keegi eest ära kukub, siis te saate kiiremini sõna. Olid orienteerivad kellaajad – seda me rõhutasime, et kellaajad on orienteerivad. Ja siis me ootasimegi. Kohe, kui oli mul võimalik anda ettepanekute esitajatele järjekorras sõna, enam miskipärast huvilisi ei jätkunud. Muudatusettepanekute selgitamise huvilised said kohe otsa. Ja me ootasime neid õhtul kella seitsmeni.

17:31 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

17:31 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kõigepealt, tõepoolest võib teiega nõustuda, et kohati need teie juhitud ja teie kavandatud komisjoni istungid, kus mina osalesin, olid tõepoolest kafkalikud. Aga seda mitte sellepärast, et opositsioon seda oleks soovinud, vaid sellepärast, et teie kehtestasite enneolematuid reegleid, mis kukkusid kummaliselt välja ja mis muutusid päevast päeva, kogu aeg üleöö. Neid tuli uute olukordadega kohandada.

Ma pean ka ütlema, et see teie väide, et Indrek Saar luges seal pikalt materjale ette, ei vasta tõele, sest enamiku ajast ma vastasin küsimustele. Tõepoolest ma tsiteerisin ka inimarengu aruannet, mis on põhiseaduskomisjoni jaoks oluline töödokument. Ja näiteks siis, kui me rääkisime sellest, kuidas rahvamajad peaksid Eestis paiknema, me rääkisime ka rahvamajade seadusest, mis esimeses Eesti Vabariigis kehtis.

Aga minu küsimus on hoopis see. Teie kehtestatud reegel, et fraktsiooni muudatusettepanekud oleksin ma pidanud ära tutvustama 15 minutiga, tähendab matemaatiliselt seda, et mul oli vaja ühes sekundis tutvustada enam kui kuute ettepanekut. Kas te kirjeldaksite meile ja ka stenogrammi jaoks, kuidas te komisjoni esimehena seda ette kujutasite, et on võimalik ühes sekundis tutvustada kuute ettepanekut?

17:33 Aseesimees Siim Kallas

Küsimus, palun!

17:33 Indrek Saar

Jah, see ongi küsimus. Te võite loomulikult meile seda siin kohapeal markeerida, kuidas teie seda teeksite.

17:33 Anti Poolamets

Aitäh! Nagu ma põhjendasin: meie arusaamist mööda ei olnud tegu tõsise sooviga parlamendi seadusloomele ega sellele eelnõule midagi juurde anda. Tegu oli obstruktsiooniga, nii nagu te lõpuks ajakirjanduses suvatsesite kinnitada. Aga nendel koosolekutel rääkisite te veendunult, et te tahate tõepoolest neid ettepanekuid kõiki läbi arutada. Ma arvan, et me andsime komisjoniga oma parima, et te ikkagi saaksite põhjendada, miks te need esitasite. Ja minu sügav veendumus on siiamaani, et te ei tahtnud seda teha. Ma imestan, et te siiamaani väidate seda. Oleks aeg juba hakata väheke selgemat juttu rääkima.

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimusi, lugupeetud ettekandja, teile rohkem ei ole. Küsimustele vastamise aeg on läbi ja nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Indrek Saar, protseduuriline küsimus.

17:34 Indrek Saar

Jaa. Kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seadus täpselt ei reglementeeri, mis hetkel seda tuleks teha, aga Riigikogu kodu- ja töökorra seadus annab esitajale õiguse võtta tagasi oma muudatusettepanekuid, siis ma paluksin siinkohal ... Anti Poolamets võib oma kohale minna, see jutt on juhatajale, see ei puuduta [ettekandjat]. Anti Poolametsa töö on tehtud. Ma soovin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel tagasi võtta muudatusettepanekus nr 4 sisalduvad ettepanekud 4.1 ja 4.2.

17:35 Aseesimees Siim Kallas

Olge lahked, laegutage need ettepanekud siia! Ja nüüd me alustame läbirääkimisi. Lauri Läänemets on esimene. Palun!

17:35 Lauri Läänemets

Palun igaks juhuks kolm minutit juurde!

17:35 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit, palun!

17:35 Lauri Läänemets

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma olen kogu aeg öelnud seda, et ma olen alati olnud rahvahääletuse ja rahvaga nõupidamise ja suurema osaluse põhimõtteline toetaja. Aga see, mismoodi seda rahvahääletuse eelnõu on Riigikogus menetletud, on muutnud kogu selle eelnõu häbiväärseks, pretsedendituks demokraatia lõhkumiseks ja seda kahjuks parlamendi enda poolt.

Ettepanekud, millest põhiseaduskomisjoni esimees ja mitmed hetkel kehtiva koalitsiooni saadikud on väga palju rääkinud ja nimetanud neid naeruväärseteks, mõttetuteks, ebaolulisteks, on teate kelle tehtud? Eesti rahva tehtud. Need on Eesti rahva arvates olulised küsimused, mida võiks referendumile panna. Ja siis tuleb üks erakond, tuleb üks põhiseaduskomisjoni esimees ja ütleb, et teate, Eesti rahvas, te teete rumalaid ettepanekuid, te teete lolle ettepanekuid, et mina, näete, olen teinud siin ühe teise ettepaneku, mida võiks rahvalt küsida, ja minu arvates see on palju olulisem. Huvitav, kuidas võib võtta üks erakond omale julguse nimetada Eesti rahva tehtud ettepanekuid rumalateks, ebapädevateks?

Jah, mina tegin 28 muudatusettepanekut, mille kohta öeldi, et need on ebapädevad. Tõesti, inimesed edastasid need. No näiteks: kas pühapäeval töötamise eest tuleks maksta topelttasu või regionaalse ebavõrdsuse vähendamise kohta või kas riik peaks seisma Eesti väikekoolide püsimise eest? Ja kõik need on väga ebaolulised asjad! See on obstruktsioon, loomulikult seda arutama ei pea! Meil oli väga erinevaid loogikaid muudatusettepanekute esitamisel. Need olid tõesti siirad soovid, et need on minu ja väga paljude Eesti inimeste arvates olulised asjad, mida rahvahääletusel küsida.

Jah, loomulikult, obstruktsioon oli ka. Ja obstruktsiooni mõte, ma tahan üle korrata, oli see, et selles tervisekriisis, selles olukorras, kus majandusel ei lähe just kõige paremini, selles olukorras, kus inimesed kaotavad töö, langevad vaesusesse, ei peaks me tegelema referendumiga, mis järgnevaks kolmeks kuuks võtab tähelepanu ainult endale ja need inimesed, nende toimetulek seda tähelepanu ei saa. See oli obstruktsiooni mõte.

Obstruktsioon oma olemuselt on sõnum. Sõbrad koalitsioonist, kallid kolleegid, kuulake! Inimestel on probleem. Vaadake siia, äkki saame kuskil kokku, räägime, leiame mingisuguse teistsuguse lahenduse, lükkame edasi! Aga ei, mitte ühtegi soovi seda arutada. See oli ka inimeste, Eesti rahva soov. Sellepärast et vaadake, rahva tahet ei väljenda mitte ainult võimuerakonnad, vaid ka opositsioonierakonnad ja mitte isegi ainult opositsioonierakonnad, vaid ka need erakonnad, mis ei ole praegu parlamendis, ja ka vabaühendused. Mitte keegi ei saa öelda, et neil ei ole õigus või nende esitatud arvamused on kuidagi valed. Ei, Eesti rahva arvamus ei ole kunagi vale. See ei pea meile meeldima, me ei pea seda toetama, aga Eesti inimeste soovi peaksime me nende poolt siia valitud saadikute kaudu parlamendis ära kuulama. Ja vaat selle ärakuulamise te võtsite ära. Te võtsite osalt Eesti rahvalt ära võimaluse olla parlamendis isegi ära kuulatud. Vaat see on häbematu ja see on enneolematu!

Nendest aegadest on siin räägitud. Tegelikult on see ju täiesti absurd: tutvustada 6,5 ettepanekut sekundis või minu puhul 11 sekundi jooksul tutvustada ettepanekut, vastata küsimustele, pidada arutelu. See on ju mingisuguse linnukese tegemine, see ei ole sisuline lähenemine.

Vaadake, väga oluline on järgida seadusi ja väga oluline on demokraatia, sellepärast et demokraatia ei ole mitte ainult parlamendi ja riigi toimimise küsimus, vaid demokraatia on heaolu küsimus. Ma arvan, et eilne päev tõi meile väga hea näite sellest, kuidas demokraatia on heaolu küsimus. EKRE ja Keskerakonna liige, mõlema partei liikmed sattusid ühte väga keerulisse olukorda, kus on väidetavalt – pole veel tõestatud, aga võib juhtuda, et esitatakse kahtlustus – tegemist korruptsiooniga. Porto Franco, 40 miljonit eurot. 40 miljonit eurot Eesti inimeste raha on ebaseaduslikult – nüüd me saame aru, võib-olla varsti, kui politsei selle ära tõestab ja kohus oma otsuse teeb – püütud jagada partei sponsoritele. Uskumatu! Teate, 40 miljoni eest oleks saanud toetada neid FIE-sid, neid osaühinguomanikke, taksojuhte, iluteenindajaid, kõiki neid, kes kevadel jäid toetuseta. 40 miljonit saaks täna töötukassasse juurde panna. Aga öeldakse, et raha ei ole, raha ei ole kusagilt leitud. Selle raha eest saaks toetada neid inimesi, kelle töötuskindlustushüvitised hakkavad lõppema, kes kukuvad toimetulekutoetuse peale.

Ühesõnaga, mis ma tahan öelda? Demokraatia ja seaduste järgimine on ühelt poolt parlamenditöö küsimus, teiselt poolt väga oluline inimeste toimetulekut mõjutav küsimus. Ja kui siin parlamendis seadusandjad ise seda ei järgi, siis on väga raske nõuda seda ka inimestelt, siis on väga raske, et üldse inimeste heaolu eest keegi seisab. See on ka võib-olla põhjus, miks Eesti perede eest pole tegelikult seistud nii, nagu peaks. Ja ilmselgelt on selline ebademokraatlik käitumine, mis on loomuomane, mulle tundub, mitte ainult ühe erakonna liikmetele, vaid mitme erakonna liikmetele, ka põhjus, miks väga paljusid inimesi pole märgatud, kui nad on hätta sattunud. Ettevõtjaid pole märgatud. Eelmise aasta lõpus peatati valitsuse otsusega – valitsuse otsusega! – väga paljud kriisimeetmed, selle aasta alguses, taas kord valitsuse otsusega, vähendati ühte olulist kriisimeedet.

Ühesõnaga, toimetuleku ja demokraatia küsimus. Mul on hea meel, et kogu see häbiväärsus, mis siin viimased nädalad või tegelikult kauem on toimunud, saab täna lõpu. Ma loodan, lugupeetud EKRE saadikud, et nüüd opositsioonis te siis leiate oma võimaluse tegeleda obstruktsiooniga. Lihtsalt soovitus teile, et esitage siis ainult meeldivaid ja kõigile meeldivaid ettepanekuid, küsige see enne järele. Ja nii nagu ma ütlesin, sotsiaaldemokraadid ei lase kunagi mitte kellelgi demokraatiat lõhkuda, me seisame alati selle vastu siin ja mitte sammukestki kuskile edasi. Aitäh!

17:43 Aseesimees Siim Kallas

Priit Sibul, palun! 

17:43 Priit Sibul

Aitäh! Ma palun lisaaega!

17:43 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit, palun!

17:43 Priit Sibul

Head kolleegid! See arutelu on debatt ideaalide üle. Mingi nähtuse pidamine ideaaliks tähendab selle mõistmist erilise ja kaunina, kusjuures millegi pidamine ideaaliks ei tähenda, et kõik muu oleks mingil viisil halb. Minu ideaal on ühiskond, kus abielu naise ja mehe vahel on eriline väärtus. Seda ideaali jagab väga suur osa Eesti inimesi. Novembris teostatud Norstati uuringu kohaselt hääletaks 63% küsitlusele vastanutest selle poolt, et abielu mehe ja naise vahel saaks täiendava õiguskaitse. Ülekaalukat hoiakut selle väärtusotsuse poolt on uuringud näidanud ajast aega.

Sellest hoolimata leidub poliitilisi jõude, kes on teinud sellest teemast võitluse mängukanni ja soovivad isikliku tähelepanu nimel abielu mõiste muutmist. Ühiskonna lõhestamine sai mäletatavasti alguse 2014. aastal, kui valedele toetudes poliitilise sobingu tulemusena arutati siinsamas õhtuhämaruses kooseluseadust, mis kõigi õiglustunnet riivas. Tänaseks on kooseluseaduse varasemad toetajad teinud ettepaneku seadustada samasooliste abielu. Kehtivas perekonnaseaduses sätestatut, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, on asutud muutma. Täna algatati ka sellesisuline eelnõu.

Aga läheme tagasi ideaalide juurde. Mida tähendaks see, kui abielu [mõistet] tõesti muudetaks? Paljude inimeste jaoks võetaks ära midagi nende jaoks väga olulist. Kas nende inimeste arvamused ja tunded ei ole mitte midagi väärt? Ma arvan, et need on väärt hoidmist ja kaitsmist. Mihkel Kunnus on kirjutanud, et avatuse eelduseks on põhjendatud usk oma turvalisusesse. Head kolleegid, kes te soovite abielu mõiste olemuslikku muutmist, mõelge palun oma tegevustele samasooliste abielu taotlemisel ning kõigele, mis eelnes ja järgnes kooseluseaduse vastuvõtmisele! Need algatused ründavad muu hulgas inimeste väga olulist väärtust. Inimesel, kellel puudub turvatunne, on raske olla avatud. Vähemuste, sh seksuaalvähemuste halvustamist ei õigusta mitte miski ja selle halvustamise on põhjustanud samasooliste abielu nõudmine, mida suur osa ühiskonnast tajub oma väärtuste ründamisena.

Riigikogu menetleb täna rahvahääletuse korraldamist küsimuses, kas abielu mõiste peaks Eestis jääma mehe ja naise liiduks. Rahvahääletuse tulemus on õiguskantsleri sõnul siduv. Kui rahvahääletuse küsimusele vastab enamus jah, siis ei piisa tulevikus üksnes parlamendi häälteenamusest, et seadustada samasooliste abielu. See oleks praegusest põhimõtteliselt erinev olukord. Selline muudatus annab abielule täiendava õiguskaitse. Koos sellise kaitsega saabub kindlustunne nende inimeste jaoks, kellele abielu mehe ja naise vahel on püha. Selline täiendus ei kahjusta mitte kedagi, ei kahjusta mitte ühtegi vähemust. Õigemini vastupidi, kui inimeste jaoks on loodud turvatunne abielu mõiste asjus, on loodud reaalne alus asuda lahendama erinevate inimeste praktilisi probleeme, olgu siis tegu haiglakülastuse või varaliste suhete reguleerimisega, kusjuures need küsimused ei ole üldsegi seotud inimestega seksuaalse käitumisega.

Täna näeb osa inimesi ka nende probleemidega tegelemist samasooliste abielu hiiliva seadustamisena. 2016. aastal tegi Isamaa Riigikogu erakondadele ettepaneku algatada põhiseaduse täiendamine, mis sätestaks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu. Kuna ettepanekule piisavalt toetust ei olnud, siis ongi ainus võimalus rahvahääletus muu riigielu küsimusena. Rahvahääletus ei ole eesmärk. Rahvahääletus on vahend abielu suurema õiguskaitse saavutamiseks ja ühiskondliku lõhe ületamiseks. Miks muu riigielu küsimusena? Aga sellepärast, et 1926. aastal jõustunud perekonnaseadusega läks abielu registreerimine kirikult üle riigile. Sellest ajast saati on abielu ainureguleerimine riigi ülesanne. Lõpuks on küsimus rahvahääletuse parlamentaarses saboteerimises, küsimus selle üle, kellel on Eesti riigis õigus väärtusotsuste tegemiseks. Väärtusotsuseid peavad saama teha inimesed. Mina toetan seda eelnõu ja soovitan seda ka teistel teha. Tänan tähelepanu eest! 

17:48 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

17:48 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Meil on täna mitmeski mõttes ajalooline päev. Meil on laual eelnõu rahvahääletuse läbiviimiseks abielu teemal. See eelnõu ei oleks siin, kui 2014. aastal ei oleks tänane opositsioon võtnud vastu kooseluseadust. Sellega sõideti üle Eesti rahva valdava enamuse tahtest ja jõhkral kombel suruti peale kooseluseadus, mille tagajärjel on Eesti ühiskond lõhestunud.

Kooseluseaduse vastuvõtjad ei ole varjanudki oma eesmärki: seda, et tegelikult taheti väikeste sammudega liikuda sinnapoole, et seadustada homoabielu. Tänaseks on kapist välja tuldud, seda on täiesti avalikult tunnistanud mitmed poliitikud ja seda näitab väga hästi ka sotside algatatud petitsioon homoabielu seadustamiseks, millega on ühinenud sotsid ning mida toetavad Reformierakond ja Eesti 200. Rääkida sellest, et abielureferendumi vajadus puudub, on täielik nonsenss, sellepärast et just [nende tegevus] tingibki vajaduse anda abielule põhiseaduslik kaitse rahvahääletuse teel.

Jutud mingisugusest abieluvõrdsusest ja sellest, et kelleltki võetakse [referendumiga] õigusi ära, on puhas absurdiklassika, sest mitte kelleltki ei võeta mitte mingisuguseid õigusi ära. Mis asi on abieluvõrdsus? No andke andeks! Kas samasoolised paarid on võimelised lapsi saama, nii nagu meie põhiseadus ütleb sättes, et perekond on riigi kaitse all kui institutsioon, mis tagab meie ühiskonna kestvuse, järjepidevuse ja jätkuvuse?

Nii et abielureferendumit on vaja. 72% Eesti inimestest tahab seda abielureferendumit. 63% inimestest on küsitluste järgi seda toetamas. Ja nüüd tahetakse see prügikasti visata, järjekordselt võtta rahvalt ära õigus otsustada riigielu oluliste küsimuste üle ja jälle teerulliga rahvast üle sõita.

Kogu selle eelnõu käsitlemist on kandnud häbiväärne obstruktsioon, enneolematu obstruktsioon, mida me oleme siin näinud. Ligi 10 000 muudatusettepanekut, millest üks on jaburam kui teine! Kas muru peaks olema rohelisem? Kas keelata ära valge saia söömine? Kas naised tohivad süüa enne mehi? Ma ei tea, mis iganes. Pluss tohutu suur hulk põhiseaduse ja inimõiguste vastaseid ettepanekuid, et Riigikogu liige võib olla ainult mees või naine, samamoodi president. Kas me peaksime loobuma kõikidest põhiseaduslikest normidest? Kas inimesi tohib diskrimineerida soo, usu, ma ei tea, mis tunnuste põhjal? Aga mis veel hullem, kas Eesti peaks ... 

Palun lisaaega! 

17:53 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisaks.

17:53 Henn Põlluaas

... liituma Venemaaga? Kas me peaksime astuma välja NATO-st? Kas me peaksime kõikidest oma liitlastest loobuma? Ja nii edasi, ja nii edasi. Midagi häbiväärsemat, midagi õudsemat Riigikogu liikmete suust ei ole võimalik kuulda! Ja kõik need ettepanekud on esitatud ametlikult, allkirjastatult põhiseaduskomisjonile. See ei ole nali. See ei ole nali! 

Sellega seoses on täna ajalooline päev, ma ütleksin, must päev Eesti demokraatiale. Kui Riigikogu juhatus tegi otsuse, et Riigikogu liikmed ei esitaks põhiseadusvastaseid, solvavaid, meie julgeolekut ja Eesti mainet kahjustavaid ettepanekuid, et obstruktsioon ei tohiks minna nii kaugele, et see seiskab Riigikogu seadusandliku tegevuse, siis teie hääletasite selle otsuse maha. Mida see tähendab? Igaüks teist, kes sellele vastu hääletas, hääletas selle poolt, et edaspidi Riigikogus esitataksegi põhiseadusvastaseid ettepanekuid, meie julgeolekut kahjustavaid ettepanekuid, solvavaid ettepanekuid. Te tahate teha Riigikogust riigi vaenlase number üks.

Ma nimetaksin seda, mis täna toimus, revolutsiooniks ja riigipöördeks. See on must päev Eesti demokraatiale. Eesti Vabariigi Riigikogu eesotsas Reformierakonnaga, sotsiaaldemokraatidega ja häbiväärselt Keskerakonnaga, kes ei julgenud hääletada, kes aralt tõmbas saba jalge vahele ja jooksis saalist välja, võttis Eesti Riigikogu vastu sellise otsuse. Kas te mõtlesite ka natukenegi? Selles otsuses ei olnud mitte kellelegi, mitte ühelegi erakonnale näpuga näidatud. Seal räägiti sellest, kuidas peab Riigikogu liige oma ametivannet täitma ja Eesti Vabariigi, Eesti rahva ja Eesti riigi eest seisma. Ja teie sülitasite selle peale.

Milleks te muutsite Eesti Riigikogu? Kas teil on natukenegi häbi? Minul on väga häbi kõikide teie pärast. Kõikidel, kes teist erinevalt hääletasid, kes toetasid seda ettepanekut, on väga häbi teie pärast. Ja Eesti rahval on häbi, sest sellest hetkest alates te ei esinda enam ei oma valijaid, ei Eesti rahvast ega Eesti riiki. Ja see valitsus, need saadikud ja erakonnad, kes niimoodi hääletasid, see valitsus ei esinda enam Eestit. See on põhiseaduslik ... [Kõneleja parandus: See on põhiseaduse vastane.] See on Eesti-vaenulik valitsus. Häbi!

17:56 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun! 

17:56 Peeter Ernits

Head juhatajad ja kolleegid! Pinginaaber rääkis mul siin palju asju ära, aga teen väikese paranduse, et kõiki keskerakondlasi ei saa ühe vitsaga lüüa. Terve hulk julges hääletada ka selle otsuse poolt. Aga see on väike.

Ma olen viimase nädala lugenud seda hunnikut, see on minu hunnik, füüsiline – teie tehtud, aga minu käes olev teie hunnik. Tegelikult see on väga huvitav analüüs. Ma jagaksin need ettepanekud, mis siin on, viide kategooriasse. Ma ei ole kõiki lugenud, aga enamikku olen. Esimene: arukad ja teemasse – mõni üksik. Teine: arukad, aga teemast mööda – natuke rohkem. See on nagu kirjand, kui palutakse kirjutada mingil teemal, aga te kirjutate mööda. Kirjutate hästi, aga mööda. Mäletate, mis koolis oli? Istu, kaks, teemast mööda. Kolmas: põhiseadusvastased. Pinginaaber Henn rääkis siin mõnedest, ma ei hakka pikalt nimetama. Näiteks, eesti koolis eesti keele väljarookimine, ma nimetan ainult ühe. Neljas: Eesti riiklikku julgeolekut ja rahvusvahelist mainet kahjustavad. Siin on juba palju räägitud sellest, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kolleeg Kruuse ja sõbrad, n-ö ühendus Rodina 21. Või kas kolhoosid taastada ja Euroopa Liidust välja astuda?

Aga kõige rohkem on ettepanekuid, mille ühisnimetus on "jaburad". Reformierakonna peasekretär, väga usin kirjutaja Erkki Keldo: kas pannkooke peab Eestis tegema ainult hapukoorega? (Koos kolleeg Kersnaga.) WC-paberi limiit. Ja nüüd kolleegid sotsiaaldemokraadid räägivad, et miks ei lubata neil kaitsta neid [ettepanekuid]. Kas WC-paberi kasutamist tuleb limiteerida? Ja kas tuleb arutada seda, kas pannkooki peab Eestis tegema ainult hapukoorega? See on Keldo, jaa-jaa. Talirukki külvamine lõpetada ja nii edasi.

Aga mida see tegelikult näitab? See on tegelikult solkkütus autopaaki või külvata naelu plaažile. See on kuritegelik tegevus. Kui keegi laseb teie autopaaki solkkütust ja te ei saa enam edasi sõita, siis on tegemist kuritegeliku tegevusega. Kui Eesti Vabariigi parlamendi liikmed kaine peaga valavad solkkütust riigi autopaaki, siis see on kuritegelik tegevus.

Teiselt poolt peegeldab see kirjutaja isikut. Ma arvan, et sotsiaalpsühholoogid ja ajakirjanikud võiks seda uurida. See näitab saadiku enda kas haritust või harimatust, tema salasoove, ihalusi. Näiteks kindral Kert, tal on mingi sokifetiš. Kolleeg Kivimägi tahab lapseohtu tütarlastega abielluda, nii nagu Aafrikas. Või REF‑i peasekretär, Jõgeva poiss, tal on külge jäänud, et seal on sordiaretusjaam, ja ta räägib odra külvamise keelamisest ja talirukki külvamise keelamisest. Sordiaretusjaam asub teatavasti Jõgeva külje all.

Paljud saadikud on lihtsalt kaine peaga ennast oma valijate ja kolleegide ees naeruvääristanud. Näiteks, kui lugupeetud armeejuht Ants Laaneots tõsimeelselt teeb ettepaneku kärbse tapmine keelata. Või teine kindral, Kaitseväe juhataja Kert kirjutab tõsiselt ettepanekuid lillade, roosade ja muude sokkide panemisest referendumile – minu meelest see ei ole ohvitser. Vanal ajal oli ohvitseridel ka au mõiste.

Samas, olles aus, mõned saadikud ennast ei naeruväärista. Üks näide on siin Siim Kallas, kes enne juhatas istungit. Ja kui aus olla, suuresti ka tema tütar Kaja Kallas.

Sooviks veel paar sõna.

18:02 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:02 Peeter Ernits

Nemad reeglina ennast ei naeruvääristanud. Noh, kui Kaja Kallas välja arvata ühe rassistliku ettepanekuga (koos kolleeg Millinguga), kas kõik eestlased peaksid olema heledate juustega, aga tegemist on n-ö heast perest, haritud [inimestega], kes saavad aru, et lõpuks jõuab see ka vaatajateni, valijateni. Tegelikult ma tahan öelda, et eks te kõik, kes te kirjutasite, teate, et sellega te näitasite, kes te olete, kas olete haritud, harimata, ja nii edasi. Nii et ei ole kõik ühes pajas. Aga kahjuks on neid arukaid ettepanekuid siin väga vähe.

Lõpetuseks. See, mida siin enne on räägitud, on Pandora laeka avamine. Ma vaatasin ja ma oskan nüüd seda teha: kui mul lubatakse viis minutit ükskõik millises komisjonis oma ettepanekut tutvustada, siis 400 ettepanekut nädalas. See on, nagu öeldakse, lumme lasta. Ma kirjutan terve kuu jagu ja ainult üksinda. Või ka kõik teie, igaüks. Me võime halvata Riigikogu töö suvalise eelnõuga, mis on Riigikogust tulnud, nädalaks, kuuks, kaheks – ja ei ole vaja siin mingisugust tervet fraktsiooni, ma üksinda suudan teha seda. Aga kas seda on vaja?

See ei ole uus normaalsus, mida siin on räägitud eetikakoodeksist ja kõigest sellest. Seda ei ole meil vaja, aga sellega, nende 9000 ettepanekuga on see Pandora laegas avatud. Edaspidi võib ükskõik kes meist ummistada, valada solkkütust paaki, puistata naelu plaažile jne ning tegelikult naeruvääristades riiki, Riigikogu ja loomulikult ka iseennast halvata selle saali tööd. See on järeldus sellest nädalasest n-ö uurimistööst, mis ei ole täielik, aga mida ma soovitan, kellel aega on, vaadata. Tutvuge, saate teada, kes on teie armsad kolleegid! Paljude puhul ma muutsin kõvasti oma ettekujutust, kellega tegemist on. Aitäh! Nüüd ma võtan teie selle jaburuse kaasa.

18:05 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

18:05 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esmaspäeval pidasin ma vabas mikrofonis kõne selle kohta, millised järeldused ma tegin põhiseaduskomisjoni liikmena pärast seda maratonistungit. Ma ei saanud kahjuks ajapuudusel välja öelda kõiki oma mõtteid, kuna esinemiseks oli aega ainult viis minutit. Põhiteema, millest ma siis rääkisin ja soovin ka praegu mõne sõna juurde öelda, on see, et sellel põhiseaduskomisjonis menetletud eelnõul, mille esitasid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ja mille kohta üks sotsiaaldemokraatide esindaja oma kõnes täna siin revolutsioonilise madrusena hüüdlausetega välja tõi, et see on demokraatia lõpp, on suurem tagamaa.

Asi on selles, nagu siin täna on juba korduvalt viidatud, et nendes muudatusettepanekutes on toodud välja asjaolu, et soovitakse kaotada Eesti riigi suveräänsust ja minna tagasi Venemaa rüppe. Võtame kas või kolmiku Ants Laaneotsa, Jüri Jaansoni ja Urmas Kruuse ettepaneku, kes tahtsid esitada rahvale küsimuse, kas Venemaa koosseisus oleks Eesti inimeste elu parem. Siia juurde saame lisada veel ka seisukohad, et äkki peaks Eestis olema rubla, äkki me peaksime kuuluma Venemaa mõjutsooni. Kas me peame loobuma liidust NATO-ga ja nii edasi ja nii edasi? Ma tegin ühese järelduse siis ja teen ka praegu, et tegelikult on see samm-sammuline liikumine reaalselt Venemaa koosseisu poole.

Ma lõpetasin oma ettekande sõnadega "maskid on langenud." Täna sooviksin ma eelnevale lisada veel seda, et see protsess on käinud tegelikult juba pikemat aega. Sotsiaaldemokraatide välisminister Marina Kaljurand koos Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ja Reformierakonna toonane välisminister Urmas Paet sõlmisid Venemaaga kokkuleppe selle kohta, et me loovutame osa oma riigist, mis on määratletud Tartu rahulepinguga, Venemaale. See on põhiseaduse jäme rikkumine, sest Eesti Vabariigi territoorium, tema õhuruum ja siseruum on määratletud Tartu rahuga.

Praegusel hetkel ütleb Reformierakonna esinaine Kaja Kallas, et see [ettepanek] oli nalja pärast ja nad võtsid selle tagasi. Parlamendis ei tehta nalja, parlamendis tehakse poliitikat, viiakse ellu rahva tahet, nagu ütlevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Järelikult on Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide tahe viia ellu venestamispoliitikat ja suunduda Putini alluvusse. Vot see on see poliitika!

Head rahvasaadikud ja hea rahvas, Eesti rahvas! Kui tulevad jällegi valimised, vaadake ja mõelge selle peale, millised rahvasaadikud seisavad Eesti rahva püsima jäämise ja Eesti riigi hüvede eest ja millised kasutavad kõiksugu poliitilisi nippe ja võimalusi selleks, et liikuda selles suunas, et Eesti rahvas kaotaks iseseisvuse. See on teie mõttekoht tulevastel valimistel. Aitäh!

18:09 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

18:09 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Kallid kolleegid! Andsin esmaspäeval ametivande – äkki mäletate veel? – täielikus usus, et esindan siin Riigikogu saalis Eesti rahvast. Aga mõni minut tagasi Riigikogu esimees teatas mulle pidulikult, et ma ei esinda enam Eesti rahvast. Pean härra esimeest kurvastama: ikka esindan ja teie ei ole otsustaja, kas ma esindan Eesti rahvast või mitte. See on minu õigus siin kõneleda ja otsustada, see on minu õigus esitada ka ettepanekuid ja vaielda vastu ning see on minu õigus saada selleks ka võimalus.

Kolmandat päeva olen Riigikogu liige ja ma ütlen teile ausalt, ma olen šokeeritud. Ma olen šokeeritud sellest menetlusprotsessist, šokeeritud sellest teerullist, kuidas sõidetakse Riigikogu liikmete õigustest üle, kuidas sõidetakse teerulliga kodu- ja töökorra seadusest üle ja ühtlasi ka põhiseadusest üle. Ja, kallis Riigikogu, kallid kolleegid, meie siin saalis enamuse häältega kuulutame selle teerulli seaduslikuks viisiks parlamendi vähemusest üle sõita. Täna me tegime seda häältega 49 : 48. Mõni meist, ka siin enne kõnelenutest on väga õnnelik selle üle. Mina ei ole! See ei ole see parlament, kuhu mina tulin esindama Eesti rahvast.

Ma küsisin seda mitu korda ja ma ei saanudki vastust, mismoodi ma pean realiseerima oma saadikuõigusi, mismoodi ma pean käituma, mis ma pean tegema, et minu ettepanekud jõuaksid reaalse aruteluni nii komisjonis, kus mul oleks õigus neid tutvustada ja kaitsta, kui ka siin suures saalis. Mida ma pean tegema, et minust ei sõidetaks teerulliga üle ja kolleegid ei nimetaks minu ettepanekuid hunnikuks? Andke mulle andeks, aga see teeb väga kurvaks.

Ja samas ma tunnustan oma kolleege, kes tegid kõik endast oleneva, selleks et peatada see teerull, vaatamata sellele, et neid nimetatakse madrusteks, terroristideks, anarhistideks ja kelleks veel. Aitäh teile, kallid kolleegid, kes te olete Riigikogu liikmete õiguste eest seisnud!

Aga nüüd selle päevakorrateema juurde, milleks on abieluteemaline rahvaküsitlus. Mul on sotsiaaldemokraadina äärmiselt kahju, et selle rahvaküsitluse teema on üldse meie poliitilisse ellu tulnud. Tihti viisakuse ja normaalsuse piirest väljunud diskussioon perekonna, abielu ja vähemuste õiguste üle on teinud haiget, reaalselt haiget tuhandetele inimestele Eestis, pannud meid ühte patta Poola ja Ungariga, teinud kahju rahvusvahelisel tasemel ja meie rahvusvahelisele mainele. Lisaks sellele on arvestatav osa Eesti ühiskonnast kaotanud usu, et nende riik hoolib neist. Läheb aega, läheb kõvasti aega, enne kui inimesed uuesti oma riiki ja oma parlamenti uskuma hakkavad. Kurb on ka see, et tavaline Eesti inimene arvab, et kõik poliitikud ongi sellised: sõidavad vähemustest üle, mõnitavad, teevad haiget. Ei ole kõik sellised, ei ole.

Täna on siin juba räägitud, et selle asemel, et tegeleda sügava tervisekriisiga, sügava majanduskriisiga ...

Palun paar minutit lisaaega!

18:14 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega.

18:14 Eduard Odinets

Selle asemel me tegeleme teemaga, mis ei tee mitte kedagi õnnelikuks, mis ei lahenda ühtegi Eesti ühiskonna probleemi, mis lõhestab Eesti ühiskonda, ja kordan, teeb tuhandetele inimestele haiget. Head kolleegid, lõpetame selle ära! Aitab! Aitab, head kolleegid! Abielu on juba praegu seaduse järgi mehe ja naise liit ja ilmselt jääb selleks veel mitmekski aastaks. Rahvahääletus ei muuda siin mitte midagi. Kutsun teid üles mitte toetama otsuse eelnõu 288. Aitäh!

18:14 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

18:15 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Panen prillid pähe, et ma näeksin teie silmavalgeid. 18. sajandil oli sõduritel käsk tuld mitte avada enne, kui vaenlase silmavalged paistavad. Nüüd ma näen teie silmavalgeid ja avan tule.

Poola ja Ungari – mõtle, missugused hirmsad riigid! Poolakad ja ungarlased – mõtle, missugused alaväärtuslikud inimesed! Kujutad sa ette, eestlased tahavad muutuda peaaegu et mitte humanoidideks, poolakateks ja ungarlasteks! Häbi! Pozor i stõd na vsju Evropu! Selle ilusa luuletuse teine pool jääb mul tsiteerimata. See oli ülikooli peahoone kempsu seinale kirjutatud. Kes oskab vene keelt, see võib edasi fantaseerida, mis juhtub siis, kui ... jne. Nii et mõtleks, kui õudne, me oleme muutumas Poola ja Ungari taoliseks alaväärtuslikuks riigiks selles elavate alaväärtuslike inimestega! 

Kas see on ligimesearmastus? Kas see on suure armastuse ilmutamine teiste inimeste suhtes või kuidas? Ei ole. See on ju alavääristav, see on solvav. Ja mitte ainult tuhanded ei nuta, nagu me siin äsja kuulsime, vaid lausa kümned miljonid võib-olla nutavad, kui nad kuulevad, kuidas Eestis neist räägitakse. Rikute ära meie välissuhted, solvate meie liitlasi! Poolakad ei tule Eestit kaitsma enam. Ei tule, sest Eesti parlamendis öeldi, et nad on alaväärtuslikud inimesed.

Vaadake, see kõik on nii jabur. See kõik on nii madal. See kõik on nii ebaintelligentne, et lihtsalt piinlik on. Ja kõige piinlikum on see, et need, kes seda jama räägivad, ei tunne piinlikkust. Nemad ei tunne piinlikkust. Minge Ungarisse, minge Budapesti, minge Ungari parlamenti! Meie parlament ei anna kuidagimoodigi võrdlust välja võrreldes selle uhkusega oma riigi üle, oma rahvuse üle, oma kuningriigi, oma kuningate üle, István Püha trooni ja tema mõõga üle. Ja siis te tulete ütlema, et me oleme Ida-Euroopa nagu ungarlased. Häbi! Häbi teile sellise jutu eest! 

Aga tuleme teema juurde. Teema on ju milles? Teema on ju selles, et demokraatiast jahvatades te tegelikult olete demokraatiat põhja laskmas. Te tegelikult kardate rahva võimu, te tegelikult kardate, et rahvalt küsitakse ja rahvas ütleb. Ja ütleb midagi, mis teile ei meeldi. Ja siis ei ole enam demokraatiat. Kui vähemus ei saa oma tahet läbi suruda – ükskõik mis meetoditega, nagu me äsja nägime –, siis ei ole enam demokraatiat.

No me kuulsime siin natuke aega tagasi nutulaulu sellest, kuidas mul oli üksainukene sekund, et oma ettepanekut tutvustada. Missugust ettepanekut? Missugust ettepanekut, sõbrad? Ettepanekut Venemaa koosseisu minna? Kas te tahtsite, et siin saalis hakatakse selle üle debateerima, et teil on võimalus kaitsta seda võimalust, seda ettepanekut, et me läheme Venemaa koosseisu? Marko Mihkelson, uu, kus sa oled? Tahad Venemaa mõjusfääri minna? Ma mäletan, et veel mõned aastad tagasi sa tahtsid viisavabadust Venemaaga. Veel mõned aastad enne seda võitlesid sa selle eest, et me loovutaksime Tartu rahu järgsed territooriumid Venemaale mitte punast pennigi vastu saamata. Aga see on kõik okei. See ei ole Kremli toetamine. "Mulle ammu armsad need tuled Kremli akendes ja minu meele nende valgus rõõmsaks teeb" – seda võiks laulda, sõbrad, kes te räägite siin Kremlist ja Putinist, aga mitte seda, kuidas teid on demokraatiast ilma jäetud, et te ei saa selle üle arutada, kas me peaksime NATO‑st ära tulema ja kas me peaksime Venemaa mõjusfääri minema. Häbi võiks olla selliste jaburuste puhul siin pikali pilduda ja rääkida, kuidas teil ei ole demokraatlikku võimalust oma seisukohti kaitsta. Teil pole ju seisukohti, teil on lihtsalt üks jura.

Palun lisaaega! 

18:20 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega, palun! 

18:20 Mart Helme

Üks mees naerab siin kogu aeg, kui ma puldis olen. Ma olen näinud neid, kes niimoodi pidurdamatult naeravad, neil on tihtipeale intellektuaalne puue. Aga noh, ma ei tea, kuidas sellega praegu on.

Tuleme nüüd tegelikult kõige olulisema punkti juurde. Kõige olulisem punkt on see, mille üle siin võitlus käib. Võitlus käib tegelikult rahvahääletuste üle, käib selle üle, et rahvas oleks kaasatud poliitikasse – mitte esindusdemokraatia vormis, nagu meil on jälle mingi eufemism välja mõeldud, vaid tegelikult. Rahvaalgatus, rahva osalemine, rahva kaasatus, rahva otsustus – see on see. See on see! Seda praegune poliitiline kamarilja, ma isegi julgen nii öelda, kardab.

See, mis toimus obstruktsiooni näol, ja see, et te kaitsete praegu seda, et obstruktsioon ongi legaalne ja kõige parem ja sellisel kujul see kõige õigustatum. Sõbrad! On väga suur tõenäosus, et homsest on meie erakond opositsioonis. Meil ei ole selle vastu midagi. Ma juba eile võtsin siidkindlad käest ära. Mul ei ole selle vastu midagi. Ja siis, sõbrad, te olete meie jaoks ära kaitsnud selle, et kui te tulete vihakõneseadusega, siis me teeme teile 10 000 parandusettepanekut, aga mitte teemal, kas me peaksime Venemaa mõjusfääri minema, vaid sisulistel teemadel. Sisulised [ettepanekud]. Nii, et neid ei ole võimalik ka kõrvale heita. Siis arutamegi ja siis kaitsemegi. Kui te tulete kooseluseaduse rakendusakte tooma, teeme teile täpselt sedasama. Ja kui te tulete siin immigratsioonijuradega – ja me teame, et te tulete –, siis me teeme teile täpselt sedasama. Me ajame selle asja totaalselt umbe.

Te jooksete siit minema. Te tahate ühel päeval valitsusest ära minna, sellepärast et teil on nii paha. Aga te olete meile näidanud, et see kõik on õige. Nii peabki. See ongi opositsiooni ainus relv. Me siis kasutame seda opositsiooni relva, aga me teeme ta väga vahedaks. Nii vahedaks, et lõikab luuni. Vot tak, vaat niimoodi, mu kallid sõbrad! Niimoodi, mu kallid sõbrad! Rahvaalgatus tuleb, varem või hiljem.

Ma tahan veel midagi öelda. See, kallid liberaalid, mille vastu te võitlete, ei ole mitte Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ega Mart Helme tagasihoidlik emotsionaalselt üles köetud isik, vaid inimloomus, normaalsus. Inimloomus on see, mille vastu te võitlete. Aga te kaotate selle võitluse, sest inimloomus võidab alati. Katsed inimloomust painutada ei võida mitte kunagi. Mina mäletan seda, kuidas juba 1970. aastast alates pidid nõukogude inimesed elama kommunismis. Noh, nüüd meile lubatakse liberaalset demokraatiat, mis on siis see inimühiskonna arengu kõrgeim ja viimane faas. Ma ütlen teile, et seda ei tule. Usk ja lootus, et Ameerika Ühendriikides toimunud võimupööre, ma julgen isegi öelda riigipööre, saab nüüd teie liberaalide suure võidu vundamendiks, osutub täiesti valeks. See vundament on tehtud, nagu mafioosod tegid, tsementi mitte pannes, ainult liivast. Ja see variseb laiali. Aitäh!

18:24 Esimees Henn Põlluaas

Heiki Hepner, palun! Oi, vabandust, jah! Jevgeni Ossinovskil on vist protseduuriline küsimus.

18:24 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Esiteks on hea meel, et Mart Helme on heas hoos. See opositsiooniline meelelaad sobib talle ja sellisena ei tee ta Eesti riigile kahju ka.

18:24 Esimees Henn Põlluaas

See ei ole küsimus! 

18:24 Jevgeni Ossinovski

Minu küsimus puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-i 158. Võõrkeelte oskus on kahtlemata sümpaatne, aga Riigikogu töös on kehtestatud ka oma reegleid. Kuidas te Riigikogu juhatajana hindate sõnavõtu vastavust sellele paragrahvile?

18:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mul ei ole küll peas kõik Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvid, aga eks te saate ju pärast Mart Helmelt küsida, mida see tähendas. Ta rääkis vene keeles ja ma tean, et see on teie emakeel ja te saate sellega suurepäraselt hakkama. Aitäh! Palun, Heiki Hepner!

18:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Juured, miks me oleme täna sellisesse seisu jõudnud, peituvad 2014. aastas, kui Eesti rahvasse löödi haavad. Kahetsusväärselt pole möödunud kuus aastat neid haavu ravinud.

Täna käsitletaval eelnõul on fookuses olnud nii protsess ehk vormiline pool kui ka loomulikult sisuline pool. Täna, enne käesoleva päevakorrapunkti arutamist kinnitasime, et komisjonidel on väga lai eneseregulatsiooniõigus ning oma töövõime tagamiseks on põhiseaduskomisjon tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Tunnistan ausalt, midagi sellist, mida ma komisjonis nägin-kuulsin, pole ma varem kunagi kogenud. Olen osalenud ka väga kuumadel koosolekutel mõlemal pool koosolekulauda, kuid seda, mida opositsioon pakkus, pole ma seni iialgi kogenud. Ma saan aru, ma olen esimest koosseisu Riigikogu liige, aga ma loodan, et see ei ole hea tava.

Mida siis pakuti? On korduvalt proovitud tekitada muljet, et tänane eelnõu ei ole üldse oluline. Milleks siis nii jõuline ja ebakultuurne obstruktsioon? On öeldud, et see oli ei-kampaania, küsimustele oleks pidanud vastama ei. Kas ikka oli? Kumba siis soovitakse: kas Eesti peaks lahkuma NATO-st või kas lahutatud naine tohib uuesti abielluda?

Isamaa Erakonna soov on olnud põhiseadusesse sisse viia täiendus, mis oleks andnud kindluse tänase abielu mõiste säilimiseks. Kolme Riigikogu koosseisuga pole me selleni veel jõudnud. Jah, kavandatud rahvahääletus ei ole otseselt seotud põhiseaduse täiendusega, kuid annab abielu mõistele täiendava kaitse. Miks on see kaitse oluline? Sest selle baasil on võimalik saavutada rahvuslik leppimine. See on vundament, mille baasil alustada arutelusid samasooliste paaride probleemide tegelikuks lahendamiseks nii, et me ei lükka ühte osa rahvast, mille osakaal erinevate küsitluste järgi on enam kui 50–60%, lihtsalt laua alla. Meie eesmärk peab olema, et tekiks ühisosa. Lumememmega või surnud inimesega abielu lubamise üle arutelu pidamine siin saalis ei vii meid selleni. Ka pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmine ja näo tegemine, et kõik on korras ja jätkame nii, nagu viimased kuus aastat, ei too kodurahu.

Kordan veel kord: meil tuleb tagada kindlustunne neile, kes leiavad, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. See annab võimaluse aruteludeks, praktiliste probleemide lahendamiseks samasoolistele paaridele. Kavandatud rahvahääletus on ainukene alternatiivne variant Isamaa Erakonna poolt varem pakutule. Meil on vaja ühiskonnana võit-võit-lahendust, mitte kaotus-kaotus-lahendust ehk jätkata nii, et ei tee midagi. Ei ole rahuldav ka võit-kaotus-lahendus ehk likvideerida tänane abielu mõiste.

Seepärast, head kolleegid, on mul teile üleskutse: hääletame selle eelnõu poolt! Unustame selle, kes selle eelnõu esitanud on või kelle valimislubadus see oli. Eesti rahvast peame me kõik teenima nii, et ei kisuks teda kultuuriliste põhiväärtuste alusel lõhki, vaid ehitaksime sildu. Ei ole põhjust peljata ka seda, kui tuleb vastuseks ei – ka see on rahva hääl ja sisend nii meile siin Riigikogus kui ka tervikuna ühiskonnale, kuidas abielu mõistet käsitleda. Kui rahvahääletus oleks ...

Palun lisaaega!

18:30 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:30 Heiki Hepner

... tehtud 2014. aastal, oleks see kõik täna olemata olnud. Oleks olnud olemata see oma riigi alandamine, oleks olnud olemata need piinlikud, sõgedad ettepanekud, oleks olnud olemata Riigikogu mõnitamine, oleks olnud olemata oma rahva naeruvääristamine. Kõik see oleks olemata olnud. Minevikku kahjuks me tagasi tuua ei saa, kuid minevikus tehtud vigu saame me parandada. Seega, veel kord, hääletame selle eelnõu poolt ja alustame selle sügava haava kokkukasvatamist, mis 2014. aastal meie ühiskonnas kooseluseadusega tekitati. Aitäh!

18:30 Esimees Henn Põlluaas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head Vabariigi kaitsjad, hoidjad, vardjad, kui selline ilus eestikeelne sõna on! Ma alustaks luuleridadega: "Sind esmakordselt kohtasin, mu arm, su enda matustel. Sest hetkest kirg must võitu sai." Eesti esimene nekrofiilne luuletuse rida. Aga mis siis, kui ei olegi tegelikult soovi abielluda või naituda, ning kuidas me saame ka tegelikult teada, kas teine pool ütleb altari ees selle jah. Minu isa õpetas mind nii, et iga naisterahvas, kellega sa oled juba pikemat aega koos olnud, väärib seda, et ta tuleks altari ette viia. See on üks ilus hetk. Ning ta õpetas ka seda, et mida varem sa abiellud, seda varem sa lahutad ja seda varem saad sa uuesti abielluda. Selle teise õpetuse puhul oli isa ise närb seda teostama ja ei ole ka mul läinud selles suhtes teisiti, olen siiamaani jätkuvalt abielus.

Minu jaoks on abielu üsna keeruline ja raske protsess. See on üks suur ja pidev kompromiss. Ning ma arvan, et kõik, kes me oleme panustanud abielusse, väga palju loobunud enda muudest hüvedest, me leiame, et meil on õigus kaitsta seda mõistet "abielu". Täpselt nii nagu MC‑del ehk mootorrattaklubidel on õigus öelda, millised klubid on MC‑d ja millised ei ole. Täpselt samamoodi on üliõpilaskorpidel õigus öelda, millised korbid on korbid ja millised on lihtsalt üliõpilaste seltsingud või tudengite koosluskohad. Täpselt samuti on erakondadel õigus öelda, kust maalt on erakond, kui mitu liiget peaks olema või kui vähe [võiks olla].

Me räägime täna abielust. Me miskipärast arvame, et abielu käsitlev seadus mitte ei vaja kaitset, vaid vajab muutust. Kuid mis kohas? [Perekonnaseaduse] § 2 räägib seda, et praegusel hetkel on keelatud veresugulaste vaheline abielu: vend ja õde, poolvend ja poolõde ei saa abielluda. Kõik tsiteerivad Jüri Adamsit, aga äärmiselt vääral moel. Jüri Adams ütles, et keegi ei kujutanud ette 1992. aastal, et põhiseadusesse tuleks kirjutada, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Samamoodi ei tulnud mitte kellelegi mõtet kirjutada, et pärast hommikut tuleb päev ja pärast päeva õhtu ning siis tuleb öö. Täpselt nii nagu mina ei hakka ütlema korp! Filiae Patriaele, kes võiksid nende hulka kuuluda, ei tule ka Filiae Patriae ütlema meile, mil moel meie siin, rahvaasemikud, peaksime käsitlema perekonda.

Mina leian, et perekond on mehe ja naise vaheline liit. Olles ise abielus, ütlen, et ma hoian seda. Teised kooslused olgu kuidas tahes! Mina kutsun seda eelnõu toetama ja ütlen teile, head, et lihtsalt seisus kohustab. Küsimus ei ole ju tegelikult selles, kas me laiendame seda mõistet või ei laienda. Küsimus on ju ainult võimus. Võim kui selline ehk poliitika alus aga tähendab ka seda, et seisus kohustab pidama neid võitlusi väärikalt. Jah, me oleme läinud siin üsnagi piiri peale, allapoole piiri, aga see jääb igaühe südametunnistusele. Võimuvõitluses tuleb tuleb olla väärikas, et me ei hakkaks ühiskonna kõige pisemat alustala, perekonda, lõhkuma.

Ja muidugi need homod, kes mind teavad. Ma toon teile selle kurva sõnumi, et te sattusite lihtsalt olema kuum teema. Tegelikult see teie kooselu seadustamine abielu nime all ei lähe mitte ühelegi parlamendi erakonnale korda. Sellepärast et see oli lihtsalt puhas võimuvõitlus. Pärast lahingut granaadiga ei vehita, seega ma loodan, et Reformierakond jätab ka enda liikmetele hääletuse vabaks. Aitäh!

18:35 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun! Kolm minutit lisaaega.

18:35 Hanno Pevkur

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti riigiõiguslik selgroog on meie põhiseadus. Põhiseaduse autorid nägid kindlalt ette korra, kuidas on võimalik teha referendumeid. Referendumi eelduseks on parlamentaarne kokkulepe ja see parlamentaarne kokkulepe tähendab seda, et me teeme referendumi siis, kui parlament leiab selles üksmeele. See üksmeel tähendab ka seda, et seda ei saa panna usaldusküsimuseks, või kui panna, siis seaduseelnõuna rahva ette, et rahvas selle usalduse parlamendile kas jätab või ei jäta.

Selle referendumiga on läinud halvasti. Kas see protsess ja debatt siin parlamendis, nii suures saalis kui ka komisjonis, on olnud ilus? Ei ole. Kas see protsess ja debatt on olnud õiguslikult korrektne? Ei ole. Seda on kinnitanud ka põhiseaduskomisjoni esimees, et mitmed otsused on seadusvastased. Minu hinnangul ei ole ammu enam küsimus abielu institutsioonis. Küsimus on ammu läinud üle põhiseaduslike väärtuste ja referendumite väärikuse küsimuseks. Küsimus on selles, kas Eesti on õigusriik ja siin kehtivad seadused, mis on kirja pandud, või kehtib põhimõte: kel võim, sel õigus.

Mina olen aru saanud ja sügavalt veendunud, et Eesti on õigusriik ja meil kehtib põhiseadus. Ja meil kehtib ka parlamendiliikmete kohustus põhiseadusest kinni pidada. See muu hulgas tähendab seda, et meie ülesanne siin parlamendis on kaitsta kõiki Eesti inimesi ja vaadata, et õigusruum, kus me elame, tagaks nendele inimestele selle kaitse sõltumata sellest, milline on selle inimese kodune keel, sõltumata sellest, milline on tema nahavärv või mingisugune muu tunnus. Meie peame tagama nende inimeste kaitse. Me peame tagama ka parlamendiliikmete kaitse. Ja see on selle protsessi juures olnud kõige suurem probleem, et me ei ole suutnud tagada parlamendiliikmete kaitset.

Ma võin ju lugeda üles kõik need seadusepügalad, mille vastu on eksitud. Kõige olulisem kahtlemata on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõige 2, mis ütleb, et komisjonil on kohustus tagada muudatusettepanekute esitajatele nende muudatusettepanekute tutvustamine. Ja loomulikult ka muudatusettepanekute loetelu tegemine, mis on praeguseks kulmineerunud nii, et üle 9000 muudatusettepaneku on ühes muudatusettepanekus – nr 4 –, mis põhimõtteliselt muudab võimatuks selle muudatusettepaneku üle hääletamise, kui keegi peaks seda siin saalis nõudma.

Nende küsimuste puhul, mis on olnud meie laual komisjonis ja ka siin saalis, tuleb meeles pidada, et need ei ole ettepanekud. Need on küsimused. Ja nii nagu on eelduslikult õigus esitada küsimus, eeldades vastuseks "jah", nii on ka eelduslikult õigus küsida küsimus, eeldades vastuseks "ei". See on parlamendiliikme õigus esitada oma muudatusettepanekuid ja samamoodi parlamendiliikme kohustus noppida välja need küsimused, mis ei lähe seadusega kooskõlla. Nii näiteks on sellessamas muudatusettepanekus nr 4 sees muudatus, mis ei sobi rahvahääletusele, kuna küsimusele ei saa vastata jah või ei. Seal on sees küsimused, millele on võimalik vastata jah ja ei ehk küsimus on esitatud või-vormis.

See ongi põhiseaduskomisjoni ja ka teiste komisjonide töö filtreerida kõik muudatusettepanekud läbi ja tuua siia saali tulemus, mida on võimalik hääletada. Neid muudatusettepanekuid kahjuks hääletada ei ole võimalik. Ja neid pügalaid, mille vastu on eksitud selles protsessis, on veelgi – olgu see kodu- ja töökord, olgu see Riigikogu liikme staatuse seadus, mis räägib vaba mandaadi teostamisest, olgu see põhiseadus, mis peaks võimaldama muudatusettepanekute hääletamisel ka näha, millise otsuse Riigikogu liige teeb. Muudatusettepaneku nr 4 hääletamisel ei ole võimalik seda teha.

Kui ma küsin enda käest, kas ma tahaksin vabandada Eesti rahva ees kogu selle protsessi pärast, siis jah, tahaks. Me keegi ei ole väärinud seda protsessi ei minevikus ega tulevikus. Ei vääri seda, aga me peame aru saama, et igale reaktsioonile on vastureaktsioon. Selle referendumi algus kiskus kohe ju kiiva. Me nägime, et ka koalitsiooni sees ei olnud kokkulepet, et seda referendumit võiks teha või peaks tegema, kuulates koalitsioonikõneluste ülevaateid ja seda, kuhu alguses taheti see teravik panna.

Nii et, head kolleegid, täna ei ole küsimus selles, mis on selle referendumi küsimus. Ma soovitan teil täna vajutada selle otsuse lõpphääletusel punast nuppu, andmaks märku, et sellisel kujul ei panda inimeste eraelulisi küsimusi referendumile. Meie vastutame siin riigi elu eest ja riigielu küsimus, isegi kui ta on muu riigielu küsimus, peaks olema suunatud inimeste ühtekuuluvuse suurendamisele ja riiklike eesmärkide saavutamisele. Teisisõnu, kui me tahame rahvahääletusele midagi panna, siis leidkem selleks ühine põhjus ja pangem, aga ärgem hakakem riiklikult vaidlema selle üle, kes võivad moodustada perekonna.

Head sõbrad! Põhjuseid oleks ju veel palju, mida tahaksin rääkida või ka ette lugeda, aga oluline on see, et me mõistaksime, et see protsess tervikuna ei ole olnud kena. Ja sellel protsessil on ainult üks võimalus minna normaalsusesse tagasi – meie enda käitumine. Jõudu!

18:43 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun! Kolm minutit lisaaega.

18:44 Valdo Randpere

Head kolleegid! Siin on pikalt räägitud sellest, kui palju ja kui rumalaid küsimusi esitasid opositsioonisaadikud. Vahepeal tuli peaaegu pisar silma, kui ma kuulasin komisjoni ettekandjat. Nii kahju oli kuulata, kuidas teda vaesekest piinati rumalate küsimustega, millest ükski ei käsitlenud abielu. Ma siis võtsin huvi pärast enda küsimused ette ja vaatasin. Mõni neist. Kas abielulahutus tuleks Eestis keelata? Kas abieluvälised suhted tuleks Eestis keelata? Kas abort peaks olema keelatud? Kas abiellumine tuleks Eestis keelata? Kas lapsendamine tuleks Eestis keelata?

Milline neist küsimustest ei ole abieluga seotud? Aga ükski neist ei jõudnud ei komisjonis ärakuulamisele ega kuidagi lahterdamisele ega ei jõua ka täna siin hääletamisele muud moodi kui selles õudses pakis. Selles on nii palju erinevaid küsimusi, et keegi tegelikult ei saa vastata kas jaa või ei, sest mõne poolt nagu oleks, mõne poolt ei ole, aga valikut teha ei saa. See oligi selle protsessi kõige jaburam külg, et kui tehakse nii nõme protsess, mille käigus eiratakse kõiki norme, siis öeldakse, et aga me ei suuda neid nagunii sorteerida, kuidas te saate siis eeldada, et opositsioonisaadikud tulevad ja esitavad ainult mõistlikke küsimusi? Lolli eelnõu peale. Kus see loogika on?

Muide, mul oli üks väga hea küsimus veel. Ma sellega olen nõus, et see otse abieluga ei ole seotud, aga hiilgav küsimus, isegi see ei väärinud mingit tähelepanu: kas riigi raha peaks saama kasutada eraomandis olevate mõisate renoveerimiseks? Suurepärane küsimus. Ma leian, et Eesti rahval on õigus sellele vastata. Kahjuks see nii ei läinud.

Aga räägime nüüd sellest, et Reformierakond ja Reformierakonna liikmed, mitte ükski neist, ei saanud mitte ühtegi oma muudatusettepanekut komisjonile tutvustada. Kui me kuulasime  komisjoni ettekannet, mis oli põhjus? Põhjus oli see, et esimesel päeval reformierakondlasi kutsuti, nad tulid kohale, aga neil ei lastud rääkida. Teisel päeval neid kutsuti, nad tulid kohale, aga neil jälle ei lastud rääkida. Ja siis tuli kätte see kurikuulus laupäev, kui reformierakondlastele pakuti aegu, aga nad ei tulnud kohale. Aga miks, küsin mina. Lihtsalt sellepärast, et reede õhtul me läksime laiali teadmisega, et laupäeval mingit ärakuulamist reformierakondlastele ei tule.

Kes ei usu, võtab ette 9. jaanuari Postimehe ja loeb: "Õhtu lõpuks oli kuulatud vaid sotsiaaldemokraate. Reformierakondlased oma viit minutit, et ettepanekuid selgitada, ei saanud. Anti Poolametsa sõnul pole ka täna plaanis (täna, st laupäeval) reformierakondlasi kuulata ning pärast esimehe valimisi loodetakse kohe minna otsuste juurde, kuidas eelnõu Riigikogu täiskokku saata. "Me nägime ära, et neil oli ainult obstruktsioonitahe, mis oli ka algusest peale selge, aga me andsime neile võimaluse. Neil ei ole mingit soovi selgitada," ütles Poolamets pärast istungit."

Ja siis need reformierakondlased, kes oskavad lugeda, mida Reformierakonnas õnneks kõik oskavad teha, lugesid Postimehest, et neid ei ole vaja, neid ei kutsuta laupäeval siia oma muudatusettepanekuid tutvustama. 10.23 samal hommikul muutus järsku koalitsiooni meel. Tõenäoliselt keegi koalitsiooni liikmetest ütles, et pagan küll, ärge nüüd nii jamage ka, et me hakkame kohe hääletama protseduurilisi küsimusi ja menetluslikke otsuseid tegema, katsuks enne kas või teeselda mingit ärakuulamist. 10.23 saadeti laupäeva hommikul välja e-kiri reformierakondlastele, kes olid käinud kaks päeva kohal, oodanud ja ei olnud sõna saanud.

Ja siis on inimesed üllatunud. Siiralt üllatunud – proovivad vähemalt teeselda ja näidelda – selle üle, et inimesed ei tule kohale, et nad 10.23 hommikul, tund aega enne komisjoni algust, ei ava oma arvuteid ja ei taipa, et issand jumal, ma pean kohe tormama Teamsi või kohale. Sel päeval oli vaja Teamsi tulla.

Muide, Teamsis läks lahti eraldi pull, ütlen ausalt. Anti, kus iganes sa oled, sul võib olla väga palju häid omadusi, aga arvuti kasutamise oskus ei kuulu nende hulka. See oli täitsa hale. Esiteks tehti Anti tellimusel konfiguratsioon Teamsile, kus koosoleku juhataja sai kõik kinni keerata, mikrofonid, kaamerad kõik kinni keerata, ilma et osaleja oleks saanud seda avada. Viga oli selles, et kuna seda konfiguratsiooni kasutati siin esimest korda, siis mindi kusagil natuke üle võlli. Koosoleku juhataja ei saanud ka seda mikrofoni enam osalejatel avada. Veelgi hullem, koosoleku juhataja unustas kogu aeg oma mikrofoni avada. Me nägime tema pilti ekraanilt, suu liikus, häält ei olnud. Mul oli kogu aeg tunne, et mul on insult olnud, et ma näen midagi, ma ei kuule midagi, ma ei saa aru. Ja siis ta teeskleb vahepeal või ei oska, et, Kaja Kallas, katsu rääkida, ma avan su mikrofoni. Vajutab mingit nuppu, midagi ei juhtu. Siis ta ütleb: Kaja, vajuta sina oma käsi üles! Kaja paneb käe püsti. Vajutab jälle mingit nuppu, ikka mikrofon ei avane. Minul oli käsi püsti koosoleku algusest peale ja ma ei saanud kordagi sõna, kordagi ka pakkumist mitte. Ja siis me tüdinesime ja ütlesime, et pagan küll, mida me teeskleme, et me osaleme koosolekul, mida tegelikult meie jaoks ei toimu. Koalitsioonisaadikud said rääkida, said mikrofone avada, opositsioonisaadikutel löödi suu lihtsalt kinni. Nii see asi ei peaks käima.

Ja see viimane teema. Jälle siin kõik on nii siiralt nördinud. No ärge tehke nüüd nalja! Kas te tõesti arvate, et nii palju on veel inimesi, kes usuvad teie teeseldud siirust? Te räägite, kuidas ei tohi igasugu asju küsida, et on põhiseadusvastased küsimused. Reformierakondlased ei ole teinud ühtegi ettepanekut midagi teha. Me oleme teinud ettepaneku midagi küsida. Selle kohta kirjutas 7. märtsil 2019 Tartu Postimehes üks ajakirjanik järgmiselt: "Ajakirjanikel peabki olema julgus küsida. Ka lihtsustatult. Ka siis, kui neid varitseb oht saada naeruvääristatud. Me ei peaks kartma rumalana vormistatud küsimusi, sest mõnikord polegi olulise info kättesaamiseks teist võimalust. Küll aga peaks pelgama rumalaid vastuseid. Eriti poliitikute suust." Aitäh! See on kõik, mis mul teile öelda on. Aga hääletage vastu ka sellele jamale.

18:52 Esimees Henn Põlluaas

Imre Sooäär, palun!

18:52 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Sõna "perekond" pole seadustes täpselt sõnastatud. Oleme siiani nõnda hakkama saanud, et põhiseadus ega ka perekonnaseadus pole perekonna mõistet täpselt defineerinud, ja saame ka edasi hakkama. Ei peagi seda täpselt defineerima. Pere tähendab meie kõigi jaoks just seda, mida ta meie peres tähendab. See on väga isiklik osa meie olemisest, suhetest ja elukorraldusest. Ja seadus ei peagi alati meile dikteerima – kõige vähem seda, mis on meie pere. Aga üks on kindel: peret ei saa referendumile panna. Armastust ei saa referendumile panna. See ei ole riigielu küsimus. See on meie pärisosa, meie kõige lähedasem ja privaatsem osa, mis meil kõigil on.

Me oleme jõudnud punkti, kus vanamoodi edasi minna enam ei saa. Siin saalis on nii vasakult kui ka paremalt kaldalt tuliseid seisukohti esitatud. Aga meie vahel on ikka veel lai jõgi. Nüüd on aeg hakata ehitama sildu üle see jõe. Ja armastus on see, mis näitab teed. Ei taha ei ühele poole ega teisele poole enam hõigata, kaasa hõigata, vastu hõigata ega epistlit lugeda. Aeg on ehitada uusi sildu ja leida ühisosa, sest vanad sillad enam ei kanna.

Ma tahaksin lõpetada sõnadega, mida on ritta seadnud need, kes seda paremini teevad kui mina, et edasi anda ka seda, mis jääb ridade vahele, mis puudutaks südameid ja looks uut valgust. Ma olen siia saali tulnud armastuse saadikuna, üsna varsti siit ilmselt ka lähen. Ma tahan minna sõnadega, mis aitavad meie südant puudutada ja täna õige nupp üles leida, nagu just teie süda kutsub hääletama. Mitte fraktsiooni käsk, vaid teie süda. Ja kes ei taha, jätku lihtsalt hääletamata, pole ka midagi katki. Aga hääletage puhta südamega! Et selleks väge anda, tahan ma lõpetada Hando Runneli sõnadega ja lisada sinna Doris Kareva omad.

Kas tohiks kaks minutit lisaaega?

18:55 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega.

18:55 Imre Sooäär

Aitäh! Kes ütles: armastus? Või oli meelepete?

Kes julges öelda, astugu kolm sammu ette!

Kuis kellelgi küll vääratama juhtus keel

nii keerulise mängu lihtsa lõpu eel?

 

Kes söandas välja öelda selle, mis on tabu?

Ta pidi nägema ja kuulma siis, et nagu

välk oleks sähvatand, kõik surmavaikseks jäi.

Kes ütles: armastus? Tsurr, mängust välja käi!

 

Võib-olla armastus on ookean.

Kus mina tean, kas mina mõõta saan.

Ma seisan siinpool kaldal, sina seal.

Ja armastus see mühab vahepeal.

 

Oh häda, häda – ees on ookean,

kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan,

ja pole silda, pole laeva vees,

on üksi otsatus, on armastus me ees.

 

Aitäh, head Riigikogu liikmed! Pärast neid pikki debatte ja neid päevi jõuame nüüd hääletuseni. Ja palun hääletage armastusega! Aitäh!

18:57 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

18:57 Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! Ma pean kõigepealt vastama mõnele väitele, mille on esitanud Riigikogu liige Henn Põlluaas ja Mart Helme, sest need on olnud valed ja mõne puhul tahaksin veidi ka diskuteerida.

Henn Põlluaas rääkis sellest, et enamik Eesti inimestest tahab abielureferendumit. See ei vasta tõele, kõik sügisesed küsitlused ajal, kui diskussioon sellel teemal oli juba ühiskonnas üsna kuumaks läinud, on näidanud seda, et enamik vastajatest ei pea abielureferendumit vajalikuks. Nad arvavad, et seda ei ole Eestile vaja, ja see on fakt. Teiseks, Mart Helme süüdistas paljusid meist selles, et me justkui kardame rahvalt küsida. Aga rahvas on öelnud, et ei ole vaja küsida. Rahvas on täiesti korralike uuringute kohaselt vastanud: me ei taha sellist referendumit. Miks te seda jõuga peale surute? Võime sellel teemal spekuleerida, oleme sellel teemal diskuteerinud pikalt. Ma jään oma arvamuse juurde, et see on teie küüniline poliitiline kalkulatsioon, mitte soov tegelikult leida ühiskonnas maksimaalne ühisosa, mis peaks olema ühe parlamendi, Eesti Riigikogu esmane kohustus.

Henn Põlluaas väitis ka seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on organiseerinud abieluvõrdsuse petitsiooni. Ma ei taha ennast ega teisi sotsiaaldemokraate võõraste sulgedega ehtida. Selle petitsiooni algatas roheliste erakond. Jah, väga paljud sotsiaaldemokraadid on sellega ühinenud ja me erakonnana toetame seda, sest me tõesti ei oska leida vastust küsimusele, kuidas saab olla nii, et kui kõigil peaksid olema võrdsed õigused, siis kaks täiskasvanud teovõimelist inimest on tulenevalt nende soost diskrimineeritud ehk nendel ei ole võimalust sõlmida abielu. See ei käi demokraatliku ja inimõigusi austava riigi juurde ning sotsiaaldemokraadid, kes seisavad võrdsete õiguste ja võrdsete võimaluste eest, tahaksid, et need õigused laieneksid kõigile.

Henn Põlluaasaga ma tahaksin veel veidi diskuteerida. Ta avaldas ühe mõtte, mida ma olen nendes diskussioonides palju kuulnud: ta ütles, et kaks samast soost inimest ei saa abielluda, sest nad ei saa ju lapsi. Esiteks on see vale. Tehke silmad lahti, samast soost inimesed saavad lapsi. See on fakt. Teiseks, Henn Põlluaasa tõlgendus viib meid varem või hiljem selleni, et me peaksime korraldama abielureferendumi või võtma vastu otsuse, et abielluda võivad ainult reproduktiivses eas inimesed. Ehk abielu kui sümboolne akt, oma varasuhete reguleerimise akt ei tähenda enam midagi, vaid selle sisuks on see, et kui sa saad lapsi, siis sa võid abielluda, ja kui sa ei saa, siis ei või. Sellepärast olidki näiteks osa sotsiaaldemokraatide küsimusi [muudatusettepanekutes] seotud laste arvuga peres.

Jah, opositsioonina saime siit õppetunni ja ka Riigikogu liikmetena saime õppetunni, et poliitikas on iroonia alati väga küsitav relv, sest osava infooperatsiooni tulemusena, nagu me nägime, võib see pöörduda sinu enda vastu. See on kindlasti koht, kus opositsioonipoliitikutena on meil kõigil tänasel päeval, ma arvan, midagi õppida. Kindlasti võib see juhtuda ka koalitsioonipoliitikutega. Aga üks asi, millest kõik need, kes mingil hetkel on koalitsioonis ja hakkavad enamuse võimu teostama, peaksid kindlasti õppust võtma ...

Ma palun lisaaega!

19:01 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega.

19:01 Indrek Saar

... on see, et demokraatia ja enamuse tahe toimivad ainult siis, kui aktsepteeritakse demokraatia  aluspõhimõtet. Enamus saab valitseda ainult siis, kui ta rangelt järgib reegleid, antud juhul seadusi. Muidu ei ole enam demokraatiat. Ma loodan väga, et me oleme selles protsessis saanud selle võrra targemaks. Selle jaoks ongi obstruktsiooni vaja, et vajaduse korral oleks vähemusel – mitte opositsioonil, vaid ühiskonnas sel hetkel vähemuses esindatutel, ühes või teises otsustavas kogus – võimalus appi hüüda: palun kuulake meid, palun räägime ja palun sõlmime kompromisse, selle asemel et enamus lihtsalt sada protsenti oma tahet rulliks.

Mul on hea meel, et see protsess kõigest hoolimata, kuigi see oli paljuski piinlik – paljude jaoks kindlasti ka raske, nii ühele kui ka teisele poole –, saab oma kulminatsiooni täna, 13. jaanuaril. Kui see oleks läinud nii, nagu enamik algselt tahtis või nagu EKRE algselt tahtis, [et teine lugemine oleks] 11. jaanuaril, siis oleks Riigikogus olnud ilmselt veidi teistsugune jõudude vahekord. Küll napilt, aga siiski oleks enamus ilmselt üle rullinud. Täna on mul põhjust loota, et olukord on muutunud, empaatiavõimet on juurde tulnud, oma otsuse tagajärgedest suudetakse aru saada. Võib-olla küll kummalistel põhjustel, aga igal juhul oleme me täna sellesse situatsiooni jõudnud. Nii et minus on lootust.

Kuna selles diskussioonis on väga palju räägitud kristlikest väärtustest, kirik on jõuliselt sellesse diskussiooni toodud, kui me räägime abielust, siis turgatas mulle sellega seoses pähe üks koht raamatute raamatust. Arvan, et ma luban endale väikest sentimenti seda siinkohal meenutada. Aeg-ajalt, võib-olla kui vahkviha võtab võimust ja on tunne, et mul ei lasta teha seda, mida ma arvan olevat õige, on mõtet seda meelde tuletada. See on koht Luuka evangeeliumist, kus Jeesuse hukkajad on temaga jõudnud kohale, mida nimetatakse Kolgata mäeks, ja nad löövad Jeesuse risti koos kahe riikliku kurjategijaga, ühe tema paremale ja teise vasakule käele. Ja Jeesus ütleb sõnad: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad."

Mul on lootust, et täna on siin saalis neid, kes teavad, mida nad teevad, rohkem. Ja mul on lootust, et täna me teeme otsuse, millega Eesti saab minna edasi mõnevõrra sõbralikumalt, väiksemate hirmudega ja hoolivamalt. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad teid üles hääletama selle otsuse eelnõu vastu. Tänan!

19:05 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

19:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, rahvaesindajad, rahva teenrid! Ma lähen alustuseks tagasi õige mitme aasta taha, ilmselt juba aastasse 2014, kui kogu see kooseluseaduse värk siin Riigikogus toimus. Sellesama protsessiga seoses me täna ju tegelikult selle referendumi üle arutame.

[2014. aastal toimunud] meeleavaldusel oli hästi palju rahvast. Ma mäletan, et ma sattusin kuskil seal vene kiriku läheduses vaidlusse ühe vikerkaarelippu kandnud noormehega. Ma ei oska öelda, kas ta oli sellel perekonna ja traditsioonide kaitsmiseks loodud sihtasutuse korraldatud meeleavaldusel armastuse saadikuna või mingil muul põhjusel, aga ma vaidlesin temaga ja ühel hetkel küsisin, et mis praegu puudu on – ma ei mäleta enam täpseid sõnu – või mis on see eesmärk või mida ta soovib. Me vaidlesime ja ühel hetkel ta ütles mulle, et tema on rahul siis, kui Pika Hermanni tornis lehvib seesama vikerkaarelipp.

Miks ma sellest kooseluseadusest rääkisin ja miks ma selle loo rääkisin? Ma arvan, et see referendum on kindlasti vajalik. Aga enne põikan korraks Indrek Saare jutu juurde, ta rääkis siin abieluvõrdsusest. Härra Saar rääkis abieluvõrdsusest. See on iseenesest kummaline ja absurdne mõiste, seepärast et milline on siis see täielik ja lõplik abieluvõrdsus. Hästi, abieluvõrdsuse nimel seadustatakse samasooliste suhted. Aga kohe on ju ebavõrdses olukorras mitmikabielu soovijad, ootajad. Kuhu me sellega lõpuks välja jõuame? Siin võib erinevaid näiteid tuua veel. Üks Reformierakonna liige tundis oma eelnõu parandusettepanekutes muret, et kas ka surnutega võib abielluda. Kuhu me lõpuks välja jõuame? Kus on ikkagi see lõplik abieluvõrdsus? Sellele ei ole keegi vastanud.

Mina arvan, et siin aetakse täiesti valet asja. Mitte võrdsust ei ole selles küsimuses vaja, vaid tasakaalu on vaja. Ühiskonnas on vaja leida üles tasakaalupunkt. Eesti ühiskond on sellel teemal lõhki ja mina tahan, et siin otsitaks tasakaalupunkti, mitte ei räägitaks absurdsest abieluvõrdsusest, mida ei ole nagunii võimalik saavutada. See ei ole reaalne. Referendum on minu meelest selle tasakaalupunkti leidmiseks ühiskonnas kõige parem vahend. See on nagu kaalud: kaalume ära, kus Eesti ühiskond selles küsimuses asub. Leiame rahu ja saab selle teema mõneks ajaks selliste põletavamate ühiskondlike küsimuste hulgast maha.

Seepärast ma kutsungi häid rahvaesindajaid andma ka Eesti rahvale vahepeal häält. Küsime Eesti rahva käest, kus see tasakaalupunkt praegu ühiskonnas on ja mida Eesti rahvas arvab. Palun toetage selle abielureferendumi korraldamist! Palun toetage tasakaalus Eesti ühiskonda! Aitäh!

19:09 Esimees Henn Põlluaas

Mihhail Lotman, palun!

19:09 Mihhail Lotman

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Me arutame abieluküsimust. Minu jaoks assotsieerub abielu selliste asjadega nagu armastus, hoolivus ja usaldus. Sellised emotsioonid võiksid olla esil ka siis, kui me räägime nendest [abieluga seotud] asjadest. Ma tunnen selles saalis küll väga tugevaid emotsioone, kuid paraku ei ole need seotud ei armastuse, hoolivuse ega usaldusega.

Ma arvan, et keegi meist ei ole pahatahtlik. Me kõik koos ja igaüks eraldi tahame leida olulistele probleemidele õiglaseid lahendusi. Kuid paraku me kõik keerleme vihkamise karussellil, millele võib-olla suur osa meist ei tahtnudki astuda. See algas nagu paljud teisedki halvad tulemused heast soovist. Kooseluseaduse vastuvõtmine andis osale inimestele, kes olid seni nagu väljaspool olnud, seaduses teistega võrdsed õigused. Võib-olla andis kooseluseadus mõnele või isegi mõnekümnele inimesele probleemi lahenduse. Kuid sadadele tuhandetele Eesti elanikele oli see solvav. See tekitas viha. See tekitas tunde, et Riigikogu enamus sõitis nendest rangelt üle. Tihtipeale toimivad ühiskonnas väga lihtsad seadused, Newtoni seadused. Aga need on tihti isegi tugevamad. Vastulöök võib-olla tugevam kui löök. Ja see, mida me praegu siin arutame, see abielureferendum, on vastulöök. Me kuulsime, et see probleem on lõpuks lahendatud siis, kui me võtame vastu selle seaduse. Ei ole nii. Austatud kolleegid, see ainult annab sellele vihkamise karussellile hoogu juurde.

Sellega, mis meil toimus põhiseaduskomisjonis, kirjutasime väga häbiväärse lehekülje Riigikogu ja Eesti poliitilise kultuuri ajalukku. Seda tegi nii opositsioon kui ka koalitsioon. Opositsioon käitus niimoodi, nagu plaaniks nad igaveseks opositsiooni jääda: moodustasid suurepärase obstruktsioonirelva, millele seaduslikult ei saagi vastu. Aga koalitsioon ei jäänud võlgu ja sõitis sellest üle. Ma ei usu, et keegi oleks nüüd õnnelik selle tulemuse üle, mille me saavutasime.

Kui me teeme mingisuguseid otsuseid, siis me kõik lähtume mingisugustest eetilistest normidest. Need on erinevad. Aga minu meelest peab poliitik lähtuma ennekõike nn konsekventsialismi eetikast. See, kui hea inimene ta on ja kui õiglased on tema põhimõtted, ei loe, kui tulemused on valed. Kui insener on suurepärane inimene ja midagi õigesti rakendab, aga sild kukub kokku ja inimesed surevad, siis ta tegi valesti.

Ma palun lisaaega.

19:14 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega, palun! 

19:14 Mihhail Lotman

Aitäh! Me kõik tegime vigu ja tulemused on halvad. See protsess, mis algas kooseluseaduse vastuvõtmisega, väga olulisel määral polariseeris ühiskonda ja see protsess praegu jätkub. Ma toon sellise näite. Kaks minu head tuttavat vestlesid sel teemal. Üks ütles, et see on täielik jama, homopropagandat ju Eestis keegi ei tee. Teine vastas, et kuidas ei tee, SAPTK ja EKRE teevad kogu aeg homopropagandat, sest nemad seda igalt poolt otsivad ja siis mõned leiavadki. 

Vaatame küsitluste tulemusi. Enne selle referendumiprotsessi alustamist oli Eestis umbes 20% küsitletutest samasooliste abielu sõlmimise poolt. Kui me vaatame viimased küsitlusi, siis oli neid juba 35%. Nii et see homopropaganda toimib. Aga ka vastupidine propaganda toimib. Teadlasena ma tean, et tihtipeale on õiget küsimust raskem formuleerida kui sellele vastust leida. Ja õige küsimuse formuleerimine on oluline. Kui meil on vale küsimus, siis sellele ei saa anda õiget vastust. See on põhjus, miks ma täna ei hääleta. Aitäh!

19:16 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

19:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Võtan ka kolm lisaminutit.

19:16 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:16 Riina Sikkut

Elu ei ole selline mustvalge, nii nagu ma küsimuses ütlesin, et rahvahääletus on hea, obstruktsioon on halb. Millegipärast me kõigis teistes valdkondades justkui saame sellest aru: räägime individuaalsetest õpiteekondadest hariduses, patsiendikesksusest tervishoius, paindlikust riigist, kes peab kodanikule lähedal olema ja erisustega arvestama. Aga siin saalis on kogu selle otsuse eelnõu 288 menetlus olnud selline pinnapealne, ühe lauaga löömine, ühetaoline käsitlemine. Meie rahvasaadikutena peame ikkagi aru saama, et jah, vahel tuleb osata eristada huumorit, tuleb osata välja tuua sisulisi alternatiive. Jah, tuleb aru saada ka sellest, mis asi on obstruktsioon, mõista protseduurireegleid ja austada seadusi, aga väga tähtis on mõista ka vastaspoolt ja otsida kompromissi, eristada olulist ebaolulisest. Näiteks oluline on see, et seadust peab täitma, seda peab täitma ka põhiseaduskomisjon. Aga anda moraalseid hinnanguid näiteks tehtud muudatusettepanekutele ja esitatud küsimustele – no neid võib anda, aga see ei ole see, mille alusel me saame menetlusprotsessi juhtida. Rääkimata ähvardustest kodu- ja töökorra seadust muuta või kellegi suu sulgeda. See ei ole viis, kuidas ükskõik millise teemaga siin majas võiks tegeleda, ükskõik millist eelnõu menetleda.

Täna on siin küsimuste-vastuste puhul ja kõnedes hästi palju räägitud konkreetsetest muudatusettepanekutest. Ma arvan, et väga oluline oskus siin menetluses ongi eristada, millal on vaja rääkida üksikutest muudatusettepanekutest ning millal saab vaadata muudatusettepanekuid paketina ja rääkida selle paketi eesmärgist. Näiteks mina tahtsin tegelikult muudatusettepanekuna esitada küsimuse "Kas eestlane võib toetada Elfyn Evansit?". Aga tundus, et see on liiga krüptiline küsimus, see ei läbinud isegi meie fraktsiooni sõela, see ei saanud muudatusettepanekuks. Aga ma ise olin enda meelest täiesti tõsine. Kuna me väga palju räägime sellest, mis on õige elu või õiged valikud siin elus, siis rallisõpradele võib tõesti tunduda väga kummaline, häiriv või vale, et olukorras, kus Rally Estonial võistleb Tänak, hoiab keegi siin meie maal pöialt Evansile. Võib-olla sellist inimest ei olnud, aga võib-olla oli neid päris palju, nad lihtsalt ei julge seda tunnistada. Aga ma kuidagi ei taha keelata seda, et võivad olla erisugused eelistused selles osas, kes võidab Rally Estonia. Samamoodi on selle vasaku käega kirjutamise näite või kama või kaerapudru hulka kaneeli panemise näite puhul. Ei söö ma kaeraputru ei kaneeliga ega kaneelita, aga see, mida teised teevad, kuidas teised oma hommikusööki valmistavad, ei ole minu otsustada. Ja täpselt samamoodi võiks see, mis puudutab inimese otsuseid kellegagi koos elada või abielluda, olla midagi, mida me seadusandjatena siin ette ei kirjuta sellistes raamides, nagu selle referendumi eelnõu puhul sai arutatud.

Nii et arvamusi eelnõu 288 muudatusettepanekute kohta, elu kohta üldiselt võib olla siin saalis ja komisjonis erinevaid, kuid parlament on tegelikult ju kompromisside otsimise koht. Ja parlamentaarne debatt, sealjuures kõigi nende ärakuulamine, kes on teinud muudatusettepanekuid, ongi lahenduseni jõudmise viis. Seega, ükskõik kui kummalised muudatusettepanekud ka ei tundu, nende taga võib olla sügav mõte ja rahvasaadik võib soovida seda selgitada.

Nüüd põhiseaduskomisjonis toimunud menetlusest. See, mis mind jäi väga segama, on ikkagi arusaamatus komisjoni rollist. Põhiseaduskomisjon ei ole koalitsioonileppe kiirkorras kuulekalt täitmise koht. Kui instrumendiks on Riigikogu otsus, siis see peab olema Riigikogu liikmete soov, mida seaduse järgi menetletakse ja mille menetlemise jooksul on võimalik oma rahulolematust väljendada ja vähemalt ära kuulatud saada. See, et abieluteemalise rahvahääletuse kohta on Riigikogu liikmetel väga erinevaid arvamusi, ja see, et menetlemine kujuneb keerukaks, oli ju ette teada ja seda tulnuks komisjoni tööd planeerides arvestada. Need kokkulepped, kuidas eelnõu menetletakse, kuidas see protsess välja näeb, võiks sõlmida enne, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg saabub. Riigikogul on vastutus panna oma otsusega rahvahääletusele vaid selline küsimus, millele antud vastuste õiguslikud järelmid on selged ja mille lahendamiseks rahvahääletus on vajalik. Samuti on Riigikogul vastutus ühiskondlikke pingeid maandada. Niivõrd konfliktne olukord, mis meil oli komisjoni arutelude jooksul, näitab, et tegelikult seda ühiskondlikku vastutust ja selle kandmist ei mõisteta ning praktiliste tööülesannete lahendamisega ei tulda toime.

Kokkuvõtteks, otsuse eelnõu 288 on siia saali jõudnud seadust rikkudes ja seda ei saa toetada. Nii et palun hääletage selle eelnõu vastu. Aitäh!

19:23 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, palun!

19:23 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Minu meelest on kummaline, et me nüüd veel hilisel õhtutunnil tunde ja tunde sellest küsitlusest räägime. Head kolleegid Eestimaa Konservatiivsest Rahvaerakonnast, see sõda on kaotatud. Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond võitsid, seda küsitlust ei tule. Pole mõtet aega veeta, parlamendi aega raisata, nagu te ise armastate rääkida.

Selle eelnõu menetlemisel rikuti seadust täiesti üheselt. Selgelt ja üheselt, vastuvaidlematult rikuti seadust, julmalt. Te peate ühest asjast aru saama, kõik need, kes hääletasid täna selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus, et proteste ei arvestata: isegi siis, kui seaduseelnõu kohta esitatakse tulevikus 10 000 või 100 000 rumalat – kellegi meelest rumalat – ettepanekut, väärivad ikkagi kõik need ärakuulamist. Toon teile ainult ühe näite. Minu ettepanekute hulgas oli mitu tükki, mis puudutasid Porto Francot. Veel nädal aega tagasi oleks võinud öelda, et see on ebaoluline teema ja miks me seda käsitleme. Aga ma ei usu, et täna keegi ütleks, et Porto Franco küsimus on Eesti ühiskonnas ebaoluline teema. Nii et see oli minust väga ettenägelik.

Rahvaküsitlused, rahva kaasamine, otsedemokraatia – see on hea asi. Aga perekonnaõiguse küsimustes ei ole Eestis mingit vajadust seda teha. Erinevalt Lätist ja erinevalt Leedust meie põhiseadus ei ütle seda, kas abielu on mehe ja naise vaheline asi. Ta ütleb, et abielu on lihtsalt põhiseaduse kaitse all. Põhiseadust meil muuta vaja ei ole. Perekonnaseaduse muutmiseks piisab siin saalis lihthäälteenamusest, ei ole vaja isegi koosseisu häälteenamust. Perekonnaõiguse küsimused on selle kogu, Riigikogu pädevuses ja siin saalis peab jõudma nendes küsimustes konsensusele. Mina olen kindel, et see, mida nimetatakse abieluvõrdsuseks ehk võimaluseks abielluda kõigil, see tuleb. See kindlasti tuleb. Nii nagu see küsitlus kukkus läbi – ja ma olin kindel, et see kukub läbi –, nii tuleb ka abieluvõrdsus. Seltsimehed EKRE-st, leppige sellega! Eesti liigub kindlasti selles suunas, et kõiki inimesi koheldaks võrdselt, sest kõik inimesed ongi võrdsed.

Aga nüüd sellest, mida ütles meie hea kolleeg Mihhail Lotman: kõik tegid vigu. Ei teinud kõik. Päris kõik meie kolleegid ei teinud vigu. Osa tegi väga asjalikke muudatusettepanekuid, osa esines komisjonis väga asjalike sõnavõttudega. Mina olen nõus tunnistama, et mina kindlasti tegin vigu. Paljud tegid vigu. Kusjuures kahjustada ei ole saanud institutsioonidest mitte ainult Riigikogu maine, vaid selle protsessi käigus on kahjustada saanud ka kirik. Selle protsessi käigus on kahjustada saanud ka abielu institutsioon. Ja eks selle eest vastutavad otsuse eelnõu algatajad.

Väga kummaline, et nüüd juba ametist lahkuvas valitsuses ühe erakonna jaoks oli see küsimus punane joon, põhimõtteline asi: kui seda ei tule, siis me läheme valitsusest ära. Mina küsin, millal tuleb Eesti võimule valitsus, kus kellegi jaoks on punane joon meie pensionide suurus? Millal tuleb Eestis võimule valitsus, kus punane joon on see, et aidatakse puudega lapsi, erivajadustega lapsi? Millal tuleb Eestis võimule valitsus, mille punane joon on meie inimeste palgad, töökohad või meie majandus? Millal selline valitsus tuleb? Millal mõni selline põhimõtteline joon maha joonistatakse?

Hääletame selle otsuse eelnõu täna maha ja keskendume seejärel sellele, et teeme oma riigi korda. Koroonakriisi ja majandusega [on vaja tegeleda]. On naeruväärne, et oleme pühendanud [abielureferendumi] teemale nii palju aega, sõnu ja energiat ning lõhestanud sellega ühiskonda. Liigume nüüd edasi! Aitäh teile!

19:27 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

19:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Palju on sellel teemal täna juba kõneldud nii protseduuriliste küsimuste voorus, kui käsitleti selle eelnõu menetluse seaduslikkust, kui ka nüüd selle päevakorrapunkti arutelu raames. Minu seisukoht selles küsimuses on loomulikult kõigile teada: see referendum on ebavajalik ja sellisena edasist menetlust ei vääri, ei väärinud ka detsembrikuus. Käesoleval juhul ka enamik Eesti inimestest seda vajalikuks ei pea ning olukorras, kus on tükk maad olulisemaid teemasid ja probleeme, mida lahendada, on see, mis meie ette on pandud, ausalt öeldes lubamatu asendustegevus.

Kahtlematult opositsiooni siirduva natsionaalpopulistliku jõu puhul kannab teatud märgilist tähendust asjaolu, et koos selle eelnõuga maanduvad ka nemad opositsioonis. Eks see on nende leivanumber – asendada päris probleemide lahendamine selliste tühitähistajatega, mille korral on võimalik üles kiskuda mingisugune teema, rääkida see jube suureks, kuidas kõik seda väga tahavad, ning siis hakata pahandama mõistlike inimestega, kes ütlevad, et miks te seda jama siia toote, ja kasutada seejuures argumente, et nendega koos ja nende taga ja peal ja all on rahvas. Retooriliselt on see kahtlemata võimas argument, aga sisu kriitikat ei kannata.

Aga võrreldes sellega, mis ta detsembris oli, on see teema väga kiiresti muutunud minu jaoks palju põhimõttelisemaks seoses sellega, mis on natsionaalpopulismi teine oluline tuum, tegevussuund – reeglipäraste menetluste ja institutsioonide lammutamine. Me oleme seda näinud nende kahe aasta jooksul, kui Eesti rahvas on kannatanud nende isikute sõnade ja tegude all. [Me oleme näinud,] kuidas on kohtuvõimu püütud mõjutada, kuidas on ajakirjanikke püütud suukorvistada ja kuidas on mitmeid vaba ühiskonna instituute alandatud. Ja selle eelnõu menetluse käigus jõudis see ka Riigikoguni. Parlamentaarses õigusriigis langetab parlament seadusi kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, see on kirjas põhiseaduse §-s 3. See tähendab seda, et parlamendi enda menetlus peab olema seaduslik, ja mitte ainult sellepärast, et olla eeskujuks ülejäänud rahvale, kuigi ka see on kahtlematult oluline, sest kui rahvaesindajad tõlgendavad nõuet lähtuda seadustest valikuliselt, siis on veider nõuda seda kodanikelt ja oodata, et nemad täidaksid kõiki reegleid, mida needsamad seadusandjad vastu võtavad. Aga veelgi olulisem on see, et seaduste vastuvõtmise reeglid kaitsevad Eesti kodanikke riigivõimu omavoli eest. See on samuti põhiseaduslik norm ja ka seda eesmärki täidavad needsamad Riigikogu õigusnormid.

Mina olen Riigikogus kolmandat koosseisu, kaugeltki mitte kõige pikema staažiga, aga sellist sigadust ei ole siin selle aja jooksul tehtud ja tegelikult, nagu ka täna protseduuriliste küsimuste arutelu käigus välja tuli, ei ole tehtud mitte kunagi. Loomulikult on võimalik tuua näiteid, kuidas on liidetud muudatusettepanekuid – identseid muudatusettepanekuid –, aga seda on tehtud nii, et ühegi Riigikogu liikme õigusi pole rikutud. On tõepoolest olnud seadusesõnaga mitte kooskõlas olevaid kokkuleppeid eri algatajate sisult seotud muudatusettepanekute sidumiseks, aga [see on toimunud] nende esitajate nõusolekul. Sellist pretsedenditut olukorda, kus Riigikogu liikmed nõuavad, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõikele 2 oleks muudatusettepanekut võimalik suures saalis hääletada, ja seda lihtsalt ei võimaldata, sellest sõidetakse üle, pole enne olnud.

Palun kolm minutit lisaaega!

19:32 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega.

19:32 Jevgeni Ossinovski

Tõepoolest, õigustada seda sellega, et näete, meil on siin väga tähtis otsus ja see tuleb langetada ja sellepärast võib reegleid rikkuda – sellist arusaama õigusriigist me siiani näinud ei ole. Selle puhul on probleem ja risk see, et kui selline pretsedent läheb läbi, siis ei ole ühtegi põhjust, miks ka teisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse reegleid, mis tagavad Riigikogu liikmete võrdse õiguse seadusloomes osaleda, ei võiks seaduste menetlemisel samamoodi rikkuda, juhtides tähelepanu lihtsalt sellele, et meil on enamus.

Komisjoni esimees ütles komisjoni istungil, kus mul oli au viibida, et demokraatia on enamuse võim. Kahjuks on tal väga piiratud arusaam demokraatia printsiibist. Liberaalne demokraatia tähendab õigusriigis seda, et enamusel on tõepoolest õigus otsuseid langetada, aga ainult seaduste raames. Häälteenamus ei luba teha ükskõik mida, ükskõik kellele, ükskõik millal. See on demokraatliku õigusriigi aluspõhimõte ja seda printsiipi on rikutud. Enamgi veel, kahetsusväärselt ka Riigikogu juhatuse enamus, selle asemel et otsida ühist keelt, võimaldada paremat parlamentaarset debatti, püüda selles keerulises poliitilises olukorras kokku leppida ja otsida kompromissi, läks tegelikult täpselt samamoodi häälteenamusega rammima, nagu me nägime täna protseduuriliste küsimuste käigus. Ja see on pretsedendina ohtlik. Ma loodan, et see on üks nendest teemadest, mis nüüd oluliselt läbi arutatuna veenab täna kolleege selles, et see eelnõu tagasi lükata. See eelnõu on siin menetluses ebaseaduslikult, seda ei saa muudmoodi nimetada. Muudatusettepanekute loetelu, mille komisjon on Riigikogu suurde saali esitanud, on seadusevastane. Sellist paberit siin olla ei tohiks ja see, et istungi juhataja on lubanud seda menetleda, on pretsedenditu ja samuti lubamatu.

Sellest tulenevalt ma loodan, et me lükkame selle eelnõu tagasi ja koos sellega lõpetame selle teema käsitlemise, vähemasti ettenähtavas tulevikus, ja keskendume nendele teemadele, mis on Eesti riigi ja rahva oleviku ja tuleviku seisukohast tegelikult olulised. Ma tänan!

19:35 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

19:35 Helmen Kütt

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Olen alati arvanud, et rahva arvamust tuleb küsida, uurida, poliitika tegemisel arvestada. Rahva arvamust ei ole vaja teada neis olulistes küsimustes, mis on seadustes juba lahendatud. Pigem tuleks küsida nende kohta, mida pole veel lahendatud. Sellisel juhul oleks arvamus vastavalt põhiseadusele seadusandjale ehk parlamendile kohustuslik.

Hetkel menetluses oleva eelnõu järgi soovitakse korraldada peale paarikümneaastast vaheaega rahvahääletus küsimuses, mis on juba seaduses selgesõnaliselt fikseeritud. Rahvalt tahetakse küsida, kas meil kehtivad perekonnaseaduse § 1, mille järgi abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, ning § 10, mille järgi abielu on tühine, kui selle on sõlminud samast soost isikud. Sellist seisukohta toetab, nagu küsitlused näitavad, umbes 60% valijatest. Seega pole praeguses parlamendis, nagu polnud ka eelmises, enamust, kes sooviksid neid seadusepunkte muuta.

Ma pean praegu aprilliks kavandatavat rahvahääletust mitte ainult mõttetuks raharaiskamiseks – referendumi läbiviimise kuludeks on planeeritud 1,7 miljonit eurot –, vaid ka rahva petmiseks. Hääletuse tulemusena ei muutuks ju praegu kehtivas seaduses mitte kui midagi ei jah- ega ei-vastuse korral ning rahvahääletust kui väga olulist demokraatlikku protseduuri väärkäsitletaks ja naeruvääristataks.

Esitasin rahvahääletuse eelnõu kohta 20 muudatusettepanekut, soovides juhtida valitsuskoalitsiooni tähelepanu neile küsimustele, milles rahva arvamuse teadasaamine ja selle seadustamine oleks kindlasti kiiresti vajalik. Põhiseaduskomisjonis, kus mulle anti 20 sisulise ja sotsiaalvaldkonnas lahendamist vajava põhjendatud ettepaneku selgitamiseks aega viis minutit, sain kaitsta neist vaid kahte. Näiteks: kas hooldekodukoht peaks olema eakale kättesaadav pensioni eest?

Head sõbrad, kui me hääletame praegu selle eelnõu vastu, siis on meil eelarves 1,7 miljonit eurot lisaraha, mis jääks selle referendumi läbiviimiseks kasutamata ning millega me saaksime lahendada selliseid probleeme nagu omastehooldus, eakate olukord, meditsiiniõdede puudus, kroonviiruse kiirem peatamine, testide arvu suurendamine või vaktsiini ostmine. Need on teemad, mida parlament peaks kas või hiliste õhtutundideni arutama, nende üle debateerima, neist rääkima. Tegelikult seda ootavad inimesed meilt.

Ma tänan ja loodan, et see seaduseelnõu lükatakse tagasi.

19:38 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Indrek Saar, palun!

19:39 Indrek Saar

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun teist muudatusettepanekut hääletada!

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Hääletame. Kas Siim Pohlakul on protseduuriline ettepanek või mingi muu küsimus?

19:39 Siim Pohlak

Ei, protseduuriline. EKRE fraktsioon sooviks enne hääletust võtta 10 minutit vaheaega.

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! 10 minutit vaheaega!

V a h e a e g

19:49 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Kuidas? (Saalist selgitatakse.) Jah, vaheaeg kestab veel 15 sekundit. Nii, nüüd on vaheaeg lõppenud ja ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:50 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ettepaneku nr 3 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. See ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikele 2.

Ettepaneku nr 4 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid, Lauri Läänemets, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Imre Sooäär, Oudekki Loone, Andrei Korobeinik, Annely Akkermann, Aivar Sõerd, Signe Riisalo, Yoko Alender, Hele Everaus, Jüri Jaanson, Maris Lauri, Mart Võrklaev, Erki Keldo, Liina Kersna, Andres Sutt, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Heiki Kranich, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Madis Milling, Keit Pentus-Rosimannus, Valdo Randpere, Eerik-Niiles Kross, Heidy Purga, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Marko Torm, Signe Kivi, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Kaja Kallas, Siim Kallas, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Jaak Juske. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Jevgeni Ossinovski palun!

19:52 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Varasemalt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võtnud tagasi osa sellesse neljandasse muudatusettepanekusse koondatud muudatusettepanekutest. Kas te võiksite juhatajana selgitada, millisena see muudatusettepanek nüüd välja näeb?

19:53 Esimees Henn Põlluaas

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud Riigikogu juhatusele ettepaneku tagasi võtta muudatusettepanekus nr 4 sisalduvad muudatusettepanekud 4.1 ja 4.2. Tõtt-öelda ma ei oskagi hetkel öelda, kas juhatusele esitatud avaldus need tagasi võtta üleüldse kehtib, sellepärast et menetlejaks on olnud põhiseaduskomisjon ja sinna ei ole see ettepanek vist jõudnud. Lähme ... Jevgeni Ossinovski, palun!

19:53 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Muudatusettepanekute tagasivõtmine on võimalik enne hääletamist. See on muudatusettepaneku esitaja õigus, seda ettepanekut ei pea esitama juhtivkomisjonile. Ma ei tea, kas see peab olema esitatud juhatusele või juhatajale, aga esitatud on see siin istungil igati korrektselt. See küsimus tuleks ikka istungil ära lahendada.

19:54 Esimees Henn Põlluaas

Hästi, arvestame siis sellega. Kõik ülejäänud selle ettepaneku punktid on sees ja need kaks on läinud välja. Jevgeni Ossinovski, palun!

19:54 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! See on igati korrektne tõlgendus, et neid muudatusettepanekuid selles suures posus ei ole. Aga nüüd, kui te olete seda tunnistanud, tähendab see seda, et meie ees on muudatusettepanek, mida tegelikult ei ole juhtivkomisjon arutanud. See tähendab, et seda muudatusettepanekut, mis on alles jäänud pärast seda, kui kaks muudatusettepanekut on sellest välja võetud, ei ole juhtivkomisjon tegelikult hääletanud, nii et meil ei ole tegelikult veendumust, kas sellel muudatusettepanekul isegi kaks häält on. Kuidas me selle seadusvastase olukorra lahendame?

19:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Väga tore, kui te tekitate ise siin seadusvastaseid olukordi. (Naer saalis.) See on suureks auks Riigikogu liikmele. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Kas ei ole mitte nii, et me hääletame praegu põhiseaduskomisjoni moodustatud muudatusettepanekut, mis on üks tervik? On tore teada, et sotsiaaldemokraadid võtavad oma muudatusettepaneku tagasi, aga see ei muuda juba kimpu köidetud, komisjoni moodustatud muudatusettepanekut, mida me hääletame. Nii et minul on ettepanek, et hääletame seda muudatusettepanekut täpselt niisugusel kujul, nagu see põhiseaduskomisjonist väljus, ja kui sotsiaaldemokraadid soovivad midagi tagasi võtta, siis see läheb protokolli ja nad võivad selle tagasi võtta.

19:56 Esimees Henn Põlluaas

Jah, olen täiesti nõus selle ettepanekuga. Aga sõna soovib ka Kaja Kallas, palun!

19:56 Kaja Kallas

Aitäh! Täpselt samasugune vaidlus tekkis meil ka põhiseaduskomisjonis. Mina küsisin põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa käest, et kuna mitte keegi ei ole sellist muudatusettepanekut esitanud, siis kas me saame lugeda selle juhtivkomisjoni tehtud ettepanekuks, sest teatavasti saavad [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 99 järgi muudatusettepanekuid teha fraktsioonid, komisjonid ja Riigikogu saadikud. Sellist muudatusettepanekut, nagu meil hääletusel on, ei ole mitte keegi teinud. Põhiseaduskomisjoni esimees ütles, et ei, see ei ole juhtivkomisjoni ettepanek, see on lihtsalt muudatusettepanekute kogum. Teisisõnu, mitte keegi meist ei ole teinud sellist muudatusettepanekut ja ei ole seda teinud ka juhtivkomisjon. Mis asja me täpselt hääletame?

19:57 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Me hääletame põhiseaduskomisjoni poolt Riigikogu saali saadetud muudatusettepanekuid. Jevgeni Ossinovski, palun!

19:57 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Helir-Valdor Seeder tegi hea katse, aga paraku ei saa mõlemad seisukohad korraga õiged olla, austatud istungi juhataja. Kui muudatusettepanekute posust on kaks muudatusettepanekut tagasi võetud, siis see on juba hoopis teistsugune muudatusettepanek. Teie ette loetud teksti kohaselt ei ole see juhtivkomisjoni muudatusettepanek ja nõnda kinnitas meile ka juhtivkomisjoni ehk põhiseaduskomisjoni esimees, öeldes, et see ei ole juhtivkomisjoni ettepanek, vaid olemasolevate muudatusettepanekute ebaseaduslik kogum. Mõlemad seisukohad ei saa korraga õiged olla. Kas me hääletame muudatusettepanekut, mis on muudatusettepanekute loetelus, või me hääletame seda, mis on muudatusettepanekute loetelus ilma nende kahe tagasivõetud muudatusettepanekuta? Mina usun, et teie tõlgendus oli väga õige. Tõepoolest, muudatusettepaneku algatajal on õigus ettepanek tagasi võtta ja see ongi tagasi võetud. Aga nüüd tekib järgmine küsimus, et tegelikult me ei saa seda muudatusettepanekut enam käsitleda, sest kogumist on kaks muudatusettepanekut tagasi võetud. Ja põhjus on väga lihtne: see ongi see absurd, mille teie koos Helir-Valdor Seederi ja enamiku põhiseaduskomisjoni liikmetega olete tekitanud, lastes selle ebaseadusliku posu siia lugemisele.

19:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma kohe mitte ei taha uskuda teie väidet, et põhiseaduskomisjoni esimees oleks öelnud, et tegemist on ebaseadusliku muudatusettepanekute kogumiga. Siin saalis me hääletame ikkagi neid muudatusettepanekuid, mis on läbinud komisjoni menetluse ja mille komisjon on siia saali saatnud. Peeter Ernits, palun!

19:59 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Tore on kuulda kolleeg Jevgeni skolastilist vaidlust. Aga minu küsimus on selline: kui auto paaki lasta paar tilka vähem solkkütust, kas siis see kütus ei jää solkkütuseks?

19:59 Esimees Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Tõenäoliselt jääb. Ma mõistan seda allegooriat, mille te siin paralleelina välja toote. Jevgeni Ossinovski, palun!

19:59 Jevgeni Ossinovski

On rõõm, et te sellest allegooriast aru saite, aga proovige vastata ka seadust puudutavatele küsimustele. Kuna tegemist ongi juriidilise absurdiga, mille on tekitanud põhiseaduskomisjoni enamus ja mille teie koos härra Seedriga olete heaks kiitnud, siis ega siin polegi rohkem suurt midagi arutada. Aga püüdke lihtsalt tuleviku tarbeks pretsedendina, võib-olla ka kohtumenetluste jaoks sõnastada, mille te nüüd hääletusele panete. Kas 4.1 ja 4.2 on selles kogumis sees või ei ole? Hääletame siis. Kui te seaduse rikkumisega olete juba nii kaugele läinud, siis tundub, et ega teil vist enam taganemiseks kohta ei ole.

20:00 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, eriti tore on seaduse rikkumisest rääkida selle otsuse taustal, mille teie täna siin tegite, lükates tagasi juhatuse otsuse, millega tauniti seaduserikkumisi. Aga nagu ma ütlesin, me paneme hääletusele muudatusettepaneku sellisel kujul, nagu see põhiseaduskomisjonist on meile siia saali tulnud. Jürgen Ligi, palun!

20:01 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma protokolli huvides ütlen, et mind on nimetatud selle ettepaneku autoriks, aga ma ei ole ühtegi sellist ettepanekut teinud, rääkimata mitmest, ja ma ei saa sellest hääletusest aru.

20:01 Esimees Henn Põlluaas

Midagi ei ole parata. (Naer saalis.) Eks arusaamine on igaühel oma ja erinev, aga siin me räägime põhiseaduskomisjonist tulnud muudatusettepanekust nr 4. Jevgeni Ossinovski, palun!

20:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kas ma sain teie selgitusest õigesti aru, et te [ei võimalda] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud taotlust võtta kaks enda esitatud muudatusettepanekut tagasi? Kas te ei anna võimalust realiseerida Riigikogu liikmetel – käesoleval juhul fraktsioonil – nende õigust enda esitatud muudatusettepanek menetlusest tagasi võtta?

20:02 Esimees Henn Põlluaas

Ei, loomulikult ma ei keela mitte ühelgi Riigikogu liikmel midagi teha. Aga me arutame praegu põhiseaduskomisjonile laekunud ettepanekuid, nende poolt siia saali saadetud ettepanekuid. Juhatus ei ole võtnud vastu mitte ühtegi ettepanekut Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt. Neidki on menetlenud just nimelt põhiseaduskomisjon. Tagasivõtmise avalduse oleks pidanud esitama ilmselt ka põhiseaduskomisjonile. Jevgeni Ossinovski, palun!

20:02 Jevgeni Ossinovski

Nüüd te hakkate päris rappa minema. Istungi juhatajale on esitatud igati seaduslik taotlus. Nii nagu eelnõu on võimalik menetlusest igal hetkel tagasi võtta – selle kohta ei pea esitama komisjonile taotlust ja komisjon ei pea kogunema, kui algataja ütleb, et ta võtab eelnõu tagasi, eelnõu on tagasi võetud ja ongi kõik –, nõnda on ka muudatusettepanekutega. Taotlus on igati seaduslikult istungi juhatajale üle antud. Kui te lükkate selle tagasi, siis palun viidake, miks te seda teete, või võtke see vastu ja siis me hääletame muudatusettepanekut hoopis teisel kujul.

20:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Meil on laua peal muudatusettepanek, mis on tulnud põhiseaduskomisjonilt. Aga kuna tegemist on hetkel üsnagi pretsedenditu küsimusega, siis ma arvan, et kulub ära, kui teeme väikese vaheaja ja juhatus otsustab, kuidas oleks õigem talitada. Nii et kuulutan välja juhatuse vaheaja 10 minutit!

V a h e a e g

20:14 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg on läbi. Austatud kolleegid, meie ees on muudetud muudatusettepanek nr 4. Ehk teisisõnu, sellest on välja võetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ja nende soovil välja võetud punktid 4.1 ja 4.2. Lauri Läänemets, palun!

20:14 Lauri Läänemets

Kas te saaksite palun kirjeldada, mis protsess praegu on? Mul on üks ettepanek, aga selleks, et seda teha, peaks ma aru saama, kunas ma seda teha saan.

20:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Me vaatame praegu üle muudatusettepanekuid ja meie ees on muudetud muudatusettepanek nr 4, mille kohta juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Kalle Grünthal ... Lauri Läänemets, sõnavõtt! Kas Kalle Grünthal soovib lausa kõnet pidada? Ei soovi. Lauri Läänemets, palun!

20:15 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tegin 28 väga olulist muudatusettepanekut. Ma arvan, et väga oluline oleks hääletada vähemalt ühte minu tehtud muudatusettepanekut. Palun hääletada muudatusettepanekut[, mis sisaldab küsimust] "Kas Eesti peaks saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2040?". Aitäh teile!

20:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Me räägime tervest sellest komplektist, muudetud muudatusettepanekust nr 4. Lauri Läänemets, palun!

20:16 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tegin muudatusettepaneku ja kui see on saanud komisjonis kas või kaks toetavat häält, siis on mul õigus paluda enda muudatusettepanekut hääletada. Palun pange minu tehtud muudatusettepanek, mille ma enne sõnastasin, hääletusele!

20:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Meil on ees põhiseaduskomisjonist tulnud muudatusettepanek, mida me vastavalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna soovile juba muutsime ehk võtsime sellest välja muudatusettepanekud 4.1 ja 4.2. Lauri Läänemets, palun!

20:16 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma saan aru, et siis tuleks teistmoodi läheneda sellele asjale. Kuna kõik on pandud kokku üheks paketiks ja kuna põhiseaduskomisjon ja ka teie olete siin nimetanud mind muudatusettepaneku esitajaks, selle paketi esitajaks, siis ma palun panna hääletusele kogu see muudatusettepanek, mis selle ühe paketina siin on.

20:17 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudetud ... Siim Pohlak, palun!

20:17 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Enne hääletust palub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kaheksa minutit vaheaega.

20:17 Esimees Henn Põlluaas

Kaheksa minutit vaheaega. Seejärel läheme hääletuse juurde.

V a h e a e g

20:26 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudetud muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid, Lauri Läänemets, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Imre Sooäär, Oudekki Loone, Andrei Korobeinik, Annely Akkermann, Aivar Sõerd, Signe Riisalo, Yoko Alender, Hele Everaus, Jüri Jaanson, Maris Lauri, Mart Võrklaev, Erkki Keldo, Liina Kersna, Andres Sutt, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Heiki Kranich, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Madis Milling, Keit Pentus-Rosimannus, Valdo Randpere, Eerik-Niiles Kross, Heidy Purga, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Marko Torm, Signe Kivi, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Kaja Kallas, Siim Kallas, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Jaak Juske. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtke seisukoht ja hääletame!

20:27 Esimees Henn Põlluaas

Vastu oli 58 Riigikogu liiget ja erapooletuid oli 2, poolt ei olnud ühtegi. Ettepanek on tagasi lükatud.

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Riigikogu liikmed Jürgen Ligi ja Heidy Purga. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Nüüd oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja meil on võimalik minna lõpphääletuse juurde. Panen hääletusele ... Andrei Korobeinik, palun!

20:28 Andrei Korobeinik

Aitäh! Palun kaks minutit vaheaega.

20:28 Esimees Henn Põlluaas

Kaks minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

20:31 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg on läbi. Siim Pohlak, palun!

20:31 Siim Pohlak

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun kaheksa minutit vaheaega võtta. Keskerakonna fraktsioon on kuskile kadunud, anname neile võimaluse tagasi tulla.

20:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kokku saame kümme minutit võtta. Vaheaeg kaheksa minutit. Keit Pentus-Rosimannus, palun! Raiskame vaheaja aega natukene. Palun!

20:31 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kuna te sõna andsite, siis mu protseduuriline küsimus on selline, et kuivõrd üks vaheaeg enne hääletust juba võeti – võimalus enne hääletust vaheaeg võtta on täiesti seadusekohane –, siis see võimalus on ära kasutatud. Meil ei ole võimalust viieks vaheajaks, et kui meil on viis fraktsiooni, siis igaüks neist pärast seda, kui eelmine vaheaeg on lõppenud, võtab veel ühe vaheaja. Hääletus on juba välja kuulutatud ja ma palun hääletuse juurde asuda ilma igasuguste täiendavate protseduuriliste takistusteta.

20:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kokku on võimalik võtta kümme minutit vaheaega. Kuna Reformierakond või Keskerakond võttis kaks minutit, siis on EKRE fraktsioonil võimalus veel kaheksa minutit võtta ja seda ka paluti. Nii et võtame kaheksa minutit vaheaega.

V a h e a e g

20:40 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg on lõppenud. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi otsuse eelnõu 288 lõpphääletus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:41 Esimees Henn Põlluaas

Eelnõu poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 49. Eelnõu ei leidnud toetust. (Aplaus saalis.) Istung on lõppenud.

20:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee