Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 16.12.2020, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on meil Riigikogu liikme Marko Tormi ametivanne.

Austatud Riigikogu, seoses Riigikogu liikme Taavi Rõivase tagasiastumisega asus täna Riigikogu liikmeks asendusliige Marko Torm ja järgmisena kuulame ära tema ametivande.


1. 14:01 Riigikogu liikme Marko Tormi ametivanne

14:01 Marko Torm

Hea Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.


14:02 Istungi rakendamine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eerik-Niiles Kross, palun!

14:02 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma annan uuesti sisse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida on ühel korral juba siin tutvustatud ja mis sai tagasi võetud mõne tehnilise vea tõttu, mis eelnõus sisaldusid. Sisuliselt on see seesama ettepanek: taastada sünnijärgne kodakondsus isikutel, kes olid sunnitud loobuma Eesti Vabariigi kodakondsusest vahemikus 23. august 1939, kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, kuni 16. juuni 1940. Aitäh!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Oudekki Loone, palun!

14:03 Oudekki Loone

Esitan Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üheksa liikme nimel, kes koos moodustavad ka ametiühingute toetusrühma, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See vabastab mittetulundusühingud teatud topeltmaksustamisest, mis puudutab nende füüsilisest isikust liikmete liikmemaksudest füüsilisest isikust liikmetele makstavaid toetusi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui liikmed on oma tulumaksu ära maksnud, sama raha kokku kogunud ja samade inimeste vahel laiali jaganud, siis rohkem, teist korda nad enam tulumaksu maksma ei pea. Eesti seadused praegu füüsiliselt isikult saadud kingitusi ei maksusta. Ei ole ka mingit põhjust, miks kollektiivseid kingitusi peaks maksustama, see on sisuliselt topeltmaksustamine. Teeme ettepaneku see ära kaotada. Praegu maksavad selliseid toetusi eelkõige ametiühingud, abistades liikmeid näiteks töövõime kaotuse, pikaajalise haiguse, töötuks jäämise või muude seda laadi probleemide puhul. Töötajad teavad, et kui ootamatu häda neid tabab, siis kaaslased tulevad alati appi. Teiseks, see eelnõu hõlbustab ka ettevõtjate tegevust, nimelt nende ettevõtjate tegevust, kes soovivad panustada töötervishoidu või töötajate tervise hoidmisse. Vähendame bürokraatiat, vähendame üleüldist halduskoormust. Ma loodan, et see eelnõu saab eeskujuks ka kõigile teistele mittetulundusühingutele, et arendada liikmetevahelist solidaarsust ja aidata üksteist hädas, ning ma loodan, et ka ettevõtjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse. Samuti loodan ma, et te kõik seda eelnõu toetate. Aitäh!

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

14:05 Andrei Korobeinik

Head kolleegid! Mina ja nüüd juba 18 saadikut viiest fraktsioonist ning isegi üks fraktsioonitu algatame lemmikloomaregistri seaduse, mis loob Eestis ühise lemmikloomaregistri. Praegu on neid sadakond. Kui me selle seaduse vastu võtame, siis me säästame maksumaksja raha, koormame omavalitsusi vähem ja kindlasti suudame leida enda koera-kassi või miks mitte ka hamstri palju kiiremini. Nii et palun seda seadust toetada! Suur tänu teile juba ette!

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Läheme tänase päevakorra juurde. Indrek Saar, palun, kas protseduuriline küsimus?

14:07 Indrek Saar

Jaa. Ma palun juhatusel meile selgitada, milline on tänane tegelik olukord siin Riigikogu saalis ja miks on juhatus otsustanud läbi viia füüsilise istungi. Me eile lugesime lehtedest, et Riigikogus on tulenevalt esmaspäevasest kultuuri- ja majanduskomisjoni ühisistungist suur hulk võimalikke lähikontaktseid. See eeldab, et suur hulk Riigikogu liikmeid peaks jääma eneseisolatsiooni. Selle loogiline tulem oleks see, et me kasutaksime väljatöötatud kaugistungite korda, sest vastupidi mitmele valitsuse ettenägematusele suutis parlament siiski pärast mõningasi arutelusid ja vaidlusi teha tervisekriisi esimese laine järel oma järeldused ning töötada sellisteks juhtumiteks välja korra, mis on meil täiesti olemas. Miks me täna oleme füüsiliselt siiski siin saalis ja miks me seda korda praeguses kriitilises tervisesituatsioonis ei kasuta, arvestades seda, et Riigikogu peaks sellistes asjades näitama ühiskonnale eeskuju ja vähendama võimalust, et tekivad uued viiruskolded?

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma püüan lühidalt selgitada. Täna hommikul kogunes Riigikogu juhatus ja arutas olukorda. Juhatus arutas ka seda informatsiooni, mis me olime Terviseametist selleks hetkeks, täna kella 11-ks saanud. See on kõige aktuaalsem informatsioon. Kultuurikomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungi tõttu on Terviseamet lugenud kaks inimest, kaks Riigikogu liiget, lähikontaktseks. Ühtegi positiivset tuvastatud ei ole. Ülejäänud Riigikogu liikmed, kes osalesid sellel koosolekul, ja ka kõik ametnikud, kes osalesid sellel koosolekul, võivad oma tööd vastavalt Terviseameti otsusele tavapärases rütmis jätkata. Ühtegi neist lähikontaktseks loetud ei ole. Need kaks Riigikogu liiget, kes on lähikontaktsed, on Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Marko Šorin. Nemad ei saa istungil osaleda.

Riigikogu juhatus otsustas konsensuslikult, et me jätkame neil kahel viimasel päeval, mis meil veel jäänud on, tavapärases töörütmis ja tavapäraste istungitega. Vaatame, kuidas see haigus edasi kulgeb ja kas jaanuaris, kui istungid teisel esmaspäeval jälle algavad – nii nagu see tavapäraselt on olnud –, on vajadus üle minna kaugtöö vormile või mitte. Selline oli täna juhatuse üksmeelne otsus, võttes arvesse nii viimast Riigikogu-sisest informatsiooni kui ka Terviseameti ettekirjutusi.

Kaja Kallas, palun!

14:10 Kaja Kallas

Ma loen seda kaugosalusega istungi läbiviimise korda, mille Riigikogu juhatus on kinnitanud. Siin öeldakse, millal kaugistung tehakse. Kaalukas põhjus on olemas siis, kui vähemalt üks fraktsioon ei saa objektiivselt väljendatud takistuse tõttu tulla Riigikogu istungi toimumise kohta. Me teame Terviseameti soovitusi vähendada kokkupuuteid vähemalt 20%, et viirusekõverat alla tuua. Samas, meie istume siin iga päev kõik koos ja kontakte kuidagi ei vähenda. Kas me võiksime seda korda muuta vähemalt selliselt, et saaksime arvestada Terviseameti soovitusi ja nakkusohu vähendamise huvides kaugistungeid korraldada? Ja kas me võiksime täna siin hääletada seda, et meil võiks toimuda kaugistung, et saaksime minna kaugtööle ja riske mitte võtta?

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kui me pikemat perspektiivi silmas peame, siis ilmselt tuleb täiendada kodu- ja töökorra seadust, et Riigikogu saaks paindlikumalt töötada. Ka hääletusprotseduuri teistmoodi läbiviimine eeldab kodu- ja töökorra seaduse muutmist. See, mis puudutab paindlikumat töökorraldust, näiteks seda, et me töötame tavavormis, aga võimaldame mõnel liikmel osaleda kaugtöö vormis – sellist n-ö hübriidtöövormi kodu- ja töökorra seadus ette ei näe ja sellist võimalust meil ei ole. Me saame kasutada kas kaugtööformaati või tavaformaati. Kaugtööformaat, ma juhin tähelepanu, võimaldab Riigikogu liikmetel olla ka Riigikogu saalis, aga see eeldab juhatuselt teatud otsuseid ja teistsugust korralduslikku tegevust kogu Riigikogu tööks. Niisugused on tänased võimalused, millest juhatus saab lähtuda. Mingisuguseid muid täiendavaid võimalusi meil ei ole.

Aga ma arvan, et Riigikogu on päris head eeskuju näidanud. Enamik komisjonide istungeid toimub ju kaugtöö vormis. Me oleme piiranud ka Riigikogu majja tulevate külaliste arvu, viinud selle miinimumini. Need soovitused on antud. Ma tean, et fraktsioonide töökorraldus on enamikul selline, et enamik fraktsiooni liikmeid osaleb koosolekutel kaugtöö vormis. Samuti on kõik muud, mittevajalikud kohtumised soovitatud ära jätta. Ekskursioone Riigikogus enam ei toimu, neid ei registreerita. Nii et tegelikult on meetmed kasutusele võetud. Ja see, et me töötame need kaks päeva veel siin tavapärases vormis, on nii minu kui ka juhatuse arvates päris normaalne, sellepärast et valdav enamik Eesti töökollektiive ju nii ka töötab. Need erandid, mis on tehtud Ida-Virumaale ja spetsiifiliselt koolidele, on tehtud [üksnes] neile. Kõik ülejäänud tööandjad jälgivad just neid tervisenõudeid, mis on kehtestatud: COVID-positiivsed jäägu kohe kõrvale, kõik lähikontaktsed jäägu kõrvale. Nii Riigikogu liikmed kui ka kantselei ametnikud on kõiki neid ettekirjutusi ja soovitusi täitnud ning loodetavasti täidavad ka edaspidi.

Peeter Ernits, palun!

14:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline mure, meil kõigil on, et homme tuleb jõuluvana. Kas olete juhatuses arutanud, kuidas mõjuks jõuluvanale esinemine ja toimuks kingituse kättesaamine kaugtöö vormis? Kas olete selle peale mõelnud? Lugupeetud sotsid on vist mures, et äkki saavad vitsu, ja kaugistungil on raske anda.

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mina ei tea täpselt, kas jõuluvana tuleb või ei tule. See sõltub sellest, kuidas me sel aastal tööd oleme teinud. Me ju ei tea veel. Eks me näeme, kas ta homme tuleb või mitte. Küll aga on mul üks selline teadaanne, et Riigikogu juhatus on arutanud meie tavapärast aasta lõpu ühist kogunemist, mida traditsiooniliselt on korraldatud, ning on otsustatud, et see pidulik osa jääb ära. Sellist ühist aastalõpupidu Riigikogus ei toimu. Toimub ainult kontsert kõiki reegleid järgides nendele, kes soovivad. See on täiesti vabatahtlik. Aga selline pidulik aasta lõpetamine jääb sel aastal Riigikogus ära.

Oudekki Loone, palun, kas protseduuriline küsimus?

14:15 Oudekki Loone

Jah, protseduuriline küsimus. Kas mõni nendest rahvasaadikutest, kes täna on eneseisolatsioonis, on avaldanud soovi tänasel või homsel istungil kindlasti osaleda? Ja kui see nii on, siis milliseid meetmeid me oleme võtnud selleks, et parlamendiliige saaks oma rahva antud mandaati täita?

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Minuni ei ole jõudnud ühtegi sellist soovi ja ka Riigikogu juhatusele, kui [seda teemat] arutati, ei olnud selleks ajaks jõudnud ühtegi tungivat sooviavaldust.

Kaja Kallas, palun!

14:16 Kaja Kallas

See ei vasta tõele, sellepärast et vähemalt mina isiklikult olen allkirjastanud Reformierakonna fraktsiooni taotluse pidada täna kaugistungit. Täna hommikul allkirjastasin ma selle nende saadikute nimel, kes on meie fraktsioonis. Nii et selline avaldus peab juhatusel olemas olema.

14:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma nüüd selgitan. Oudekki Loone küsimus oli hoopis teistsugune. Oudekki Loone küsis, kas keegi nendest kolmest rahvasaadikust, kes on praegu lähikontaktsed ega saa istungil osaleda, on avaldanud soovi. Ja mina vastasin, et mitte keegi neist kolmest saadikust ei ole avaldanud soovi. Minuni ei ole see jõudnud. Vastab tõele see, et Reformierakond on teinud ettepaneku minna üle kaugtööle, ja see ettepanek oli juhatuses arutusel. Seda me arutasime ja jõudsime otsusele, et viime läbi istungi tavakorras. Kaja Kallas, palun!

14:17 Kaja Kallas

Ma lihtsalt selgitan, et kuna üks nendest inimestest on meie fraktsiooni liige, siis ta avaldas oma soovi meile ja meie esitasime fraktsiooni nimel taotluse Riigikogu juhatusele. Ma arvan, et see peabki sedapidi käima, sest kui me loeme kaugistungite pidamise korda, siis näeme, et see ütleb, et fraktsioon pöördub kaugistungi sooviga juhatuse poole. Need soovid on esitatud.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Juhatusele on praegu teada kolm lähikontaktset Terviseameti otsuse alusel. Need on Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes ei kuulu Reformierakonna fraktsiooni, Marko Šorin, kes ei kuulu Reformierakonna fraktsiooni, ja härra Korb, kes ka ei kuulu Reformierakonna fraktsiooni.

Raimond Kaljulaid, palun!

14:17 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Ma palun sellesama diskussiooniga seoses kahte asjaolu täpsustada. Punkt üks: päris palju on avalikkuses spekuleeritud selle üle, et soovimatus kaugistungit pidada tuleneb osa inimeste arvamusest, et e-teenuste kasutamine ja digiriik ei ole lõpuni usaldusväärsed. Kas te saate seda kinnitada või ümber lükata? Mu teine küsimus on seotud sellega, et mis saab siis, kui mõni meie kolleegidest on lähikontaktne, aga ta tunneb, et tegemist on ääretult olulise hääletusega, ääretult olulise diskussiooniga, milles ta kindlasti peab osalema. Seaduse kohaselt Riigikogu liiget tema mandaadi teostamisel takistada ei saa. Samal ajal ei ole muidugi soovitatav, et lähikontaktne inimene astuks kontakti teiste inimestega. Mis juhtub siis, kui lähikontaktne Riigikogu liige soovib oma mandaati teostada ja tuleb selleks saali? Kas ta eemaldatakse saalist või võimaldatakse tal siiski hääletusel või debatis osaleda? Milline on sellisel juhul Riigikogu juhatuse hoiak ja käitumine?

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt sellest, mis puudutab e-riiki. E-riigis kahtlemine ei ole küll olnud põhjuseks nende otsuste langetamisel, vähemalt ükski juhatuse liige ei ole seda väljendanud.

Mis puudutab lähikontaktseid, kes ei saa osaleda Riigikogu töös, siis see teema ei ole praegu Eesti seadustes lõpuni reguleeritud. See ei ole lõpuni reguleeritud. See on sama olukord, kui inimene on haige või jääb näiteks välislähetusest tagasi tulles lennukist maha. Kui ta ei saa istungil osaleda, siis ta ei saa osaleda, teda lihtsalt ei ole. Täpsemalt seda reguleeritud ei ole. Ka nendel puhkudel oleks ju tegelikult inimesel võimalik kaugtöö vormis osaleda. See on see koht, kus me tulevikus peame kodu- ja töökorra seadust täiendama.

Aga ma tahan ühe asja veel Riigikogu liikmetele selgituseks öelda. Ma vaatan, et siin on hulgaliselt protseduurilisi küsimusi. Meil ei ole täna võimalik praegust istungit kaugtöö vormis istungiks ümber kujundada, seda kodu- ja töökorra seadus ei võimalda. Istung tavalises vormis on juba alanud ja vastavalt seadusele peab see nii kestma kuni päevakorra ammendumiseni. Siin sellist võimalust, et me katkestame ja läheme poole pealt üle kaugtööle, meil ei ole. Täna me oleme siin ja peame siin päevakorra lõpuni ilusasti töötama. Nii et mul on palve neile, kes selle kohta protseduurilisi küsimusi soovivad esitada: võtke ennast järjekorrast maha. Aga kui on mingeid uusi aspekte, siis palun.

Kaja Kallas, palun!

14:20 Kaja Kallas

Aitäh! Inimese haigestumist ja mittehaigestumist puudutavad andmed on delikaatsed isikuandmed, mida ei peaks välja ütlema Riigikogu suures saalis. Ma arvan, et Terviseamet ei teavita ega peagi teavitama teid kõigist inimestest, kes kollektiivis on lähikontaksed. Seetõttu ongi mõistlik, et fraktsioonid või fraktsiooni juhtkond teeb kaugistungi taotluse. Minu meelest ei peaks avaldama inimeste delikaatseid isikuandmeid haigestumise või lähikontaktsuse kohta.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu juhatusele on küll need inimesed olnud nimeliselt teada. Nii et ... (Kaja Kallas selgitab kohapealt.) No võib-olla kõiki ei tea, ma ütlen nii palju, kui meile on teada. Aga siis võiks [fraktsioon meile] arvu teada anda, kuid meile ei ole ka arvuliselt teatatud. Ma arvan, et oleks korrektne, kui Reformierakonnas on teada, et neil on lähikontaktseid, siis nad teavitavad [meid] sellest, et neil on lähikontaktseid. Ent kui Reformierakond varjab seda, siis juhatus ei saagi adekvaatset otsust langetada. Kui erakonna fraktsioon ei teata, et neil on lähikontaktseid, ja seda ... (Kaja Kallas jätkab selgitamist.) Seda te ei ole teatanud. Mul on Reformierakonna avaldus siin olemas: "Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku rakendada alates 16. detsembrist 2020 Riigikogu kaugosalusega istungite läbiviimist, sest objektiivsetest põhjustest tulenevalt ei saa arvestatav osa Riigikogu liikmeid osa võtta Riigikogu täiskogu füüsilisest istungist." Sellisest üldsõnalisest avaldusest ei loe küll välja, et tegemist on mingisuguste konkreetsete isikute puudumisega. Meil ei ole vaja teada nende inimeste nimesid, aga mingisugused objektiivsed põhjused võivad olla väga erinevad. Nii et mul on palve: kui fraktsioonidel on konkreetselt COVID‑i kriisist ja viirusest tulenevalt isikuid, [kes ei saa Riigikogu töös osaleda,] siis andke Riigikogu liikmetele teada, et teil on [viirusega seotud] probleem. Te ei pea neid nimesid avaldama, aga andke [sellest probleemist] teada ja me saame seda arvestada. Vastasel juhul võib olla põhjuseks see, et inimene leiab, et ta lihtsalt ei taha siia tulla, või mingi muu põhjus. Mis on objektiivne põhjus? (Kaja Kallas kommenteerib kohapealt.) Me ei küsinud objektiivset põhjust. Meil oli juhatuse koosolekul ka Reformierakonna esindaja aseesimehena kohal, nii et meil oli informatsioon ka Reformierakonna fraktsioonilt otse inimese kaudu olemas.

Jüri Jaanson, palun!

14:23 Jüri Jaanson

Jah, mul kolm asja. Kõigepealt juhin tähelepanu sellele, et teie toodud võrdlus ei ole asjakohane. Need objektiivsed asjaolud, mis te välja tõite, et Riigikogu liikmed jäävad haigeks või jäävad bussist maha, ei ole võrreldavad sellega, kui inimene on tegelikult võimeline siia tulema või tahab siia tulla, aga ei saa lihtsalt sel põhjusel tulla, et ta on ohuks teistele. Siin on oluline vahe. Seda esiteks.

Teiseks, osa andmeid selle kohta, kes istungil osaleda saavad või ei saa, selgus alles täna hommikupoolikul. Ma arvan, et teil oli juhatuse koosolek selleks ajaks juba läbi – ma ei oska öelda.

Kolmandaks, tõepoolest on meil fraktsioonis üks inimene, kes ei saa just sel põhjusel siia tulla, et ta võib olla ohuks teistele inimestele. Ja siinkohal tahan ma küsida seda, et meil on täna päevakorras üks punkt, mille on sisse andnud Reformierakond ja mille kohta komisjon on teinud ettepaneku see välja hääletada. Nii et siin tuleb tegelikult sihukene vastandlik hääletamine, kus iga hääl on oluline. Mis te arvate, kuidas me selle olukorra tasakaalustada saame, kui me ei tee kaugistungit?

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma kordan veel, et kui fraktsioonides on selliseid liikmeid, siis andke juhatusele adekvaatne informatsioon. Täna juhatusel sellist informatsiooni ei olnud. Nii et see on meie palve tulevikuks, et juhatus saaks [sellistes olukordades] otsustada. Mis puudutab nende inimeste osalemist või mitteosalemist, siis ma ütlesin, et kodukord kahjuks mingeid täiendavaid võimalusi ei anna. Selleks, et Riigikogu tööd tulevikus paindlikumalt korraldada, tuleks kodu- ja töökorra seadust muuta. Minu arvates on [lahenduseks] näiteks võimalus, et üksikutele liikmetele tehakse erand ja neile antakse võimalus Riigikogu tavavormis töös osaleda kaugtöö vormis, mitte et kogu Riigikogu saal peaks minema üle kaugtööle. Aga sellist võimalust täna meie kodu- ja töökorra seadus ei võimalda.

Aga see on arutelu koht ja meil ei ole mõtet praegu filosofeerida kõigi tehniliste ja muude võimaluste üle, mida hetkel seadus ei võimalda. Ma veel kord ütlen, et tänase istungi formaati me enam muuta ei saa. Tänane istung on alanud. Me ei saa seda sellisel kujul lõpetada ja kujundada ümber kaugistungiks. Ja minul ei ole vähimatki probleemi panna Reformierakonna ettepanek n-ö kodu- ja töökorra seaduse väliselt hääletusele, et suur saal saaks seda hääletada, kui selline soov on. Me võime seda ka suure saali hääletusena teha. Kuigi, nagu ma ütlesin, juhatus on konsensuslikult otsustanud korraldada töö tavaformaadis.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:26 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tegemist on kahtlemata väga mitmetahulise küsimusega, millel võib olla mõju – ja tõenäoliselt ongi mõju – ka meie järgmisele istungjärgule. Need mured on siirad. Ma arvan, et see olukord ei ole võrreldav sellega, kui keegi jääb lennukist maha, sest siin on küsimus ühelt poolt vaba mandaadi printsiibi kaitses ja teiselt poolt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse reeglite täitmises. Need on tegelikult kaks normi, mis on selles olukorras omavahel vastuolus, ja vaba mandaadi põhimõte on kindlasti olulisem, mistõttu tõesti mitte miski ei takista rahvasaadikutel tulla siia oma vaba mandaati teostama. Sellest tulenevalt on mul küsimus Riigikogu juhatusele: millisel viisil tagatakse teiste inimeste elu ja tervis? Aga selleks, et olukorrale lahendus leida, oleks võib-olla mõistlik – teen konstruktiivse ettepaneku –, kui te lubate, et kutsute kokku vanematekogu ja arutate juhatuse tegevuse selles kontekstis läbi enne, kui me hakkame arutama seadusemuudatusi. Ma arvan, et siin oleks võimalik väga paljusid kommunikatsioonihäireid vältida, kui lepitaks kokku tegevusjuhised, kelle kaudu liiguvad kontaktsete andmed jne.

14:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma annan selle informatsiooni Riigikogu esimehele edasi – tegelikult ta kuulis täna ka ise seda ettepanekut –, sest tema pädevuses on vanematekogu kokkukutsumine. See on igati mõistlik ettepanek, kuna me nüüd läbi praktilise kogemuse tunnetame, millised on tegelikud vajadused kodu- ja töökorra seadust muuta, et saaksime paindlikult reageerida tegelikule olukorrale. Nii et kindlasti enne, kui me kodu- ja töökorra seadust muutma ja täiendama hakkame, tuleb vanematekogu kokku ja arutab probleemi.

Kas me peame minema protseduuriliste küsimustega edasi või paneme Reformierakonna ettepaneku hääletusele või läheme kohe tänase päevakorra juurde? No nii, Raimond Kaljulaidil on veel protseduuriline küsimus. Palun!

14:28 Raimond Kaljulaid

Ma väga vabandan! Kulutan nii vähe aega kui vähegi võimalik. Ma liitun Jevgeni Ossinovski üleskutsega. Ka mina arvan, et vanematekogu peaks üsna kiiresti seda küsimust arutama, sest vastuolu on tõesti ilmne: Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liiget ei tohi mingil viisil tema töös takistada, ja samal ajal on meil olukord, kus osale inimestele on öeldud, et te peate vältima igasuguseid kontakte. Siin tekib vastuolu. Ma arvan, et kõigi 101 Riigikogu liikme õiguste kaitse ja tegelikult ka parlamentarismi tagamise seisukohast on oluline, et juhul, kui selline vastuolu tekib, oleks olemas väga selge tegevusplaan, kuidas seda probleemi lahendada. Ka mina kutsun üles vanematekogu sellega esimesel võimalusel tegelema.

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

No nüüd me hakkame siin seadusandlust laiemalt lahkama. Tegelikult on ka tänane seadus ette näinud võimaluse, et lähikontaktne võib tööle tulla, kui ta täidab avalikke ülesandeid. See võimalus on olemas, aga see on kaalutluse koht. Loomulikult see ei ole soovitatav. Imre Sooäär, palun!

14:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Siin saalis on täna selgunud uusi asjaolusid. Täna hommikul oli teada, et lähikontaktseid on ühes fraktsioonis, aga siin saalis selgub, et neid on juba rohkem kui ühes fraktsioonis. Kas te ei leia, et see olukord võib kaasa tuua põhiseaduskriisi? Meil on olukord, kus te panete Riigikogu hääletama sisuliselt seda, et võtta ühelt või mitmelt Riigikogu liikmelt ära nende vaba mandaat. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus lähtub loogikast, seal on objektiivsetel asjaoludel mõeldud näiteks sellist situatsiooni, kus inimene jääb lifti kinni, jääb haigeks vms. See on force majeure. Antud juhul on valitsus kehtestanud määruse, mis takistab inimesel kohale tulla, kui ta on lähikontaktne. Ta võib olla isegi terve, sümptomeid ei ole, aga ta ei saa osaleda. See on eriolukord, me ei saa seda Riigikogus kergekäeliselt lahendada ja kellestki üle sõita. Ühestki fraktsioonist, ühestki mandaati omavast isikust ei saa Riigikogu üle sõita.

14:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mulle tundub, et me kordame ühte ja sama küsimust. Ma olen sellele juba korduvalt vastanud. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Mul on esiteks küsimus, mille alusel me peaksime neid otsuseid vastu võtma. Ma lihtsalt meenutan, et enne igat umbusaldust on Reformierakond väitnud, et neil on selle umbusalduse läbiminemiseks kõik hääled juba koos. Ja teine on see, et ma ei mõista seda vaba mandaadiga [seotud probleemi]. Mis saab siis, kui mõni saadik on mõne sensitiivse küsimuse hääletuse ajal WC‑s? Kas terve ülejäänud saal ootab ära, kuni ta saab tagasi tulla enda vaba mandaati teostama?

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See oli nii keeruline küsimus, et ma ei oska sellele vastata. Kalvi Kõva, palun!

14:31 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Riigikogu aseesimees, mul on selline küsimus. Reedel saatis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teile kirja, teavitades, et meie fraktsioonis võib olla inimene, kes kannab viirust, ja kogu fraktsioon on sellest tingituna isolatsioonis. Missuguseid abinõusid te võtsite reedel kasutusele, et esmaspäevast istungit elektrooniliselt teha? Teil läks õnneks – test ei olnud positiivne, oli negatiivne. Aga meile te mitte midagi ei vastanud.

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me võtsime selle informatsiooni teadmiseks ja vahetasime seda, sest see oli informatsiooniline kiri, et nii võib juhtuda. Seal ei olnud mingisugust konkreetset ettepanekut, et peaksime minema üle kaugtööle või midagi taolist. Aga informatsioon selle kohta, et taoline olukord võib kujuneda, oli meil olemas ja me arvestasime sellega. Me ootasime pingsalt, milline on tulemus, ja tulemus oli negatiivne. Kaido Höövelson, palun!

14:32 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud esimees! Minule teadaolevalt on vaba mikrofon esmaspäeviti peale päevakorra ammendamist ja infotund on kolmapäeviti kella 12–14. Olen ma ikka õigesti aru saanud?

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, te olete õigesti aru saanud. Ja ma olen siiralt üllatunud, et te nii lühikese ajaga, suhteliselt lühikese praktika käigus, olete Riigikogu kodukorra väga hästi omandanud.

Aitäh! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole ja me saame minna tänase päevakorra juurde. Jah, Kaja Kallas, palun!

14:32 Kaja Kallas

Vabandust! Eelmisele või üle-eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et on kolm varianti. Üks nendest oli hääletada Reformierakonna ettepanekut. Kui te ütlete, et kaugistungit täna niikuinii korraldada ei saa, siis kas me paneme hääletusele kaugistungi korraldamise homsel istungil või milline see ettepanek kokkuvõttes oli? Te andsite kolm alternatiivi.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, mina ei anna teile mingeid alternatiive. Need on ikka ettepanekud, mis te olete esitanud. Siin on Reformierakonna ettepanek ja selle, nagu ma kodu- ja töökorra seaduse järgi aru saan, saab hääletusele panna Siim Kallas juhatuse liikmena. See on nii sellepärast, et juhatus on küll konsensuslikult langetanud otsuse, et istungid toimuvad tavakorras, aga hiljem on Siim Kallas teatanud, et ta siiski võtab oma nõusoleku tagasi. Seda kodu- ja töökorra seadus ette ei näe, aga faktiliselt on see juhtunud. Ja kuna tõepoolest nii on, siis me saame seda tõlgendada nii, et Riigikogu juhatuses ei ole konsensust, ja see juhatuse liige[, kes ei ole nõusolekut andnud,] omab õigust panna oma ettepanek hääletusele. Nii et kui Siim Kallas nõuab selle ettepaneku hääletamist, siis me võiksime seda hääletada, aga ma ütlen, et see toimub mööndustega, sest kodu- ja töökorra seadus sellist hääletust ette ei näe. Aga tulles vastu siinsetele soovidele, siis juhul, kui Siim Kallas ettepaneku teeb, võime me suures saalis selle hääletuse läbi viia. Siim Kallas, palun!

14:34 Siim Kallas

Ütlen selgituseks niipalju, et kui me hommikul seda teemat arutasime, siis juhatus tõepoolest niiviisi otsustas. Siis oli teada, et on mõned inimesed, kes on lähikontaktsed. Ega see ei kohusta otseselt midagi ära jätma ja seetõttu olin ma sellega nõus. Aga kuna fraktsioonis valdav osa inimesi arvas, et kaugtöö oleks ikkagi hea, et me ei erineks kuidagi ülejäänud ühiskonnast, ei ettevõtetest ega muudest gruppidest, ning et ei tekiks muljet, et Terviseamet kohaldab meie suhtes mingisugust erikohtlemist, siis tegin ma tõesti ettepaneku, et selle küsimuse võiks lahendada hääletamise teel. Ja tõepoolest, ma teen nüüd ettepaneku seda küsimust hääletada.

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

14:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma ootan väga seda tänast vihakõne eelnõu. Aga minu mure on jätkuvalt see, millele te enne ei vastanud: homme tuleb jõuluvana – kuidas saab jõuluvana kaugistungi korral tulla? Kas lugupeetud sotsid ja reformierakondlased kardavad, et äkki saavad vitsa, ning loodavad kaugistungiga sellest pääseda?

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ootame kõigepealt ära, milline on suure saali otsus, kui ma selle ettepaneku hääletusele panen. Võib-olla kaugistungit ei tulegi. Sven Sester, palun!

14:36 Sven Sester

Aitäh, härra juhataja! Mida tähendas teie lause, et sõna võeti tagasi? See on väga huvitav olukord, väga harva juhtub, et sõna võetakse tagasi. Mida see põhimõtteliselt tähendab? Kas alguses anti sõna ja hiljem loobuti sellest? Mida see praegu tähendas? See oli uus informatsioon, ma arvan, ka selle saali jaoks.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See tähendaski seda, et koosolek oli konsensusliku otsuse langetanud. Meil ei olnud enam võimalik uuesti koguneda pärast seda, kui Siim Kallas oli teate saatnud, sellepärast et alanud oli Riigikogu infotund ja Riigikogu esimees juhatas siin infotundi. Meil ei olnud enam võimalik juhatust uuesti kokku kutsuda. Ja kell kaks algas vastavalt seadusele Riigikogu istung, mida juhatan mina. Nii et füüsiliselt sellist hetke ei tekkinud, et juhatus oleks saanud uuesti koguneda ja hakata ettepanekut arutama. Selline on olukord. Puhtformaalselt on olukord niisugune, et juhatus on konsensusliku otsuse langetanud ja meil ei ole siin saalis midagi hääletada, kui päris täpselt kodu- ja töökorda järgida. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:37 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ausalt öeldes ei saa päris hästi aru, mida see hääletus peaks praegusel hetkel andma peale selle, et saab ühe fraktsiooni legitiimse ettepaneku lihtsalt läbi hääletada. Minu üleskutse oli, et äkki saaks selle probleemi lahendada kuidagi niimoodi, et vanematekogu kaudu leitakse ühine arusaam, kuidas edaspidi käituda. Aga kuna nüüd, nagu ma aru saan, on teie ettepanekul seda hääletust ka nõutud, siis mida see hääletus tähendab? Mida me hääletame? Kuna tänasele istungile sellel mõju ei ole, siis mis on selle hääletuse tähendus nii jah- kui ka ei-vastuse puhul? Viimasel ajal me arutame ju tihti, mida tähendab "jah" ja mida tähendab "ei".

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üks ei välista teist. Head kolleegid, tähelepanu! Üks ei välista teist. Kui me täna hääletame, siis see ei takista kuidagi vanematekogu kogunemist ja arutamist, mida ja kuidas edasi. See peaks minu arvates igal juhul ühel hetkel toimuma sõltumata sellest, milline on tänase hääletuse tulemus. Ja teine asi: kui ma selle ettepaneku hääletusele panen, siis jah, seda ei ole enam võimalik 16. detsembril ehk täna realiseerida, sest istung on juba alanud. Teoreetiliselt on võimalik seda teha alates homsest, mitte varem, juhul kui juhatus uuesti koguneb ja sellise otsuse langetab. Siis on see võimalik. Nii et see on hääletuse mõte. Mihhail Stalnuhhin, palun!

14:39 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Kas ma saan õigesti aru – see on protseduuriline küsimus –, et kui te panete hääletamisele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku, siis see ei vasta kodu- ja töökorra seadusele ning need, kes võtavad sellest hääletusest osa, rikuvad seadust?

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma nii üheselt ei tõlgendaks seda. Kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri täpselt seda olukorda, mis meil praegu on, nii et me peame siin saalis käituma parima äratundmise järgi. Sellepärast ma selle ettepaneku hääletusele panengi. Kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri sellist olukorda, kus juhatuse otsused langetatakse konsensuslikult, aga hiljem otsustab üks juhatuse liige oma seisukohta muuta, kuid juhatus ei ole võimeline enne istungi algust füüsiliselt kogunema, et saaks uue otsuse teha ja kujunenud olukorra läbi arutada. Kodukord seda ei reguleeri ja seetõttu, kui on soov, on minu arvates kõige õigem lasta suurel saalil otsus langetada ja arvamust avaldada. Kalle Grünthal, palun!

14:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma muidugi hindan teie vastutulelikkust lubada suurel saalil see otsus langetada. Aga ma küsin niimoodi: mis saab siis, kui suur saal otsustab, et me ei menetle seaduseelnõu mitte kolme, vaid nelja lugemisega? Ma arvan, et selline olukord ei saaks normaalne olla. Nii et juhul, kui kodu- ja töökorra seadus näeb ette sellise protseduuri, et me täna seda küsimust enam hääletada ei saa, siis me peaksimegi sellest juhinduma.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Seadus ei näe ette seda, et hääletada ei saa. Eks juhataja otsustab, mida saab ja mida ei saa, seaduse piires loomulikult. Kui on olemas teatud tõlgendamisruum, siis tõlgendamisvabadus on koosoleku juhatajal ja seda ma praegu ka kasutan. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Teen veel ühe ettepaneku, et vältida seda hääletust, mille õiguslik mõju on arusaamatu ja mille tulemus liigub tõenäoliselt koalitsiooni-opositsiooni piiri pidi ega lahenda midagi, vaid lihtsalt võimaldab istungiga edasi minna, mis on kahtlemata vajalik. Kodu- ja töökorra seadus näeb ette juhataja vaheaja. Äkki te kasutate seda võimalust ja proovite need asjaolud selgeks teha? Kui Reformierakonna fraktsioonis on tõepoolest mõni lähikontaktne, kes tahab oma vaba mandaati teostada, siis äkki on võimalik jõuda kokkuleppele, et juhatus koguneb täna õhtul uuesti ja otsustab homse istungi osas ümber. Niimoodi saaks ilma hääletuseta.

14:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Selleks ei ole vaja meil vaheaega teha – selleks, et pärast istungit juhatus koguneks. Kui juhatus peab vajalikuks pärast istungit koguneda, siis ta pärast istungit ka koguneb. Siim Pohlak, palun!

14:42 Siim Pohlak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Ükskõik, kas hääletusega või ilma, aga läheks päevakorra juurde. Me oleme juba 40 minutit selle teema ümber jauranud.

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Väga asjalik ettepanek! Indrek Saar, palun!

14:42 Indrek Saar

Ma nüüd ikkagi täpsustaksin istungi praegusele juhatajale seda, mida Jevgeni Ossinovski ennist ütles, üritades leida kompromissi, mis viiks meid arusaamiseni, kuidas me peaksime käituma selles mõnevõrra eritabases olukorras, mis meid on tabanud. Jevgeni Ossinovski ettepanek oli see, et kui juhatus koguneks, räägiks fraktsioonidega läbi ja teeks oma ettepaneku, siis me ehk ei peaks täna hääletama ja meil tekiks suurem selgus selles, kuidas me käitume homme ja kuidas me käitume analoogiliste juhtumite korral edaspidi. See oli siiralt soov leida laiemat kompromissi ja sellepärast sai see ettepanek tehtud.

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Väga ebamõistlik oleks teha praegu juhataja vaheaeg ja korraldada juhatuse koosolek. Samal ajal kõik liikmed, kes siin on, ootavad, kuhugi ei lahku, teadmata, mida juhatus arutab. Mõistlikum on tänane päevakord lõpuni menetleda, sest seda juhatus nagunii otsustada ei saa, et tänane istung ära jätta või muuta kaugtöö vormis istungiks. Seda me niikuinii otsustada ei saa. Mõistlikum on võimalikult vähe aega saalis üheskoos olla ja istung ära lõpetada. Pärast seda saab juhatus koguneda, kui ta peab vajalikuks. Nii et see vaheaja võtmise ettepanek ei ole minu arvates kuigi mõistlik.

Peeter Ernits, palun!

14:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolmveerand tundi on läinud. Ma küsin, et milleks see kõik ja kaua võib.

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No te ise olete ka mitme küsimusega sellesse oma panuse andnud. Mina tõesti läheks juba päevakorra juurde. Indrek Saar, palun!

14:44 Indrek Saar

Lugupeetud kolleeg! See, mida me üritame teile selgeks teha, on see, et Riigikogu juhatus peaks tagama elementaarse diskussiooni ja mitte ainult koalitsiooni, vaid ka opositsiooniga, et Riigikogu tööd saaks võimalikult konstruktiivselt korraldada. Vanematekogu oleks võinud viimaste päevade jooksul korduvalt seda teemat arutada, see teema on vähemalt eelmisest reedest üleval olnud. Aga mitte mingisugust initsiatiivi ei ole tulnud. Kuidas me saame olla kindlad, et nüüd järgneb soov opositsioonifraktsioonidega läbi rääkida selles, mis edasi saab?

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, Riigikogu juhatus on täiesti heatahtlikult mõelnud ikka kogu Riigikogu tegevuse peale, ka opositsioonierakondade peale. Juhin tähelepanu sellele, et Riigikogu juhatuses on ka opositsiooni esindaja. Meil ei ole ainult koalitsiooni esindajad, meil on ka opositsiooni esindaja olemas.

Kuna Reformierakond on teinud ettepaneku ja ma olen siin lubanud, et panen selle hääletusele – kuigi see on praegu niisugune tõlgenduslik olukord, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest –, siis ma palun, et te tähelepanelikult kuulaksite, mis on ettepaneku sisu, ja seejärel täie teadmise juures lähtuvalt vaba mandaadi printsiibist hääletaksite. Ettepanek on järgmine: Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku rakendada alates 16. detsembrist 2020 Riigikogu kaugosalusega istungite vormi. Kuna me 16. detsembrist seda rakendada ei saa, siis Siim Kallase loal asendan ma 16. kuupäeva 17. kuupäevaga – alates homsest –, sest see on teoreetiliselt võimalik. Seda me hääletamegi. Kes on poolt, hääletab poolt, kes on vastu, hääletab vastu, kes ei suuda seisukohta võtta, jääb erapooletuks või ei osale hääletusel.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku rakendada alates 17. detsembrist 2020 kaugosalusega istungite vormi.

Andrei Korobeinik, kas on protseduuriline küsimus?

14:46 Andrei Korobeinik

Palun lihtsalt kutsungit.

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu viga. Ma lihtsalt eeldasin, et protseduurilised küsimused on niivõrd põnevad, et ükski Riigikogu liige ei lahku saalist.

Valdo Randpere, kas tõesti protseduuriline küsimus?

14:48 Valdo Randpere

On küll. Kuna tablool seisab endiselt "Istungi rakendamine", siis mina tahan teada, kas tõepoolest peab paika see, mida sa ütlesid, et tänase kohta me enam hääletada ei saa. Istungit ei ole veel rakendatud, me peaksime saama ka tänase istungi kohta selle otsuse vastu võtta.

14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me läheme jälle tagasi protseduuriliste küsimuste juurde. Ma individuaalkorras vastan sulle hiljem, et jah, on küll nii, et me ei saa enam tänase kohta mitte midagi ümber otsustada. Tõepoolest nii on. Head kolleegid, ma loen selle paragrahvi ka ette, see ei ole väga raske: "Riigikogu istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungit ei lõpetata enne poolelioleva toimingu (ettekanne, sõnavõtt, küsimuse esitamine või sellele vastamine, muudatusettepaneku hääletamine, lõpphääletus või muu toiming) lõppemist." Nii et meil ei ole võimalust siin praegu istungit kuidagi lõpetada, kujundada ümber kaugistungiks või mingit muud formaati rakendada. Läheme nüüd hääletusprotseduuri juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku rakendada alates 17. detsembrist 2020. aastal Riigikogu kaugosalusega istungite vormi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget ja vastu oli 40. Ettepanek leidis toetust. Mihhail Lotman, palun!

14:50 Mihhail Lotman

Vabandust, härra juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Mida me praegu hääletasime? Mida tähendab kaugistung? 

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! (Helistab kella.) Head kolleegid, tähelepanu!

14:51 Mihhail Lotman

Ma tahan esitada protesti, sest ei ole absoluutselt selge, mida me praegu hääletasime. Mida tähendab kaugistung? Kas seda, et kogu saal on tühi ja kõik istuvad kodus, või seda, et need, kes tahavad, tulevad saali ja osa on kodus? See on täiesti ebaselge. Minu meelest ei olnud praegune hääletus legitiimne.

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma selgitan. Kõik oli täiesti legitiimne sellest vaatevinklist, mille teie praegu esitasite. See on kodu- ja töökorra seaduses reguleeritud. Kaugistung tähendab seda, et kõik need Riigikogu liikmed, kes soovivad, võivad tulla füüsiliselt siia saali ja osaleda istungil siin, ning need, kes ei soovi või ei saa siia tulla, töötavad kaugtöö vormis seal, kus nad parajasti on. Selline võimalus on olemas.

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:51 Tarmo Kruusimäe

Mul on selles suhtes protseduuriline küsimus, et kui homme mõni saadik tahab kodus ... (Juhataja helistab kella.)

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, tähelepanu! Kuulame!

14:52 Tarmo Kruusimäe

Mul on selline protseduuriline küsimus: kui homme mõni fraktsiooni esindaja tahab esineda kõnega, aga ta ei ole saalis, siis kas meile tagatakse siin videoülekanne, kus me näeme seda saadikut kõnelemas? Kas ta võib juba täna enda kõne ette valmistada ja seda visualiseerida, et avaldada rahvale rohkem mõju, kuid seada sellega ebavõrdsesse olukorda need saadikud, kes esinevad puldis ega saa kasutada videotausta, taustamuusikat, tantsutüdrukuid, mida iganes?

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma ei oskagi teile nüüd vastata. Mis see küsimus oli?

14:53 Tarmo Kruusimäe

Kas ja mil moel on homme võimalik fraktsioonide esindajatel pidada kolmandate lugemiste käigus kõnet, juhul kui nad on kaugtöö vormis Riigikogu suurest saalist eemal? Ja kui nad kasutavad enda kõne illustreerimiseks muid taustajõude, siis kas see ei tundu ebavõrdse kohtlemisena nende rahvasaadikute suhtes, kes ei saa siin puldis taustajõude kasutada, et valijatele meelepärasemal viisil sõnumit edasi anda?

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

No ma ei oska öelda, mis taustajõudude te silmas peate. Riigikogu liige saab ise või fraktsiooni nimel sõna võtta tavapärases korras, mingeid taustajõude nad kasutada ei tohi ega saa. (Tarmo Kruusimäe selgitab saalist.) Ei saa. Ei saa, võite selles suhtes rahulik olla. Meil on võrdne kohtlemine.

Nii, aga läheme tänase päevakorraga edasi. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.


2. 14:54 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE) teine lugemine

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane esimene päevakorrapunkt on üle tulnud eilsest päevakorrast ja see on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 256 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri.

14:54 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 256 teine lugemine. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus k.a 12. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine toimus 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 25. novembriks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Saatsime eraldi teavituse ka Eesti Gaasiliidu MTÜ-le, kuhu on koondunud eri ettevõtjad, kes gaasiga tegelevad. Neilt ühtegi arvamust ega ettepanekut ei laekunud. Oma ettepanekud esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu algataja, neid ettepanekuid on võimalik eelnõu kaardilt näha.

Majanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette oma 7. detsembri istungil. Seal oli kohal ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Komisjon aktsepteeris eelnõu algatajalt laekunud arvamuses väljatoodut ja töö käigus tegime ka ise sõnastuslikke ettepanekuid. Kokku on viis muudatusettepanekut, kõik on esitatud majanduskomisjoni nime all. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel ka keeletoimetamise, tehtud on tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis eelnõu sisu ei muuda. Kõik need muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute loetellu ja kõiki ettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult.

Komisjon tegi ka ettepaneku eelnõu saali suunamise kohta ja need ettepanekud olid tol hetkel järgmised: võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda 14. detsembriks ja teine lugemine lõpetada ning korraldada lõpphääletus 16. detsembril. Need otsused olid konsensuslikud. Tänaseks on need natuke muutunud – nii Riigikogu juhatusest tulenevalt kui ka eilsest tööst, mis me siin saalis tegime. Kokkuvõttes on täna teine lugemine ja homme on kolmas lugemine. Rõhutan, et kõik otsused olid konsensuslikud ja eriarvamusi ei olnud. Aitäh!

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Igor Kravtšenko, palun!

14:56 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni esimees! Mul on selline küsimus. Oma kõnes sa mainisid kaasamist ja gaasiliidult arvamuse küsimist. Tagasisidet ei ole tulnud. Kas see tähendab seda, et nad on kõigega nõus, või seda, et küsimus ei jõudnud lihtsalt kohale? Mida sa komisjoni esimehena arvad?

14:57 Sven Sester

Aitäh teile küsimuse eest! Ma arvan, et küsimus jõudis kindlasti kohale. Miks ta ei oleks pidanud jõudma. Aga ühtegi arvamust ega ettepanekut neilt ei laekunud – see tähendab seda, et direktiivi ülevõtmine vastab nendele ootustele ja teadmistele, mis täna on. Ikka jõudis kohale. Loomulikult! Ma arvan, et kindlasti jõudis kohale.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Igor Kravtšenko, palun!

14:57 Igor Kravtšenko

Aitäh! Teine küsimus on selline: kas selle seaduse rakendamisega kaasnevad ka kulud? Kuidas nendega lood on?

14:57 Sven Sester

Aitäh! Me käisime tegelikult siis, kui oli seaduseelnõu esimene arutelu, selle põhipunktid läbi, et saada aru, millised on mõjud, mis sellega kaasnevad. Selle kohta on eraldi [dokument]. Pärast saate – kuna meil on ka kolmas lugemine tulemas – kindlasti veel korra eelnõu ette võtta ja heita pilgu peale. Aga seaduseelnõu mõjud on eraldi välja toodud, see, millised mõjud sel võivad olla. Piiriüleste vaidluste läbiviimisega kaasnevad kohustused, aga on ka näiteks regulatsioon ülekandelepingu sõlmimiseks kolmandate riikidega. Kui küsida n-ö eelarvelist mõju, siis minu andmetel sel eelnõul eelarvele mõju ei ole. Ja muidugi on see eelnõu – see on kindlasti oluline – Euroopa Liidu õigusele vastav, muudmoodi ei saaks see meil täna siin menetluses ollagi.

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, rohkem küsimusi teile ei ole! Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ka teine muudatusettepanek on majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek on samuti majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljaski muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja ka viies muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 256 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt läbitud.


3. 14:59 Kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) teine lugemine

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu 261 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

14:59 Vilja Toomast

Ma tänan, härra juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu 261 läbis esimese lugemise täiskogu saalis 11. novembril.

Tuletan väga lühidalt meelde, mida see eelnõu puudutab. Selle eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. [Seda käsitleva määruse puhul on] tegemist otsekohalduva Euroopa Liidu õigusaktiga, mistõttu ei ole määruse Eesti õigusesse ülevõtmine vajalik. See määrus asendab varasemad Euroopa Liidu raamotsused, mis on juba Eesti õigusesse üle võetud – konkreetsemalt öeldes on need sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku §‑des 5089–50833. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn EPPO määruse rakendamist. EPPO määrus näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. See on iseseisev, sõltumatu Euroopa Liidu asutus, mis asub Luxembourgis. Ka EPPO määrus on otsekohalduv ega vaja seetõttu Eesti õigusesse ülevõtmist, küll aga on vaja teha mõningaid tehnilisi täpsustusi kriminaalmenetluse seadustikus.

Teiseks lugemiseks valmistas õiguskomisjon seda eelnõu ette 8. detsembril ja tuvastas, et muudatusettepanekute tähtajaks ehk 25. novembriks ükski Riigikogu liige ega fraktsioon muudatusettepanekuid ei olnud esitanud. Samuti ei esitanud muudatusettepanekuid ükski teine institutsioon, kellele eelnõu oli arvamuse avaldamiseks esitatud. Küll aga esitas eelnõu algataja ehk Justiitsministeerium seitse muudatusettepanekut, mida õiguskomisjon arutas.

Esimene muudatusettepanek puudutab eelnõu pealkirja. Tehakse selline muudatus, et eelnõu pealkiri oleks "Kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seadus (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine)". Järgmised neli muudatusettepanekut ehk 2.–5. muudatusettepanek puudutavad Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa prokuröri. Nende muudatusettepanekutega täpsustatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri rolli Eestis läbiviidavas kriminaalmenetluses. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis on prokuratuuril kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Samuti täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikus neid sätteid, mis annavad riigi peaprokurörile teatud menetluspädevuse. Kuues muudatusettepanek on poolenisti tehniline, see puudutab eelnõu jõustumist. Algselt oli ette nähtud, et eelnõu jõustub k.a 19. detsembril, aga vaadates selle eelnõu menetlemist ja loodetavasti homset vastuvõtmist, jäetakse eelnõust üks paragrahv välja, nii et eelnõu jõustub tavalises korras.

Viimane muudatusettepanek puudutab kohtuekspertiisiseaduse muutmist. Justiitsministeeriumi esindajad andsid meile teada, et kohtuekspertiisiseaduse uus terviktekst on Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel, aga seoses praeguse olukorraga, kus kohtuekspertiisi instituudi direktor on ametist lahkunud ja meil on vaja valida instituudile uus direktor, tegi Justiitsministeerium ettepaneku, et lülitaksime sellesse eelnõusse valimise uue korra, et saaksime direktori valida juba uue korra järgi. See tähendab seda, et me tegime ettepaneku, et kohtuekspertiisi instituudi direktori paikapaneku ülesanne antaks Justiitsministeeriumile ja nähtaks ette, et instituudi direktor valitakse tähtajaliselt ehk viieks aastaks, kusjuures seda tähtaega on võimalik ühel korral viie aasta võrra pikendada.

Need olid muudatusettepanekud, mida komisjon otsustas algatada. Seda tehti konsensusega ja toetati kõiki seitset muudatusettepanekut. Järgmisena otsustati tuua eelnõu saali 15. detsembril, aga nagu te teate, lükkus see tänasesse päeva. Ja kolmas otsus oli see, et kui täna teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek viia kolmas lugemine läbi neljapäeval, 17. detsembril. Ma tänan!

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmed soovivad avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta esitati seitse muudatusettepanekut ja me vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmaski muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ka neljas muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Viies on samuti õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kuueski on õiguskomisjoni ettepanek, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja ka seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 261 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi lõpetatud.


4. 15:07 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE) esimene lugemine

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu 276 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Kaja Kallase.

15:08 Kaja Kallas

Austatud kolleegid! Põhiseaduse § 12 ütleb niimoodi: "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel."

Rassism ja ksenofoobia rikuvad otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid. Kui me vaatame seda põhiseaduse paragrahvi, millele ma viitasin, siis tegelikult on karistusseadustikus hetkel küll olemas § 151, mis räägib vaenu õhutamisest, aga sellel on tagajärjed ainult siis, kui on tekkinud konkreetne oht ühe inimese elule, tervisele või varale. Reformierakonna eelnõu täpsustabki karistusseadustiku § 151.

Kõigepealt näeb meie eelnõu raskendava asjaoluna ette selle, et kuritegu on toime pandud ajendatuna vihast kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või varalise või sotsiaalse seisundi vastu. See on sama loetelu, mis on praegugi karistusseadustikus, aga mõte on lihtsalt selles, et kui kuritegu on nendel ajenditel toime pandud, siis on tegemist raskendava asjaoluga. Teiseks täpsustab meie eelnõu seda, et § 151 ei rakendu mitte ainult siis, kui on tekkinud konkreetne oht inimese elule, tervisele või varale, vaid ka siis, kui on tekkinud oht avalikule korrale.

Teine muudatus on järgmine. Praegu käsitleb karistusseadustiku § 152 võrdõiguslikkuse rikkumist ja § 153 diskrimineerimist pärilikkusriskide alusel. Aga meie ettepanek on panna need kaks paragrahvi kokku ja moodustada paragrahv, mis räägib ebavõrdsest kohtlemisest. Tegelikult on see põhiseadusega rohkem kooskõlas.

Saamaks aru, miks vaenukuritegudega tuleb võidelda, tuleb esmalt mõista erinevust vihakõne ja vaenukõne vahel. Vihakõne on vihaselt öeldud või kirjutatud sõnad, kellegi kohta pahasti ütlemine, solvamine, ülim ebaviisakus. Kuigi see on ebameeldiv, ei ole see seaduse kohaselt keelatud. See ei ole keelatud ka meie eelnõu valguses, kellegi kritiseerimine väga karmide sõnadega ei ole meie eelnõu valguses keelatud. Vaen on eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt äge sallimatus ja vihkamine, leppimatu vaen kellegi vastu. Endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste kirjutab Justiitsministeeriumile viidates, et vaenamine kui viha raskem vorm sisaldab selgelt psüühilist rünnakut, vägivalda või sellele üleskutset. Ta ütleb: "Vihane kõne võib olla psüühilise vägivalla tunnustega, kuid ei pruugi seda olla. Sõltub asjaoludest ja osapoolte käitumisest. Vaenamine kui viha raskem vorm sisaldab aga selgelt psüühilist rünnakut, vägivalda või sellele üleskutset. Iga vägivald, nii füüsiline kui ka vaimne, peab olema karistatav selleks, et heastada ohvri kannatused ja suruda maha edasised võimalikud analoogsed ründed ja neist tekkida võivad tagajärjed."

Selleks, et vaenamine oleks hukkamõistetav ja karistatav, peavad sellel olema selgelt kvalifitseeritavad tunnused. Euroopa Liidu arusaamiste kohaselt saab vaenukõne karistatavaks siis, kui see on rassistlik, ksenofoobne ehk isiku- ja grupivastane ning vägivallale kutsuv ja seda mitte lähtuvalt rünnatava isiku isikuomadustest, vaid lähtuvalt tema grupikuuluvusest, s.o tema rahvusest, nahavärvist, soost, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest orientatsioonist jne. Need on omadused, mida inimesel endal ei ole võimalik valida. Need on sünnipärased ja kuuluvusest tulenevad.

Õigust vihaselt kõneleda, kedagi solvata, verbaalselt rünnata ei võta keegi ka selle Reformierakonna eelnõu kohaselt ära. Kui keegi teeb seda, mida ma eelnevalt ütlesin – verbaalselt ründab, solvab kedagi –, siis kannatanul on lähtuvalt tsiviilseadustest õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks hagiga kohtusse, ja seda inimesed järjest enam ka teevad, kui neid kuidagi solvatakse.

Aga vaenamisel ei ole praegu mitte mingisuguseid tagajärgi. Kui kutsutakse üles vaenama inimest lähtuvalt tema grupikuuluvusest või kutsutakse üles vägivallale teatud grupi suhtes, siis ei juhtu mitte midagi. Näiteks inimene, kellel on sotsiaalmeedias hästi palju jälgijaid või kes on hea oraator, kutsub üles peksma homosid või ajama teatud nahavärviga inimesi Eestist ära. Kui selle üleskutse peale üks või mitu inimest tegutsema asuvad ja kellelegi tõesti peksa annavad, siis nemad kannavad vastutust, aga see, kes vägivallale kutsus, ei vastuta mitte millegi eest. Ometi tekitatakse [tema üleskutsega] oht avalikule korrale, sest vägivallale kutsumine ja sellele reageerimine läheb alati käest ära. Avalik vaenamine kasvab kergesti üle tegudeks ja siis on juba hilja vägivalda tagasi hoida või kontrolli alla saada. Näiteid selliste tegude kohta on Euroopa ajaloost leida palju, olgu tegemist siis juutide, mustlaste, homode või muude vähemuste vaenamisega, mis on läinud üle otseseks vägivallaks. Kui me mõtleme kas või lähiajaloo peale, siis tuleb meelde 1995. aastal toimunud Srebrenica veresaun, kus tapeti üle 8000 bosniaki ehk moslemi mehe ja noormehe.

Nüüd avalikust korrast. Kui viidata karistusseadustiku kommentaaridele, et mis see avalik kord on või miks on oluline, et ka see läheks selle [sätte] alla, siis karistusseadustiku kommentaarid ütlevad nii, et tegemist on inimeste ühiselu alustega, suhtlemiskorraga ühiskonnas, mis eksisteerib sõltumata konkreetsest riigivõimust ja selle vormist ning mille eesmärk on tagada ühiskonnaliikmete turvalisus. Avaliku rahu häirimist ei saa üldjuhul tuletada konkreetse isiku solvamisest. See on seostatav üldsusele suunatud tegevusega, mis seisneb eri ühiskonnagruppide vastandamises ja mõne grupi alavääristamises, halvustamises või muul viisil marginaliseerimises.

Ajaloolane David Vseviov seletab selle 20. novembril 2020 LP-s ilmunud intervjuus lahti nii: "Loosungitega rääkimine viib alati lihtsustamiseni. Kuid küsimus pole mitte niivõrd retoorikas, kuivõrd selle retoorikaga kaasnevas potentsiaalses ohtlikkuses. [---] Ajalooline kogemus ütleb, et peale kurjuse juure tuvastamist asutakse selle koosluse esindajaid märgistama. Ning siis – ja see on igati loogiline, kuna tegemist on kurjuse esindajatega – tuleks nad üleüldise õnne saavutamiseks maha lüüa. Ning millegipärast on alati leidunud inimesi, kes on asjadest just niimoodi aru saanud."

Seetõttu ongi meie esitatud eelnõu väga kitsas ja puudutab ainult vaenukõne, mitte aga vihakõne, vihaselt kõnelemist. Praegu on kriminaalkorras karistatav ainult see, kui sa kutsud üles vägivallale ja sellega kaasneb oht kellegi elule, tervisele või varale. Aga kui keegi sellele üleskutsele vastab ja tegutsema asub, siis sellega midagi ei juhtu.

Ameerika psühholoogid on seisukohal, et vihakuriteod on unikaalset liiki vägivald teise isiku identiteedi vastu. Psühholoog Gordon Allport on 1954. aastal töötanud välja skaala, mis kirjeldab eelarvamuste ja diskrimineerimise protsessi astmeid. Esimene aste on halvustavate väljendite kasutamine, mida iseloomustab see, et enamuse liikmed teevad vähemuse arvel vabalt nalja ja kujutavad vähemusse kuulujaid negatiivsetes värvides. Esimese astme ohtlikkus väljendub selles, et ta juhatab sisse skaala järgmised astmed. Teine aste on vältimine, mille korral enamus väldib vähemuse liikmeid. Kolmas aste on diskrimineerimine, see tähendab seda, et vähemusele ei anta võimalusi või ei pakuta neile teenuseid. See on juba aktiivne kahju, mis tekib osale ühiskonna liikmetest. Neljas aste on füüsiline rünnak ja sihtmärk on vähemuste vara, elu ja tervis. Ja viies ehk viimane aste on eksterminatsioon, etniline puhastus või genotsiid. Allporti järgi tuleb viimaste tasemete ennetamiseks ära hoida esimesed.

Eesti on koos teiste Euroopa riikidega kokku leppinud, et avalik vägivallale õhutamine on kriminaalkorras karistatav. Aga Eesti ei ole seda kokkulepet täitnud. Me oleme Euroopas koos Rumeeniaga ainukesed, kes seda ei ole teinud, ja selle eest ähvardab Eestit ka rahatrahv. Aga see ei ole peamine. Peamine on see, et me oleme siiamaani olnud Euroopaga samas väärtusruumis. Me jagame teiste Euroopa riikidega sama ajalugu. Ajalugu, nagu ma ütlesin, kipub korduma, aga selle kordumist me tegelikult näha ei taha.

Kokkuvõtvalt öeldes, õigust vihaselt kõneleda ei võta selle eelnõuga keegi ära, sõnavabadust ei lähe keegi piirama. Küll aga on püüd ära hoida tagajärjed, mida avalik vaenamine põhiseaduse §-s 12 loetletud gruppide suhtes endaga paratamatult kaasa toob. Vähemuste kaitsmine enamuse vägivalla eest on liberaalne väärtus ja see ei ole mitte ainult nende gruppide ohutuse, vaid tegelikult kogu sisejulgeoleku huvides.

Kui te soovite teada – mul vist on veel aega –, siis ma toon näiteid teistest riikidest. Kui on hirm, et meil läheb justkui ilmseks sõnavabaduse piiramiseks, siis vaatame teiste riikide näiteid. Ameerika Ühendriikides on vihakuritegude teemaga tegeletud alates 1980. aastate lõpust ja väljundi on see leidnud 1990. aasta seaduses, mille ingliskeelne pealkiri on Hate Crime Statistics Act. Põhimõtteliselt on seal üldprintsiibid kirja pandud. Lisaks on osariikide lähenemine vihakuritegudele erisugune. Mõnel pool, näiteks Californias, Ohios ja Floridas, on ette nähtud eraldi vaenuaktide süüteokoosseisud, mis keelavad konkreetsed süüteod. Aga teistes jurisdiktsioonides, näiteks New Yorgis, on kriminaliseeritud igasugune vaenuliku motivatsiooniga tegevus ja vihakuritegu on käsitletav föderaalse kuriteona. 

Inglismaal ja Walesis on 2006. aastal vastu võetud Racial and Religious Hatred Act, mille kohaselt on vihakuriteo koosseisu tunnused viha grupi vastu, ähvardavad sõnad või käitumine, kavatsus esile kutsuda usuviha, avalik või eraala, kus need üleskutsed on tehtud. Oluline on see, et seda keeldu ei tohi tõlgendada nii, et see sisaldaks piirangut diskussioonile või kriitikale antipaatia, naeruvääristamise, solvangu või kuritarvituse väljenduse, usutunnistuse, veendumuste või praktika kohta või usulisele ja usuvastasele propagandale. Kanadas on samamoodi.

Aga võtame mõne näite meile lähemalt, vaatame Euroopa riikidest Saksamaad. Vaenu õhutamine on seotud järgmiste tunnustega: viha õhutamine rahvagruppide vastu või nende suhtes vägivaldsele või meelevaldsele kohtlemisele kihutamine või rahvagruppide solvamine, mustamine, häbistamine ja sellega inimväärikuse alandamine viisil, mis võib rikkuda avalikku rahu. Jällegi, oht avalikule korrale. Muide, ka Ungaris ja Poolas – võib-olla see on teile eeskujuks – on sellised asjad kriminaliseeritud. Rootsis, Lätis, Madalmaades, Šveitsis ja Prantsusmaal on samuti. Neid sätteid võib veel vaadata.

Mis on veel oluline? Oluline on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud sallivust ja kõigi inimeste väärikuse ühetaolist austamist demokraatliku ja mitmekesise ühiskonna alusväärtusteks. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on sõnavabaduse piiramine õigustatud, kui väljendatu võib ... Ja need on konkreetsed kaasused, mille põhjal on järeldatud, millal kaalub sõnavabaduse piiramine üles vähemuste ründamise. Siin on sellised näited: [sõnavabaduse piiramine] võib viia veriste kättemaksude või vägivallani, olla käsitletav vägivalla õigustamise või ülistamisena, kahjustada poliitiliselt tundlikus regioonis avalikku korda, kahjustada seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste väärikust ja õigusi, kahjustada teistesse rahvustesse kuuluvate inimeste väärikust ja õigusi, viia etniliste ja erineva usutunnistusega gruppide vastandumise ja vaenuni ning põhjustada immigrantide vastast vaenu. Kõik need tingimused ei pea korraga esinema, need on lihtsalt erinevatest kaasustest välja nopitud näited.

Ja nüüd Eestist. Nagu ma ütlesin, on § 151 siiani kehtinud. Aga seal on kirjas, et peab olema oht konkreetse isiku elule, tervisele või varale. Selliseid lahendeid, kui võtta ette kohtulahendite register, on Eestis vähe ja nad on kõik n-ö ära kukkunud. Sellepärast ei ole keegi karistada saanud, just sellepärast, et pole olnud võimalik tuvastada konkreetset kannatanut. Võib-olla on mul võimalus küsimustele vastates ka üks konkreetne Riigikohtu lahend välja tuua, et näidata seda probleemi, mis siin on tekkinud – milline üleskutse on vägivallale kutsuv ja miks see kukub ära, kui sul ei ole konkreetset isikut, kelle elule, tervisele või varale on tekkinud oht.

Igal juhul, me ei taha sellist olukorda, et tekiksid ohvrid seetõttu, et kutsutakse üles inimesi vaenama. Me tahame seda ära hoida. Me tahame selle järgmise faasi ära hoida. Seega on mõistlik kõnealust karistusseadustiku paragrahvi täpsustada, et vägivallale üles kutsumine oleks karistatav.

Aitäh! Olen valmis vastama küsimustele.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Maris Lauri, palun!

15:25 Maris Lauri

Aitäh! Hea ettekandja! Ma esitan sellise näitliku küsimuse. Kui keegi isik – isik A – räägib, et kõik usuühingu B liikmed on lollid ja rumalad, siis ma saan aru, et see on vihane kõne või vihakõne. Kui ta kuulutab, et neil inimestel, kes sinna usuühingusse kuuluvad, ei ole õigust elule ja neid ei tohiks üldse olemaski olla, siis võib juhtuda, et mõned tema jüngrid võtavad kätte ja lähevad peksavad mõne selle usuühingu liikme läbi, mille järelmid võivad olla igasugused, ka surm. Ma saan aru, et sellisel juhul saavad karistada need, kes peksavad, aga mitte see isik A, kelle jutu peale kallale minnakse. On see nii?

15:26 Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, see on täpselt nii. See küsimus annabki mulle võimaluse viidata ühele Riigikohtu lahendile, mille korral oli tegemist üsna seda tüüpi kaasusega. Oli selline kaasus, et isik anti kohtu alla sellesama § 151 järgi. Ma loen ette need asjad, mida ta ütles ja mille eest teda vastutusele ei võetud. Ühesõnaga, tal oli käsil sihuke meie-võitlus, mis kutsus avalikult tegevusjuhendi vormis üles vihkamisele ja vägivallale.

Ma tsiteerin kohtuotsust, et millele ta üles kutsus: "Lihtsam ning ühtlasi ainuke kindel viis vabaneda mingist mõtteviisist on selle kandjate füüsiline hävitamine. [---] Mida juhuslikum on hävitamisele kuuluvate inimeste ja objektide valik, seda raskem on neil välja töötada vastustrateegiat." Nii, ja nüüd tuleb mängu usuteema, see on tsitaat: "Kuna kristlus peab Eestist jäägitult kaduma, on ainus võimalus selle saavutamiseks kõigi kristlaste ning juutide likvideerimine ja kirikute purustamine." Järgmine tsitaat: "On selge, et niipea kui terror ühiskonnas on kasvanud massiliseks ning küllalt palju inimesi pööranud maausku, tuleb ühel hetkel minna varjatud tegevuselt üle avalikule ning likvideerida riigivõim." Järgmine tsitaat: "Juhul, kui selleks ajaks on rühmitusse koondunud vähemalt 20 000 meest, kellel on piisavalt kaasaegset relvastust, pole raske ka oma jõududega kõrvaldada valitsus ja parlament." Järgmine tsitaat: "Kõrvaldanud demokraatliku valitsuse, valivad võitlejad enese seast ning õnnistab maausu preester ametisse kuninga." Järgmine tsitaat: "Kõik, kes ei osalenud vabadusvõitluses ning ei oma muid teeneid vabaduse saabumises, kuuluvad orjusse." Veel üks tsitaat: "Juhul, kui üleliigset osa inimesi ei õnnestu müüa mõnesse usaldusväärsesse riiki, tuleb ilmselt siingi rakendada likvideerimist." Ja viimane tsitaat: "Seepärast peavad esmajärjekorras langema rünnaku alla haiglad, sünnitusmajad, koolid ja lasteaiad."

Sellised olid need üleskutsed, tegelikult oli siin ka seesama kristlaste ja juutide likvideerimise üleskutse. Aga kuna konkreetset isikut, kelle elule ja tervisele oht tekkinuks, ei olnud, siis [teisi üles kutsunud] inimest vastutusele ei saanud võtta. Ent kui tegemist oleks olnud karismaatilise inimesega – võib öelda, et antud juhul oli tegemist hulluga või vaimselt haige inimesega –, näiteks inimesega, kes omab suurt kuulajas- või vaatajaskonda ja järgijaskonda, siis võinuks see tuua kaasa väga karmid tagajärjed. Aga tagajärjed nendele inimestele, keda hävitama asutakse, mitte sellele, kes on teisi üles kutsunud.

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

15:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete seal Riigikogu puldis päris ilusa jutluse pidanud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohta, mis sätestab diskrimineerimise [keelu]. Aga te ei ole mitte sõnagi rääkinud põhiseaduse §-st 45, milles on sätestatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni. Kogu küsimus taandub sellele, et selle seaduse rakendamisel peame me alati tuvastama isiku süü, sest kui me vaatame seda sanktsiooni, siis näeme, et see on kuni kolmeaastane vabadusekaotus. Liikluses on asi selge: punane tuli näitab seda, et me ei tohi edasi minna, parema käe reegel ütleb, et paremal käel liiklejal on alati eesõigus. Mille põhjal inimene saab teada, kas ta rikub seda [vihakuritegude vastu võitlemise] seadust või ta ei riku? Selles on küsimus. Selles eelnõus puudub õigusselgus tavakodaniku jaoks.

15:31 Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, vägivallale üleskutsumine on tegelikult üsna selge – sa tahad kellelegi vaimselt või füüsiliselt haiget teha. See on vägivald. Ma arvan, et ükski mõistlik inimene, kes mõtleb, ei pea hakkama defineerima, mida see haiget tegemine ikkagi tähendab. Ja kui rääkida sõnavabadusest, siis minu meelest ei peaks sõnavabadus olema see, et mul on õigus kutsuda üles vägivallale. Jah, mul on õigus avaldada kriitilisi arvamusi ja mul on õigus öelda vihaselt – nagu ma ütlesin, vihast kõnelemist ei keela see eelnõu kuidagi ära, sõnavabadust see ei piira. Aga ma ei saa aru sellest, kuidas on sõnavabadusega seotud see, et mul peab olema õigus kutsuda üles kedagi füüsiliselt ründama või et mul peab olema õigus kutsuda üles kedagi likvideerima. Nagu ma Ameerika psühholoogidele viidates ütlesin, on see tegelikult esimene faas selleks, et jõuda sinna, kus keegi saab päriselt viga.

Nüüd õigusselgusest. See küsimus oli ka meil õiguskomisjonis teemaks. Ma toon [võrdluseks] ühe näite karistusseadustikust, aga võin ka mitu näidet tuua. Kui te ütlete, et see, mis ma ette lugesin, ei ole selge, kuigi see on väga kitsas, siis võtame näiteks karistusseadustiku § 262 "Avaliku korra rikkumine", milles [on nimetatud] avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Kui te ütlete, et on väga selge, mis on käitumise üldnõuded – nende rikkumise eest on karistusseadustikus ette nähtud karistus –, siis mina väidan vastu, et see on palju ebaselgem paragrahv. Kuidas seda sisustada? Mis on käitumise üldnõuded?

Ma toon teise näite enda praktikast advokaadina. Kui ma olin advokaat, siis oli minu põhiline valdkond konkurentsiõigus. Põhiline paragrahv, millega töö käis, oli karistusseadustiku § 400, mis puudutab konkurentsi kahjustavat kokkulepet, samuti § 401. Siin on loetletud need asjad, mis on keelatud. Aga kuidas seda sisustada? Mis on näiteks ettevõtetevaheline kokkulepe, millega piiratakse tootmist ja teenindamist? Kuidas seda tõlgendada? Kas see on suuline kokkulepe või kirjalik kokkulepe? On see lihtsalt silmapilgutus, millest tuleneb tagajärg? Seda sisustatakse erineva, ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni praktikaga ning Eesti kohtutes [selline lähenemine], muide, täiesti toimib. Mis miski täpselt on? Selleks on olemas analoogiad.

Tulen tagasi meie eelnõu juurde. See puudutab hästi kitsast [valdkonda] – avalikku vägivallale õhutamist, avalikku vaenu õhutamist, millega ei kaasneb mitte ainult oht elule ja tervisele, vaid ka oht avalikule korrale. Ja nagu ma ütlesin, on avalik kord see, et inimesed ei tunne ennast turvaliselt, kuna võib tekkida rahutusi.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

15:34 Siim Kiisler

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Sa rääkisid oma ettekandes pikalt sellest, et loogika on see, ma tsiteerin, et avalik vaenamine kasvab kergesti üle tegudeks. See oli üks tugev telg ja postulaat. Pärast rääkisid sa pikalt sellest, kuidas Eestis on olukord selline, et ei ole selliseid kohtulahendeid ega juhtumeid. On olnud küll avalikku vaenamist, sinu väitel, aga ei ole konkreetset kannatanut – see on nagu põhihäda. Ja siis jõudsid sa järeldusele, et peaks hakkama sõnavabadust piirama, et avalik vaenamine ei saaks kasvada üle selleks, et oleksid konkreetsed kannatanud. Samal ajal sa ise pikalt kirjeldad, kuidas Eestis selliseid juhtumeid ei ole. Miks seda kõike siis üldse vaja on, kui sa ise just tõestad, et Eestis sellist olukorda ei ole?

15:35 Kaja Kallas

Aitäh küsimuse eest! See ei vasta päris tõele. Mis on probleem? Probleem on selles, et näiteks kui keegi ründab kedagi, läheb kellelegi kallale, siis Eestis ei koguta statistikat, miks keegi kellelegi kallale läks. Kas ta läks sellepärast, et ta luges mingisugust internetifoorumit, kus öeldi, et, ma ei tea, pekske homosid? Kas ta luges seda ja siis nägi kedagi, eks ole, kelle kohta see määratlus võib-olla käib, ja ta läks talle kallale? Seda teavet ei koguta, kui kannatanu eraldi ei ütle, et mind rünnati sellepärast, et ma olen homo, või mulle tuldi sellepärast kallale. Ja seetõttu seda statistikat ei koguta. Need paragrahvid, mille alusel neid kuritegusid menetletakse, käsitlevad isikuvastaseid kuritegusid, mõrvu, peksmist, isikule kahju tekitamist. Need ei ole § 151.

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kai Rimmel, palun!

15:37 Kai Rimmel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! § 151 "Vaenu õhutamine" algab [teie eelnõus] nii: "Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vaenule [või vägivallale isiku või isikute rühma vastu]" ja lõpeb sõnadega "kui sellega on põhjustatud oht avalikule korrale". Te tõite oma esituses välja mitmeid oletusi, aga nimetage konkreetselt mõned tegevused, mille korral tekib reaalne oht avalikule korrale.

15:37 Kaja Kallas

Aitäh! Avaliku korra puhul, nagu ma ütlesin – kui vaadata karistusseadustiku kommentaare –, on tegemist inimeste ühiselu alustega ja ühiskonnas kehtiva suhtlemiskorraga, mis eksisteerib sõltumata konkreetsest riigivõimust ja selle vormist ning mille eesmärk on tagada ühiskonnaliikmete turvalisus. [Avaliku korra ohustamise] näiteks ongi tegelikult see, kui teatud ühiskonnagrupid ei tunne ennast enam turvaliselt, sellepärast et kutsutakse üles neid vaenama ja nende suhtes vägivaldselt käituma. Sellisel juhul ongi juba tekkinud reaalne oht avalikule korrale, sest inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt.

Aga kui mõelda konkreetsete juhtude peale, siis ma usun, et [oht avalikule korrale esineb näiteks siis,] kui on teada, et toimub mingisugune meeleavaldus ja seal kutsutakse üles kellegi suhtes vägivalda kasutama ja siis need inimesed, kes sellel meeleavaldusel osalevad, sellest lähtuvad ja lähevadki kellelgi kallale. Näiteks kui keegi ütleks, et noh, ma ei tea ... Näiteks mina kuulun sellisesse ühiskonnagruppi nagu naised – naised ei moodusta muidugi vähemust, jah, naisi on meie ühiskonnas üle 50%, aga kui kutsutaks üles minu suhtes vägivalda kasutama, näiteks öeldakse, et vägistage naisi, siis ma tunneksin ennast ebaturvaliselt. Ma ei julge võib-olla enam õhtuti väljas käia jne. Ma arvan, et see ei ole hea. Ma arvan, et meil on praegu hea turvaline ühiskond ja see peakski niimoodi jääma.

Vaatame seda, kuidas on arenenud meie kommentaariumid. Kunagi oli nii, et inimesed esinesid anonüümsete kommentaaridega, sest neil oli häbi avalikult oma nime ja näoga öelda nii hulle asju, nagu nad anonüümsetena ütlesid. Nüüd on olukord liikunud selles suunas, et kommenteeritakse oma näo ja nimega ning öeldakse välja samamoodi päris räigeid asju. Küsimus on selles, kas olukord jääb selliseks, et inimesed elavad oma viha välja kommentaariumis, või liigutakse sealt kuhugi edasi, nii et keegi saab viga. Küsimus ongi selles, kas me peame ära ootama selle hetke, kui keegi saab viga.

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

15:40 Siim Pohlak

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea esineja! Teooria on huvitav, aga ma prooviks seda ka praktikas järele. Küsin, et kui see seadus vastu võetakse, siis mis juhtuks sellise sõnavõtu järel: "Puhastustuli vahendina ei aegu. Sellega on hävitatud nakatunud raipeid ja vammi täis maju. Sina, [järgneb ajakirjaniku nimi], jääd oma jutuga suuruselt kahe vahele. Põlemine aitab, kui Sa ei suuda pool sajandit järjest ärgata ega uinuda mõtteta Riigikogu alandamisest, kui Sa ei armasta oma riiki, vaid teda teotad, kui kogu Eesti poliitika on Sulle [nüüd ma pean tegema piiksu] – piiks, piiks – ja kärbatanud – piiks –, kui kõik Su mõtteteed viivad lõpuks Riigikogu palkadeni." Te viitasite, et olete advokaat. Võib-olla te oskate anda hinnangu, mis selle seaduse jõustumise korral sellisele sõnavõtule järgneks. Kas meil võiks olla oht kaotada siit saalist hea kolleeg Ligi?

15:41 Kaja Kallas

Jah, aitäh! Sellisele sõnavõtule järgneb see, et see inimene, keda on niimoodi solvatud ja vihaselt rünnatud, saab minna kohtusse ja nõuda kahju hüvitamist, moraalse kahju hüvitamist. Aga see sõnavõtt, mille te ette lugesite, ei kutsu üles mingile avalikule või ühiskonnagrupi liikmete vastu suunatud vägivallale. See kaasus või see sõnavõtt, mis te välja tõite, ei läheks § 151 alla.

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te siin olemuslikult rääkisite ja mängisite selliste sõnadega nagu "sallimatus" ja "ühiskonnagrupid" või midagi sellist. Räägime siis sotsiaaltööst ja lühendist VSN, mis tähistab veeni süstivat narkomaani. Ühiskond on kuulutanud selle inimgrupi suhtes sallimatust, samas me teame, et näiteks abi mitteosutamine on karistatav. See tähendab seda, et sallimatuse tõttu võivad mitmed kodanikud jätta VSN-ile abi osutamata, kui too on saanud üledoosi ja [tema ellujäämise] küsimus on mõnes minutis. Kas me hakkame nüüd rääkima nendest poliitikutest, kes tegelikult kutsuvad üles sallimatusele veeni süstivate narkomaanide suhtes? Selle mõjul mõni inimene võib-olla mõtlebki, et jätab kiirabisse helistamata. Aga mis saab siis, kui inimene juhtumisi ei ole nii pädev ja arvab, et võib-olla on tegemist epilepsiaga, ja ta lihtsalt pelgab? Mõned inimesed pelgavad ka verd. Millised on tagajärjed – kas süüdi jääb nüüd see kodanik, kes ei osuta veeni süstivale narkomaanile abi, või poliitik, kes tegelikult kutsub üles, et kuulutame narkomaania vastu välja suure sallimatuse kampaania?

15:43 Kaja Kallas

Aitäh! See ei puuduta kuidagi seda paragrahvi, sest nagu ma ütlesin ja korduvalt rõhutasin, räägib § 151 avalikust vaenule ja vägivallale kutsumisest. See ei räägi sallimatusest laiemas mõistes, vaid vägivallale kutsumisest ja seda teie kirjelduses ju ei olnud.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:43 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siin seda § 151 "Vaenu õhutamine". [Siin on öeldud, et karistatakse] tegevuse eest, millega on avalikult kutsutud üles vaenule, näiteks seoses veendumustega, kui selle tegevusega on põhjustatud oht avalikule korrale. Mul on mitu küsimust. Meil siin saaliski on erakondasid erisuguste, vastandlike veendumustega. Küsimus on selles, et inimene peaks ju täpselt teadma, mis hetkest mingi asi on rikkumine. Praegu jääb mulje, et see on väga hajuv. Mul on konkreetne küsimus. Kas selle seaduse rakendamisel on plaanis markeerida ära mingid konkreetsed sõnad, nii et isik teaks, et kui ta neid sõnu kasutab, siis see on vaenule õhutamine? Või hakkabki see lähtuma lihtsalt ametniku subjektiivsest tõlgendusest?

15:44 Kaja Kallas

Aitäh! Vägivallale ja vaenule õhutamine – no vägivallale õhutamine, ma arvan, on üsna selge. Minu meelest tuleb ikkagi lähtuda tervest mõistusest, et mis keelatud on. [Tuleb hinnata,] kas sellega, kui ollakse kellegi suhtes vaenulik, kaasneb oht avalikule korrale või kellegi elule ja tervisele. [Kui oht kaasneb, siis] sellisel juhul saab seda inimest vastutusele võtta, aga kui seda ei kaasne, siis kaasust ei ole. Kui vaadata eesti keele seletavast sõnaraamatust järele, mis vaenu mõiste alla kuulub, siis on näha, et tegemist on ägeda sallimatuse, vihkamise, leppimatu vaenuga. Aga [§ 151 kohaldamiseks] peab sellel olema ka tagajärg. Te teate ise väga hästi – olete samuti juurat õppinud –, et täidetud peab olema ka subjektiivne koosseis. Kõik need tunnused peavad koos esinema ja sellisel juhul saabki võtta inimese vastutusele. Sul peavad olema subjektiivsed tunnused, sul peab olema kogu kvalifitseeritud koosseis. Ma arvan, et nii nagu teiste karistusseadustiku paragrahvide puhul, hakatakse ka seda [praktika käigus] sisustama, et mis selle alla ikkagi läheb ja mis ei lähe. Ma arvan, et tuleb vaadata kogumit. Lihtsalt vaenulikult rääkimine ei too veel tagajärge kaasa.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

15:46 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Kõigepealt, minu meelest on see väga oluline ja põhimõtteline debatt ning mina küll väga tänan Reformierakonda selle teema tõstatamise ja arutamise eest. Eks ma mõnes mõttes jätkan sealt, kust mõned eelkõnelejad on alustanud. Minu jaoks on üsna selge, mida tähendab see, kui keegi kutsub avalikult üles vägivallale. Lisaks on [kõnealuses sättes] loetletud hulk näiteid rühmadest. Ma juhin siinkohal tähelepanu sellele, et siit [saalist] on pikalt läbi käinud, justkui see paragrahv kaitseks ainult vähemusi, kuigi tegelikult selle sõnastus ju ei täpsusta, et see peab olema vähemusgrupp. Selleks võivad tõepoolest olla ka naised, kes on ühiskonnas enamuses, või mõni muu grupp, kes on tegelikult suures enamuses. Aga jah, siin on ka fraas "on põhjustatud oht avalikule korrale" – see on minu jaoks võib-olla kõige suurem küsimärk. Kuidas täpselt tagantjärele tuvastatakse või mis viitab sellele, et avalikule korrale on tõepoolest oht tekkinud? Sama probleem on ka ähvardamise puhul. Väga keeruline on olnud ähvardamise ohvritel tõestada, et neile on tekkinud reaalne oht.

15:47 Kaja Kallas

Aitäh! Paljude karistusseadustiku paragrahvidega on sama mure, et neid tuleb sisustada. Aga nagu ma ütlesin, seletavad karistusseadustiku kommentaarid lahti, mis see avalik kord on ja mis juhtuma peab. [Oluline on] see, et turvalisus väheneb. Näiteks kui on suur grupp inimesi, kes järgivad mõnda väga osavat sõnaseadjat ja tema kutsub üles sellistele [vägivaldsetele] asjadele, siis võib öelda, et võib tekkida oht avalikule korrale, sest inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt. Sellesse ühiskonnagruppi kuuluvad inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt.

Praegu on põhiline probleem see, et esitatud kaebuste korral pole tekkinud ohtu isikule. Toon sellesama näite, mis te ütlesite, et kutsutakse üles vägivallale naiste vastu. Mina kui naine lähen seepeale politseisse ja ütlen, et mina kui naine tunnen, et mind selle [üleskutsega] rünnatakse. Praegu ütleks politsei mulle nii, et sul pole alust, sest see ei olnud suunatud konkreetselt sinu pihta, sinu elule ja tervisele ei ole mingit ohtu. Ja vägivallale kutsuja pääsebki karistuseta. Samas, kui näiteks selle tagajärjel – ja me ei tea, kas side selle konkreetse üleskutsega on olemas – hakatakse naistele rohkem viga tegema, siis on igal juhul avalikule korrale oht tekkinud, sellepärast et need inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt.

Võite teha ettepanekuid, kuidas seda [sätet] paremini sõnastada. Aga täpselt nii nagu teiste karistusseadustiku paragrahvidega on ka selle sättega nii, et seda sisustavad kohtupraktika, karistusseadustiku kommentaarid, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, kus leidub näiteid selle kohta, mida see endaga kaasa võib tuua.

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

15:49 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Minu jaoks on siin palju küsimusi. Kõigepealt etteheide: meil on koroona ja me peaksime tegelema koroonaga. See on suur põhiprobleem.

15:50 Kaja Kallas

Teie tulete seda ütlema! (Naerab.) Palun, tõesti, andke andeks!

15:50 Paul Puustusmaa

Aga nüüd me võtame ette Euroopa Liidu 2008. aasta otsuse ja hakkame tegelema selle Euroopa Liidu otsusega, mis on 12 aastat vana. Miks? Teine küsimus on selles, et miks te olete teinud sellise väga karmi paradigmaatilise muudatuse. Praegu kehtiv karistusseadustiku § 151 ütleb väga selgelt, et me lähtume isiku suhtes tehtavatest tegudest – oht isikule, tema varale –, aga teie muudate selle täielikult ära, kaotate isiku ja määrate subjektiks avaliku korra. See on mitteliberaalne lähenemine. Miks te seda teete? Kas see tuleb sellest, et ... Ah, olgu! Miks te seda teete?

15:50 Kaja Kallas

Esiteks on muidugi ülinaeruväärne teie etteheide, et me koroona ajal selle teemaga tegeleme. Tuletan meelde, et te ise surute siin läbi mingit rahvahääletust, millel ei ole koroonaga mingit seost. Meie eelnõu on esitatud, ma arvan, seitse nädalat tagasi või isegi varem, aga see tuli alles praegu menetlusse. Kõiki teemasid ei saa ka kohe maha võtta.

Miks me sellega tegeleme? Sellepärast, et kasvav vaenulikkus ohustab otseselt vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi. Tänu teie referendumile, millega te kavatsete üles kütta sallimatust teatud inimeste või ühiskonnagruppide suhtes, on oht, et asjad lähevad käest ära, praegu palju hullem, kui see on olnud varem. Mujal maailmas on olnud väga halvad tagajärjed sellel, kui vihkamisel või vaenamisel on lastud nendest eri staadiumitest edasi minna. Kas me peame need halvad tagajärjed ära ootama või võiksime selles osas ikka kuidagi korra majja lüüa ja öelda, et tegelikult see ei ole okei, et me õhutame vägivalda või vaenamist, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed? Eestlasi ei ole nii palju, et me võiksime arvata, et kellegi kaotamine oleks justkui mõistlik. Riigikogu peab tegelema kõikvõimalike teemadega, mis ühiskonnas olulist kajastamist leiavad.

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

15:53 Ruuben Kaalep

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te põhjendasite enda kaitstavat eelnõu sellega, et me kuulume samasse väärtusruumi Lääne-Euroopa riikidega. Palun öelge, kas teie arvates me tõepoolest saame kuuluda nendega samasse väärtusruumi, olles rahvusriik, kelle ülimaks eesmärgiks on oma rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – kuuluda samasse väärtusruumi nende riikidega, kelle immigratsioonipoliitika on teinud võimalikuks põlisrahvuste vähemusse jäämise oma ajaloolisel kodumaal.

15:53 Kaja Kallas

Aitäh! Ka teiste riikide ülimaks eesmärgiks on oma rahvuse ja kultuuri säilitamine. Selles mõttes ei näe ma siin mingit vastuolu. See, et Eesti on kuulunud Euroopa väärtusruumi – me oleme tahtnud sinna kuuluda juba vabariigi algusest alates. Meenutagem kas või üleskutset "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". Ma arvan, et need väärtused on olnud kogu aeg samad.

Ma ei tea, millisest riigist te räägite, kus põlisrahvus oleks vähemuses. Ma ei tea ühtegi sellist Euroopa riiki, kus põlisrahvus oleks vähemuses. Ma ei mõista seda kontseptsiooni selles suhtes, et mis see rahvusriik siis on. Kas see tähendab etnilist rahvusriiki, [kus elavad] ainult need, kelle geenid näitavad, et nende sugupuus ei ole kedagi, kellel oleks väljastpoolt mõni geen sees? Mis see rahvusriik on? Meie riigi põhimõte on ju see, et me oleme kodanike riik, ja kodanikud võivad olla ka teisest rahvusest, neil võivad olla teistsugused juured. Või on teie arvates riik ainult see, kus on ainult õigest rahvusest inimesed?

Minu teada ütleb Eesti põhiseadus, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kes on rahvas? Rahvas on üldiselt Eesti kodanikud ... Eesti elanikud, sorry! Mitte Eesti kodanikud, vaid Eesti elanikud. Nemad on rahvas, ja muide, nad ei ole alati olnud eestlased. Muidugi me võime sel teemal vaielda, aga jään endiselt selle juurde, et Euroopa väärtusruum on kindlasti see, mida me oleme jaganud.

15:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

15:55 Mihhail Lotman

Härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma pean tunnistama, et mul oli üsna piinlik kuulata seda juttu. Seal oli mitu vastuolu, ja vastuolu oli ka teie seletuse ja seadusettepaneku teksti vahel. Aga oli ka otseselt valesid väiteid. Ma toon neist ainult ühe. Te esitasite nimekirja riikidest, kus vaenu- või vihakõne on keelustatud, ja tõite esile Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikides ei ole see nii. Ameerika Ühendriikides on mitu korda katsetatud seda sisse viia. On kümmekond ülemkohtu otsust, milles öeldakse, et esimene põhiseaduse parandus on ülimuslik kõikide nende [katsetuste suhtes]. Ja kui te Ameerika kohta näiteid tõite, siis te ajasite segamini hate crime'i ja hate speech'i. Need ei ole üks ja seesama. (Kaja Kallas kommenteerib.) Jah, te rääkisite, et hate crime on kriminaliseeritud, aga see ei ole hate speech. Kuidas?

15:57 Kaja Kallas

Ei olegi. Sellest ei räägi ka meie eelnõu.

15:57 Mihhail Lotman

Nüüd ma tahangi küsida, et kas te ise ei saa asjast aru või te tahate meid eksitada.

15:57 Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen ju kogu aeg rääkinud vaenukuritegudest, ma ei rääkinud vaenukõnest. Ma ei olegi sellest rääkinud, ja ka meie eelnõu ei räägi sellest. Meie eelnõu räägib avalikest tegudest, millega kutsutakse üles vaenule või vägivallale isiku või isikute rühma vastu seoses tegeliku või arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või varalise või sotsiaalse seisundiga ning millega on põhjustatud oht avalikule korrale.

Kui me räägime karistusseadustiku §-st 58, siis [meie eelnõu] lisab raskendavate asjaolude hulka selle, et süütegu pannakse toime vaenulikkusest isiku vastu seoses tema tegeliku või arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või varalise või sotsiaalse seisundiga. Näiteks tapmine, mis on toime pandud seoses vaenamisega põhiseaduse §-s 12 nimetatud kuuluvuse tõttu, oleks sellisel juhul käsitletav [kuriteona] raskendavatel asjaoludel. Sellisel juhul toime pandud kuritegu, mis läheb karistusseadustikus võib-olla mõne teise paragrahvi alla, näiteks isikule kehavigastuse tekitamine, oleks see, millest teie räägite. See on see paralleel, mis teil seoses Ameerika reeglitega tekkis.

Aga põhimõtteliselt, kui neid sõnastusi vaadata, siis ma ütlesin ka seda, et USA-s on hate crime kuritegu, aga neil on eri osariikides eraldi süüteokoosseisud, nii et selles mõttes on see osariigiti väga erinev. Aga põhimõtteliselt – korra loen siit – on föderaalse kuriteona vihakuritegu käsitletav siis, kui tegemist on osariikidevahelise konstitutsioonilise liikumisvabaduse tõsise riivega. Selles mõttes on jah piiratud see, millal [kuritegu] muutub föderaalseks. Aga ma ei ole Ameerika kohtusüsteemiga nii hästi kursis kui Kontinentaal-Euroopa kohtusüsteemiga, meil ongi erisugused lähenemised. Nemad ei pane ju otseselt seadusi niimoodi kirja, nagu meie oleme harjunud, vaid lähtuvad väga palju kaasustest, mis tõlgendavad seda, kuidas ühte või teist asja käsitletakse. Aga igal juhul on sellised reeglid USA-s olemas. Detaile ma ei oska Ameerika süsteemi kohta nii täpselt välja tuua, aga ma ei tea, kas see ongi üldse oluline.

16:00 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun!

16:00 Urmas Espenberg

Austatud asespiiker! Hea esineja! Te kaitsesite siin sisserändajaid, kellest enamik on moslemid. Aga kas te teate, et Lääne-Euroopas on selliseid moslemikoole, kus on käibel vahhabistlikud õpikud, milles valgeid kutsutakse ristisõdijateks ja homodeks, ning vähe sellest, juute nimetatakse ahvideks ja valgeid inimesi, kristlasi, sigadeks? Kuidas see kvalifitseerub? Kas teie arvates on see käsitletav vihakõnena?

16:01 Kaja Kallas

Ma ei mõista teie küsimuse sissejuhatust. Kus ma sisserändajaid kaitsesin või kuidas ma neid üldse siin puudutasin? Ma ise ei pannud seda küll tähele – kui, siis ainult Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile viidates. Aga jällegi, mina ei ole see inimene, kes hakkab kvalifitseerima paragrahvi sisu. See kõik, mis te ette lugesite, on väga inetu, aga ma ei oska selle kohta midagi [täpsemat öelda]. Ma ei tea, kas seal on kutsutud üles ka otseselt vägivallale. Ma ei oska seda konkreetset kaasust kommenteerida.

16:02 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner, palun!

16:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Saatan peitub detailides. Mulle tundub, et Reformierakonna varasemad justiitsministrid Rein Lang ja Hanno Pevkur tajusid seda, kui nad olid vastu praegu meil menetluses oleva seaduseelnõu sellisel kujul esitamisele. Mida te tegelikult arvate, kas selline sõnavabaduse nõrgestamine ja sealt tüki küljest hammustamine ei või ühel hetkel Reformierakonnale vastulööki anda, kui leitakse, et mõni teie väide ka justkui ei meeldi? Tihti hirmutatakse rahvast või soovitakse, et pahalased saaks eemale lükatud, aga kas selline sõnavabaduse selge nõrgestamine ei või olla ka teie enda erakonna vastu rakendatav?

16:03 Kaja Kallas

Aitäh! Sõnavabadust see eelnõu kuidagi ei piira. Nagu ma korduvalt olen rõhutanud, on vihaselt kellegi suunas sõnade loopimine endiselt lubatud. Ma ei tea, et minu erakond oleks kutsunud üles vägivallale mingi ühiskonnagrupi suhtes, ja ma arvan, see erakond ei tee seda ka edaspidi. Muidugi, kui keegi seda teeb, siis peaksime me samamoodi nagu kõik teised Eesti kodanikud vastutama seaduse ees ja loomulikult tuleks see paragrahv siis kasutusele.

16:04 Aseesimees Siim Kallas

Johannes Kert, palun!

16:04 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Breiviku korraldatud massitapmine Norras järgnes – nagu uurimine selgitas – vihastele üleskutsetele sotsiaalmeedias, siin ei ole mingit kahtlust. Toon ka teise näite. Paljude arenenud riikide sõjavägedes tehakse süsteemset tööd sõjakuritegude ärahoidmiseks. Igasugune kontrollimatu lõõpiv kõneviis, mis võib kriitilises olukorras esile kutsuda alateadlikku, ebaratsionaalset vägivalda, on karistatav juba allüksuste ülemate tasemel. See praktika on kujunenud mitmete 20. sajandi sõdade tagajärjel. Kindlasti on oluline leida tasakaal sõnavabaduse ja kuritegudele üleskutsuva vihakõne vahel. Millisena teie seda tasakaalupunkti näete?

16:05 Kaja Kallas

Aitäh! Seda tasakaalupunkti on tegelikult lahanud Euroopa Inimõiguste Kohus, mille praktikas on sõnavabadus väga oluline teema. Tegelikult ongi Euroopa Inimõiguste Kohus teatud kaasustes leidnud, et võimaliku vägivalla ärahoidmine kaalub teatud juhtudel üles sõnavabaduse piiramise. Sa ei või kutsuda üles vägivallale, sest see võib kaasa tuua [rasked] tagajärjed. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on see õigustatud mitmesuguste juhtumite puhul, näiteks siis, kui ühiskonnas valitseva konfliktisituatsiooni tõttu võib [sõnavabadus] viia veriste kättemaksude, vägivallani. Miks see sõnastus selline on? See tuleb lihtsalt ühest kohtulahendist, Sürek vs. Türgi riik. Selles kaasuses kutsuti üles vägivallale kurdide suhtes, kui ma õigesti mäletan. Mul ei ole see kaasus välja trükitud. Aga põhimõtteliselt on tegemist selliste asjadega, mille korral risk või oht, mis tekib ühiskonna turvalisusele, on suurem kui piirang, et inimene ei või kutsuda üles vägivallale. Tema sõnavabadust piiratakse nii palju, et ta võib küll öelda koledaid sõnu kellegi suunas, aga ta ei tohi õhutada vaenu nii, et selle tagajärjel saab keegi viga.

Ma olen nõus, et see tasakaalupunkt peab kindlasti ka meie enda kohtupraktikas selguma. Aga meil on seejuures abiks teiste riikide lahendid ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, mis aitavad seda [sätet] sisustada.

16:08 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

16:08 Jürgen Ligi

Aitäh! See valdkond ei ole mulle väga kodune ja ma ei ole ka selle eelnõu ettevalmistuse juures olnud, küll aga olen sattunud seisu, kus ma pean seda kaitsma või, kuidas öelda, õigustama. Sotsiaalmeedia on tänapäeval selline. Kas te aitaksite mind põhipunktidega: mis on need argumendid, miks seda seadust ei saa süüdistada selles, et ta võtab ära sõna-, kõne- ja vihavabaduse? Mis on need põhilised punktid, hästi kontsentreeritult?

16:09 Kaja Kallas

Aitäh! Vabandan kõigi ees, kes on seda juba mitu korda kuulnud. Ma vastan siis uuesti. Erinevus on see, et selle eelnõuga me muudame karistatavaks vaenu õhutamise ja vägivallale kutsumise, kui sellega tekib oht avalikule korrale. Vihase kõne ja vaenukõne vahe on see, et vihakõne on vihaselt öeldud sõnad, solvangud, rünnakud, kriitika – seda õigust ei võta selle eelnõuga keegi ära –, vaen on aga eesti keele seletava sõnaraamatu järgi äge sallimatus, vihkamine ja leppimatus kellegi vastu. Vihane kõne võib olla küll psüühilise vägivalla tunnustega, aga ei pruugi, sõltub asjaoludest. Vaenamine on raskem viha vorm ja sisaldab selget psüühilist rünnakut, vägivalda või sellele üleskutset. Vahe ongi selles. Ja põhimõtteliselt selleks, et vaenamine oleks karistatav – kui vaadata teiste Euroopa riikide praktikat ja Euroopa Liidu arusaamisi –, peab see olema isiku- või grupivastane ja vägivallale kutsuv mitte konkreetse isiku isikuomadustest lähtuvalt, vaid lähtuvalt isiku grupikuuluvusest ehk nendest omadustest, mida isik ei ole ise valinud, vaid mis on sünnipärased ja kuuluvusest tulenevad.

Miks sellist vaenamist keelatakse? See on nii sellepärast, et vaenamisel on eri tasandid ja Euroopa ajalugu on näidanud, et üks faas viib teiseni. Ajaloost on näha, kuidas juutide, homode ja muude vähemuste vaenamine, mingi grupikuuluvusega inimeste vaenamine on viinud sallimatusest samm sammu haaval edasi selleni, et vaenatavatele minnakse füüsiliselt kallale. Põhimõtteliselt ongi nii, et sa võid endiselt rääkida vihaselt ja solvata, ja loomulikult saavad inimesed anda sind kohtusse, kui sa neid solvad, aga sellele ei järgne mingisugust karistusseadustikust tulenevat tagajärge. See järgneb siis, kui sa kutsud konkreetselt ja avalikult üles vägivallale.

16:11 Aseesimees Siim Kallas

Heljo Pikhof, palun!

16:11 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui justiitsminister komisjonis valitsuse seisukohta tutvustas, ütles ta, et seadusesse ei panda ühiskondlikku moraali, karistusseadustiku § 151 lõige 1 juba karistab raskematest keeldudest üleastumist ning abstraktne määratlus ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul sobiv. Raivo Aeg sõnas, et karistusseadustiku § 58 sätestab karistust raskendavad asjaolud ja selles paragrahvis on raskendava asjaoluna ära märgitud ka "muu madal motiiv". [Ta lisas, et] madala motiivina on kindlasti võimalik käsitleda teatud hoiakute väljendamist mingi sotsiaalse grupi, usu, soo, rassi ja muu suhtes. Kas tõesti hõlmab "muu madal motiiv" ka teie eelnõu?

16:12 Kaja Kallas

Aitäh! See on tegelikult hea küsimus. See on hea näide kõigile neile, kes ütlevad, et meie eelnõu on segane, näiteks sellesama § 58 osas, kus me ütleme selgelt, mis võiks olla raskendav asjaolu. Oleme öelnud, et lähtuda tuleks vaenulikkusest isiku vastu seoses tema tegeliku või arvatava grupikuuluvusega – ma ei hakka siin kõiki neid tunnuseid üles lugema. See on ju tunduvalt selgem kui "madal motiiv", mida tuleb alles sisustada. Nii et minu meelest aitab § 58 punkt 14, mida meie välja pakume, olukorda pigem täpsustada ja teeb lihtsamaks kvalifitseerimise, kas tegemist on raskendava asjaoluga või ei ole. Seetõttu, jah, ma ei olnud justiitsministriga komisjonis nõus. Selliseid sõnastusi on karistusseadustikus palju, mis on väga abstraktsed, kas või seesama "avalik kord", mille ma enne näitena ette lugesin. Nii et jah, pigem meie säte on täpsem.

16:13 Aseesimees Siim Kallas

Siim Kiisler, palun!

16:13 Siim Kiisler

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaksin täpsemalt aru saada, kuidas sa seda ohtu avalikule korrale defineerid. Sa rääkisid siin [avalikust korrast] karistusseadustiku mõistes, aga ma vaatasin, et karistusseadustik ei defineeri avalikku korda ega ohtu sellele. Hoopis korrakaitseseadus defineerib avaliku korra ja ka ohu avalikule korrale, samuti korrarikkumise. Seadus ütleb nii: "Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine." Aga oma vastustes sa rääkisid, et piisab sisuliselt sellest, kui inimesed ei tunne ennast enam turvaliselt. Ma ei tea, kas ma sain midagi valesti aru, aga see kõlab väga hirmutavalt. Võtame näiteks poliitiliste veendumuste küsimuse: keegi ütleb midagi konservatiivide või liberaalide kohta ning inimene läheb seepeale politseisse ja teatab, et ta ei tunne ennast enam piisavalt turvaliselt, kuna ta peab ennast konservatiiviks või liberaaliks. Lähebki lahti kriminaalasi, inimene muutub kahtlustatavaks, masinavärk läheb käima. Ja siis sa ütled, et las kohtud klaarivad ja tulevad pretsedendid. Kas ma tõesti saan õigesti aru või sa päris nii hirmsalt seda siiski ette ei kujuta? Vabandust, et üle aja läksin!

16:15 Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! See korrakaitseseaduse paragrahv, mille te ette lugesite, sisustab minu meelest väga hästi selle, mis on "oht avalikule korrale". Minu tõlgendus lähtus karistusseadustiku kommentaaridest, aga igal juhul ma usun, et [tõlgendamisel] lähtutakse ka sellest, mis on seadustes kirja pandud, ja see korrakaitseseaduse paragrahv ütleb ju tegelikult täpselt, millal oht võib tekkida. Seda tõlgendamisel kindlasti kasutatakse.

Ma arvan, et see kaasus, et keegi nüüd läheb [politseisse] ja lihtsalt algatatakse asi täiesti suvaliselt, ei ole reaalne ega ole ka praegu sellega tegemist. Ma tean ise öelda, et konkreetsete teemade puhul, kui ka mulle on tehtud väga selgeid ähvardusi, ei ole enamiku nende asjade korral algatatud mingit menetlust.

Aga korrakaitseseadust kindlasti kasutatakse avaliku korra sisustamisel. Aitäh, et sa sellele paragrahvile viitasid!

16:16 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randperel on protseduuriline küsimus.

16:16 Valdo Randpere

Hea juhataja! Paraku ei ole selle eelnõu teksti enam saalis mitte üheski riiulis. Kas oleks võimalik see probleem lahendada?

16:17 Aseesimees Siim Kallas

Ma loodan küll. Ma loodan, et kolleegid aitavad. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma pean ütlema välja, et te flirdite siin selliste lahedate sõnapaaridega nagu "äge vaen". Aga kui ei ole veel päris äge vaen, siis põhimõtteliselt ei saaks [see paragrahvi alla] minna. Minu küsimus on – oli ka komisjonis – selle kohta, et te viitasite, et on olemas verine kättemaks. Aga sellel on erinevad vormid, näiteks kogukondlik kaasamine ehk omakohus, võib-olla mõnes teises formaadis on selleks lihtsalt keelepeks, mis tekitab mainekahju. Ja sellele võib järgneda varaline kahju, nagu te viitasite. Varaline kahju on ka [võimalik], mitte ainult see, et [keegi] võib [kallale] tulla. Sellest arusaamatusest võib aga tekkida konflikt, mis võib paisuda füüsiliseks konfliktiks. Mil määral seda verd peab olema, et see oleks verine kättemaks, millele te viitasite? Või piisab ka kriimustusest, isegi sellest, kui näiteks ründe tõrjumisel lööd mööda?

16:18 Kaja Kallas

Aitäh! Kuna see verine kättemaks oli teil teemaks ka komisjonis, siis ma saatsin ju teile meili peale selle Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi, et saaksite ise lugeda, mida see "verine kättemaks" Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast tähendas ja milline oli oht. Ma ei hakkaks seda siin refereerima. Selleks lahendiks oli Sürek vs. Türgi, te leiate selle oma mailbox'ist ja saate ise lugeda.

16:18 Aseesimees Siim Kallas

Kert Kingo, palun!

16:18 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tahaks ikka selgust saada, kuidas teie eelnõu paragrahvid võiksid hakata rakenduma. [Teie pakutud] §-s 152 "Ebavõrdne kohtlemine" on kirjas, et inimese õiguste ebaseadusliku piiramise eest näiteks tema veendumuste tõttu on võimalik karistada. Viimasel ajal on YouTube'ist eemaldatud arvamusportaali Objektiiv saated, milles Markus Järvi ja Varro Vooglaid on põhiseaduse §-le 45 tuginedes väljendanud oma veendumusi. Need saated eemaldati, kolm saadet on eemaldatud. Samal ajal on täiesti rõõmsalt YouTube'i keskkonnas erisuguste liberaalsete vaadetega ühenduste klipid alles ja olemas. Kui see seadus võetaks vastu ja see jõustuks, kas siis selle juhtumi puhul tuleks näiteks Delfi, kes teostab YouTube'is tsenseerimist, või tema töötajad vastutusele võtta?

16:20 Kaja Kallas

Aitäh! See § 152, mille me välja pakume, on kahe praeguse paragrahvi põhjal kokku pandud ja viitab põhiseaduse §-s 12 loetletud gruppidele või tingimustele. Nii et selles mõttes on kaks asja kokku pandud. Praeguses karistusseadustikus on [kaks eraldi paragrahvi]: "Võrdõiguslikkuse rikkumine" ja "Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel". [Meie eelnõus] on need kaks kokku pandud. Aga mida on mõeldud sellega, et [karistatakse] inimeste õiguste seadusliku aluseta piiramise eest nende veendumustest lähtuvalt? Selle mõte on ju see, et kedagi karistatakse seetõttu, et ta millessegi usub.

Nüüd, mis puudutab neid samme, mida meediaplatvormid teevad, siis minu meelest on see täiesti eraldi teema. Kui ma olin Euroopa Parlamendis, siis tehti seal hästi palju selliseid ettepanekuid, et hakkame vihakõne laiemalt piirama, ja just sel ettekäändel, et mingid platvormid peaksid üht või teist asja piirama. Tol hetkel olin ka mina seda meelt, et me ei saa sellega kuidagi kaasa minna, sellepärast et kes siis lõpuks ikkagi ütleb, mis on vihakõne. Kui räägime meie eelnõust, siis see käsitleb hästi kitsast ala, vägivallale üleskutsumist, nagu ma olen siin korduvalt öelnud. Aga kui rääkida vihakõnest laiemalt, siis see on tõepoolest oht sõnavabadusele – ja just sellepärast, et kes siis lõpuks otsustab. Kui praegu on nii, et otsustama peaksid riigiorganid, institutsioonid, kellele on antud vastav korraldusõigus – nemad peaksid otsustama selle üle –, siis juhul, kui me ütleme, et platvormid peaksid ühe või teise asja maha võtma või hoopis üles panema, siis tegelikult me anname platvormidele õiguse ise otsustada. Ehk need institutsioonid, mis meil on riigi loodud, enam ei otsusta, vaid otsustavad erasektorisse kuuluvad inimesed – ühesõnaga, otsustavad ettevõtted. Aga kes neile selle mandaadi on andnud?

Ma konkreetselt seda kaasust ei tea, mis Objektiivi puudutab, ja [ma ei tea,] mis on põhjendused, miks nende saated on maha võetud. Aga kindlasti võib seda arutada. Kui saab tõendada, et tegemist on veendumuste alusel inimeste diskrimineerimise või vaenamisega, siis selle alusel saaks küll inimesi või ettevõtteid vastutusele võtta.

16:23 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Reitelmann, palun!

16:23 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma haaran sõnasabast kinni, et kes siis otsustab, kui mõne kaasusega ollakse jõutud kohtusse. Kohtunikud teatavasti ei ole meil semantikud, eks ole. Ma toon teile ühe näite. Kui üks sotsiaaldemokraat, suhteliselt silmapaistval positsioonil, kutsus üles rahvuslastele, kodanikele natsionalistidele kuklasse auke tegema, siis kas on kohtuniku pädevuses sellises õhkõrnas situatsioonis otsustada, kas tegemist on vihase kõnega või juba üleskutsega vägivallale, nagu teie ütlete, ühe grupi ehk rahvuslaste suunas? Kas kohtunik on pädev selle üle otsustama?

16:24 Kaja Kallas

Jah, aitäh! Kohtunikud on kindlasti pädevad õigust kohaldama. See, mida te kirjeldate, vähemalt niimoodi, nagu te kirjeldate, sellises sõnastuses, kõlab mulle küll avaliku vägivallale kutsumisena. Kuklasse augu tegemine – tegelikult kutsutakse ju üles likvideerima inimesi põhimõtteliselt nende poliitiliste veendumuste tõttu. On tõepoolest olemas grupp, kelle suhtes kutsutakse üles vägivallale. Niimoodi – teadmata muidugi konkreetset kaasust – tundub küll, et see võiks olla täpselt selline asi, mis selle [paragrahvi] alla läheb.

16:25 Aseesimees Siim Kallas

Anti Poolamets, palun!

16:25 Anti Poolamets

Teie liikmed tõepoolest kasutavad aeg-ajalt väga krehvtist suuvärki, kas või Jürgen Ligi, aga ma leian, et vangi ei peaks teda selle eest panema. Andrus Punt, reformierakondlane, Tartu volikogu liige, ütles, et EKRE liikmed võiksid end põlema panna ja ka endale haua valmis kaevata. No äkki saab täiskasvanuks, pole vaja noormeest vangi panna. Aga minu küsimus on laiem. Soomes on pikaajaline kristlike demokraatide juht Päivi Räsänen, endine siseminister, uurimise all, sest ta ütles, et homoseksuaalsus on patt. Kas meil terendab teie eelnõuga ees umbes sarnane tulevik? Ja mida te ütlete nende süüdistuste kohta, et see [eelnõu] on üksnes liberaalide soov konservatiivset maailmavaadet suukorvistada, et ei saaks rääkida homopropagandast ega massiimmigratsioonist?

16:26 Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks on muidugi väga huvitav, et EKRE suunalt tulevad süüdistused, et reformierakondlased käituvad ebaviisakalt. Aga ma arvan, et ilu on vaataja silmades. Las see olla! Ma arvan, et me mõlemad või me kõik võiksime toone allapoole keerata ja neid debatte natuke rahulikumalt võtta. Aga ma kordan, et õigust vihaselt kõneleda ei võta meie eelnõu ära. Õigust inimesi solvata ei võta meie eelnõu ära, kuigi ühiskond oleks kindlasti parem, kui me kõik üksteist pidevalt ei solvaks. Aga sellega meie eelnõu ei tegele. Meie eelnõu tegeleb avaliku vägivallale kutsumisega. See ongi see teema. Ma arvan, et me ei keegi ei taha, et keegi saaks viga.

16:27 Aseesimees Siim Kallas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:27 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Jah, see oli väga oluline täpsustus. Tõepoolest, kolleegid on siin väga mures oma trollide armee sõnavabaduse pärast. Tegelikult oleks parem, kui neil trollide armeed üldse ei oleks. Aga minu küsimus on järgmine. Ma olen ähvardamise paragrahvi puhul teinekord mõelnud, et miks üldse on seatud künnis, et kui kedagi ähvardatakse, siis peab päriselt olema tekkinud oht. Piisab sellest, kui ähvardaja ütleb, et teate, tegin siin purjus peaga nalja, tegelikult mul ei olnudki kavas minna kedagi tulistama või pussitama, ning politsei vastab, et selge, ohtu polnud, teil ei ole nuga ja ka püstolit mitte, nii et küllap [tegite nalja]. Aga ähvardatu tunneb ennast kindlasti halvasti. Kas selle seaduse puhul ei võiks samamoodi piirduda sellega, et kui on avalikult kutsutud üles vägivallale isiku või isikute rühma suhtes, siis see juba ongi seadusevastane tegevus, ükskõik kas reaalne oht avalikule korrale tekkis või mitte? Vabandust, läksin üle aja!

16:28 Kaja Kallas

Jah, aitäh! See on jah teema, et kui kõik lõpuks taandub sellele. Nagu ma ütlesin, ei ole §-ga 151 seotud ühtegi kaasust, mille korral oleks tehtud otsus võtta inimene vastutusele, kuigi need üleskutsed on olnud sellised, nagu nad on olnud. Kas see siis üldse peaks seal olema? Aga minu meelest see, kuidas [avalikule korrale tekkiv oht] on sätestatud korrakaitseseaduses ja kuidas karistusseadustik defineerib seda laiemalt – seda, mis see avalikule korrale tekkiv oht on –, see tegelikult katab seda. Kui räägime konkreetsete isikute ähvardamisest, siis tõepoolest ka mind paneb imestama, olles sellega ise korduvalt kokku puutunud, et öeldakse, et ei olnud [tegelikku ohtu], seda, et sul on inimene päriselt noaga kõrval ja ta peaaegu jõuaks sind susata – vaat siis oleks oht. Aga niikaua kui sellist olukorda ei ole, pole ka ohtu. Aga mõni hull loeb seda ja mõtleb, et oh, need on kehvad mehed, eks ole, aga ma ei ütle midagi, ma teen selle lihtsalt ära. Paraku me oleme seda näinud. Poolas oli ju linnapea Adam – ma ei mäleta enam tema nime –, kellele tuldi ju täpselt niimoodi kallale ja keda pussitati ja kes saigi surma. Või võtame Suurbritannia parlamendiliikme, kes kaotas elu täpselt samamoodi sellise üldise viha üleskütmise tõttu: mingi inimene tuli ja võttiski sellest kinni ja teist inimest seetõttu enam ei ole. Kas me peame sellise tagajärje ära ootama või võiksime ikkagi juba enne sellele reageerida? See on selle asja mõte.

16:30 Aseesimees Siim Kallas

Kai Rimmel, palun!

16:30 Kai Rimmel

Aitäh! Kui isik, kellel on sotsiaalmeedias palju jälgijaid, levitab oma väljendit "Kommarid ahju!" – ja seda koos isikute loeteluga –, kas ta siis õhutab vaenu või kutsub üles vägivallale? Kas ta tuleks § 151 alusel vastutusele võtta?

16:31 Kaja Kallas

Aitäh! Panete mind siin juba kohtuniku rolli, et ma pean ütlema ühte- või teistpidi. Aga niimoodi see [üleskutse] kõlab mulle küll – see on vägivallale õhutamine väga konkreetse grupi suhtes, kes talle ei meeldi. Kas see [juhtum] läheb selle alla, et kuna ta on konkreetsed isikud üles lugenud, siis võivad need inimesed minna [kohtusse] ja nõuda oma õiguste kaitsmist, või saab öelda, et kõik, kes on kunagi kuulunud kommunistlikusse parteisse, on selle grupi liikmed ja [nende vastu üleskutsumine] oli tema taotlus? On raske öelda, kui tõsine see üleskutse sellisel juhul on. Aga kui kasutada puhtalt grammatilist tõlgendamist, siis pigem võiks see olla üleskutse vägivallale nende inimeste suhtes.

16:32 Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

16:32 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Minul on ikkagi selline tugev déjà‑vu‑tunne, nagu oleks teise  ühiskonda tagasi kukkunud, potsti. Seda seetõttu, et kui praegu kehtiv seadusandlus ühelt poolt räägib, nagu ma juba eelnevalt rõhutasin, ohust isikule, tema varale ja elule, siis nüüd olete te selle isiku ära viinud ja toonud asemele ühiskondliku korra, nii et ühiskondlik kord vajab nüüd nagu kaitset. Kuid küsimus on hoopis sanktsioonis. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt on isikule ohu tekitamise eest ette nähtud rahatrahv 300 trahviühikut või arest – ja arest on lühiajaline –, siis nüüd, kui oht on tekitatud ühiskondlikule korrale, on ette nähtud vanglakaristus. Millest selline karistuse karmistamine? Millega see põhjendatud on ja millest see motiveeritud on?

16:32 Kaja Kallas

Aitäh! Selle kohta saab alati teha muudatusettepanekuid, kui karistus on liiga karm. Ausalt öeldes mina ei ole kriminaalõiguse ekspert ja see ettepanek on tulnud hoopistükkis Justiitsministeeriumist. [Seal otsustatakse], millest lähtuvalt neid karistusi karistusseadustikus määratakse, nii et ühe asja eest saad aresti või rahatrahvi, teise asja eest saad vanglakaristuse ja kui pika vanglakaristuse. Teades ka kohtupraktikat, siis see, kuidas neid paragrahve tõlgendatakse, et kui palju prokurör nõuab ja kui palju kohus lõpuks määrab – no kui vaadata kohtupraktikat –, võib samuti palju küsimusi tekitada. Miks mõni asi saab justkui liiga kõva karistuse? Näiteks miks kanepi omamine on justkui raskem kuritegu kui mõni muu isikuvastane kuritegu? Kus see tasakaal on? Aga kui te arvate, et see karistus peaks olema leebem, siis saate teha muudatusettepaneku. Ma ei ole selles [karistuse määras] kuidagi kinni.

16:34 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

16:34 Oudekki Loone

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen, et ma ei ole sugugi selle vastu, et vihakuritegudega võitlemise osas peaks meie seadusandlust parandama ja täpsustama. Aga see konkreetne eelnõu tekitab minus mõningaid küsimusi. Kujutame näiteks ette, et meil toimub meeleavaldus. Sellel meeleavaldusel lauldakse Prantsuse revolutsioonist tuntud laulu "Ça Ira", milles teatavasti kutsutakse üles aristokraate riputatama laternapostide otsa. Lisaks on sellel meeleavaldusel veel mõned niisugused sildid nagu "Kuni valitsused eksisteerivad, rahu ei saa" või "Maha kapitalistlikud sead!". Kas selle eelnõu alusel, kui see saaks seaduseks, võiks kõik need meeleavaldajad panna kolmeks aastaks vangi? Lisame siia veel ühe kujuteldava situatsiooni. Ütleme, et sel meeleavaldusel viskab keegi mõne panga akna sisse. Kas see tähendaks, et kõik meeleavaldajad lähevad vangi?

16:35 Kaja Kallas

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tean ainult ühte perekonda, kes on öelnud, et nad on aristokraadid. Nii et selles mõttes ma arvan, et see grupp ei ole väga lai. See oli niimoodi naljaga öeldud. Aga kõik need teised näited, mis te tõite, olid ju lihtsalt väga vihase kõne näited, eks ole. Need olid vihaselt öeldud solvavad sõnad, aga need ei kutsu otseselt üles vägivallale. Ehk tegelikult see ei ole ju see, mis selle seaduseelnõu alla läheb. Kõik need loosungid on vihased, nii nagu meeleavaldused tihti on, aga nad ei kutsu otseselt üles vägivallale, nii et sellele järgneks karistus. See on muide huvitav küsimus. Ma hakkasin mõtlema, et tõepoolest, kui tegemist on näiteks meeleavaldusega, kus on palju neid inimesi. Karistusseadustiku põhimõte on ikkagi see, et vastutusele saab võtta konkreetse inimese. Näiteks kui keegi seal meeleavaldusel seisab väga konkreetse plakatiga, mis kutsub üles vägivallale, siis see ei laiene kõikidele meeleavaldajatele, vaid ainult sellele isikule, kes selle üleskutsega kirjalikult esineb.

16:36 Aseesimees Siim Kallas

Mihhail Lotman, palun!

16:36 Mihhail Lotman

Aitäh, härra eesistuja! Kõigepealt ma tahaksin õiendada seda eelmist küsimust. Ameerika hate crime'il ei ole mitte mingit seost vaenukõnega, siin ei ole üldse mitte mingit seost kõnega. Nii. Aga ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et see, mida te räägite siin seda eelnõu tutvustades, haakub eelnõu tekstiga väga halvasti. Kui te ütlete – ja muuseas, teil endal siin puldis oli mitu vastuolu – ühelt poolt, et peab olema nii, et vaenukõne sisaldab otsest üleskutset mingisugusele vägivallale või muule halvale teole, siis see on karistatav ka praegu. Aga kui te edasi räägite, tsiteerides üht Ameerika psühholoogi, et kõik algab mingisugusest naljast ja lõpeb genotsiidiga, nii et tekib selline jada, katkematu jada, siis kas me peame ka naljad ära keelama, sest need viivad genotsiidini?

16:37 Kaja Kallas

Aitäh! Esimene märkus, see Hate Crime Statistics Act – selle puhul ma viitan meie eelnõu § 1 lõikele 1, millega me lisame raskendava asjaolu, ehk raskendav asjaolu on see, kui süütegu on toime pandud lähtudes vaenulikkusest isiku vastu jne, kogu see loetelu. See, kui esineb selline raskendav asjaolu, muudab konkreetse isikuvastase kuriteo, juhul kui raskendav asjaolu on tuvastatav, n-ö vihakuriteoks, nagu ta Ameerikas hate crime'i all on. Selles mõttes see on see, millele ma viitan, mitte konkreetselt kõnega seotud osale.

Nüüd, teine pool puudutas ... Vabandust, mida teine pool puudutas? (Saalist selgitatakse.) Aa, naljad, jah, just-just, vabandust! Teine pool puudutas nalju. No see oli lihtsalt näide sellest, et on erinevad staadiumid. Psühholoogid ütlevad, et üks asi võib viia teiseni ja esimestes faasides millegi ärahoidmine võib ära hoida rasked tagajärjed. Aga nalju on ju eraldi välja toodud, naljad kuidagi otseselt keelatud ei ole. Näiteks seesama, mis ma tõin välja teiste riikide praktikast, kui viitan Suurbritanniale. Seal on otse öeldud, et seda [seaduses sätestatud keeldu] ei tohi tõlgendada niimoodi, et see sisaldaks piirangut diskussioonile, kriitikale, antipaatiale või naeruvääristamisele. Seetõttu ongi meie eesmärk see, et see säte oleks võimalikult kitsas, et võtta maha risk, et sellega sõnavabadust piiratakse.

16:40 Aseesimees Siim Kallas

Helle-Moonika Helme, palun! 

16:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma siin natuke aega tagasi sain aru, et meil aristokraatiat kui klassi ei ole, aga mõned aristokraadid siiski on ja need vist võiks ikkagi sinna laternaposti otsa üles puua. (Kaja Kallas: "Mis asja?") Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et te ütlesite, et teie erakond ei ole kunagi üles kutsunud vaenule ühegi ühiskonnagrupi vastu. Aga teie enda erakonna aseesimees on kirjutanud avalikult, et EKRE-t fännavad erakordselt lollid naised ja need viimased ei esinda sugu, vaid lollust ja kurjust. See on ikkagi vihkamise ja vaenu õhutamine ning diskrimineerimist õhutav. Hea küll, ta ise võib-olla ei teeks midagi nende naiste suhtes, keda arvestuslikult võib Eestis olla umbes 30 000, aga teda jälgib tema avalikul Facebooki lehel üle 6000 inimese ja äkki nendel tuleb mingi paha mõte pähe. Kui me selle seaduseelnõu heaks kiidame, siis kas selle kohaselt peaks teie aseesimees edaspidi oma väljaütlemised üle vaatama?

16:41 Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma imetlen teie oskust keerata vastuseid kuidagi niimoodi, et kuskilt otsast saaks kinni võtta, justkui oleksin ma öelnud midagi sellist, et aristokraadid võib võlla tõmmata või mis iganes. Midagi sellist ma ei ole öelnud. Oudekki viitas üleskutsele seal [laulus]. Kui te olete oma perekonna pärast mures, kuna te ise olete ju ennast aristokraatideks nimetanud, siis ma usun, et seda ohtu teile ei ole. Nüüd, mis puudutab seda tsitaati, mille te ette lugesite, siis kindlasti on tegemist inetu tsitaadiga. Teie kui nende naiste hulka kuuluja võite esitada kohtusse avalduse. See on solvav, aga kindlasti ei lähe see § 151 alla, sest öelduga ei kutsuta kuidagi teie suhtes üles vägivallale. Ma ei näe, kuidas see saaks selle paragrahvi alla minna. Aga igal juhul loomulikult inetusi tuleb vähendada ja ma kuidagi ei õigusta seda ütlust.

16:42 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner, palun! 

16:42 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu seletuskirja punktis 4, kus on välja toodud seaduse mõjud, pole sõnagi põhiseaduse § 45 kohta, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni (see läheb veel edasi). Miks te seda sätet, mis selgelt sisustab sõnavabaduse Eesti riigis, üldse ei puudutanud, ei ühte- ega teistpidi? Kas see võis olla tingitud sellest, et teil endal pole kindlust, kuhu see seaduseelnõu tegelikult võib viia? Või oli põhjus hoopis selles, et kunagi justiitsministri portfelli kandnud Hanno Pevkur juhtis tähelepanu, et igaks juhuks ei tasu midagi sellist seletuskirja kirjutada?

16:43 Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma pean ütlema, et vaadake, meie oleme opositsioonis ja teeme kõiki asju ise. Meil ei ole ametnikke, kes aitavad meil koostada eelnõusid ja seletuskirju. Me peame seda tegema ise, erinevalt teist, kes te saate tugineda ministeeriumi ametnikele. Seda esiteks. Teiseks, sõnavabaduse paragrahvile ei ole selles eelnõus viidet sellepärast, et mina tõesti ei uskunud, et kellegi sõnavabadus peab sisaldama seda, et ta saab kedagi kutsuda üles vägivallale. Aga me võime seletuskirja täiendada. Ma saan sellest murest aru, korduvalt on tõstatatud, et peab viitama [põhiseaduse] §-le 45. Saab viidata paragrahvile, sellega seoses ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, kus püütakse seda tasakaalu välja tuua, millele ma olen siin korduvalt viidanud. Jah, me võime seda täiendada, et asi oleks selge.

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Madis Milling, palun!

16:44 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selle seaduseelnõuga seoses üks mure. Minu tunnetus on, et selle seaduse rakendamine saab olema ülimalt tunnetuslik. Kohtute pärast ma ei muretse. Kohtul on õigus sõltuvalt juhtumi sisust võtta see menetlusse või mitte, aga politseil see õigus puudub. Politsei peab menetlema kõiki kaebusi, mis sisse tulevad, sõltumata kaebuse tõsiseltvõetavusest. See menetlus võib kesta viis minutit, viis päeva, viis kuud või viis aastat. Kas siin pole ohtu, et ühel hetkel politsei mattub kaebuste alla, võttes arvesse, et me elame sellises ülitundlikus maailmas, kus kõigi ja kõige peale solvumine on kirjeldamatult trendikas tegevus? Kui minna paneelelamute piirkonda, kus õhtuti on parkimiskohtade pärast tõeline sõda, siis kostab igalt rõdult hüüe "Ma tapan su ära, raisk!" või "Ubju!" või mida iganes.

16:46 Kaja Kallas

Aitäh! Kui vaadata kogu karistusseadustikku, siis tegelikult peab politsei kõiki neid paragrahve sisustama. Aga kui arvestada seda, et praegu selle § 151 alusel ei ole kohtumenetluses või kohtulahendite registris lahendeid praktiliselt üldse, siis see tähendab seda – ja see [meie eelnõu] tekst on ju enam-vähem sama, lihtsalt küsimus on selles, kas tekkinud on oht inimese elule, tervisele või varale või siis üldiselt avalikule korrale –, et see oht, et nüüd hakkab massiliselt tulema neid §-ile 151 tuginevaid kaebusi, ei ole minu arvates päris reaalne. Ja see viide, et inimene rõdult ähvardab, et ta tapab su ära, läheb hoopis teise paragrahvi alla, see ei puutu vaenu ega vägivalla õhutamisse.

Aga eks neid paragrahve on palju, mida tuleb sisustada. Politsei kindlasti väga edukalt tegeleb ka [kaebuste]  tõrjumisega, kui nad näevad, et reaalset ohtu ei ole. Jällegi viitan igasugustele tapmisähvardustele, mille kohta öeldakse, et reaalset ohtu ei ole. Nad põrgatavad need kõik üsna kergesti tagasi. Ja ma arvan, et ka siin nad näevad, et kui reaalset ohtu avalikule korrale ei ole, siis võivad nad kaebuse tagasi lükata või öelda, et me ei alusta menetlust.

Ma ütlen veel ühe asja. Kui tõesti peaks minema niimoodi, et politsei mattub nende kaebuste alla, siis saab ju alati seadusi muuta, juhul kui tõesti on alusetuid kaebusi palju. Ma tuletan meelde, et kunagi oli näiteks laim kriminaliseeritud. Kui sa kedagi solvasid või keegi solvas sind, siis sai pöörduda politseisse, kes algatas kriminaalmenetluse. Seda enam ei ole. See on läinud üle tsiviilkorras kaebamiseks. Sa saad minna kohtusse, kui keegi sind solvab ja sinu au teotab, aga see pole enam karistusseadustiku paragrahv. Kui läheb nii, et [politsei] mattub [kaebuste alla], siis saab need asjad üle vaadata.

16:48 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun!

16:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui ma küsisin, kust jookseb piir selle vahel, millal on tegemist vaenukõnega ja millal on teie poolt seadusesse tuua tahetav diskrimineerimine, siis te andsite mulle sellise vastuse, et selle kohta on olemas Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Komisjoni praktika, mainimata kordagi Eesti kohtuid. Sisuliselt on tegemist suukorvistamisega. Tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 45, on mul õigus omada oma arvamust ja veendumust, ja ma olen veendunud, et te liigute tegelikult Euroopa Liidu antud kursil. Tuletan meelde, et pandeemiaraha seati sõltuvusse kolmest õigusaktist: vihakõne, samasooliste abielu ning töö- ja õpiränne. Praegu te teete seda asja, mida Euroopa Liit nõuab. Samasooliste abielu te pooldate, klassikalisele olete vastu, töö- ja õpirändele olete vastu, kuna teate, et on olemas julgeolekuoht. Sisuliselt te liigute föderaliseerumise poole ehk Eesti iseseisvus hakkab kaduma. Mida ja kui palju saab selle kampaania eest Reformierakond?

16:49 Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, kuidas ma saan olla klassikalise abielu vastu, kui ma ise olen klassikalises või traditsioonilises abielus? Mis jutt see on? Kust see jutt tuleb? Teiseks, ma räägin nüüd hästi aeglaselt, siis te saate aru. Euroopa Kohtu praktikale ja Euroopa Komisjon praktikale ma viitasin siis, kui rääkisin karistusseadustiku §-st 400, mis räägib konkurentsikuritegudest ja milles on sõnastatud, mis on konkurentsikuriteod. Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni praktikat kasutatakse selle paragrahvi sisustamiseks: neid näiteid, mida on loetud analoogsete paragrahvide alusel karistatavaks, kasutatakse ka Eesti praktikas, et saada aru, mis selle paragrahvi alusel on keelatud ja mis ei ole. Aga see muu jutt oli teil nii segane ja arusaamatu, et ma ei oskagi seda kommenteerida. Jääme selle eelnõu piiridesse.

16:51 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

16:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minu jutt on konkreetne, mitte segane. Tsiteerin tublit sotsiaaldemokraatide kunagist europarlamendi liiget, teie kolleegi. Ta on ise kirjutanud niimoodi: "[Kindlameelselt vägivalda propageerivate liidrite] (Helmed, Põlluaas, Ernits, Vooglaid, Järvi) jaoks on mul ka üks mõte. Nimelt oli Ernst Röhm kaunis efektiivne rünnakrühmlane. Kuid mis temast sai? Jah, tõepoolest – ta tapeti. Teile hetkel näib, et olete toredal kursil, paljud vanemas keskeas mehed järgivad teid vaimustusega ning elavad kaasa. See ei kesta igavesti nii. Teilgi, liidrid, võib vabalt juhtuda samuti, kui läks Lavrenti Berial." Kui te mäletate, siis ta sai parabellumiga kuklalasu. Minu küsimus on järgmine: kas [selle eelnõu] § 151 läheks ka Indrek Tarandi kohta ja teda võiks oodata kuni aastane vangitorn?

16:52 Kaja Kallas

Te kindlasti võite sellise kaebuse teha, kui te hääletate selle eelnõu poolt ja see eelnõu saab seaduseks. Siis võib proovida, mida politsei ja kohus arvavad selle paragrahvi alusel selle teksti kohta, mille te ette lugesite.

16:52 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun! 

16:52 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt tänan: ma pole ammu nii head esimese lugemise ettekannet siin kuulnud. Ja nii sisulised vastused! Vähemalt minul aitasid need selle eelnõu eesmärgis ja taotluses selgusele jõuda. Ma küsin selle kohta, et saalis kõlavate küsimuste järgi on kuidagi üllatav, miks meil nüüd on vaja hakata vaenukõne kriminaliseerima või sellist seadusemuudatust tegema. Küsin teie arvamust selle kohta, et tegelikult ju keskkond muutub, tehnoloogia areneb. Kui sada aastat tagasi oli võimalik heal järjel oleval inimesel lendlehti trükkida ja turuplatsil midagi maha hüüda, siis praegu on võimalik seda vaenu, kellegi vägivaldse surma soovi tiražeerida mitmes keeles üle maailma, nii et see võib jõuda inimesteni, kellel on olemas motivatsioon, vahendid ja ka tahtmine see soov täide viia. Kas see eelnõu ongi tingitud sellest, et meie elu on muutunud ja õigus on vaja sellega kooskõlla viia?

16:53 Kaja Kallas

Aitäh, väga hea küsimus! Ja aitäh ka heade sõnade eest! Jah, see on tõepoolest nii, et kunagi pidid sa leidma koha, kus sa saad lendlehti trükkida, ja siis pidid sa kuidagi saama neid lendlehti ka jagada, aga tänapäeval liigub informatsioon suure kiirusega kõikidesse maailmanurkadesse. Ja sellel on omad tagajärjed. Tegelikult me elame hoopis teistsuguses ajas. Mulle endale meeldib väga üks Winston Churchilli tsitaat, mille ta ütles küll vale kohta, aga mis minu meelest kõlab väga hästi ka tänapäeval: "Vale on juba poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab." Kui me paneme selle tänase infoühiskonna konteksti, siis justkui ei olekski mingit võimalust. Info liigub niivõrd kiiresti ja seda tagasi tõmmata on väga raske.

See, mis toimub – tõepoolest, nagu ma enne ütlesin, elu läheb edasi. Veel paar aastat tagasi oli meil olukord, kus inimesed häbenesid vägivallale kutsuda oma nime ja näoga, selleks kasutati anonüümset kommentaariumit, kuid tänaseks päevaks oleme jõudnud selleni, et inimesed esitavad Facebookis täiesti oma näo ja nimega väga rõvedaid üleskutseid. Nüüd ongi küsimus, kas sealt liigutakse edasi ja keegi saab reaalselt viga või jäädakse sinna pidama. Nagu ma enne ütlesin, viidates Ameerika psühholoogidele, liigutakse pigem edasi. Ja nagu ütles ka David Vseviov, on alati, kui ollakse tuvastanud kurjuse juur, loogiline järeldus see, et õnne saavutamiseks tuleb kurjuse juur hävitada. Minu meelest oli ka see tsitaat väga hea, kui ta ütles, et millegipärast on alati leidunud inimesi, kes on asjadest just niimoodi aru saanud, kui keegi sellise üleskutsega on esinenud. Me olemegi ajas edasi liikunud ning on väga õige, et ka õigusruum vajab kaasajastamist, et meie omavaheline suhtlus ja viha või vaenu hulk ühiskonnas natukenegi kontrolli alla saada.

16:56 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun!

16:56 Urmas Espenberg

Hea esineja! Tõepoolest, mul läks kogu aur vahhabistide õpikute kirjeldamisele. Aga teie kui europarlamendi endine saadik, öelge, kas need vaenavad kooliõpikud, mis on enamasti kasutusel Lääne-Euroopa riikides, kus vihakõne on kriminaliseeritud – kas siin pole mitte vastuolu? Sõna saab tihti teoks, pommid ju plahvatavad Euroopas ja eks nii mõnigi saab sellest innustust. Äkki peaks midagi ette võtma?

16:57 Kaja Kallas

Aitäh! Sellepärast me olemegi selle eelnõu esitanud, et peaks midagi ette võtma. See on meie ettepanek midagi ette võtta. Aga mis puudutab teiste riikide praktikat, siis selles küsimuses jään ma vastuse võlgu. Kui te ütlete, et need õpikud on sellised, [ja küsite,] et miks seal ei ole kedagi vastutusele võetud, siis ma ei tea seda. Ma arvan, et seda peab nende käest uurima.

16:57 Aseesimees Siim Kallas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen ikkagi tagasi selle juurde, mida kolleeg Urmas Reitelmann enne küsis, aga ma küsin natuke täpsemalt. Vaadake, me oleme täna siin hästi palju sellist juriidilist keelt kuulnud, aga meid vaatavad ka lihtsad inimesed, kes võib-olla aastate jooksul ei ole saanud mõningaid vastuseid ja ei ole saanud võib-olla sellist õigust, mida nad tahaksid. Öelge, kui me nüüd selle seaduse vastu võtame, siis kas sellise postituse pärast, nagu tegi kunagine europarlamendi saadik Indrek Tarand (ma tsiteerin): "Kui vaid püssi kätte saaks, laseks kõikidele kodanlikele natsionalistide kuklasse augu" – see on nagu grupi vastu õhutatav kuritegu, selle korral ise ei saa kohtusse kaevata –, saaks selle seaduse alusel, juhul kui me teie esitatud eelnõu seadusena vastu võtame, Indrek Tarandi vangi panna?

16:58 Kaja Kallas

Aitäh! Seda, kas vangi saab panna, otsustab kohus, aga mina ütleksin küll, et see, mis te ette lugesite, läheks selle § 151 alla, mille me välja pakkusime, et kutsutakse üles ühiskonnagrupi vastu, õhutatakse vaenu ja vägivalda. Ma soovitan tegelikult minna proovima seda § 151, nagu see praegu karistusseadustikus on, et vaadata, mis see tulem siis on. Kui teile öeldakse vastuseks, et tegemist on vaenule ja vägivallale üleskutsumisega ning grupp on samuti tuvastatav, eks ole, nagu te ütlete, aga pole reaalset ohtu inimese elule ja tervisele – ühele inimesele –, siis see ongi hea näide, miks võiks [sellele sättele] olla lisatud ka "avalikule korrale", et ka sellisel juhul oleks [vaenule ja vägivallale üleskutsumine] keelatud.

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Eerik-Niiles Kross, palun!

16:59 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tulen Madis Millingu küsimuse juurde tagasi, milles minu meelest oli uba. Siin saalis korduvad küsimused üksikjuhtumite kohta nagu kinnitavad seda, et proovitakse testida mingisuguse Facebooki postituse sobivust selle seaduse konteksti. Tegelikult on selle tähendus minu arusaamist mööda laiem. Seos vaenukõne, radikaliseerumise ja teo vahel on tõendatud kümnete ja kümnete uuringutega. Mina saan aru nii, et see on pigem sellise süsteemse vaenu õhutamise vastane paragrahv, mis peaks radikaliseerumist ära hoidma, tegema selle karistatavaks. Kas ei oleks mõeldav seda selles suunas täpsustada, et rõhutada just süsteemsust? Süsteemsust on palju lihtsam tõendada, kui näiteks tekitatud ohtu. Sellega on meil Eesti kohtupraktikas palju probleeme: kui ei ole midagi tehtud, siis ohtu ei olegi võimalik tõendada.

17:00 Kaja Kallas

Jah, võib-olla tõesti. See on hea ettepanek, et võtta maha ohtu, et neid kaebusi hakkaks tulema iga sellise Facebooki postituse kohta. Kui see on süsteemne vaenamine, siis võib-olla sellel on tegelikult see tulem, mida me soovime, et vähendada vaenu õhutamist ja läbi selle radikaliseerumist ning läbi selle seda, et inimesed saavad reaalselt viga. Võib-olla see on üks lahendus. Saame teha muudatusettepanekud, kui põhiline tõrge on see, et avalik kord on justkui midagi ebaselget. Kuigi nagu Siim Kiisler ette luges, on korrakaitseseaduses esitatud avaliku korra mõiste tegelikult üsna selge.

17:01 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

17:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui võrrelda § 151, mis praegu kehtib, ja seda, mida teie välja pakute, siis [esimeses] on juttu ohust elule ja tervisele, aga [teie pakutava järgi] peab olema põhjustatud oht avalikule korrale. Ja teiselt poolt, kui praegu on karistuseks kuni 300 trahviühikut või arest, siis teie pakute millegipärast välja sellise konstruktsiooni, et on rahaline karistus, määramata milline, ja kuni üheaastane vangitorn. Minu küsimus on selline. Mida see tähendab järgmises olukorras: kui mind, minu pinginaabrit või kolleege Mart ja Martin Helmet kavatsetakse tappa, kas siis, kui seda tehakse kusagil kodus või nurga taga, on tegemist ühe asjaga, aga kui avalikult – näiteks Henn Põlluaas, mu pinginaaber, tapetakse kusagil Vabaduse väljakul, või tapetakse mind –, siis see on oht avalikule korrale? Miks on selline kummaline erinevus praegu kehtiva paragrahvi ja teie pakutava vahel?

17:03 Kaja Kallas

Siin on nüüd küll täielik arusaamatus selles mõttes, et kui keegi tapetakse, siis see on hoopis isikuvastane kuritegu ja see on konkreetsete isikute ... Ma ei leia seda paragrahvi praegu üles, aga igal juhul on see karistusseadustikus täiesti olemas ja käib hoopis teise asja kohta. Seal pole vahet selles mõttes, et [tapmine] käib ikka selle paragrahvi järgi, mille järgi tapmine käib, ükskõik kas see on toime pandud avalikkuses või kodus. See on teine paragrahv, see ei puuduta § 151. Aga kui isik tapetakse seetõttu, et ta kuulub mingisse gruppi, ja seda on välja öeldud või suudetakse tuvastada, et teda ei tapetud mitte sellepärast, et keegi teda konkreetselt vihkaks, vaid sellepärast, et tema grupikuuluvus on see, mis ette jääb – näiteks on tema nahavärv väga selgelt tuvastatav ja just nahavärv on põhjus, miks talle kallale mindi –, siis [meie pakutud] § 58 punkt 14 leiab, et see on raskendav asjaolu.

Aga mis puudutab karistusi, siis sellele küsimusele ma tegelikult enne juba vastasin. Karistusi saab alati muuta ja sellest saab Justiitsministeeriumiga ka rääkida, millise karistusmäära järgi mingid asjad lähevad. Võite teha ettepanekuid, aga see ei puuduta otseselt vaenu õhutamist.

17:04 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

17:04 Valdo Randpere

Aitäh! Mind ajendas küsima natukene see, et vahepeal läks jutt Ameerikale. Aga mulle meeldib üks teine riik veel rohkem kui Ameerika, nimelt Rootsi. Ma olen jälginud, kuidas Rootsis see seadus on kujunenud. 1776. aastal tehti esimest korda ettepanek, et teise rahvuse vastu suunatud vihakõne võiks olla keelatud. Siis see küll veel seadusesse ei jõudnud, aga 1810. aastal jõudis. 1810. aastal, 210 aastat tagasi! Samas muidugi see teine osa sellest eelnõust, raskendavate asjaolude lisamine – ma olen üllatunud, et me seda juba ammu teinud ei ole. Ma ausalt öeldes arvasin, et see on karistusseadustikus olemas. Aga Rootsi tekkis see umbes 1962. aastal. Seda on täiendatud ning 2001. aasta paiku sai ta sellise vormi, nagu siin on. Minu ettepanek on, et kuna koalitsioonipoliitikutele tundub selline 200-aastane hüpe liiga suur, siis äkki teeks selle asja niimoodi pooleks, et raskendavate asjaolude sätte jätaks sisse ja muu, sh vaenu õhutamise sätte, võtaks edaspidi eraldi käsitluse alla. Mis sa sellest arvad?

17:06 Kaja Kallas

Aitäh! Kui ettepanek on liikuda sammhaaval, et asjad oleksid vastuvõetavamad, siis me võime ju teha mitu eelnõu, nii et ühte paneme ainult raskendavad asjaolud. Aga hea õigusloome tava ütleb, et kõik, mis puudutab sama eset, on mõistlik ühtekokku panna, et võimalikult vähe oleks seadusemuudatusi, sest lõpuks ei suuda keegi enam orienteeruda.

Aga viide Rootsile ja teistele riikidele – tõepoolest, seal on need [sätted] juba varasemast olnud. Ka meie põhiseaduse § 12, ma ikkagi viitan põhiseadusele, ütleb sedasama: seadusega on keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist eri ühiskonnakihtide vahel. See [säte] ei ütle, et peaks järgnema oht elule ja tervisele, vaid see ütleb, et juba olemuslikult selline vihkamise ja vägivalla õhutamine peab olema keelatud. Tegelikult meie karistusseadustiku praegune sõnastus hoopistükkis kitsendab seda, mida põhiseadus on öelnud. Nii et me võime oma põhiseadusest lähtuda, aga sa võid teha ka muudatusettepaneku ja siis saame seda arutada, tingimusel et seda eelnõu välja ei hääletata.

17:07 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

17:07 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on täna korduvalt kõlanud nagu üllatus, et Reformierakond on esitanud sellise eelnõu, sest mitmete Reformierakonna poliitikute või liikmete väljaütlemised võiks justkui kvalifitseeruda vaenu õhutamise kuriteoks. Minu jaoks on see üllatav, et me siin saalis tegeleme või peaksime tegelema ainult enda jaoks sobivate või kuidagi maailmavaateliste seadustega. Ma olen absoluutselt nõus, et kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna või ükskõik millise teise erakonna liikmed või ükskõik milline teine Eesti kodanik on vägivallale üles kutsunud ja vaenu õhutanud, siis käivad [nende teod] selle seaduse alla. Me kõik oleme ju seaduse ees võrdsed ja me teeme seadusi, mis kehtivad kõigi jaoks. Arvestades seda, et meie kohus on sõltumatu ja saab kohtupraktikat ise kujundada ning teeb otsuseid, mis on põhiseaduse vaimus, siis kas sellises olukorras te näete siin saalis kõlaval murel, et seadust hakatakse rakendama maailmavaateliselt, mingit alust? Või võiksime meie kohtu sõltumatust usaldada ja selle eelnõuga edasi minna?

17:09 Kaja Kallas

Aitäh! Mina usun küll Eesti kohtute sõltumatusesse. Kohtupraktika on meil tegelikult ju väga hea ja kohtunikud igatpidi tasemel. Selles mõttes ka mina seda muret ei tunne. Ja ma olen nõus, et loomulikult ei saa olla kuidagi nii, et nüüd on tehtud eelnõu, mis kuidagi läheb Reformierakonna liikmetest mööda. Ei lähe. Me oleme samamoodi ühiskonna osa, nagu on EKRE liikmed ja nagu on sotsiaaldemokraatide liikmed. Kui sellised on ühiskondlikud reeglid, milles me oleme kokku leppinud, et kuidas me käitume, siis loomulikult kehtivad need kõigile võrdselt.

17:09 Aseesimees Siim Kallas

Priit Sibul, palun!

17:09 Priit Sibul

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: mis oli teie jaoks ühiskonnas või Eestis murdepunkt, kui te jõudsite arusaamisele, et teil tuleb selle teie jaoks olulise eelnõuga parlamendi ette tulla? Ma saan aru, et varasemalt on Reformierakonna justiitsministrid olnud pigem sõnavabaduse poolel. Aga nüüd olete jõudnud arusaamisele, et inimesed, kes mingil kujul tunnevad ennast kuhugi gruppi kuuluvana, saavad pöörduda kohtusse, kui keegi on nende arvates ennast ebasündsalt väljendanud, ja et selle eest võiks mõista vanglakaristuse. Kuidas te sihukese arusaamiseni jõudsite? Mis need ajendid olid?

17:10 Kaja Kallas

Aitäh! Üks ajenditest oli kindlasti see, et me näeme sellist kasvavat vaenulikkust. Ja tegelikult on mure ka seoses tulevase rahvahääletusega, millega köetakse üles vaenulikkust teatud ühiskonnagrupi suhtes, kellel on teistsugune seksuaalne sättumus. Seda on paraku eri allikates näha. Ja jällegi, vaadates ajalugu või teiste riikide praktikat, toob see varem või hiljem kaasa rasked tagajärjed. Kui ma ajas tagasi mõtlen, siis võib-olla tõesti sattus see [eelnõu] kuidagi täpselt samasse aega [kui rahvahääletuse teema] ja me otsustasime selle lõpuks Riigikogu ette tuua. Tõepoolest, ühiskonnas kasvav vaenulikkus teeb muret just sellepärast, et üks asi viib teiseni ja sellel võivad olla rasked tagajärjed.

Teine lüke oli kindlasti see, et tõepoolest, Euroopa Komisjon viitas, et kuulge, Eesti ei ole seda vastu võtnud. Igal pool mujal on võetud, aga Eestis ei ole. Me uurisime sedagi, kuidas see menetlus on käinud. Tuleb välja, et Eesti on lubanud, et me teeme ka enda seadustesse sellised parandused nagu teistes Euroopa riikides, aga seda ei ole tehtud. Ka vastused, mida Eesti on andnud Euroopale, on olnud n-ö kaheti mõistetavad. Kui me räägime Euroopa raamotsusest, siis iseenesest on see hästi kitsas. Mina esimesel kuulamisel mõtlesin samamoodi nagu teie, et oi, sõnavabadust piiratakse. Ma olen ise ju osalenud nendel Euroopa Parlamendis peetud debattidel üleüldise vihakõne piiramiseks ja ma ei ole seda toetanud. Seda sellepärast, et seal on kõik need riskid, mida teie fraktsiooni inimesed on välja toonud.

Aga see meie konkreetne muudatus puudutab hästi kitsast valdkonda, just vägivallale kutsumist. Ei peaks olema nii, et me ootame ära, kuni keegi konkreetselt saab viga, vaid me võtame ühiskonnas tekkivaid pingeid maha sellega, et lepime kokku, et kuulge, see ei ole lubatav, isegi kui ei ole konkreetset kannatanut.

17:13 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

17:13 Jürgen Ligi

Aitäh! On üks põhjus veel peale selle, mida ütles Riina Sikkut, miks me ei peaks laskuma poliitikute tsitaatide arutellu sõltuvalt nende maailmavaatest. Kui need tsiteeringud tulevad uksepoolsest reast, siis ei ole need kunagi ausad, ei vasta ütleja sõnadele, kontekstile ega toonile ja on moonutatud. Seda näitab ainuüksi see viimane näide, nagu kutsuks Tarand üles kodanikke natsionaliste tapma. Aga need ülejäänud näited olid ju tegelikult sarnased, absurdsed. Ärme jätame ka puldist muljet, et neile on vaja hinnangut anda. Aga minu küsimus on, et kuidas see eelnõu paigutub Euroopa konteksti. Me kuulsime, et Rumeenias ja meil pole sellist paragrahvi piisava põhjalikkusega kirjas. Aga kuidas ta kanguselt oleks teiste Euroopa riikidega võrreldes? Kas te olete saanud sellist analüüsi teha?

17:15 Kaja Kallas

Kanguselt – kuidas seda kangust hinnata? Paljudes riikides tundub see olevat kangemini sõnastatud. Näiteks Ungari karistusseadustik sisaldab nimekirja sümbolitest, mida ei tohi levitada, avalikult kasutada ega eksponeerida. See läheb kaugemale kui vägivallale kutsumise [keelamine]. Meie ettepanek on palju kitsam. Ma toon veel mõne näite. Itaalias on nelja-aastase vangistusega karistatav vihkamisaktile õhutamine ja selle toimepanemine, samuti vägivaldne provokatsioon, osalemine rassistlikus või muul moel vihkamist ja diskrimineerimist eesmärgiks seadvas grupis või selle toetamine. Sellised asjad on samuti kuriteod ja nende korral karistatakse päris karmilt. Aga jah, ma arvan, et kanguse hindamine on tegelikult subjektiivne. Sätteid on erinevaid. Näiteks Šveits: avalik diskrimineerimine, vaenu õhutamine, alavääristava või mustava ideoloogia propageerimine ja vaenava propaganda levitamine väärikust alandava solvamise, sealhulgas grupivastase kuriteo õigustamise kaudu ja isiku või grupi diskrimineerimise kaudu rassi või etnilise kuuluvuse alusel – kolm aastat vangistust. Aga kangus on vist igaühe enda otsustada. Sõnastusi on erinevaid.

17:16 Aseesimees Siim Kallas

Eerik-Niiles Kross, palun!

17:16 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kiirkommentaar. Siin on räägitud palju põhiseadusest ja meie eelnõu terminist "avalik kord", samuti kuulsin, et Vabariigi Valitsus on leidnud, et moraaliküsimusi ei saavat seadusesse panna. Ütlen lihtsalt stenogrammi jaoks, aga ka teiste jaoks, et sellesama kuulsa põhiseaduse § 45, mis sedastab, et sõnavabadus on Eestis kaitstud, teine lause, mida ette ei loetud, ütleb nii: "Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse [ehk moraali], teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks." Põhiseadus ütleb otsesõnu, et moraaliküsimusi võib seadusega selles kontekstis käsitleda täiesti vabalt. 

Aga küsimus on natukene seotud ka pretsedendiga. Siin öeldi, et meil ei ole Eestis ühtegi näidet selle kohta, et vaenukõne või seda sorti kihutustöö oleks tegusid kaasa toonud. Pronksiöö, mäletame seda kõik – pikaajaline välisagentide ja kohalike agentide kihutustöö, mis päädis massilise laamendamisega. Kõik mõisteti pärast kohtus õigeks. Kui see seadus oleks tol ajal kehtinud, kas siis oleks olnud suurem lootus need üleskihutajad vangi panna?

17:18 Kaja Kallas

Jah, aitäh! See on väga hea küsimus, sest tõesti, see olukord oleks täpselt selle sätte alla läinud. Ma arvan, et mitte keegi ei vaidle hetkel vastu, et ei tekkinud mitte ainult ohtu avalikule korrale, vaid avalik kord sai pronksiöö käigus ka väga palju viga. See paragrahv oleks minu hinnangul andnud võimaluse tuua kaasa selle tagajärje[, et üleskihutajad mõistetakse süüdi]. Ma vaatan, et mul on siin üks kohtukaasus, see on küll maakohtu kaasus, aga selles on viidatud pronksiööle. Aga see antud juhul ei sobi, sest siin oli tegemist lihtsalt halvustavate väljenditega ning ohtu elule ja varale ei olnud. See ei olnud päris see. Aga see [teie esitatud] näide oli väga hea.

17:19 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun!

17:19 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa rõhutad kogu aeg sõna "vägivallale", aga seaduses on ikkagi väga oluline pool [ka vaen]: "tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vaenule või vägivallale". Mul tekkis küsimus, et hästi palju on olnud selliseid lugusid, kus kedagi süüdistatakse milleski ja ajakirjandus räägib sellest, kuid ühel hetkel kohtus selgub, et selles ei olnud mingit tõde. Aga 20 või 30 aasta pärast tuleb kuskilt ajaleheartiklist välja, et see inimene tegi seda ja seda, kuigi ta on selgelt kõik instantsid võitnud. Kas see seaduseelnõu ka kuidagi seda poolt reguleerib? Ma ei lugenud seda välja. Neid näiteid võib ka siit saalist tuua, kuidas minu arvates kedagi lihtsalt süüdistatakse, kuigi ta ei ole süüdi mõistetud ja teda ei saagi süüdi mõista.

17:20 Kaja Kallas

Aitäh! Absoluutselt. Meil kehtib süütuse presumptsioon, aga kahjuks seda tihti ei järgita. Süütuse presumptsioon ütleb, et kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne, kui selle kohta on tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Aga isegi siis, kui on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus, käsitletakse inimesi ikka süüdiolevana. Mis on selle vastu relvaks? Üldiselt öeldakse, et relv on see, et niipea, kui esimesed sellised väited esitatakse, tuleks [selliste väidete esitajad] kohtusse anda ja öelda, et lükake valeväide ümber. Ühesõnaga, oma au kaitsmiseks tuleks kohe minna kohtusse, sest muidu hakkavad asjad oma elu elama ja hiljem on sellele väga raske viidata.

Kunagi ma lugesin Singapuri pikaaegse peaministri Lee Kuan Yew' elulugu, milles ta ise ütleb, et kui keegi sõimas teda näiteks korruptandiks või milleks iganes, siis andis ta kõik need asjad kohtusse. Talle öeldi, et kuule, keegi ju nagunii ei usu seda, miks sa vaidled nendega. Ta ütles, et ei, need asjad tuleb lõigata läbi kohe, sest need hakkavad elama oma elu. Ja ma olen vaadanud, et see on tõenäoliselt õige soovitus, need asjad tuleb lõigata läbi kohe. Aga see ei puuduta seda eelnõu, vaid see puudutab seda, et sa saad oma au teotamise pärast minna tsiviilkohtusse ning nõuda kahju hüvitamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist. See õigus on olemas.

17:22 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Reitelmann, palun!

17:22 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! See, mis te äsja ütlesite – asjad tuleb läbi lõigata kohe –, kõlab päris õõva tekitavalt. Aga te olete paaril korral maininud või väitnud, et rahvaküsitlus abielu definitsiooni määratlemisel õhutab vägivalda. Öelge palun, millistele uuringutele tuginedes te seda väidate. Kus neid uuringuid võiks lugeda? Te ei saa ju seda väita ometi selle põhjal, et teile lihtsalt tundub nii.

17:22 Kaja Kallas

Te ise olete muidugi väga tuntud uuringutele viitaja. Esiteks ma ütlen seda, et läbilõikamine tähendab seda, et sa lõikad need väited läbi. Ma imestan, kuidas te tahate kõiki asju kohe nii otseselt tõlgendada.

Aga mis puudutab rahvahääletusega seotud kampaaniat, siis murekoht on see, et siin on üks konkreetne ühiskonnagrupp, kes on vähemuses ja kelle suhtes õhutatakse vaenu. Teie ise ütlesite ja ka teie selja taga olev inimene ütles, et [tegemist on] homopropagandaga ja et homod [teevad] seda, teist ja kolmandat. Neid tuuakse esile nende seksuaalse sättumuse tõttu. Ühesõnaga, ma ei tea, kas otseselt vaenu õhutatakse, aga igal juhul hakkab vaikselt see esimene faas pihta, et kõigepealt tuvastad selle ühiskonnagrupi, eks ole, siis sisestad nende suhtes negatiivsust ja sallimatust ning sealt edasi võivad tulla juba järgmised tasemed. See on lihtsalt see vaenulikkus, mida üritatakse üles kütta – seda on praegu näha. See on põhjus, miks ma olen seda näitena toonud.

17:24 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

17:24 Valdo Randpere

Tegelikult mul enam küsimusi ei ole, mulle on kõik selge. Aga ma mõtlesin kaasa aidata väikese repliigiga, et Priit Sibula ja ka Anti Poolametsa küsimusele natukene tagapõhja anda. Priit küsis, kui kange meie seadus selle ettepaneku kohaselt saab olema võrreldes teiste Euroopa riikide seadustega. Tegelikult see ei oma tähtsust. Lõppkokkuvõttes omab tähtsust Euroopa konventsioonile vastavus, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Ma võin jälle tuua näite Rootsist, kus seadused on tegelikult kangemad kui Euroopa konventsioon ja Euroopa Kohtu praktika. Selle tõttu on Rootsi ülemkohus üsna tihti, viidates just Euroopa seadustele, teinud asjades, mille korral madalama astme kohtus on süüdi mõistetud, uued otsused ja vabastanud inimese vastutusest. Näiteks kaitseb Euroopa konventsioon väga tugevalt usuvabadust. See on näide selle kohta, et enne keegi küsis, et mingid usugrupid teevad sellist ja sellist propagandat. Euroopas paraku on nii, et usuvabadus on vaata et number üks vabadus.

17:25 Kaja Kallas

Aitäh kommentaari eest!  

17:25 Aseesimees Siim Kallas

Priit Sibul, palun!

17:25 Priit Sibul

Aitäh! Ma eeldasin, et Reformierakond on fraktsioonis arutanud seda küsimust, millele Randpere vastas või aitas vastata. Ja seda küsis hoopistükkis Jürgen Ligi, kui ma õigesti mäletan, mitte mina. Ma eeldasin, et see teema on läbi räägitud, aga hea, kui siin saaliski mõned asjad selgemaks saavad.

Mul on ka küsimus. Isegi siis, kui meil on parim tahe, juhtub õiguses tihtipeale nii, et kõike ei osata ette näha. Mul on küsimus: kas sa oled täiesti veendunud, et tulevikus, kui see eelnõu peaks seaduseks saama, ei ole võimalik ühtegi ajakirjanikku selle alusel kohtusse kaevata või et me ei piira sellega ajakirjandusvabadust või ajakirjanike väljendusviisi, nii et nad hakkavad oma sõnu liialt valima, et mitte selle paragrahvi alla sattuda? Ja teine teema on see, et ma arvan, et meil ei ole vaja seda seadust vastu võtta ainult selle pärast, et Euroopas on niiviisi kirjas. Kui meie õigusemõistmise praktika on selline, et seda probleemi meie ühiskonnas ei eksisteeri, siis küllap me suudame selle ka Euroopas selgeks teha.

17:26 Kaja Kallas

Esiteks selle kommentaari kohta. Vaadake, meil oli niimoodi, et me rääkisime selle teema korduvalt läbi, aga te teate ju ise, et Jürgen oli samal ajal sotsiaalmeedias teie kommentaaridele vastamas. See oli nali! Aga ärge meie pärast muretsege.

Mis puudutab ajakirjanikke, siis ma ei saa öelda, et see ei puuduta ühtegi ajakirjanikku. Kui ajakirjanik kutsub üles vägivallale, õhutab vaenu nendest asjaoludest lähtuvalt, siis tema on samamoodi kodanik nagu iga teine kodanik. Ajakirjanikele mingit eraldi kaitset ju ei ole. Aga kui te mõtlete seda, et meie ajakirjandusmaastik on üsna kriitiline valitsuse suhtes, samamoodi opositsiooni suhtes – mõni nädal saab üks erakond rohkem pihta, teine nädal saab teine erakond rohkem pihta jne, mingeid asju esitatakse väga kriitilises võtmes –, siis selle puhul ma tõesti ohtu ei näe. Seda sellepärast, et see ei lähe vägivalla õhutamise alla, kui inimene vihaselt kõneleb, kirjutab, kommenteerib või kritiseerib. Ma ei arva, et see läheb [selle paragrahvi alla].

17:28 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

17:28 Oudekki Loone

Aitäh! Ma tulen tagasi pronksiöö juurde. Teatavasti sel ajal toimus Eesti ajakirjanduses väga tugev vihakampaania. Ma loodan, et see läheb ka selle seaduseelnõu alla.

Ma tsiteerin natuke. Näiteks Postimehe juhtkirjas kirjutati: "Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidike ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet. [---] Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt." Härra Andrus Kivirähk ütles Eesti Päevalehes: "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes sõidavad meie kõrval trammis ja käivad meiega samas poes. [---] Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla." Mihkel Mutt omakorda ütles, et väga lihtne oleks tegelikult olnud vahet teha pätil ja ausal inimesel – pätid rääkisid vene keelt, ausad inimesed rääkisid eesti keelt –, [ja küsis,] kuidas ometi politsei eestikeelseid vahistas.

Ma loodan, et te pidasite pronksiööst rääkides silma seda, et kõik need väljaütlemised lähevad selle seaduseelnõu alla, ja mitte seda, millele viitas minu kolleeg, et kui inimesed korraldavad valitsusevastase meeleavalduse, mis läheb natuke käest ära, siis need inimesed tuleks vangi panna, sest nad on juhuslikult vene rahvusest.

17:29 Kaja Kallas

Jah, ma arvan, et kindlasti ei tohi rahvusest lähtuvalt vaenu õhutada ega vägivallale üles kutsuda. Aga fakt on see, et pronksiöö raames murti ju tegelikult kauplustesse sisse ja sealt rööviti vara. Loomulikult see aeg oli [emotsionaalne], emotsioonid olid väga tugevad seoses kõige sellega, mis toimus, ja rahutused olid ju iseenesest täiesti reaalsed. Aga ma arvan, et vägivalla õhutamine kummaltki poolt [ei tohi olla lubatud]. [Ei tohi olla lubatud] see, kui radikaliseeritakse isikuid selle kaudu, et neid kutsutakse üles vägivallale. Kui riigi seaduslik õigus liigutada ausammast toob kaasa vägivallale kutsumise, siis see peaks samamoodi olema keelatud, ja ka vastupidi – vägivallale kutsumine teatud rahvusele viidates või selle vastu üles küttes. Ma arvan, et see töötab mõlemat pidi.

17:30 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun nüüd teiseks ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe.

17:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi hoidjad, korraldajad, valvurid ja ülevaatajad! Eelnevalt olen alati pöördumiseks kasutanud ühte ilusat eestikeelset sõna "vardjad", aga seda võidi alati kuidagi teistmoodi tõlgendada. Nüüd on nende asjadega lihtne.

Siit tuleb protokoll. Teisipäeval, 8. detsembril 2020. aastal kogunes õiguskomisjon kell 14. Juhataja oli Jaanus Karilaid, protokollija Gretchen-Annette Mägi. Osa võtsid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, kes oli Kert Kingo asendusliige, Marek Jürgenson, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. 

Te tahaksite ilmselt ka seda protokolli tutvustust kuulda, mille peale mõned ütlevad, et me oskame ise lugeda. Küll aga on äärmiselt oluline see, et inimestel, kes praegusel hetkel või ka hiljem YouTube'ist meid jälgivad, on keeruline neid materjale kätte saada. Ettekandjaks oli meil Reformierakonna esimees või -naine Kaja Kallas, kes tutvustas meile õigusakte, näiteks põhiseaduse § 12. Siis tuli neid erinevaid [õigusakte] veel, tuli ja tuli ja tuli, ja tuli ka võimalikke näiteid. Ning siis, kui oli juba üsna pikalt tutvustatud, algas nn küsimuste-vastuste voor.

Kõigepealt küsis komisjoni esimees, kuidas antud eelnõu valguses tuleks tõlgendada näiteks eluaegse presidendi tiitlit kandva Toomas Hendrik Ilvese väljaöeldut Eesti Vabariigi valitsuse suhtes: president ütles ühismeedias, et Eestit juhib Talibani valitsus. Jaanus Karilaid lausus, et president kasutas ära oma autoriteeti ühiskonnas ning tekitas väljaöelduga kindlasti ühiskonnas ka vihaseid reaktsioone. Ettekandja vastas, et antud juhtum ei allu käesolevale eelnõule, kuigi president Toomas Hendrik Ilvese väljaöeldu oli viisakuse norme ületav. Solvangute puhul on õigus pöörduda tsiviilkorras kohtusse ja nõuda hea nime taastamist, kuid tegemist ei olnud põhiseaduse §-s 12 välja öeldud vägivallale kutsumise või mingi ühiskonnagrupi suhtes viha õhutamisega.

Raivo Aeg oponeeris ja Kaja Kallas omakorda oponeeris, me oponeerisime seal niimoodi üsna tükk aega. Hea kolleeg Kalle Grünthal lausus – see on üsna hea küsimus, mida oleks vaja markeerida –, et käesoleval istungil on rõhutatud enim põhiseaduse § 12, mis sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiseaduses on aga lisaks veel ka § 41, mis sätestab, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Ja olemas on ka § 45, mis sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kalle Grünthal lausus, et keskenduma ei peaks vaid vägivallale üleskutsetes, sest ideid ja arvamusi võib olla ka teistsugusel kujul. Ta ütles, et karistusseadustiku § 2 sätestab karistamise alused. Karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, mis on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Selleks, et inimest karistada saaks, peaks vastama kõigile eespool nimetatud asjaoludele jaatavalt. Ta leidis, et eelnõuga pannakse paika normid, kuid jäetakse inimesele sisuliselt ebaselgus käitumisviiside osas. Kriminaalmenetluses kehtib erinevalt tsiviilmenetlusest põhimõte, et keelatud on see, mis on keelatud. Kus kohas hakkavad jooksma piirid, millest hakatakse lähtuma kuriteokoosseisu olemuse hindamisel, millised on olulisemad aspektid ja kas tehakse ka ekspertiisi? Ettekandja vastas, et tagajärg on eelnõu kohaselt oht avalikule korrale. (Nagu me täna oleme kuulnud, on ka "vaen" ja "avalik kord" käinud niimoodi paralleelselt läbi.) 

Kaja Kallas ütles, et piir sõnavabaduse ja kuriteo vahel läheb sealt, kus mitte ei avaldata oma seisukohti või veendumusi (ka vihaselt ja selle eest ei karistata kedagi), vaid kutsutakse avalikult üles vaenama mingit ühiskonnagruppi ning kutsutakse üles vägivallale. Selle tulemusel tekib oht avalikule korrale. Õnneks on olemas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad erinevatest lahenditest, kust seda piiri väga selgelt tõmmatakse. See, kuidas tõlgendatakse seda, mis on paragrahvides keelatud või mitte, tuleb paljuski Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Kaja Kallas on seisukohal, et karistusseadustiku § 151 alusel ei algatata menetlust, kui näiteks seksuaalvähemuse esindaja tunneb, et on tekkinud oht tema elule. Kaja Kallas leiab, et antud paragrahv on selles osas tühi, sest tagajärge ei ole saabunud ja seetõttu ei algatata menetlust.

Oponeeriti veel. Ma ise esitasin küsimuse, mis on protokollis võib-olla natukene segaseks jäänud, aga ma loen siis selle ette nii, nagu ma ametlikult olen öelnud ja rääkinud. Mille järgi saab mõõta, mis hetkest on ühiskond salliv ja mis hetkel on ühiskond sallimatu? Kas eelnõu eesmärk on rohkem inimesi vastutusele võtta? Ettekandja vastas, et eelnõu eesmärk ei ole rohkem inimesi vastutusele võtta, vaid kindlustada ühiskonna turvalisus. Eesmärk on, et ühiskonnagrupi vaenamine ei oleks karistamatu. Vihakõne suurendab ühiskonna ebakindlust ja ebaturvalisust. Vihakõne tagajärjel võidakse toime panna kuritegusid. Eelnõu aluseks on põhiseadus. Talle teadaolevalt ei koguta Eestis informatsiooni, kas kuriteo toimepanemise juures oli rassistlik või mõni muu mõõde. Teadaolevalt sellist statistikat Eestis ei ole.

Paul Puustusmaa ütles, et tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid ja dispositiivsuse printsiip võimaldab seadust tõlgendada üsna laialt. Eelnõuga soovitakse dispositiivsuse printsiip tuua ka karistusõigusesse. Kriminaalõiguses kehtib nullum crimen sine lege (pole kuritegu, pole karistust) põhimõte, mille kohaselt ei tohi karistusseadustikku kirjutada kuritegu, mis ei ole võimalikult täpselt määratletud. Ta lausus, et nõustub justiitsministriga, et eelnõu muudab olukorra abstraktseks ja sisse tuuakse üldine lai mõiste. Probleemiks on ka see, et kehtiva seaduse kohaselt peab vaenu õhutamine puudutama isiku elu, tervist või vara, kuid eelnõuga tuuakse paradigma muutusena sisse ka avalik kord.

Toomas Kivimägiga tekkis meil selline hea diskussioon, kui läks hääletamiseks, kus ma tahtsin öelda, et raske südamega hääletan nii, nagu ma hääletan, aga no see siin [protokollis] meil praegu ei kajastu.

Kolleeg Urve küsis, milline oleks negatiivne stsenaarium, kui tehtaks seadusemuudatus vastavalt eelnõule, ja milline oleks negatiivne stsenaarium, kui seadusemuudatust ei tehtaks. Raivo Aeg vastas, et juhul kui seadusemuudatust ei tehtaks, oleks tagajärg vaid positiivne.

Olen lasknud protokollida ka sellised asjad, et jään ootama definitsioone mõistetele "vägivald", "vältimine", "vihavaenlane" ja "verine kättemaks".

Komisjon võttis vastu mõned otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. detsembriks 2020. aastal (konsensus: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus ja Vilja Toomast). Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal, Tarmo Kruusimäe, Paul Puustusmaa; vastu 3: Toomas Kivimägi, Urve Tiidus ja Vilja Toomast). Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tarmo Kruusimäe (poolt 6: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Vilja Toomast, vastu ei olnud keegi, erapooletuid 2: Paul Puustusmaa ja Urve Tiidus).

Ma tean, et mul ei ole sisu võimalik tõlgendada, kuid ma leian, et Eesti ühiskond on täna küllalt küps selleks, et neid asju arutada. Väga hea oleks, kui meil ei oleks seda koroonat ja me ei peaks sellega siin praegusel hetkel tegelema, ning me ikkagi ikkagi jõuaksime nende küsimusteni, millest me rääkisime. Täna me küsisime ainult ettekandjalt, aga ma olen kindel, et igal fraktsioonil ja igal liikmel igast fraktsioonist on oma käsitlus ja oma arusaam. Niikaua kui me ei saa neid dispuute pidada, niikaua me annamegi lihtsalt hinnanguid. Selline oli komisjoni otsus. Aitäh!

17:41 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimused. Heiki Kranich, palun!

17:41 Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma kuulasin siin saalis esitatud küsimusi, siis mulle jäi selline mulje, et väga paljud küsimuste esitajad ei saanud selle eelnõu mõttest aru. Kohati jäi isegi selline tunne, et mõned neist ei olnud seda eelnõu isegi läbi lugenud. Ma ei kahtle, et sina oled selle eelnõu läbi lugenud, aga minu küsimus sulle on komisjoni töö kohta. Kuidas sulle kui komisjoni liikmele tundus, kas komisjoni liikmete enamik sai selle eelnõu tähendusest, mõttest ja eesmärgist aru?

17:42 Tarmo Kruusimäe

Olles nüüd juriidiliselt korrektne, siis seda väljendati ju hääletuse tulemusena, kus nad andsid edasi enda fraktsiooni seisukoha antud eelnõu kohta. Mis puudutab isiklikku arvamust, siis ma pean ütlema, et see vestlus toimus pärast seda, kui koosolek oli läbi. Jäid sellised märksõnad nagu "kiirustades" ja "toores" ning ajend kui selline jäi arusaamatuks, et miks seda sellisel kujul oli vaja teha. Sest nagu me kuulsime, ka ettekandja siin ütles, on paljud riigid läinud seda teed, et ka kuritegelike režiimide sümbolid on keelustatud, ja võib-olla seda siin praegusel hetkel ei nähta. Mitmedki asjaolud jäid üsna segaseks.

17:43 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, läbirääkimistel saavad esineda fraktsioonide esindajad. Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

17:43 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Põrguteele meelitatakse samuti erinevate peibutistega. Ja täna siin me kuulsimegi seda, kuidas põrguteed sillutati heade kavatsuste ja peibutistega. Meie ühiskonnas pidi olema väga suur viha. Meie ühiskonnas on järjest süvenenud vaen. Meie ühiskonnas on grupid, mis tunnevad muret oma julgeoleku pärast. Ja siis on meil nõiavits, millega me korraks lööme – selle nimi on vihakõneseadus –, ja kõik need mured haihtuvad.

Ma pean tunnistama, et isegi siin saalis, kus väga palju räägitakse rumalusi, poliitiliselt kallutatud, motiveeritud juttu, tuuakse esile vasturääkivusi, ühele küsimusele vastatakse nii ja teisele küsimusele vastatakse naa ja kui sa need kokku paned, siis tuleb välja puder ja kapsad – isegi siin saalis on harva nii vastuolulist, nii poliitiliselt motiveeritult kallutatud ja kohati isegi valelikku juttu kuulda, kui oli täna. Loomulikult segati siia päevapoliitikat – abielureferendum pidi lõhestama ja ohustama teatud vähemust. Vabandust, ei referendumi küsimuses ega referendumis kui niisuguses ole midagi, mis kedagi ohustaks. Seal on üks väga lihtne küsimus: jah või ei. See, mis ohustab, see, kes ohustab, on see, kes püüab seda rakendada poliitilise viha õhutamise vankri ette.

Ma pean tunnistama, et kogu selle nähtava poliitilise karjääri jooksul, mis mul on olnud, ütleme, viimase kümmekonna aasta jooksul, olen mina isiklikult tundnud pidevalt, et ma olen just nagu ohustatud liigi esindaja – pidev vihakõne, vaenukõne, solvangute, ebaõigete süüdistuste objekt. Ja seda ka siin saalis. Ma vaatasin ja kuulasin – osaliselt saalis, osaliselt fraktsiooni ruumis, osaliselt kabinetis –, kuidas seda diskussiooni peeti. Ma ütleksin, et täitsa viisakalt. Ja siis mulle meenus, kui ma seisin siin – olen kahel korral seisnud siin umbusaldatavana –, missuguse viha, vaenu, solvangute ja pahatahtlikkusega esitati mulle küsimusi. Ma ei oska öelda, kas see oli vihakõne või oli see vaenukõne või mis iganes see oli, aga igatahes pilt oli väga erinev võrreldes sellega, mis siin praegu oli. Praegu ei olnud sellist räiget, räuklevat, vihast pakatavat küsimuste esitamist. Jah, oli iroonilisi, oli ka süüdistavaid, aga üldiselt üsna sordiini all esitatud küsimusi. See eristab väga tõsiselt seda, mis on siinpool saali ja mis on mõnes teises saali kohas. See, milles süüdistatakse teatud poliitilisi seisukohti, teatud seisukohtade esindajaid, tegelikkuses ei vasta absoluutselt tõele.

Ja mida öelda selle konkreetse eelnõu kohta? Selle konkreetse eelnõu kohta me võime öelda, et see on absoluutselt kõlbmatu eelnõu. See eelnõu on ühiskonna suukorvistamise eelnõu.

Paluksin lisaaega!

17:48 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega kolm minutit, palun!

17:48 Mart Helme

See eelnõu on ideoloogilise tsensuuri kehtestamise eelnõu. See eelnõu loob ühiskonnas atmosfääri, kus inimesed ei julge ennast vabalt väljendada. See eelnõu on vastuolus meie vabariigi põhiseaduse, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja väga paljude teiste rahvusvaheliste dokumentidega, mis kõik deklareerivad, et demokraatlikus ühiskonnas on arvamusvabadus. Tsensuuri ei ole. Ka Eesti põhiseadus ütleb selgelt: tsensuuri ei ole. See eelnõu on sisuliselt tsensuuri kehtestamise eelnõu.

Me võime tuua siin ühe suurepärase näite ühest teisest eelnõust, mis aastal 2014 läbi suruti. See on kooseluseadus. Ka siis räägiti, et oi-oi-oi, kullakesed, ei ole üldse vaja karta. Ei tule me mingite homoabieludega, ei tule me mingi homode lapsendamisteemaga. Me lihtsalt tahame, et ka need paarid saaksid juriidiliselt tunda ennast võrdväärsetena. Aga nüüd, alles paar päeva tagasi või millal me siin arutasime, olid rünnakud väga selgelt motiveeritud just nimelt sellest: referendum võtab õiguse nendelt ja nendelt ja nendelt. Aga neile pole seda õigust antudki! Keegi ei võta neilt mitte midagi, neile pole midagi antudki.

Ma toon selle näite lihtsalt sellest seisukohast, et see, mida praegu siin räägitakse, on vale. See ei vasta tõele. Me teame seda kooseluseaduse praktika najal, aga me teame seda ka, mis on juhtunud lääne ühiskondades. Ja ma meenutaks oma kallist ema, kes on läinud teispoolsusesse. Kunagi sain poisikesena hakkama mingi pahandusega ja vabanduseks ütlesin: "Aga teised tegid ka!" Ja ema ütles selle peale: "Teised ütlevad sulle, et pista pea ahju, ja sa pistad või?" Samasugune lugu on selle eelnõuga ka: teised tegid ka. Näed, seal Ameerikas see osariik ka tegi! Näed, Euroopas see riik ka tegi! Aga kas me peame laskma endalt mõistuse ära võtta, sellepärast et teised ka tegid?

See eelnõu on euroholoplik eelnõu. Meie fraktsioon mitte mingil juhul ei toeta vihakõne tsensuuri seadustamise eelnõu. Me oleme sellele vastu seni, kuni me vähegi vastu olla saame. Ja ma soovitaksin ka nendel, kes selle eelnõu on esitanud, sellele vastu olla, sest see on bumerang. See lendab teile vastu pead – ja valusalt lendab vastu pead, sest ükski valitsus ei ole igavene. Ükski valitsus ei ole igavene! Küll oskavad kõik valitsused aga ära kasutada seaduseelnõusid, mis annavad neile võimaluse võimu rohkem enda kätte saada ja seda võimu oma poliitiliste ja ideoloogiliste vastaste taltsutamiseks kasutada. Mõelge sellele! Ma ei ähvarda teid. Ma ei ähvarda teid, ma lihtsalt ütlen: see on tervemõistuslik seisukoht. Ärge tehke! Ärge tehke, sest see on ühel hetkel tervele meie ühiskonnale väga valusaks katsumuseks. Ja pead teiste eeskujul ahju pista ka ei ole mõtet. Aitäh!

17:52 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

17:52 Riina Sikkut

Võtan kolm lisaminutit.

17:52 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit kokku, palun!

17:52 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna täna on siin juba nende isiklike näidete kohta nii palju küsitud-vastatud, siis ma kõigepealt deklareerin, et Mart Helme jutt põrguteest ja väide, et see eelnõu lendab valusalt vastu pead, ei pane mind ennast ohustatuna tundma. Ja samas nendin, et tõesti olengi mures. Kui inimene – antud juhul Mart Helme – tunneb, et ta on olnud ebaõiglaselt solvangute ja süüdistuste objekt, tema vastu on vihavaenu ja pahatahtlikkust üles köetud, siis mul on tunne, et temal oleks sellest eelnõust väga palju abi, et õiglus ikkagi majja lüüa.

Aga aeg muutub, asjad muutuvad, tehnoloogia areneb. Võtame näiteks küberkuriteod. Me ei saa öelda, et oot-oot, meil on ettevõtlusvabadus, tehke seal internetis, mis tahate, võtke teiste arvelt raha või tegelege pettusega. Ei! On selge, et lisaks sellele, et keegi võib tulla minu koju ja väärtusliku ära viia või panka sisse murda ja sealt kapist raha varastada, saab kuritegusid toime panna ka küberilmas. Sellepärast me peame oma õigusruumi kohandama. Me ei saa leppida sellega, et küberilmas toimuva puhul ei pea inimesed oma käitumise või oma tegude eest vastutama.

Teine näide on töökeskkonnast. Kui kunagi võib-olla tõesti võis ülemus alluva peale karjuda, võib-olla võis piitsa kasutada, igasuguseid asju, aga enam ei ole see aktsepteeritav. Nüüd me räägime psühhosotsiaalsetest töökeskkonna riskiteguritest. Sellest, et ei tohi töötajat – on ta su ülemus või alluv – kiusata, ei tohi ebameeldivasse situatsiooni panna. Peab olema ikkagi töölkäimise motivatsioon, selline rõõm ja kollegiaalsus. Samamoodi peab olema ka oma sõna, arvamuse [avaldamise õigus]. See arvamus võib olla ka rahulolematu või pahatahtlik. [Oma arvamuse] levitamise puhul ongi toimunud muutus. Enam ei pea trükipressi tikutulega taga otsima, vaid igas keeles võib lasta ümber ilma ringelda postitustel ja videotel. See on ikkagi uus olukord ja me peame sellele reageerima. Küsimus on selles, kas see toimub kuidagi ennetavalt või liiga vara. Arvestades seda materjali, mis on juba veebis kättesaadav ja mis neid ringe ümber maailma teeb, ma arvan, et me ei ole kuidagi ettejooksjad või liiga vara reageerijad. Pigem tuleb meie arutelu sellel teemal hilja.

Turvatunne ühiskonnas on väga oluline, et kõik inimesed saaksid teha enda jaoks sobivaid valikuid. Ükskõik kas see puudutab töölt koju minemise teekonda, seda, millise internetilehe sa avad, või seda, kui sa avaldad internetis oma arvamust kas poliitika kohta või mõnel teisel teemal. Vägivald – nii vaimne vägivald, füüsiline vägivald kui ka vägivallaga ähvardamine – väga selgelt lõhub ühiskondlikku turvatunnet. See, et inimesed on vihased, on absoluutselt [loomulik]! Seda on varem juhtunud, juhtub ka edaspidi. Me ei pea seda kuidagi keelama. Aga me ei saa leppida sellega, et viha ja just vägivallale üleskutsumine on norm. Me peame nägema seda kui erandlikku olukorda, millele vajaduse korral tulebki reageerida.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor kriminoloog Jüri Saar on väga põhjalikult selgitanud neid ühiskondlikke sotsiaalpsühholoogilisi protsesse, mis toimuvad. Tsiteerin Jüri Saart: "Selle kohta on olemas vastavad empiirilised uuringud, mis näitavad otseselt seda, kui palju parem ja ohutum on inimeste elu ühiskondades, kus agressiivsust (samuti agressiivsuse stiimuleid) ei eksponeerita. Avalik vihakõne aktiveerib inimgruppe, kes ilma seda laadi stiimuliteta ei oleks aktiivsed."

Huvitav on see, kuidas ta analüüsib Eesti tapmiste statistikat. Tahtlikud tapmised on väga tõsised kuriteod. Nende arv 1990-ndate algusest alates on Eestis vähenenud. Me oleme jõudnud selleni, et me ei räägi enam ammu kolmekohalistest numbritest. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on aga tahtlike tapmiste arv kasvanud enam kui kaks korda. Eelmise aasta 11 asemel oli neid sel aastal 24. Jüri Saar ise pakub, et üks praeguse muutuse – tahtlike tapmiste arvu kasvu – põhjuseid võib olla lisaks üldisele ebakindlusele muutunud ühiskondlik kliima ja poliitilise diskussiooni stiil.

See on üks arvamus, üks hüpotees. Aga meie jaoks peaks see olema ohumärk, sest meie väljaütlemised jõuavad meediasse, jõuavad laiema ringini kui paljude teiste inimeste omad. Meie peame tundma vastutust oma sõna eest, selle eest, milline on see foon, mida me ühiskonnas tekitame. Me peame tajuma oma vastutust ühiskondliku turvatunde loomisel ja ka riski, et me võime seda lõhkuda või vähendada. Jutt sõnavabadusest, tsensuurist ei ole siin ju relevantne. Me räägime otseselt vägivallale üleskutsumisest. Ma ei kujuta ette, kui palju teil tuleb elus ette olukordi, kus te tegelikult väljendate soovi kellegi vägivaldse surma järele. Ma ei kujuta isegi ette, mis tüüpi olukord see võiks olla, aga võib-olla selliseid asju esineb, inimesed on erineva temperamendiga. Aga kahtlemata ei saa see olla norm, tavapärane tegevus, midagi sellist, mida me peame vastu vaidlemata aktsepteerima ja mille lubamise eest me peame eriliselt võitlema. Pigem on see ohumärk ja me peame võimaldama toimida ka mehhanismidel, mis laseks nendel isikutel, kes vägivallale üleskutsumise puhul jäävad ohvri rolli, kelle vastu vägivallale üles kutsutakse, oma õiguste eest seista. Kui meie õigusruum ei võimalda praegu ohvril oma õiguste eest seista, siis on meie vastutus teha sellised muudatused, mis võimaldavad ohvritel oma õiguste eest seista või ka hüvitist saada.

Minu jaoks oli tegelikult väga positiivne see, et kõik need konkreetsed näited, mis siin arutelus välja toodi, olid igasuguste maailmavaadete esindajatelt. Me ei räägi siin maailmavaatelisest eelnõust. Me räägime sellest, et ühiskond oleks turvalisem ja vägivallavaba ning et kõik on seaduse ees võrdsed. Nii et see ei ole kuidagi suunatud eelnõu, nagu eelmine kõneleja viitas.

Lõpetan sellega, et täna olid väga head, sisukad küsimused ja veel paremad, sisukad vastused. Toodi väga palju näiteid nii Eesti praktikast kui ka teiste riikide kogemusest. Ma soovin, et me saaksime selle eelnõu menetlemist jätkata. See võimaldab meil endal asjad selgeks rääkida ja ma arvan, et see on ühiskonnale laiemalt kasulik. Tänase hea arutelu peale saab kahtlemata edasi ehitada turvalist ühiskonda. Aitäh!

18:00 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun siia kõnetooli Toomas Kivimägi.

18:00 Toomas Kivimägi

Ma palun ka kohe lisaaega. Kardan, et ei saa viie minutiga hakkama.

18:00 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:00 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eriline lugupidamine ettekandjale väga sisuka ja põhjaliku ettekande ja sisuliste vastuste eest.

Õiguskomisjoni istungil küsis kolleeg Tarmo Kruusimäe, kas eelnõu eesmärk on võtta rohkem inimesi vastutusele. Sellele küsimusele vastas Kaja Kallas komisjoni istungil ja nii kinnitan ka mina, et selle eelnõu eesmärk ei ole võtta rohkem inimesi vastutusele. Selle eelnõu eesmärk on luua turvatunne kõikidele ühiskonnagruppidele, kes Eestis viibivad, et nad ei satuks vaenulike, rassistlike, rahvuslike või sooliste rünnakute alla. Veelgi enam, sellel eelnõul on väga oluline positiivne sõnum ka rahvusvahelistele suhetele ja Eesti mainele, et Eesti oleks jätkuvalt avatud riik. Avatus on meie võimalus ja oluline eluline vajadus.

Kui küsiti põhjuste kohta, miks nüüd äkki see eelnõu on tekkinud, siis siin on terve rida juriidilisi põhjendusi, alustades Eesti Vabariigi põhiseadusest, millele ma kohe viitan, aga samuti Euroopa Liidu järelevalvemenetlusest. Räägime otse ja ausalt. Ma tean, et üks erakond sellega ei nõustu. Aga kui oleks olemas nn vaenuindeks, kui keegi mõõdaks vaenuindeksit, nii nagu mõõdetakse erakondade reitinguid, head kolleegid, siis mis te arvate, mida see vaenuindeks on teinud viimase kolme-nelja aasta jooksul? Kas see ongi see riik, kuhu me tahame liikuda? Ja tõepoolest, siin on toodud juba mitmeid näiteid ajaloost. Me ei pea vaatama aastakümnete taha, me võime vaadata ka kümne aasta taha või natukene kaugemale või lähemale, kui selline näiline sõnavabadus on päädinud väga traagiliste tagajärgedega. Kas me peame ka Eestis need traagilised tagajärjed ära ootama, enne kui me preventiivselt üritame natukene reguleerida seda olukorda, mis täna on?

Ütlen kohe ka Mart Helmele ära, et Reformierakond ei karda valitseda ja Reformierakond ei karda vastutada selle seaduse järgi. Me ei muretse vähimalgi määral selle pärast. Kui see puudutab mõnda reformierakondlast, siis otse loomulikult on ka tema selle seaduse järgi vastutav. Meie selle pärast ei muretse, aga millegipärast mõned erakonnad muretsevad.

Nagu ma vihjasin, on siin ka väga tugev õiguslik aspekt. Põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed ning rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine – rõhutan sõna "õhutamine" – on seadusega keelatud ja karistatav. Ja võtame nüüd selle korreleeruva paragrahvi, palju kordi viidatud karistusseadustiku § 151, mis räägib vaenu õhutamisest. Muide, hästi oluline on öelda ka seda, et jääb mulje, nagu me leiutaksime midagi täiesti uut. Karistusseadustikus on "vaenu õhutamine" olemas, ent selle definitsioon ei vasta põhiseadusele ja see ei vasta ka Euroopa Liidu raamleppele. Me tahame seda mõnevõrra täiendada. Siin räägiti n-ö vangitornist – § 151 lõige 2 näeb samamoodi ette vabadusekaotuse. Jah, möönan, et meie eelnõu kohaselt on vabadusekaotus juba esimese lõike järgi üks võimalus rahatrahvi kõrval. Aga no kuulge, kui see on nüüd murekoht, siis on parandusettepanekud need, millega seda esimese lõike võimalikku sanktsiooni leevendada. See ei ole meie jaoks kindlasti mingisugune väga põhimõtteline küsimus. Kui selle saali enamus arvab, et esimese lõike järgi rahatrahvi kõrval on võimalik vangistus liiast ja see võiks olla arest, nii nagu see on täna esimese lõike järgi, siis ma arvan, et see ei ole kindlasti probleem. Aga probleem on tõesti selles, et § 151 räägib vastutusest üksnes sellisel juhul, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Ent tuletan meelde, mida ütleb põhiseadus. Põhiseadus räägib vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamisest. Ta ei räägi midagi sellest, et see peab olema suunatud konkreetselt ühe isiku vastu. See ongi see, mis meil on täna karistusseadustikuga katmata. Ja see on seesama asi, mida meile heidab ette ka Euroopa Liit, mille tõttu on algatatud järelevalvemenetlus Eesti suhtes. Karistusseadustiku kohaselt, kui pole konkreetset isikut, vaid rünnatakse isikute gruppi, siis sellisel juhul mingit vastutust ega karistust ei järgne. Viidati pronksiööle, aga ma olen nõus ka Oudekki teise märkusega, mis ta tegi. Ma arvan, et see eelnõu võiks katta teatud äärmuslikel juhtudel ka seda teist näidet, mida sina oma sõnavõtus rõhutasid.

Nüüd, mis puudutab termineid, siis ma möönan näiteks seda, et kui siin sulgudes on, et see on vihakuritegude vastu võitlemine, siis ma isegi söandaks väita, et eesti keel on natukene rikkalikum kui inglise keel. Kui tavapäraselt me oleme mures, et me ei leia ingliskeelsetele terminitele korralikke eestikeelseid vasteid, siis ma möönan seda, et "vihakõne" on selle eelnõu puhul liialt kitsas tõlgendus. Pigem oleks täpsem, et see on vaenukuritegude vastu võitlemise eelnõu. Ehk see hate crime, nagu härra Lotman viitas. Me räägime ikkagi pigem sellest, me ei räägi vihakõnest. Ma ei taha seda ülearu rõhutada, aga andke andeks, kedagi vihata on lubatud ka peale seda, kui see eelnõu on saanud selle saali heakskiidu. Ma ei taha seda liigselt rõhutada, ma ei taha seda propageerida. Me ei keela seda, me ei keela isikuvabadust kedagi vihata, ei keela poliitiku kohta, oma konkurendi kohta öelda halvasti. Ma ei taha, et seda tehtaks, aga see seadus ei keela seda tegemast ja mingeid sanktsioone ega karistust sellele ei järgne. Tehkem vahet vihal ja vaenul.

Kaja Kallas viitas härra Rait Marustele, kes ju muu hulgas on olnud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja teab, ma arvan, paremini kui, ütleme viisakalt, valdav enamik meist, kuidas see mõiste on sisustatud Euroopa Liidu õigusruumis. Ja tõepoolest: me räägime vaenukõnest. Mul on hea meel, et Helir-Valdor Seeder ka noogutas selle peale. Talle meeldib see eelnõu, kuigi tal on võib-olla ikkagi kiusatus natukene vastupidi hääletada. Aga loodame, nagu on öeldud, et meeleparanduseks ei ole kunagi hilja.

Viimased paar repliiki tahan öelda härra Kalle Grünthalile, kes õiguskomisjoni istungil viitas põhiseaduse §-le 45. Tõepoolest, igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Aga millele juhtis tähelepanu ka Eerik-Niiles Kross: härra Grünthal, te jätsite lugemata sellesama paragrahvi teise lõike. See ütleb nii: "Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks." Ehk see ei ole absoluutne ega piiramatu õigus. Põhiseadust tsiteerin, ei midagi muud. See ei ole absoluutne õigus.

Head kolleegid, ärge olge vaenulikud, toetage selle eelnõu menetlusse jätmist! Tõepoolest, see ei ole lõplik tõde, mis siia on kirja saanud. Kindlasti on Reformierakonna fraktsioon avatud muudatusettepanekuteks ja ka tegelikuks muudatuste tegemiseks sellesse eelnõusse. Arvestagem ka sellega, et järelevalvemenetlus Eesti suhtes on käimas, ja ma arvan, et see võiks olla päris hea argument, kui meile juba trahvi välja kirjutatakse, öelda, et vastav eelnõu on Riigikogu menetluses. Tänan tähelepanu eest!

18:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna Mart Helme nime mainiti ettekandes, siis on teil õigus repliigiks. Palun!

18:09 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Kõigepealt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajale: endise siseministrina ma võin kinnitada, et PPA-l on väga hea statistiline ülevaade, mis on mõrvade põhjused, mis kontekstis on mõrvad sooritatud ja kas nad on kuidagi seotud ka n-ö vihakuritegudega. Ma võin kinnitada, et ei ole. Mitte mingit seost vihakuritegudega ei ole. Ja Reformierakonna esindajale ma võin öelda, et me teame, et nad ei karda valitsusvastutust, aga see eelnõu kinnitab veel kord, et seda erakonda ei tohi valitsusse lasta.

18:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kalle Grünthali samuti mainiti. Ka teil on õigus repliigiks. Palun!

18:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tahaksin täpsustada seda, et kui eelkõneleja siin puldis tegi märkuse selle kohta, et ma ei ole lugenud § 45 lõpuni, siis selle eelnõu koostajad ei ole lugenud põhiseaduse § 12 lõpuni: igasugune rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise jne õhutamine on samuti seadusega keelatud ja karistatav. Ehk tegelikult on meil juba normid olemas selle kohta, mida praegu püütakse uuesti välja tuua. Absoluutselt õige on nii Mart Helme kui ka minu väide, et tegemist on lihtsalt elanikkonna suukorvistamisega.

18:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nüüd ma palun siia kõnetooli Mihhail Lotmani.

18:10 Mihhail Lotman

Aitäh, härra eesistuja! Ma kõigepealt palun Riigikogu ees vabandust, et minu kõne võib olla kvalifitseeritav vihakõne või vaenukõnena, kusjuures ma kardan, et kumbki pool ei ole sellega rahul. Samas ma tahan kiita Riigikogu selle eest, et suurem osa meist on juba praegu läinud üle kaugistungile, valmistudes homseks päevaks.

Nüüd ma tahan rääkida asjast. Üleeile me kulutasime väga palju aega sellele, et tegeleda täiesti tühja probleemiga, mis minu meelest kahjustab Riigikogu mainet. Siin ma olen nõus meie opositsiooniga, et sellega ei oleks vaja üldse tegeleda – eriti ei oleks sellega vaja tegeleda praegu, kui meil on palju keerulisemaid, palju pakilisemaid probleeme. Aga millega vastas nüüd meie austusväärne Reformierakond? Sellega, et nüüd on kõige parem hetk hakata rahvast suukorvistama, just nimelt selle pandeemia ajal. Ehkki on räägitud, et see eelnõu anti sisse juba seitse nädalat tagasi, aga ka seitse nädalat tagasi oli pandeemia olemas. Täna me kuuleme mingisuguseid argumente, et see ei ole üldse mingisugune viha või vaen, arvamusi me ei piira, ainult otsese vaenu õhutamine on keelatud, ja näitena on toodud seesama referendum. Küsiti, et kuidas see on seotud vaenuga. No otseselt nagu ei olegi, aga mõned arvavad, et see on seotud homopropagandaga, ja homopropagandast võib juba minna edasi. Nii et see on mitmekordne käik, et jõuda lõpuks vaenuni. Ma ei ole selle referendumi pooldaja, aga mitte mingit vaenu õhutamise jälge seal ei ole.

Mis mind siin häirib? Sõnamängud. Üks asi on vihakõne, hoopis teine asi on vaenukõne. See on suurepärane näide, kuidas eesti keel on paindlik ja mitmekesine. Aga kui me tõlgime need inglise keelde, on mõlemad hate speech. Kõigis rahvusvahelistes dokumentides ja nendes õigusaktides, mis on nüüd tõlgitud eesti keelde, on meil juttu hate speech'ist, aga mitte enemy speech'ist.

Nüüd ma tahaks tulla selle juurde, mis on selle eelnõu kardetavad tagajärjed. Eesmärk on ilmselt võidelda vähemuste õiguste eest, kaitsta näiteks nende probleemide eest, mida esitab LGBT ühing või Eesti Inimõiguste Keskus. Mul on eriti kurb Eesti Inimõiguste Keskuse pärast, sest nõukogude ajal ka mina võitlesin inimõiguste eest ja siis käis üks põhiline võitlus sõnavabaduse eest. Aga Eesti Inimõiguste Keskus võitleb põhiliselt sõnavabaduse piiramise eest. Me võime siin diskuteerida selle üle, kas sõnaõiguse piiramine on sõnaõiguse piiramine või ei ole, kas vihakõne või vaenukõne on kõne või ei ole. Need on semantiliselt aspektid, mis on väga ohtlikud.

Ma palun lisaaega!

18:15 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:15 Mihhail Lotman

Siin olid meil ees eeskujud, et kõikides edumeelsetes riikides on vastav seadus vastu võetud. On küll, väga paljudes. Aga nüüd ma tahaks parafraseerida vanarahva tarkust, et kõik pole kuld, mis läänest. Ja see ei ole kindlasti kuld. Me näeme, millised halvad tagajärjed on paljudes Euroopa riikides. Ei, ma ei räägi islamiohust jne. Ma räägin väga olulisest sõnavabaduse piiramisest Euroopa juhtivates demokraatiates, näiteks Inglismaal, kus on tekkinud nagu rahvamalevlased või rünnakrühmlased, kes kontrollivad inimeste kõnepruuki ja kannavad sellest ette, et äkki seal on midagi, mis kedagi solvab või vaenab, äkki seal on n-tähega sõna. Ja see on isegi Cambridge'i ülikoolis nii.

Aga jätame nüüd lääne demokraatiad kõrvale. Selline seadus on vastu võetud ka paljudes probleemsemates riikides. Siin juba toodi näide, et ka Poolas ja Ungaris, EKRE, võtke eeskuju, seal on see seadus olemas. On küll, ja töötab. Poolas on see usuvabaduse ja usuühingute diskrimineerimise vastu. Selle seaduse alusel on süüdi mõistetud lauljatar Duda, kes esines vaenuüleskutsega, aga vaen seisnes selles, et ta ütles, et Piibel on väljamõeldis. Samamoodi on süüdi mõistetud Adam Darski, kes süüdistas katoliku kirikut inkvisitsioonis ja muudes kuritegudes, sest see õhutab vaenu usklike vastu. Ungaris on veel parem, seal on topeltstandardid. Valitsusvastased kannavad karistust selle seaduse järgi, samas esinevad valitsuse ja parlamendi liikmed väga aktiivselt selliste kõnedega, mis kindlasti käiksid vihakõne alla. Sellele on juhtinud tähelepanu ka ÜRO Inimõiguste Komitee ja ka paljud inimõigusorganisatsioonid. Aga põhiline, mis ma tahan öelda, on Venemaa. Seal töötab see seadus väga suurepäraselt. Ainuüksi ülemöödunud aastal algatas prokuratuur poolteist tuhat menetlust ja enamik neist ei jõudnud kohtusse. Inimesi ei süüdistatud mitte selles, et nad olid rassistid, ksenofoobid jne, vaid sellepärast, et nad kahtlesid Putini efektiivses valitsemises. See on vihakõne, see on vaenukõne, see tekitab sotsiaalset viha ja vaenu meie riigi ja meie patriootide vastu jne.

Ärme võtame sellist seadust vastu, mis on kahepoolne asi. See meenutab mulle vene anekdooti: "Lähme anname neile peksa!" – "Aga kui nemad meile?" – "Aga mille eest meile?" Need, kes praegu võtavad vastu selle seaduse, on veendunud, et neil ei ole mitte millegi eest vastutada. Kui me vaatame aga sotsiaalmeediat, siis me näeme, et vihakõnes on süüdistatud [praegust] presidenti, eelmist presidenti ja paljusid teie erakonna liikmeid. Aitäh!

18:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 276 esimesel lugemisel tagasi lükata. Sulgen sellega ka läbirääkimised ja jõuame hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 276 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:22 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 39 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


5. 18:23 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) esimene lugemine

18:23 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine eelnõu, mida käsitleme, on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 297 esimene lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

18:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 3. ja 8. detsembri istungil. Istungil osalesid ka Marek Uusküla ja Lauri Lelumees Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast. Eelnõuga antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suurem paindlikkus valida aktsiisisoodustustele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasi tarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel. Eelnõu järgi saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks üks kuni neli järjestikust majandusaastat. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäevaks, mis on nüüd kolmapäevaks üle läinud, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 31. detsember kell 13.

18:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

18:25 Kalvi Kõva

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea Aivar! Ütle lihtsas kõnes, missugust probleemi me selle eelnõuga lahendame.

18:25 Aivar Kokk

Me teame, et Eestis kehtib seadus, mis energiamahukatele ettevõtetele annab soodustust. Selle soodustuse saamise tingimus on see, et arvestusperioodi võrreldakse eelmise aastaga. Gaasi puhul peab olema kulu 13% ja elektri puhul 20%. Ja kui see käibetulu väheneb võrreldes eelmise aastaga, siis need ettevõtted, kes on tegelikult suured tööandjad ja maksumaksjad, jäävad sellest soodustusest lihtsalt ilma. Samas võrreldakse nende hakkamasaamist ehk kasumlikkust, et kui nad on pankrotieelses seisus, siis nii või naa nad seda soodustust ei saaks. Aga praegu koroonaviiruse tingimustes anname võimaluse, et nad valivad ise, kas üks, kaks, kolm või neli aastat eelmist perioodi. Iga aastaga on neil käive kasvanud. Praegusel hetkel on enamikul ettevõtetel käive sama, mis oli 2019. aastal, mitte 2018. aastal. Selleks, et mitte tekitada neile majanduslikke raskusi, on see võimalus antud nelja-aastase perioodi peale.

18:26 Esimees Henn Põlluaas

Siim Kiisler, palun!

18:26 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Palun ütle, umbes mitut ettevõtet see eelnõu puudutab!

18:27 Aivar Kokk

Hetkel saab see puudutada üheksat ettevõtet, kes kasutavad elektriaktsiisisoodustust, ja nelja ettevõtet, kes kasutavad gaasisoodustust.

18:27 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva, palun!

18:27 Kalvi Kõva

Aitäh! Kolleeg siin küsis pool küsimust ära, aga, Aivar, nimeta siis kolm suuremat ettevõtet, kes siia alla läheksid.

18:27 Aivar Kokk

Ma oskan sulle öelda ühe suure, see on Estonian Cell ...

18:27 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

18:27 Aivar Kokk

... kes on üks suuremaid tööandjaid ja eelmise aasta parim ettevõte.

18:27 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun! 

18:27 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin ka kahe eelmise küsimuse teemal. Millistest summadest me räägime? Kui ettevõtete arv on teada, siis milline on umbes see saamata jääv maksutulu selle eelnõu mõjuna?

18:27 Aivar Kokk

Selle eelnõu mõjul maksutulu ärajäämist ei ole, sest neil on täna see soodustuse õigus olemas. Nad võivad sellest soodustusest ilma jääda, aga sel juhul, kui neil soodustused ära jäävad, võivad ka tööjõumaksud meil saamata jääda. Hetkel eelarvelist mõju selle eelnõu puhul ei arvestata.

18:28 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

18:28 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, te nimetasite arvuliselt väga täpselt, kes sellest eelnõust võidavad. Kas on mingi šanss, et neid ettevõtteid lisandub pärast selle eelnõu vastuvõtmist?

18:28 Aivar Kokk

Jaa, võimalus on. Kaks aastat tagasi sai see eelnõu, mida me muuta tahame, seaduseks. Täna Eestis tegutsevatest ettevõtetest võiks olla 24 niisugust, kes teoreetiliselt võiksid seda aktsiisisoodustust küsida.

18:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 297 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute tähtajaks k.a 31. detsembri kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud.


6. 18:29 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine

18:29 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 298 esimene lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur. Palun!

18:29 Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tegemist on väga hea eelnõuga. Selles eelnõus on kolm lühikest sätet, mis lühidalt kokku võttes käsitlevad kohtunike üldkogu toimumist. Hetkel on seadus selline, mis ütleb, et kohtunike täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel. Nii täpselt on ette antud. Arvestades erakorralisi olusid, mis meil praegu on, on Riigikohus teinud ettepaneku, et kohtunike täiskogu oleks võimalik läbi viia ka elektrooniliselt. Samuti pannakse ette, et see kuupäev ei oleks väga täpselt kirjas, et see on veebruari teine reede. See võiks olla paindlikum. Ja kolmandaks, tulenevalt kehtivast õigusest on ka kohtute omavalitsusorganid, näiteks kohtunikueksamikomisjonid ja muud valitavad organid, kindla kuupäevaga seotud. Selleks, et ei tekiks lõtku kohtunike valimisel, tuleks ka see säte kohendada selliseks, et nende organite volitused kehtivad nii kaua, kuni on valitud uued organid. See on igati loogiline. Ka valitsus näiteks toimetab nii kaua, kuni uus valitsus on ametis.

Need kolm punkti ongi kõik, mida selle eelnõuga soovitakse muuta. Ja arvestades seda, et veebruari teine reede läheneb hirmuäratava kiirusega, on põhiseaduskomisjonil loomulikult ettepanek esimene lugemine täna lõpetada ja võimalikult kiiresti teha ära ka teine ja kolmas lugemine. Siis on võimalik kohtunikele laiali saata sõnum, et selle aasta kohtunike täiskogu võiks toimuda mais, kui loodetavasti on olukord terviserindel vähe parem. Muudatusettepanekute tähtajaks me vist jätsime seaduses toodud kümme päeva. Aitäh!

18:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Siim Kiisleril on küsimus. Palun!

18:31 Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Siin eelnõus on juttu ka hääletamisest veebi teel. Probleem on teatavasti väga lai. Advokatuuril on analoogsed probleemid kuni tavaliste MTÜ-de ja korteriühistuteni välja. Kas sul on infot selle kohta, kas neil on selleks olemas mingi infotehnoloogiline lahendus või nad teevad seda? Küsin sellepärast, et on ju juttu olnud, et ka riik võiks mingi sellise lahenduse tervikuna luua. Kas sellega liigutakse edasi või ei liiguta?

18:32 Hanno Pevkur

Aitäh! Meil ei olnud otseselt seda küsimust Riigikohtu esimehele, kui me komisjonis seda arutasime. Aga nii palju kui ma olen aru saanud, kohtunike täiskogu suudab elektrooniliselt oma hääletuse ilusasti korraldada. Neil ei ole salajasi hääletusi. Ja kui on, siis nad valimistoiminguteks suudavad selle elektroonilise lahenduse välja pakkuda. Kui ma vaatan seda seletuskirja, siis siin ei ole eraldi valimiskorda või valimiste läbiviimist kirjeldatud, aga on antud selline võimalus. Ma siis eeldan, et Riigikohus selle elektroonilise hääletamise võimaluse endale ka loob.

18:33 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi pole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu 298 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. detsembri kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud.


7. 18:33 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE) kolmas lugemine

18:33 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu 231 kolmas lugemine. Selle heakskiitmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Meil on võimalus avada läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Aga tundub, et sõnasoovi ei ole. Siis läheme lõpphääletuse juurde. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule viime läbi eelnõu 231 lõpphääletuse.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 231. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:37 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 18:38 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) kolmas lugemine

18:38 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 kolmas lugemine. Ka see vajab vastuvõtuks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aga enne seda on võimalus avada läbirääkimised, kui fraktsioonide esindajatel on soovi. Aga kõnesoovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 195 lõpphääletus. Kas me võime minna kohe hääletuse juurde?  

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:39 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 18:39 Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE) kolmas lugemine

18:39 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu 232 kolmas lugemine. Avame läbirääkimised. Palun kõnetooli Toomas Kivimägi.

18:40 Toomas Kivimägi

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, teen lühidalt, paari-kolme minutiga. See on samm õiges suunas, aga see samm on väga lühike. Samas, kui lugeda tänaseid päevalehti, siis selgub sealt lausa selliseid asju, et eelnõu heakskiitmise korral peab üürnik hakkama maksma omaniku pangalaenu. See on päris karm, nii et selles mõttes tasub mõelda, kas seda eelnõu toetada või mitte. Aga ma arvan, et see on ilmselge liialdus. Ilmselgelt ühtegi otsest ehk ma kasutan nüüd sellist sõna nagu "otsekohalduvat" kohustust üürnike jaoks täiendavalt ei tule. Selle eelnõu eesmärk on muuta üürisuhted paindlikumaks. Ma arvan, et paljude jaoks on üllatus, et tänane regulatsioon on kehtinud 20 aastat. Nii et aastatuhande vahetusel siis viimati parlament reguleeris üürisuhteid. Ja ma arvan, et 20 aastaga on päris palju muutunud ja on aeg üürisuhted paindlikumaks muuta.

Ja tõepoolest samm paindlikkuse suunas tehakse. Aga nagu ma ütlesin, see samm on tegelikult väga lühike.  Näiteks on jutuks olnud leppetrahvi teema, et nüüd hakkavad tulema tohutud leppetrahvid. Jällegi võin rahustuseks öelda, et tegelikult tulevad leppetrahvid selle eelnõu heakskiitmise korral üldse kõne alla esmakordselt ja need on lubatud üksnes mitterahalise kohustuse rikkumise korral. Ma rõhutan: mitterahalise kohustuse rikkumise korral. Hea lihtne näide: kui üürilepingus on kirjas, et ei tohi suitsetada, ja kui keegi on selles korteris suitsetanud, siis on võimalus rakendada leppetrahvi. Aga see loomulikult peab olema üürilepingus kirjas. Veelgi enam: mina ütlen, et see leppetrahv on peaaegu olematu, kuna selle eelnõuga on määratud leppetrahvi ülemmäär ja see on 10% kuu üürimäärast. See on leppetrahv, mida võib kuus küsida. Ehk seesama näide suitsetamise korral: 300 eurot on kuuüür, kui keegi on suitsetanud, siis selle eelnõu heakskiitmise korral on võimalus küsida leppetrahvi 30 eurot kuus. Kas see katab tegelikke kulusid või mitte, aga vähemalt algus on tehtud.

Kui tõesti ollakse mures, et see eelnõu on väga omanike poole kaldu, siis ma hakkasin täna väga hoolega lugema võlaõigusseaduse üürisuhteid puudutavat osa. Ja mitu korda ma leidsin sealt sõna "tühine"? Ma leidsin kaheksa korda sõna "tühine" ja iga kord on seda kasutatud üürnike huvides. Istung hakkas peale ja ma ei jõudnud lõpuni lugeda, võib-olla on seda sõna veelgi rohkem. Aga see näitab tegelikult, kui karmilt ja rangelt on üürisuhted reguleeritud. Üks näide. Kui üürilepingusse on tänase päeva seisuga sisse kirjutanud mingi leppetrahv, siis see on täiesti tühine, see on kehtetu. Tegelikult ei pea üürnik leppetrahvi maksma, kui see on täna mõnda üürilepingusse sisse kirjutatud.

Ma loen ette ühe kõige tõsisema paragrahvi, mis üürnikku kaitseb. See on § 275, mis ütleb, et eluruumi üüri lepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. See on nagu ülimuslik. Tegelikult ma arvan, et isegi piisaks sellest paragrahvist, ei peaks seda seitse või kaheksa korda kinnitama, aga igaks juhuks on korrutatud veel vähemalt seitsmel korral, kui mitte rohkem, et kokkulepe on tühine, kui see kahjustab üürniku huve. Ja seetõttu ei ole küll vähimalgi määral põhjust arvata, et selle eelnõu heaks kiitmisega üürnike positsioon oluliselt halveneb. Ma väidan, et tulenevalt sellest redaktsioonist, mis jõusse astub, on üürnik jätkuvalt selgelt tugevamas positsioonis nii seadusandja poolt vaadates kui ka üürileandja poolt vaadates.

On üks mõttekoht, mille omanike esindajad on välja toonud, ja ma julgustan ka Riigikogu selle peale mõtlema. See on, kas oleks ehk aeg kaaluda selle § 275 tühistamist. Selles mõttes ikkagi, et see on pooltevaheline kokkulepe. Ja ma ütlen veel kord, et kui me avame mõned võimalused leppetrahviks või ka normaalse kulumise katmise kohustuse panemiseks üürnikule, siis üürnik peab sellega nõus olema. Seda ei saa teine pool nõuda. Kui üürnik sellega nõus ei ole, siis seda kohustust ei tule. Loomulikult on siis võimalus mitte sõlmida üürilepingut, aga midagi otsekohalduvat ei ole.

Ja viimane repliik, mis ma tahan öelda, on murelik. Minu jaoks on väga üllatav, et me tegime ka ettepaneku, et üürikomisjonid võiksid olla kohustuslikud alates teatud elanike arvust omavalitsuses. Üks üürikomisjonide võlusid – on kindlasti ka teisi, mida ma ei tea –, aga üks võlusid on see, et nad lahendavad tegelikult üürivaidlusi. See tähendab kodanikele suurt leevendust ja on üürniku jaoks ülimalt oluline. Kohtusse pöördumine on kindlasti palju problemaatilisem ja keerukam ettevõtmine. Näiteks Tallinnas on üürikomisjon olemas ja üürivaidluste puhul on võimalik pöörduda üürikomisjoni poole. Ja üürikomisjoni otsused on täitemenetluse aluseks. Selles mõttes on mul südamest kahju, et üürikomisjonide laiem kohustuslikkus ei leidnud eelnõu menetlemisel toetust. Ma loodan, et ma ei eksi, aga üürikomisjon vististi on ainult Tallinnas olemas. Ma arvan, et alates mingist 10 000 või 20 000 elanikust omavalitsuses võiks üürikomisjonid ikkagi olla. Siis oleks lihtsam vaielda, ei peaks kohtuuksi nii palju kulutama. Aga vaatamata kõigele, kuna see on samm õiges suunas, Reformierakonna fraktsioon toetab seda eelnõu.

18:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena palun kõnetooli Heljo Pikhofi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

18:45 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraadid esitasid üürisuhteid reguleeriva seaduseelnõu kohta muudatusettepanekud, millest esimene kaitseb töö kaotanud üürnikke, andes neile õiguse hõlpsamalt üürileping üles öelda. Teine paneb ette kaotada eelnõus säte, mis annaks üürileandjale õiguse nõuda üürnikult korteri remondi tegemist. Tegime ettepaneku täiendada võlaõigusseadust punktiga, mis võimaldab töö kaotanud ja raskesse majanduslikku olukorda sattunud inimesel eluruumi üürilepingust erakorraliselt lahti öelda sellest 30 päeva ette teatades. Muudatus oleks ka üürileandja huvides, kes saab hakata uut üürnikku otsima. Sarnane regulatsioon kehtib näiteks Luksemburgis. Praegu on tähtajalise üürilepingu varasema lõpetamise alused üürniku jaoks väga jäigad. Seadus peab mõjuvaks põhjuseks vaid seda, kui üürileandja süül ei ole võimalik korterit kasutada või on eluruumid sellises seisukorras, et seal elamine ohustab inimese tervist.

Sotsiaaldemokraatide teise muudatusettepaneku eesmärk oli tühistada kavandatud täiendus, mis annab üürileandjale õiguse kirjutada üürilepingu sõlmimisel sinna nõue, et pärast lepingu lõppemist teeb üürnik korteris remondi või maksab kinni remondikulud. Oleme seisukohal, et jõusse peab jääma tänane põhimõte, mis tähendab, et üürnik ei vastuta hariliku kulumise ja muutuste eest, mis elamisega kaasnevad. Tavapärase kulumise katab ära makstav üür. Seda enam, et mõni aasta tagasi hakkas kehtima seadusmuudatus, mille kohaselt lähevad eluruumi üüri tulud maksustamisele 80% ulatuses. Tookordne põhjendus oli, et üürimise korral on korteril ka loomulik kulu ja pole õige kogu üüritulult maksu võtta. Nõue, millega nähakse ette lagede ja seinte värvimine, tapeedi vahetamine, täkete pahteldamine seintel või nende tööde tegemisega seotud kulude hüvitamine, muudab üüri mõtte ja sisu küsitavaks ning toob ilmselt tulevikus kaasa ka mahukaid kohtuvaidlusi. Eelnõu järgi rakendub remonditööde tegemise kohustus küll vaid juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud, aga praktikas on üürilepingu koostajaks enamasti üürileandja. Üürnikud võivad endale teadmatusest võtta majanduslikult rasked kohustused, millega nad ei ole arvestanud. Ka Tallinna Ringkonnakohtu esimees on välja toonud, et üürnikud satuksid sellega märksa halvemasse olukorda. Ta arvab, et kavandatavad muudatused, eelkõige ruumide korrashoiu kohustuse panemine üürnikule ning tagatisraha regulatsiooni ümberkujundamine loovad uusi mahukaid vaidluskohti ja toovad suure tõenäosusega kaasa üürivaidluste kohtuliku lahendamise pikema kestuse.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul viib see eelnõu üürisuhted tasakaalust välja, ja seda üürniku kahjuks. Nii et me võime öelda, et see on samm vales suunas. See on ka põhjus, miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eelnõu 232 ei toeta. Aitäh!

18:49 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde, nii nagu juhtivkomisjon on ettepaneku teinud.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 232. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:51 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 73 Riigikogu liiget ja vastu 8, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 18:52 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) kolmas lugemine

18:52 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe.

18:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Tänan, head vabariigi hoidjad, kaitsjad ja kõik me! Tegemist on äärmiselt huvitava menetlusprotsessiga. Mingi hetk ametnikud teadsid, mis on kõige parem meile kui ühiskonnale, ja keeldusid tunnustamast rohkem kui 500 uuringut, millega tõestati, et e-sigaret on 95% vähem kahjulik kui tavasigaret.

Ehk me saaksime midagi oletada. 2019. aastal oli 37 inimest, kes hukkusid tulesurmas, neist 18 voodis suitsetamise tõtttu. Käesoleva aasta numbrid on praegu 33 ja 16. Kui me arvestame, et ühe inimelu väärtus on miljon eurot, siis me oleme juba tegelikult selle eelnõuga kohas, kus on vaja. Jah, see 0,2 eurot milliliitri kohta, mis tähendab, et liiter oleks 100–200 eurot kallim. Kas te kujutate ette seda, et alkoholipoes müüdaks ka vett samasuguse maksustusega, nii et kui sul tuleb janu ja tahad liitrist pudelit, siis alkoholipoes maksaks see 200 eurot rohkem kui kõrval olevas tavapoes? Just see on see, mis tekitas, ütleme, 80% ulatuses musta turu.

Me räägime siin ärimeeste huvidest, aga me unustame ära, et on olemas ka tarbijad. Just tarbijatest me ei ole rääkinud. Tarbijad vajavad kindlustunnet, et nad saavad spetsiaalsest poest osta laboratoorselt testitud ja neile kõige paremini maitsvat kaupa. E-suitsu abil on võimalik suitsetamist maha jätta ja inimesed on seda kasutanud. Aga me oleme mugavaks teinud ainult selle, et igas teivasjaamas saad selle tavasigareti kätte, aga  vähem kahjulikud tooted on kuskil eripoodides, kus nad on kuhugi väga alla peidetud. Me oleme saavutanud juba selle, et kuumutatavad tubakatooted on jõudnud Eestisse, ka nikotiinipadjakesed on jõudnud. Jah, neil on oma mõju, aga mis on oluline ja mida me unustama kipume, see on mõju kõrvalseisjatele: nemad ei ole enam passiivsed suitsetajad.

Ma arvan, et me oleme teinud ühe hea sammu, õppides iseenda vigadest ja peatades kaheks aastaks aktsiisi. Meil räägitakse seda, et mingeid samme on ka Läti tegemas. Läti võiks ju tegelikult meilt õppida. Võib-olla on just praegusel hetkel Eesti hea näide, et me suudame enda vigu tunnistada, nendest õppida ja vastavalt sellele vastu võtta häid otsuseid. Võib-olla jõuame Euroopas nende kolme riigi sekka, kes soovivad suitsuvaba ühiskonda. Nendeks on juba praegusel hetkel Inglismaa, kes võttis suuna aastaks 2030, ja Island, samuti  aastaks 2030. Suitsuvaba Eesti toetusrühm on võtnud suunaks aasta 2035.

Tarbijatel on õigus saada laboratoorselt kontrollitud kaupa ja see peaks olema taskukohane. See võiks olla ka soodsam kui tavasigaret. Terve Euroopa ja terve maailm näeb, et ülereguleerimine seda ei taga. Ma arvan, et siin saalis loeb tegelikult kogemus, mitte see, mis kabinetivaikuses on sündinud ja mille nimi on pädevus.

Ma tänan teid kõiki selle toetuse eest! Ma olen kindel, et me saame enda elu suitsuvabaks. Ilmselt teil kõigil on see kogemus, mis tunne on, kui keegi sinu kõrval veibib ehk e-suitsu tõmbab, ja mis tunne on siis, kui su kõrval inimene tõmbab tavasigaretti. Me loodame abikäe anda nendele, kes teevad tavasigaretti, et nad saaksid valida kolme toote vahel, milleks on e-suits, nikotiinipadjakesed ja kuumutatavad tubakatooted. Suur tänu! Palun eelnõu toetada!

18:57 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

18:57 Maris Lauri

Aitäh! Head kolleegid! See eelnõu ei ole hea eelnõu. See ei ole menetluslikult hea eelnõu. See, kuidas selle menetlus toimub ja kuidas lahendus välja pakuti, ei vasta sellele, mida meile tegelikult räägiti. Selle eelnõuga kaotatakse ära ka nikotiini sisaldavate vedelike aktsiis.

Eelkõneleja rääkis sellest, et suitsetajal ja suitsetajal on vahe. Jah, on küll. Aga teate, minu nina tunneb ära, kui on ka vedeliku suitsetaja, ja see ei ole meeldiv lõhn. Nii et ma ei tea, kas see on tervislikum. Jah, võib-olla on, võib-olla ei ole. Tõesti, seda vänget tubakahaisu ei ole tunda, aga ikkagi. Kas tõesti on nüüd olemas nikotiini sisaldav toode – ja nikotiin on kahjulik –, mida aktsiisiga ei maksustata? Aktsiis on maks, mis pannakse kahjulikele kaupadele, et need ei oleks tarbimiseks nii ahvatlevad. See ongi aktsiiside eesmärk.

Nüüd, see kaotamine on ajutine, kaheks aastaks. Mis on selle mõte? Ma saan aru, et ehk on lootus, et kahe aasta pärast saab seda pikendada või et kahe aasta pärast tõstab Läti aktsiisi Eesti tasemele, ehk Läti valib meie tee. Mina ei usu, et lätlased selle tee ette võtavad, aga mine tea. Kui me komisjonis seda arutasime, siis oli arusaamine, et lahendus võiks olla praegusest võib-olla mõnevõrra madalam aktsiisimäär, kuid ühtlane aktsiisimäär, ja just nimelt selle tõttu, et maksutehniliselt ei ole otstarbekas kehtestada erinev määr nikotiinisisaldusega ja nikotiinisisalduseta vedelikele. Aga nüüd, nagu me aru saime, on olemas tooted, mis on tõestatult kahjulikud, sest sisaldavad nikotiini, aga mida enam aktsiisiga ei maksustata. Reaalselt, mina ütleks, ebaaus ja ebavõrdne kohtlemine.

Siin räägitakse, et osa huvigruppe eelnõu ei toeta ja nemad on pahad, osa aga toetab ja on seetõttu tublid. Jah, meil kahjuks on läinud nii, et enamik, kes on sellega otseselt kokku puutunud, leiab, et see lahendus on halb. Aga üks huvigrupp, kes saab veel Riigikogust katuseraha, leiab, et see on hea. Meie arvame, et see ei ole hea eelnõu, lihtsalt seepärast, et see lahendus ei ole hea. See on lühinägelik, lühiajaline ja võib tekitada rohkem pahandust kui kasu. Reformierakond seda ei toeta. Aitäh!

19:01 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

19:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mulle ei meeldi ennast korrata, mistõttu ma teen väga lühidalt. Sotsiaaldemokraadid seda eelnõu ei toeta – nendel põhjustel, mis said väljendatud sellesama eelnõu teisel lugemisel. Kõik võivad sellega stenogrammi abil tutvuda. Me ei ole selle eelnõu puhul suutnud tuvastada ühtegi positiivset mõju peale selle, mis üks eelkõneleja ütles: tarbijad saavad tervist kahjustavat toodet odavamalt. Samas oleme tuvastanud hulga negatiivseid või määramatuid mõjusid. Sellepärast me ei arva, et see on otstarbekas ja mõistlik eelnõu, ja hääletame selle vastu. Aitäh!

19:02 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem fraktsioonidel kõnesoovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 207 lõpphääletus ja me lähemegi selle juurde. Aga kõigepealt saalikutsung.

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 207. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:04 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid 27, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 19:05 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) kolmas lugemine

19:05 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise eelnõu juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 285, taas kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 285 lõpphääletus. Kas võime minna hääletuse juurde?

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 285. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:06 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


12. 19:06 Autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE) kolmas lugemine

19:06 Esimees Henn Põlluaas

Ja nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu 233 kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajatel on võimalus sõna võtta. Palun kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel sõna võtma Tarmo Kruusimäe!

19:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head kõik saadikud, kes te olete siin! Selle üle on tõesti hea meel paljudel autoritel ja paljudel esitajatel, et me taas kord suudame tunnistada enda vigu ja lõpetame Eesti autorite ja esitajate ebavõrdse kohtlemise. Millegipärast juba alates 2006. aastast me oleme keeldunud tunnistamast seda, et on olemas ka teisi andmekandjaid kui kassett ja CD-ROM. Kui terve Euroopa ja muu maailm liigub edasi, siis Eesti oli siin regioonis selline õnnetu banaanivabariik. Me eelistasime millegipärast rahvusvahelisi korporatsioone, arvates, et nende ettevõtlus on tunduvalt olulisem, kui seda on meie endi ettevõtjad, esitajad ja autorid.

See ei ole mingi täiendav, koormav maks, nagu paljud on öelnud. Tegu on Eesti autorite võrdse kohtlemisega. Päris mitmed Eesti autorid, keda ma ei hakka siinkohal nimetama, aga keda te teate, olid ennast juba registreerinud naaberriikidesse, sest nad tundsid ennast seal turvalisemalt, tundsid, et nende õigused on seal justkui paremini kaitstud. Ma ei usu, et näiteks ühe tahvelarvuti hinda mõjutaks oluliselt, kui see läheb neli eurot kallimaks, või kellelgi jääb mõni mälupulk soetamata, kui ta hinnast läheb kolm senti Eesti autoritele. Me räägime väikestest summadest, aga asi on põhimõtetes. Me räägime seda, et väikese kultuurrahvana me peame hoidma enda autoreid. Ja me oleme teinud valesid otsuseid. Te võite ise arvata, mis põhjustel ei ole seda korda 14 aastat muudetud. See ongi lihtne vastus Eesti autoritele ja ka teile kõigile, kes te olete tühjade südametega ja ütlete, et see ei ole teie valitsus: just sellepärast ongi aeg-ajalt vaja koalitsioone muuta, et siis mõned saaksid küll vastu olla, aga saame öelda: see valitsus tegi selle ära.

Ma tänan koalitsioonipartnereid! Ma tänan kultuuriminister Tõnis Lukast ja justiitsminister Raivo Aega! Ja ma tänan ka kõiki kultuurikomisjoni liikmeid ja loomulikult Eesti autorite toetusrühma. Läheme edasi! Me oleme vigade paranduste tegemisel päris head. Palun eelnõu toetada!

19:10 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitusel, palun! 

19:10 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid! Seisan siin teie ees mitte ainult teie kolleegina Riigikogus, vaid ka Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu liikmena. On selge, et me peame kõigiti hoidma ja kaitsma Eesti kultuuri ja selle loojaid. Ka mina soovin tänada kõiki neid ühendusi, riigiametnikke, Riigikogu Kantselei töötajaid, Riigikogu liikmeid ja teisi, kes on panustanud sellesse, et see eelnõu on jõudnud kolmanda lugemiseni. Teiste hulgas tänan kindlasti Aadu Musta ja ka minu head kolleegi Indrek Saart. Kui te seda eelnõu raputate, siis sealt vahelt kukub ka tema närvirakke, mida ta eelmises valitsuses kultuuriministrina kulutas, vaieldes toonase justiitsministriga sellessamas küsimuses. Aga see on muidugi tühiasi selle kõrval, kui palju närvirakke on kulutanud Eesti loojad, oodates, et seda seadust kaasajastatakse.

Ma kasutan seda võimalust siin väga auväärse Riigikogu kõnetoolis sõna võtta selleks, et rõhutada: praegune aeg, kus me elame, on Eesti kultuuriloojatele erakordselt raske. Avalikkuses on väga palju räägitud turismisektori, majutusettevõtete raskustest ja sellest, kuidas nende käibed on järsult kukkunud. Samaväärselt, sama palju ja väga raskelt on tegelikult kannatanud ka Eesti loojad. Nende sissetulekud suures osas sõltuvad sellest, et inimesed saaksid viibida ühel ajal ühes kohas, ühes ruumis, aga praegu üle maailma teevad valitsused kõik, et inimesed käituksid just vastupidi, et nad ei oleks ühel ajal ühes ruumis. Ja seetõttu on paljudel nendel inimestel, kes elatuvad sellest, et pakkuda kultuurielamusi, pakkuda meelelahutust, sissetulekud väga suurel määral või sootuks kadunud. Võib-olla te hiljuti panite tähele, et tuntud laulja Koit Toome rääkis sellest, kuidas tema tuttavad muusikud müüvad oma muusikariistu, muusikatehnikat, on läinud muule tööle. See on traagiline. Ausalt öeldes see meenutab pisut 1990. aastaid, kui toonaste murranguliste sündmuste tõttu oli loojatel samuti väga raske.

Seda enam tuleks selle seadusega seoses tegelikult mõelda ka järgmiste sammude peale. Maailm on muutunud. Kui te omal ajal läksite poodi ja ostsite CD-plaadi, maksite selle eest 10–12 eurot, siis sellest 5–6 eurot läks muusika esitajatele ja autoritele. Täna, kui te lähete voogedastusplatvormile, kuulate seal näiteks nublu uut albumit, Tanel Padari albumit või Sibyl Vane'i albumit, siis parimal juhul selle muusika autor saab sellest mõne sendi, murdosa. Mis siis, et te olete maksnud selle kuutasu umbes sama palju, kui maksis omal ajal CD-plaat. 

Tehnoloogiline digipööre, milles me elame, ei ole igas mõttes õiglane. Platvormimajandusel on ka oma varjupool ja see on midagi sellist, millega nii Eesti seadusandjal kui ka rahvusvahelisel tasemel tuleb tegeleda. Ka meie peame oma riigina sellesse panustama. Me peame aru saama, et üleilmastumisest tingitud probleemide puhul on näiteks eestikeelse muusika tegijail väga keeruline globaalsel turul konkureerida. Tallinnas mõtlevad sotsiaaldemokraadid väga tõsiselt, kuidas tagada kogu selle valdkonna kiire kasv pärast seda, kui ükskord need piirangud maha võetakse. Kui me selle peale juba täna ette ei mõtle, ei mõtle, mil viisil me toetame nii kultuuri kui kogu meelelahutusvaldkonda, siis on neil pärast keeruline jalgele tõusta. Selleks on vaja väga konkreetseid päästeplaane juba täna. Ning selle peale tuleb kindlasti mõelda ka üleriigiliselt. Muu hulgas tuleb mõelda näiteks selle peale, kuidas me saaksime oma väliskaubanduspoliitikas kasutada muusikat ja mitte lihtsalt kultuurivahetuse korras, mis on küll ka väga oluline, aga muusikat võib ka eksportida.

Need on olulised teemad ja see seadus on tohutu samm edasi. Veel kord tänan kõiki, kes on sellesse panustanud! Ja siit tuleb nüüd minna veel mitu sammu edasi. Aitäh teile!

19:14 Esimees Henn Põlluaas

Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

19:14 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka minul on täna autorina siiras rõõm tõdeda, et me oleme nii kaugele jõudnud. Kolleeg Tarmo Kruusimäe tegelikult oma kõnes ütles peaaegu kõik juba ära, tänas neid inimesi, keda vaja. Kuna ma olen kirjanik, siis ma visuaalkunstiga olen küll vähe kokku puutunud, aga räägiksin täna teile ühe lühikese loo, kuna ma olen ka filmi "1944" stsenarist. Ükskord sattusime mina, produtsent Kris Taska ja režissöör Elmo Nüganen koos vaatama Hiina filmisaiti Douban. Hiinas näidatakse "1944" piraadina. Me vaatasime seda õige mitut miljonit vaatajat kajastavat numbrit, mis seal oli, ja siis ma mõtlesin, et küll oleks tore, kui igaüks meist oleks saanud ühe sendi ühe vaatamise pealt. Me oleks üpris palju rikkamad täna, kui me oleme.

Tahan selle looga öelda seda, et tegelikult Eesti autorid võidavad sellest eelnõust, võidavad ka sellest, kui ei tehta enam näiteks DVD‑sid ja CD‑sid, vaid lihtsalt netist striiminguna näidatakse nende loomingut, nii nagu tänapäeval enamikku filme ja muusikat tarbitakse. See on väga hea eelnõu! Tore, et oleme nii kaugele jõudnud. See on täna kõik.

19:16 Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

19:16 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed! Eelmisi kõnelejaid kuulates ei ole kahtlust, et kõigile läheb see seaduseelnõu, see seadusemuudatus tõesti korda ja hinge. Täna, 16. detsembril 2020 teeme me mõnes mõttes ajalugu kõikide loojate, kõikide autorite jaoks. Ma tahan isiklikult tänada kõiki Riigikogu liikmeid, kes aitasid seda eelnõu paremaks ja sisukamaks muuta. Kogu protsess, kuhu olid aktiivselt kaasatud erinevad huvigrupid, oli hea näide toimivast parlamentarismist. Vastab tõele, et see seadus on ministeeriumi vaibal lebanud 15 aastat. Täna see aeg lõpeb. Palun seda olulist eelnõu toetada! Toetame sellega oma riigi kultuuri ja meile nii olulisi loojaid ja autoreid. Aitäh!

19:17 Esimees Henn Põlluaas

Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

19:17 Aadu Must

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tavaliselt peetakse sütitavaid kõnesid siis, kui eelnõu algatatakse. Praegu tundub küll, et pall on juba ilusasti ja edukalt väravasse löödud ja me põhjendame seda, miks me seda tegime. Aga põhjendame ikka veel! Ma mõtlesin, et pean ka ühe pika ja põhjaliku kõne selle kohta. Nimelt teeb kõige rohkem rõõmu see, et selle seaduseelnõu ettevalmistamise käigus oli küll palju vaidlusi, kohati ka detailides lahknemisi, aga üks asi, mis minu südame soojaks teeb, on see, et see on üks väheseid eelnõusid, mis läks komisjonist läbi konsensusega. Ei olnud ühtegi piiri, et meie või teie. Ma väga nautisin seda, et kultuurikomisjoni liikmed on tõesti hariduse ja kultuuri usku. Ja kuigi üks või teine või kolmas erakond ütles, et mõne detaili annab paremaks teha, lepiti kompromissiga, võeti oma parandusettepanekuid tagasi.

Jah, aeg muutub. Räägiti voogedastusest, mõne aasta pärast edastatakse kogu heliloomingut hoopis teistes vormides. Aga kuulge, hariduse ja kultuuriga nii ongi! Aeg ei jää seisma, kahe-kolme aasta pärast võtame seaduse uuesti lahti, viime selle ajale järele. Kindlasti on seda, mis täna on päris hea, aga homme vaatame, kas muuta seda ühes või teises suunas. Ja lõppude lõpuks on see selles mõttes ka hea seadus, et seal on sees kontrollmehhanism, kuidas asju mõõta ja millele toetudes paari aasta pärast öelda, kuhu me jõudsime ja kuhu ei jõudnud. Nii nagu kõik teised kõnelejad on öelnud, ütlen ka mina: läheme edasi ja teeme seaduse veel paremaks! Aitäh!

19:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kõik fraktsioonid on rääkinud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 233 lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu 233. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:22 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


13. 19:22 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE) kolmas lugemine

19:22 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 235 kolmas lugemine. On võimalik avada läbirääkimised. Aga tundub, et fraktsioonidel läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 235 lõpphääletus. Austatud kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde?

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 235. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:24 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


14. 19:25 Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE) teine lugemine

19:25 Esimees Henn Põlluaas

Tänane viimane päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 278 teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni!

19:25 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 278 algatas Vabariigi Valitsus 26. oktoobril ja esimene lugemine toimus 25. novembril. Paika pandud muudatusettepanekute tähtajaks, 9. detsembriks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Kahe lugemise vahel arutas komisjon eelnõu kahel korral. Esimesel korral tehti menetluslikud otsused ja teisel korral arutas komisjon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud ettepanekut ühe muudatusettepaneku tegemiseks. Seda ettepanekut aktsepteeriti, see tähendab ainult eelnõu teksti muutmist. Eelnõu ainsas lauses, kus me kinnitame, et me ühineme meetrikonventsiooniga, oli enne märgitud vaid aastaarvu 1875, aga lause lõppu lisatakse nüüd sõnad "ning mida on muudetud aastatel 1907 ja 1921". Põhjuseks on lihtsalt see, et oleks täpsemalt aru saada, millega me siis ikkagi ühineme, kas selle algselt, 1875. aastal koostatud meetrikonventsiooniga või sellega, mida on vähesel määral hilisematel aastatel muudetud.

Eelnõu läbis kahe lugemise vahel ka keeletoimetuse ja juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused: ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. detsembriks ehk tänaseks, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud.

19:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Kas on soovi läbirääkimisteks? Tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole. Siis läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On üks muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 278 lõpphääletus. Annan saalikutsungi.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 278. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:31 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, palun mõneks minutiks veel siia jääda, kui ei ole kiiret. Poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, üks on erapooletu. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Aitäh, sellega on päevakorrapunktid läbi arutatud. Tahan teile vaid meelde tuletada, et homme on meil kaugosalusega istung. Te võite osaleda kodus, te võite tulla siia majja, olla oma kabinetis, aga kes soovivad, võivad tulla ka saali. Saalis saab osaleda tavapärasel moel. Ja homme tuleb ka jõuluvana. Kõike ilusat teile!

19:32 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee