Austatud Riigikogu, Eesti kodanike esinduskogu! Põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eesti elanikkonda ja territooriumi hõlmavad valdkonnad, millel oli ja on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva ajaloolises identiteedis ning inimeste heaolu ja elukeskkonna, sealhulgas Eesti maastike kujundamises.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ehk PõKa eelnõu on koostatud üle kolme aasta. Eelnõu sai algatatud 8. detsembril 2018 ja see töö on käinud viie ministri poliitilisel juhtimisel. Arengukava seob kokku üle 30 seni eraldi olnud arengudokumendi. PõKa koostamises on osalenud üle 500 oma ala asjatundja enam kui 150 esindusorganisatsioonist ning nüüd on mul au esitada teile ülevaade sellest arengukavast.
PõKa 2030 koosloomes sõnastatud visioon on: "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!" See lõimib meie soovitud tulevikupildis kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole ilma teiseta. Visiooni kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Hea maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühte hoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse.
PõKa visiooni elluviimiseks sõnastati mõõdetav üldeesmärk. See on: "Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised." Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning tuleb rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.
Arengukaval on kaks alaeesmärki. Esimene alaeesmärk: tark ja kestlik maaelu, põllumajandus, toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Selle saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda, sh põllumajanduskeskkond, taimetervis, loomade tervis ja heaolu, toiduohutus, kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine, maa- ja rannapiirkonna areng ning teadusinnovatsioon ja teadmussiire.
Teine alaeesmärk: kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. See hõlmab ka vesiviljeluse tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad on biomajandus, eksport, elu- ja looduskeskkond ning maapiirkonna terviklik areng.
PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega. Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 lõimida riigi eelarvestrateegia raamistikus ligi 30 seni eraldi seisnud valdkondliku arengukava eesmärke. Ühtlasi toetab PõKa 2030 oma valdkondades ja hajaasustusega piirkondades riigi keskse strateegia "Eesti 2035" ja ÜRO tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava "Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030" ning Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi 2021–2027 planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa roheleppe meetme "Talust taldrikule" eesmärki liikuda Euroopa Liidus tervislikuma ja kestlikuma toidusüsteemi suunas.
PõKa üldeesmärgi saavutamiseks peavad põllumajandus- ja kalandussektor muutuma. Need sektorid ei hõlma ainult toitu, vaid ka põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ja biomajanduse sekundaarsektorite tooteid ja teenuseid laiemalt. Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimus on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on teha rohkem koostööd, sh eri sektorite vahel, kasutada uusimaid teadussaavutusi ja parimaid tehnoloogiaid. Eesti suudab mitmes sektoris (eriti piim, kala ja teravili) end ise hästi varustada, mistõttu jagub kodumaist toitu meile endile ja seda on võimalik mitmesuguses mahus eksportida.
Eestile on oluline, et suudame end ise pidevalt võimalikult mitmekesiselt põhitoiduainetega varustada. See tagab inimestele toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse nii hädaolukorras, eriolukorras kui ka elutähtsate teenuste katkemise korral.
Lisaks siseturu nõudluse katmisele tuleb leida toodetele uusi turge ning maandada põhilisi riske, olgu need tingitud tootmisest või turgudest. Arvestades turgude volatiilsust, tuleb luua piisavalt võimalusi kriisidega toimetulekuks.
Hea maaelu tagab eelkõige jätkusuutlik ja ökoloogiliselt toimiv Eesti keskkond. Tootmine ja keskkond toimivad üksteist vastastikku mõjutades, tootmine ei tohi käia keskkonna arvel. Kõigi PõKa eesmärkide keskmesse paigutub maal elav inimene ja pere, kes on teadlik tootja ja tarbija, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveeritud tööd, hoiab elukeskkonda ning toimetab õnnelikult puhtas ja turvalises keskkonnas. Inimesi hoiavad maal kodu, kogukonna- ja omanikutunne. Asustuse säilimine maapiirkondades aitab tagada riigi julgeolekut.
Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguteemadega tegelevate partneritega. Elluviimist juhivad Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.
Soovin siinkohal märkida, et olen üks 500-st PõKa koostamisel osalenud eksperdist, keda Maaeluministeerium kaasas, sest töötades Ida-Virumaa Talupidajate Liidu konsulendina, osalesin ma mitmes töörühmas. Ma tunnetan neid PõKas sõnastatud väljakutseid ja seda rahvast, kelle elule ja ettevõtmistele PõKas kokku lepitud tegevussuunad kaasa aitavad.
Austatud Riigikogu! PõKa 2030 üldeesmärgi ja kaheksa tegevussuuna eesmärkide saavutamist mõjutavateks läbivateks arendusteemadeks on arengukava koostamisel osalenud partnerite arvates biomajandus, elu- ja looduskeskkond, eksport ja maapiirkonna terviklik areng. Piltlikult öeldes on need PõKa 2030 neli ratast, millele annavad hoogu teaduse ja innovatsiooni tegevussuund, kestlik riigivalitsemine ja samuti nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi finantsvahendid.
PõKa koostajatel on kõrged ootused biomajanduse, elu- ja looduskeskkonna paranemise, ekspordi ja maapiirkonna tervikliku arengu osas. Ootused biomajandusele on seotud Euroopa Liidu riikide võrdluses Eesti suhteliselt hea varustatusega bioressursside osas, kuid kitsaskohaks on nende majandamisel loodav kasin lisandväärtus: töötlemata või vähetöödeldud toodangu ekspordi osakaal on suur.
Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kaassaaduste kasutuselevõtt, mis ei ole Eestis seni laialt levinud. Teadus- ja arendustöö ning teadmussiirde kaasabil tuleb saavutada tööstuslike biotehnoloogialahenduste loomine ja kasutuselevõtt põllumajandus- ja kalandussektoris, sh merevesiviljeluses. Vajalik on panustada esmatootjate sobivate bioväärindamistehaste rajamisse ja toetada vajalikku teadus- ja arendustegevust, sh piloot- ja näidisprojekte.
Koostajate ootused elu- ja looduskeskkonna paranemisele on seotud sellega, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks. Tulenevalt loodusvarade olukorrast, kliimamuutustest ja ühiskonna ootustest peavad põllumajandus- ja kalandussektor loodus- ja elukeskkonda kasutades seda hoidma. Tähtis on tagada, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, oht inimeste ja loomade tervisele oleks ära hoitud, maastikud püsiksid mitmekesised ja kliimamuutuste mõjuga arvestataks. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata lahendustele, mis võimaldavad põllumajandus- ja kalandussektoril vähendada taastumatute ressursside kasutamist ja vähendada toidukadusid ja raiskamist kõigis väärtusahela etappides.
Koostajate ootused ekspordi vallas on järgmised. Eestil on head eeldused toidukaupade eksportimiseks, ent konkurentsivõimeliste toodete loomiseks ja arvestatavate mahtude saavutamiseks on kodumaise tooraine töötlemise võimekuses ja mahepõllumajanduse tootlikkuses vaja arenguhüpet. Tähtis on tunda turgude eripärasid ja tarbijate eelistusi ning reageerida turunõudlusele. Tarbijate ootused toiduohutuse, loomade heaolu, tooraine, kasvukeskkonna puhtuse ja tootmise keskkonnamõjude suhtes muutuvad väga oluliseks. Neile vastamine ja selle hästi nähtavaks muutmine annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Ekspordi kasvuks on vajalik globaalne kauplemiskeskkond, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist koostööd ja kohalolekut.
Koostajate ootused maapiirkondade terviklikule arengule on veel kõrgemad. Maapiirkond on elujõuline, kui see on avatud ning suudab ära kasutada võimalusi, mis kaasnevad sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste muutuste ja suundumustega. Selleks, et maal oleks hea elada ja maapiirkonnad oleksid elujõulised, tuleb sealsete probleemide ja võimalustega tegeleda terviklikult. PõKa 2030 näeb ette toetusmeetmed elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikuks arendamiseks, maapiirkonda elama asumiseks, noortele suunatud tegevuste edendamiseks, kogukonna rolli tugevdamiseks ja kohalikus elus kaasarääkimiseks, maaelu kuvandi ja maaelu rolli teadvustamiseks ning maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks.
Head Riigikogu liikmed! Viimaste aastakümnete regionaal- ja maaelupoliitika tulemusi arvudes vaadates võiksime täna tammsaarelikult pilgud koos tulevikku pöörata ja mõelda julgelt sellele, millised meie talud, maaettevõtted ja maa- ning rannaelu võiks olla aastal 2030. Kümne aasta pärast on elu maal tugevate ja sidusate kogukondadega, mitmekesise ettevõtlusega, arenenud, jõukas, kaunite maastikega, kõrgelt väärtustatud ja hea mainega ning seal on ruumi nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse. Omanikutunnet maal aitavad kasvatada toimivad pereettevõtted. Eesmärgiks on elukeskkond, kuhu soovitakse rajada nii oma kodu kui ka ettevõte. Kõige selle saavutamiseks annab PõKa 2030 oma panuse, kuid oluline on ministeeriumide koostöös luua seoseid riigi kohapõhise regionaal-, ettevõtlus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga laiemalt.
Muidugi tuleb selleks veel väga palju ära teha. Küllap olete teiegi maal ringi sõites märganud, et paljud elamised tahavad kohendamist ja roheleppe tuules ka energiatõhusamaks muutmist. Selleks vajavad nad kindlasti riigi tuge.
Kokku on PõKa 2030 üldeesmärgi, alaeesmärgi ja tegevussuundade eesmärkide tasandil ligi 70 indeksit ja mõjumõõdikut, millega keerukaid maamajanduse, looduse ja ühiskonna juhtimise protsesse mõõdetakse. PõKa 2030 vahehindamisel 2023. aastal on kavas ka mõõdikute asjakohasust parandada.
Austatud Riigikogu liikmed! Kindlasti on mõnedki teist mõttes juba küsinud, millised on need riigisisesed ja rahvusvahelised väljakutsed ning probleemid, mille lahendamisele PõKa 2030 koostamine kaasa aitab ja miks seda üldse vaja on. Lisaks eespool mainitud valdkonna arengudokumentide killustatuse vähendamisele oli PõKa koostamisel oluline Euroopa Liidu uue planeerimisperioodi eesmärkide ja sekkumiste riigisisene kavandamine. Kõige selle juures peame suhteliselt väikese riigi ja majandusena hoolikalt silmas pidama rahvusvahelist konteksti ning Eesti majandus- ja regionaalpoliitilisi võimalusi, unustamata seejuures olulisi Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulast lähtuvaid sihte: me peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ja seda kogu Eesti territooriumil.
Ülemaailmselt on põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstusega seotud valdkondades toimunud viimastel kümnenditel märkimisväärsed muutused. Peamiselt on need seotud suurenenud sissetulekute, uute tehnoloogiate, keskkonna seisundi, tarbijate hoiakute ja eelistuste muutumisega, kaubanduse liberaliseerimise, energeetika ja linnastumisega. Sellega on kaasnenud eelkõige tarbimise ja globaalse kaubavahetuse suurenemine, tootmise intensiivistumine ja kontsentreerumine.
Kliimamuutuste tõttu on keskseks teemaks tõusnud loodusressursside jätkusuutlikum kasutamine. Äärmuslike ilmastikutingimuste sagenemine ja globaalne soojenemine viivad suurte maa-alade kõrbestumiseni ning põhjustavad piirkonniti ulatuslikku veepuudust. Need suundumused võivad omakorda viia ressurssidega seotud konfliktideni ning suurema väljarändeni mõjutatud piirkondadest.
Eesti toimimiskeskkonda kujundab olulisel määral kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija ja importija. Euroopa Liidu toidutööstuse toodang paistab silma kõrge kvaliteedi ning mitmekülgsusega. Euroopa Liidus kehtivad ranged toiduohutus- ning keskkonnanõuded toetavad Euroopa Liidu toidu positiivset kuvandit. Euroopa Liidu ühised poliitikad tagavad ühtsed turureeglid. Euroopa Liidus tervikuna on olulisim bioressursi, kõrvalsaaduste ja jäätmete tõhusam ärakasutamine.
Avatud ning ekspordile orienteeritud väikeriigina peab Eesti panema suurt rõhku rahvusvahelisele koostööle, nii mitme- kui kahepoolsete kaubandus- ja koostöösuhete arendamisele kui ka koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat rahvusvahelist teadmust globaalsete trendidega kohandumiseks ja uute turustamisvõimaluste avastamiseks. Peame muutlikus loodus- ja majanduskeskkonnas olema valmis maandama strateegilisi riske ning oma kogemustele tuginedes olema suutlikumad Euroopa Liidu võtmepoliitikate, sh ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika kujundamisel Eesti huvidele vastavaks.
Eesti üldise positiivse kuvandi loomisele aitab kaasa energiaabisse panustamine. Selle kaudu arendatakse välissuhteid ja luuakse täiendavaid kontakte, mis on toodete ning teenuste uutele turgudele eksportimise eelduseks.
Piiratud ressursside olukorras peab riik tagama toimiva majanduskeskkonna, mis tähendab eelkõige teadmistel põhinevaid ja eri sihtrühmadega läbi räägitud otsuseid, ühiskonna ootustele vastava õigusruumi ning kestlike toimimisnormide tagamist, strateegiliste riskide maandamisega seotud järelevalveteenuste pakkumist, samuti kaubandusvõimaluste avardamist. Tagastamatut abi tuleks kasutada eelkõige majanduslikult vähetootlike investeeringute puhul, näiteks kliima- ja keskkonnanõuete täitmine ning sotsiaalse ettevõtlusega seotud investeeringud maa- ja rannapiirkondades, kuid ka väikeste ettevõtete ja põlvkondade vahetusega seotud meetmete puhul. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada muid finantsinstrumente. Oluline on ettevõtjate teadlikum tegutsemine ja vastutuse võtmine riskide juhtimiseks. Eeltoodud konteksti taustal moodustab riigi sekkumisloogika üldise aluse era- ja avalike hüvede vahekord.
PõKa kaheksat tegevussuunda, mis annavad üldise lähenemise, suures pildis kokku võttes tuleb tähelepanu juhtida vastastikustele seostele. Need kaheksa koostöös sõnastatud suunda moodustavad Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguvajaduste ja eesmärkide keeruka, omavahel orgaaniliselt seotud terviku. See on meie esivanemate maa, meri, jõed, järved ja me kõik tahame, et meil oleks siin hea elada ja inimesed maal oleksid rahul oma tööga ja rõõmsad.
Austatud Riigikogu! Tänavu pärast PõKa 2030 eelnõu Riigikogule esitamist maailmas lahvatanud COVID-19 kriis ei ole olemuslikult PõKa koosloomes sõnastatud visiooni ega üldeesmärke muutnud. Soovin rõhutada, et PõKa 2030 koostamise käigus kaasasime tihedalt teiste ministeeriumide ja Riigikantselei eksperte, ettevõtluskeskkonna esindajaid, kogukonnaühendusi, ülikooliteadlasi. Arengukava lõppversiooni sõnastus on põhjalikult läbi räägitud ning saavutatud on konsensus. Ja lõpetuseks, austatud Riigikogu liikmed, rahvaesindajad, soovin rõhutada nelja mõtet.