Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Alustame oma korralist infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 21 Riigikogu liiget, puudub 80.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Jaak Aab ja keskkonnaminister Rain Epler. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsimuse esitamiseks eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja seejärel küsimus saalist. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. 


1. 12:02 Vaktsineerimine

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Esimesena küsib Yoko Alender ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Yoko Alender

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Soovin küsida vaktsineerimise kohta. See on minu hinnangul praegu kõige olulisem selleks, et koroonakriisist väljuda. 14. detsembril on vastu võetud vaktsineerimise plaan. Selle kohaselt peaksime esimeses kvartalis saama vaktsineeritud riskirühmad ja ka n-ö eesliini töötajad. Kas te saaksite täpsustada, kes need eesliini töötajad on? Kas nende hulgas on ka lasteaiaõpetajad, kooliõpetajad, kelle olemasolu, selleks et haridus saaks jätkuda, on ülioluline? Samuti, kas see kogus vaktsiine, mis on Eestisse tulnud ja mis on Eestisse teie teada tulemas, on piisav selleks, et nagu siin vaktsineerimise plaanis kirjas on, jõuda 2021. aasta teises kvartalis selleni, et kõik, kes soovivad, saaksid ennast vaktsineerida? Ühesõnaga, milline see seis on? Ja kas vaktsineerimine nendes esmastes vaktsineerimispunktides, nagu hooldekodud, perearstikeskused ja muud meditsiiniasutused, on piisav või olete te arutanud ka võimalust luua erakorralisi täiendavaid vaktsineerimispunkte, nii nagu väga edukalt loodi erakorralised testimispunktid? 

12:03 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head infotunni jälgijad! Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt vabandan Riigikogu esimehe ja Riigikogu ees, aga kuna ma saan aru, et pole täpselt protseduurilist korda, siis küsija ees ka. Aga ma pean ... Mulle on öeldud, et igal juhul peab Riigikogu informeerida ja ma seda nüüd teen. Ma teatasin täna Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest ning vastavalt seadusele teavitan käesolevaga sellest ka Riigikogu.

Nüüd, kui vaktsineerimise juurde minna, siis vaktsineerimise üldeesmärk on kindlasti hoida ära COVID-19 viirusega nakatumist ja haigestumist. Te küsisite, kes on esmajärjekorras. Me oleme öelnud, et esmajärjekorras on tervishoiutöötajad, siis muud tervishoiuasutustes töötavad inimesed, sealt edasi me soovime minna hoolekandeasutustesse. Aga tõsi, juba nendel esimestel nädalatel on tegelikult tehtud paralleelset vaktsineerimist nii tervishoiuasutustes kui ka hoolekandeasutustes. Tervishoiutöötajaid ja muid tervishoiuasutustes töötavaid inimesi on ca 30 000, hoolekandeasutustes on koos elanikega ca 25 000 inimest. Kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosiga inimesed – neid on juba üle 250 000, ligi 260 000.  Eesmärk on vaktsineerida tervishoiutöötajad jaanuarikuu jooksul.

Te küsisite, kas esmajärjekorda võiksid kuuluda ka lasteaiaõpetajad, õpetaja abid ja muu lasteaias töötav personal. Esmajärjekorras on kolm eelnimetatud gruppi ja neid seal ei ole. Tõsi, nagu ma ütlesin, kõik üle 70-aastased inimesed on seal sees ja ma arvan, et kui on tervishoiuasutustes ja hoolekandeasutustes vaktsineerimine tehtud, siis tegelikult tuleks edasi minna haridusse, sh lasteaiad, pluss politsei ja pääste. Aga ma arvan, et me peaksime minema ka ettevõtlusesse. Paljud puutuvad seal iga päev väga palju inimestega kokku, näiteks kaupluste kassiirid. Need on need valdkonnad, kus minu arvates on kõige tõenäolisem saada viirus või haigestuda, kuna on nii palju kontakte.  

Tõsi on ka see, et see lootus, mis oli veel paar kuud tagasi, et me suudame kogu Euroopas vaktsineerimist teha palju kiiremini, pole täitunud. Me ei ole seda suutnud, sest vaktsiinidooside arv ei ole see, mida loodeti veel aasta lõpus. Samas ma tahan teie ees öelda suure tänu Euroopa Liidule, et Euroopa Liit on püüdnud ikkagi neid vaktsiine ühiste läbirääkimiste tulemusena eri vaktsiinitootjatelt välja rääkida. Kui oleks olnud läbirääkimised 27 riigiga, siis kardetavasti me ei oleks nii heas seisus kui täna.

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, täpsustav küsimus, palun!

12:06 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud peaminister! Vaktsineerimise puhul on otsustatud, et see on Eestis vabatahtlik. Ülioluline on, et me annaksime inimestele teada kogu olemasoleva teaduspõhise info selle kohta, et vaktsiin on ohutu ja tõesti toimib. Milline on see kommunikatsiooniplaan? Kas meil on riigis palju mõjukaid inimesi ja kas on plaanis näidata kuidagi muul moel, kui seda seni on tehtud, et vaktsiin on kogu riigi tervise huvides ülioluline, et see on ohutu, et need vaktsiinid, mida Eesti on ostnud, on testitud? Ka seetõttu ju mindi selle ühishanke peale, et need vaktsiinid on ekstra kontrollitud. Kas on mingeid täiendavaid mõtteid, kuidas seda kommunikatsiooni teha, et inimesed sooviksid ennast kõigi tervise huvides vaktsineerida? 

12:08 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu! Ma arvan, et teavitus, heas mõttes üleskutse Eesti elanikele on, et vaktsineerige. Vaktsineerimine on oluline, väga tähtis. Te ütlesite, et vaktsineerimine peab olema vabatahtlik. Ma arvan, et see on väga õige põhimõte ja see võiks nii jääda. Aga jah, küsimus on selles, et kui me võtame viimased uuringud, siis nende hulk, kes soovivad lasta ennast vaktsineerida, kõigub 60% ümber.  Ma arvan, et meie ambitsioon võiks olla kõrgem, rohkem elanikke võiks soovida lasta ennast vaktsineerida.

Nüüd teavitamiskampaaniad või teavitus, mille kohta te küsisite. Kas seda tuleks teha intensiivsemalt? Jah, ma arvan, et seda tuleb kindlasti ühel hetkel hakata tegema intensiivsemalt. Aga see teavitamiskampaania ei saa riigi poolt valelik olla. Me ei saa öelda, et tulge vaktsineerima, et on tuntud inimesed, keda vaktsineeritakse, ja siis inimesed hakkavad tulema vaktsineerima, hakkavad helistama oma perearstidele, aga neile öeldakse, et vabandust, vaktsiinidoose praegu Eestis ei ole. See on olnud väga selge põhjus, miks me oleme öelnud, et esmajärjekorras on tõesti tervishoiuasutused ja hoolekandeasutused ja sealt edasi.

Täna me teame seda, et Pfizeri dooside arv suure tõenäosusega järgmisest nädalast võib natukene tõusma hakata. See ei anna meile väga suurt leevendust, aga teatud leevenduse annab. Me oleme ka valitsuse tasandil arutanud seda, et on Pfizer on pakkunud lisadooside ostmise võimalust tegelikult kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. On küsitud, kas soovitakse osta või mitte. Eesti on otsustanud, et me soovime selle lisapakkumisega saada Pfizeri käest üle 100 000 doosi. Ma loodan, et see annab võimaluse kiirendada vaktsineerimist eeskätt teises ja kolmandas kvartalis.

Kui me räägime sellisest suurest avalikust kampaaniast, mille käigus erinevate elualade tuntud ja armastatud Eesti inimesed lasevad ennast vaktsineerida, siis ma arvan, et kindlasti ühel hetkel seda positiivset kuvandit on vaja näidata. Aga me peame arvestama, nagu ma juba ütlesin, sellega, et meil ei ole mõtet teha valereklaami, et tulge kõik poodi, aga tegelikult leiba poes ei ole. Selles mõttes on igal juhul oluline, et me annaksime ühiskonnale õigeid sõnumeid. Nüüd, kindlasti on lootus uutel vaktsiinikandidaatidel. On tulnud uudiseid, et need võivad saada lähiajal müügiloa. Kindlasti Moderna vaktsiini turule tulek annab võimaluse, et Eesti saab ka lisavaktsiini. Aga kõik need numbrid on tegelikult palju väiksemad, kui eelmise aasta viimastel kuudel prognoositi.

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

12:11 Liina Kersna

Aitäh sõna andmast! Jätkan vaktsineerimise teemal. Täpsemalt just õpetajate kohta tahan küsida. Aasta lõpus te tegite siin Riigikogu ees poliitilise avalduse. Samal päeval avalikustati vaktsineerimise esialgne kava ja seal oli kirjas, et pärast riskirühmade vaktsineerimist on järgmisena järjekorras politseinikud, päästjad ja õpetajad. Ma küsin: kas see kava on tänaseks täpsustunud? Kas te oskate öelda täpsemalt, millal vaktsineerimine võiks jõuda õpetajateni ja kuidas õpetajate vaktsineerimine on plaanis korraldada? Näiteks kas need vaktsineerimised võiksid toimuda koolides? Ja kas te käsitate õpetajatena kõiki õpetajaid, see tähendab kõiki, kes on tööl üldhariduskoolides, kutsekoolides, lasteaedades ja õppejõududena ülikoolides?

12:12 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Väga õige: vaktsineerimiskavas on kirjas kõigepealt kaks olulist põhimõtet. Üks on see, et vaktsineerida saavad need arstid-õed ja ämmaemandad, kes on läbinud ka immuniseerimisalase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Vaktsineerimiskavas on välja öeldud ka seda, et vaktsineerimiskohtadeks on haiglad, perearstikeskused, hooldekodud, töökohad, kus töötavad elutähtsate teenuste osutajad ja teised kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, samuti nakkuskliinik ja vaktsineerimiskabinetid. Kas vaktsineerimist võiks läbi viia ka haridusasutustes? Loomulikult on hästi oluline, et seda viivad läbi asjaomase koolituse saanud inimesed. Kas haridusvaldkond on tervishoiu ja hooldekodude kõrval kuidagi tagaplaanile jäänud? Ei ole. Ma olen seda meelt, et siseturvalisuse ja haridusvaldkond on tähtsad. Aga nagu ma ütlesin, me peaksime vaatama ka teatud erasektori valdkondi, mis peaks saama vaktsineerimise võimaluse järgmises etapis, kui tervishoius ja hooldekodudes on põhimõtteliselt ring peale tehtud. 

Kas tuleks vaadata erinevalt üldhariduskoole ja alusharidust? Ma arvan, et ei tuleks vaadata, neid tuleb vaadata koos. Ja nendega koos tuleb kindlasti vaadata ülikoole ja muid kõrgkoole. Me ju teame, et väga palju töötab nendes ka vanemaealisi dotsente ja professoreid. Selge, et ka seal tuleks lähtuda põhimõttest, et kellel on suurem risk haigestuda ja kellel on suurem risk seda haigust raskelt läbi põdeda, need inimesed peaksid olema esmajärjekorras.

12:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:14 Abielureferendum

12:14 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:14 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud Jüri Ratas! Kuigi te olete täna teatanud enda tagasiastumisest, olete te jätkuvalt peaministri kohusetäitja, niikaua kuni Riigikogu ei ole nimetanud uut. Samuti olete jätkuvalt Keskerakonna esimees. Ja sellest tulenevalt on mul väga sisuline küsimus, mis puudutab tänast Riigikogu kavandatud päevakorda, kus tulenevalt teie veel kehtivast koalitsioonileppest on üks punkt, mis on koalitsiooni jaoks osutunud väga oluliseks. Jutt on rahvahääletuse korraldamisest abielu mõiste küsimuses. Minu küsimus teile on selline. Kas teie, Jüri Ratas, peate selle abielureferendumi korraldamist Eesti jaoks jätkuvalt vajalikuks ja kas te nõustute oma erakonnakaaslase, põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku selge sedastusega pärast põhiseaduskomisjoni otsust, millega see otsuse eelnõu siia saali praegusel kujul saadeti, et tegemist on ebaseadusliku otsusega ehk siis see on kindlasti vastuolus vähemasti Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ning tõenäoliselt ka sellest tulenevalt põhiseadusega? Teie parlamentaarne kogemus on nii pikk, et kindlasti teil ei ole mõtet öelda, et te ei tea, kuidas seda eelnõu menetletud on, ja te ei saa sellest tulenevalt oma hinnangut anda. Ehk siis veel kord, kordan üle kaks küsimust. Kas te arvate, et selline referendum on Eestile vajalik? Ja teiseks: kas te nõustute, et sellisel kujul esitatud eelnõu näol on tegu ebaseadusliku otsuse eelnõuga?

12:16 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, ma arvan tõesti, et Eestis võiks olla rahvahääletusi, miks mitte ka referendumeid palju sagedamini, kui neid on täna olnud. See erakond, kuhu mina kuulun, Eesti Keskerakond, on alati toetanud seda, et meil võiks olla põhiseaduses rahvaalgatuse võimalus. Tõesti, selliseid rahvahääletusi ja referendumeid minu meelest võiks Eesti ühiskonnas valimistevahelisel ajal olla tunduvalt rohkem. Kui me hindame, siis need on vist olnud iga 17 või 18 aastatagant.

Nüüd jah, teil on õigus, poliitiline olukord on eilse päevaga väga tugevasti muutunud. Ma teatasin täna öösel, uue kuupäeva esimestel tundidel Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest. Ja selge on, et valitsus, kes on tagasi astunud – seda ütleb seadus, aga ma pean seda ka sisuliselt õigeks –, põhimõtteliselt suuri poliitilisi initsiatiive ei peaks enam ette võtma. See peaks olema uue koalitsiooni otsus, mida soovitakse menetleda. Aga loomulikult seda lõplikult ikkagi otsustab Riigikogu. Aga jah, ma väga toetan, et sellised rahvahääletused toimuks. 

Nüüd teie teine küsimus, kas abielureferendum peaks toimuma, kas see on Eestile vajalik. Me oleme näinud,  kui olulised ja emotsiooniderikkad on need diskussioonid olnud. Ma arvan, et see oli üks aasta alguses toimunud rahvusringhäälingu intervjuu, kus ma ütlesin ja ma ütlen seda ka siin saalis, et minu arvates me tegelikult peame seisma selle eest, et erinevad peremudelid oleks Eestis kaitstud. Kui me räägime nüüd abielust, abielust mehe ja naise vahel, siis ma saan aru, et järgmine samm on öelda, et tegelikult Eestis on lubatud samasooliste abielu, aga tuleb ausalt tunnistada, et meil on üks aste sealt vahelt puudu. Ja ma olen seda ka mõnes oma intervjuus öelnud. See aste on seotud kooseluseadusega, mis on Riigikogus vastu võetud, aga tegelikult tsiviilpartnerluses ei ole selles osas lõplikku õigusselgust. Ma pean siin silmas rakendusakte. Nii et ma arvan, et kui me igal juhul ütleme, et abielu on mehe ja naise vahel – ja isiklikult mina olen sellise peremudeli valinud –, siis me peaksime tegelikult tulema ka teiste peremudelite kaitse teemaga siia saali.

Nüüd küsimus põhiseaduskomisjoni otsuse kohta: kas on õiguspärane või mitte. Ma arvan, et kogu see protsess vajab väga tugevat sissevaadet ja hinnangut, mida ikkagi tuleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega teha, et Riigikogu töö ei saaks teatud juhtudel tegelikult halvatud. 

12:19 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus palun!

12:19 Indrek Saar

Tänan vastuste eest! Ma pean selle teemaga seoses, arvestades eilseid sündmusi ja Keskerakonnale esitatud kahtlustusi, mis puudutavad Keskerakonna rahastamise seaduslikkust, küsima teie käest veel ühe küsimuse, mis seostub kogu selle protsessiga. Põhiseaduskomisjoni piinlikuks kujunenud arutelude käigus ütles põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets muu hulgas seda, et kui jõuga rammitakse läbi ja luuakse pretsedent abielureferendumi otsuse puhul, siis samasugust taktikat on võimalik kasutada selle jaoks, et võtta vastu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimise seaduseelnõu, mis mäletatavasti seisab parlamendis tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid esitasid sellele omal ajal 50 000 muudatusettepanekut. Te ei pidanud vajalikuks seda obstruktsiooni valitsuse usaldushääletusega murda. Aga Anti Poolamets viitas, et seda pretsedenti, mis luuakse abielureferendumiga, on võimalik rakendada ka ERJK eelnõu puhul. Kas te olete teadlik sellisest kokkuleppest? Ja kas teile on teada, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed on koalitsioonipartneritega sõlminud sellise kokkuleppe, et kui kasutatakse abielureferendumi otsuse eelnõu puhul seda metoodikat, nagu Riigikogu saali suunamise puhul on kasutatud, siis kavatsetakse sama skeemi kasutada selleks, et likvideerida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, mis on olnud Keskerakonna jaoks üks oluline initsiatiiv? 

12:21 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kui küsida, kas on olemas selline kokkulepe, siis ei, sellist kokkulepet ei ole olemas. Küll ma arvan seda, et esitada mingi otsuse või seaduse eelnõu muutmiseks selgelt absurdseid ettepanekuid, mis tegelikult kuidagi ei soovi paranda eelnõu sisu – see ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Need ettepanekud on selgelt esitatud sellepärast, et teha kõik selleks, et eelnõu ei saaks üldse siin Riigikogu saalis menetleda. Seda ma õigeks ei pea. Ma arvan, et Riigikogu tegelikult peab saama menetleda erinevaid poliitilisi initsiatiive ja langetama demokraatlikul viisil otsuseid nii, nagu Riigikogus ikka käib. Otsus sünnib enamushäältega.

Nüüd, te tõite välja selle ERJK paralleeli, mille kohta ma olen juba vastanud ka siin Riigikogu infotunnis ja vastan jätkuvalt. Selle mõte on minu arvates olnud tõsta erakondade rahastamise järelevalve kvaliteeti. Tõsi on see, et kui eelnõu kohta tehakse 50 000 ettepanekut, siis küsimus on, kas seda võiks kuidagi siduda valitsuse usaldusega. Ma arvan, et see ei ole teema, mida siduda valitsuse usaldusega. See ei näe kuidagi hea välja. Ma lähtun ikkagi võimude lahususest. Täidesaatev võim ei reguleeri seadusandlikku võimu, see on teie pädevuses, austatud Riigikogu. Aga ma arvan, et ükskõik, kes on praegu koalitsioonis ja opositsioonis ning kes on homme koalitsioonis ja opositsioonis – tegelikult see momentum, mis on ilmnenud seoses selle rahvahääletusega, vajaks küll tõsisemat sissevaadet.

Te viitasite minu kogemusele või olemisele siin Riigikogus, mida on tõesti olnud natuke vähem kui kümme aastat. Mõnikord on isegi olnud selliseid initsiatiive, et koosseis püüab kokku leppida parema kodu- ja töökorra järgmise koosseisu jaoks, aga see pole kunagi õnnestunud. Ideed ja mõtted on olnud väga head ja suurepärased, räägitakse, et soovitakse sellist erakondadeülest kokkulepet, ja esimesed koosolekud lähevad ludinal, aga kui tuleb otsustama hakata, siis väga palju ettepanekuid lauale ei jää või õigemini jääb null ettepanekut. Ma arvan, et tegelikult seda tuleks arutada küll. Kui me oleks neid 9000 ettepanekut hakanud läbi hääletama, kuigi nende hulgas oli väga palju absurdseid ja minu meelest ka piinlikke ettepanekuid, siis põhimõtteliselt Riigikogu töö oleks aastaks ajaks võib-olla seiskunud. 

12:24 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

12:24 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Ma arvan, et Eestis on vähe poliitikuid, kes mõistavad, et kogu see otsuse eelnõu siia jõudmine oli üsna ebaseaduslik protsess. Sellest on päris palju räägitud. See, kuidas see on teerullina meie kodu- ja töökorra seadusest üle sõitnud, on pretsedent. Pean mainima, et oma kahepäevase Riigikogu liikme staažiga olen ma üsna üllatunud, et selliseid asju niimoodi Eesti riigis võib ajada. Ma tõesti loodan, et selliseid pretsedente Eesti riigis enam ei juhtu, et sõidetakse üle Riigikogu liikmete õigustest ja heast parlamentaarsest tavast.

Aga tuleksin korra tagasi abielureferendumi juurde. Minu sügava veendumuse kohaselt oli see väga raske kõikidele nendele peredele, keda te ühes oma vastuses mainisite. Neid peresid on meil väga palju ja väga erinevaid. Ja üldse selle teema tõstatus ja need diskussioonid, mis selle ümber tekkisid, on teinud haiget tuhandetele ja tuhandetele Eesti inimestele. Härra peaminister, kas teie näete ka oma isiklikku süüd selles, et tuhandetele Eesti inimestele on kogu selle diskussiooniga väga haiget tehtud? Kas te ei pea õigeks vabandada kõikide nende inimeste ees, kellele teie juhitav valitsus on räigelt haiget teinud?

12:26 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Odinets! Ma soovin teile siiralt palju jõudu Riigikogu väga olulises ja vastutusrikkas töös. Ma julgen arvata, et tegemist on väga huvitava tööga ja teil on siin palju võimalusi Eesti inimesi ja Eestimaad aidata.

Nüüd, kui ma tulen teie küsimuse juurde, siis meil on täna olemas perekonnaseadus. Perekonnaseadus ütleb selgelt, et abielu on Eestis mehe ja naise vahel. See oli ka selle Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt  abielureferendumi põhimõtteline küsimus. Kui te ütlete, et see küsimus, kas abielu on mehe ja naise vahel, teeb haiget, siis sellega ma kuidagi nõustuda ei saa. Sellepärast et see on seaduses kirjas. Ja mul on endal samamoodi sisemine tunnetus, et minu meelest see on õige suund. Samas ma olen oma intervjuudes mitu korda välja öelnud, samuti siin infotunnis ja ütlen praegu ka teile, et minu meelest õigusselguse huvides peaks astuma järgmise sammu, mis on seotud kooseluseadusega. Tegelikult see teema ei ole lõpuni menetletud ja rakendusaktid on siiamaani vastu võtmata, kui me räägime tsiviilpartnerlusest.

Ma ei tunneta kuidagi, et küsimus abielust mehe ja naise vahel teeks haiget või et siin tuleks mingit süüd tunda. Ma olen selle eest valmis seisma. Minu meelest see on õige põhimõte. Nii et kui te küsite, mis on minu arvamus, siis tõesti see on minu arvamus.

Aga ma arvan, et me peame tõesti tagama ka selle, et võivad olla erinevad peremudelid. Kõik muud peremudelid ei ole ainult samasooliste peremudelid. Peremudeleid on ka väga palju teisi, olgu see vabaabielu või olgu see üksikvanemaga pere, ja kindlasti on veel rohkem peremudeleid. Eesti peab olema kindlasti selline ühiskond, selline riik, kus me teeme kõik selleks, et erinevad pered, erinevad perekonnad Eesti eri paikades tunneksid ennast kindlalt, tunneksid ennast turvaliselt. Seda tuleb loomulikult teha.

12:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.


3. 12:28 Loodav seadusandlus

12:28 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Liina Kersna ja talle vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aab. Palun!

12:28 Liina Kersna

Suur tänu sõna andmast! Austatud haridus- ja teadusminister! Teie ministeerium on saatnud avalikule kooskõlastusringile uue alushariduse seaduse, mida on väga pikalt ette valmistatud. Selles on väga palju olulisi muudatusi plaanis. Mina tahan küsida täpsemalt uue plaanitava kohustuse kohta. Eelkooliealisi lapsi, kes on kodus, kohustatakse alates kolmandast eluaastast kord aastas käima kohaliku omavalitsuse määratud asutuses, kas lasteaias või tugiteenuste keskuses, arengu hindamisel ja vestlusel. Seaduses on tõesti ühemõtteliselt kirjas, et seda tuleb teha alates kolmandast eluaastast kord aastas kuni kooliminekuni. Neid selles vanuses lapsi, kes lasteaias ei käi, on Eestis teadaolevalt 5600. Lugedes eelnõu seletuskirja, saan ma aru, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on teadmine, et pooltel nendel lastel, kes lasteaias ei käi, võib tekkida probleeme põhihariduse omandamisel. Nii on seletuskirjas kirjas. Minu küsimus on: kuidas te ise sõnastate, millist probleemi püüab Haridus- ja Teadusministeerium selle sättega lahendada? Kas seda, et koolid peavad saama täpsemat informatsiooni nende laste kohta, kes kooli lähevad? Neil ehk ei ole koolivalmiduskaarti ja see tuleb luua. Või on see sotsiaalne probleem, mida me püüame lahendada? Nii et äkki te täpsustate, mis probleemi me lahendame.

12:30 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Austatud esimees! Hea küsija! Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest tutvustada neid põhimõtteid, mis on selles alushariduse seaduse eelnõus, mis tegelikult alles kooskõlastusringile läks. Eks on lähtutud parimast teadmisest. Me lähtume nendest põhimõtetest, mis on kirjas strateegiliste eesmärkidena, üldse tähtsaimate põhimõtetena haridusvaldkonna arengukavas, mis on juba jõudnud Riigikokku. Kultuurikomisjon on seda arengukava arutanud. Lähtutud on nendest põhimõtetest, et me võimalikult vara oskaksime hinnata lapse arengu vajadusi. Kui te küsisite, kas kõige olulisem on see, et kool teaks, milline on koolivalmidus, siis ma arvan, et see on ka üks eesmärk. Aga kõige olulisem on tegelikult teada, kuidas arenevad need lapsed, kes lasteaias ei käi. Lasteaias see arengu hindamine toimub – kas hästi või halvasti, see on omaette küsimus, ka siin on kindlasti parandamise ruumi. Seni on need lapsed, kes on kodus ja lähevad kooli kodust, tihtipeale tähelepanu alt väljas. Nende arengut ei ole keegi spetsialistina hinnanud.

Aga pigem on see mõeldud ikkagi nii, et me ei anna hinnanguid ei vanemale ega õpetajale, kui laps omandab teadmisi mitteformaalses vormis, vaid me üritame seirata lapse arengut, et võimalikult vara pakkuda talle igakülgset tuge, mida on võimalik pakkuda kas tugiteenuste, toetava õppe näol. Ka saab lapsevanemale selgitada, millised vajadused tema lapsel võiksid olla. Me oleme veendunud, et selline arengut toetav tegevus on eesmärgipärane. Nii nagu siin hinnang oli, koolivalmidust ei ole võib-olla pooltel nendest lastest, kes tulevad kodusest keskkonnast kooli. See arv peaks kindlasti vähenema. See on eesmärk.

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, täpsustav küsimus palun!

12:32 Liina Kersna

Suur tänu vastuse eest! Ma siiski ei saa päris täpselt aru, kui suur see probleem siis on, mida me lahendame. Neid lapsi on 5600, aga kindlasti ei saa ju öelda, et kõigil lastel, kes ei käi lasteaias, on mingisuguseid arengutakistusi või et nende kasvukeskkond kuidagi ei toeta arengut. Ma arvan, et aina enam on ka selliseid lapsevanemaid, kes väga teadlikult teevad selle otsuse, et nad ei pane oma last lasteaeda ja arendavad neid väga edukalt ka kodus. Ma mõtlen, kas see ikka on kõige parem lahendus sellele probleemile – lausaline kontroll iga aasta alates kolmandast eluaastast. Mulle tundub, et kui me näiteks annaksime lastevanematele lihtsalt võimaluse kas kord aastas või mingisuguste muude vahedega käia oma lastega spetsialistide juures arengu hindamisel, siis ka see juba aitaks probleemi lahendada. Mulle juba rohkem kui viis aastat sotsiaalkomisjonis töötanuna tundub, et haridusministeerium on võib-olla läinud lahendama sotsiaalprobleemi. Aga kui me teame, et meil on lapsi, kes ei kasva toetavas arengukeskkonnas, siis meil on lastekaitsesüsteem ja sellega peaks tõenäoliselt tegelema just lastekaitse. Mis te ütlete, kui suur see probleem on, mida me lausalise kohustusega läheme lahendama?

12:34 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

 

Tänan küsimuse eest! Praegu on eelnõu kooskõlastamisel. See on küll parema teadmise juures ette valmistatud. Tegelikult on selles töös osalenud lasteaiaõpetajate esindusorganisatsioonid, ülikoolid, vastavad spetsialistid, ministeerium, ka kohalike omavalitsustega on konsulteeritud. Jah, siin ongi põhiliselt kaks võimalust. Seda saaks pakkuda teha esialgu vabatahtlikult. Aga kui ma räägin sellest mallist, nagu siin kirjas on, siis kindlasti me täpsustame eelnõu menetlemise käigus võimalikku hindamiskorda, seda, kes võiksid selles osaleda, millise hinnangu võiks anda. Ja tõesti, eelnõu on seotud ka sotsiaalvaldkonnaga nii või teisiti. Nagu me hiljuti lugesime, lasteaias ja kooliski on probleeme erineva toe pakkumisel erivajadustega lastele, ka andekatele näiteks. Järelikult me peamegi koos seda lahendama.

Sotsiaalministeeriumil ongi plaanis tulla lähiajal välja sellise ühise paketiga ja tutvustada võimalikke meetmeid, kuidas me nende erivajadusega, erisugust tuge vajavate lastega saaksime tegeleda nii lasteaias kui koolis. Kuidagi nii, et mitte ei oleks nõnda, et hariduslikud tugiteenused jooksevad nagu ühte toru pidi ja sotsiaalsed ja tervishoiuteenused teist toru pidi ning lõpuks peavad need jõudma kuskile kokku.

Ja võtmetegijad on ikka kohalik omavalitsus ja tema spetsialistid. Nii nagu teiegi ütlesite, lastekaitsespetsialist peaks kindlasti olema selle hindamise juures, seire juures. Tema näeb olukorda oma vaatevinklist. Kohustuslikkus aga on valiku koht. Spetsialistid on pidanud vajalikuks, et see on ikkagi kohustuslik. Siis ei jää keegi ree pealt maha ja me saame toetada võimalikult paljusid lapsi ja meil ei süvene probleemid selles kooliastmes. Saame võimalikult vara last ja lapsevanemat toetada, kui laps vajab teatud tuge. Aga see on valikute küsimus. Kindlasti on üks variant esialgu lähtuda vabatahtlikkusest ja vaadata, millised tulemused tulevad. Ma ei eita seda. Aga sellega on aega tegeleda, praegu me küsime ju arvamusi. Ühel hetkel jõuab see eelnõu valitsusse ja siis ka Riigikokku, nii et teie saate ka oma ettepanekud kindlasti teha.

12:37 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:37 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui ma teie juttu kuulan, siis mul jääb ikkagi kõrvus kumisema see, et me üritame teatud asju teha sunniviisiliselt. Minu arvates on see selline väga oluline filosoofiline küsimus. Perekondadel võiks ikka olla võimalus ise enda lapsi arendada. Tõepoolest, kui laps käib lasteaias, ka siis nii tema kasvatajad kui nende kolleegid võivad märgata teatud sotsiaalseid probleeme. Ja selle tõttu me justkui võime öelda, et kui laps ei käi lasteaias, siis need probleemid jäävad märkamata. Aga sunduslik kontroll on minu arvates ikkagi selgelt problemaatiline. Kui me meenutame vanemaid aegu, siis kunagi oli selline koolieelne kontroll. Sa tegid katsed ära ja siis öeldi, kas sa lähed enne seitsmendat eluaastat kooli või ei lähe. Ja kui sul oli kõik korras, siis said seitsmeaastaselt kooli minna. Kas teile ei tundu, et me liiga palju ressurssi paneme sellisesse multifunktsionaalsesse teenusesse, mida me tahame luua, aga jätame kasutamata lihtsad ja praktilised lahendused, mis põhinevad vabatahtlikkusel? Kindlasti on teatud protsent inimesi ja perekondi, kelles see sundus tekitab tõrkeid. Ja minu arvates neid ei ole vaja tekitada, see võib tekitada hulga hullemaid probleeme. Selline vabadus perekonnale minu arust peaks jääma. 

12:39 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Siin on tõesti valikute koht, ega ma ei ütle, et peab olema nimelt see üks mall. Millegipärast spetsialistid, ministeerium, ka huvigrupid on seda toetanud. Võib-olla see on – tundub nii –lasteaedade või, ütleme, spetsialistide vaade sellele probleemile. Kindlasti on see seotud ka ülejäänud sotsiaal- ja lastekaitsetööga omavalitsuses. Ma ei usu, et need lapsed märkamata jäävad, ka need, kes sinna kontrolli ei tuleks. Ja kindlasti võiks kaaluda seda, et asi on vabatahtlik, et lapsevanemal on mingi võimalus käia kuskil last hindamas või hinnata teda hoopis ise. See ei käiks sundkorras, iga aasta ei veetaks last sellele ühele hindamisele. Valikuvariante tõesti on rohkem.

Aga me peame ka kohalike omavalitsustega rääkima, sest selline kohustus või isegi vabatahtlik kontrollis käimine paneb ikkagi omavalitsustele koormust juurde. Üks probleem ongi spetsialistide puudumine, nagu me teame ka tänu Riigikontrolli auditile. Viimasel ajal on küll olukord paranenud, aga paranemise ruumi on seal veel päris kõvasti. Ent ma arvan, et head on kõik lähenemisviisid, mis viivad selleni, et võimalikult vara saab lapse arengut toetada. Ja mida iganes, seal võib välja tulla hoopis sotsiaalseid või lapse tervise probleeme. Seda märgatakse ja laps suunatakse, kuhu vaja, pakutakse talle abi. Praegu me räägime põhiliselt ikkagi tuge vajavatest lastest, kes võiksid esmase abi saada kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistilt või sotsiaaltöötajalt. Sealt edasi saab suunata kas omavalitsuse tugiteenuste spetsialistide juurde või siis ka riigiteenuste juurde. Me pakume ju rehabilitatsiooni ja muidki asju. Eesmärk on, et võimalikult paljud lapsed ja lapsevanemad saaksid tuge. Me ei taha lapsi sunniviisiliselt hinnata, me tahame neile tuge pakkuda. 

12:41 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:41 Metsanduse arengukava

12:41 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde, mille esitab Mart Võrklaev. Talle vastab keskkonnaminister Rain Epler. Palun!

12:41 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Metsandus on teema, mis meil ühiskonnas selgelt kirgi kütab ja metsanduse arengukava 2021–2030 on üks dokument, mis võiks teatud selgust luua ja pooli lepitada. See oleks n-ö teekaart, mille järgi minna. Kahjuks on see takerdunud erinevatesse probleemidesse. Nüüd te olete mõnda aega saanud ministriametis olla. Üks probleem on olnud keskkonnamõju strateegiline hindamine, vähemalt nii on meile siin öeldud. On selgitatud, et raske on olnud leida partnerit, kes seda teeb. Paluksingi ülevaadet, mis seisus on keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ja selle valguses küsin ka, milline on ajaperspektiiv: millal me võiks jõuda metsanduse arengukava vastuvõtmiseni?

12:42 Keskkonnaminister Rain Epler

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, strateegiline hindamine on olnud üks keeruline osa sellest protsessist. Täna oleme seisus, kus hange strateegilise hindamise läbiviija leidmiseks on lõppenud. Lepinguni me veel jõudnud ei ole. Praegu on minu teada esimesi päevi jooksmas see 30-päevane periood, mille jooksul hanke tulemust saab vaidlustada. Aga ma väga loodan, et me jõuame selle 30 päeva möödudes lepingu sõlmimiseni.

Mis puudutab seda arengukava, siis teatavasti arengukava koostamise juhtkogu täna ei ole. Ma olen pidanud konsultatsioone eri inimestega metsandusega seotud eri valdkondadest, et see uus kogu moodustada. Tahan siin ka juhtida tähelepanu, et on olemas üks instants nimega metsandusnõukogu, kelle roll oli toetada selle arengukava elluviimist, mis kehtis kuni aastani 2020, ja huvigruppide kaasates metsanduse strateegiliste probleemide lahendamisele kaasa aidata. Üks võimalik alternatiiv, mille peale ma olen mõelnud, on selle nõukogu ridu pisut täiendada. Võib-olla me siis saame päris hea juhtkogu. See ei ole veel langetatud otsus, aga see on üks võimalik alternatiiv laual.

Võib-olla tasub mainida – see ei ole küll otseselt arengukavaga seotud, aga see on seotud ühe teise metsandust reguleeriva seadusandliku aktiga, määrusega, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskusele viieks aastaks optimaalse arvestuslangi kehtestamist –, et ka see teema on ajakirjanduses tõstatatud ja täna pärastlõunast peaks olema valmis selle määruse muudatus. Me ütleme väga selge sõnaga, et uus kehtima hakkav määrus tühistab eelmised. Kui seni oli viie aasta jooksul tehtavate tööde teostamisel lubatud suur paindlikkus, siis nüüd see esimene aasta on ikkagi fikseeritud palju jäigemalt. Me jätame sinna nn 5%-lise paindlikkuse, et liigset bürokraatiat vältida. Ja teine suur muudatus on, et mingitel erakorralistel põhjustel teostatud raied küpsetes metsades lähevad arvestuslangi arvestuse sisse. Ehk kui kusagil küps mets on kahjustatud, siis tervet raiutakse vähem. 

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, täpsustav küsimus, palun!

12:45 Mart Võrklaev

Aitäh vastuse eest! Paari asja paluksin siiski täpsustada. Metsandusnõukogu asendamine juhtkoguga, ma saan aru, ei ole veel päris kindel. Aga küsimus on, millal te selle ära otsustate. Ilmselt see mängib ka metsanduse arengukava edasise menetluse protsessis oma rolli, et see kiiresti liiguks. Ja teine küsimus, mis teil vist jäi märkamata: millal võiks metsanduse arengukavaga nii kaugele jõuda, et see on küps vastuvõtmiseks või vähemalt vastuvõtmise arutamiseks?

12:46 Keskkonnaminister Rain Epler

Kõigepealt täpsustus, et küsimus ei olnud nõukogu asendamisest juhtkoguga ega ka vastupidi. Mõte, mis praegu laual on, on see, et metsandusnõukogu baasil saaks moodustada juhtkogu. Metsandusnõukogu katab päris hästi erinevaid metsaga seotud valdkondi ja selle koosseisus on väga heade eksperditeadmistega inimesi. Ja mis puudutab tähtaega, siis metsanduse arengukavaga seotud tähtaegu on varem laual olnud, aga need on lõhki läinud. Ma ikkagi enne jõuaks selleni, et juhtkogu on paigas. Loodetavasti see juhtub juba jaanuarikuu jooksul. Esimesel juhtkogu koosolekul tahaksin ka ise osaleda ja seal võib-olla seada ühiselt eesmärgi, millal arengukava valmis võiks saada. Loomulikult me teame kõik, et sellega enam venitada ei saa. Aga täna me oleme selles seisus, kus me oleme. Nii et püüdkem kiiremini liikuda, kui seni õnnestunud on.

12:47 Esimees Henn Põlluaas

Jüri Jaanson, palun! 

12:47 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Metsanduses kogub hoogu selline pinev vastasseis, ja seda just kõrgendatud avaliku huviga piirkondadega seoses. Jutt on kas Häädemeeste rannametsast või mõnedest teistest kohtadest. Sellega seoses te olete teinud Riigimetsa Majandamise Keskusele ettepaneku peatada raied kuni kogukondadega kokkulepete sõlmimiseni. Ja just see kokkulepete sõlmimine on hästi suur probleem. Teisalt te olete väitnud, et teil ei ole mingit võimalust ega õigust sekkuda Riigimetsa Majandamise Keskuse töösse. Samal ajal on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus kaks ministeeriumi esindajat. Ja see tekitab nüüd küsimusi. Kas ministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus saavad omavahel läbi ning millised on kummagi eesmärgid ja seisukohad, kuidas nüüd edasi toimida? Taustaks nii palju veel, et raieplaani vähendamine on ka teie oma erakonna valimislubadus, samuti teie enda sõnumina välja saadetud. Ma tahangi küsida, millisel moel te teete koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega. Ja millised on teie võimalused mõjutada raieliigi valikut kõrgendatud avaliku huviga aladel ja ka raiemahtude kujundamist? Mismoodi see protsess üldse toimib? Kas te saaksite seda kirjeldada?

12:49 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Jah, võib-olla mõned täpsustused. Ma ei ole teinud ettepanekut peatada raied üldisemalt, vaid ühes konkreetses kaasuses, kus me kogukonnaga astusime sellisesse laiemat avalikkust kaasavasse diskussiooni.  Tundus mõistlik, et sellel ajal, kui me neid asju arutame, võiksid need tööd seista.

Aga nüüd veidi üldisemalt. Riigi kohustus on seista erinevate huvide eest ja loomulikult üks olulisi huvisid on looduse kaitse ja selle mitmekesisus. Aina tähtsamaks muutub looduse elurikkus. Aga teisel pool sellel kaalukausil on töökohad, eriti maapiirkondades, ka metsaomanike huvi ja võimalus oma metsa pealt tulu teenida või saada metsast kvaliteetset puitu majandustegevuseks. Võib-olla on oluline tähelepanu juhtida sellele, et suurtes piirides paneb metsamajanduse põhimõtted paika Riigikogu metsaseadusega ja võib-olla veel mõne seadusega. Seega on nii Keskkonnaministeeriumil kui ka Riigimetsa Majandamise Keskusel ühelt poolt õigus, aga teiselt poolt ka kohustus toimetada nendes piirides.

Ma juhin siinkohal tähelepanu ka sellele, et õiguskantslerilt on hiljaaegu küsitud arvamust just nende KAH-alade ja inimeste elukohtade lähedal asuvate metsade majandamise kohta. Ühelt poolt õiguskantsler ütleb, et loomulikult kaasamine on oluline. Ja seda arvan minagi. Ma arvan, et kaasamise juures on oluline, et mõlemalt poolelt tullakse nendele kaasamisaruteludele heatahtlikult ja sooviga tõesti kokkuleppele jõuda. Teinekord neid diskussioone jälgides tundub, et mängus võib olla ka muid eesmärke. Ja võib-olla ka konkreetsem märkus, et seadusandja ehk Riigikogu ei ole mingeid erinõudeid asustusüksuste lähedal asuvate metsade majandamisele sätestanud. Pole erinõudeid puhtalt sel põhjusel, et mets asub asustusüksuse lähedal. Aga ma tahan meelde tuletada ka seda, et RMK järgib sellisteski kohtades üldiseid metsa majandamise nõudeid ja lähtub konkreetse piirkonna looduslikust olukorrast, kehtivatest piirangutest jne.

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:52 Peaministri kaassüü Riigikogus aset leidnud õigusrikkumistes

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on Jevgeni Ossinovskil ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tulenevalt poliitilise olukorra muutumisest võtan oma küsimuse päevakorrast maha. 

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!


6. 12:52 Seadusloome

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde. Küsija on Signe Riisalo ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:52 Signe Riisalo

Aitäh, istungi juhataja! Pöördun, Jüri Ratas, teie poole sellise murega. Tänaseks on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vaktsiin olemas ja kõik riigid teevad maksimumi, et oma elanikke võimalikult hästi kaitsta, et kriisist välja tulla. Mul ei ole soovi anda hinnangut sellele, kas Eesti on hästi või halvasti seni hakkama saanud. Aga minu lootus, nagu kõigil eestimaalastel, on väga suur.

Aga siit edasi uurin järgmist. Vaktsineeritute ja läbipõdenute arvu kasvades on järjest lähemal see aeg, kui me peaksime valmis olema piirangute leevendamiseks ja ühiskonna avamiseks. Ja selleks on täpselt samamoodi plaani vaja nagu piirangute tegemiseks, vaktsineerimiseks või majanduse taastamiseks. Ja sellepärast on mul huvi saada selgust küsimuses, kas läbipõdemise ja vaktsineerimisega seotud individuaalne ajutine immuunsus annab mingeid eeliseid piirangute suhtes, lähikontaktsetele näiteks, või siis vabastab see täiesti piirangutest, näiteks eneseisolatsioonist.

Ühtlasi huvitab mind see, milline on valitsuse plaan. Sotsiaalministeerium avaldas 22. detsembril, aasta lõpus tegevuskava, aga selles ei kajastu selgelt, millal nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatavad piirangud ei ole enam Vabariigi Valitsuse kehtestatavad või millal üldse sellel alusel ei saa piiranguid kehtestada, sest tegemist ei ole enam õiguslikus mõttes uudse või eriti ohtliku nakkushaigusega.

Ja siit edasi: on tõsiasi, et mais, kui me muutsime nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja hädaolukorra seadust, jäi ikkagi õhku see, et ka õiguskantsleri tungiv soovitus oli vaadata nimetatud seaduste tekstid üle, et kõikidel osapooltel oleks piirangute kehtestamisel või siis ka nendest loobumisel oma selge roll. Kui kaugel ollakse nende seaduste muutmisega? Millal see võiks tulla Riigikokku? Mida soovitakse muuta ja milline üldse on plaan piirangute leevendamiseks ja nendest väljumiseks? Vabandust, et läksin üle aja!

12:55 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu küsimuse eest! Ma palun korra vabandust! Hea Jevgeni, ma tõesti imetlen seda sinu sammu. Ma eeldasin, et tuleb tõsine debatt meil siin omavahel. Aga aitäh sulle!

Nüüd, vastates teie küsimusele, austatud Signe Riisalo, ma ütlen, et tõsi, kui me räägime inimestest, kes on vaktsineeritud ja kes on vaktsineeritud kahe doosiga, nagu ette on nähtud, siis erinevate vaktsiinide puhul läheb aega kas 21 päeva või on see päevade arv nüüd natukene muutunud, aga, ütleme, suurusjärgus kolm kuni neli-viis nädalat. Teaduslikud uuringud näitavad, et selleks ajaks tõuseb inimeste vastupanuvõime COVID-19-le märgatavalt. Märgatavalt, väga tugevasti! 

Minu meelest on õigustatud küsimus, et kui inimene on vaktsineeritud või tema COVID-19 test on positiivne olnud, ta on haiguse läbi põdenud, siis mis saab: kas piiranguid nende inimeste suhtes tuleks leevendada. Mina arvan, et jah, tuleks leevendada. Me arutasime seda eile hommikul Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, kus ka COVID-i teema laual oli. Teadusnõukoja arvamus, vähemalt nõukoja esimehe arvamus on olnud see, et kui me oleme koos siseruumis ja keegi meist on põdenud COVID-19 või ta on vaktsineeritud, siis siiski teatud usaldusmeetmed peaksid jääma. Mis need on? Kindlasti maski kandmine, kindlasti käte desinfitseerimine ja kindlasti, kui saab, ka distantsi hoidmine.

Miks see on oluline? Oluline on see, et meie hulgas võib olla asümptomaatilisi inimesi, kas tegelikult võivad seda viirust ühel, teisel või kolmandal moel ikkagi edasi kanda. Nii et selleks, et viirust mitte edasi kanda, tuleb usaldusmeetmeid edasi rakendada.

Aga näiteks reisimisel on rahvusvaheliselt väga suur küsimus, mis see dokument võiks olla, mida ma piirikontrollis näitan, kui ütlen, et ma olen vaktsineeritud või ma olen COVID-19 põdenud, ärge nüüd mind siin testige, mul ei tohiks olla mingisuguseid takistusi riiki siseneda. Seda lahendust ei ole veel lõplikult kokku lepitud. Me tegeleme sellega edasi, ma usun, nii homme kui ka järgmisel nädalal. See peaks olema mingisugune meditsiiniline tõend, mida ette näidatakse. WHO-ga olen mina teatud lepingu teinud, aga see on natuke tulevikumuusika, et võiks olla nn vaktsiinipass või digitaalne pass, mis kinnitab, et inimene on vaktsineeritud.

Seadustes lubatud piirangute kehtestamise osas minu teada  analüüsid käivad. Mõeldakse, kas on vaja midagi kiiresti muuta. Minu hinnangul hetkel midagi kiiresti muuta ei ole vaja.

12:58 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun, täpsustav küsimus!

12:58 Signe Riisalo

Aitäh! Härra Jüri Ratas, te tulite ise reisimisega seonduva juurde. Välisminister Urmas Reinsalu on ka seda varem puudutanud ja ma tahan küsida, kas ei teki varjatud risk, kui me anname reisimise õiguse nendele, kes on vaktsineeritud, kui selleks kehtestatakse ka üle Euroopa Liidu reeglistik või tõendamiskohustus. Kas see ei lähe vastuollu põhimõttega, et vaktsineerimine on vabatahtlik? Me nagu ütleks inimestele, et teie piirangud on seotud teie vabatahtliku valikuga. Kuidas te seda hindate?

12:59 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et vaktsineerimine peab olema vabatahtlik. Mina lähtuksin põhimõttest, et kui on kaks inimest, üks ütleb, et jah, ma soovin vaktsineerida, teine ütleb, ma ei soovi vaktsineerida, siis mõlemal otsusel on ka teatud tagajärjed. Kui inimene ütleb, et ma soovin lasta ennast vaktsineerida, siis me peame lähtuma teadlaste hinnangust, kes ütlevad, et tema nakatumine on välistatud. Ma arvan, et ta peaks saama võimaluse vabamalt, piiranguteta liikuda. Ma tunnistan, et see lahendus eeldab väga laia rahvusvahelist kokkulepet. Lõplikult seda kokkulepet veel ei ole, nagu ma ütlesin. Ei ole olemas kokkulepet, mis dokumendi alusel see käima hakkab. Kindlasti ei piisa lausest, et ma olen vaktsineeritud.

Ma ei tea, kas see paralleel on õige, aga meie soov praegu on, et kõik, kes tulevad välismaalt Eestisse, teevad testi. Ja kui nad teevad testi välisriigis, ütleme, 72 tundi enne, kui nad Eestisse jõuavad – see on siis kolm ööpäeva –, siis nad tegelikult peaksid end testida laskma ka neli ööpäeva hiljem siin Eestis. Ja siis nad on täielikult piirangutest vabad, karantiinist vabad, kui mõlemad testid on negatiivsed. Peale esimest negatiivset testi inimene võib juba siin Eestimaal toimetada töökohal, kui see on hädavajalik, käia ka poes, aga mitte käia teistes kohtades. Ja samas me ütleme, et inimene ei pea testima. See, kes ei taha testida, kui ta on välismaalt riiki tulnud, peab jääma kas eneseisolatsiooni või karantiini. Ka siin on valiku koht.

Ma ei näe, et me kuidagi mingeid õigusi sellega piirame. On selge, et me tegelikult seisame selle eest, et viirus ei leviks. Eriti tähtis on see uue informatsiooni valguses, mis Suurbritanniast eelmise aasta lõpus tuli: seal on tegemist mutantviirusega, mis levib kiiremini, mis nakatab kiiremini. Ja selle valguses on kindlasti oluline, punkt üks, et me saame võimalikult palju inimesi vaktsineeritud. Ja punkt kaks on see, et kui inimene tuleb välismaalt, siis esimene sõnum minu meelest peaks olema: testimine, testimine ja testimine.

13:01 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:01 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma arvan, et enamik Eesti inimesi mõistab, et seda viirust saab piirata eelkõige Eesti inimene oma käitumisega, kui ta väldib kontakte ja kannab maski. Ja teine võimalus on vaktsineerimine. Palju räägitakse, et vaktsiinidoose Eesti jaoks ei piisa. Samas eelmise nädala Pealtnägija puudutas ka seda teemat, et meil on hulk inimesi, kes arvavad, et koroonat peaaegu ei ole olemas. Ja teine hulk inimesi arvab, et vaktsineerida ei ole mõtet, nad usuvad kõikvõimalikke vandenõuteooriaid selles valdkonnas. Mis te arvate, härra peaminister, kas me suudame Eesti rahva vaktsineerida? Isegi kui me suudame hankida piisava arvu doose, kas küllalt suur osa rahvastikust tuleb vaktsineerima, nii et me saame niimoodi viiruse peatada? 

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan! Kõigepealt: see, et vaktsiinidoose ei ole küllalt, vastab tõele. Ei ole küllalt. Sellega, ma arvan, et ei ole täna ükski Euroopa Liidu liikmesriik rahul. Esialgsed lepingud, mis tehti, sõlmiti hoopis teiste mahtude kohta. On tõsi, et kõige aktiivsemalt tegutseb praegu turul Pfizer, kes on kõige kaugemale sellega jõudnud. Ta on pakkunud lisatellimuste või lisalepingute võimalusi. Need on sajad miljonid uued doosid ja Eesti on samuti teinud oma taotluse.

Nüüd teooria, et koroonat ei ole olemas. Koroona on olemas, see haigus on olemas, COVID-19 haigus on olemas, midagi teha ei ole. Võib-olla tõesti, ma ei tea, märtsi alguses me kõik lootsime, et see on lihtsalt üks huvitav film, mida näidatakse. Aga see ei ole film, see on reaalsus. Ja selle reaalsuse tagajärjel on väga paljud inimesed kaotanud oma elu. See on olnud väga traagiline väga paljudele peredele üle maailma. See on kindlasti väga traagiline ka Eestimaal, kus inimesed on oma lähedase kaotanud COVID-19 tõttu. Samuti me teame, et see viirus on tekitanud paljudele inimestele suuri tervisemuresid ka peale haiguse läbipõdemist.

Me näeme, kuidas majandused on kukkunud, sealhulgas ka Eesti majandus. Tõsi, meie majandus ei ole võib-olla nii palju kukkunud, kui arvestati eelmise aasta kevadel, aga siiski meie majandus on saanud väga tugeva löögi. Taastumiseks läheb päris tublisti aega. Kui koroonaviirust ja COVID-19 haigust ei oleks olemas, siis meil ei oleks töötuid üle 55 000 inimese. See on fakt, millega me täna peame elama. Veel mõni aeg tagasi oli seE näitaja, võib öelda, suurusjärgus poole väiksem. Nii et see on absurdväide, et kui keegi ütleb, et seda haigust ei ole olemas.

Teiseks te viitasite, et mõned ütlevad, et vaktsineerida ei ole mõtet. Kas me peaksime tõstma nende Eesti inimeste protsenti, kes on nõus laskma ennast vaktsineerida, ja seda vabatahtlikult? Ma kordan: vabatahtlikult. Vabatahtlikult!

Jah, ma arvan, et selle protsendiga, mis on praegu suurusjärgus 60%, ei saa rahul olla. Me peaksime sellele tõsiselt mõtlema esimese kvartali lõpus ja teises kvartalis, kui on kindel, et meil on rohkem doose. Me peaksime mõtlema suuremale, massiivsemale teavituskampaaniale üle Eestimaa ja kutsuma inimesi vaktsineerima.

Kas vaktsineerida on mõtet või mitte? Minu isiklik arvamus on, et vaktsineerida on mõtet. Kui ühel hetkel avaneb ka mulle vaktsineerimise võimalus, siis ma kindlasti seda kasutan, aga ma ütlen, et mina ei ole täna ega ole ka homme eesliini töötaja. Nii et ma arvan, et praegu on õige teha vaktsineerimised ära just meditsiinis ja hooldekodudes, sealt edasi õpetajad, siseturvalisuse töötajad ja siis loomulikult ülejäänud elanikkond.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:05 Koolikorraldus

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Heidy Purga, talle vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aab. Palun!

13:06 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister Jaak Aab! Mõned päevad tagasi tutvustasite te põgusalt kultuurikomisjonis Haridus- ja Teadusministeeriumis ette valmistatud üleminekukava jaanuarist kuni augustini. See kava puudutab peamiselt töökorraldust haridusasutustes. Ja siin on näha tõsist suhtumist, kuidas haridusasutused kriisiajast võimalikult väheste kahjudega välja tuua. Selles väljumisstrateegias on nimetatud erinevaid asju, näiteks käesoleva õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste otsustamine. See tähendab lõpueksamite-tasemetööde läbiviimist ja tulemuste võrdlust eelmiste aastate omadega ehk siis kindlaks tegemist, kus me oleme ja kui palju me peame tagasi tegema. Käsitletakse ka e-hindamiste läbiviimist õpilaste hetketaseme hindamiseks ehk seda, kust edasi minna. Teemaks on veel gümnaasiumi sisseastumistestide arendamine, e-huvikool, e-gümnaasium, e-põhikooli piloteerimine. Aga kõige tähelepanuväärsem selles loetelus on 2021.–2022. õppeaastal õppekava osalise kordamise ettevalmistamine ehk ainetes lisa-aasta võtmise võimalus. Mida see täpsemalt tähendab? Kellele see laieneb ja millal te sellega algust teete? 

13:07 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nii nagu te mainisite, ka kultuurikomisjon sai põgusalt tutvuda tegevustega, mis me alles lähiajal ette nägime. Tegelikult saame öelda, et juba sügisest peale on haridusministeerium planeerinud tegevusi, mis võivad küll olla üldiste tegevustena ka varem olnud eelarves ja tegevuskavas, aga neid on suunatud vastavalt olemasolevale situatsioonile.

Eks põhiline tegevus ongi olnud see, et selgitada välja need lüngad, mis COVID-i kriisist tulenenud piirangute tõttu õpilaste teadmistes ja õpetamise kvaliteedis on. Me võime öelda, et need lüngad on olemas nii või teisiti. Piirangud on olnud erinevad – need on olnud kooliastmeti erinevad ja ka piirkonniti erinevad. Eks põhiline mure on, kuidas nüüd tagasisidet võimalikult kiiresti saada.

Ma kiidan koole. Tegelikult koolid on juba sügisest peale kaardistanud kevadel tekkinud lünki ja üritanud ise oma tegevuste ja vahenditega nii individuaalselt kui ka grupiviisiliselt neid lünki tasandada. Aga kindlasti sellest ei piisa, me peame kindlasti minema koolidele appi.

Meil on tegelikult väljumisstrateegia põhitegevused kavandatud kolme-nelja aasta peale. Ja ma ütlen ausalt, et seni toiminud piirangud on kindlasti avaldanud sellist mõju, mida poole aasta või aastaga ei tasanda. Ja mis puutub nüüd sellesse konkreetsesse lisa-aastasse, siis väga palju oleneb sellest, kuidas me otsustame konkretse kooliastme lõpetamise tingimused.  Seal on pakutud mõned variandid välja ja ma ütlesin ka kultuurikomisjonile, et neid võiks järgmine nädal arutada. Vahest on ka võimalus, et kultuurikomisjon algatab vastava eelnõu. Meie ettepanek on, et me võiksime selle läbi arutada.

Ega see täppisteadus ei ole. Me saame praegu iga päev järjest rohkem informatsiooni ja me teeme järeldusi nendest piirangutest, mis veel kehtivad ja mis võivad pikeneda. Info pidevalt täieneb – täieneb see info, mille põhjal neid otsuseid tuleb teha. Ma loodan, et Riigikogu kaalub tõsiselt kevadise lõpetamise tingimusi, eksamite arvestamise tingimusi.

See lisa-aasta on mõeldud umbes nii, et kui me tuvastame lüngad, olgu tasemetööde põhjal või testide või eksamite põhjal, siis antakse ikkagi võimalus see aste lõpetada ja edasi minna. Ja võib-olla kokkuleppel lapse ja lapsevanemaga antakse lapsele võimalus saada järgmisel aastal lisaõpet, et tasandada lünki teatud ainetes.  Üldiselt on see niimoodi mõeldud, ega meil detaile välja töötatud ei ole. Aga selles suunas me sooviks tegutseda.

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga, täpsustav küsimus palun! 

13:10 Heidy Purga

Suur tänu, hea esimees! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi infokirja, mis edastati koolidele möödunud reedel, 8. jaanuaril kell 19.14. Ja seal on õppetöö korraldamise punktides selged vasturääkivused, koolijuhtide ja koolipidajate õigusi piiratakse jõuliselt ning vastutust seejuures ei võeta. See on tsitaat ühest vestlusest ühe koolijuhiga. Ja sama on öelnud ka mitmed teised koolijuhid, kellega olen vestelnud. Kuidas te seda kommenteerite?

13:11 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma olen vabandanud ja vabandan praegugi, et tõesti otsused ja nende tõlgendamised, juhised ja tingimused, mis on ju väga detailsed, kahjuks jõuavad otsuste tegemise ja piirangute kehtestamise järel suhteliselt hilja kohale. Aga näiteks eelmine nädal oli nii, et tegelikult see ametlik otsus, valitsuse korraldus vormistati reedel. Ja enne seda oli meil väga keeruline anda juhiseid – meil ei olnud viimase täheni selge, mis valitsuse korralduses piirangute kohta kirjas on. Me oleme küll ette valmistanud ja oleme valmis neid juhiseid täiendama. Täpselt nii me tegime nüüd ka.

Mis puutub üldiselt sellesse, et koolipidaja ja kooli juhtkonna õigusi on piiratud, siis kahjuks on COVID-i kriis ja see dikteerib teatud reeglid. Me oleme küll suhtumist pehmendanud ja öelnud, et üldine ja selge soovitus oli kontaktõpe 11. jaanuarist taastada. Seda me ei teinud omast tarkusest, vaid teadusnõukoda nii soovitas. Teadusnõukoda ei arvesta ainult epidemioloogilise olukorraga ja valitsus samuti. Me peame arvestama ka sellega, mida need piirangud kaasa toovad.

Me just rääkisime väljumisstrateegiast. Ma võin hakata siin ette lugema ka teatud numbreid. Meie õpilaste teadmisi on väga raske hinnata, aga raha maht, mis me peame panustama, et sellest välja tulla, on ausalt öeldes päris suur. Nii et me tõsiselt kaalume kõike. Me ei tee neid piiranguid lähtudes mingist väga kergest valikust. Nendel piirangutel on hind, seda me teame. Me kogu aeg teame seda. 

Pigem on skeem nüüd peale vaheaega selline, et koolipidaja võib olukorda hinnata. Me oleme küll öelnud, et ei maksa lapsi kergekäeliselt distantsõppele saata. Tartu proovis teatud segavarianti, aga minu teada nad lähevad esmaspäevast alates täielikule kontaktõppele. Epidemioloogiline olukord on selline, et nakatumisnäitajad Tartumaal pigem lähevad alla. Asi ei ole väga hull. 

Samas teadusnõukoda ütleb, et nende näitajate juures on keeruline, väga raske prognoosida. Küll on nad öelnud ka seda, et kui me leevendame midagi või tahame midagi lahti teha, siis eelkõige peaksid need olema haridusasutused. Me peaksime pigem taluma piiranguid teistes valdkondades, aga haridus võiks kannatada kõige vähem, sest see on väga pikaajalise mõjuga ja kahju võib olla tihtipeale korvamatu. See on põhjendus, miks nii palju ette kirjutatakse.

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

13:14 Liina Kersna

Suur tänu! Nii nagu te ütlesite, tõesti, igal piirangul on oma hind. Koolide distantsõppele saatmise hind on laste ja noorte vaimse tervise näitajate langus, mida me oleme näinud uuringutest, ja ka teadmiste lüngad, nagu te oma vastuseski ütlesite. Aga mina küsin, mis on haridusasutuste sulgemise ja distantsõppele ülemineku hind rahalises mõttes. Kas te oskate välja tuua rahalist mõõdet? Ja kuidas koolidele kompenseerida õpetajate selgelt suurem töökoormus, kogu see koolikorralduse muutus? Kas on plaanis maksta õpetajatele näiteks lisatasu, investeerida koolimajade paremasse ventilatsiooni või mingi muu meetmega astuda reaalseid samme, et koolid saaksid selles keerulises olukorras paremini hakkama? 

13:15 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Tänan! Jah, see temaatika on meil olnud laual sügisest peale. Me oleme ikka päris põhjalikult selle peale mõelnud. Me oleme neid tegevusi kaardistanud, oleme pidanud nõu ka koolidega, kes siiski kõige paremini teavad, kus need lüngad tekkisid ja kui palju neid tekkis. 

Jah, sellel on oma hind. Ma ei ole valmis neid numbreid välja ütlema, aga need on päris suured. Näiteks meie oma eelarves, Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves plaaniti sügisel käigu pealt nendeks tegevusteks operatiivselt eelarvet kavandades umbes 8 miljonit. Aga see kaugeltki ei kata kõike.

Kus võib põhiline rahavajadus tekkida? Ma ei taha siin ventilatsiooniinvesteeringuteni minna, kuigi seda numbrit tõenäoliselt on võimalik kokku arvutada. Aga kui me räägime lihtsalt lisatundidest, siis see on lisaraha, mis tuleb maksta täiendava töö eest nendele õpetajatele, kes koolis on, või siis palgata juurde tugispetsialiste. Tihtipeale maha jäänud õpilased on niigi erituge vajavad õpilased.

Ma ei räägi hariduslike erivajadustega lastest. Nemad on saanud tegelikult kontaktis õpetajatega õppida, aga eks neidki on see olukord häirinud. Aga igal juhul just erinevat hariduslikku tuge või õpetustuge vajavad õpilased kipuvad olema need mahajääjad ja sinna on vaja panustada. Ja me oleme arvestanud, et sinna on lähiaastatel – mitte ainult sellel aastal, vaid ka järgmisel aastal –vaja panustada ikkagi miljoneid eurosid. 

13:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:17 Olukord riigis

13:17 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Jaak Juske ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:17 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Olukord Eesti riigis muutub minutitega. Ma tegelikult kaalusin, kas ma üldse hakkan teie käest täna midagi küsima. Samas on üks küsimus, mis, ma arvan, vajab vastust, millele vastust ootab tegelikult terve Eesti rahvas. Korruptsioon on väga tõsine kuritegu ja tuleb teid tunnustada, et te olete võtnud vastutuse ja peaministri ametist tagasi astunud. Samas te kummalisel moel jätkate Keskerakonna esimehena olukorras, kus teie juhitud partei on kriminaalasjas taas uurimise all.

Kui te aastal 2016 kandideerisite Keskerakonna esimeheks, siis te lubasite oma erakonna toetajatele ja tegelikult tervele Eesti rahvale, et Keskerakond keerab teie juhtimisel oma korruptiivsele minevikule selja, et te hakkate ajama uut, ausat poliitikat. See oli väga ilus ja õilis lubadus. Täna, enam kui neli aastat hiljem on selge, et te pole suutnud seda lubadust täita. Kui Keskerakond varem kantis korruptiivsel moel raha Tallinna linna eelarvest, siis täna näeme, et see haare on veelgi laienenud ja juba kanditakse raha korruptiivsel moel Eesti riigi eelarvest. Härra peaminister, kuidas te täna vaatate otsa oma toetajatele, Eesti rahvale? Kuidas te põhjendate seda, et te pole tegelikult suutnud muuta Keskerakonna korruptiivset nägu?

13:18 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liige härra Jaak Juske! Kas Jüri Ratas Eestimaal tohib veel olla või soovite mind maalt välja saata? Keskerakond on väga palju nende nelja aasta jooksul muutunud. Keskerakond on õigel teel, sealhulgas ka korruptiivsete rahastusskeemide osas. See, mis toimus tänase kuupäeva esimestel tundidel, on, ma arvan, Eesti poliitikas midagi täiesti uut.

Mul oleks olnud kerge öelda, et kahtlustus on esitatud erakonna peasekretärile ja MTÜ-le Eesti Keskerakond.  On öeldud, et Jüri Ratas ei peaministrina ja erakonna esimehena ega indiviidina ei ole selle kahtlustusega kuidagi seotud. Ma võinuks öelda, et ootame ära, mis saab, ootame ära süüdistuse – meil on süütuse presumptsioon, ootame ära kohtulahendid jne. Ma ei teinud seda. Ma valisin teise tee. Ma võtsin poliitilise vastutuse. Ja ma arvan, et see näitab veel kord seda, et minu sõnade taga ei ole paljas õhk, vaid see tähendab reaalseid tegusid. Me oleme teel õiges suunas. Jah, see võtab aega. Ma ei saa öelda, et me oleme kõik probleemid ära lahendanud, aga me jätkame seda. See on väga selgelt käitumismustri muutus, see on väga selgelt poliitilise vastutuse võtmine.

Teil on õigus, kui te alustasite oma küsimust nentides, et Eestis muutub minutitega väga palju. Loomulikult muutub minutitega väga palju. Me oleme olnud viimase 10–11 kuu jooksul kogu aeg koroonaviiruse mõju all. Ma olen peaministrina kõik need päevad koos valitsusega, koos teadusnõukoja ja Terviseametiga tegelenud sellega, et lahendada koroonaviiruse põhjustatud probleeme. Kindlasti tahan siin öelda väga suure tänu ka mõlemale koalitsioonipartnerile, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Isamaale. Ka Keskerakonnale väga suur tänu! See on olnud väga raske töö, väga suur vastutus. Me oleme andnud endast parima. Kui hästi me oleme hakkama saanud, see on iga inimese otsustada. Eestis muutub minutitega ka see, et meie tööpuudus kogu aeg kasvab seoses selle tervisekriisiga, seoses majanduskriisiga. Me oleme panustanud sinna tänu teile, Riigikogu, lisaeelarve ja järgmise aasta eelarve kaudu ja me soovime selleks panustada ka taaskäivitamiskava summasid.

Nüüd teie viimane vihje, et kuidagi on korruptiivsel moel Keskerakonda rahastatud ka riigi tasandil. See on väga jõuline süüdistus. See on väga jõuline süüdistus! Ma tahaksin väga teie käest teada saada, mida te konkreetselt silmas peate. Kuidas Keskerakonda on korruptiivsel moel riigi tasandil rahastatud? Ma ei tea ühtegi sellist kahtlustust. 

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, täpsustav küsimus palun!

13:22 Jaak Juske

Aitäh! Austatud peaminister! Mina soovin teile poliitikas, Eesti poliitikas veel väga pikka iga! Ütlen seda väga-väga siiralt. Samas on fakt, et te olete jätkuvalt Keskerakonna esimees, ja samasugune fakt on see, et Eesti Keskerakond on seoses korruptiivse kriminaalasjaga taas uurimise all. Ma loodan, et te olete erakonna juhina olnud viimastel aastatel oma erakonna rahaasjadega, rahastamisskeemidega väga hästi kursis. Seepärast ma küsin: kas te saate panna käe piiblile ja öelda, et erakonna endine – nüüd juba endine – peasekretär Mihhail Korb ei ole seotud veel mõne samasuguse korruptiivse rahastamisskeemiga, nagu on Porto Franco juhtum? Kas te saate seda vanduda? 

13:22 Peaminister Jüri Ratas

Kõigepealt ma tänan teid ülla suhtumise eest, et te ikkagi lubate mul jääda poliitikasse! Ma saan aru, et sotsiaaldemokraadina te ei aja mind Eestist minema. Nii et aitäh teile selle eest, Juske! Väga-väga üllas teist! 

Nüüd, kui te tahate Keskerakonnast nii palju rääkida, siis ma olen alati öelnud Riigikogu liikmetele siit kõnetoolist, et head inimesed on alati appi oodatud. Ma usun, et kui te tahate tulla ja aidata Keskerakonna tegevusele kaasa, siis tehke avaldus, valige piirkond, ja kindlasti me kaalume teie kandidatuuri tõsiselt. Mina küll julgen teile soovitada, et te saate erakonna edule palju kaasa aidata.

Jaa, loomulikult Riigikogu on minu põhimõtte järgi valitsusest kõrgem, olgugi et meil on võimude lahusus. Ma pean alati oluliseks seda, et kui Riigikogu kutsub valitsuse liikme Riigikokku, siis ta peab tulema. Aga vanduda, ma ei tea, käsi piiblil  – võib-olla järgmisena tahate minu käest kolme veretilka saada või mida kõike veel. 

Ma veel kord ütlen, et mis puutub sellesse eilsesse juhtumisse või kaasusesse, siis kahtlustus on esitatud erakonna endisele peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilisele isikule. Kui ma oleks sellest teadlik olnud, siis oleksin mina ka selles kahtlustuses sees. Aga ma olen kindel, et Jüri Ratas ei ole selles kahtlustuses sees. Ja ma usaldan täielikult nii MTÜ Eesti Keskerakond uurimisel kui ka kõigi teiste erakondade uurimisel Eesti õiguskaitseorganeid – prokuratuuri, kaitsepolitseid, üldse politseid. Erakonna esimehena ma ütlen, et me oleme võtnud päris suure vastutuse – päris suure poliitilise vastutuse ja seda väga kiiresti, väga konkreetselt. Peasekretär astus tagasi, erakonna esimees astus peaministri kohalt tagasi. Me oleme öelnud, et me soovime väga avatud suhtlust kaitsepolitsei ja prokuratuuriga. Me oleme selleks valmis. Ja ma ei tea, et oleks rohkem juhtumeid, mille kohta te küsisite. 

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

13:25 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Hommikused uudised olid väga muret tekitavad – pean silmas 855 positiivset testi ja nakatunut. Kui eelmistel päevadel võis tekkida tunne, et ehk oleme tippu ületamas ja pigem tagasi minemas vähemate positiivsete tulemuste suunas, siis nii reoveeuuringud kui ka see positiivsete testide arv tekitas uue suure mure. Esmaspäeval pidas sotsiaalkomisjon avaliku istungi ja seal said kõneleda nii minister kui ka Terviseameti juht.

Samas on teada, et esmaspäeval tõstatati ka hoolekandeasutuste murekirja teema. Hea, et nüüd hakati vaktsineerima ka hoolekandeasutustes nii eakaid kui ka seal töötavaid inimesi. Need eakad, kes seal elavad, on kindlasti väga suur koorem tervishoiusüsteemile, kui nad haigestuvad ja vajavad täiendavat meditsiiniabi. Aga Terviseametilt kõlas kas halva kommunikatsiooni või sõnakasutuse tagajärjel süüdistus, et hooldekodudes ei järgita mingit korda, ei pesta käsi või lausa ei osata käsi pesta. See tegelikult väga solvas neid inimesi, kes töötavad hooldekodudes, mõned 24 tundi järjest. Ja mõned lausa elavad hooldekodus, et aidata neid eakaid inimesi.

Üle 20 hooldekodu on meil praegu, kus on nakatunud inimesed. Kuidas te sellesse süüdistusse suhtute? Minu poole on pöördunud mitu hooldekodude juhti, kes on mures, et selles olukorras, kus me peame ühte hoidma ja tegelema kroonviirusest põhjustatud kriisi likvideerimisega ja üksteist toetama, neid süüdistatakse. Samas väga tunnustatakse abi eest, mida valitsus on neile eraldanud. Aga selline sõnakasutus tegi paljudele inimestele ülekohut.

13:27 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Selge on see, et COVID-19 teise laine selgroogu me murdnud ei ole. Ei ole mõtet siin endale mingeid illusioone luua või ilusaid positiivseid sõnumeid saata. Me ei ole suutnud selle viiruse tõusu langusesse viia. Jah, võib öelda, et võib-olla on toimunud mingil määral stabiliseerumine, aga sellest on vähe. See ambitsioon on minu meelest liiga väike. Me teame ka seda, et alati on suuremad testide ja positiivsete vastuste arvud kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Siis pilt on halvem. See on ikka nii olnud, et tõus on nädala teisel poolel palju suurem.

Nüüd, tõsi on see, et kui vaadata eeskätt reoveeuuringut ... Tahan vahele öelda, et mul on väga hea meel – see on jälle üks näide ja ma tunnustan selle eest –, et teadus on tulnud igapäevaellu. Ja me näeme, kui palju on sellest kasu. See on üks positiivne asi selle COVID-19 kriisi ajal. Reoveeuuring aga näitab seda, et tegelikult on punaseid laike üle Eestimaa kahjuks peale eelmise aasta viimast nädalat, mis oli, kui ma ei eksi, vist 53. nädal, nüüd, kui on selle aasta teine nädal, Eestis juurde tulnud. See on selge pilt sellest, mis juhtus, kui inimesed läksid pühade ajal liikvele. Ja nüüd on küsimus, kas viirus jäi sinna kohale või kui inimesed tulid tagasi näiteks Põhja-Eestisse, siis viirus tuli kaasa.

Selle kohta me peaksime saama viimase pildi homme hommikul. Samuti me peaksime homme hommikul – taas teadlastele suur aitäh, professor Ruth Kalda seisab selle seireuuringu eest! – saama üle-eestilise pildi, mis seis tegelikult viiruse levikul on. Selle põhjal tuleb otsustada, kas tulevad järgmised piiranguid või leevendused.

Nüüd hooldekodude küsimus. Ma tahan kõigepealt öelda seda, et need inimesed, kes sotsiaalhoolekandes töötavad, hooldekodudes töötavad – müts maha kõigi nende inimeste ees! Müts maha kõigi nende inimeste ees! Ma olen täielikult teiega nõus. Teades seda, kui raske on see töö – ja mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt –, samas kui oluline on see töö nendele, kes on hooldekodudes, nendele, kes on hooldekodudes olevate inimeste lähedased, ma ütlen neile suur tänu. Me oleme natukene püüdnud viimastel aastatel nende sissetulekut parandada. See pole kindlasti olnud piisav, aga me oleme teinud palgatõusu.

Kas minul on mingeid etteheiteid hooldekodudele? Vastupidi! Ja me oleme seda valitsuses öelnud, et kui hooldekodusse läheb COVID sisse, siis me oleme tööjõukulud ja isikukaitsevahendite maksumuse nõus hüvitama. Seda, et kuskil, ma ei tea, ei kanta maski õigesti või ei desinfitseerita käsi õigesti, võib olla igal pool. Kindlasti see ei ole mitte mingil juhul hooldekodude muster.

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:30 Eesti linnalised järved

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Urmas Kruuse ja talle vastab keskkonnaminister Rain Epler. Palun!

13:30 Urmas Kruuse

Aitäh teile, austatud juhataja! Auväärt minister! Kellelegi ei ole saladus, et Eesti linnades on piisavalt linnasiseseid järvi, kaasa arvatud Tallinn, Võru, Otepää, Elva. Väikses Elvas on isegi mitu järve. Ja selle tõttu mind huvitab, et kui planeeritakse Euroopa Liidu järgmise eelarveperspektiivi vahendeid, siis kas nendest on midagi ette nähtud ja kui on, siis milliste summadega võiks arvestada, et teha nende järvede monitooringut ja viia läbi uuringuid, et nende seisund ei halveneks ja nad ei satuks saasterünnaku alla.

13:31 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt ma märgin, et arvestades küsimusi, mis te siin viimastel päevadel olete tõstatanud ja mis on piinlikkust valmistanud kolleegidele Riigikogus ja tekitanud palju küsimusi ka avalikkuses ja mis, ma väga loodan, on ka teid kahetsema ja veidi piinlikkust pannud tundma, tuleb nüüd teid tunnustada. Keskkonnateemal olete suutnud väga asjaliku küsimuse küsida.

Järgmise perioodi vahendite kohta on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku, et ühtekuuluvuspoliitika rahast suunata 4 miljonit veekogude, sealhulgas järvede tervendamiseks. Aga seda otsust, kuidas need rahad lõplikult jaotuvad, ei ole veel tehtud ja seetõttu praegu ei maksa seda numbrit veel lõplikuna võtta.

Lisaks tahan öelda, et Euroopa Komisjon rahastab keskkonnaprojekte ka LIFE programmi kaudu, kust saavad toetust taotleda mittetulundusühingud ja ettevõtted. Aga projekti partneriks võib olla ka kohalik omavalitsus. Viimase aja soovitus on, et kohalikel omavalitsustel tasuks selle infoga kursis olemiseks kontakteeruda LIFE programmi kontaktisikutega  – LIFE programmil on ka eestikeelne koduleht olemas – ja rääkida ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi veemajandusprojektide koordinaatoritega. 

13:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Enne sõna saamist peaks vajutama nupule. Väga tore! Urmas Kruuse, täpsustav küsimus.

13:33 Urmas Kruuse

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, kas teile tõesti tundub, et need numbrid, mis te praegu kõva häälega välja ütlesite, on piisavad? Lisaks uuringutele on vaja raha ka kohalikele omavalitsustele nn rekonstrueerimiseks. See tegelikult tähendab küsimust, kas neil on võimalik selleks abi taotleda, et siis panna raha mängu omalt poolt ja saada ka Euroopa Liidu vahenditest või siis Eesti maksumaksja rahast. Nii saaks neid rekonstrueerimisi teha.

Teadlased on öelnud, et järvede uurimine ja selleks eraldatud investeeringud ei ole praegu tasakaalus. Kui me seirame neid, siis käsitletavad teemad ja vajadused, mis seiretulemustena selguvad, jäävad pahatihti täitmata. Tööd jäävad poolikuks, neid ei viida lõpuni. See tegelikult tähendab seda, et me ei saavuta seda seisundit, mida teadlased ja spetsialistid vajalikuks peavad. Kas te saate öelda, kas kõik on piisavalt läbi mõeldud, selleks et seda raha saada?

13:34 Keskkonnaminister Rain Epler

Tõepoolest, üks elu paratamatusi on see, et raha on tavaliselt vähem, kui vaja on. Ma kipun teiega nõustuma, et tõesti ka keskkonnaga seotud programmide jaoks võiks raha rohkem olla. Teiselt poolt tuleb arvestada, et riigis tervikuna tuleb keskkonnavaldkonda vaadata koos muude valdkondadega: sotsiaalvaldkonad, haridus ja nii edasi. Ma arvan, et selle rahastuse suurendamisel saaks kindlasti palju rohkem ära teha. Teiselt poolt tahan kinnitada, et kuni siiani olen ma Keskkonnaministeeriumi majas kolleegidega palju arutanud seda, kuidas ministeeriumi sõnumit valitsuse laua taga paremini edasi anda ja kuidas tugevdada meie positsiooni nendes läbirääkimistes. Ma usun, et esimesed sammud selles suunas on tehtud. Julgen tulevikku vaadata optimistlikult.

13:35 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:35 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Praegune küsimus puudutab küll järvesid, aga te olete tänaseks valmistunud ka metsandusest rääkima. Selle kohta küsimus juba oli. Seal ma liinile ei pääsenud, sestap küsin nüüd Häädemeeste kohta, täpsemalt kõrgendatud avaliku huviga metsade raiumise kohta Häädemeestel.

Palju on ka siin saalis juttu olnud vajadusest kogukondi kaasata. Konkreetse raie puhul pandi 14. septembril n-ö kaasamiseks välja kuulutus, et 15. septembril kell 3 tutvustab RMK ühe bussipeatuse esisel platsil raieplaane. Kohalikud elanikud muidugi seda kaasamise kutset kätte ei saanud ja märkasid traktoreid metsas siis, kui nad pimedas koju läksid. Kas te peate sellist olukorda mõistlikuks ja kes peaks selliste olukordade eest vastutama: kas minister, kas RMK nõukogu, kas RMK juhatus? Ja kas te tõesti usute, et probleemid kohalike kogukondade ja RMK vahel sellise tegutsemise korral kunagi lahenevad?

13:36 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Kõigepealt koosolekute korraldamisest ja koosolekukutsetest. Avalikkus on teadlik, et mõnede konkreetsete KAH alade või metsade teemal ma olen ka ise kogukondadega debatti pidanud ja palunud täpsustada, mis siis valesti läks nendes kaasamistes. Samas saan öelda, et minu arust võivad mõlemad pooled peeglisse vaadata ja küsida endalt, kas me tõepoolest tegime omalt poolt kõik, et toimuks koosolek, või me tegime kõik, et oleks võimalik teist poolt kuidagi halvemas valguses näidata. Kohati on see tonaalsus selline.

Nüüd konkreetsest piirkonnast. 30. juulil saadeti koosolekukutse, mis puudutas Treimani ja Metsapoole riigimetsa ja Oandu–Ikla matkaraja ümbrust. See kutse saadeti Häädemeeste vallale koos palvega jagada seda infot valla kodulehel ja ka ajalehes. Lisaks pandi info RMK kodulehele. 19. augustil saadeti koosolekukutse Jaagupi ja Krundikülaga seoses. Adressaadid olid samad ja jälle oli palve infot nendes kanalites levitada. Inimestega vesteldes on aeg-ajalt välja tulnud, et arvatakse, et ega kohalik omavalitsus pole meie esindaja. Sellega seoses minu jaoks kerkivad juba suured küsimärgid, mis ei puuduta üksnes metsandust, vaid puudutavad seda, kuidas me üldse seda Eesti elu, ka kohalikku elu korraldame. See on üks pool.

Ühesõnaga, õhkkond on tuliseks läinud. Ma saan aru, et inimesed on nendeks koosolekuteks valmistudes väga emotsionaalsed ja teinekord kaob fookus ära sellelt, mida tegelikult tahetakse saavutada.

Kas ma usun, et see on kuidagi lahenemas? Ma loodan seda, et kui Eestit laiemalt vaadata, siis toimub üksteisele lähenemine. Alati, kui on tüli, siis ikkagi mõlemad pooled peavad mõtlema, kuidas asja paremini teha. Minu arust on seal eelkõige kommunikatsiooniprobleem.

Ja ma tahan siia lõppu veel öelda, et väga paljudes kohtades, kus on töid teostatud, ei ole olnud probleemi ei tööde eelnevas kokkuleppimises ega ka hiljem rahulolematust tööde tulemusega. Võib-olla ajakirjandusele meeldib rohkem kajastada neid kaasusi, kus on mängus mingeid negatiivseid emotsioone, kui neid, kus asjad on hästi läinud. 

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:39 Toetusmeetmed

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Aivar Sõerd ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:39 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Poliitikas võivad olla turbulentsid, aga elu peab edasi minema. Me teame, et meil on kriisiolukord ja paljud ettevõtlusvaldkonnad on piirangute tõttu tõsistes raskustes. Täna olid juhuvedajad oma bussidega Toompeal, aga neid harusid, mis kannatavad, on hästi palju. Selle aasta riigieelarves pole sellist toetuspaketti, nagu eelmine aasta sai tehtud kevadel. Ja lootus on nendel rahadel, mis jäid eelmisel aastal kasutamata – suurusjärgus 400 miljonit –, mis jäi KredExis nagu üles ja mille kohta valitsus on teinud 8. detsembril põhimõttelise otsuse, et neid meetmeid pikendatakse 2021. aastasse. Aga 31. detsembril need nn koroonalaenude taotlused pandi seisma. Meil oli eile rahanduskomisjonis arutelu lisaeelarve meetmete seire küsimuses ja ega ministeerium ei osanud ka öelda, mis seisus täpselt need rahad on. Kas te oskate öelda, millal need eelmisest aastast ülekantud summad võiksid käiku minna?

13:41 Peaminister Jüri Ratas

Härra Sõerd, ma väga tänan teid! Eks see vastab tõele, mis te ütlesite. Kogu see seis on tõesti väga kriitiline ja meil on tervishoiukriis ja majanduskriis. Teil on õigus. Ma saan aru, et teie küsimus puudutab KredExit. KredExis on olnud erinevad kriisimehhanismid. Üks selline laialdane mehhanism on olnud käendused ja kriisilaenud, mida on alla 10 miljoni, ja on olnud ka riiklikult olulised projektid, mille jaoks me oleme toetust andnud. Näiteks võib tuua Tallinki, Magnetic MRO ja Alexela Varahalduse.

Nüüd on pandud lauale mõte, mis puudutab seda suurusjärgus 400 miljonit, nagu te ütlesite. Minu teada on seda natukene rohkem, 430 miljonit, aga suurusjärk on õige. On pakutud, et mõistlik oleks teha nii, et kõigepealt edasi minna väiksemate kriisilaenude ja käendustega, sinna panna rahastus peale. Samuti on mõte, et erakorraline käibelaen ja erakorraline investeerimislaen teha selliseks ühtseks, ütleme, abitoeks, milleks võiks olla erakorraline käendus.

Küsimus on ka selles, kas me neid suuri riigile olulisi investeeringuid, seda toetust jätkame või ei jätka. Minu arvates see peaks igal juhul olema edaspidi arutelu all. Siin on ka mõned taotlused juba sees, mis puudutavad väga tugevasti näiteks Eesti regionaalpoliitikat. Ma arvan, et selles COVID-19 kriisis oleks täiesti mõistlik kaaluda ka selle toetusmeetme jätkamist.

Nüüd teie küsimus, millal see otsus võiks tulla. Nagu te ütlesite, 400 miljonit. See on väga suur summa. Te teate väga hästi hetke poliitilist olukorda. Eesti Vabariigi valitsus on tagasi astunud. Ma andsin selle teate ka Riigikogule infotunni alguses edasi. Samas ma lähtun ka sellest, mida ütleb Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 ütleb tagasiastunud Vabariigi Valitsuse volituste kohta selgelt välja, et tagasiastunud Vabariigi Valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Aga selle paragrahvi lõige 2 ütleb, et vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud Vabariigi Valitsus põhimõtteliste või riigieelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. Nii et ma arvan, et seda tuleks praegu väga kaaluda, kas sellel valitsusel on mandaati KredExit puudutavad otsused ära teha või seda peaks tegema juba uus loodav koalitsioon ja valitsus. 

13:44 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus palun!

13:44 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud peaminister, selle selgituse eest! Asi sai selgemaks. Aga ma tuleksin seoses nende toetusmeetmetega ikkagi ka tänasesse päeva. Siin on uudiseid kogu aeg peale tulnud. Üks tänane uudis puudutab Porto Franco arendust, milleks ka riik on laenu andnud. Seal on olukord selline, et EBRD on peatanud laenu väljamakse ja taganenud sisuliselt eelmisel aastal tehtud laenulepingust. 63 miljonit laenumakset on tühistatud. Aga riik on KredExi kaudu juba oma laenust välja maksnud detsembris 10 miljonit ja 6. jaanuaril 9 miljonit ehk siis poole. Kui nüüd Porto Franco arendus peaks seisma jääma, siis mis sellest riigi väljamakstud laenuosast saab? Ja kas ülejäänud laenuosa, ka umbes 20 miljonit 40 miljonist, jääb välja maksmata? 

13:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et eriti eilse ja tänase päeva uudiseid arvestades on Porto Franco, kellele anti tõesti väga suur laen, igatpidi väga kuum küsimus. Ma tõesti ei saa siin infotunnis teile anda otsest vastust, millised on võimalused kujunenud olukorras, kus ühelt poolt ei anta enam laenu. Mida nüüd riik peab tegema? Need lepingud on ikkagi sõlmitud arendaja või ettevõtja ja KredExi vahel. Kui teile sobib, siis ma palun, et teile antakse see teie küsitud seis teada. Praegu mul ei ole seda infot siin kohapeal. Ma arvan, et õige oleks see, et te saate korrektse vastuse KredExilt.

13:46 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:46 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Selle nädala uudis oli see, et need 4 miljonit, mis turismiettevõtetele oma ärimudelite kaasajastamiseks ette oli nähtud, vähenesid EAS-is poole võrra. Summa vähenes 4 miljonilt 2 miljonini ja loetud tundidega lõppes võistlus selle raha taotlemiseks vahendite lõppemise tõttu. Mida te oskate öelda nendele turismiettevõtjatele, kes valmistusid pikalt sellest meetmest raha saama? Kas valitsusel on plaan neid ressursse taastada või pakkuda turismisektorile kriisi üleelamiseks mingeid muid võimalusi?

13:47 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid selle küsimuse eest! Kõigepealt, me oleme teiega arutanud ka turismisektori probleeme. See on teie mure olnud, see on teil südamel olnud, ja ma arvan, et täiesti õigustatult. Turismisektor on saanud väga-väga tugeva tugeva löögi ja on tegelikult jätkuvalt väga tugeva löögi all. Ja mitte ainult selle tõttu, mis toimub mujal Euroopas seoses COVID-19-ga, vaid ka nende piirangute tõttu, mis me oleme ise kehtestanud.

Kui me võtame turismisektori näiteks Ida-Virumaal või Harjumaal, siis me oleme sellele sektorile väga palju piiranguid kehtestanud – alates restoranidest ja lõpetades hotellide ja spaadega. Eeskätt on, ma arvan, tegu siseturismi probleemiga. Aga ka teha Eestist välja rahvusvahelisi reise on ütlemata keeruline, enamikul juhtudel tegelikult võimatu.

Mida me nüüd oleme teinud turismisektori huvides? Me teisipäeval ka arutasime seda ja leidsime, et sotsiaalminister, kes on töötukassa nõukogu liige, võiks arutada neid võimalusi natukene laiemalt koostöös töötukassa teiste partneritega, nii tööandjate keskliidu kui ka ametiühingute esindajatega, kes on töötukassa nõukogus. Tegelikult me suudaksime teatud suuremaid summasid toetust anda. Ma väga loodan, et need läbirääkimised jätkuvad nii sellel kui järgmisel nädalal.

Aga see 4 miljonit, mida te nimetasite ja mida on vähendatud, ei ole ju ainus meede, mida me oleme tänu eelarve vastuvõtmisele Riigikogus tahtnud Vabariigi Valitsuses turismisektori huvides rakendada. Täna kehtivad näiteks piirangud meelelahutuses Harjumaal ja Ida-Virumaal. Sinna oleme andnud toetustena, ma arvan, et ma ei eksi suurusjärgus, koos töötukassa vahenditega – ma rõhutan seda –, pluss Vabariigi Valitsuse toetus FIE-dele, umbes 17 miljonit eurot. Lisaks on turismisektor alati seotud huvitegevusega, see on ka tegelikult turismisektori üks osa. Ja me oleme toetanud huvitegevuse valdkonda nii Harjumaal kui Ida-Virumaal. 

13:50 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


11. 13:50 Võrdsed võimalused

13:50 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Urve Tiidus, talle vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aab. Palun!

13:50 Urve Tiidus

Aitäh teile! Lugupeetud minister! Objektiivsest terviseolukorrast tulenevalt on põhikoolis ja gümnaasiumiastmes õppivad lapsed ja noored olnud ligi kümme kuud, kui suvi välja arvata, üsna erinevas olukorras üle Eesti: osa aega distantsõppel, osa aega kontaktõppel, mõni lühemat, mõni pikemat aega. Ja mitte kõigil pole olnud häid võimalusi ja eeldusi veebipõhiselt õppetöös osaleda. Olgem ausad, ega standardeid selliseks uutmoodi koolitööks enne 2019. aastat ju vaja polnud. Väga dramaatiliselt seda probleemi võtta ei saa, sest muutustega kohanemine on üks viis valmistuda elus paremini hakkama saama. Ja seda see olukord kindlasti pakub. Pealegi, õpetajad ja perekonnad on õppijatele nende uues rollis ikka väga suurepärased partnerid olnud.

Tahan siiski küsida sellist asja. Kui õppekavad, õpetamise tase ja õppimistingimused peavad tagama kõigile koolis käijatele võrdsed võimalused, siis sel kevadel eksamitele või muudele kooliaasta kokkuvõtete tegemisele jõutakse tõdemusega, et sellest põhimõttest on olnud mõneti keeruline kinni hoida. Olgu selle märgiks kas või eratundide ja täiendava õppe populaarsuse kasv. Kuidas haridusministeerium võrdsete võimaluste tagamisele uues olukorras kaasa aitab? Te küll ühes eelmises vastuses juba seda teemat puudutasite, aga palun võtke see kokku kolme põhimõttega, mida ministeerium koostöös kohalike omavalitsustega järgib.

13:51 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Samasisuline jah üks küsimus juba oli. Aga see on oluline teema ja ma üritan anda võimalikult põhjaliku ülevaate. Esiteks, osa asju on ikkagi tehtud. Tegelikult me oleme distantsõppe ehk siis e-õppe arendamist pidanud käigu pealt tegema. Sellega on tegelenud ülikoolid, koolid, Haridus- ja Teadusministeerium. Väga palju on töötatud välja vajalikke materjale, täiendatud e-koolikotti, mis oli tegelikult olemas juba enne koroonat. Nii et midagi on meil hästi ka.

Ma ei oska tõesti praegu hinnata ja võrrelda, milline on meie seis õpilaste teadmiste osas ja nende lünkade osas võrreldes naaberriikidega ja muude Euroopa riikidega. Aga selline tunnetus koolidel ja meie ekspertidel ikkagi on, et me oleme vaatamata raskustele tänu tublidele lastevanematele, tänu tublidele koolidele ja õpetajatele tulnud sellest välja küll lünkadega, kuid mitte katastroofiliste lünkadega, nagu oleks võinud olla.

Aga raske olukord jätkub ja meil on välja töötatud väljumisstrateegia. Üks põhiline lahendus on ikkagi individuaalne lähenemine õpilaste vajadustele. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kus need lüngad on. Sellega on koolid päris tõsiselt tegelenud. Tallinna Ülikool on läbi viinud ka ühe distantsõppe analüüsi nii kevadel kui ka nüüd sügisel. Selles on rohkem korralduslikule küljele tähelepanu pööratud ja tehtud ettepanekuid, kuidas seda paremini teha. Sisuliste vastuste saamiseks tuleb meil neid teadmiste tasemeid kindlasti hinnata.

Nii nagu ma mainisin, me peame tegelikult ühe asja ikkagi lähiajal ära otsustama. Millised on kevadiste eksamite tingimused? Me peame võimalikult palju üritama erineval tasemel tasemetöid rakendada. Gümnaasiumide sisseastumistestide kallal on Haridus- ja Noorteamet viimasel ajal tõsiselt töötanud ja sellega gümnaasiume aidanud. Samas neid teste on ka ühtlustatud. Kogu tagasiside on seejuures oluline, et neid tegevusi sihitada.

Ma arvan, et vajalik on ikkagi väga individuaalne lähenemine nii sellel õppeaastal õppeaasta lõpuni ja ka järgmistel õppeaastatel. Ma rääkisin enne veidi sellest lisa-aastast, mille jooksul võib mingi kooliastme lõpetamise tulemusi hinnata ja võib-olla ka mingites ainetes lünkasid täita. See kõik vajab ka vahendeid, ressursse. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on kindlasti seda lisaressurssi kohalikele omavalitsustele ja koolipidajatele ka anda. 

13:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna meie aeg hakkab lõppema, siis palun hästi lühidalt, minutiga esitada küsimus ja vastus ka hästi lühidalt anda. Urve Tiidus, palun, täpsustav küsimus!

13:54 Urve Tiidus

Suur tänu selle vastuse eest! Arusaadav kõik. Aga kas seda on juba hinnatud, kui palju seda lisaressurssi vaja oleks? Ja kas see tuleb põhiliselt riigieelarvest või langeb ka kohalikule omavalitsusele mingi koormus? 

13:55 Haridus- ja teadusminister Jaak Aab

Mis puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust, siis on tasemetööd, testid, selle tagasiside saamine, erinevad täienduskoolitused, mis on suunatud õpetajatele ja koolijuhtidele, oskuste õppe laiendamine. Me oleme juba oma eelarvest selleks aastaks nendele tegevustele planeerinud ligi 8 miljonit eurot. Aga see kindlasti ei ole piisav summa, seda ma julgen siin öelda. Ja eks me peame kohalike omavalitsustega läbi rääkima, kuidas edasi, kui avaneb võimalus lisaressursiks.

Me teame, et paljud sektorid on pihta saanud. Ja eks see ole poliitiliste otsuste tegemise koht. Tuleb otsustada, kuidas neid ressursse jagada, kas on võimalik lisaressursse eraldada juba sel aastal või kandub see kevadise RES-i ja eelarveläbirääkimiste teemaks. Aga see on kindlasti üks teema ka läbirääkimistel kohalike omavalitsustega. Tuleb jõuda sellise ühise nägemuseni, millise ressursiga palju aidata saab. Ja meil ei ole ainult kohaliku omavalitsuse koolid, on ka riigikoolid ja erakoolid. Kõigi nendega tuleb arvestada. 

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nii kahju kui mul ka pole, kell on juba nii palju, et me ei jõua selle kahe või pooleteise minuti jooksul uut teemaringi avada. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja samas lõpetan ka infotunni. Ma tänan kõiki, nii vastajaid kui ka küsijaid. Ilusat päeva!

13:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee