Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Ja teiseks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamise) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rain Epler. Need mõlemad seaduseelnõud on edastatud elektroonilise infosüsteemi kaudu. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Eelmisel nädalal andsin üle keskkonnaministrile esitatud arupärimise kliimamuutuste inimtekkelisuse kohta. Kuna meil on Riigikogu esimees, kes selle asemel, et parlamenti võimestada, püüab seda piirata, siis saadeti see arupärimine tagasi. Nüüd me täpsustasime küsimusi Riigikogu esimehe tarbeks. Tõime sisse viited õigusaktidele, mis on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi tõepoolest vajalikud selleks, et arupärimine oleks vastavuses Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Iseenesest on ju veider, et peab juhtima tähelepanu asjaolule, et Eestis on vastu võetud otsus "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" Riigikogus. See põhineb sellisel üldlevinud ja üldtunnustatud arusaamal, et kliima soojenemine on viimase 150 aasta jooksul olnud valdavalt inimtekkeline. Kui keskkonnaminister arvab teistmoodi, siis me kindlasti ootame uuendatud küsimuste valguses ka selgemat ettepanekut kliimapoliitika põhialuste muutmiseks sellest uuest teadmisest lähtudes, sest selle otsuse punkti 36 kohaselt on Vabariigi Valitsusel nimelt kohustus vähemalt iga nelja aasta tagant esitada vajaduse korral kliimapoliitika põhialuste uuendused. Viitame sellele, et Pariisi kliimakokkulepe on rahvusvaheline leping, mis on Riigikogus ratifitseeritud ja sellisena, õigusaktina kehtiv – see jäi ka vist Riigikogu juhatusel või esimehel märkamata. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd kohaloleku kontroll.

Kohal on 86 Riigikogu liiget, puudub 15. Aitäh!

Austatud Riigikogu, läheme päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu neljanda istungjärgu üheksanda töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Täna on meil kolm päevakorrapunkti pluss vaba mikrofon. Esimesena Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 285. Ma tuletan teile, head kolleegid, meelde, kuidas käib protseduur esimesel lugemisel. Kõigepealt on eelnõu algataja ettekanne, kuni 20 minutit, seejärel juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, samuti 20 minutit. Ettekandjatele võib iga Riigikogu liige esitada kokku kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut. Seejärel on läbirääkimised, millest võivad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Ma palun kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Martin Helme. Palun!

Aitäh! Kuna ma olen siin teistest vähemalt kahe meetri kaugusel, siis äkki ma võin ilma maskita rääkida, kõlan paremini.

Toon teie ette maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse ning lahendatakse probleem, et maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus veel ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on riigivaraga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse ka maksukorralduse seadust, millega antakse Maksu- ja Tolliametile õigus edastada vajaduse korral valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Konkreetsed muudatused on järgmised. Maamaksu infosüsteem viiakse Maa-ametist üle Maksu- ja Tolliametisse. Luuakse võimalus edastada maamaksuteade maa pärijatele, kellel on pärimise käigus küll maaomandiõigus tekkinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatupidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt kohustub kasutuslepingu alusel riigivara kasutaja tasuma asjaga seotud maksud. Kehtiva maamaksuseaduse § 10 kohaselt on vaid osa lepingute alusel maamaksu tasumise kohustus maa kasutajatel. Täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti õigust edastada valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta. Ehk täpsemalt, ametil on õigus edastada valla- või linnavalitsusele tema elaniku maksude kohta teavet, et paremini kavandada valla või linna eelarvet.

Maksumaamaksu administreerijaks hakkab edaspidi olema maksuamet, kes arvutab tasumisele kuuluva maamaksu summa nende andmete põhjal, mille kohalik omavalitsus on maamaksu infosüsteemi kaudu esitanud. Praegu on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna Maksu- ja Tolliamet on maamaksu administreerija, peaks maamaksu infosüsteem tegelikult asuma Maksu- ja Tolliametis, mitte Maa-ametis, ning olema integreeritud maamaksu arvutamiseks loodud rakendustega. Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, et maamaksu tasumisest on võimalik kõrvale hiilida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus tekkinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatupidajale esitanud avaldust kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks Maksu- ja Tolliametil edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijatele, kellele pärimisregistri kohaselt on maaomandiõigus üle läinud, ehk neile, kelle puhul pärimismenetlus on lõpule viidud. Lisaks viiakse, nagu juba öeldud, maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt kasutuslepingu alusel riigivaru kasutaja kohustub tasuma riigivaraga seotud maksud.

Minu poolt lühidalt kõik. Kui soovite küsida, siis vastan küsimustele. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te nimetasite hulga muudatusi, mis on kindlasti olulised, aga ega need ei lahenda maamaksuga seotud põhiprobleemi ehk seda, et maamaks on olnud juba väga-väga pikka aega muutumatu – 2001. aasta hindamise järgi seda vist arvutatakse. Tegelikult tähendab see seda, et omavalitsustel jääb saamata oluline tulu ja ühtlasi puudub neil võimalus oma tulude üle otsustada, sest ei olegi väga millegi üle otsustada, need summad on nii marginaalsed. Kuidas meil selle hindamisega läheb ja üldse selle temaatikaga, et maamaks reaalselt toimiks maamaksuna, oleks kohalike omavalitsuste tuluallikas ja teistpidi mõjutaks mingeid tendentse turul, nagu tema mõte on?

See on kokku lepitud koalitsioonilepingus ja sellega on tegelenud eelkõige riigihalduse minister, aga otsapidi, kuna see on mitme ministeeriumi all laiali, ka keskkonnaminister ja ma ise. Põhimõtteliselt liigume selles suunas, et teha uus hindamine. Selle jaoks on tõesti vaja teha teatavad seadusemuudatused ja on vaja teha ka teatavad IT-arendused. Praeguse plaani järgi – ma loodan, et ma ei eksi – on 2022. aastal kavas see ära teha.    

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kindlasti väga vajalik eelnõu, sellepärast et maamaks laekub kohalikele omavalitsustele ja see on probleem, kui seda ei laeku. Selle eelnõu ettevalmistamisel on teil kindlasti tekkinud ka ülevaade, kui suur probleem see tegelikult üle Eesti on. Kui palju siis on sellist maksmata maamaksu, just nimelt nendel põhjustel, mida me likvideerime?

Aitäh! Need summad ei ole muidugi väga suured, eriti riigieelarve mõistes. Loomulikult kohalike omavalitsuste eelarves võivad nad rohkem tunda anda. Aga peale selle, et me teeme maksudistsipliini paremaks, me teeme ka bürokraatiat lühemaks – me võtame siit ahelast ühe tüki välja ja maksuinfo liigub kiiremini. See pärimisega skeemitamine on probleem, aga see ei ole mingisugune massiline probleem, mille taha asi jääb. Pigem on eelarve mõttes riigivara punkt, mis meil siin sees on, suurema tähendusega.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Õigupoolest on ju ka selline tõsine probleem, et riik ei maksa looduskaitsealuste maade pealt ära täieulatuslikku maamaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja see jääb omavalitsusel põhimõtteliselt saamata. Väga palju on siin saaliski polemiseeritud selle üle, kas looduskaitsel on hind. Kas või see maksukontekst on üks väike näide selle kohta. Aga kas see konkreetne eelnõu puudutab ka seda, et need omavalitsused, kelle territooriumile jäävad kaitsealad, saaksid ikka päriselt selle eest maamaksu kätte? Sest ka looduskaitse on väärtus, mille eest tuleb ühiskonnal maksta.

See eelnõu seda ei puuduta. Aga ma olen täiesti nõus, et see on probleem – ja mitte ainult kohalikele omavalitsustele, vaid ka eraomanikele. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mainisite, et selle eelnõuga tuleb ka bürokraatia vähenemine, järelikult ka mingi efektiivsuse kasv. Kas sellel efektiivse kasvul on ka mingi rahaline mõõde?

Eelkõige puudutab see kohalikke omavalitsusi, nii et riigieelarve mõistes mitte. 

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgmiseks palun kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 285 esimese lugemise ettevalmistamisele 16. novembril olid rahanduskomisjoni arutelu juurde kutsutud rahandusminister Martin Helme, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Helena Lehtis, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss ning Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna arendusspetsialist Henri Lindeberg.

Komisjon langetas 16. novembri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 23. novembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks k.a 30. november kell 17.15 ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks eeskõneleja. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised. Aga läbirääkimiste soovi ei ole ja me neid ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 285 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 30. novembri kell 17.15. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise punkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 286. Tegemist on esimese lugemisega ja ma palun siia kõnetooli rahandusminister Martin Helme.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toon teie ette Vabariigi Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise eelnõu. Selle konventsiooni ratifitseeris Riigikogu 4. detsembril 2019. aastal. Täna esimesele lugemisele tuleva eelnõuga tehakse konventsiooni ratifitseerimise seadusesse kaks tehnilist muudatust.

Esiteks muudetakse teatist, kus on nimekiri maksulepingutest, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada. Eelnõuga parandatakse Valgevene maksulepingut puudutavad andmed. Muudetakse lepingu allkirjastamise ja jõustumise kuupäevi ning asendatakse märge "Protokoll" märkega "Originaal". Teise muudatusena lisatakse ratifitseerimise seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest. Konventsiooni ratifitseerimise seaduse menetluse ajal oli lisatav teatis kirjas ingliskeelses teatises ja reservatsioonide dokumendis, kuid see oli ratifitseerimise seaduse eelnõust välja jäänud.

Pärast muudatuste jõustumist saab Eesti esitada ratifitseerimiskirja konventsiooni hoiuleandjale ning konventsioon saab Eesti suhtes kehtima hakata. Eesti suhtes hakkab konventsioon kehtima ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäevast kolme kalendrikuu möödumisele järgneva kuu esimesel päeval. Ühesõnaga, tegemist on kahe tehnilise täpsustusega, mingit sisulist muudatust sellesse konventsiooni ei tehta. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Kaasettekandja on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja valmistas seda esimeseks lugemiseks ette oma 16. novembri istungil. Eelnõu tutvustas algataja esindaja, rahandusminister Martin Helme. Eelnõuga muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes Eesti soovib konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni korraldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäevaks, 23. novembriks, esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks määrata viis tööpäeva, st 30. november kell 17.15, ja komisjoni ettekandjaks määrata siinkõneleja.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ka teile ei ole küsimusi. Kas on soovi avada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 286 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 30. novembri kell 17.15. Tänan! 

Ja nüüd läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on arupärimine. Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa, Katri Raigi, Helmen Küti, Indrek Saare, Kalvi Kõva, Heljo Pikhofi, Ivari Padari ja Jaak Juske 13. oktoobril 2020 esitatud arupärimine Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Green tegevuse kohta (nr 44). Palun kõigepealt kõnetooli arupärijate esindajana Riigikogu liikme Kalvi Kõva. Aga Kalvi Kõvat ei ole ... Tuleb siiski. Palun, kõnetool ootab!

Tere! Palun vabandust! Eelmised punktid said väga ruttu läbi. 

Me oleme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hulga liikmete nimel teinud arupärimise rahandusministrile. Küsimus on suhteliselt lihtne. Enefit Green rajab Paldiskisse 4,2 megavati suurust päikeseparki, olles jaotanud ühe krundi 84 osaks. Ta taotleb siin vastu võetud elektrituruseaduse alusel igale maaüksusele alla 50-kilovatise võimsusega tootmisseadmete toetusmeetmest eraldi taastuvenergia toetust. Nagu me teame, see toetusmeede on mõeldud eeskätt väiketootjatele, aga nagu me samuti teame, Enefit Green seda mitte ei ole. Selline skeemitamine on seaduse mõttest möödaminemine ja eeskuju, mida riigiettevõte näidata ei tohiks. Sisuliselt on ju tegemist suurtootmisega. Aga kõige suurem probleem on see tarbijale, sest väiketootjaks maskeerudes küsib Eesti Energia tütarfirma 53 eurot megavatt-tunni eest, samas kui suurtootjatele mõeldud vähempakkumisel võiks hind olla umbes 5 eurot megavatt-tunni eest. Maksumaksjale ehk Eesti inimestele tähendab see järgmise 12 aasta jooksul 2,6 miljonit eurot lisakulu.

Seetõttu ongi meil rahandusministrile, kes on ju otseselt Eesti Energia omanik, kaks küsimust. Need küsimused on järgmised. Paldiski päikesepargiga skeemitamine, jagades selle 84 väiketootjaks, on seaduse mõttest mööda minemine ja eeskuju, mida riigi äriühing näidata ei tohiks. See on tegevus, mis võtab Eesti inimeste taskust 2,6 miljonit eurot. Esimene küsimus: kuidas hindate Enefit Greeni tegevust ning milline on teie plaan Eesti Energia üldkoosolekuna selles küsimuses? Ja teine küsimus: "Enefit Green taotleb Tootsi tuulepargi rajamiseks enne 2017. aastat kehtinud toetusskeemi järgi toetust, samas kui praegu on tuuleparkide rajamine muutunud tasuvamaks ning võimalik on osaleda vähempakkumisel, mis on ka lähiaastatel plaanis. Selle tulemusena maksaksid Eesti inimesed maksaksid 12 aasta jooksul taastuvenergia tasusid 300 miljonit. Kas peate sellist tegevust põhjendatuks ning mis on teie plaanid Eesti Energia üldkoosolekuna selles küsimuses?"

Aitäh! Ma loodan, et rahandusminister on need küsimused varem kätte saanud ja [vastused] ette valmistanud. Siin, head kolleegid, ma teie kallist aega rohkem kulutada ei taha.

Järgmisena palun kõnetooli vastama arupärijatele rahandusminister Martin Helme. Iga Riigikogu liige võib esitada ministrile ühe suulise küsimuse pikkusega üks minut ja peale seda on võimalik avada läbirääkimised. Palun, hea minister!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitatud arupärimise sissejuhatavas osas loodud kujund, justkui seadust järgiv ettevõtja oleks skeemitaja, on minu jaoks vastuvõetamatu. Ma saan aru, et küsijate erakonna esindatav ideoloogia ongi selline, et seadused on täitmiseks vaid valikuliselt ning neid tuleks täita ainult juhul, kui need vastavad sellele, kuidas teie enda arvates õige on. Aga ma arvan, et selline lähenemine seaduste täitmisele on vale ja ohtlik.

Teiseks tuletan meelde, et elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmisel Riigikogus 2018. aastal hääletas EKRE fraktsioon in corpore selle seaduse muutmise vastu. Sotsiaaldemokraatide seas oli nii poolt- kui ka vastuhääli, mis viitab osalt sellele, et ilmselt ei olnud lugupeetud rahvasaadikutel täit arusaamist, mida muudatused endaga kaasa toovad. Tähelepanu väärib siinjuures aga asjaolu, et seaduse vastu oli sotside seast tol korral ainult Jaanus Marrandi, kes osales seaduse väljatöötamisel majanduskomisjoni töös ning ilmselt mõistis riske, mis muudatustega kaasneda võivad.

Nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus oli Paldiski 4,2 megavatise suuruse päikesepargiga skeemitamise ja 84 väiketootjaks jaotamise kohta, mis on teie meelest seaduse mõttest mööda minemine ning eeskuju, mida riigi äriühing näidata ei tohiks. Kõigepealt loen teile igaks juhuks ette selle elektrituruseaduse § 59 lõike 2⁵. "Alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust." 

Juba oma küsimusepüstituses väänate te seda seadust, et tekiks alus küsimuse esitamiseks. Nagu te just kuulsite, ei räägi seaduse paragrahv sõnagi väiketootjast, vaid räägib tootmisseadmest. Paika on pandud tootmisseadmete võimsus, mis kvalifitseerub toetusele, ning lisatingimused toetuse saamiseks. Seega, jutt skeemitamisest ei ole asjakohane. Lisaks nii palju, et vastavalt Eesti äriseadustikule peab ettevõte, sh riigile kuuluv aktsiaselts, ja selle juhatus tegutsema ettevõtte huvidest lähtuvalt ning kui seda ei tehtaks, rikuks juhatus oluliselt oma hoolsuskohustust. Mina üldkoosolekuna ei kavatse kindlasti paluda ettevõtte huvide vastaselt tegutseda. Eesti Energia üldkoosolekuna ei saa ma ise võtta vastutust ega panna ka äriühingu juhatust vastutama riigi seadusandliku praagi eest.

Riik on loonud konkreetse õigusliku raamistiku toetuse taotlemiseks kõigile tootjatele võrdsetel alustel, mistõttu ei ole asjakohane ühele turuosalisele keelata õiguspärast tegevust või selle pealt tulu saamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib seesuguste tootmisseadmete koguvõimsus käesoleva aasta lõpuks küündida 250–300 megavatini. Enefit Greeni rajatav Paldiski elektrijaama võimsus on 4,2 megavatti ehk alla 2% kõigi kobarjaamade koondvõimsusest. Hinnanguline toetussumma Paldiski jaamale on 225 000 eurot aastas.

Nüüd teine küsimus, mis kõlab niimoodi: "Enefit Green taotleb Tootsi tuulepargi rajamiseks enne 2017. aastat kehtinud toetusskeemi järgi toetust, samas kui praegu on tuuleparkide rajamine muutunud tasuvamaks ning võimalik on osaleda vähempakkumisel, mis on ka lähiaastatel plaanis. Selle tulemusena maksaks Eesti inimesed 12 aasta jooksul taastuvenergia tasusid umbes 300 miljonit. Kas peate sellist tegevust põhjendatuks ning mis on teie plaanid Eesti Energia üldkoosolekuna selles küsimuses?"

Elektrituruseadus annab ühelt poolt õiguse enne 2017. aastat rajatud tuuleparkidele küsida toetust toonase toetusskeemi järgi ning teiselt poolt on toetatavatele tuuleparkidele seatud tuuleenergiast toodetud elektrienergia mahule 600 gigavatt-tunni piir. Idapoolse kompensatsiooniradari tulekul täidavad ainuüksi Aidu ja Varja tuulepargid, kus samuti on ehitustegevust juba alustatud, selle 600 gigavatt-tunni mahu ära, mille korral tuleb igal aastal 32,2 miljonit eurot toetust välja maksta. Tootsi sisenemisel 600 gigavatt-tunni toetusskeemi sisse saab riik sellesama 32,2 miljoni euro eest lisaks juurde 0,5 teravatt-tundi taastuvenergiat ilma tarbijate koormust kasvatamata. Iga tootmisvõimsus, mis lisandub peale 600 megavatt-tunni täitmist, mõjutab ülejäänud tootjatele makstavat toetust – see väheneb proportsionaalselt.

Kokkuvõttes tähendab see, et sama summa eest ehk 32,2 miljoni euro eest aastas saavad riik ja tarbijad suurema koguse taastuvast allikast toodetud elektrit. Kui Tootsi tuulepark osaleks vähempakkumisel, siis tähendaks see tarbijatele taastuvenergia tasu lisaks maksmist, sest vähempakkumise korral lisanduv taastuvenergia toetus tuleks kinni maksta tarbijatel, kes samal ajal maksavad toetust ka n-ö vana skeemi alusel toetust saavatele tuuleparkidele fikseeritud kogumahus 32,2 miljonit eurot. Kui Tootsi tuulepark ei läheks vanasse toetusskeemi, saaks riik 32,2 miljoni euro eest ca 800 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Koos Tootsi lisandumisega vanasse toetusskeemi saaks sama summa eest 1,3 teravatt-tundi taastuvenergiat ehk umbes 60% enam. Kui keelata Eesti Energial vana toetusskeemi kasutamine, siis suureneks taastuvelektri tasu Eestis, muutes elektri kogukulu kallimaks nii eraisikutele kui ka ettevõtjatest tarbijatele, ning Eesti kaotaks rahvusvahelises konkurentsis välisinvesteeringute riiki meelitamisel.

Selles mõttes ma ei näe siin võimalust, et ma ütleksin Eesti Energiale, et nad peavad loobuma taotlusest esimeses skeemis osaleda, milleks neil on seaduslik õigus. Aitäh!

Aitäh, hea minister! Teile on küsimusi. Esimene küsimus, Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin Enefit Greeni börsile tuleku kohta. Sellest on päris pikalt räägitud, on plaanitud ja ilmselt ka ettevalmistusi tehtud – ma usun, et te olete kursis. Võib-olla annaksite ülevaate, mis seisus see protsess on ja millal on plaan börsile tulla.

Aitäh! Tõepoolest, mäletatavasti oli plaanis teha see IPO kõigepealt käesoleva aasta kevadel, siis aga tuli teatavasti peale koroona, mis lõi kõik plaanid sassi. IPO lükati esialgu edasi selle aasta sügisesse. Tänaseks päevaks on börsilemineku plaan põhimõtteliselt sellises seisus, et ettevalmistused on tehtud ja niipea kui me otsuse langetame, saame sinna minna mõne kuu jooksul. Aga praegu on olukord investeerimisturgudel, ütleme, laias laastus nii keeruline, et siin on vaja lihtsalt vaadata, millal meil mingisugunegi normaalne majanduslik olukord taastub. Hästi lihtsalt öeldes: nii kiiresti kui võimalik teeme ära.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Martin! Sa siin kohe alustuseks ütlesid, et meil on siin keevitamisega tegemist, ja süüdistasid natukene, kas see arupärimine on ikka viisakas toonis kirjutatud. See on kirjutatud sellises murelikus toonis. Sa tõid esile ka elektrituruseaduse, mis möödunud Riigikogu koosseisu ajal siin menetluses oli. Minu teada oli ka teil majanduskomisjonis oma liige – te sinna küll kedagi panna ei tahtnud, aga meie palvel te kellegi ikka lõpuks panite. Toona mulle tundus, et te majandusest ei hooli, aga ju ikka hoolite. Rääkides sellest debatist nii saalis kui ka komisjonis, siis minu arust eelnõu seletuskirjas see meede oligi mõeldud n-ö väiketootjatele ja energiajulgeoleku saavutamiseks, et elektrit toodetaks võimalikult paljudes Eesti paikades. Aga tänaseks päevaks on, nagu me siin arupärimises kirjutame, Enefit Green jaganud ühe kinnistu 84 tükiks. Ta tuleb sellele mängumaale, mis oli tegelikult mõeldud hoopis teistele taotlejatele. Ja seda teeb riigiettevõte. Kas päris ausalt öeldes ei tundu see siin natukene ikkagi nagu jama? 

Aitäh! Ei vaidle vastu, et on jama. Aga kes selle jama tegi? See seadus muutus Riigikogu menetluse käigus ja sinna kirjutati sisse väga huvitavaid väikseid konksukesi, mis võimaldavad sellist jama teha. Kui selline seadus on Riigikogus vastu võetud, selline võimalus on loodud – seda võimalust kasutab kuuldavasti ka üks teie fraktsiooni liige, kes on usinasti sisenenud päikeseenergiaturule –, siis on see turg võrdne kõigile. Kui on võimalik tükkideks jagada – ja seda teevad peaaegu kõik, kes vähegi oskavad lugeda –, siis nii on. Ma ei arva, et see on õige, ma ei arva, et see on mõistlik, ja ma ei arva ka, et see on maksumaksja raha hea kasutamine. See ei aita kindlasti kuidagi kaasa meie taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Aga niisuguse seaduse on eelmine Riigikogu koosseis teinud.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan Mart Võrklaeva küsimust Enefit Greeni börsile viimise kohta. Kindlasti on ajastus oluline, aga ka täna tehakse turul tehinguid. Võib-olla te natuke täpsustate, mis need peamised takistused on. Ja sellega seotult: mis takistab otsustamast, et müüa ära 100% ettevõttest, mitte vähemusosalust, nagu praegu on plaanis?

Aitäh! Tagantpoolt ettepoole tulles, 100%-lise osaluse müümist takistab poliitilise kokkuleppe olemasolu. Meil ei ole koalitsioonis sellist kokkulepet, et me müüme kõik ära. Meil on kokkulepe müüa ära teatud osa. Nii lihtsalt on. Valikute küsimus.

Nüüd, teine asi. Mis takistab turule minekut? Siin on, jah, ajastus väga oluline, see, mis toimub maailma turgudel. Me tahame ju selle tüki eest saada võimalikult head hinda. Selleks on vajalik, et seal portfellis oleksid võimalikult kindlad tulevikuplaanid ehk investeeringud. Tegelikult on seesama Tootsi tuulepark praegu üks oluline osa sellest müügiargumendist. Tootsi tuulepargi olemine esimeses või teises skeemis ei ole veel selge. Kui see selgeks saab, siis on kindlasti üks selline oluline, praegu veel lahtine teema suletud ja saab IPO-ga edasi minna. Aga seal on veel asju. Esiteks, sellist kuupäeva ei ole paika pandud, millal minnakse, ja isegi kui oleks, siis ma ei tohiks seda praegu siit puldist välja ütelda. Ma jään selle juurde, et nii kiiresti kui võimalik soovitakse sellega edasi minna.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Härra minister! Kuna selle aastaga saab senine toetusmeede läbi, siis küsin, kas on mingeid plaane, mis puudutavad tulevikku, et mingil moel toetada või aktiveerida väiketootjaid ka tulevikus oma elektrijaamu rajama. Kas mingit sellist plaani on?

Aitäh! See on muidugi rohkem küsimus majandusministrile, kelle all põhimõtteliselt energiapoliitika on. Aga tuleb tunnistada, et rahandusministri vaatevinklist on siin üks murekoht küll. Päikesepaneelide skeemi loomise tõttu tekib prognoosist tõenäoliselt oluliselt suurem taastuvenergiakulu ja subsiidiumide mehhanism on kulukam, kui arvati. Majandusministeeriumi prognoos on ikkagi see, et järgmisest aastast alates hakkavad taastuvenergia tasud langema ja selle tõttu hakkab vähenema ka elektri hind. Aga siin on suur tärnike juures: selles küsimuses me tänaseks päevaks tegelikult ei tea, kui palju päikeseparke aasta lõpuks luuakse. Seal võivad lõpuks väga suured summad juurde tulla. Praegu aga prognoosib majandusministeerium, et see maht on 250–300 megavatti. Kus mul see number oli? (Sirvib pabereid.) Jah, 250–300 megavatti. 

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud rahandusminister! Ma tuleksin selle Tootsi tuulepargi juurde. Kui see enampakkumine toimus, siis me nägime, et lisaks riigifirmale olid ka erainvestorid valmis sinna investeerima. Pakkumine oli tihe, numbrid olid suured ja see tõestas kujukalt seda, et tegelikult praeguses olukorras ollakse valmis ka turutingimustel pakkuma investeeringuid. See tegelikult aitab meie energiaga varustatust laiendada ja seda ilma, et sinna peaks maksumaksja rahast taastuvenergia tasu peale maksma. Nüüd me näeme, et Eesti Energia juhtimisel liigub see asi sinna suunda, et see kõik jõuab meie elektrihinda lisatasuna ehk taastuvenergia tasuna. See on märkimisväärne summa, arvestuslikult võib seda 12 aasta jooksul olla ligi 300 miljonit. Kas teie arvates on see hea mõte, et Eesti Energia sellisel viisil meid topeltmaksustab?

Aitäh! Ma sellest topeltmaksustamise mõttekäigust, ausalt tunnistan, ei saanud aru. Aga ma tahan täpsustada. See, miks oli väga suur isu Tootsi kinnistute järele enampakkumisel, on tingitud sellest, et ükskõik, kes oleks Tootsi ära ostnud, oleks selle koos nende kinnistutega ostnud ära koos esimese skeemiga, kuna seal olid ettevalmistustööd tehtud ja esimese skeemiga liitumise võimalus või seaduses ette nähtud võimalus oli tegelikult kõigil ostjatel olemas. See oli see põhjus, miks see hind läks nii kõrgeks – kõik nägid seal garanteeritud tulu subsiidiumi kaudu, esimese skeemi abil. Selles mõttes, kui me nüüd asja teise nurga alt vaatame, siis me korjame kõigilt tarbijatelt taastuvenergia tasu kokku ning kui selle elektri paiskab turule riigifirma, siis tuleb see [taastuvenergia tasu] riigifirmale ja riigifirma maksab maksumaksja tuludesse ehk riigieelarvesse dividendi. Kui see oleks läinud mõnele erasektori firmale, siis oleks dividendis välja võetud mõnest erasektori firmast ja riik ei oleks sealt dividende saanud. Mina ei taha kindlasti öelda, et siis oleks raha kaduma läinud või raisku läinud. Erasektor peab ka tulu teenima ja on väga hea, kui teenib. Aga fakt on see, et ükskõik, kes seda Tootsi parki osta tahtis, oli ta arvestanud sellega, et nad saavad osaleda esimeses skeemis.

Nüüd on kaks asja, mida ma juba oma esimestes vastustes ütlesin ja mida ma tahan siinkohal üle korrata. Esiteks, kui Tootsi on esimeses skeemis, siis fikseeritud summa eest saab rohkem taastuvat elektrit. Me saame sellesama subsiidiumi raha eest lihtsalt kaks korda rohkem, 60% rohkem taastuvat elektrit. See on üks asi. Teiseks, kui Tootsi on esimeses skeemis ja kuulub Eesti Energiale, siis see taastuvenergia tasu, mille me kokku korjame, jõuab Eesti Energiale ehk 100%-liselt riigifirmale ja me saame vähemalt osa tagasi võtta dividendidena. Või kui me tahame dividende vähendada, siis saame pakkuda turul konkurentsivõimelisemat elektrihinda. Igal juhul maksumaksja vaatest lähtudes ei lähe see kaduma.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised. Aga tundub, et vist ei ole läbirääkimiste soovi, seega ongi see päevakorrapunkt läbitud.

Kõigil soovijatel on nüüd peale haamrilööki võimalus registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast neljapäevast olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu siinsamas Riigikogus ei saanud ma rahu. Me rääkisime õpetajate järelkasvust ja õpetajaameti väärtustamisest kui meie riigi ühest tähtsamast alustalast. Päevased sündmused peas olid nii tugevad ja mõte töötas nii agaralt, et ma ei saanud magama jääda. Meenus minu esimene suusatreener, legendaarne Herbert Abel, kelle silmis oli alati hinnas see, et tuleb raamatuid lugeda, tuleb võõrkeeli õppida ja matemaatikat harjutada. Ta ei väsinud kunagi kordamast, et terves kehas on terve vaim, ja nõudis, et aju tuleb treenida täpselt samamoodi nagu oma keha.

Nii ma siis püüdsin tippsportlase kombel oma mõtteid korrastada ja uued sihid paika seada. Tippspordi päevil küsisin endalt tihti, mida ma tegelikult tahan. Aga sel korral mõtlesin veidi pikemalt. Mida ma tegelikult tahan väikesele armsale Eestile? Algatuseks tulid sellised mõtted: et Eesti inimesed oleksid õnnelikud ja terved, et me naerataksime rohkem ja et iga eestimaalane saaks teha seda, mida ta kõige rohkem armastab. Väga tore. Aga konkreetsemalt. Ühes olen ma täiesti kindel: Eesti vajab haritud inimesi. Sellega on nõus kõik erakonnad, siin valitseb meil üksmeel.

Rääkisin just oma õega, kes elab Norras ja töötab seal õpetajana. Norra lehes ilmus artikkel õpetajate palkade kohta Euroopas. Sealsed õpetajad tulid, ajaleht näpus, mu õe juurde ja küsisid, kas tõesti Eestis on õpetajate palgad nii madalad. Jah, on tõesti piinlik, et me räägime jälle õpetajate palgast. Ma olen seda juttu kuulnud vist umbes 20 aastat, aga mingit lahendust ei paista.

Teate seda ütlust, et leia oma tugevused ja panusta nendesse? Eesti riigi tugevus on haridus, seda tõestab ka fakt, et PISA-testide järgi on Eesti maailmas eesotsas. Me oleme muidugi uhked, aga ainult missioonitundest enam kaua oma haridussüsteemi edasi ei vii. Kompass näitab ju päris selgelt, kuhu tuleb panustada. Eesti on otsinud aastaid oma Nokiat. Ja just hea haridus peab saama meie Nokiaks. Haridus on parim koht, kuhu me peame investeerima, nii investeerime oma tugevusse ja meie riigi tulevikku.

Me ei tohi olla kinni eelmise sajandi dogmades, sest maailm kihutab meist mööda. Kõik on meeletult kiiresti muutunud. Mõelge kas või sellesama tervise ja liikumise peale. Vanasti käisid lapsed koolis jala, siis mitmel päeval trennis ja pärast mängisid õhtud läbi hoovis. Nüüd on see haruldus. Aga see on ju nende tervise alus kogu eluks.

Siit ka väga konkreetne ettepanek. Igas koolipäevas peaks olema üks tund, mis toimub vabas õhus ja sisaldab liikumist, sõltumata ainest. Aga see on vaid üks näide. Mu jutu mõte on palju laiem. Kasutame seda aega, kuniks meie hariduse kvaliteet veel vastu peab, ja otsime üles tee, kuidas 21. sajandile kohaselt lastele head haridust anda. Ei, ma ei räägi mingist ühest matemaatikatunnist Zoomis. Mõtleme läbi, kuidas panna tehnoloogia areng ja moodsad platvormid päriselt haridust teenima. Seda vajavad nii tuleviku lapsed kui ka tuleviku õpetajad. Investeerime suurelt täna, aga hoiame homme püsikuludelt kuhjaga kokku selle raha, millega tõsta õpetajate palgad kadestamisväärseks ja selliseks, mis tekitaks vabadele kohtadele järjekorra. Kui meie noored on targad, siis on nad ka terved. See on meie tulevik. Ja tegelikult see just ongi riikliku tähtsusega küsimus. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Väljaspool istungit soovin Kai Rimmelile palju õnne sünnipäevaks.