Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Siim Kallas

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalus üle anda seaduseelnõusid ja arupärimisi. Seaduseelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Palun kohaloleku kontroll! 

10:00 Aseesimees Siim Kallas

Kohalolijaks registreeris ennast 69 Riigikogu liiget, puudub 32.


1. 10:01 Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks" arutelu

10:01 Aseesimees Siim Kallas

Võime alustada tänaste päevakorrapunktide käsitlemist. Tänases päevakorras on üks punkt, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks" arutelu. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 153 määras Riigikogu juhatus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks" arutamiseks järgmise korra. Kõigepealt keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit. Teiseks, Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit. Kolmandaks, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaatori Hardi Murula ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Sõnavõttudega võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Keskerakonna fraktsiooni palvel teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni, ja juhataja paneb selle hääletusele siis, kui aeg hakkab sinna kanti jõudma.

Nii. Me võime alustada esimese ja ainsa päevakorrapunkti käsitlemist. Ma palun esimeseks ettekandeks siia keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare.

10:03 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud saalisviibijad ja kõik, kes te jälgite seda arutelu interneti vahendusel! Täna siin suures saalis räägime teemal, mis puudutab meist igatühte. Rohepööre ja keskkonnasäästlik majandamine on jõudnud järjest enam avalikesse diskussioonidesse ja inimeste omavahelistesse vestlustesse. Usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et planeedi päästmine pole olnud kunagi nii tähtis teema kui täna. Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ja see mõjutab ka eestimaalaste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda.

Kliimaprobleemidest on räägitud pikalt ja põhjalikult ning seetõttu suhtuvad Euroopa kodanikud kliimaneutraalsuse plaani positiivselt. Möödunud aastal ilmunud Eurobaromeetri uuringust selgub, et lausa 93% vastanutest arvab, et kliimamuutused on väga tõsine probleem, ning 95% vastanutest on arvamusel, et selle probleemiga peaks tegelema. Eesti elanike seas on need protsendid 80 ja 85. Ühtepidi võib nii suure toetajaskonna taga näha seda, et roheline planeet ja keskkonnahoid on maailmas hetkel ülioluline teema. Teisalt, küllap inimesed tunnevad, et mitte üksnes maailm või tehnoloogia meie ümber ei ole muutumas, vaid seda on tegemas ka loodus. Kogu planeedi tervis läheb inimestele korda, sest me kõik soovime, et ka tulevastel põlvkondadel oleks siin hea elada.

Euroopa Komisjon on tulnud välja mitmete algatustega. Euroopa roheline kokkulepe on neist selgelt kõige ambitsioonikam. Tegu on meetmete paketiga, mis peaks võimaldama Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu jätkusuutlikust üleminekust rohelisele majandusele, sisaldades meetmeid energeetika, ringmajanduse ja roheliste töökohtade arendamiseks ning renoveerimislaine elluviimiseks. Oma sisult on rohepööre majanduse ja ühiskonnakorralduse struktuurse muutmise strateegia. Analüütikute ja teadlaste sõnul on tegemist murrangulise strateegiaga, mis õnnestumise korral annab uue elukvaliteedi. Tegemist on strateegiaga, mis vabastab Euroopa kivisöe- ja naftasõltuvusest. See strateegia peaks muutma Euroopa energeetiliselt sõltumatuks ning keskkonnaalaselt säästvaks.

Rohepööre algab lokaalsel tasandil lokaalsete tegevuste kaudu. "Talust taldrikule" strateegia rõhutab näiteks kohaliku väike- ja maheettevõtluse toetamise vajadust ning lühikeste tarneahelate olulisust. Prioriteet on kohalikust toorainest toodete müümine kohalikul turul. See strateegia täidab kahte eesmärki: ühest küljest puhtam kodumaine toit ning teisest küljest toidujulgeolek. Võimekus ise toitu ja toidu tooraineid toota on äärmiselt oluline, kuna me sõltume sellest igapäevaselt. Toidujulgeoleku jaoks ei piisa vaid sellest, et kusagile lattu on varutud natukene konserve, vaid tuleb hoolitseda kogu ahela eest.

Teine oluline peatükk puudutab ringmajandust ehk ressursside taaskasutuse suurendamist ja ressursikasutuse vähendamist, prügi, jäätmete, saastatuse vähendamist. See ei ole ainult biolagunevate pakendite väljatöötamine, vaid ka pakendite hulga vähendamine. Ringmajanduse seisukohalt vajavad Eestis lahendamist peamiselt kaks küsimust: biolagunevad jäätmed ning plastik. Plastikuprobleemi lahendamisel on Eesti väljavaated päris head. Eesti Energia põlevkiviõlitehas suudab juba praegu vanu rehve taas õliks muuta ning käivad katsetused plastikuga. Kui katsed osutuvad edukaks, siis suudaksime õliks muuta mitte üksnes Eestis leiduva plastiku, vaid kogu regiooni plastiku ehk lahendada probleemi ühtlasi nii Baltikumi kui ka Skandinaavia jaoks. Biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmine ning kompostimine on puhtalt kättevõtmise asi. Tehnoloogia on olemas, kuid probleeme on kogumisega. Kui anda õigus küsimusega tegeleda neile, kes suudavad selle probleemi lahendada, muutuksid biolagunevad jäätmed kindlasti väärt kaubaks. Pakendiprobleemi lahendamiseks tuleb vähendada ülepakendamist ning soodustada üht liiki ja kergelt ringkasutatavate pakendite kasutamist. Kindlasti ei saa täielikult loobuda ühekordsete pakendite kasutamisest, sest sellega kaasnevad mitmed hügieeniriskid. Küll aga on vaja leida tasakaal korduvkasutatavate pakendite ja ühekordsete pakendite vahel ning ühekordsed pakendid võiksid olla võimalikult lihtsalt ringkasutatavad või töödeldavad.

Kolmandaks oluliseks sambaks on energeetika, mis tuleb muuta säästvamaks ning süsinikuneutraalseks. Säästmisega on tegeldud juba pikalt – säästlikumad lambipirnid, LED-id, soojapidavamad majad jne. Energiatõhususse tuleb edaspidigi panustada, ehitades uusi veelgi energiasäästvamaid hooneid ning renoveerides olemasolevaid. Energia tootmisega on asjad keerulisemad. Kui seni sõltus transport naftast ja elektri tootmine põlevkivist, siis tulevikus peaks need energiakonservid asendama päike, tuul, vesinik, metanool, biokütused ja miks mitte ka jäätmed. Loomulikult ei tähenda see automaatselt, et kõik suure süsinikuemissiooniga tehased või elektrijaamad peab kinni panema. Süsiniku võib ju ka kinni püüda. Praktikas hetkel toimivat lahendust põlevkivitööstusele veel ei ole, kuid uuringud käivad. Ma väga loodan, et tulemused on positiivsed, sest sellest sõltub nii vanarehvide kui ka plastiku ringkasutuse lahenduse jätkusuutlikkus. Viimastel aastatel on CO2 hind tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist toodetud elekter ei ole enam turul konkurentsivõimeline, ja prognoosid näitavad, et CO2 hind tõuseb veelgi ning kiiremini kui varem. Seega tuleb kindlasti leida uued moodused elektri tootmiseks.

Päikese- ja tuuleenergia puhul on suurim probleem asjaolu, et neid ressursse ei ole alati, kui me energiat vajame. Võiks isegi öelda, et me vajame elektrit pigem siis, kui päikest ja tuult ei ole. Uuringud näitavad, et näiteks päikeseenergiat on piisavas koguses vaid 20% ajast, kui me energiat tarbime. Teine suur probleem on muidugi see tohutu maa-ala, mis tuleb muuta päikese- ja tuulepõldudeks. Päikese- ja tuuleenergial on kindlasti tulevikus oma koht, kuid tuleb leida võimalusi nende alade ristkasutuseks. Täiesti lubamatu on väärtuslike põllumaade muutmine päikeseparkideks, kuid väheväärtuslikel põllumaadel on see mõeldav, kui sealjuures saab seda maad kasutada ka näiteks mesinduses või karjamaana. Kuid sellest ei piisa, midagi on veel vaja, olgu selleks siis geotermoenergeetika või tuumaenergeetika. Loomulikult tuleb investeerida ka energiasalvestusse, kuid ainult salvestamisest ei piisa. Energeetilise sõltumatuse jaoks on vaja juhitavat tootmisvõimekust, mis oleks olemas siis, kui seda võimsust on vaja.

Elekter tundub meile iseenesestmõistetavana, vajutame lülitit ja ta on olemas. Kuid selle tagamiseks teevad tegelikult paljud inimesed väga palju tööd. Me oleme seni olnud ühe väga suure ja stabiilse võrgu küljes, kuid see pilt muutub kardinaalselt, kui kaablid Venemaaga läbi lõigatakse. Peame ühiselt pingutama, et ka edaspidi süttiks valgus, kui me vajutame lülitit.

Lõpetuseks vesinikust. Vesinikul on mitmeid häid rakendusi. Ühest küljest on vesinik selgelt tulevikukütus, kuid teisest küljest ka väga hea vahend energia salvestamiseks. Vesiniku kõrvale jääb ka teisi kütuseid, olgu selleks siis biometaan või metanool, kuid vesinikul saab olema tulevikus väga oluline roll. Viimastel aastakümnetel on pühendatud palju jõudu ja energiat elektrisõidukite arendamisele ning areng on olnud märgatav, kuid siiski võtab akude laadimine kaua aega, akud on rasked ning kontaktvõrkude ülalpidamine on väga kulukas ja reostab vaadet. Miks vesinik? Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Ühtlasi on tegemist kõige kergema ning universumis kõige levinuma keemilise elemendiga. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Enamik Maal leiduvast vesinikust on seotud vees ning orgaanilistes materjalides. Sellest tulenevalt leidub vesinikku piisavalt ka Eestis ehk tegemist on ainega, mida me ise suudame toota, veest ja orgaanikast eraldada, ning ainega, millel on palju rakendusvõimalusi. Vesiniku tootmiseks on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada vee hüdrolüüsi, kuid on ka teisi võimalusi. Kuna vesinik on kõige kergem element, seab see muidugi tema kasutamisele ja transportimisele omad piirid, kuid üldjoontes on seda võimalik teha nii gaasitorudega, isegi koos maagaasiga, kui ka autode ja laevadega.

Vesinikuenergeetika kasutamist on siin-seal päris mahukalt katsetatud. Täna on olemas juba väga palju erisuguseid vesiniku jõul töötavaid sõidukeid, alustades laevadest ja lõpetades droonidega. Eestil on potentsiaali ning Eesti võiks panustada vesinikuenergeetikasse, seda just terviksüsteemi välja arendades ja testides. Järgmise aasta eelarves on planeeritud 5 miljonit eurot vesiniku terviksüsteemi juurutamiseks ning sinna lisandub veel vähemalt 25 miljonit järgnevatel aastatel. [Märksõnad on] kütuseelemendi arendustööd ja tootmine, vesiniku tootmine ja ladustamine, vesiniku logistika ja selle tankimine. Eesmärk on ehitada välja üle-eestiline vesinikutanklate võrgustik ning tagada piisavas koguses vesiniku tootmine ja tarbimine, et see pall hakkaks veerema. Me võiksime jõuda järgmise viie aastaga tasemeni, kus vähemalt 2% Eesti transpordist ja energeetikast töötab vesiniku jõul.

Kokkuvõtteks. Rohepööre on Eestile suur väljakutse, kuid ka ainulaadne võimalus vabaneda vanadest sõltuvustest ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus. Energia ei ole mitte ainult elekter, vaid ka toit ja kütus. Mõtleme nüüd pisut, mida on ühel riigil õnneks vaja: piisav hulk tarku, terveid ja hoolivaid inimesi ja piisav kogus energiat – energiat, mida me suudame ühest vormist teise viia, väärindada ning sihipäraselt kasutada, kui seda vajame. Peenhäälestuse aeg on möödas, käes on suurte ja erakordsete ettevõtmiste aeg. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele!

10:17 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimuste aeg. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:17 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud eesistuja! Austatud esineja! Tahan küsida sellist asja. Tallinnas on viimastel aastatel palju investeeritud nüüdisaegsesse ühistransporti, mis on keskkonnale kasulik. Kas nüüd oleks mõistlik keskenduda vesinikubusside, vesinikutrammide ja vesinikurongide ostmisele?

10:18 Erki Savisaar

Aitäh! Kui sa nüüd minu isiklikku arvamust küsid, siis ma ütlen, et loomulikult. See plaan, mis Tallinn on teinud, minna üle gaasibussidele on kindlasti keskkonda säästev, kuid seda oleks võinud teha kümme aastat tagasi. Täna on selge, et gaasibussidega me süsinikuneutraalsust ei saavuta. Gaas võimaldab meil süsinikuemissiooni vähendada 20%, aga meil on vaja vähendada 100%. Kindlasti tuleb leida teisi lahendusi. Nii et ma arvan, et Tallinn peaks kindlasti mõtlema selle peale, kuidas vesinikuenergeetika võiks Tallinnas toimida, kuidas Tallinn saaks süsinikuneutraalseks ja võiks mängida olulist rolli ka vesiniku terviklahenduse juurutamisel. Nii et ootame ja loodame, et vesinik jõuab ka Tallinna.

10:18 Aseesimees Siim Kallas

Siret Kotka, palun!

10:19 Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Euroopa Komisjon on vastu võtnud strateegia "Talust taldrikule". Selle eesmärk on leida tasakaal looduse, toidusüsteemide ja elurikkuse vahel. Kuidas võiks teie arvates teekond tootjalt tarbijani muutuda kiiremaks, et inimesed saaksid tarbida puhast Eesti toitu värskemalt?

10:19 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt, see tarneahelate lühendamine algab võib-olla kõige lihtsamal kujul riigihangetest, mille korral kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja muud riigihankekohuslased tellivad kodumaist toitu, seavad selle tingimuseks. Me teame, et Euroopa Liidu avatud turu tingimustes ei saa seda teha nimeliselt, riigina, küll aga on võimalik seada kaugusepiiranguid, kui kaugelt midagi tuuakse. Teine pool, kuidas see võiks jõuda inimesteni kodudes, on pisut keerulisem. Aga ma usun, et kuigi turu on vallutanud suured kaubanduskeskused, mõtlevad meie nutikad inimesed varsti välja mingisuguse äpi, mille kaudu on võimalik tellida ka talutoodangut väga mugavalt ja kodu lähedalt. Oma olemuselt ei ole see äpp ju midagi keerulist, see on samasugune äpp nagu Uber või Bolt või mingid muud sellised äpid, mis näitavad, kus on kõige lähemad võimalused, ja tõenäoliselt saab seal pakkuda ka kohaletoomist.

10:21 Aseesimees Siim Kallas

Annely Akkermann, palun!

10:21 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu väga selgelt lahti seletamast rohelepet, rohepööret! Mul on hea meel, et te pikalt peatusite oma kõnes vesinikumajandusel. See on kenaks jätkuks eile siin saalis arutlusel olnud eelnõule, millega Riigikogu soovis anda valitsusele ülesande töötada välja vesinikustrateegia. Teie fraktsioonist tuli ka toetushääli ja see eelnõu ei saanud mitte ühtegi vastuhäält, sai 38 toetushäält. Meil jäi puudu õigupoolest ainult 13 häält. Arutelu jäi hilistele õhtutundidele ning mul on kahju, et te pidite lahkuma. Aga minu küsimus on see, et mis te arvate, kas Eestis on piisav võimekus vesiniku tootmiseks. Missugused on need kitsaskohad, mis Eestil segavad toota rohevesinikku, mille järele kahtlemata on tulevikus Euroopas väga suur nõudlus?

10:22 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt, valitsus ju tegeleb vesinikustrateegiaga, nii et selles suhtes on see nagu lahtisest uksest sissemurdmine. Loomulikult võiks vesiniku pikaajaline areng ja visioon olla paremini lahti kirjutatud. Minu hinnangul võiks õige koht selleks olla energiamajanduse arengukava ja see oleks võinud mingisuguse visiooniga seal sees olla juba viis aastat tagasi. Ja kuna meie energeetiline olukord on viimasel ajal drastiliselt muutunud, siis ma usun, et mõistlik olekski energiamajanduse arengukava lahti võtta ja kirjutada see ümber vastavalt uutele oludele ja nägemustele ning kaasata sinna ka vesinik.

Ma arvan, et Eestis on tootmisvõimekust piisavalt, et alustada vesinikuenergeetika kasutamist, vesiniku kasutamist bussides, rongides või laevades. Aga selleks, et jõuda kas või 2%-ni, nagu ma siin viitasin, on muidugi võimekust juurde vaja, kui me tahame just rohelist vesinikku saada. Üks võimalus seda saavutada on kasutada meretuuleparke, kus võiks kohe toota vesinikku ja siis transportidagi seda energiat sealt tuulepargist mandrile vesinikuna, mitte elektrina. Aga lisaks rohelisele vesinikule on valikuid veel. Kui meil on väga kiiresti vaja suures koguses vesinikku, siis minu meelest tasuks ka neid kasutada, et me saaksime selle majanduse käima. Ja siis me jõuame vaikselt tegelda ka sellega, et vesinik muutuks järjest rohelisemaks.

10:24 Aseesimees Siim Kallas

Natalia Malleus, palun!

10:24 Natalia Malleus

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Millised on vesinikkütuse ohutegurid võrreldes fossiilsete kütustega?

10:24 Erki Savisaar

Aitäh! Ega ma ei oskagi öelda, et see oleks kuidagi ohtlikum kui fossiilsed kütused. Kui seda suures koguses sisse hingata, siis on see, jah, ohtlik, aga bensiini joomine ei ole ka kuidagi tervislik. Nii et selles suhtes lähevad nad nagu samasse kategooriasse. Teiseks, kui peaks mingisugune leke toimuma, siis see läheb atmosfääri ja moodustab seal vee või seotakse niiskusega. Selles suhtes on ta keskkonnale ohutu, erinevalt naftast, mis tekitab olulise reostuse. Loomulikult, kuna vesiniku transport ja hoidmine käib suure rõhu all, siis see seab tehnoloogiale omad väljakutsed, kuid ma usun, et need kõik on ületatavad.

10:25 Aseesimees Siim Kallas

Kersti Sarapuu, palun!

10:25 Kersti Sarapuu

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui me liigume mööda Eestimaad ringi, siis me näeme väga palju päikesepaneeliparke. Kuidasmoodi sinu arvates see parkide rajamine ennast ära tasub?

10:25 Erki Savisaar

Need ettevõtjad, kes päikeseparke teevad, on kindlasti oma ärimudeli koostanud, ja need tasuvad ära. Ma ei oska öelda, mis see tootlus seal hektari pealt on, aga mulle tundub, et ta on suurem kui hetkel põllumajanduses, sest ega muidu ei oleks suurt kiusatust panna päikesepaneele põldude peale. Aga nende päikesepõldude kohta ma ütlen seda, et väga oluline on leida ristkasutuse võimalus, sest tegelikult ei ole mingit põhjust, miks ei võiks sellesama põllu peal näiteks mesindusega tegeleda või kasutada seda põldu heina- või karjamaana. Ma saan aru, selleks, et seal lambaid pidada, peavad need paneelid olema nõksu kõrgemal, et lammas alt läbi saaks ja sinna peale ei hüppaks, aga see kõik on lahendatav. Päikesepaneelidel on kindlasti suurem potentsiaal linnalises keskkonnas, kus neid on hea panna katustele või fassaadidele, ilma et nad võtaksid meilt ära väärtusliku põllumaa.

10:26 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

10:26 Oudekki Loone

Aitäh! Sõna "rohepööre" tekitab täna ehk kõige suuremat muret Ida-Virumaal. Võib-olla te avaksite natukene, kuidas me võiksime kujundada oma rohelist industriaalpoliitikat nii, et säiliks nende inimeste elukvaliteet, kes täna on hõivatud põlevkivisektoris, et nad saaksid leida tööd ja eneseteostust. Veel enam: et ka nende lapsed leiaksid sellessamas kodus, kus nad on elanud, tööd ja eneseteostust ega peaks sealt ära kolima. Milline on roheline, aga täistööhõivega Ida-Virumaa tulevikus?

10:27 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt, nagu igas orgaanikas on ka põlevkivis pisut vesinikku. Kindlasti tasub põlevkivikeemiaga edasi tegelda ja uurida, et äkki on meil paremaid kasutusvaldkondi kui selle kivi põlema panemine. Aga teistpidi, loomulikult tuleb Ida-Virumaa majanduskeskkond või elukeskkond muuta mitmekesisemaks, et ei oleks täielikku sõltuvust ühest tööstusharust. Seal peab olema palju erinevaid valikuid, millest üks oleks kindlasti energeetika. Nagu ma siin mainisin, meil on nendest suurtest tehastest tegelikult abi ka rohemajanduses. Me saame seal vanu rehve ümber töötada ja loodetavasti saame seal ka plastikut ümber töötada ning teha seda põlevkivi asemel. Küsimus on lihtsalt osakaaludes, et kas on võimalik näiteks plastiku puhul kasutada 100% plastikut või peaks neid kive sinna natuke vahele viskama. Vanarehvide puhul jõuti tulemuseni, et kuni 30% mahust võib asendada rehvidega.

Teine pool on kindlasti hea ühendus. Kui on võimalik kiiresti sinna kohale sõita või kiiresti sealt näiteks Rakverre või Tallinna tulla, siis annab see kindlasti uusi väljavaateid selleks, et elada Ida-Virumaal, aga töötada kusagil natukene kaugemal.

10:29 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun!

10:29 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite ringmajandusest ja energeetikast. Ma küsin siia juurde, et missugune on teie hinnangul ettevõtjate teadlikkus oma tegevuse CO2-sisalduse mõõtmisel ja selle muutmisel. Kui me vaatame edumeelseid ettevõtteid maailmas, näiteks Apple'it, siis nende eesmärk on jõuda aastaks 2030 süsinikuneutraalsuseni. Järjest enam hakkavad rahastamise tingimused sõltuma sellest, milline on ettevõtte keskkonnajalajälg. See teema on kindlasti palju laiem kui ringmajandus ja energeetika. Missugune on teie hinnang selle koha pealt? Ja teiseks ma tahan küsida vesinikukasutuse viimise kohta transpordis 2% peale. Missugune on investeeringute vajadus ja ettevalmistuseks kuluv aeg, et me viie aastaga jõuaks 2%‑ni? Meretuuleparkide alal me oleme näiteks leedukatest mitu aastat maas, nemad tegelevad juba üldplaneeringute ja kõige muuga.

10:30 Erki Savisaar

Aitäh! Loomulikult algab kliimaneutraalsus sellest, et me igaüks eraisikuna, seejärel ettevõtjana ja siis juba kogukonnana püüame saada süsinikuneutraalseks. Mul on rõõm vaadata, kuidas ettevõtjad järjest enam reklaamivad seda, et nad kas juba on süsinikuneutraalsed või on sinnapoole teel, ja püüavad leida oma äritegevuseks uusi võimalusi, nii et keskkonnajälg oleks väiksem. Kui me vaatame seda investeeringute plaani, siis see ju koosnebki kahest osast: üks on erainvesteeringud ja teine on riigi panus sinna juurde. Riigi panus on eelkõige mõeldud n-ö turutõrke kõrvaldamiseks. Kui me täna läheme väga aktiivselt üle mingisugusele teisele tehnoloogiale, siis see on nõks kallim kui traditsioonilised lahendused, mida me oleme siiani kasutanud ja mille seadmeid saab võib-olla järelturult. Riigi toetusega on võimalik seda vahet kompenseerida nii, et uus tehnoloogia muutuks majanduslikult atraktiivsemaks kui vana kasutamine.

Nüüd, vesiniku hulga kohta ma ütleksin seda, et kui näiteks põlevkiviõli rafineerimistehas oleks tulnud, siis vesinikuenergeetika olekski meil juba 2% peal ja üle selle. Selles [kavandatud] tehases oli väga palju ka vesiniku tootmist ette nähtud. Tõsi küll, see ei olnud mõeldud tol hetkel rohelise vesinikuna, aga vesinikuna siiski, ja see oleks kõik vajadused ka transpordisektoris ära katnud.

Mida meil täpselt on vaja teha ja kui palju on puudu? Raske öelda. Seda tuleb natukene analüüsida. Ministeerium on nende analüüsidega pisut maha jäänud, peab tempot tõstma, et järje peale saada. Aga esialgsed hinnangud ütlevad seda, et need mõned tuulikud, mis meil on Lääne-Eesti saarte lähistel, suudavad nii palju vesinikku toota küll, et seda võiks näiteks praamiliikluses kasutada.

10:33 Aseesimees Siim Kallas

Viktor Vassiljev, palun!

10:33 Viktor Vassiljev

Ma tahtsin loobuda.

10:33 Aseesimees Siim Kallas

On soovi küsida või ei ole? Mart Võrklaev, palun!

10:33 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te keskendusite väga põhjalikult vesinikule. Eile õhtul, küll juba hilistel õhtutundidel, arutasime siin saalis vesiniku üle väga põhjalikult. Ettepanek oli anda valitsusele ülesanne koostada vesinikustrateegia. Kahjuks oli keskfraktsioon ilmselt hiliste tundide tõttu pidanud lahkuma ega saanud seda algatust toetada. Täna te ütlesite, et ministeerium justkui tegeleb sellega. Minu teada strateegia koostamisega ta ei tegele, kuid otsitakse tõesti võimalusi, kuidas Eestis vesinikku toota ja kasutada. Andres Suti küsimusele te vastasite, et oleme mahajäämuses ja pigem oleks vaja tempot tõsta. Ütlete, et 2% energeetikast ja transpordist võiks vesiniku peal olla. Kas ma saan õigesti aru, et te toetaksite strateegiat, mis aitaks ka valitsusel, ametkonnal selle teemaga tõsisemalt tegeleda, võib-olla rohkem raha sinna suunata? Kas oleks põhjust esmaspäeval see eelnõu uuesti sisse anda, see läbi arutada ja anda siit Riigikogust üks korralik roheline tuli vesinikustrateegia tegemiseks?

10:34 Erki Savisaar

Aitäh! See protsess võiks olla vastupidi: kõigepealt arutame ja siis otsustame, kas selleks on vaja ka mingisugust eelnõu. Nii tuleb kindlasti paremini välja. Üldiselt öeldes, kui meil oleks väheke põhjalikum visioonidokument, siis see annaks kindlasti teatavat hingerahu. Kas see paneks ka protsessid kiiremini käima, selles ma vähekene kahtlen. Valitsus tegeleb selle küsimusega praegu üsna aktiivselt ja esmakordselt. Eks vesinikuküsimusega oleks võinud ju tegelda ka eelmised valitsused, aga vähemalt selle valitsuse prioriteetide hulgas see on. Kui on piisavalt teadmisi sellest tehnoloogiast ja Eesti võimalustest, küll siis jõutakse see kirjutada ka visioonidokumentidesse. Samas, kui me vaatame sellist visioonidokumenti nagu "Eesti 2035", siis seal on vesinikku mainitud, ja ka see on juba midagi.

10:36 Aseesimees Siim Kallas

Yoko Alender, palun!

10:36 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja Erki, kui ikka Riigikogu valitsusele ütleb, siis peaks need rattad hakkama kiiremini liikuma, usume ikka endasse! Minu küsimus tuleb nüüd sellest valdkonnast, et valitsus langetas hiljuti otsuse roheleppe õiglase ülemineku Eesti raha jagamise kohta. Kas teie hinnangul on see plaan hea? Kas see on ette valmistatud piisava ajavaruga? Kas see tagab selle, et Ida-Viru ja nüüd siis ka sellega liidetud teiste valdade inimestel ja nende lastel on tulevikus hea leib laual ja ka vorst leiva peal?

10:37 Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et see plaan, mis on tehtud, on tõesti hea ja läbimõeldud. Tänaseks on olemas üldine plaan, eks detailid selguvad töö käigus, siis, kui aeg on käes. Ida-Viru programm on samuti, ma arvan, üsna perspektiivne ja võimaldab anda sellele piirkonnale uue näo. Loomulikult võiks neid vahendeid ju rohkem olla. Aga ma arvan, et ka selle rahaga, mis juba on leitud, õnnestub seal väga palju ära teha. Ja tõesti, valitsus on teinud taotluse seda piirkonda natukene laiendada, n-ö haldusreformieelse Ida-Virumaa piiridesse. Aga ma ei ole üldse kindel, et Euroopa sellele positiivse vastuse annab. Pigem läheb see raha ikkagi nendesse piiridesse, mis Ida-Virumaal on täna.

10:38 Aseesimees Siim Kallas

Protseduuriline küsimus. Palun, Mart Võrklaev!

10:38 Mart Võrklaev

Protseduuriline küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et igale ettekandjale on võimalik kaks küsimust esitada?

10:38 Aseesimees Siim Kallas

Just, see on õige. Imre Sooäär, palun!

10:38 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mis on sinu arvates praegu need kõige suuremad takistused või väljakutsed, mis pidurdavad Eestis kiiremat rohepööret?

10:38 Erki Savisaar

Aitäh! Ma arvan, et kõige rohkem aitaks kaasa see, kui meil oleks üks konkreetne vastutaja või eestvedaja sellel rohepöördel. Võib-olla tasuks mõelda selle peale, et me nimetame ühe konkreetse ministri, kes vastutab rohepöörde eest selle kogu spektri ulatuses, sest kui me vaatame seda rohepööret, [siis näeme, et] see katab kõiki eluvaldkondi. Seal on natukene keskkonnaministri vastutusala, aga seal on ka väga palju majandusministri vastutusala ja väga palju riigihalduse ministri vastutusala. Tegelikult on ka kõigi teiste ministrite vastutusalas midagi, mis on seotud rohepöördega. Nii et sellise ühe vastutaja olemasolu kindlasti aitaks kaasa.

10:39 Aseesimees Siim Kallas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:39 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea esineja! Kuidas teie arvate, kas on võimalik nimetada vesinikku tulevikukütuseks? Kui suur on tõenäosus, et tulevikus on võimalik loobuda teistest kütuseliikidest, nii et jääks ainult vesinik?

10:40 Erki Savisaar

Aitäh! Ma arvan, et selle tulemuseni me ei jõua, et meil jääb ainult vesinik. Kindlasti jääb mingisuguseid kütuseid veel juba puhtalt sellepärast, et neid kütuseid lihtsalt tekib ja need tuleks kuidagi mõistlikult ära kasutada. Üks kütus, mis kindlasti alles jääb, on biometaan. Kui me tegeleme põllumajandusega või biojäätmete töötlemisega, siis seda gaasi tekib ja selle gaasi võiks kuidagi mõistlikult ära kasutada. Teiseks, kindlasti jääb mingis osas alles elektritransport, eriti linnasiseselt või n-ö viimase kilomeetri transpordiga seoses. Aga muus osas, jah, ma arvan, et väga suur osa läheb üle vesinikule ning vesiniku kasutusvaldkond ei ole mitte ainult transpordis, n-ö auto- või bussikütusena, vaid seda saab kasutada ka kodumajapidamises, sellest saab toota elektrit. Nii et neid kasutusvaldkondi on oluliselt rohkem.

10:41 Aseesimees Siim Kallas

Martin Repinski, palun!

10:41 Martin Repinski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Rohepööre, nagu mulle tundub, on hästi tähtis ja prioriteetne strateegia nii tervikuna Euroopa Liidu jaoks kui ka kindlasti Eesti jaoks. Üks probleemsemaid kohti selle puhul on ikkagi Ida-Virumaa ja kõik, mis on sellega seotud. See on arusaadav, sest [rohepööre] tekitab seal tõelist paanikat, kuna inimesed ei tea, mis homme juhtub ja mis neist saab. Mulle tundub, et see raha jaotamise strateegia ei rahusta kedagi, sest inimesed ei tea, mis nende töökohtadest homme saab. Milline on sinu nägemus? Kas sa näed, et lähiajal võiksid valitsus ja Euroopa Liit anda konkreetse sõnumi, et tulevad konkreetsed töökohad, tehakse investeeringuid ning toetatakse ettevõtjaid, kes toovad investeeringuid ja loovad töökohti, nii et inimesed näeksid ja saaksid uskuda, et töökohad tõesti tulevad, nad ei pea kuhugi ära kolima, ja et ka nende lapsed saavad seal [tulevikus] elada ja töötada?

10:42 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin sulle, Martin, öelda, et rahu, ainult rahu, paanikaks ei ole mingit põhjust. Ja Ida-Virumaa ettevõtjatele, nagu sa ka ise oled, ma soovitan rohkem häid innovaatilisi mõtteid. Mõelge, millist äri oleks hea Ida-Virumaal ajada, mis toob kõige rohkem sinna uusi inimesi, uusi töökohti, ja pakkuge lahendusi välja. Ma usun, et kui ettevõtmine on hea, siis ei vaja see ka mingisugust suurt toetust. Aga riiklike programmidega me hoolitseme selle eest, et Ida-Virumaa inimestele oleks tagatud väärikas elu. Nii palju kui võimalik tegeldakse ümberkoolitusega, otsitakse uusi rakendusvõimalusi ja mingil määral jätkub ju ka põlevkivi kasutamine. Meil on täna selge, et vähemalt aastani 2030 need põlevkiviõlitehased töötavad või vähemasti see üks põlevkiviõlitehas töötab, ja ka vanad põlevkivielektrijaamad on ju n-ö ooterežiimil. Nad on seal olemas juhuks, kui tekib energiadefitsiit. Vaatamata sellele, et meil on väga toredad ühendused Läti, Soome, Poola ja Rootsiga, on juhtunud, et meil on tekkinud energeetiline defitsiit, ja need põlevkivijaamad on ka sel aastal käivitunud. Nii et seal elu jätkub ja töökohad säilivad. Tuleb lihtsalt innovaatiliselt läheneda ja otsida uusi väljakutseid.

10:44 Aseesimees Siim Kallas

Riho Breivel, palun!

10:45 Riho Breivel

Minu eelküsija rääkis juba sissejuhatuse ära, nii et ma ei hakka siin Ida-Virumaad kiitma ega teisi laitma. Aga küsimus on ikkagi selles, et me oleme tõesti ettevõtjate ja organisatsioonidega, kes asjaga tegelevad, väga palju tööd teinud, mis puudutab innovaatilist lähenemist tootmisele. Aga on üks väga suur probleem just tootmisega seoses. Kui ettevõtjatega neid asju välja pakkuda, siis selgub, et meie energeetiline ressurss Ida-Virumaal on palju väiksemaks jäänud, kui ta oli. See on seesama, millest sa just rääkisid. Kuidas me selle asja ikkagi lahendame? Me võime sinna tööstusparke teha, aga kui ei jätku transpordikiirust ega ole elektrienergiat võtta nii palju, kui nad vajavad, siis kukuvad need tööstuslikud asjad üldiselt kokku. Ja teine kiire küsimus on see, et vesinik on väga tore asi ja sellega oleme palju ...

10:46 Aseesimees Siim Kallas

Aeg saab täis, palun küsimus formuleerida!

10:46 Riho Breivel

Meil on olemas põlevkivi kompetentsikeskus. Kas me ei peaks äkki tegema ka vesiniku kompetentsikeskust?

10:46 Erki Savisaar

Aitäh! Vesiniku kompetentsikeskus on meil täiesti olemas. Meil on ju Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, kus on väga hea kompetents olemas. Ma ei tea, kas on vaja veel ühte kompetentsikeskust teha. Küll aga ma mõtleks Ida-Virumaa kontekstis sellele, et seal on üksjagu väga selge spetsiifika ja oskustega inimesi. Võib-olla tasub mõelda sellele, et äkki on mõistlik kaevandada mingisuguseid muldmetalle, siis nad saavad oma elukutset jätkata ja oma teadmisi ära kasutada. Kui turgu vaadata, siis muldmetallid on kohati märksa väärtuslikumad kui isegi kuld, nii et võib-olla tasub ka selles vallas uuringuid teha. Ma tean, et riiklikult taas kaardistatakse maavarasid, mis Eestil olemas on.

Mis nüüd puutub energiatootmise võimekusse, siis loomulikult, kui vanad elektrijaamad lähevad kinni, on vaja luua uust võimekust. Ma tean, et sellega Ida-Virumaal tegeldakse. Tuuleparkide arendus käib seal hoogsalt ja juurde saab panna ka päikeseenergiat. Ma tean, et seal on kaalutud ka teisi võimalusi, kuidas seda energiahulka suurendada.

Transpordist ma korra juba rääkisin. Loomulikult on äärmiselt oluline, et oleksid head ühendused, ja seda mõlemat pidi: nii, et saaks kuskilt mujalt väga kiiresti Ida-Virumaale tööle tulla, ja teistpidi, et ka Ida-Virumaalt saaks vajaduse korral kusagile mujale tööle minna. Tänapäeval ei ole oluline ju mitte see, mitme kilomeetri kaugusel asub töökoht, vaid kui kiiresti sa sinna jõuad. Ja kui on võimalus kasutada ka kaugtööd, kui me selle viimase miili internetiga igale poole kohale jõuame, siis see annab veelgi võimalusi, et ka Ida-Virumaal saaks rohkem tööd teha.

10:48 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimusteks ette nähtud aeg on läbi. Järgmised küsimused on järgmistele ettekandjatele. Ma palun nüüd siia järgmiseks ettekandeks Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni. Ka 20-minutiline ettekanne. Aitäh, et tulla saite!

10:49 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Tere! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On tõesti hea meel olla taas kord siin koduses, kuid ajaloolises saalis. Aitäh, et te annate mulle võimaluse rääkida tänase Euroopa Komisjoni kõige suuremast algatusest, roheleppest! 

See on algatus, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi. See puudutab Euroopas iga regiooni, iga liikmesriiki, iga inimest. Aga see ei ole ainult lepe, mis puudutab Euroopat, see on ka väga oluline baas meie rahvusvahelistes dialoogides. Viimati olin ma siin saalis poolteist aastat tagasi ja vastasin täiskogu ees teie küsimustele. Aga me kõik olime eelmise aasta suvel sellises olukorras, et polnud veel päris täpselt teada, millist valdkonda Eestist saadetud volinik Euroopa Komisjonis katma hakkab, millise portfelli president Ursula von der Leyen Eesti volinikule usaldab. Aga juba siis oli aimata, et komisjoni uuel presidendil Ursula von der Leyenil on plaan tuua lauda kõrgemad kliimaeesmärgid ja et ta keskendub senisest enam just nimelt keskkonnale. Tegemist on väga loogilise valikuga – avaliku arvamuse uuringud näitavad, et üheksa eurooplast kümnest peavad kliimamuutust tõsiseks probleemiks ja leiavad, et keskkonnakaitse on nende jaoks isiklikult oluline.

Need teemad on eriliselt südamelähedased, nagu me teame, nooremale põlvkonnale. Aga tähtis on ka see, et vaatamata kogu maailmas aset leidvale koroonakriisile, ei ole need küsimused tähtsust kaotanud ka sellel aastal. Nii et ma olen kindel, et enamik teist on kursis sellega, mida eelmise aasta detsembris välja käidud rohelepe endast kujutab. Aga kuna ma tean, et meid jälgib veebi vahendusel ka inimesi, kes võib-olla ei ole rohepöördest nii hästi informeeritud, siis ma pean paslikuks anda siinkohal meie algatusest üks lühikene ülevaade.

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine – need on tõsised ohud nii Euroopale kui ka kogu maailmale. Selliseid probleeme ei saa lahendada ainult üksi oma kodukandis nokitsedes ja parimat lootes. Keegi peab olema suunanäitaja – keegi, kelle tegevused tõmbavad kaasa ka teisi. Euroopa on alates möödunud aasta detsembrist seda olnud. Me tutvustasime rohelepet kui oma kasvustrateegiat, mis aitaks samas kaasa kliimaprobleemide lahendamisele. Ja just seda me nüüd püüamegi rohepöördega saavutada.

Lihtsustatult öeldes on roheleppe eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Samal ajal on tegu kindlasti kasvustrateegiaga, mis kätkeb endas kõiki valdkondi, alates transpordist, keskkonnast, tervishoiust ja maaelust, aga vaata et kõige tähtsam roheleppe aspekt on siiski energeetika, sest koguni 75% tänastest CO2 heidetest Euroopa Liidus tuleb just nimelt energeetika valdkonnast. Nagu te teate, Euroopa Komisjonis juhib roheleppe klastrit hollandlasest esimene asepresident Frans Timmermans. Aga nagu mainitud, sinna volinike meeskonda, rohepöörde elluviimise eest vastutavasse meeskonda kuulub märksa laiem volinikering.

Roheleppe rong on saanud tänaseks sõita ühe aasta ja vaatamata vahepeal rööbastele lükatud takistustele, rühib vedur kindlalt edasi. Kuigi COVID-19 tabas kogu maailma ootamatult ja loomulikult leidus neid, kes arvasid, et see lükkab meid ja meie rongi rööbastelt ning kliimaküsimused peavad jääma tagaplaanile, siis nii ei ole juhtunud. Rohelepe on endiselt Euroopa Komisjoni prioriteet, see oli enne kriisi nii ja jääb pikaajaliseks prioriteediks ka edaspidi, sest vajadus Euroopa majandus puhtamaks ja konkurentsivõimelisemaks muuta ei ole kuhugi kadunud.

Paradoksaalsel kombel on praeguses olukorras, kus koroona on teinud mõttemaailmas päris tõsiseid suunamuutusi, olnud see suunamuutus rohepöörde jaoks väga hea. Aasta alguses ma kuulsin ühte head võrdlust, mida mulle ikka meeldib roheleppe valguses välja tuua, sest see puudutab inimkonna ajalugu. See võrdlus tuli ajaloost – sellest ajast, kui inimkonnal oli kiviaeg. Nagu te teate, inimkond väljus kiviajast, võttis kasutusele uuemad, nutikamad tööriistad, aga mitte seetõttu, et kivi sai otsa, vaid seetõttu, et oligi targemaid lahendusi. Ja nii väljume me ka fossiilsest ajast mitte seetõttu, et maailmas saaksid otsa nafta või maagaas või kivisüsi, vaid seetõttu, et meil on targemaid ja säästvamaid lahendusi. Need vajavad praeguses etapis kindlasti lisainvesteeringuid. Seetõttu, kuna me oleme olukorras, kus majandust peabki elavdama ja seda saab teha lisainvesteeringute abil, on rohepöörde jaoks kujunenud väga soodsad tingimused.

Eelmisest suurest kriisist õppis Euroopa, et raskustest väljuvad tugevamalt need, kes õigel hetkel oma majandust elavdavad. Nüüd on näha, et sellele teadmisele tugineb ka tänane kriisist väljumine Euroopas. Meil on üleüldine valmisolek nii käituda ja valmisolek teha ka lisainvesteeringud tulevikulahendustesse. Ei ole mõtet panna lisaraha nendesse tegevustesse, mis meil maailma plaanis konkurentsivõimes enam edeneda ei aita. Ka uuringud näitavad, et taastuvenergia loob rohkem töökohti ja lisandväärtust kui sama raha panemine nendesse ahelatesse, mis saavad alguse fossiilsetest kütustest. Nii et selles olukorras me täna vaatamegi edasi.

Euroopa Liit ei ole kunagi olnud sellises harukordses olukorras, kus rahalisi võimalusi on nii palju, nagu me loodetavasti täna õhtul nentida saame. Täna kogunevad Brüsselis valitsusjuhid, et kokku leppida järgmises pikaajalises, seitsmeaastases eelarves. Sellele lisaks on laual 750 miljardi eurone taasterahastu, "Next Generation EU", mis ongi mõeldud erakorraliseks majanduse elavdamise rahastuks. Kõiki vahendeid kokku lüües on meil kasutada 1,8 triljoni euro suurune finantspakett, mis on kõigi aegade suurim. Komisjoni selge soovitus liikmesriikidele on, et nii pikaajalisest eelarvest kui ka uuest taasterahastust läheks 30% kliimaeesmärkidega seotud investeeringuteks.

Täna me oleme olukorras, kus Euroopa majandus toetub ligikaudu 86% ulatuses fossiilsetele kütustele: söele, naftale, gaasile, põlevkivile. Me kasutame neid selleks, et käimas hoida oma tööstust; selleks, et liikuda punktist A punkti B; suuresti ka selleks, et kütta oma kodu. Aga kliimaneutraalsele majandusele ülemineku väljakutsele vastamiseks on vaja uusi ideid, mis on need allikad, millega me saame sütt, naftat ja maagaasi asendada. Loomulikult ei saa see muutus toimuda ainult Brüsselis, seda on vaja teha kokkuleppel liikmesriikidega. Ja mul on hea meel tõdeda, et Eesti on nende liikmesriikide seas, kes toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekuid kliimaneutraalsuse vallas. Aga kliimaneutraalsuse poole püüeldes on tähtis, et ei unustataks ega hüljataks ühtegi piirkonda, ühtegi inimest.

Eesti kontekstis on kindlasti kõige ebakindlamasse situatsiooni jäänud Ida-Virumaa, mis sõltub suurel määral põlevkivisektorist. Põlevkivisektor annab 75% Eesti energiatoodangust. Põlevkiviga seotud sektorite arvele jääb ligikaudu 4% Eesti SKP-st ja ligikaudu 45% maakonna SKP-st ja 69% Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Minu jaoks pole küsimus pelgalt selles, mida me kasutame siis, kui põlevkivi on vaja millegagi asendada. Küsimus on ka selles, mida teha Ida-Virumaa heaks, et põlevkivisektorile tuginev piirkond roheleppe valguses ei hääbuks. Euroopa vastus seesugusele küsimusele on uus õiglase ülemineku fond. See fond pakub tuge just nimelt nendele regioonidele, mis sõltuvad fossiilsete kütuste kaevandamisest või tööstusharudest, mis heidavad õhku palju CO2. See fond on mõeldud nendele regioonidele, mida ootavad ees olulised, teistest piirkondadest raskemad sotsiaal-majanduslikud väljakutsed seoses kliimaneutraalsuse saavutamisega. Selle uue rahastu idee on välja kasvanud väga spetsiifilisest algatusest, mis oli algselt planeeritud ainult söekaevanduspiirkondadele, aga edasi arutades saime me aru, et küsimus pole ainult söekaevandustes, vaid neid fossiilseid kütuseid – näiteks pruunsütt, põlevkivi ja turvast – on ka mitmetes teistes liikmesriikides.

Nii et Euroopas on mitmeid liikmesriike, kelle valitsus on kliimaneutraalsuse suhtes keerulises positsioonis, sest neil on olulised piirkonnad, mis on aastakümneid sõltunud kaevandamisest. Paralleelselt on Euroopas ka regioone, kus on suured tööstusettevõtted, kes kasutavad sedasama sütt, maagaasi või naftat, ja nende tootmisüksuste või tehaste ümberseadistamine näiteks vesinikule on väga kulukas. Ja mis tänases olukorras veel keerukam, täna ta veel turupõhiselt ei toimi. Nii et on selge, et liikmesriigid vajavad lisatuge. Nad vajavad ka Euroopa Liidu abi, mida me õiglase ülemineku fondiga pakumegi.

Kokkuvõttes saavad õiglase ülemineku fondi 17,5 miljardi euro suurusest üldsummast osa kõik liikmesriigid, sest kõigil neil on mõni toetust vajav regioon. Eesti osa sellest fondist on 340 miljonit eurot, millele lisanduvad vahendid tehniliseks abiks. Siinkohal on kindlasti väga paslik mainida, et Eesti osaks saav toetus inimese kohta on Euroopa suurim. Seega neid vahendeid saab Ida-Virumaal kasutada, eelistatavalt näiteks tööealiste inimeste ümber- ja täiendõppeks, et nad leiaksid rakendust mõnes teises valdkonnas, mille ökoloogiline jalajälg on väiksem. Seda raha saab kasutada ja peab kasutama ka uute töökohtade loomiseks. Seejuures on eelistatud ka tööstuslikud töökohad. Aga Euroopa Komisjon ei kirjuta ette, kuhu raha konkreetselt kuluma peab. Iga liikmesriigi valitsus peab välja tulema oma plaaniga, mis on valminud koostöös kohaliku regiooniga. Miks me seda ette ei kirjuta? Sest väljakutsed on regiooniti väga erinevad. Küll aga on Euroopa Komisjon 2020. aasta riigipõhistes soovitustes soovitanud Eestil suunata õiglase ülemineku fondi toetus Ida-Virumaale. Ja Ida-Virumaa puhul võib näiteks plaani osaks olla ka transpordiühenduse parandamine linnade vahel. Kui ühes kandis, näiteks Ahtmes, töökohti ei ole, siis peavad inimesed sealt kiiresti [mujale] oma regioonis liikuda saama.

Loomulikult, nende meetmete lõplik valik peab sündima omavalitsuste ja valitsuse koostöö tulemusena. Eriti oluline on ajafaktor. Nende plaanide väljatöötamiseks ei ole jäänud väga pikalt aega, sest esimese peaaegu 200 miljoni euro ulatuses peab Eesti rahastusotsused langetama juba 2023. aasta lõpuks ja lõplikult, ülejäänud osas tuleb investeeringud teostada 2026. aasta lõpuks. See tähendab päris tugevat ajasurvet, mis iganes head plaanid piirkonnas välja käiakse ja koostöös ettevõtjatega ellu viiakse. Seega, lugupeetud Riigikogu liikmed, nii nagu tuleb tegutseda siin Eestis, nii tegutseb ka Euroopa Komisjon. Ja nagu ma mainisin, täna tuleb lausa kolm neljandikku kogu Euroopa Liidu heitest just nimelt energeetikasektorist, mis tähendab, et minu kui energeetikavoliniku tööpõld on lai.

Lubage mul anda kiire ülevaade ka viimase aasta arengusuundadest Euroopa energeetikas. Esmalt on mul rõõm tõdeda, et energeetikasektor pidas kevadisele ootamatule kriisile, kus väga paljud liikmesriigid panid oma ühiskonna lukku, väga hästi vastu. Ka kõige keerulisematel päevadel, kõige keerulisematel nädalatel, kui paljudes sektorites oli seis väga raske, oli Euroopa varustuskindlus alati tagatud. See annab meile kindlust edaspidiseks, et see sektor on erakorralisteks aegadeks erinevad kriisistsenaariumid põhjalikult läbi töötanud. Aga rääkides energeetikavaldkonna viimase poole aasta algatustest, on nimekiri päris pikk ja hõlmab mitmeid energiaallikaid. Tavaliselt see nii ongi, et kui komisjon alustab tööd, siis esimesel aastal tullakse välja strateegiatega, mis seavad sihte, panevad paika üldise suuna. Nendele järgnevad konkreetsed õigusaktid. Ja lõpetuseks, et tööl ka tulemit oleks, tuleb loomulikult pidada läbirääkimisi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.

Aga kõigest järjepanu. Juba juulis me tulime välja energiasüsteemide lõimimise ja vesinikustrateegiaga. Septembris esitlesime üheskoos asepresident Frans Timmermansiga Euroopa Liidu 2030. aasta kõrgemaid emissioonide kärpe-eesmärke. Oktoobris sai avaldatud renoveerimislaine strateegia ja uuendatud metaanistrateegia. Ja kõige hiljutisem algatus hõlmas avamere taastuvenergia strateegiat, alates meile kõigile tuntud tuulest kuni laine- ja tõusuenergiani. Olgugi et kõigil eespool mainitud initsiatiividel on ka Eesti kontekstis märkimisväärne potentsiaal, näib viimase aja kohtumistele tuginedes, et kõige laialdasemat kõlapinda on Eestis saanud just vesiniku võimalused, aga ka renoveerimine. Mõeldes meie ees olevatele kliimamuutustele ja kasvuhoonegaasidele, siis me kipume kõigepealt vaatama naftapuurplatvorme, söekaevandusi, tossavaid korstnaid, autosid. See kõik on muidugi õige, kuid faktipõhine on ka see, et tegelik energiatarbijate ja -kulutajate ring on märksa laiem. Uuringud näitavad, et 40% kogu Euroopa Liidus toodetud energiast tarbitakse hoonetes. Ühtlasi kaasneb sellega ka 36% Euroopa Liidus emiteeritavatest kasvuhoonegaasidest.

Eestlaste jaoks ei ole hoonete renoveerimine midagi uut ja eriskummalist. Me teame, et see tegevus toob kasu, Euroopas on selleks meeletu potentsiaal. Euroopa tasemel algatus on laias laastus lihtne: me soovime muuta renoveerimise aastaks 2030 kaks korda energiatõhusamaks. See tähendab ka seda, et aastaks 2030 tuleb Euroopas põhjalikult renoveerida 35 miljonit hoonet. Värske ettepanek aitab seda protsessi lihtsustada, kõrvaldades praegused tõkked, mis liikmesriikides on, olgu need seadusandlikud või halduslikud või hoopis rahalised tõkked. Hooneid saab energiatõhusamaks muuta mitmel moel, alates paremast soojustamisest ja akende vahetamisest, aga põhjalik renoveerimine kaasab kindlasti ka taastuvat rohelist energiat. Näiteks võib anda hoone omanikule võimaluse ise elektrit toota katusel olevate päikesepaneelide abil.

Vesinikust rääkides tuleb rõhutada, et Euroopa tasemel on meie fookus loomulikult eelkõige puhtal vesinikul, mis aitaks dekarboniseerida neid sektoreid, kus elekter lõppkasutuses ei ole lahendus. See on tänaste teadmiste juures kas tehniliselt võimatu või liiga kallis, rääkides rasketööstusest, rääkides nii mõnestki transpordiviisist, eelkõige raskeveokitest. Miks ma rõhutan puhast vesinikku? Sellepärast, et ei ole saladus, et tänane vesinik, mida tarbijad saavad kasutada, põhineb valdavalt maagaasil, aga tuleviku vesinik peab põhinema taastuvenergial.

Nagu ma juba mainisin, on Eesti ettevõtjad ja ka Eesti poliitikud vesiniku osas selgelt huvi üles näidanud. Me ei ole siin harukordses seisus. Mitmed liikmesriigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania, on juba kinnitanud oma riiklikud vesinikustrateegiad. Austria ja Portugali strateegia on valmimas. Kõik need kavad näitavad meile üht: pikas perspektiivis hakkab vesinik liikuma piiriüleselt, ta ei jää lokaalseks lahenduseks. Meie jaoks, Eesti ja Läänemere riikide jaoks laiemalt on selgelt [oluline] tuuleenergia potentsiaal, mis annab suure eelise puhta vesiniku odavaks tootmiseks. Vesinik annab ka hea võimaluse elektrit salvestada. Nii et ma usun, et tegemist on valdkonnaga, kus esimestel reageerijatel on kindlasti selge konkurentsieelis, ja seda tuleb tulevikustrateegiates  silmas pidada.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Paar sõna ka roheleppe rahvusvahelisest mõõtmest. Kui Euroopa Komisjon tuli rohepöörde ideega aasta tagasi välja, oli palju skeptikuid, kes ütlesid, et me oleme liiga ambitsioonikad, seame endale liiga suuri eesmärke. Ja kuna Euroopa Liit emiteerib vaid 9% kasvuhoonegaasidest, siis ainult meie tegevus ei mõjuta globaalselt just liiga palju. Aga siis sai öeldud, et Euroopa ei kavatsegi üksinda pööret teha, vaid otsib mõttekaaslasi teistes regioonides. Sai ka öeldud, et küsimus ei ole ainult kliimas, vaid küsimus on uute tehnoloogiate kasutuselevõtus, teadus- ja arendustegevuses. Aasta jooksul on mul olnud võimalus pidada telesilla teel nõupidamisi paljude maailma ministritega, Lähis-Idast Ameerikani ja Aafrikast Aasiani, ja ma näen, et meie eesmärgid utsitavad ka teisi. Keegi ei taha maha magada seda, mida uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ühe regiooni konkurentsivõimele head teeb. Nii oleme me sügisel näinud, et nii Jaapan kui ka Hiina on tipptasemel teada andnud need kuupäevad, millal nemad kliimaneutraalseks saavad. Ameerika Ühendriikide tulevane president Joe Biden on öelnud, et tema üheks esimeseks sammuks saab taasliitumine Pariisi kliimaleppega. Ja kindlasti võib eeldada, et tema ambitsioon sellega ei piirdu. Nii et me liigume rohelisema maailma suunas.

Püüan pika jutu lühidalt kokku võtta. On õige aeg liikuda saastavate kütuste juurest puhtamate lahenduste juurde. Euroopa Komisjon on selleks valmis. Liikmesriigid ja partnerid üle maailma väljendavad üha kindlamat valmisolekut sellisteks sammudeks. Seda näitab kas või meie tänane arutelu siin saalis. Ja loomulikult, meil on olemas teadmised, meil on ees finantsperiood, kus on harukordselt suured finantsvahendid nende teadmiste rakendamiseks, ja meil on kindlasti ka suunis, et nendest vahenditest väga suur protsent peab olema eraldatud kliimamuutuste ohjeldamisega seotud kulutustele. See on suurepärane võimalus tugevdada ka Eesti majandust ja teha seda nii, et ükski piirkond ei peaks ennast tundma mahajäetuna. Aitäh teile! Olen valmis vastama küsimustele.

11:12 Aseesimees Siim Kallas

Küsimuste aeg. Jevgeni Ossinovski, palun!

11:12 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Kadri! Ma kiidan väga heaks Euroopa Komisjoni suure võimsa ambitsiooni kliimamuutustevastases võitluses ja erinevate pakettide eri osad, mis tänaseks juba välja on tulnud, et me kõik üheskoos ja eraldi Pariisi kliimaleppe eesmärki täidaksime, vähendaksime kasvuhoonegaase niivõrd, et globaalset kliimasoojenemist oleks võimalik alla kahe kraadi hoida. Aga Pariisi kliimaleppes on üks teine väga oluline eesmärk ka: rahavood tuleks viia selle eesmärgiga kooskõlla. Euroopa Liit on seda ka teinud, sa rääkisid palju sellest, millisel viisil eelarve hakkab rohkem sellele suunatud olema. Minu küsimus on, et kuivõrd kooskõlas on Pariisi leppe ja Euroopa eesmärkidega selline tegevus, kus liikmesriik nagu Eesti võtab vastu roheraha, et toetada õiglast üleminekut, aga paneb enda raha fossiilsete kütuste tootmise laiendamisse. Eesti on väike riik, aga kujutame ette, et näiteks Poola võtab vastu sajad miljonid eurod õiglaseks üleminekuks, aga oma rahast hakkab söekaevandusi ja söejaamasid ehitama. Kuidas see Euroopa Komisjoni vaates tundub?

11:13 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Fakt on see, et enamik energeetikavaldkonna investeeringuid peab tulema erasektorist, erainvesteeringutest. Euroopa kaasrahastamine kindlasti mängib suurt rolli, samuti riikide eelarved, kuid valdav rahastus tuleb siiski erasektorist. Erasektor peab tegema n-ö tasuvusanalüüsi, millistel valdkondadel on perspektiivi 10 ja 30 aasta vaates. Me usume, et meie liikmesriigid võtavad kliimaneutraalsust tõsiselt ja aastaks 2050 on igas liikmesriigis see eesmärk saavutatud. Samas, tänases olukorras on vastavalt aluslepingule igal liikmesriigil õigus otsustada, millest tema energiaportfell koosneb. Ja fakt on see, et on veel liikmesriike, kes ei ole teada andnud, millal nad lõpetavad näiteks söejaamade kasutamise. On liikmesriike, kes on väga kõvasti oma ambitsiooni tõstnud ja väljunud söe või pruunsöe kasutamisest kiiremini, kui veel aasta tagasi plaanis oli. Nende hulgas viimane oli tõepoolest Poola, kes andis teada, et on saavutanud kokkuleppe Poola söekaevurite ametiühinguga ja aastaks 2049 Poolas sütt enam ei kasutata. Eesti riigi investeeringute suhtes peavad tasuvusanalüüsid näitama, millisele toodangule on veel turgu. Ma arvan, et väga oluline on silmas pidada ka seda, et mitte rohepööre ei pannud põlevkivielektrile turupiiranguid, vaid see oli hind. Teised elektritootmisüksused pakuvad Eesti tarbijatele lihtsalt soodsamat hinda, millega põlevkivielekter valdavatel tundidel võistelda ei suuda.

11:15 Aseesimees Siim Kallas

Tõnis Mölder, palun!

11:15 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt suur aitäh selle hea ülevaate eest! Me oleme siin juba praktiliselt kaks päeva tegelenud just nimelt vesinikuga ja vesinikustrateegiaga. Eile arutasime seda teemat siin ja ka teie oma ettekandes keskendusite sellele just Euroopa vaadet sisse tuues. Te olete endine majandusminister ja ma arvan, et te oskate seda Eesti kontekstis väga hästi hinnata. Minu küsimus on see, et kui Eestisse peaks kunagi tekkima vesinikutehas, siis millisesse maakonda see võiks tulla. Kas see võiks olla näiteks Ida-Virumaal? Milliseid soovitusi või mõtteid te annate Eesti valitsusele või riigile selle kohta, kas see peaks olema eraettevõtte baasil loodud või peaks olema riik see, kes seda projekti veab? Kas on mõni riik, kellelt me saaksime seda õppida?

11:16 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Vesinikul on ees kaks arengu sõlmpunkti. Esiteks, selle jaoks, et vesiniku hind muutuks konkurentsivõimelisemaks, on meil vaja rohkem tarbijaid, kes selle kasutusele võtavad. Euroopa oma fondidest aitab näiteks tööstusettevõtetel oma sisseseadet muuta, nii et nad saaksid kasutada vesinikku. Turupõhiselt sellised investeeringud tööstusettevõtetesse täna veel ära ei tasu. Teine küsimus on see, kuidas me saaksime toota rohkem puhast vesinikku, sest 98% Euroopas tarbitavast vesinikust pärineb maagaasist ja maagaas teadupärast on ju ka fossiilne maavara. Selle tootmise käigus CO2 siiski tekib. Selle jaoks, et toota puhast vesinikku, on meil vaja rohkem taastuvenergiat. Ma arvan, et me võiksime siin vaadata meretuuleparkide suunas, nende puhul on tunde, kui võrk nii palju seda toodangut ei vaja, ja vesinik võiks olla hea lahendus nendeks madala nõudlusega tundideks. Ma tean, et nii mõnigi erainvestor on seda plaani läbi arvutamas.

11:18 Aseesimees Siim Kallas

Dmitri Dmitrijev, palun! 

11:18 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled mitu korda oma kõnes rõhutanud, et õiglase ülemineku fondi raha on ette nähtud kitsalt Ida-Virumaa jaoks. Kuidas sa Euroopa Komisjoni volinikuna kommenteerid hiljutist valitsuskabineti otsust alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamiseks Lääne-Virumaale ja Põhja-Jõgevamaale situatsioonis, kus Euroopa Liit on õiglase ülemineku fondi määrusega ette näinud abi kitsalt nendele regioonidele, kus tuleb kompenseerida ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriumi ja asjaomaseid töötajaid?

11:19 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh küsimuse eest! Kuna tänase hommiku seisuga ei ole Eesti valitsus sellist läbirääkimist Euroopa Komisjoniga alustanud, siis ei saa ma midagi seesugust ka kommenteerida. Küll aga saan ma rääkida, kust sündis õiglase ülemineku fondi idee. Selle jaoks, et Euroopa saaks aastaks 2050 kliimaneutraalseks maailmajaoks, peavad kõigi Euroopa liikmesriikide valitsused selle idee taga olema. Nagu ma mainisin, on piirkondi, riike, kus söekaevandus on väga olulise tähtsusega, ja väljumine saab seal olema tõenäoliselt keerukam ja rohkem väljakutseid esitav kui nendes liikmesriikides, kes ise fossiilseid maavarasid ei kaevanda. Seetõttu möödunud eelarveperioodil Euroopa Parlament pakkus, et just söeregioonidele võiks pakkuda lisaabi. Nende ettepanek oli anda eelarvest 5 miljardit eurot sütt kaevandavatele regioonidele. See idee sai läbi arutatud, seda laiendati teistele kaevanduspiirkondadele ja ka tööstuspiirkondadele. Summa tõusis 17,5 miljardini. See ei ole ju 1,8 triljoni taustal just väga määrav osa järgmiste eelarveperioodide vahenditest. Aga ta on mõeldud kitsalt just nendele inimestele, nendele maakondadele, kes peavad järgneval kolmel kümnendil kodukandis suuri muutusi nägema. Kui rohepöördel on sellist skeptilist vastuseisu, siis tõenäoliselt tuleb see kogemusest, et kõigi suurte tööstusrevolutsioonide korral on mõni piirkond kasvanud kiiresti ja mõni teine hääbunud. Meie eesmärk on, et rohepööre ei tooks Euroopas kaasa mõningate piirkondade kõrvalejäetust.

Küsimus, mida ma olen avalikkuses näinud, on see, et Ida-Virumaa piirid on viimase haldusreformiga muutunud. Enne haldusreformi oli Ida-Virumaa osa ka Aseri, mis nüüd on Viru-Nigula valla osa. Kui Eesti Vabariigi valitsus või vastav ministeerium suudab näidata, et rohepööre mõjutab ka seda piirkonda väga tugevalt, siis loomulikult sellel teemal konsultatsioone peetakse. Mõistlikele argumentidele ollakse alati avatud. Aga ma tahan veel kord öelda seda, et Euroopas on palju piirkondi, kes on näiteks söest juba loobunud, ja see oli küll kokkulepe, et kõiki häid tegusid, mis on varem tehtud, tagantjärele ei rahastata. Õiglase ülemineku fond on mõeldud tuleviku reformide [rahastamise] leevendamiseks.

11:22 Aseesimees Siim Kallas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

11:22 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, aitäh teile ettekande eest! Mul on nii kahju, et koalitsioonisaadikud ei kuula teid. See oli väga hea ettekanne, teil on väga head tähelepanekud ja mõtted ja ideed. Eile oli meil Riigikogus arutlusel Reformierakonna eelnõu, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek vesinikustrateegia väljatöötamiseks. See eelnõu hääletati välja. Soovin teada teie arvamust, kas Eesti peaks vesinikustrateegia välja töötama ja kas seda on Eestil vaja.

11:22 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh, hea Kristina, küsimuse eest! Aga ma ei ole üldse seda meelt, et koalitsioonisaadikud ei kuula. Ma pean kõigepealt ütlema, et see on tõeliselt positiivne erikohtlemine, et ma saan olla saalis, kus on teisi inimesi veel. See on harukordne, mis Eestis toimub! Ma olen pidanud Euroopa Parlamendiga juba pikalt nõupidamisi nii, et ma näen häid Euroopa Parlamendi liikmeid vaid teleka vahendusel. Nii et aitäh kõigile, kes on saalis, aga veel suurem tänu neile, kes teleka vahendusel arutelu jälgivad, see on täitsa võimalik! Inimkontakt on väärtuslik, aga tööd on võimalik teha ka tehnilisi vahendeid kasutades.

Nüüd see vesinikustrateegia küsimus. Ma olen osalenud Keskkonnaministeeriumis vesiniku teemal peetud kohtumistel, sest seal käib koos vesinikuteemaline töögrupp, ja ma tean, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on loonud ka taastuvenergia nõukoja. Nii et ministeeriumid teevad koostööd ning vesiniku teemaga edasiminekuks on see koostöö vajalik. Iga strateegia vajab enne uuringut ja seetõttu see paralleelselt käimasolev vesinikuressursside kasutuselevõtu uuring on kindlasti hea samm edasi. Vesinik on see, mis annab võimaluse igal pool Euroopa Liidus asendada suuresti imporditud fossiilsed kütused kohapeal toodetud lahendusega. Enne oli Erkile küsimus, kas meil on vaja teadusarendust. Ma ütleksin selle kohta, et tehnoloogia on meil olemas, aga meil on vaja strateegiat, kus ja kuidas puhast vesinikku toodetakse, ja lisatoetust neile, kes on valmis seda kasutusele võtma, sest alati peab toimiva turu jaoks olema ka nõudlus.

11:24 Aseesimees Siim Kallas

Riho Breivel, palun!

11:24 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Eelnevalt siin ühes küsimuses kõlas selline vanamoodne lähenemine fossiilsetele maavaradele, et need on kahjulikud ja nende kasutamine tuleks ära lõpetada ning seda ei tohiks toetada Euroopa rahast. Aga mul on küsimus, et kas ei peaks, vastupidi, rohkem toetama Euroopa rahaga neid teaduspõhiseid lähenemisi, kuidas fossiilseid maavarasid muuta niimoodi, et nad oleksid puhtad, annaksid puhast energiat.

11:25 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh hea küsimuse eest! Tõepoolest, seda me teeme. Teadus- ja arendustegevus on hädavajalik selle jaoks, et me oma eesmärgid saavutaksime. Kui me vaatame, et me oleme praegu aastas 2020, siis nii mõndagi neist päris lahendustest, mis aastal 2050 aitavad meil olla kliimaneutraalne, ei pruugi täna veel olemas olla või vähemalt ei ole need veel hinna mõttes turukõlblikud. Nii et teadus- ja arendustegevus on hädavajalik. Ja ka energeetikavaldkonnas me oleme valmis investeerima lahendustesse, mis aitavad fossiilsetel kütustel edasi kesta. Neist üks on carbon capture and storage, s.o süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, mida Euroopas täna veel olemasoleva lahendusena ei eksisteeri, kõige kaugemale on jõudnud Rotterdami sadama projekt. See aitab naftarafineerimistehastel COkinni püüda ja ladustada selle Põhjameres asuvatesse kasutusest väljas olevatesse tühjadesse gaasimaardlatesse. See CCU- või CCS-tehnoloogia on täna veel kallis, lihtsam on oma CO2 atmosfääri lasta. Aga nagu me teame, tehnoloogiliselt toimivad lahendused lähevad aja jooksul odavamaks. See võib olla sobiv viis mitte ainult nafta, vaid ka põlevkivi puhul. Käisin äsja Ida-Virumaal ja võin öelda, et põlevkivil on keemiatööstuses mitmeid kasutusviise. Nii et see tehnoloogiline know-how on Eestis küll Euroopa mõistes tipptasemel.

11:27 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

11:27 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan teid ettekande ja ülevaate eest! Oma ettekande alguses te ütlesite, et Euroopa on seadnud endale suure eesmärgi kliimaneutraalseks saada. Ilmselgelt sõltub selle saavutamine iga riigi panusest. Minu küsimus on, et kuidas Euroopa poolt vaadates tundub, kus Eesti asub. Kas me oleme pigem eesrindlikud, kuskil keskel või lõpus? Mida me teeme hästi, mida me võiks paremini teha? Samamoodi vesinikutehnoloogia valguses: kas me oleme eesotsas, keskel või taga ning mida võiks teistmoodi teha? Kus me oleme? Võib-olla annate mõned soovitused Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, et kuhu võiksime liikuda.

Ja annan ühs mõtte teile kaasa selle renovation wave'iga. Te nimetasite, et keskendutakse energiaallikatele ja soojustamisele, aga Eestis on olemas vähemalt üks start-up, kes tegeleb n-ö hoonete jälgimisega, vaadatakse hoone kogu eluea vältel selle energiaklassi. Täna seda väga ei analüüsita. Ma arvan, et see võiks olla Eesti edulugu: me mitte ainult ei ehita hoonet valmis, vaid laseme regulaarselt jälgida ja optimeerida ka selle energiaklassi.

11:28 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Absoluutselt nõus, et Eestis on nii mitmestki valdkonnast õppida. Renoveerimine on võib-olla kõige silmapaistvam näide, sest siin ei pea korteriühistuid väga palju veenma, et mitukümmend aastat vana kortermaja soojustamine tasub lühi- või keskpikas perspektiivis ära, eriti kui abiks on teatav osa toetusi. Euroopa plaanis ei ole nii mõneski riigis veel lahendatud küsimus, kuidas mitmesaja omanikuga kortermajad üldse oleksid valmis ühiselt seda kohustust võtma ja seeläbi säästma. Kui me räägime pikast perspektiivist, aastast 2050, siis Eesti on kliimaneutraalsuse toetaja. Kui me räägime aastast 2030, siis kõik liikmesriigid pidid eelmiseks aastaks esitama oma 2030. aasta kliima- ja energiakavad. Seal on kaks põhilist sammast. Üks on see, kui suure osa sinu energiaportfellist täidab taastuvenergia, ja teine see, kui palju sa säästad lõpptarbimises ja mida sa teed selle jaoks, et energiatõhusust tagada. See on raske teema suurele osale Euroopa Liidu liikmesriikidest. Järgmisel suvel asume läbirääkimistesse, et me üleeuroopaliselt oma tegevusi intensiivistaksime ja tõstaksime eesmärke. Aastaks 2030 on kehtestatud [siht] vähendada kasvuhoonegaase 40%. Komisjoni ettepanek on tõsta see 55%-ni. Nagu te mäletate, ütleb Riigikogus mõned aastad tagasi vastu võetud energiamajanduse arengukava Eestile, et aastaks 2030 me vähendame kasvuhoonegaaside emiteerimist 70%. Sellel foonil, kui vaidlus käib 40%-lt 55%-le ülemineku üle ja Eesti siht on 70%, on siin ambitsiooni olnud juba varasematel aegadel.

11:31 Aseesimees Siim Kallas

Yoko Alender, palun!

11:31 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh selle ülevaate eest, rõõm teid Eestis näha! Ma loodan, et see, et Eesti on Euroopa Liidus suurim saastaja inimese kohta, ei olnud põhjus, miks te just selle portfelli saite. Aga kindlasti on motivatsioon seda suurem. Rääkisite sellest, kuidas erainvestorid peavad vaatama tasuvust ja et see justkui peaks määrama, kas investeeritakse fossiilsetesse kütustesse. Eesti riik on kahetsusväärselt otsustanud investeerida taas kord 125 miljonit eurot Eesti Energia kaudu õlitehasesse. Kuidas te hindate selle tasuvuse väljavaateid? Eesti Energia on ometi ise tõdenud, et just nimelt nende taastuvenergia pool, Enefit Green on hetkel kõige tulusam. Võib-olla te kommenteeriksite ka seda võimalust, mis puudutab hooneid. Eestis on puitarhitektuur väga heal tasemel ja me võiksime seda veel enam soosida selle kaudu, et paluksime näiteks hangetes mõõta ka hoonete CO2 siduvust.

11:33 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida Eesti Energia investeeringuid, need andmed pole kuidagi minu lauale jõudnud. Aga ütleme nii, et põlevkiviõli konkureerib maailmaturul naftaga ja nafta on väga volatiilse hinnaga. Me nägime suuri kukkumisi sellel kevadel, kui üle kogu ilma transport korraga seisma jäi. Kindlasti on olnud ka kõrgemaid hindu, aga kõigis tasuvusuuringutes tuleb vaadata, kes sinu turuosale konkureerivad. Ma siiralt loodan, et äriettevõte on need tasuvushinnangud ära teinud.

Hoonete puhul, tõepoolest, me räägime nende energiatõhususest. Siin tuleb arvestada ka seda, millest hooned koosnevad, kui palju on nende heade soojapidavate hoonete ehitusmaterjalide tootmine maksma läinud või millise jalajäljega see on. Puitarhitektuur kindlasti on sümpaatne. Arhitektina te olete kindlasti tähele pannud ka president Ursula von der Leyeni ettepanekuid Bauhausile, et hoone ei pea olema ainult säästev ja kauakestev, vaid ka visuaalselt inimestele rõõmu pakkuv. Seetõttu võetakse kõige kõrgemal tasemel ehk Euroopa Komisjoni presidendi tasemel kokku kõik need sektorid, alates materjalitööstusest kuni arhitektide, linnaplaneerijate ja energeetikuteni, et kui kunagi tulevikus vaadatakse tagasi aastale 2020 või 2030, siis öeldakse: see oli see aeg, kui mõeldi säästvalt, aga esteetiliselt.

11:35 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

11:35 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud volinik! Te ütlesite oma ettekandes, et taastuvenergia arendamine ja tootmine loob rohkem töökohti kui fossiilsete kütuste tootmine. Kui tahta, et 2050. aastaks oleks Euroopa esimene kliimaneutraalne maailmajagu, siis peaks praegu juba olema võimalik ametikoolides ja kõrgkoolides valida erialasid, mis teevad meid järgmise 30 aasta jooksul selles valdkonnas konkurentsivõimeliseks. Kuidas te kommenteerite reaalset olukorda peatselt tööjõuturule suunduvate noorte seisukohalt ja praegu veel koolis käivate laste seisukohalt? Kas see teema jõuab ka sellesse energeetikapaketti?

11:35 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Ta jõuab, sest üks osa sellest suurest muutusest on kindlasti ka inimeste oskused ja oskusteave. See, et rohepööre loob rohkem töökohti, kui ära kaob, ei ole teadmine kuskilt ajalehest, vaid rahvusvahelise kliimaagentuuri uuringust. Loomulikult on siin üks võti see, et me peame püüdma hoida kogu väärtusahelat Euroopas. Need töökohad on seotud ka seadmete tootmisega. Praegusel hetkel on globaalselt Euroopa Liidu käes näiteks meretuuleparkide tehnoloogia ja selle valmistamine, aga patareide või päikeseenergia puhul tuleb seda liidripositsiooni jälle tagasi nõudma hakata, see on Euroopast välja läinud. Nii et see on üks väga oluline aspekt, et inimestel oleks vastav ettevalmistus. See on väga oluline aspekt ka õiglase ülemineku fondis, et heade tehniliste oskustega inimesed, kes täna tegelevad maavarade kaevandamisega, saaksid ümberõppe tulemusel ennast rakendada teistes tehnilistes valdkondades. Meretuulepargid on üks hea näide. Näiteks Põhjamere ääres olid paar generatsiooni tagasi vanaisad rannaaladel kalurid, seejärel nende pojad tegutsesid naftaplatvormidel ja nüüd pojapojad hooldavad häid toimivaid tuuleparke ning need vanad rannakülad või kalasadamate piirkonnad on kõrgtehnoloogilised tööstusalad.

11:37 Aseesimees Siim Kallas

Leo Kunnas, palun!

11:37 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kadri, tänan ülevaatliku ettekande eest! Küsin täna natuke raskema küsimuse. Mis on Euroopa Komisjoni hinnang ITER-i suhtes? Millal ITER võiks tekitada või suuta tekitada juhitava termotuumareaktsiooni nii, et me paneme sisse vähem energiat, kui saame, ja et see ka mõne aja kestab? Millal me võiks näha töös või tegutsemas esimest termotuumaelektrijaama? Mida Euroopa Komisjon võiks või saaks veel teha, et see tõesti nii juhtuks, võib-olla küll mitte minu eluajal, aga vähemalt nooremate kolleegide eluajal?

11:38 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh väga hea ja raske küsimuse eest! Järgmisel eelarveperioodil läheb peaaegu pool minu vastutusvaldkonnas olevast rahastusest just sellele projektile. Seda sellepärast, nagu ma ütlesin, et võib olla tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad meil katta meie energiavajaduse sellisel viisil, et ohtlikke jäätmeid, näiteks tuumajäätmeid, ei tekigi. ITER-i projekt on väga hea näide sellest, kuidas me uute lahenduste leidmisel suudame koostööd teha riikidega, kellega igapäevane koostöö nii väga levinud ei olegi. Sellesse on kaasatud kõik olulised, maailma juhtivad majandusjõud ja eesmärgiks on võetud see, et me võiksime tulemusi näha aastal 2035. Paralleelselt teevad ITER-i projekti kaasatud riigid oma katsetusi ja kui olud lubavad, siis tõenäoliselt on mul võimalus olla kevadel kohal Jaapanis, kui nemad katsetavad oma esimest plasmat. Nii et tõepoolest, meil on teaduse rahastusel väga suur roll selles, et teada saada, kas on veel nutikamaid lahendusi kui need, mis meil täna juba turul on.

11:40 Aseesimees Siim Kallas

Viktor Vassiljev, palun!

11:40 Viktor Vassiljev

Aitäh, hea istungi juhataja! Kadri, väga tore on siin saalis kuulata nii säravat ja tarka diskussiooni. Loomulikult, keegi ei kahtle sinu kompetentsuses, mis annab erilise sära sellele diskussioonile, aga muidugi ka targad küsimused. Mul on ka üks selline. Eestis on viimasel ajal palju juttu õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamisest. Milline on Euroopa Komisjoni vaade, kas see raha peaks olema laialdasemalt kasutatav või ikkagi konkreetselt Ida-Virumaale suunatud? Loomulikult ma tänan meie tarku nõunikke selle küsimuse eest. Õiglaste fondide õiglaste rahade õiglane kasutamine on asi, mis alati jutte tekitab – mõnikord ka õigustatud jutte. Aga mul on natuke teine huvi. Kus on Euroopa Komisjon ja kus on Ida-Virumaa, kas nad on tõesti torganud oma kaardile lipukese Sillamäe kohale? Kas Euroopa Komisjoni huvi just Ida-Virumaa vastu on õigustatud ja millega?

11:41 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson

Aitäh, Viktor! Nii tark küsimus tekitab isegi minus kohmetust. Aga see küsimus, et kuhu tuleb suunata vahendid, saab tegelikult vastuse koostöös. Kui täna valitsusjuhid saavutavad kokkuleppe järgmises seitsmeaastases eelarve kavas ja taastefondis, siis ega see ei tähenda, et 1. jaanuaril tuleb liikmesriikidele ülekanne blankovekslil, et kulutage, kuhu tahate. See tähendab seda, et liikmesriigid esitavad siis oma plaani ja algavad konsultatsioonid, nad käivad välja oma plaani, mida nad tahaksid teha õiglase ülemineku kavas, ja laiemalt ka taastefondi puhul tuleb esitada konkreetne plaan selle taastekavana. On kaks tingimust. Need plaanid peavad olema kooskõlas juba esitatud kliima- ja energiakavadega, 2030. aasta kavaga, ja nad peavad olema kooskõlas Euroopa semestri soovitustega. Valmislahendusi, kuhu see raha panna, keegi ei anna, sest piirkonnad on erinevad, aga antakse tugev soovitus, et selles piirkonnas tekiks töökohti, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg.

11:42 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Suur tänu, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Küsimusteks ettenähtud aeg on läbi. Me veel kord täname külalist kaugelt, et ta siin on. Järgmine ettekanne on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaatorilt Hardi Murulalt. Selle pikkus on kuni 20 minutit. Olge lahke!

11:43 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, mul on väga hea meel olla siin auväärses saalis ja anda väike ülevaade Ida-Virumaalt, mida meile tähendab rohepööre ja millised võimalused meil sellega avaneksid.

Nagu me kõik väga hästi teame, alates tööstusrevolutsiooni aegadest on maailma rahvastiku kasv ja inimeste heaolu olnud otseses sõltuvuses fossiilkütuste kasutamisest. Viimase saja aasta jooksul on maailma rahvastik kasvanud umbes neli korda, meie n-ö rikkus või tootmine 20 korda ja kasvuhoonegaaside heide 12 korda.

Erand ei ole ka Eesti. Siiani on meie heaolu otseses sõltuvuses olnud fossiilkütuste kasutamisest. Maailma riigid üheskoos on nüüd otsustanud, et seda paradigmat tuleb muuta. Kui senini on kasvuhoonegaaside emissioon vähenenud ainult väga suurte kriiside ajal – on siis tegu sõjaga või väga sügava majanduskriisiga –, siis Pariisi kliimakokkulepetega me sooviksime seda muuta selliselt, et majandus või, ütleme, meie heaolu jääks alles, aga kasvuhoonegaaside emissioon väheneks, et pidurdada kliimamuutusi.

Meie koos oma Euroopa partneritega oleme astunud veelgi sammu edasi. Me ei soovi mitte ainult emissiooni vähendada, vaid vähendada selliselt, et aastaks 2050 oleks Euroopa esimene kliimaneutraalne kontinent, aga samas tekiks selle rohelise kokkuleppe alusel uus majanduskasv ja meie elanike heaolu ei väheneks, vaid pigem vastupidi. Me võtame kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida me suudame eksportida ka mujale ja tänu sellele meie ühist rikkust kasvatada.

Ja eesmärk on jõuda kasvuhoonegaaside puhul nulli. Õigemini mitte nulli, vaid neutraalsuseni: sama palju kui emiteerime, sama palju seome. Majanduskasv ei oleks siis ainult ressursside kasutamisega seotud.

Kolmas põhimõte on see, et ükski piirkond ei tohi jääda kõrvale sellest pöördest, et ei ole nii, et keegi võidab ja keegi kaotab, vaid võitjad peaksid olema kõikides regioonides. Ja nii nagu ka eelkõneleja, lugupeetud energeetikavolinik märkis: roheleppe tuum on ikkagi see, et meie majandus peab muutuma. Iga hinna eest kasvuhoonegaaside emissioon lõpetada ja sel moel kiviaega tagasi minna – see ei ole eesmärk. Eesmärk on ikkagi uued tehnoloogiad, uus majanduskasv, konkurentsivõime.

Siin kõlas küsimus, kuidas meil Eestis siiamaani läinud on. Kui neid värskeid tabeleid vaadata, siis jah, Eesti on olnud vähemalt kärpimise osas n-ö Euroopa meister, nii energeetika valdkonnas kui ka absoluutselt. Nagu öeldud, energeetika valdkonnast tuleb 70% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonist ja seal me oleme olnud kõige suuremad kärpijad. Võrrelduna aastaga 1990 on meie n-ö netoheite vähenemine olnud Euroopas kõige suurem. Samas kui me vaatame vähenemist, mis on toimunud perioodil 2005–2019, siis see ei ole nii märkimisväärne olnud. Selles me oleme pigem keskmike hulgas. Aga üldiselt, nagu ka eelkõneleja ütles, me oma kärbet või neid pingutusi, mis me siiamaani oleme teinud, häbenema ei pea. Pigem oleks minu sõnum regiooni poolt see, et äkki vahepeal peaks hinge tõmbama, rahulikult plaani pidama ja mitte kogu aeg endale latti kõrgemale ja kõrgemale tõstma ja seeläbi hoidma ennast pidevalt pinge all, kas me suudame seda või mitte.

Mündil on ju ka teine külg. Nagu ma alguses ütlesin, rahvaarv, heaolu ja kasvuhoonegaaside emissioon kõik on nagu otse üles läinud. Ja paraku, nii nagu on kasvuhoonegaasid vähenenud, on ka meie maakonna rahvaarv väga märkimisväärselt vähenenud. Ja mitte ainult rahvaarv, vaid tegelikult ka meie suhteline heaolu juba päris palju aastaid. Ida-Viru maakonna panus kogu Eesti rikkusesse on jäänud väiksemaks ja ka SKP elaniku kohta on kogu aeg langenud. Seetõttu me oleme olnud, ütleme nii, kliimamuutuste pidurdamisel kahjuks kannataja pool.

Aga nagu öeldud, et Euroopa rohelepe on eesmärk, keegi seda ei vaidlusta. Loomulikult me peame üheskoos selle poole püüdlema. Meil on üks maakera, meil ei ole mitut. Me peame suutma majandust selliselt tulevikus korraldada, et me kasutame vähem fossiilseid kütuseid ja vähem emiteerime kasvuhoonegaase. Ja seetõttu on, nagu öeldud, komisjon välja pakkunud sellistele süsinikuintensiivsete majandustega regioonidele õiglase ülemineku mehhanismi.

Kui me aasta alguses hakkasime arutama, milline meie jaoks see üleminek on, siis tegelikult eelkõige peame arvestama, et me ei saa jätkata selliselt, et meie rahvaarv ennaktempos väheneb. Ma ei taha siinkohal väita, et Ida-Virumaa rahvaarv järgmise kümne aasta jooksul ei vähene. 120 000 kuni 115 000 on Statistikaameti prognoos ja ilmselt see lähebki niimoodi. Midagi ei ole teha, me ei ole mingi erand. Enamikus Eesti n-ö perifeersetes regioonides rahvaarv väheneb. Aga see ei tohiks toimuda ennaktempos.

Meie paradoks on selles, et põlevkivisektori roll maakonna majanduses, kui vaadata absoluutset tööhõivet, ei ole kõige suurem. Paraku on põlevkivisektoris kõige paremini makstud töökohad, kõige suurem lisandväärtus. Kui me võtame selle ühe sektori mängust välja, siis ka kõik teised sektorid kannatavad. Kannatavad ka teenindussektor ja muud asjad. Võib tekkida  doominoefekt, mida meil on väga raske katkestada. Piltlikult öeldes me peaksime kogu aeg üritama kolm-neli numbrit suurema pintsakuga asju ajada või teda väiksemaks lõigata.

Seetõttu me tõesti loodame, et meie üleminek on selline, et jäävad alles meie elanikud, kellega me saame seda üleminekut teha, et meie osatähtsus Eesti riigi rikkuses pigem suureneb, et meie palgad suurenevad ja meie omavalitsustel on piisavalt eelarvet, et neid väljakutseid vastu võtta. Vastasel korral oleks tegemist selge altminekuga.

Kui me aasta alguses hakkasime koos Rahandusministeeriumiga seda protsessi kavandama, siis otsustasime, et me ei tee õiglase ülemineku tegevuste elluviimiseks eraldi riiklikku strateegilist dokumenti – ei riiklikku ega ka mitte regiooni oma –, vaid me anname rohkem sisu ja jõudu juba olemasolevatele strateegilistele dokumentidele. Teatavasti Eestis on strateegilisi dokumente niigi üsna palju.

Õiglase ülemineku territoriaalne kava koosneks siis Ida-Viru maakonna arengustrateegiast, mis on kohalike omavalitsuste ühine dokument, ja Vabariigi Valitsuse Ida-Virumaa tegevuskavast, mis oli ka muutmisel. Pean ütlema, et meil on olnud selle kava kokkupanemisel nii Rahandusministeeriumi kui ka kitsamalt riigihalduse ministriga – nüüd kahjuks juba endise riigihalduse ministriga – hea koostöö. Ma loodan, et see hea koostöö jätkub ka uue riigihalduse ministriga. See koostöö on olnud konstruktiivne, aga loomulikult on olnud ka eriarvamusi.

Selleks, et seda üleminekuprotsessi juhtida, on omavalitsused kohapeal loonud õiglase ülemineku platvormi, mis on selline laiem kaasamise vorm, kus on kokku esindatud üle 40 esindusorganisatsiooni, sh nii põlevkiviettevõtjad kui ka teised ettevõtjad, ametiühingud, omavalitsus loomulikult, teadusasutused. Me oleme ka Riigikogus esindatud erakondadele teinud ettepaneku selles protsessis osaleda, et võimalikult laia kaasamist saada. Riigihalduse minister omalt poolt on moodustanud juhtkomisjoni, kuhu samamoodi on kaasatud nii maakondlikud arendusorganisatsioonid kui ka ettevõtjate organisatsioonid ja ametiühingud. Nii me olemegi seda kava püüdnud ühiselt kokku saada.

Juba tegelikult esimesel kokkusaamisel suve alguses, kui esimene koroonalaine oli ära lõppenud, tõdesime me, et kui me räägime üleminekust, siis üleminek peab olema pikaajalisem ja konkreetselt kokkulepitud kava alusel, et me ei peaks iga aasta tegelema mingisuguse kriisijuhtimisega. Oluline on see, et meie maakonna rahvaarvu langus pidurdub. Vastasel korral meil ei ole pärast enam inimesi, kellega koos seda õiglase ülemineku kava ellu viia.

Paraku energeetikasektor, mis on meie maakonnas üks põhilisi mängijaid majanduskeskkonnas, on hästi pika vinnaga. Seda on vaja pikalt planeerida, investeeringud on suured. Seda on vaja pikalt ümber ehitada ja seda üleöö pole võimalik kinni panna, nagu juhtus 2019. aasta maikuus seoses CO2 kvoodi hinna väga kiire tõusuga. Üleöö ümber korraldada või midagi asemele teha ei ole võimalik.

Üks ülemineku põhiline mõte on ka see, et me ei saa sellesse üleminekusse suhtuda niimoodi, et me kõigepealt olemasoleva asja lõpetame ära ja siis vaatame, mis saab. Siis ei saa enam midagi. Siis on ainult suured probleemid, millega tuleb tegeleda. Sellesama praeguse sektori kõrvale tuleb üles ehitada uus majandus, uus ettevõtlus. Ja siis vaikselt lähtuvalt regulatsioonidest ja ka majanduskeskkonna muutustest põlevkivisektori osakaal majanduses meie maakonnas väheneb.

Ma veel kord rõhutan üle, et me kogu selle rohepöördega päästame ju ikkagi inimkonda, mitte kitsalt maakonda. Meile on ka väga olulised meie inimesed: nende inimeste heaolu peab püsima, et nad leiaksid motivatsiooni meie maakonda edasi jääda ja aitaks kaasa sellele üleminekule. See on eeldus, mis peab säilima, vastasel korral meil võib olla jube hea plaan ja piisavalt raha, aga kellega me seda kõike teeme?

Ja on veel mõned eeldused, mis peaksid säilima, et me saaksime rahulikult üleminekuprotsessi ellu viia. Siin on juba kõlanud küsimus, mis mõttes Eesti Vabariik soovib investeerida fossiilsetesse kütustesse. Eestis on kuidagi pandud ühte patta põlevkivist õli tootmine ja elektri tootmine, mis on tegelikult täiesti erinevad asjad. Tänane peamine fookus, kui me räägime nn söeregioonidest ja ka Ida-Viru maakonnast konkreetselt, on ikkagi sellel, et nendes regioonides on fossiilseid kütuseid kasutatud või kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Aga muutuma peab ka kõik, mis puutub vedelkütuste tootmisse. Ka see sektor peab muutuma, aga see ei ole täna veel fookuses. Selleks on vaja ka oluliselt rohkem aega. Meil ei ole mõtet kuidagi häbimärgistada meie kodumaist vedelkütuste tootmist niikaua, kuni me kõik iga päev käime tanklates oma autosid fossiilkütusega tankimas. Ja me kasutame seda niikaua, kuni me vajame kõiki neid kaupu, mida põlevkiviõli kasutavad konteineri- ja muud laevad veavad.

Loomulikult, mis puutub põlevkiviõli tootmisse, siis kui me ikkagi tahame jõuda kliimaneutraalsusesse, siis fossiilkütuste kasutamine ka laevanduses peab vähenema. Aga täna tegutseda ennaktempos, öelda, et homme on vaja ka see kinni panna – see minu arvates ei ole õiglane. Me ei saa ju täna väita, et kusagil mujal, olgu Saudi Araabias, Nigeerias või Venemaal toodetud vedelkütused on kuidagi keskkonnasõbralikumad kui meie oma põlevkiviõli. Samas ma ei taha ka väita, et põlevkiviõli tootmine on mingisugune rohemajandus. Ei-ei, see on ikkagi rasketööstus, millel on oluline keskkonnamõju, ja loomulikult iga maavara kaevandamisel on mõju pöördumatu.

Elektri tootmisest on ka juba räägitud. Tegelikult on üks roheleppe osa see, et elekter peaks tulevikus asendama fosssiilkütused ja maagaasi kõikjal, kus need on kasutusel. Tegelikult me selles osas oleme nagu paradoksi ees. Ühtepidi meil on seda hädasti vaja. Meil on ka olemas täiesti tuttuus Auvere elektrijaam, aga nagu me teame, on see valdavalt n-ö turult väljas just sellesama hinna tõttu. Mul on küll hea meel, et just täna hommikul siia sõites ma kuulsin, kuidas majandus- ja taristuminister raadiouudistes ütles, et Auvere jaama olulisus Eesti energiajulgeoleku tagamisel püsib vähemalt aastani 2030. See on jube oluline, sellepärast et elekter on justkui selline füüsiline asi, nagu keskkonnakomisjoni juht ütles, te vajutate lülitit, ja elekter on olemas. Ja kui seda ei ole, siis seda lihtsalt ei ole. Meil on oma piirkonnas väga raske minna üle muule ettevõtlusele. Eelkõige oleks loogiline, et põlevkivisektorist minnakse üle mõnda muusse tööstussektorisse, aga need kõik tegelikult vajavad oma tegutsemiseks elektrienergiat.

Aga tulevik peaks olema taastuvate tootmisressursside päralt. Jah, Eestis ei ole küll tuuleenergia nii kiiresti arenenud, kui oleks võinud ja kui meie geograafiline asend eeldaks. Loodetavasti see jätkub ja tuleb ka päikeseenergiat, aga piisavat taastuvenergial põhinevat juhitavat elektritootmisüksust meil Eestis täna ei ole.  Nii et ikkagi ilmselt suure tõenäosusega lähimatel kümnenditel jääb väga tähtsaks Auvere jaam, kas me kasutame seal süsiniku püüdmise tehnoloogiat, millel on omad probleemid, või võtame rohkem kasutusele biomassi. Aga ilma selle jaamata me kahjuks ei suuda ka seda rohepööret teha.

Mis on veel, mitte huvitav, aga üks nüanss on see, et tegelikult ju kogu rohepööre vajab mõõtmatus koguses mineraalseid ressursse, eelkõige metalle. Ja eeldada, et kõik see kaevandamine ja nende metallide rikastamine toimub kuskil mujal ja meile tuleb juba valmistoodang, ilusti ära pakendatud, ja me paneme kõik lihtsalt püsti, on naiivne. Eks ka meie peame oma panuse andma. Need kogused on tõesti mõõtmatud. Näiteks on väidetud, et rohepöörde reaalseks elluviimiseks peab inimkond lähema 30 aasta jooksul kasutusele võtma rohkem vaske, kui seni on kogu ajaloos võetud. Need on väga suured kogused.

Õnneks või kahjuks kõik Eestis teadaolevad maavarad paiknevad Virumaal. Kahjuks ei ole nende süsteemse uurimisega tegeletud juba aastakümneid. Nüüd on viimastel aastatel sellega alustatud Eesti Geoloogiateenistuse eestvõttel, aga see kõik võtab aega. Nii et kui meil oleks 20 aasta pärast nii teadmised kui ka ühiskondlik kokkulepe ühe või teise maavara kasutuselevõtuks, aga meil puudub selleks kohapealne kompetents, mis ei tähenda ainult kaevureid, vaid tähendab ka ülikooli, inseneriteaduskonda, siis me peaksime hakkama seda kompetentsi sisse ostma, mida keegi ilmselt ei soovi. Rohepööre ei saa toimuda ilma mineraalsete maavaradeta ja kaevandamisalane kompetents peaks säilima. See on mujal Euroopas juba tegelikult unikaalne, väga vähestel riikidel on see alles.

Pisut ka rahast. Mul on siin slaid suve alguse kohta, kui see õiglase ülemineku fond oli kõige suurem. Lõppkokkulepe nii roosiline meie jaoks ei jäänud. Aga võib-olla olulisem kui see õiglase ülemineku toetusfond, mille raha on võimalik anda otsetoetustena, on meie jaoks tegelikult see keskmine sammas ehk võimalikud laenud erainvestoritele. Loomulikult on selleks olemas ka innovatsioonifond, mis on avatud kõikidele ettevõtetele, ja moderniseerimisfond.

Ma saan aru, et mulle on vaid 30 sekundit jäänud. Probleemi raskus põlevkivisektoris on tegelikult see, et meil on seal mitte ainult Ida-Viru regiooni palku, vaid üleüldse Eesti keskmist palka arvestades väga kõrgepalgalised töökohad. Praegu meil muid selliseid töökohti regioonis pakkuda ei ole. See tähendab seda, et inimesed, kellel on oma väljakujunenud elamisstandard, lihtsalt on sunnitud sellise palgaga tööd otsima mujalt. See on tegur, mille tõttu me peame tingimata sekkuma, sest vastasel korral ongi tagajärjeks väljaränne. Meie nägemus, mis pisut Vabariigi Valitsuse nägemusest erineb, on see, et õiglase ülemineku toetusfondi vahenditest tuleks enamik ehk 90% suunata just ettevõtluse arendamiseks, sh teadus- ja arendustegevuseks. Ja elukeskkonna huvides võiks võib-olla kasutada 10%. Nii et me üldiselt ei pudistaks seda raha väga laiali.

Lisaks peaksime suutma tagada Ida-Virumaa regionaallaenu, mis aitaks ettevõtlust arendada. Toetus on üks asi, regionaalne laenuvõimekus teine asi. Praegu see ei ole tegelikult väga hea. Meie sambad, millele see üleminek peaks toetuma, oleks toetused. Aga me anname endale aru, et need toetused on üsna väikesed ja me ei suuda suurte riikidega konkureerida, tehes mingisuguseid väga suuri investeeringuid, à la näiteks Tesla tehas, mida Saksamaale praegu rajatakse.

Me peame toetuste kasutamisel olema nutikad ja paindlikud. Laenuvõimalused on ka olulised, aga ei tohiks ära unustada regulatsioone, millest paljud saavad alguse siit saalist. Kuigi me võime öelda, et okei, CO2 regulatsioonid on valdavalt Euroopa tasemel kokkulepitavad, aga samas on meil oma riigis ikkagi õigus kas või näiteks tööjõumaksudega võimaldada teatud regionaalseid erisusi, mis aitaksid kaasa ettevõtluse arendamisele ja tagaksid selle, et koos kasvuhoonegaaside heite vähenemisega ei väheneks meie heaolu ja majanduskasv. Aitäh!

12:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

12:05 Mart Võrklaev

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan põhjaliku ülevaate eest ja kohalike olude tutvustamise eest! Te suuremas osas keskendusite praeguste sektorite töös hoidmisele ja ettepanekule, millega tuleks jätkata. Ilmselt ajanappusel jäi rääkimata sellest tulevikuvisioonist, mida te ilmselt olete ka ikkagi arutanud. Minu küsimus ongi, mis see teie nägemus on, millised ettevõtted peaksid teil olema või milline on Ida-Viru tulevik, kuhupoole te tahaksite suunduda. Mis on need tegevused, mis ühel hetkel põlevkivitööstust asendama hakkavad?

Ja teine asi, millest natuke pikemalt võiks rääkida, on regulatsioonid. Kas on ka mõned konkreetsed ettepanekud Riigikogule ja valitsusele? On toodud üks näide Ragn-Sellsi põlevkivituha töötlemise tehase kohta, mille tõttu kohalik omavalitsus jääb saastetasust ilma. See justkui tõmbab pidurit. Kas on mingeid mõtteid, mida me peaksime tõsisemalt arutama ja võib-olla suunda muutma?

12:07 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Kõigepealt, mis on Ida-Viru tulevik? Ega ei ole ühte hõbekuuli, mis asendaks põlevkivisektori. Me peame olema väga paindlikud ja ka väga avatud kõikidele ettevõtetele nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit, kes soovivad oma tegevust kas alustada Ida-Virumaal või oma tegevust Ida-Virumaale laiendada. Praegu me näeme ikkagi kõige suuremat võimalust eelkõige just töötleva tööstuse sektoris, sellepärast et meil on regioonis piisavalt sellist tööjõudu, kellel on tööstuse kogemused. Need inimesed on harjunud tööstuses töötama ja nad ka tahavad tööstuses töötada. Selles on kindlasti üks meie regiooni võimalus. 

Aga ma absoluutselt ei välista mitte ühtegi tegevust. Me peame olema paindlikud ja leidlikud. Meil ei ole selline visioon, et me nüüd tahame, nagu ma enne näite tõin, saada Tesla tehase, mis aitaks meid kõiki hädast välja. Paljud regioonid, kes on seda üleminekut teinud, näiteks Inglismaal, ongi söega lõpetanud. Neile tuli suur Motorola tehas, tegutses vist seitse aastat, siis pandi uksed kinni ja nad olid samas kohas tagasi. Me ei tahaks teha Ida-Viru 2.0, et jälle on üks suur tööstus, millest me kõik sõltume. Tulevik on ikkagi see, et ettevõtlus on mitmekesine, tegutsetakse erinevates valdkondades.

Nüüd, mis puudutab regulatsioone – see oli järgmine küsimus, eks? –, siis jah, ühtepidi need CO2 regulatsioonid on meil ikkagi Euroopa partneritega kokku lepitud ja läheb nii, nagu on kokku lepitud. Aga mis puudutab põlevkiviõlitööstust, siis seal on mureks see, et me oleme Euroopa Liidus täiesti unikaalses olukorras: mitte kusagil mujal kodumaiseid vedelkütuseid ei toodeta. Seetõttu ongi see ainult meie mure ja see lihtsalt ei pääse esile. Samas ma arvan, et ega Euroopa Liit vedelkütuseid lähima 20 aasta jooksul ei suuda sada protsenti asendada, sinnapoole vaid püüeldakse.

Aga seesama asi, mis ma enne välja tõin: ei ole mõtet seda tootmist häbeneda. Tuleks ikkagi leida võimalused seda sektorit keskkonnasäästlikumaks muuta ja hoida teda toimimas nii kaua, kuni ta on maailmaturul konkurentsivõimeline. Nafta hinnad on muidugi väga volatiilsed ja ega see lihtne ei ole. Regulatsioonide puhul ma näen, et need puudutavad eelkõige riigisiseseid makse, on nendeks soodsad tööjõumaksud või mingid muud soodustused. Sellepärast et põhieesmärk, mis meil on, on see, et meil on vaja tekitada kõrgepalgalisi töökohti. Pole hea, kui me anname ühe käega väikese toetuse ja teise käega kohe järgmisest päevast hakkame ettevõtjaid maksustama. Võib-olla annaksime neile natuke hingetõmbeaega, nii et kolm kuni viis aastat oleks näiteks mingi sotsiaalmaksu lagi teatud summa pealt, aga töökohad luuakse pisut kõrgema palgatasemega. See ei oleks ju riigieelarvele kulu, sest tulumaks laekuks ikkagi nii riigieelarvesse kui ka kohalikele omavalitsustele. See on võib-olla eelkõige see abinõu, mida oleks võimalik kasutada. Me tõesti ei suuda oma toetuste ja muu rahaga üle trumbata Poolat või Saksamaad. Saksamaa kavatseb järgmise 20 aasta jooksul oma riigi vahenditest üleminekuks eraldada 45 miljardit. Meil ei ole selliseid võimalusi, seega me peame olema nutikad ja leidma lahendusi, mis sõltuvad meist.

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:10 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Kahtlematult on see, et see üleminek on õiglane, ääretult oluline ja need sotsiaal-majanduslikud küsimused, mis üleminekuga kaasnevad, kindlasti väärivad väga põhjalikku kaalumist. Teie ettekandest kuidagi jäi mulje – tahtmatult tõenäoliselt –, et on keegi, kes arvab, et homsest tuleks kõik olemasolevad põlevkivitööstused kinni panna. Seda ju tegelikult keegi taotlenud ei ole. Samas on tõepoolest väga küsitav, kas olukorras, kus lähikümnenditel on siiski vaja põlevkivitööstusest loobuda, on mõistlik teha riigi raha eest uusi investeeringuid. See küsimus on olnud üleval küll.

Aga minu küsimus teile on see. Ma tean, et ka põlevkivisektori inimesed siiski arvavad valdavalt seda, et oleks mõistlik riigi ja tööstuse ja piirkonna koostöös kokku leppida see aasta, millal tegelikult põlevkivist loobutakse. See võimaldaks kõigil teha mõistlikke plaane, mitte igal aastal jälle mõelda, et ei tea, mis nüüd saab. Kõikidel osapooltel oleks siis selgus, millisel viisil ja mis ajaks nn väljumine toimub. Kuidas teie seda hindate ja miks Eesti ühena vähestest riikidest sellele kokkuleppele ei ole jõudnud?

12:11 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Loomulikult see on väga oluline, et meil oleks selgus. Seni on küll avalik sektor andnud selliseid signaale, et kohe see ei juhtu. Samas, nagu mul ühel slaidil näha oli, sõnum on küll see, et ei tule kiiret põlevkivitööstusest väljumist, aga reaalselt on sektoris üle 1000 töökoha ehk peaaegu üks neljandik töökohtadest ära kadunud. Selline ebakindlus on väga suur probleem. Isegi praegune meie maakonnas eskaleeruv tervishoiukriis on seotud ebakindlusega, et sa ei tea, mis juhtub homme, mis juhtub aasta pärast. Inimestel on tekkinud kerge apaatia. Loomulikult, konkreetne kuupäev konkreetse kavaga oleks oluliselt parem kui kahtlus, et äkki see juhtub homme.

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

12:12 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tänan ettekande eest! Kahtlemata, et ei juhtuks altminekut, me peame rääkima, nagu siin ühel slaidil ilusti kirjas on, üleminekust ja saavutama selle, et toimub hästi mitmeid olulisi asju. Ma küsin rahvastiku kohta ja palun teie käest selgitust või täpsustust. Te räägite rahvastiku vähenemisest, aga rääkige ka sellest, milline on selle allesjääva rahvastiku vanuseline struktuur. See on tegelikult ju investori seisukohalt ülioluline, kui palju nooremaid inimesi, tööealisi inimesi maakonnas eksisteerib. See tegelikult põhiküsimus ongi, milline on Ida-Virumaa väärtus investori silmis: kui ta peaks tahtma sinna oma kapitali tuua, seal töökohti luua, siis milline on see kompetents, mida pakutakse. Ja selles võtmes ma küsin, miks valitsus ei ole toetanud seda, millest te rääkisite: et suurem osa sellest rahast läheks tegelikult ettevõtluse toetamiseks ja teadus- ja arendustegevusse?

12:14 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Jah, ega me ei saa väga rahul olla oma rahvastiku struktuuriga. Praegu on Tartu Ülikoolis vormistamisel rändeuuring, mille käigus analüüsiti ka seda, kuidas meie maakonnas on viimastel aastatel toimunud nii välja- kui ka sisseränne. Jah, me võime öelda, et põhiosas tuleneb rahvastiku vähenemine Statistikaameti prognoosi kohaselt loomulikust iibest, aga ka rändesaldo on meil jätkuvalt negatiivne. Samas tegelikult on langus peatunud ja pigem vaikselt hakkab miinus vähenema. Me näeme, et tulevikus just tänu nendele uutele ja konkurentsivõimelise palgaga ettevõtetele tekib ka meile positiivset sisserännet.

Aga mida me täna investoritele pakume, on ikkagi eelkõige just see töötaja, kes on harjunud tegema kaheksast viieni tööd tööstusettevõttes ja kes tõesti seda tööd väärtustab. See on kaasaegses maailmas juba kaduv nähtus ja selliseid töötajaid ei ole kerge leida. Suurem probleem on võib-olla tõesti see juba pisut üle keskea töötajate ümberõppetahe. Siin me peaksimegi tegema ka omalt poolt rohkem tööd koos riigisektoriga, et selgitada, mis on rohepööre, milleks seda vaja on ja miks ümberõpet vaja on, miks ei ole võimalik, et ma saaksin pensionini välja venitada oma juba mugavaks muutunud töökohal. Kindlasti sinna tuleb pingutused suunata.

Samas meil on maakonnas olemas kaks kolledžit, kutseõppekeskused. See ressurss, kes meid aitaks, on olemas. Kevadel me moodustasime Ida-Virumaa teadusnõukogu, kes peab meid aitama teaduspõhist lahendamist vajavate probleemide lahtiseletamisega ja üldse oma nõuga. Kindlasti siin on väljakutset palju.

12:16 Aseesimees Siim Kallas

Yoko Alender, palun!

12:16 Yoko Alender

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja, aitäh selle ettekande eest! Tuletan meelde nii ettekandjale kui saalile, et aastal 2018 arutati rahvaalgatuse korras vajadust põlevkivienergiast väljumise strateegia järele. Reformierakond tegi samal aastal algatuse luua tulevikufond, kuhu võiks suunata raha nii, et see ümberorienteerumine läbi viia saastetasude ja ka RMK dividendide abil. Ja ma olen väga nõus, et kui me oleksime kaks aastat tagasi selle plaani paika pannud, oleks meil täna palju lihtsam edasi liikuda ka sellesama õiglase ülemineku fondi tegemistega.

Aga toon oma küsimuses ühe näite. Te ütlesite, et ootate investeeringuid. Loomulikult, aga kahetsusväärselt täna need regulatsioonid, mis saastetasude kaudu kohalikule omavalitsusele tulu toovad – näiteks sellesama Ragn-Sellsi tuha töötlemise tehase puhul –, näitavad seda, et siin on pudelikael. Selle 80 000 euro tõttu jääb väga-väga suur välisinvesteering tulemata. Kas te olete seda arutanud ja millist lahendust te siin näete?

12:17 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Jah, ega häid lahendusi selles konkreetses Ragn-Sellsi kaasuses ei olegi. Teatavasti Eestis on planeerimistegevus omavalitsuste ainupädevuses. Ei saa omavalitsuste liit ega mõni naabervald minna ütlema ühele omavalitsusele, et te peate planeerima või ehituslubasid väljastama selliselt. 

Aga ilmselt regulatsioonidega on siin võimalik midagi teha. Seesama mõte, mille ma enne maksudele viidates tõin: on ju palju räägitud, et põhjus, miks kohalikud omavalitsused eriti ei soovi ettevõtluse arengut, ongi see, et eelkõige tööstusettevõtetega neil tekivad igasugused mured. Võivad tekkida mürahäiringud ja muud häiringud transpordivoogude tõttu. Äkki aitaks ikkagi see, kui käibemaksu või töötajate tulumaksu mingi osa oleks seotud konkreetse ettevõtte asukohaga. Siis tekiks kohalikel omavalitsustel – mis seal salata, meie kohalikud omavalitsused on ikka üsna vaesed – rahaline motivatsioon lubada uusi ettevõtteid rajada ja neid taluda.

Mulle tuli meelde, et ma jätsin vastamata eelmisele küsimusele, miks on nii, et 90% sellest õiglase ülemineku fondist sinna pole läinud. Minu jaoks on see ka kahetsusväärne. Ettevõtjad ja ametiühingud samamoodi ütlevad, et me võiksime ju proovida ikkagi ka selle vähese rahaga midagi ära teha. Tegelikult see 340 või 350 miljonit ei ole mingi väga suur raha, arvestades selle sektori praegust mahtu. Me peaksime seda rohkem fokuseerima. Aga kahjuks praegu mul on tunne, et Eestis võib-olla tahetakse selle vähese spetsiifilise eesmärgiga eraldatud rahaga lahendada ka kõiki teisi probleeme, mis maakonnas on. Jumala eest, meil on vaja haiglaid ja teid ja transporti – kõike. Aga päeva lõpuks on nii, et kui ei teki kõrgepalgaliste töötajatega ettevõtlust, siis mis neist tühjadest hoonetest kasu on.

Samas me näeme ja mul on selle üle hea meel, et omavalitsusjuhid tõesti seda toetavad. Nad näevad ka, et see raha peaks minema  ikkagi eelkõige ettevõtluseks ja et kogu selle rohepöörde kontseptsiooni elluviimisel ka kõik teised struktuurivahendid peaksid üleminekule ja rohepöördele kaasa aitama, mitte vastupidi, et me selle rahaga lahendaksime ka muid probleeme.

12:20 Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun!

12:20 Katri Raik

Aitäh, hea eesistuja! Hea esineja! Kõigepealt, sa oled ise vedanud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu poolt aasta otsa neid arutelusid Ida-Viru tuleviku üle. Suur aitäh sulle selle eest! See on olnud suur töö, mida sa oled teinud väga tasakaalukal ja mõistlikul viisil. Aga minu küsimus koosneb kahest poolest. Me räägime täna 340 miljonist kui mingisugusest imerahast, mis peaks päästma kogu Ida-Virumaa. Sa just ütlesid, et see nii tegelikult ei ole. Kindlasti on arutatud, milliseid vahendeid veel, eelkõige siis Euroopa Liidu vahendeid võiks Ida-Viru arengusse kaasata. See on üks pool küsimusest.

Ja teine pool: suur küsimus on lisaks sellele, et õiglase ülemineku fondi rahasid jagatakse kolme maakonna, mitte ühe maakonna vahel, ka see, millised proportsioonid peaksid olema: kui palju 340 miljonist peaks minema töökohtade loomiseks, kui palju elukeskkonna parandamiseks. Milline on sinu seisukoht selle raha jagamise proportsioonide kohta: kas näiteks 90% tööstusele või hoopistükkis 30% elukeskkonnale?

12:21 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Nii nagu ma juba eelnevalt ütlesin, omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja ametiühingute arvamus on see, et 90% toetusfondi rahast peaks minema ettevõtlusega seotud tegevustesse ja 10% kasutataks elukeskkonna huvides. Aga tõepoolest, sellest ei piisa. Meie arvates on võib-olla kõige tähtsam üleminekukava kokkupanemisel see, et me suudame tagada regionaalse laenu võimaluse. Pahatihti meil uute ettevõtete piirkonda tulemise katse lõppeb ära sellega, kui nad oma äriplaani võtavad ja sellega panga uksest sisse astuvad. Neile öeldakse ära: jah, kõik on väga tore, aga ole hea, tee oma tootmine või ettevõte kas kuhugi Tallinna või Tartu lähedale, kus maa ja kinnisvara maksab.

Meil on paraku kinnisvaraturu tõrge ja me peame suutma selle erinevate sekkumisvahenditega lahendada. Siis me suudame olla edukad. Me oleme endale eesmärgiks võtnud 340 või natuke pluss miljonit – selle abil me suudaksime järgmise kümne aasta jooksul pea miljard eurot investeeringuid kaasata, ja mitte ainult tööstusse, vaid ka teistesse ettevõtetesse. Aga tööstus on kindlasti see, mille puhul me näeme, et see üleminek saaks olla kõige sujuvam ja lihtsam, eelkõige põlevkivisektorit silmas pidades.

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

12:22 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud koordinaator Hardi Murula! Teie ettekandest ma tegin järelduse, et teie kõige tähtsam roll on juhtida muudatusi Ida-Virumaal seoses põlevkivitootmise peatse lõppemisega. Üks asi pani mind kõrvu kikitama või õieti kaks asja. Üks oli nending, et omavalitsusjuhid ei soosi ettevõtlust. See on täiesti muudetav seisukoht, ja väga kergesti muudetav. Endise omavalitsusjuhina võin seda öelda.

Aga ma tahan teada vastust niisugusele küsimusele. Te olete mitmel korral maininud maksuerisusi. Kuidas on praegune koalitsioon sellele mõtteavaldusele reageerinud ja kas teil on mujalt maailmast tuua näiteid, et see on töötanud? Üldiselt maksuerisused nii väikeses riigis ei ole mingisugune võluvits, on minu seisukoht. Aga jah, kas on teada mingi valitsuse seisukoht?

12:23 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Ma endale seda suurt muudatuste elluviija rolli ei võta. Minu roll on ikkagi selle platvormi koostööd koordineerida ja üritada leida mingit keskteed, mis sobiks kõigile. Loodame, et see õnnestub. Aga mis puudutab maksuerisusi, siis meil on praegu maakonna arengustrateegia muutmise raames koostamisel ka maakonna äriplaan ehk plaan B, mis laadi ettevõtlus võiks olla lisaks põlevkivisektorile maakonnas arendatav. Selle töö käigus on tegelikult see võimaliku maksuerisuse pakkumine välja tulnud. Me ei ole selle ettepanekuga ametlikult valitsuse poole pöördunud.

Aga kas on mujalt maailmast näiteid? Poolas on selline tore linn nagu Łódz, kus oli ka kunagi, juba 20. sajandi alguses hästi suur manufaktuur. See samuti 1990. aastatel põhimõtteliselt lõpetas tegevuse ära, pani nagu Narvas Kreenholm ühel päeval lihtsalt ennast kinni. Seal on manufaktuurist arendatud väga muljet avaldav teenindus- ja vaba aja keskus. Aga see on ainult üks osa linna taaskäivitamisest. Seal on neil põhimõtteliselt samasugused tööstusalad, nagu ka meie neid oma piirkonnas arendame. Ja neil on kolmes tööstuspiirkonnas 18 erinevat maksuskeemi kasutusel. Keskmised tööjõumaksud on 15%. Kui kuuled seda ja vaatad nende asukohta Euroopa kaardil, siis mõtled, miks peaks üks või teine ettevõtja valima Eesti või veel kitsamalt Ida-Virumaa.

Kindlasti piirkondlikke maksuerisusi ja edulugusid on veel. Loomulikult, igasugused erisused, igasugused toetused tekitavad võib-olla ka sellist hämarat tegevust ja selle ärakasutamist, aga meil ei oleks mõistlik kohe eeldada, et kui me mingi maksuerisuse teeme, siis mingi Tallinna ettevõte kirjutab ennast kohe Ida-Virumaale ja toimetab siis edasi. Seda tuleb ikkagi võtta kui regionaalpoliitilist meedet.

Mis puutub minu enda seisukohalt muudatuste juhtimisse, siis mõni nädal tagasi tegi Riigikogu ametiühingute toetusrühm väikese konverentsi ja seal ma tõin välja mõtte, et õiglase ülemineku elluviimine on nii Ida-Viru jaoks kui ka laiemalt Eesti jaoks nagu regionaalpoliitiline eksam. Me võime öelda, et regionaalse elu edendamine ainult sotsiaalobjektide arendamise abil kukub ühel päeval läbi. Ei ole kasu sellest, kui me ehitame uue koolimaja või kergliiklustee, kui kauplus ja postkontor ära kaovad. Tegelikult peaks regionaalpoliitika olema eelkõige konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamine. Kui me seda suudame, siis kõik muu tuleb tulevikus ka kaasa. 

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:27 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Olles pisut kursis selle tööga, mida Ida-Virumaal on aasta jooksul või natuke vähem kui aasta jooksul tehtud, ja selle innukusega, kuidas ettevõtjad on pakkunud välja ideid ja proovinud läbi mõelda just nimelt tulevikulahendusi, tuleb öelda, et see on hästi sümpaatne, hästi muljet avaldav. Mõtlen just seda entusiasmi ja innukust, millega ettevõtjad lähenenud on. Mu küsimus puudutab eelmisel neljapäeval valitsuses otsustatut. Kui palju teil oli võimalus seal kaasa rääkida ja kui palju Ida-Virumaa ettepanekuid arvesse võeti? Õiglase ülemineku fond on mõeldud Ida-Virumaa toetamiseks põlevkivienergeetikast väljumisel, uute töökohtade loomisel. Valitsuse heakskiidetud meetmete hulgas on 35 miljonit eurot Narva Haiglale. Narva Haigla kahtlemata vajab tuge, aga küsimus on, kas õiglase ülemineku fond, mis on mõeldud põlevkivist loobumiseks, on kõige õigem koht, kust raha võtta. Kas see ettepanek tuli teilt või oli see teiega läbi räägitud?

12:28 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Ei, see ettepanek ei ole maakonnalt tulnud, aga kahtlemata Narva Haigla vajab tuge. Ja nii tegi ka Narva linn oma ettepanekud õiglase ülemineku fondi kasutamise kohta. Seal oli ka 400 miljonit, mis puudutasid erinevaid investeeringuobjekte. Loomulikult meie sotsiaaltaristu vajab ka väga palju raha, aga kui me teeme seda selle raha arvel, siis me kukume üleminekuprotsessis läbi. Samamoodi ma olen täna selgitanud ka meie headele naabritele nii Lääne-Virus kui Jõgeval, et mina ei ole teie vastu või Ida-Virumaa ei ole teie vastu, vaid me oleme iseenda poolt. Me ei saa seda võtta nii, et on üks raha, mis tuleb ära kasutada. Kui me seda niimoodi võtame ja fookuse hägustame, siis suure tõenäosusega see kahjuks ei anna tulemust.

12:29 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma küll jään eri arvamusele eelküsijaga. Kaevurid on oma tööd tehes tervise ära rikkunud ja ma arvan, et on õiglane, kui nad saavad kaasaegsetes tingimustes kvaliteetset arstiabi. Nii et see võiks osa õiglasest üleminekust olla küll. Aga minu küsimus jätkab eelmist küsimust ja puudutab kokkulepet konkreetse üleminekuaja kohta. Nagu te ka hästi teate, nende arutelude käigus enamikus riikides, kus seda tüüpi kokkuleppeid on tehtud, on üldiselt nii, et kui on lõpuks vaidluste tulemusel selles tähtajas kokku lepitud, siis  hakkavad asjad hoopis teises tempos ja teistsuguse süsteemsusega liikuma. Sest siis on kõikidel osapooltel rahastamise mõttes ühesugune ajaline perspektiiv ees – erasektoril ja kõikidel teistel. Kui võimalikuks te peate seda, et Eestis siiski õnnestub selle protsessi käigus osapooltel kokku leppida selles, et meil on üks selge tähtaeg, mis on kõigile ühtemoodi arusaadav?

12:30 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Ma pean seda täiesti võimalikuks. Lihtsalt see peab olema realistlik. See peab olema ühtepidi realistlik selles mõttes, et küsimus ei ole ühe või teise tootmisettevõtte sulgemises, vaid selles, et me suudame sinna kõrvale midagi juba eelnevalt rajada. Ja teine asi on see, et seni on ettevõtjad teinud oma investeeringuid lähtudes olemasolevatest regulatsioonidest. Kui seda kokkulepet kuidagi muuta, siis võib tekkida õigustatud kompensatsiooninõue. Ja siis tekib küsimus, kas meil on mõistlik panustada avalikku raha ühe või teise ettevõtte võimalike tulevaste tulude huvides, selle asemel et leida lahendus, kuidas see ettevõte toimiks edasi. Ja nii nagu siin nädala alguses KPMG analüüsist välja tuli, see panustaks väga oluliselt sisemajanduse kogutoodangusse ja maksutulusse.

Nii et kindlasti see kompromiss on võimalik, aga see peab olema realistlik. Me oleme mõnes väiksema ringi arutelus ka juba jõudnud selleni, et see sobiks kõigile, sobiks nii ettevõtjatele, ametiühingutele kui ka keskkonnaühendustele. Nad kõik saavad aru, et kui see eesmärk jääb, et me oleme kliimaneutraalsed, siis ka põlevkivist õli tootmine ei jätku igavesest ajast igavesti. Me võime teha samasuguse kokkuleppe nagu Poola, eks ju. No ei tea ... Aga kindlasti on see võimalik. 

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Erki Savisaar, palun!

12:31 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te väga hästi rääkisite, et piirkonda on vaja töötlevat tööstust ja konkurentsivõimelist ettevõtlust, et see piirkond saaks elujõudu juurde, aga samas kui mõned ettevõtjad teevad sellise argliku katse, siis omavalitsus ütleb neile, et siin ei ole selle ettevõtte koht. Kas te omavalitsuste liidus olete arutanud seda Narva-Jõesuu kaasust ja milliseid soovitusi omavalitsuste liit nii sellele kohalikule omavalitsusele kui ka ettevõtjatele pakkus, kuidas edasi minna? Tegelikult kui me vaatame laiemat pilti, näiteks mis toimub Tallinna ümbruses, siis vallad on väga sujuvalt lahendanud kõik sellised küsimused sotsiaaltasudega, mida ettevõtjad maksavad selleks, et saaks arendada taristut konkreetses omavalitsuses. See 80 000 eurot mitmemiljonilise investeeringu kõrval ei tundu olevat üle jõu käiv koormis.

12:33 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Ei, me ei ole omavalitsuste liidus seda arutanud. Ja pole ei ettevõtja ega ka Narva-Jõesuu linn seda lauale toonud. Tõesti, ka minu arvates on see kahetsusväärne juhtum, aga omavalitsus võtab planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevalt otsuseid vastu oma huvidest lähtuvalt ja ainupädevusega. Ma siiski väga loodan, et selle konkreetse kaasuse puhul on võimalik lahendus, mille korral kõik osapooled on päeva lõpuks rahul ja ikkagi see investeering tuleb. Me oleme selliseid investeeringuid väga kaua oodanud. Põlevkivituhk oli teatavasti väga kaua ohtlik jääde ja piisas sellest, et põlevkivituhk muutus tavajäätmeks, kui juba tekkisid ka võimalikud investorid, kes hakkaksid seda kasutama.

12:34 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

12:34 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud ettekandja! Täpsustaks veel seda, et põlevkivist väljumise strateegia vähemalt minu nägemuses kindlasti ei ole loetelu sulgemistest ega tähenda seda, et siis tulevad need kompenseerimise lained. Vastupidi, see kava ongi selleks, et seda ennetada. Kindlasti on oluline märkida, miks seda vaja on: just nimelt sellepärast, et neid asju ennetada.

Aga küsin nüüd selle kohta, et te mainisite turutõrget laenude puhul, kapitalile ligipääsu probleemi. Kas on olnud arutelu all ka riigi toetus näiteks KredExi laenude käenduse kaudu? KredEx on kriisi ajal saanud väga suure rolli ja andnud ka mitmeid küsitava väärtusega toetusi. Kas KredEx on teie diskussioonidest läbi käinud, kui olete pikemat perspektiivi arutanud?

12:35 Õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula

Aitäh! Jah, selle õiglase ülemineku kava koostamisel on regionaallaen KredExi kaudu kui üks võimalikke sekkumismeetmeid välja toodud. Loomulikult selle maht, mis Rahandusministeerium algselt välja pakkus, on oluliselt väiksem kui see, mis meie arvates võiks olla. Konkreetseid kokkuleppeid veel ei ole, aga me näeme, et vajalik on olulisel määral riiklik sekkumine, et tagada teatud ettevõtetele laenu kättesaadavus. Vastasel juhul me mängime kõik ühes suures mänguruumis Euroopa Liidus, kus tegelikult kapital on odav ja kättesaadav, see ei ole küsimus. Ja samal ajal me sooviksime konkreetselt Ida-Virus midagi teha, ent selguks, et kapital mitte ainult ei ole hea hinnaga, vaid see on lihtsalt kättesaamatu. See oleks väga kahetsusväärne.

12:36 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks on meil küsimustele vastamiseks ette nähtud aeg läbi. Ma väga tänan austatud ettekandjat! Nüüd avame läbirääkimised. Sõnavõtuga võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Keskerakonna fraktsiooni palvel teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Mul on üks väike küsimus: kas Keskerakonna fraktsiooni nimel võtab sõna Imre Sooäär või Dmitri Dmitrijev? Dmitri Dmitrijev, palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema! Aga õige jah,  järjekord on natukene teistsugune, aga vähemalt selle küsimuse sain selgeks. Palun kõnetooli esimesena hoopis Siim Kiisleri Isamaa fraktsiooni nimel sõna võtma. 

12:37 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Suur tänu, Dmitri, võimaluse eest Isamaa fraktsioonil esimesena kõnelda! Head Riigikogu liikmed! Nagu volinik Kadri Simson oma sõnavõtu alguses ütles, rohelepe puudutab kõiki valdkondi, sh kogu majandust, et muuta see puhtamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Kui nüüd püüda natuke mõtteliselt jaotada, siis tooksin välja kolm suuremat valdkonda, millest rääkida. Üks on kliimapoliitika, teine on ringmajandus ja kolmas on keskkonnasõbralikum, väiksema reostusega, puhtam tootmine, üldse puhtam majandus. Need valdkonnad loomulikult põimuvad omavahel. Kui tuua siin näide biometaani tootmisest Eestis, siis see on kindlasti väga hea panus ringmajandusse, kodumaisesse tootmisesse. Kokkuvõttes aga on see keskkonnasõbralikum ja täidab kliimapoliitika eesmärke. Neid põimimise näiteid võib tuua palju.

Kui need kolm valdkonda kergelt läbi käia, siis ma alustan ringmajandusest ja pöördun eelkõige heade kolleegide poole. Siin on Riigikogul praegu suur roll. Sõbrad, meie taga seisavad jäätmeseaduse muudatused, pakendivaldkonna muudatused. Need seisavad keskkonnakomisjonis. Mul on tõsine palve keskkonnakomisjoni liikmetele: tooge need eelnõud siia saali, arutame läbi! Meil on vaja vastu võtta palju otsuseid, et valdkonnas oleks selgus, et ettevõtjatel oleks võimalik sinna investeerida. Selleks on vaja kõigepealt need seadused vastu võtta. On vaja üle võtta Euroopa Liidu direktiivid, mis puudutavad näiteks plasti ühekordset kasutamist, mille kohta on Euroopa Liidus ka Eesti eestvedamisel kokkuleppeid tehtud. Nii et selline suur palve. Siin seisab asi Riigikogu taga ja liikugem siin, palun, sellega edasi! See on Isamaa fraktsiooni suur palve. Me ootame selgust.

Kui rääkida laiemalt väiksema reostusega tootmisest, ressursitõhususest, energiaefektiivsusest, siis siin on suur roll kindlasti nendel otsustel, mis puudutavad euroraha. Siin on valitsusel võimalus suunata ka erainvesteeringuid. Parempoolne rohepööre eeldab eelkõige ettevõtjatele võimaluste loomist, mitte millegi ärakeelamist, käskusid. Majandust arendab ikkagi ettevõtlus, sh eraerainitsiatiiv ja erainvesteeringud.

Me saame siin tõesti toetada teadmismahukaid investeeringuid, meil on need võimalused olemas, meil on need summad olemas, võtkem need ruttu kasutusse ja andkem meie ettevõtjatele võimalusi. Seda enam, et Eestis on väga arenenud start-up kultuur, väga hea keskkond start-up ettevõtetele. Seda näitavad kõik uuringud, seda kinnitavad kõik eksperdid. See on Eesti uus suur võimalus: tulla energiatõhususe valdkonnas ja kõiki ressursse paremini ära kasutades pildile uute firmadega, uute tehnoloogiatega ja kasvatada sel moel meie majandust ja muutuda tänu oma lahendustele rahvusvaheliseks.

Ma palun kolm lisaminutit!

12:40 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

12:40 Siim Kiisler

Kui rääkida nüüd innovatiivsest tehnoloogiast, siis täna oli juba juttu Ragn-Sellsi näitest. Narva Linnavalitsus lihtsalt keeldus planeeringu algatamisest. (Saalist hõigatakse midagi.) Narva-Jõesuu, vabandust, Narva-Jõesuu Linnavalitsus –  aitäh märkuse eest! – keeldus lihtsalt algatamast planeeringut Ragn-Sellsi investeeringute tegemiseks. Aga kui räägitakse omavalitsuse huvidest, siis omavalitsuse huvi ongi oma elanike toimetulek. Ma küsingi niipidi: kas parem on 80 000 eurot kulutada töötute, ilma sissetulekuta inimeste ülalpidamisele ja nende toimetulekule ja jääda nii ilma võimalusest arendada ettevõtlust oma kodukandis? See ei ole küsimus ainult valitsuses, ainult riigiasutustes, vaid kindlasti ka kohalikes omavalitsustes.

Üks suur teema on kliimapoliitika. Siin on muidugi suured valdkonnad: energeetika, kus Eestil on suured edusammud, transport, kus meil edusamme tegelikult ei ole, olgem ausad, ja muud, väiksemad valdkonnad, eelkõige maakasutus. Meil on head võimalused ka maakasutuse vallas. Näiteks hüljatud turbaväljade rohestamine, millega me saame oma kliimapoliitilisi eesmärke väga hästi täita. Ei ole suured investeeringud, aga jälle saame euroraha kasutada. Tehkem seda! Võtkem need kasutusele! 

Teiselt poolt transport, nagu ma mainisin. Ma ei näe siin praegu häid lahendusi, mis oleks välja pakutud, see on tõsine töö. Transport on sektor, kus meie CO2 heitmed kasvavad, eelkõige eratranspordivahendite puhul. Eraisikute sõiduautod on meie kõige suurem süsiniku heitme allikas. Ja siin on vaja väga koordineeritud tegevust, sest ei ole ühte head võluvitsa, millega seda probleemi lahendada.

Kolmas suur valdkond on muidugi energeetika, mis on Euroopa Liidus kõige suurem süsiniku emissiooni allikas. Siin me tõesti, nagu Hardi Murula välja tõi, oleme kõige suuremad süsiniku emissiooni vähendajad. Me ei ole selleks otseselt midagi ära keelanud, aga CO2 kvoodid töötavad hästi. Möödunud aastal vähenes võrreldes ülemöödunud aastaga süsiniku emissioon meie elektritööstuses üle 50%. Ja see on võimalik olnud täiesti majanduslike meetmete abil. Nii et ei maksa vana kaevu enne sülitada, kui on uus valmis ehitamata. Kasutagem seda võimalust energiajulgeoleku ja Eesti ekspordi huvides ka energeetika valdkonnas, niikaua kui see on võimalik! 

Aga ma olen nõus, et me peaksime kokku leppima tähtaja ja selle välja ütlema. Poolas on see aasta 2049, Saksamaal on välja öeldud, et viimane söejaam suletakse 2038, kui ma ei eksi. Mingi tähtaeg peab silme ees olema, siis me anname kindlustunde ka erasektorile investeerimiseks näiteks õlitööstusesse. On teada, mis juhtuma hakkab. See tuleks tõesti välja öelda.

Ma olen nõus, et me vajame ühte ministrit, mitte eraldi ministrit, aga ühte ministrit, valitsuse liiget, kelle otsa vaadata, kelle käest küsida, kes vastutab kliimapoliitika eest Eestis tervikuna. Ja kui me räägime energiajulgeolekust ja varustuskindlusest, siis ilmselt me ei pääse ka Eestis tuumaenergeetikale võimaluste loomisest, kui me tahame Eestis elektrit toota. Meile meeldib rääkida taastuvenergeetikast. Eesti on väga tubli, täidab Euroopa Liidu eesmärke, on selles üks tublimaid võrreldes teiste liikmesriikidega, aga, sõbrad, tuletan meelde, et üle 90% meie taastuvenergiast tuleb puidust, mitte tuuleparkidest ega päikeseparkidest, millest armastatakse rääkida, vaid puidust. Aitäh!

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena palun kõnetooli Dmitri Dmitrijevi Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtma. Palun, kolm minutit lisaaega!

12:45 Dmitri Dmitrijev

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan kõiki täna kõnelejaid, sealhulgas ka Siimu heade mõtete eest! Püüan ka enda poolt teha lühikese kokkuvõtte.

Üha rohkem tõuseb meil päevakorrale Euroopa rohelise kokkuleppe temaatika, mille järgi peaks kogu Euroopa majandus olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Üldiselt on rohepööre väga suur väljakutse nii Euroopale kui ka kogu maailmale. Ülemaailmselt Pariisi kliimaleppega liitunud riigid plaanivad mahukaid investeeringuid tehnoloogiatesse, mis aitavad võidelda kliimamuutustega. Kasvuhoonegaaside heidet aitavad vähendada ka Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise kava, millest umbes üks kolmandik ehk natuke vähem kui 30% on suunatud kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike rahasüstide tegemiseks.

Ei ole juhus, et me teist päeva järjest siin Riigikogu suures saalis arutame vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu võimalusi Eestis. See on üks võimalus salvestada taastuvallikatest saadavat energiat. Kasvuhoonegaaside vähendamine tuleb tagada paljudes majandussektorites, nagu rääkis ka Siim Kiisler: tööstuses, lisaks transpordis, hoonetes, põllumajanduses ja nii edasi.

Eestis esitavad suurima väljakutse loomulikult energeetikasektor ning tööstus, eelkõige põlevkivitööstus, mille tuleviku osas on erinevad seisukohad ning väljavaated ja millel on väga suur regionaalne roll. Me kõik teame, et lähitulevikus Euroopas juhitavate elektrienergia tootmisvõimsuste arv väheneb. Paralleelselt soovitakse vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mis kasvava tarbimise puhul riputab üles suure küsimuse, kuidas tagada tulevikus elektrienergiaga varustamise kindlus Euroopa Liidu ühisturul. Meie küsime, kuidas tagada tulevikus strateegiline elektrienergiaga varustatus ka Eestis, vältides samal ajal elektrienergia hinna järsku tõusu ja meie tööstuse konkurentsivõime langust, samuti energiajulgeoleku vähenemist.

Selleks, et saavutada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärk tõhusal ja õiglasel viisil, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua üleminekumehhanism, mis hõlmab ka õiglase ülemineku fondi. Ida-Virumaa saadikuna pean siinkohal peatuma igal üleminekufondi eesmärgil, kuna neid on püütud erinevalt tõlgendada. Euroopa Parlamendis kiideti 17. septembril heaks muudatusettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond. On sätestatud, et õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada ja kompenseerida kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid, ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut. Nii võideldakse sotsiaalse ebakindluse ja ebastabiilse ettevõtluskeskkonna vastu.

Keskerakonna fraktsiooni nimel tahan eraldi väga tunnustada kõiki Ida-Virumaa organisatsioone, sh ka ametiühinguid, kes väga aktiivselt tegelevad selle piirkonna tulevikuga, ettevõtluse arendamisega, inimeste heaolu ja elukvaliteedi tõstmisega. Ma tean, et paljud neist tahaksid olla siin saalis meie arutelus osalemas. Ma tean, et paljud plaanisid tulla täna oma sõnumit tugevdama Riigikogu ette platsile, aga koroonakriisiaegne solidaarsus eeldab suurte rahvakogunemiste piiramist ja see pani neid oma sõnumit meile peamiselt kirjalikult esitama. Ma tahan kinnitada siit Riigikogu puldist, et me kuuleme teie muret.

Piirkonna kõige olulisem küsimus on töökohad – just kõrge lisandväärtusega ja hästi tasustatud töökohad, konkurentsivõimeline ja eksportimise potentsiaaliga tööstus. Tahan rõhutada ka seda, et minagi toetan seisukohta, et õiglase ülemineku fondist, mis on ette nähtud põlevkivisektori toetuseks uues Euroopa rohepoliitikas, peab 90% minema Ida-Virumaa majandusstruktuuri mitmekesistamiseks, sh industriaalsektori moderniseerimiseks, uute töökohtade loomiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Õnneks ma ei ole üksi, Keskerakonna fraktsioonis on saadikuid, kes seda mõtet jagavad, ja ma loodan, et me suudame selles küsimuses saavutada ka laiema konsensuse.

12:50 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud Riigikogu! Kella vaadates pean ütlema, et meie istungi aeg hakkab otsa lõppema. Paneme otsustusele ja hääletusele istungi aja pikendamise.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:53 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Istungi aeg on pikendatud. Järgmisena palun kõnetooli Katri Raiki kõnelema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

12:54 Katri Raik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ida-Virumaa toetusrühma aseesimehena keskendun ma ka rohkem Ida-Viru teemadele ja jätan rohepöörde laiemalt rahule.

Nagu me kõik teame, on Ida-Virumaa praegu suur koroonakolle ja kindlasti mitte kolmeks nädalaks, vaid mitmeks kuuks. Me oleme näinud, et Ida-Virumaa suurimad mured on infoväli ja haiglaabiga seotud küsimused. Ka täna on haiglateemad läbi käinud. Kõige suuremas paanikas Ida-Virumaal on aga just nimelt Ida-Virumaa teine selline oma Nokia põlevkivi kõrval: see on turismisektor. See on väga märgiline roheline majandus, mis täna kõige rohkem kannatab. Ida-Virumaa nõuab meie tähelepanu. Ja ma toetan väga kolleeg Siim Kiislerit, kes rõhutas, et lepime ometi kord kokku, mis aastal Eesti põlevkivi kaevandamise lõpetab – olgu see aastal 2030, 2040 või siis 31. detsember 2049, nagu paljud inimesed Ida-Virumaal loodavad, aga lepime selles kokku.

Hiljuti, 18. novembril korraldasime kõikide erakondade esindajatega ühise seminari Ida-Viru ametiühingutele, kus arutasime just neid rohepöördega seotud küsimusi. Ja me olime seal kõikide erakondade esindajatena ühte meelt: ütleme selle kuupäeva välja, jääme sellele kindlaks ja läheme selles suunas. Ma usun, nähes ka siin kolleegide peanoogutusi, et oleme kõik selles osas väga ühte meelt. Kui me seda ei tee, siis juhtub nii, nagu on juhtunud koroonakoldega Ida-Virumaal. Arutasime pikalt, ei tahtnud väga otsustada – ebameeldiv küsimus see maakonna sulgemine. Teadagi ju, venekeelne piirkond ja jumal teab, mis nad arvavad. Aga nüüd oleme saanud kõige hullema, mis saada võis.

Jätkan sellega, millest rääkis hea kolleeg Dima Dmitrijev. Väga paljud organisatsioonid, mitte ainult ametiühingud, vaid ka erinevad tööstusharude liidud, näiteks keemiatööstus, erinevad ühendused on öelnud: andke see raha ainult Ida-Virumaale. Ärme lollitame Ida-Virumaad järjekordselt ja ärme ütleme, et võtame natuke raha ära. Tõsi, Aseri ja Jõgevamaa on ju väikesed ja võib-olla see proportsioon pole nii suur. Aga jutt ei käi ainult 340 miljonist, jutt käib ju ka laenurahadest, mis ka teistele piirkondadele võiks laieneda, nii et see summa on hoopistükkis suurem. Ja arvestame seda üldist soovi, et enamik raha läheks siiski töökohtade loomiseks! See on üldine soov. Ma olen harva näinud Ida-Viru asjades nii suurt üksmeelt kui selles kirjade rahes, mis eile õhtupoolikul erinevatelt organisatsioonidelt saabus.

Mis puudutab Ida-Virumaa tulevikku, siis meil on ka head märgid. Eile, kui otsustati Eesti arhitektuurisaavutuste üle, said kaks Narva hoonet – Sisekaitseakadeemia õppehoone ja Narva Muuseum – kõrgeima tunnustuse. See lubab arvata, et Narva võiks olla aastal 2036 või 2037 Euroopa kultuuripealinn. Jõhvis avatakse programmeerimiskool. Kes seda paar aastat tagasi oleks uskunud, et täiesti uut moodi õppeasutus avatakse just nimelt Jõhvis! 

Me usume Ida-Virumaa tulevikku. Minu palve on, et mõtleme Ida-Viru asjades roheliselt, aga mõtleme suurelt. Võtame uuesti lauale rahvusvahelise IT-akadeemia rajamise Narva! Tundub hullumeelne idee rajada see kuskile Kreenholmi, panna sinna, ma ei tea, 50 või 70 miljonit eurot. Aga kasutame ära Eesti kui IT-riigi maine ja teeme selle kõrgkooli ära! Läheme seda teed, et valmistame Narvat kui Ida-Virumaa suurimat linna ette saama Euroopa kultuuripealinnaks!

Kui me Ida-Viruga tegeleme, paraneb ka Ida-Virumaa maine. Tõsi, ta jääb alati meie idanaabri piirile liiga lähedale, aga nii see on. Ja võitleme turutõrke vastu, mida Hardi Murula nimetas! Tõesti, kinnisvara on Ida-Virumaal odav, aga teeme nii, et Ida-Virumaale oleks hea ja atraktiivne investeerida. Ida-Virumaalt on lahkunud taasiseseisvunud Eesti ajal 80 000 inimest. Seda on liiga palju. Teeme Ida-Virumaa jälle suureks heade roheliste mõtetega! Aitäh!

12:59 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena palun kõnetooli Yoko Alenderi Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema. Palun!

12:59 Yoko Alender

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid, kes te siia olete jäänud! Mõnes mõttes tundub, et siin toimub opositsionääride kokkutulek. Nendele Keskerakonna liikmetele, kes siin valitsuse poliitikaga kuidagi nõus ei saanud olla, ütlen, et kui te soovite Jüri Ratase telefoninumbrit, siis me võime edastada. Aga nüüd sisu juurde.

Mulle väga meeldis Katri mõte: mõtleme roheliselt, mõtleme suurelt. Mulle tundub, et meil on tõesti vaja tugevdada veendumust, et me saame hakkama. Esiteks, kui olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu kokkukutsuja on esindatud kahe liikmega saalis, siis tundub, et seda usku on tõesti natuke vähe. Püüame seda siis tugevdada! 

Eesti elanike silmis kõige suurem väärtus on väärtusuuringute kohaselt loodus ja see tähendab, et valijad toetavad meid selles. Planeet aga teisel poolel juba põleb ja meie poole peal sulab jää. Eesti on jätkuvalt maailma kümne suurima süsiniku jalajäljega riigi hulgas. Me uhkustame siin, et oleme Nõukogude pärandit maha jätmas, ent ometi ei suuda me justkui veendunult kokku leppida, millal, kuidas, mida me selle asemel teeme, vaid tegeleme natukene nagu pisiasjadega. Edgar Savisaar ütles hiljuti, et keegi millegipärast ei tegele Eesti riigi tulevikuga. Euroopa Liidus on meil suurim CO2 heide inimese kohta.

Millised oleksid olnud võimalused? Tõepoolest, aastal 2018 juba rahvaalgatuse korras arutati põlevkivienergeetikast väljumise strateegia koostamist. See strateegia oleks just nimelt see, mis paneks paika, kuidas edasi. Mitte seda, mida sulgeda, vaid kuidas edasi, mis tagab need kõrgepalgalised töökohad, annab kindluse erasektorile, elanikele, ettevõtjatele, töötajatele ja loomulikult paneb ka riigi suunad paika.

Üks võimalus, mis puudutab riigieelarvet ja mis maha magati, mida ei toetatud, on rohelised võlakirjad, mida oleks saanud kasutada. Meil puudub täna siiski veel veendumus, et rohepööre, roheline majandus – see ongi majandus, mis on konkurentsivõimeline. Me oleme läinud seda teed, et justkui hoiame veel natuke aega elus, paneme ikka veel puitu kateldesse, küsime taastuvenergia toetust puidu põletamiseks kateldes. See ei ole rohepööre. Kahjuks on meil ka keskkonnaminister, kes ei ole veel veendunud inimese rollis kliimamuutuste puhul. Ehk ta peatselt veendub – loodame tõepoolest.

Nüüd mõnedest asjadest, mis tõesti on olnud keskkonnakomisjoni laua peal. Pakendi- ja jäätmeseadus. Uuringud näitavad, et ka selles vallas tegelikult inimestel veendumus puudub. Sorteerimise maht on viimaste aastate jooksul kahanenud, sest tõepoolest, me ju teame, et kogu prügi läheb lõpuks suures osas ühte ahju kokku. See on asi, mida tuleb muuta.

Kindlasti tuleb suurendada ringlussevõttu. Ma isiklikult usun sellesse, et kui su kodu juurest viiakse ära vähemalt nelja erinevat liiki puhtalt sorteeritud jäätmeid, siis me saame nendest jäätmetest uuesti tooteid teha, võtta nad päriselt ringlusesse, et nendest saab n-ö toormaterjal.

Me leppisime keskkonnakomisjonis juba esimestel tööpäevadel kokku, et me peame leidma lahenduse sellele probleemile, mida me nüüd näeme soses sellesama 600 miljoni tonni põlevkivijäätmete kasutusele võtmise katsega. Pean silmas Narva-Jõesuud ja Ragn-Sellsi. Me peame leidma viisi, kuidas motiveerida kohalikke omavalitsusi. Ei piisa sellest, et me ütleme siit puldist, et need töökohad, need investeeringud on ju teie huvi, kallis kohalik omavalitsus. Me peame mingisugusel moel ka oma huvi üles näitama.

Me oleme tõepoolest näiteks Leedust maha jäänud, kui jutt on meretuuleparkide arendusest. Üks põhjus on siin samamoodi see, et puuduvad kokkulepped kohaliku omavalitsuse ja nende suurte, vajalike ja innovatiivsete projektide algatajate vahel. Me peame astuma suuremaid samme ja näitama ka siit majast, et me tegelikult usume, oleme veendunud, et rohepööre on õige asi ja et Eesti saab sellega hakkama.

Viimase asjana ei saa jätta mainimata ka metsa ja elurikkust ... 

13:03 Esimees Henn Põlluaas

Kas ettekandja soovib lisaaega?

13:04 Yoko Alender

Jaa, aitäh! Vabandust, unustasin küsida! Mis on RMK roll? See on kindlasti küsimus, mis on olnud paljude Eesti inimeste küsimus viimasel ajal, kui neid on häirinud raied kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa aladel. Kui me jätkame samas tempos, siis tõepoolest, kümne aasta pärast on meie ühisest varast, Eesti metsast raiutud kõik raieküpsed puud, kaasa arvatud kõrgendatud avaliku huviga aladel.

Ma arvan, et on viimane aeg püstitada küsimus, mis on nende RMK dividendide mõte, mida on viimastel aastatel võetud üha suuremas mahus. Viimasel ajal on sealt vist juba lausa 60 miljonit läinud selleks, et lihtsalt riigieelarve püsikulusid katta. Võib-olla võiks need dividendid minna sellisesse tulevikufondi, mis aitaks meil seda rohepööret ellu viia nii Ida-Virumaal kui ka mujal – see teema puudutab ju teisi paiku ka. Aga loomulikult on Ida-Virumaa selle vallas see kõige olulisem.

Need lahendused tuleb leida, selleks on viimane aeg. Küllap see tõepoolest noori puudutab kõige isiklikumalt – see on nende tulevik, nende tulevikukodu, mille eest hoolitsema meid täna siin on usaldatud. Aga ma arvan, et me saame sellega hakkama ja teeme selle ära. Aitäh!  

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Imre Sooäär, palun!

13:05 Imre Sooäär

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Viimastel kuudel me oleme Välisministeeriumi äridiplomaatia büroos korraldanud arvamusliidrite ja ettevõtlusliitude ümarlaudu, kus on arutatud selle üle, milliseid äridiplomaatilisi samme peaks Eesti lähiaastatel astuma, et kasvaks Eesti eksport ja Eestisse tehtavate välisinvesteeringute maht. Nendel ideekorjetel on läbivalt kõlama jäänud see, et Eesti peab fokuseerima oma prioriteedid. Tehes natukene kõike, ei tee me lõpuks suurt mitte midagi – vähemalt mõtestatult. Vahendeid pole piisavalt, et kõigega tegeleda. Killustamisest kujuneb ajapikku lõpuks raiskamine.

On vaja tuumikideid, mille ümber koonduda. Seda meelt on olnud pea kõik küsitletud. Peaksime kontsentreerima oma tegevused nii riigi kuvandi arendamisel kui ka toetusmeetmeid planeerides nii, et saaksime luua sünergiat ja ühised ressursid mingitele valdkondadele koondada ning neid siis kiirendatult arendada. Ja need valdkonnad omakorda tõmbaksid ülejäänud majandussektoreid kaasa. Kõigil sektoritel tuleb leida nutikaid seoseid, kuidas tuumikideega ennast siduda, et ühiskuvandit võimendada.

Mis võiksid Eestis olla need tuumikideed, mille ümber ühiskond võiks koonduda ja kõik jõupingutused sellele suunata? Traditsiooniliselt on see muidugi olnud meie digiriigi kuvand, aga mis seal salata, ka digiriigi kuvand hakkab vaikselt tuhmuma. Me oleme loorberitele puhkama jäänud ja mitmed teised riigid on meist ette jõudnud. Kui me siin ei pinguta, siis oleme konkurentsis kaotanud. Euroopa Liidu DESI indeksi ehk The Digital Economy and Society Indexi järgi oleme kukkunud juba seitsmendale kohale. Ka väljaspool Euroopa Liitu on paljud riigid meist e-lahendustega ette läinud.

Ettevõtlusliitude arvamuste kohaselt võiks Eesti kuvand tulevikus olla roheline digiriik. See oleks uus visioon, mis aitaks koondada nii riigi kui ettevõtjate pingutused, et luua Eestile uusi kiirendavaid arenguvõimalusi, mis tõstaksid konkurentsivõimet. Kuna pool Eestist on niikuinii kaetud metsaga, siis omame nii visuaalselt kui ka orgaaniliselt maailma riikide seas seda rohekuvandit niigi.

Äsja toimus välisministri virtuaalvisiit äridelegatsiooniga Islandile, kus muude lahenduste kõrval tutvustas Island mobiilset juhiluba, mis ühtlasi töötab ka isikut tõendava dokumendina. Eestis pole küll vaja juhiluba kaasas kanda, aga kui läheme näiteks Omnivast pakki kätte saama või peame poes oma vanust tõestama, siis mobiiliga me seda teha ei saa. Saame mobiil-ID-ga end pangas tuvastada ja kas või miljoneid üle kanda, aga mobiiliga tänaval isikut tuvastada ei ole Eestis võimalik, nagu see Islandil nüüd on. See on lihtsalt üks näide, kus me oleme juba konkurentidest maha jäänud. Aastas kaotatakse meil tuhandeid ID-kaarte. Mobiile kaotatakse oluliselt vähem. Ka meil oleks mobiilset isikutunnistust vaja. ID-kaardi kaasas kandmine – rahakott on kaartidest niikuinii pungil – on möödunud sajandi lahendus tegelikult. Tuhandete kaotatud kaartide peale läheb ka palju plastikut, mis rohevaatega samuti ei ühildu. Lihtsalt üks näide.

Rohemajandus võib avalduda üllatavalt ka seal, kus me seda ei ootagi, näiteks keemiatööstuses. Kes võiks arvata, et keemiatööstus saab olla roheline. Aga üks aasta ettevõtja laureaate, Krimelte, kes tegeleb ehitusvahuga, on kogu maailmas majasid soojustanud. Ettevõtte omaniku Jaan Puusaagi sõnul avastasid nad hiljuti endalegi üllatuseks, et nad on aastaid roheteel olnud, sest nende lahendused aitavad suurendada ehitiste soojapidavuse klassi, mis ei ole midagi muud kui roheline lahendus. 

Palun kolm minutit lisaaega! 

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega, palun! 

13:10 Imre Sooäär

Tegelikult on kõigil tööstusharudel mingi puutumus rohelisega, kui see lahti mõtestada ja kaardistada ning ühisturunduses Eesti edu nimel rakendada. Neid näiteid võiks tuua palju.

Rohemajanduse suurim pidur on siiani olnud kõrge hind. Roheliselt majandada on ettevõtetele oluliselt kallim ja seetõttu mitte kasumlik. Kes maksab kinni vahe? Kui vaatame energiatootmist, siis vahe maksame kõik roheenergia tasude näol ühiselt kinni. Tuleks mõelda, milliseid algatusi välja pakkuda ka Euroopa Liidule, et panna maksma need riigid Euroopas, kes rohepöördele aeglasemalt reageerivad, ja sellest midagi tagasi saada. Siin oleks kindlasti abi koostööst eurovolinikuga, kellega võiks ühise nägemuse koostada.

Pakun välja, et roheline digiriik võiks saada Eesti uueks tuumikideeks ja ka tunnuslauseks, mis oluliselt aitaks tugevdada Eesti kuvandit välisturgudel, suurendada eksporti ja konkurentsivõimet, tuua siia turiste ja Eestile uusi kiirendavaid arenguvõimalusi pakkuda. Kui teeme rohepööret armastusega, mitte linnukese pärast või käsu korras, on meie eduvõimalused suuremad. Aitäh!

13:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

13:12 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me räägime rohelisest pöördest. Me üldse kuritarvitame selliseid sõnu nagu "pööre" ja "revolutsioon". Viimati kuulsin, et revolutsioon on hamburgerite töötlemisel või midagi sellist. Revolutsioonid, tõelised revolutsioonid algavad inimeste peades. Ja kui me räägime rohelisest revolutsioonist, siis kõigepealt me peame aru saama, et roheline – tegelikult mulle palju rohkem meeldiks sõna "ökoloogiline" – mõtlemine on midagi muud kui direktiivide täitmine.

Me mõtleme rohelisest pöördest rääkides tavaliselt mõõdikute, näitajate, pingeridade jne peale. Iseenesest mingisuguse ühe näidu saavutamine ei pruugi olla ökoloogiliselt kasulik, vaid vastupidi, kahjulik. Üks suvaline näide. Võib-olla detailides ma ei ole päris täpne, aga põhimõte on kindlasti selline. Selleks, et Eesti saaks taaskasutusele võtta teatud jäätmed, me peame osaliselt jäätmeid Iirimalt importima. Te saate aru, et see on kõike muud kui ökoloogiline lahendus. Juba see transport, kulud ja nii edasi – see on loodusele kahjulik, aga me saame linnukese kirja. Teine näide on see, mille Siim Kiisler tõi. Me saame taaskasutatava energia ülesande täitmisel suurepärase tulemuse, aga selleks me raiume oma metsad maha. Ja nii edasi.

Austatud kolleegid, lubage mul siin natuke unistada. Mul on  visioon või kui soovite, unistus. Mul on unistus. Ja unistuse nimi on tark riik või kui soovite, nutiriik. Meil on erinevad probleemid, erinevad väljakutsed energeetikas, veevarustuses, jäätmetöötluses jne. Aga need ei ole erinevad probleemid. Need on kõik üks suur probleem. Ja selles osas minu sõnavõtt haakub sellega, mida just rääkis siin Imre Sooäär: et meil on e-riik ja me oleme selle üle õudselt uhked. Aga järgmine samm oleks nutiriik, kus kõik vajadused, kõik jäätmed, kõik ressursid ja nii edasi – kogu see informatsioon on koondatud ühte keskusesse. Siin on muidugi oht, nimetame seda süvariigi ohuks, et meie asemel hakkab otsustama mingisugune tehisintellekt. Aga on igasugused regulatsioonid ja võimalused, kuidas, vastupidi, mitte luua monopole, vaid detsentraliseerida, sest see tark riik, tark majandus on detsentraliseeritud ja konkurentsivõimeline majandus.

See kõik nõuab meilt julgeid mõtteid, julgeid samme ja otsust mitte pidurdada protsessi mingisuguste üksikute mõõdikutega. Praegu mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu see roheline revolutsioon on takerdunud CO2. Üldse, kasvuhoonegaasid on kõige suurem probleem ja nende hulgas CO2 on eriti suur probleem. Mõned eriti tundlikud inimesed isegi näevad CO2 õhus. CO2 iseenesest ei ole kahjulik, ilma selleta elu ei ole võimalik. Ilma CO2-ta ei saa metsad ...

Palun igaks juhuks paar minutit juurde!

13:16 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Saab kolm minutit. 

13:16 Mihhail Lotman

Probleem ei ole ainult CO2. Kui me CO2 vähendamiseks kahjustame näiteks meie veeressursse, siis see ei ole probleemi lahendus, vaid probleemi raskendamine. Me teame, et praegu on veeressursid maailmas vähemalt sama terav probleem kui kasvuhoonegaasid. See ei ole Eesti probleem, aga kui me mõtleme globaalselt, siis me peame ka Eestis lõpetama vee raiskamise.

Ja siin igasugused lahendused, mida võib pakkuda tark riik, oleks väga kasulikud. Energeetika, veevarustus, jäätmetööstus, transport ja veel paljud muud valdkonnad ei ole iseseisvad. Ja samamoodi ei ole iseseisvad Eesti regioonid. Me saame aru, et Kirde-Eestis on probleemid. Aga ei ole Kirde-Eestis eraldi probleemid, need on Eesti probleemid. Me ei saa jätta need regioonid üksinda tegelema oma hädade ja muredega. Aitäh!

13:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:18 Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Kolleegid! See on olnud üks hea arutelu täna: sisukas, rahulik. Ma mõtlen, et vist ei ole viimase pooleteise aasta jooksul järjest toksilisemaks muutuvas poliitilises keskkonnas või õhkkonnas väga palju neid teemasid, mille puhul opositsioon ja praegune võimuliit või siis vähemalt kaks kolmandikku võimuliidust ei kahtle inimtegevuse mõjus kliimamuutustele. Need kaks poolt on üsna sarnaselt meelestatud. Täna arutelul olev rohepööre või siis kliimamuutustele vastuhakkamine ja puhtamate uute tehnoloogiate kasutamine majanduses on praeguseks üks nendest poliitikatest, kus ühine arusaam on päris kindel. Ma arvan, et see on üsna hea, ma ei tea, alguspunkt või platvorm, kust edasi minna.

Muidugi meil on eriarvamusi detailides või ka eesmärgile lähenemise tempos. Näiteks on neid, kellega koos me oleme seda meelt, et Eesti praegune selline hästi alalhoidliku ametniku hoiak, et kui tuleb teha, eks me siis teeme, võiks asenduda palju ambitsioonikama hoiakuga, mis seoks meie tehnoloogilised oskused, ettevõtjate valmisoleku ja teadlaste teadmised üheks. Nii me mitte lihtsalt ei täidaks Euroopa Liidu ühist eesmärki või ei teeks asju vaid sellepärast, et see on Euroopa Liidu soov, vaid see oleks päriselt ka meie enda järgmine suur siht.

Sarnaselt kahe eelmise ja ka paari varasema kõnelejaga mina ausalt öeldes tahaksin näha palju rohkem kirge ja vaimustumist ka riigi esindajatelt, kui me rohepöördest või rohehüppest või uuest tehnoloogiahüppest räägime. Ma ei ole üldse nõus nendega, kes räägivad, et kuna väikese Eesti mõju globaalsetele protsessidele on nii väike või nii napp, siis me peaksime esialgu pigem tõmbuma tagasi ja leidma võimalusi kuidagi distantsilt oodata ja vaadata, kuidas meist palju suuremad hakkama saavad.

Vaadake, kui suurte jaoks on see pööratav laev hiiglaslikult suur ja seetõttu aeglane, siis meie väike ja väle Eesti oma palju väiksemate mastaapidega just nimelt sobib ideaalselt selleks, et hüpe ära teha. Ma olen täiesti veendunud, et meie väiksus on just nimelt selle hüppe tegemisel eeliseks, mitte vastupidi, kuidagi takistuseks.

Rohepöördes või siis rohehüppes on kolm asja või siis eelkõnelejalt laenates kolm tuumikideed või tuumikteemat, mis kõige kriitilisemalt lahendusi vajavad. Nendest esimene, tahame me või ei taha, on energeetika. Me võime kõikides muudes valdkondades jõuda väga kaugele, aga kui me oma energiatootmist ei lahenda, siis sel kõigel muul kahjuks nii suurt mõju Eestis ei ole. Eesti saastest endiselt absoluutne lõviosa tuleb energiatootmisest. Ja ma arvan, et selle väljaütlemist ei tohi karta. See annab kindluse ja veendumuse ka ettevõtetele, kes selles sektoris toimetavad.

Teiseks, energia sääst ja salvestamine. 71% Eesti inimestest elab korterelamutes, see on päris suur protsent. Ja neid korterelamuid on meil umbes 22 000.

Ma palun kuni kolm minutit lisaaega!

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega.

13:22 Keit Pentus-Rosimannus

See tähendab kõigepealt, et meil on oma riigis võimalus, potentsiaal energiasäästuks. Teiseks on meie teadlastel näiteks tehnikaülikoolis välja töötatud väga head terviklahendused energiasäästu saavutamiseks. See on kindlasti üks valdkond, kus jällegi meie seatud latt võiks olla vabalt palju-palju kõrgemal. Me kuulsime volinik Kadri Simsoni käest, kui palju on Euroopas hooneid, mis ootavad terviklikke energiasäästu lahendusi. Eestil on lahendus välja pakkuda, meie teadlastel on lahendus välja pakkuda. Ma arvan, me peame neile appi minema, et nad saaksid seda lahendust tutvustada ja et oleks võimalus seda palju laiemalt Euroopas rakendada.

Kolmas valdkond on kindlasti transport, mida ka mitu eelkõnelejat on nimetanud. Kindlasti olete tähele pannud, kuidas ka Eestis presenteeritakse suure muutusena seda, et me elektrifitseerime raudteed. Esiteks, meie elekter tuleb endiselt põlevkivist, ja teiseks on juba kasutusel palju keskkonnasäästlikumaid uusi tehnoloogiaid, mida millegipärast me Eestis esimesena kasutusele ei võta. See on kindlasti teema, mille üle tuleb mõelda.

Päris lõpetuseks kaks tähelepanekut. Esiteks, järgmisel aastal pannakse Eestis paika kohalike omavalitsuste suunad neljaks aastaks. Euroopa Liidus, aga tegelikult ka maailmas laiemalt on väga levinud see, et omavalitsused seavad ambitsioonikamaid sihte kui riigid tervikuna. Ameerika Ühendriikides mõned osariigid ning Euroopas mõned pealinnad ja muud linnad seavad endale eesmärgi muutuda kliimaneutraalseks või süsinikuneutraalseks. Tegelikult tahaks küsida, kus meil Eestis need linnad on. Võib-olla see oodatud tõuge võiks osalt tulla ka meie paljudelt omavalitsustelt.  See kindlasti on asi, mille kohta me kõik mõne omavalitsuse kodanikena peaksime väga nõudlikult küsima ja poliitikutena lahendusi pakkuma.

Ja viimaseks: ma arvan, et me peame ütlema Eestis hästi suure tänu ettevõtlussektorile, kes kohati on minu meelest ambitsioonikam ja võtnud vedajarolli poliitikute käest enda kanda. Rohetiigri algatus on üks ideaalne näide sellest, kuidas ettevõtjad ei jää mitte ootama neile tehtavaid, ma ei tea, mingeid ettekirjutusi või suuniseid riigi poolt, vaid ise mõtlevad, kuidas muutuda keskkonnahoidlikumaks, kuidas selles vallas mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka rahvusvaheliselt uut taset saavutada. Ja see kindlasti on väga tänuväärt. Aitäh!

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

13:26 Tarmo Kruusimäe

Hea esimees! Head vabariigi vardjad ja kõik need inimesed, kes meid jälgivad ka ETV2 vahendusel! "Rohelised surevad sügisel rohelised surevad sügisel / Kelle asi see kelle asi see / Mina pole näiteks enam roheline." Ansambel Velikije Luki laul "Pudi" ja Pudi oli too inimene, kes need laulusõnad ka lõi. Ma ei tea, mida ta päriselt silmas pidas. Me kõik eeldasime, et need olid tegelikult rohelist värvi õllepudelid. Me kutsusime neid konnakateks. Aga veel tabavam oli lause, et loodus on roheline, mina enam pole, jõudsin enne sügist värvi vahetada. Pange tähele: järgmisel aastal on meil kohaliku omavalitsuse valimised ja siis me näeme seda värvi vahetamist! Me näeme seda, kuidas enamik erakondi poogib enda programmidesse sisse midagi rohelist, sellepärast et see teema müüb.

Rohelise armastus on meile tunnetuslikult kaasa tulnud juba traditsiooniliselt vaar-vaarisadelt ja vaar-vaaremadelt. See on kokkuhoidlik, säästlik ja võib-olla siis ka selge ja ühtmoodi arusaadav talupojatarkus. Aga vahest me siiski soovime olla veel rohelisemad kui roheline ise. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika – on selline vana õpetus meile. Aga nii, nagu ma väidan, et igal medalil on seitse külge, teen ma tegelikult üleskutse, et ei ole enam meil vaja üheksa korda mõõta, sellepärast et meie mõõtmisvahendid on muutunud üsnagi täpseks. Piisab seitsmest korrast mõõtmisest. Päris paljud head algatused jäävadki meil selle taha, et meil on seitse korda mõõdetud, aga kaks korda oleks justkui veel vaja mõõta. Julgemalt oleks vaja peale minna.

Jah, kas on inimtekkeline see saastamine? Ma julgen väita küll. Seda nimetatakse kabinetis sündinuks. Just kabinetis pädevust omavad, kuid kogemust mitte omavad inimesed tulevad välja väga kummaliste algatustega. Üks huvitavamaid oli eelmises koosseisus Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus tuldi välja sihukese äärmiselt agiilse mõttega, et me peaksime ära keelama kokteilikõrred. Kui ma küsisin, kui suure osa inimese tekitatud prahist moodustavad kokteilikõrred, ei suutnud mitte keegi selle kohta midagi täpselt öelda. Aga oli arutelu ja diskussioon selle üle, kas kokteilikõrs on see, mis praegusel hetkel päästaks maailma. Ma arvan, et see on vale tee, ummiktee, kui me arvestame, kui palju meie igapäevasest olmeprügist tegelikult sisaldab just seda plastmassi.

Üks väga lihtne näide, mida ma olen siin Riigikogus mitu korda toonud, on tavapärased tubakatooted versus alternatiivsed tubakatooted. Minu hea fraktsioonikaaslane Heiki ütles, et loomulikult on alternatiivsed tubakatooted või e-sigarid kordades parem variant, sest nende puhul ju ei loobita suitsukonisid loodusesse.

Või veel lihtsam näide. Kui enne oli võimalik saada kõikvõimalikke e-vedelikke normaalsetest pudelitest, siis nüüd on neid võimalik saada sellistest väiksematest, kümme milliliitrit on piir. Seega üks pudel versus kümme sellist väikest. Sellepärast, et keegi kuskil on sellise otsuse teinud.

Tulen aga tagasi sellesama Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi juurde, kus me ei saanud täpselt aru, milles seisneb probleem, miks kokteilikõrred tuleks ära keelata. Ma mäletan, et väga paljud artistid ja muusikud hakkasid väitma, et inimene, kes baaris tellib endale kokteili koos kokteilikõrrega, on lühinägelik ja keskkonnavaenulik. Aga meie debatt jõudis küll äärmiselt kummaliste olukordadeni. Ja kui Vahemere ääres on suur prügiprobleem, siis miks peaksime meie siin Eestis midagi sellist tegema? Võiks pigem neile õpetada keskkonnateadlikkust, nii nagu see on ka Eestis tõusnud.

Asjale pani punkti Tiina Kangro. Ta küsis: "Noored inimesed, kas te olete päris eluga ka kokku puutunud? Tänapäeval on kokteilikõrs olude sunnil paljudele inimestele ainukene toitumisvahend. Jah, just, nende jaoks on see ainuke toitumisvahend. Te lähete kõige nõrgemate kallale, sellepärast et teil kabinetis ei olnud mitte midagi teha." Kui midagi teha, siis teha seda kirega. Teha nii, et see oleks arusaadav kõigile, et me oleksime veenvad, mitte nii, et enne sügist jõudsime jälle värvi ära vahetada. Aitäh!

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole. Ma tänan selle arutelu korraldajaid, tänan kõiki ettekandjaid, tänan küsimuste esitajaid ja sõnavõtjaid. Seega on tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine otsas. Ilusat päeva kõigile!

13:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee