Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 8. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole.

Kohaloleku kontroll, palun!  

Kohalolijaks registreeris ennast 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 240 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Valdo Randpere.

Tere hommikust, head kolleegid! Kuulete ikka mind või? Ei kuule. (Juhataja helistab kella.) Ma mõtlesin juba korraks, et äkki on mikrofonid liiga vaikseks keeratud.

Olen teie ees järjekordselt väga hea eelnõuga. Eelnõu pealkiri on Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Mul on käes seaduse seletuskiri teiseks lugemiseks. Eelnõu algatati 14. septembril ja esimene lugemine toimus 14. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 28. oktoober kell 17.15 ja ühtegi muudatusettepanekut selleks ajaks ei tulnud. Juhtivkomisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: 9. novembri istungil otsustasime teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks k.a 17. novembril, kinnitada eelnõu tekst ja seletuskiri teiseks lugemiseks ning teha ettepaneku panna eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Kui teil küsimusi ei ole, siis võime vist hääletamise juurde minna.

Aitäh! Tõepoolest, Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Kas Riigikogu liikmed soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 240 lõpphääletus ja me läheme selle juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 218 teine lugemine. Palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Keit Pentus-Rosimannuse.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on nüüd seaduseelnõu 218 teisel lugemisel. Esimese lugemise me lõpetasime siin komplikatsioonideta 14. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks keegi ühtegi muudatusettepanekut esitada ei soovinud, sestap on eelnõu uuesti teie ees. Ütlen lihtsalt taustainfoks, et kuna tegu on kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise ratifitseerimise eelnõuga, siis praeguseks juba on Eesti lõpetanud kahepoolsete investeeringute kaitse lepingud Tšehhiga, Itaaliaga, Taaniga ja Poolaga. Ülejäänuid puudutab teie ees olev eelnõu. Väliskomisjon tuleb teie ette ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Meil on siin täna juba teine päevakorrapunkt, mille juures me räägime investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu lõpetamisest. Ma saan aru, et need on formaalsed lepingud. Aga kui te komisjonis neid asju arutasite, siis kas teil oli ka jutuks, et päriselus on viimasel aastal tekkinud selline tendents, et Eestiga sõlmitud investeerimislepinguid soovitakse lõpetada? Kas võib olla nii, et selle on tinginud praegune poliitiline olukord? Kas te seda arutasite?

Aitäh, hea kolleeg! See on väga oluline küsimus. Väliskomisjon on arutanud välisinvesteeringute Eestisse meelitamise ja Eestis hoidmise seisu korduvalt. Selle eelnõu puhul tuleb öelda, et see ei puuduta seda muret või probleemi, kuivõrd tegu on nende kahepoolsete investeerimislepingutega, mis on enamasti sõlmitud enne ühe või teise riigi kuulumist Euroopa Liitu ega ole enam vajalikud, sest meie omavahelist toimetamist reguleerib Euroopa õigus. See on kindlasti väga oluline küsimus. Üldiselt aga tuleb öelda, et Eesti ettevõtjad teevad väga head tööd selleks, et ise investeerida väljapoole, ja Eestis tehakse väga head tööd selle nimel, et investeeringuid siia meelitada. Usun, et sellesse saavad parlamendiliikmedki oma panuse anda.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Ma nüüd osaliselt aitan natukene Kalvit ka veel. See Rootsi leping, mida me siin just äsja hääletasime, oli kõigepealt vaja ka ära muuta, sest kui me seda muutnud ei oleks, siis ta oleks kehtinud veel 20 aastat peale lõpetamist. Nüüd me oleme ta ära muutnud ja lõpetanud. Aga Keidule küsimus. Sa ei nimetanud Rootsi lepingut oma loetelus. Miks? Kas sellepärast, et sa ei pannud tähele, et me just seda hääletasime, või sellepärast, et see ei ole veel jõustunud? 

Aitäh, hea kolleeg Randpere! Sina kui jurist kindlasti tead, et leping ei ole jõustunud, seetõttu oleks olnud väga keeruline seda siin nimetada. Väga terane tähelepanek, ootan sarnaseid tähelepanekuid edaspidi ka komisjonis. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 218 lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 253 teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 9. novembri istungil riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Kohale olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad. Selle eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu fraktsioonidelt ega liikmetelt ei laekunud. Küll aga tegi siia eelnõusse omalt poolt muudatusettepanekuid Sotsiaalministeerium. Enamik muudatusi on tehtud lähtudes sellest, et kui 2018. aastal võeti vastu pensioniiga muutvad ja paindlikuma pensioni sätted – see oli 613 SE, kui keegi eelmisest koosseisust mäletab –, siis jäid sinna seadusesse sisse viitevead. Eelkõige on neli olulist teemat: pensionikalkulaator, pensionieast teavitamine, paindliku pensioniea arvutamine, suurendamise-vähendamise kordaja rakendamine ja nii Eestist kui ka välisriigist pensioni saava isiku puhul pensioni maksustamise korra täpsustamine. Need redaktsioonilised parandused said nüüd siia ühe muudatusettepanekuna sisse hääletatud, see oli komisjoni konsensuslik otsus. Komisjoni liikmetel ühtegi küsimust ei olnud ja otsustati järgnevat: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembriks ehk tänaseks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Hea Tõnis! See on kindlasti hea, et pension tõuseb. Mitte ühtegi paha sõna selle peale, kiitus ja au. Ma saan aru, et see ei ole niivõrd selle eelnõu teema, aga kas te selle eelnõu raames komisjonis arutasite ka seda, et keskmine pension võiks olla maksuvaba? See annaks kindlasti sellele inimesele, kes saab keskmist pensioni, rohkem pensionitõusu, sest tulumaksu tõttu ta ju ikkagi mõnevõrra seda raha kaotab. Kas te selle eelnõu raames ka seda punkti arutasite?

Aitäh! Mis puudutab esimese ja teise lugemise vahel olnud komisjoni arutelu, siis seda teemat me seal tõepoolest ei käsitlenud. Aga kui ma värskendan natukene oma mälu, siis minu meelest seda teemat me puudutasime esimesel lugemisel. Tookord Vabariigi Valitsuse esindaja sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et Vabariigi Valitsuse laual oli piltlikult öeldes kaks varianti: tõsta pensionit – nii nagu nüüd ongi tehtud, ca 20 eurot keskmiselt kõigile – või siis liikuda ikkagi selles suunas, et keskmine pension saaks maksuvabaks. Ja tõepoolest, Vabariigi Valitsus võttis vastu otsuse tõsta pensionit. Eelkõige põhjendati seda sellega, et jätkuvalt on väga palju inimesi, ca 60 000, kes saavad alla 500 euro pensioni, ja nendele jääb see keskmine tõus, 20 eurot ikkagi puhtalt kätte. Nii et eelkõige, kalkuleerides eri variante, otsustati siis just nimelt toetada kõige väiksema pensioni saajaid, sh rahvapensioni saajaid. Rahvapension tõuseb, kui mu mälu mind ei peta, järgmise aasta 1. aprillist 30 eurot.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaatame neid parandusettepanekuid ja ehk sa selgitad. Siin on kirjas (lõigud 7 ja 8), et paragrahvi 24 lõike 1¹ punktis 1¹ asendatakse sõna "ühe" arvuga "1,5"; paragrahvi 24 lõike 1¹ punktis 2 asendatakse sõna "kolme" arvuga "3,5". Ehk sa räägid lahti, mis asjad need on. Me ei näe siin seletuskirjas seda selgitust.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, minu meelest see, millele teie viitate – ma võin muidugi eksida, sest komisjonis me seda nii täpselt ja põhjalikult ei arutanud, ehkki Sotsiaalministeeriumi esindaja tegi meile sellest asjast ülevaate –, peaks olema see punkt, mis muudab ära selle viite selles kohas, mis puudutab just nimelt paindlikku pensioni arvutamist ning suurendava-vähendava kordaja rakendamist. See peaks olema see viide. 

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkaksin seda küsimust, mida küsis Kalvi Kõva ja mille kohta te ütlesite, et teie komisjon seda ei käsitlenud. Aga rahanduskomisjon käsitles küll pensionide tulumaksuvabastuse teemat. Ja siis ma kuulsin, kui ma nüüd õigesti mäletan – komisjoni esimees võib parandada –, kuidas komisjoni esimees ütles, et selle sisseviimine on infotehnoloogilise rakenduse taga, st maru keeruline on neid programme teha. Ma tuletan meelde, et e-maksuamet tehti juba 20 aastat tagasi ja töötab tänaseni samas heas funktsionaalsuses. Kas see informatsioon on õige, et infotehnoloogiliste rakenduste tegemise taga on pensioni tulumaksuvabastuse sisseviimine? Kas teie komisjon ka kavatseb ikkagi seda küsimust lähiajal sisuliselt käsitleda?

Kõigepealt täpsustuseks küsijale: minu väide oli see, et me esimese ja teise lugemise vahel seda teemat ei käsitlenud. Küll aga käsitlesime me seda esimese lugemise ajal ja siis tõepoolest komisjonis arutasime seda. Nii nagu ma ütlesin, mina tõin välja selle poliitilise otsuse, mis siis oli valitsuse laua peal. Jah, tõepoolest, oli ka see murekoht või n-ö miinusmärk, et IT-tehniliselt ei ole võib-olla võimalik seda kohe 1. aprillist rakendada. Sellise muudatuse sisseviimine võib võtta aega ja nõuda lisaressursse, aga ma arvan, et see ei olnud argument, mille taha see jäi. Siin oli ikkagi väga selgelt kaks otsust kaalukausil ja valitsus valis neist ühe. Nii et sotsiaalkomisjon on seda arutanud. Ja mul on hea meel, et ka rahanduskomisjon on seda arutanud.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te vist eksisite, öeldes, et kõik saavad 20 eurot pensionitõusu. Palun täpsustage, kui palju inimesed sellest kätte saavad! Ja kui te viitasite nendele, kes saavad pensioni alla 500, siis te jätsite märkimata, et kui te oleksite keskmise pensioni tulumaksust vabastanud või mitte nöökinud töötavaid pensionäre, siis oleks ka nende pensionitõus tegelikult olnud suurem kui alla 20 euro.

Aitäh! No nüüd me jõuame nende arutelude juurde, mida tegelikult komisjonis ei olnud. Ma võiksin lihtsalt öelda, et komisjon neid küsimusi ei arutanud, aga ma ikka vastan ja üritan vastata sisuliselt. Mina jõuan ikkagi jätkuvalt selleni, et minu meelest tuleb seda valitsust selle eest kiita, et kaks aastat järjest on erakorraliselt pensioni tõstetud. Ma arvan, et see on päris märgiline samm. Teil on kindlasti oluliselt pikem poliitikustaaž kui minul, teil on ka Vabariigi Valitsuse vastutuse kogemus, seega te teate väga hästi, et eelarve läbirääkimistel on erinevaid teemasid laual ja pahatihti on olnud valitsusi, kes ei ole pensioni erakorraliselt tõstnud, vaid on läinud ainult indekseerimise teed. Nii et ma arvan küll, et ei tasu siin kuidagi ette heita sellele Vabariigi Valitsusele seda, et pensioni erakorraliselt tõsteti. Ma arvan, et selle eest tuleks neid kiita. Ja kiita tuleks just nimelt selle eest, et seda tehakse järjepidevalt.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täpsustan ühe varasema küsimuse peale, et need koefitsiendid 1 ja 3, mis asendatakse 1,5 ja 3,5-ga, ei ole mitte pensionide edasilükkamine, vaid laste arvu pealt või laste eest saadavate aastate tõus. Aga mina küsin väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise kohta. Sotsiaalkindlustusamet saab õiguse pensioniregistri pidajalt saada infot nii summade kui ka pensionikonto omaniku andmete kohta. Mis selle muudatuse eesmärk on? Kas soovitakse siis hakata inimese tulevast pensioni prognoosima, talle näitama või juba saadavat pensioni näitama? Ja miks seda teeb Sotsiaalkindlustusamet, mitte pensioniregister? Kuidas on selle otsuseni jõutud, et see info liigub niipidi ja nemad vastutavad info avaldamise eest?

Aitäh! Ma arvan, et see on üks väga hea küsimus ja väga sisuline küsimus. Tõepoolest, komisjonis me neid teemasid ei arutanud, aga minu meelest sellega täiendatakse pensionikalkulaatorit ja edaspidi saab seal infot jagada nii teise kui ka kolmanda pensionisamba kohta.

Raimond Kaljulaid, palun!

Jaa, tervist! Austatud Tõnis Mölder! Te ütlesite, et komisjonil on selline info, et valitsuse laual oli kaks varianti: kas pensionitõus või maksuvabastus. Aga kas teie oskaksite täpsustada seda, kuidas need ettepanekud sinna valitsuse lauale jõuavad? Kas see mitte ei ole nii, et seesama minister, kes nüüd puges selle taha, et laual oli ainult kaks varianti, peaks ise viima neid ettepanekuid sinna valitsuse lauale? Miks ta siis ei viinud sinna suurema pensionitõusu ettepanekut, nagu oli enne valimisi lubatud, ja miks ta ei viinud sinna seda tulumaksuvabastust ega nõudnud kõigi nende lubaduste elluviimist?

Aitäh! Jälle, lühike vastus on see, et Riigikogu sotsiaalkomisjon ei arutanud seda teemat. Siia võiks panna punkti, aga ma ei pane, vastan sisulisemalt. Ma arvan, et meie komisjonis just nimelt sotsiaalminister Tanel Kiik viitaski sellele, et tema viis Vabariigi Valitsuse lauale tõepoolest kõik need võimalused, mida on võimalik järgmine aasta pensionidega teha: maksuvabastus keskmisele pensionile, samuti erakorraline pensionitõus.

Aga ma jätkuvalt viitan sellele, et kui me võtame nüüd ette reaalse majandussituatsiooni, siis ega järgmisel aastal indekseerimisega keskmine pension ei tõuseks. See realiteet on täna null. Tuleb arvestada, et me ei ole selles majandussituatsioonis, kus me olime võib-olla aasta-poolteist tagasi, enne Riigikogu valimisi. Ma arvan – ütlen veel kord, et see ei ole komisjoni arvamus, see on minu isiklik arvamus –, et mina kiidaksin seda valitsust, just nimelt selle eest, et ta on kaks aastat järjest erakorraliselt pensioni tõstnud. Kui eelmisel aastal 1. aprillil tõsteti pensioni keskeltläbi 45 eurot, see oli erakorraline pensionitõus pluss indekseerimine, ja sellel aastal oli erakorraline tõus, siis see teeb kokku 65 eurot. Ma arvan, et see on päris märgiline tõus. Ja tegelikult ega ma ei taha kellelegi midagi ette heita, selles mõttes, et kõik need küsimused on õigustatud. Seal Vabariigi Valitsuse laua taga ongi 15 ministrit, igaühel oma vastutusvaldkond ja eks igaüks veab seda tekiotsa enda poole. Aga ma arvan, et sotsiaalminister on eelarve läbirääkimistelt tulnud välja küll väga tugeva hindega.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuna meie oleme teiega koos sotsiaalkomisjonis, meil on andmed ja numbrid kõik teada, aga siin saalis olevad inimesed võib-olla kogu seda teemat ei valda, siis järsku sa lihtsalt ütleksid mõned numbrid. Seda sa juba mainisid, et inimesi, kelle pension on alla 500 euro, on ca 60 000. Esimesel arutelul me rääkisime ka nendest inimestest, keda puudutab rahvapensioni tõus 30 eurot. Mis see number võiks olla? Ja kui palju üldse on inimesi, keda see seaduseelnõu puudutab? Siis tekiks ülevaade: nii palju on üldse pensionisaajaid, nii palju on alla 500-eurose pensioni saajaid ja nii palju inimesi saab pensioni juurde selle baasosa tõusuga, kus rahvapension tõuseb. 

Aitäh! Ma võiks vastata hea kolleeg Helmen Kütile nii, et kindlasti oleks võinud ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis neid küsimusi küsida ja seda teemat käsitleda, siis ma ka oleksin saanud siit sellest protokollist ette lugeda. Aga no räägime nendest numbritest, mis on minu mälus ja minu peas. Veel kord, suurusjärgud. Meil on Eestis 300 000 pensionäri. Nii nagu ma ütlesin, circa 60 000 on neid, kes saavad pensioni alla 500 euro, ning ülejäänud osa on need, kes saavad üle 500 euro ja nendel läheb tõepoolest maksustamise alla see osa, mis jääb sellest 500 eurost üle. Nüüd see, mis puudutab rahvapensionisaajaid – ei hakka isegi valetama ega bluffima, ei tea peast seda numbrit. Kui ma ei eksi, on neid paar tuhat inimest, aga ma võin eksida, nii et ma pigem ei ütle seda arvu. 

Liina Kersna, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma nüüd küsin küll midagi, mida me tõesti sotsiaalkomisjonis ka arutasime, ja teen seda täpselt samal eesmärgil nagu Helmen Kütt – et ka kolleegid kuuleksid. Kas te saaksite palun öelda, kui palju vähem elab suhtelises vaesuses pensionäre pärast selle eelnõu rakendamist?

Aitäh! Täpsustuseks ka teile, hea Liina Kersna, et esimese ja teise lugemise vahel me neid teemasid ei arutanud. See arutelu toimus kõik esimesel lugemisel. Aga kui ma ei eksi, siis see kordaja oli vist 1%, mis läheb alla. See oli vist 1 juures, kui ma ei eksi, kas 1,3 või 1.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Mölder, see on muljet avaldav, kuidas te teete kohati järele Jüri Ratase häält, stiili ja kasutate isegi tema parasiitsõnu. Eriti õudne oli see siis, kui vastasite kolleeg Urmasele erakorralise pensionitõusu teemal. Te ütlesite, et pahatihti on nii, et on olnud valitsusi, kes ei tõsta erakorraliselt pensioni. Rääkige, mis see teie arusaamine pensionisüsteemist on. Millest sõltub pensioni suurus ja mille poolest on ta üks erakorraline asi?

Aitäh! Vahepeal, kui te küsisite – te ei pannud võib-olla tähele –, ma võtsin korra maski eest ära, näitamaks teile, et tõepoolest siin puldis olen mina, ei ole peaminister Jüri Ratas. Et veenduda, et olla kindel. Tulles tagasi teie küsimuse juurde, oleks lühike vastus jälle see, et sotsiaalkomisjon seda ei arutanud, aga ma räägin siiski teile oma lühida arvamuse ära. Vaadake, ega midagi pole salata, Eesti pension ja keskmine pension ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes esirinnas, pigem on tagumises otsas. Ma arvan, et igal valitsusel võiks olla ja peaks olema prioriteet viia Eesti keskmist pensioni sinnamaale, et see oleks võrreldav teiste liikmesriikidega. Selleks on kaks võimalust: üks võimalus on teha seda indekseerimisega, teine võimalus on turgutada baasosa tõstmist just nimelt eelarve kaudu.

Härra Ligi, te olete ka ise olnud minister – ma arvan, et väga hea minister, ma tahaksin teid isegi selle eest kiita –, aga tõepoolest, nende valitsuste puhul, kus teie olete olnud minister, ei ole iga kord olnud see prioriteet, et pensioni tõsta. Ma arvan, et ei tasuks halvustada neid valitsusi, kelle prioriteet see on olnud. Nii et igatahes ma arvan jätkuvalt – ütlen veel kord, et see on minu isiklik arvamus –, et praegust valitsust tuleks kiita selle eest, et pensioni tõstetakse erakorraliselt, sest indekseerimisega jääks meie pension järgmisel aastal tõepoolest paigale ja me ei liiguks järele Euroopa Liidu riikidele, keskmike hulka.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te siin märkisite eelmiste valitsuste tegevusi. Ma tuletan teile meelde, et aastatel 2005–2007, kui valitsuses olid Reformierakond ja Rahvaliit ja Keskerakond, tõusis pension erakorraliselt ligi 40%. Te olete enda propagandakanalites neid numbreid kasutanud. Nüüd te räägite, et kahe aastaga tõusis pension 65 eurot. Aga pange see samasse mõõtkavasse, kui palju see protsentuaalselt siis praegu kahe aastaga on, võrreldes sellega, kui 2005–2007 tõusis pension kahe aastaga 40%. Pange see samasse mõõtkavasse. Kui palju ta protsentuaalselt kahe aastaga tõuseb nüüd ja kui palju ta protsentuaalselt tõusis aastatel 2005–2007?

Aitäh, härra Sõerd! Veel kord: lühike vastus on, et Riigikogu sotsiaalkomisjon seda ei arutanud. Aga ma vastan teile. Kõigepealt ma tahan teid kiita selle eest, et te loete Kesknädalat ja teisi toredaid väljaandeid ning et te jälgite Keskerakonna tegemisi. Selle eest kiitus teile! Tegelikult te tõite välja selle aja, kui valitsuse moodustasid veel sellised erakonnad nagu Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Kas te panete tähele, et kogu aeg käib läbi üks erakonna nimi, kes tegeleb pensioni ja erakorralise pensionitõusuga? Jah, kes ütleb Rahvaliit, kes mõtleb Keskerakond, eks siin igaüks saab arvutada ja mõelda selle üle.

Aga mina tahan lihtsalt öelda seda, et tõepoolest erinevatel valitsustel on olnud erinevad prioriteedid ja selle eest ei tasu ühtegi valitsust hurjutada. Ma arvan, et tuleks pigem kiita, sest pensionäride eest tuleb seista. Ja veel kord: kui ma ei eksi, siis eelmise aasta 1. aprillil toimunud pensionitõus, keskeltläbi 45 eurot, ükskõik millisesse vääringusse pannes, kroonid või eurod – no me võime selle ka dollariteks arvutada –, oli üks Eesti ajaloo suurimaid pensionitõuse. Mina tahan küll valitsust selle eest kiita.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te just mainisite seda, et kogu selle pensionitõstmise eesmärk on jõuda Euroopa keskmisele järele. Öelge, mis see keskmine numbrites on, kuhu me järele hakkame jõudma, ja mis see kava siis on. Kui palju igal aastal tõusma peaks ja mis aastaks me sinna järele jõuame? 

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et seda tempot saab valida ikka vastavalt majanduskeskkonnale. Ega me ju keegi ei osanud aasta-poolteist tagasi ennustada, et COVID lööb nii tugevalt kogu maailma sisse ja mõjutab tegelikult nii palju majandusseisu. Nii nagu ma ütlesin ka teistele kolleegidele siin, kui nad küsisid, on pensione võimalik tõsta kahte moodi: üks on baasosa tõstmine, mis puudutab kõiki pensionäre, teine on indekseerimine, mis mõjutab ka kõiki pensionäre, mõnda vähem, mõnda rohkem, sõltuvad arvutuskäigust. Ma arvan, et kui me sellises graafikus liiguksime ja aasta-aastalt tõstaksime nii pensioni baasosa kui ka indekseeriksime – seejuures siiralt lootes, et majanduskeskkond tõesti paraneb –, siis see võiks juhtuda lähiaastatel, lähiaastakümnel. Aga mis on see konkreetne tähtaeg või aastaarv? Ma arvan, et seda ei saa täna prognoosida. Siin on liiga palju muutujaid.

Raimond Kaljulaid, palun!

Tänan! Kõigepealt, hea ettekandja, siin oli enne kolleegil küsimus, kui palju see suhtelise vaesuse määr väheneb. Ma lihtsalt juhin teie tähelepanu sellele, et seal taga on riiulid, kust saab võtta eelnõu seletuskirja, milles on see kohe esimesel leheküljel teise lõigu lõpus kirjas: 1,2% väheneb.

No näed, ma ütlesin 1,3.

Sellepärast ma ütlengi, et pensionitõus on küll hea, aga see peaks olema palju suurem. Ja maksma läheb see teil tegelikult vähem, kui mõnele Keskerakonna sponsoritega seotud ettevõtjale-arendajale laenu antakse riigi raha eest. Aga ma tulen tagasi selle juurde, mis te enne rääkisite. Te ütlesite, et minister viis ettepaneku, aga siis teised kolleegid n-ö tõmbasid tekki enda peale ehk lükkasid selle ettepaneku laualt maha. Kas te täpsustaksite, kes need teised kolleegid siis olid, kes ministri ettepaneku tagasi lükkasid? Kas see oli Jüri Ratas, kas see oli Mailis Reps, kas see oli Taavi Aas, kas see oli Jaak Aab või mõni muu valitsuse liige? 

Aitäh! No mulle tundub, et teil on kõik asjad segamini nagu puder ja kapsad. Kõigepealt tuleme alguse juurde tagasi. Te tõite siia mängu KredExi. Ma ei tea, me tegeleme täna riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja selle aruteluga teisel lugemisel. Meil Riigikogu sotsiaalkomisjonis tegeldakse teemadega ikkagi sisuliselt. Meie arutelu on viisakas, sisuline ja intelligentne, me ei tegele nende teemadega, mis ei ole üldjoontes meie komisjoni raames. Ma tõepoolest ei oska kommenteerida, missugune on valitsuse hingeelu, ega seda, milline on mõne Eesti ettevõtte või krediidiasutuse hingeelu. Need on kindlasti väga olulised teemad, aga need ei ole Riigikogu sotsiaalkomisjoni pädevuses. Meie tegeleme ikkagi oma valdkonna teemadega. Ma soovitan teilgi tulla kuulama mõnda Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungit. Näiteks tänagi on meil väga põnev teema, me räägime haigekassast, selle rahastamisest ja tulevikuperspektiivist. Ma arvan, et see on väga oluline teema, see puudutab väga palju ka maksupoliitikat. Nii et ma hea meelega kutsun teid osalema meie komisjoni töös. Tahaks kuulda ka teie arvamust, sest debatt on tõepoolest väga oluline.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Ma jätkan eelmise küsimuse teemal. Tõesti, tulevastel pensionisaajatel peakski olema selline üldine arusaam oma pensioni prognoositavast suurusest. See, et seda tüüpi info inimestele kättesaadavaks saab, on väga hea. See võimaldab inimestel pensionipõlveks valmistuda, teha plaane ja ka otsuseid pensionikogumise kohta. Esimese hooga ma vaatasin siin seda § 5, et ohoo, kui mõned asjad jõustuvad alles 1. jaanuarist 2027, siis äkki ka see, aga õnneks mitte, see jõustub üldises korras. Kui nüüd Sotsiaalkindlustusametil selles üldises korras tekib õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikontole kantud summade ja omaniku andmeid, siis millal võiks see info muutuda inimestele nähtavaks, kättesaadavaks? Kas see juhtub enne seda, kui inimesed saavad esitada avaldusi, et teha otsuseid oma teise pensionisamba kogumise jätkamise või summade väljavõtmise kohta?

Aitäh! No eks see eelkõige sõltub IT-arendustest. Seda küsimust me Riigikogu sotsiaalkomisjonis ei arutanud. Aga olles optimistlik ja teades seda, mida te ka ise teate, kui hästi ja tarmukalt Sotsiaalministeerium ning nende meeskond ja partnerid töötavad, ma tõepoolest loodan, et enne nii suure muutuse sisseviimist, nagu teise pensionisamba reform on, võiksid olla need asjad kättesaadavad.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan lihtsalt täpsustada. Me oleme sotsiaalkomisjoni istungitel kõike seda arutanud, mida küsisin mina ja küsis kolleeg Liina Kersna. Jah, täna on selle seaduseelnõu teine lugemine, aga ettekandja peab valdama teemat ja oleks ikka mõistlik, kui seaduseelnõu esimesel lugemisel kõne all olnud arve jms teatakse. Küsimus ei olnud mitte pahatahtlik, vaid lihtsalt kolleege hariv. Nagu te näete, väga mitmed inimesed küsivad selle kohta, mida sotsiaalkomisjonis arutatakse. Ja teie soovitus, et tulge osalege sotsiaalkomisjoni istungil, ei ole väga mõistlik, sellepärast et kõik ei jõua osaleda kõikide komisjonide istungitel. Sellest tulenevalt olekski väga hea, kui need arvud oleks teada. Ehk siis stenogrammi huvides: inimesi, keda puudutab rahvapensioni tõus, on üle 3000. Nii et see ironiseerimine selle üle, kui küsijad küsivad sisulisi küsimusi selleks, et ka kolleegid neid asju teaksid, ei ole asjakohane.

Aitäh! Võtan teie soovituse teadmiseks.

Jaak Juske, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te kiitsite praegust valitsust selle eest, et pensionid tõusevad 20 eurot. Teatavasti on seesama valitsus otsustanud neljaks aastaks külmutada õpetajate palgad. Kas te kiidate valitsust ka selle otsuse eest ja olete nõus rahandusminister Martin Helmega, kes ütles siit hiljuti meile, et kuna enamik õpetajaid on meil varsti niikuinii pensionieas, siis piisab neile sellest 20 eurost? Kas te kiidate valitsust ka selle otsuse eest?

No nüüd me läheme sellele libedale teele, millele ma tegelikult ei tahaks minna. Riigikogu sotsiaalkomisjon ei ole tegelenud õpetajate palkade, KredExi ega millegi muu seesugusega. Veel kord: mina arvan – ja olen jätkuvalt seda meelt, see on minu isiklik arvamus –, et selle eest tuleb valitsust kiita, et tegeldakse pensionäridega ja pensionitõusuga. Mis puudutab teisi valdkondi, siis homme on meil riigieelarve teine lugemine ja ma tean, et seal on väga palju tublisid ja tarmukaid muudatusettepanekuid, aga nii nagu eelarves ikka, tuleb igale kuluallikale leida ka katteallikas. Siinkohal ma tõepoolest soovitan tulla homme nende teemade ja sellekohase debati juurde tagasi. 

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete oma tänases ettekandes korduvalt kiitnud valitsust, kes on hea ja armuline, sest tõstab erakorraliselt pensioni ja tegi seda ka eelmisel aastal, ning rääkinud sellest, kuidas indekseerimine justkui väga ei töötaks ega tagaks seda tõusu. Kas te palun meenutaksite meile natuke numbreid? Mis oli keskmine pensionitõus eelmisel aastal, mis tuli tänu indekseerimisele, ja kui suur oli see osa, mis tuli valitsuse armust? Ja teine küsimus: kas te olete komisjonis arutanud ka seda, et kui indekseerimine justkui ei toimi ja oleks vaja pensioni kiiremas tempos tõsta, siis võib-olla peaks süsteemi muutma, et see pensionitõus oleks kiirem ega sõltuks igal aastal valitsuse armust?

Ei, me ei ole Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutanud seda, mis puudutab pensionide arvutamist ja selle arvutuskäigu muutmist. Seda me selle eelnõu raames teinud ei ole. Küll aga on siin mõningaid tehnilisi ja redaktsioonilisi muudatusi, mis tõepoolest muudavad ka natukene süsteemi, aga mitte üldpilti. Me räägime täna ikkagi baasosast ja indekseerimisest. Tulles tagasi teie küsimuse esimese poole juurde, mis puudutab eelmist aastat, siis, nagu ma ütlesin, baasosa tõstmine erakorraliselt pluss indekseerimine andis kokku 45 eurot. Ma arvan, et ei ole isegi nii oluline, mis need numbrid ja nende omavaheline suhe olid. Aga ma arvan, et tähtis on see, et tõepoolest, eelmine aasta oli erakorraliselt suur pensionitõus, 45 eurot aastas. Ma arvan, et see on oluline. Veel kord: ma arvan, et selle eest tuleks ka opositsioonil valitsust kiita. 

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuletan teile meelde seda, mille kohta ka kolleeg Mart Võrklaev ennist küsis, nimelt, 7 eurot tõsteti eelmisel aastal baasosa. Te ütlesite, et eelarve kõikidele kuludele peab olema kate. Nagu me teame, sellel aastal, st 2021. aastal, millest me praegu räägime, kaetakse eelarve kulupoolt kahe miljardi suuruse laenuga. Läbi häda leiab eelarvest investeeringuid ühe miljardi väärtuses. See tähendab, et üks miljard läheb jooksvate kulude katteks laenust, ja nende hulgas on ka pensioni tõstmine. Kui te enne ütlesite, et pensione võiks tõsta vastavalt majanduskasvule, siis miks te sellel aastal, 2021. aastal teete erandi, jättes arvesse võtmata majanduslanguse või vähemalt jahenemise, ja tõstate pensione laenu arvel?

Aitäh! Veel kord: Riigikogu sotsiaalkomisjon neid teemasid ei arutanud, aga vastan siis teie küsimusele natukene sisulisemalt. Kõigepealt, ma arvan, et ma olen selles mõttes teiega täiesti ühte meelt. Riik ei saa pikka aega elada ja teha oma igapäevaseid kulutusi laenu arvel. See ei ole jätkusuutlik majanduspoliitika.

Ma arvan, et siinkohal me oleme nii teiega kui ka teie erakonna fraktsiooniga täiesti ühte meelt. Siin võib meil olla küll poliitiline erimeelsus, aga ma arvan, et me mõlemad lepime sellega. Mina arvan, et Eesti pensionärid ei ela piisavalt hästi. Mina arvan, et iga valitsuse eesmärk peaks olema Eesti keskmist pensioni tõsta ja teha seda niimoodi, et see liiguks järele Euroopa keskmisele. Ma arvan, et see võiks olla iga valitsuse prioriteet. Võib-olla ei peaks mitte igal aastal panema seda sõltuma majanduskeskkonnast, kuigi see on väga oluline muutuja. Iga kord ei saa elada ja pikalt ei saa elada laenu arvel. Ma arvan, et seda ei ole Vabariigi Valitsus ka teinud. Nähakse väga selgelt seda kohta, kust see eelarve liigub tasakaalu poole, ja selle eest ma tahaksin ka valitsust kiita.

Tulles nüüd teie küsimuse ja nende numbrite juurde tagasi – teie ütlesite 7 ja mina ütlesin 21 või 20 –, mulle tundub, et sellel aastal tõstetakse baasosa kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Jälle tahaks Vabariigi Valitsust kiita, aga no mis see minu isiklik arvamus loeb.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt, see eelmine vastus minu küsimusele. Ma saan aru, et konkreetset plaani tegelikult ei ole. See on muidugi väga halb, et konkreetset nägemust, kui palju peaks tõstma, kuhu peaks välja jõudma ja mis ajaks, ei ole. Tavaliselt jäävad asjad siis kuskile toppama, kukuvad maha. Aga minu küsimus on hoopis selline. Vahepeal jõustus pensionireform, Riigikohus tegi oma otsuse ära, ja selle valguses muutub pensioni esimene sammas tegelikult palju olulisemaks. Palju rohkemad inimesed hakkavad sellest sõltuma ja nende käekäik. See tähendab ka seda, et ühes versioonis peaks pensioni esimene sammas olema oluliselt suurem, ja selle valguses on praegune pensionitõus, mulle tundub küll, liiga väike, kui tulevikku vaadata. Kas te neid küsimusi arutasite ja mis see komisjoni seisukoht võis olla?

Aitäh! Ei, tõepoolest, Riigikogu sotsiaalkomisjon seda teemat konkreetselt sellest vaatevinklist ei ole arutanud. Aga me kõik saame aru, et kui inimesed võtavad teisest sambast oma pensioniraha välja, maksavad selle pealt ära riigile teatud maksud ja ka riigil tekib sealt teatud kokkuhoiukoht – minu selge nägemus on selline, ütlen veel kord, et see on minu isiklik arvamus –, siis see vabanev raharessurss riigieelarvelises mõttes peaks liikuma esimesse sambasse just nimelt pensioni baasosa tõusuks. Ma kujutan ette, et see teise samba reformi mõju, pensionisamba reformi mõju kajastub ikkagi järgmise, st mitte 2021., vaid 2022. eelarveaasta aruteludel. Ma usun, et Vabariigi Valitsus arvestab ülejärgmise aasta riigieelarve koostamisel nende tuludega ja tuleb kindlasti selle debati juurde tagasi. Ma usun, et siis ka Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab seda teemat. 

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Stenogrammi huvides esitan järgmise küsimuse. Eelnõu kohaselt suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni. Me teame, et iga lapse kasvatamise eest saab kas ema või isa – nii, kuidas see on peres kokku lepitud – kolm aastat juurde. Kas see aastahinne 1,5 tähendab seda, et 1. jaanuarist aastaindeks 7,104? Kas see tähendab siis seda, et kõigil kolmel aastal saadakse 3,55 eurot juurde ehk siis see tuleb üle 10 euro lapse pealt? Kas ma saan sellest õigesti aru?

Aitäh! Siin tulebki meie vahe sisse. Teie olete rahanduskomisjoni esimees, mina olen sotsiaalkomisjoni esimees. Üritasin teie arvutuskäiguga sammu pidada. Ma jõudsin ka nende numbriteni, mis teil siin ees on. Tõepoolest, selles oli teil õigus, et aastahinne suureneb 7,104 euroni. See oli väga õigesti siit välja loetud. Minu meelest – kui ma teie mõttekäigule nüüd lõpuni järele jõudsin, ajasin näpuga järge – oli teie arvutuskäik päris õige. Aga ma ei saa lõpuni kindel olla. Teie rahanduskomisjoni esimehena teate kindlasti paremini, aga mulle tundub, et see arvutuskäik oli päris õige.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõik on suurepärane – vanematele see koefitsient, pensioni suurendamine, rahvapension, see tõus ja kõik. Aga ma tahaksin küsida ühe muudatusettepaneku kohta, mis puudutab inimest, kes on välismaal töötanud ja kelle pension, kuna tal ei ole seda 15 aastat staaži, siin hoopis langeb. Minu küsimus on kolmanda muudatusettepaneku kohta. Kuidas see mõjuvõimas inimene jõudis sellise parandusettepanekuni ja selleni, et me seda arvestame? Kas te natuke avaksite seda? Sageli on õiguskantsler juhtinud meie tähelepanu mingitele ebaõiglastele asjaoludele. Ja kui palju võiks olla selliseid inimesi, kes nüüd selle väga mõjuvõimsa inimese tõttu endale sobiva muudatusettepaneku seadusesse sisse said? 

Aitäh! Ma väga täpselt ei saanud küsimuse rõhuasetusest selles mõttes aru, et kes on need mõjuvõimsad isikud või isik. Aga veel kord: nii nagu ma ütlesin, need redaktsioonilised muudatused, mis me viisime sisse esimese ja teise lugemise vahel, puudutavad seaduseelnõu, mis võeti vastu 2018. aastal, kus pensioniiga muutvat ja paindlikku pensionisüsteemi sisse viivat seadust sätestades jäid viited, ütleme, valesti sisse. Täna me üritame need redaktsioonilised vead ära parandada nii, et kõikidel inimestel oleks võimalik ühtemoodi sellest aru saada, ja nii, et seda 2018. aastal, eelmises Riigikogu koosseisus vastu võetud seaduseelnõu oleks võimalik mõistlikult rakendada. Jah, tõepoolest, see, millele te viitasite, puudutab nii Eestist kui ka välisriigist pensioni saavatele isikutele pensioni maksmise korra täpsustamist. Siinkohal ma jään aga vastuse võlgu, kas see puudutab ka kedagi sedapidi, et täpsustamine läheb kuidagi allapoole. Ma jään selle koha pealt vastuse võlgu. Aga minu arvates on oluline, et me loome selguse ja teeme seda nii, et ka eelmises Riigikogu koosseisus vastu võetud, minu arvates päris head seadust on võimalik ühtemoodi rakendada ja sellest aru saada.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu veel kord, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin avaldada oma heameelt selle üle, et nii minu erakond, Reformierakond, kui ka teie erakond, Keskerakond, on ühel meelel ja ühel meelel selles, et laenu arvel ei saa pikalt elada, see ei ole jätkusuutlik riigi rahandus. Ometi 2021. aastaks te jooksvaid kulusid ehk pensioni baasosa tõusu finantseerite laenu arvel. Miks te arvate, et olukorras, kus kogu Eesti majandust kärbitakse, töötus kasvab, inimeste palku vähendatakse ja inimesi saadetakse töölt koju, on pensionäridel rõõmu sellest laenu arvel tehtud pensionitõusust? Reformierakond on varasematel aastatel suutnud eelarvet hoida tasakaalus ja ülejäägis, aga Keskerakond valitsuses olles siiamaani ei ole suutnud hoida eelarvet tasakaalus. Te räägite eelarve tasakaalust üksnes tulevikus. Võib-olla te ei püsigi nii kaua valitsuses, kui see tulevik kätte jõuab.

Aitäh! No selle viimase lause kohta – ma ei tea, võib-olla teil on rohkem infot kui minul. Aga ka selles on vahe, et eelmiste valitsuste ajal oli majanduskeskkond oluliselt parem. Tulles nüüd tagasi selle debati juurde, mis puudutab kärpimist, siis me teame, et kui eelmise kümnendi lõpus oli majanduskriis, siis läks valitsus tõepoolest seda teed, et kukkus kärpima. No ma ei tea, kas see pikemas perspektiivis meie majandust turgutas nii hästi, nagu oleks võinud. Praegu on valitsusel olnud laua peal ikkagi väga selgelt kaks varianti: kas kärpida või avaliku sektori rahaga majandust turgutada. On mindud seda teed, et turgutatakse majandust, sh pensioni, keskmist pensioni. Ma arvan, et see on raha, mis läheb ringlusesse. Ühtepidi see tõstab käivet – poodides, kaubanduses – ja raha liigub pikas perspektiivis riigieelarvesse tagasi, maksudena.

Kellel ja kummal puhul nüüd õigus on? Kas õige oli see, et mindi kärpima, või see, et mindi turgutama? No mina loodan, et turgutamise tee on õige. Aga seda, kummal on õigus või kas meil on üldse mõtet siinkohal vaielda, näitavad aastad. Ma arvan, et seda näitavad aastad, kuidas Eesti üleüldse tuleb välja sellest, ma ütleksin, ettearvamatust majandussituatsioonist. Tõepoolest, siin ei ole ju muutujaks mitte ainult majanduskeskkond, vaid siin on üheks suureks muutujaks ka seesama haigus. Palju sõltub sellest, kui ruttu me saame selle haiguse üle maailma kontrolli alla ning kui ruttu me saame normaalse kaubavahetuse ja majandussüsteemi taas toimima. Ma arvan, et see on hästi oluline. Nii et selles mõttes seda, kellel on õigus, ma ei tea, aga ma arvan, et kui võeti valikusse need kaks lahendust või suunda – kärpida või avaliku sektori raha investeerida –, siis minu isiklik arvamus on see, et valitsus tegi õige otsuse.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, tänan seniste vastuste eest! Ma tuleksin ühe teema juurde. Kõigepealt, väga tore, et siiski pensionid tõusevad, kuigi jah, arvestades, kui suure prioriteedina on Keskerakond seda läbi aastate esitlenud ja nii ka sel aastal, on see efekt, mis pensionäride vaesuse vähendamisega saavutatakse, küll paraku üsna pisikene. Annab teist ikka luubiga taga otsida, kui vaadata seda, missugune on meie tegelik seis just nimelt suhtelise vaesuse koha pealt – neid protsente siin ennist juba mainiti. Seega oleks väga oluline, et ka keskmine pension oleks kindlasti tulumaksuvaba, ja mitte ainult, kui me räägime alampalgast selles kontekstis, siis ka seda võiks muuta. Aga üks komponent pensionitõusu juures ja pensionide juures on laste pealt makstav osa. Kas te arutasite, et ka see võiks olla tulumaksuvaba? Ja miks see teie arvates veel ei ole tulumaksuvaba?

Aitäh! See arutelu oli ka meil Riigikogu sotsiaalkomisjonis esimese lugemise ajal täiesti päevakorras. Ja kui ma ei eksi, siis sotsiaalminister Tanel Kiige vastus oli selline, et Vabariigi Valitsus ei ole seda teemat arutanud selle eelarve kontekstis, aga kui parlamendil on soov tulla selle debati juurde tagasi, siis üks võimalus on seda teha järgmise aasta riigieelarve kolme lugemise jooksul muudatusettepanekute kaudu. Ma arvan, et homme on see suurepärane päev, kui võib tulla selle debati juurde tagasi. Mina ise, olles kuulnud seda arutelu, mis meil Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli, ei oleks nii skeptiline selle koha pealt, mis puudutab keskmist pensioni ja maksuvabastust. Ega valitsus ei ole seda laua pealt kuhugi lükanud, kõik saavad aru, et see on lähiaastate prioriteet ja selles suunas tuleks liikuda. Aga veel kord: kuna meil on ca 320 000 pensionäri ja neist 60 000 saavad ikka veel alla 500-eurost pensioni, siis oli õige aidata selle erakorralise pensionitõusuga, mis on keskeltläbi 20 eurot, just nimelt neid kõige väiksema pensioni saajaid, sh rahvapensioni saajaid.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mind ajendas sõna võtma teie vastus Annely Akkermanni küsimusele, mida parafraseerides võib siis võtta kokku nii: kas kärpida või turgutada, selles on küsimus. Ma tahan lihtsalt öelda, et aastatel 2008 ja 2009 lõi kriisi lahendus need võimalused, et nüüd ei pea ainult kärpima, vaid saab ka turgutada. See on stenogrammi huvides. Aga mul oli hea meel kuulda ka seda, et olite väga lahkesti nõus, et keskmine pension peaks olema tulumaksuvaba. Nii et ma arvan, et siin seda ühisosa on päris palju. 

Aitäh! Ma saan aru, et ka me siin teie fraktsioonikaaslasega kõneledes leidsime tõepoolest, et nii Reformierakonna maailmavaatel kui ka teie fraktsiooni esitatud sellistel majandusvaadetel on päris suur ühisosa praeguse valitsusega. Ma arvan, et ega see, mida Keskerakond või Keskerakonna fraktsioon mõtleb, ei ole ainult meie erakonna teema, vaid see on kogu valitsuspoliitika teema. Selles mõttes ma arvan küll, et tegelikult on päris suur ühisosa. Nii et aeg-ajalt peaksid nii opositsioon kui ka koalitsioon astuma ühe sammu tagasi ning vaatama, millistes suurtes majandusküsimustes on meil ühisosa olemas ja kuidas arendada Eesti majandust just nimelt pikas perspektiivis nii, et me saaksime oma kulud-tulud nulli, pensionid aasta-aastalt tõuseksid ja keskmine pension oleks maksuvaba.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. On väga sümpaatne, kui ühe inimese mure pärast hakatakse seadust muutma. Ja see ei puuduta mitte ainult seda juhtumit pensioni puhul. No siin seletuskirjas on must valgel öeldud, et on teada üks inimene, kes välismaal töötas, ja tema pension peaks seetõttu langema. Aga minu küsimus on üldisem. Kas sa saadaksid mulle täpsemaid materjale selle kohta – ma arvan, et ka kolleegid oleksid sellest huvitatud –, kuidas me peaksime nii kaugele jõudma, et neid seadusemuudatusi teha? Neid seadusi, mis häirivad paljusid inimesi, on palju. Kuidas on võimalik seadusemuudatusi teha, kui mingi asi mingis seaduses takistab ühe inimese heaolu?

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et iga Eestimaa inimene on hästi oluline. Ka üks inimene on eestlaste jaoks väga oluline. Meid ei ole mitte väga palju siin Eestimaal ja ma arvan, et igat inimest tuleb hoida. Ma arvan, et eks see parlamenditöö ongi selline, et me peame igat oma otsust tehes mõtlema eelkõige sellele, kas me muudame Eestimaa inimeste elu paremaks või halvemaks. Ma arvan, et see on kaalukauss ja see on see, mille üle siin Riigikogu suures saalis iga päev arutelu ja debatt käib.

Need materjalid, mille kohta te küsisite. Ma arvan, et me saame peale selle päevakorrapunkti arutelu siin kokku leppida, et me saame need lisamaterjalid teile edastada, kui teil on selleks soovi. Ma arvan, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni hea sekretariaat on lahkesti valmis seda mõtet jagama ja vajaduse korral ka Sotsiaalministeeriumilt lisaandmeid küsima. Aga veel kord: ma arvan, et ei tasu kuidagi pisendada seda olukorda, et tegemist on kas ühe või väikese hulga inimestega. Ma arvan, et iga inimene on tähtis.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See oli nii liigutav, kuidas te rääkisite siin paar küsimust tagasi sellest ühisosa leidmisest. Aga kui vaadata, kuidas sotsiaalminister Tanel Kiik on valitsusse läinud lugematute ettepanekutega erinevatel teemadel ja sealt alati tõnn-tõnn tagasi tulnud – teiegi täna tõdesite, et ministril oli mitmeid mõtteid, millega ta valitsusse läks, aga ainuke asi, mis ta nüüd on saavutanud, on see pensionitõus, mis võiks tegelikult olla suurem ja millega paraku kaasneb see mure, et keskmise pensioni tulumaksuvabastust ei ole tulnud, samamoodi kõik see, mis puudutab sellist väga ajakriitilist teemat nagu haiguspäevade hüvitamine, rääkimata teie enda kongressi värskelt vastu võetud otsusest tegelda omastehoolduse teemaga –, siis see kõik seisab ja on blokeeritud. Te räägite pidevalt homsest eelarveteemast. Kas te siis toetate sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et alampalk võiks olla tulumaksuvaba? Selle kaudu me ühelt poolt vabastame kindlasti vähemalt keskmise pensioni tulumaksust ja teiselt poolt – te ise räägite ka majanduse turgutamisest – anname nendele inimestele, kellel on kõige väiksemad sissetulekud, oluliselt ostujõudu juurde. Kas te sotsiaalkomisjoni esimehena olete homme toetamas seda muudatusettepanekut?

Aitäh selle küsimuse eest! Vaat, jälle suur ühisosa. Tegelikult ma arvan, et see on suur ühisosa nii teie fraktsiooni kui ka kogu Vabariigi Valitsuse puhul. No ka selle valitsuse üks eesmärk on aidata Eesti ühiskonna neid gruppe, mis on kõige nõrgemad – neid gruppe, mille sissetulek ja toimetulek ei ole võib-olla nii hea kui teistel Eestimaa inimestel. Nii et ma arvan, et see on meil üks suur ühisosa. Kui nüüd homsel eelarvearutelul tuleb arutusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, et Eesti alampalk võiks olla maksuvaba, siis seda debatti võib pidada. Seda arutelu peabki pidama homme, kui on eelarve teine lugemine. Tulles nüüd siia keskele tagasi, siis, head kolleegid, panin meile südamele ka seda, et eelarve peab olema tasakaalus. Nii nagu ka mina oma eelnevates vastustes ütlesin, igal kulutusel peab olema katteallikas. Kui me homme nende arutelude käigus näeme, et eelarvesse on võimalik selliseid muudatusi sisse viia, katteallikad on korras ja see tasakaalu nägemus pikas perspektiivis, mis Vabariigi Valitsusel on, paigast ei nihku, siis võib seda debatti pidada. Ma arvan, et see on väga õige koht, kus seda pidada.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Hea Tõnis! Ma küsin nüüd tegelikult selle eelnõu muudatusettepaneku nr 1.2 kohta. Kas sellega nüüd muutub midagi nendel inimestel, kes otsustavad oma teise pensionisamba sissemakseid jätkata? Kas te selle muudatusettepanekuga muudate midagi ka inimeste sissemaksete tegemises või tulevikus riigi makstava osa suuruses?

Aitäh! Tulles nüüd teie küsimuse juurde tagasi, ma loen siit seletuskirjast ja muudatusettepanekute loetelust kaks lauset ette. "Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini." No see justkui ei lähe teie küsimuse teema alla. Aga siin on teine lause veel, loeme selle ka ette. "Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist." Raske on teie küsimusele üheselt vastata, aga ma arvan, et teil on õigus: väike mõju on ikka olemas.

Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme aastaid rääkinud Eestis pensionist, selle suurusest ja paljudest pensionäridest, kelle sissetulek ei ole piisav, et hästi ära elada. Siin tuleb vaadata mitut asja korraga. Kõigepealt, selle sajandi alguses tehti pensionireform, millega tekitati teine ja kolmas pensionisammas. Nüüd, seaduse vastuvõtmisega ja Riigikohtu otsusega – tänaseks on ka president seaduse välja kuulutanud – on teine pensionisammas vabatahtlik. Aga kindlasti tuleks kõikide seaduste juures meeles pidada ka seda, et 2018. aasta 12. detsembril me võtsime siinsamas saalis vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse. Sellega seoses järgmise aasta 1. jaanuarist ka esimese samba pensioni arvutus muutub.

Täna on siin jutuks olnud, et kus ja kuidas, kas laenuraha või millega siis esimese samba baasosa tõstetakse. Olgem nüüd ausad, ükskõik kuidas seda arvutust teha, on see suurusjärk umbes selline, et kui teise pensionisamba seadust poleks vastu võetud, siis oleks pension praegu 100 eurot suurem. Tegelikult on võetud praegu pensionil olevatelt pensionäridelt raha ära, sest sotsiaalmaksuga makstav summa jagatakse pensionideks. Ja riik on seda kompenseerinud, ta on kompenseerinud seda vahet muudest maksudest saadud rahaga. Kas see on olnud õige või mitte? Eks see sõltub paljudest arusaamistest ja kokkulepetest. Aga kui see raha oleks olnud kõik need ligi 20 aastat Eesti majanduses, siis ma arvan, et võib-olla oleks majandust elavdatud palju rohkem ja majanduskasv oleks suurem olnud ja tänu sellele oleks olnud ka inimeste palgad suuremad ja ühtlasi sotsiaalmaksust laekuv summa pensionisse suurenenud.

Minu arvates on selle pensioni seaduse juures väga oluline see, et me väärtustame laste kasvatamist. See on alati olnud meie erakonna prioriteet. 2011. aasta Riigikogu valimiste ajal oli meie pealubadus emapension, praeguse nimetusega vanemapension. Selle viimane faas hakkas kehtima 2017 või 2018, kui vahepeal seda otsust pikendati, et laste kasvatamise eest saab üks vanematest kolm aastaindeksit juurde. Selle eelnõuga suurendatakse seda koefitsiendiga 1,5. Sellepärast ma küsisin ka komisjoni esimehe käest üle, et me kõik siin saalis saaksime ühtmoodi aru: laste kasvatamise eest saadakse kolme aasta koefitsient. Ehk praegu on see koefitsient 7,104.

Teisalt, selleks et võrdsustada ja pensionäre vaesusest välja tuua, on ju oluline, et pensioni baasosa kasvaks. Ja kui selleks aastaks eelmisel aastal vastu võetud riigieelarves ei olnud see summa kõige suurem, siis praegu arutatava eelnõu järgi kasvab pensioni baasosa järgmise aasta 1. aprillist 16 euro võrra. Me teame täna, et pensioni baasosa tõstmine puudutab ligi 320 inimest ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni pensionilisa laste eest ligikaudu 203 300 pensionäri ehk 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. See on oluline, et me väärtustame seda. Me teame, et koos sellega, et on meil nn emapalk ja emapension, on viimastel aastatel väga korralikult suurenenud ka nende perede arv, kus kasvab kolm last. Ma usun, et Eesti valitsuse ja Riigikogu üks ülesanne ongi toetada eestlust, peresid ja seal kasvavaid lapsi. Ja pärast seda, kui lapsed on üles kasvatatud, tuleb ka vanemaid toetada selle eest, et nad on panustanud ühiskonda ja lastekasvatusse, emapensioniga.

Nii et Isamaa erakond toetab seda eelnõu ja on rahul sellega, et väga suur osa selles seaduses on laste kasvatamise eest aastahinde suurenemine 1-lt 1,5-le. Samuti on oluline ...

Kas soovite lisaaega?

Kohe lõpetan. ... rahvapensioni määr 30 eurot, mis puudutab 3000 inimest. Aitäh!

Helmen Kütt, palun!

Igaks juhuks palun kolm minutit pikendada!

Palun, 5 + 3 minutit!

Alati võib ju vähem rääkida.

Head ametikaaslased! Austatud eesistuja! Selle seaduseelnõu teise lugemise seletuskirjas on väga ilus lause: "Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu." Ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes sellele väga heale mõttele alla ei kirjutaks. Kindlasti me tahame, et meie eakad elaksid oma sissetulekust paremini, et nad saaksid käia kinos-teatris – tõsi, praegu kroonviirus seda küll veidikene takistab –, et nad saaksid ka oma vanadust nautida, tellida ajalehti ja osta raamatuid, ning et nende vanadus oleks väärtustatud.

2019. aasta juunis tegi Sotsiaalministeerium vanemaealiste majandusliku toimetuleku ja vaesuse uuringu. Ja nüüd ma tsiteerin sellest uuringust teatud lõike, sellepärast et komisjoni esimees rääkis küll väga põhjalikult teise lugemise eel toimunud komisjoni istungist, aga väga mitmed küsimused, mis siin saalis täna esitati, puudutasid tegelikult meie komisjoni esimest arutelu, neid teemasid ja küsimusi. Nii nagu ma ka oma küsimust esitades viitasin, uuriti, kui palju on neid pensionäre, keda see eelnõu puudutab, kui palju on neid, kes saavad pensioni alla 500 euro, ja kui palju on neid, kes saavad rahvapensioni. Selle uuringu põhjal on Euroopa Komisjon oma iga-aastases Eesti riigiraportis korduvalt tõstnud esile pensioni ebapiisavuse teema. Ja viimases raportis tuuakse välja taas asjaolu, et vanemaealiste – 65 ja vanemad selle uuringu mõistes – vaesus on Eestis endiselt kõrge. Tõsi, 2018. aastal on vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, aga need lähtusid tol ajal kolmeosalisest pensionisüsteemist, kus oli esimene ja teine pensionisammas (kõigil 1983 ja hiljem sündinutel). Tõdeti, et need võivad kaasa aidata pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele ning eelduslikult aitavad leevendada ka vanemaealiste vaesust. Samuti hakati 2018. aastal maksma pensionilisa ühe aastahinde suuruses iga lapse eest ning 2017. aastast üksi elava pensionäri toetust 115 eurot üks kord aastas. Pensioni suurus on just nimelt pensionäride vaesuse leevendamisel võtmetähtsusega, sest pension on vanemaealistele peamine sissetulekuallikas. 

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt oli 2018. aastal keskmine vanaduspension 44 staažiaasta korral 446,52 eurot. Vanemaealiste sissetulek on riskipiiri lähedal, seega sõltub eakate vaesusesse langemine pensioni ja palga muutmise tempost. Ehk kui pensionid kasvavad kiiresti ja paraneb ühiskonna üldine elatustase, siis pensionärid ei lange suhtelisse vaesusesse.

Leibkonnatüübiti on kõige raskemas olukorras üheliikmelised leibkonnad, eriti üksikud 65-aastased ja vanemad. Ja väga tihti on need üksikud just nimelt naised. Kui 2020. aastal oleks vanaduspension suurenenud 70 eurot, siis oleks see eeldatavalt vähendanud 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 8,3%. Kui vanaduspensionil oleks olnud 100 euro võrra kuus tõusu, siis see oleks vähendanud 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 13,9%.

Miks ma sellest kõigest räägin? Kõnelejad on siin rääkinud sellest, mida on teinud üks valitsus või mida on teinud teine valitsus. Taavi Rõivase valitsuse ajal oli keskmine pension tulumaksuvaba. Jüri Ratase esimese valitsuse ajal seda muudeti, tõsi, võeti vastu põhimõte ja seadus, et 500 eurot ehk alampalk on maksuvaba, seega oli ka keskmine pension ja isegi rohkem kui keskmine pension maksuvaba. Nüüd oleme olukorras, kus alampalk ega ka mitte Eesti keskmine pension ei ole maksuvaba. Homme on tõesti, nagu siin on juba öeldud, riigieelarve teine lugemine. Head ametikaaslased nii minu fraktsioonist kui ka Reformierakonnast on teinud palju muudatusettepanekuid – minu meelest väga mõistlikke ettepanekuid – ja nendest mitmed puudutavad keskmise pensioni maksuvabastust, samuti alampalga maksuvabastust. Nagu komisjoni esimees küsimustele vastates ütles, oli sotsiaalkomisjonis juttu ka sellest, et laste eest makstav lisa võiks olla tulumaksuvaba. Kui ei suudeta teha tervet rehkendust, et keskmine pension oleks maksuvaba, teeks siis ära vähemalt mingi sammu, et inimesed tõepoolest tunneksid veidigi leevendust.

See on õige, et aidatakse järele neid, kelle pension on väiksem. Aga nendes inimestes, kes on eluaeg töötanud või raske elusaatusega, kellest mõned on olnud ka Siberis või represseeritud, ja kes nüüd saavad suuremat pensioni, tekitab see tunde, et ühe käega riik küll annab toetust, aga teise käega võtab, sest keskmine pension on samas ikkagi maksustatud.

Ja veel. Sõbrad, sellest pensionist, millest me täna räägime, mitte ühtegi hooldekodukohta ei maksa. Kui pensionitõus oleks veidi suurem, siis annaks see kindlasti inimestele võimaluse kauem kodus elada ja endale teenuseid juurde osta, et ei peaks jõudma nii kiiresti teenusele, [mis on mõeldud selleks puhuks,] kui ise enam hakkama ei saa. Menetleme seda riigieelarvet siis tões ja usus ja üllas üksmeeles. Aitäh!

 Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Kolleegid! Muidugi on kõige parem garantii pensionitõusuks tugev riigi rahandus ja korras majanduspoliitika, mis seda majanduskasvu toetab. Ses mõttes on Eesti ettevõtjate ja pensionäride huvi ju tegelikult üks: et see meie majanduskeskkond, riigi rahanduspoliitika, mis kasvu toetab, võimaldaks pensione kasvatada.

Aga tulles nüüd praeguse olukorra juurde ja vaadates seda pilti, mis meil Eestis on, siis see, et 54% üle 65-aastastest inimestest Eurostati andmetel elab vaesusriskis, on igal juhul väga terav probleem. Ja see on ka inimlikult väga ebaõiglane. Mulle tundub, et see on teema, millest rääkides ei ole tegelikult poliitikutel koht kuidagi sulgi sopsutada ja proovida üksteist parteiliste loosungitega üle trumbata. See on probleem, mille teravusest ja tõsidusest saavad aru ühtviisi kõik, kes täna siin saalis selles arutelus osalesid. See väike pensionitõus, mida meil praegu arutelul olev eelnõu pakub, on väike, aga ka seda ei ole põhjust naeruvääristada.

Reformierakond toetab seda eelnõu. Seda tehes tuleb öelda ka lause teine pool. Nimelt on vale mitte pöörata tähelepanu probleemile, mis ikka veel lahendamist ootab ja mida keskmist pensionit saavad inimesed on nüüd juba mitmendat aastat tõstatanud. Kui 2016. aasta lõpuni kehtis Eestis see süsteem, et keskmiselt pensionilt riik tulumaksu ei võta, siis pärast seda, kui valitsus vahetus, 2016. aasta sügisel, muudeti see süsteem ära. Ma usun, et seda tehti mõtlematult, ja arvan, et sellest mõtlematult tehtud veast on praeguseks aru saadud. Mul on tegelikult päris kahju, et uhkus ei luba tehtud viga tunnistada ja seda ära parandada, sest selle käes kannatavad praeguseks pensionisaajad.

Nagu öeldud, väike pensionitõus on küll väike, kuid ikkagi tõus. Kui aga sellega kaasneb järgmisel aastal juba rohkem kui 200 000 pensionärile, keskmise pensioni saajale valitsuselt maksuarve esitamine, nagu praegu tundub minevat, siis see tundub lihtsalt narrimisena.

Reformierakond on esitanud juba ammu eelnõu, mis selle vea ära parandaks ja taastaks süsteemi, kus keskmine vanaduspension oleks tulumaksuvaba ning keskmise pensioni eest ei esitaks valitsus maksuarvet, ükskõik kas tegu on tööd jätkava pensioniealise inimese, toitjakaotuspensioni saaja või vanaduspensioni saajaga. Ühtviisi taastataks olukord, kus keskmine pension on Eestis tulumaksust vaba. See eelnõu seisab rahanduskomisjoni sahtlis, mingil põhjusel seda ei menetleta. Mul on taas rahanduskomisjoni juhtidele palve ja ettepanek, et selle eelnõuga mindaks edasi, nii et see praegune olukord, mis on ebaõiglane, muudetaks ära ja et me saaksime tagasi süsteemi, kus keskmine pension – kuniks Eesti pensionärid on vaesusriskis elavad inimesed – oleks tulumaksust vaba. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 253 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka meie tänane kolmas päevakorrapunkt menetletud.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Grünthali.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! 10. novembril oli põhiseaduskomisjonis arutluse all Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217 teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Eelnõu menetlemisel osalesid komisjoni esimees Alar Laneman, liikmed Maria Jufereva-Skuratovski Martin Repinski asendusliikmena, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas ning eelnõu ettekandja. Eelnõu tutvustamisel osalesid ka Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja nõunik Koidu Mesilane ning veel oli kohal ÜRO pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esinduse õigusametnik Kari Käsper.

Istungi alguses märkis põhiseaduskomisjoni nõunik Karin Tuulik, et kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus, eelnõu esimene lugemine oli meil 30. septembril ja muudatusettepanekute tähtajaks oli määratud 14. oktoober. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Eelnõu kohta oli aga arvamuse esitanud ÜRO pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esindus (edaspidi kasutan ma lühendit UNHCR) ja seda tutvustas UNHCR‑i õigusametnik Kari Käsper. Esimesena saigi sõna Kari Käsper, kes oli eelnevalt saatnud põhiseaduskomisjonile UNHCR‑i arvamuse, milles ta tõi välja peamised märkused eelnõu kohta. Kari Käsper sõnas, et sarnased teemad on ka teistes riikides arutluse all olnud, eriti mis puudutab just terrorismikuritegude toimepanekut ja isikutelt kodakondsuse äravõtmist. Kari Käsper märkis, et UNHCR leiab, et kodakondsuse äravõtmine, mille tulemuseks on kodakondsusetus, peaks olema võimalik ainult täiesti äärmuslikel juhtudel ja eelkõige olukorras, kus kodakondsus on omandatud pettuse teel. Tema hinnangul on eelnõus väljatoodud olukordade puhul muidugi mõistetav, et inimestelt võetakse kodakondsus ära, aga inimene ei tohiks seetõttu jääda kodakondsusetuks. UNHCR‑i soovitus oli, et kodakondsuse äravõtmine oleks võimalik ainult sellisel juhul, kui see ei lõpeks kodakondsusetusega. Samuti tegi UNHCR ettepaneku, et Eesti võiks liituda ka kodakondsusetuse ülemaailmsete konventsioonidega, mis võimaldaksid teatud laiemaid valikuid teha. Kari Käsper märkis, et lisaks juhib UNHCR tähelepanu sellele, et eelnõu puhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise olukorraga, kuna sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta, ja eelnõu laieneb ainult naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, mis iseenesest ei pruugi olla põhjendatud. UNHCR‑i ettepanek oli, et kui kodakondsuse äravõtmist rakendada naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, siis teha seda ainult teatud aja jooksul pärast kodakondsuse saamist. Huvitav on see, et Kari Käsper sõnas, et kui inimene on juba teatud aja, näiteks ühe aasta naturaliseerunud kodanikuna elanud, siis temalt ei saakski kodakondsust ära võtta, nagu ka sünnijärgselt kodanikult. Kari Käsper sõnas, et UNHCR on arvamusel, et terve kodakondsuse seaduse § 28 tuleks uuesti läbi vaadata ja kirjutada selliseks, et see oleks loogilisem. Eelnõuga soovitakse täiendada § 28 lõikega 1¹, mis ei pruugi olla kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Hanno Pevkur küsis, et kui UNHCR‑i arvates võib kelmuse teel saadud kodakondsuse ära võtta, siis kuidas põhjendada seda, et riigivastase teo puhul ei tohi kodakondsust ära võtta. Lisaks küsis Hanno Pevkur seda, kas UNHCR‑i arvates on riigivastane tegu leebem kui kelmus. Kui jätta kõrvale terrorikuriteod, siis riigireeturitel on tavaliselt olemas mõni teine riik, kes neile kodakondsust soovib pakkuda, see, kelle kasuks nad luurasid. Suure tõenäosusega ei ole seda ohtu, et riigireeturid jäävad kodakondsuseta. Kari Käsperi lühike vastus oli, et kodakondsuse äravõtmise alusena on see, kui kodakondsus on saadud pettuse teel, mõeldud selleks, et ära hoida olukordi, kus inimesed hakkavad petma, selleks et kodakondsust saada. Kari Käsper toonitas veel, et UNHCR on arvamusel, et riigireeturid ei tohiks jääda täiesti ilma kodakondsuseta, ja rahvusvahelises õiguses soovitakse ära hoida just seda, et inimesel ei ole mitte ühegi riigi kodakondsust. Sellel võib tema arvates olla julgeolekualaseid mõjusid. Hanno Pevkuri küsimusele, kui palju on Euroopas või maailmas kodakondsuseta inimesi ja kas see on valdav probleem (ta lisas juurde, et Eesti puhul me räägime tõenäoliselt ühest-kahest inimesest kümne aasta jooksul), vastas Kari Käsper, et UNCHR‑i statistika kohaselt kuuluvad kodakondsuseta isikute hulka Eestis ka määratlemata kodakondsusega inimesed. Ülemaailmset statistikat selle kohta aga millegipärast ei ole tehtud. Eesti mõistes on tegemist suhteliselt väikese arvu inimestega, kes selle muudatuse tõttu kodakondsuse võiksid kaotada. Aga UNCHR‑i põhimõte on see, et iga inimene on tähtis ja igaühe suhtes tuleb käituda rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise kohustuse kohaselt.

Mina omalt poolt lisasin juurde, et põhiseaduse valguses on kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused sätestatud Eesti riigi põhiseaduse § 1 alusel, mille järgi on Eesti suveräänne sõltumatu riik ja ta otsustab ise, mismoodi ta kodakondsust rakendab. Euroopa Liidu õigusaktide ja praktika kasutamine tähendaks seda, et hakataks sisuliselt sekkuma Eesti Vabariigi siseasjadesse. Kari Käsperi vastus oli, et UNCHR‑i märkusi tuleks võtta siiski ikkagi kui soovitusi, mis on UNCHR‑i hinnangul rahvusvahelise õiguse tavade ja praktikaga kooskõlas.

Lauri Läänemets komisjoni liikmena uuris, mis saab nendest inimestest, kellelt kodakondsus ära võetakse, kes ei saa ühegi teise riigi kodakondsust ning keda ei ole võimalik ka Eestist välja saata. Mis siis saab, mismoodi ta siin elamisloa saab ja kas ta saab ikka Eestis edasi elada? Ruth Annus vastas, et kui inimest kusagile välja saata ei ole, siis antakse talle elamisluba. Eestis ei ole sellised inimesed praegu üheski registris arvel. Täiendavalt tõi Ruth Annus välja Vabariigi Valitsuse seisukoha UNCHR‑i soovituse kohta kaaluda liitumist ÜRO kahe kodakondsusetust käsitleva konventsiooniga. Ruth Annus sõnas, et Eesti taasiseseisvumise ajast alates on valitsuskoalitsioonid otsustanud nende konventsioonidega mitte liituda ja ka praegusel valitsuskoalitsioonil ei ole plaanis nende konventsioonidega liituda. Kuna Eesti ei ole liitunud ühegi kodakondsusalase konventsiooniga, siis on Eestil suveräänne õigus otsustada, millistel tingimustel Eesti inimeselt kodakondsuse ära võtab ja millistel tingimustel inimene kodakondsuseta jääb. Arvestades seda, et Euroopa Liidus on kõikidel inimestel võrdsed sotsiaalsed õigused ja kodakondsus annab poliitilised õigused, siis inimesel, kes on toime pannud riigireetmise või terrorikuriteo, ei pea olema kaasarääkimise õigust, millised normid Eesti Vabariigis kehtivad, ehk tal ei pea olema poliitilisi õigusi, mida saab teostada esindusdemokraatia kaudu.

Taavi Rõivas uuris selle peale, mida tehakse inimesega, kellelt kodakondsus ära võetakse, kuid kellele pole alust anda ka elamisluba, ja kas sellel riigil, kelle kodanik see inimene enne oli, on kohustus taastada selle inimese kodakondsus. Ruth Annus vastas, et sellel inimesel on võimalik saada soovi korral ka mõne teise riigi kodakondsus, kui see riik on valmis teda vastu võtma. Kui inimesel ei ole võimalik saada ühegi teise riigi kodakondsust, siis saab ta Eestis tähtajalise elamisloa. Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta inimesele, kes kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Eestis on kaks inimest süüdi mõistetud terrorismi rahastamise eest, aga hetkel teadaolevalt selliseid inimesi Eestis üldse ei ole.

Alar Laneman komisjoni esimehena võttis arutelu kokku, et kui olukord peaks muutuma, siis saab teema juurde uuesti tagasi tulla ja ka lahendusi välja pakkuda. Lõpetuseks lisas Ruth Annus juurde, et eelnõu puhul on tegemist kaalutlusõigusega, mis tähendab, et kodakondsust ära võttes peab Vabariigi Valitsus välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud, muu hulgas selle, mis sellest inimesest edasi saab, ja tegema kaalutletud otsuse. Lisaks sellele on see otsus kohtus vaidlustatav, kõik kohtulikud menetlusgarantiid on inimesele täies mahus tagatud ja ka olemasolev toetav õigussüsteem võimaldab igal üksikjuhtumil teha õige ja õiglase otsuse.

Pärast seda tegi komisjon menetluslikud otsused: panna eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembriks 2020, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek panna eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril 2020. Kõik.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Oluline eelnõu, aga mind hämmastab, kuidas pagulasamet soovitab riigireeturitelt (karistusseadustiku § 232), salakuulajatelt (karistusseadustiku § 234) ja terroristidelt (karistusseadustiku § 237) kodakondsust mitte ära võtta. Tahaks nagu natukene laiendust selle kohta, mida komisjonis räägiti, kuna pagulasamet, ma loen siit, ütleb, et jah, võiks võtta neilt terroristidelt, riigireeturitelt ja salakuulajatelt, kes on naturalisatsiooni korras saanud kodakondsuse, selle ära, aga teha seda ainult teatud perioodi jooksul pärast kodakondsuse saamist. Kui pikk see periood pagulasameti arvates peaks olema, et terroristilt, riigireeturilt või salakuulajalt saaks kodakondsuse ära võtta?

Tegelikult ma seda küsimust puudutasin. Nende ettepanek, kui ma õigesti mäletan, seondus vist ühe aastaga. Jah, ongi, Kari Käsper sõnas, et kui inimene on juba teatud aja, näiteks ühe aasta naturaliseerunud kodanikuna elanud, siis temalt ei saaks enam ära võtta. Kui see vastus teid rahuldab, et tegemist on üheaastase perioodiga, siis rohkem mul hetkel lisada ei ole, sest teisi tähtaegu ei arutatud.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa lugesid hästi palju ette seda arutelu, aga väga keeruline oli jälgida, sest informatsiooni oli palju. Ole hea, ütle saalile, mis see komisjoni arvamus või arusaam asjast lõpuks oli. Selle koha pealt, ma arvan, me oleme kõik ühte meelt, et kui tegemist on riigireeturiga, siis käitutakse nii, nagu tuleb käituda, seda kuidagi heaks ei saa kiita. Aga kui me kodakondsuse ära võtame ja teatavasti ei tohi Eesti kodanikul teist kodakondsust olla, siis ta jääb ilma kodakondsuseta. Mis siis neist inimestest saab? Kas Eestisse tekib hunnik ilma kodakondsuseta inimesi, keda kuhugi teise riiki ka saata ei saa, ja nad tegutsevad siin? Mis see komisjoni järeldus oli? Me seda probleemi arutasime, aga sa libisesid sellest kuidagi üle.

Vabandust! Kui ma selle teksti ette vuristasin, siis ma tegelikult ju vastasin. Tähendab, ma esitasin põhjused, mispärast me seda eelnõu toetame. Teie väljend "tekib hunnik kodakondsuseta inimesi" ei vasta tõele, sest Ruth Annus andis teada, et meil hetkel selliseid inimesi ei ole. See on üks positsioon ja ega siin muid variante tegelikult ei ole. Küsimus on praegu ainult selles, kui selline juhtum peaks tekkima. Aga kõik need asjad on põhjuslikus seoses, enne on tegu ja siis on tagajärg. Praegu sellist olukorda kahtlemata veel ei ole, loodame, et seda ei tule ka.

Mis puudutab seda, et Eestis ei tohi olla topeltkodakondsust, siis see on muidugi väga õige märkus. Kahjuks meie Riigikogu sõbralikus seltskonnas on siiski olemas inimene, kellel on topeltkodakondsus. Nii et ma ei tea, mida te tahate või kuidas te edasi toimite.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Huvitav on kuulda pagulasameti soovitust, et kui sa jääd riigireetmise või salakuulamisega või terrorismiga vahele aasta jooksul peale naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamist, siis on [kodakondsuse äravõtmise] oht, aga niipea kui aasta on läbi, võid rahulikult hakata riiki reetma, salakuulama ja pommi panema, siis nagu kodakondsust ei tohiks ära võtta. Kust see üks aasta tuli? Kas te arutasite, et on mingid rahvusvahelised soovitused, mida pagulasamet meile annab, või mis see loogika on? Ühe aastaga ei jõua naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanu reeglina sellesse positsiooni, et hakata riiki reetma ja salakuulama. Pommi võib ta küll visata.

Aitäh küsimuse eest! Ma olen teiega, lugupeetud küsija, absoluutselt sama meelt, et siin tegelikult loogikat ei ole. Nagu ma eelnevalt ütlesin, me ei arutlenud nende tähtaegade üle. Aga põhimõtteliselt olid ju kõik eelnevad valitsused ja on ka praegune valitsus sellise n-ö õigusliku teooria rakendamise vastu. Ma tahan lisada siia juurde veel seda, et põhiseaduse § 8 sätestab ju kodakondsuse saamise tingimused ja korra. See on praegu meie kõige tähtsam vormel, millest me peame lähtuma. Ma võin öelda seda, et õnneks ei ole Eesti liitunud ÜRO pagulasameti sätestatud printsiipidega ega ole ka selle direktiiviga mingisuguseid seoseid loonud. Nii et ma arvan, et see asi peaks jääma ikkagi Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud tingimuste alla. Tegelikult on ka Eesti Vabariigil muidugi võimalik, ütleme, muuta ja ratifitseerida ÜRO pagulasameti ettepanekuid ja lepinguid, aga õnneks on olemas põhiseaduse § 123, mis sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Nii et ma olen veendunud, et ka edaspidi sellist direktiivi siin saalis vastu ei võeta.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt täpsustan, et kui ma õigesti mäletan, siis me komisjonis rääkisime küll sellest, et Eestis on ka praegu ilma kodakondsuseta inimesi. Loomulikult, neid, keda see seadus mõjutab, veel olla ei saa, nad hakkavad nüüd tekkima. Nii nagu te siin kolleeg Ernitsaga arvasite, et riigireetjatest saavad pommipanijad, ja siis sisuliselt hakkavad meile tekkima pommipanijad, kellel pole kodakondsust, me ei tea, mida nad teevad, kus nad on või kus nad liiguvad. Aga see selleks. Aidake meil aru saada. Ma saan aru, et kui inimesel ei ole kodakondsust, me võtame inimeselt selle ära, siis passi ta saab, Euroopa Liidus, välismaal, ringi liikuda saab, aga Eestis hääletamas käia ei saa. Kuid mis on need muud erinevused kodanikuga võrreldes inimesel, kellelt me kodakondsuse ära võtame ja kes siia Eestisse elama jääb?

Aitäh hea küsimuse eest! Tegelikult on küsimus praegu selles – teil on täiesti õigus –, et meil on kodakondsuseta isikuid siin küll. Peale selle on olemas kodakondsusega isikud. Kodakondsuseta isikud on meil olemas, aga need on halli passi omanikud. Selle väite peale, et siin on või siia tekib hulgaliselt selliseid inimesi, ma julgen väita, et mina ei tea praegu küll ühtegi sellist naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikut, kes viibib Eesti territooriumil, olles pannud toime terrori- või riigivastase kuriteo. Jutt läks siin pommipanemise peale. See härra, kes pani Lasnamäel pomme ja kes on praeguseks oma karistuse ära kandnud, on minule teadaolevatel andmetel ikkagi Eesti kodakondsusega isik. Nii et ka tema suhtes ei saaks, ütleme, tulevane õigusnorm rakendust leida. Ma jään ikkagi selle juurde ja usun Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnu, et hetkel meil selliseid isikuid ei ole. Muidugi olen ma sellega nõus, et see ÜRO pagulasameti teema tuli täiesti uuena lauale ja tekkis ka lisaküsimusi, millele lugupeetud kolleeg Lauri Läänemets siin viitas, kuid suurema osa nendest probleemsetest kohtadest me arutasime läbi juba selle eelnõu esimesel arutamisel.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult, kodakondsuse saamine ei ole inimõigus, see on vastutulek, ja iga riik saab ise neid tingimusi otsustada. Aga kas teil oli komisjonis jutuks ka see, et lõviosa nendest kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega isikutest on tulnud siia nõukogude ajal, ka paljud nendest, kes on võtnud Eesti kodakondsuse? Venemaa kuulutas peale Nõukogude Liidu lagunemist, see oli vist 1994. aastal, kõik need isikud kõigis endistes Nõukogude Liidu vabariikides enda kodanikeks. Nii et me tegelikult räägime Vene kodanikest, kes ei ole oma kodakondsust lihtsalt vormistanud. Lõviosa meie riigireeturitest, kes siiamaani on kinni võetud, on olnud ju sellestsamast kontingendist, nii et tegelikult ei jää nad kuskile õhku rippuma. Neil on olemas võimalus saada kodakondsus.

Täiesti õige märkus. Ka Hanno Pevkur viitas minu meelest sellele, et suure tõenäosusega need, kes on saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse, on ikkagi, nagu te ütlesite, sattunud siia endise Nõukogude Liidu aladelt. Neil on võimalus minna sinna riiki tagasi. Ma usun, et praegusel juhul on Venemaa kindlasti selleks hea meelega valmis. Aga mis puudutab seda põhialust, millistelt isikutelt saab kodakondsuse ära võtta, siis sellessamas kategoorias, millele te praegu viitasite, ongi ju suuresti naturalisatsiooni korras saadud kodakondsusega isikud, ning jah, me tegime seda, et võtsime nad Eesti riigi kodanikeks. Aga muidugi usun ma ka seda, et Siseministeerium, kes vaatas neid taotlusi läbi, kindlasti kontrollis juriidilisest aspektist, kas see taotleja on loobunud teise riigi kodakondsusest. Ma arvan, et see protsess on täiesti kontrolli all olnud. Aga muidugi, lugupeetud kolleeg, see telgitagune oht ja moment jääb kindlasti alles.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! 1993. aastast ma mäletan, et kui Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei veel Riigikogus tegutses ja toimetas, siis kodakondsuse üheks põhialuseks oli see, et kellelegi ei kingita ega anta kodakondsust, vaid toimub siire ühest kodakondsusest teise. Võib-olla see on praeguseks muutunud. Aga minu küsimus on see. Kas teile sai seal komisjoni istungil selgeks – minule siin saalis jääb see arusaamatuks – pagulasameti seos terrorismi ja riigireetmise õigustamisega?

Väga hea küsimus. Igatahes need ideed, mida ÜRO pagulasamet pakkus selle eelnõu menetlemisel, tekitasid minus kõhklusi ja kahtlusi. Tõenäoliselt on kõik valitsused alates Eesti Vabariigi taassünnist olnud samal seisukohal ja ka praegune valitsus on samal seisukohal, et selline ettepanek muuta kodakondsuse äravõtmise tingimusi ja jätta sinna alles ainult kelmuse osa, ei ole põhjendatud, motiveeritud. Ma ei julge siit kõnepuldist ametlikult välja öelda, milline on minu seisukoht selle küsimuse kohta. Ma võin seda teha pärastpoole omavahel, ma ei taha, et see jõuaks kuskile ajakirjandusse. Aga kuna ma ei kanna siin ette oma seisukohti, vaid ikkagi komisjonis läbiarutatud seisukohti, siis vastus on selline, nagu see praegu oli.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teie viimasest vastusest ei saanud ma küll aru, mida on Riigikogu liikmel seal puldis varjata. Te võite mulle selle kohta vastata. Aga sisulisem küsimus: kas te seletaksite mulle, mis vahe on kodanikul ja mittekodanikul eelnõu kontekstis? Kui me võtame ära kodakondsuse, siis millistest õigustest see inimene ilma jääb, kellelt on kodakondsus ära võetud? 

Aitäh, hea küsija! Ma alustan sellest n-ö ballastküsimusest, mis tuli esimesena. Mida on Riigikogu liikmel varjata? Minul ei olegi midagi varjata, aga kuna ma olen praegu komisjoni ettekandja, siis ma kannan ette komisjoni seisukohti.

Mis puudutab seda, mis vahet on, tähendab ... Äkki tuletate meelde? (I. Padar vastab saalist.) Aa, selge, tuli meelde. Palun vabandust! Ma järgmine kord võtan pastapliiatsi kaasa ja märgin põhipunktid üles. Olen alles kogenematu. Palun vabandust! Tähendab, põhialus on see, et isik, kes on pannud toime riigireetmise või terrorikuriteo, ei saa kahtlemata olla sellises olukorras, kus talle tagatakse need põhiõigused: olla valija, osaleda valimisprotsessis nii valija kui ka valituna. Sellepärast, et kui sa oled reetnud riigi või pannud toime sellise kuriteo, siis oled sa rikkunud ka kodakondsuse seaduse § 6 punkti 7, mis sätestab selle vande, mille inimene annab, taotledes kodakondsust, ja mille lühike tekst on väga lihtne: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." Kui ta ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, siis me ei saa seda inimest usaldada väga oluliste küsimuste menetluse juurde, pean silmas näiteks õigust olla valitud ja olla valimisõiguslik.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul on pigem repliik kui küsimus. Minu teada need, kes soovivad saada naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust või on selle saanud, on pidanud tõendama, et neil puudub teise riigi kodakondsus. Aga kuna Venemaa meile neid andmeid ei anna, siis praktikas piirdutakse lihtsalt inimese omakäelise kinnitusega, et tal see puudub. Nii et meil puudub ülevaade sellest, kui palju tegelikult Vene kodakondsusega isikuid on saanud Eesti kodakondsuse ja kellel seadusvastaselt on topeltkodakondsus. Nii et see on keerulisem probleem.

Aitäh, hea küsija! Ma olen absoluutselt nõus teie seisukohaga, mis puudutab seda, et Venemaa ei anna meile neid andmeid. See on tekitanud meile minu hinnangul vägagi suure julgeolekuohu, sest kui me vaatame viimasel perioodil tabatud riigireetjaid, siis üldiselt on nad alati liikunud ju Venemaa poole. Üks oli see härra Kohveri juhtum, kui see toimus vangide vahetuse korras, või siis on olnud mingi muu kaalutlus, need inimesed on oma karistuse ära kandnud või on karistus alles ootel. Nii et see tähelepanek on absoluutselt õige. Mõnes mõttes on Eesti riik julgeolekutasandil äärmiselt haavatav, kuna me ei tea, kui palju on siin neid inimesi, kes on saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse, kuid tegelikult on topeltkodakondsusega. See on tõsine oht Eesti julgeolekule.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et inimõiguste keskuse seisukoht on niisugune universaalse kodakondsuse tekitamine planeedi Maa elanikele. Esialgu meil siiski veel eksisteerivad suveräänsed riigid ja suveräänse riigi julgeoleku ning tema kodanike heaolu ja julgeoleku seisukohast seesugust lähenemist ilmselt aktsepteerida ei saa. Kolleegile sealt akna alt reast, kes küsis, mis vahe on kodanikul ja mittekodanikul, ütlen, et no mittekodanikul ei oleks võimalik istuda seal akna all, sest ta lihtsalt ei saa valimistel valituna ja valijana osaleda. Aga väga oluline moment on ka see, et mittekodanikud ei saa paljudel ametikohtadel riigiaparaadis ja avalikus sektoris töötada, sest nende lojaalsuse küsimusel ning nende õiguste ja privileegide küsimusel, mille garandiks on kodakondsus, ei ole seesugust vahekorda. Ega mul küsimust kui niisugust otseselt ei olegi. Põhimõtteliselt te väitsite – ja õigustatult –, et te räägite komisjoni arutelust, ja ma lihtsalt eeldan, et komisjonis oli lähenemine sarnane sellega, mille mina praegu esitasin.

Aitäh, hea küsija! Ma võin öelda, et komisjonis oli lähenemine täpselt samasugune, nagu te praegu lühidalt ette kandsite. Ma väga tunnustan ka Siseministeeriumi esindanud Ruth Annust, kes andis täpselt samasugused selgitused ja rääkis samasugustest põhimõtetest. Selge, et ma ju tervet komisjoni protokolli ei hakka siin ette kandma. Nii et, härra Mart Helme, te tegite valitsuses suurepärast tööd, need ametnikud jätkavad teie paikapandud põhimõtete ja suundade järgimist.

Aitäh! Auväärt ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 217 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning tänane neljas päevakorrapunkt menetletud. Me saame minna edasi.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Siret Kotka.

Aitäh, hea Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Maaelukomisjon käsitles seda seaduseelnõu 10. novembril 2020. aastal. Komisjoni istungist võtsid osa Tarmo Tamm, Merry Aart, Heiki Hepner, Siret Kotka, Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Andrus Seeme. Me käsitlesime Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 teisele lugemisele saatmist. Tõdesime, et Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega kuskilt mujalt määratud tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tulnud. Küll aga valmistas komisjon ise ette kolm muudatusettepanekut koostöös Maaeluministeeriumiga, need olid tehnilist laadi ja need esitas juhtivkomisjon, maaelukomisjon. Komisjon küsis arvamust kõikidelt huvigruppidelt, kõik huvigrupid olid kaasatud. Oma arvamuse saatis meile Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Muudatusettepanekud, mis olid tehnilist laadi, vaatas komisjon läbi ja kiitis konsensuslikult heaks.

Komisjon tegi järgmised otsused: teha ettepanek panna eelnõu 260 täiskogu päevakorda 17. novembriks 2020, teha ettepanek eelnõu 260 teine lugemine lõpetada (konsensus) ja siis, kui eelnõu 260 teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek panna eelnõu täiskogu päevakorda 25. novembriks ja viia läbi lõpphääletus (ka konsensus). Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väga kenasti kõnelesite sellest, et kõik huvigrupid ja arvamuse avaldajad olid kaasatud. Kas te saaksite minule kui mitte teie komisjoni liikmele, aga Riigikogu liikmele, kes hakkab 25. novembril selle seaduse poolt või vastu hääletama, öelda, kas need ettepanekud, mis nad tegid, leidsid ka kajastamist ja leidsid lahendusi või olid mõned ettepanekud, mida komisjon ei saanud arvestada?

Oma arvamuse saatis meile ainult Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Tema viitas oma arvamuses sellele, et riigilõivud tegelikult suurenevad, aga kas ei peaks neid mitte suurendama. See oli nende nagu ettepanek. Seda me komisjonis käsitlesime. Sigmar Suu, kes oli Maaeluministeeriumi esindaja, tõi esile, et riigilõivude küsimust käsitleti juba seaduseelnõu 142 menetlemisel. Jah, mahepõllumajanduse järelevalve lõivud suurenevad ja see menetleti ära juba eelnõu 142 menetlemisel. Küll oli küsimus selles, kas neid võiks vähendada, arvestades praegust olukorda, COVID-19, koroonat. Maaeluministeerium ei olnud seda, mis puudutab COVID-it, üldiselt käsitlenud. Nad jäid praegu selle juurde, et seaduseelnõu 142 menetlemisel riigilõivude küsimust arutati, ja nad ei toetanud seda, et lõive kuidagi vähendada. Riigilõivud, jah, mahepõllumajandusettevõtetel suurenevad. Aga ma pean toonitama, et kui võtta proportsionaalselt, võrreldes lähiriikidega, siis kui meil on mahepõllumajanduses riigilõiv keskmiselt 100 hektari kohta 212 eurot, on see näiteks Soomes 750 eurot, Lätis 726 eurot ja Leedus sõltuvalt kultuurist 626 kuni 2977 eurot. Teisisõnu, me küll tõstame riigilõivu, aga see on ikkagi väga selgelt meil siiski tootja kasuks, sest võrreldes naaberriikidega me tuleme ettevõtjale väga selgelt vastu.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Facebookis on mahepõllumajandustootjate grupp, kus praegu arutatakse, et kui riik rohkem mahepõllumajandust ei toeta, siis mitmed tootjad kaaluvad mahepõllumajandusest loobumist, sest seal on ikkagi päris suured piirangud nii väetiste kui ka ravimite ja kõige muu kasutamisel. Samas on Euroopa Liidul eesmärk saavutada mahepõllumajanduse osakaal 25%. Ma arvan, et te selle eelnõu menetlemise käigus kindlasti arutasite, missugused meetmed riigil on selle Euroopa Liidu eesmärgi täitmiseks plaanis ja kuidas see saavutatakse, et mahepõllumajandustootjad mitte tootmisest ei loobuks, vaid pigem tuleks neid juurde.

Aitäh küsimuse eest! Aus vastus on see, et kahjuks me seda komisjonis ei käsitlenud, sest keegi seda küsimust ei tõstatanud. Küll aga ma tean, et see teema, mille te, auväärt küsija, püstitasite, on väga selgelt mahetootjatel murekohaks. See ei ole tegelikult ainult mahetootjate murekoht, see on ka, ma arvan, tervikuna Eesti riigi murekoht, sest eks Eesti riigi prioriteet ole ju alati olnud see, et meil oleks maksimaalselt puhast toitu, mahedat toitu. Eks siin peab maaeluminister tulema heade ettepanekutega välja, mismoodi seda situatsiooni parandada. Ma tean, et mõni aeg tagasi valitsus eraldas kriisiabi, erakorralist abi, mis küll jõuab, ma saan aru, tootjate kätte alles järgmisel aastal. See on natuke tulekahju kustutamine, aga selle kohta, kuidas reaalselt neid samme astuda, peaks ikkagi Maaeluministeerium koos ministriga tulema paremate ettepanekutega välja.

Ivari Padar, palun!

Lugupeetud proua kolleeg! Heade ettepanekutega saame ikka meie ka välja tulla, ega siis lõpliku tõe ja ideede kants ei saa olla Lai tänav 39/41. Nüüd on niimoodi, et sellest arutelust on aega mööda läinud. Tõsi, mahepõllumajandusteema on tulnud selle eelnõu kontekstis rohkem üles. Me oleme saanud pöördumisi, mille tõttu ma usun, et me peaksime tegema ühe suurema arutelu mahepõllumajanduse teemal. Mis on selles teadmises, et me valmistume toetama mahepõllumajandust ja teiselt poolt tõstame riigilõivusid, teie isiklik seisukoht? Kui ratsionaalne selline käitumine on, et me ühest taskust toetusi tõstame, aga kui oleks mõistlik riigilõivude tõstmist edasi lükata, siis me seda ei tee? Kui ratsionaalne see on ja miks Keskerakond on olnud vastu sellele, et riigilõivude tõstmist edasi lükata?

Aitäh, hea küsija! Aus vastus on see, et me komisjonis seda niimoodi ei käsitlenud. Me võime seda edaspidi komisjonis käsitleda, ma arvan. Komisjoni esimees istub praegu saalis. Mahepõllumajanduse teema osa me saame kindlasti suurendada. Mis puudutab riigilõivude küsimust, siis veel kord, seda me käsitlesime seaduseelnõu 142 menetlemisel. Kui me sellest täna räägime, siis läheme teemast natuke kaugemale, tegelikult see seadusemuudatus ikkagi annab mahepõllumajanduslikele ettevõtetele lisavõimaluse. Ehk selle seaduse muutmise üks suurimaid eesmärke on ikkagi see, et väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid müüv isik või ettevõte saab tunnustamise ehk sertifikaadi omandamise kohustusest vabaks, mis on just samm selles suunas, et me toetame mahepõllundusmajandusega tegelevaid väiksemaid ettevõtteid. Ma saan aru, et mahepõllumajandus on tekitanud teravust, aga me läheme nüüd natukene kõrvale sellest tänasest seaduseelnõust, mida me siin menetleme.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul just arutasime põllumajandus-kaubanduskoja juhtidega ees ootavaid mahepõllumajanduse raskusi. Kui Annely Akkermanni küsimuse juurde tagasi tulla, siis 25% peale viimine ei ole taskukohane meie tootjatele ega ka tarbijatele. Aga siin on öeldud, et 2022. aastal on võimalik 100% kohapealsest kontrollist loobuda. Kui mäletate, siis Riigikontrolli raportis, kui oli toiduohutusest juttu, oli öeldud, et eelkõige puudutab see kontroll suuresti ülemääraselt just mahetootjaid ja n-ö tavatootjaid suhteliselt harva. Mis te arvate, äkki peaks tunduvalt varem seda mahetootjate kontrolli oluliselt vähendama?

Aitäh väga õige tähelepaneku eest! Kui see oleks võimalik, siis ma arvan, et me seda ka teeksime. Aga ma saan aru, et selle seaduse menetlemise järel määruse ülevõtmisel tekib liikmesriikidel võimalus loobuda 100% kohapealsest kontrollist alles 1. jaanuarist 2022. Mina sain vähemalt komisjonis nii aru, et seda lihtsalt ei ole võimalik varem teha, sest see tuleneb Euroopa Liidu määrusest.

Ivari Padar, palun! 

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kuigi on tõsi, et seaduseelnõu 260 riigilõivudega otseselt ei tegele ning me nendega tegelesime ja neid hääletasime siin saalis seaduseelnõu 142 kontekstis, on mul siiski selline küsimus, mis on nüüd uuesti üles tulnud. Milline on teie isiklik positsioon, mis on õigem mahepõllumajanduse maksustamise puhul: kas järelevalvetasupõhine maksustamine või riigilõivupõhine maksustamine? Kuidas teile tundub, kumb oleks mõistlikum ning tootja ja riigi suhtes kuidagi ratsionaalsem lahendus?

Aitäh, hea küsija! Ma veel kord ütlen, et komisjon seda küsimust ei arutanud, ja ma ei hakka siin mingit isiklikku positsiooni ütlema. Küll aga ma arvan, et sellistel hetkedel, nagu on praegu, kui mahetootjatel on tekkinud kriis ja neil on surve, kuidas edaspidi hakkama saada, siis on õige kutsuda kõik asjaosalised laua ümber ja leida kõige parem tee, kuidas edasi minna. Ma arvan, et seal võiksid olla nii komisjoni kui ka ministeeriumi esindajad, nii minister kui ka tootjad, ja tuleks leida see hea tee. See initsiatiiv peaks tulema, ma arvan, kas Riigikogu maaelukomisjonilt või Maaeluministeeriumilt. Aga ma arvan, et selline arutelu pikemas perspektiivis on kindlasti vajalik, et me saaksime minna maheda ja puhta toitu nimel Eesti riigis edasi.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina tahan teid kõigepealt väga tunnustada, et te olete kompleksselt endale kõik asjad selgeks teinud. Maaelukomisjoni liikmena te valdate mitte ainult selle seaduseelnõu teemasid, vaid ka eelnevaid teemasid, mis on olnud arutlusel, erinevalt mõnest teisest komisjoni ettekandjast täna siin puldis. Selleks et turustada, on vaja ka kasvatada. See arutelu, mis siin on toimunud, ja ka mahetootjate pöördumised just nimelt selle seaduseelnõu arutamisel sunnivad mind selle kohta küsima. Uskuge, siin saalis on kindlasti ka teisi selliseid inimesi nagu mina. Ma vaatan, et maaelukomisjoni liikmed teavad seda kindlasti peast, aga mina ei tea. Öelge mulle, milline see tõus siis on, millised lõivud olid eelnevalt ja kui suur see tõus nüüd on.

Aitäh! Kohe ütlen. See tõus on selline, et keskmise suurusega maheettevõte suurus on umbes 100 hektarit ja praegu peab selline ettevõte maksma riigilõivu 109 eurot, järgmisel aastal jõustuva muudatuse kohaselt oleks see 212 eurot.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma markeerin paari küsimust, mida täna on kolleegid siin saalis püstitanud. Eesti on tänasel päeval väga heas seisus Euroopa Liidu mõistes, mahepõllumaa osakaal on 2%. Eesmärk on jõuda 2030. aastaks 25%‑ni. Mis puudutab riigilõive, siis riigilõivu põhimõte ongi see, et riigilõiv peaks katma teostatava toimingu kulud, sellega ei täideta riigieelarvet. See ei kehti ainult mahepõllumajanduse puhul, vaid ka kõikide teiste riigilõivude puhul. Mis puudutab rahastamist, siis loomulikult on momendil mahesektori toodete hinnad madalad ja sinna tuleks riigil lisaraha leida. Ma võin öelda, et 12 miljonist 1 miljon läheb mahesektorile, maheteraviljale, midagi ikkagi on olemas, aga mõtlemiskoht siin on.

Aitäh! Tõsi on muidugi see, et järelevalve kulud ja tulud peaksid olema tasakaalus. Kui lihtsustatult rääkida, siis võrreldes sellega, mida riik praegu kulutab, on see, mis on tulud, nagu üks neljandik. Teisisõnu, riik paneb tegelikult igal aastal juurde, et teha järelevalvet. Ei ole kuidagi nii, et ettevõtjate makstavad riigilõivud tasuksid kõik sajaprotsendiliselt ära. Kui seda lõivu tõstetakse, nagu ma ütlesin, 109 eurolt 212 peale, siis see tähendab, et need proportsioonid on umbes 50 : 50. See tähendab, et riik paneb endiselt 50% juurde, et katta ära järelevalvekulud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Küsin oma lolluse vähendamiseks ja ma arvan, et [seda on vaja teada] ka paljudel teistel: seleta maakeeles ära, mida kujutavad endast järelevalve tulud ja teiselt poolt kulud. Kui mul on mingi 100 hektarit või ükskõik, kui palju mul seda mahemaad on, siis mida kujutavad endast konkreetselt need järelevalve tulud ja kulud?

Lihtsustatult öeldes, järelevalve tulud on see riigilõiv, mida iga mahepõllumajanduslik ettevõte maksab. Kulud on reaalselt see, mida riik tegelikult kulutab, et käia kohapeal igal aastal selles ettevõttes ja teha seal järelevalvet. Need kulud on selgelt kaks korda suuremad, praegu isegi rohkem kui kaks korda, aga ka uuest aastast ikkagi kaks korda suuremad kui riigilõivudest saadud tulud. Üleüldine eesmärk peaks olema see, et need peaksid olema tasakaalus ehk riigilõivudest saadud tulud peaksid võimaldama katta järelevalvega seonduvad kulud, aga seda praegu ei ole ja riik maksab juurde.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Soovi ei näi olevat, siis peame läbi vaatama muudatusettepanekud, neid on kolm. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on samuti maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus on, et täielikult arvestada. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 260 teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid pole laekunud. Eelnõu 260 teine lugemine on lõpetatud. 

Me võtame käsitlusele järgmise päevakorrapunkti, nr 6, Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 225. Me alustame selle teist lugemist. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Merry Aarti.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 225. Tuletan lühidalt meelde, millest see koosneb. Seaduse muutmise eesmärk oli viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete loetelu. Direktiiv asendatakse vahetult kohalduva määrusega. Euroopa Liidu vahetult kohalduvas määruses sätestatakse erisööda koostis ja täpne kasutus, põhilised toiteomadused, soovitatav kasutusaeg ning loomaliik või ‑kategooria, kellele erisööt on ette nähtud. Söödaseaduse muutmise seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 25. detsembrile ja kavandatavate muudatustega ei kaasne uusi kohustusi söödakäitlejatele ja järelevalveametnikele. Nii et need on põhiliselt tehnilist laadi muudatused.

Nüüd menetlusliku poole pealt. Seaduseelnõu arutelu toimus maaelukomisjonis 10. novembril. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid eelnõu 225 kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu algataja ega ka juhtivkomisjon ei teinud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 225 täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek eelnõu 225 teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek panna eelnõu täiskogu päevakorda 25. novembriks k.a ja viia läbi lõpphääletus. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Küsimused. Helmen Kütt, palun!

Suur-suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei oleks saanud ju teid muidu tunnustada, kui ma ei oleks esitanud küsimust. Te olete väga kompetentne ja esitate alati küsijatele põhjalikke vastuseid. Minu kui täiesti asjatundmatu inimese küsimus on, kas erisööda all, selle termini all, on mõeldud midagi väga spetsiifilist. Kes seda kasutavad?

Aitäh! Erisööt on mõeldud mingi erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks. Näiteks, kui on ketoosi oht või on tetaania oht loomadel. See toimub koostöös veterinaararstiga. Ma võin öelda, et näiteks kui kassidel on südamepuudulikkus, siis nad saavad erisööta, või kui koertel on uraadikivide tekkimise oht, siis nad saavad erisööta. See lepitakse eelnevalt kokku veterinaararstiga.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel osalemise soovi ma ei näe. Loeme läbirääkimised lõpetatuks. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ka ei esitatud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 225 teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid laekunud ei ole, seega loeme seaduseelnõu 225 teise lugemise lõpetatuks.

Me alustame seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemist, Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 257 esimene lugemist. Ettekandjaks palun sotsiaalminister Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendiliikmed! Täna käsitlen töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 257. 

Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist. Selleks arendatakse Tööinspektsiooni e-teenuseid koondavat tööelu infosüsteemi TEIS, mis omakorda võimaldab Tööinspektsioonil senisest edukamalt oma põhiülesannet täita, sh järelevalvet ja nõustamist paremini sihitada. Samuti hõlbustab tööelu infosüsteem asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga, pakkudes neile uusi teenuseid, mis aitavad parandada töökeskkonda ja vähendada seaduse nõuete täitmisest tulenevat halduskoormust.

Ennekõike muudab eelnõu Tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid ning uuendab andmekogu põhimäärust. Muudatustega laiendatakse, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitamise tähtaegu. Eelnõu võimaldab tööelu infosüsteemis arendada töökeskkonna riskianalüüsi töövahendit, mis juhendab tööandjat, kuidas lihtsate sammudega riskianalüüsi koostada. Riskide hindamise töövahendi loomine aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõtetele vajalikku abi ja otsustustuge ning tagasisidet töökeskkonna parandamise kohta. Näiteks kuvab töövahend ettevõtja tegevusalale iseloomulikud ohud ja annab tüüpilised abinõud ohtude maandamiseks.

Eelnõu suunab tööandjaid töökeskkonna riske hindama tööelu infosüsteemis oleva töövahendi abil, mis tähendab, et eelnõu kohaselt tuleb riskianalüüs kas koostada tööelu infosüsteemis või edastada Tööinspektsioonile eelistatult samuti tööelu infosüsteemi vahendusel.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus asutuses või ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuseosutajad ehk käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud. Sellisel juhul peab tööandja vajaduse korral teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest, samuti uurima neid tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Samuti tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et tema tegevus omakorda töötajaid ei ohustaks.

Eelnõuga suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest. Selleks tõstetakse ametiühingute seaduses, meretöö seaduses, töölepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses trahvimäärasid. Nimetatud seadustes ei ole trahvimäärasid nende vastuvõtmisest alates muudetud, mis tähendab, et seal ei ole tehtud muudatusi 10–15 aastat, olenevalt seadusest. Trahvimäär füüsilisele isikule on eelnõu järgi kuni 300 trahviühikut senise 100–200 trahviühiku asemel ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot senise 1300–3200 euro asemel, mis ilmselgelt kuigivõrd ei motiveerinud tööohutust parandama.

Kui austatud Riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustuvad muudatused 2021. aasta 1. märtsil, välja arvatud trahvimäärade muudatused, mis jõustuvad üldises korras. See rakendussäte annab tööandjatele piisavalt aega riskianalüüsi esitamiseks tööelu infosüsteemi vahendusel. Eelnõu kohaselt tuleb riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või, nagu enne viitasin, edastada selle vahendusel hiljemalt 1. septembriks 2021. Eelnõuga ei kaasne kulu riigieelarvele, kuivõrd tööelu infosüsteemi arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Tänan tähelepanu eest! Vastan küsimustele.

Suur tänu! Küsimused. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma küsin n-ö tulevikutöö või tööelu muutumise kohta. Kas ja kuidas eelnõus reguleeritakse tööohutust ja töötervishoidu nende inimeste puhul, kes töötavad näiteks osaliselt kodus või kaugtööl? Kas sellega on tegeldud või on siin saavutatud kokkulepe tööandjate ja ametiühingutega?

Aitäh küsimuse eest! Oluline teema. Kaugtöö kohta tegime teatavasti ministeeriumis juhendi juba mõni aeg tagasi. Seal on välja toodud peamised soovitused, kuhu tähelepanu suunata, millised on ohutegurid kodus, ja ka selle kohta, kuidas oleks mõistlik kokku leppida tööandja ja töövõtja vahel, millised kulud katab tööandja, milliseid tingimusi ta võimaldab ja kuidas üldse käib kaugtöö n-ö registreerimine, kokkuleppimine. On olnud arutelu, kas juhendist piisab või tuleks see viia mõne õigusakti tasandile. Praegu ei ole sellist kokkulepet tehtud, aga kolmepoolsetel läbirääkimistel ametiühingute ja tööandjatega aeg-ajalt see teema tõstatub, eriti nüüd, COVID-19 kriisi ajal. Toona, kui me selle juhendi tegime, enne kriisi, oli see mõeldud laiemalt, tulenevalt üleüldisest kaugtöö kasvutrendist. Nii kiiret tõusu, nagu oli kevadise eriolukorra ajal ja on ka nüüd, sügisel, sest ilmselt see hakkab taas võimenduma, varem ei olnud. Ma ei välista, et tekib ka vajadus tõesti teha eraldi kas just päris seadusemuudatus, aga võib-olla valitsuse tasandi või ministri tasandi otsus, mis annaks täpsemad raamid ja täpsema korra, kuidas rääkida ka kaugtöö puhul tööohutuse tagamisest. Selles eelnõus on fookus tõesti olnud üleüldisel riskianalüüsil, mis puudutab võib-olla natuke analüüside taseme standardiseerimist, võrreldavust, et oleksid peamised murekohad ja peamised riskitegurid konkreetses valdkonnas selgelt ära toodud. Eesmärk on lihtsustada ühest küljest tööandjate tegevust ja tööd selles valdkonnas ning teisest küljest parandada üleüldist ohutust.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh eelnõu tutvustamise eest! Tööohutus on loomulikult oluline nii tööandjale kui ka töövõtjale. Aga kui palju nende muudatustega suureneb tööandja koormus seoses riskianalüüsi koostamise ja ka andmebaasi kasutamisega? Tööandjad on väga erineva suurusega. Suurel organisatsioonil ei pruugi see nii keerukas olla, väiksemale võib see olla koormavam. Kui suur on tänase olukorraga võrreldes vahe, milline see töökoormus edaspidi on?

Tänan küsimast! Eesmärk on ju kokkuvõttes just nimelt vähendada nii riigi kui ka ettevõtjate halduskoormust, näidata infosüsteemi kaudu teatud baasmurekohti, baasvõtmekohti, kus tööandja peaks sellele mõtlema, ja selle võrra oleks tööandjal endal vaja vähem eeltööd teha ja n-ö jalgratast leiutada, sest eesmärk on pigem vastupidine. Kindlasti on neid asutusi-ettevõtteid, kelle jaoks see on alguses lisakoormus, aga printsiibis on suund pigem vastupidine, et pakkuda riigilt võimalikult palju tuge selle analüüsi koostamisel. Nagu öeldud, eesmärk on ju see, et tööohutus tervikuna paraneks. See on nii tööandja kui ka töötaja selge huvi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, hea ettekandja! See, et tööohutus oleks tagatud ja õnnetusi juhtuks vähem, on äärmiselt oluline. Meil on kahjuks statistika, et ka surmaga lõppenud õnnetusi on piisavalt. See on väga vajalik eelnõu. Kolleeg Signe Riisalo küsimusele vastates te ütlesite, et see on pigem abivahend ja tõepoolest annab ettevõtjatele ka võimaluse tähelepanu pööramiseks ja riskikohtade märkamiseks. Samas tõite te välja selle, et tõusevad trahvimäärad. Kas te täpsustaksite veel korra numbriliselt ja protsendiliselt, kui palju need tõusevad? Kui ma õigesti aru sain, siis ettevõtte trahvimäära tõus oli ikkagi väga märkimisväärne. Ma ei ütle, et see on vale, aga äkki te lihtsalt protokolli huvides täpsustate?

Aitäh küsimuse eest! Trahvimäärad on tõesti nendeks juhtudeks, kui Tööinspektsiooni suuniseid ei täideta, riskianalüüsi kas ei koostata või seda ei järgita, teadlikult eiratakse tööohutuse nõudeid. Täna on võimalik seaduse alusel juriidilisele isikule teha trahvi 1300 kuni 3200 eurot, edaspidi kuni 32 000 eurot. Seaduse järgi laiemalt oleks olnud võimalik seda summat tõsta ka – ütlen peast –400 000 euroni. Nii kaugele me ei soovinud minna. Aga määrade ülevaatamine olukorras, kus need summad on olnud fikseeritud 10–15 aastat, tundus asjakohane ja mõistlik. Need oleme loomulikult ka läbi rääkinud tööandjate, ametiühingutega, teiste osapooltega. Tööohutuse tagamine, nagu te õigesti viitasite, on kõigi mure ja ühine eesmärk. Kahjuks õnnetusi, kõikvõimalikke tervisekahjusid ja muresid, mis sellega kaasnevad (seetõttu suureneb tegelikult nii haiglasüsteemi, tervisesüsteemi kui ka nendesamade tööandjate koormus), tuleb Eestis ette oluliselt rohkem kui mõistlikult tööelu korraldades olema peaks, rääkimata  surmaga lõppenud olukordadest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma loen seda seadust ja vaatan § 12 "Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded" punkti 2: "Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ..." Ma arvan, et ettevõtjana olen ma aastaid võtnud tööle inimesi ja koolitanud neid, et neil oleks need oskused, minu ettevõttes töötamise ajal. Mida see ikkagi turul võiks tekitada, et kui sul ei ole vastavat haridust, siis sind enam tööle võtta ei saa, kui sa oled ka esimest korda peale kooli tööle minemas? Kui ei ole seda esimest kogemust, siis see tähendab, et noorel inimesel on väga raske tööle asuda. Kui eakas inimene võib-olla tahab töökohta, eriala või midagi vahetada, aga tal eelnevat kogemust ei ole, siis mina kui tööandja ei tohi ka teda tööle võtta. Kuidas niisugust lauset tõlgendada? Teatud valdkondades on väga selge, kui on eritööd, ohtlikud tööd, siis on see arusaadav. Aga ma ei tea, näiteks kui keegi tahaks ajakirjanikuks saada, aga enne ei ole ajakirjanikuna töötanud, miks siis teda tööle võtta ei tohi?

Jah, eesmärk on see, et tööandja tõesti juhendaks eelnevalt töötajat, räägiks võimalikest töötervishoiu ohtudest, ohutusnõuete täitmise põhimõtetest. Loomulikult on küsimus selles, et "ei tohi lubada tööle asuda" ei tähenda töölevõtmist [üldse], see tähendab seda, et inimene, kes ei ole vastavat ettevalmistust saanud kas juba haridusvaldkonnast või konkreetse tööandja juures või teise tööandja juures, ei saaks n-ö katse ja eksituse meetodil asuda tööle olukorras, kus see töö võib olla talle ohtlik. See ei takista kellegi töölevõtmist, kaasa arvatud noore töölevõtmist, aga see eeldab, et enne kui noorele antakse võimalus näiteks mõnda terariista käsitseda, mõnda potentsiaalse terviseriskiga tööd teha, siis eelnevalt on tööandjal kohustus veenduda, et inimene on selleks võimeline ja suuteline, ja ta peab loomulikult seda inimest vastavalt instrueerima.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Palun seletage korraks veel see mehhanism lahti, kelle vastutuse määr selle tagajärjel väheneb.

Kellegi vastutuse määr ei vähene, pigem ikka suureneb mõlemal juhul.

Korra tulen tagasi selle eelmise küsimuse juurde. Vabandust, et ma niimoodi teen! Kui ma ei eksi, siis see § 12 lõige 2, mille Aivar Kokk ette luges, on sõna-sõnalt nii ka kehtivas õiguses. Seal ei ole muutusi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ülekannet Riigikogu suurest saalist jälgitakse ja inimesed, töövõtjad, tunnevad selle vastu huvi. Praegu helistas inimene, kes palus esitada teile kui kompetentsele inimesele küsimuse, mis ei ole otseselt seotud selle eelnõuga, aga kaudselt küll. Töökeskkonda turvalisemaks muutes ja õnnetusi vältides me tegelikult mingil määral ennetame ka kutsehaigusi. Helistaja küsimus oli see: kas ministeeriumil on plaan lähiajal midagi muuta ja vaadata, et ka kutsehaiged saaksid leevendust? Viljandis on kohtulahinguid, kus nõrgem pool on ju inimene, kes on kutsehaige. Kui te ei saa praegu vastata, siis järsku vastate mulle kirjalikult. Aga kui te teate midagi, kui teil on plaan selle teemaga tegeleda, siis järsku vastate, ja see inimene kuuleb vastust otse puldist.

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime õnnetustest ja kutsehaigustest, siis selle teemaga on tegelenud mitu valitsust, kaasa arvatud käesolev. Me oleme kolmepoolselt läbi rääkinud selliseid põhimõtteid, kuidas võiks õnnetuste puhul haiguslehtede hüvitamise korda muuta, mis omakorda motiveeriks enam võib-olla ka tööandjaid just selles vaates pingutama, et õnnetusi nende keskkonnas ei juhtuks. Otseselt TÕKS-i või tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust praegune valitsus tõenäoliselt ei käivita. Aga teatud muutusi samm-sammult sisse viiakse, mis aitaksid tagada ohutumat töökeskkonda nii kutsehaiguste kui ka tööõnnetuste mõttes, suurendades ühest küljest riskianalüüside abil tööandja ja töötaja teadlikkust ning parandades võimalikke kompensatsioonimehhanisme, mis suurendaksid rahalist motivatsiooni tagada inimestele ohutu ja tervist toetav keskkond.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma loen ikka seadust. Siin on kirjutatud, et § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt, ja siis on toodud seal need punktid. Kui sinu vastuses sõnadele "puuduvad vajalikud" juurde lisataks "töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised, erialateadmised", siis oleks see tekst loogiline, aga kui sealt on see puudu, "töötervishoid" ja "tööohutus" on hoopis eraldi lauseosas, siis see ei puuduta seda esimest osa. Võib-olla peaks selle lause ikkagi üle vaatama, et see oleks kõigile ühtemoodi arusaadav. Muidu me tekitame olukorra, kus, ma arvan, suurusjärgus 30% inimesi ei saagi tööle võtta, sest tuleb seadust täita.

Tänan küsimuse eest! Jään siiski oma täiendatud vastuse juurde ehk et § 12 lõige 2 on ka kehtivas seaduses, § 12 lõike 2 sisu ei muutu. See § 12 toodi siin tervikuna välja, kuna eri lõigetes on teatud täiendusi, on teatud liikumisi lõigetes 3–9. Osa neist on uued, osa neist on olemasolevad, osa neist liiguvad, aga konkreetne § 12 lõige 2 kehtib sõna-sõnalt ka kehtivas seaduses. Ta ei ole olnud takistuseks noorte töölevõtmisel või muul viisil tööjõu tagamisel.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Me menetleme täna ka ülejärgmise päevakorrapunktina töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Ma olen väga seda meelt, et töötervishoiu ja tööohutuse seadust saab teha oluliselt paremaks. Aga kui nüüd teie poliitikuna peaksite hindama seda, mis on hetkel kõige ajakriitilisem, siis kas teile ei tundu, arvestades, et Riigikogu menetleb täna ülejärgmise punktina sotsiaaldemokraatide algatatud haiguspäevade hüvitamise teemat, et antud situatsioonis ühiskonnas, tervisekriisis, kus meil on koroonaviiruse teine laine vägagi kohal, oleks kindlasti vaja veelgi kiiremini teha ära – oleks võinud teha juba mõnda aega tagasi – need muudatused, mida on vaja selle jaoks, et seda tervisekriisi pidurdada ja selle mõjusid vähendada? Kuidas see saab niimoodi olla, et valitsuskoalitsioon käesolevat eelnõu toetab, aga seda eelnõu, mille sotsiaaldemokraadid on esitanud ja mis on veelgi ajakriitilisem, ei toeta? Mis on teie hinnang sellele poliitikuna? 

Tänan küsimuse eest! Haiguspäevade hüvitise küsimus on kindlasti samuti aktuaalne. Eestis kehtib aastast 2009 kord, et neljandast kuni kaheksanda päevani hüvitab tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa. On ka teatud erisusi, sõltuvalt haiguslehe vormist. Kas võiks muuta seda nii, et hüvitataks ka varasemaid haiguspäevi? Põhimõtteliselt olen seda meelt, ka tööandjad ja ametiühingud on printsiibis sellega nõus, et kas või ajutise kokkuleppe võiks teha, näiteks teisest päevast alates. Ollakse vastu pigem sellele, et see algaks esimesest päevast, kartes teatud riskikäitumist ja mittesihtotstarbelist haiguspäevade hüvitamist, eeskätt tööandjate poolt vaadatuna.

Aga loomulikult on igal sellisel muudatusel selge eelarveline mõju, nagu ka teie esitatud seaduseelnõul, mille puhul see oli päris suur. Sellega tuleb arvestada ka olukorras, kus riigieelarve järgmisel aastal on teatavasti niigi võrdlemisi suures miinuses. Ma igal juhul tunnustan neid tööandjaid, kes on juba otsustanud hüvitada varasemaid haiguspäevi, on see siis esimesest kuni kolmandani või muul viisil. Kindlasti annab see oma panuse viiruse leviku tõkestamisse ning laiemalt haiguste ja tervisemuredega tegelemisse.

Kui me räägime haiguspäevade süsteemist, siis mis seal salata, nagu enne viitasin, see süsteem on kehtinud juba 11 aastat, ehk tegemist ei ole uue olukorraga ja tegemist pole ka esimese korraga, kui Eestis liiguvad erinevad viirused. Kahtlemata, tervisemuredega inimeste kojujäämise soodustamine on asjakohane ja mõistlik meede. Tegime seda kevadel eriolukorra ajutise lahendusena ja siin tulevikku vaadates seadusemuudatusi teha oleks samuti minu hinnangul mõistlik. Aga nagu ma viitasin, nende küsimustega, võib öelda, oleks võinud tegelda täpselt samamoodi ka eelneva nelja aasta jooksul ja eelneva 12 aasta jooksul. Need mured ja ka ametiühingute tähelepanekud-ettepanekud ei ole ju sugugi mitte uued.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Püüan lugeda, mis on need erinevad mõjud. Need on suhteliselt ähmased. Miks ei ole siin konkreetsemaid mõõdikuid? Võtame ühe asja. Iga päev, ka täna, on 21 800 töötajat haiguslehel ja seejuures tööõnnetuse tõttu 687, tänasel päeval ka. Milline see mõõdik võiks olla näiteks viie aasta pärast, kui me selle seaduseelnõu vastu võtame ja see tööelu infosüsteem rakendub? Milline see mõõdik võiks olla viie aasta pärast? 687 inimest on tööõnnetuse tõttu rivist väljas iga päev.

Suur tänu küsimuse eest! Eks tööohutuse parandamine laiemalt sõltu kõigi meie käitumisest. See sõltub seadusandjast, sõltub valitsusest, sõltub riigiametitest, näiteks Tööinspektsioonist, ja sõltub loomulikult ka tööandjate, ettevõtjate ja elanike käitumisest. Riskianalüüside loomine üksinda loomulikult ei taga automaatselt haiguspäevi vajavate inimeste arvu langust, aga riskianalüüside täitmine ja järgimine mõlemalt poolt annab kindlasti oma panuse. Konkreetset numbrit see seaduseelnõu seletuskiri tõesti ei käsitle. Ainuke, mida saab printsiibis loomulikult öelda, on see, et mida väiksem, seda parem. Tööinspektsioon koostöös Sotsiaalministeeriumi tööturuvaldkonnaga on teinud ka teatud prognoose, teatud mudeleid selle kohta, mis on praegune maht, mis on need trendid olnud, mis on need eesmärgid. Aga peast ma neid numbreid hetkel küll parlamendisaalis ei hakka ütlema.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie eelmine napp vastus sunnib mind veel kord ja pikemalt selle kohta küsima. Suureneb tööandja ja töötaja vastutus töökeskkonnas. Ma saan aru, et tahetakse vähendada lohakust, ettevaatamatust, ülemääraste riskide võtmist. See on väga mõistlik. Kuna kolleeg Ernits tõi väga hea näite tööõnnetuste suhteliselt suure arvu kohta, siis ma küsin, kas see eelnõu võib edaspidi tuua kaasa kindlustusfirmade ja töövaldkonna suurema kokkupuute.

Tõepoolest, siin on viidatud sellele, et kaasav vastutus kasvab, mõnes mõttes tulenevalt õiguslikest kohustustest (see on see riskianalüüsi koostamise pool, mis on ka praegu küll kohustuslik, aga nüüd on see uues vormis) ja samamoodi on siin teatud osa, mis puudutab just nimelt võlaõigusliku lepingu ja muude selliste lepingute alusel teenuste osutajaid. Samuti see, mis puudutab nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku trahvimäärade muutmist. Selles vaates tõesti vastutus kasvab. Kas nüüd hakatakse rohkem kasutama kindlustusettevõtteid? Ma sellist otsest üksühest seost ei näe, aga loomulikult on neid võimalusi Eesti Vabariigis võimalik jätkuvalt kasutada. Kuid eesmärk ja siht ei ole tõesti mitte see, et oleks kindlustus, siis kui midagi peaks juhtuma, vaid eesmärk on see, et töötataks selle nimel, et õnnetusi võimalikult vähe juhtuks, võimalikult vähe ette tuleks ja et sinna panustaksid nii riik, ettevõtjad erasektoris kui ka kõik inimesed, on nad siis töötajad või on nad teenuseosutajad.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! TEIS‑i arendamine seoses eelnõus ettenähtud muudatustega ootab ees. Samamoodi arutati täna kolmandas päevakorrapunktis pensionikindlustuse seaduse muutmisega seoses, et kui Sotsiaalkindlustusamet hakkab pensioniregistrist andmeid saama, siis see tähendab ka IT‑arendust. Teise samba lahendus, rahvahääletus – põhimõtteliselt kõik asjad, mida me otsustame avalikus sektoris teha, suuremal või vähemal määral puudutavad IT‑arendusi ja kulutusi nendele. Meil on, ma ei tea, lastekirurge, neurokirurge või hematolooge paarikümne kandis. Me võime neid liigutada mingitesse piirkondadesse või suurematesse haiglatesse, me võime teenuse mahtu suurendada või vähendada, aga arstide arv on paigas. Samamoodi on ka IT‑inimeste ressurss mingisuguses ajahetkes fikseeritud. Kui kõiki neid muudatusi lähemate kuude jooksul teha, kas Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on olemas kindlus, et see ei jää IT‑ressursi puudumise taha?

Tänan küsimuse eest! Tõsi on see, et avalik sektor väga tugevalt sõltub IT‑lahendustest, tihtipeale tuleb jõustumistähtaegade puhul selle teemaga arvestada. Nende asjade kohta, millele te viitasite, eeskätt mis puudutab minu valdkonda – teise samba arendused, samuti tööelu infosüsteemi arendused, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel on laiemalt, ma arvan, mitukümmend väiksemat või suuremat arendustööd eri lõikudes, Sotsiaalkindlustusameti valdkonnas STAR‑i arendused, mingid väiksemad muudatused, mis puudutavad SKAIS1 ja SKAIS2, samamoodi suuremad muudatused tervishoiutöö valdkonnas –, saan kinnitada, et neid arendusi tehakse jooksvalt, planeeritud on üsna suur n-ö teekaart, see on teada. Olen sel teemal kohtunud kõigi asutuste juhtidega, kaasa arvatud TEHIK‑u juhiga. Hetkeseisuga ei ole keegi mulle probleemina välja toonud seda, et IT‑ressurssi napiks. Kahtlemata on see IT‑valdkonnale võimalus teenida leiba ja panustada. Usun, et Eestis on piisavalt võimekas IT‑kogukond nii erasektoris kui ka riigiasutustes, nii et suudame tagada kõigi nende asjade eduka käivitamise.

Indrek Saar, palun!

Aitäh küsimuseks sõna andmast! Lugupeetud minister! Te jõudsite oma vastuses minu eelmisele küsimusele minna ajas 11 aastat tagasi, kui keegi ei teadnud COVID-SARS-2-st veel mitte midagi ega osanud sellest undki näha, kuigi ulmefilmides selliseid stsenaariume analoogsetest pandeemiatest on ette mängitud. Võrrelda seda situatsiooni, mis oli kuni selle pandeemiakogemuseni, varasemate situatsioonidega ei ole ju päriselt adekvaatne. Te saate sellest ise ka aru.

Minu küsimus on jätkuvalt, et kui Terviseamet juba rohkem kui kuu aega tagasi ütles selge sõnaga, et üks meie põhilisi probleeme mingil hetkel olid töökohakolded ehk see, et inimesed läksid haigena tööle ja sealt said alguse uued kolded, kust viirus levis, siis miks teie pakutud lahendus võib-olla, kui läheb hästi, hakkab toimima 1. jaanuarist, miks meil juba täna ei ole seda lahendust, ükskõik, kas see on siis ajutine, kas esimesest päevast või teisest päevast. Miks te ei ole selle valdkonna eest vastutava ministrina midagi ette võtnud?

Aitäh küsimuse eest! Lähen siiski alustuseks tagasi varasemasse aega, kuna te sellele viitasite. Ei, ma ei arva, et 12 aastat pole olnud sel teemal muresid. 12 eelmist aastat vastutasid tervisevaldkonna eest Eesti Vabariigis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrid. Keegi neist ei pidanud vajalikuks seda muudatust teha. See võimalus on olnud. Selles vaates jään ma siiski seisukohale, et mina isiklikult oleksin toetanud süsteemi reformi oluliselt varem. Pandeemiaid ja erinevaid muresid on olnud Eestis ennegi, neid tuleb ka tulevikus.

Teiseks, nagu enne viitasin, siis mina printsiibis toetan ka haiguspäevade varasemat hüvitamist. Olen teatud ettepanekuid esitanud. Saan väga hästi aru ka sellest, et valitsusel ja parlamendil tuleb vaadata eelarvet tervikuna. Me oleme eraldanud haigekassale järgmisel aastal 143 miljonit eurot lisaraha, nelja aasta peale kokku 540 miljonit, käesoleval aastal üksinda suurusjärgus 100 miljonit. Samamoodi oleme suunanud lisaraha Terviseameti kaudu just nimelt epideemia tõrjeks. Oleme teinud väga palju toetusmeetmeid, mis puudutavad kultuurisektorit ja ettevõtlussektorit. Tegelikult on Eesti riik panustanud COVID-19 pandeemia ületamisse päris hästi, päris tugevalt. Seda näitab ka meie võrdlemisi hea seis, kui vaadata nakatumise taset Euroopa riikides ja seda edetabelit. Viimaseks tehniline märkus: see ei ole mitte COVID-SARS-2, vaid see on SARS-CoV-2. 

Teeme väikese pausi, sest meile on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt taotlus pikendada tänast täiskogu istungit kuni kella kaheni. Ma pean selle järelikult hääletusele panema. Minister võib korraks istet võtta.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni taotluse pikendada tänast täiskogu istungit kuni kella kaheni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Istungi aega on pikendatud kuni kella kaheni.

Palun uuesti siia ministri, jätkame päevakorrapunkti käsitlust. Peeter Ernits, palun küsimus!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tööinspektsioonis on praegu 48 ametnikku, kes käivad mööda ettevõtteid. Ma saan aru, et tegelikult on kontrolli all ainult 45% Eesti tööturust. Iga ametnik peab iga nädal käima vähemalt kahes ettevõttes. Sisuliselt on näiteks Kuressaare peale üks ja Rakvere peale üks, väiksemate linnade puhul on ametnik mitme linna peale, kahe või kolme linna peale. Minu küsimus on, kas järelevalveametnike arv on praegu teie hinnangul piisav või ei ole.

Tänan küsimuse eest! Lühivastus on, et kindlasti võiks Tööinspektsiooni mehitatus olla suurem, et järelevalvevõimekust tõsta. Seal on olnud ka palgaküsimus, mida eelmisel aastal sai eelarvega natuke leevendatud. See töö on piisavalt nõudlik ja eeldab ka pädevat personali, mis omakorda eeldab üldjuhul adekvaatse palga maksmist.

Aga mis puudutab konkreetset eelnõu, siis see pigem aitabki kaasa just nimelt sellele, et vabaneks rohkem Tööinspektsiooni ressurssi just järelevalve teostamiseks ehk vähem oleks vaja võib‑olla kulutada andmete vahetamiseks, info edastamiseks. Võimalikult palju tuleks seal, kus annab automatiseerida, seda teha, kasutada selleks IKT lahendusi, see on just nimelt ka see riskianalüüside ja juhendite koostamise võimalus tööelu infosüsteemis. Seeläbi on Tööinspektsiooni võimekus edaspidi loodetavasti suurem just nimelt kohapeal vajalikuks ja sihitatumaks järelevalveks ehk mingite konkreetsete tegevuste või tegevusvaldkondade puhul. Ma loodan, et see tervikuna aitab samuti parandada Eesti tööohutust kui sellist.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea Tanel! Küsin sellist asja. Ma olen seda eelnõu niimoodi diagonaalis lugenud. Kas see eelnõu muudab – ma sain aru, et natukene muudab – ka töövaidluskomisjonide tööd? Või olen ma valesti aru saanud?

Lugupeetud Kalvi Kõva! Nii väga ka kui ei tahaks öelda, aga ma kardan, et te olete valesti aru saanud. Selles eelnõus seda punkti sees ei ole. See oli tegelikult eraldi eelnõuna, tõepoolest. Ilmselt olete niivõrd aktiivselt lugenud eri eelnõusid, mis Sotsiaalministeerium on esitanud.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun teiseks ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjonile tutvustas minister seda eelnõu 9. novembril. Lisaks ministrile oli komisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder.

Komisjonis ei olnud nii pikka ja sisulist arutelu, nagu me siin praegu pidasime, kuigi siin oli üksjagu ka eelnõust väljapoole jäävaid küsimusi. Aga siiski oli ka komisjoni liikmetel küsimusi. Üks küsimusi oli see, kas see analüüs on uus kohustus, kas ja kui palju see koormab tööandjaid, kas see analüüs on olnud kohustuslik ja kas analüüs puudutab ka vaimse tervise poolt. Minister vastas hea kolleegi Signe Riisalo küsimusele, et riskianalüüs iseenesest ei ole uus kohustus, aga uus on see, et seda hakatakse tulevikus tööelu infosüsteemi kandma ja sealtkaudu saab see olema süsteemsem ja riskid on paremini jälgitavad. Vaimse tervise teema tuleb samuti analüüsi osaks. Seda on kindlasti lisaks füüsilistele ohuteguritele oluline ära märkida.

Teine küsimus, mis tekkis, oli ka suures saalis, see oli trahvimäärade kohta. Saime hiljem eraldi vastuse, et tõesti ei ole trahvimäärasid eri seadustes tükil ajal muudetud. Näiteks, ametiühingute seaduses on need trahvimäärad 2002. aastast, meretöö seaduses 2014. aastast, töölepingu seaduses 2009. aastast, töötajate usaldusisiku seadus võeti vastu 2006 koos trahvimääradega ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadus võeti vastu 2005. Sellest tulenevalt neid trahvimäärasid olulises osas tõsteti.

Otsustasime komisjonis tuua selle eelnõu teie ette menetlusele. Kui täna esimene lugemine lõpetatakse, nagu komisjon ette pani, siis saame seda komisjonis edasi menetleda. Aitäh!

Suur tänu! Kalvi Kõva küsimus, palun!

Aitüma, hea istungi aseesimees! Hea Priit! Mul on selline küsimus. Tänases päevakorras on meil kaks tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, üks on valitsuse algatatud, teine, päevakorrapunkt nr 9, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud. Selle praegu menetluses oleva eelnõuga 257 peaks komisjoni arvates ruttu edasi liikuma, sest seda on vaja teha. Kindlasti ongi vaja. Aga ma küsin sinu käest natuke ennetavalt. See teine eelnõu on ka ju sotsiaalkomisjoni pädevuses, seaduseelnõu 244, mis on ajakriitilisem. Selleks, et sedasama asja, mille pärast me siin kõik maskidega istume, eirata või koroonaviirust takistada, peaks ju see teine eelnõu, mis on täna arutlusel päevakorrapunktis nr 9, olema nagu tähtsam. Aga seda otsustab komisjon mitte toetada. Oskad sa seda kommenteerida?

Selle päevakorrapunkti all me seda kindlasti ei menetlenud. Ma väga pikalt ei vasta, siis me saame kiiresti minna selle ülejärgmise päevakorrapunkti juurde ja saame seda tõsiselt menetleda.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh! Hea Priit! Minu küsimus on lihtne: millised kohustused lisanduvad tööandjatele, kui need lisanduvad?

Nagu ma ütlesin, kõige olulisem kohustus, analüüsi koostamine, oli ka varem, aga nüüd lihtsalt peavad ettevõtjad hakkama seda infosüsteemis tegema.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik fraktsioonide nimel pidada kõnesid. Kõnede pidamise soovi ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 257 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on sellisel juhul 1. detsembril kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud.

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, nr 8, rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 282. Palun esimese lugemise ettekandjaks siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon valmistas oma 4. ja 10. novembri istungil kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Nagu te mäletate, selle aasta lisaeelarve vastuvõtmisega andsime kohalikele omavalitsustele õiguse ja võimaluse suurendada laenukoormust selleks ja järgmiseks aastaks kuni 80%-ni põhitegevuse tuludest. Kui vaadata tänast situatsiooni, siis laenukoormus ei ole küll enamikul omavalitsustel kõrge, kuid piiri peal olevaid omavalitsusi on rohkem kui üks. Seoses sellega rahanduskomisjon arutas teemat ja teeb ettepaneku, et laenukoormus võiks olla 80% põhitegevuse tuludest kuni 2024. aastani ja siis see igal aastal 5% kaupa väheneks ehk 2025. aastal oleks 75%, 2026. aastal 70%, 2027. aastal 65% ja 2028. aastaks oleks laenukoormus uuesti jõudnud 60%-ni. Nagu me teame, järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste valimised. Paljud omavalitsused püüavad pingutada just valimiste aastal ja teha rohkem investeeringuid, mis on kindlasti väga oluline ka tänases majandusolukorras, kus erainvestorite investeeringud on drastiliselt vähenenud, ja kindlasti järgmine aasta võetakse koroonaviiruse tõttu vähem riske. Siis oleks võimalik nii riigil kui ka omavalitsustel rohkem investeeringuid teha, aga samas ei tekiks seda olukorda, et järgmisel sügisel tuleb kohalikku omavalitsusse uus võim ja aasta pärast peab kohe 20% laenukoormuses tagasi minema. Kindlasti kannataks siis omavalitsuse igapäevane töö ja tegemine. Et seda riski maandada, on selline ettepanek rahanduskomisjonist seadusemuudatusena siia saali jõudnud. Aitäh!

Suur tänu! Kalvi Kõva, palun küsimus!

Aitäh! Aivar! Kindlasti on see, et kohalikele omavalitsustele antakse rohkem õigust laenu võtta, väga õige. Mu küsimus on selles, mis on tänase päeva seis, kui palju praegu oleks neid omavalitsusi, kellel siis, kui me seda seadust vastu ei võtaks, see probleem tekib. See ei teki kindlasti mitte kõigil, ma olen kuulnud paarist-kolmest omavalitsusest. Oskad sa öelda, kui palju oleks neid omavalitsusi, kellel selle seaduse mittevastuvõtmise korral või selle muudatuse mittetegemise korral see probleem tekiks? Kas sa oskad öelda, millised need omavalitsused on, kas need on pigem suuremad linnad või väiksemad maaomavalitsused?

Hetkeseisuga vaadatuna on neid alla kümne. On omavalitsusi, ma vaatan, kus see on 44%-st kuni üle 70%. Ma võin sulle selle tabeli saata, et sa saaksid vaadata konkreetselt iga omavalitsust. Aga kõige olulisem on see, et me keegi ei tea, milline eelarve võetakse järgmiseks aastaks vastu, kui suurt laenukoormust on järgmiseks aastaks plaanitud. Just siin on see risk. Ei või tekitada olukorda, kus järgmise aasta eelarvega omavalitsused võtavadki laenu 70–80% piiri peale ja siis on vaja aasta pärast kohe 60% peale jõuda. Neid ei ole palju, kolm tükki on suurema numbriga, 50%-ga on veel kolm tükki. Siin on Viljandi, Türi, Paide, ma siit niimoodi järjest võtan, see tabel on hästi suur ja lai. Aga ma võin selle tabeli sulle saata.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! See on kindlasti vajalik eelnõu olukorras, kus me praegu oleme. Minu küsimus on pigem laiemat poliitilist laadi. Teie koduerakond tahtis veel mõni aasta tagasi põhiseadusesse kirjutada eelarve tasakaalu nõuet. Te olete olnud sellel teemal väga konservatiivsed. Eks me oleme näinud ka seda, et on olnud omavalitsusi, kus ei ole eelarvega alati ülemäära vastutustundlikult käitutud ja on olnud tõsiseid finantsjuhtimise probleeme. Kas nüüd, kui te olete otsustanud neid reegleid lõdvendada, on teil tekkinud ka mingeid muresid, et siin on võimalikke riskifaktoreid, kuna võetakse liiga suuri laene, mida pärast ei suudeta teenindada?

Aitäh! Kui seda eelnõu täpsemalt lugeda, siis on näha, et see risk on maandatud. Ei ole kuidagi võimalik laenukoormust tõsta üle 80% selle 60% asemel, kuigi praegu kehtibki 80%. Tegelikult on küsimus selles, et kui kevadel lisaeelarvega see seaduseparandus sisse toodi, siis tehti see ainult kaheks aastaks. Ja vaat siin on risk. Kui järgmine aasta ükskõik millisel omavalitsusel see piir ongi 80% ja 2022 peaks raha tagasi maksma ja peab korraga laenukoormust 20% vähendama, siis seal on risk. Sellepärast ongi see üleminek 5% kaupa tagasi 60% juurde tehtud ja on pikendatud 80% võimalust. Hetkel on vaja igal juhul anda majanduse elavdamiseks võimalus, sest kui omavalitsusel on vaja lähima kahe-kolme aasta jooksul mingisugune investeering ära teha, siis tänaste ehitushindade tõttu on mõistlik seda nüüd teha. Ma võin tuua Jõgeva vallast näite, et tänavavalgustite vahetamise eeldatav maksumus oli miljon eurot ilma käibemaksuta, kuid tuli pakkumine 640 000 või 650 000 ehk kolmandiku võrra odavam. Selle võrra on võimalik töid juurde tellida või nendesamade vahenditega midagi muud teha. Sellel eelnõul on kaks poolt: üks on see, et elavdada majandust, ja teiselt poolt saab võtta maha need riskid, mille kohta sa küsisid, et omavalitsused ei satuks finantsraskustesse, vaid toimuks sujuv laenukoormuse tagasiviimine 60%-le.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on au olla ühe sellise omavalitsuse volikogu liige, mida see eelnõu puudutab. Me oleme ka arutanud laenuvõtmist, tõesti, maksimumpiir on käes. Seadused kehtivad, neid ei ole ju rohkem muudetud, kõik teavad omavalitsustes väga hästi, mis hetkel tuleb mis olukord saavutada, siis kõik plaanid on tehtud niimoodi, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hoitakse kokku ja saadakse hakkama ilma selle seaduseta. Mind huvitab, mis on see põhjendus selle seaduse jaoks. Kas meil on alust arvata, et praegused seadused kuidagi ei kehti ega tööta, et omavalitsused nendest reeglitest kinni ei pea? Või mis oli see teie sisend selle eelnõu tegemiseks?

Aitäh hea küsimuse eest! Tuletan uuesti meelde, et tegelikult anti see võimalus omavalitsustele selle aasta aprillis. See on väga oluline. Teiseks see, mille üle me siin laua taga vaidlesime lisaeelarve juures pikalt: 70 miljonit pluss 30 miljonit pluss veel 5 miljonit, mille võrra omavalitsustele anti investeeringuvõimekust, pluss veel 30 miljonit koroonakriisi ärahoidmiseks. Kokku 135 miljonit jagati omavalitsustele ehk investeeringuvõimekust tõsteti. Väga paljud omavalitsused ei olnud selleks valmis, neid projekte ei olnud. Nad on projektid tänaseks valmis saanud ja ehitushanked on juba suure tõenäosusega läbi viidud, sest need peavad tänase seisuga järgmise aasta jaanuari keskpaigaks lepingusse jõudnud olema. Investeeringud toimuvad järgmine aasta. Selle olukorraga ei osanud keegi omavalitsustes arvestada, kui nad selle aasta eelarvet tegid. Samas on kindlasti ka nii, et kui on antud võimalus laenukoormust suurendada, siis tehakse ära need tööd, kui kuskil on lasteaed vaja lõpuni korda teha, kuskil koolimaja, kuskil spordihoone. Et ka need oleks võimalik ära teha, see 80% võimalus anti. Aga tunnistame, et ei mõeldud läbi, kui seda eelnõu tehti, et kahe aasta pärast tuleb 20% kohe tagasi maksta. Me võime olla siin hästi võimekate omavalitsuste volikogude liikmed, aga väga keeruline olukord on ükskõik millises omavalitsustes, kui öeldakse, et homme oleks 20% vaja tagasi maksta. Ma ei oska sulle öelda, kui hästi on läbi mõeldud näiteks järgmise aasta eelarve menetlus volikogudes, sest need menetlused alles tulevad, ma arvan, detsembris. Võib-olla mõni tänane koalitsioon volikogus teebki selle otsuse, et ta püüab maksimaalse laenukoormuse võtta ja ehitabki need asjad ära, mida on pikalt plaanitud ja mingite plaanide järgi on plaanitud järgmiseks või ülejärgmiseks aastaks, aga midagi olulist jääb võib-olla ka tegemata. Kui siis järgmise aasta sügisel valimiste tulemusena võim vahetub ja järgmised, kes istuvad laua taga, peavad minema edasi, aga neil on kohustus 20% kohe laenukoormust tagasi maksta. Kellegi või millegi arvel tuleb siis seda teha. Et ei oleks sellist riski, ongi see ettepanek tehtud, et 80%‑line laenukoormus on lubatud 2024. aastani ja sealt edasi tulevad 5% protsendi kaupa tagasimaksed iga aasta. Mina ettevõtjana tõesti tegin selle ettepaneku, ma olen üks ettepaneku tegijatest, et selline lahendus tuleks. Ma olen ka täna ühes omavalitsuses koalitsioonis ja volikogu esimees Meil ei ole sellist probleemi, tunnistan, meil ei lähe laenukoormus ka järgmine aasta sinna piiri lähedalegi. Aga sõltumata sellest tuleb vaadata, et me ei seaks ohtu mitte ühtegi omavalitsust. Jah, neid, kellel risk on – Kalvi seda küsis –, on 10–15, aga kui võtame protsendi, siis on see päris suur protsent Eestimaa omavalitsustest. Ma usun, et ükski mõnes omavalitsuses elav inimene ei peaks kannatama selle pärast, et me tegime, tunnistan, tegelikult näpuka. Seda oleks pidanud kevadel oskama ette aimata ja märgata. Aga kuna lisaeelarve tehti sõna otseses mõttes kahe nädalaga, siis tunnistame, et oli asju, mida ei osatud ette aimata ega ette näha.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Aivar! Tõesti, lisaeelarvega see muudatus tehti, et KOV-id saavad rohkem laenu võtta, ja see tuli ju ka sellest, ütleme, et kogu eelarve tasakaalust võeti see COVID-i tõttu välja. Aita natuke või tuleta meelde, see pole küll jah selle eelnõu sisu otseselt, aga mõnel määral ikkagi. Mis siis juhtub näiteks aastal 2025, kas see eelnõu võib oluliselt mõjutada ka riigi osa tasakaalu, kui näiteks Tallinna linn oma protsendi täis laenab? Kas meil võib sellega mingil hetkel probleeme tulla? Kui ei tule, siis on hästi, aga valgusta mind tsipake.

Aitäh! Kui vaadata seda analüüsi, mis selle arutelu juures oli, siis riigieelarvele suurt ohtu ei ole. See summa on rahaliselt niivõrd väike, mis võib selle laenukoormuse tõusuga tulla. Nagunii on arvestatud esimesse kahte aastasse sisse see, et kui keegi tahaks nii palju laenu võtta. Ja kas see pikendus on üks või kaks aastat – me oleme arvestanud, et 2028. aastal on kõik uuesti parlanksis. See summa ei ole selline, et viiks riigieelarve tasakaalust välja.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kas selle kohta, et 2027 jõuda just 65%-ni, on mingit sügavamat analüüsi olemas? Millele saab tugineda, et me 2027. aastal 65%-ni ka reaalselt jõuaksime?

Minu arvates on seadused täitmiseks. Täna me annamegi võimaluse, et ei pea 20%‑lise sammuga tagasi minema, vaid 5%‑lise sammuga. Me anname võimaluse, et järgmine volikogu koosseis teab seda tagasiminekut ja neil ei ole võimalik kuidagi sellest üle ega ümber minna. Rahandusministeerium jälgib väga selgelt (mul on siin endal laua peal tabel kõikide omavalitsuste kohta, see on nii pikk) kõiki suuremaid investeeringuid ja kõiki otsuseid, need lähevad Rahandusministeeriumi kaudu. Kellegi eelarve võib minna miinusesse, punasesse, ka enne, kui tal laenukoormus lakke läheb, on ju erinevad tingimused laenuvõtmiseks, see ei ole ainult eelarveline maht. Seda riski mina täna ei näe. Kui keegi varem oli selline, siis sealt hakati tagurpidi tagasi tulema, aga siiamaani on minu teadmise järgi kõik omavalitsused suutnud oma laene teenindada.

Mart Võrklaev, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei jõudnud päris alguseks teie ettekannet kuulama. Võib-olla sellest on räägitud. Te ütlesite, et te ise pakkusite selle muudatuse välja. 

Ma olin üks nendest.

Okei. Aga kui palju neid omavalitsusi on või kas keegi on ka pöördunud [teie poole] reaalselt, kes on ikkagi selle natuke rohkem kui poole aasta jooksul oma laenukoormuse nii kõrgele viinud? On see päris vajadus n‑ö põllult või on see selline ennetav meede, et nüüd anda signaal, et võtke julgelt laenu? Kuhupoole see rohkem kaldub?

Aitäh! Kalvi küsis sarnase küsimuse. Neid omavalitsusi on alla kümne, kellel see oht hetkeseisuga võiks tekkida. Aga me mitte keegi ei tea ju, milline on järgmisel aastal omavalitsuste eelarve. Eelarvet alles pannakse kokku ja see peab olema novembrikuu jooksul volikogudele üle antud, siis on esimest korda näha, milliseid investeeringuid üks, teine või kolmas omavalitsus järgmiseks aastaks planeerib. Sina pikaajalise omavalitsusjuhina oled, ma arvan, ka kogenud, et valimisaastateks püütakse ikkagi teatud investeeringute mahtu tavaliselt suurendada. Kehtiva seaduse järgi on võimalik ka järgmine aasta 80%-list laenukoormust tekitada. Selle eelnõu mõte on just see, et 2022, kui võimul võib olla järgmine valitsuskoalitsioon, ei peaks tekkima olukorda, kus 20% peab korraga laenukoormust tagasi tõmbama. Me oleme pikendanud kahe aasta võrra 80%-list koormust, pluss see, et iga aasta 5% kaupa laenukoormus väheneks, et maandada neid riske, mis võib-olla on nendel kuuel-seitsmel omavalitsusel, mida ma täna tabelist näen, kus olukord on piiripealne. Aga ma veel kord rõhutan, et me ei tea, kui palju investeeringuid tehti tänu sellele 135-miljonilisele toetusele, mis lisaeelarvest tuli. Teiseks, me ei tohiks tekitada ühelegi omavalitsusele olukorda, et kui meil on Euroopa Liidust võimalik teatud projektidele raha saada, siis ei ole võimekust kaasfinantseerimist ise juurde panna. Et maandada kõik need riskid ka 2022. aastaks, see on selle eelnõu eesmärk. See on sõna otseses mõttes mõeldud omavalitsuste riskide maandamiseks.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi proovin aru saada. Eelmine vastus minu küsimusele oli väga hea, aga see eeldab, et omavalitsusi juhitakse kuidagi vastutustundetult. Minu teada keegi ühtegi sellist plaani omavalitsuse juhtimiseks ei tee, et sattuda ühel hetkel seadusega vastuollu ega mitte suuta kohustusi täita.

Kas sellel eelnõul ei või praegu olla ka selline mõju? Näiteks omavalitsus, kellel on kitsas käes, peab planeerima tagasimaksmise niimoodi, et juba järgmisel ja ülejärgmisel aastal ta saaks selle asjaga ilusti hakkama. Aga see pikendus annab ju ka neile omavalitsustele n-ö teises vaates võimaluse valimistel hiilgavalt esineda. Selles mõttes, et see annab päris palju hingamisruumi just täpselt valimiste perioodiks. Ega sellel eelnõul juhuslikult see mõte taga ei ole, et saaks valimised suurema rahaga hästi ära teha ja kitsikusest välja pääseda?

Aitäh! Viimasele küsimusele vastan: ei ole. Aga kui ma õigesti tean, siis Türil on praegu koormus 50,68%, Paidel on 54,38% ehk nad on tegelikult riski piiri peal, kui vaadata kõiki komponente, mis laenukoormuseks vaja on. Ma julgen majandusinimesena öelda, et praegu on mõistlik investeeringuid teha lihtsal põhjusel: hinnad on head. Türil valmis – kui ma õigesti tean – spordihoone. Ka meil Jõgeva vallas projekteeritakse spordihoonet. Ma tean, et teil on seal üks väga hea vahesein, mida minnakse vaatama, helikindel lükatav vahesein. Aga selliseid investeeringuid tehaksegi nüüd, kuna see on majanduslikult mõttekas. Kui hea hinnaga saab teha, siis võetakse see laenukoormus ja ehitatakse valmis ning lõppkokkuvõttes on need piirkonna inimestele kasulikud otsused. Ühelt poolt me aitame ettevõtlust, toetame seda, et ehitussektor, ehitusmaterjale tootev sektor, kaubandussektor saab tööd selles piirkonnas, ja tööd saab ka teenindav personal, kui seal mingi ehitus käib. Teistpidi saavad tehtud need tööd, mis võivad olla planeeritud järgmiseks, ülejärgmiseks ja üleülejärgmiseks aastaks, need tehakse nüüd ära parema hinnaga. Ma olen siin saalis, ma arvan, kümmekond korda toonud näidet, et sajandi alguses taheti Tallinna–Tartu maanteed ehitama hakata 2 + 2-na. Paide ristini, Mäo ristini saab see varsti valmis, aga Tartu veel ootab pikisilmi. Täna saab ehitada kümme kilomeetrit [selle rahaga], millega oleks siis valmis ehitatud. Kui õigel ajal võtta laenu, siis kui majanduses on vaja tõuget, tuleb see otsus teha. Ma veel kord ütlen selle küsimuse kohta, et me ei ole kordagi mõelnud, et keegi seda võimalust kuritarvitaks. Ma loodan küll, et kõik omavalitsuste volikogud, kes lõpuks ikkagi neid otsuseid teevad (mitte vallavalitsused ega linnavalitsused), mõtlevad reaalselt ja majanduslikult, mitte ei tõmba hapnikku kinni. Need omavalitsused, kes tõmbavad hapnikku kinni, ma arvan, ei käi õiget teed, sest kunagi ei tea ette, mis mure või probleem võib mingil aastal tekkida ja siis on vaja vabu vahendeid.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma annan endale aru, et mu küsimus ei ole võib-olla täpselt selle muudatuse kohta, küll aga on see põhimõtteliselt finantside juhtimise kohta kohalikus omavalitsuses. Me teame, et toetusfondi kaudu rahastatakse eriti sotsiaalvaldkonnas üsna mitmeid tegevusi. See on väga kinnikirjutatud raha, selles mõttes, et kohalik omavalitsus täidab oma ülesandeid, aga teatud ülesannete täitmiseks on piiratud ressursid, nii nagu antud riigieelarve vahendid võimaldavad, näiteks asendushooldus, puuetega laste teenused ja neid asju on veel. Minu küsimus on teile kui pikaajalisele omavalitsuspoliitikule: kui palju see takistab tegelikult finantside juhtimist ja sotsiaalteenuste head korraldamist?

Aitäh, Signe! Jah, ma olen omavalitsuspoliitikas tänaseks 31 aastat olnud.

See on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt peaks olema tõesti nii, et on üks rida ja kogu lugu. Aga ma vaatan otsa Helmenile, kes on nagu ka sina selles valdkonnas väga pikalt töötanud ja kindlasti meist paljudele eeskujuks. Kahjuks ei ole kõikides omavalitsustes kindlasti see arusaam ühene, see sõltub volikogust ja volikogu koosseisust. Kuskil on sotsiaalne pool ja kindlasti pannakse sinna eelarvest vahendeid juurde, kuskil on haridus, kuskil on ettevõtlus. See sõltub väga suures osas koalitsioonist. Ma ei tea, kui palju neid omavalitsusi, kus üks nimekiri üksinda võimul on, peale Tallinna linna on. Enamasti ikka koalitsioonis lepitakse kokku. Kui anda raha täiesti vabaks, mida ma suuremas osas toetan, siis sinna peaks olema juurde kirjutatud see miinimum, millest allapoole ei tohiks teatud valdkondade asjad jääda. Otsustusõigus peaks kindlasti olema volikogul suurem, kui praegu seda riigieelarve vahenditega võimaldatakse, aga seal peaks teine pool juures olema, et need ja need teenused peavad olema omavalitsusel osutatud, ja seal peab olema selgelt ka miinimumsumma kas persooni kohta või kogu selle valdkonna kohta, mida peab omavalitsus võimaldama oma eelarvest. Muidu tekib selline olukord, et kui haridusvaldkonnast on tavaliselt üle 50% omavalitsuse oma, siis öeldakse, et paneme homme kõik need asjad kinni. Kui mõistlik see oleks? Vaevalt küll meie siin saalis seda toetaks.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väga hea, et te seda teemat puudutasite. Vaat kui sarnased küsimused on kolleeg Signe Riisalol ja minul. Mul on väga hea meel, et sellele küsimusele sai vastus öeldud. Kui te hakkasite seda eelnõu ette kandma, siis ma ehmatasin, kui te ütlesite, et tulemas on kohalikud valimised ja saab toredaid asju teha. Laenuraha ja pirrutuli, need saavad väga kiirelt läbi, aga pärast tuleb edasi elada. Kuid te hiljem selgitasite, et jah, see on selleks, et järgmised, kes saavad valituks, ei oleks nagu lõhkise küna ees, kui nad peavad väga kiirelt hakkama seda laenu vähendama. Ma võin teiega selles mõttes nõus olla. Aga mul on palve, et saatke mulle ka see nimekiri. Kuna küsimuse esitas Signe ära ja te väga põhjalikult vastasite, siis ma paluksin seda nimekirja.

Kui ma õigesti aru sain, siis omavalitsuste kaupa, kui palju laenukoormust on, jah?

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti lähevad meie omavalitsuste võlakoormuse arvestusse ka erasektoriga tehtavad koostööprojektid ehk nn PPP-projektid. Eriti uljalt on neid teinud meie pealinn. Kas teil on olemas ülevaade, kui palju Eestis tervikuna meie vallad-linnad on neid PPP-projekte teinud? Milline on nende üldisem mõju meie omavalitsuste laenukoormusele?

Kui ma vaatan Rahandusministeeriumi tabelit, siis näen, et neid on kasutatud suhteliselt vähe. Peale selle, et neid on kasutatud Tallinna koolide jaoks, on üks omavalitsus ehitanud endale väga korraliku ujumisbasseiniga lasteaia. Ülejäänutel omavalitsustel ma sellist märkust seal taga ei näe, et oleks tänases mõistes PPP-projekti kasutatud. Aga muidugi on veel omavalitsusi, kes on spordihooneid või -komplekse ehitanud. Kindlasti vaatavad mitmed omavalitsused sellise pilguga ringi. See on kõik suhteline, oluline on ju see, et isegi kui sa seda PPP-projektiga teed, finantsinstrumendi juures pead sa ikkagi jälgima seda, et sul on võimalik ka nn rendiraha maksta, ükskõik, kas me nimetame seda liisinguks, rendiks või laenuks, lõpuks seda raha tuleb ikkagi teenindada. Kõik need projektid on Rahandusministeeriumis arvestatud n-ö linnukesega seal juures. Päris nii ei ole, et kui on võimalik 80% laenu võtta, siis kõik omavalitsused saaksidki 80% laenu võtta. Ei saa, seal on erinevad tingimused ja võimalused. Ka laenu teenindamise võimekust ja tagasimakseid arvestatakse selle laenuvõtmise juures.

Mart Võrklaev, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te rääkisite siin hinge kinnitõmbamisest laenuga, siis muidugi see 80%, julgen mina öelda, on ka ikkagi juba hinge kinnitõmbamine. Olles elus mõne kohaliku omavalitsuse eelarve tegemise juures tõsiselt olnud, ma tean, et see piir on tegelikult 60% peal, kus enam ei ole võimalik lõpuks tulemi arvel laenu tagasi maksta, siis minnakse laenurattasse ja tagasimakseks on vaja laenu juurde võtta. Mina siin seda ohtu selles mõttes ikkagi näen, et valimiste aasta tuleb, võib võtta laenukoormuse täis ja võib samamoodi jääda järgmistele volikogu koosseisudele ikkagi kohustus hakata imekiirelt seda laenu tagasi maksma ja seda tuleb teha kas uue laenuga või siis nii, et omavahenditest investeeringuteks raha ei jää. Aga see selleks. Loodame, et omavalitsused on vastutustundlikud.

Aga minu küsimus. Te ütlesite, et hinnad on justkui odavamad, aga samal ajal on minu teada intressid oluliselt tõusnud. Kas te olete komisjonis arutanud, kuidas see mõjutab omavalitsuse pikaajalist finantsplaani, kui ta võtab praegu rohkem laenu, aga raha on palju kallim kui enne?

Aitäh! Kui majanduslikult arutleda, siis kindlasti on intress praegu väiksem kui ehitushinna langus. See on alati seotud riskiga. Ma ütlen, olles ise ka ühe ehitusettevõtte omanik, et ehitushinna langus on alati seotud riskiga. Sa ei tea kunagi, mis hind homme on. Tänane turuhind võib olla selline, homme materjali hinnad tõusevad ja sa oled miinuses. Hinna saad teada täpselt siis, kui ehitushange on läbi ja pakkumised on laua peal. Kui esimese kahe-kolme madalama pakkumise hinna vahe jääb 3%, 4% või 5% sisse, siis sa tead, et see hind on mõistlik. Kui vahe on üle 15%, siis riigihangete seaduse järgi on tellijal kohustus küsida potentsiaalselt töövõtjalt põhjendust, kuidas tal on võimalik nii odavalt pakkuda, kas ta jätab maksud maksmata või on lihtsalt bluffinud ja jätab alltöövõtjatele viimased arved maksmata. Nii et kehtiva seaduse järgi peaks tellija topelt maksma: kõigepealt peatöövõtjale ja pärast alltöövõtjatele ka veel otsa.

Ma veel korra püüan selgitada, et kehtiv seadus lubab sellist laenu võtta järgmise aasta lõpuni. Mitte ükski asi praegu seda ei keela. Meie parandusettepanek on see, et kui peaks olema omavalitsus, kes seda kuritarvitab, siis ei juhtuks nii, et 2022 peaksid nad 80% pealt 60% peale minema. Ma siin puldis seistes ütlen, et ma olen kindel, et ükski omavalitsus ei kuritarvita seda. Aga me ei saa kellegi hinge ega volikogu otsustesse kuidagi sekkuda, peale nende omavalitsuste, kus me ise volikogus oleme. Et riske maandada, ka kõige väiksemat riski, sellepärast olemegi tulnud rahanduskomisjonist selle parandusettepanekuga siia saali.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna siin saalis kõlanud küsimused peegeldavad ka seda, kas see ettepandud muudatus ikkagi kuidagi julgustab rohkem laenu võtma ja väiksemas tempos laenukoormust langetama, kui oleks toimunud olemasolevate seaduste kehtides, kas siis võiks küsida arvamust linnade ja valdade liidult või teistelt osapooltelt, kuidas nemad näevad, kas võlakoormuse vähendamise tempo ja see periood on mõistlikud, või on neil alternatiivseid ettepanekuid?

Aitäh! Selle eelnõu väljatöötamisel pöörduti ka linnade ja valdade liidu poole. Teatud omavalitsustes võibki Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimisel selline olukord tekkida. Aga me võime ju komisjoni nimel üle küsida, see on loomulik tegevus, mis on alati toimunud esimese ja teise lugemise ajal, osapoolte käest, keda see puudutab, me oleme alati arvamust küsinud. Meil, komisjoni liikmetel, kellelgi seda vajadust ei ole. Aga me peame olema vastutustundlikud. Kui me oleme teinud seaduse, mis on meie komisjoni kaudu siia saali tulnud, ja me näeme, et võib tekkida oht mõnele kohalikule omavalitsusele, siis me peame selle riski maandama. See on meie kui rahanduskomisjoni kohustus, sinuga koos.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmist! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma saan aru, et see otseselt tõepoolest ei puuduta seda eelnõu, aga siiski, ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde. Sina kui rahanduskomisjoni esimees ja riigimees, mis sa arvad, mis oleks juhtunud, kui olekski läinud niimoodi, et Isamaal oleks õnnestunud omal ajal põhiseadusesse kirjutada eelarve tasakaalu nõue? Kuidas see oleks suhestunud sellesse seadusesse, mida me siin praegu menetleme, ja ka sellesse seadusesse, mida me hakkame homme menetlema, ehk siis riigieelarvesse, kus asi on tasakaalust ikkagi valgusaastate kaugusel? Mis me oleksime selles olukorras ette võtnud?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei tea, kas sa olid sel ajal, kui need arutelud käisid, Riigikogu liige, mina kindlasti ei olnud, ma ei olnud siis üheski erakonnas. Inimesed õpivad kogu elu ja teevad vajaduse korral korrektiive. Kui eelmise kümnendi ajal oli majanduskriis, siis oli otsus, et kärbitakse. Tagantjärele me võime arutleda, kas see oli õige või vale otsus, aga me lõplikku vastust ei tea lihtsal põhjusel: me ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui me oleksime sel hetkel laenanud. Sel hetkel laenata ei olnudki võimalik, ka lihtsal põhjusel: me tahtsime ju eurotsooniga liituda ja kõik muud asjad olid seal ka. Täna on võimalused teised. Ei saa olla paavstimast paavstim. Kui kogu Euroopa Liit, isegi Saksamaa, kes on meile alati olnud eeskujuks oma eelarvepoolega, on laenukoormust suurendanud, siis Eestil väikse saarekesena kuidagi teistmoodi olla on, ma arvan, võimatu. Või on võimalik, alati on võimalik, aga kas see on mõistlik? Kui mina oma isikliku arvamuse ütlen, siis võiks majandust palju-palju rohkem turgutada. Viga on see, et eelnevates koosseisudes, olgu Riigikogus või valitsuses, ei julgetud natuke pikemalt ette mõelda ja investeeringute projekte ette valmistada. Investeeringud on ikkagi need, millega me saame majandust turgutada. Riigikogus saame jagada ainult seda raha, mis ettevõtlusest maksude kaudu tuleb. Ega kuskilt mujalt seda tavaliselt meil ei tule, peale veel Euroopa Liidu, aga see on ka maksumaksja raha, ühelt poolt meie, teiselt poolt Euroopa Liidu liikmesriikide maksumaksja oma.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austet eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti muutub pärast suurt vaidlust järgmine aasta pensioni teine sammas vabatahtlikuks. Kindlasti on inimesi, kes võtavad oma raha välja, maksavad maksud ja raha läheb ka tarbimisse. Kas te olete arvutanud, kas sellel kõigel on mõju ja milline on selle mõju omavalitsuste tulubaasile?

Õige vastus on see, et seda ei ole järgmise aasta riigieelarves (seda me küll hetkel ei aruta, homme hakkame arutama) ju arvestatud. Riigieelarve tuli Riigikokku enne seda, kui Riigikohus oli oma otsuse teinud. Hetkel on riigieelarves arvestatud ainult seda, et riigi sissemaksed teise sambasse on peatatud järgmise aasta 1. septembrini. Milline summa võetakse 1. septembril järgmisel aastal välja, mis saaks mõjutada järgmise aasta tulusid, on täna prognoosida, ma arvan, väga keeruline. Me teame, et pensionisambas on keskmiselt 6000 kopikatega ja 75%-l on 2000 või 3000 või veel vähem. See summa, mis välja võetakse, ei ole suur, ja see 20%, mis tulumaksu makstakse. Väike toetus kindlasti omavalitsustele eri piirkondades tuleb, aga see summa ei saa olla midagi suurt. Kui 2022. aastat arvestada, siis meil enamik omavalitsusi ei ela mitte ainult oma sissetulekust, nagu Tallinn, vaid ikkagi riik kompenseerib omavalitsustele saamata tulu. See tulumaksu tõus saab ainult üheks aastaks eelarvelist mõju omavalitsustele tekitada, pikemalt ta seda ei tekita.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Meil on eelmisest kriisist siiani kümne aastaga toimunud selline asi, mille nimi on kohalike omavalitsuste liitmine, või olgu see nimi siis mis tahes, eks, haldusreform või mitte. Eeldatavasti on ka edaspidi meil vaja mingid otsused teha järgmiste ja ülejärgmiste valimiste vahel, sest seda, mis selles eelmises muudatuses head ei olnud, tuleks korrigeerida. See ei ole selle teemaga küll otseselt seotud, aga laiemas mõttes siiski. Kas on ka mingit analüüsi, mis annaks praeguseks toimunud haldusreformi kontekstis hinnangu omavalitsuste finantsjuhtimisele? Me eeldasime, et kohalikud omavalitsused muutuvad tugevamaks, kompetentsemaks. Kuidas on selle vana reformi kontekstis finantsjuhtimine kohalikes omavalitsustes toimunud? Kas mingi vaheanalüüs on olemas? Meil tuleks hakata tegema vaheanalüüse, mis on tegelikult kohalikes omavalitsustes pärast eelmist haldusreformi juhtunud.

Aitäh! Sellist analüüsi minul ausalt öelda küll ei ole. Me võiks Rahandusministeeriumilt küsida, kas keegi on seda teinud. Kindlasti on finantsjuhtimine raamatupidamislikult paremaks läinud, tänu sellele juba, et Eestis on omavalitsustel sellised raamatupidamisprogrammid, et igal ajahetkel ka mina kui volikogu esimees tean, mis vallas toimub ja mis seis on. Eelarve juhtimine on tunduvalt paremaks läinud. Ühinemistel on kindlasti teemaks see, et ühinenud omavalitsused ei ole olnud kõik võrdsed, sama võimekusega, ma ei tea ühtegi sellist juhtu, võib-olla kuskil mõni on, aga ma ei tea. Kui ikkagi kolm, neli või viis omavalitsust ühinesid, siis kuskil oli finantsvõimekus parem, kuskil oli viletsam. Me märkame, et ümber linnade ühinenud omavalitsused on ikkagi kõik kolm aastat investeerinud suures mahus sellesse keskusesse. Aga samas on järgnevatel aastatel vaja seda tasakaalustada ülejäänute omavalitsuse piirides olevate asulate, külade ja piirkondadega, olgu siis hariduspoole pealt või sotsiaalpoole pealt. See analüüs tuleks kindlasti teha. Ma usun, et peale järgmisi kohalikke valimisi tekib nelja aasta jooksul see tasakaal, nii et on järele aidatud need piirkonnad, kus on olnud võib-olla mahajäämust, ja tugevdatud keskusi. Siis võib hakata rääkima järgmistest otsustest.

Ma loodan, et Riigikogu selles koosseisus ei hakata mingisugustest omavalitsuste sundühinemistest vms rääkima, sest praegu tuleks ikkagi ära lahendada see, et see keskkond, mis on ühinenud, saaks kuidagi ühte sammu käima hakata. Eri piirkondades räägitakse ju majandite kokkupanekust, mis tehti 1950. ja 1960. aastatel, aga siiamaani ei ole külad suutnud kokkuleppeid saavutada. Ma loodan küll, et omavalitsuste volikogud ja juhid teevad kõik selleks, et oma valda või linna võrdväärselt arendada ja tekitada seda ühtsuse tunnet. See on piirkonna jaoks kindlasti kõige olulisem. Eks tulemused ole aasta pärast kohalikel omavalitsustel näha, kas võimul olevad inimesed on seda tööd teinud hästi või halvasti.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik pidada kõnesid fraktsioonide nimel. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on see võimalus omavalitsuste jaoks ja inimeste jaoks väga oluline, mis me selles kriisis oleme neile andnud: võtta laenu, teha rohkem investeeringuid. Tõesti, olukord on selline, et tööd kipub mõnes piirkonnas väheks jääma, seda nii ehituses kui ka muudes valdkondades. See võimalus, mis me omavalitsustele oleme andnud, on väga hea, see annab natukene hingamisruumi.

Kui me mõtleme omavalitsuste peale, siis mina julgen öelda, et need 79 omavalitsust, mis Eestis on, on küllaltki hästi ja vastutustundlikult juhitud, seda eelkõige selles, mis puudutab finantsjuhtimise poolt. Ma ei ole märganud ega ole ka kuulnud, et kuskil omavalitsuses oleks probleeme sellega, et võetakse kohustusi, millega ei suudeta hakkama saada. Jah, kui me meenutame ja vaatame ajas tagasi, siis neid juhtumeid on olnud küll ja küll, mida kaugemale ajas tagasi minna, seda rohkem on neid olnud. Aga vahepealse aja jooksul on tegelikult nii Rahandusministeerium kui ka Riigikogu parandanud seadusi ja oma käitumist. Ma julgen küll öelda, olles ise ka olnud omavalitsuse juht ja olles ka omavalitsuse volikogu liige, et finantsjuhtimisel peetakse küllaltki hästi reeglitest kinni.

Kui me vaatame tänast olukorda, et jah, omavalitsustel lubatakse võtta laenu kuni 80%-ni põhitegevuse tuludest, siis ma ei saa aru, kust tuleb see arvamus või kust tuleb see info – ja ma tegelikult, olgem ausad, ei kuulnud ka seda probleemipüstitust –, et omavalitsused ei kavatse seda laenu tagasi maksta või ei suuda seda tagasi maksta. Mina olen olnud päris mitme arutelu juures, kus me oleme vaadanud sellise omavalitsuse rahanduspoliitikat, millel on probleem, et laenukoormus on selle lubatud, tavapärase maksimumi juures. Tõesti, see kriisimeede on andnud sellele omavalitsusele leevendust ja nende asjadega on hästi hakkama saadud. Kõigis nendes aruteludes, vahet ei ole, kas see on opositsioon või koalitsioon, vahet ei ole, kas see on töötaja või poliitik, on kõik väga selgelt endale aru andnud, et võetud kohustused tuleb ka täita ja nende kohustustega tuleb jõuda tavapärasesse rütmi või n-ö kriisieelsesse olukorda, mis peaks pärast aastat 2022 jätkuma. See tähendab, et kogu plaan tehakse vastutustundlikult. Ühesõnaga, ilma selle praegu siin arutlusel oleva eelnõuta on võimeline nii see omavalitsus kui, ma arvan, ka väga paljud teised omavalitsused on võimelised väga hästi oma võetud kohustustega toime tulema.

Seepärast on keeruline aru saada, miks meil seda eelnõu siiski vaja on. Ma arvan, et me ei pea siin silmas pidama neid omavalitsusi, kellel laenukohustused väga madalad on, sest neil ei ole mingit probleemi. Vaatasin Tartu valla ümbruse kaarti. Kastre vallal oli ainult mingisugune 6% laenukohustusi. Neil omavalitsustel pole mingit probleemi. Pigem on see eelnõu vajalik ainult neile omavalitsustele, kelle laenukoormus maksimumi lähedal on.

Palun aega juurde!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Mina julgen küll öelda – võib-olla on põhjus minu rikutus –, et kui ma vaatan neid omavalitsusi, siis näen, et neil on üks ühine joon: seal on ühe erakonna inimesed koalitsioonis võimu teostamas. Kas see küsimus ei ole kuidagi siia peidetud? Me tegelikult anname jah neile omavalitsustele hingamisruumi, aga kui päris aus olla, siis me anname võimaluse lihtsalt kohalike omavalitsuste valimised hästi ära teha. Muidu peaks seal kõike tagasi tõmbama ja ennast reeglitega sobitama, aga nüüd tekib võimalus valimiste eel kulutada, mõistlikult ning võib-olla isegi mittemõistlikult kulutada. Ja võib tekkida hoopis vastupidine efekt, nii et kui pärast valimisi võib-olla teised osapooled võimuliidu moodustavad, siis neil võib raske olla. Ma arvan, et siin on see tulemus võimalik ühtpidi ja on tegelikult võimalik ka teistpidi. Mul on tunne, et seda n-ö teistpidi võimalust ei ole selle eelnõu puhul piisavalt analüüsitud ja hinnatud. On kriisiaeg, me ei tea, mida teeb majandus, milline on majanduskasv, millised on kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumise numbrid. Ma olen vaadanud, muide, nendesamade omavalitsuste, keda see eelnõu puudutab, järgmise aasta eelarveprognoose või eelarvestrateegiaid. Neil on küllaltki, ma julgen öelda, optimistlikud tulumaksu laekumise prognoosid. Ma arvan, et see eelnõu aitab jälle natukene kaasa sellele, et valimistele vastu liikuda, aga tegelikult me peaksime ikkagi olema vastutustundlikud. Ärme anname neid võimalusi, et sellises kriisiolukorras omavalitsused raskesse olukorda satuksid. Mina kutsun küll üles, et kui tuleb teine lugemine, siis rahanduskomisjon võiks selle pilguga analüüsida ja vaadata seda eelnõu, et võib just vastupidine olukord tekkida: antakse võimalus valimisteks ilusad kulutused, ilusad investeeringud teha ja pärast valimisi on selle punkti või muudatuse tõttu neil omavalitsustel palju raskem olukord. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 282 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 1. detsembri kell 17.15.

Head kolleegid! Istungi lõpuni on jäänud aega kaheksa minutit ja suure tõenäosusega me üheksandat päevakorrapunkti ei jõua ära menetleda. On vist nii? Kas soovite pikemalt rääkida? Võtan juhataja vaheaja 10 minutit, head kolleegid, ja sellega on tänane istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!