Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

1. 14:01 Siseminister Alar Lanemani ametivanne

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuna president Kersti Kaljulaidi k.a 18. novembri otsusega nr 651 on Alar Laneman nimetatud siseministriks, kuulame järgnevalt ära tema ametivande. Palun!

14:02 Siseminister Alar Laneman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.


14:03 Istungi rakendamine

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase istungiga edasi. On aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:03 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seitsme ... jah, kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel annan üle arupärimise keskkonnaminister Rain Eplerile, kes on alustanud oma ministrikarjääri hoogsalt. Ja eile, 17. novembri "Terevisioonis" seadis kahtluse kliimamuutuste inimtekkelisuse, öeldes muu hulgas (tsiteerin): "Kas inimkliimamuutustes on inimtekke mõju nii suur, kui siin arvatakse? Kes teab, ei ole päris veendunud." Arvestades, et globaalsete kliimamuutuste näol on eksistentsiaalne tähendus meie looduskeskkonnale ja ka inimeste heaolule, on suhtumine "kes teab, ei ole päris veendunud" ausalt öeldes naeruväärne ükskõik kelle suust. Et aga Eesti Vabariigi keskkonnaminister sellisel viisil oma haldusala baasfakti osas asjatundmatust demonstreerib, on kaunis ehmatav. Ja sellest tulenevalt, et motiveerida lugupeetud valitsuse liiget end kiiremini faktidega kurssi viima – sest seda on juhtunud ka eelkäija härra Kokaga, kes näiteks mitu korda püüdis mulle väita ja erinevaid pabereid saata selle kohta, et kliimamuutus siiski ei ole inimtekkeline, lõpuks pidi ka tunnistama, et on, et teda on veendud, et on inimtekkeline ja ohtlik –, on lootus, et samale õigele teele on võimalik juhtida ka uus keskkonnaminister. Praeguses globaalse kliimakriisi tingimustes ma arvan, et see on hädavajalik. Sellest tulenevalt on meil austatud ministrile neli küsimust. Soovime lugemissoovitusi saada nendest materjalidest, millele tema viitas, mille järgi ei ole inimtekkelist mõju kliimamuutustel sellisel viisil. Küsime ka, mis ta arvab Pariisi kliimaleppest ja mitmest muust küsimusest. Aitäh teile!

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on vajalike parenduste tegemine eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning viitevigade ja ebatäpsuste parandamine. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformi see eelnõu ei tee. Eelnõuga tahetakse täpsustada selle kontoga seotud raha ja andmise liikumine, tehakse mõned täiendused regulatsioonis, kus see on kogumispensioniseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega jäänud tegemata, ja tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides, kui inimene lahkub Eesti teisest sambast ja võtab raha välja, kui tema teise sambasse peaks hiljem veel raha laekuma. Aitäh!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siim Pohlak, palun! 

14:07 Siim Pohlak

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on pidupäev ja ma ei pea silmas mitte Läti Vabariigi aastapäeva, vaid hoopis demokraatia pidupäeva, seepärast, et annan kohe Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Erakonna Isamaa fraktsiooni poolt üle Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. Tegemist on esimese rahvahääletusega viimase seitsmeteistkümne aasta jooksul ja ma väga loodan, et kui see rahvahääletus toimub, siis saame lahenduse ka pikalt ühiskonda polariseerinud samasooliste abielu puudutava teema osas. Aitäh!

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmetel eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kehtivatele seadustele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohane registreeris ennast 93 Riigikogu liiget, puudub 8.


2. 14:09 Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) esimene lugemine

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 244 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Riina Sikkuti!

14:09 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et esimesele lugemisele on jõudnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis puudutab tegelikult ka viirusega toimetulekut. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223,33. See on kõrgem kui kunagi varem. Viimase 24 tunni jooksul oli positiivseid testitulemusi 274. Põhja regionaalosakonnal on jälgimisel üle 13 000 inimese ja eristada saavad nad 28 kollet. Näiteks, töökohakoldeid on kaheksa, koolikoldeid on neli, ürituste koldeid on kolm, lasteaiakoldeid on üks, hooldekeskuse koldeid on kaks, on haiglakolle ja Tallinna vanglakolle. Aga tegelikult ka need lasteaiad, koolid, vanglad ja hooldekodud on ju töökohad.

Kuidas meil neid töökohakoldeid nii palju on? Kõik me ju teame, esimeste haigusnähtudega tuleb koju jääda. Nii saab lugeda veebilehelt kriis.ee, nii soovitab Terviseamet, selliseid juhised on andnud valitsus. Tuleb perearstile helistada ja saatekirjaga testi tegema minna. Aga kes siis saab jääda selle kareda kurgu või nohuga koju? Töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus, nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt pea 100 eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, kui see tähendab tema jaoks toimetulekuraskusi. Aga olgu, no ühe korra pingutad, võtad kokku, võib-olla tuled toime. Novembrikuus on see nohunina nädala kodus, lepib väiksema sissetulekuga. Detsembris on tema töökaaslase koroonatest positiivne ja ta jääb kontaktsuse tõttu kaheks nädalaks haiguslehele. Jaanuaris on tal uuesti nohu. See on meist paljude jaoks reaalne stsenaarium ja reaalselt kuust kuusse madalam sissetulek. Kui me kõik enda ja teiste tervise huvides valitsuse käitumisjuhiseid jälgime, siis me peaks ju olema justkui võrdses seisus. Reeglid on kõigi jaoks ühesugused, aga tegelikult me võrdses seisus ju ei ole.

Koroonasügis mõjutab töötajaid sissetulekute ja ametialade lõikes erinevalt. Kevad meile näitas seda. Eriolukorras hakkasime meie tööle, komisjonide istungid toimusid Microsoft Teamsis, paljud arvutiga töö tegijad hakkasid tööle kodukontoris. Arvutitööd oli lihtne koju kolida. Koosolekuid saab teha virtuaalselt. Aga samas on palju töid, mida ei saa distantsilt teha. Töö juurde läksid kevadel ja lähevad praegu, lähevad inimesed, kes töötavad haiglates, hooldekodudes, politseis ja Päästeametis, kauplustes, bussides, apteekides ja mujal. Ja ka tootmisliinijuppi ei saa keegi koju kaasa võtta. Seega, kehva enesetunde ja esmaste haigustunnuste puhul saavad mõned meist kodukontoris soovi korral omas tempos tööd teha, oodata ja vaadata, kas haigus tuleb. Aga tööl kohalkäijad peaksid koju jääma ja haiguslehe võtma. See tundub lihtne valik, sest tervis on tähtis ja kes see siis tegelikult tahab tõbisena tööd teha. Aga see ei ole nii lihtne, sest inimeste sissetulekud on erinevad. Keskmisest madalam töötasu on näiteks kaubanduses, teeninduses, sotsiaalhoolekandes ja toitlustuses, kus kaugtööd teha ei ole võimalik. Ja siit puldist olen ma varem korduvalt rõhutanud: kui töötasu maksustamist ja hüvitisi puudutavaid otsuseid teha, siis tuleb meeles pidada, et kui meil miljon täiskasvanut, sissetuleku saajat, ritta panna, siis ligi 80%-l neist on sissetulek väiksem kui keskmine brutopalk. Eesti inimeste finantskäitumise uuringust on selgunud, et sissetulek kasutatakse enamasti igapäevasteks kulutusteks, mis praegu tähendab ilmselt ka maske, desovahendeid käte puhastamiseks, aga säästud on inimestel tagasihoidlikud. Nii et meie nüüd praegu kehtiva seadusega soovime, et nakkuse leviku piiramiseks näiteks kaupluses töötav inimene, kes tunneb haigust ligi tulemas, jääks kohe koju ja kaotaks kolme päeva sissetuleku. Kui haigus kujuneb pikemaks, siis kaotab edaspidi veel 30% sissetulekust. Muidugi, kojujäämine on mõistlik inimese enda tervise huvides, ühiskonna tervise huvides ja haigestunu võib seda väga hästi ise teada ja paljud neist teavad ju seda. Aga ta võib-olla ei saa endale sissetuleku vähenemist lubada.

Õnneks on mitmed tööandjad hakanud vabatahtlikult esimesi haiguspäevi hüvitama, et haige inimene tõesti jääks koju ja nakkus kollektiivis ei leviks. Aga see ei puuduta kaugeltki kõiki töötajaid.

Kui hüvitada nüüd siis ka need esimesed haiguspäevad, kui me tõesti peame haigena koju jäämist epideemia tingimustes tähtsaks, tuleb kokku leppida uus haiguspäevade hüvitamise skeem. Pean mõistlikuks hüvitada haiguspäevad riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses töötasust ja seda võrdselt, 40% maksab haigekassa ja 40% tööandja. See tähendab, et esimese kaheksa päeva ulatuses motivatsioon ei muutu, ei ole rangelt inimese omavastutus, rangelt tööandja vastutus ja rangelt siis haigekassa makstav hüvitise periood. Esimesed kaheksa päeva on ühtlane skeem, ei teki mingisuguseid moraaliriske. Ja samas, üks põhiargument on olnud, et kui neid esimesi haiguspäevi hüvitada, no vot siis hakatakse neid ära kasutama, et inimesele peab jääma omaosalus. 20% sissetulekust madalapalgalisele on inimese jaoks väga suur omavastutus. Nii et kui me esimesest päevast 80% ulatuses haiguspäevad hüvitame, siis inimene juba oma vastutust kannab. Selline lahendus võimaldab inimestel valitsuse antud soovitust järgida, kehva enesetundega koju jääda, see on tervikuna lihtsam ja loogilisem praegusest hüvitamise viisist. Ja kuna COVID-19 nakkuse kadumine ja vaktsiiniga immuunsuse saavutamine, me tunneme, et see on käegakatsutavas läheduses. Aga ilmselt nii see talv kui järgmine talv tähendab, et paljud inimesed peavad kas positiivse testitulemuse või kontaktsuse tõttu ikkagi koju jääma. Ja kuna tegelikult see vaktsiini massidesse jõudmise aeg on teadmata, siis võiksime kokku leppida lahenduse, mis võimaldab meil vähemalt kaks järgmist talve üle elada ehk sobib pikemaks perioodiks kui vaid eriolukord, nagu kevadel oli. Seejuures, kui haiguslehe pikkus on üle seitsme päeva, siis tööandja koormus on väiksem kui kehtiva hüvitamise skeemi korral. Ja siis, pärast kaht talve tuleks tagasi vaadata ja analüüsida, kui palju võetakse lühikesi haiguslehti, kas täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud, kas haigena tööl käimine on vähenenud, ning vajadusel muuta haiguspäevade hüvitamise korda.

Sotsiaaldemokraadid esitasid sellist lahendust väljapakkuva eelnõu 17. septembril, sest suvistele valitsuse aruteludele ei järgnenud otsust. Kevadel, eriolukorras, hüvitati erandlikult kolm esimest haiguspäeva. Eriolukord möödus, viiruse levik vaibus. Ja suvised valitsuse arutelud jõudsid meil meediasse järgmiste pealkirjadega. 28. augustil oli uudis: Valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast. 2. septembril: Valitsus arutab haiguspäevade hüvitamise muutust. 15. septembril: Valitsus vaidleb haiguslehe varasema hüvitamise üle edasi. Ja see algab sellega, et valitsus on juba mitu nädalat arutanud haiguslehe hüvitamise alguse varasemaks toomist, ent seni edutult. Ja 28. oktoobril, loeme, et riik ja tööandjad liikusid haiguslehtede hüvitamisega sammu edasi. Samm edasi, aga samm otsuseni veel ei viinud. Sotsiaalminister ütles, et kindlasti aitaks see esimeste haiguspäevade hüvitamine kaasa haigusjuhtumite puhul kodus püsimisele ja tööle mitteminekule ning seeläbi viiruse tõkestamisele. Nii et arutatud on mitu kuud.

Täna on nakkuse levik rekordilisel tasemel, otsust veel ei ole. Ja täna kuulsime ka infotunnis, et ja-jah, tahaks küll, aga me veel arutame, otsime lahendust. Kriisiolukorras ei ole võimalik nii kaua arutamisele kulutada. Jah, rohkem oleks vaja sellist proovimise-katsetamise mentaliteeti, vaatame, kas esimeste haiguspäevade hüvitamine töötab ja kui see mõjub, muutubki selliseks mõistlikuks lahenduseks, me võime seda pikendada. Ja kuna see puudutab maksuraha kasutamist sotsiaalsete garantiide pakkumiseks, siis tegelikult meil on hea komme, et selliseid asju lepitakse kokku ainult kolmepoolselt: ametiühingud, tööandjad ja valitsus. Sotsiaalministeerium on see, kes seda läbirääkimist teeb ja valitsuse lauale nende ettepanekuid viib. Ja seda tulekski arutada kolmepoolselt. Praegu, nii nagu meediast lugeda, on tegelikult jõutud kokkuleppele, küll teisest haiguspäevast hüvitamisele, aga otsust ei ole, vaatamata sellele, et kolmepoolselt on seda korduvalt arutatud ja selline üksmeel leitud, et on viis, kuidas nakkuse levikut tõkestada.

Kuna kolme päeva ja 30%  sissetuleku kaotus tähendab paljudele toimetulekuraskusi, me ei saa eeldada nende kojujäämist esimeste haigusnähtude puhul. Samas ei soovi me koroona ajal nakatunute töölkäimist.

Kui me vaatame nüüd haiguspäevade hüvitamise arutelus pikemalt tagasi, sest nii täna infotunnis kui varasemalt nii komisjonis selle teema arutelul ikka tekib küsimus, aga enne aastat 2009 ja aastal 2009. Jah, enne aastat 2009 hüvitati teisest haiguspäevast 80%. Ja seda on korduvalt analüüsitud. Mida see varasemate haiguslehtede analüüs meile näitab? Lühikesi haiguslehti võeti ülemiste hingamisteede haigustega. Jah. Seda nähti kohaks, kust kärpida 2009. aasta majanduskriisi tingimustes. Sest see oli majanduskriis, see ei olnud viiruse levikust tingitud kriis. Nüüd, teades seda, et esimeste haiguspäevade hüvitamise puhul neid lühikese haiguslehti hakkavad võtma inimesed, need nohu ja köha põdejaid, see on ju täpselt see, mida me tahame. Ja kui vaadata vanuserühmi, siis seda võtsid, haiguslehte enne aastat 2009, selliste kaebustega vanemad inimesed, kes on selle nakkuse riskirühm. See on ju täpselt see, mida me tahame. Nii et ka vaadates tagasi me saame justkui seda tuge või julgust otsuse juurde, et praegu oleks vajalik see samm ära teha.

Kriisi juhtides on kahtlemata vaja eesmärki ja siis valida sobivad meetmed selle eesmärgi saavutamiseks. Ja siin ei ole ühte õiget või vale vastust. Võime otsustada ju, et paneme nakkusele piiri mingil teisel viisil. Ma vaatan, siin peaaegu kõik siin on maskitatud näod. Jah, võime otsustada enamasti maskide kasuks. Aga ka seda ei ole tehtud. Ka praegu maskide kandmine on väga tagasihoidlik, see tähendab, et inimesed lähevad ka tööle ilma maskita, tekivad töökohakolded ja neil ei ole nüüd võimalik haigusnähtude puhul koju jääda. Kõik need asjad omavahel seotud. Võib otsustada haiguspäevi mitte hüvitada, aga siis on vaja teisi meetmeid, mis maandaks selle riski, et inimesed lähevad töö juurde nakkust levitama. Seda otsust ei ole tehtud. Seega, praegu on viimane aeg otsustada haiguspäevade hüvitamine heldemalt, et olud ei sunniks tõbist tööle. Aitäh ja vastan meelsasti küsimustele. 

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi, tõepoolest. Heljo Pikhof, palun!

14:22 Heljo Pikhof

Aitäh väga põhjaliku ja hea ettekande ja argumentide eest! Aga minu küsimus puudutab seda otsuse tegemist. Peaminister on siin öelnud, et kui pole kolmepoolset kokkulepet, siis see otsus venib ja venib. Aga kas siin ei võiks valitsus tänases olukorras teha erandotsuse ja kas või riigieelarve reserve kasutada?

14:23 Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Kuigi nüüd see rohkem kui kaks kuud tagasi esitatud eelnõu tõesti nägi ette meil püsivat püsivamat lahendust, mis võimaldaks kaks talve üle elada – ja arvan, et seda on ka vaja –, aga praegu me oleme olukorras, kus tegelikult oleks vaja valitsuse reservidest tehtavat kiiret otsust, et näiteks 1. detsembrist hüvitada esimesest haiguspäevast, et me saaksime viiruse leviku paremini kontrolli alla ja meil ei oleks vaja Eestit lukku panna. Aitäh! 

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

14:23 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me ju teame kõik, mis täna on tulemas, me põhjalikult selgitame ja räägime, aga juba sotsiaalkomisjonis häältega 5 : 4 see eelnõu lükatakse prügikasti. Kas ei oleks olnud mõeldav see, kui valitsus otsib kompromissi ja võimalik, et on leitud teisest päevast see kompromiss, et eelnõu jätta menetlusse, muudatusettepanekute ajaks teha ettepanekuid ja siis juba edasi arutada. Sest see on kindlasti kiirem, kui algatada eelnõu, mis võtab oma aja menetlemisel.

14:24 Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Minu meelest oleks ka. See on ainuke mõistlik lahendus, et kui valitsusel on soov seadust muuta ja leida pikemaks perioodiks sobiv lahendus, siis teha muudatusettepanekud juba menetluses olevale eelnõule, et isegi kui valitsus homme eelnõu esitab, ei jõua seda menetleda nii, et 1. jaanuarist hakkaks heldem haiguspäevade hüvitamine kehtima, ja ongi vaja erandkorras otsust, kui tegelikult oleks vaja muudatusettepanekute tegemist sellele eelnõule, millele on vaja teha ainult teine ja kolmas lugemine ja oleks võimalik enne uue aasta algust see otsus vastu võtta ja heldemalt haiguspäevi hüvitama hakata.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

14:25 Indrek Saar

Aitäh! Minu küsimus on selline, et peaminister ja sotsiaalminister on siin paar kuud vähemalt, kui me oleme seda teemat tõstatanud ja nende käest küsinud ja öelnud, et see on ajakriitiline, tuleb tegutseda, öelnud, et nad tegutsevad. Ja nii me kuuleme seda juttu, et nad tegutsevad, siiamaani. Mis on sinu hinnang, millal oleks tegelikult pidanud seda tegema selle jaoks, et me oleksime maksimaalselt saanud pidurdada haiguse levikut töökohtadel? Ja teine küsimus on ka, et eile hakkas sotsiaalminister ja täna peaminister, saades aru, et nad on oma töö tegemata jätnud, ründama hoopis kõiki eelmisi valitsusi ja vastava valdkonna ministreid, öeldes, et oleks võinud juba kümme aastat tagasi teha. Kas annaksid oma hinnangu sellisele käitumisele, et teiste kaela see patt keerata?

14:26 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, see on väga paljude teemade puhul, ükskõik, kas see puudutab hoolekannet, ravikindlustust, haiguspäevade hüvitamist või mingisuguseid muid muresid, isegi neljarealised maanteed oleks võinud ka 20 aastat tagasi valmis ehitada, et kõiki asju oleks saanud minevikus paremini teha. Nüüd me räägime viiruse leviku tõkestamise meetmetest ja on üks, kaks, kolm, neli asja, mida tegelikult saab valitsus rakendada, jõuliselt rakendada, et viiruse levik kontrolli alla saada. Ja üks neist on haiguspäevade hüvitamine. Valitsus ju tegelikult teab seda, sest nad kevadel rakendasid. Kevadel oli ehmatus kahtlemata suurem kui praegu ja oli inimesi, kes kartsid viirust ja kartsid tööle minna. Oli neid, kellel lapsed jäid koju ja oli nende tõttu vaja koju jääda. Oli neid, kes olidki tõbised ja jäid koju. Ja oli näha, et haiguslehti võetakse väga palju, ja õnneks väga kiiresti sai tööle IT-lahendus, mis võimaldas inimesel endale haiguslehte avalda. Samamoodi otsustati erandkorras valitsuse reservist hüvitada kolm esimest haiguspäeva ja kulu kokku vist oli 6,7 miljonit eurot. Otsus tuli küll mai alguses, hüvitati eriolukorra jooksul võetud haiguslehed, nende kolm esimest haiguspäeva. See oli kevadel eriolukorra ajal mõistlik.

Sellest õppides ja ma arvan, et tegelikult kevadist kogemust peaks nii me omavahel kui valitsus omavahel kui ka kõik kriisi lahendamisega kokku puutunud inimesed põhjalikult arutama, et me saaksime palju kiiremini ja targemini nüüd sügisele vastu minnes otsuseid teha. Suvi andis hingamisaja, viiruse levik vaibus, oli aega. Igal pool räägiti teise laine tulekust. Oli aega kaaluda, milliseid instrumente kasutada, kui teine laine Eestisse jõuab. Ja see, et haiguspäevade hüvitamine, mida rakendati juba kevadel, sealjuures koos haiguslehtede avamiseks mõeldud IT-lahendusega, et seda mingil kombel jätkata, mingil teisel kujul rakendada ja seda teha kohe haigestumise üles minnes, sügishooaja alates. Minu arust oleks juba septembrist, 1. september, ilus sümboolne päev. Õnneks said lapsed kooli minna, oleks võinud ka haiguspäevade hüvitamise juba sellest ajast rakendada. Nüüd on möödunud rohkem kui 2,5 kuud ja kui valitsus soovib tulla eelnõuga Riigikogusse, oma eelnõuga Riigikogusse, et seda seadust muutma hakata, siis enne uut aastat ei juhtu midagi. Ja võib-olla on kevadel see kord, kui me räägime, et nüüd on kokkulepe ja on võimalik haiguspäevi hüvitama hakata. Aga kui palju on töökohakoldeid selleks ajaks ja mis on meil tervisega seis, ei oska mina prognoosida.

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:29 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! No eks see tundub olevat selline laiem muster. Suvel tegeleti ju ralli korraldamise ja muude selliste teiste teemadega, samamoodi alles nüüd hakatakse valmistuma Tallinnas isikukaitsevahendeid jagama inimestele. Millal seda alustatakse, sinna läheb veel kõvasti aega. Tegelikuld ka seda oleks saanud ette näha. Aga mu küsimus on see. Sageli sele ettepaneku vastu tuuakse argumenti, et siis hakkavad inimesed väga palju põhjendamatult võtma neid haiguspäevi ja et kui neil lihtsalt hommikul on tunne, et ei taha täna tööle minna, siis deklareerivad, et nad on haiged. Mina siiski usun, et enamik Eesti inimesi on väga mõistlikud ja ratsionaalsed ning soovivad oma tööd teha kohusetundlikult. Kas on mingit indikatsiooni, et kui tõsine selline probleem võiks olla või kuivõrd see üldse tegelikult on päris argument selle ettepaneku vastu? Või kas on üldse mingit tõenduspõhist materjali selle kohta?

14:30 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, iga hüvitise skeemi puhul on kahtlemata neid, kes ei kasuta seda otstarbekalt või nii, nagu see mõeldud on. Samamoodi võib rääkida, et kevadine palgatoetus, et oli ettevõtjaid, kes küsisid palgatoetust ka olukorras, kus nad tegelikult tingimustele ei vastanud. Kas see tähendab, et palgatoetus kui selline oli halb ja seda poleks pidanud rakendama? Ma arvan, et suur osa Eesti ettevõtjatest ja töötajatest vaidleks vastu. Vaatamata sellele, et oli üksikuid rikkumisi, meede kui selline oli vajalik, see oli efektiivne ja seda oleks mõistlik ka tulevikus rakendada.

Täpselt sama lugu on haiguspäevadega. Kui me vaatame ka enne 2009. aastat, siis keskmine haiguslehe pikkus oli 12 päeva, nüüd 2019. aastal oli vist 13 päeva. Nüüd, kui räägitakse 10–14‑päevasest isolatsioonis või karantiinis viibimisest, siis ka seda eeldust, et need lehed kuidagi oluliselt lühemaks jääksid, ju ei ole. Kui nende lehtede sekka satuvad üksikud pohmellipäevad või mingil muul põhjusel vähese motivatsiooniga inimese kojujäämised, noh, jah, kui see muutub mustriks, siis kahtlemata tuleb tööandjal sellega tegeleda. Kui tegemist on vahendite kuidagi regulaarse mituotstarbelise kasutusega, võib-olla peaks tegelema ka haigekassa tasandil või riigi tasandil, kui me näeme seda mustrit.

Ja see on üks asi, mida siis tagasi vaadates saab hinnata. Kui on kaks haigushooaega ära olnud, vaatame tagasi, kas neid ühe-kahepäevaseid lehti, millele ei järgnenud ei diagnoosi, ravi ega midagi sellist ning seda tehti korduvalt mõne töötute hulgas, kas neid oli palju, kas neid on nii palju, et oleks vaja kuidagi mehhanismi ümber vaadata. Ma arvan ise, et neid nii palju ei ole. Aga selle kuritarvitamise, nagu hüvitise skeemide kuritarvitamise hirm ei peaks eriolukorras või epideemia tingimustes tegelikult meid nagu sellisel määral tagasi hoidma, et me kõik teised laseme nakkust levitama tööle.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

14:32 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite väga hästi välja selle, et 2009 oli majanduskriis. Täna on meil tegelikult tervisekriis ja see tervisekriis muutub õige kiiresti majanduskriisiks. Tuleb tõepoolest tunnustada neid ettevõtjaid, kes on seda ise alustanud esimesest päevast, oma töötajatele hüvitavad ja on sellega saavutanud ka selle, et haige inimene ei tule tööle. Te tõite ka välja selle loetelu ja töökohakoldeid oli kaheksa, kui ma õigesti mäletan. Me ei oleks ju täna selles olukorras, kui meil oleks midagi laua peal valitsuse poolt, mida me saaksime arutada, sest inimesi tegelikult ei huvita, kes algatas, vaid inimesi huvitab see, et koju jäädes ei jääks nad vaesuse lõksu. Aitäh! Kas on nii?

14:33 Riina Sikkut

Aitäh! Täpselt nii on. Ja tegelikult, kui me räägime, et mure on suur kulu või midagi sellist, siis tegelikult on võimalik seda skeemi ju muuta. Kuna mure on eelkõige teatud sektorites töötavate madalapalgaliste pärast, siis kui valitsus soovib, on kolmepoolselt võimalik kokku leppida võib ju panna lae kuni keskmise palgani, kolme esimese tööpäeva hüvitis on kuni keskmise palgani. Et need, kes on madalapalgalised, saavad täies mahus oma hüvitise, teised peavad oma vastutust mõnevõrra rohkem kandma. Kõik sellised, vastavalt sellele, mis on valitsuse eesmärk, millist käitumise muutust ühiskonnas soovivad, kõik need instrumendid, on olemas, ainult otsust on vaja, et jah, me soovime, et nakatunud inimesed jääksid koju, haigusnähtudega jäädakse koju ja selleks me võimaldame seda, seda, seda tüüpi hüvitise ja kas mure on teatud sektorite pärast, teatud palgatasemega inimeste pärast ja see saab peegeldada selles kokku lepitud skeemis. Aitäh!

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

14:34 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea ettekandja! Me teame ju väga hästi, et ega valitsus üksinda siin ei tee midagi, need on kolmepoolselt kokkuleppeid ja need võtavad aega ja praegu on valitsus jõudnud kolmepoolsetele kokkulepetele, see on meile kõigile teada. Ja ma küsin, et miks me tekitame nihukest topeltstandardit, et tõesti mitte ammu eelmise kriisi ajal, mul on meeles, kuidas sotsiaaldemokraadid valitsuses olles vastupidi, kiitsid heaks haiguspäevade kinnimaksmise kärpimise. Just teie olite sellega nõus. Ja miks te niimoodi praegu, kui on juba kõik kokkulepped tehtud, ei kiida seda heaks ja me peaksime midagi ühiselt nägema, et sellest on kasu ja mis puudutab tervise- või majanduskriisi, siis igasugune tervisekriis on alati ka majanduskriis.

14:34 Riina Sikkut

Aitäh! Samuti väga hea küsimus ja tõesti kahju, et eelmise majanduskriisi tingimustes kärpe koht oli haiguspäevad. Väga kahju, aga tol ajal riigil seatud eesmärk oli euro kasutuselevõtt, nii et kärpeid tehti erinevates valdkondades, tehti personalikuludes. Kõik valdkonnad panustasid. Kahju, et tervises see toimus haiguspäevade arvelt. Ma arvan ka, et selle tegelikult oleks võinud varem juba tagasi pöörata täpselt samamoodi nagu täiskasvanute hambaravihüvitis kadus, aga õnneks see on nüüd taastatud, taastatud heldamas mahus, kui oli see enne 2009. aastat. Nüüd majanduskriisis oli ettevõtete toimetuleku puhul küsimus oli ju maksukoormuses, maksukoormuse tõusu vältimises ja see oli see, mis eesmärgiks seati ja valiti instrumendid, mis võimaldavad seda eesmärki täita. Nüüd, kui me räägime tervisekriisist, siis tegelikult meil ei ole tähtis see, mida otsustati 11 aastat tagasi, kes seda tegi, millistel põhjustel seda tehti. Meil on valitsusel nüüd vaja otsustada nende tegevuste kasuks, mis võimaldavad nakkuse leviku kontrolli all hoida. Ja see, mis on see ajalooline pärand, kes, mille eest on seisnud, ei ole kriisi lahendamisel enam oluline. Nüüd tuleb vaadata olemasolevaid andmeid, kuulata ekspertide soovitusi ja teha need otsused, mis võimaldaksid tegelikult saavutada seda eesmärki, et viiruse levik kontrolli alla saab. Aitäh!

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri.

14:36 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 9. novembri istungil. Kohal oli siis eelnõu algataja, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja, ja olid ka kohal Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes tutvustasid Vabariigi Valitsuse seisukohta.

Nii nagu eelkõneleja juba tutvustas, siis seda, milline see seaduseelnõu sisu on, maa üle käima ei hakka, aga tõepoolest, ka komisjonis oli selle üle arutelu. Lisaks kuulasime ära Vabariigi Valitsuse arvamuse ja seisukoha. Vabariigi Valitsuse esindaja märkis, et Vabariigi Valitsus toetab eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Samas ei saa eelnõu esitatud kujul toetada, muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta haigushüvitiste tagastamise korda, jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused ravikindlustuse seaduses. Ta selgitas, et haigekassal ei ole andmeid töötaja keskmise töötasu kohta. See vajab täiendavat arendust ning eeldab tööandjate poolt vastavate andmete edastamist haigekassale. Nende arenduste maht on niivõrd suur, et eelnõu kiire rakendamine ei ole võimalik.

Lisaks tuleb eelnõuga muudatused sisse viia ka ravikindlustusseadusesse, mis sätestab haigekassa poolt haigushüvitise hüvitamist. Eelnõu kulude prognoos on liiga madal, kuna arvestuse aluseks on võetud haigekassa hüvitatud haiguslehtede arv. Arvestatud ei ole seda, et haiguslehtede arv võib tõusta. See oli Vabariigi Valitsuse seisukoht.

Aga komisjonis oli ka teisi arutelusid. Eelkõige me oma mõtetes ja aruteludes läksime seda teed pidi, et me tõime sellesse sisse ka väga palju seda, mida me oleme meediast saanud lugeda. Tõepoolest, ka Vabariigi Valitsuses on sarnase sisuga – küll detailide mõttes teistsugune, aga sarnase sisuga – eelnõu arutelu all. Tõepoolest oli ka komisjonis küsimus, et kas Sotsiaalministeeriumis on samasisuline eelnõu ettevalmistamisel ja kui kaugel sellega ollakse. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et eelnõu on ette valmistatud ning läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute vahel on käinud. Need on selle heaks kiitnud, aga tõepoolest arutelud valitsustasandil selle eelnõuga edasiliikumiseks alles käivad. Ja ma saan aru, et peamine selline arutelukoht on eelkõige katteallikad.

Siis oli küsimus selle kohta, kas analoogselt praeguse olukorraga jälgitakse ka seda, kui palju läheb riigile maksma see, kui tekib töökohakoldeid, haigestumisi ja haiglates olevate inimeste arv suureneb. Kas Sotsiaalministeerium, kui me seda teeme ja analüüsi teeme, kas me jälgime ikkagi sellist tervikpilti? Jah, tõepoolest, Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et selliseid analüüsid ja arvutused siiski haigekassa poolt on olemas ja tehakse ja neid ikkagi jälgitakse regulaarselt.

Siis oli küsimus ka selle puhul, mis siis, kui me räägime sellest kulude prognoosist, mille üle oli siin ka pikk arutelu. Siis tõepoolest Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et see eelnõu – mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sisse antud eelnõu, vaid see eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuse arutelul –, selle eelnõu puhul on tõepoolest prognoositud riigi kuludeks 15 miljonit. Ja tööandjatele tuleb hoopis kulude kokkuhoid üks miljon. See tuleb sellest, et kui täna tööandjad hävitavad viis tööpäeva, siis tulevikus oleks see neli tööpäeva. Aga veel kord: see on arutelu, mis meil komisjonis oli ja läks ja keskendus rohkem hoopis Vabariigi Valitsuse seaduseelnõu poole.

Siis oli küsimus ka selle kohta, mida ka eelkõneleja mainis ja markeeris, et kas on selle eelnõu kohta küsitud, nii nagu hea tava ette näeb, ametiühingutelt ja tööandjatelt seisukohta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ütles, et seda on küsitud. Ametiühingud olid positiivselt meelestatud, aga tööandjad ütlesid ja arvasid, et seda teemat võiks ja peaks veel analüüsima, ei tormanud esimese hooga kohe toetama.

Siis küsiti ka selle kohta, kas lähikontaktsete haiguslehtedega on Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostatud mõju hinnangus ka arvestatud. Nüüd me räägime jälle sellest teisest eelnõust, mis on Vabariigi Valitsuse puhul. Ja Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjas on toodud üles ka haigekassa arvutatuna haiguslehtede arv ja see peaks sisaldama ka lähikontsetele antud haiguslehtede arvu. Siis küsiti ka selle kohta, milline on tööandjate arvamus Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohta. Nii nagu ma ütlesin – nüüd me räägime jälle Sotsiaalministeeriumi eelnõust, aga ometigi see arutelu oli selline hüplik –, seal tõepoolest on olemas selline heatahtlik kolmepoolne kokkulepe nii tööandjate kui ka ametiühingutelt. Ja eks siis ole näha, kas ja kui ruttu Vabariigi Valitsus selle eelnõuga Riigikogu poole tuleb.

Siis avaldati ka komisjonis selle üle heameelt, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sellise eelnõuga taas välja tulnud. See eesmärk, et kriisi ajal tulebki haiguspäevi rohkem hüvitada kui muidu, on igati õige. Juhiti tähelepanu ka sellele, et eelmise suure kriisi ajal olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliikmed need, kes olid valmis esmajärjekorras ka neid haiguspäevade hüvitisi kärpima. Aga veel kord: jäi komisjonis kõlama see arvamus, et hea, et me selle teemaga tegeleme ja see debatt siin suures saalis on. Eelnõu algataja märkis lõpetuseks, et nii nagu eespool viidatud, on tegemist kriisiolukorraga ning ühiselt tuleks seista selle eest, et töötajad saaksid kõigi tervise huvides haigetena kodus olla ja töökohakoldeid ei tekiks.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda eilseks kuupäevaks, aga kuna eilne päevakord läks väga pikkade arutelude tõttu tänasesse päeva, siis me arutame seda täna. Siis komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata (selle poolt oli 5 ja vastu 4) ja määrata komisjoni ettekandjaks Tõnis Mölder (see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh. Teile on hulgaliselt küsimusi. Riina Sikkut, palun!

14:43 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täpsustan, et meie kuluprognoosis on aluseks võetud ikkagi kümnekordne lühikeste haiguslehtede kasv. Olen näinud haigekassa arvutust, mis eeldab kolmekümnekordset kasvu. Kui viirus leviks, see kasv võib olla ka viiekümnekordne. Ma olen nõus, numbri osas on teadmatus suur ja seetõttu me olemegi aluseks võtnud selle haigekassa, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi poolt heaks kiidetud numbri 30 miljonit ja ka meie eelarve muudatusettepanek põhineb nende tehtud arvutusel.

Ja teine asi, see on see, mille kohta küsida tahaksin. Eile siinsamas saaliski kiitsime heaks seadusemuudatuse, mis hõlmas ka IT-lahendusi Sotsiaalkindlustusameti ja pensionikeskuse vahel. Ma küsisin ka, et kas tõepoolest saab nende IT-lahendustega nii kiiresti edasi liikuda ja saab selle tööle enne, kui teisest sambast saab hakata raha välja võtma. Te ütlesite, et ja-jaa. Aga minu küsimus on, et kuidas need valitsuse muudatuste jaoks vajalikud IT-arendused saab kiirkorras valmis teha, aga meie ettepanek haiguspäevade varasemaks hüvitamiseks, mis nõuab IT-lahendusi, millegipärast ei valmi ei täna, homme ega aasta pärast. Aitäh!

14:44 Tõnis Mölder

Aitäh. Ma kõigepealt tulen selle eelnõu arvutuskäikude üle. Ma arvan, et ega see ongi prognoosimatu ja selle koha pealt ma olen teiega nõus. Ma saan aru, et see peamine erinevus tuleb ikkagi sellest, mis me räägime kulust tööandjale. Et kui teie eelnõu järgi jääb tööandjale kulu 3 miljonit eurot, siis väidetavalt, veel kord, ma ei ole näinud Vabariigi Valitsuse eelnõu, aga väidetavalt selle eelnõu järgselt on hoopis tööandjate kulud kulude kokkuhoid 1 miljon. Seal on võib-olla see vahe ja ma arvan, et peamine debati koht, sest riigipoolne kulu, seda on väga raske ette prognoosida. Haiguspäevade pikkused, haiguskolded, noh see on täiesti eraldi temaatika. Mis puudutab IT-arendust, siis jah, veel kord ma rõhutan siin seda, see oli Vabariigi Valitsuse esindaja seisukoht, kes ütles tõepoolest, et teie eelnõu puhul on tegemist väga keerukate mõttekäikudega, ja tema hinnangul võtaksid sellised IT-arendused aega keskmisest rohkem ja seda ei oleks võimalik kiirkorras rakendada ehk kriisimeetmena. See, kas ja milliseid IT-lahendusi vajab Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu, ma jään täna vastuse võlgu. Aga ma usun, et kui Vabariigi Valitsus tuleb selle eelnõuga välja, siis ta tagab selle, et kui parlamendil on soov ja tahe, siis selle eelnõuga on võimalik ka kiiresti edasi liikuda ja seda kiiresti rakendada. Aitäh!

14:46 Aseesimee Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

14:46 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Selline märkus kõigepealt, et seda, et võrrelda tänast eelnõu nende otsustega, mis tehti kusagil eelmise majanduskriisi ajal 2008–2009. Et need võrdlused on ebaadekvaatsed, seda kinnitas ka täna peaminister. Aga mul on küsimus, et kolleeg Marika Tuus-Laul väitis siit saalist täna, et me kõik teame, et kokkulepe on saavutatud. Peaminister seda täna ei teadnud. Kas te oskate lahti seletada, mil määral ja kuidas on kokkulepe saavutatud, millal see rakendub, millal see esitatakse valitsusele, millega on tegemist?

14:46 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt tulen korra selle ebaadekvaatse jutu juurde, et mina ei taha küll hinnata ühegi Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme arvamust kas ebaadekvaatseks või adekvaatseks. Ma arvan, et igal komisjoni liikmel on õigus oma arvamust öelda ja mina siit puldist pean ka neid arvamusi ette lugema. Aga tulles nüüd selle kokkuleppe juurde, siis minu sõnum oli see, et kokkuleppe tööandjate ja ametiühingute ja ministeeriumi vahel on olemas. See, kas ka valitsus selle kolmepoolse kokkuleppe heaks kiidab ja tuleb välja seaduseelnõuga, seda ongi täna väga raske prognoosida. Ma arvan, et kõige paremini seda infot oskakski jagada peaminister ja kui te infotunnis tema käest selle kohta küsisite, ma seda debatti arutelu ka kuulasin, siis tõepoolest, eks olegi näha, kuhu nende aruteludega jõutakse. Ma saan aru, et nii nagu meile ka valitsuse esindaja ütles sotsiaalkomisjonis, siis peamine arutelu on ikkagi selle üle, kust leida sellise muudatuse jaoks sobivaid katteallikaid ja kui kiiresti on võimalik seda rakendada ja ma saan aru, et ka peamine arutelukoht on see, et kas tegemist on alalise meetmega või ajutise meetmega, noh näiteks siin on välja pakutud ajutine meede kaheks aastaks. Nii et enam-vähem seal see fookus on. 

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

14:48 Jürgen Ligi

Mul on jälle ebameeldiv kuulata, kui te ütlete, et arutatakse katteallikaid. Kui ma siin mõni päev tagasi ütlesin Jüri Ratasele, see oli eelmine kolmapäev, et see on jätkusuutmatu ja moraalirisk juhul kui esimesest päevast automaatselt peab hakkama kompenseerima. Talle see meeldis. Teie räägite, et ainult katteallikast on jutt. Täpselt sama lugu oli eile, kui te rääkisite sellest, kuidas pensionitõus on lihtsalt partei ja valitsuse tahte küsimused ja midagi erakorralist. Need, kes ei taipa seda, et need on nagu halvad inimesed olnud. Pange need kaks asja kokku, et öelge siis oma maailmavaade kuidagi ära, et miks ei võiks lihtsalt partei ja valitsus otsustada, et maksame ükskõik kellele kui palju ja lõpetame selle jutu ära. Mis jutt see on mingitest vaidlustest, mingitest katteallikatest? Eile teil ei olnud katteallika probleem.

14:49 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt ma tuleksin selle juurde tagasi, et minu arust ma eile kiitsin teid. Ma kiidan teid jätkuvalt, selles mõttes olite hea minister ja ma arvan, et eks teil ka tulevikus avaneb see võimalus. Ma tulen selle juurde nüüd tagasi, mis puudutab veel kord majandusseisu ja riigieelarvet. Veelkord, eile me arutasime temaatikat, kus riigieelarves on väga selgelt olemas katteallikad, see on eelnevalt kokku lepitud riigieelarve menetluses. See temaatika, mis vajab täna lahendamist ja kiirelt vajab tegelikult lahendamist, see ei ole täna riigieelarve osa, selles ei ole kokkuleppeid, lõplikke kokkuleppeid. Ma saan aru, et see riigipoolne kulu, mis prognoosituna Vabariigi Valitsuse poolt täna menetluses oleva eelnõu suhtes on 15 miljonit, see on päris suur summa, see on päris suur summa, selleks on vaja leida väga konkreetseid katteallikad ja nii nagu te teate, nii nagu me ka eile ütlesin, pikalt ei saa elada niimoodi, et eelarve on defitsiidis. Pikalt nii ei saa elada, nii et on vaja stabiilsust, vaja järjekindlust ja kindlasti teie mõtted selles osas, kuidas eelarvet arutada, kuidas eelarvega toime tulla, on alati tänuväärsed. Suur aitäh teile!

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

14:50 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! See on selgelt väga ajakriitiline teema. Te ütlesite, et Vabariigi Valitsus on tulemas samal teemal oma eelnõuga välja. Samas, see tähendaks, et me kaotame väga kriitilisel hetkel aega olukorras, kus tõesti see viirus väga kiiresti töökollektiivides levib. Palun selgitage Riigikogule, mis takistab meil selle käesoleva eelnõuga edasi minna. Mis takistab Vabariigi Valitsusel teha siia muudatusettepanekuid ja see eelnõu, väga vajalik eelnõu, kiirkorras vastu võtta?

14:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Esimene takistus on kindlasti see, et Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata, ja mulle tundub, et suurel saalil ei ole ka tahet ja soovi sellisel kujul selle eelnõuga edasi liikuda. Aga ma arvan, et see peamine vaidluskoht ongi see, mida ka eelkõneleja, eelküsija viitas, see on seesama, kas inimesele jääb see esimene päev vastutuseks või ei jää. Me teame, et kevadel, kui oli koroonakriis, tõsine kriisihetk käes, siis Vabariigi Valitsus andis selle võimaluse, et alates esimesest päevast saavad inimesed võtta haiguslehte. Inimesed said seda iseseisvalt võtta. Ma arvan, toona see süsteem õigustas ennast, aga täna on vaja natukene järjepidevamat ja kindlamat süsteemi kui jälle mingi ajutine meede ja tulla näiteks – vabandust, et ma niimoodi prognoosin – aga viiruse kolmanda laine puhul jälle selle debati juurde tagasi, ma arvan, et praegu on mõistlik oodata ära see, mis tuleb Vabariigi Valitsuselt, ja ma usun, et selle maja suur saal ka seda eelnõu võiks toetada. Aga veel kord, mina saan aru, nii et Vabariigi Valitsuses on see arutelu enam-vähem selles staadiumis ja see eelnõu näeb ette seda, et tõepoolest, esimene päev jääb inimese enda vastutada, teine, kolmas, neljas, viies päev tööandja ja sealt edasi riik. Nii et ma arvan, et see on selline väga mõistlik lähenemine. Jah, nii oli. Nii et ma arvan, et see on väga mõistlik lähenemine, ja ma arvan, et see, et vastutus jääb kõigile kolmele osapoolele, ka see on mõistlik, selline vastutuse ja printsiibi jaotamine.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Mõistlikkus on selline suhteline mõiste, sõltub ka väga palju kontekstist. Kahtlematult kolmepoolne sotsiaalne partnerlus on hea põhimõte, mina olen seda ka toetanud. Aga praegu kuidagi noh te olete sattunud olukorda, kus te peate oma valitsuskolleege õigustama, aga eks see on koalitsioonipoliitiku ülesanne kah. Aga lihtsalt ei saa hästi aru, kuidas on võimalik, et alates augustikuust, kui see teema esimesena tõstatus, et tegelikult meil on teiseks laineks valmistudes üks kriitilisemaid küsimusi haiguspäevade teema, vahepeal on eelarve ära menetletud, kõiksugu pudi-padile on raha leitud rohkem, kui meil seda on, aga see küsimus: tuleb arutada, tuleb mõelda, tuleb rääkida, tuleb otsida katteallikad, millal otsitakse, ei tea, aga ikka proovitakse leida. Peaminister ütles ka, et tema ikka töötab selle nimel, et tuleks, aga teised vist ei tööta selle nimel, aga tema jaoks see pole ka siis ei ole piisav prioriteet. Kuidas te seda seletate, kuidas me oleme niimoodi jõudnud, et kolm kuud räägitakse, et peab mõtlema ja arutama, aga samal ajal inimesed jäävad haigeks ja surevad? Aitäh!

14:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen kõigepealt selle läbirääkimiste juurde siia, mis on tööandjate ja ametiühingu ja riigi vahel. Kui me võtame aluseks selle tänase, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu, siis nii nagu ka eelnõu algataja esindaja meile komisjonis ütles, siis teie olete seda läbirääkimisi pidanud, aga need tulemused ei ole olnud positiivsed. Ma saan aru, et tööandjad on need, kes võib-olla esimese hooga teie eelnõu ei tõtta toetama. Nüüd selle küsimuse sisu oli see, et aga mis siis see kaks-kolm kuud tehti. Ma ütlen, et ega need läbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja riigi vahel on olnudki pikad. Aga need on olnud sisukad ja mulle tundub, mis kõige tähtsam, et need on jõudnud tulemini. Nii et ma arvan, et see ongi oluline vahe, et ühe läbirääkimiste puhul on olnud mingi tulem ja konkreetne sisu ja vorm ja ma usun ja ma loodan, et me varsti siin Riigikogu saalis saame ka seda arutada, teise puhul ei ole olnud seda nii kindlas vormis ja ei ole ka võib-olla sellist positiivset tulemit. Ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks see sotsiaalkomisjon esimese hooga seda eelnõu esimese lugemise lõpetamist ei toetanud. Aitäh!

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

14:54 Riina Sikkut

Aitäh! Praegu on meil 223 nakatunut 100 000 inimese kohta ja ma saan aru, et see põhiküsimus teil on, et kas esimesest või teisest päevast. No ausalt öeldes suures plaanis ei ole enam vahet, otsust on vaja. Kui kõrge peab see nakatumisnäitaja olema, et valitsus tunneks survet see otsus tegelikult lõpuks ära teha?

14:55 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei oska öelda. Kui te ütlete, et nakatumisnäitaja on 200+ ülespoole, ma ei ole kindel, minu meelest see nakatamisnäitaja on hoopis teistsuguse numbriga, aga ärme selle üle seda vaidlust pea. Võib-olla ma eksin, võib-olla teie eksite, ma ei tea, kes eksib. Ma arvan, et see ei ole see koht, kus me seda debatti peame pidama, et nakatumisnäitaja on x arv ja siis tuleb kindlasti see eelnõu läbi viia. Ma arvan, et see, et COVID-viirus meil on Eestis olemas ja seis on suhteliselt kriitiline, ma arvan, sellest me saame kõik siin saalis väga hästi aru. Ja ma arvan seda, et selle viiruse leviku tõkestamisega tuleb kõigil tööd teha, teeb Vabariigi Valitsus tööd, teevad erinevad ametid tööd, sealhulgas ka Terviseamet, aga ma arvan, et ka paljud Riigikogu liikmed peavad siin head eeskuju näitama ja tööd tegema ja selle eest ma tahaksin küll kõiki fraktsioone kiita ja kõiki Riigikogu liikmeid kiita, et seda tööd tehakse. Nii et ma arvan küll, et ei tasu neid kahte asja niimoodi otseselt siduda, aga ilmselgelt haiguslehtede hüvitamine on üks meede ja üks võimalik meede selle viiruse leviku tõkestamiseks. Ja üks võimalik meede selle viiruse leviku tõkestamiseks Aitäh. Heljo Pikhof, palun.

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heljo Pikhof, palun!

14:56 Heljo Pikhof

Aitäh! Kui ma teie juttu siin kuulan ja infotunnis ka peaministri väljaütlemised kõrvale panen, siis ma saan aru, et see haiguslehtede hüvitamine, tulgu ta siis mis päevast tahes, jõuab selleks ajaks, kui vaktsiin on juba olemas ja enamus inimesi vaktsineeritud. Aga minu küsimus on, et kas te ise toetate seda, et esimesest päevast oleks haigushüvitis inimestele tagatud ja suurema protsendiga.

14:56 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei toeta. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil hääletasin mina selle poolt, et see eelnõu mitte esimest lugemist ei läbiks. Aitäh!

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:57 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kuna teil ei ole fakte võimalik kontrollida puldis, siis ma ütlen, et eksisite teie. Riina Sikkutil on õigus, 223 on nakatumiskorda eilse seisuga. (T. Mölder: Siis on temal õigus). Aga küsimus siiski, et kui ei jõuta valitsuses kokkuleppele sellises olulises küsimuses, mis puudutab inimeste tervist. Viirus levib sellise kiirusega, nagu me näeme ja otsust ei suudeta kuude kaupa vastu võtta, siis üldiselt on, mõnel puhul võib põhjuseks olla, et see lahendus on erakordselt tehniliselt keeruline, et ei jõuta. No vist nõustume, et tegelikult väga lihtne lahendus on seadus vastu võetud, sisuliselt on võimalik seda hakata rakendama. On võimalik, et ta on nii kallis, et käib lihtsalt üle jõu. Mööname, et sellel puhul on leitud palju suurematele summadele, siis kuludele katet ilma mingi probleemita, mis on vähem prioriteetsed. Ja kolmas variant on see, et keegi lohistab jalgu, kes siis koalitsioonis neid jalgu lohistab, kas ei veeta piisavalt eest seda teemat, et otsuseni jõuaks või on keegi sellele konkreetselt vastu, sest see ei ole tegelikult adekvaatne vastus, et arutame, mõtleme, arutame, mõtleme?

14:58 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et läbi pikkade arutelude sünnivad ka head tulemused. Ja see, mis puudutab valitsuse käekäiku või sellist jalasammu, ma arvan, et see on reibas, mulle tundub, et see on reibas, keegi ei lohista jalgu, kõik tõstavad neid õigel kõrgusel nii et kingatallad ei kulu. Nii et selles mõttes ma ütlen veel kord: mina olen optimist ja ma siiralt loodan, sest ma veel kord pean seda eelnõu, nii nagu ka Vabariigi Valitsus ütles ise ka oma selles vastuses selle eelnõu kohta, ega sisu on hea, sisu on õige, see eesmärk, et me tuleme haiguspäevade hüvitamisega ettepoole, selle vastu ei ole keegi, küsimus on veel kord nendes kolmepoolsetes läbirääkimistes, nendes tulemites, aga ka eelarve katteallikates. Aitäh! 

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

14:59 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega see haiguspäevade hüvitamise teema ei ole ju nüüd kolme kuu või kahe kuu tagune teema, et seda me teame, vajadust nägime juba kevadel. Ilmselgelt oleks me palju kaugemale jõudnud, kui oleks tegeletud valitsuse ja valitsuskoalitsiooni poolt oluliste asjadega, aga vahepeal leiti aega, et olulised asjad on näiteks Tallinna kesklinnas luksuskinnisvara toetamine 40 miljoni euroga ja kõik mingid sellised tordijagamised ja kõik sellised asjad, aga te ütlesite, et kolm kuud on sotsiaalpartneritega läbirääkimisi peetud. Öelge, mitu kohtumist siis tegelikult teha oli vaja tööandjate ja töötajate esindajatega, et selle kokkuleppeni jõuda?

14:59 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen kõigepealt selle juurde tagasi, et te ütlesite, et justkui kevadel nagu valitsus ei pööranud sellele asjale tähelepanu. Minu meelest oma selles eelmises või üle-eelmises vastuses väga selgelt ütlesin seda, et just nimelt kevadel ühe kriisimeetmena Vabariigi Valitsuse otsusena oli see võimalus, et inimesed said haiguslehti võtta, haiguspäevi võtta just nimelt esimesest päevast alates, iseseisvalt, selleks oli eraldi rakendus loodud, nii et ma arvan, et see oli väga interaktiivne, väga hea meede ja see toimis sellel hetkel väga õigesti. Nüüd on vaja leida oluliselt pikem ja sisukam meede. Mina isiklikult, veel kord, see on minu isiklik arvamus, ma isiklikult pooldan seda, et siin oleks vaja leida ka meede, mis on natuke pikem kui üks aasta, kaks aastat, see peaks olema selline pikemalt ette vaatav asi, sest nagu me teame, paljud teadlased, professorid on öelnud seda, et ega me jääme selle haigusega elama ja ega neid haigusi, mida me täna võib-olla ei teagi, mis võivad kolme-nelja aasta pärast tulla, see peab olema selles mõttes seaduseelnõu, mis sobib kõikidesse ajajärkudesse. Nii et ma arvan, et see on hästi oluline. Teine asi, kui palju on neid läbirääkimisi peetud ametiühingute, tööandjate ja ministeeriumi vahel. Vaadake, need on kolmepoolsed läbirääkimised, kus Riigikogul rolli ei ole. Mul selle kohta puuduvad andmed, aga ma tean, et need läbirääkimised olid pikad. Aga mis kõige tähtsam, need olid sisukad ja jõudsid positiivse tulemini.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:01 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mina pean sissejuhatuseks kohe ütlema, et mulle see eelnõu mõte meeldib. Ja meeldib sellepärast ... Tähendab, ma näen siin vastuolu. Vaata, valitsus räägib kogu aeg, et suurimad haiguskolded on praegu töökohad, aga samal ajal valitsuse meetmed on suunatud sellele, et piirata baaride ja restoranide lahtiolekuaegu ja piirata alkoholimüüki. Mul tekib mõnikord tunne, et kas siis töökohtades juuakse nii palju või kuidas need kaks sõnumit omavahel kokku lähevad. Aga kui nüüd on nii, et need on töökohad, kus see levib, siis võiks ju olla mingi meede selleks, et inimesed tõesti juba esimesest päevast koju jääksid.

Mina näiteks näeksin hea meelega seda, et see eelnõu jääks menetlusse, aga sinna tehakse üks muudatusettepanek siiski just, et ta kehtib teatud aja, kas veebruari lõpuni või märtsi lõpuni. Ja vaadates seda, kuidas praegu valitsus on nagunii riigieelarves raha pudistatud siia-sinna, mina arvan, et see oleks väga mõistlik meede.

15:02 Tõnis Mölder

Ma soovitan teil võtta võib-olla siin enne hääletamist 10 minutit vaheaega ja pidada üks fraktsiooni nõupidamine. Mulle tundub, et teile see eelnõu väga meeldib. Minu meelest ühele teie kolleegile see nii väga ei meeldinud. Siin oleks vaja ka teil mingisugune ühtne seisukoht kujundada enne hääletamist. Kes ütleb, et esimesest päevast ei ole mõistlik, kes ütleb, et teisest päevast on mõistlik. Ma ei tea. Ja ega ma ei tahagi selles mõttes teie sellesse siseellu sekkuda.

Ma tean, et te olete alati olnud nagu see erakond, kes vaatab pikka perspektiivi, ja te olete alati olnud ka selline ettevõtlust toetav erakond. Kindlasti ma arvan, et teie jaoks on hästi oluline ka tööandjate seisukoht. Ja minu meelest tööandjate seisukoht selle eelnõu puhul ei olnud positiivne. Aga veel kord: arutage see omavahel läbi. Ja ma päris sellega ei ole nõus, mida te siin ütlesite või tõite välja, et teeme nii, et see eelnõu oleks tähtajaline. Mina ikkagi arvan, et me ju ei tea, kas veebruar-märts on see, aga võib-olla on mai-aprill, aga võib-olla on hoopis juuli. See on väga ette prognoosimatu. Ma arvan, et siin on vaja natukene võib-olla kas või võtta aeg maha korra, lühidalt aeg maha, aga teha vähemalt selline otsus, mis on pikaajaline ja mis peab ka erinevad teised viiruslained ja majandusraskused üle.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

15:03 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast. Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Ma ju näen, et kõik need ettekäänded, miks mitte midagi teha, on teil väga hästi omandatud. Ja kuigi minu jaoks on arusaamatu tegevpoliitiku selline filosoofilis-fatalistlik hoiak, et ega me ju ei tea, mis homme tuleb, ja käed-rüpes-positsioon. Minu arust on see tegelikult meie ühiskonna jaoks väga ohtlik, et te sellesse niimoodi suhtute, sest sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Aga vastake siis palun mu küsimusele, et mida peavad need inimesed tegema, ja Eestis on neid palju, kes saavad alla 1000 euro palka ja kes nüüd vastu jõule, täna-homme on neid inimesi ilmselt kümneid, võib-olla sadu, on selles situatsioonis, et tööle minna justkui ei tohiks, sest tal on mõned haigusnäidud, aga kui ta jätab tööle minemata, siis ta detsembrikuu eelarve ei ole mitte 700 eurot tema ja tema lapse jaoks, vaid on 600 eurot. Mis ta siis tegema peaks? Palun öelge nendele inimestele, Eesti inimesed kindlasti saavad kõik siis selle järgi oma käitumist sättida, sotsiaalkomisjoni esimehena te saate öelda, mida nad sellises situatsioonis tegema peavad, millise valiku.

15:05 Tõnis Mölder

Aitäh! No veel kord, ma ütlen, lühike soovitus minu poolt saab olla ikkagi jätkuvalt ainult see, et haigusnähtudega tööle ei ole mõistlik minna. Aga veel kord: ma olen optimistlik ja ma siiralt loodan, et me veel selle aasta sees saame valitsuselt mingi signaali, et me liigume selle haiguspäevade hüvitamisega ettepoole. Milline see lõplik kokkulepe saab olema, milline see kulude prognoos on, veel kord, see ei ole täna selle eelnõu teema, aga ma näen, et see on üks võimalik väljapääs. Ja nii nagu ka Vabariigi Valitsus ütles: eelnõu sisu, see, et me toome haiguspäevade hüvitamise ettepoole, seda toetab ka Vabariigi Valitsus, küll aga just nimelt see on põhiline vaidluskoht, kas ta peab olema esimesest päevast alates või on ta teisest või kolmandast. Seal on need kitsaskohad ja eks nende üle tuleb arutada. Ja ma arvan, et vähetähtis ei ole ka need kolmepoolsed kokkulepped ja eelkõige, ma ütlen ka tööandjate kulu. Ma arvan, et need on kitsaskohad, need on arutelukohad ja selle üle tulebki debatti pidada. Aitäh!

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

15:06 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi täiesti uskumatu on kuulata teie suust sõnu, et me ootame, et äkki enne selle aasta lõppu valitsuselt tuleb mingisugune signaal, et kuidas, mis sellega saab. Ma ei tea, kas on raske endale ette kujutada, mida tähendab siis 600-eurone palk ja sealjuures 100-st eurost ilmajäämine, mitte ainult jõulude ajal, vaid ka jaanuarikuus ja ka novembrikuus. Need inimesed me paneme oma tegevusetusega või õigemini teie panete oma tegevusetusega need inimesed väga raskesse olukorda. Ja väga raske on inimestelt nõuda ka n-ö ühiskonna nimel ohverduste tegemist, kui ühiskond või riik kuidagi neile vastu ei tule. Öelge mulle, tegelikult te olete ju korrutanud, et valitsusel on nägemus olemas, kõik koalitsioonisaadikud siin on öelnud, et kõik on juba korras ja hästi, mis olid siis need põhjused, miks te seda eelnõu täiendada ei tahtnud, et see asi kiiremini liiguks. Aitäh!

15:07 Tõnis Mölder

Ma tulen kõigepealt selle juurde tagasi, et siin jäi justkui kõlama see, et valitsus ei hooli inimestest või valitsus on jätnud inimesed selle koroonakriisi käes kuidagi omapäi. Ma ei arva seda päris hästi. Ma toon veel kord selle kevade näite. Riik maksis kolm-neli kuud palgatoetust, sõltuvalt sektorist. Ma arvan, et see on väga suur samm, see on väga suur samm. Mõtelge nii: need inimesed said riigi käest ikkagi garanteeritud sissetuleku. Ma arvan, et see oli väga suur samm. Ja tõepoolest, just nimelt see samm, et sellel kriitilisel hetkel inimesed ei kaotaks oma tööd, oma sissetulekut, et pered oleks hoitud. Teine asi, haiguspäevade hüvitamine samamoodi kevadel – minu meelest väga hea meede, kiire meede, operatiivne meede. Jah, kas kulutõhus, kas kuluefektiivne, aga kiire kriisi ajal, eriolukorras väga hea meede, operatiivselt lahendatud. 

Tuleb tunnustada Eestimaa inimesi selle eest, et nad ei kuritarvitanud seda. Perearstid ütlevad, et väga vähe oli neid haiguslehti, mis võeti põhjendamatult. Nii et iseenesest, veel kord, ma arvan, et inimeste vastutustunnet sellistes kriitilistes hetkedes on väga hea. Ja minu arvamus, selles osas ma ei jaga seda teie seisukohta, mina arvan, et valitsus on inimesi toetanud ja toetab jätkuvalt edasi.

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:08 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Hea Tõnis, ma iseenesest jagan sinu muret selle üle, et kõik mu erakonnakaaslased ei ole minuga oma seisukohti sünkroniseerinud. Aga meil ongi selline imelik erakond, et oma peaga mõtlemine on lubatud ja vahel mõned mõtlevad valesti. Aga mis puutub seda meedet ja sinu väidet, et tööandjad ei toeta just seda eelnõu, mina arvan, et kui sa annaksid tööandjatele valiku, kas see eelnõu, see meede, mida praegu sotsid on ette pannud, ja kehtiks kuni märtsi lõpuni või siis see, millele sina vihjad ja viitad kogu aeg, et valitsus on tulemas mingi pikaajalisega, mis aastateks paneb meie tööturu toimima pandeemia tingimustele vastavalt, siis ma olen millegipärast kindel, et tööandjad eelistaks seda praegust eelnõu siin. Ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime väga pikaajalist lahendust leidma just sellele epideemiale, mis tõenäosusega, suure tõenäosusega järgmisel aastal ikka otsa saab. Nii et mu küsimus on, et äkki siiski see ja piiratud ajaks.

15:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Hea kolleeg, mulle tundub, et teil on rohkem informatsiooni kui meil siin Riigikogu saalis. Teie olete optimistlik, et järgmisest aastast see viirus lõpeb, teil on informatsiooni, et veebruar-märts seda probleemi ei ole. Minul neid asju ei ole ja jumal tänatud, ma oleksin väga õnnelik, kui teil oleks õigus. Ega me keegi ei taha selles keerulises situatsioonis elada. Ja tulles teie küsimuse juurde tagasi, millisel seisukohal tööandjad on, on väga ette ennustamata. Ma veel kord ütlen, et need on need faktid, mis meil sotsiaalkomisjonis olid. Me teame, et tööandjad on heaks kiitnud selle eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuses arutelu all, aga ei ole heaks kiitnud esimese hooga seda eelnõu, mida on täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon meile siia suurde saali arutelu alla toonud.

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

15:10 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees Helir! See küsimus on ka sulle kui ühe koalitsioonipartneri fraktsiooni n-ö pealikule, aga ma küsin selle siiski Tõnise käest. Ma räägin natuke juttu ette. Ühes väikeses Eesti vallas valla juhid ei suhtunud sellesse koroonasse üldse tõsiselt. Alles möödunud nädalal üks vallajuhi sõber, kes kahjuks pidi lahkuma koroona tõttu, pani ka vallajuhtidele natuke tõsisema tooni peale ja hakati mõtlema, mis selle pandeemia leviku vastu võiks võidelda. Minu küsimus on, mis siis peab Eestis juhtuma, et te need pikad arutelud lihtsalt ära lõpetate ja tegutsema hakkate. Mis siis peab juhtuma, kui kõrgeks kordaja peab minema või mis peab juhtuma? Aitäh! 

15:11 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, ma nagu tunnen jätkuvalt, et seda küsimust on juba korra küsitud, ma ütlen veel kord, me ei räägi mingist konkreetsest nakatumiskordajast või mingitest konkreetsetest arvudest. Mul on ääretult kahju, et see viirus on laastanud kogu Eestimaad, kogu maailma ja et need tagajärjed on nii tõsised, nagu te just kirjeldasite. Tõepoolest, sellest on siiralt kahju. Ma arvan, veel kord, et kui me seda eelnõu arutame, kui me haiguspäevade hüvitise süsteemi tahame muuta, see praegu, täna kehtiv süsteem on kokku kestnud ligemale 10 ja mõni hea aasta peale. Ma arvan, et see on vastu pidanud kõik need, nii majandused kui ka majanduskriisi, ma mõtlen, haiguskriisid. Ma arvan, et ka see järgmine samm, mida me teeme, peab olema selline, mis peab ka järgmised 10 aastat tugevalt vastu ja niimoodi, et me seda debatti siin suures saalis enam võib-olla uuesti pidama ei pea ja see on selline eelnõu, mis tõepoolest aitab inimesi veel rohkem ennetada seda haiguse levikut ja ka teisi selliseid ohte ühiskonnale. Ma olen nagu selles mõttes optimistlik ja ma siiralt loodan, et me liigume sellega edasi. Ma jätkuvalt ütlen, kriitilises kriisis, eriolukorras, kevadel võttis vastu valitsus väga kiire ja selge meetme, see oli hea meede, aga nii nagu me aru saime, see ei olnud kindlasti pikaaegne meede, ja sellepärast oleks meil vaja täna leida sellele ajutisele meetme pikaaegne lahendus. Aitäh!

 

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg Kalvi! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei näe ette eelnõude lugemisel juhatajale eelnõu osas sisuliste küsimuste esitamist. Küll on võimalik protseduurilisi küsimusi esitada ja stenogrammi huvides, ma ei ole ühegi fraktsiooni pealik.

Läheme edasi, Jaak Juske, palun!

15:13 Jaak Juske

Lugupeetud esimees! Hea komisjoni esimees! Teie udutamist kuulates mulle meenub olukord, see meenutab olukorda, maja põleb ja Päästeamet ütleb, et jaa, olukord on väga hull, me homme hommikul vaatame, mida me saame teha. Te esindate siin ka täna valitsuskoalitsiooni, ma sain väga hästi aru, et tänane valitsusliit pole valmis kahjuks seda meie eelnõu, väga vajalikku eelnõu toetama. Aga öelge vähemalt siit puldist Eesti rahvale see kuupäev, millal valitsus oma eelnõuga lõpuks siia saali jõuab.

15:14 Tõnis Mölder

Aitäh! No see maja põlemisnäide, see on selles mõttes ühtpidi hästi-hästi selles mõttes tõsine näide. Ma ütlen ausalt, et teil oli infotund, ma saan aru, te olite tööga hõivatud, samal ajal läks Riigikogus häire tööle, mina olin küll mures, mina tulin oma kabinetist välja, vaatasin, kas kõik on korras. Õnneks olukord lahenes ja see oli lihtsalt tehniline rike. Ütleme nii, et kui on ikkagi häire tugev ja nii tõsised õnnetused juhtuvad, siis tuleb ka tõsiselt reageerida. Nüüd küsimusele, sellele, et veel kord, millal ja kas valitsus tuleb välja oma eelnõuga, ma ei oska vastata, sotsiaalkomisjonis ei olnud paigas konkreetset kuupäeva, aga mul on hea meel selle üle, et see kolmepoolne kokkulepe ehk eeldus selle valitsuse otsuse tegemiseks on olemas. Ma mõtlen kolmepoolne kokkulepe, tööandjad, ametiühing ja Sotsiaalministeerium ehk riigi esindajad ja ma usun, et küll ka Vabariigi Valitsus oma aruteludel mingile lahendusele jõuab.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

15:15 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Riigikogu aseesimees! Algul natuke sinuga vestlust, et ma tean küll, et Priit on fraktsiooni esimees teil, aga Priit on ka peasekretär, peasekretäril on väga palju tööd. Erakonna esimeestel tavaliselt tööd ei ole, nad suudavad veel Riigikogu aseesimeheks olla ja tõenäoliselt ka fraktsiooni juhtida veel, nii et see selleks. Aga mu küsimus. Mu küsimus on selline, et see haiguskordaja on kordades suurem kui oli kevadel. Ta on kordades suurem kui oli kevadel. Siis me reageerisime ruttu, efektiivselt. Kui sa ütled, Tõnis, et 10 aasta jooksul on see seadus toiminud, nimeta siis mõni haigus, mis on olnud nii laastav viimase 10 aasta jooksul, mida see on, mida on tarvis ohjata. Mulle tundub küll, et valitsuses on see tehniline rike praegusel juhul, et ei suudeta seda seda asja kiirelt toimetada. Aitäh!

15:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma alustan jälle sellest viimasest lausest või lausetest. Ma arvan, et valitsuses ei ole tehnilist riket, ma arvan, et valitsuses on selline hea töine õhkkond ja ma usun, et ka sellesama väga olulise teemaga jätkatakse neid arutelusid, ma usun, et need on positiivse tulemiga. Mis puudutab nüüd seda haiguse kulgu ja seda poolt siis ei ole kindlasti mina ei viroloog ega epidemioloog ega ka midagi enamat selles kohas. Ma ei oska tõepoolest prognoosida seda, ma arvan, et meil on Eestis väga tugevad teadlased, väga tugevad eksperdid, arstid, kes oskavad seda haiguse kulgu hinnata, analüüsida, vaadelda ja siinkohal lihtsalt informatsiooni mõttes, et Riigikogu sotsiaalkomisjon kindlasti hoiab nendel teemadel silma peal ja minu meelest ka järgmisel nädalal me olime kutsunud just nimelt teadusnõukoja esindajad oma komisjoni. See peaks olema ka selline istung, kus ka teil on võimalik seda jälgida ja kõigil Eestimaa inimestel. Ma arvan, et see on hea koht, kus me saame sest haiguse kulust ülevaate, prognoose näeme, seda hetkesituatsiooni, mis on need kriitilised kohad. Ma veel kord ütlen, et me peame sellesse haigusesse väga tõsiselt suhtuma ja iga selline kergekäeline samm, ka see, mida teie oma eelmises küsimuses tõite, ei tahaks selliseid tagajärgi, need on tõesti tõsised tagajärjed ja see ei rõõmusta ühtegi Eestimaa inimest. Aitäh!

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Auväärt sotsiaalkomisjoni esimees, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Signe Riisalo, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

15:17 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasin just seda viimast arutelu osa, kus lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees tutvustas komisjoni poolt eelnõu, ja mõtlesin sellel ajal, et huvitav, suure tõenäosusega nii mõnigi inimene, töötaja, töövõtja ja nii mõnigi tööandja, ettevõtja, mõne asutuse juht kuulab seda diskussiooni pealt. Millise sõnumi me tegelikult siit Riigikogust anname? Kõik osapooled on ühel meelel: jah, viirus tuleb inimestest eemal hoida. Jah, ta levib peamiselt töökohtades, mida ütlevad viroloogid. Jah, Terviseamet on öelnud, et, head inimesed, haigussümptomite ilmnemisel jääge koju. Aga samal ajal ei ole riik suuteline isegi mitte ajutist meedet kokku leppima selleks, et leevendada nii töövõtja kui tööandja olukorda. Sest kõnealune eelnõu, võib-olla mõnevõrra muudetud kujul, ei aita mitte ainult töötajat ja säästa tema sissetulekuid – aga mis veelgi olulisem, säästa tema tervist –, vaid aitab tegelikult ka tööandjal säilitada neid inimesi, kes veel ei ole haiged, tööl ja neid inimesi, kes ei ole sunnitud olema eneseisolatsioonis lähikontaktsena.

Kui ma oleksin tavalises olukorras, ma võib-olla räägiksin mõnevõrra teistsugust juttu. Aga me ei ole tavalises olukorras. See viirus on mure, mis mõjutab kõiki meid ühtemoodi. Me oleme kõik inimesed, sõltumata sellest, kas me oleme Riigikogu liikmed, valitsusliikmed, tööandjad või töövõtjad. Ja tõepoolest on tõsi, et kõnealune, täna arutelul olev eelnõu ei ole saanud tegelikult tööandjatepoolset tuge. Aga me kõik teame ja seda on korduvalt öeldud, et tööandjate keskliit on valitsusliikmetega arutades jõudnud kokkuleppele, et teisest päevast alates võiks olla mõistlik ajutise meetmena inimestele ja tööandjatele appi tulla. Üsna eriskummaline on kuulata kogu seda dialoogi siin, ennustades tulevikku, millal ja milline saab olema viirus Eestis. Samal ajal on sellel sügisel Reformierakonna fraktsioon palunud teha valitsusel analüüsi nendest õppetundidest, mis kevadel olid, ja on oodanud, et selle tulemusena oleks ka läbimõeldud läbipaistvad meetmed inimeste aitamiseks ja ettevõtjate aitamiseks. Seda ei pea Riigikogu vajalikuks, seda ei pea ka valitsus vajalikuks, sest sellist analüüsi ei ole tänaseks.

Aprillikuus võttis valitsus vastu sellise suurepärase dokumendi nagu eriolukorrast väljumise strateegia. Viis alategevuskava pidid sellele tulema erinevatest ministeeriumidest, üks nendest Sotsiaalministeeriumist, kes ka selle eelnõuga seotud on. 4. juunil arutas valitsus seda tegevuskava, aga eelmise nädala sotsiaalkomisjoni istungil öeldi, et see on AK-dokument ja me ei näita seda Riigikogu liikmetele. Ja öeldi ka, et värskem, uuem ja kaasajastatum dokument tuleb novembrikuu jooksul. Armsad kolleegid, tuleb novembrikuu jooksul tegevuskava, kuidas toime tulla teise lainega. See on ennekuulmatu! Ja siin me siis nüüd vaidleme. Ja seetõttu Reformierakonna fraktsiooni nimel ma kutsun teid kõiki, head Riigikogu liikmed, siiski mitte tagasi lükkama seda eelnõu, jätma lahti see uks, et me 1. jaanuariks Riigikogu liikmetena saaksime vastu võtta küll võib-olla muudetud kujul, aga eelnõu, mis aitab inimesi – töövõtjaid ja tööandjaid. Teeme muudatusettepanekuid, teeme selle eelnõu paremaks, sest me teame, et Vabariigi Valitsus ei ole seni suutnud otsustada ega püsida ajaraamis, mis võimaldaks Riigikogul seda eelnõu, mida nemad on ette valmistanud, siin lahendada. Harva kiidan ma mõnda valitsuskabineti liiget, aga siinkohal tahaks küll öelda aitäh Tanel Kiigele ja tema töötajatele,  samamoodi ametiühingute esindajatele ja tööandjate keskliidu esindajatele. Need otsused, mis on tehtud alates teisest päevast ajutise meetmena, on tegelikult meie kõigi huvides. Aitäh teile!

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:22 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga veider olukord, kus nii sotsiaalkomisjoni esimees kui ka täna infotunnis peaminister kõik tunnistavad, et olukord viiruse levikuga on kriitiline. Tunnistatakse, et kui lähimatel nädalatel ühiskonnas tõsisemaid muutusi positiivsuse suunas ei toimu, siis võib asi üldse kontrolli alt välja minna. Ja tõepoolest on väheseid inimesi siin saalis ja ka valitsuse liikmete seas, kellel oleks teaduslik või ka arstiteaduslik kompetentsus selleks, et viroloogilist olukorda ennustada. Aga õnneks see puudujääk on korvatud. Need spetsialistid, kes Eesti riigis on, on rääkinud ja öelnud täpselt sedasama kuude kaupa, et nakatuvad tööealised inimesed valdavalt töökohal ja selles osas tuleb samme astuda.

Selles olukorras kuulda seda, et mõtleme, arutame, valmistume mõtlemiseks, arutame veel, kuidas mõelda, ausalt öeldes, kui alguses tundub lihtsalt tavapärase poliitilise sellise tühijutuna, mis tuleneb sellest, et on mingisugused vaidlused üleval, siis olukorras, kus kaalul on inimeste elu ja tervis, sest ühel hetkel, kui viiruse levik kontrolli alt välja läheb – ja mõnes piirkonnas ta vähemasti ajutiselt ongi seda teinud, ka Eestis –, siis selle ühiskondlikud kulud on niivõrd suured. Ja ma ei mõtle ainult inimelusid, ma mõtlen ka neid sadu miljoneid eurosid, mis siis Eesti ühiskonnal lähevad kaduma, sellepärast et tuleb rakendada rangemaid meetmeid ettevõtete suhtes ja ühiskonna laiema sulgemise osas. Üks kõige lihtsamaid asju, mida selles kontekstis teha on võimalik ja mille osas see kohustus meil ühiselt on olnud see otsus langetada, on tegelikult haiguspäevad.

No loomulikult võib hakata otsima siit maailmavaatelisi vaidlusi selles osas, kas ikka esimesest päevast ja teisest päevast. No vot, esimesest päevast, siis joovad täis, järgmine päev on pohmell ja ütlevad, et on haiged. Oleme selliseid argumente kuulnud. No olgu. Ei ole ju küsimus selles, et peab ilmtingimata seda eelnõu toetama. On ju alternatiivseid variante, mis laual on olnud, mis oleks kõige lihtsam ja kindlasti tegelikult hädavajalik olnud septembrikuus ära otsustada. Ülemiste hingamisteede sümptomitega ajutiselt haiguslehed valitsuse reservist katta. Ei ole mingit probleemi seda teha, oleks ammu tehtud. Kui palju me oleksime seda epideemiat suutnud rohkem ohjata tänu sellele otsusele? Ei olnud seda otsust. Loomulikult ka kaks päeva või teisest päevast ja 70% on parem kui tänane. See ei ole ju küsimus olnud, et ei ole olnud siin saalis valmisolekut täpselt kompromissi otsida, millisel viisil haigushüvitiste süsteemi paremaks muuta viiruse tõrjeks.

Probleem on olnud hoopis mujal. Ja see argument, et noh, vaat, loomulikult ajutisi meetmeid oleks saanud rakendada küll ja siis oleks tõepoolest saanud mitu surma ära hoida, aga me tahaksime ikkagi pikemaajalist sellist mingit – ma ei mäleta, mis see sõna oli – millegi kindlat süsteemi. Vaadake, see on natuke nagu nii, et kui sul on kodu, kus ei ole 15 aastat saanud remonti teha, siis kahtlemata võib abikaasaga arutleda selle üle, et kas siis, kui remonti kunagi teeme, värvime seina punaseks või siniseks, kas paneme mummuline tapeedi või lillelise tapeedi, aga kui sul samal ajal hakkab katus põlema, siis tasub ikka haarata ämbri järele, mitte öelda, et seda tulekahju praegu kustutama ei hakka, sest me otsime siiski pikemaajalisi lahendusi oma kodu probleemile. Ei ole tegelikult nii, ei vastanda, ei ole need lahendused üksteisele vastandatud.

Tegelikult valitsus peaks täna kohe otsustama selle erakorralise hüvitamise süsteem ära valitsuse reservist nii kaua, kuni Riigikogu võtab otsuse vastu. Ja tegelikult ei ole siin loomulikult mitte mingit küsimust, et oleks võimalik poliitilise tahte olemasolul mõne tunniga see sisuline kokkulepe saavutada. Ja see, et seda kokkulepet saavutatud ei ole, võib olla põhjendatud sellega, et ei ole selle jaoks poliitilist tahet, vähemasti kõikidel valitsuse liikmetel. Või kellelgi valitsuse koalitsiooni liikmetest on arusaamatu vastuseis, mida küll varjatakse, ei soovita millegipärast seda avalikult öelda, et ollakse sellele vastu. Või siis on prioriteedid mujal. Siin kolleegid plaksutasid selle peale, et saavad ühe mõttetu referendumi korraldada. Võib-olla tegeleb siis Vabariigi Valitsus inimeste eraeluliste probleemidega rohkem, kui tegeleb viirusetõrjega. Ausalt öeldes on see erakordselt vastutustundetu ja selles kontekstis mõistmatu. Ja ma tõesti loodan, et me saame ühiskonnana ja parlamendina hoida üleval seda survet, et lähipäevil siiski lõpuks see otsus tuleks, sest seda otsust on hädasti vaja, selleks et viirust kontrolli alla saada. Aitäh!

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mart Helme, palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel.

15:28 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mind mobiliseeris siia pulti tulema eelkõneleja väljend "mõttetu referendum." Ma ei oleks tulnud siia, kui see eelnev jutt muus osas oleks olnud ka täiesti mõttetu. Lugupeetud rahvasaadiku jutt oli täiesti mõttetu, täiesti mõttetu, sisutu, lahendusi mittepakkuv ja täiesti, ütleksin niimoodi: asjatundmatu. (Naer saalis.) Jaa, väga tore, teate, kes kõige rohkem naeravad – poolearulised. Aga nüüd asja juurde. Kas on teil teada mõni Euroopa või maailma riik, kes oleks võimeline olnud koroona viirusega efektiivselt võitlema? Me näeme tervet rida riike, kus on komandanditunnid, inimesed ei tohi teatud perimeetrist väljapoole minna. Koera jalutamiseks on vaja eriluba taotleda, maski kandmise kohustus, maski mitte kandmise trahvimine, rahvakogunemiste keelamised. Aga mis levib, levib koroona. Töötavat mudelit selle haiguse vastu ei ole mitte kusagil leiutatud ja ei leiutata ka Eestis. Eestis on ainult üks mudel ja nii on see ka teistes riikides olnud, see on riigi sulgemine. See on väga paljude äride sulgemine, see on inimeste liikumise, inimeste kohtumiste radikaalne piiramine. Ja nüüd me esitame küsimuse: kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond kompenseerib kõik need majanduslikud kahjud, kõik need saamata jäänud palgad, kõik need pankrotti läinud ettevõtted? Ei kompenseeri. Siis tuleb jälle keegi siia mõttetut õhku võngutama ja ütleb, et valitsus peab tegema, valitsus peab reservist raha võtma, valitsus peab selle teise-kolmanda kinni maksma. Vaadake sotsialistid, kommunism kukkus kokku sellepärast, et ei olnud raha kõige kinnimaksmiseks ja ei ole ka selles riigis raha kõike kinni maksta. Lootusetu, seda ei juhtu. Järelikult, kui me vaatame kogu selle asja pilti, siis me näeme ühte asja väga selgelt, et meile olulisel määral viirus tuleb sisse praegu üle piiri ja kui me nüüd ütleme, et paneme piirid kinni, võtame piirid kontrolli alla, siis kes hakkab esimesena karjuma. Globalistid hakkavad esimesena karjuma, kuidas valitsus tahab riigi kinni panna, valitsus tahab suletud Eestit, valitsus on ebademokraatlik ja nii edasi ja nii edasi. Me juba kuulsime kevadel seda, eks te oskate ju korrutada seda ka nüüd sügisel. Me ei ole veendunud, et ühiskondlik resonants suurte piirangute kehtestamisele oleks positiivne. Me ei ole veendunud, et järjekordne teatud elualade, teatud majandusalade pankrotti viimine suurte piirangutega oleks mõttekas. Ja sellesse konteksti mahutub muide ka see seaduseelnõu. See seaduseelnõu on puhas kommunistlik seaduseelnõu, sest ta nõuab jälle valitsuselt lisaressursi suunamist. Tõsi küll, ma ütleksin, et võrdlemisi mõistlikul ja õilsal eesmärgil, aga lisaressursi suunamist, aga kust see lisaressurss tuleb ega kommunistid kunagi seda ei tea ega küsigi. Välja arvatud siis, kui raha on otsas, siis nad hakkavad vaatama, kellelt oleks midagi võimalik veel ära võtta, et seda auku täita. Ja seetõttu ma arvan, et mõttetu jutu peale koalitsioonisaadikud rohelist nuppu ei vajuta.

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Indrek Saar, kas protseduuriline küsimus?

15:33 Indrek Saar

Jaa, mul on jah protseduuriline palve istungi juhatajale. Me ilmselgelt nägime kõike seda, mida üldiselt Riigikogu kodukorda kirjutades kindlasti ja seda riiki luues tauniti. Riigikogu kõnetool, kust kõneldakse mitte ainult oma poliitiliste oponentidega, vaid ka Eesti rahvaga, et Riigikogu kõnetoolis kasutatakse väljendeid, mis on ilmselgelt üle teatava piiri, mida viisakad inimesed ei kasuta. Ja siin, ma arvan, et on Riigikogu juhataja kohustus sellele kolleegide tähelepanu juhtida. Kui te panite tähele, milliste sõnadega Mart Helme seda kõnet alustas, siis ma arvan, et oleks olnud põhjust juhtida tema tähelepanu sellele, et me võiksime jääda üksteise vastu siiski viisakaks. Rääkimata sellest, et Mart Helme loomulikult ei ole selle seaduseelnõu mõttest aru saanud, aga see ei ole juhataja kohustus talle seda selgitada.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma panin tähele ja lausa panin kirja, et üks esineja alustas terminiga "poolearulised" ja temale eelnev esineja lõpetas "vastutustundetud". Üks esineja lõpetas "mõttetu referendumiga" ja teine alustas "mõttetu jutuga". Nii et ma kutsun, kolleegid, teid tõepoolest üles siit olema oma sõnakasutuses väga korrektsed vastastikku. Jevgeni Ossinovski, kas protseduuriline küsimus?

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üks esineja lõpetas mõttetu referendumiga ja teine alustas mõttetu jutuga. Nii et ma kutsun kolleegid teid tõepoolest üles siit olema oma sõnakasutuses väga korrektselt vastastikku. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline.

15:34 Jevgeni Ossinovski

Mul on vastusõnavõtt, kuna minu ...

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, palun! See õigus on.

15:34 Jevgeni Ossinovski

Esiteks on siiski kaks erinevat asja, mis poliitilises vaidluses on, kas keegi leiab, et kellegi sõnavõtt või seisukoht on mõttetu ja teine asi on võrrelda demokraatlikult valitud Eesti Vabariigi parlamendiliikmed ja siin esindatud poliitilisi jõudusid repressiivsete totalitaristlike režiimide peavooludega. Seda teile märkuseks.

Aga vastusõnavõtt, tõepoolest, härra Helme sõnad ju kinnitavad seda, mida ma ütlesin, et prioriteedid on mujal, kui ta ise tunnistas, et teda ajendas, käivitas pulti minema küsimus rahvahääletusest, mitte viirusest. Ja see kindlasti vastab tõele ka sellepärast, et minu jutust ja sotsiaaldemokraatide ettepanekust tal ka ei olnud õnnestunud aru saada. Meie ei ole nõudnud karme piiranguid, vaid vastupidi, ütlesime, et üks asi – ja see ongi selle eelnõu eesmärk –, mida on võimalik teha selleks, et vältida üleüldisi sotsiaalseid piiranguid, millel saab olema väga suur ühiskondlik hind majanduslikus mõttes ja laiemalt sotsiaalselt, üks asi, mida saab teha, et seda vältida, on haiguspäevade hüvitamine. See tegelikult võimaldaks inimestel jääda vabatahtlikult koju ja sellisel viisil saada viiruskontrolli alla ilma nende piiranguteta.

Ja ühtegi sisulist põhjust, miks seda ei peaks otsustama, tegelikult ei suutnud tänased ettekandjad keegi tuua. Räägitakse, et kõik on nagu nõus, aga otsustatakse ja mõeldakse. Selles mõttes tuleb tõele au anda, et härra Helme vähemasti tunnistas, et tema on sellele haigete inimeste kojujäämise kompenseerimisele vastu. Tema arvab, et inimesed ei vaja raskel ajal toetust, kui nad koju jäävad koroonahaigusega. Vähemasti sai pilt selgemaks. Ma tänan!

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleeg, ma ei saa kuidagi teie märkusega nõustuda. Kommunistlikke parteisid on täiesti demokraatlikes riikides ja kommunistlike ideid levitavaid erakondi on täiesti demokraatlikes riikides. Aga lähme edasi tänase päevakorraga. Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 244 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 244 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust, on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on tänane esimene päevakorrapunkt läbitud, läheme edasi. 


3. 15:40 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) teine lugemine

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 SE teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

15:40 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teiseks lugemiseks oma 26. oktoobrini 400 910. novembri istungitel.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduskasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudsel ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-lt SKP-st võrreldes 33,8%-ga tänavu. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 2. novembriks esitati eelnõule Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 43 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjon koostas ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on suures osas ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Samuti muudatus seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretransporti jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaajaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu, millega vabastada Eesti sadamatesse sisenevad laevad 50% ulatuses veeteetasude maksmisest alates järgmise aasta 1. aprillist kuni järgmise aasta lõpuni ning kompenseerida riigieelarvest see saamata jääv tulu.

Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Komisjon jättis Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Muudatusettepanekute arutelul edastas Rahandusministeeriumi esindaja täiendavat teavet ettepanekute ja nendes toodud katteallikate kohta, mis oli aluseks komisjoni seisukohtade kujundamisel.

Olulisemad neist põhjendustest olid järgmised. Pensionide vabastamine tulumaksukohustusest keskmise vanaduspensioni ulatuses mõjutaks ainult neid pensionäre, kelle pension ületab keskmist vanaduspensioni. Tulujaotuse mõttes õiglasem meede on erakorraline pensionitõus, millest võidavad pensionärid, kelle pension jääb alla keskmise.

Kohalike omavalitsuste toetusfondis on teedele kavandatud baasiks 29,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lisaeelarvega eraldati täiendavalt 30 miljonit eurot, mis võrdluses 2021. aastaga näitab kasvu. Muudatusega ei suurendate kohalike teede hoolduseks minevaid vahendeid kaks korda, vaid sisuliselt soovitakse muuta jaotuspõhimõtteid. Tallinna Linnahalli renoveerimiseks on ette nähtud vahendeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aastateks 2022 ja 2023. Koolilõunatoetuse suurendamine riigieelarvest ei suurenda tingimata mahetoidu kasutamist koolidest. Sellisteks muudatusteks on vajalik eelnevalt määratleda täpselt eesmärgid ning need omavalitsustega ka kokku leppida.

Õpetaja arvestuslik keskmine palk on käesoleval aastal 1540 eurot ja see moodustab riigi keskmisest palgast 108%. Õpetajate palga kasv on Eestis olnud üks kiiremaid OECD riikidega võrreldes.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on loomisel EAS-i baasil nii innovatsiooniagentuur kui ka rakendusuuringute programm. Projekteerimiseks on 2021. aastaks juba kavandatud 12,6 miljonit eurot. Ei ole võimalik protsessi nii palju kiirendada. Kavas olnud teeplaneeringud on töös, et võtta kasutusele 20 miljonit eurot täiendavaid vahendeid projekteerimiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumil jääb igal aastal järgi planeeritud õppetoetuste vahendeid. Kutseõppes on suur õppe katkestajate määr. 2017/2018. õppeaastal katkestas kutseõppe 21,7%. Ülikoolidele riigi poolt eraldatav tegevustoetus on määratud ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelistes halduslepingutes ja rahastamise kokkulepetes. Ühele konkreetsele ülikoolile eraldi vahendite eraldamine ei ole võrdväärne kohtlemine kõikide ülikoolide vahel. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada alates 2021. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumile ülikoolide halduslepingutest tulenevate tegevuste täiendavaks rahastamiseks 12,8 miljonit eurot. Seejuures tuleb reaalne tõus 7,8 miljonit eurot. Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele peab toimuma järk-järgult ning selleks on kavandatud kokku kaheksa miljonit eurot, et toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel.

Kehtiv riigikaitse arengukava 2017–2026 näeb ette, et välja arendatud võimed peavad olema elutsükli jooksul vastavuses Eesti riigikaitse ressursilise võimalustega. Kaitseministeerium arvestab rannarannikukaitsevõime arendamisel ette antud eelarveliste vahenditega ja lähtub kinnitatud riigi eelarvestrateegiast 2021–2024.

Lisaeelarvega eraldati 2020. aastaks Maaelu Edendamise Sihtasutusele 200 miljonit eurot, selleks et pakkuda põllumajandus ja toidusektorile ning maheettevõtjatele erinevaid majandusmeetmeid, mis aitaksid leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. 2020. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks on eilsel rahanduskomisjoni ettepanekul ette valmistatud muudatusettepanek, millega eraldatakse põllumeestele 12 miljoni euro suurune toetus.

Lisaeelarvega eraldati 2020. aastaks vaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile turismisektori toetamiseks 25 miljonit eurot, millest 5,7 miljonit eurot suunati oktoobris turismisektori toetamiseks 2020. aasta kevadel kriisimeetmest välja jäänud sihtrühmadele. Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu kaudu kavandatakse toetus kohalikele omavalitsustele kergliiklusteede rajamiseks viie miljoni ulatuses. Eelarvesse on kavandatud 2021. aastal 4,2 miljonit eurot eelarvega sõlmitud juurdepääsuvõrkude passiivse lairibataristu toetusmeede, millega 2023. aasta lõpuks peaks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsu võrguga liitumise võimaluse 40000 aadressi. Lisaks on kavandatud vahendid taaskavast viimase miili ühenduste väljaehitamiseks.

2020. aasta riigieelarves kavandati vahendeid aktsiaseltsi Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks selleks, et muuta põlevkivienergiat keskkonnasõbralikumaks, asendades järk-järguliselt põlevkivi otse põletamise teel elektri tootmine põlevkiviõli ja elektri koos tootmisega.

Riigikassa ei saa edasi laenata kohalikele omavalitsustele turutingimustest soodsamalt, sest muidu rikutakse konkurentsireegleid. Laenu andmisel peab riigikassa aluseks võtma ikkagi turu keskmise marginaali. Kuna marginaali arvel võitu ei saaks, on mõistlik ikka kohalikele omavalitsustele laenu andmine jätta pankade ülesandeks. Turutõrget laenu saamisel ei ole, et keskvalitsus peaks konkurentsi sekkuma ja erasektori võimalusi teenuseid pakkuda vähendama.

Aastal 2020 otsustas Vabariigi Valitsus palkasid mitte suurendada. Lisaks vastavalt majandusprognoosile on palgatulu kasv peatunud 2020. aasta kõigis teadustegevusalades ja hooajalise tegureid arvesse võttes on keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanenud. Pensionide solidaarsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit, kus esimese samba pensioniõigused sõltuvad 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab esimese samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku. See seadus hakkab rakenduma järgmise aasta 1. jaanuarist.

Tallinna Haigla projekteerimiseks vajaminevad kulud on esialgu kavandatud Euroopa Liidu 2021+ vahenditest ja arvestatud aastast 2022. Vabariigi Valitsusele esitati pikaajalise hoolduse kontseptsioon 2019. aasta novembris. Välisvahendite uues perioodis Euroopa Liidu 2021+ on kavandatud pikaajalise hoolduskoormusega seotud tegevuse rahastamine. Laenukoormuse suurus on arvestatud tänaste tulude ja kulude juures. Seda vähendades tuleks vähendada ka kulutusi.

Riigieelarve seaduse § 28 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. Seega kajastatakse aastase eelarve teksti paragrahvides otseselt riigieelarve vahendite kasutamisse puutuvat. Aitäh!

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

15:50 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud ettekandja! Kõigepealt ma teen ettekandjale ühe täpsustuse, et riigieelarves ei ole 1,9 miljardit investeeringuid, vaid 963 miljonit. Kohalikud omavalitsused teevad oma investeeringuid oma eelarvest, mida rahastatakse kas laenude või oma tuludega, neid riigieelarve  koosseisu arvata ei ole õige, nii et ärge eksitage. Aga ma küsin, ma küsin selle asja kohta natuke täpsemalt. Te mainisite Tallinna Linnahalli. See on aastatel 2022–2023, aga eelarve seletuskirjas on selline rubriik nagu toetused omavalitsustele, seal on Tallinna Linnahall 2021. aasta real, millegi pärast, 20 miljonit. Ma küsingi, et mida selle 20 miljoni eest tehakse, ilmselt projekteeritakse, mida projekteerib, mida projekteeritakse, kas kontserdimaja, konverentsikeskust või mõlemad koos? Aitäh!

15:53 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, täpsustuse eest ja küsimuse eest! Sa äkki aitad mul, mis punkti all oli meil parandusettepanek? Seda, kui küsida minu käest, et mis täpselt projekteeritakse, siis vastus on, et seda rahanduskomisjonis küll ei ole kordagi arutatud, mis Linnahallist tulevikus peaks tulema. On olemas kokkulepped Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna vahel, et sellel kümnendil renoveerida Linnahall ja on olnud mitmeid erinevaid arutelusid, mis selles hoones peaksid olema, alates konverentsikeskusest ja lõpetades kontsertsaalidega ja vahepeal on olnud ka, kevadel, enne koroona tulekut Eestis oli ka üks eraettevõtja. Tallink Group oli valmis Tallinna linnaga läbirääkimisi alustada. Tallink Group renoveerib Linnahalli ja ehitab sinna ka laevadele sadama. See projekt on tänaseks küll seisma pandud. Aga aga 20 miljoni investeeringu on loomulikult on kõigepealt selle hoone tänase olukorra hindamine ja projekteerimised, aga mis täpselt sinna projekteeritakse ja see on, see objekt on täna ikkagi Jõgeva või ... on Tallinna linna omandis ja seda otsustab Tallinna linn. 

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

15:53 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Te küll mainisite selle aasta eelarvet ja võimalikke toetusi põllumajandusse. Põllumajandusettevõtted tegid ettepaneku, et see toetus võiks olla kaks korda suurem, ja mina tegin rahanduskomisjonile ettepaneku, et see toetus võiks olla vähemalt nn üleminekutoetuse määras ehk 15,3 miljonit. Ja üleminekutoetuse selline märgiline tähendus on sellele valitsusele minu arust kogu aeg on olnud nagu oluline. Miks siis ikkagi ei leitud seda vähemalt 15,3 miljonit, rääkimata sellest 22-st või 24 miljonist, mida põllumajandusorganisatsioonid ise ettepanekuna tegid. Ja kui MES-i kaudu oleks võib-olla jäetud mõned toetused näiteks teede-ettevõtetele andma, et oleks jätkunud ka seda raha laiemas mõttes nende kriisimeetmete jaoks, mis jõuaks otse ettevõtjani. Aitäh!

15:54 Aivar Kokk

Aitäh! Hakkame tagantpoolt peale. MES-i meede oli, kui oli rahanduskomisjonis arutelu selle kokku siis 200 miljoni laenu ja toetuste võimalus läbi MES-i, siis oli see esialgu väga kriitiline ja arvati, et põllumajandussektoris, ainult põllumajandussektorile on see liiga väike sektor ja eelarve, lisaeelarve arutelul oligi lõpuks kokkuvõtte, et seda toetust võivad küsida kõik maal tegutsevad ettevõtted. See "maal tegutsevad" tähendas seda, et sealt väljas olid Tartu, Tallinn ja üks Tallinna külje all olev omavalitsus, ülejäänud omavalitsustes tegutsevad ettevõtted said sealt küsida, see on vastus sellele.  Seda teedeehitajat ma ei tea, ma ei tea, kes teedeehitaja sealt laenu sai, aga ma ütlen, et. Aga teine pool on see. Ma pean tunnistama, et täna ma pean kiitma kogu rahanduskomisjoni, kahe kahel korral järjest on rahanduskomisjon oma otsusega, oma ettepanekuga toetanud põllumajandust. Eelmine aasta oli top-up'i 5 miljonit lisa ja see aasta 12 miljonit lisa. Ma ei ole saanud ühestki valdkonnakomisjonist rahanduskomisjonile ettepanekut, ma olen saanud küll fraktsioonidelt ja ja Riigikogu liikmetelt neid ettepanekuid, aga kõik valdkonnad kindlasti arutatakse läbi ka valdkonnakomisjonides. Mõne teema kohta me tavaliselt ka küsime valdkonnakomisjonidest seda informatsiooni. Aga ettevõtjana ma ütlen, et ikka 12 miljonit on 12 miljonit. Ma tänan sinu ettepaneku eest, see 15,3 oli vist, kui õigesti mäletan. Aga ma arvan, et veel mõned nädalad tagasi me rääkisime, viiest, siis me rääkisime 10-st ja lõpuks me suutsime kokku leppida 12 miljoni peale. See täna tehtud komisjonipoolne otsus ja ma usun ja loodan, et järgmine nädal, kui 2020. aasta parandusettepanekud siin saalis on, siis konsensuslikult kõik seda toetavad. Tänasel hetkel ma saan öelda, et 12 miljonit on komisjoni poolt konsensuslikult toetuse saanud siin saalis. Kas järgmiseks aastaks veel teise ja kolmanda lugemise vahel leitakse võimalust ja vahendeid, seda tänasel hetkel ei julge ma välja öelda. Hetkel neid, see, mille arvelt seda katta, ei ole kokku lepitud. Kui leitakse see katteallikas, siis on võimalik selle teema juurde veel tulla järgmistel nädalatel. Aitäh!

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun.

15:57 Hanno Pevkur

Aitäh! Hea Aivar! Ma usun sinu ettenägemisvõimesse ja kindlasti sa oled selles osas oma seisukohti korduvalt väljendanud. Samas, rahvusringhääling juba sinuga loo tegemise ajal teadis, et riigieelarve teine lugemine on juba läbitud. Minule teadaolevalt me veel püüame seda arutada siin.

15:58 Aivar Kokk

Jaa ma kohe vastan sulle, sa saad edasi veel, aga lihtsalt, kui ringhääling ... Okei! Kui Ringhääling loeb valesti lugu, kus oli kirjutatud 2020 ettevalmistamine teiseks lugemiseks, ja kirjutab sinna 2021 oma tarkusest, ma kuulasin ise seda saadet, ma tean, mis sinna saadetud oli. Pressis oli õigesti kirjutatud. Vabandust!

15:58 Hanno Pevkur

Härra istungi juhataja, kas ma saan oma 40 sekundit tagasi ja palun? Ma tänan! Aga ma tuleksin oma küsimusega selle juurde ka, mis on su enda seisukohad tihtipeale olnud ja mida sa oled siin on ka varasemalt Riigikogu kõnetoolis väljendanud, et kui Riigikogu näeb kusagil muret või valitsuse viga, siis tuleb see parandada. Ja sellest tulenevalt, kui vaadata, et me oleme kahe miljardiga miinuses eelarves, siis ma küsin sinu käest, kes peaks Riigikogus siis vastutama rahanduspoliitika kujundamise eest, rahanduskomisjoni töö korraldamise eest, kuidas sulle tundub, kas see ei ole viga, et valitsus on kahemiljardilise miinuse meile siia eelarvena toonud ja sinu arvates on see igati okei, et nii suur eelarve defitsiit on ja rahanduskomisjon ei pidanud vajalikuks seda eelarve defitsiiti vähendada. Aitäh!

15:59 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata seda seisu, mis oli septembri alguses, kui kõik ministeeriumid olid esitanud oma soovid 2021. aasta eelarvesse, siis ma võin julgelt öelda, et nende läbirääkimiste juures olin ma ka kui rahanduskomisjoni esimees ja kärpimine oli väga suur. Ja kuskil hetkel oli ka see koht, kus oli see tunnetus, et kui veel kärpida, siis tuleb kellegi või millegi arvelt seda kärpida. Kui vaadata tänast kogu maailmas toimuvat, siis ka siin meie lähiriikides me alati oleme ka Saksamaad endale eeskujuks toonud kui korraliku eelarvedistsipliiniga riiki, siis me näeme väga selgelt, ka Saksamaa on läinud seda teed, et on laenu juurde võtnud, et turgutada majandust ja kui laenu võtmise enamus vahendid lähevad kas investeeringuteks või siis täna nii kui ka lisaeelarveski näiteks palgatoetusteks, et mingil perioodil toetada nii tööandjad kui töövõtjad, et sellest majanduse kriisiolukorrast kergemalt välja tulla, siis tänasel hetkel on see kaks miljardit see number, mis siin laua peal on. Kas see aastate pärast suurenema peaks, siis ma ütlen oma arvamuse, et kui sellist sama hullu kriisi kui kevadel oli, ei tule, siis kindlasti on täna antud ka ülesanne ju valitsusele, et RES-i arutelul peab olema kokkuhoiu laua peal, mitte mitte laristamise eelarve, nii et ka see eelarve kindlasti, võrreldes lisaeelarvega, on väga korralikult ja kokkuhoiu eelarve.

16:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

16:01 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Peaminister täna infotunnis ütles, et ta lükkab ümber, et õpetajate palk on neljaks aastaks külmutatud. Kui ma vaatan valitsuse eelarvestrateegiat, siis see ütleb väga üheselt, et õpetajate palk säilib praegusel tasemel. Kui ma vaatan eelarve seletuskirja, siis seal on ka jutt sellest, et tuleb hoida taset. Kes nüüd eksitab, kas peaminister või eelarvestrateegia ja eelarve seletuskiri?

16:02 Aivar Kokk

Jah. Ma arvan, et ma olin praktiliselt kõikide eelarve läbirääkimiste juures ja seal küll oli kokkulepe, et räägiti 2021. aastast ja sellest aastast, et külmutatakse kõik palgad, sealjuures ka õpetajate palk. Tänasel hetkel, kuidas sinna tuli, see on neljaks aastaks, see küsimus on meil arvan, et ka kõigil koalitsioonipoliitikutel, et see on näpukas. Aitäh!

16:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

16:02 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma ettekandes nimetasite, et ükski Riigikogu saadiku ja fraktsiooni tehtud muudatusettepanek ei leidnud rahanduskomisjonis toetust. Samal ajal te kiitsite rahanduskomisjoni liikmeid, sealhulgas isegi opositsiooni omasid, et oli konstruktiivne ja tubli töö ja suutsite komisjoni poolt esitada mitmed muudatusettepanekud. Kas te avaksite natuke seda teemat, kuidas on see võimalik, et on meil rida muudatusettepanekuid fraktsioonide ja Riigikogu liikmete poolt ja ükski ei sobi? Mis neil siis viga on või miks neid ei saa arvestada?

16:03 Aivar Kokk

Aitäh! Ma vaatan muudatusettepanekutele, siis see on see õige vastus, et muudatusettepanekuid ühtegi ei oleks toetanud. Kui me vaatame teistpidi, ma ka oma ettekandes ja Urmasele vastuses ütlesin, et näiteks põllumajanduse sektori, erinevate sektorite valdkondade toetuseks on küll selle aasta eelarve parandusena sisse viidud 12 miljonit ehk enamik toetusesoove, mis põllumajandussektori soovid on, on siin kirjas. On ka teemasid, mis kindlasti tulevad veel teise ja kolmanda lugemise vahel. Siin on ettevalmistamisel eelnõu ja kui komisjoni liikmed seda toetavad, siis ta saab siia laua peale hääletamisele tulla. On näiteks, et kui me sellest aastast vabastasime lisaeelarvega metsandusega tegelevatele inimestele 5000 eurot tulumaksuvabaks, siis on ette valmistatud minu palvel ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes põllumajandussektoris tegutsevad, ka nendele oleks järgmisel aastal vabastus, aga see ei mõjuta otseselt 2021. aasta eelarvet. Tulumaksu tagastust saab küsida alles 2022, kui tuludeklaratsioon esitatakse. On teemasid, mis on lahendatud, on teemasid, mida lahendatakse, ja on ka veel teemasid, mis on õhus, mis ei ole leidnud kokkuleppeid või kompromisse, kelle või mille arvelt neid kulusid katta.

16:04 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

16:05 Liina Kersna

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täpsustuseks: te tõesti ütlesite väga korrektselt, et OECD riikidega võrreldes on meie õpetajate palgad väga kiiresti kasvanud, aga hoolimata sellest kasvust on jätkuvalt Eesti õpetajate palgad OECD riikidega võrreldes ühed kõige madalamad. Aga ma küsida tahan hoopis koolipsühholoogide teemal. Te olete ajakirjanduses öelnud, et sotsiaaldemokraatide ettepanek koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks on teile sümpaatne. Seal oli küll 11 rahvasaadikut, kes selle ettepaneku tegid, neist kaks olid tõesti ka sotsiaaldemokraadid. Ja me teame, et 36% koolides on ainult koolipsühholoog. Sama seadus ütleb meile, et riik peab tagama abi vajavale lapsele seitsme päeva jooksul psühholoogilise toe tasuta. Mis on teie plaan, kuidas me saaksime nii, et oleks koolides, igas koolis koolipsühholoog? Sest ma saan aru, et seda ettepanekut te praegu ei toetanud. Aitäh!

16:06 Aivar Kokk

Aitäh väga hea küsimuse eest ja aitäh selle küsimuse eest! Kui sa mu käest küsid, tõesti see on mul hinge peal ja see on üks valdkond, mis ei ole naljaasi, vaid väga oluline. Ja me teame ka, millised juhtumid on olnud viimastel aastatel ka meie lastega. Ja ma suhtlesin sel teemal ministritega, kõige rohkem haridusministriga. Hea haridusminister kinnitas mulle, et tema eelarves on need vahendid olemas, et seda koolipsühholoogide teemat toetada. Nüüd on seal mitu erinevat ju küsimust, et üks on, mis ei ole, tegelikult ei ole ka mina lõplikku vastust saanud ka iseendale, et ma olen küsinud mitmete Riigikogu liikmete käest ja ka koolipsühholoogide käest, et üks teema on, et kahes ülikoolis neid koolitatakse. Teine on see, et kui nad kooli lõpetavad, siis neil on aasta vaja tööd teha, enne kui saavad omale, kuidas õigem on, vist tunnistus. Ja kolmas küsimus on see, kas peaks omavalitsusi hoopis toetama, et nad saaksid psühholoogi oma koolidesse võtta. Ma saan aru, et haritud psühholooge on vähe. Et mis on see tegelik, kõige kriitilisem koht, et see suurusjärk on siin ju mitmesaja tuhande euro juures, mida on küsitud, on suuremaid ja väiksemaid numbreid. Ma pean ka tunnistama seda, et see huvigrupp, kes selle valdkonnaga iga päev tegeleb ja kes selle probleemiga meie juurde on tulnud, nii ma saan aru, et nii sinu kui ka mulle helistanud, ei ole teinud, nad on suhelnud kahe ministeeriumi ametnikega, aga tundub, et ministriteni see mure ... Ei, ma lihtsalt ütlen, et ma küsisin veel eelmine nädal sellelsamal teemal, ma tunnistan, et me proovime veel järgmise nädala alguses sel teemal arutada ja otsida, siis ma ka palusin haridusministril, et ma näeksin seda kohta, kus koha peal see võimekus on, et me ei pea, kas me peame siis teise ja kolmanda lugemise ajal otsima sinna vahendeid või mitte. Aitäh, Liina! 

16:08 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

16:08 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Praegune keeruline aeg tervishoiust seoses selle COVID-19-ga on toonud meie teadvusesse rohkem kui siin mõned ajad tagasi selle, mis roll on meditsiiniõel meditsiinis. Ja 11 Reformierakonna liiget tegid ettepaneku tõsta medõdede palkasid, anda selleks haigekassale raha juurde. Lihtsalt niisugune fakt, et Eestis on täitmata praegu pea 600 õe töökohad ja see lisapinge ähvardab õdede puudust veelgi suurendada jne. Väga mõistlik ettepanek Ma küsin teie käest otse: kas see teema tekitas teil ka mingisugust diskussiooni komisjonis ja mis oli see põhiline argument, mispärast see toetuseta jäi? Aitäh!

16:09 Aivar Kokk

Aitäh! Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis haigekassale on seal ka ette nähtud lisatoetus. Otse ei saa riik kahjuks õdede palgaraha anda, need on lepingud haigekassa ja haiglate vahel. Me saame küll läbi haigekassa nõukogu teha ettepanekuid ja soovitada, et need lepingud avatakse ja leitakse sinna juurde vahendid, aga praegusel hetkel on järgmiseks kolmeks aastaks ka haigekassale lisarahastus nii eelarves kui RES-is ette nähtud.

16:09 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

16:09 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tegelikult lähengi kahe eelmise küsija tuules. Kui me teame, et riigi võlakoormus on nüüdseks 6,6 miljardit ja iga Eesti inimene peab siis kandma sellest 5100 eurot, mis on väga suure osa inimeste jaoks väga suur summa. Ja kui me mõtleme, et mis see inimene siis tegelikult selle eest vastu saab, kui me riigieelarvet vaatame, et tänases tervisekriisiolukorras me teame, et 15 aasta pärast haigekassa puudujääk saab olema 900 miljonit. Me teame seda, kuulnud teie käest, et 35 miljonit lisa näiteks õdedele ei ole võimalik eelarvest leida. Me teame seda, et koolipsühholoogidele lisaraha ei ole võimalik leida. Aga minu küsimus ongi, et tervis ja vaimne tervis, mis on väga olulised küsimused. Mida siis inimene saab sellest eelarvest?

16:11 Aivar Kokk

Eelarvest on ju väga palju, eks see kogu eelarve on ju Eesti inimeste jaoks. See ei ole, ei ole Riigikogu liikmete jaoks, kui me vaatame, ka tervishoius on haigekassas on siin päris korralik summa, mis järgmise aasta eelarves suurendatakse ka riiklikku toetust. Pluss see, et tervishoiu investeeringut järgnevatel aastatel on ligi miljard. Kas need kõik õnnestuvad ja mis aastaks viimane haigla, mis siia kirja on pandud läbi kuni 2027. aastani ka valmivad ja kõik nad ka Euroopa Liidu vahenditest toetust saavad, see küsimus selgub siis, kui Euroopa Liidu fondid on avatud ja otsused tehtud. Aga see eelarve on tervishoiule kindlasti kõigi aegade üks suurimalt pööratud tähelepanu. Aga see on muidugi, tunnistan sulle, et see on rohkem betooni kui inimestesse.

16:12 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

16:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Kindlasti auväärt rahanduskomisjon arutas põhjalikult, mis on see strateegiline vaade selle eelarve tegemisel, et kuidas on niimoodi juhtunud, et Eesti on kukkunud rahanduspoliitika või eelarvepoliitika priimusest kõige sügavamale põhja. Mis need kaalutlused on? Järgmine aasta on meie struktuurne puudujääk Euroopa suurim, pluss veel mitut sarnast näitajat. Mis see tarkus on? Kas on nii, et struktuursest miinusest lihtsalt kasvatatakse välja ja tuleb lillemeri, nagu ütles rahandusminister? Kas on nii? Aitäh!

16:13 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Mul on hea meel, et sa oled osalenud alati kõikidel rahanduskomisjoni istungitel ja alati ka aktiivselt. Vahest tuleb ka sind niimoodi heas mõttes vaigistada, et lasta ka teistel küsimusi esitada. Eks see on alati kahe teraga mõõk. Ühelt poolt oleme täna ikkagi, sõltumata sellest, et ühelt poolt nagu laenukoormus protsentuaalselt kasvab, Euroopas kõige väiksema laenukoormusega riik. Teiselt poolt ma olen sinuga, Jürgen, kindlasti selles ühte meelt, et lillemerd ja helesinist taevast rohelist muru kindlasti on raske praegu on näha. Järgmistel, järgnevatel aastatel kuskilt tuleb püksirihma pingutada ja teatud otsused teha. Nii nagu enne oli juttu ka haigekassa teemal.

Ja tuletan meelde siin Riigikontrolli ettekannet alles eelmisel nädalal. Eks need otsused on ees, mida suudetakse sellise maksukoormuse juures Eesti elanikele pakkuda. Ühel hetkel tuleb seda ausalt tunnistada, et kui palju on võimalik ja kui palju mitte. Aga eks see on alati aruteluteema ja tagantjärele tarkus, kas oleks pidanud teatud investeeringuid tegema varasematel aastatel, kas on nüüd õige aeg või on viie aasta pärast õige aeg neid investeeringuid teha.

Ja milliseid investeeringuid kellelegi vähem või rohkem meeldivad, eks see sõltub ka koalitsioonist ja arusaamistest. Selge, et koroona tõi meie eelarvesse raskused, kui natuke enne seda oli juba miinuspool näha. Aga kui me näeme, et kõik ülejäänud Euroopa riigid on ka oma laenukoormust tõstnud ja tõstavad ka järgmisel aastal, laenavad juurde, siis ei saa me olla ainuke saar siin keset Euroopat, kes ühtegi senti juurde ei võta ja proovime ikka ära elada, sest näed, su kolleegid küsivad sotsiaalvaldkonda ju toetusraha.

16:15 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

16:15 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja, tuleb küll nentida seda, et Jüri Ratase valitsused ükski ei ole pidanud püksirihma pingutama, vaid on toimunud päris laiaulatuslik raha laialijagamine. Ja selle tõttu ei saa olla ka nõus selle vaatega, et kirjutame igaks juhuks eelarvestrateegiasse nullid ehk mitte mingit tõusu ehk külmutame ja siis need poliitiliselt vajalikud kulud märgime kuidagi ära. Sellisel juhul ei ole võimalik planeerida mõistlikult riigi ... läbi aastate, mis teeb tegelikult murelikuks. Ja teine on see, et prioriteetide üle me võime alati siin saalis vaielda ehk raha ei ole ilmast nagu lõpuni kadunud, aga see ei tähenda seda, et võib võtta lihtsalt laenu ja teha ebamõistlikke asju, aga üks asi, mis mulle nagu avalikust ruumist meenub, on see, et on räägitud Tallinna-Tartu rongiühendusest ja läbi selle, et tuleks kurvid õgvendada, et Lõuna-Eesti vahel ja Tallinna vahel saaks kiiremini liikuda rongid. Kas te oskate öelda, millise rea peal on raha selleks, et enne seda, kui Tartu-Tallinn elektrifitseeritakse, õgvendatakse ka kurvid, selleks et saada kiiremini rongiga sõita? Aitäh!

16:16 Aivar Kokk

Aitäh! Eesti Raudteel on investeeringud ja raha eelarves olemas, kui sa vaatad, see ei ole küll eriti suur summa, aga projekteerimisraha ja koos elektrifitseerimise projektiga on ka see õgvendamise teema ja kindlasti on neid piirkondi, kus õgvendamisi ei tehta, terve raudtee lõigus täispiirkiirusega rongid sõitma ei hakka, on kohti, kus ei ole mõistlik võib-olla õgvendada ja siis rong sõidab mõned kilomeetrid natukene aeglasemalt. Aga eelarves siin on olemas, kui ma õigesti mäletan, kas 6 või 8  miljonit on selle koha peal olemas. Aitäh! 

16:17 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Laanet, palun!

16:17 Kalle Laanet

Aitäh hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Eesti päästeala töötajate ametiühingu juhatus pöördus käesoleva aasta septembris vähemalt kahe Riigikogu komisjoni poole ehk riigikaitsekomisjon, rahanduskomisjon. Nende palve sisu oli tõsta siis Päästeameti päästjatel madalam brutokuupõhipalk Eesti keskmisele tasandile. Ja teie koalitsioonilepingus on see punkt väga selgelt välja toodud, et see on teie eesmärk. Riigikaitsekomisjon konsensuslikult toetas päästjate ettepanekut, saates teile selleks kirja. Ma ei tea, kas te arutasite rahanduskomisjonis seda päästjate ettepanekut või mitte, aga igatahes muudatusettepanekut te sellest ei teinud. Sellest tulenevalt viis Riigikogu liiget tegi eraldi muudatusettepaneku ja ma loen siit, et komisjoni seisukoht on: jätta see arvestamata. Minu küsimus teile, et miks te koalitsioonilepingu punkti ei taha täita?

16:18 Aivar Kokk

Aitäh! Eelkõige tuleb alustada sellest, et me arutame valitsuse poolt esitatud riigieelarvet ja teiselt poolt siis täna riigieelarve parandusettepanekuid, mis on teinud nii komisjon kui ka Riigikogu rahanduskomisjon. Kas sa saad öelda, mis parandusettepaneku number on? Kui me siit vaatame, siis aastatel 2020 otsustas Vabariigi Valitsus palkasid mitte suurendada. Lisaks vastavalt majandusprognoosile on palgatulu kasv peatunud 2020. aasta kõigis tegevusaladel ja hooajalisi tegureid arvesse võttes on keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanenud. Kõige suurem palga muutus oli päästjatel 2019. aastal, kui valitsuse otsusega eraldati Päästeametile palkade konkurentsivõime parandamiseks ligi 20 protsenti lisaraha palgafondi. Võrdluseks, 2018. aastal oli keskmine päästjate põhipalk 810 eurot brutos, siis 2019 tõusis 1004 euroni. Käesoleval aastal oli keskmise palga tõus 6%, mis on 1067 eurot brutos.

16:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

16:20 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie fraktsioonis on Mihhail Lotman, kes oma ühes loengus "Ööülikoolis" Dostojevskist siis defineerib raha, et raha, see on vermitud vabadus. Ja Mart Laar omal ajal soovis eelarve tasakaalu isegi põhiseadusesse raiuda, ma ei tea, kas nende täiendavate küsimustega te rahvahääletusele selle panete, aga praegune eelarve, mida te esitlete ja mida te peate heaks ja meid kriisist üle aitavaks tegelikult rikub kõiki neid põhimõtteid, mida konservatiivne eelarvepoliitika võiks sisaldada ja mida konservatiivne erakond Isamaa on varem esitanud. Nimelt Eestis kasvab võlakoormus konkurentsitult kõige rohkem võrreldes teiste riikidega. Eestist on saamas Kreeka. Kui te nüüd päris ausalt ütlete, mis te sellest arvate? Ja kas te tunnete ennast natuke süüdi?

16:21 Aivar Kokk

Aitäh, Anneli! Huvitav, ettevõtja, kes on läbi aastate võtnud laenu, küll laevade ostmiseks küll kõigeks muuks, küsib täna, et miks võetakse laenu mingisuguste investeeringute tegemiseks hetkel, kui me teame, et hinnad on langenud, investeeringuid on kasulik teha ja läbi aastate on paljud investeeringud tegemata jäänud erinevatel põhjustel. Üks oli kindlasti euroalale minek, oli vaja kõik enne nõudeid ja norme täita, siis kui me jõudsime euroalasse, siis on kogu aeg mingid tingimused ette antud ja tänasel hetkel on kaheks aastaks lõdvendatud eelarvetingimusi. Ja võib-olla on üks aeg see, kui teha ära need investeeringud, mis aastatega on tegemata jäänud. Kui olla alla 10% laenukoormusega riik ja siis võtta 10% laenu juurde, siis loomulikult tundub, et see kasv on ju meeletu, lausa kaks korda. Aga kui vaadata Euroopa Liidu riikide keskmisest laenukoormust, siis see number algab kaheksaga ehk 82 või 83 on seal ja oli selle aasta alguses. Tänaseks on see number kindlasti juba tõusnud. Et kui siit su hea kolleeg Urmas küsis raudtee kohapealt või teie enda erakonna endine juht ja peaminister Andrus Ansip lubas ju Tartu linnapeale kohe valmis ehitada 2 + 2 tee Tallinna ja Tartu vahel, siis need investeeringud oleks tehtud selle sajandi algusest, siis ma olen seda mitmel korral siin öelnud, et selle raha eest saab täna 10 kilomeetrit ehitada. Alati on erinevad ajad ja tingimused ja võimalused ja mina ei süüdista ühtegi eelmist valitsust või otsuseid, sest nad tehti sel ajahetkel ja selliste võimaluste ja teadmiste juures. Tänasel hetkel on otsustatud, et on võimalus väga olulised investeeringud ära teha. Kui seda laenu võetakse ainult elamiseks, siis ma, Annely, olen sinuga nõus, siis see on vale. Või kui seda laenu võetakse investeeringuteks, siis on see õige. Aitäh!

16:23 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun teine küsimus!

16:23 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eelarve on nüüd esitatud uuel kujul, tegevuspõhisena. Ja me oleme siin esimese ja teise lugemise vahel komisjonis ka seda põgusalt käsitlenud, seda uut ülesehitust. Ma püüan sellest aru saada, aga ma olen ikkagi kimbatuses. Ja ma küsin teilt selle asja kohta. Täna on päevakorral see haridusministri suure erasõitude teema. Kui need kulud kõik kokku lüüa lisaks ministri palgale, autojuhi palk, bussiliising, erisoodustusmaks, kõrgepalgaliste nõunike palgad – nõunikud, ma mõtlen, mis tegelevad ministri eraasjadega –, siis me saame sellise, ütleme, ministri isiklike asjadega seotud kulud kokku, see on arvestatav kulu haridusministeeriumi eelarves. Ja ma mõtlen, et mis programmi all see on, see üks programm võiks olla haridus- ja noorteprogramm, kus see võiks olla, või siis teine programm, tõhus riik, kus see võiks ka olla. Kumma all? Kogu haridusministeerium on jagatud programmideks. Kumma programmi all see ministri eraasjadega seotud kulu on?

16:24 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, väga hea küsimuse eest! Ma loodan, et järgmine kolmapäev äkki on Mailis siin ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. Sa oled ise ka rahandusminister olnud ja mul on hea meel, et teie erakond on teinud ühe eelnõu projekti, mida eilne rahanduskomisjon toetas siia saali saatmiseks, et rohkem läbipaistvamaks riigieelarvet teha. Ja me oleme mitmel korral arutanud ka sellelsamal teemal, et siin saalis on täna mitmed kohaliku omavalitsuse endised juhid. Kui kohalikel omavalitsustel on eelarves väga selgelt palgafond eraldi, majanduskulud eraldi ja kõik muud on seal eraldi, siis täna riigisüsteemis on see, et ministeeriumis on palk ja majandus kokku pandud.

Me püüdsime septembrikuus saada ka sisendit, et kui suured siis on majanduskulud, mille alla näiteks auto bensiinikulud ja autoliisingud ja kõik muud lähevad, mida sa, hea Aivar, küsisid. Me selle numbri, suurusjärgu saime ja sealt 1,7% lõpuks ka kokkuhoiupoliitikat teha, ehk 10 miljonit tagurpidi arvutades siis saame ka majanduskulu kokku. Aga ei saa kindlasti õigustada, kui ajakirjandus räägib tõtt. Selliseid kokkuleppeid võib-olla on peaministri ja ministri vahel, ega ma ei oska öelda. Igatahes tööandja alati lepib kokku. Tööandja on muidugi ministeeriumidele siin Riigikogu. Kui Riigikogu aktsepteerib sellist olukorda, siis on see Riigikogu otsus. Eraettevõtluses on see omaniku või tegevjuhi otsus, kuidas ta kellegi on tööle võtnud ja millistel tingimustel. Õige on see, mida Mailis Reps vastas, et erisoodustusmaks on makstud. Aga see on makstud auto kasutamise pealt, mitte millegi muu pealt. Aitäh!

16:26 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

16:26 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siis jätkan Reformierakonna fraktsiooni kohtumist rahanduskomisjoni esimehega. Eesti Panga endine ase ..., endine president härra Ardo Hansson, kes on oma väljaütlemistes alati väga konservatiivne ja tagasihoidlik, on andnud ülikarmi hinnangu tegelikult tänasele eelarvepoliitikale. Tsiteerin: "Eestlastele, kes on ammu harjunud oma maa korras riigirahandusega, on ilmunud pilt šokeeriv ja häiriv." Šokeeriv. Kui laenukasvu saab põhjendada sellega, et see laenukoormus oli väga madal, siis mitte millegagi ei saa põhjendada tegelikult eelarve struktuurset puudujääki, mis on Euroopa Liidu kõige suurem 6,7%, 1,8 miljardit. Ja kindlasti ei ole argumendiks ka viidatud COVID, sellepärast et Eesti on saanud selle COVID-iga suhteliselt hästi hakkama võrreldes Euroopaga. Ütle mulle, mis on need kolm peamist põhjust, mis tingisid nii suure, Euroopa Liidu kõige suurema struktuurse puudujäägi. Aitäh!

16:28 Aivar Kokk

Aitäh, Toomas, hea küsimuse eest! Eks me peame tuletama, kui endised kolleegid maavalitsuse ajal oli meil natuke lihtsam, aga kui sa linnapeana läksid linna juhtima, siis sul oli ka olukord, kus eelmised võimulolijad olid laenanud päris korraliku koormuse. Siin on alati see arutelu kahepoolne. Ühelt poolt on teatud aegadel tehtud kindlasti ka valesid otsuseid. Kas need otsused on tehtud valesti viimastel aastatel või on see tehtud viimasel kümnendil või sellel sajandil mingil kohal? Seda võib igaüks vaadata erineva nurga all ja tänaseks hetkeks tulem on see, et kui me oleks täna olnud enne selle aasta algust laenukoormusega 80%, meie riik, et siis me ei oleks paljusid neid teemasid arutanud sellisena nagu täna. Kuna me aasta alguses laenukoormus oli alla 10%, siis me ja nüüd see laenu võtmine lisaeelarve ka ja arvestades ka järgmise aasta eelarvet, on loomulikult need numbrid keeranud kõik pea peale. Aga see, millest me ka alustasime, oli see eelarve, mis eelmise, enne Riigikogu valimisi vastuvõetud eelarve ehk 2019. aasta eelarve on andnud ka palju aluseid selleks, millises olukorras me hetkel eelarvenumbritega oleme. Aitäh!

16:29 Aseesimees Siim Kallas

Vilja Toomast, palun!

16:29 Vilja Toomast

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma tulen korraks tagasi selle 35 miljoni juurde, mida me oleme küsinud haigekassale lisarahastusena ja millest saaks õdedele palka maksta. Tahan öelda, et see 35 miljonit ei ole laest võetud. See on tegelikult üles kerkinud läbirääkimistel, kui töövõtjad, tööandjad ja haigekassa on pidanud järgmise kahe aasta kollektiivlepingu läbirääkimisi. Ja see nende palkade tõstmine ei sõltu haigekassa ja tervishoiuasutuste vahel sõlmitud lepingutest, vaid ikkagi ennekõike sellest, kas haigekassa saab kehtestada tervishoiuteenustele hinnad sellisel määral, et need sisaldaksid ka kõrgemaid palgakomponente. See on kommentaar, aga kuna sellest on juba juttu olnud, siis ma küsin teise küsimuse teise muudatusettepaneku kohta, mis puudutab Tallinna Haiglat. Täna kuulsime, et Sotsiaalministeerium on võtnud palgale projektijuhi, Tallinnas töötab Tallinna Haigla projektijuht, aga riigieelarves järgmiseks aastaks pole ühtegi senti Tallinna Haiglale ette nähtud. Nii et miks te ei toeta siis vähemalt seda 5-miljonilise raha eraldamist Tallinna Haiglale?

16:31 Aivar Kokk

Aitäh! Tallinna Haiglale on arvestatud investeeringuid alates 2022. Kui rääkida haigekassa teemal ja sellest 35 miljonist, siis tuleb kõigile, head Riigikogu liikmed, tuletada meelde, et lisaeelarvega me andsime valitsuse reservi päris korraliku summa raha. Tänaseks hetkeks on seal veel üle 100 miljoni euro raha, mille kasutamist on võimalik seoses COVID-iga kasutada ja ka haigekassale lisatoetust anda, kui selleks kokkulepped ja lepingud tehakse. Kindlasti on see kokkulepe haigekassa, ühelt poolt peab olema haigekassal rahastusvõimalus, aga kindlasti on see haiglate ja haigekassa vaheline kokkulepe ja õdedele maksavad ikkagi palka haiglad vastavalt nende õdede ja haiglate vahelistele lepingutele.

16:32 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

16:32 Liina Kersna

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Jätkan eelmise küsimuse diskussiooni. Muuseas, minu postkastis on Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja koolipsühholoogide ühingu poolt saadetud kiri, 26. oktoobril, mis on läinud kultuurikomisjonile sotsiaalkomisjonile, sotsiaalministrile, haridus- ja teadusministrile palvega rahastada kutseaastat. Ma küsisin sel teemal ka sotsiaalministri käest, kas nad on juba oma kolleegiga sel teemal kohtunud. Sotsiaalminister ütles, et nad plaanivad seda õige pea teha, aga veel ei olnud. Selles mõttes on antud selgelt märku oma probleemist. Aga ma tahan rääkida või küsida vaimse tervise teemadel. 70% Eesti elanikkonnast tunnistab, et koroonaaeg on mõjunud halvasti nende vaimsele tervisele. Teie jälle ütlete, et meditsiinivaldkond on väga palju raha saanud, aga vaimse tervisevaldkond siiski väga vähe. Ma küsin ikkagi üle: kas teie hinnangul on oluline toetada ka nüüd koroona tingimustes inimeste vaimset tervist?

16:33 Aivar Kokk

Aitäh! Vastus on lühidalt: jah. 

16:33 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

16:33 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Pean tunnistama, et ega ma oma eelmisele küsimusele päris vastust ei saanud, miks ühtegi fraktsiooni või Riigikogu liikme poolt tulnud muudatusettepanekut ei arvestatud, aga lähen konkreetsemaks. Esitasin ka ise ühe muudatusettepaneku, mis puudutas 100 miljoni eurosuurust laenuandmist omavalitsustele riigi poolt, et luua selline meede, et anda siis soodsatel tingimustel nii nagu ise riik saab null või ligi nullintressiga laenu ja anda see omavalitsustele edasi. Ja põhjus on siis selles, et kriisi ajal omavalitsuste tulud on langenud ja langevad ilmselt ka edaspidi, kellel siis väheneb tulumaksu laekumine reaalselt, kellel prognoosi järgi tuleb vähem kui planeeriti, samal ajal on olulisi investeeringuid vaja teha. Et teie ettekandest sain aru, et seda ettepanekut ei toetatud. Kas te palun selgitaksite, mis see põhjus on, miks me ei taha omavalitsusi kriisi ajal aidata ja majandusse lisaraha anda?

16:34 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean siit tulema siis selle aasta lisaeelarve juurde kõigepealt, et öelda, et valitsus ei soovi omavalitsusi toetada, ei ole õige. Kui tulla sinu parandusettepaneku juurde, siis on see teine pool, eks, et aga selle aasta lisaeelarvest, tuletan meelde, et 30 miljonit teedele, 70 miljonit investeeringuteks, 30 miljonit seoses COVID-iga sotsiaalvaldkonnas, viis miljonit lammutuspool, rääkimata siis 72 miljonit ka veel KredExi kaudu korterelamute toetus ja kõik muud. Kindlasti on selle aasta eelarvega omavalitsustel olnud toetused, mille investeeringumahtu ja investeeringuid suures osas tegelikult realiseerima hakatakse järgmisel aastal. Kui rääkida sellest, et kuidas oleks võimalik 100 miljonit läbi valitsuse toetada omavalitsusi laenu andmisel. Kui me sinuga vestlesime, siis oli jutt, et praegusel hetkel küsitakse juba 1,6 protsenti, oli sinu lause, ligi 2. Arutelu juures jõudsime KredExi teema juurde, kus KredEx-is täna alla kahe protsendi laenu ei anta. Samas on väga selgelt täna ka öeldud, et riigikassa ei saa edasi laenata kohalike omavalitsuste tulutingimustest soodsamalt, sest muidu rikutakse konkurentsireegleid. Laenu andmisel peab riigikassa aluseks võtma ikkagi turu keskmise marginaali. Kuna marginaali arvelt võitu ei saaks, on mõistlik ikkagi omavalitsuste laenu andmine jätta pankade ülesandeks. Turutõrget laenu saamisel ei ole, et keskvalitsus peaks konkurentsis sekkuma, erasektori võimalusi teenuseid pakkuda, vähendada. Ma olen nõus, et kui tekib sama olukord, mis kevadel me arvasime, me kartsime, et tekib erasektoris, et pangad lihtsalt ei anna laenu, siis on kindlasti võimalus, kui Riigikogu selle otsustab, läbi KredExi ka omavalitsustele sellist toetust anda tänasel hetkel vähemalt seal omavalitsuses, kus mina volikogus olen, kolmelt pangalt küsisime, kas tekib mingit probleemi ja ma pean tunnistama, et pakkumine oli alla kahe protsendi. Küll mitte see number, mis sa ... 1,6 ei olnud, oli isegi sellest mõni gramm väiksem, aga loomulikult võrreldes sellega, mis laenu me küsisime. Eelmine aasta oli see kallim.

16:37 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

16:37 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan selle eelarve tasakaalu teemal. Me kõik siin saalis enam-vähem teame, et inimesed jagunevad kolmeks: optimistid, pessimistid ja realistid. Sama kehtib ka eelarve tuleviku suhtes, nii laias laastus. Kõige optimistlikum lause siit puldist on kõlanud, ma ei mäleta, kes seda ütles, aga öeldi, et laene ei peagi kunagi tagasi maksma. Nüüd Eesti Pank ja eelarvenõukogu nõuavad eelarve tasakaalu viimist kiiremini, kui see eelarve praegu seda tagaks, järgmise aasta eelarve. Ja see tsitaat on, et Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks ja on võtta mõistlik eesmärgiks, et tuleb tulud kuludega kooskõlla viia. Mis te sellest mõttest arvate? Kas te ise olete pessimist, realist või optimist? Ma pean silmas pangainimeste mõtet.

16:38 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata selle aasta märtsist alates iga kuu Eesti Panga poolseid prognoose, siis ma loodan, et ma ei eksi, et iga kuu muutub see prognoos, mis oli eelmisel kuul. Kui täna keegi täpselt teab, milline olukord on järgmise aasta veebruaris-märtsis-aprillis-mais või juunis siis ma usun, et see inimene võib saada maailma üheks rikkamaks inimeseks, sest ta teeb kindlasti väga õigeid ja ainuõigeid otsuseid. Kui täna, arvestades seda, et jaanuarist-veebruarist on meil Eestis vaktsiin olemas ja selle viirusega võitlus lõppeb enne kevadet, siis kindlasti võib Eesti Panga soove vaadata sellise pilguga, nagu nad on välja pakkunud 2023. Nii kaua kui me ei tea tegelikkuses, mis hetkel Euroopa ja maailm sellest kriisist väljub, täna prognoosida ja öelda, et homme või ülehomme on selline majandusolukord, kus majandus tõuseb ja rahad maksudest laekuvad tunduvalt paremini ja kiiremini, on ma arvan, ennatlik, sest tegelik ju selle aasta koroonakriisi mõju ei ole veel, ma usun, ka ei omavalitsuste ega ka riigieelarve veel tunnetanud sellisel moel, kui oleks olnud kevadel. Me kartsime, väga suur sektor väiksemapalgalisi inimesi on töötuks jäänud ja töötuks jäämas, olgu selleks siis kõige rohkem pihta saanud turismisektor või mõni muu sektor, ka järgmine aasta kindlasti on ehitussektor ja ehitusmaterjalide tootmine ka sealt võib-olla ka ehitusmaterjali müügi poole. Investeerimismahud Eestis järgmine aasta on selgelt erasektoris väiksemad kui tavaline keskmine. Ma julgeksin öelda, et ma kindlasti ei ole pessimist ja ma arvan, et ma olen realist, aga täna öelda, milline majandussituatsioon on järgmisel aastal samal ajal, mina loodan optimistina, et me oleme viiruse seljatanud ja majandus on tõusuteel ja siis on võimalik ka kiiremini jõuda tasakaalu, aga seda sisse kirjutada ja öelda, et nii on, ja täna siin kõva häälega öelda, see sõltub ikka väga sellest, kuidas me selle kriisiga hakkama saame.

16:41 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

16:41 Signe Riisalo

Aitäh! Tulen ikkagi tervishoiuteenuse rahastamise juurde tagasi. Nii palju kui mina olen aru saanud, haigekassa taotlus oli 178 miljonit. See, mis riigieelarvest praegu paistab, on 143 miljonit. Ehk seal on lõtk sees. Ja selle lõtku katmiseks oleme meie teinud muudatusettepaneku õdede rahastamiseks 35 miljonit. Aga ma saan aru, et haigekassale on öeldud, et teil on ka reserv, mida kasutusele võtta. Kurioosne on selle juures see, et 112 miljonit sellest on tegelikult haigekassal olemasolev raha, mida eriolukorra ajal kasutada ei saanud. Ehk sisuliselt nad saavad enda olemasoleva raha kasutusõiguse selle eelarvega ja circa 30 000 eurot lisaks, isegi natukene vähem ... Vabandust! 30 miljonit, natuke vähem, lisaks. Kas see on kriisioludes, kus meil on tervisekriis, piisav ja mõistlik, et tagada tervishoiuteenuse jätkusuutlik tagamine inimestele?

16:42 Aivar Kokk

Ma kindlasti täpsustan, et see raha, mis on haigekassal kasutamata jäetud, see raha on suures osas ikka lisaeelarvega eraldatud kriisist väljumiseks. Ja kui kriisist väljumiseks ei ole hetkel seda vaja olnud ja kasutusse läinud, siis loomulikult kasutatakse seda, kui on vaja järgmisel, ülejärgmisel või üleülejärgmisel kuul seda kasutada.

Ma tulen siit uuesti selle juurde, et eelmisel nädalal minu arvates Riigikontroll esimest korda siin saalis selgelt ja julgelt ütles välja, et tegelikult me ei ole julgenud välja öelda, millist teenust me selle raha eest suudame oma inimestele pakkuda. Teine on see, kas see raha, mida me läbi teenuste saame, on ka kõige paremini ei kasutatud või mitte. Ja kolmas on see, et kas on kõik read osaliselt või kuskilt on neid vahendeid, nii nagu õdede palgast me räägime, et võib-olla on mingid read, mis on ka alarahastatud. Loomulikult, kui küsida ükskõik milliselt riigiasutuselt, kas tal on veel 10 või 20 miljonit puudu, siis kindlasti samal hetkel endise kultuuriministrina ma näen, et noogutatakse kohe, öeldakse, et just nii palju on puudu ja veel teine samapalju oleks vaja juurde.

16:43 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

16:43 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Minu küsimus on kohalike omavalitsuste tasandus- ja toetusvalemi kohta. Kas ma saan õieti aru, et kaevandusõiguse tasu kompenseerimine langeb võrreldes käesoleva aastaga? Ma leidsin valemist sellise koefitsiendi nagu 0,847, kui ma õieti mäletan. Aitäh!

16:44 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Pean tunnistama, et ma pean sellele küsimusele vastama kirjalikult. Läbirääkimiste ajal eelarves sellist kohta küll ei olnud, võib-olla see, et on kuskil mingi teistmoodi kompenseerimine, seal võib olla see koht, et ka keskkonnatasude pool omavalitsustel teiselt poolt kompenseeritakse, et võib-olla ühelt realt on tõstetud teisele. Aga kui sa lubad, ma vaatan selle üle ja vastan sulle kirjalikult. Aitäh!

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Annely Akkermann.

16:44 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te vihjasite, et mina endise ettevõtjana ei peaks kartma laenu võtta, ja oma vastuses minu kolleegile Toomas Kivimägile viitasite ka Pärnu linnale. Mu elukutse on tõesti finantsjuhtimine ja 28-aastase karjääri jooksul ma olen ikkagi tohutult laene võtnud ja mul puudub igasugune hirm investeerimislaenu võtmiseks. Küll aga ma ei saa nõustuda praeguse eelarvega laenu võtmisega püsikulude katteks, sest sellest 2 miljardist, mis laenu võetakse, on eelarves kokku umbes miljard otsimise peale kaetud investeeringutega. Ja see miljard on enamasti seotud Euroopa Liidu rahadega ja ainult 300 miljonit sellest 2 miljardist, võib mööndustega öelda, et need on koroonakriisist ülesaamiseks. Ma pakun, et kusagil miljard on ikkagi sellist laenu, millega kaetakse püsikulusid, ja sellega ei saa nõustuda. Pärnu linnas oli täpselt samamoodi, kui oli eelmine kriis 2008. Pärnu linn ei kohandanud oma püsikulusid ja raha oli täiesti otsas 2009. aasta lõpuks ja siis tuli hakata koondama, kärpima, lampe välja lülitama. Miks te nii teete Eesti riigiga?

16:46 Aivar Kokk

Küll oleks hea, kui ma saaks üksi otsustada, mis 13 miljardiga Eesti riigis saab teha või mitte teha. Jumal tänatud, et sellist otsust ei ole mitte kunagi ühele inimesele Eesti riigis antud, et ikkagi see on 101 inimese otsus siin suures saalis. Seal investeeringute mahtu on jah erinevalt lugemist ja arvutamist ja arutelul loeb igaüks natuke erinevalt, mina loen sealt 1,4 miljardit kokku ja 600 miljonit on tõesti sellist kohta, mille üle võib vaielda, kas need on jooksvad kulud või mitte jooksvad kulud. Igal juhul selle eelarve arutelu käigu lõpus oli see kokkulepe, et järgmise aasta RES-i arutelul peab olema kärpeplaan ja 2022 eelarve juures tuleb arvestada sellega, et struktuurne tasakaal, eelarve tasakaal igalt poolt peaks kiiremas korras ka tagasi tulema. Mis aastal see täpselt jõuab, selgub ikkagi sellest, milline majanduslik olukord on järgmisel aastal ja järgnevatel aastatel Eestis. Aitäh!

16:47 Aseesimees Siim Kallas

Kristina Šmigun-Vähi, palun! 

16:47 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kas tänane laristamine püsikulude katteks ja meeletu laenukoormuse kasv ei tee teid murelikuks? Milline saab olema meie Eesti tulevik ja kas teile ei tundu, et me orjastame ennast ära, kui me nii palju laenu võtame?

16:48 Aivar Kokk

Aitäh, Kristina, väga hea küsimuse eest! Ei, ma ei karda, et me orjastame. Me ikka oleme jätkuvalt Euroopa kõige väiksema laenukoormusega riik. Kas kõik otsused, mis siin on eelarves, ja laenuküsimused, et kas need on õigustatud ja hästi lähevad? Tänagi küsiti siin mõne ministri tegevustest ja kulude kattest. Kindlasti ei ole siin eelarves 100% läbipaistev ja kõiki kulusid ette näha on võimatu, ükskõik, kes seda eelarvet ette valmistab ja läbi töötleb, siis iga rea taha iga eurot ei oska märkida. Ma ei karda seda, et tänasel hetkel laenukoormus oleks selline, et me nüüd homme oleks pankrotis ja riik enam ei suudaks eksisteerida. Kuidagi on kõik ülejäänud riigid, kelle laenukoormus on üle kolme korra suurem, ka ellu jäänud ja majandatud. Loomulikult, kui keegi minu käest küsib, siis laenu tuleks võtta ainult investeeringuteks ja nendeks investeeringuteks, mis tulevikus raha kokku hoiavad.

16:49 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

16:49 Signe Kivi

Aitäh! Austatud ettekandja! Märkisite oma ettekandes, et eestikeelsele haridusele üleminek peab toimuma järk-järgult ja et eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on riigieelarves ette nähtud 8 miljonit. Teame, et senine üleminek on kestnud 30 aastat. Reformierakond seisab ühtse eestikeelse haridussüsteemi eest alates alusharidusest. See on selge eesmärk konkreetsete tähtaegadega ja ühiskond on selleks valmis. Küsimus puudutab probleemi teist poolt. Nimelt vajavad täna toetust ka Eesti koolid, kuhu täna muu kodukeelega noored õppima lähevad. Vastava märgukirja saatsid eelmisel sügisel meile Ida-Virumaa eestikeelsed koolid. Reformierakonna fraktsioon tegi sellesisulise muudatusettepaneku eelarvesse 1,5 miljoni ulatuses. Milline oli komisjoni arutelu ja kas te toetate seda muudatusettepanekut? Aitäh!

16:50 Aivar Kokk

Kas sa oskad öelda, mis number parandusettepanek oli? (S. Kivi selgitab saalist.) Ma saan aru, et kas see oli nüüd see 5 miljoni oma? See oli sinu ettepanek? (S. Kivi selgitab saalist.) (Juhataja: "See on number 13 äkki.") Jaa, see on number 13, just. Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele peab toimuma järk-järgult ning selleks on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, et toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel. Sellest 3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse eesti keele lisaõpe, mis sauti toetab sujuvat üleminekut eestikeelsele haridusele. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50-sse täiendavasse vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu algklassidesse jõudnud programm jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui ka Tartus. Aitäh!

16:52 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, teine küsimus, palun!

16:52 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa oled korduvalt rõhutanud taristuinvesteeringute tähtsust ja ma loodan, et te olete silmas pidanud ka 2 + 2 maanteed Via Balticat. Samas eelarvest peegeldub vastu minul ainult kolm miljonit eurot, et kas see on see kogu suuremeelsus ja prioriteetsus, mida sellega valitsus üles näitab või on kuskil veel peidetud mingi raha Via Baltica jaoks? Selles kontekstis, kui sa räägid, kui hästi ja odavalt saab riik laenu võtta, kas sa pead mõistlikuks, näiteks täna on tugevalt laual siis Nurme-Libatse PPP-projektina, mis lõppkokkuvõttes kindlasti läheb riigile oluliselt kallimaks, kui seda rahastada riigieelarvest. Kas selle laenu andmise soodsate tingimuste juures on see mõistlik? Ja viimane sellega seotud küsimus, väga tihedalt seotud. Aasta tagasi üks mees nimega Aivar Kokk siinsamas puldis, samas positsioonis olles, lubas, et kui mina olen rahanduskomisjoni esimees ka aasta pärast, siis ma luban oluliselt läbipaistvamat ja loetavamat riigieelarvet. Küsisin kolleegi käest, kes asjaga kursis, ütles, et asi on läinud hullemaks.

16:53 Aivar Kokk

Aitäh! Ma ei tea, kas hullemaks läinud, lehekülgi on ikka kõvasti juurde tulnud, võrreldes aastatagusega. Kas on kõik nii, nagu me oleme soovinud? Kindlasti mitte. Vaidlused ja läbirääkimised on Rahandusministeeriumiga kestnud pikalt ja ma usun, et tänu sellele, et teie erakonna poolt on üks eelnõu tulnud, mis järgmisel nädalal siin saalis ka arutellu tuleb, liigutakse ka Rahandusministeeriumis selgema läbipaistvama eelarve poole, eks seal on ka erinevad arusaamad, et see, kes istub siit majast, teistest majadest, nemad tahaksid, et võiks olla veelgi vähem ridasid ja me loomulikult soovime, et ridasid oleks siin rohkem lahti kirjutatud, et enamus Riigikogu liikmetest vähemalt sellest aru saaks. Aga kui rääkida 2 + 2 teede investeeringutest, siis jah, sellel koalitsioonil on selge nägemus, et need 2 +1 teed, need lõigud, kus kuskil on, mina sõidan iga nädal mitu korda seda, neid 2 +1 teelõike, kus ma sõidan tavaliselt 80-ga, kus võiks 110-ga sõita, sest keegi auto sõidab ees ja möödasõiduvõimalust ei ole ja minu arust on need palju ohtlikumad kui tavaline 1 + 1. Projekteerimise vahendeid on ligi 20 miljonit. Häda on täna olnud see, et Maanteeamet ei ole suutnud, võib-olla ei ole ka neile antud õigust ja võimalust ja vahendeid valmistada ette nii palju teedeehitusprojekte, et järgmiseks aastaks on projekteerimiseks leitud vahendid ja lisaks veel viis miljonit eelarves juurde pandud tavaprojekteerimisele ja suuremad summad on öelnud projekteerijad. Kui ei ole Eestis väga palju neid projekteerijaid, kes 2 + 2 teid suudavad projekteerida, et siis läheks selle projekteerimishind kõrgemale, nii et ma loodan, et järgmise aasta sellel ajal, kui me siin arutame, on ehitusprojektid valmis ja nende peale saab kahakata ehituseks raha arvestama riigieelarvesse ja ehitushankeid välja kuulutama.

16:55 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Saare, palun!

16:55 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on nüüd jätkuvalt kohalike omavalitsuste teemal ja kohalike teede rahastus. Eelarve eelnõus on üks rida – juhtumipõhised, rahastus 20 miljonit ja üks muudatusettepanek oli ka, et jagada see raha võrdselt kõikide omavalitsuste vahel, et omavalitsused saavad ise otsustada. Praegusel hetkel tundub, et see 20 miljonit ei ole päris omavalitsuste otsustada, mis seisukoht komisjonil oli, et ei võiks võrdselt valemi alusel jagada KOV-ide vahel? Aitäh!

16:56 Aivar Kokk

Aitäh! Juhtumipõhiste – teede, investeeringusoove küsiti kõikidest omavalitsustest ja Valdade-Linnade Liidu poolt ja see edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on täna selle nimekirja saatnud ka rahanduskomisjonile, seal oli 20-st miljonist investeeringutega kaetud siis natuke üle10 miljoni euro. Et need arutelud toimuvad rahanduskomisjonis teise ja kolmanda lugemise vahel. Aitäh!

16:56 Aseesimees Siim Kallas

Taavi Rõivas, palun!

16:56 Taavi Rõivas

Aitäh! See on päris huvitav, et te rõhutate, et isegi peale Eesti riigi võlakoorma neljakordset tõusu oleme ikka kõige väiksema laenukoormusega riik Euroopas. Aga praeguse valitsuse teenet ei ole selles küll kopka eestki, sellepärast et ühtlasi oleme me praegu just ka kõige suurema defitsiidiga riik kogu Euroopas. Ja plaanite seda ka järgmisteks aastateks, kui majandusnäitajad prognooside järgi kasvavad. Ja kui me vaatame, kuhu see täiendav laenukoormust läheb, siis te ütlete, et see peaks minema ainult investeeringuteks, aga ometi on eelarves investeeringuid alla miljardi, umbes sama palju kui ka varasematel aastatel, suuri vahesid ei ole, aga vaat, laenukoormust on kohe mitme miljardi jagu, ja järgmistel aastatel samamoodi. Ehk siis tegelikult läheb see laen jooksvateks kuludeks, mis kerivad aastast aastasse ja mis ka peale seda, kui praegune valitsus ammu juba läinud on, seda miinust edasi tekitab. Mu küsimus on: miks te seda teete? Kas tõesti kuidagi nagu tasakaalule lähemale ei saanud? Aitäh!

16:58 Aivar Kokk

Aitäh! Väga hea küsimus! Sa natukene tulid hiljem, pooli oma erakonna liikmete küsimusi ei ole kuulnud, aga eks kõikides erakondades on ju arusaamised ka investeeringutest ja kõigest muust kahte lehte. Üks pool on see, mis vaatab inimest ja sotsiaalvaldkonna poole, kuhu on vaja raha toetada. Me just pikalt rääkisime haigekassa toetusest ja 35 miljonist sinna, praegu on seal üle 100 miljoni toetuse poole peal raha. Eks see ongi selline koht, kus kriisiolukorras tuleb teha otsuseid. Kõik otsused, kas need on õiged või mitte, seda näitab tulevik.

Jah, ma olen sinuga nõus selles, et kuna eelarve ei ole veel selline, nagu me sooviks läbipaistvuselt, siis on kohti, kus me ei näe, kus koha peal midagi ka on ära peidetud. Me oleme siin küsinud ja proovinud saada selgust nii palju kui võimalik sellest eelarvest, ridadest. Kindlasti on neid kohti, kus on võimalik kokku hoida. Ja ma tuletan veel kord meelde seda, et selle eelarve üleandmise eel oli ka see kokkulepe, et järgmise aasta aprillis RES-i arutelul peab olema ka kokkuhoiuread kirjas, kus koha pealt järgnevatel aastatel iga aastaga kokku hoitakse. Valitsemiskulud ei saa kasvada sellises tempos, nagu nad täna kasvanud on.

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

16:59 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on seotud ühe teie vastusega. Ja see puudutab nüüd tulumaksuvabastust metsameestele ja tulumaksuvabastust põllumeestele. Kui see kevadine muudatus vastu võeti, et metsameestele viietuhandeline tulumaksuvabastus, ma olen väga rahul, see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadus sai täidetud. Nüüd on see asi, et me kohe esitasime ka suvel sisse ju selle eelnõu, mis puudutab põllumeeste tulumaksuvabastust 5000, mis on nüüdsiiamaani seisnud jaa ma saan aru, et seda nüüd sellesse eelarvesse, mida me täna käsitleme, ei taheta sisse panna. Aga nüüd ongi see, et teie vastus sellele küsimusele, et te olete esitamas omapoolset ettepanekut. põllumeeste tulumaksuvabastusest. Samal ajal see ettepanek on rahanduskomisjonis sees juba ammu, juba neli kuud. Et kuidas te seda kommenteerite?

17:00 Aivar Kokk

Aitäh! Täpselt nii ongi, et sinu poolt oli väga hea ettepanek tulnud. Nagu sa ka saad aru, et see otseselt ei mõjuta 2021. aasta eelarvet kuna tulumaksu tagastus toimub tuludeklaratsioonide alusel järgmise aasta ... 2022. aasta kevadel. Lihtsalt et kuna ongi rahanduskomisjonis eelnõu sees, siis rahanduskomisjon võtab selle laua peale ja püüab selle otsuse ka jõuda siia saali, et järgmise aastaga on see teema laualt maas, et kas üks ühele sellisena, nagu sa oled esitanud, sul oli seal kaks rida, kui ma õigesti mäletan. Selle üle meil komisjonis olid ettevalmistatud esimese lugemise arutelud ja erinevatel erakondlikult nii opositsiooni- kui koalitsioonipoliitikutel oli oma arvamus, et see arutelu tuleb laua peale ja et see seadus järgmisel aastal ka kehtima hakkaks. See oli see, mis ma proovisin selle sõnumi sulle öelda, et see ei ole kuhugi kadunud, vaid see otsus, et põllumeestest füüsilisest isikust ettevõtjatel oleks ka samasugused tingimused kui on metsameestel.

17:02 Aseesimees Siim Kallas

Kristen Michal, palun!

17:02 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siin kolleegidega nõus, et see, et Eesti laenukoormus vihiseb mühinal üles, on sarnane võib-olla ainult paarile riigile sel sajandil, kes on olnud rängas finantskriisis, ja kindlasti on pigem Eesti senist rahandusloogikat arvestades ebatavaline. Aga ma tahan küsida ühe teise asja kohta, mida valitsusjuht Jüri Ratas, teilegi tuttav isik, nimetas prioriteediks, öeldes, et see eelarve murrab lõplikult koroona selgroo, rääkides, et Tallinna Haigla on järgneva aasta kõige suurem investeering. Vaatasin, oh häda, ei senti ega eurot ei ole selle jaoks. Tulime appi, tegime ettepaneku 5 miljonit panna ettevalmistamiseks. Ma arvan, et te olete minuga nõus, et eurorahade kasutuseks tegelikult see aeg on ju kaunis piiratud. See tähendab seda, et juba täna tuleks tegutsema hakata. Kas te olete minuga nõus, et see ettepanek on väga vajalik ja loodate, et see läheb läbi? Aitäh!

17:03 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu sa tead ka Tallinna Linnavolikogu liikmena, et Tallinna Haigla on, paranda, kui ma eksin, aga see peaks olema Tallinna linna oma tänasel hetkel. Ei ole või? Ja riigi poolt on toetus investeeringuks planeeritud alates 2022, rahaline toetus. Valitsuse poolt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium ja Tallinna Linnavalitsus oma vahenditest alustavad eeltöödega. Selle jaoks nad ei ole lisavahendeid juurde küsinud.

17:03 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun!

17:03 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa viitasid ka oma vastustes mitu korda Riigikontrolli ülevaatele, mida Janar Holm siin eelmine kolmapäev tutvustas. Me kuulasime rahanduskomisjonis hiljuti ka peaministrit teemal "Eesti 2035". Ja mu küsimus sulle on, et kui hästi sinu hinnangul see eelarve järgmiseks aastaks, mida me siin praegu arutame, arvestab nende suurte strateegiliste väljakutsetega, mis Eesti ees seisavad.

17:04 Aivar Kokk

Aitäh! Kindlasti see eelarve on start selleks. Kas kõik read, mida vaja oleks, on siin olemas? Kindlasti kuna me täna räägime, et laenukoormust ei saa lõpmatuseni võtta ja lakke minna, siis ka nende otsuste juures tuli arvestada tänast eelarvet ja eelarvedistsipliini, et ühel hetkel on võimalik ka uuesti eelarve tasakaalu jõuda. Ma arvan, et see järgmise aasta eelarve on kindlasti selle poolest võib-olla teistsugune kui eelnevad, et projekteerimiste ja investeeringute ettevalmistamiseks on siin päris palju vahendeid.

17:05 Aseesimees Siim Kallas

Taavi Rõivas, palun!

17:05 Taavi Rõivas

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esimees! No loomulikult võime me ka niimoodi võtta, et lapsed on meie tulevik ja kõik lastele tehtud kulutused lähevad ka investeeringute alla, aga rahanduskomisjoni juhina te küllap teate, et riigieelarve kontekstis on investeeringuid ikkagi väga selge mõiste ja nii nagu Aivar Sõerd enne ütles, vastab sellele mõistele eelarves alla miljardi ehk siis kordades vähem kui laenukoormus kasvab. Aga ma kõrvutasin Ratase ja Helme sõnavõtte eelarve varasematel lugemistel eelarve reaalsusega ja vaatan, et kuhu need investeeringud minema peaksid. Ratas rääkis Tallinna haiglast ja nii nagu kolleeg Kristen Michal äsja ütles, eelarves on Tallinna haiglale täpselt 0 eurot. Ratas ja Helme mõlemad rääkisid ka kiirabi kopteritest. Ja vaatan järele, jälle 0 eurot. Kolmas suurim investeering, mis on Ratase valitsuse prioriteet juba aastast 2016 – palju õnne, viies sünnipäev juba sellel prioriteedil! – ka selle jaoks on 0. Kas ma eksin või rääkisid nad meile hoopis mingist muust eelarvest? Ja kui ma eksin, siis palun juhatage kätte see rida, kus need eelarves need investeeringud kirjas on.

17:06 Aivar Kokk

Aitäh! Ei, sa ei eksi. Kui sa vaatad seda eelarvet, mis praegu meil laua peal on, siis nende ridade peal tõesti järgmine aasta ei ole ühtegi eurot kirjutatud. Kas selle eelarve juures, mis tuleb kolmandale lugemisele, on ka objektide taha numbreid kirjutatud? Vaevalt, aga seal on kirjutatud Euroopa Liidust võimalikud vahendid ja millistele objektidele sealt siis arvestatakse, mis aastaks ja kui suures summas. Aga täna, kui sa küsid mu käest, siis on õige, Tallinna linnale, näiteks Tallinna haiglale ei ole ka järgmisesse aastasse ka Euroopa Liidu vahendeid arvestatud.

17:06 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

17:06 Signe Kivi

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Küsimuse teravik oli suunatud sinna, meie muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsioon, nr 13: 1,5 miljonit. Ja selgitus on siin olemas, loen ette: "Ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on vajalik koolitada õpetajaid, valmistada ette õppematerjale ning teha osapooltele teavitustööd. Muudatusega nähakse ette vahendid Riigikogu otsuse elluviimiseks 2021. aastal. Lisaks on soov täiendavalt toetada eestikeelses koolis mitte-eestikeelsete laste õpitoe korraldamist." Milline oli komisjoni arutelu ja kas te toetate seda muudatusettepanekut?

17:07 Aivar Kokk

Jaa, aitäh! Ma eelmisele küsimusele just vastasin, milline oli arutelu ja milline oli see vastus. Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservist ei oldud nõus seda ettepanekut toetama.

17:08 Aseesimees Siim Kallas

 Jüri Jaanson, palun!

17:08 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et eelarve on nüüd või eelarve projekt on nüüd korralikult räsitud ja tasakaalust väljas ja investeeringuid on seal suhteliselt vähe. Aga ma siiski küsiksin nende investeeringute kohta just selle koroonaepideemiast lähtuvalt. Kui palju neid investeeringuid on sellega seoses eelarves ette nähtud? Näiteks selleks, et ühiskonda lukku panemata saaksime käigus hoida, selleks on hästi olulised maskide ja distantsi hoidmise kõrval ka avalike ruumide väga hea ventilatsioon. Praeguse info kohaselt koolides ja hooldekodudes ventilatsioon just eriti ja ei ole või vähemalt piisavalt hea. Kui palju näiteks on investeeringuid just selle koroonaepideemiaga selliseks toimetulekuks?

17:09 Aivar Kokk

Kui me räägime vendilatsioonist ja ventilatsiooni toimus, siis selge on see, et ruumide õhutamine on üks koroonakriisi ärahoidmise võimalustest, aga kui me vaatame tänasest süsteeme, mis on ventilatsioonisüsteemid tehtud, siis tavaliselt kõikide ruumide ventilatsioonisüsteemid jõuavad lõpuks ühte ja samasse kohta kokku ja sealt püütakse soe ära võtta ja see suunata jälle siia tagasi, siis minu teadmiste juures suured epideemiad, mis kruiisilaevade peal juhtusid või tänu sellele, et ventilatsioonisüsteemid olid ühtsed. Täna on paljudes haiglates viidud teatud osakonnad kõik ruumid omaette sisse-välja puhke peale, et seda viirust mitte levitada läbi niiskuse. Õhus on niiskus ja bakteri ja viiruste elamiseks on kindlasti vaja, et seda viirust on praegusel hetkel on terve suur piirkond haiglaid, kus järjest püütakse investeeringuid teha, et viia paremasse seisu ja uuendada ja renoveerida. Et järgmise aasta on tegevtoetuseks planeeritud 143,4 miljonit Haigekassale. Ja näiteks siit. Ja loodetakse 2022 erinevatest Euroopa Liidu vahenditest kuuele haiglale ka investeeringute mahtu suurendada.

17:09 Aseesimees Siim Kallas

Hanno Pevkur, palun!

17:11 Hanno Pevkur

Aitäh! Jätkates meie eelmist debatti, tegemist on ikkagi ju struktuursete probleemidega, mis meile siit eelarvest vastu vaatavad, ja kuulates ka siin erinevaid vastuseid ja küsimusi, on ka selge, et see 2 miljardit, mis on puudujääk, ja ainult miljard investeeringuid, see tegelikult on enneolematu jama, mis on kokkukeeramisel, just tulevaste põlvede nimel, et kui me tahame natukenegi tulevaste valitsuste elu elamisväärseks teha eelarve koostamisel, siis on ikkagi väga hull seis. Ja tegelikult tahtsin su käest küsida n-ö sellist spordimehe küsimust, kuna sa eelmisele küsimusele väga palju ei vastanud. Mis tunne on, et mis tunne on esitada rahanduskomisjoni esimehena selline eelarve, mis on mitte ainult 2 miljardiga miinuses, vaid ei vasta ka kuidagi ei peaministri ega rahandusministri varasematele väljaütlemistele prioriteetide, investeeringute ja kõige muu osas? Sihukene hea klassikaline spordimehe küsimus: mis tunne sul seal on?

17:12 Aivar Kokk

Aitäh! Sa võrkpallimehena tead väga hästi, et võrkpalli ei mängita ainult ühte minutit, vaid võita on vaja viis geimi, et olla, no kolm võita viiest n-ö, aga tihti on võrdsete mängus vaja viite geimi mängida, et seda kolme punkti kätte saada. Eks selle eelarve juures on üks asi, mille me oleme võib-olla kahe silma vahele jätnud või ka välja ütlemata jätnud. Eks see on praegu, Eesti eelarve on olnud viimased, 15 aastat ju Euroopa Liidu toetusvahendite nägu. Alati siis, kui üks periood lõpeb ja teine pole veel peale hakanud, siis tekib see koht, kus palju investeeringuid peaks tegema, mida on tavaliselt plaanitud Euroopa Liidu vahenditest. Neid vahendeid pole veel avatud ja eelmised investeeringud on kas lõppenud või lõppemas. Ja kindlasti üks aasta, vahest ka kaks aastat on sellised, mis on keerulisemad. Loomulikult, kui ettevõtjana ma ütlen, et mulle meeldiks palju rohkem siin rääkida ees, kui siin investeeringute maht oleks veel miljon otsas. Ja ma olin ka üks läbirääkimiste juures see, kes püüdis seda poolt kõvasti suruda, et investeeringute osa suureneks, aga samas ma nägin ka, et väga palju asju, mida tahaks ja oleks vaja võib olla Eesti riigis investeerida, selleks ei olnud täna valmidust seoses sellega, et ei olnud lihtsalt ehitusprojekte ja nende läbirääkimiste tulemusena on siin vahendeid järgmiseks aastaks, et ette valmistada ka suurprojekte, mida siis 2022 või 2023 alustada. Aitäh! 

17:14 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

17:14 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigikontroll on rääkinud siin saalis väga palju sellest, mis puudutab õpetajate puudust, perearstide, päästjate, politsei. Eile sotsiaalkomisjonis kuulasime Arenguseire Keskuse ülevaadet, mis on Eesti tervishoiu tulevik. Selle eelarve lisast leiame § 9, Eesti Haigekassa eelarve positsioon, kus põhitegevuse tulem hakkab küll nagu miinus vähenema, aga samas Arenguseire Keskuse poolt on toodud välja olukord, kus on see väga suures miinuses, haigekassa. Me ei leia siit eelarvest midagi sellist, mis puudutab hooldekodukoha kergendamist, omastehooldajate teemat, õdede palkasid, õpetajate palkasid. Võib-olla ma sellel hetkel kõndisin kabinetist saali, kui sa ütlesid. Muudatusettepanekuid on 44, mitu neist arvesse võeti?

17:15 Aivar Kokk

Üks. Aga haigekassale on järgmine aasta planeeritud lisatoetust 143,4 miljonit, 2022 – 142, 2023 – 131. Nii et haigekassale lisavahendid riigieelarves on ette nähtud. Aitäh! 

17:15 Aseesimees Siim Kallas

Kristen Michal, palun!

17:15 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jätkame selle Tallinna Haigla teemal. Mul on hea meel, et te olete täitsa selgelt kõigile välja öelnud, et aastal 2021 eelarves ei ole senti ega eurotki Tallinna haiglale. Ja lootus ka välisvahenditele planeerimiseks, mida siin lubati 30 miljonit ja kõike muud, tegelikult on vaid lootus sellest. Ja nüüd mul on küsimus, et kui see seis on selline, nagu ta on, kas mitte poleks siiski arukas eelarvest eraldada raha, et Tallinna linn, kes iganes selle ettevalmistamisega tegeleb, saaks hakata ettevalmistavaid tegevusi läbi viima, ühte-teist seal juba tehakse. Et kui avanevad Euroopa fondid, Euroopas tõesti selline võimalus avaneb, suur projekt ette võtta, siis selle väikese ajaga õnnestuks see kõik ära teha. Et see on Eesti jaoks kindlasti oluline investeering. Mida te soovitate? 

17:16 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Et nii nagu ma enne su küsimusele vastasin, et ühtpidi on see haigla Tallinna linna bilansis ja teistpidi on ka kokku lepitud Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Tallinna linn ühiselt on leidnud võimaluse alustada ettevalmistusi oma vahenditega.

17:17 Aseesimees Siim Kallas

Kristiina Šmigun-Vähi, palun!

17:17 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kristen Michal ja Taavi Rõivas küsisid suuremate investeeringute kohta 2021. aasta riigieelarves, milleks siis peaminister ja rahandusminister eelarve üleandmisel ja tutvustamisel pidasid Tallinna Haiglat ja päästekoptereid. Teie vastustest tuleb aga kahjuks välja, et eelarves seisavad nende ridade peal suured nullid. Kuidas see saab nii olla? Ja teie vastustest tulenevalt ei olegi neid eelarves. Kas me siis ei saa uskuda ja usaldada peaministrit ja rahandusministrit? Aitäh teile!

17:17 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Ma siin veel lause lõppu ütlesin veel ühe lause, et hetkel laua peal olevas eelarves on selle koha peal nullid, teise ja kolmanda lugemise vahel tulevad siia ka Euroopa Liidu vahenditest planeeritavad investeeringud. Millisena nad tulevad, millise rea peale, kui palju tulevad, näeme seda majandus-, ja eelarvekomisjonis aruteludel ja kui me jõuame sellega kolmandale lugemisele siia suurde saali. Ei ole täna sellesse eelarvesse mitte ühtegi Euroopa Liidu vahendite, järgmise perioodi vahendite rahasid pandud. Kui täna prognoosida, siis suure tõenäosusega 2021 enamusloogika järgi on see, et järgmine aasta Euroopa Liidu vahendeid heal juhul sügisperioodil on võimalik kasutama hakata, aga see on heal juhul. 2022 on see tunduvalt reaalsem. Ja need arutelud tulevad rahanduskomisjonil veel teise ja kolmanda lugemise vahel. Aitäh!

17:19 Aseesimees Siim Kallas

Jüri Jaanson, palun! 

17:19 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi selle ... teema juurde, ma ei saa teiega päris nõus olla. Sest ma siin loen, et Tartu Ülikooli füüsikud on testinud maske, kaitsemaske ja nende suutlikkust viirust eemal hoida. Ja selgunud on, et vaid väike osa korduvkasutatavatest maskides kaitseb viiruste vastu. Hoopis olulisem on maskide ja ventilatsiooni koostöö ehk siseruumides on vaja tagada väga hea õhuvahetus. Ja siin ongi see küsimus, miks ma eelmine kord küsisin. Aga nüüd ma küsin ikka selle koroona või epideemiaks valmistumise suhtes. Kui palju on järgmisel aastal kavas inimesi teavitada just maski kandmise sellisest vajadusest ja nendest ohtudest, mis koroonaga seoses on, st kuidas me saaksime hoida ühiskonna, ühesõnaga, vabam, kui me igaüks individuaalselt läheneksime asjale paremini?

17:20 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! See mask, mis mul siin ees on seni, kui ma siit pukist jälle ära lähen, on Eestis toodetud ja kõige turvalisem mask. Siin ühele kolleegile juba soovitasin. Tartus seda valmistatakse ja Tartu Ülikool tegi just selle uuringu, mis avalikustati mõned päevad tagasi. Selle uuringu järgi on selle kaitseefekt on peaaegu 100%, on 90 kopikatega. Ma ei mäleta täpselt seda protsenti, aga 90 koma midagi. On ka ajakirjanduses levinud ja sellel tootjal on järjekord ukse taga. Teine suur heatootja on Softcom, kelle maske ma siin ruumis olen näinud. Aga kindlasti selliste korduvkasutusmaskide juures on üks oluline asi: neid tuleb ikkagi vähemalt kuumas aurus hoida 5–10 minutit, veel parem oleks pesta. Lihtsalt iga päev maski ette panemine ei too sulle turvatunnet.

Kindlasti ma olen sinuga sada protsenti nõus selles, mida sa lugesid, et ruume tuleb õhutada, sest siis see kontsentratsioon viirusel ei saa jääda suureks. Kõik need ventilatsioonisüsteemid, mis on ehitatud eelmisel sajandil, kindlasti toimivad väga hästi sellise viiruse ärahoidmisel, sest sealt ei tule tagasi mitte midagi. Kõik, mis võetakse, see viiakse ära, ja väljast võetakse külm õhk. Aga sellel sajandi ventilatsioonisüsteemid on soojusvahetiga ehitatud. Ja kui soojusvahetil ei ole vahel tehtud süsteemi, mis viiruseid .. Ma loodan järjest kõikidele haiglatele seda süsteemi sinna vahele pannakse.

Ka siin majas, siin saalis olles ei ole ventilatsioon ju selline, mis ta olema peab. See on õigustatud ja õige küsimus sul, et ventilatsioon peaks toimima hästi. Mina tunnen, et siin kuskil küll on kuulda undamist, aga kui kõik 101 liiget on meil siin saalis, siis õhk ei ole mitte kõige värskem. Jaa, sul on õige see, et sellel teel tuleb minna, ventilatsiooni ja eriti just sellised kohad, kus rahvast rohkem koguneb. Aga seal on ka teine pool: need, kes ventilatsioonisüsteemidega tegelevad, peavad jälgima ka seda, et soojusvaheti süsteemiga ei tooks seda viirust tagurpidi uuesti tagasi. Mina ei ole selle eriala spetsialist, aga selles valdkonnas on Eestis väga palju tugevaid isiksusi ja ettevõtjad, kindlasti nad oskavad seda jälgida. Ja ma tean, et selle aastaga on juba mitmed haiglate osakonnad uuele süsteemile ventilatsiooniga läinud.

17:23 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar!

17:23 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Me oleme täna, ja mitte ainult täna, rääkinud pikalt ja põhjalikult haiguspäevade hüvitamisest. Ja nii kurb kui see ei ole, tulemust ei ole, kuigi valitsus väidab juba, et nad mitu kuud sellega tegelevad. Aga isegi sellisel juhul, kui rakendub ka see variant, mida valitsus ütleb, et nad ehk jõuavad 1. jaanuariks midagi kokku lepitud, siis tahab see järgmise aasta eelarvesse ju saada ka tõenäoliselt mingeid vahendeid, mida praegusel hetkel kuskilt eelarvest ei paista, et täiendavaid vahendeid kavandataks, ja sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut ka komisjonis ei toetatud. Kas on kavas lükata kogu see täiendav haiguspäevade hüvitamine tööandjate kaela või kuidas seda peaks eelarveliselt tulevikus lahendama?

17:24 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Tagantpoolt alustades, et kindlasti ei ole olnud plaani haiguspäevade hüvitamise kulud lükata ettevõtjate kaela. Meil on selle aasta eelarvega ehk lisaeelarvega antud valitsuse reservi tänase seisuga veel alles üle 100 miljoni euro ja kui see vajadus tekib, siis on võimalik nendest vahenditest katta. Täna on see vaidlus, teie erakond on pakkunud seda esimesest päevast, suur osa siin saalist on rääkinud alates teisest päevast. Kindlasti on vähemalt kaks päeva, mida on vaja kuidagi kompenseerida, kui on pikem haigestumine, lühem haigestumine, siis ta jääb ettevõtja kanda.

17:25 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, teine küsimus, palun!

17:25 Indrek Saar

Jaa, väga sümpaatne, te ütlesite, et üle 100 miljoni euro on reservis selle jaoks, et mida võiks kulutada haiguspäevade jaoks. Kas te oskate mulle seletada, et nüüd, kus me oleme mürinal keset teist viiruselainet ja nakatunute arv on kõrgem kui kui kunagi varem – meil on juba ligi 100 inimest haiglas ja Terviseamet juhib juba pikemat aega tähelepanu, et eelkõige on probleemne just töökohtadel nakatumine ehk siis töökohakolded –, et miks ei oleks võinud juba mõnda aega tagasi või siis vähemalt tänasest või homsest või kohe nüüd seda reservi kasutada selle jaoks, et täiendavalt haiguspäevi hüvitada? Seal ei ole ju küsimus, et keegi nõuaks, et see peab ilmtingimata ainult esimesest päevast olema. Oluline on see, et inimesed ei kaotaks väga oluliselt oma sissetulekust, mis ei sunni ja nendel ei oleks möödapääsmatu minna haigustunnustega tööle.

17:26 Aivar Kokk

Aitäh! Nii nagu kevadel suudeti eriolukorras teha kiire otsus ja kolmeks kuuks – sel hetkel, kui ma õigesti mäletan, oli kolm kuud – oli võimalik võtta haigusleht, ilma et peab perearsti juurde kohe minema, on ka täna. Kui see olukord tekib selline, haigestumine on suurenenud ja olukord kriitiliseks muutunud, siis kindlasti on võimalik see otsus teha kiirelt ja ma olen sinuga nõus, et teatud perioodiks, kui see olukord nõuab, võiks see haiguslehtede hüvitamine olla, minu isiklik arvamus on, et teisest päevast, sest ma mäletan, kevadel, kui see otsus tehti, siis esimese kahe päevaga haiguslehe väljavõtmine oli suures osas, teenindav personal võttis seda. Aga ma saan ka nendest aru, et kui see kriis oli ja ohtlik oli ja ei olnud ka turvasüsteemi sel hetkel, ei olnud ekraani ega mitte midagi ka poodides ja apteekides. Tänaseks on need lahendused olemas. Nii palju, kui mina nende läbirääkimiste juures olen olnud, on valitsus valmis vajadusel selle otsuse kiirelt tegema.

17:27 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, teine küsimus, palun!

17:27 Helmen Kütt

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Nii teie kui Tõnis Mölder kui ka peaminister räägite kõik seda, mis toimus kevadel. Me oleme jõudnud sügisesse, kui te veel ei tea, siis kohe on talv tulemas ja haiguskordaja võrreldes kevadega on tunduvalt kõrgem praegu ja tõesti, Terviseamet on teatanud, et levik ei ole enam mitte selline ainult töökollektiiviti, vaid on nimetanud Tallinna ja Harju piirkonna lausa leviku koldeks. See, mis kevadel tehti, tunnustame valitsust, palgatoetus ja see, mis puudutas ka haiguspäevade hüvitamist, väga tore. Millal te jõuate nüüd sügisesse ja talve? Ärme räägime vastates, et see, mis kevadel tehti, oli hea ja õige. Me oleme nõus. Aga mis saab edasi?

17:28 Aivar Kokk

Aitäh, Helmen! Kui ma kuidagi valesti väljendasin, ma ei tahtnud kuidagi öelda, et kevadel tehti ja nüüd ei peaks tegema. Et iga nädal kahel päeval valitsus istub pikki tunde koroonakomisjoniga ja neile on antud see volitus, et sel päeval, kui see vajadus seal komisjonis öeldud on, siis see otsus ka tehakse, et kindlasti mitte keegi poliitikutest ühtegi takistust selleks ei tee. Aga, see ei ole mõeldud, et see peaks olema aastateks, vaid teatud perioodiks tuleb see otsus teha siis, kui see olukord selline on, aga seda ütlevad spetsialistid. Mina ei ole selle valdkonna eestkõneleja kindlasti. Aitäh!

17:29 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Me alustame läbirääkimistega. Jürgen Ligi, palun!

17:29 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Las kuludest räägib keegi teine. Minu jaoks on kulud lihtsalt üks menüü ja see, kas menüü on meile kättesaadav ka tulevikus, see sõltub ikkagi sellest, kas meil on olemas ka vahendid asja katmiseks, ja ainus tähtis asi, mis eelarves on, on see, kas tulud ja kulud on kooskõlas omavahel ja kas nad on kooskõlas majandusolukorraga. Sellel aastal, tuleval aastal, eelmisel aastal nad kaugelt ei ole. Mina olen saanud rahandust juhtida, riigirahandust fiskaal- ja maksupoliitika poole pealt aegadel, kus me lugesime korras rahandust Eesti auasjaks, rahvuslikuks uhkuseks, mis meid paigutas kusagilt kaugelt idast eesrindlike riikide hulka. Ja ma sain käia ka ministrina esinemas, näitamas graafikuid, kus meie võlatase oli tänu sellele hoiakule kõige madalam Euroopas ja meie eelarve tasakaal, see tähendab siis võla allikas, Euroopa kui mitte parim, siis üks kuni kolme hulgast. Seejuures saime alati öelda, näidata ka seda, et meie sotsiaalne olukord paraneb väga kiiresti, et me oleme võimelised selle juures eraldama 2% kaitsekuludele, öeldi, et haridusvaldkonnas ja investeeringute koha peal oleme taas Euroopa tipp. Tähendab, asi ei ole mitte, eelarve probleem ei ole mitte selles, et me oleksime olnud kuidagi kitsid. Me tegime lihtsalt tarku valikuid.

Mida see eelarve näitab, on põhiliselt kolm asja. Mitte see, mida siit puldist nüüd ette loetakse ja kõnedest paberilt ette vuristatakse, mitte need kulud, vaid see, et me oleme Euroopa parimatest kukkunud kõige viimaseks, meil on kõige kiirem, siis me oleme ainus riik, kellel järgmine aasta struktuurne miinus kasvab. Meie struktuurne miinus eelarves on Euroopa suurim ja meil on kõige kiirem võlakasv. See on selgelt kõige halvem eelarve olukord, mis olla saab. See on eelarve olukord, siin ei ole küsimus ajaloos, vaid see on just nimelt eelarves. Mis on eriti hull seejuures, et siin käivad järjest peaminister, eile ta käis küll komisjonis, rahandusminister ja ka komisjoni esimees rääkimas, et oh, siin on asi mingisuguses rasketes aegades ja sellest tuleneb kõik. Ei tule ju. See peaminister on seda struktuurset miinust käristanud majandusbuumi ajal täpselt samamoodi, eelmine aasta oli see 2,3%, mis rikub igasugu reegleid. Alati tehakse eelarve miinuses ja alati on tegelikkus veel hullem. Praegune tegelikkus on veel hullem, kui me oskasime kunagi ette kujutada. Me oleme Euroopa halvim ja sellele vaatamata kiidetakse, et see on üks jube hea eelarve, ja kolmainsus käib jälle pressikonverentsi andmas. Sealhulgas on ka Isamaa, kes justkui varem on tahtnud, et see asi kirjutatakse põhiseadusesse, et me oleme rahanduslikult vastutustundlik. Struktuursest miinusest, kullakesed, ei kasvata välja, see on bluff. Struktuurne miinus ongi see, et majandusolukord on juba arvesse võetud, aga ikkagi ka majandusolukorraga võrreldes elame üle jõu. See ei tähenda eelarve nominaalset tasakaalu, see tähendabki seda üle jõu elamist, 6,6 ja 6,7% miinust, see on tegelikult kohutav ja see määrab meie rahanduse käekäigu väga pikaks ajaks ette.

Teiseks see jutt, et meil on siin mitu asja, ja mitu otsa ja laenukoormus ja nii edasi on madal. See on ajalugu, laenukoormus on eelmiste valitsuste vastutustunne, tegelikult üle-eelmiste valitsuste, mitte eelmise, ja see kuidagi ei kirjelda seda olukorda, kuidas me järgmine aasta tohime kulutada. Järgmisel aastal me tohime kulutada nii, et me ei teeks rahandusele ja majandusele kahju, aga see eelarve teeb selgelt rahandusele ja majandusele kahju. Ei ole niimoodi, et mida rohkem riik kulutab ...

Palun lisaaega! 

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega kolm minutit, palun.

17:34 Jürgen Ligi

Aitäh! ... mida rohkem riik kulutab, seda uhkem, seda toredam, seda paremaks läheb elu. Ei ole niimoodi. Riigi sekkumine majandusse on üldse vaieldav, aga makromajanduslikult ka Keynes ei ajanud seda, et peab elama kogu aeg üle jõu. Ja struktuurne miinus on see või struktuurne tasakaal on see, mida pidas silmas ka teie sõber Keynes. Headel aegadel hoitakse kokku, halbadel aegadel antakse hagu, struktuurse tasakaalu korral see toimub. Teie olete tugevasti võimendanud, te kallate bensiini peale majandustsüklile, teete asja hullemaks headel aegadel ja te lähete hoopis sügavamasse miinusesse, kui tohib, sel ajal, kui majandus juba kosub. Ja järgmine aasta majandus kindlasti hakkab kosuma, võrreldes selle aasta raskemate aegadega. See on teie endi prognoos, see on teie endi eelarve alus. Ja see üle 6% miinus näitab, et te olete täiesti vastutustundetu koalitsioon. Üle jõu elamine kahjustab majandust, ärge unustage ära, see tekitab majanduses ebaõiglast konkurentsi, see tekitab, riigi poolt, see tekitab konkurentsivõime langust, see võtab ära tööjõudu, see võtab ära investeeringuid ja ressursse üldiselt. Ja ärge öelge, et see on kontratsükliline poliitika. See on absoluutselt naeruväärne ega ei ole. Peaminister on selle sõna ära õppinud, eile ta kasutas seda jälle, et me hakkame järgmine aasta projekteerima, see on nüüd kontratsükliline poliitika. See eelarve kogu selle asja juures tegelikult ei täida neid eesmärke, mida öeldakse, et me siin tapame viirust või me tapame koroonat, koroona võitmise eelarve. See ei ole ei makromajanduslikult koroona tapmine ega ole ka meditsiiniliselt, umbes 20 miljonit eelarvest läheb tegelikult meditsiini otstarbel ja majandustsükli silumiseks ei lähe siit mitte midagi, see on valesti ajastatud, valesti suunatud. Meie arvates või minu arvates on siin ainult üks oluline, tõesti oluline muudatusettepanek, see on see, et eelarve, see on tekstiline, me oleme esitanud, eelarve tuleb viia struktuursesse tasakaalu 2023. aastaks. Sedasama on öelnud Eesti Pank ja sedasama on öelnud eelarvenõukogu. Palun seda muudatusettepanekut arvestada! Aitäh!

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Laanet, palun! Protseduuriline küsimus, Sven Sester, palun! 

17:37 Sven Sester

Aitäh! Kas teisel lugemisel ei ole enne fraktsioonid ja pärast ...?

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Ei ole. Kõigil on õigus ... (K. Laanet: "Ma olengi fraktsioon:") Ja oled fraktsioon ka. Kõigil Riigikogu liikmetel on teise lugemise ajal võrdsed õigused. Palun!

17:37 Kalle Laanet

Palun kolm minutit lisaaega, härra aseesimees! 

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit Kalle Laanetile.

17:37 Kalle Laanet

Kui te, härra Sester, tähele panite, siis ma lasin härra Ligi ette. (S. Sester kommenteerib midagi saalist.) Head head kolleegid! Eks ma olen seisnud nii palju ja nii kaua, kui ma olen siin Riigikogus olnud ikka sisejulgeoleku ja siseturvalisuse eest, nii ka selle riigieelarve menetluse käigus.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing pöördus Riigikogu riigikaitse- ja rahanduskomisjoni poole üleskutsega, et poliitikud võiksid mõnikord oma lubadusi pidada. Mõnele poliitikule võib see mõte oma origionaalsuses isegi meeldima hakata. Mure ise ei ole muidugi üldse originaalne. Väikesed ja aastateks külmutatud palgad. Arstid on kuidagi vaiksemaks jäänud, õpetajate palkadest ja töötingimustest kõneldakse igapäevaselt ning enam üldsegi mitte nii traagilise tooniga nagu aastaid tagasi. See ei tähenda kahjuks, et tervishoidu ja hariduse andmist küll aga rahastatakse, kuid asjad vähemalt liiguvad, vähehaaval.

Aga päästjad ja lubadused? Päästjate näod olid möödunud kevadise valitsuse tegemise ajal naerukil, kuna Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna sõlmitud valitsusliidu aluspõhimõtted 2019–2023 lubasid päästjate palgatõusu. Aastaid kestnud ebaõiglus, mis päästjatest siseturvalisuse valdkonna kõige madalamalt tasustatud töötajad teinud, ununes, ja lootusrikkalt päästeti, demineeriti, abistati hätta sattunud inimesi, korraldati kohalike omavalitsuste kriisitegevusi, õpetati varjama ning – vaat, et veel kõige tähtsam – ennetati ja õpetati õnnetusi ennetama värske innuga. Siis loeti valitsuse poolt Riigikogule töötamiseks antud eelarve eelnõust, et pikalt oodatud palgatõusu ei tule. See lükkub edasi määramatusse. Kas päästjad riputasid kindad varna ja läksid koju? Ei, nad jätkavad kohusetundlikult oma tööd, kuigi on oht, et peatselt tuleb neil hambad varna riputada.

Nii ma kirjutasin oma arvamusloos kohalikus Saarte Hääles. Jah, me tegime Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Madis Millingu, Ants Laaneotsa ja Johannes Kerdiga muudatusettepaneku, et käesoleva aasta riigieelarves, mis siis ainult 2021. aastat katab, oleks päästjatele 16,7 miljonit lisaeurot, et nad saaksid vähemalt Eesti keskmist palka. Saab näha, milline see hääletustulemus saab olema.

Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida. Tegelikult me ju tegime ettepanekuid veel. Ja see puudutab tõesti Eesti riigi julgeolekut. Ehk 10 miljonit eurot rannakaitsesse ja 20 miljonit keskmaaõhutõrje algatamiseks. Need muudatusettepanekud on kindlasti Eesti turvalisuse ja julgeoleku seisukohalt ääretult olulised. Nii et eelkõige on vaade koalitsioonipoliitikute poole. Loodetavasti, kui nad nupuvajutusega ei toeta neid ettepanekuid, siis ehk oma mõtetes. Aitäh!

17:40 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun! 

17:41 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Täna avaldas Euroopa Komisjon majanduspoliitika paketi ja seal on liikmesriikide eelarvekavade ülevaade. Eesti torkab silma mitmete oluliste riigirahanduse näitajate osas ja on langenud kõige viletsamate riikide gruppi. Me pole sellesse olukorda jõudnud nüüd ainult selle tänavuse eelarvega, peame minema mõned aastad tagasi. Eelmisel nädalal oli siin eelmise aasta majandusaasta aruande arutelu. Tuletan meelde, et eelmise aasta eelarvet esitles ka Isamaaliidu rahandusminister, kes rääkis siin samasugust roosamannajuttu, nagu me täna kuuleme. Siis räägiti, et eelarve pidi olema ülejäägis. Nüüd räägitakse, et me liigume ülejäägi suunas ja kunagi tulevikus hakkame võib-olla ka kulusid kärpima. Samasugust muinasjuttu kuulsime ka 2018. aasta lõpus siin. Ja mis see tegelikkus oli, oli see, et selle asemel et struktuurset puudujääki vähendada, struktuurne puudujääk suurenes. Aga eelmine aasta oli veel väga ilus aeg võrreldes praegusega ja majandus kasvas 4%, eelarve tegemisel arvestati 2%-ga. Aga juba siis mindi seda teed, et hakati jooksvate kulude katteks laenu võtma. 186 miljonit eurot kasvas laenukoormus eelmisel aastal. Miks ma seda räägin? Asi on selles, et kui nüüd tänasel päeval räägitakse seda juttu, et vaadake, näete, et kriisiaeg ja kõik võtavad laenu, aga 2019 oli veel päris ilus aeg ja väga paljud liikmesriigid kasutasid seda aega selleks, et eelarvet tugevdada. Paljud olid eelarvega ülejäägis. Eesti liikus puudujäägi suunas. Nüüd see puudujääk suureneb märkimisväärselt ja me oleme kõige viletsamate näitajatega, olulisemate rahandusalaste näitajatega või riigieelarvet puudutavate näitajatega kõige viletsamate riikide hulka jõudnud.

Nii. Ja edasi, nüüd tuleme selle eelarve juurde. Siin on, nagu ma ütlesin, sellist muinasjutu elementi palju sees, millest siin rahanduskomisjoni esimees rääkis. Kõigepealt see number, et investeeringuid on 1,9 miljardit eurot. Ei ole, riigieelarves on investeeringuid 963 miljardit eurot. Selle eksitamisega üritati põhjendada 2,3 miljardi suurust laenukohustuste kasvu järgmisel aastal. Samas tegelik investeeringute summa sisaldab pooles ulatuses ka eurotoetusi ja pool miljardit eurot investeeringuid siseriiklikest rahadest on see, mida saaks tegelikult ka regulaarsetest tuludest rahastada. Muuseas, tulud kasvavad järgmisel aastal 5% ehk üle poole miljardi euro. Aga mida me selle laenuraha eest saame? Räägitakse igasugustest Tallinna haiglatest ja helikopteritest ja neljarealistest teedest, mida eelarves ei ole. Aga mis eelarves on ja mida me selle laenuraha eest saame, noh uued teed, uute teede osas seda, et 3 miljonit Via Baltica lühikese lõigu pikendus ja 10 miljonit läheb selle Kardla–Kärevere lõigule. Kõik suuremad projektid on need, mis on päevakorras praegu ja mida suures osas rahastatakse Euroopa Liidu rahadega. Palun ka lisaaega!

Nii. Võõbu ristmik, Võõbu–Mäo, need on kõik praegused olemasolevad projektid, rääkimata Rail Balticust, kus on ka ju ikkagi Euroopa Liidu eelarve rahad. Nii et selles olukorras, kus laenuraha läheb põhiliselt eelarve jooksvate kulude katteks, selles olukorras on veel häbematust lisada siia ka võib öelda – ma arvan, et ei liialda – laenurahaga kinni makstud katuserahad. Ja seda tuleb ka muidugi öelda, et praeguse valitsuse teene ei ole see, et Eestil on ajalooliselt väike võlakoormus. Ja kui vaadata nüüd seda värskelt täna tulnud Euroopa Komisjoni materjali, siis eranditult järgmisel aastal liikmesriikide eelarve puudujääk väheneb. Ainuke on Eesti, kellel eelarve puudujääk suureneb. Ja Eesti oma eelarve järgmise aasta puudujäägi suuruselt jõuab Prantsusmaa ja Itaalia tasemele. Kreeka eelarve puudujääk väheneb oluliselt rohkem näiteks. Ka keskmiselt võlakoormus järgmisel aastal väheneb, Lätil väheneb, Itaalial väheneb, Kreekal väheneb. Nii et siin on selline tõsine järelemõtlemise koht.

Ja lõpetuseks ma ütleksin lihtsalt seda, et noh, eks me paari aasta pärast, kui me hakkame menetlema seda 2021. aasta eelarve täitmise aruannet, siis me näeme, et need jutud, mida praegu räägitakse ongi selline roosamannajutt, mida ei maksa tõsiselt võtta. Me saame näha, kuidas see tänane koalitsiooni eelarvejutt ja eelarve tegelik seis, need on nagu kaks erinevat maailma. Ja ma võin ennustada, et tuleb teadmine, et investeeringud praktiliselt ei kasvanud või veidi kasvasid eurorahade toel ning et laenuraha läks põhiliselt eelarve püsikulude katteks. No seda saame kuulda ja näha eelarve täitmise aruandest. Tänan tähelepanu eest!

17:48 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun! Kaheksa minutit Liina Kersnale!

17:49 Liina Kersna

Head kolleegid! Meie ees on palju olulisi teemasid, eriti riigieelarvet menetledes. Need on teemad, mis reaalselt puudutavad ja muudavad inimeste elusid. Aga meie ees on aeg-ajalt ka elu ja surma puudutavad küsimused. Ja ühe sellise teemaga tahangi ma teie poole pöörduda.

Nagu te teate, on meil käimas lapse õiguste kuu. Ja kuidas meil on siis tagatud lapse õigused, näiteks lapse õigus elule ja tervisele. Alaealiste psüühikahäirete levimuseks hinnatakse 12–20 %. See tähendab, et meil võib olla 12 000 15–19-aastast noort, kellel on diagnoositav ja ravi vajav vaimse tervise häire. Muuseas, hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse raport ütleb, et rahvusvaheliste hinnangute järgi võib arvata, et vähemalt iga teine vaimse tervisega hädas olev ravi vajaja jääb Eestis ilma ravita.

Nii praktikud, psühholoogid, psühhiaatrid, perearstid, vaimse tervise õed kui ka teadusuuringud ütlevad, et koroonaaeg mõjutab ja on mõjutanud ja mõjutab ka edasi kindlasti inimeste vaimset tervist, sealhulgas laste ja noorte vaimset tervist. Ja me teame, et kui lapsevanem on stressis, on suure tõenäosusega stressis ka laps. Eestis läbi viidud uuring ütleb, et viimase 30 päeva jooksul on stressi tundnud kokku 69% elanikest, sealhulgas 14% suurel määral, 7% väga suurel määral. Ja kõige enam tunnevad stressi just noored. Näiteks 15–25-aastastest Eesti noortest 40% leidis, et nende stressi- ja pingetase on kõrgem kui viimastel kuudel.

Head kolleegid! Lapsi, kes on endalt elu võtnud, on sellel aastal kolm kuni neli korda rohkem kui varasematel aastatel. Sealhulgas 12-aastane, 13-aastane, 14-aastane, 15-aastased lapsed. Juba varasema statistika järgi me ju tegelikult teame, et heaoluriikide hulgas on Eesti laste ja noorte enesetappude arvuga esiviisikus. Ja juba enne COVID-i aega oli meile teada, et 15- või 14–15-aastastest noortest 33% on ennast tahtlikult vigastanud. Üle poole 15-aastastest tüdrukutest on tundunud depressiooni sümptomeid. Kui need numbrid ei pane meid, seadusandjaid tegutsema, siis mis üldse paneb? 

Koolipsühholoog on laste vaimse tervise teemal ülioluline esmatasandi spetsialist, et tulevasi tõsisemaid probleeme ennetada. Vastavalt seadusele tuleb vajadusel tagada õpilasele tasuta psühholoogiteenus nii üldharidus- kui ka kutsekoolis. Viimaste andmete põhjal töötas koolipsühholoog 36%- koolides. Lisaks, kui Koolipsühholoogide Ühing ütleb, et ühe koolipsühholoogi peale oleks hea, kui oleks 200 –300 last, siis reaalsuses on üle 800 lapse ühe koolipsühholoogi kohta. See tähendab, et enamusele lastest ei ole tasuta psühholoogi teenus vajadusel kättesaadav.

Mida meie, seadusandjad saame siis teha? Koolipsühholoogi ettevalmistus peaks kestma kokku kuus aastat: kolm aastat bakalaureuseõpet, kaks aastat magistrantuuri ja üks aasta juhendatud praktikat ehk kutseaasta. Et tagada kutseaasta jooksul kvaliteetne praktiliste õppeainete õpetamine, juhendajate tasu ja kutseaastal osalejate töötasu 10 osalejaga on selle eeldatav maksumus 225 000 eurot. Ja seda riik täna ei rahasta. Aga peaks, sest koolipsühholooge on meil liiga vähe. Kohe oleks muuseas juurde tarvis 140 täiskohaga koolipsühholoogi.

Meile anti täna Riigikogu menetlusse abieluteemalise rahvaküsitluse eelnõu, mille kuluks on hinnatud kaks miljonit eurot. Lisaks plaanib rahvastikuminister teha poole miljoni euro eest pereväärtuste väärtustamise kampaaniat. Selle raha eest saaks koolitada 112 koolipsühholoogi. Kampaaniaid võib ja ka peab mõnikord tegema. Ka rahvaküsitlusi võib samuti teha, aga minu hinnangul alles siis, kui elu ja surma küsimused on meil siin saalis lahendatud. Ei plaanitav rahvaküsitlus ega pereväärtuste kampaania ei ole elu ja surma küsimus. See on poliitilise valiku küsimus. See, kas laps ja noor saab õigel ajal abi, võib reaalselt olla elu ja surma küsimus. Lapse elu ja surma küsimus.

Sotsiaalministeerium küsis vaimse tervise teemade jaoks lisaraha viis miljonit eurot, sai miljoni ja sellest miljonist 400 000 läheb kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Lõpuks ometi, see on tõesti hea uudis. Eelmisel aastal koalitsioonisaadikud ei toetanud meie samateemalist ettepanekut. Ülejäänud 600 000 on saadud erakordseks ühekordseks rahasüstiks. Ja sel aastal olen ma koos kolleegidega teie ees kolme muudatusettepanekuga, mis toetavad laste vaimset tervist: koolipsühholoogide kutseaasta rahastamine, lasteabi telefonile lisaraha eraldamine, sest pöördujate arv on mitmekordistunud, ja seksuaalselt väärkoheldud lastele suunatud lastemaja teenuse avamine Lääne-Eestis. Kokku summas alla 600 000 euro. Aga raha vajaks kindlasti ka süsteemne suitsiidiennetus, noortele suunatud ravikodud ja paljud teised olulised vaimse tervise teenused. Vaimse tervise teemad head sõbrad, on elu ja surma küsimused ja on meie, täiskasvanud inimeste ja ka seadusandjate kohustus tagada, et iga lapse elu ja tervis oleks hoitud. Aitäh!

17:56 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun! 

17:56 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Liina Kersna rääkis just äsja emotsionaalselt ja kirega päris probleemidest. Päris probleemidest, mille lahendamiseks on vaja mõned sajad tuhanded või mõned miljonid. Ja siin me oleme. Järgmise aasta lõpuks ületab Eesti riigivõlg 6,6 miljardit. Teiste sõnadega riik võtab meie maksumaksjate nimel tuleva aasta lõpuks laenu 5100 eurot iga elaniku kohta. Kui valitsus saab jätkata homset-ei-tulegi-rahanduspoliitikaga, kasvaks nelja aastaga riigi nimel meile võetud võlg 8000 euroni iga Eesti elaniku kohta, imikust raugani.

Mis me selle eest saame? On õigustatud küsimus. Kas investeeringud, mis teenivad raha tagasi, või hoopis paisunud kuludega ja sihita triiviva riigi? Eesti rahvastik vananeb, see on fakt. Jah, koroonakriisis on kaotanud tuhanded inimesed töö, kuid ettevaates on Eesti suurim probleem tööjõupuudus. Haigekassa toodab järgmise nelja aastaga miinust üle 500 miljoni. Probleem on teada, aga lahendusest ei juleta rääkida. Pensionikassa defitsiit kasvab samuti demograafia tõttu. Sõnum on lihtne: mida noorem inimene, seda enam sõltub sinu heaolu vanaduses ise aktiivse tööea vältel säästetust ja investeeritust.

Nädal tagasi kolmapäeval andis riigikontrolör siinsamas väga karmi ülevaate esmatähtsate avalike teenuste tulevikust. Meil ei jätku kümne aasta vaates – ja see on peatselt – perearste, õpetajaid, päästjaid, politseinikke, sest lihtsalt järelkasvu ei tule peale. Me oleme uhked, et Eesti sai Pipedrive'i näol viienda ükssarviku –ettevõtte, mille väärtust hinnatakse üle miljardi USA dollari. Aga mida me teeme riigina selleks, et tuleks kuues ükssarvik, seitsmes ükssarvik jne? Et värsket Pipedrive'i äriinglid on motiveeritud oma globaalseid ideid realiseerima Eestist, mitte mõnes teises riigis – mida me selle jaoks riigina teeme? 

"Eesti 2035" strateegia, mida me siin ka Riigikogus arutame, seab eesmärgiks saavutada 15 aastaga tootlikkuse tase, mis on võrdne 110%-ga Euroopa Liidu keskmisest. Mulle meeldib ambitsioon. Aga kuidas selle eesmärgini jõuda? Vananeva rahvastikuga riigis eeldab see olulist investeeringute kasvu ning palju suuremat innovatsiooni majanduses tervikuna. Ometi rakendusuuringute keskuse loomist 2021. aasta eelarves koalitsioonipoliitikud ei toetanud. Riigikogus arutusel olev välismaalaste seaduse muutmise seadus ei saada kuidagi signaali, et talendid on Eestisse teretulnud. Otse vastupidi.

Eesti vajab strateegilist juhtimist ja julgeid otsuseid, selleks et teha suuri asju. Pea 2000 miljonit defitsiiti kulub märkamatult, kui seda jagada sadade projektide vahel ilma prioriteete seadmata ja suurt plaani omamata. Eesti riiki ei saa ega tohi juhtida nagu majavalitsust, aga just seda praegune valitsus teeb. Vastutustundlik eelarve vaatab kaugemale kui üks aasta. Ja meie muudatusettepanekud just strateegilisest vaatest lähtuvad. Head kolleegid, teil on võimalus neid ettepanekuid toetada. Aitäh!

18:01 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

18:01 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Samaaegselt meie poolt siin Riigikogus menetletava 2021. aasta riigieelarve seadusega arutavad kohalikud volikogud valdade ja linnade järgmise nelja aasta eelarvestrateegiate ning 2021. aasta eelarvete üle. Kestva kriisi tingimustes on selge, et enamikes omavalitsustes on paremal juhul tulumaksu kui omavalitsuste põhilise tuluallika laekumise kasv pidurdunud või keerulisematel juhtudel koguni languses. Olenemata tulubaasi langusest ei ole omavalitsustel võimalik järsult majandamise ja tööjõukulusid kärpida. Valdavalt on need seotud lasteaedade ja koolide ülalpidamisega ning lasteaiaõpetajate ja tugipersonali palkadega, samuti sotsiaalse kaitsega ja erinevate toetustega. Seega teadmata kriisi pikkust ning sügavust, kuid soovides samas omavalitsuste poolt vastutustundlikku eelarve poliitikat ajada lükatakse raha kokkuhoiu eesmärgil edasi eeskätt investeeringuid. Samas on omavalitsuste poolt planeeritud investeeringud vajalikud kohapeal elavatele inimestele ning nende edasilükkamine tähendab vähem teenuseid. Tegemata võivad jääda mõned lasteaia juurdeehitused, kooli remont, suurem tee-ehitus või kergliiklusteedeehitus. Kõik nimetatu on oluline kohalikule kogukonnale ja selle tegemata jätmine või edasilükkamine suurendab omakorda survet järgnevate aastate eelarvetele. Jah, paljudel omavalitsustel on olemas laenuvõimekuse puhver ning kevadel andsime Riigikogus ka võimaluse omavalitsustel laenukoormust suurendada ning eile arutasime siin ka selle võimaluse pikendamise üle. Kuid omavalitsuste jaoks on kriisioludes pankade poolt pakutavate laenude intressid oluliselt tõusnud ehk laenude võtmine on kriisieelse ajaga võrreldes oluliselt kallimaks läinud. Kui 2020. aasta algul võis omavalitsus 10 kuni 15 miljonit laenata intressiga üks protsent ja aastaid varem oli see 0,5, siis selle aasta keskpaigaks, konkreetse omavalitsuse Rae valla näitel, oli see tõusnud 1,6 protsendi peale. Tänaseks on see ilmselgelt veel kõrgem. Lisaks on praktika põhjal selgunud, et intressid on kallimad väiksemate summade puhul ja nende väiksemate omavalitsuste jaoks, kes asuvad linnadest kaugemal. Olukorras, kus omavalitsuste tulubaas väheneb ja omavalitsustel on vaja teha elanike jaoks vajalikke investeeringuid, on aga laenu kasutamine paratamatus. Omavalitsused on aga enne kriisi arvestanud investeeringute tegemisel nii suuremate omavahenditega kui madalamate laenu intressidega. Uues olukorras, kus laenukoormust tuleb suurendada ja intressid on tõusnud, suurendavad need seitsme kuni 10 aasta jooksul laenude tagasimaksete suurust, mis seab omakorda löögi alla järgnevate aastate eelarvestrateegiates ja eelarvetes planeeritud tegevused. Seda, et omavalitsused jälgivad konservatiivset eelarvepoliitikat ning teadmatusest tuleviku ees lükkavad edasi või jätavad ära investeeringuid, kajastab ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku käesoleva aasta oktoobris koostatud analüüs. Majanduse elavdamine on kohaliku omavalitsuse kätes ja huvides, kannab see nime. Analüüsis viidatakse muu hulgas vajadusele teha just kriisi ajal investeeringuid, kus majanduslanguse tingimustes iga investeeritud üks euro annab 1,5-kordse võimenduse ehk igas iga majandusse panustatud euro tooks tagasi 1,5 eurot. Analüüs toob välja, et näiteks circa 130 miljoni eest tehtud investeeringuid võiks jämedalt hinnates tuua viis kuni 10 miljonit eurot täiendavat tulumaksu laekumist omavalitsustele. Oleme valitsuse käest korduvalt kuulnud, et riik on kriisi kulude katmiseks saanud väga soodsat ligi nullintressiga laenu. Riigil seisab likviidsusreservis üle kahe miljardi euro soodsatel tingimustel saadud kasutamata laenuraha. Olen esitanud 2021. aasta riigieelarve seadusesse muudatusettepaneku, mille eesmärgiks on riigi poolt omavalitsustele soodsa null või ligi nullintressiga... Palun lisaaega! (H. Põlluaas: "Kolm minutit lisaaega, palun"!) ... pikaajalise laenu andmine. Väljamakseperiood võiks olla näiteks kaks aastat, 2021 kuni 2022, viimasest väljamaksest maksepuhkus paar-kolm aastat. Tagasimakse periood pikk seitse kuni 10 aastat ja pakutav laenusumma kokku 100 miljonit eurot, mis kaetakse riigi poolt võetava laenuga või võlakirja emissioonide abil, mis riigi poolt juba tehtud või plaanis. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest laenu ja riigigarantii taotlemise ja andmise tingimused ja kord tuleb laenu andmisel isikule, kellel ei ole avaldatud ametlikku krediidireitingut, on antava laenuintressimääraks intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik saada sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta. Ehk täna kuuldud rahanduskomisjoni esimehe väide, et riik ei saa anda nendel tingimustel, millel ta ise laenu saab, omavalitsustele laenu edasi, ei ole minu hinnangul päris korrektne, sest antud määrusest tuleb selgelt välja, et kui riik saab soodsalt laenu, siis võib ta seda sama soodsalt edasi anda. Samasisulist ettepanekut soodsa laenu andmiseks omavalitsustele on 2020. aasta lisaeelarve menetluse ajal palunud kaaluda ka Eesti Linnade ja Valdade Liit saates sellekohase ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele. Seega, head kolleegid, usun, kutsun teid üles kriisi ajal kohalikke omavalitsusi toetama ning selle otsusega ei toeta me niivõrd kohalikke omavalitsusi või volikogusid nende eelarvete tegemisel, vaid eeskätt ikka inimesi kohapeal, kelle jaoks neid investeeringuid tehakse ja kelle elukeskkond selles siis paremaks muutub. Aitäh ja loodan teie toetusele! 

18:07 Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga, palun!

18:07 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Võtsin siia pulti kaasa lausa selle esimese riigieelarve seaduse dokumendi, mis on väga mahukas, ja tuletasin endale meelde, mida tahan siin ka teiega jagada, mida kirjutas Haridus- ja Teadusministeerium enda eelarvekirjelduse juurde: "Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks. Olulist tähelepanu pööratakse õpetajate, haridusasutuste, juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele." See jutt läheb edasi. Kes on kursis, need on kursis.

Me oleme kultuurikomisjoniga tegelenud kuid õpetajate järelkasvu teemaga ja homme toimub siin Riigikogu suures istungisaalis riiklikult olulise tähtsusega küsimuse arutamine, mis keskendubki õpetajate järelkasvule. Ja pole uudis, et need mustrid märksõnadest, mille me saime sisendiks kultuurikomisjoni, olid korduvad ja ikka ühes ja samas järjekorras. Info, et õpetajate palku ei suurendata, info, et palgad külmutatakse neljaks aastaks, olid väga valulised kogu seda protsessi läbi viies, vaadata silma nendele inimestele, kes vastutavad riigis ühe tähtsama asja eest, õpetajatele.

Nüüd aga ühest haridusuuringust vastavalt rahvusvahelisele haridusuuringule, mille nimeks on "Education at a Glance 2020", oli 2019. aastal Eesti õpetajate töötasud, arvestades ostujõudu, nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide õpetajate töötasuga võrreldes peaaegu kõige madalamad. Viimasel kohal on küll Läti, kuid arvestades, et Lätis õpetajate töötasud järgmisel aastal tõusevad ja meil on nagu on, on oht, et Eesti hõivab viimase koha. Oleme PISA tulemuste järgi hariduse tasemelt tippriik, kuid palgatasemelt, tuleb nentida, viimaste hulgas. Lisaks toob see uuring välja Eesti ühena negatiivsetest näidetest, kellel oli viimastel aastatel valitsemissektori kogukulude suhteline kasv üle 8 protsendipunkti suurem kui riiklike hariduskulude kasv. Sellest tulenevalt on meie hariduskulude osakaal SKP-s langenud alla Euroopa Liidu ja OECD keskmiste, moodustades ainult 4,5% SKP-st. Ja siinkohal ilmselt ei saa rääkida hariduse prioritiseerimisest.

Me teame seda lapsevanematena, et õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas, kuid reaalsus on see, et nad töötavad 45 tundi ja rohkemgi nädalas, mis on peaaegu ühe kolmandiku võrra seadusega sätestatust suurem. Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Tuleb leida lahendusi, kasutades neid tänaseid oskusi ja teadmisi.

Eesti õpetajaskond vananeb ja õpetajaskonna pealekasv on liiga väike. Peaaegu 3500 õpetajat on 60-aastased ja vanemad. Meil on Eestis ligi 16 000 õpetajat ja eeldades, et õpetaja töötab 40 aastat, oleks meil vaja ainuüksi üldhariduskoolidesse igal aastal 400 uut õpetajat, kes jäävad 40 aastaks ametisse. Kas te kujutate ette, millised numbrid need on? Selge on see, et kõik ei jää ju nii kauaks. Reaalsus on, et pea pooled õpetajad lahkuvad juba peale esimesi aastaid koolis.

Ja miks siis jääb õpetaja kooli, kui ta jääb, mis on need põhimotivaatorid? Esimene motivaator on loomulikult palk. Töötasu, see peab olema konkurentsivõimeline. Ja lisaks peab olema õpetajatel karjäärivõimalus, soov olla toetatud ja märgatud, õpetajaameti väärtustamine kõikidel tasanditel. On oluline, et nii tööandjad, ma mõtlen siin nii kohalikku omavalitsust kusjuures ja ka ministeeriumi ja teisi ...

Võtan lisaaega.

18:12 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:12 Heidy Purga

... kes väärtustaks õpetajat. Aga ka lapsevanematepoolset suhtumist aitaks see leevendada. Seda tuleb teha kiiresti ja õpetajatele tuleb leida palgalisa. Seepärast palun teid toetada muudatusettepanekut nr 14, mille on esitanud mõned Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kus me palume õpetajate palgafondi 10 miljonit. Muudatuse eesmärk on väärtustada õpetajaametit ning hoida kinni sihist tõsta õpetajate palk 120% juurde keskmisest palgast. Valitsus on 2021. aasta eelarve ning riigi eelarvestrateegia saatnud hetkel õpetajatele sõnumi, et, nii nagu ütlesin, palgad külmutatakse. Kui õpetaja tasu järgmiseks neljaks aastaks külmutatakse, langeb nende palk keskmise palgaga võrreldes samale tasemele kui aastal 2012. Palun seda muudatusettepanekut toetada! Aitäh!

18:13 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Annely Akkermann, palun!

18:13 Annely Akkermann

Palun lisaaega ka!

18:13 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega.

18:13 Annely Akkermann

Head kolleegid! 2021. aasta eelarve meile esitatud kujul on häbiväärne. Valitsus ei ole julgenud olukorrale otsa vaadata, riigi tulud ja kulud on muutunud majandusolukorraga kohaldamata ning üüratu auk on täidetud laenuga. Riigi tulud on 11 miljardit ja kulud 13 miljardit, nende vahe pea kaks miljardit ehk viiendik ongi tegelikult üüratu. Üldse ilma liialdamata. Meil annab sellest august välja ronida. Iga päev, iga kuu ja iga aasta, mis me lükkame edasi püsikulude kohandamist vähenenud regulaarsete sissetulekutega, suurendab meie laenukoormust, aga püsikulude katmine laenuga ei ole investeerimine, millelt on tulevikus loota tulu, mis võimaldab laenu tagasi maksta ning laenuintressi kulusid katta.

Kaks miljardit laenu. Circa üks miljard investeeringud. Needki olulises osas Euroopa Liidu raha arvelt. Vast 300 miljonit COVID-ga seotud kulusid. Püsikulude katmine laenuga on juhtimise seisukohalt julguse puudus, oskamatus, lodevus, populism. Ükski neist sõnadest ei tohiks iseloomustada riigieelarvet ega riigi rahandust laiemalt. Püsikulude katteks võetud laenud ei tule tagasi investeerimistuludena, need tuleb katta tulevaste perioodide regulaarsetest tuludest tulevaste aastate jooksul tulevaste põlvede poolt. Siinkõneleja, kolleeg Toomas Kivimägi ja Pärnu linna rahvas on korra juba lodeva ja populistlikku eelarvepoliitika vilju maitsnud. Kui Keskerakonna juhitud Pärnu Linnavalitsus jättis kulud kahanenud tuludega kohandamata aastatel 2007–2009. 2009. aastal arve tühi ja linnal maksmata arved valguse ja soojuse eest. Pärnu linna 2500 töötajat ja 40 000 elanikku teavad, et püsikulud ja õigeaegne kohandamata jätmine toob kaasa palgalangetused, koondamised, poolte tänavalampide väljakeeramise ning poole sõiduteest lumehunnikute alla jätmise. Ma tõesti ei soovi neid kibedaid vilju Eesti rahvale, aga selle eelarvega me nende poole tüürime.

Raha on tõesti muu hulgas ka vermitud vabadus. Kui oled suurelt võlgu, võtavad võlausaldajad võlgniku elu üle kontrolli enda kätte. Muide, eelarve tasakaalu suunas pingutab eriti Kreeka, et ei peaks uuesti oma riigitüüri võlausaldajate kätte andma. Riigieelarve sissejuhatuses selgitati, et riik võtab laenu majanduse elavdamiseks. Nii ülepaisutatud eelarvet lugema asudes olin üsna veendunud, et leian Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peatükist ulatuslikud meetmed isegi mitte turismi elavdamiseks, vaid lihtsalt elushoidmiseks. Pettumus oli tohutu. Turismimajandusele olid planeeritud üksnes tavapärased äriarenduse ning turunduse meetmed, nagu koroonapiiranguid poleks olnudki. Turism kuulub minister Siemi valdkonda, kes koos eelarvega tutvustas ka oma plaane taastefondi osas. Ka seal ei olnud turismisektorile ette nähtud mitte ühtki abimeedet. Turismisektoris on 5000 töötajat juba koondatud, kuid selleks, et turism saaks taastuda, kui taastuvad normaalsed ühendused ning hakatakse jälle reisima, tuleb sektori 30 000 töötajast alles hoida vähemalt 15 000. Turismiettevõtjate esindajad on teinud mitmeid ettepanekuid turismimajanduse elavdamiseks. Eelkõige soovitakse pikendada kevadel hästi toiminud palgatoetuse meedet kitsalt turismisektori ettevõtetele veel järgmiseks kuueks kuuks, et säilitada siiski kriitiline arv professionaalseid töötajaid. 20 miljonit on täna selleks olemas Töötukassa kevadise meetme jäägina. 25 miljonit tuleks juurde eraldada järgmise aasta eelarvest. Täna ei ole valitsus andnud nõusolekut Töötukassa tööturu meetme pikendamiseks isegi olukorras, kui seal on kevadest alates jääk.

Peaminister ütleb meile, et me ei tea, mis kevadeni veel saab. Ma võin ennustada, mis kevadeks saab. Eesti 30 aastat üles ehitatud turismisektor mis on andnud 8% sisemajanduse kogutoodangust ja 10% ekspordist summas kaks miljardit variseb rusudeks. Turismisektori töötajad võtavad Töötukassast oma 20 miljonit välja. Töötutena. Aga millega asendatakse turismi maksutulud? Seda mina ei tea, aga tahaksin valitsuselt küsida. Turismisektor on aastate jooksul maksnud makse sadu miljoneid eurosid. Turismisektor vajab praegu väikest osa neid eurosid tagasi. Neid, mis on tänaseks kogutud Töötukassa arvelduskontole, ja järgmisel aastal sama palju. Reformierakond on teinud ettepaneku turismivaldkonna turgutamiseks 2021. aasta eelarves 24 miljoni euroga. Rahanduskomisjon seda ei toetanud. See eelarve on oskamatu ja julgusetu, häbiväärne. Lugupeetud kolleegid, palun hääletage 2021. aasta eelarve eelnõu katkestamise poolt! Aitäh!

18:19 Esimees Henn Põlluaas

Annely ... Vabandust! Vilja Toomast, palun!

18:19 Vilja Toomast

Ma tänan! Head kolleegid! Ükskord uuristab ka vesi kivi sisse augu. Nii jätkan ka mina. Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit alustasid selle aasta suvel läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle, mis puudutab õdede töötasustamist kõikides tervishoiuasutustes, mis pakuvad ka õdede poolt teostatavaid teenuseid, sealhulgas õdede iseseisvaid vastuvõtte. Olgu näitena öeldud, et õed tegid 2019. aastal 2,6 miljonit iseseisvat vastuvõttu ja rohkem kui pool miljonit koduvisiiti. Leping oli kavandatud kahe aasta peale ja selle projekt on saadetud ka Sotsiaalministeeriumile,  lisamaks see kollektiivlepingute registrisse. Minu andmetel on kollektiivleping sõlmimata tänaseni ja ennekõike haigekassa puuduliku rahastuse tõttu. Haigekassale on valitsus planeerinud järgmise aasta eelarves taotletud 178 miljoni euro asemel 143 miljonit eurot lisarahastust, mis tähendab, et vaja on veel leida 35 miljonit eurot, et tööandjad saaksid eelpool nimetatud kollektiivleppe allkirjastada ja haigekassa kehtestada raviteenustele hinnad sellisel moel, et need kataksid ka õdede poolt taotletud töötasumäärad. Kordan lühidalt üle selle, millist töötasu õed soovivad. Õdede kokkulepitud soov on, et alates 1. jaanuarist 2021 on töötasu alammäär õdedel 9 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 9  eurot 90 senti tunnis ning hooldustöötajatel 6 eurot tunnis. Ja alates 1. jaanuarist 2022 on töötasu alammäär õdedel 10 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 11 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 6 eurot 60 senti tunnis. Lisaks puudutab kollektiivleping ka öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja teise töötaja asendustöö tasustamist ning tasustatud isapuhkuse saamise võimalust. Eestis on praegu täitmata 600 õe ametikohta. Selleks et õdesid oleks rahvaarvu kohta sama palju kui Euroopas keskmiselt, vajame juurde 4000 õde, seda nii Eesti kui ka maailma erinevate vastavate organisatsioonide analüüsidele tuginedes. Õdede töömaht on viimase 10 aasta jooksul tõusnud 46%. Samal ajal on Tervise Arengu Instituudi andmetel õdesid juurde tulnud vaid 11%. Seni on õdede lahkumist välismaale takistanud kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus saavutatud mõningane palgatõus, kuid töökoormuse kasv seoses õdede vähese juurdekasvu tõttu on selle suve lõpus sundinud õdesid oma ametikohast loobuma. Olukorra, ma pean silmas õdede nappust, lahendus saab tulla ennekõike kahest komponendist. Esiteks, järkjärguline palgatõus tööandjate ja töövõtjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute raames sõlmitud tingimustel. Ja teiseks, suurendatud õdede väljaõpe meie tervishoiukõrgkoolides ehk siis ennekõike Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolides. Tegelikkus näitab, et õeks õppivaid justkui jagub, aga tänase päevani pole uut lepet tervishoiukõrgkoolide, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud, et jääks kehtima senine kokkuleppe võtta kahe kõrgkooli peale vastu õe põhiõppes 550 üliõpilast. Seda takistab ennekõike kõrgkoolide madal rahastus ja puudulik õdede praktika juhendamise tasustamine. Sellises olukorras, kus väljaõppinud õdesid ei lisandu piisaval arvul, oleks hädatarvilik tõsta olemasolevate õdede tööle jäämise motivatsiooni. Senine kogemus on näidanud, et kas või väikegi lisa õdede töötasule, mida seni on suudetud kollektiivlepetega saavutada, on hoidnud meie õed tervishoiusüsteemis alles. Seetõttu olemegi koos kolleegidega esitanud riigieelarvele muudatusettepaneku suurendada haigekassa rahastust puuduoleva 35 miljoni euro võrra, et tööandjad ja töövõtjad saaksid ettevalmistatud kollektiivlepingu sõlmida ning senini kehtinud jätkusuutlik süsteem edasi toimida. Seetõttu palun teid, toetage muudatusettepanekut nr 39, mida kahjuks rahanduskomisjon ei toetanud. Ma tänan!

18:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

18:24 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Poolteist kuud tagasi riigieelarvet üle andes ütles peaminister, et riigieelarve seatud siht on seljatada koroonakriis ja toetada inimeste elujärje paranemist. Ühtlasi kinnitas, et riigieelarve peegeldab koroonakriisi seljatamiseks valitsuse terviklikku plaani. Ja riigieelarve viib meid edasi tegevussuundades, nagu näiteks peame püsima terved ja peame aitama neid, kes seda enim vajavad. Sellele kõigele saab alla kirjutada – väga õige. Aga kuidas see deklaratsioon ja eelarves tegelikult kajastatud numbreid kokku lähevad, on iseküsimus. Kuidas saab olla terviklik plaan, kus puudub esimeste haiguspäevade hüvitamine olukorras, kus töökohakoldeid on meil enim, kus nakatumisnäit, 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta näiteks on kõrgem kui kevadel, ületab juba 200 inimest. Ja endiselt me eeldame, et inimene peab nakkuse leviku piiramiseks jääma esimeste haigusnähtudega koju, kaotama kolme päeva sissetuleku ja kui haigus kujuneb pikemaks, siis edaspidi veel 30 protsenti sissetulekust. Muidugi, see on mõistlik nii inimese tervise huvides kui ühiskonna tervise huvides, aga paljud meist ei saa sissetuleku vähenemist endale lubada. Kui haiguspäevade hüvitamist kevadel eriolukorras tehti, siis läks see asja ette. Nüüd suvel ja sügisel on pikalt seda arutatud ja täna kuulsime infotunnis, et haiguspäevade osas, tsiteerin: "seda otsust ei ole hetkel me teinud, need arutelud käivad," ütles peaminister. Ühtlasi nentis ta, et ma arvan, et selles suunas tuleb edasi töötada. Ja nentis, et mul ei ole teile täna öelda seda kuupäeva, mul öelda seda, et need arutelud jätkuvad valitsuse tasandil. Sama kinnitas sotsiaalkomisjoni esimees haiguspäevade hüvitamise eelnõu tänasel arutelul. Tuleb arutada, tuleb mõelda, tuleb kaaluda, tuleb kokkulepe saavutada.

Jah, kahtlemata kokkulepe sotsiaalsete partnerite vahel on tähtis. Kriisiolukorras ei saa selle kokkuleppeni jõudmist kuude kaupa venitada, nagu seda praegu on tehtud. Nüüd küsimus selle kohta, et kes haiguspäevade hüvitamise vastu on või miks selle otsuseni ei jõutud. Miks tundub selline arutamise ja mõtlemise aeg nii lõputu olevat? Sellele andis ehk vastuse Mart Helme, kes haiguspäevade hüvitamise eelnõu tänasel arutelul ütles, et (tsiteerin): me ei ole veendunud, et ühiskondlik resonants suurte piirangute kehtestamiseks oleks positiivne. See peegeldab seda, millest lähtudes valitsus otsustab. Otsustab lähtuvalt sellest, kas otsus on populaarne või ei ole. Kriisi ei saa juhtida nii, et tehakse ainult populaarseid otsuseid. Inimestele meeldivad üldiselt otsused, mis tähendavad, et nemad oma käitumist muutma ei pea. Kui populaarne on otsus, mille alusel paljud inimesed oma käitumist muutma ei pea, see tähendab, et ei ole mõju ka viiruse leviku tõkestamisele. Nii et tehes populaarseid otsuseid ja ainult populaarseid otsuseid, me ei jõua eesmärgini tõkestada viiruse levik. Tuleb teha ka õigeid otsuseid, neid, mida viroloogid, arstid, eksperdid ütlevad, et on vaja viiruse leviku tõkestamiseks. Nii et palun toetage muudatusettepanekut nr 40, hüvitada ka esimesed haiguspäevad. Ja lisaks, tulles tagasi eelarve tegevussuunale, et me peame aitama neid, kes seda enim vajavad, siis täna ... Palun kolm lisaminutit!

Täna Liina Kersna rääkis väga sisukalt ja südamlikult sellest, kuidas meie abivajavad lapsed, kellel on koolistress, muud mured ja vaimse tervise häired. Ja palun toetada muudatusettepanekut nr 12, koolipsühholoogide kutseaasta rahastamist. Aitäh!

18:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jaak Juske, palun!

18:29 Jaak Juske

Austet esimees! Head kolleegid! Kauaaegse ajalooõpetajana tean ma väga hästi, milliseid kriise on pidanud Eesti kool läbi elama. Täna on valitsuse täiesti arusaamatu palgapoliitika viimas paraku meie kooli taas väga sügava kriisi suunas. Sotsiaaldemokraadid seisid valitsusparteina õpetajate alampalga kiire kasvu eest. Nii sai eelmise valitsuse ajal õpetajate palga alammäär korraks kätte meie riigi keskmise palga. Tänase valitsuse ajal jäi see aga juba enne praegust majanduskriisi riigi keskmisest palgast taas selgelt maha. Õpetaja õpetajate alampalk on täna 1315 eurot, riigi keskmine palk küündis selle aasta teises kvartalis aga juba 1433 euroni.

Valitsus armastab küll rõhutada, et vaadata tuleb hoopis õpetajate keskmist palka, mis riigi omast kõrgem. Samas tähendab keskmise palga teenimine õpetajalt üldjuhul väga suurt koormust, klassijuhatamist või muid lisaülesandeid. Kokkuvõtteks võib olla selle tulemus hoopis õpetaja läbipõlemine. Igatahes tundub, et valitsuse jaoks teenivad õpetajad juba niigi piisavalt hästi. Teisiti on raske seletada Jüri Ratase juhitud valitsuse otsust külmutada õpetajate palk mitte üheks, vaid koguni neljaks järgmiseks aastaks. Kui palga külmutamist järgmiseks aastaks võib riigieelarve keerulist hetkeseisu arvestades veel kuidagi mõista, siis pikem periood jääb täiesti arusaamatuks. Nelja aasta pärast on tänane majanduskriis juba ammu ajalooks saanud.

Muide, eelmise majanduskriisi aegses suures kärpimistuhinas õpetajate palka hoopis pisut tõsteti. Tänase valitsuse jaoks õpetajate palk aga prioriteetide hulka selgelt ei kuulu. Riigikontrolör Janar Holm tõi hiljuti Riigikogus peetud ettekandes välja juba ammu teada valusa tõe: üha keerulisem on leida pensionile siirduvate õpetajate asemele uusi õpetajaid. Mõne aine õpetajatest on juba praegu väga suur puudus. Üheks selliseks valdkonnaks on matemaatika ja loodusteadused. Eelmisel aastal oli juba pea iga viies füüsika- ning iga kuues keemia- ja geograafiaõpetaja pensionieas. Kui juba pealinna meie kõige paremad koolid meelitavad üksteiselt reaalainete õpetajaid üle, siis kui keeruline on seis nende õpetajate leidmisega meie maakoolides? 

Kui kümne aasta jooksul noori õpetajaid oluliselt rohkem peale ei tule ning väärikas eas kogenud õpetajad peavad jätkama, oleks õpetajatest pensionieas juba 36% ning viis aastat hiljem juba pooled õpetajad. Pisut parandab olukorda küll meie õpilaste vähenemine koolides, aga seda ka mitte kauaks. Otse loomulikult on korralik palk vaid üks motivaator noortele kooli õpetajaks tulla. Aga see on väga oluline motivaator. Noori spetsialiste vajavad mitmed kõrgepalgalised valdkonnad meil. Nii on õpetajate jätkuv palgatõus hädavajalik, kui tahame ära hoida Eesti kooli ajaloo ühte suurimat kriisi.

Lühidalt veel kahest ettepanekust. Üks valitsusparteidest on rünnanud meil pidevalt Eesti demokraatliku ühiskonna alustalasid. Ajalugu on näidanud, et demokraatia võib aga olla väga habras. Nii on ülioluline, et meie koolinoored ka tulevikus teaksid ja tunneksid Eesti põhiseadust, kus kirjas ka demokraatliku riigi alustõed. Oleme teinud sotsiaaldemokraatidega muudatusettepaneku, mis annaks vajalikku raha, et kinkida igale põhikoolilõpetajale Eestis raamatuna meie riigi põhiseadus.

Ja viimaseks. Raskel ajal peaks riik toetama uute pühakodade ehitust, vaid aitama korras hoida vanu, eelkõige muinsuskaitse all olevaid kirikuid. Nii oleme teinud ettepaneku suunata Jõgeva uue kiriku ehituseks mõeldud raha meie Eesti vanima pühakoja, Pöide kiriku restaureerimiseks. Aitäh!

18:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Siim Kallas, palun!

18:34 Siim Kallas

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma juhatasin osa sellest istungist, kui rahanduskomisjoni esimees vastas keerulistele küsimustele, ja mul hakkas temast tõesti väga kahju. Kui palju lihtsam oleks tal olnud vastata kõigile nendele taotlustele, et tõsta palku ühes ja teises valdkonnas, teha lisakulutusi, kui ta oleks võinud öelda, et meil on kindel raamistik, meil on eelarve tasakaal ja see tasakaal annab meile võimaluse teha just nii ja naa, neid prioriteete, nagu me oleme teinud, jah, kahju, me ei saa kõiki prioriteete arvestada, aga nii see on. Aga nüüd saab öelda, et te võtate ju miljardeid laenu, mis siis nüüd häda on, et ei saa päästjate ja õpetajate palku tõsta. Nüüd mõned numbrid, numbreid on täna palju räägitud, aga lisaks veel mõned numbrid. Meil on maksukoormus, mis võrreldes 2018. aastaga langeb ja see on 32,7% sisemajanduse kogutoodangust, mis on väga madal ja mis on iseendast n-ö lahus vaadatuna väga positiivne. Aga eelarve seletuskirjas on ka üks teine number. Ja see on konsolideeritud kulutused ja need kasvavad ja moodustavad 2021. aastal 45,6% sisemajanduse kogutoodangust, see tähendab, et 32,7 maksud ja ka kulutused 45,6. See tähendab, et me katame kulutustest, konsolideeritud kulutustest 71% oma rahaga ja 29% peab tulema kuskilt laenudena või välisabist. Noh, vaatame tulevikku, ei tea, kas see on kõige tervislikum. Ka komisjoni esimees ütles juba, mida on korduvalt öeldud, et vaat kui oleks vanasti laenu võtnud, kui palju häid asju me oleksime teinud, noh näiteks Tallinn-Tartu maantee ja igasugused muud head asjad. Need muud asjad jäetakse mainimata. Ma olen nõus, Tallinn-Tartu maantee oleks võinud olla juba neljarealine. Aga mis need veel siis on jäänud tegemata, mis on teinud Läti ja Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia, Tšehhi, Ungari, mis nad on teinud paremini kui meie? Selle koha pealt jääb see alati see küsimus õhku. Komisjoni esimees mainis veel, et väga halb oli 2019. aasta eelarve ja siis justkui niisugune atmosfääris on selline ettekujutus, et see on ka kuidagi Reformierakonna vastutusega. Ma juhin tähelepanu, et Reformierakond oli sel ajal juba kaks aastat valitsusest väljas, selle eelarve, mis oli enne valimisi, tehti enne valimisi ja mis on tekitanud tänaseks väga palju probleeme, selle esitas rahandusminister, kes kuulus Isamaa ja Res Publica Liitu. Nüüd veel niipalju, et järgmisel aastal saab 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. See oli aeg, kus meil oli konsensuslik tung läänemaailma ja ka läänemaailma struktuuride suunas ja läänemaailma reeglite suunas. Ja rahanduse reeglid olid üks osa sellest ja me üritasime olla parimad. Me üritasime olla suurem, piiridest suurem Eesti. Me üritasime olla, selles mõttes torgata silma, siis tuli kogu e-valitsuse projekt, mille algatas 20 aastat tagasi nn kolmikliidu valitsus, mida juhtis Isamaa peaminister. Meil oli kõik see niisugune tung, et me tahame olla tõesti parimad kõigis valdkondades, kaasa arvatud rahanduses. Praegune eelarve liigub hoopis teises suunas. Seetõttu sellest on mul inimlikult väga sügavalt kahju. Tõepoolest, põlvkond ja rohkem on möödas sellest ajast, kui Eesti taasiseseisvus ja kui olid nagu ühed printsiibid, ja mul on väga kahju, et nende printsiipide järgimises on tekkinud teatud kahtlusi. Nii et ma kutsun teid üles toetama parandusettepanekuid nr 42 kuni 44, mis mõnes mõttes toovad tagasi sellise rahandusliku usaldusväärsuse. Aitäh!

18:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Johannes Kert, palun!

18:39 Johannes Kert

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud daamid ja härrad! Lugupeetud kolleegid! Tahan juhtida teie tähelepanu vajadusele teha lisainvesteeringuid riigikaitsesse. Oleme siin varsti juba 30 aastat ehitamas üles riigikaitset, alguses küll ülinappide vahenditega, võib-olla viimased seitse-kaheksa aastat enam-vähem sellise normaalse tasemega finantseeringuga, kuid siiski summa summarum on ka 2% SKP-st, Eesti SKP-st väga väike summa. Suurel määral ka sellepärast, et lihtsalt on raha olnud väga vähe, on tähelepanu alt jäänud välja sellised tehnilised väeliigid nagu merevägi, merekaitse tervikuna, on oleks ta siisteostatav merelt või maalt või kombineeritult, samuti keskmaa õhutõrje. Ja need kaks valdkonda on, nende valdkonna arendamine on vaja täna algatada. Kui me ei tee seda täna, kui me ei tee seda selle eelarveperioodiga, siis me teeme seda veel hiljem. Ja me saavutame operatiivse võimekuse antud aladel veel hiljem.

Täna on olukord selline, et kui maavägi on arenenud, noh, hindele rahuldav, siis merekaitse on jäänud kaugele selle varju. Vastasel, küll tal tuleb valida, kas tulla maad mööda mehhaniseeritud üksustega läbi lähimaa, keskmaa, kaugmaa küllalt moodsa tankitõrje, üle miiniväljade, läbi pioneeritõkete, läbides suurtüki tõkketule alasid, siis merelt meie selja taha tulles ei pea vastane enesekaitseks tõenäoliselt mitte ühtegi lasku tegema.

Nii et teen ettepaneku Riigikogule merekaitset, õigemini selle taktikalist allstruktuuri rannakaitset toetada või rahastada 10 miljoni euroga, et vähemalt oleks võimearendusvõime algatatud. Selle eest saab osta vähemalt õppekomplekti miine, selle eest saab rajada nende hoidmise infrastruktuuri ja sellega saab algatada vastavad treeningud jne. Vastavaid struktuurimuudatusi ei ole valmis olnud valitsus tegema, selleks et merekaitsega kiiremini edasi liikuda. Aga loodetavasti siiski struktuuri areng jätkub.

Sama kriitiline on keskmaa õhutõrje puudumine. On üsna keeruline ette kujutada maabumisoperatsiooni alale, mida ei ole võimalik kaitsta keskmaa õhutõrjega.

Palun veel kolm minutit!

18:44 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega.

18:44 Johannes Kert

Selleks, et luua eeldused ka NATO-le meie abistamiseks, me peame algatama vastavate võimekuste nagu keskmaa õhutõrje ja merekaitse arengu ja keskmaa õhutõrje algatamiseks ma teen ettepaneku Riigikogule finantseerida seda valdkonda 20 miljoni euro eraldamisega. Aitäh!

18:44 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Oudekki Loone, palun!

18:44 Oudekki Loone

Head kolleegid! See on revolutsiooniline eelarve. Mõni mu kaaslane siin ilmselt ütleks nagu varasemate punktide jooksul, et see on lausa kommunistlik eelarve. Tegelikult on siin isegi sotsialismini veel tükk maad minna, et kahju küll, aga natuke keinsiaanlik see on ja Eesti tingimustes on tegemist revolutsioonilise eelarvega. Ja miks siis? Väga lihtne: seekord Eesti riik ei aja kuradit peltsebuliga välja, ei kärbi majanduslanguse oludes, ei arva, et töötajad peaksid pankurite riske katma. Tänane Eesti valitsus julgeb majandust juhtida, julgeb töökohti luua, julgeb laenu võtta. Erinevalt eelmisest kriisist, kus intressid olid küll ajaloo madalaimal tasemel üleüldse, aga Eesti vaatas lakke või kärpis. Ja kui me räägime Kreekast ja vaatame, mis Kreekaga pärast juhtus – iga euro, mis Kreeka ära kärpis, selle võrra kukkus nende SKP poolteist eurot. Eesti seekord ei tee nagu Kreeka. Eesti õppis sellest. Eesti ei kärbi oma majandust surnuks, vaid elavdab seda.

Räägime selle defitsiidi nüüd selgeks. Juba 1932. aastast tänu Richard Kahnile ja John Maynard Keynesile on teada, et riigipoolsed kulud on alati produktiivsed. Pensionitõus. Pensionitõus on produktiivne. Pensionärid üldiselt ei istu rahakuhja otsas nagu lohed. Pensionär võtab selle raha ja kulutab selle ära, eriti Eesti pensionär, kelle sissetulek on paraku ikka veel väga madal. Ma arvan, et pensionitõusu me peame veel mitmes eelarves järjest nägema. Pensionär läheb selle rahaga poodi, ostab selle eest tõenäoliselt süüa, rohkem süüa või paremat süüa, aga võib-olla ostab endale ka vannituppa mõned uued plaadid. Kuid igal juhul see tähendab rohkem kliente poes, see tähendab rohkem tööd kassapidajale, koristajale, saalitöötajale, neile rohkem palka. Nemad lähevad ka poodi, ostavad veel asju, see tähendab, et majandus kasvab, see tähendab rohkem tellimusi põllumeestele, see tähendab rohkem tellimusi suvalisse tootmisse. See tähendab, et meie majandus kasvab ja see tuleb riigipoolsest kulust. Riik, mis tõstis pensione. Samamoodi, tervishoiukulud on investeering, kauem elatud tervislik elu, inimene toodab kauem, inimene tarbib kauem, õnnelikkusest rääkimata, läheb poodi, ostab plaate, ostab süüa, ostab huvitavaid asju, läheb kohvikusse, võib-olla tuleb isegi vanalinna kohvikusse. Ja selle tulemusena kõik saavad rikkamaks. See lugu, et meil on mingid püsikulud, mis on kuidagi ainult kulud, sellist asja ei ole olemas. Iga riigi kulutus on produktiivne.

No mis ma siin veel kuulsin? Appi, meie laenukoormus suureneb. Mõelge ometi meie lastele, mis nüüd saab, me ei saa igavesti laenata. Saame küll. Riikidega on natuke teistmoodi kui inimestega või ettevõttetega. Vaadake, riigid ei pea seda kartma, et nad surevad äkki enne ära, kui võlg tuleb tagasi maksta. Riigid ei sure ära, mis tähendab seda, et kui sa oled riik, siis sa tegelikult sisuliselt saadki igavesti laenata, sa saad igavesti raha juurde luua, vastavalt sellele, milline su majandusolukord on. Ja kui valitsus seda raha ei vii välismaisesse internetikasiinosse, siis väga tõenäoliselt paneb see raha majanduse kasvama, majanduse mõistlikult kasvama ja me ei pea muretsema laenukoormuse suurenemise pärast. Me ei pea muretsema laenu teenindamise pärast. Kolm minutit lisaaega, palun!

18:49 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:49 Oudekki Loone

Mis meie piir siis on? Tegelikult ju võiks mõelda selle peale, et võib-olla me teemegi oma majanduse ümber, võib-olla me võiksime palju vähem makse küsida ja palju rohkem raha laenata, raha ise juurde luua. Miks ei võiks Eesti Pank osta ära kõik need võlakirjad, mida turg ei osta? Ka selliseid projekte on maailmas tehtud, muu hulgas üldse mitte kommunistlike valitsuste poolt. Ka see on asi, mida tulevikus peaks mõtlema, aga meil on seal üks piir, et üks tasakaal on, mida loomulikult peaks jälgima, ja see ei ole eelarve tasakaal. See on riigi maksebilansi tasakaal, eriti kaubandusbilansi tasakaal. Et kui meil on kohustusi välismaailma ees rohkem kui nõudeid, siis tõepoolest, siis on õige, siis me elame kellegi teise armust, oleme kellestki teisest sõltuvad. Kui meil on vastupidine olukord – ja Eesti puhul on vastupidine olukord ja väga kaua aega olnud vastupidine olukord –, siis tähendab see seda, et me elame allapoole oma võimete. Eesti süstemaatiliselt aastaid hoiab suure osa rikkusest, mida me ise loome, oma kodanikest eemal. Me ei saa kõik sellest rikkusest osa, mida me oleme koos loonud, sellepärast et mõned arvavad, et tuleb teha eelarve tasakaal. Selle tulemusena inimesed kiratsevad, selle tulemusena maksavad pankurite laia elu kinni töötajad, ja see tuleb nüüd ära lõpetada. Praegu me lõpetame. Meie ei varasta enam oma inimeste taskust, vaid anname neile ausalt selle, mille nad oma tööga on loonud.

Seega, sellel eelarvel on ainult üks probleem, ma loodan, et edaspidi see läheb paremaks. Suur probleem, võib-olla mingeid väikseid asju kindlasti saab ka kohendada. Aga suurest strateegiast on see probleem, et seda laenu on natuke vähe. Meie riigi majandusolukord täna võimaldaks seda võtta märgatavalt rohkem, võimaldaks teha mõistlikke, pikki kümne-aastaseid võlakirju ja ma loodan, et selles suunas me läheme ka edasi. Aga praeguses olukorras, vaadates meie ajalugu, suurepärane eelarve ja ma loodan, et te kõik toetate seda. Aitäh!

18:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kersti Sarapuu, palun!

18:52 Kersti Sarapuu

Hea juhataja! Head kolleegid! 2021. aasta riigieelarvet võib julgesti nimetada Eesti majanduse turgutamise ja investeeringute eelarveks. Mitmetes majandussektoritest on pärast koroonaviiruse esimest lainet olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viiruskriisi uue lainega hakkamasaamine on seepärast keerulise. Et säilitada võimalikult tavapärane elurütm ja aidata ettevõtjatel uues olukorras toime tulla, on Eesti riik kasutanud ka laenuraha. Soovin aga rõhutada, et teeme seda vastutustundlikult, mõeldes eelkõige Eesti inimestele. Eesti eelarvepoliitikat toetab ka reitinguagentuur Fitch, kes kinnitas Eesti pikaajalise riigi reitingu senisel kõrgel AA– tasemel stabiilse väljavaatega. Agentuuri hinnangul on Eesti väikese ja avatud majandusena koroonaviiruse mõjudele hästi vastu pidanud. Eesti tänavune majanduslangus on prognoosi kohaselt olnud tagasihoidlikum euroala keskmisest.

Oluline on märkida, et kõik Euroopa riigid võtavad praegu laenu ja Eesti võlakoormus on euroalas konkurentsitult madalaim. 2020. aasta esimeses kvartalis oli Eesti laenukoormus 8,9%, Euroopa Liidu keskmine küündis 80%-ni ja kõige kõrgemad, nagu Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Prantsusmaa, ületavad kaugelt 100% piiri. Seega kinnitan, et Eesti rahandus on siiski heas seisus.

Head kuulajad! Järgmise aasta riigieelarvel on neli põhisuunda: tervishoid, sotsiaalkaitse, teadus- ja arendustegevus ning rohe- ja digipööre. Kõigis neis valdkondades on võimalus meil panustada just kohalikule majandusele ja meie inimestele. Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam viiruse kindlamatele sektoritele, milleks on näiteks info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstus. See on hea võimalus näiteks valmis ehitada neljarajalised maanteed kolmel põhisuunalt Tallinnasse, Tallinnast Pärnusse, Narva ja Tartusse. Nimetatud investeering kindlustab Eesti ettevõtetele töö ja lahendab pikalt päevakorras olnud turvalise liiklemise probleemi.

Suurt tähelepanu saab pöörata ka Ida-Virumaale. Euroopa Liidu taasrahastu loob selleks head eeldused. Teemat käsitleti ka täna Riigikogus toimunud Ida‑Virumaa‑teemalisel konverentsil. Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase üleminekufondi abil Eesti abi neljakordistub: 125-lt miljonilt 552 miljonini. Õiglase üleminekufondi eesmärk on toetada ümberõpet ja ettevõtteid, et luua uusi majanduslikke võimalusi. Järjest enam on vaja pöörata tähelepanu taastuvenergia projektide, eelkõige tuule- ja päikeseenergiaprojektide elluviimisele ning puhtal vesinikul põhjend põhineva majanduse käivitamisele Euroopas.

Praegune keeruline periood on hea võimalus majandust ümber korraldada. Eesti majandusharudest on kõige vähem kahjustada saanud info- ja sidesektor. Kõige keerulisemasse olukorda aga sattusid viiruspuhangu tõttu majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted. Lugesin hiljuti uudist, et IKT-sektori ettevõtjad rajavad koostöös riigi ja teiste huvitatud isikutega Jõhvi rahvusvahelise tehnoloogiakooli, kus õppimine on tasuta. Eesti idufirmade sektor on viimased viis aastat kasvanud 30% aastas. Meil on Eestis puudu tuhandeid tarkvaraarendajaid ja seetõttu peavad ettevõtted neid välismaalt palkama, et saaksime maailma tasemel konkureerida. Omalt poolt julgustan teelahkmel olevaid inimesi kaaluma võimalusi end IKT-valdkonnas proovile panna.

Austatud kolleegid! Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine suureneb järgmisel aastal 1%-le SKP-st. Siinkohal on oluline märkida, et teadustegevuse ja kõrghariduse valdkonnas suurendatakse majanduse kasvuvaldkondade toetamiseks ...

Palun lisaaega kolm minutit!

18:56 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Lisaaeg kolm minutit.

18:56 Kersti Sarapuu

... et realiseerida nende potentsiaali. Käivitatakse ressursside väärindamise programm, mis toetab ettevõtluse vajadust lähtuvalt teadus- ja arendustegevust puidu-, toidu- ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arendustööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Alustatakse temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide väljatöötamist Eesti arenguvajadustest lähtuvalt fookusvaldkondades.

Jah, kliimaeesmärgid Euroopas on paika pandud ja jõuda kliimaneutraalsuseni aastal 2050 võivad tunduda kaugel, kuid tegelikkuses juba ukse ees. Seetõttu oleme paigutanud rea rahalisi vahendeid just nimelt korterelamute restaureerimisse. Sellega saaksime võimaldada säästa energiat umbes 60%-ni ja vähendada CO2 heidet ligi 90% võrra, seda ainult selleks, kui me alustaksime korterelamute kiire renoveerimisega.

2021. aasta eelarve on suunatud Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele. Kutsun Riigikogu liikmeid seda toetama. Aitäh!

18:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

18:58 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Täna teisel lugemisel olev riigieelarve 2021. aastaks ei lahenda kahjuks neid probleeme, mis inimestel tegelikult on ja mille all nad kannatavad. Tõsi, kohalikele omavalitsustele saabusid südasuvel jõulud ja see betooni ja asfalti hulk, mis sai teedesse, tänavatesse ja platsidesse pandud, oli muljetavaldav ja väga hea, et seda tehti. Laenuraha eest investeeriti, inimesed said kohapeal tööd, laekusid kohalikele omavalitsustele maksud.  Aga inimesed. Täna on kindlasti rohkem kui kunagi varem leida lahendused pikaajalise hoolduskoormuse probleemide lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele. Eesti elanikkond vananeb ja pikaajalise hoolduse korraldamise süsteem vajab kiiremas korras põhimõttelisi muudatusi, mis vähendaks pereliikmete hoolduskoormust ja tagaks hooldusvajadusega inimesele vajadusel ka vastava abi. Need, kes soovivad olla omastehooldajad, peaksid saama selle eest väärilise tasu, need, kes sooviksid töötada oma õpitud alal, saaksid seda rahulikult teha teadmises, et nende lähedane on hästi hooldatud. Mida siis tahaks näha selles eelarves? Vaja oleks suurendada avaliku sektori rahastust teenuste kättesaadavuse parandamiseks eesmärgiga eraldada täiendavat raha kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamiseks ja osutamiseks, mis ka vähendaks hooldusvajadusega inimeste omaosaluse hooldusteenuste tasumisel. Vajalik oleks tagada omastehooldajatele vääriline hooldajatoetuse suurus, sotsiaalsed garantiid ja muud vajalikud teenused. Ka seda saaksid siis omavalitsused teha, kui riik oleks langetanud otsused pikaajalise hoolduskoormuse probleemiga seoses. Ma olen üpris veendunud, et siin saalis ei ole inimesi, kes teaksid probleeme tervishoius ja hoolekande korralduses. Selleks ei pea omama ei eri- ega kõrgharidust nendes valdkondades. Praegu on põhikulude ja -kohustuste kandja teenuse saaja ise ning tema perekonna omaosalus aastatega järjest kasvab. Lapsed ja lapselapsed on need, kes maksavad kinni selle vahe või siis jäävad töölt kõrvale, hakkavad olude sunnil ja rahaliste vahendite puudusel omastehooldajateks. Näitena saab tuua seda, et hooldekodukoha eest tasumisel teenuse saaja ja tema perekonna omaosalus on järjest kasvanud. Kui see 2010. aastal oli 65%, siis juba 2016. aastal oli see 76% ja 2018. aastaks oli see tõusnud 80%-ni. Sotsiaalministeeriumi andmetel maksid inimesed 2018. aastal hooldekoduteenuse eest 53 miljonit eurot, mis koosnes siis eaka enda pensionist, laste või lastelaste makstud tasudest, mis pensioni ja hooldekodu koha vahelise summa tasaarvestamiseks määratud. Riik koos kohalike omavalitsustega kulutas samal ajal hooldekoduteenuse peale vaid 14 miljonit eurot. Ja kui 2008. aastal oli riigi ja kohalike omavalitsuste kulu 11 miljonit eurot ja inimesed maksid ise 17,5 miljonit, siis 10 aastaga on omavalitsuste kulu suurenenud vaid kolm miljonit eurot ehk kokku siis 14 miljonit, nagu sai öeldud, ja inimeste kanda jääv summa on suurenenud 35,5 miljonit eurot ehk kokku 53 miljoni euroni. Täna on perekonna ja omastehooldajate õlule liiga suur koormus, seda nii rahaliselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt. Vaesus ja vanadus ja omastehooldaja on naise nägu. Kellelegi pole saladuseks ju see, et vanemaealiste vaesus on Eestis suur. Palun lisaaega! 

19:02 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega! 

19:02 Helmen Kütt

Aitäh! Tänane hooldaja on tulevikus väga väikese pensioni saaja. Minu head ametikaaslased on rääkinud siin ja palunud toetust erinevate vajalike asjade jaoks nagu koolipsühholoogide kutseaastale täiendav rahastus, õdede palgatõus, õpetajate palgatõus, haiguspäevade hüvitamine. Mina palun teie toetust muudatusettepanekule 41 ja see tagaks hooldekodu koha pensioni eest. Mitte kõik ei lahku siit elust, uisud jalas ja tennisereket käes. Osa inimesi vajab hoolekandeteenuseid ja nad vajavad häid hoolekandeteenuseid. Selleks on riik neile võlgu ja peaks selle võla ka lahendama.

Teiseks ma palun toetust muudatusettepanekule 27. See on tulumaksuvaba miinimumi tõus alampalgani. See kindlasti aitaks nii keskmise pensioni saajaid kui ka väikest palka saavaid inimesi, kes sealt ei peaks siis tulumaksu maksma. Ma väga loodan, et nii nagu täna rahanduskomisjoni esimees, küll vastates siin minu küsimusele, et 44-st muudatusettepanekust leidis toetust vaid üks, siis ma loodan, et see saal järsku, mõeldes ja kaaludes ja kuulates neid erinevaid kõnesid, mis siin enne mind on peetud ja ka pärast mind peetakse, leiab siiski nii mõnegi ettepaneku korral mõistlik olevat seda toetada. Aitäh teile!

19:04 Esimees Henn Põlluaas

Leo Kunnas, palun!

19:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkaksin sealt, kus kolleeg Johannes Kert pooleli jäi ehk siis räägiksin kaitsekulutustest mitte ainult järgmise aasta perspektiivis, vaid ka RES-i vaates ja lausa kümne aasta perspektiivis samuti. Ütleksin kohe soojenduseks, et käsi ei tõuse lugupeetud kolleegide ettepanekule, mis puudutas keskmaaõhutõrjet ja rannakaitset, vastu hääletama. Sest need teemad on olulised. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond püüdis juba valitsuses tõstatada seda teemat, lahendada seda probleemi, panna need vajalikud summad RES-i sisse, aga see ei õnnestunud. Ja nüüd opositsioon on tegemas uut katset. Muidugi see ettepanek iseenesest on pretsedenditu, sest seni pole opositsioon kunagi esitanud kaitsekulutuste suurendamist. Et see on Eesti Vabariigi ajaloos nüüd esimest korda, mis väärib eraldi äramärkimist. Aga mida siis keskmaaõhutõrje tähendab ja milleks see on vajalik, et võtan veel mõned asjad lisaks sellele kokku, mis mis kindral Kert juba juba rääkis. Ehk siis me räägime relvasüsteemidest, mille laskeulatus on 30 kuni 60 kilomeetrit raadiuse mõttes ja õhku 10 kuni 16 kilomeetrit. Eesti kontekstis me räägime pataljonist, kus on neli patareid või siis poolest sellest vajaminemast võimekusest, mis siis sisaldab kaks patareid. Pataljoni senine miinimummaksumus on 250 miljonit ja kahe patarei umbes 25–30 miljonit, siis vastavalt. Ehk seda otsust teha, see võime ei ole loomulikult hangitav ega rakendatav ühe aasta jooksul. Leedulased tegid otsuse 2016 ja nüüd 2020 nad alles saavad selle võimekuse. Ehk siis, mida varem me selle otsuse teeme, seda parem. Kui me teeme otsuse nüüd, me näeme tulemusi 2024. aastal. Ehk tegelikult see tähendaks väga olulisi muutusi ka RES-is. Et iga aasta näiteks umbes suurus, kas siis 35–40 miljonit ja need on juba väga tõsiseid otsuseid. Ja kui me komisjonis seda teemat arutasime, siis loomulikult nii kiiresti me ei jõudnud mingi positiivse konsensuseni, et seda lahendada. Aga me peaksime sinna jõudma ja selleks, et me tegelikult üldse saaksime sinna jõuda. On ju selge, et uut riigikaitse arengukava aastateks ehk siis aastateks 2021–2030 ei ole mõtet teha kahe protsendi või siis kahe protsendi väikese plussiga raames, et see lihtsalt ei vasta meie praegusele julgeoleku olukorrale. Meie kaitsekulutused on küll kasvanud, aga julgeolekuohud pärast Ukraina sõda on kasvanud kiiremini. Sellepärast me peaksime ehk tegelikult erakonnad peaksid oma juhtide näol saama kokku ja leppima kokku ja tegema erakondadeülese kaitsekokkulepe, kus oleks kirjas, palju me selleks 10-ks aastaks mitte üheks, neljaks, vaid 10-ks aastaks, ehk siis, mis hõlmab järgmise arengukava perioodi 2021–2030, et palju me oleksime valmis kaitsekulusid tõstma, on see 2,5 protsenti, 2,6 protsenti, on see veel mingi summa. Ja selle kokkuleppe me peaksime saavutama, et sellel oleks mõju nüüd uue arengukava tegemisel, me peaksime saavutama selle aasta sees või maksimaalselt jaanuari lõpuks, sest uus arengukava peaks olema valmis, selle valmimist on edasi lükatud, see peaks saama valmis järgmiseks kevadeks. Meil on seda sisendit vaja, et lahendada need probleemid strateegilisel moel, nii et need võimed, mida me arendame, oleksid ka jätkusuutlikud. Ma saan loomulikult aru kaitseministri ja Kaitseväe juhataja seisukohtadest, et me vajame pikaajalisemat vaadet kogu sellele probleemile, aga seda vaadet ei olegi nii lihtsalt võimalik saavutada ja ma kutsungi teid ehk erakondi ja erakondade juhte ...

Palun lisaaega!  

19:09 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

19:09 Leo Kunnas

... üles, et me oleksime võimelised koos töötama. Siin ei ole koalitsiooni, siin ei ole opositsiooni, sest periood on pikem, et me saavutaksime selle konsensusliku kokkuleppe, määraksime ära, mis oleks kaitsekulud, milliseid võimeid, suuremaid võimeid me tahame arendada, et me saaksime üleüldise parema aluse ja konsensuse selles ohtlikus julgeolekuolukorras, kus me elame. Ja mis keskmaaõhutõrjele on veel on tähtis, me näeme ju seda, et üks sõjaline konflikt, mis praegu Karabahhias on peatunud küll relvarahuga. Me nägime seal seda, et õhust haavatavus on uuemate relvasüsteemide ehk droonide puhul võib-olla niivõrd tugev, et see võib mõjutada terve sõjalise konflikti saatust. Ja selles võtmes me peame väga hoolikalt vaatama, mis me näiteks sellesama keskmaa õhutõrjesuhtes teeme. Kutsun teid veel kord üles vaatama pikemas perspektiivis, vaatame üle RES-i ja vaatama üle 10 aasta perspektiivis, mis on meie sisend uuele arengukavale. See on kõik. Tänan!

19:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Helme, palun!

19:10 Mart Helme

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Me oleme siin nüüd tunde kuulanud pooltõdesid, valesid, valetõlgendusi, süüdistusi, kontekstist välja rebitud targutusi selle eelarve teemadel. See on väga hea eelarve. Ma nõustun kolleeg Oudekki Loonega, kes ütles samad sõnad: see on väga hea eelarve. See on kastist välja mõtlemise eelarve. Mul oli kahju vaadata ühte eelkõnelejat, kes on olnud mitmel ministripostil, kes hakkas rääkima meile nõukogude aegse majandusteaduskonna finantstarkusi siitsamast puldist. Nõukogude aja majandusteaduskonna finantstarkusi. Vabandust! Me oleme 21. sajandis, mitte aastas 1971 või 1972. Kõik on muutunud ja kastist välja mõtlemist on vaja juba ainuüksi sel põhjusel, et seda eelarvet ei tehta nii nagu tehti varasematel aastakümnetel, kui oli suhteline stabiilsus. Majanduses, rahanduses oli võimalik võrdlemisi väikeste kõikumistega prognoosida, missugused on maksulaekumised, missugused on nii-öelda püsikulud ja nii edasi. Me ei ole selles olukorras. Meil on täiesti ettearvamatu olukord. Meil on koroonakriis, pandeemia. See ei puuduta ainult Eestit. See puudutab meie majanduspartnereid. Sellest, kuidas läheb nende majandusel, sõltub muu hulgas see, mis hakkab juhtuma meie eelarve laekumistega ja missuguseid kulusid on meil vaja teha sellest eelarvest, et meie sotsiaalsüsteem, tervishoid, riigi rahandus tervikuna kokku ei kukuks. Me ei saa kastis mõelda selles olukorras. Meil on ees juba sisuliselt käivitunud majanduskriis. Meil võib olla ees väga tõsine finantskriis. Üha rohkem on neid, kes ütlevad, et tänase päeva valuutasüsteemid ei pea enam pingele vastu. Ja selles olukorras räägitakse meile ikka 1970. aasta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juttu. See ei ole adekvaatne. See eelarve, mida meie praegu esitame, mida koalitsioon kaitseb, on ekrenoomika. See tahab suunata majandusse võimalikult palju raha, et erinevad majandussektorid suudaksid nina vee peal püsida ja et inimesed ei kaotaks oma tööd, et ei tekiks sotsiaalset tasakaalutust. See on see, mida see eelarve taotleb. Ma saan täielikult aru Helmen Küti murest nende inimeste pärast, kellel on raske elus hakkama saada tervislikel põhjustel. Ma saan väga hästi aru meie sõjalise eelarve, militaareelarve vajadustest, mida kaitsti siit puldist, ja saan väga paljudest teistest teemadest igatepidi aru, aga palun ka nendel, kes seda eelarvet kritiseerivad, aru saada sellest, et me ei ole tavapärases olukorras. Mõned sõnad ka, mis selles eelarves head on. Selles eelarves on hea see, et me tegelikult tõstame kaitsekulusid. Me tõstame kaitsekulusid. Me oleks kaitsekulusid tõstnud oluliselt rohkem, kui teatud poliitikud ja sõjaväelased ei oleks kinni kastis mõtlemises. Oleks tõstnud rohkem. Me teeme suured investeeringud tervishoiusüsteemi, täiendame, korraldame ümber ... Palun juurde aega! 

19:15 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega! 

19:15 Mart Helme

... tervishoiusüsteemi infrastruktuuri, sest meil on toimunud rahvastiku muutused, demograafilised muutumised ja sellega on vaja kaasas käia. On vale kritiseerida seda, nagu ei oleks tõstetud päästjate, politseinike ja teiste palkasid. Eelmise aasta eelarves me tõstsime nende palkasid. Jüri Ratase esimene ja teine valitsus on üle pikkade-pikkade aegade need valitsused, kes on tõstnud nende sektorite töötajate palka kahel korral. Kahel korral. Kiidan siinkohal eelmist siseministrit Anveltit, kelle ajal üks palgatõus aset leidis. Teine palgatõus leidis aset minu eestvedamisel eelmisel aastal.

Aga mitte ainult palgatõus ei ole oluline. Me oleme ligemale 100 miljonit eurot eraldanud ka pääste, politsei, piirivalve ja kõikide teiste Siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna ala ametite infrastruktuuri arendamisse, töötingimuste parandamisse. Ka see on oluline, missugustes tingimustes inimesed töötavad, et nad ei töötaks hallitanud seintega niiskete ruumides, vaid töötaksid remonditud, õhutatud, võimaluse korral päris uutes hoonetes. Me oleme teinud suuri investeeringuid füüsilisse infrastruktuuri ja käivitanud ja käivitamas tervet hulka maanteeprojekte. Üks eelkõneleja rääkis Tallinna-Tartu maantee, aga mida veel? Aga mida veel? Me oleksime võinud välja ehitada ka Saaremaa püsirajatise. Me oleme kimpus sellega, et meie energia infrastruktuur on vananenud, suures osas nõukogude aegne, vajab väljavahetamist, ka sinna oleks raha vaja ja siis räägitakse siin mingit täiesti arusaamatut juttu sellest, et võlg tuleb ju ükskord tagasi maksta. Kullakesed, tõstke käsi praegu, kellel teist ei ole pangalaenu. Kellel teist ei ole pangalaenu? Mõnedel ei ole, aga väga paljudel on. Te ju maksate seda tagasi, aga te elate ju juba kas uues majas, uues korteris. No autodega muidugi on teil mõnus priisata, sest et Konservatiivne Rahvaerakond on ainus fraktsioon, kes kuluhüvitistest autoliisinguid kinni ei maksa. Nii et noh, selle lõbu te olete jätnud maksumaksjale, nii et siin teil koormat kanda ei ole. Aga enamik inimesi Eestis maksab autoliisinguid oma palgast.

Nii, ma pean lõpetama. Ma tõmban kriipsu alla ja ütlen: see on hea eelarve. See on kastist väljamõtlemise eelarve. See on loominguline eelarve ja selle eelarvega me päästame Eesti majanduse ja Eesti inimesed vaesusest. Aitäh!

19:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sven Sester, palun!

19:18 Sven Sester

Igaks juhuks kolm minutit.

19:18 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kaheksa minutit kokku.

19:18 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Isamaa jaoks on see tervise- ja majanduskriisist väljumise eelarve. Isamaa jaoks on sellised märksõnad siin nagu Eesti rahvuslike huvide kaitse, avatud majandus, julgeolek, haridus, pered ja inimeste vabadus ise otsustada. Need on märksõnad, mis sellest eelarvest selgelt läbi peegelduvad. Isamaa jaoks on olnud oluline sõnum maksurahu. Jällegi, täna ei ole ühelgi hetkel sellest räägitud ja ma pean vajalikuks veel kord rõhutada: nii nagu varasemates eelarvetes eelmisel aastal, nii ka sellel aastal ei esimesel lugemisel, ei teisel lugemisel ega ka 9. detsembril suure tõenäolisusega kolmandal lugemisel, ei tule ühtegi maksumäära muutmist tõstmise suunas ega võimalikku uut maksu. See koalitsioon on kokku leppinud maksurahus. See on ainulaadne, vaadates varasemaid koalitsioone, kus ka Isamaa on ise osalenud, oleme näinud aegade jooksul tavaliselt 1. jaanuaril erinevate maksumäärade tõusu või uute maksude kehtestamist. Isamaa jaoks on oluline maksurahu.

Isamaa jaoks on oluline vastutustundlik eelarvepoliitika. Sellest on täna päris mitu korda siin räägitud ja räägime siis veel. Me näeme selles eelarves tervisekriisi ja majanduskriisi ületamist. Ja vastavalt sellele selles eelarves me ka tegutseme. Et tervisekriisi ületada, me teeme täiendavaid investeeringuid või anname raha kas siis haigekassale, haiglatele, läbi erinevate hangete hangime erinevat meditsiinilist varustust, mis kõik maksab raha, kuid mille eesmärk on tervisekriisi võimalikult pehmelt ületada.

Lisaks sellele on meil majanduskriis. Me näeme seda, me näeme, mis on sellel aastal juhtunud, majandus on teinud tagasiaste, jah, ta on teinud vähem, kui me isegi eeldasime, aga fakt on see, et üle 6% on majandus sellel aastal langenud. Me näeme seda, et selle eelarvega tuleb raha suunata majandusse. Isamaa leiab seda, et pikalt üle ju ei saa elada. Aga täna on vaja majandust elavdada. Täna on see hetk, kus raha pannes investeeringuteks on võimalik tulevikus paremat majanduskasvu nautida. Ja milleks meil on majanduskasvu vaja? Majanduskasvu on meil vaja selleks, et tulevikus saada tulu, mida siis ka vastavalt kas investeerida või õigesse kohta kulutada. Kui majandusest ei tule tulu, ei ole meil ka raha, mida suunata kas õpetajate palkadeks, pensionide tõusudeks või neljarealiste teede väljaehitamiseks. Oluline on, et majandus kasvaks. Kui me vaatame lähiperioodide kulusid ja tulusid, siis jah, seoses majanduse elavnemisega võib nentida: meie kulud ületavad meie tulusid. Kuid kui vaadata riigi eelarvestrateegiat, nelja-aastast, siis võib öelda, et valitsus, see riigi eelarvestrateegia või see majandusprognoos, mis jõudis ühel hetkel valitsusse, ja see nelja-aastane strateegia, mis sealt lõpuks valitsusest väljus, on dünaamiliselt eelarve puudujääki kahandav. Aastaks 2024 me näeme tunduvalt väiksemat eelarve puudujääki kui see, mida Rahandusministeerium algselt oma suvises majandusprognoosis eeldas.

Isamaa jaoks on oluline teadus- ja arendustegevus. Kui te vaatate järgmise aasta eelarvet, siis me oleme ajaloolisel hetkel: teadus- ja arendustegevusse läheb 1%. Varasematel aastatel erinevad koalitsioonid on püüdnud leida võimalust 1% taastamiseks või isegi mitte taastamiseks, vaid saavutamiseks. Järgmisel aastal saab see juhtuma. Selleks oli vaja täiendavalt 56 miljonit. See raha leiti.

Isamaa jaoks on oluline kaitsevõime. See on olnud meie üks suuri prioriteete läbi aegade. Isamaal on olnud võimalus kaitseministri portfelli pikaajaliselt kanda. Meil on hea meel tõdeda, et järgmisel aastal, kuigi riigi SKP väheneb, siis lisaks sellele, et hoida 2%, ei anta järgi täiendavates investeeringutes ja hoitakse tegelikkuses seda kokkulepet, mis arengukavades on ette nähtud, ja suunatakse täiendavalt raha kaitsevõimekusse. Ühelgi varasemal aastal ei ole olnud nii kõrget kaitsevõimekust rahalises mõttes, ei rahalises mõttes ega ka protsendiliselt, suurusjärk 2,3%. Võin kümnendiga eksida.

Isamaa jaoks on loomulikult oluline ka eesti keel, millest võib-olla täna siin selle eelarve läbirääkimiste ajal on vähe räägitud, aga mille kindlasti tasuks ära öelda. Me näeme järgmise aasta eelarves rahalisi eraldisi selleks, et venekeelsed lasteaiad ja koolid saaksid täiendavat eestikeelset õpet. Meie eesmärk on selles, et küsimus ei oleks mitte ainult eesti keele õppes, vaid eestikeelses õppes.

Ja kui me vaatame muudatusi, mis on tulemas nüüd täna ja ka 9. detsembril kolmandale lugemisele, siis ma tooksin ühe muudatuse välja, mis jälle kannab sõnumit "majanduse elavdamine". Täna me hakkame hääletama muudatusettepaneku osas, mis puudutab merendust. Me oleme pikalt tegelenud merendusega, teinud erinevaid muudatusi, ka maksusoodustusi, bürokraatia vähendamist, selleks et merenduses ja merendusel oleks Eestis oluline koht. Et me oleks atraktiivne, et siia tuleks laevu lipu alla jne. Kui te vaatate ka muudatusettepanekut, siis te näete seda, et kui 2020. aasta lisaeelarvet menetledes me andsime täiendavalt rahalisi vahendeid selleks, et laevad vabastada siis veeteede tasudest, aga seda kuni 31. märtsini järgmisel aastal, siis nüüd muudatusettepanekuga me anname võimaluse kuni aasta lõpuni, 2021. aasta lõpuni 50% ulatuses veeteede tasu maksmist pidurdada või jätta maksmata. Ja see on 6,65 miljonit eurot järjekordselt, mis tuleb leida siis nii- öelda sisemiste vahendite arvelt. Aga see annab meile võimaluse meie majandust kasvatada, meie ettevõtlust atraktiivsemaks teha merenduses jne. Need on need sammud tegelikult, mis kajastavad ja näitavad seda riigieelarvet. Nii etma palun seda toetada, Isamaa on kindlasti selle taga. Aitäh!

19:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Maris Lauri, palun!

19:25 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:25 Maris Lauri

Head kolleegid! Eks igaüks näeb seda eelarvet oma silmade järgi, oma sisemise tunde järgi. Ei saa pahaks panna. Aga mitte kellelgi ei ole kohustust vaadata asju teise inimese silma järgi. Seetõttu vaatan mina seda eelarvet enda silmade järgi.

Aeg-ajalt ma pean ütlema, et mul on tunne, et räägitakse mingist teisest eelarvest kui see, mis on meie ette toodud. Sellest kahe miljardi eurose puudujäägiga eelarves on investeeringuteks minemas vähem kui miljard. Ja enamus sellest rahast tuleb tegelikult Euroopa Liidu rahadest. See tähendab seda, et sellest kahemiljardilisest puudujäägist ehk rahast, mida võetakse laenudena või veel nendest vähestest reservidest, mis ehk on järgmiseks aastaks alles – aga mine tea, mis juhtub selle aasta lõpus veel –, tehakse jooksvaid kulutusi. Kurbloolisus on veel selle juures, et need paljud jooksvad kulutused ei ole mitte seotud kriisiga, vaid need on püsikulutused. Need on need kulud, mis jäävad järgmiseks, ülejärgmiseks ja üleülejärgmiseks aastaks.

Ma ei tea, kui midagi finantseerida laenu eest, siis see peaks olema ajutine, tulevikus tulu toov või kasu toov, aga jooksvaid kulutusi ... Kas te tõesti käite poes jooksvalt igapäevaselt päevast päeva ja ostate seda toitu endale laenuraha eest? Ilmselt mitte. See ei ole eriti mõistlik. See võib olla, et teil on korraks ühel päeval rahakott tühi ja te võtate kellegi käest laenu, sõprade-sugulaste käest, et ellu jääda, aga kindlasti ei plaani te sellist asja ju pikalt ja püsivalt. See eelarve just nimelt seda teeb. Selle tõttu mina ütlen küll, et selles eelarves on päris suur hulk vastutustundetust.

Kui meil on kriis – tervisekriis, majanduskriis – ja on selge, et sellises olukorras tõesti ei ole mingit mõistlikkust tõmmata kulusid kokku või ajada maksusid ülesse ja eelarvet tasakaalu. Mitte keegi ei ole sellest rääkinud. Küsimus on selles, et kui võetakse laenu ja tehakse mingisuguseid asju, siis selleks peaks olema mingi siht, eesmärk, ja see, et anda tulevikule mingi võimalus. Aga suures osas selles eelarves tegelikult seda ei ole. Seda raha pudistatakse väga paljudesse erinevatesse kohtadesse laiali. Kindlasti on ka seal mõistlikke asju, aga nad ei ole kindlasti mitte nii suurejooneliselt head, kui meile tahetakse näidata.

Väga tore, et teadusrahastus 1%-le SKP-st, aga ta tõuseb ainult tänu sellele, et meie majandus kukub. See andis võimaluse seda ühte protsenti täita. Ja see, kuidas me oleme rahanduskomisjonis üritanud korduvalt aru saada, mida siis selle ühe protsendiga plaanitakse teha, on osutunud täiesti võimatuks. Sellepärast et – pange tähele! – ministrid keelduvad Riigikogule esitamast vastavat informatsiooni. Nii ei tohi. Ministrid on Riigikogu ees vastutavad ja nad peavad meile selle informatsiooni andma, aga mitte nii, nagu meil praegu käib. Nädalate viisi venitatakse. Selle tõttu on minul küll põhjust arvata, et see teadusraha pudistatakse laiali. Ja meile kasulikku tulu sellest ei tule, mis on kurb, sest võiks ju. Võiks ju mõelda tuleviku peale ja pingutada selle nimel, et meil oleks tõesti asjad paremini.

Meile räägitakse siin, et laenuvõtmine on tore ja võiks edasi võtta. Ma juba enne ütlesin, et alati on küsimus selles, milleks me laename ja mida me saavutame. Kui me laename oma kodu loomiseks, siis selles on iva. Kui me laename pidevalt oma jooksvate kulude katteks või selleks, et asja ees, teist taga osta uusi ja uhkemaid riideid, siis me lõpetame halvasti. Eestis on väga palju neid inimesi, kes on oma laenukoormaga tõsiselt hädas. Väga palju. Nad on väga tõsises hädas. Väga raskelt hädas. Ja just nimelt samasuguse mentaliteediga, et noh, võtame, korraks, tore on elada hetkeks hästi – ka n-ö kastist välja mõtlemine. Aga sellest kastist väljamõtlemisega mõeldakse ennast  ise aru saamata hoopis kuskile teise kasti. Minul on tunne, et praegu juhtub meiega ja Eestiga täpselt sama lugu. Me mõtleme ennast jälle kuskile teise kasti.

Öeldakse, et tark inimene õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki. No õnneks seda viimast kategooriat Eesti kohta veel ei saa öelda. Aga targalt me küll ei käitu, kui me ei õpi teiste vigadest, teised riigid on seda teed läinud. Ja arvata, et. Laenu ei tule kunagi tagasi maksta või et laenuintressid ei tõuse vms, on rumalus, ükskõik kes seda räägib, ükskõik millise tiitli või ametinimetusega inimene.

Siin eelarves on kindlasti väga palju ettepanekuid, muudatusettepanekuid, mis on suunatud kulude suurendamisele. Mõned neist ei ole väga mõistlikud, aga võib-olla need on märgid sellest, et tuntakse millegi asja pärast muret. Aga mõned on tegelikult näited prioriteetidest, mida tegelikult tuleks teha. Nii et asju on võimalik veel muuta. Me ei pea täna selle eelarvega minema päris lõpuni. Ja seetõttu, et sellest eelarvest ehk juhuslikult äkki kogemata ka asja saaks, teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku selle eelarveseaduse teine lugemine katkestada.

19:33 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

19:33 Valdo Randpere

Kolm minutit anna ka igaks juhuks.

19:33 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

19:33 Valdo Randpere

Head kolleegid! Kuulasin seda debatti siin, tegin endale mõned märkmed ja avastasin, et meil on tekkinud liigutav üksmeel siin Riigikogus. Kommunistlik maailmavaade ja parempopulistid on leidnud ennast ühest kastivälisest olukorrast. Neid teisi küll on paraku jäetud sinna kasti kõrvale. Aga iseenesest on põnev vaadata, kuidas isa kaitseb poega, parempopulistid kaitsevad kommuniste. Ja see poeg, keda isa kaitseb, ütles rahandusministriks saades, et ta ei tunne matemaatikat. Seda on paraku näha.

Aga kuidas me siiani jõudnud oleme, ma mõtlen natuke pikemalt tagasi, et millega see tänane debatt algas. Algas rahanduskomisjoni esimehe ettekandega. Sellesama komisjoni esimees kuulub ju erakonda, kes veel mõned aastad tagasi tahtis põhiseadusesse kirja panna, et riigieelarve peab olema tasakaalus. Kevadel seesama rahanduskomisjoni esimees kogemata kasutas väljendit "tagastamatud laenud" ja siis vabandas ette ja taha, kui küsiti ta käest, et kuule, kas ikka äkki keel vääratas. Tunnistas, et vääratas. Ei ole palju mööda läinud ja nüüd sügisel me räägimegi uhkusega uuest asjast, mis on tagastamatu laen. Rahandusminister, kui ta käis meile seda eelarvet siin tutvustama, rääkis isegi tagastamatust laenust Rootsi näite põhjal, kus olevatki nii, et kinnisvaralaen on tagastamatu. Ta unustas ära ainult ühe asja, et kui seal laenu tagasi ei maksta, siis võetakse tagastamatu laenu asemel see maja su käest ära, see tagatis, nii et raha ei võeta, aga maja läheb. Võib-olla ongi tagastamatu laen. Põhiseadusest muidugi sellest, et sinna kirjutada sisse tasakaalus eelarve, sellest ei räägita üldse enam midagi, sellest tagastamatust laenust räägitakse uhkusega.

Räägiti ka siin eelolevalt maksurahust nagu suurest saavutusest. Aga see maksurahu on ju põhimõtteliselt tehtud tuleviku arvelt. Sedasi laenates, nagu Eesti riik praegu teeb, seisame me mõne aasta pärast paratamatult maksutõusude ees. Me peame lihtsalt tõstma makse, ükskõik kes on valitsuses. Aga see praegune valitsus nagu selle tuleviku peale üldse ei mõtle.

Öeldi, et see eelarve on ainulaadne. Jaa, kindlasti mõnes punktis. Kas või selles, et tuleviku peale ei mõelda, järgmise valitsuse peale, järgmiste valimiste peale ei mõelda. Selle asja nimi on põletatud raha taktika. Küll järgmised tõstavad makse ja hakkavad tagasi maksma. Ainulaadne eelarve, selles mõttes ka veel, et esimest korda me näeme, kus eelarvest jagatakse raha nii varjamatult omadele ja kaasakiitjatele, aga neile, kes julgevad teha ausa uudise või esineda ebameeldivalt, näiteks rahvusringhääling, neilt ähvardatakse raha ära võtta, olgu see siis maja ehitamiseks või millekski muuks.

Räägiti siin ka sellest uljalt, kuidas riigid ei peagi laenu tagasi maksma ja riigid võivad laenata ükskõik kui palju, sest riigid ei sure. Aga mõtleme teisiti: kui me ise laename ja ükskord ära sureme ja pärandame midagi oma järeltulijatele ja nemad avastavad, et see pärand koosnebki ainult võlgadest, siis neil on võimalus loobuda pärandist. Kas meie lastel on võimalus loobuda Eestist või loobuda sellest võlakoormast, mille me neile pärandame? Jüri Adams kirjutas täna, just kogemata, mitte eelarve teemal, kirjutas Postimehes Eesti ühest suuremast probleemist, mis seisneb selles, et inimesed järjest enam loobuvad Eesti kodakondsusest, kuna Eesti ei luba ka topeltkodakondsust, mis ei puutu iseenesest eelarvesse, aga puutub õhkkonda, mille me oleme loonud: võõraid sisse ei taha, riigipiirid hoiame hea meelega kinni ja kui omad ära lähevad, no mingu, jooksku seal Rootsis või kus kurat veel. Aitäh!

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

19:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kolm minutit lisaaega ka, palun!

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kokku kaheksa minutit! 

19:39 Jevgeni Ossinovski

Head kolleegid! Alustuseks meenutusega ka Sven Sesteri sõnavõtust, kes fraktsioonist mind kuulab, ja väitis, et 1. jaanuar 2021 on ainulaadne selle poolest, et ükski maksumäär ei tõuse. See on vale väide. Tubakaaktsiis tõuseb ja tõuseb aastani 2023 ja need tõusud on vastu võtnud käesolev valitsus 2019. aasta lõpus.

Nüüd eelarvest laiemalt. On tõepoolest minule ka olnud väga omapärane, kui mitte öelda veider näha seda, kuidas äärmuspopulistid on Oudekki Loonega ühte meelt selles osas, et tegemist on revolutsioonilise eelarvega pärast seda, kui proua Loone nimetas seda peaaegu et kommunistlikuks pöördeks Eesti riigi juhtimisel. Tegelikult on see täiesti tavaline eelarve, kus ei ole midagi eriti revolutsioonilist. 90+ % sellest eelarvest on täpselt samasugune, nagu oli eelmisel, üle-eelmisel aastal ja aastatel enne seda. Need mõned sajad miljonid, mida valitsus siis sellel aastal on otsustanud ümber suunata ühte või teise kohta, kahtlematult on võimalik kasutada ja eks need, kes võimu juures on, peavad näitama ennast paremana, kui nad tegelikult on. Aga minu meelest kõneleb ta kõige rohkem mõttelaiskusest selle lisanduva raha kasutamise osas. Et kuskil remondime ühe tänavajupikese ära. Kindlasti see vastav minister või saadik saab sinna linna minna ja öelda, näete, mina tõin teile raha, nüüd on siin tänav valmis. Kuskil linnas vist tehakse mingi monument? Kahtlemata keset ühte suurimat majandus- ja sotsiaalkriisi Eesti Vabariigis monument on see, mis vajab riigipoolset turgutamist. Aga strateegilist lähenemist tegelikult Eesti ees seisvatele pikaajalistele väljakutsetele selle valitsuse tööst paraku ei paista ja põhjuseks tõenäoliselt on see, mida politoloog Tõnis Saarts on öelnud, et seda ühtset väärtuselist nägemust Eesti riigi ees seisvatest probleemidestki ei ole. Kuidas siis võiks olla lahenduspakett kuidagigi süsteemsust meenutav. Ja kuna seda ei ole olnud, siis on lepitud kokku, et noh, selline kamba korras, et näete, et rahakott on siin keskel, keset lauda, 10 sulle, 10 mulle, 10 sulle ja pange siis, kuhu tahate, et oma valijaid paremini mobiliseerida.

Räägitakse näiteks näitlikustamiseks rohepöördest. Rohepööre on tõepoolest väga oluline ja kahtlematult sellesse valdkonda tuleb väga palju raha, valdavalt välismaist raha, aga raha seegi. Ja kahtlematult on globaalne kliimakriis, erinevalt sellest, mida arvab tänane keskkonnaminister, eksistentsiaalne mure, mille lahendamisse Eesti peab oluliselt jõulisemalt panustama. Aga ei ole võimalik korraga liikuda kliimaneutraalsuse saavutamise poole ja riiklikult rahastada uue põlevkivitehase ehitamist, mis suurendab Eesti aastast emissiooni viie protsendi võrra. Ei ole võimalik rääkida sellest, et me peame muutma Eesti transpordi keskkonnasõbralikuks ja samal ajal kõik investeeringud, mis transpordivaldkonnas on, peale rongide elektrifitseerimise, on tegelikult Eestimaa asfalteerimine. Autode jaoks. Et on täiesti võimalik kokku leppida, et meid see rohevärk ei huvita, võib püüda oma harimatusest seada kahtluse alla globaalset teadust selles valdkonnas, aga öelda, et nüüd me kõik võitleme rohepöörde eest, aga samal ajal teha risti vastupidiseid samme, mis tegelikult meid sellest eesmärgist kaugemale viivad, ei räägi kindlasti strateegilisest juhtimisest.

Nüüd üks hea asi selles eelarves kahtlematult on, mis esiletõstmist väärib, on teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamine ühe protsendini SKP-st. On kahju, et selleks oli vaja alguses murda sõna eelmisel aastal valitsusparteidel, jättes siis selle raha leidmata eelmisel aastal, siis kui lubadus parteide poolt oli avalikkusele antud, aga hea, et tänagi see otsus on tehtud ja ka järgmiseks neljaks aastaks riigieelarve strateegias kirjas ja loodame, et seda uut, teatud püsivat väärtust on võimalik hoida.

Palju nukram on lugu õpetajate palkadega, kus vastupidi on tagasiminek. Kus tegelikult aastast 2013, vahetult enne minu haridusministriks saamist Jaak Aaviksoo ajal see algas ja tegelikult sellest ajast peale, noh, mina olen püüdnud 100 eurot aastas õpetajate palgatõusu tempoks hoida kõikidel aastatel ja kõikide ministrite ajal see pole õnnestunud, aga ikkagi. Ma tean, et kõik valitsused on siiani sellel teemal päriselt pingutanud, et see raha leida, et õpetajate järelkasvu tagada ja küsimus ei ole mitte ainult selles, et kas õpetajatel on, nagu öeldakse, et õpetajad võivad ju ühe aasta ilma palgatõusuta üle elada, et kõigil on raske. Küsimus on ju selles, kas ühiskond pikaajaliselt olukorras, kus me õpetajakoolituse kontekstis oleme, et meil on tegelikult vananev õpetajaskond ja hariduse kvaliteet hakkab õige pea selle tõttu kahjuks ka kannatama, et meil vanad kogenud pedagoogid pensionile lähevad ja noori nii palju haridussüsteemi peale ei tule. Et me suudaksime anda selle jada ette tulevastele õpetajatele, et jah, et riik väärtustab seda ametit nii palju, et iga aasta stabiilselt nende palka tõstetakse, nii nagu me näiteks meedikute puhul oleme suutnud tegelikult aastate jooksul tagada. Ja siin on miinusmärk väga tunnetatav, mitte lihtsalt öeldi, et baranka, vaid öeldi, et baranka järgmised neli aastat. Ja see on ikka väga-väga nukker sõnum.

Ja nüüd viimaseks, on siin palju räägitud sellest, et see on koroonakriisist väljumise, paranemise, mis iganes, seljatamise eelarve ja igasuguseid sõnu, pealkirju sellele eelarvele pandud. Tõepoolest, tõenäolist septembri algul, siis kui meie, sotsiaaldemokraadid, hakkasime rääkima sellest, et teiseks laineks tuleb põhjalikumalt valmistuda ja tegelikult need vajalikud muutused ära teha õigeaegselt, et me oleksime selleks valmis, sealhulgas haiguspäevade hüvitamine, et töökohal nakatumist vähendada, siis tõenäoliselt oldi valitsuse tasemel rohkem eufoorilises tegevuses selles osas, et kuidas neid avanenud laenukraane oma sõpradele ja toetajatele laiali jagada. Ei pööratud sellele tol ajal tähelepanu. Nüüd on sellest möödas juba kaks kuud, me näeme, et teine laine on haripunkti jõudmas, et meil tegelikult viiruse levik on mitmes piirkonnas kontrolli alt väljumas või väljunud. Ja üks olulisemaid nakatumise kohti on töökoht ja loomulikult on haiguspäevade hüvitamine hädavajadus selleks, et saada viirus kontrolli alla ja seda on öelnud mitte poliitikud, vaid öelnud spetsialistid, kes neid mudeleid ja prognoose teevad. Ja seda otsust ikka ja ikka ei ole. Mõtleme, arutame, väga oluline, kõik on nõus, et tuleb teha, kokkulepe on peaaegu olemas, aga tuleb veel arutada. Sõbrad, samal ajal viirus levib edasi. Sellel on kõigel inimlik ja sotsiaalne ja majanduslik hind küljes. See otsus tuleks ruttu ära teha. Aga vähemasti tänase päeva jooksul saime me aru, miks seda otsust pole tehtud, sellepärast et Mart Helme tuli siia ja ütles, et tegemist on kommunistliku algatusega võimaldada inimestel haigena saada hüvitist kodus olemise eest ja sellepärast EKRE seda ei toeta. Üllatav, aga arusaadav. Aga sõbrad, see ei ole tegelikult ilmavaatelise vaidluse aspekt. See on rahvatervise kriisi ohje ja siin peaks need erimeelsused kõrvale jätma ja tegelikult selle otsuse võimalikult ruttu langetama. Aitäh!

19:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

19:47 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Et vaadake, kui te juhite autot, siis juhite teie, aga mitte naine kõrvalistmelt või keegi sõber kõrvalistmelt. Ja nii ongi praegu tegelikult, et autot juhime meie, ja vaatamata sellele, et keegi ei ole halvem, et need, kes ei istu juhi kohal, on viletsamad, rumalamad jne, neil pole häid ideid, vastupidi, inimesed jagunevad enam-vähem võrdselt igal pool. Aga need jutud, et see eelarve on häbiväärne, vastutustundetu, sõidetakse hoopis teise poole, sinnapoole, kus vaja pole – sõbrad, meie sõidame praegu ja teie olete kõrvalistmel või tagaistmel. Aga see on n-ö sissejuhatuseks, kuulates seda kõike, kuidas laenuraha, kuhu hukatusse me jõuame jne.

Aga ma tahaksin rääkida ühest asjast, mis peaks olema ühine meile kõigile. Ja ma ei räägi mitte riigikaitsest, vaid selles demograafilisest küljest. Ja ma vaatasin läbi viimasel nädalal mingi seitsme kuni kaheksa viimase riigi eelarve need paksud, 400-leheküljelised dokumendid ja üht-teist tahaksin teile jagada siin. Kui 2017. aastal räägiti veel põhjalikult uussisserändajate tarvis tugivõrgustiku rajamisest, siis selles eelarves, järgmise aasta eelarves räägitakse esimest korda Eesti kestmisest rahvusriigina, et Eesti on kestliku rahvastikuga sidus ja kaasav ühiskond, Ma ei hakka pikalt n-ö kirjeldama seda. Tõepoolest, enamik rahvastikupoliitikat on hetkel Siseministeeriumi alluvuses, aga üksikud osad on  Sotsiaalministeeriumi või Kultuuriministeeriumi all ja ka Sotsiaalministeeriumi. Praegusel hetkel on siseturvalisus, mis on Siseministeeriumi põhitegevus, aga just nimelt sel aastal on see teine pool, rahvastik ja sidus ühiskond, tekkinud sinna. Ma ei hakka nimetama kõiki neid alamprogramme, mille kaudu siin püütakse jõuda selle rahvusriigi ja Eesti rahva n-ö säilimisele läbi aegade, selle koostamiseks, selle n-ö selle liikumise kompassiks on rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030, mida me oleme, meie komisjonis oleme arutanud mitmel korral ja mis tegelikult kirjeldab seda, kuidas ja milliste tegevustega toetada Eesti rahva kestlikkust ja saavutada ühiskonnas suurem sidusus. Tõesti, need rahad, mis läheb demograafilisele küljele, sest kui tegelikult ei ole Eesti rahvast, siis kõik muu, kogu see eelarve, see miljardid, võib küsida, milleks seda kõike vaja on. See summa ei ole kuigi suur. Siseministeeriumi eelarves, mis on kusagil 400 miljoniga, see moodustab veidi üle 20 miljoni. Ja Kultuuriministeeriumis lõimumise puhul veel 7, natuke, 7,7 miljonit. Nii et tegelikult on see summa suhteliselt väike. Ja tegelikult peaks see summa olema edaspidi märksa suurem. Kuid oluline, mida ma tahtsin nagu praegu siin rääkida, oluline on, et liikumine toimub ja on alanud õiges suunas. Millised need meetmed peaksid olema ja kuhupoole me ja mismoodi me jõuame? See on edaspidi arutelu käigus.

19:52 Esimees Henn Põlluaas

Kas ettekandja soovib lisaaega?

19:52 Peeter Ernits

Jah, paar minutit veel.

19:52 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem kui paar, kolm minutit.

19:52 Peeter Ernits

Kolm minutit. Tõepoolest, see rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava pakub välja mitmesuguseid mõõdikuid. Siin võib selgelt öelda, et nende mõõdikutega on natukene asi, ei ole veel kuigi selge. Ei saa nõustuda näiteks selliste asjadega, et kolmandate sündide osatähtsus peaks ainult kasvama 0,3% järgmise 10 aasta jooksul või laste suhteline vaesus peaks vähenema ainult 0,2% või noorte osatähtsus, kelle vanemad pole lahutatud või lahku läinud, jääb jätkuvalt järgmise 10 aastaga 60% peale. Aga piisab neist.

Lühidalt kokku võttes ma arvan, et see eelarve on täiesti normaalne eelarve. Nagu siin Jevgeni Ossinovski vist enne ütles, et tõepoolest, ega see liikumisruum eelarves ei ole kuigi suur, ja mis võib-olla ka oluline ja paljudele oluline, on see, et ega sellest eelarvest ka palju paremini väga kerge aru saada ei ole. Me oleme alustanud selle, tegime isegi eelarvest arusaamise n-ö toetusgrupi ja Riigikontroll on sellega tegelenud pikalt, nii et ma arvan, et me jõuame ka sinnapoole. Nii et praegusel puhul võib öelda, et vahefinišis see eelarve on, nagu ta on, ma arvan, et ta on hea eelarve, aga, ütleme, temast arusaamisel tuleb kõvasti pingutada, kui üsna nii viisakalt öelda. Aga see on täiesti täiesti, ma arvan, see mõne aasta pärast on pilt sootuks teine. Nii nagu omal ajal, kui eelarve oli väga lihtne, Eesti riigi eelarve: raha on, raha ei ole, kui palju on. Aitäh!

19:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Indrek Saar, palun!

19:55 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Selles eelarves on tegelikult päris palju häid asju. Ja nendest on juba siin täna korduvalt räägitud. Ma tõepoolest tahaks selle eelarve puhul tunnustada seda, et on aru saadud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab täiendavaid vahendeid. Millekski on see kriis olnud hea. See on olnud teema, mida sotsiaaldemokraadid on aastaid tõstnud, teema, mida on kujundlikult väljendades kinganinaga vaiba alla lükatud. Viimane suurem ja põhjalikum otsus oli Jevgeni Ossinovski ministriks oleku ajal, kui tervishoiusüsteem sai olulise lisarahastuse. Uue aasta eelarve õnneks paigutab haigekassasse täiendavaid vahendeid. Selles mõttes võib tõesti aru saada, et tegemist on kriisiga tegeleva eelarvega. Eelarves on ka asju, mis sinna on saanud kindlasti päris põhjaliku ühiskondliku surve tagajärjel, aga see ei vähenda nende väärtust. Teadus- ja arendustegevuse jõudmine ühe protsendini SKP-st on suur samm. Kindlasti tunnustan selle eest, et see raha seal on. Mulle isiklikult on mitmeid sümpaatseid investeeringuotsuseid, mis puudutavad spordi- ja kultuuriobjekte, kuigi seal on ka asju selles valdkonnas, mida võiks võtta kritiseerida, nagu näiteks kultuuritöötajate palga külmutamine. Aga on ka üks väga sümpaatne asi, millega on astutud jälle samm edasi. Kunagi oli mul võimalus ministrina võidelda eesti keele majade ja eesti keele õpetamine täiskasvanutele eelkõige ja nendele, kellel on muu kodune või emakeel, et sinna tekiks tunduvalt süsteemsem lähenemine. See, et sinna on, nagu Isamaa ütles, nende algatusel leitud lisaraha – ja seda ma usun – see on väga sümpaatne ja seal ma tunnen vana hea Isamaa ära, kes sõbralikult ja lahkelt püüab tõesti eesti keele ja meele eest seista. Paraku enamik neid asju, mida nad selles valitsuses teevad, nii lahket ja vana head Isamaad meenutavad alati ei ole.

Aga ma pean nõustuma nendega, kes on öelnud seda, et selle eelarve lugu, mida ta meile räägib või mis on need prioriteedid, sellest on tõepoolest väga raske aru saada, eks ta üks paras ühepajatoit on. Võib-olla kriisiaja eelarved peavadki sellised ühepajatoidud olema. Aga võib-olla on see ka sellest, et raha on olnud piiramatult käes ja seda raha on eelkõige püütud kasutada selleks, et saada midagi märgilist oma programmis tehtud, aga mitte niivõrd sellest tulenevalt, et peaks vaatama seda, kuidas ületada tervisekriisi ja kuidas majandada majanduskriisi mõjusid. Mis mulle kohe üldse selle eelarve juures ei meeldi, et vaadata selle kriisi taha. Ei vaadata seda, et ka kriisi ajal tuleb osade tegevustega jätkata, mis on hädavajalikud selle jaoks, et meie riik areneks, ühiskond kestaks. See, et õpetajate palk, õpetajate palga tõus on visatud üle parda, samamoodi lasteaiaõpetajate palga tõus, on kindlasti üks osa sellest. Rääkimata meditsiiniõdedest, keda meil kriisis oleks vaja igati tunnustada. Samamoodi hooldekodukoht, et need inimesed, kes tõesti hädasse satuvad ja vajavad hooldekodukohta, et neil oleks see võimalik. Kriisi tingimustes on see eriti oluline. Ja millest ma kohe üldse aru ei saa, on see, et selles olukorras... Ma palun lisaaega!

... selles olukorras, kus rahvusvahelised seni toiminud tarneahelad katkevad ja kus me rohkem kui kunagi varem peaksime mõtlema selle peale, et me saaksime Eestimaal toitu, et Eesti põllumehed oleksid võimalikult tugevad. Me näeme seda, kuidas põllumeestele lihtsalt näidatakse koht kätte ja nende üleminekutoetused, arvestades, millised on rahalised võimalused, lihtsalt kiusu pärast jäetakse eelarvesse panemata. See on väga halb signaal. Selles ei ole küll mitte midagi isamaalist ega rahvuslikku. Vastupidi.

Aga mis on selgelt kõige akuutsem mure selle eelarve juures, on tänasel päeval juba väga palju räägitud haiguspäevad. Me oleme korduvalt püüdnud koalitsiooni tähelepanu tõmmata sellele teemale. Sealt ei tule mitte mingit selget vastust seniajani, kuigi seda oleks tulnud juba ammu teha. Sel aastal, tundub, et ei ole enam mingit lootust, aga isegi järgmise aasta eelarvesse ei ole neid summasid ette nähtud. Ja lisaks kõigile teistele argumentidele ma palun, et te korraks, koalitsioonisaadikud, siiski kujutaksite ette, et mis valik see on, mille ette me paneme just nimelt need inimesed, kes reeglina ei saa teha kaugtööd ja kes tihti – need asjad lähevad kokku, need, kes ei saa teha kaugtööd, nendel on ka madalamad palgad – saavad alla 1000 euro palka. Selliseid inimesi on väga palju. Ja kui nad pannakse valiku ette, et ole solidaarne, ära mine tööle, kui sul on haigusnähud, ja valik on see, et nende sissetulek jääb üle 100 euro väiksemaks, 700–800-eurose pere eelarve juures, siis see ei ole adekvaatne valik. See ei ole adekvaatne lahendus selle jaoks, et tegelikult tervisekriisi ohjata, vähendada neid mõjusid, mis töökohtades leviva viiruse ja n-ö töökohakollete kaudu läheb.

Nagu ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kui ta käest küsiti, et mida me sellest kriisist õpime, mõni aeg tagasi. Ta ütles, et me õpime seda, mida näitavad paraku kõik kriisid. Kõikidel kriisidel on üks omadus: rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Ühiskonna roll on seda polarisatsiooni võimalikult mahendada. Haiguspäevade, esimeste haiguspäevade mittemaksmine on osa sellest, kuidas vaesed jäävad vaesemaks, ja see on sügavalt ebaõiglane. Selles mõttes ma võib-olla ei ole päriselt nõus Jevgeniga. Jah, terviseküsimuses ei ole see maailmavaateline. Aga hakkama saamise küsimuses, lugupeetud koalitsioon, see on maailmavaateline. Teie olete lubanud seista nõrgemate eest, aga te ei tee seda. Palun tehke ära see otsus ja kuniks te mõtlete, me peame teile andma kahjuks mõtlemisaega juurde, me ei tahaks seda teha, aga tuleb sotsiaaldemokraatidel paraku ka täna riigieelarve menetlemisel võtta vaheaegu enne neid kõiki väga vajalikke muudatusettepanekuid, millest ma siin osasid puudutasin, mis sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekutes sisalduvad. Ja palun mõelge siis nende haiguspäevade ja nende inimeste peale, keda see puudutab, rahvatervise olukorra peale. Ja võib-olla saate ka vestelda enda esindajatega valitsuses, selleks et nad tuleksid välja selge ettepanekuga, kuidas seda probleemi lahendada. Tänan tähelepanu eest!

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Aitäh! Jevgeni Ossinovski, kas repliigiks sõna? Jaa, palun!

20:03 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Härra Ernits mainis minu nime ja ma sooviksin reageerida tema sõnavõtule, õigemini tema sõnavõttu algusele, kus ta võrdles opositsiooni ja koalitsiooni rolli auto juhtimisega, et nüüd tema erakond on roolis, opositsiooni esindajad on kõrvalistmel ja sellepärast tuleb sellega leppida. Vist siis mõte oli selles, et võiks hoiduda ka ettepanekute tegemist riigieelarvesse, kuna meist niikuinii midagi ei sõltu ja parlamendi enamusel on, kes valitsuskoalitsiooni moodustavad, on selleks mandaat. See mulle kangesti meenutas kunagise EKRE juhtpoliitiku Mart Järviku seisukohta, kus ta võrdles poliitilist juhtimist ja bussijuhtimist, mille osas tal oli rohkem kogemust kui poliitilise juhtimisel, ja ütles, et see on täpselt sama: üks juhib ja teised taga oksendavad. Mina arvan, et see on tegelikult Eesti poliitika üks suuremaid probleeme, kui need inimesed, kes võimule saavad, ja see ei ole esmakordne, hakkavad arvama, et nemad, neil on tänu sellele, et on tekkinud ajutine au ja õigus Eesti riiki saatust rohkem kujundada kui teistel Riigikogus esindatud erakondadel, siis sellest tulenevalt on neil ainuõigus ja sisulisi ja mõistlikke ettepanekuid, mis ühiskonnast või opositsioonist tulevad, arvestama ei peaks. Kunagi, ma mäletan, minu esimeses koosseisus seitse aastat tagasi oli Valdo Randpere, kes esindas koalitsiooni kokkuleppe rikkumist ametiühingutega, poolte kokkuleppel hüvitiseta lahkumist, see tühistati ära. Randpere vastas, et miks seda tehakse, aga meil on mandaat, kuna me oleme enamuses ja võime teha, mis me tahame. Ma arvan, et see ei ole tegelikult hea, see on Eesti poliitilise kultuuri kitsaskoht, ja ma arvan, et me peaksime kõik koos töötama siiski selle nimel, et Eesti riigi ja rahva hüvang oleks paremini tagatud. Aitäh!

20:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

20:06 Henn Põlluaas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Oleme kuulnud täna nii häid kui ka halbu sõnu eelarve kohta, nii kiitvaid kui ka laitvaid, samamoodi ka koalitsioonierakondade kohta. Aga eelarve on eelarve, see tuleb vastu võtta. Ja tänane eelarve on kriisiaja eelarve. Me ei saa sellest üle ega ümber. Me oleme kätest-jalust seotud pandeemiaga ja majanduskriisiga. Ma ütleksin, et selles suhtes arvestab käesolev eelarve kõiki neid väljakutseid kõige paremal moel.

Raha saavad kõik valdkonnad, olgu see siis majandus, sotsiaal, haridus, riigikaitse, mis iganes. Ja see on selgelt eelarve, mis takistab meie majandusel varisemast kriisi, mis takistab tekitamas tohutut tööjõupuudust. Selles suhtes see eelarve on ellujäämise eelarve positiivses mõttes. Erinevalt eelmisest kriisist, mille me läbisime Reformierakonna juhtimisel, mil eelarvele lasti kallale krokodillid ja mille tagajärjel vähenes meie omavalitsuste tulubaas kolmandiku võrra, mille tagajärjel tuhanded ja tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja mille tagajärjel kümned ja kümned tuhanded inimesed kaotasid töö. Täna on meil enam kui 100 000 inimest leiva saamiseks välismaale rännanud. Selle eelarve eesmärk on just nimelt hoida seda ära, hoida meie majandust elus, hoida ja kaitsta meie inimesi.

Kui te räägite, et see eelarve olevat populistlik ja ta ei ole reaalsusega vastavuses jne, jne, siis me oleme ju vaadanud kõik otsa ka opositsiooni eelarve parandusettepanekutele. Seal on häid ettepanekuid. Tõepoolest, kiidan. Aga seal on populistlikke ja seal on halbu ettepanekuid. Ja mis kõige hullem, te ei ole praktiliselt ühtegi seda ettepanekut, võib-olla mõnda üksikut, võtnud tõsiselt. Te ei ole vaeva näinud sellega, et otsida neile katteallikaid. Peaaegu iga ettepaneku taha on kirjutatud "valitsuse reservfond". No andke andeks, ei ole seda raha valitsuse reservfondis sadade miljonite eurode ulatuses. Kui te tõsiselt oleks tahtnud oma ettepanekuid ellu viia, kui te tõsiselt oleks neid mõelnud, siis te oleksite vaadanud ikkagi süvitsi eelarve peale ja tõepoolest otsinud katteallikaid, mis on reaalsed. Täna kahjuks on need ettepanekud ainult udujuttudele tuginevad.

Aga sellele vaatamata, nagu ma ütlesin, eelarve on väga hea, see kaitseb-hoiab meie riiki ja meie rahvast ning viib meid edasi tulevikku, et me saaksime olla kindlad, et me ei peaks kartma ja värisema homse ees. Nii et ma kutsun teid kõiki seda toetama. Aitäh!

20:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, kas protseduuriline küsimus, palun?

20:10 Kaja Kallas

Protseduuriline küsimus. Kui 44 muudatusettepanekust 20 katteallikaks on reserv, siis kas see on enamus või kõik nii, nagu härra siin enne ütles? Aitäh!

20:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See ei ole protseduuriline küsimus, see on matemaatiline küsimus, sellele ma ei pea vastama. Aga tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Ja me saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Head kolleegid, esimene muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaja Kallas, palun!

20:11 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid! Härra Pohlak, kas protseduuriline küsimus? Ei ole? Ei kuule? Nüüd kuulete? Ja härra Grünthal, kas protseduuriline küsimus? Palun mikrofon härra Grünthalile.

20:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline palve, et kui nüüd, ütleme, tehakse mingisugused ettepanekud, kas muudatusettepanek läbi hääletada, paluks seda teha hästi kõva ja selge häälega, sest praegusel juhul Kaja Kallas ütles midagi välja mikrofoni, isegi vaatamata saali tühjusele ja selle kõlavusele, ma ei kuulnud mitte midagi siia taha. Aitäh!

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik kolleegid kuulsid: kõlava ja selge häälega ettepanekud. Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu saadikut, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Teine muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:15 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut, mis muudaks keskmise pensioni tulumaksuvabaks, hääletada!

20:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

20:16 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut, mis võimaldab omavalitsustel saada ühtlaselt osa teede investeeringu rahadest, hääletada, ja mitte ainult hääletada, vaid ka toetada. Aitäh!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

20:18 Taavi Rõivas

Aitäh! See ettepanek suurendab kohalike omavalitsuste tasandusfondi suhteliselt subjektiivsete katuserahade arvelt ja palun seda ettepanekut hääletada.

20:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:19 Indrek Saar

Jaa. Ma palun seda väga sümpaatset muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega, et me kõik saaksime mõelda, kuidas korraldada haigushüvitisi.

20:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

20:30 Kalvi Kõva

Paluksin seda muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel hääletada. Ja et te saaksite mõtelda kõik järgi nii selle kui ka 40. muudatusettepanekute osas, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, võtan 10 minutit vaheaega. Aitäh!

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g 

20:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek, mille on teinud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

20:42 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel hääletada. Ja et kõik saaks järele mõtelda nii selle kui ka 40. muudatusettepaneku osas, mis puudutab haiguspäevi, mis aitab meil kriisist välja tulla, võtan 10 minutit vaheaega meie fraktsiooni nimel. Aitäh! 

20:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:53 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda väga head muudatusettepanekut, mis puudutab rakendusuuringute keskuse rajamist, hääletada ja ühtlasi ka toetada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liige Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:54 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kümnes muudatusettepanek, mille on esitanud Kalvi Kõva, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

20:55 Kalvi Kõva

Ma paluksin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut, mille tulemusena ostetakse Eesti koolidesse termokaamerad, hääletada ja enne hääletamist võtta 10 minutit vaheaega, et järgi mõtelda.

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva ja Jevgeni Ossinovski, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:06 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna meile teadaolevalt ei ole veel koalitsioonil kokkulepet haiguspäevade hüvitamise osas, siis võtame 10 minutit vaheaega. Aitäh!

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

21:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

21:18 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda suurepärast muudatusettepanekut, millega võimaldatakse koolipsühholoogidel kutseaastat teha, hääletada ja seda toetada. Aitäh!

21:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

21:19 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut, mis võimaldaks ühtsele eestikeelsele haridusele üle minna, hääletada. Ja ma palun seda ettepanekut toetada. Aitäh!

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

14. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heidy Purga, Signe Kivi, Yoko Alender, Signe Riisalo, Vilja Toomast, Liina Kersna, Urve Tiidus, Johannes Kert, Mart Võrklaev, Jüri Jaanson ja Kristen Michal. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

21:20 Taavi Rõivas

Aitäh! Neli parlamendifraktsiooni viiest on deklareerinud eesmärki suurendada õpetajate palgaprotsenti Eesti keskmisesse. See muudatusettepanek annab selleks võimaluse, nii et palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

15. muudatusettepanek, mille on esitanud Signe Kivi, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

21:21 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab õppejõudude palku, hääletada ja toetada!

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Signe Kivi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:22 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna meil jätkuvalt ei ole teadmist, et koalitsioon oleks jõudnud haiguspäevade hüvitises kokkuleppele, siis võtame 10 minutit vaheaega, et nad saaksid seda rahulikult arutada. Aitäh!

21:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmeteistkümnes muudatusettepanek, mille on esitanud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

21:34 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna jätkuvalt ei ole meieni jõudnud mingit informatsiooni selle kohta, kas valitsuskoalitsioon on jõudnud selgusele haiguspäevade hüvitamise osas, siis palun 10 minutit vaheaega.

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

21:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, mille on esitanud Johannes Kert, Kalle Laanet, Madis Milling, Jüri Jaanson. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 19 ... Johannes Kert, palun!

21:45 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Ma palun antud muudatusettepaneku läbi hääletada.

21:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuidas palun? Ma ei kuulnud. Jah, Taavi Rõivas, palun!

21:45 Taavi Rõivas

Lihtsalt juhin hea juhataja tähelepanu, et Johannes Kert soovis seda juba 18. muudatusettepaneku puhul, seega palun panna hääletusele. 18. muudatusettepanek.

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

18. muudatusettepanek, jah. Palun mikrofon härra Grünthalile. Kas protseduuriline küsimus?

21:46 Kalle Grünthal

Absoluutselt, jah. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest on praegu natukene protseduurireeglid ka viltu, sellepärast, et härra Johannes Kert oskab ise väljendada seda, mida ta tahab.

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, ka Taavi Rõivasele on õigus panna see muudatusettepanek hääletusele. Austatud kolleegid, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. 19. muudatusettepanek. Ei, vabandust, 18. 19. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Johannes Kert, Kalle Laanet, Madis Milling ja Jüri Jaanson, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Johannes Kert, palun!

21:47 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Ma palun panna muudatusettepanek nr 19 hääletamisele!

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

21:48 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See ettepanek vabastab sisulisteks tegevusteks katteallikaid, nii et ma palun seda ettepanekut hääletada ja ka toetada.

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek, mille on esitanud Urmas Kruuse, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Urmas Kruuse, palun!

21:49 Urmas Kruuse

Aitäh! Kuna ei suutnud 2021. aasta eelarvest leida ühtegi põllumajandustoetust, siis oleks mõistlik seda hääletada ja toetada. Aitäh!

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas see oli nüüd ettepanek hääletada? Selge. Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Urmas Kruuse. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

22. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Indrek Saar ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:50 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna ei avalikest kanalitest ega usaldusväärsetelt isikutelt ei ole teadaandeid, et koalitsioon oleks jõudnud kokkuleppele haiguspäevade hüvitise osas, võtame 10 minutit vaheaega, et te saaksite järele mõelda. Aitäh!

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

22:01 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:01 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgmine muudatusettepanek, see on 23. Selle on teinud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

22:02 Taavi Rõivas

Aitäh! Ei ole vist vaidlust selles, et turismisektor on kõige olulisemalt pihta saanud praeguses majanduslanguses. See konkreetne muudatusettepanek võimaldab turismisektori olukorda pisut leevendada. Nii et palun seda ettepanekut toetada!

22:02 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:03 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 51. Ettepanek toetust ei leidnud.

24. muudatusettepanek, ettepaneku on teinud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva. Taavi Rõivas, palun! Protseduuriline? 

22:03 Taavi Rõivas

Aitäh! Aja kokkuhoiu huvides palun seda ettepanekut hääletada.

22:03 Aseesimees Siim Kallas

Ega me uuesti hääletama ometi. Kuulge, kallid sõbrad, me hääletasime seda aruannet. Siis panin mina selle hääletusele. Jah, Taavi? 

22:03 Taavi Rõivas

See on kolme ... Vabandust! Nelja saadiku poolt algatatud ettepanek, 24. nimekirjas. Ja selleks et hoida meie kõigi aega kokku, paluksin seda ettepanekut hääletada Reformierakonna fraktsiooni poolt.

22:04 Siim Kallas

23-ndat? 24-ndat? Ma ei saa nüüd aru, mis ... Aa, okei. Selge. Reformierakond paneb hääletusele 24. muudatusettepaneku. Palun! Olgu. Kalvi Kõva, palun!

22:05 Kalvi Kõva

See on Taavi poolt vägha hea ettepanek, kas Sotsiaaldemnokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada. Aga kuna meieni pole jõudnud mingit informatsiooni, et koalitsioon oleks jõudnud haiguspäevade hüvitamise osas, võtame 10 minutit vaheaega. Aitäh!

22:05 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg.

V a h e a eg

22:15 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:16 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek toetust ei leidnud.

25. muudatusettepanek, selle on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Raimond Kaljulaid. Kalvi Kõva, palun!

22:16 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja jätkuvalt, kuna ei ole meile mingit informatsiooni, et haiguspäevade hüvitisega oleks miskit arenguid toimunud koalitsiooni osas, siis palun 10 minutit vaheaega.

22:16 Aseesimees Siim Kallas

10 minutit vaheaega.

V a h e a eg

22:26 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:27 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek toetust ei leidnud.

26. muudatusettepanek, Kalvi Kõva, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski ja Lauri Läänemetsa poolt. Kalvi Kõva, palun! 

22:27 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna jätkuvalt me ei tea midagi, mis koalitsioon arvab haiguspäevade hüvitamise osas, siis palun 10 minutit vaheaega.

22:27 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

22:37 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:38 Aseesimees Siim Kallas

Ettepanek sai 16 poolthäält, vastu hääletas 54 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek, selle on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaidi ja Lauri Läänemets. Kalvi Kõva, palun! 

22:38 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Head koalitsioonisaadikud, 10 minutit selleks, et te saaksite kokkuleppele, mis saab haiguspäevade hüvitamise osas.

22:39 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

22:49 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:50 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek toetust ei leidnud.

28. muudatusettepanek, mille on teinud Kalvi Kõva ja juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

22:50 Kalvi Kõva

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja kuna jätkuvalt ei ole meieni jõudnud informatsiooni, et koalitsioon oleks saavutanud mingi kokkuleppe haiguspäevade hüvitamise osas, siis palun ka 10 minutit vaheaega, et nad saaksid rahulikult seda teemat arutada.

22:50 Aseesimees Siim Kallas

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g 

23:00 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:00 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas kaheksa Riigikogu liiget, vastu oli 57. Ettepanek toetust ei leidnud. 29. muudatusettepanek, selle on teinud Aivar Sõerd ja Yoko Alender. Aivar Sõerd, palun!

23:01 Aivar Sõerd

See on muudatusettepanek, millega võetakse tagasi Eesti Energiasse pandud maksumaksja raha. Eesti Energial on endal võimalik laenata raha finantsturgudelt ja maksumaksja rahaga ei saa toetada fossiilkütuste tootmist, mis on vastuolus kliimaeesmärkidega. Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

23:01 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on teinud Aivar Sõerd ja Yoko Alender. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

23:02 Aseesimees Siim Kallas

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

30. muudatusettepanek, selle on teinud Mart Võrklaev ja juhtivkomisjoni arvamus on, et see tuleb jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

23:02 Mart Võrklaev

Palun seda ettepanekut hääletada, mis annaks kohalikele omavalitsustele 100 miljonit soodsat laenu riigi poolt.

23:03 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on teinud Mart Võrklaev. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:03 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek toetust ei leidnud. Üks oli erapooletu ka.

31. muudatusettepanek, selle on teinud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Kalvi Kõva, palun!

23:03 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda väga head muudatusettepanekut hääletada. Ja jätkuvalt, kuna meil ei ole mingit teadmist, et koalitsioon oleks saavutanud kokkuleppe haiguspäevade hüvitamise osas, palun 10 minutit vaheaega.

23:14 Aseesimees Siim Kallas

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

23:14 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on teinud Jaak Juske ja Riina Sikkut ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:14 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas üheksa Riigikogu liiget, vastu oli 55. Ettepanek toetust ei leidnud.

32. muudatusettepanek. Selle on teinud Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Ants Laaneots, Johannes Kert ja Madis Milling. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

23:15 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See ettepanek võimaldab tõsta päästjate palka. Ma palun seda ettepanekut hääletada ilma vaheajata ja palun seda ettepanekut ka toetada. Aitäh!

23:15 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Ants Laaneots, Johannes Kert ja Madis Milling ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:15 Aseesimees Siim Kallas

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.

33. muudatusettepanek, selle on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:16 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada vaheajaga ja vaheaja jooksul, teeme ettepaneku, et koalitsioon mõtleksin haiguspäevade hüvitamise üle järele. Palun vaheaega 10 minutit.

23:16 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

23:27 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:27 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 54. Ettepanek toetust ei leidnud.

34. muudatusettepanek, selle on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:28 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut, mida Eestimaa eakad väga ootavad, hääletada ja kindlasti toetada. Ja enne seda võtan ka 10 minutit vaheaega. Aitäh!

23:28 Aseesimees Siim Kallas

Kui palju? Kümme?

23:28 Kalvi Kõva

Kümme.

23:28 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

23:38 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, palun võtta seisukoht ja hääletada.

23:39 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

35. muudatusettepanek, selle on teinud Lauri Läänemets ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Lauri Läänemets, palun!

23:39 Lauri Läänemets

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda ma soovin, (Juhataja: "Tss!") palun 10 minutit vaheaega, et ikkagi koalitsioonil oleks võimalik järele mõelda. Aitäh!

23:39 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega. Väga õige. Vaheaega saab võtta ainult fraktsiooni juht Kalvi Kõva, palun! 

23:40 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun enne seda hääletust 10 minutit vaheaega, et koalitsioon saaks järgi mõelda, kuidas haiguspäevade hüvitamine ikkagi toimuda võiks. Aitäh!

23:40 Aseesimees Siim Kallas

Väga halvasti oli kuulda, aga oletan, et ma sain aru, mis ettepanek on. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

23:50 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on teinud Lauri Läänemets ja mille juhtivkomisjon on otsustanud jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:51 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 57. Ettepanek toetust ei leidnud.

36. muudatusettepanek, selle on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalu, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Kaja Kallas, palun!

23:51 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab lasteabitelefoni, hääletada ja seda ka toetada. Aitäh!

23:51 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:52 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 51. Ettepanek toetust ei leidnud.

37. muudatusettepanek. Selle on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Selle ettepaneku on juhtivkomisjon otsustanud jätta arvestamata, palun võtta seisukoht ja hääletada. (Hääled saalis.) Võtame uuesti tagasi. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

23:53 Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Mul ei oleks olnud üsna samasisuline ettepanek. Selle ettepaneku sisu on lastemajateenuse loomine Läänemaale ja ma palun seda ettepanekut hääletada ja seda ettepanekut kindlasti ka toetada. Aitäh!

23:53 Aseesimees Siim Kallas

Panen nüüd siis hääletusele 37. muudatusettepaneku mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:54 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 53. Ettepanek toetust ei leidnud.

38. muudatusettepanek, selle on teinud Kristen Michal, Aivar Sõerd, Vilja Toomast, Signe Riisalu ja Johannes Kert, ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

23:54 Taavi Rõivas

Aitäh, no see ettepanek on konkreetselt vigade parandus, sellepärast et nii peaminister kui ka rahandusminister ütlesid sellesama eelarve üleandmisel või esimesel lugemisel, et siin on sees ka raha Tallinna uue haigla jaoks. Aga otsisime, vaatasime ühtepidi ja teistpidi, no ei olnud. Kui selle ettepaneku poolt hääletate, siis esimene raha selle Tallinna Haigla jaoks saab sinna eelarvesse. Nii et palun seda ettepanekut hääletada ja toetada. Aitäh!

23:55 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:55 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 50. Ettepanek toetust ei leidnud.

39. muudatusettepanek, selle on teinud Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Kalle Laanet, Yoko Alender, Urve Tiidus, Vilja Toomast Liina Kersna, Johannes Kert, Signe Kivi, Jüri Jaanson ja Kristen Michal ja juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kaja Kallas, palun!

23:56 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab meditsiiniõdede palgatõusu, hääletada ja toetada ka.

23:56 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on teinud hulk väärikaid Riigikogu liikmeid, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:57 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek toetust ei leidnud.

40. muudatusettepanek, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:57 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut, mis toetab töötajat esimesest haiguspäevast alates, hääletada. Ja kuna koalitsioon on olnud nii saamatu siiamaani mingi ettepaneku formuleerimisel ja selle elluviimisel, siis palun ka 10 minutit vaheaega enne selle muudatuse hääletamist.

23:57 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

00:07 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku number 41, mille on esitanud ... 40 – vabandust! –, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:07 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 10 vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek number 41, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

00:09 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda väga tähtsat muudatusettepanekut hääletada, mis tagab meie eakatele tasuta hooldekodukoha. Ja kuna koalitsiooni ei paranda isegi mitte aeg, siis vaheaega ei võta.

00:09 Esimees Henn Põlluaas

Suurepärane! Panen hääletusele ... (Naer saalis.) Siin kummitab. Isegi kummitused rõõmustavad. Panen hääletusele muudatusettepaneku number 41, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:09 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 18 vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgmine muudatusettepanek, number 42, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

00:10 Taavi Rõivas

Aitäh! See muudatusettepanek on väga oluline meeldetuletus, et riigieelarve tegemine ei ole pidu lahtise arvega ja kõik võlad tuleb lõpuks ka tagasi maksta. Nimelt vähendab võimalust valitsusel üle laenata ja selleks, et see jõustuks, palun seda hääletada.

00:11 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepaneku number 42, esitajaks Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:11 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 34 Riigikogu liiget, vastu 54, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek number 43, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

00:11 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab võlgade ohjeldamist, hääletada ja toetada.

00:12 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepaneku number 43, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:12 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 54, ettepanek ei leidnud toetust.

Ja viimane muudatusettepanek number 44, mis on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

00:13 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut, mis viiks riigi riigieelarvet tasakaalu poole toetada ja selle jaoks hääletada.

00:13 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepanek nr 44, esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:13 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 35, vastu 54 Riigikogu liiget, ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on meie 2021. aasta riigieelarve seaduse teine lugemine ... (Hääled saalis.) On peaaegu, muudatusettepanekud on läbi vaadatud, aga ärge sattuge ärevusse. Veel on siin kaks ettepanekut, mille üks on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja teine on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Mõlemad teevad ettepaneku katkestada 2021. aasta riigieelarve seadusee eelnõu 254 SE teine lugemine. Ja palun lähmegi selle hääletuse juurde. Kas ma peaksin saalikutsungit tegema? Ei ole vaja, kõik on saalis. Aitäh. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 SE teine lugemine. Palun võta seisukoht ja hääletada!

00:15 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget ja vastu 54 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 254  SE teine lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 30. novembri kell 17.15. Ja sellega on see päevakorrapunkt ammendunud.


4. 00:16 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) teine lugemine

00:16 Esimees Henn Põlluaas

Ja läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) teine lugemine. Ja ma palun siia ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Ole lahke!

00:17 Annely Akkermann

Tere varahommikust, head kolleegid! Ma arvan, et te olete mulle väga tänulikud, kui ma teen lühidalt. Ma teen esialgu lühidalt ja kui te tahate pikemaid selgitusi, siis ootan lisaküsimusi.

Juttu tuleb eelnõust, turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu 234. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 14. septembril. Esimene lugemine toimus 30. septembril, muudatuste esitamise tähtajaks oli 14. oktoober 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahandusministeerium esitas eelnõu juhtivkomisjonile ettepaneku lisada eelnõule veel tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatusi. Kui te mäletate, see puudutas digiturundusportaalide andmete esitamist ja esitamata jätmise sanktsioneerimist. Aga selle kohtu otsustas majanduskomisjon, et teema jääb liiga kaugeks turismiseadusest, kuna puudutab kogu jagamismajandust, ning lepiti kokku, et need küsimused jäetakse rahanduskomisjonile. Ja viimase info kohaselt saadab Rahandusministeerium uue kirja rahanduskomisjonile. Majandusministeerium tegi tehnilisi muudatusettepanekuid. Ja kaubandus-tööstuskoja ettepanekul sai eelnõu parem ja võimaldab hotellidel korraldada külaliste registreerimise elektrooniliselt ja esitada piirivalve- ja politseiametile andmeid, nii nagu nad kokku lepivad. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Muudatusettepanekute loetellu on kantud neli ettepanekut, mis kõik juhtivkomisjoni ettepanekud on. Kõik ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 18. novembril ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. See on minu poolt kõik.

00:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nüüd, austatud kolleegid, võite esitada igaüks kuni kaks suulist küsimust, mille kestvus on üks minut. Aga tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas on soovi alustada läbirääkimistega? Läbirääkimiste soovi ei ole samuti. Juhtivkomisjonilt on tulnud eelnõule neli muudatusettepanekut, vaatame need läbi üheskoos. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti majanduskomisjonilt, ettepanek arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Ja neljas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 234 teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine on sellega lõpetatud.


5. 00:21 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) teine lugemine

00:21 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine ja tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo.

00:22 Kalev Kallo

Tere varahommikut! Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede ameti ühendamine) eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta14. septembril. Meeldetuletuseks eelnõu sisust lühidalt. Eelnõuga ühendatakse Lennu-, Maantee- ja Veeteede ametid. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldistest põhimõtetest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitumisega luuakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsleri ametikoht, ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse. Eelnõu 236 SE esimene lugemine toimus 30. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. oktoobriks kella 17.15-ks laekusid majanduskomisjonile muudatusettepanekuid Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ITS Estonia võrgustik, merekeele nõukoda, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, merendusnõukoda ja Eesti Keele Instituut. Ühise avaliku pöördumise tegid EMSA, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Kaptenite Klubi. Juhtivkomisjon leidis, et Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud ettepanekud ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 99 lõikele 3, sest ei sisalda viidet eelnõu muudetavale osale ega soovitava muudatuse täpset sõnastust ja neid ei saa käsitleda muudatusettepanekuna. Oma seisukohad eelnõule ja eelnõule esitatud arvamusele esitasid majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõigi eelnõule esitatud arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamisel 22. oktoobril, millel osalesid eelnõu algataja, Merendusnõukoja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esindajad. Kohtumisel arutati osapooltega läbi ka pöördumises toodud murekohad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 26. oktoobri, 9. novembri ja 16. novembri istungil, millel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas teha eelnõule kümme muudatusettepanekut, millest üheksa esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Ja nüüd täpsemalt räägitu juurde. Komisjonides, kus seda eelnõu siis arvestati kolmel komisjoni istungil. Esimene arutelu toimus 26. oktoobril, millest võtsid osa komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal ja Kai Rimmel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ning ametite ühendamise projektijuht Priit Sauk. Sellel komisjonil kuulati suures laastus ministeeriumi vastuseid sõltumatu ametiühingu ja Merendusnõukoja poolt esitatud kirjadele. Sven Sester juhatas päevakorrapunkti sisse ning tõi välja, et eelneval nädalal kohtus sama teema raames töörühm, milles osalesid kõik huvigrupid, kes olid kirjalikult reageerinud konkreetsele eelnõule. Kutse oli esitatud ka majanduskomisjoni liikmetele ning osa võtsid Sven Sester, Jüri Jaanson ja juhtiv ettekandja Kalev Kallo. Ministeerium on kõigile laekunud kirjadele andnud omapoolsed vastused, mis on olnud piisavalt ammendavad. Praeguse arutelu eesmärk võis komisjonis olla arutelu sisu ja vormi üle, kuid lõppotsuseid 26. komisjoni istungil otsustati mitte langetada. Läbi tuleks vaadata Merendusnõukoja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu murekohad, lisaks Reformierakonna ettepanekud ning peale seda arutada ühendameti nime üle. Nime osas võiks teha nii, et kõigil on võimalik pakkuda erinevaid nimesid, mis mõtteis on, ning komisjoni liikmetel on võimalik iga nime poolt hääletada ja kaks enim hääli saanud nime arutatakse fraktsioonides läbi ja siis järgmisel istungil nädala pärast toimuks lõpliku seisukoha võtmine hääletuse läbi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailand sõnas, et tegelikult alustati ühendameti protsessiga juba aastal 2015, kui tehti analüüse ja uuringuid, kuid toona jäi reform tegemata, seega ei ole korrektne ühendametiprotsessi päris kiirustamiseks nimetada. Uuesti alustati 2019. aastal koos riigireformi suurema plaaniga. Sama aasta lõpus sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülesande vaadata kolme ameti ühendamise erinevaid alternatiive. Esmalt oli räägitud, et järelevalve võiks olla eraldi planeerimise- ja ehitusprotsessist. Analüüside tulemusena selgus, et järelevalve lahutamisel praegustest ametitest suureneks kompetentsi lõhustumine valdkondades. Samuti vaadati kolme ameti liitmist. Selle raames analüüsiti ka järelevalve funktsiooni ühendametis. Võiks olla kuidagi, et kas võiks olla kuidagi õigusvastane. Õigusanalüüsi tulemusel selgus, et mingisuguseid piiranguid selles osas ei eksisteeri. Kolme ameti ühendamise positiivsete suundumustena toodi välja, et toimub paremini klientide ühtse teenuste pakkumine ning valdkondadeülest planeerimist on parem korraldada. Peadirektori otsimisega kiirustamine tulenes sellest, et antud protsessiga on vajalik alustada nii kiiresti kui võimalik, kuna uue juhi olemasolu on ühendameti loomiseks kõige parem. Vaja on juba varakult selget juhti oma visiooniga, et meeskond koguneks tema taha. Samas on konkursi väljakuulutamisel pandud juurde klausel, et lõplik otsus tuleb Riigikogu poolt. Antud protsessis on püütud asju teha nii kiiresti kui võimalik, samas mitte minna vastuollu õiguspõhimõtetega. Kui rääkida veel tähelepanust merendusele, siis pigem on tehtud samme selles suunas, et tugevdada merenduse üleüldist juhtimise kompetentsi. Näiteks plaanitakse luua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde merendusasekantsleri ametikoht koos sinna juurde kuuluva osakonna ja täiendavate ressurssidega. Samuti ei vasta tõele, et merenduse teemad ametite liitmisel killustuks, kuna praeguse ameti kõik ülesanded ja tegevused lähevad üle ühendametile. See, et Veeteede Amet saab olema üks osa suuremast ametist, tähendab seda, et tekib valdkondadeülene kompetentsikeskusi ja planeerimine ning protsesside, hangete ja projektide juhtimisoskuste paremate praktikate elluviimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et üheks küsimuseks oli ka ametiülesannete dubleerimine ministeeriumis, kuid tegelikult on ministeeriumis iga valdkonna peale kolm-neli inimest ning tegeldakse seadusloome ja strateegialoomega ning välisvahendite planeerimisega. Amet on klienditeenindusasutus, kuid kuna ta on kliendile lähedal, siis kaasatakse teda ka ministeeriumi erinevatesse protsessidesse. Samuti tahetakse suurendada ameti analüütilist rolli. Samas ei teki dubleerimist ministeeriumiga.  Ettekanne tuleb väga pikk, sest kolm komisjoni toimus. Kõigist on vaja põhjalik ülevaade teha. Sven Sester tõi välja, et kuigi see pole otseselt seotud ametite ühendamisega, tõusetus töörühma koosolekul merenduse asekantsleri kompetentsi küsimus. Merendusega seotud osapooled sooviksid, et tulevasel asekantsleril oleks merendusalased teadmised. Ahti Kuningas vastas, et töörühmas öeldi ka, et täna ei tööta ministeeriumis ühtegi merenduse taustaga inimest, kuid tegelikult on ministeeriumis kolm merenduse taustaga isikut. Merenduse asekantslerit otsides vaadatakse kindlasti, et valitav inimene suudaks sektoriga hästi hea dialoogi luua ning kindlasti peab tal olema merendusega kokkupuude, samas nähakse ette, et ei tohiks valikut nii ära kitsendada, et jääks näiteks ainult rahvusvaheline mereõigus, kus on ainult kaks kandidaati. Tõstatati veel küsimus, et merendusorganisatsiooni esindajad on tõstatanud ka küsimuse seoses merenduse asekantsleri tegevusvaldkondadega ning soovitakse teada, kas asekantsler hakkaks rohkem tegelema ka meremajandusega tervikuna, kuna praegu jaguneb see paljude ministeeriumide vahel. Asekantsler Ahti Kuningas vastas, et merenduse asekantslerile on pandud suured ootused ning lisaks sellele, et ta peab kogu ministeeriumi merendusega seotud õigusloomet ja Veeteede Ameti haldusala juhtima, siis peab ta tegelema ka Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Välisministeeriumi merendusega seotud valdkondadega. Sven Sester tõi välja, et kõige suurem mure osapooltel oligi seoses sellega, et kas midagi jääb üheks poolt dubleerivaks, kuid teiselt poolt hammasrataste vahele ning ministeerium kinnitas, et seda ei juhtu. Lisaks kahe turuosalise teemadele vaadati töögrupis läbi ka kõik erinevad ettepanekud, kuhu kuulus ka Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mis osaliselt katsid samu teemasid, mida räägiti. Kristen Michael täpsustas, et Reformierakonna kirja mõte oli funktsioonide ja rollide lahususest tingitud küsimus, et kas see on läbi mõeldud ja kas selleks on olnud piisavalt aega ning kindlasti ka see, et ameti juhi otsing oleks võinud alata pigem sihtotsinguga. Ahti Kuningas vastas, et ameti ühendamisel peab olema roll paigas ning algselt loodeti, et juht oleks ise moodustanud endale meeskonna, kuid hetkel nii teha ei saa. Algselt pakkusime lahendusena välja korraldada konkurss Maanteeameti juhi kohale, kellest oleks ametite liitmisel automaatselt saanud uue ühisameti juht, kui ametite ühendamine kinnitatakse, kuid juriidika ei lubanud seda nii teha ja praeguse konkursi juurde on lisatud ka klausel, et kui ühendamist ei tule, siis seda ametikohta ei looda. Kuid vähemalt ollakse täna selles olukorras, et veebruaris-märtsis võib uue juhi saada, kuna ametite juhtide värbamine võtab aega ligikaudu pool aastat. Kristen Michal arutles, et praeguste ametite juhid oleks võinud selle rolli võtta ning oma ametikohta pikendada, kuid ministeerium valis teise tee ning siinkohal oleks tulnud teha sihtotsing turgudelt, et kes on saadaval. Hetkel oli olukord, kus parlament luges uudistest, et tuleb juhi konkurss, kuid arutelu oli alles pooleli. Ahti Kuningas selgitas, et siin on olulised avaliku teenistuse seaduse nüansid, millest tulenevalt ei oleks praeguste ametite juhid saanud jätkata. Seaduse nõude järgi oleks tulnud teha uus konkurss ja oleks olnud küsitav, kui palju kandidaate tuleb ja kui on teada, et ametikoht lähiajal kaotatakse. Kalev Kallo sõnas, et Jüri Jaanson juba juhtis tähelepanu töörühmas sellele, et asju tuleks ajada korrektselt ning arutelu käigus jõuti järeldusele, et kuna probleem on olemas, siis oleks tulnud majanduskomisjoni informeerida, et on selline olukord ja pidada nõu, kas oleks võimalik konkurss varem välja kuulutada. Riho Breivel uuris, kuidas suudetakse ühitada erinevaid organisatsioonikultuurid. Priit Sauk vastas sellele, et kogu ühinemist ette valmistades on ühe suurema riskina tähtsustatud seda erinevate organisatsioonide kultuuride kokkusulamise riski ja selleks on omakorda tegevuskava, mida on pool aastat juba kokku pandud ning kus tuuakse välja, kuidas võidakse tulevikus koos toimida, millised on ühised väärtused ja mis ametit liidavad ja millised on vastavad tegevused. Kai Rimmel tundis huvi, kas lisaeelarves on arvestatud ka ühendameti sümboolikaga. Priit Sauk selgitas, et kogu sümboolika ja visuaalne identiteet tuleb ära muuta, kuid see ei pea olema valmis jaanuari alguseks. Võib-olla sõidetaks paar kuud veel teiste lippude värvide all, kuid uue ühendameti loomisel plaanitakse vahetada logod kõikidel sõidukitel ning reklaamplakatitel. Sven Sester sõnas, et nimeküsimuses on majanduskomisjon pöördunud ka Eesti Keele Instituudi poole ning oma vastuskirjas on Eesti Keele Instituut analüüsinud erinevate nimede poolt- ja vastuargumente, jättes konkreetse eelistuse mainimata. Küll aga on nad palunud vältida sidekriipsuga nimesid. Merekeele nõukoda on oma pöördumises välja toonud, et loodava ameti nimi ei peaks olema Liikuvusamet. Samuti käis töögrupis läbi ka välja pakutava Liikuvusameti nime leidmise protsess. Selleks korraldati analoogne konkurss, mida hetkel ... Sellest võtsid osa kolme ameti inimesed, täpsustas Priit Sauk. Sven Sester tõi välja, et praeguseks on välja pakutud järgnevad nimed, see on Liikuvusamet, Transpordiamet, Teedeamet ja Liiklusamet. Samuti täpsustas ta, et hääletustulemused ei kajastu protokollis nimelt, vaid välja tuuakse kaks enim hääli saanud nimekandidaati ning peale seda on fraktsioonidel töönädal, et variante arutada ning järgneval istunginädalal pannakse ühendameti nimi hääletusele ning hääletustulemused kajastuvad protokollis. Jüri Jaanson soovis teada, millised on põhimõttelised alusprintsiibid nime valikul ning tõi välja, et oluline on see, et nimi oleks eestlastele arusaadavam ning kui vaidlused peaks liiga teravaks minema, siis tuleks jääda pigem traditsioonilise kui uue ja ekstravagantse nime juurde. Priit Sauk vastas, et kindlasti peab nimi kõige paremini edasi andma neid ootusi ja sisu, millega uus ühendamet peab tegelema ning liikuvustemaatika, laiemalt transpordiliikluseülene infraarenduse planeerimine, kavandamine ja teenuste osutamine ja multimodaalne liikuvus, kõik need ühendaks ühe nimena Liikuvusamet. Ja siis tehti komisjoni liikmete hulgas hääletus, et välja valida kaks enam toetust saavad nime ja nendeks osutusid Transpordiamet ja Liikuvusamet ja sellega siis 26. oktoobri komisjon ka lõpetas töö. 

00:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult on teil võimalus saada ka natukene lisaaega, kui te soovite.

00:42 Kalev Kallo

Oleks tarvis. Kaks komisjoni on veel toimunud sel teemal. (Naer saalis.) Paluks siis lisaaega! 

00:42 Esimees Henn Põlluaas

Viis minutit!

00:42 Kalev Kallo

Aitäh! Viis minutit. Püüan siis kiiremini teha, nii põhjalikult mitte.

Tähendab, järgmine komisjon toimus 9. novembril, kus siis arutati muudatusettepanekuid. Selles komisjonile olid muudatusettepanekuid esitanud algataja poolt ja need vormistati siis komisjoni muudatusettepanekutena ja sellel komisjonil siis otsustati ära ka nimeküsimus. Majanduskomisjon siis hääletas nimede osas. Välja oli pakutud teatavasti Transpordiamet ja Liikuvusamet, hääletati Transpordiametit ja siis häältega 6 poolt: Annely Akkermann, Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester ja vastu kaks häält: Kalvi Kõva ja Kristen Michal. Seega komisjoni otsusega jäi Transpordiamet tulevikuameti ühiseks mineks. Ja loomulikult seoses sellega asendada eelnõus läbivalt sõna Liikuvusamet sõnaga Transpordiamet vastavates käänetes.

Ülejäänud üheksast muudatusettepanekust kaheksa olid tehnilist laadi, ministeeriumi poolt esitatud ja need võeti vastu konsensusega, välja arvatud seitsmes muudatus, kus oli § 182 lõikes 2 asendatakse arv 16 arvuga 40. Selle täpsustuseks tuli, et edaspidi riigilõivu määra väikelaevade registreerimisel ja Ahti Kuningas selgitas, et praegu kehtib niimoodi, et Veeteede Ametis maksab registreerimine 16 eurot ja Maanteeametis 40 ja siis uues ühisametis jääks 40. Seda muudatust hääletati. Selle muudatuse poolt toetas 5 komisjoni liiget: Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester ja vastu oli 2: Annely Akkermann, Kalvi Kõva ja erapooletu oli 1: Kristen Michal.

Sellel komisjonil tehti ka korralduslikud ettepanekud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. novembril. Täna juba läks vaikselt 19. peale. Poolt oli 5 komisjoni liiget: Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester. Vastu oli 1: Annely Akkermann, erapooletuid 2: Kalvi Kõva ja Kristen Michal. Punkt kaks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt oli 5 komisjoni liiget: Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester. Vastu oli 3: Annely Akkermann, Kalvi Kõva, Kristen Michal. Erapooletuid ei olnud. Ja punkt kolm, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. Poolt oli 5 komisjoni liiget: Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester. Vastu oli 1: Annely Akkermann, erapooletuid 2: Kalvi Kõva ja Kristen Michal. Sellega olid siis ka sellel komisjoni istungil tehtud korralduslikud otsused. 

Ja esmaspäeval, 16. novembril arutati veel kord, millega täiendati siis muudatusettepanekut number 10, juba eelmine kord vastu võetut, ja selle täienduse poolt hääletas konsensuslikult komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai Rimmel. Nii. Nüüd kiirendatud korras on ülevaade antud kõigest komisjoni istungist, aga võimalik oleks olnud põhjalikumalt teha.

00:47 Henn Põlluaas

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea esimees! Hea ettekandja! Esmalt muidugi head rahvusvahelist meestepäeva! Aga minu küsimus on, et kas komisjon leidis ka seda, et Riigikogu komisjonidel on õigus kirjutada sisse asekantsleri kandideerimistingimustesse merendusalase juriidilise hariduse nõue. See spetsiifika on niivõrd erinev. Kui me juba algselt loome võib-olla eelduse, et iga jurist saab hakkama merendusalaga, oleme me eksiteel. Kas komisjon seda arutas?

00:48 Kalev Kallo

Komisjonis oli sellest kindlasti juttu ja ka töörühmas. See oli ka Merendusnõukoja nõue, et asekantsleril oleks mitte merendusjuriidiline, vaid oleks ka merendusharidus ja ka merekogemus, et ta võiks olla vähemalt kas siis olnud kapten või vähemalt vanemtüürimees. Ja taoline soovitus ministeeriumile on esitatud, et ministeerium, kui töötab välja konkursi tingimused, et nendes konkursi tingimustes see nõue oleks, aga kuna see asekantsleri valik puudutab ministeeriumi tegevust, siis seadusse seda otseselt kirjutada, et ta peaks olema selline, seda nagu ei saa. Aga sellel püüame ka edaspidi silma peal hoida, kuna minister on lubanud ja ka asekantsler, et sellised nõuded sinna konkursi tingimustesse sisse kirjutatakse.

00:49 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

00:49 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, tänan põhjaliku ettekande eest! Mul on selline tunne, nagu ma oleks majanduskomisjoni istungitel lausa osalenud. Meil siin saab nüüd täis 11. istungitund. Ja uskumatul kombel on juba viis kõnesoovijat ennast kirja pannud, ainult EKRE on puudu. Ma usun, et EKRE-st ka keegi lisandub. Tahtsin küsida, et millega te seletate suurt huvi selle eelnõu vastu, mis on see, mis ta nii oluliseks teeb. Aitäh!

00:49 Kalev Kallo

Ma arvan, et oluliseks teeb seda, et tegelikult on merendusringkondades mõneti võib-olla mitte nii väga objektiivselt tõstetud, väga teravalt löödud kõvasti laineid, et nüüd, kui Veeteede Amet läheb ühendameti alla, siis äkki merendus kaotab oma tähtsust. Ja kuna me teame, et seal on nii meremeeste sõltumatu ametiühing kui Merendusnõukoda, noh, Merendusnõukoja liige, olen ma ise ka asutajaliikmena 11 aastat juba ja seal meil eriti nõukoja president admiral Kõuts ja teised liikmed on aktiivselt seda teemat tõstatanud. Esialgu oldi nagu rahul sellega, et asekantsleri koht tuleb, mis on minu arvates väga suur saavutus, sest ega väga ministeerium sellega alguses väga nõus ei olnud, sest noh, merendusküsimustes ju, merendus on globaalne bisnis ja rahvusvahelistel, kui laua taga on mereadministratsioonide juhid ja meie poolt on mingisuguse ühendameti osakonna direktor, siis see ei ole väga nii-öelda võrdväärne, aga kui meie poolt läheb ikkagi ministeeriumi asekantsler, siis mina väidan küll, et mingil moel meie nõrgemad ei ole. Ja kui see asekantsler ikka saab olema, siis see on minu arvates väga suur saavutus. Aga noh, merendusringkonnad kuni viimase minutini kirjutasid veel pöördumisi ja admiral helistas murelikult, et äkki ministeerium jätab kantslerikoha tegemata. On ju korralikud kokkulepped, ma arvan, et seda ei juhtu. Nii et see huvi on seotud sellega, ma arvan.

00:51 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

00:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, austatud ettekandja, mul on küsimus selle eelnõu subsumeerimist loogilises olemuses ehk: kuidas komisjon paigutas elulised faktilised asjaolud normiabstraktsesse koosseisu? Aitäh!

00:52 Kalev Kallo

Ma väga vabandan, aga küsimus minu jaoks tundus olevat nii segane, et ma ei saanud aru, mis sellega teada taheti.

00:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole, kui austatud vastaja ei soovi, et Kalle Grünthal oma küsimust kordaks. (Hääled saalist.) Aga vist ei ole seda soovi? (K. Kallo: "Ei ole.") Siis ma väga tänan. Rohkem küsimusi ei ole. (K. Kallo: "Aitäh!") Ja nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Ja siin on tõesti terve hulk soovijaid hilisel tunnil, aga esimesena palun kõnetooli Kristen Michali.

00:52 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed ja miljonid on-line-vaatajad! Alustuseks ma pean kinnitama, et kahju, et Kalev Kallo see ettekanne nii lühidaks jäi, et ta jõudis ühe kolmest koosoleku protokollist ette lugeda. Nii võis otsustamisel ja ka ülekande jälgijatel osa sellest informatsioonist põhjalikuks otsuse tegemiseks kaotsi minna. Aga mis on kõige olulisem – sellega ta alustas igat uut lehekülge –, et Sven Sester juhatas koosoleku sisse. Ja seda ma võin kinnitada, et ta seda kindlalt tegi. See on 100 protsenti nii. Nii et aitäh, Kalev! 

Aga nüüd räägime asjast ka vähe tõsisemalt, ametite liitmisest. Ametite liitmine on mulle ja ma arvan, et Reformierakonna poolt vaatena täpselt samamoodi südamelähedane. See teema ei ole uus. Ja seda enam on selle juures argument, et sellega peab nüüd tohutult kiirustama, sest muidu midagi juhtub või jääb tegemata, selline mugavusargument. Ametite liitmist ja transpordivaldkonna ühe ameti loomist arutati juba sellel ajal, kui mina seal ministeeriumis töötasin, sellest on aastaid möödas.

Nüüd, korralduslike muutuste tegemisel minu isiklik kogemus, maailma ajalookogemus, kui lugeda raamatuidki aeg-ajalt, ütleb seda, et need muutused on tavaliselt edukamad, kui otsida võit-võit-lahendusi, mitte selliseid, kus üks pool võidab ja teine pool pigem kaotab. Praegu selles maanteede, lennunduse ja veeteede liitmisel arvavad ennast kaotajaks merenduse tegijad. Ometi me oleme riigina püüdnud võtta siin kurssi – pean taas kord tunnustama tollast rahandusministrit Sven Sesterit, tollast majandusministrit –, kui alustasime seda projekti, et laevad tuleksid Eesti lipu alla, siis me oleme võtnud selle kursi, kus me üritame midagi sellist saavutada, siis samal ajal minna suunas, kus merenduse valdkonna inimesed tunnevad ennast kaotajana ja tunnevad, et teemad ei ole piisavalt läbi arutatud. Ma arvan, et see ei ole tegelikult arukas viis.

Ja kui küsida, et kes on kaotaja, kes on võitja, siis võita võivad tegelikult kõik valdkonnad, kui sinna satub arukas juhtimine, ja kaotada võivad samamoodi kõik valdkonnad. Ka lennundus on alamehitatud, maanteede valdkond ehk kõige tugevam, merendus on harjunud olema iseseisev.

Komisjonis, ehkki sellest ettekandest see võib-olla välja ei paistnud, aga kulus ebaproportsionaalselt palju aega arutamisele, mis võiks olla selle ühendameti nimi ja võib-olla vähem aega kulus arutelule, kas on risk, et olulised, täitev- ja järelevalvefunktsioonid kattuvad. Ja see mure meil on.

Püüdes nüüd kokku võtta, arvestades hilist tundi, ma ütleksin seda, et liitmine ja efektiivsuse otsimine on õige. Inimesed, kes seda teevad, kes seda esitlevad, ametnikud Indrek ..., Priit ... ja kõigi teisteni, Ahti Kuningani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist teevad seda kindlasti südamega. Kui me tahame, et sellest saaks võit, et selle valdkonna, nii maanteede, lennunduse kui ka veeteede valdkonna tegijad sellest näeks kasu, võitu ja sünergiat, siis ma soovitaks võimalikult palju see läbi arutada, mitte kasutada mugavuse argumenti, et nüüd peale kõiki neid aastaid on hästi kiireks läinud. Ja seetõttu Reformierakonnas meie ülesanne on olla kriitiline opositsioonina. Nagu opositsioonist tean, on sarnase arvamusega inimesi, kes alluvad koalitsiooni tahtele, ühisele distsipliinile.

Edastan meie poolt ettepaneku teise lugemise katkestamiseks. Ja ma loodan, et kõik teevad otsuse südamega. Kui ei tee, katki ei ole midagi, eks me hiljem siis parandame. Aitäh!

00:56 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva, palun!

00:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Lisaaega ma ei vaja. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on täielikult nõus nende sõnadega, mida Kristen Michal siin just ette kandis. Ei hakka pikka juttu pidama. Ühendameti loomine on vajalik, aga seda ühisosa otsimist erinevate ametite vahel on olnud vähe. Ja nagu jutt on, siis tõesti merendus tunneb ennast natuke kõrvalejäetuna. Ja seda komisjoni istungitelt, kuna Kalev nende viimaste komisjoni protokollideni täpselt ei jõudnud, siis seda ei arva mitte, komisjoni istungitel vähemalt tundus, ei arvanud mitte ainult Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, seda arvas ka EKRE fraktsioon, kuna Kai Rimmel ka tegi ettepaneku, et võtame aja maha, mõtleme rahulikult. Aga no Sven tubli komisjoni esimehena suutis selle ikka lõpuks ilusti ära triikida. Nii et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku antud eelnõu teine lugemine katkestada, et me kõik saaksime rahulikult seda asja veel arutada, läbi rääkida ja siin peab ütlema, et kui Kai selle ettepaneku komisjonis tegi, siis üks väheseid kordi, kui sotsid olid ka EKRE-ga nõus. Aitäh!

00:58 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, palun!

00:58 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nende erinevate ametiasutuste liitmine tegelikult tekitab küsimuse, miks seda üldse teha. See on tegelikult osa riigireformist. Kui me lähtume sellest eesmärgist, siis vaevalt et ükski erakond tegelikult võiks ja peaks olema ametite liitmise vastu. Isamaa vähemalt on selgelt seisnud selle eest, et riik oleks enda ülesannete täitmisel võimalikult efektiivne. Siin nüüd kahel eelkõnelejal olid pretensioonid just selles osas – ja see see on tüüpiline, ma olen seda ka varem tähele pannud –, kus on hea öelda, et küsimused on jäänud vastuseta või on liiga vähe arutatud. Kui te panite tähele ja võib-olla tundus ka natuke naljakas olevat Kalev Kallo 25 minutit ja ta ei jõudnud kõike ära rääkida. Aga miks see nii on?Sellepärast, et kui me vaatame, kui palju on majanduskomisjon, ma ei räägi sellest, kui palju valitsus on selleks, et jõuda niikaugele, et see eelnõu tuleks lõpuks parlamenti, kui palju on parlament teinud tööd selle eelnõuga selleks, et täna jõuda teisele lugemisele. Siis väga paljude eelnõudega nii ei ole. Teinud tööd komisjoni tasemel, teinud tööd töögrupi tasemel, rääkinud erinevate turuosalistega, andnud vastuseid. Iga kord ei pruugi vastused meeldida. Aga öelda seda, et ei ole omavahel arutatud, et asja on tehtud kiiresti, tormakalt, siis ma ütlen teile, et ei, sõbrad, nii see kindlasti ei ole.

Nüüd, kui rääkida sellest, mis on selle ühendameti sisulisem eesmärk, siis selge on see, et selle ameti tekkimisel, ühendameti tekkimisel suure tõenäosusega väheneb dubleerimine, tekib täiendav sünergia ja see peaks olema kasulik kõigile erinevatele osapooltele. Palju on räägitud sellest nimest. Ma peatuksin ka korra sellel. Tõesti tõsilugu, liikuvusametina tuli ta parlamenti ja tänaseks päevaks on transpordiameti nime all muudatusettepanekuna meil laual. Ja sellel teemal oli pikemalt arutelul, Eesti Keele Instituut avaldas oma arvamuse, kus ta põhimõtteliselt ei võtnud seisukohta, andis mõista, et on võimalik erinevaid nimesid tuua lauale. Pigem nendepoolne palve oli see, et ei oleks sidekriipsuga nimesid. Küll aga merekeele nõukoda selgelt ütles välja selle, et liikuvusamet ei peaks olema ja pigem leida teine nimi ja nende üks ettepanek oli ka transpordiamet. Selles mõttes hiljem selle uue ameti nimi prevaleeris selgelt komisjoni jaoks.

Ja kui rääkida huvipooltest, siis tegemist tegelikult Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega, mis määratleb ära valitsuse enda töökorra, ja tähtis on see, et ühendameti puhul ei tekiks olukorda, kus üks või teine tegevus jääb mingil põhjusel kahe tooli vahele, jäetakse tegemata. Seda kinnitas ka valitsus, et sellist võimalust ja olukorda ei teki. Ma olen aru saanud ka sellest, et kui nad rääkisid transiidikomisjoniga, siis transiidikomisjon tervikuna ka selle heaks kiitis. Ja mis kindlasti on oluline, mida täna ka siit kõnepuldist mainiti, on tulevane täiendav struktuurimuudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja peaasjalikult uue asekantsleri koha teke. Tõsilugu, merendusega seonduvad ringkonnad on olnud mures sellega, et ühendameti moodustamisel võib tekkida olukord, kus merenduse osakaal väheneb võrreldes tänasega. Ja see kompromiss ja kokkulepe on see, et luuakse uus asekantsleri koht, merendusasekantsleri koht, tuuakse sinna täiendavaid inimesi veel lisaks juurde, et merendus oleks meil fookuses suuremana kui enne. Ja kui ma vaatan seda, mis on tänaseks päevaks tehtud merenduse teemadel, Eesti laevade Eesti lipu alla toomiseks, laevadega seoses erinevad maksumuudatused, bürokraatia vähendamine ja nii edasi, siis võiks öelda ka, et ühendameti loomisel on oma roll tulevikus laevade lipu alla toomisel. Ja see roll on just selles, et kui siiamaani oli Veeteede Ametil peaasjalikult kõik turundustegevused, siis nüüd on kokku lepitud, et uue ühendameti puhul läheb see roll üle ministeeriumisse. Eeldatakse, et seoses sellega on ka tulevikus nii-öelda üle maailma turundustöö hoopis paremal tasemel. Uus amet peaks hakkama tööle tegelikult järgmise aasta jaanuarist ja ma usun, et kõik need erinevad kitsaskohad ja probleemid on tänaseks läbi arutatud. Usun, et võiksime hääletada ka täna selle nimel, et see uus amet leiaks ka oma töö alguse jaanuari algusest. Aitäh teile! Lisaaega ei võta.

01:03 Esimees Henn Põlluaas

Kalev Kallo, palun!

01:03 Kalev Kallo

Veel kord, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kuna ajapuudusel tähtsaid asju jäi kõrvale, siis ma nüüd. Viimasel komisjoni istungil tegi väga põhjaliku ülevaate tehtust ka minister Taavi Aas. Ja ta just nimelt sellel teemal, et just selle viimase komisjoni, 16-ndal, laekus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Laevamehaanikute Liidu, Eesti Kaptenite Klubi ühise avaliku pöördumise valguses ja siis ta juhtis tähelepanu järgmistele. 28. jaanuaril toimus majandusarengu komisjoni kohtumine, riigi majandusarengu komisjoni kohtumine merendusvaldkonna huvipooltega, kus tõstatati kaheksa konkreetset teemat. Esiteks oli laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ja käitlemise konventsioon, teiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse meremajanduse ettevõtluse suunitlusega juhi ametikoha loomine, kolmandaks merendusvaldkonna eelnõude seis, neljandaks laeva kinnistusraamatu seis, viiendaks, EAS-i ja KredExi toetusmeetmete laiendamine laevandussektorile, kuuendaks, analüüs ja ettepanekud reisilaevadele tehtava soodustuste kohta, seitsmendaks, relvastatud välismaiste turvaettevõtete Eesti lipu all sõitvatel laevadel kasutamine ning kaheksandaks Nairobi konventsiooni ratifitseerimine. Nüüd vastuseks. Ballastvee konventsioon on täna majanduskomisjoni päevakorras mereohutuse seaduse raames. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse ja ettevõtluse suunitlusega juhi ametikoha loomiseks on ette nähtud merenduse asekantsleri ametikoht ning tänaseks on ameti põhimäärus läbinud kooskõlastusringi ja ollakse valmis seda viima valitsusse. Merendusvaldkonna eelnõudest esimene oli meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmine, samuti tuleb juurde ka sadamaseaduse muutmine, mis on jõudnud tänaseks juba komisjoni töölauale. Laeva kinnistusraamatut puudutavaga seoses on arendaja Veeteede Ametile tänaseks üle andnud laevade infosüsteemi ning seda hakatakse testima, et kontrollida süsteemi toimivust ja turvanõudeid ning selgitamaks välja võimalikud probleemid reaalsel kasutamisel. EAS-i ja KredExi toetusmeetmete jaoks on tulemas vabariigi majandusarengu komisjoni väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kes annab sellest ülevaate. Ettepanekuid ja analüüs reisilaevadele tehtavate riiklike soodustuste kohta täitus seoses COVID-19-ga, mistõttu reisilaevad said sarnased soodustused kaubalaevadega. Relvastatud välismaiste turvaettevõtete kasutamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel soovib Siseministeerium lahendada teise eelnõu raames. Nairobi konventsiooni ratifitseerimine oli samuti täna päevakorras selle mereohutuse seadusega seoses ehk sellega tahtis minister öelda, et merendusringkondade mure ja kaeblemine selle üle, et midagi pole tehtud, ei vasta tõele. 28. jaanuari valitsuskomisjonis esitatud merendusringkondade poolt kaheksast soovist praktiliselt enamus on lahendatud või lahendamisel. Ja seetõttu ma rõhutaks samamoodi, et tegelikult mõneti on merendusringkondade poolt kunstlikult ja liiga emotsionaalselt üles tõstetud probleemi, mida mitmes kohas enam olemas ei ole. Aitäh!

01:07 Esimees Henn Põlluaas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head vabariigi varjad! Head rahvusvahelist meestepäeva teile kõigepealt! Alustaksin siis väikse luuletusega, Tõnu Trubetsky: "Plankusid lõhu, kui müüre ei jõua". Minu meelest Eesti laevade Eesti lipu alla toomine oli meie eelmises koosseisus erakondadeülene eesmärk. Me liigume selle poole. Ja võin öelda ka, et mulle võib-olla ei meeldi see, et me liigkiirelt ei jõua veel kaldasektorit toetada. Aga nüüd, praegusel hetkel hakata seda eelnõu katkestama lihtsalt sellepärast, et kellele ei meeldi nimi või siis vabandust, sotsid, aga teie ettepanekud ei ole ammu juba enam väga adekvaatselt, kui te ise kutsute inimesi siin mida iganes ettepanekuid tegema, selleks et lihtsalt olla vastu, siis ma eeldan, et tegelikult Reformierakond tajub küll, et on kuidas on, aga me peaksime edasi minema selles küsimuses ühiselt ja erakondadeüleselt, sest muidu jääb tõesti mulje, et plankusid lõhu, kui müüre ei jõua. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

01:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole ja sulgen läbirääkimised. Aga meil on terve hulk muudatusettepanekuid vaja veel läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Kalvi Kõva, palun!

01:09 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada või õigemini vastu olla. Aitäh! (Naer saalis.)

01:09 Esimees Henn Põlluaas

Ja vaheajasoovi ei tulnudki. Nii, panen hääletusele majanduskomisjoni ... Kell jah, tõepoolest. Austatud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mis on esitatud majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:10 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 64 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek leidis toetust. Ettepanek nr 2, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Number kolm, majanduskomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Number neli, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Number viis, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Number kuus, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek seitse, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksa, esitajaks majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Number üheksa, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, samuti majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 236 SE teine lugemine lõpetada, aga enne seda paneme hääletusele Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt tehtud ettepaneku katkestada eelnõu 236 SE teine lugemine. Kas on vaja saalikutsungit? Sellisel juhul panen hääletusele ettepaneku eelnõu 236 SE teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

01:15 Esimees Henn Põlluaas

Katkestamise poolt oli 33 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja sellega on eelnõu 236 teine lugemine lõpetatud ja ka istung on lõppenud.

01:16 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee