Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 8. töönädala teisipäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soov üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!  

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 85 Riigikogu liiget, puudub kuusteist.


1. 10:02 Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE) teine lugemine

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 240 SE teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Valdo Randpere!

10:03 Valdo Randpere

Tere hommikust, head kolleegid! Kuulete ikka mind või? Ei kuule. (Juhataja helistab kella.) Ma mõtlesin korraks, et äkki on mikrofonid liiga vaikseks keeratud.

Olen teie ees järjekordselt väga hea eelnõuga. Eelnõu pealkiri on "Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse teiseks lugemiseks seletuskiri". See oli esimesel lugemisel, tähendab, eelnõu, algatati 14. septembril ja esimene lugemine toimus 14. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 28. oktoober kell 17.15 ja ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud. Juhtivkomisjon tegi järgmised otsused, konsensuslikult. 9. novembri istungil otsustasime teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks k.a 17. novembril, kinnitada eelnõu tekst ja seletuskiri teiseks lugemiseks ning tehti ettepanek panna eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Kui teil küsimusi ei ole, siis võime vist hääletamise juurde minna.

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. (V. Randpere: "Aitäh!") Kas Riigikogu liikmed soovivad avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 240 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud, seadus on vastu võetud.


2. 10:07 Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE) teine lugemine

10:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Keit Pentus-Rosimannuse.

10:07 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on nüüd seaduseelnõu 218 teisel lugemisel. Esimese lugemise me lõpetasime komplikatsioonideta siin 14. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut esitada ei soovinud, sestap on eelnõu uuesti teie ees. Ja võib-olla lihtsalt taustainfoks, et kuna tegu on kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise ratifitseerimise eelnõuga, siis praeguseks juba on Eesti lõpetanud kahepoolsete investeeringute kaitse lepingust lepinguid Tšehhiga, Itaaliaga, Taaniga ja Poolaga. Ülejäänusid puudutab teie ees olev eelnõu. Väliskomisjon tuleb teie ette ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja läbi viia lõpphääletus. Aitäh!

10:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

10:08 Kalvi Kõva

Aitäh! Meil on siin juba tänasel päeval teine päevakorrapunkt, kus me räägime investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu lõpetamise kohta. Kas te komisjonis, kui te arutasite, kas teil oli ka jutuks see, et ma saan aru, et need on formaalselt lepingud, aga kas päriselus ka on viimasel aastal siis see tendents, et Eestiga soovitakse investeerimislepinguid lõpetada? Kas see poliitiline olukord täna on selle tinginud? Kas te seda arutasite?

10:09 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea kolleeg! See on väga oluline küsimus. Väliskomisjon on arutanud erinevate välisinvesteeringute Eestisse meelitamise, Eestis hoidmise seisu korduvalt. Selle eelnõu puhul tuleb öelda, et see eelnõu ei puuduta seda muret või probleemi, kuivõrd tegu on nende kahepoolsete investeerimislepingutega, mis reeglina on sõlmitud enne ühe või teise riigi kuulumist Euroopa Liitu ja mis siis ei ole enam vajalik, kuna meid, meie omavahelist toimetamist reguleerib Euroopa õigus. Aga see kindlasti on väga oluline küsimus ja üldiselt tuleb öelda, et Eesti ettevõtjad teevad väga head tööd selleks, et ise investeerida väljapoole, ja Eestis tehakse väga head tööd selle nimel, et Eestisse investeeringuid meelitada. Nii et usun, et selleks saavad ka parlamendiliikmed oma panuse anda.

10:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

10:10 Valdo Randpere

Aitäh! Ma nüüd osaliselt aitan natukene Kalvit ka veel. See Rootsi leping, mida me just äsja siin hääletasime, et see oli kõigepealt vaja ka ära muuta, sellepärast et kui me seda muutnud ei oleks, siis ta oleks kehtinud 20 aastat veel peale lõpetamist. Nüüd me oleme ta ära muutnud ja lõpetanud. Aga Keidule küsimus. Et sa ei nimetanud Rootsi lepingut oma loetelus. Kas sellepärast, et sa ei pannud tähele, et me just hääletasime, või sellepärast, et see ei ole veel jõustunud? Aitäh!

10:10 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea kolleeg Randpere! Sina kui jurist kindlasti tead, et leping ei ole jõustunud, seetõttu oleks seda väga keeruline olnud siin ka nimetada. Väga terane tähelepanek, ootan sarnaseid tähelepanekuid edaspidi ka komisjonis. Aitäh!

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 218 SE lõpphääletus. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.


3. 10:13 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) teine lugemine

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 253 SE teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri!

10:14 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 9. novembri sotsiaalkomisjoni istungil riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Kohale olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad ja sellele eelnõule ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu fraktsioonide poolt ega liikmete poolt ei laekunud. Küll tegi siia eelnõusse omalt poolt muudatusettepaneku Sotsiaalministeerium. See puudutab eelkõige seda, et enamik muudatusi on tehtud lähtuvalt sellest, et 2018. aastal, kui võeti vastu pensioniiga muutvad ja paindlikuma pensioni tuvastatavad sätted, eelnõu 613 SE, kes eelmisest koosseisust mäletab, see on siis 2018, ja jäid sinna sisse, seadusesse sisse viitevead. See peatub eelkõige neljal olulisel teemal, see on pensionikalkulaator, pensioniea teavitamine, paindliku pensioniea arvutamine, suurendamise, vähendamise kordaja rakendamine ja nii Eestist kui ka välisriigist pensioni saava isiku puhul pensioni maksustamise korra täpsustamine. Ja need redaktsioonilised muudatusettepanekuid sai ka siia ühe muudatusettepanekuna sisse hääletatud. See oli komisjoni konsensuslik otsus. Komisjoni liikmetel ühtegi küsimust ei olnud ja otsustati järgnevalt: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril ehk täna ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

10:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

10:16 Kalvi Kõva

Aitüma, hea, Tõnis. See on kindlasti hea, et pension tõuseb. Mitte ühtegi paha sõna selle peale, kiitus ja au. Aga ma saan aru, et see ei ole niivõrd selle eelnõu teema, aga kas te selle eelnõu raames komisjonis arutasite ka seda, et keskmine pension võiks olla maksuvaba, mis ju annaks kindlasti neile inimestele, kes keskmist pensioni saavad, seda nii talle pensionitõusu rohkem kätte, sest tänasel päeval maksutulumaksu tõttu ta ta ju ikkagi mõnevõrra seda raha kaotab. Kas te selle eelnõu raames ka seda punkti arutasite?

10:16 Tõnis Mölder

Aitäh! See, mis puudutab esimese ja teise lugemise vahel olnud komisjonis arutelu, siis tõepoolest, seda teemat me ei käsitlenud. Aga värskendades natukene oma mälu, siis minu meelest me seda teemat puudutasime esimesel lugemisel. Ja siis tõepoolest Vabariigi Valitsuse esindaja sotsiaalminister Tanel Kiik tõi selle välja, et Vabariigi Valitsuse laual olid siis piltlikult öeldes kaks varianti: minna tõstma pensionit nii nagu on täna tehtud, circa 20 eurot keskmiselt kõigile, või siis liikuma ikkagi selles suunas, et keskmine pension saaks maksuvabaks. Ja tõepoolest, Vabariigi Valitsus võttis vastu otsuse minna tõstma pensionit ja eelkõige see põhjendus oli see, et täna on jätkuvalt väga palju neid inimesi, kuskil circa 60000, kes saavad alla 500 euro pensioni, ja nendele jääb see keskmiselt 20 eurot puhtalt kätte. Nii et eelkõige valitsuse otsusest lähtuvalt kalkuleerides erinevaid variante tuli lauale see, et otsustati siis just nimelt minna toetama neid kõige väiksema pensioni saajaid, sealhulgas ka rahvapensioni saajaid. Rahvapension tõuseb, kui mu mälu mind ei peta, 30 eurot järgmise aasta 1. aprillist.

10:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

10:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaatame neid parandusettepanekuid ja ehk sa selgitad. Number 7 ja 8 on § 24 lõike 11 punktis 11 ja asendatakse sõna "üks" arvuga 1,5 ja järgmises "kolm" 3,5-ga. Ehk räägiks lahti, mis asjad need on, me ei näe siin seletuskirjas seda selgitust.

10:18 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, et minu meelest see, millele teie viitate, ma võin muidugi eksida, me ka komisjonis nii täpselt ja põhjalikult ei arutanud, sest Sotsiaalministeeriumi esindaja tegi meile sellest asja ülevaate, aga see peaks olema see punkt, mis muudab ära selle viite selles kohas, mis puudutab just nimelt paindlikku pensioni arvutamist ning suurendava-vähendava kordaja rakendamist. See peaks olema see viide. Aitäh!

10:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

10:19 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkaksin seda küsimust, mida küsis Kalvi Kõva ja mille kohta te ütlesite, et teie komisjon seda ei käsitlenud. Aga rahanduskomisjon käsitles pensionide tulumaksuvabastuse teemat küll. Ja siis ma kuulsin, kui ma nüüd õieti mäletan, komisjoni esimees võib parandada, aga komisjoni esimees ütles, et selle te sisseviimine on infotehnoloogilise rakenduse taga, ee see on maru keeruline neid programme teha. Ma tuletan meelde, et e-maksuamet tehti 20 aastat tagasi juba ja töötab tänaseni samas heas funktsionaalsuses. Kas see informatsioon on õige, et infotehnoloogiliste rakenduste tegemise taga on selle pensioni tulumaksuvabastuse sisseviimine? Ja kas teie komisjon ka ikkagi sisuliselt kavatseb seda küsimust käsitleda lähiajal?

10:20 Tõnis Mölder

Kõigepealt täpsustuseks küsijale: minu väide oli see, et me esimese ja teise lugemise vahel ei käsitlenud seda teemat. Küll me käsitlesime seda teemat esimesel lugemisel ja siis tõepoolest komisjonis arutasime seda. Nii nagu ma ütlesin, mina tõin välja selle poliitilise otsuse, mis siis oli valitsuse laua peal. Jah, tõepoolest, ka laua peal oli see mure tekitav koht või miinusmärk, et IT-tehniliselt võib-olla ei ole võimalik seda kohe 1. aprillist rakendada. Sellise muudatuse sisseviimine võib võtta aega nõuda lisaressursse, aga ma arvan, et see ei olnud argument, mille taha see jäi. Siin olid ikkagi väga selgelt kaks otsust kaalukausil ja valitsus välis ühe. Nii et komisjon on seda arutanud, sotsiaalkomisjon, ja mul on hea meel, et ka rahanduskomisjon on seda arutanud.

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:21 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja. Palun täpsustage, te vist eksisite, et kõik saavad 20 eurot pensionitõusu. Palju sealt inimesed kätte saavad ja kui te viitasite nendele, kes saavad pensioni alla 500, siis te jätsite märkimata seda, et kui te oleksite keskmise pensioni vabastanud või mitte nöökinud töötavaid pensionäre, siis ka nende pension oleks tegelikult olnud suurem kui see 20 miinus pensionitõusu.

10:21 Tõnis Mölder

Nüüd me läheme nende arutelude juurde, mida tegelikult komisjonis ei olnud. Ma võiksin öelda, et komisjon neid küsimusi ei arutanud, aga ma ikka vastan. Üritame vastata sisuliselt. Mina jõuan ikkagi jätkuvalt sinna, et minu meelest tuleb seda valitsust kiita. Kiita selle eest, et kaks aastat järjest on tõstetud erakorraliselt pensione. Ma arvan, et see on päris märgiline samm, et teil on kindlasti oluliselt pikem poliitikusaaž kui minul ja teil on kindlasti kogemus, teil on ka valitsuse, Vabariigi Valitsuse vastutuse kogemust ja te teate väga hästi, et eelarve läbirääkimistel on erinevaid teemasid laual ja pahatihti on olnud valitsusi, kes ei ole pensione tõstnud erakorraliselt, on läinud ainult indekseerimise teed, nii et ma arvan küll ei tasu siin kuidagi ette heita sellele Vabariigi Valitsusele seda, et mindi pensione tõstma erakorraliselt. Ma arvan, et selle eest tuleks neid kiita ja kiita just nimelt selle eest, et seda tehakse järjepidevalt.

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

10:22 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täpsustan ühe varasema küsimuse peale, et need koefitsiendid 1 ja 3, mis asendatakse 1,5 ja 3,5-ga, ei ole mitte pensionide edasilükkamine, vaid laste arvu või laste eest saadavate aastate tõus. Aga mina küsiksin siin väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise kohta. Siin Sotsiaalkindlustusamet saab õiguse pensioniregistri pidajalt saada infot nii summade kui pensionikonto omaniku andmete kohta. Mis selle muudatuse eesmärk on, et soovitakse inimesi seda tulevast pensioni hakata prognoosima, talle näitama või juba saadavat pensioni näitama? Ja miks seda teeb Sotsiaalkindlustusamet, mitte pensioniregister. Kuidas selle otsuseni on jõutud, et see info niipidi liigub ja nemad vastutavad info avaldamise eest?

10:23 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et see oli üks väga hea küsimus ja väga sisuline küsimus. Tõepoolest, komisjonis me neid teemasid ei arutanud, aga minu meelest see vastus on vist see, et sellega täiendatakse tõepoolest pensionikalkulaatorit, et seal seda infot jagada just nimelt nii teise kui ka kolmanda pensionisamba kohta.

10:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

10:23 Raimond Kaljulaid

Tervist, austatud Tõnis Mölder! Te ütlesite, et valitsuse laual oli kaks varianti. Selline info on komisjonil, et kas siis tõsta pensione või maksuvabastust. Aga kas teie oskaksite täpsustada seda, kuidas need sinna valitsuse lauale need ettepanekud jõuavad. Kas see mitte ei ole nii, et seesama minister, kes puges sinna selle taha, et seal laual olid ainult kaks varianti, kas tema ise ei peaks viima neid ettepanekuid sinna valitsuse lauale ja miks ta siis ei viinud esiteks suuremat pensionitõusu lubadust, nagu oli enne valimisi lubatud, ja miks ta ei viinud sinna siis seda tulumaksuvabastuse lubadust ja ei nõudnud kõigi nende elluviimist? Aitäh teile!

10:24 Tõnis Mölder

Aitäh! Lühike vastus on see, et Riigikogu sotsiaalkomisjon ei arutanud seda teemat. Võiks panna punkti, aga ei pane, vastan sisulisemalt. Ma arvan, et meie komisjonis just nimelt sotsiaalminister Tanel Kiik viitas sellele, et tema viis Vabariigi Valitsuse laua taha tõepoolest kõik need võimalused, mida on võimalik järgmine aasta pensionidega teha: nii maksuvabastus keskmisele pensionile, nii erakorraline pensionitõus. Aga ma jätkuvalt viitan sellele, et võtame nüüd siis selle reaalse majandussituatsiooni ette. Ega järgmisel aastal läbi indekseerimise keskmine pension ei tõuseks. See realiteet on täna null, tuleb arvestada, et me ei ole selles majandussituatsioonis, kus me olime võib-olla aasta-poolteist tagasi, enne Riigikogu valimisi. Ma arvan, jätkuvalt, jätkuvalt ma ütlen, see ei ole komisjoni arvamus, see on minu isiklik arvamus. Mina kiidaksin seda valitsust ja kiidaksin just nimelt selle eest, et ta on kaks aastat järjest erakorraliselt pensione tõstetud. Kui eelmisel aastal 1. aprillil tõsteti pensione keskeltläbi 45 eurot, erakorraline pensionitõus, pluss indekseerimine, sellel aastal erakorraline tõus, kokku 65 eurot. Ma arvan, et see on päris märgiline tõus ja tegelikult ega ma ei taha nagu selles mõttes kellelegi midagi ette heita, kõik need küsimused on õigustatud. Ega seal Vabariigi Valitsuse laua taga ongi 15 ministri, igal ministril oma vastutusvaldkond, igaüks veab seda tekiotsa enda poole, aga ma arvan, et sotsiaalminister on eelarve läbirääkimistelt tulnud välja küll väga tugeva hindega. Aitäh! 

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

10:26 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuna meie oleme teiega koos sotsiaalkomisjonis, meil on andmed ja numbrid kõik teada, siin saalis ei ole inimesed, kes võib-olla kõike seda teemat ka valdavad. Järsku sa lihtsalt numbritena ütleksid. Selle sa tõid juba välja, et inimesi, kelle pension on alla 500 euro, on circa 60 000. Esimesel arutelul me rääkisime ka neid inimesi, keda siis puudutab selle rahvapensioni tõus 30 eurot, et mis see number võiks olla ja palju selle seaduseelnõuga üldse inimesi, keda see puudutab. Siis tekiks nagu see ülevaade, et nii palju inimesi on pensionisaajaid, nii palju on alla 500-eurose pensioni saajaid ja nii palju on siis selle baasosa tõusuga, kus rahvapension tõuseb. Aitäh!

10:27 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma võiks vastata hea kolleeg Helmen Kütile seda, et kindlasti oleks võinud ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis neid küsimusi küsida ja käsitleda ja siis ma ka oleksin saanud siit sellest protokollist ette lugeda. Aga no räägime nendest numbritest, mis on minu mälus ja minu peas. Veel kord, suurusjärgud. Meil on Eestis 300 000 pensionäri. Nii nagu ma ütlesin, circa 60 000 on neid, kes saavad alla 500 euro pensioni, ja ülejäänud osa neid, kes saavad üle 500 euro pensioni. Ja tõepoolest nendel läheb maksustamise alla see osa, mis jääb 500 eurost üle. Nüüd see number, mis puudutab rahvapensionisaajaid. Ei hakka isegi valetama ega bluffima, ei tea peast seda numbrit. Kui ma ei eksi, oli see kuskil paartuhat inimest, aga ma võin eksida. Nii et ma ei hakka pigem bluffima.  Aitäh!

10:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

10:28 Liina Kersna

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma nüüd küsin küll midagi, mida me tõesti sotsiaalkomisjonis ka arutasime, aga täpselt samal eesmärgil nagu Helmen Küttki. Et ka kolleegid kuuleksid et kas te saaksite palun tuua välja, kui palju vähem elab suhtelises vaesuses pensionäre pärast selle eelnõu rakendamist?

10:28 Tõnis Mölder

Aitäh! Täpsustuseks ka teile,  hea Liina Kersna, et esimese ja teise lugemise vahel me neid teemasid ei arutanud. See arutelu toimus kõik esimesel lugemisel, aga kui ma ei eksi, siis see kordaja oli vist 1%, mis läheb alla ühe juures, vist, kui ma ei eksi, 1,3 või üks.

10:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

10:28 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Mölder, see on muljet avaldav, kuidas te teete kohati järgi Jüri Ratase häält, stiili ja kasutate isegi tema kõne parasiite. Eriti õudne oli see siis, kui vastasite kolleeg Urmasele teemal erakorraline pensionitõus. Te ütlesite, et pahatihti on nii, et on olnud valitsusi, kes ei tõsta erakorraliselt pensioni. Rääkige, mis see teie arusaamine pensionisüsteemist on? Millest sõltub pensioni suurus ja mille poolest on ta üks erakorraline asi?

10:29 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma vahepeal, kui te küsisite, te ei pannud tähele, võtsin korra maski eest ära, näitamaks teile, et  tõepoolest siin puldis olen mina, ei ole peaminister Jüri Ratas. Et veenduda, et olla kindlad. Aga tulles teie küsimuse juurde tagasi, siis jälle lühike vastus on see, et sotsiaalkomisjon seda ei arutanud, aga ma räägin teile oma lühida arvamuse siia juurde ära. Vaadake, ega midagi ei ole salata, Eesti pension ja keskmine pension, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, ei ole eesrinnas, pigem tagumises otsas ja ma arvan, et igal valitsusel võiks olla ja peaks olema prioriteet viia seda Eesti keskmist pensioni sinnamaale, et see oleks võrreldav teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Selleks on kaks võimalust. Üks võimalus on teha seda läbi indekseerimise, teine võimalus on see, et turgutada selle baasosa tõstmist just nimelt läbi eelarve. Ma arvan, härra Ligi, te olete olnud ka ise jätkuvalt minister erinevates valitsustes, ma arvan, et väga hea minister, ma tahaksin teid isegi selle eest kiita. Aga tõepoolest, nende valitsuste puhul, kus teie olete olnud minister, iga kord ei ole nende valitsuste prioriteet olnud see, et tõsta pensione. Ja ma arvan, et ei tasuks halvustada neid valitsusi, kelle prioriteet see on olnud. Nii et igatahes, mina arvan jätkuvalt – veel kord, ma ütlen, see on minu isiklik arvamus – mina arvan, et seda valitsust tuleks kiita selle eest, et pensione tõstetakse, tõstetakse erakorraliselt. Sest tõepoolest, läbi indekseerimise jääks meie pension paigale järgmisel aastal ja me ei liiguks järele Euroopa Liidu keskmike riikide hulka.

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

10:31 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud ettekandja! Te siin märkisite eelmiste valitsuste tegevusi, ma tuletan teile meelde, et aastatel 2005–2007, kui valitsuses oli Reformierakond ja Rahvaliit ja Keskerakond, tõusis pension erakorraliselt ligi 40%. Te olete enda propagandakanalites neid numbreid kasutanud. Nüüd te räägite, et kahe aastaga tõusis 65 eurot. Aga pange samasse mõõtkavasse, palju see protsentuaalselt siis praegu kahe aastaga on, võrreldes sellega, kui 2005–2007 kahe aastaga tõusis 40%. Pange samasse mõõtkavasse. Kui palju ta protsentuaalselt kahe aastaga tõuseb nüüd ja palju ta protsentuaalselt tõusis aastatel 2005–2007?

10:32 Tõnis Mölder

Aitäh, härra Sõerd! Veel kord: lühike vastus on, et Riigikogu sotsiaalkomisjon seda ei arutanud. Aga ma vastan teile. Kõigepealt ma tahan teid kiita selle eest, et te loete Kesknädalat ja teisi toredaid väljaandeid ja et te jälgite Keskerakonna tegemisi. Selle eest kiitus teile. Ja ma arvan, et see, et te tegelikult ka oma tegemistes tõite välja selle, kui valitsuse moodustasid veel sellised erakonnad nagu Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit – kas te panete tähele, kogu aeg käib läbi üks erakonna nimi, kes tegeleb pensionidega ja erakorralise pensionitõusuga? Jah, kes ütleb Rahvaliit, kes mõtleb Keskerakonda, eks siin igaüks saab arvutada ja mõelda selles osas.

Aga mina tahaks lihtsalt öelda seda, et tõepoolest erinevatel valitsustel on olnud erinevad prioriteedid ja selle eest ei tasu ühtegi valitsust n-ö hurjutada. Ma arvan, pigem kiita, sest pensionäride eest tuleb seista. Ja veel kord: kui see teie küsimus oli see, siis, kui ma ei eksi, eelmine aasta 1. aprillil toimunud pensionitõus keskeltläbi 45 eurot, pannes ükskõik millisesse vääringusse, on see kroonid või eurod, no me võime dollarites arvutada, ma arvan, et see oli üks Eesti ajaloo suurimaid pensionitõuse ja jätkuvalt. Mina isiklikult tahaksin küll valitsust selle eest kiita.

10:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

10:33 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te just mainisite seda, et kogu selle pensioni tõstmise eesmärk on jõuda Euroopa keskmisele järgi. Öelge, mis see keskmine numbrites on, kuhu me järgi hakkame jõudma ja mis see kava siis on, et kui palju igal aastal tõusma peaks ja mis aastaks me sinna järgi jõuame? Aitäh!

10:33 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ütlen veel kord, ega seda tempot saab valida ikka vastavalt majanduskeskkonnale. Ega me ju keegi ei osanud kuskil aasta-poolteist tagasi ette ennustada, et COVID-i viirus lööb nii tugevalt kogu maailmasse sisse ja mõjutab tegelikult nii palju majandusseisu. Nii nagu ma ütlesin ka teistele kolleegidele siin, kui nad küsisid, ega siis veel kord, pensione on võimalik tõsta kahte moodi, üks on baasosa tõstmine, mis puudutab kõiki pensionäre, teine indekseerimine, mis mõjutab ka kõiki pensionäre, mõndasid vähem, mõndasid rohkem, sõltuvad arvutuskäigust. Ma arvan, et kui me sellises graafikus liiguksime, siis me tegelikult, kui aasta-aastalt tõsta pensione, nii baasosa kui ka läbi indekseerimise, lootes tõepoolest, et majanduskeskkond paraneb, noh, ma, siiralt loodan, et see võiks juhtuda lähiaastatel, lähiaastakümnel. Aga mis on see konkreetne tähtaeg, aastaarv number, ma arvan, et seda ei saa täna prognoosida. Siin on liiga palju muutujaid.

10:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

10:35 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Kõigepealt, hea ettekandja, siin oli enne kolleegil küsimus, kui palju see suhtelise vaesuse määr väheneb. Ma lihtsalt juhin teie tähelepanu, seal taga on sellised riiulid, sealt saab võtta eelnõu seletuskirja ja seal on see kohe esimesel leheküljel, teise lõigu lõpus on kirjas, 1,2% väheneb. (T. Mölder: "No näed, ma ütlesin 1,3.") Ja see on see tulemus, mis on. Sellepärast ma ütlengi, et see pensionitõus on küll hea, aga peaks olema palju suurem. Ja maksma läheb ta teil tegelikult vähem, kui võib-olla mõnede Keskerakonna sponsoritega seotud ettevõtjatele, arendajatele laenu antakse riigi raha eest. Aga ma tulen tagasi selle juurde, mis te enne rääkisite. Ütlesite, et minister viis ettepaneku, aga siis teised kolleegid, kes tõmbasid tekki enda poole, nagu selle ettepaneku lükkasid sealt laualt maha. Kas sa täpsustaksid, kes need teised kolleegid olid, kes selle ministri ettepaneku tagasi lükkasid, kas see oli Jüri Ratas, kas see oli Mailis Reps, kas see oli Taavi Aas, oli see Jaak Aab või mõni muu valitsuse liige? Aitäh teile!

10:36 Tõnis Mölder

Aitäh! Mulle tundub, et teil on kõik asjad segamini nagu puder ja kapsad. Kõigepealt tuleme nüüd selle alguse juurde tagasi. Te tõite siia mängu KredExi. Ma ei tea, me tegeleme täna riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja selle aruteluga teisel lugemisel. Meil ikkagi Riigikogu sotsiaalkomisjonis tegeletakse teemadega sisuliselt, arutelu on viisakas, sisuline, intelligentne, me ei tegele nende teemadega, mis ei ole üldjoontes meie komisjoni raames. Ja ma tõepoolest ei oska teile kommenteerida neid teemasid, mis on valitsuse hingeelu, mis on võib-olla mõne Eesti ettevõtte või siis krediidiasutuse hingeelu. Need on väga olulised teemad kindlasti, aga veel kord, need ei ole Riigikogu sotsiaalkomisjoni pädevuses. Me tegeleme ikkagi oma valdkonna teemadega. Ja ma arvan, ma soovitan teilgi tulla näiteks kuulama mõnda Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungit., Näiteks täna on väga põnev teema. Me räägime haigekassast ja haigekassa rahastamisest ja tulevikuperspektiivist. Ma arvan, väga oluline teema ja see puudutab ka väga palju maksupoliitikat. Nii et ma väga hea meelega kutsun teid osalema meie komisjoni töös ja ka teie arvamust kuulama selles osas, sest tõepoolest see debatt on väga oluline. Aitäh!

10:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut.

10:37 Riina Sikkut

Aitäh! Ma jätkan eelmise küsimuse teemal. Tõesti, tulevased pensionisaajad peaksidki omama sellist üldist arusaama oma pensioni prognoositavast suurusest. See, et seda tüüpi info inimestele kättesaadavaks saab, on väga hea, see võimaldab inimestel pensionipõlveks valmistuda, plaane teha ja teha otsuseid ka pensionikogumise osas. Esimese hooga ma vaatasin, et see § 5 siin, et kui mõned asjad jõustuvad alles 1. jaanuarist 2027, et ohoo, äkki ka see § 5, aga õnneks mitte, see jõustub üldises korras. Kui nüüd Sotsiaalkindlustusametil selles üldises korras tekib õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikontole kantud summade ja omaniku andmeid, siis millal võiks see info siis inimestele nähtavaks või kättesaadvaks muutuda? Kas see juhtub enne seda, kui inimesed saavad esitada avaldusi, et teha otsuseid oma teise pensionisamba kogumise jätkamise või summade väljavõtmise kohta?

10:38 Tõnis Mölder

Aitäh! No eks see eelkõige sõltub IT-arendustest. Ja selles küsimuses tõepoolest Riigikogu sotsiaalkomisjonis me seda ei arutanud, aga olles optimistlik ja teades seda, mida te ka ise teate, kui hästi ja tarmukalt Sotsiaalministeerium ja nende meeskond töötab ja tõepoolest ka nende partnerid töötavad, siis ma tõepoolest loodan, et enne nii suure muutuse sisseviimist, nagu tõepoolest teise pensionisamba reform on, võiksid need asjad olla kättesaadavad. Aitäh! 

10:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

10:38 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan lihtsalt täpsustada. Me oleme sotsiaalkomisjoni istungitel kõike seda arutanud, mida küsisin mina ja kolleeg Liina Kersna. Jah, täna on selle seaduseelnõu teine lugemine, aga ettekandja peab valdama teemat, sest seaduseelnõu esimesel lugemisel olnud arvud oleks ikka mõistlik, kui sellist eelnõud puudutavad neid teatakse ja küsimus ei olnud mitte pahatahtlik, vaid lihtsalt kolleege hariv ja nagu te näete, väga mitmed inimesed küsivad selle kohta, mis sotsiaalkomisjonis arutatakse ja teie soovitus, et tulge osalege sotsiaalkomisjoni istungil ei ole väga mõistlik, sellepärast et kõik ei jõua osaleda kõikide komisjonide istungitel. Sellest tulenevalt olekski väga hea, kui need arvud oleks teada. Ehk siis stenogrammi huvides: inimesi, keda puudutab siis rahvapensioni tõus, on üle 3000, nii et see ironiseerimine selles mõttes, kui küsijad küsivad sisulisi küsimusi, et ka kolleegid seda teaksid, ei ole asjakohane.

10:40 Tõnis Mölder

Ma võtan teie soovituse teadmiseks.

10:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

10:40 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te kiitsite tänast valitsust selle eest, et pensionid tõusevad 20 eurot. Teatavasti on seesama valitsus otsustanud neljaks aastaks külmutada õpetajate palgad. Kas te kiidate valitsust ka selle otsuse eest ja olete nõus rahandusminister Martin Helmega, kes ütles siit hiljuti meile, et kuna meil enamik õpetajaid on varsti nagunii pensionieas, siis neile piisab sellest sellest 20-st eurost. Kas te kiidate valitsust ka selle otsuse eest?

10:40 Tõnis Mölder

Ja nüüd me läheme sellele libedale teele, mille ma ei tahaks minna. Tõepoolest Riigikogu sotsiaalkomisjon ei ole tegelenud ei õpetajate palkadega, ei KredExiga ega millegi muuga. Veel kord: mina arvan ja olen jätkuvalt seda meelt, see on minu isiklik arvamus, et selle eest tuleb valitsust kiita, et tegeletakse pensionäridega ja pensionitõusuga. See, mis puudutab teisi valdkondi,  homme on meil riigieelarve teine lugemine. Ma tean, et seal on väga palju tublisid ja tarmukaid muudatusettepanekuid, aga nii nagu eelarves ikka, igale muudatusettepanekule, igale kuluallikale tuleb leida ka katteallikas. Ja siinkohal ma tõepoolest soovitan tulla homme nende teemade ja debati juurde tagasi. Aitäh!

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

10:41 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete korduvalt oma ettekandes täna kiitnud, et kui hea ja armuline on valitsus, kes erakorraliselt pensioni tõstab ja tegi seda ka eelmine aasta ja et indekseerimine justkui väga ei töötaks ja ei tagaks seda tõusu. Kas te palun meenutaksite numbreid natukene, mis oli see keskmine pensionitõus eelmine aasta, mis tuli tänu indekseerimisele ja kui suur oli see osa, mis tuli valitsuse armust? Ja teine küsimus, et kas te olete ka komisjonis arutanud, et kui indekseerimine justkui ei toimi, et oleks vaja pensioni kiiremas tempos tõsta, et võib-olla peaks siis süsteemi muutma, et see pensionitõus kiirem oleks, et see ei sõltuks iga valitsuse armust igal aastal?

10:42 Tõnis Mölder

Ei, me ei ole arutanud seda Riigikogu sotsiaalkomisjonis, mis puudutab pensionide arvutamist ja selle arvutuskäigu muutmist. Seda selle eelnõu raames ei ole. Küll on siin mõningaid tehnilisi ja redaktsioonilisi muudatusi, mis tõepoolest muudab ka natukene süsteemi, aga mitte üldpilti. Me räägime täna ikkagi baasosast ja me räägime ikkagi indekseerimisest. Tulles tagasi teie küsimuse esimese poole juurde, mis puudutab eelmist aastat, siis nii nagu ma ütlesin, baasosa tõstmine erakorraliselt pluss indekseerimine andis kokku 45 eurot. Ma arvan, et see ei ole isegi nii oluline, et mis need numbrid ja suhe omavahel oli. Aga ma arvan, et tähtis on see, et tõepoolest, eelmine aasta oli erakorraliselt suur pensionitõus. 45 eurot aastas. Ma arvan, et see on oluline ja tegelikult veel kord, ma arvan, et selle eest võiks ja tuleks ka opositsioonil seda valitsust kiita. 

10:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

10:43 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuletan teile meelde, et Mart Võrklaev, kolleeg küsis just, et 7 eurot tõsteti eelmisel aastal baasosa. Te ütlesite, et eelarve kõikidele kuludele peab olema kate. Ja nagu me teame, sellel aastal, 2021. aastal siis, millest me praegu räägime, kaetakse eelarve kulupoolt kahe miljardi suuruse laenuga. Läbi häda leiab investeeringuid ühe miljardi väärtuses eelarvest, see tähendab, et üks miljard läheb jooksvate kulude katteks, laenust, ja nende hulgas ka see pensioni tõstmine. Kui te enne ütlesite, et pensione võiks tõsta vastavalt majanduskasvule, siis miks te sellel aastal, 2021. aastal siis teete erandi, jättes arvesse võtmata majanduslanguse või vähemalt jahenemise, tõstate pensione laenu arvel?

10:44 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord: Riigikogu sotsiaalkomisjon ja neid teemasid ei arutanud, aga vastan siis teie küsimusele natukene sisulisemalt. Kõigepealt, ma arvan, et ma olen selles mõttes teiega täiesti ühte meelt. Riik ei saa pikka aega elada ja teha oma igapäevaseid kulutusi laenu arvel. See ei ole jätkusuutlik majanduspoliitika. Ma arvan, et siinkohal me oleme nii teiega kui ka teie erakonna fraktsiooniga täiesti ühte meelt. Veel kord: ma tulen selle juurde tagasi, et noh, ma ei tea, siin võib olla meie poliitiline erimeelsus, aga ma arvan, et me mõlemad lepime sellega. Mina arvan, et Eesti pensionärid ei ela piisavalt hästi. Mina arvan, et iga valitsuse eesmärk peaks olema Eesti keskmist pensioni tõsta ja tõsta tõepoolest niimoodi, et see liiguks järele Euroopa keskmisele. Ma arvan, et see võiks olla iga valitsuse prioriteet, ja võib-olla mitte igal aastal panna seda sõltuma just nimelt majanduskeskkonnast, kuid see on väga oluline muutuja. Nii nagu ma ütlen, iga kord ei saa elada ja pikalt ei saa elada laenu arvel. Ma arvan, et seda see Vabariigi valitsus ei ole ka teinud. Ja ma arvan, et nähakse väga selgelt seda kohta, kust see eelarve liigub tasakaalu suunas. Ja ma selle eest tahaksin ka kiita valitsust.

Tulles nüüd teie küsimuse juurde tagasi, need numbrid, mis te siin ütlesite, 7, ja mina ütlesin sellel aastal 21 või 20. Mulle tundub, et sellel aastal tõstetakse baasosa kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Jälle tahaks Vabariigi Valitsust kiita, aga no mis see minu isiklik arvamus ...

10:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

10:46 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt, see eelmine vastus minu küsimusele. Ma saan aru, et plaani tegelikult konkreetselt ei ole. See on muidugi väga halb, et konkreetset nägemust, kui palju peaks tõstma ja kuhu peaks välja jõudma, ei ole, ja mis ajaks. Tavaliselt siis need asjad jäävad kuskile toppama, kukuvad maha. Aga minu küsimus on hoopis selline, et vahepeal pensionireformi jõustus, Riigikohus tegi oma otsuse ära. Ja selle valguses tegelikult pensioni esimene sammas muutub palju olulisemaks. Palju rohkemad inimesed hakkavad sellest sõltuma ja nende käekäik. See tähendab ka seda, et ühes versioonis peaks pensioni esimene sammas olema oluliselt suurem ja selle valguses praegune pensionitõus on, mulle tundub küll, et liiga väike, kui tulevikku vaadata. Kas te neid küsimusi arutasite ja mis see komisjoni seisukoht seal võis olla.?

10:47 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei, tõepoolest, Riigikogu sotsiaalkomisjon seda konkreetset teemat ei ole arutanud sellest vaatevinklist. Aga me kõik saame aru, et kui pensioni teisest sambast vabanev raha, kui inimesed võtavad sealt oma pensioniraha välja, maksavad nad ära riigile seal teatud maksud, ka riigil tekib seal teatud kokkuhoiukoht, siis minu selge nägemus, veel kord, see on minu isiklik arvamus, väga selgelt see vabanev raharessurss riigieelarvelises mõttes peaks liikuma esimesse sambasse just nimelt pensioni baasosa tõusuks. Eks ma kujutan ette, et need debatid ja see teise samba reformi mõju, pensionisamba reformi mõju, need kajastuvad ikkagi järgmise, mitte 2021 eelarveaasta, vaid 2022 eelarveaasta aruteludel. Ja ma usun, et Vabariigi Valitsus kindlasti, kui ta hakkab koostama ülejärgmise aasta riigieelarvet, arvestab nende tuludega ja kindlasti tuleb selle debati juurde tagasi. Ma usun, et ka siis Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab seda teemat. Aitäh!

10:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

10:48 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Stenogrammi huvides esitan järgmise küsimuse. Eelnõu kohaselt suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni. Me teame, et iga lapse kasvatamise eest saab kas ema või isa, kuidas see on peres kokku lepitud, kolm aastat juurde. See aastahinne 1,5. Kas see tähendab seda, et 1. jaanuarist käesolevast aastast on aastaindeks 7,104? Et kas siis see tähendab seda, et kõikidel kolmel aastal saadakse 3,55 eurot juurde? Ehk siis see tuleb üle 10 euro lapse pealt. Kas ma saan sellest õigesti aru?

10:49 Tõnis Mölder

Aitäh! Siin tulebki meie vahe sisse. Teie olete rahanduskomisjoni esimees, mina olen sotsiaalkomisjoni esimees. Üritasin teie arvutuskäiguga sammu pidada. Ma jõudsin ka nende numbriteni, mis teil siin ees on. Tõepoolest, selles oli teil õigus: see aastahinne suureneb 7,104 euroni. See oli väga õigesti siin viidatud ja minu meelest, kui ma teie mõttekäigule niimoodi lõpuni järgi jõudsin ja näpuga järgi ajasin, minu meelest teie arvutuskäik oli päris õige. Aga ma ei saa lõpuni kindel olla. Teie kindlasti rahanduskomisjoni esimehena teate seda paremini, aga mulle tundus, et see arvutuskäik oli päris õige.

10:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõik on suurepärane, et vanematele see koefitsient, suurendamine ja rahvapension ja kõik see tõus. Aga ma tahaksin küsida ühe sellise muudatusettepaneku, mis puudutab ühte inimest. Ja see puudutab inimesi, kes on välismaal töötanud ja kelle pension, kuna tal ei ole seda 15 aastat staaži, hoopis langeb siin. Minu küsimus on, parandusettepanek, muudatusettepanek kolmas, et kuidas see mõjuvõimas inimene jõudis selle parandusettepanekuni, et me seda arvestame. Natuke avaksite seda. Sageli on õiguskantsler juhtinud meie tähelepanu mingitele ebaõiglustele. Ja kui palju selliseid inimesi võiks olla, kes nüüd selle selle väga mõjuvõimsa inimese tõttu selle muudatusettepaneku seadusesse sisse said? Aitäh!

10:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma väga täpselt ei saanud sellest küsimuse selles mõttes rõhuasetusest aru, kes on need mõjuvõimsad isikud või isik. Aga veel kord, nii nagu ma ütlesin, need redaktsioonilised muudatused, mis me viisime sisse esimese ja teise lugemise vahel, need puudutavad seaduseelnõu, mis võeti vastu 2018. aastal, kus just nimelt need pensioniiga muutvat ja paindlikku pensionisüsteemi sisse viivat seadust sätestades jäid viited, ütleme nii, valesti sisse. Täna me üritame need redaktsiooniliselt ära parandada, nii et kõikidel inimestel oleks võimalik ühtemoodi sellest aru saada ja nii, et seda 2018. aastal eelmises Riigikogu koosseisus vastuvõetud seaduseelnõu oleks võimalik mõistlikult rakendada. Ja tõepoolest see, millele te viitasite, jah, see puudutab nii Eestist kui ka välisriigist pensioni saavate isikute puhul pensioni maksmise korra täpsustamist. Ja siinkohal ma jään vastuse võlgu, kas see kedagi puudutab sedapidi ka, et see täpsustamine läheb kuidagi allapoole. Ma jään vastuse võlgu, aga ma arvan, et see on oluline, et me loome selguse ja nii, et seda eelmises Riigikogu koosseisus vastuvõetud minu arvates päris head seadust on võimalik ka ühtemoodi rakendada ja aru saada. Aitäh!

10:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

10:52 Annely Akkermann

Suur tänu veel kord, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin avaldada oma heameelt selle üle, et nii minu erakond, Reformierakond kui ka teie erakond, Keskerakond on ühel meelel ja ühel meelel selles et laenu arvel ei saa pikalt elada, see ei ole jätkusuutlik riigi rahandus. Ometi 2021. aastaks te jooksvad kulud ehk pensioni baasosa tõusu finantseerite laenu arvel. Miks te arvate, et olukorras, kus kogu Eesti majandus kärbib ja töötus kasvab, inimeste palku vähendatakse, inimesi saadetakse töö juurest koju, on ikkagi pensionäridel rõõmu sellest laenu arvel tehtud pensionitõusust? Reformierakond varasematel aastatel on suutnud eelarvet hoida tasakaalus ja ülejäägis, aga Keskerakond valitsuses olles siiamaani ei ole suutnud hoida eelarvet tasakaalus, te räägite sellest üksnes tulevikus. Võib-olla te ei püsigi nii kaua valitsuses, kui see tulevik kätte jõuab?

10:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Selle viimase lause kohta, ma ei tea, võib-olla teil on rohkem infot kui minul. Aga selles mõttes tulles nüüd tagasi selle juurde, ega ka see on vahe. Tõepoolest, eelmistel valitsustel ei olnud ka valitsuskriisi suhtes, majanduskeskkond oli oluliselt parem. Ja tulles nüüd selle debati juurde tagasi, mis puudutab kärpimist, no me teame, kui oli eelmise kümnendi lõpus majanduskriis, siis tõepoolest valitsus läks seda teed, et kukkus kärpima. No ma ei tea, kas see pikemas perspektiivis meie majandust turgutas nii hästi, nagu oleks võinud. Täna on laua peal ikkagi väga selgelt olnud valitsusel kaks varianti: kas minna kärpima või siis avaliku sektori rahaga turgutada majandust. On mindud seda teed, et turgutatakse majandust, sealhulgas turgutataksega pensioni, keskmist pensioni. Ma arvan, et see on raha, mis läheb ringlusesse. See tõstab käivet ühtpidi – poodides, kaubanduses – ja see raha liigub pikas perspektiivis riigieelarvesse tagasi maksudena.

Kas ja kummal puhul nüüd õigus on – kas see, et mindi kärpima, või see, et mingi turgutama? No mina loodan, et turgutamise tee on õige. Aga see, kummal on õigus või kas me üldse siinkohal vaidleme, no ma arvan, et seda näitavad aastad. Seda näitavad aastat, kuidas Eesti üleüldse tuleb sellest täna, ma ütleksin, ettearvamatust majandussituatsioonist välja. Ja no tõepoolest, siin ei ole muutujateks mitte ainult majanduskeskkond, vaid siin on üheks suureks muutujaks seesama haigus, kui ruttu me saame selle haiguse üle maailma kontrolli alla, kui ruttu me saame normaalse kaubavahetuse ja majandussüsteemi taas toimima. Ma arvan, et see on hästi oluline. Nii et selles mõttes, kellel on õigus, ma ei tea, aga ma arvan tõepoolest, et kui võeti valikusse need kaks lahendust või kaks suunda, kärpida või avaliku sektori rahaga investeerida, siis veel kord: minu isiklik arvamus on see, et valitsus tegi õige otsuse. Aitäh! 

10:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

10:55 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud ettekandja! Tänan seniste vastuste eest! Ma tuleksin ühe teema juurde. Kõigepealt, väga tore, et siiski pensionid tõusevad, kuigi jah arvestades kui suure prioriteedina Keskerakond on seda läbi aastate esitlenud ja ka sel aastal. Siis see efekt, mis pensionäride vaesuse vähendamises saavutatakse, on küll paraku üsna pisikene annab teist ikka luubiga taga otsida, kui vaadata seda, et mis tegelik meie seis on just nimelt selle suhtelise vaesuse numbri koha pealt, aga neid protsente siin juba varem tsiteeriti. Seega oleks väga oluline, et kindlasti ka keskmine pension oleks tulumaksuvaba ja mitte ainult, me räägime alampalgasaajatest selles kontekstis, ka seda võiks teha. Aga on ka üks komponent pensionitõusu juures ja pensionide juures ja see on laste pealt makstav osa. Kas te ka arutasite, et see võiks olla tulumaksuvaba ja miks see tänasel päeval teie arvates ei ole tulumaksuvaba?

10:56 Tõnis Mölder

Aitäh! See arutelu oli ka meil Riigikogu sotsiaalkomisjonis esimese lugemise ajal täiesti päevakorras ja kui ma ei eksi, siis sotsiaalminister Tanel Kiige vastus oli tõepoolest see, et Vabariigi Valitsus ei ole seda teemat arutanud selle eelarve kontekstis, aga kindlasti, kui parlamendil on soov tulla selle debati juurde tagasi, siis see on üks võimalus läbi riigieelarve, järgmise aasta riigieelarve kolme lugemise tulla muudatusettepanekutega nende selle debati juurde tagasi. Ma arvan, et homme, homme on see suurepärane päev tulla selle debati juurde tagasi. Aga veel kord: ma nagu selles mõttes arvan ise seda, ja kuulates ka seda arutelu, mis meil Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli, siis ma ei oleks nii skeptiline selles osas, mis puudutab keskmist pensioni ja maksuvabastust. Ega valitsus ei ole seda laua pealt kuhugi pandud, kõik saavad aru, et see on lähiaastate prioriteet ja selles suunas tuleks liikuda. Aga veel kord, kui valikus oli see, et meil on circa 320 000 pensionäri ja neist 60 000 saavad ikka jätkuvalt alla 500 eurost pensioni, siis tõepoolest aidata just nimelt selle erakorralise pensionitõusuga, mis on keskeltläbi 20 eurot just nimelt neid kõige väiksema pensioni saajad, sealhulgas ka rahvapensioni saajaid.

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

10:58 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mind ajendas sõna võtma teie vastus Annely Akkermanni küsimusele, mida parafraseerides võib siis võtta kokku nii, et kas kärpida või turgutada, selles on küsimus. Ma lihtsalt tahan öelda, et 2008, 2009 kriisi lahendus lõi need võimalused, et täna ei pea ainult kärpima, vaid saab ka turgutada. See on siis stenogrammi huvides. Aga mul oli hea meel kuulda ka seda, et olite väga lahkesti nõus, et keskmine pension peaks olema tulumaksuvaba. Nii et ma arvan, et siin seda ühisosa on päris palju. Aitäh!

10:59 Tõnis Mölder

Ma saan aru, et ka me siin teie fraktsioonikaaslasega kõneledes leidsime tõepoolest, et nii Reformierakonna maailmavaatel kui ka teie fraktsiooni esitatud sellistel majandusvaadetel päris suur ühisosa tänase valitsusega. Ma arvan, et ega see, mida ainult Keskerakonna või Keskerakonna fraktsioon mõtleb, see ei ole ainult meie erakonna teema, ma arvan, see on kogu valitsuspoliitika teema. Selles mõttes ma arvan küll, et tegelikult on päris suur ühisosa. Nii et aeg-ajalt nii opositsioon kui ka koalitsioon peaksid tegema ühe sammu tagasi ja tegelikult vaatama seda, millistes suurtes majandusküsimustes on meil selline ühisosa olemas ja kuidas tegelikult seda Eesti majandust arendada just nimelt pikas perspektiivis, nii et me saaksime oma kulud-tulud nulli ja et tõepoolest need pensionid tõuseksid ikka aasta-aastalt ja et keskmine pension oleks maksuvaba. Aitäh!

11:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

11:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. On väga sümpaatne, kui ühe inimese mure pärast hakatakse seadust muutma. Ja see ei puuduta mitte ainult seda, n-ö selle pensioni puhul. Ja siin on must valgel öeldud seletuskirjas, et tegemist on teada üks inimene, kes välismaal töötas ja tänu sellele tema pension peaks langema. Aga minu küsimus on üldisem. Kas sa saadaksid mulle täpsemalt materjale, ja ma arvan, et ka kolleegid oleksid huvitatud, kuidas nii kaugele me peaksime jõudma, et neid seadusi, mis häirivad paljusid inimesi, on palju, et kuidas on võimalik neid seadusmuudatusi teha, kui ühele inimesele mingi asi, mingi seadus takistab tema heaolu?

11:01 Tõnis Mölder

Aitäh! kõigepealt ma arvan, et iga Eestimaa inimene on hästi oluline. Ka üks inimene on eestlaste jaoks väga oluline, et meid on mitte väga palju siin Eestimaal ja ma arvan, et igat Eestimaa inimest tuleb hoida. Ja ma arvan, et ega see parlamenditöö on ka selline, et me peame oma igat otsust tehes mõtlema ka sellele eelkõige, kas me muudame nende Eestimaa inimeste elu paremaks või halvemaks. Ma arvan, et see on kaalukauss ja debatt, mille üle siin iga päev Riigikogu suures saalis arutelu käib. Need materjalid, mida te küsisite, ma arvan, et me saame peale seda päevakorrapunkti arutelu siin kokku leppida selle, et tõepoolest, need täiendavad materjalid, kui selleks on soovi, saame me teile edastada. Ma arvan, et Riigikogu sotsiaalkomisjoni hea sekretariaat on valmis lahkesti seda mõtet jagama ja vajadusel Sotsiaalministeeriumilt lisaandmeid küsima. Aga veel kord, ma arvan, et ei tasu kuidagi pisendada seda olukorda, et tegemist on kas ühe või väikese hulga inimestega. Ma arvan, et iga inimene on tähtis. Aitäh!

11:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

11:02 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja! See oli nii liigutav, kuidas te rääkisite siin paar küsimust tagasi sellest ühisosa leidmisest, aga vaadates, kuidas sotsiaalminister Tanel Kiik on valitsusse läinud lugematute ettepanekutega erinevatel teemadel ja sealt alati tõnn-tõnn tagasi tulnud ja ka teie täna tõdesite, et noh, ministril oli mitmeid mõtteid, millega ta valitsusse läks, aga ainuke asi, mis tanüüd siis saanud on, on see pensionitõus, mis võiks olla suurem ja millega paraku kaasneb see mure, et keskmise pensioni tulumaksuvabastust ei ole tulnud, samamoodi nagu kõik, mis puudutab väga ajakriitilist teemat haiguspäevade hüvitamisest, rääkimata teie enda kongressi poolt värskelt vastu võetud otsusest omastehoolduse teemaga tegeleda, kõik see seisab ja on blokeeritud. Te räägite pidevalt sellest homsest eelarveteemast. Kas te toetate sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et alampalk võiks olla tulumaksuvaba, mille kaudu me ühelt poolt vabastame kindlasti vähemalt keskmise pensioni tulumaksust ja teiselt poolt, kui te räägite sellest turgutamisest, siis me anname tegelikult nendele inimestele, kellel on kõige väiksemad sissetulekud, oluliselt ostujõudu juurde. Kas te olete homme sotsiaalkomisjoni esimehena toetamas seda muudatusettepanekut?

11:03 Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest! Vat, jälle suur ühisosa. Tegelikult ma arvan, et suur ühisosa nii teie fraktsiooni kui ka kogu Vabariigi Valitsuse puhul, no tõepoolest, ka selle valitsuse üks eesmärk on aidata Eesti ühiskonna neid gruppe, mis on kõige nõrgemad. Neid gruppe, mille sissetulek ja toimetulek ei ole võib-olla nii hea kui kõigil teistel Eestimaa inimestele, nii et ma arvan, et see on üks suur ja ühisosa. Noh, kui nüüd homme eelarve arutelul tuleb arutusele tõepoolest, ma saan aru, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanek, et alampalk, Eesti alampalk võiks olla maksuvaba. Seda debatti võib pidada, seda arutelu peabki pidama homme, kui on eelarve teine lugemine. Tulles nüüd siia keskele poole tagasi, siis ega, head kolleegid, panin meile ka südamele selle, et eelarve peab olema tasakaalus. Nii nagu ka mina oma eelnevates vastustes ütlesin, igale kulutusele peab olema ka katteallikas. Ja tõepoolest, kui homme nende arutelude käigus me näeme, et eelarves on võimalik selliseid muudatusi sisse viia, katteallikad on korras ja eelarve, see tasakaalu nägemus pikas perspektiivis, mis Vabariigi Valitsusel on, paigast ei nihku, siis seda debatti võib pidada homme ja ma arvan, et see on väga õige koht, kus seda pidada.

11:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

11:04 Kalvi Kõva

Aitüma! Hea Tõnis! Ma küsiksin nüüd tegelikult selle eelnõu muudatusettepaneku kohta. Kas selle muudatusettepaneku nr 2 osas muutub ka midagi nüüd selle teise pensionisamba nende inimeste sissemaksetega, kes otsustavad oma sissemakseid jätkata? Kas selle muudatusettepanekuga te midagi muudate ka nende inimeste n-ö sissemaksete osas või tulevikus riigi poolt makstava selle riigipoolse osa suuruses?

11:05 Tõnis Mölder

Aitäh! No tulles nüüd teie küsimuse juurde tagasi, siis ma loen siit seletuskirjast ja siit muudatusettepanekust kaks lauset ette. "Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini." No justkui ei lähe selle teie küsimuse alla. Aga siin on teine lause, veel loeme selle ka ette. "Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist." Raske on teie küsimusele üheselt vastata, aga ma arvan, et teil on õigus, et väike mõju on ikka olemas.

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

11:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme aastaid rääkinud Eestis pensionitest ja pensioni suurusest ja paljudest pensionäridest, kelle sissetulek ei ole piisav, et hästi ära elada. Siin tuleb vaadata kolme asja korraga. Ühelt poolt seda, et selle sajandi alguses tehti pensionireform, millega tekitati teine ja kolmas pensionisammas, mis selle aasta seaduse vastuvõtmisega ja Riigikohtu otsusega ja tänaseks ka presidendi poolt väljakuulutatud seadusena on teine pensionisammas vabatahtlik. Aga kindlasti kõikide seaduste juures tuleks ka meelde tuletada, et siinsamas saalis 2018. aasta 12. detsembril me võtsime vastu ka riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seoses järgmise aasta 1. jaanuarist ka esimese samba pensioni arvutus muutub. Ja kui täna siin on jutuks olnud, et kus ja mis ja laenuraha või millega siis esimese samba baasosa tõstetakse, siis olgem nüüd ausad, et kui ükskõik kuidas seda arvutust teha, siis see suurusjärk on umbes selline, et kui teise pensionisamba seadust poleks vastu võetud, siis täna oleks pensionäride pension 100 eurot suurem. Tegelikult on võetud täna pensionil olevatelt pensionäridelt raha ära, sest sotsiaalmaksuga makstav summa jagatakse pensionideks ja riik on seda kompenseerinud. Ta on kompenseerinud seda vahet tänaseks erinevate muudest maksudest saadud rahaga. Aga kas see on olnud õige või mitte, eks see sõltub paljudest arusaamistest ja kokkulepetest ja mõtetest. Aga kui see raha oleks täna olnud kõik need ligi 20 aastat Eesti majandusest, siis ma arvan, et võib-olla majandus oleks elavdatud palju rohkem olnud ja majanduskasv suurem olnud ja tänu sellele oleks ka inimeste palgad suuremad olnud ja ka sotsiaalmaksust laekuv summa pensionisse suurenenud. Minu arvates selle pensioni tänase seaduse juures on väga oluline see, et me väärtustame laste kasvatamist. See on olnud meie erakonna alati prioriteet olnud. 2011. aasta Riigikogu valimiste ajal oli meie pealubadus emapension, mis täna kehtiva nimetusega vanemapension on, viimane faas oli 2017 või 2018 hakkas kehtima, kui vahepeal seda otsust pikendati, et laste kasvatamise eest saab üks vanematest kolm aastaindeksit juurde ja selle eelnõuga suurendatakse seda koefitsiendiga 1,5. Sellepärast ma ka komisjoni esimehe käest küsisin, et me kõik siin saalis ühtmoodi aru saaksime, et laste kasvatamise eest saadakse kolme aasta koefitsient, aastakoefitsient, ehk tänasel hetkel on see koefitsient 7,104. Teine pool, et võrdsustada ja vaesusest välja tuua, on oluline, et baas, pensioni baas kasvaks. Ja kui selleks aastaks ehk eelmise aasta vastuvõetud riigieelarvega see summa ei olnud kõige suurem, siis tänasel hetkel selles eelnõus järgmise aasta 1. aprillist baas kasvaks 16 euro võrra. Ja kui me teame täna, et pensioni baasosa tõstmine puudutab ligi 320 inimest ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni pensionilisa laste eest ligikaudu 203 300 pensionäri ehk 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. See on oluline, et me väärtustame seda. Me teame koos sellega, et on meil nn emapalk ja emapension, on ju viimastel aastatel väga korralikult kasvanud ka nende perede arv, kus kasvab kolm last. Ja ma usun, et Eesti valitsuse ja Riigikogu üks ülesanne ongi toetada eestlust, peret ja seal kasvavaid lapsi. Ja pärast seda, kui on lapsed üles kasvatatud, siis ka vanemaid toetada selle eest, et nad on panustanud ühiskonda ja lastekasvatusse, läbi emapensioni. Nii et Isamaa erakond toetab seda eelnõu ja on väga rahul sellega, et selles on väga suur osa, selles seaduses ka laste kasvatamise eest aastahinde suurenemine 1-lt 1,5-le. Samuti on oluline ... (Juhataja: "Kas soovite lisaaega?")  Kohe lõpetan. ... rahvapensioni määr 30 eurot, mis puudutab 3000 inimest. Aitäh.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

11:13 Helmen Kütt

Igaks juhuks palun kolm minutit pikendada! Alati võib ju vähem rääkida. Head ametikaaslased! Austatud eesistuja! Selle seaduseelnõu teise lugemise seletuskirjas on väga ilus lause: "Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu." Ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes sellele väga heale mõttele alla ei kirjutaks. Kindlasti me tahame, et meie eakad elaksid oma sissetulekust paremini. Et nad saaksid käia kinos, teatris – tõsi, praegu kroonviirus seda küll veidikene takistab –, aga et nad saaksid ka vanaduses nautida seda, et tellida ajalehti, osta raamatuid ja nende vanadus oleks väärtustatud.

2019. aasta juunis viis Sotsiaalministeerium läbi vanemaealiste majandusliku toimetuleku ja vaesuse uuringu. Ja nüüd ma siit sellest uuringust teatud lõike tsiteerin sellepärast et komisjoni esimees rääkis väga põhjalikult teise lugemise eel toimunud komisjoni istungist, aga väga mitmed küsimused, mis siin saalis täna esitati, puudutasid tegelikult meie esimest komisjoni arutelu. Neid teemasid ja küsimusi, nii nagu ma ka oma küsimustes esitasin, kui palju on neid pensionäre, keda see eelnõu puudutab, palju on neid, kes saavad pensioni alla 500 euro, ja kui palju on neid, kes saavad rahvapensioni. Selle uuringu põhjal on Euroopa Komisjon oma iga-aastases Eesti riigi raportis korduvalt tõstnud esile pensioni ebapiisavuse teema. Ja viimases raportis tuuakse välja taas asjaolu, et vanemaealiste – 65 ja vanemad selle uuringu mõistes – vaesus on Eestis endiselt kõrge. Tõsi, 2018. aastal on vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, aga need muudatused lähtusid tol ajal kolmeosalisest pensionisüsteemist, kus oli esimene ja teine pensionisammas, kõigile 1983 ja hiljem sündinutele. Tõdeti, et need võivad kaasa aidata pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele ning eelduslikult aitavad leevendada ka vanemaealiste vaesust. Ja samuti 2018. aastal hakati maksma täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses iga lapse eest ning 2017. aastast üksi elava pensionäri toetust 115 eurot üks kord aastas.

Pensionide suurus on just nimelt pensionäride vaesuse leevendamisel võtmetähtsusega, kuna pension on peamise sissetuleku allikaks vanemaealistele. Nüüd, Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt oli 2018. aastal keskmine vanaduspension 44-st staažiaastaga 446,52 eurot. Ja vanemaealise sissetulek on riskipiiri lähedal ja seega eakate vaesusesse langemine sõltub pensioni ja palga muutmise tempost. Ehk siis, kui kiiresti kasvavad pensionid, paraneb ühiskonna üldine elatustase ja pensionärid ei lange suhtelisse vaesusesse. Leibkonnatüübiti on kõige raskemas olukorras üheliikmelised leibkonnad ja eriti just üksikud 65-aastased ja vanemad. Ja väga tihti on need üksikud just nimelt naised. Kui 2020. aastal vanaduspension oleks suurenenud 70 eurot, siis see oleks vähendanud eeldatavalt 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 83%. Kui vanaduspensionil oleks olnud 100 euro võrra kuus tõusu, siis see oleks vähendanud 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määra 13,9%.

Miks ma sellest kõigest räägin? Siin on välja toodud erinevate kõnelejate poolt, mida on teinud üks valitsus või mida on teinud teine valitsus. Taavi Rõivase valitsuse ajal oli keskmine pension tulumaksuvaba. Jüri Ratase esimese valitsuse ajal see muudeti, tõsi, võeti vastu põhimõte ja seadus, et 500 eurot ehk alampalk on maksuvaba ja seega oli ka keskmine pension ja isegi rohkem kui keskmine pension maksuvaba. Täna me oleme olukorras, kus ei alampalk ega ka mitte Eesti keskmine pension ei ole maksuvaba. Homme on tõesti, nagu on siin öeldud, riigieelarve teine lugemine. Head ametikaaslased nii minu fraktsioonist kui ka Reformierakonnast on teinud palju muudatusettepanekuid, minu meelest väga mõistlikke ettepanekuid. Nendest mitmed puudutavad keskmise pensioni maksuvabastust, puudutavad ka alampalga maksuvabastust. Nagu komisjoni esimees vastates küsimustele ütles, sotsiaalkomisjonis oli juttu ka sellest, et laste eest makstav lisa võiks olla tulumaksuvaba. Kui ei suudeta tervet rehkendust, et keskmine pension oleks maksuvaba, teeks ära mingi sammu, et inimesed tõepoolest tunneksid veidigi leevendust. See on õige, et aidatakse järele neid, kelle pension on väiksem. Aga see tekitab nendes inimestes, kes on eluaeg töötanud, kes on raske elusaatusega, mõned neist ka olnud Siberis või represseeritud ja saavad suuremat pensioni. Et ühe käega küll riik annab juurde toetust, aga samas keskmine pension ikkagi on maksustatud.

Ja veel. Sõbrad, selle pensioniga, millest me täna räägime, mitte ühtegi hooldekodukohta ei maksa. Ja see pensionitõus oleks kindlasti inimestele võimalus kauem kodus elada, kui see oleks veidi suurem, ja neid teenuseid koju endale juurde osta, et mitte kiiremini jõuda teenusele, kui ise enam hakkama ei saa. Aitäh teile ja menetleme seda riigieelarvet siis tões ja usus ja üllas üksmeeles. Aitäh!

11:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Keit Pentus-Rosimannus, palun!

11:20 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Kolleegid! Muidugi on kõige parem garantii pensionide tõusuks tugev riigi rahandus ja korras majanduspoliitika, mis seda majanduskasvu toetab. Selles mõttes on Eesti ettevõtjate ja pensionäride huvi ju tegelikult üks – et see meie majanduskeskkond, riigi rahanduspoliitika, mis kasvu toetab, võimaldaks pensione kasvatada.

Aga tulles nüüd praegusesse olukorda ja vaadates seda pilti, mis meil praegu Eestis on, siis see, et 54 % üle 65-aastastest inimestest elab Eestis Eurostati andmetel vaesusriskis, igal juhul on väga terav probleem ja see on ka inimlikult väga ebaõiglane. Mulle tundub, et see on teema, millest rääkides ei ole tegelikult poliitikutel koht kuidagi sulgi sopsutada ja parteilisi loosungeid, proovida üksteist parteiliste loosungitega üle trumbata. See on probleem, mille teravuses ja tõsidusest saavad aru ühtviisi kõik, kes ka täna siin saalis selles arutelus osalesid. See väike pensionitõus, mida meil praegu arutelul olev eelnõu pakub, on väike, aga ka seda ei ole põhjust naeruvääristada.

Reformierakond toetab seda eelnõu. Seda tehes tuleb öelda ka lause teine pool, et on vale mitte pöörata tähelepanu probleemile, mis ikka veel lahendamist ootab ja mida keskmist pensionit saavad inimesed on nüüd juba mitmendat aastat tõstatanud. Kui 2016. aasta lõpuni kehtis Eestis see süsteem, et keskmiselt pensionilt riik tulumaksu ei võta, siis pärast seda, kui valitsus vahetus 2016. aasta sügisel, muudeti see süsteem ära. Ma usun, et seda tehti mõtlematult ja ma arvan, et sellest mõtlematult tehtud veast ollakse praeguseks aru saanud. Mul on tegelikult päris kahju, et uhkus ei luba seda tehtud viga tunnistada ja ära parandada, sest selle käes kannatavad praeguseks pensionisaajad.

Nagu öeldud, väike pensionitõus on küll väike, aga ikkagi tõus. Aga kui sellega kaasneb järgmisel aastal juba rohkem kui 200 000 pensionärile, keskmise pensioni saajale valitsuse poolt maksuarve esitamine, nagu ta praegu tundub minevat ja praegu on, siis see tundub lihtsalt narrimisena. Reformierakond on esitanud juba ammu eelnõu, mis selle vea ära parandaks, ja taastaks süsteemi, kus keskmine vanaduspension oleks tulumaksuvaba. Et keskmise pensioni eest ei esitaks valitsus maksuarvet, ükskõik kas tegu on tööd jätkavale pensioniealisele inimesele esitatava maksuarvega või on tegu toitjakaotuspensioni saajaga või vanaduspensioni saajaga. Ühtviisi taastataks olukord, kus keskmine pension on Eestis tulumaksust vaba. See eelnõu seisab rahanduskomisjoni sahtlis. Mingil põhjusel seda eelnõu ei menetleta. Mul on taas kord palve ja ettepanek rahanduskomisjoni juhile, rahanduskomisjoni juhtidele, et selle eelnõuga mindaks edasi, et see praegune olukord, mis on ebaõiglane, muudetaks ära ja et me saaksime tagasi süsteemi, kus keskmine pension, kuniks Eesti pensionärid on vaesusriskis elavad inimesed, et keskmine pension oleks tulumaksust vaba. Aitäh!

11:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sellega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek. See on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 253 SE teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja meil täna kolmas päevakorrapunkt menetletud.


4. 11:25 Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE) teine lugemine

11:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217 SE teine lugemine ja ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Grünthali.

11:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! 10. novembril oli põhiseaduskomisjonis arutuse all Vabariigi Valitsuse poolt algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Esitatud eelnõu menetlemisel osalesid komisjoni esimees Alar Laneman, liikmed Maria Jufereva-Skuratovski Martin Repinski asendusliikmena, siis veel Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas ning käesoleva eelnõu ettekandja. Eelnõu tutvustamisel osalesid ka veel Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja nõunik Koidu Mesilane ning veel oli ka ÜRO Pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esinduse õigusametnik Kari Käsper.

Istungi alguses märkis põhiseaduskomisjoni nõunik Karin Tuulik, et kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus, eelmine eelnõu esimene lugemine oli meil 30. septembril ja muudatusettepanekute tähtajaks oli määratud 14. oktoober. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõule oli aga arvamuse esitanud ÜRO Pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esindus, edaspidi siis ma kasutan lühendit UNHCR ja seda tutvustas UNHCR-i õigusametnik Kari Käsper. Ja esimesena saigi sõna Kari Käsper, kes oli eelnevalt saatnud UNHCR-i arvamuse põhiseaduskomisjonile, milles ta tõi välja peamised märkused eelnõu kohta. Kari Käsper sõnas, et sarnased teemad on ka teistes riikides arutluse all olnud, eriti mis puudutab just terrorismikuritegude toimepanekut, isikutelt kodakondsuse äravõtmist. Kari Käsper märkis, et UNHCR leiab, et kodakondsuse äravõtmine, mille tulemuseks on kodakondsusetus, peaks olema võimalik ainult täiesti äärmuslikel juhtudel ja eelkõige olukorras, kus kodakondsus on omandatud pettuse teel. Tema hinnangul eelnõus väljatoodud olukordade puhul on muidugi mõistetav, et inimestelt võetakse kodakondsus ära, aga inimene ei tohiks seetõttu jääda kodakondsusetuks. UNHCR-i soovitus oli, et kodakondsuse äravõtmine oleks võimalik ainult sellisel juhul, kui see ei lõpeks kodakondsusetusega. Samuti teeb UNHCR ettepaneku, et Eesti võiks liituda ka kodakondsusetuse ülemaailmsete konventsioonidega, mis võimaldaksid teatud laiemaid valikuid teha. Kari Käsper märkis, et lisaks juhib UNHCR tähelepanu sellele, et eelnõu puhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise olukorraga, kuna sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta ja eelnõu laieneb ainult naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, mis iseenesest ei pruugi olla põhjendatud. Ja UNHCR-i ettepanek oli, et kui kodakondsuse äravõtmist rakendada naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, siis teha seda ainult teatud ajaperioodi jooksul pärast kodakondsuse saamist. Ja huvitav on see, et Kari Käsper sõnas, et kui inimene on juba teatud aja, näiteks ühe aasta naturaliseerunud kodanikuna elanud, siis temalt ei saakski kodakondsust ära võtta, nagu sünnijärgselt ka kodanikult. Kari Käsper sõnas, et UNHCR on arvamusel, et terve kodakondsuse seaduse § 28 tuleks uuesti läbi vaadata ja kirjutada niimoodi, et see oleks loogilisem. Ja eelnõuga soovitakse täiendada § 28 lõikega 11, mis ei pruugi olla kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Hanno Pevkur küsis, et kui UNHCR-i arvates võib kelmuse teel saadud kodakondsuse ära võtta, siis kuidas põhjendada seda, et riigivastase teo puhul ei tohi kodakondsust ära võtta. Lisaks küsis Hanno Pevkur ka seda, kas UNHCR-i arvates on riigivastane tegu leebem kui kelmus, eriti kui arvesse võtta terrorikuriteod, siis riigireeturitel on tavaliselt olemas mõni teine riik, kes neile kodakondsust soovib pakkuda ehk kelle kasuks nad luurasid. Suure tõenäosusega ei ole seda ohtu, et riigireeturid jäävad kodakondsuseta. Kari Käsperi lühike vastus oli, et kodakondsuse äravõtmise alusena, kui kodakondsus on saadud pettuse teel, tähendab seda, et ära hoida olukordi, kus inimesed hakkavad petma selleks, et kodakondsust saada. Kari Käsper toonitas veel seda, et UNHCR on arvamusel, et riigireeturid ei tohiks jääda täiesti ilma kodakondsuseta ja rahvusvahelises õiguses soovitakse ära hoida just seda, et inimesel ei ole mitte ühtegi ühegi riigi kodakondsust. Sellel võib olla tema arvates julgeolekualaseid mõjusid. Hanno Pevkuri täiendavale küsimusele, kui palju on Euroopas või maailmas kodakondsuseta inimesi ja kas see on valdav probleem, ta lisas juurde ka, et Eesti puhul räägime me tõenäoliselt ühest- kahest inimesest 10 aasta jooksul, vastas Kari Käsper, et UNCHR-i statistika kohaselt kuuluvad kodakondsuseta isikute hulka Eestis ka määratlemata kodakondsusega inimesed. Ülemaailmset statistikat selle kohta aga millegipärast ei ole tehtud. Eesti mõistes on tegemist suhteliselt vähese arvu inimestega, kes selle eelnõumuudatuse tõttu oma kodakondsuse võiksid kaotada. Aga UNCHR-i põhimõte on see, et iga inimene on tähtis ja igaühe suhtes tuleb käituda rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise kohustuse kohaselt.

Mina omalt poolt lisasin juurde, et põhiseaduse valguses on kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused sätestatud Eesti riigi põhiseaduse § 1 järgi, mille järgi on Eesti suveräänne sõltumatu riik ja tema otsustab ise, kas, mismoodi tema kodakondsust rakendab. Euroopa Liidu õigusaktide ja praktika kasutamine tähendaks seda, et hakatakse sisuliselt sekkuma Eesti Vabariigi siseasjadesse. Kari Käsperi vastus oli, et UNCHR-i märkusi tuleks võtta siiski ikkagi kui soovitusi, mis on UNCHR-i hinnangul rahvusvahelise õiguse tavade ja praktikaga kooskõlas.

Lauri Läänemets komisjoni liikmena uuris jälle, mis saab nendest inimestest, kellelte võetakse kodakondsus ära ning kes ei saagi ühe teise riigi kodakondsust ning seda inimest ei ole võimalik ka Eestist välja saada. Mis siis saab ja mismoodi ta siin elamisloa saab ja kas ta saab ikka Eestis edasi elada. Siin vastas aga juba Ruth Annus, et kui inimest kusagile välja saata ei ole, siis antakse talle elamisluba. Ja Eestis ei ole sellised inimesed praegu üheski registris arvel. Täiendavana tõi Ruth Annus välja ka Vabariigi Valitsuse seisukoha UNCHR-i soovituse kohta kaaluda liitumist ÜRO kahe kodakondsusetust käsitleva konventsiooniga. Ruth Annus sõnas, et Eesti taasiseseisvusmisajast alates on valitsuskoalitsioonid otsustanud nende konventsioonidega mitte liituda ja ka praegusel valitsuskoalitsioonil ei ole plaanis nende konventsioonidega samuti liituda. Ja kuna Eesti ei ole liitunud ühegi kodakondsusalase konventsiooniga, siis on Eestil suveräänne õigus otsustada, millistel tingimustel Eesti inimestelt kodakondsust ära võtab ja millistel tingimustel inimene kodakondsuseta jääb. Arvestades seda, et Euroopa Liidus on kõikidel inimestel võrdsed sotsiaalsed õigused ja kodakondsus annab poliitilised õigused, siis inimesel, kes on toime pannud riigireetmise või terrorikuriteo, ei pea olema kaasarääkimise õigus, millised normid Eesti Vabariigis kehtivad, ehk tal ei pea olema poliitilisi õigusi, mida teostada esindusdemokraatia kaudu.

Taavi Rõivas uuris selle peale, mida tehakse nende inimestega, kellelt võetakse kodakondsus ära, kuid pole alust anda ka elamisluba, ja kas selle riigil, kelle kodanik see inimene enne oli, on kohustus taastada selle inimese kodakondsus. Ruth Annus vastas, et sellel inimesel on võimalik saada soovi korral ka mõne teise riigi kodakondsus, kui see riik on ta valmis vastu võtma. Kui inimesel ei ole võimalik saada ühegi teise riigi kodakondsust, siis ta saab Eestis tähtajalise elamisloa. Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta inimesele, kes kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Eestis on praegusel hetkel kaks inimest süüdi mõistetud terrorismi rahastamise eest, aga hetkel teadaolevalt ei ole selliseid inimesi Eestis üldse olemas.

Alar Laneman komisjoni esimehena võttis siis kokkuvõtlikult kokku selle arutelu, et kui peaks olukord muutuma, siis saab uuesti teema juurde tagasi tulla ja ka lahendusi välja pakkuda. Lõpetuseks lubas Ruth Annus, lisas juurde, et eelnõu puhul on tegemist kaalutlusõigusega, mis tähendab, et kodakondsust ära võttes peab Vabariigi Valitsus välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud, muu hulgas ka selle, mis sellest inimesest edasi saab, ja tegema kaalutletud otsuse. Lisaks sellele on see otsus ka kohtus vaidlustatav ja kõik kohtulikud menetlusgarantiid on sellele inimesele täies mahus tagatud ja ka olemasolev toetav õigussüsteem võimaldab igal üksikjuhtumil teha õige ja õiglase otsuse.

Pärast seda tegi komisjon menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril 2020, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril 2020. Kõik.

11:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

11:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Oluline eelnõu, aga mind hämmastab, kuidas pagulasamet soovitab riigireeturitel, karistusseadustik § 232, salakuulajatel, karistusseadustik § 234 ja terroristidel karistusseadustik § 237, nendelt kodakondsust mitte ära võtta. Aga siin tahaks nagu natukene laiendust, mida komisjonis räägiti, kuna pagulasamet, ma loen siin, ütleb, et jah, võiks võtta neilt terroristidelt, riigireeturitelt ja salakuulajatelt, kes on naturalisatsiooni korras saanud kodakondsuse, aga teha ainult teatud ajaperioodi jooksul pärast kodakondsuse saamist. Kui pikk see n-ö periood pagulasameti arvates peaks olema, et terroristil, riigireeturid või salakuulajal saaks kodakondsuse ära võtta?

11:37 Kalle Grünthal

No tegelikult ma seda küsimust siin puudutasin ka. See tähendab, nende ettepanek, nagu ma siin õieti mäletan, vist seondus ühe aastaga. See peaks olema ... Jah, ongi, Kari Käsper sõnas, et kui inimene on juba teatud aja, näiteks üks aasta, naturaliseerunud kodanikuna elanud, siis temalt ei saaks enam ära võtta. Kui see vastus teid rahuldab, et tegemist on üheaastase ajalise perioodiga, siis rohkem mul hetkel lisada ei ole, sest teisi tähtaegu seal ei arutatud.

11:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

11:37 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa lugesid ette siin hästi palju seda arutelu, aga väga keeruline oli järgida, sest informatsiooni oli palju. Ole hea, ütle saalile, et mis see komisjoni arvamus või arusaamine asjast lõpuks jäi? Selle koha pealt ma arvan, et kõik me oleme ühte meelt, et kui tegemist on riigireeturiga, siis riigireeturiga käitutakse nii, nagu tuleb käituda, seda kuidagi nagu heaks ei saa kiita. Aga kui me kodakondsuse ära võtame, teatavasti Eesti kodanikul ei tohi teist kodakondsust olla, siis ta jääb ilma kodakondsuseta ja mis siis saab neist inimestest, et Eestisse tekib hunnik ilma kodakondsuseta inimesi, keda kuhugi teise riiki ka saata ei saa ja nad tegutsevad siin. Et mis see komisjoni järeldus siis sellest oli? Et me seda probleemi arutasime, aga sa libisesid kuidagi sellest üle.

11:38 Kalle Grünthal

Ma väga vabandan! Tähendab, kui ma selle eelnõu ette vuristasin, siis ka tegelikult  ma vastasin ju tegelikult. Tähendab, ma esitasin põhjused, mikspärast me seda eelnõu toetama. Teie lause selle kohta "siin tekib hunnik kodakondsuseta inimesi" ei vasta tõele, sellepärast et Ruth Annus andis teada, et meil hetkel selliseid inimesi ei ole. See on üks positsioon ja ega siin muid variante tegelikult ei ole. Küsimus on praegu ainult selles, et kui nüüd ütleme, selline juhtum peaks tekkima, tähendab, aga noh ütleme, et kõik need asjad on põhjuslikus seoses, et ennem on tegu ja siis on tagajärg, et praegusel hetkel sellist olukorda kahtlemata veel olemas ei ole. Aga, aga loodame, et seda ei tule ka. Mis puudutab seda märkust, et Eestis ei tohi kodakondsust olla, noh topeltkodakondsust, see on muidugi väga õige märkus, kahjuks meie Riigikogu sõbralikus seltskonnas on siiski olemas inimene, kes kannab topeltkodakondsust, nii et ma ei tea, mida te tahate, kuidas edasi toimida?

11:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

11:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Huvitav on kuulda pagulasameti soovitust, et kui sa pead riiki reetma või salakuulamisega vahele jääma või terrorismiga, kui sa aasta jooksul peale naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamist, siis on sul oht, aga niipea kui see aasta on läbi, võid rahulikult hakata riiki reetma, salakuulama ja pommi panema ja siis nagu kodakondsust nagu ei tohiks ära võtta. Kust see üks aasta? Kas te arutasite seal, et kas see on mingi rahvusvahelised mingid soovitused, mida pagulasamet meile ka soovitab siin või mis selle loogika on? Et ühe aastaga tegelikult naturalisatsiooni korras kodakondsuse saaja ei jõuagi reeglina sellesse positsiooni, et hakata riiki reetma ja salakuulama. Pommi võib küll visata.

11:41 Kalle Grünthal

Aitäh küsimuse eest! Ma olen teiega, lugupeetud küsija, absoluutselt sama meelt, et siin tegelikku loogikat ei ole ju. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, me ei arutlenud nende tähtaegade üle, aga põhimõtteliselt on ju tegelikult kõik eelnevad valitsused ja ka praegune valitsus sellise n-ö õigusliku teooria rakendamise vastu. Ja ma tahaksin lisada siia juurde veel ka seda, et põhiseaduse § 8 sätestab ju tegelikult ära ka kodakondsuse saamise tingimused ja korra jne, eks ju. Et see on meie, ütlem, kõige tähtsam vormel praegu, millest me peame lähtuma. Ma võin öelda seda, et õnneks ei ole Eesti liitunud selle ÜRO pagulasameti sätestatud printsiipidega ega ei ole ka selle direktiiviga mingisuguseid seoseid loonud. Nii et ma arvan, et see asi peaks ja on jääma ikkagi Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud tingimuste alla, sest tegelikult ka näiteks muidugi Eesti Vabariigil on võimalik, ütleme, muuta ka ja ratifitseerida ÜRO pagulasameti ettepanekuid ja lepinguid, aga õnneks on olemas § 123 põhiseaduses, mis sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Nii et ma olen veendunud, et ka edaspidi, ütleme, sellist direktiivi siin saalis vastu ei võeta.

11:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

11:43 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma täpsustaksin, et kui ma õigesti mäletan, siis komisjonis rääkisime küll sellest, et Eestis on ka täna ilma kodakondsuseta inimesi. Ja loomulikult need, keda see seadus mõjutab, neid veel olla ei saa, nad hakkavad need tekkima. Ja nii nagu te siin kolleeg Ernitsaga arvasite, et riigireetjatest saavad pommipanijad, siis sisuliselt hakkavad meile tekkima pommipanijad, kellel pole kodakondsust, ja me ei tea, mis nad teevad või kus nad on või kus nad liiguvad. Aga see selleks, aidake meid aru saada. Ma saan aru, kui sul ei ole kodakondsust, võtame inimestelt selle ära, et siis noh, passi ta saab, Euroopa Liidus, välismaal ringi liikuda saab, Eestis hääletamas käia ei saa, aga mis on need muud erinevused kodanikuga inimesel, kellelt me kodakondsuse ära võtame ja kes siia Eestisse elama jääb.

11:44 Kalle Grünthal

Aitäh hea küsimuse eest! Tegelikult on küsimus praegu selles, et jah, teil on täiesti õigus, et meil on kodakondsuseta isikuid siin küll. Ja peale selle on olemas kodakondsusega isikud. Kodakondsuseta isikuid meil on olemas, aga need on n-ö halli passi omanikud. See väide, et meil on siin või tekib hulgaliselt selliseid inimesi, siis ma julgeksin väita, et mina ei tea praegu küll ühtegi sellist naturalisatsiooni korras saanud isikut, kes praegusel hetkel viibib Eesti territooriumil, olles pannud toime terrori või riigivastase kuriteo. Kui jutt läks selle pommipanemise peale, siis ma saan aru, see on noh, härra, kes on nüüd Lasnamäel, pani pomme ja kes on praeguseks hetkeks juba oma karistuse ära kandnud. Minule teadaolevatel andmetel on tegemist ikkagi Eesti kodakondsusega isikuga. Nii et ka tema suhtes ei saaks, ütleme, tulevane õigusnorm rakendust leida. Et ma jään ikkagi selle juurde ja usun ka Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnu, et hetkel meil selliseid isikuid ei ole. Muidugi ma olen sellega nõus, tähendab, me ütleme, kuna see ÜRO pagulasameti teema tuli täiesti uuena lauale, siis tekkis ka täiendavaid küsimusi selle kohta, millele siin lugupeetud kolleeg Lauri Läänemets viitas, kuid suurem osa nendest probleemsetest oludest me rääkisime või arutasime läbi juba selle eelnõu esimesel arutamisel.

11:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

11:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult kodakondsuse saamine ei ole inimõigus, see on vastutulek ja iga riik saab ise otsustada neid tingimusi. Aga kas teil oli ka jutuks komisjonis see, et lõviosa nendest kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega isikutest on tulnud siia nõukogude ajal, ka paljud nendest, kes on võtnud Eesti kodakondsuse ja Venemaa kuulutas peale Nõukogude Liidu lagunemist, kui ma ei eksi, kas see oli 1994. aastal vist, kõik need isikud üle endiste Nõukogude Liidu vabariikide enda kodanikeks, nii et me tegelikult räägime Vene kodanikest, kes ei ole oma kodakondsust lihtsalt vormistanud ja lõviosa meie riigireeturitest, kes siiamaani on kinni võetud, on olnud ju sellest samast kontingendist, nii et tegelikult nad ei jää kuskile õhku rippuma. Neil on olemas võimalus saada kodakondsus.

11:47 Kalle Grünthal

Täiesti õige märkus selle kohta, sest tegelikult ka Hanno Pevkur viitas minu meelest sellele, et suure tõenäosusega tõenäosusega need, kes, ütleme, kas nad on saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse, siis on nad ikkagi kuskilt, nagu te ütlesite, on sattunud siia endise Nõukogude Liidu aladelt, siis on neil alati võimalus minna sinnasamasse riiki tagasi ja ma usun, et praegusel juhul siis Venemaa on kindlasti valmis hea meelega seda tegema. Aga mis puudutab nüüd, ütleme, seda põhialust, siis millistel isikutel saab ära võtta, siis noh, selle samasse kategooriasse, millele te praegu viitasite, need ongi ju suuresti on seal väga palju ka naturalisatsiooni korras saadud kodakondsust, siis jah, me tegime seda, võtsime nad Eesti riigi kodanikeks, aga muidugi ma usun ka seda, et ütleme, et komisjon, kes Siseministeerium, kes vaatas neid taotlusi läbi, kontrollis siis juriidilisest aspektist kindlasti ka seda, kas ütleme nüüd see taotleja on  siis loobunud ka teise riigi kodakondsusest, ma arvan, et see protsess on kindlasti täiesti kontrolli all olnud. Aga muidugi, lugupeetud kolleeg, kindlasti see telgitagune oht ja moment jääb, kindlasti jääb alles.

11:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:48 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! 1993. aastast ma mäletan, kui Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei veel Riigikogus tegutses ja toimetas, siis kodakondsuse üheks põhialuseks oli see, kellelegi ei kingita ega anta kodakondsust, vaid toimub siire ühest kodakondsusest teise. Võib-olla see on praegusel hetkel muutunud, aga minu küsimus on see. Kas teile sai selgeks seal komisjoni istungil – minule erinevalt siin saalis jääb arusaamatuks – siis selle pagulasameti seos terrorismi ja riigireetmise õigustamisega?

11:49 Kalle Grünthal

Väga hea küsimus. Igatahes, ütleme, need ideed, mida ÜRO pagulasamet seal oma välja pakkus selle antud eelnõu menetlemisel, tekitasid minus ka erinevaid kõhklusi ja kahtlusi. Tõenäoliselt on kõik Vabariigi Valitsused alates Eesti Vabariigi taassünnist olnud samal seisukohal ja ka praegune valitsus on samal seisukohal, et selline n-ö ettepanek n-ö muuta siin kodakondsuse äravõtmise tingimusi ja jätta alles ainult kelmuse osa ei ole põhjendatud, motiveeritud. Ma ei julge siit kõnepuldist välja öelda ametlikult, milline on minu seisukoht, ütleme, sellele küsimusele. Ma võin seda teha pärastpoole omavahel, ma ei taha, et see asi jõuab kuskile ajakirjandusse. Aga kuna ma ei kanna siin ette oma seisukohti, siis ikkagi n-ö komisjonis läbiarutatud, siis vastus on selline, nagu praegu oli.

11:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

11:50 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teie viimasest vastusest ma ei saa küll aru, et mida on Riigikogu liikmel varjata sealt puldist. Te võite mulle vastata seda. Aga selline sisulisem küsimus: kas te seletaksite mulle, mis vahe on siis kodanikul või mittekodanikul antud eelnõu kontekstis? Ehk kui me võtame ära kodakondsuse, siis millistest õigustest see inimene ilma jääb, kellelt see kodakondsus ära on võetud? 

11:51 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Ma alustan siis sellest n-ö ballastküsimusest, mis tegelikult tuli praegu esimesena. Mida on Riigikogu liikmel varjata? Ega minul ei olegi midagi varjata, tähendab, aga kuna ma olen praegu komisjonipoolne ettekandja, siis ma kannan ette komisjonipoolseid seisukohti.

Mis puudutas seda, mis vahet on, tähendab .. Äkki tuletate meelde? (I. Padar vastab saalist.) Aa, selge, tuli meelde. Palun vabandust! Ma teinekord võtan pastapliiatsi kaasa ja märgin need põhipunktid üles. Alles kogenematu. Palun vabandust! Tähendab, vahe, ütleme, põhialus on see, et isik, kes on pannud toime riigireetmise või terrorikuriteo, siis kahtlemata ei saa teda võrrelda ja olla, tähendab, sellises olukorras, kus temale tagatakse ühed põhiõigused, ehk olla valija, ütleme, osaleda valimisprotsessis nii valijana kui ka valituna. Sellepärast, et kui sa oled reetnud või pannud toime sellise kuriteo, siis oled sa rikkunud ka n-ö kodakondsuse seaduse § 6 punkti 7, mis sätestab ka ära selle vande, mida see inimene annab taotledes kodakondsust ja mille lühike tekst on väga lihtne: "Taotledes Eesti kodakondsust tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." Ja kui ta ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, siis me ei saa seda inimest usaldada väga oluliste küsimuste menetluse juurde, nagu on näiteks, ütleme, olla valitud ja olla valimisõiguslik. Aitäh!

11:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

11:52 Henn Põlluaas

Aitäh! Mul on pigem repliik kui küsimus. Minu teada tõepoolest need, kes soovivad naturalisatsiooni korras saada Eesti kodakondsust ja on selle ka saanud, siis nemad peavad tõendama, et neil puudub teise riigi kodakondsus. Aga kuna Venemaa meile tegelikult neid andmeid ei anna, siis praktikas on see, et piirdutakse lihtsalt selle inimese omakäelise kinnitusega, et tal puudub. Nii et meil puudub ülevaade sellest, kui palju tegelikult Vene kodakondsusega isikud on saanud Eesti kodakondsuse ja seadusvastaselt omavad topeltkodakondsust. Nii et see on keerulisem probleem.

11:53 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Ma olen teie seisukohtadega absoluutselt nõus selles osas, mis puudutab seda, et Venemaa ei anna meile need andmed ja see ongi tekitanud meile minu hinnangul vägagi suure julgeolekuohu, sellepärast et kui me vaatleme need viimati, ütleme, viimase perioodi tabatud riigireetjaid, siis üldiselt nad alati on liikunud ju tegelikult sinna Venemaa poole, kas siis kas ütleme, ütleme, üks juhtum siin härra Kohveri juhtum, kus vangide vahetuse korras või mingil muul kaalutlusel pärast seda, kas nad on oma karistuse ära kandnud või on karistus ootel alles, nii et see tähelepanek on absoluutselt õige. Et mõnes selles osas on Eesti riik nii-öelda julgeolekutasandil äärmiselt haavatav, kuna me ei tea, kui palju on neid inimesi siin sees, kes on saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse, kuid tegelikult omavad topeltkodakondsust ja see on tõsine oht Eesti julgeolekule.

11:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

11:54 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et inimõiguste keskuse poolne seisukohavõtt on niisugune, on niisugune universaalse kodakondsuse tekitamine planeedi Maa elanikele. Esialgu siiski meil eksisteerivad veel suveräänsed riigid ja seetõttu suveräänse riigi julgeoleku, tema kodanike heaolu ja julgeoleku seisukohast seesugust lähenemist ilmselt aktsepteerida ei saa. Mis puutub kolleegi sealt akna alt reast, kes küsis, et mis vahe on kodanikul ja mittekodanikul, no mittekodanikul ei ole võimalik istuda siin akna all, sellepärast et ta lihtsalt ei saa osaleda valituna ja valijana. Aga siin on väga oluline moment ka veel see, et mittekodanikud ei saa meil paljudel ametikohtadel riigiaparaadis ja avalikus sektoris töötada, sest nende lojaalsuse küsimus ja nende õiguste ja nende privileegide küsimus, mille garandiks on kodakondsus, ei ole seesugust vahekorda. Ja ega mul küsimus kui niisugust otseselt ei ole. Põhimõtteliselt te väitsite ja õigustatult, et te esitate komisjoni arutelu, ja ma lihtsalt eeldan, et komisjonis lähenemine oli sarnane sellele, mille ma esitasin praegu.

11:56 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Ma võin öelda, et komisjonis oli lähenemine täpselt samasugune, nagu te praegu lühidalt ette kandsite. Ma väga tunnustan praegu siin ka Siseministeeriumi esindanud Ruth Annust, kes andis täpselt samasugused selgitused ja põhimõtted. On selge see, et ma ju tervet tervet komisjoni protokolli ei hakka ette siin kandma. Nii et, härra Mart Helme, tähendab, te olete teinud suurepärast tööd valitsuses, need ametnikud jätkavad teie poolt paikapandud põhimõtteid ja suundi. Aitäh!

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 217 SE teine lugemine lõpetada ja sellega on teine lugemine lõpetatud ning tänane neljas päevakorrapunkt menetletud me saame minna edasi.


5. 11:57 Mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) teine lugemine

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 SE teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Siret Kotka!

11:57 Siret Kotka

Aitäh, hea Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Maaelukomisjon käsitles antud seaduseelnõu 10. novembril 2020. aastal. Ja sellest komisjoni istungist võtsid osa Tarmo Tamm, Merry Aart, Heiki Hepner, Siret Kotka, Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Andrus Seeme. Me käsitlesime seda, et Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 SE arutelu teisele lugemisele saatmiseks. Tõdesime, et Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega kuskilt mujalt meil määratud tähtajaks eelnõule muudatusettepanekuid ei olnud. Küll aga komisjon ise valmistas ette kolm muudatusettepanekut, koostöös Maaeluministeeriumiga, mis olid tehnilist laadi ja esitas juhtivkomisjon, maaelukomisjon. Komisjon küsis arvamust kõikidelt huvigruppidelt. Kõik huvigrupid olid kaasatud. Ja oma arvamuse saatis meile Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Muudatusettepanekud, mis olid tehnilist laadi, vaatas komisjon kõik läbi ja konsensuslikult kiitis heaks.

Ja üldiselt tegi komisjon alljärgnevad otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu 260 täiskogu päevakorda 17. novembriks 2020, teha ettepanek eelnõu 260 teine lugemine lõpetada (see oli konsensus) ja siis, kui eelnõu 260 teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril (sellega oli ka konsensus). Aitäh!

12:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

12:00 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väga kenasti iseloomustasite ja kõnelesite sellest, et kõik huvigrupid ja erinevad arvamuseavaldajad olid kaasatud. Kas te saaksite minule kui mitte teie komisjoni liikmele, aga Riigikogu liikmele, kes hakkab 25-ndal selle seaduse poolt või vastu hääletama öelda, et kas need ettepanekud, mis nad tegid, leidsid ka kajastamist ja leidsid lahendusi või olid mõned ettepanekud, mida ei saanud komisjon arvestada?

12:00 Siret Kotka

Et ainult oma arvamuse saatis meile Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Tema viitas oma arvamuses sellele, et kuna riigilõivud tegelikult suurenevad ja et kas neid ei peaks mitte suurendama, see oli nende sihukene nagu ettepanek. Seda me ka komisjonis käsitlesime ja Sigmar Suu, kes Maaeluministeeriumi poolt oli esindaja meil, ka tõi välja, et seda riigilõivude küsimust on siis käsitletud juba seaduseelnõu 142 menetlemise juures. Mahepõllumajandusele järelevalve lõivud suurenevad ja see on siis tegelikult menetletud juba 142 eelnõu juures ära. 

Nii et küll oli küsimus selles, et kas seda võiks vähendada või siis arvestades praegust olukorda, mis puudutab CoV-19 ja koroonat, siis Maaeluministeerium ei olnud siin seisukohta, mis puudutab CoV-i, üldiselt nagu käsitlenud. Nad jäid praegu selle juurde, et 142 SE seaduseelnõu juures tegelikult oli seda riigilõivude küsimust arutatud ja nad ei toetanud seda, et seda kuidagi vähendada, vaid et riigilõivud, jah, suurenevad siis mahepõllumajandusettevõtetele. Aga ma pean toonitama, et kui nüüd võtta proportsionaalselt võrreldes teiste lähiriikidega, siis, kui meil on see riigilõiv, mis on mahepõllumajandusele siis, kui keskmiselt on 100 hektari kohta on meil 212 eurot, siis näiteks Soomes on see 750 eurot, Lätis 726 eurot ja Leedus siis sõltuvalt kultuurist 626 kuni 2977 eurot. Ehk teisisõnu, me küll tõstame seda riigilõivu, aga see on ikkagi väga selgelt meil täna tootja kasuks ja võrreldes naaberriikidega me tuleme enda ettevõtjale väga selgelt vastu.

12:03 Aseesimees Siim Kallas

Annely Akkermann, palun!

12:03 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin Facebookis on mahepõllumajandustootjate grupp, kus praegu arutatakse, et kui nüüd riik rohkem ei toeta mahepõllumajandust, siis mitmed tootjad kaaluvad mahepõllumajandusest loobumist, sest seal on ikkagi päris suured piirangud nii väetiste kui ka ravimite ja kõige muu kasutamiseks. Samas on Euroopa Liidul eesmärk saavutada mahepõllumajanduse osakaal 25%. Ja ma arvan, et te selle eelnõu käigus kindlasti arutasite, missugused meetmed riigil on selle Euroopa Liidu eesmärgi täitmiseks plaanis ja kuidas see siis saavutatakse, et mahepõllumajandustootjad mitte ei loobu, vaid pigem neid tuleb juurde.

12:04 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Aus vastus on see, et kahjuks me seda komisjonis ei käsitlenud, sellepärast et keegi seda ei tõstatanud. Küll aga ma tean seda, et see teema, mida te, auväärt küsija, püstitasite, on tegelikult väga selgelt majatootjatel täna murekohaks. See ei ole tegelikult ainult mahetootjate murekoht, see on ka, ma arvan, tervikuna Eesti riigi murekoht, sest eks Eesti riigi prioriteet on ju alati olnud, et meil oleks maksimaalselt puhast toitu, mahedat toitu. Ja eks siin tegelikult peab maaeluminister tulema heade ettepanekutega veel välja, mismoodi seda situatsiooni parandada. Ma tean seda, et mõni aeg tagasi valitsus eraldas kriisiabi, erakorralist abi, mis küll jõuab nüüd, ma saan aru, tootjateni alles järgmisel aastal. See on nüüd natuke tulekahju kustutamine, aga reaalselt, kuidas neid samme astuda, selleks peaks ikkagi Maaeluministeerium koos ministriga tulema välja paremate ettepanekutega.

12:05 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

12:05 Ivari Padar

Lugupeetud proua kolleeg! Heade ettepanekutega saame ikka meie ka välja tulla, et selles suhtes ega siis lõpliku tõe ja ideede instants ei saa olla Lai tänav 39/41 kindlasti. Nüüd on niimoodi, et sellest arutelust on aega mööda läinud ja tõsi, meil on olnud ja mahepõllumajandusteema on tulnud selle eelnõu kontekstis rohkem üles. Me oleme saanud pöördumisi, mille puhul ma usun, et me peaksime tegema ühe suurema sellise arutelu teemal mahepõllumajandus. Ja nüüd selles teadmises me teame, et kus me valmistume toetama mahepõllumajandust ja teiselt poolt siis tõstame riigilõivusid. Mis on teie isiklik seisukoht? Kui ratsionaalne see nüüd on, selline käitumine, et me ühest taskust toetusi tõstame, teisest taskust, kus oleks mõistlik riigilõivusid edasi lükata, me seda ei tee? Kui ratsionaalne see on ja miks Keskerakond on olnud vastu sellele, et riigilõivude kehtestamiseks edasi lükata?

12:06 Siret Kotka

Aitäh, hea küsija! Aus vastus on see, et jah, me ei käsitlenud seda niimoodi komisjonis, me võime seda edaspidi komisjonis käsitleda, ma arvan, komisjoni esimees istub praegu saalis ja mahepõllumajandust me saame kindlasti suurendada. Mis puudutab nüüd riigilõivude küsimust, siis veel kord, riigilõivude küsimust me käsitlesime seadusemuudatuse juures 142. See tänane tegelikult, kui me sellest väga selgelt nagu räägime, siis natuke kaugemale, siis tegelikult see tänane seadusemuudatuse ikkagi annab mahepõllumajanduslikele ettevõtetele täiendava võimaluse. Ehk selle seaduse muutmise üks suurimaid eesmärke on ikkagi see, et väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid müüv isik, ettevõte saab tunnustamise ehk sertifaagaadi omandamise kohustusest vabaks, mis on just samm selles suunas, et me toetame mahepõllundusmajanduse väiksemaid ettevõtteid. Ehk me täna väga selgelt, ma saan aru, et mahepõllumajandus on sihukene tekitanud teravust, aga me läheme natukene sellest tänasest seaduseelnõust kõrvale, mida me siin menetleme.

12:07 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

12:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul just arutasime põllumajandus-kaubanduskoja juhtidega ees ootavaid mahepõllumajanduse raskusi, kui selle Annely Akkermanni küsimuse juurde tagasi tulla, et 25% peale viimine ja et see tegelikult ei ole meile meie tootjatele taskukohane ja ka tarbijatele. Aga siin on öeldud, et nüüd 22. aastal on võimalik sajaprotsendiliselt kohapealsest kontrollist loobuda. Kui mäletate, siis Riigikontrolli raportis oli, kui toiduohutusest juttu oli, et eelkõige see kontroll suuresti puudutab just mahetootjaid ülemääraselt ja n-ö tavatootjaid on suhteliselt harva. Mis te arvate, et äkki peaks tunduvalt varem seda mahetootjate kontrolli oluliselt vähendama?

12:09 Siret Kotka

Jah, aitäh väga õige tähelepaneku eest! Kui see oleks võimalik, siis ma arvan, et me seda ka teeksime. Aga ma saan aru, et selle tänase seaduse menetlemisel ja seearvelt määruse ülevõtmisel tekib liikmesriikidel võimalus loobuda sajaprotsendilisest kohapealsest kontrollist alles 1. jaanuarist 2022. Nii et see vist ... Mina sain vähemalt komisjonis nii aru, et seda lihtsalt ei ole võimalik varem teha, sest see on Euroopa Liidu määrusest tulenevalt.

12:09 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun! 

12:09 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kuigi on tõsi, et see seaduseelnõu 260 riigilõivudega otseselt ei tegele, me sellega tegelesime ja hääletasime siin saalis seaduseelnõu 142 kontekstis, siiski selline küsimus, mis on nüüd uuesti üles tulnud. Milline on teie isiklik positsioon, mis on siis õigem mahepõllumajanduse maksustamise puhul: kas järelevalvetasupõhine maksustamine või riigilõivupõhine maksustamine? Mis teile tundub, kumb oleks mõistlikum ja kuidagi tootja ja riigi suhtes ratsionaalsem lahendus?

12:10 Siret Kotka

Aitäh, hea küsija! Ma veel kord ütlen, et komisjon seda küsimust ei arutanud, ja ma seetõttu ei hakka siin mingit isiklikku positsiooni ütlema. Küll aga ma arvan seda, et sellistes hetkedes, nagu on täna tekkinud, mahetootjatel on tekkinud kriis ja neil on surve, kuidas edaspidi hakkama saada, on õige, et võtta kõik asjaosalised ümber laua ja leida see kõige parem tee, kuidas edasi minna. Ja ma arvan, et seal võiks olla nii komisjoni kui ka ministeeriumi esindajad, nii minister kui ka tootjad ja leida see hea tee. See initsiatiiv kindlasti peaks tulema, ma arvan, kas Riigikogu maaelukomisjoni poolt või siis Maaeluministeeriumi poolt, aga ma arvan, et selline arutelu pikemas perspektiivis on kindlasti vajalik, et me saaksime minna maheda ja puhta toitu nimel edasi Eesti riigis.

12:11 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

12:11 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina tahan teid kõigepealt väga tunnustada, et te olete väga kompleksselt endale asjad kõik selgeks teinud. Maaelukomisjoni liikmena te valdate mitte ainult selle seaduseelnõu teemasid, vaid ka eelnevaid, mis on olnud arutusel, erinevalt mõnest teisest komisjonipoolsest ettekandjast täna siin puldis. Selleks et turustada, on vaja ka kasvatada. See arutelu, mis siin on toimunud, ja ka mahetootjate pöördumised just nimelt selle seaduseelnõu arutamisel sunnivad mind selles osas küsima, et uskuge, et siin saalis on kindlasti teisi inimesi, ma vaatan, maaelukomisjoni liikmed teavad seda kindlasti peast, mina ei tea. Öelge mulle, milline see tõus siis on, millised olid eelnevalt ja palju siis nüüd see tõus on. Aitäh!

12:12 Siret Kotka

Aitäh! Kohe ütlen. See tõus on siis selline, et et keskmise suurusega maheettevõte suuruseks on umbes 100 hektarit ja praegu peab selline ettevõte maksma riigilõivu 109 eurot. Nüüd järgmisel aastal jõustuva muudatuse kohaselt oleks see 212 eurot.

12:12 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Tamm, palun!

12:12 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et ma markeerin paar küsimust, mis täna siin kolleegide poolt saalis on püstitatud. Eesti on tänasel päeval väga heas seisus Euroopa Liidu mõistes mahepõllumaa osakaal on täna 2 protsenti kogu põllumaast on mahe. Eesmärk on jõuda 2030. aastaks 25 protsendini. Mis puudutab riigilõive, siis riigilõivu põhimõte ongi see, et riigilõivude teostatav toiming peaks katma selle kulud ja mitte sellega ei täida riigieelarvet, aga see teostatav toiming, ja see ei kehti ainult selle mahe puhul, vaid ka kõikide teiste riigilõivude puhul. Ja mis puutub rahastamist, siis loomulikult antud momendil on mahesektori toodete hinnad madalad ja sinna tuleks riigil täiendavalt raha leida. Ma vähemalt võin öelda, et 12 miljonist üks miljon läheb mahesektorile, maheteraviljale, et midagi ikkagi selles osas on olemas, aga mõtlemiskoht on siin olemas.

12:13 Siret Kotka

Aitäh! Tõsi on muidugi see, et jah, järelevalvekulud ja tulud peaksid olema kõik tasakaalus. Et kui lihtsustatult rääkides, siis praegu riik, mida kulutab tänasel seisundil ja mis on tulud, eks ju, siis see on nagu üks neljandik ehk teisisõnu riik paneb tegelikult täiendavalt juurde iga aasta, et teha järelevalvet, et see ei ole kuidagi see, et ettevõtjate need riigilõivud tasuksid kõik sajaprotsendiliselt, et ära. Nüüd, kui seda tõstetakse, nagu ma ütlesin 109-lt 212 peale, siis see tähendab seda, et need proportsioonid on umbes 50 : 50. See tähendab, et riik paneb endiselt 50 protsenti juurde, et katta ära järelevalvekulud.

12:14 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun! 

12:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Oma lolluse vähendamiseks ja ma arvan, et ka paljude teiste puhul, seleta n-ö maakeeles ära, mida kujutavad endast järelevalve tulud ja teiselt poolt järelevalve kulud. Nüüd mul on mingi 100 hektarit või ükskõik, kui palju mul seda mahemaad on, mida kujutavad ikkagi need järelevalve tulud konkreetselt ja need kulud?

12:15 Siret Kotka

Lihtsustatult öeldes, me võime öelda, et järelevalve tulu on see riigilõiv, mida iga mahepõllumajanduslik ettevõte maksab. Nüüd, kulud on nagu reaalselt, mida tegelikult riik teostab, et käia kohapeal iga-aastaselt selle ettevõtte juures ja teha, teostada seal järelevalvet. Ja need kulud on täna selgelt kaks korda, või praegu isegi rohkem kui kaks korda, aga uuest aastast on ikkagi kaks korda suuremad kui riigilõivu riigilõivudest saadud tulud. Aga eesmärk peaks olema tegelikult see, üleüldine, et need peaksid olema tasakaalus ehk siis riigilõivud ja saadud tulu peaks ära võimaldama tasuda järelevalvega seonduvad kulud, aga need täna ei ole ja riik maksab täiendavalt juurde.

12:16 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Soovi ei näi olevat, siis peame läbi vaatama muudatusettepanekud, neid on kolm. Esimene muudatusettepanek, maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Ning kolmas muudatusettepanek, maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus arvestada täielikult. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 260 SE teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid pole laekunud. Seega on eelnõu 260 SE teine lugemine lõpetatud. 


6. 12:17 Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) teine lugemine

12:17 Aseesimees Siim Kallas

Me võtame käsitlusele järgmise päevakorrapunkti, nr 6, Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 225 SE. Me alustame selle teise lugemisega ja ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Merry Aarti.

12:18 Merry Aart

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Söödaseaduse muutmise seadus 225 SE. Tuletan lühidalt meelde, millest see koosnes. Seaduse muutmise eesmärgiks oli viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete loetelu. Direktiiv asendatakse vahetult kohalduva määrusega. Euroopa Liidu vahetult kohalduvas määruses sätestatakse erisööda koostis ja täpne kasutus, põhilised toiteomadused, soovitatav kasutusaeg, loomaliik või -kategooria, kellele erisööt on ette nähtud. Söödaseaduse muutmise seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 25. detsembrile ja kavandatavate muudatustega ei kaasne uusi kohustusi söödakäitlejatele ja järelevalveametnikele. Nii et need on tehnilist laadi muudatused põhiliselt. Nüüd menetlusliku poole pealt. Seaduseelnõu arutelu toimus maaelukomisjonis 10. novembril. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid eelnõule 225 muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu algataja ega ka juhtivkomisjon ei teinud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 225 täiskogu päevakorda täna, teha ettepanek eelnõu 225 SE teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril käesoleval aastal. See on minu poolt kõik. Aitäh!

12:19 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimused. Helmen Kütt, palun!

12:20 Helmen Kütt

Suur-suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! ;a ei oleks saanud ju teid muidu tunnustada, kui ma ei oleks esitanud küsimust. Alati teie esinemised, te olete väga kompetentne ja alati esitajate põhjalikke vastuseid küsijatele. Minu kui täiesti asjatundmatu inimese küsimus on, kas erisööda all, see termin ise, on mõeldud siis mingit väga spetsiifilist. Kes seda kasutavad?

12:20 Merry Aart

Jah, aitäh. Erisööt on mingi erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks. Näiteks, kui on ketoosi oht või on tetaania oht loomadel. See toimub koostöös veterinaararstiga. Ma võiks öelda, et näiteks kui kassidel on südamepuudulikkus, siis nad saavad erisööta, või kui koertel on uraadikivide tekkimise oht, siis nad saavad erisööta ja see lepitakse eelnevalt kokku veterinaararstiga.

12:21 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel osalemise soovi ma ei näe. Seega loeme läbirääkimised sellega lõpetatuks. Muudatusettepanekuid sellele eelnõule ka ei esitatud, nii et meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 225 SE teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid laekunud ei ole, seega loeme seaduseelnõu 225 SE teise lugemise lõpetatuks.


7. 12:21 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE) esimene lugemine

12:21 Aseesimees Siim Kallas

Me alustame seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemist, see on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 257. Ja me alustame selle esimese lugemisega. Ettekandjaks palun sotsiaalminister Tanel Kiige.

12:22 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendiliikmed! Täna käsitlen töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust 257 SE. 

Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist. Selleks arendatakse Tööinspektsiooni e-teenuseid koondavat tööelu infosüsteemi TeIS, mis omakorda võimaldab Tööinspektsioonil senisest edukamalt oma põhiülesannet täita ehk sealhulgas teha paremini sihitatud järelevalvet ja nõustamist. Samuti hõlbustab tööelu infosüsteem asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga, pakkudes neile uusi teenuseid, mis aitavad parandada töökeskkonda ja vähendada seaduse nõuete täitmisest tulenevat halduskoormust.

Ennekõike muudab eelnõu Tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid ning uuendab andmekogu põhimäärust. Muudatustega laiendatakse, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu. Eelnõu võimaldab tööelu infosüsteemis arendada töökeskkonna riskianalüüsi töövahendit, mis juhendab tööandjat lihtsate sammudega riskianalüüsi koostama. Riskide hindamise töövahendi loomine aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõtetele vajalikku abi ja otsustustuge ning tagasisidet töökeskkonna parandamisel. Näiteks kuvab töövahend ettevõtja tegevusalale iseloomulikud ohud ja annab tüüpilised abinõud ohtude maandamiseks.

Eelnõu suunab tööandjad töökeskkonna riske hindama tööelu infosüsteemis oleva töövahendi abil, mis tähendab, et eelnõu kohaselt tuleb riskianalüüs kas koostada tööelu infosüsteemis või edastada Tööinspektsioonile. Eelistatult oleks see samuti tööelu infosüsteemi vahendusel.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kui asutuses või ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuseosutajad ehk käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud. Sellisel juhul peab tööandja vajaduse korral teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest, samuti uurima neid tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Samuti tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et tema tegevus omakorda ei ohustaks töötajaid.

Eelnõuga suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest. Selleks tõstetakse ametiühingute seaduses, meretöö seaduses, töölepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses trahvimäärasid. Nimetatud seadustes ei ole trahvimäärasid nende vastuvõtmisest alates muudetud, mis tähendab, et seal ei ole tehtud muudatusi olenevalt seadusest 10–15 aastat. Trahvimäära suuruses füüsilisele isikule on eelnõu järgi kuni 300 trahviühikut senise 100–200 trahviühiku asemel ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot senise 1300–3200 euro asemel, mis ilmselgelt ei olnud kuigi motiveeriv oma tööohutuse tõstmiseks.

Kui austatud Riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustuvad muudatused 2021. aasta 1. märtsil, välja arvatud trahvimäärade muudatused, mis jõustuvad üldises korras. Ja see rakendussäte annab tööandjatele piisavalt aega riskianalüüsi ehitamiseks tööelu infosüsteemi vahendusel. Eelnõu kohaselt tuleb vastav riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või, nagu enne viitasin, edastada selle vahendusel hiljemalt 1. septembriks 2021. Eelnõuga ei kaasne kulu riigieelarvele, kuivõrd tööelu infosüsteemi arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Tänan tähelepanu eest! Ja vastan küsimustele.

12:26 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimused. Riina Sikkut, palun!

12:26 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma küsiksin selle nii-öelda tulevikutöö või meie tööelu muutumise kohta. Kas ja kuidas siin eelnõus reguleeritakse tööohutust ja töötervishoidu siis nendele inimestele, kes töötavad näiteks osaliselt kodust või kaugtööl? Kas on seda adresseeritud või on selles osas kokkulepet tööandjate ja ametiühingutega saavutatud? Aitäh!

12:26 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Oluline teema. Kaugtöö kohta oleme teinud teatavasti ministeeriumi poolt sellise juhendi juba mõni aeg tagasi, kus on välja toodud peamised sellised soovitused, kuhu tähelepanu suunata, millised on ohutegurid kodus, ja omakorda ka sellele, kuidas oleks mõistlik kokku leppida tööandja ja töövõtja vahel, et  millised kulud katab tööandja, millised tingimused ta võimaldab ja kuidas üldse käib selle kaugtöö n-ö registreerimine, kokkuleppimine. On olnud arutelu, kas juhendist piisab või tuleks see viia omakorda mõne õigusakti tasandile. Praegu ei ole sellist kokkulepet tehtud, aga kolmepoolsetel läbirääkimistel ametiühingute ja tööandjatega aeg-ajalt see tõstatub, eriti nüüd tõesti COVID-19 kriisi ajal. Toona, kui me selle juhendi tegime, enne kriisi, see oli laiemalt, tulenevalt üleüldisest kaugtöö kasvutrendist, aga nii kiiret tõusu nagu nüüd on olnud võib-olla kevadise eriolukorra ajal ja ka nüüd sügisel, ilmselt taas see võimenduma hakkab, pole olnud. Ei välista, et meil tekib ka vajadus tõesti teha eraldi selline kas just päris seadusemuudatus, aga võib-olla oleks see valitsuse tasandi või ministri tasandi otsus, mis annaks täpsemad raamid ja täpsema korra, kuidas me räägime ka kaugtöö puhul tööohutuse tagamisest. Selles eelnõus nii konkreetselt, põhiline fookus on tõesti olnud üleüldisel riskianalüüsil, mis puudutab võib-olla natuke selle analüüside taseme standardiseerimist, võrreldavust, et oleksid tõesti  sellised peamised murekohad ja peamised riskitegurid konkreetses valdkonnas selgelt ära toodud. Ehk eesmärk on lihtsustada ühest küljest tööandjate tegevust ja tööd selles valdkonnas, teisest küljest tõsta üleüldist ohutust. Aitäh!

12:28 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

12:28 Signe Riisalo

Aitäh eelnõu tutvustamise eest! Mul on selline küsimus, et tööohutus loomulikult on oluline nii tööandjale kui töövõtjale. Aga kui palju nüüd nende muudatustega suureneb tööandja koormus seoses riskianalüüsi koostamisega ja ka andmebaasi kasutamisega. Tööandjad on väga erineva suurusega ettevõtjad. Suurele organisatsioonile ei pruugi see nii keerukas olla, väiksemale võib olla see koormavam. Kui suur on tänase olukorraga võrreldes vahe, milline on see töökoormus edaspidi?

12:29 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimast! Tegelikult eesmärk on ju kokkuvõttes just nimelt vähendada nii riigi kui ettevõtjate halduskoormust, pakkuda just läbi infosüsteemi teatud selliseid baasmurekohti, baasvõtmekohti, kus peaks tööandja mõtlema, et selle võrra oleks vähem vaja neil endal tegelikult eeltööd teha ja n-ö jalgratast leiutada. Pigem on eesmärk vastupidine. Kindlasti on neid asutusi-ettevõtteid, kelle jaoks alguses see on täiendav koormus, aga printsiibis suund on pigem vastupidine, et pakkuda riigi poolt võimalikult palju neile tuge selle analüüsi koostamisel. Ja nagu öeldud, eesmärk on ju see, et tööohutus tervikuna tõuseks ja see on nii tööandja kui töötaja selge huvi.

12:29 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

12:29 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, hea ettekandja! See, et tööohutus oleks tagatud inimestele õnnetusi, juhtuks vähem, on äärmiselt oluline. Meil on kahjuks statistika, kus ka surmaga lõppenud õnnetusi on piisavalt, see on väga vajalik eelnõu. Siin juba kolleegi Signe Riisalu küsimusele vastates te ütlesite, et see pigem on abivahend ja tõepoolest annab ettevõtjatele ka võimaluse tähelepanu juhtimiseks ja neid riskikohti märkamiseks. Samas tõite te nüüd välja ka selle, et tõusevad trahvimäärad. Kas te täpsustaksite need veel korra numbriliselt ja protsendiliselt, palju need tõusevad? Sellepärast et kui ma õigesti aru sain, siis see ühe ehk siis ettevõtte trahvimäära tõus oli ikkagi väga märkimisväärne. Ma ei ütle, et see on vale, aga lihtsalt te täpsustate protokolli huvides. Aitäh!

12:30 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Trahvimäärad on tõesti nendeks juhtudeks,  kui Tööinspektsiooni poolt antud suuniseid ei täideta. Riskianalüüsi kas ei koostata või seda ei järgita, kus teadlikult eiratakse tööohutuse nõudeid. Täna on tõesti võimalik seaduse alusel juriidilisele isikule teha trahvi 100 kuni ... vabandust! 1300 kuni 3200 eurot, edaspidise on kuni 32 000 eurot. Seaduse järgi laiemalt oleks olnud võimalik see summa tõsta ka, ütlen peast, 400 000 euroni, nii kaugele me ei soovinud minna. Aga teatud ülevaatamine olukorras, kus need summad olid olnud fikseeritud 10–15 aastat, tundus asjakohane ja mõistlik. Nende osas oleme loomulikult ka läbi rääkinud samamoodi nii tööandjate,  ametiühingutega, teiste osapooltega, sest tööohutuse tagamine, nagu õigesti viitasite, on kõigi mujal mure ja ühine eesmärk, sest kahjuks neid õnnetusi, kõikvõimalikke tervisekahjusid ja muresid, mis sellega kaasneb ja koormust tegelikult nii haiglasüsteemile, tervisesüsteemile kui ka nendele samadele tööandjatele, et seda tuleb Eestis ette oluliselt rohkem kui mõistliku tööelu korraldades juhtuma peaks, rääkimata siis tõesti surmaga lõppenud olukordadest.

12:31 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun!

12:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma loen seda seadust ja vaatan § 12 töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded, punkt 2: tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja -oskused. Ma arvan, et ettevõtjana ma olen võtnud aastaid tööle inimesi ja koolitanud need oskused oma ettevõttes töötamise ajal. Mis ikkagi täna turu peal võiks tekitada, kui sul ei ole vastavat sellist haridust, siis seda inimest enam tööle võtta ei saa, kui ta on esimest korda tööle tulemas peale kooli. Kui ei ole seda esimest kogemust, siis tähendab seda, et noortel inimestel on väga raske tööle asuda ja eakatel inimestel võib-olla, kui ta tahab töökohta, eriala või midagi vahetada, siis kui tal eelnevat kogemust ei ole, siis ma kui tööandja ei tohi teda tööle võtta. Et kuidas niisugune lause nagu tõlgendada? Teatud valdkondades on väga selge, et kui on eri tööd, ohtlikud tööd, siis on see arusaadav. Aga ma ei tea, keegi lauas tahaks ajakirjanikuks saada, enne ei ole ajakirjanikuna töötanud, siis teda tööle võtta ei tohi.

12:33 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Jah, et eesmärk on see, et tõesti tööandja juhendaks eelnevalt töötajat võimalikest töötervishoiu ohtudest, ohutusnõuete täitmise põhimõtetest. Ja loomulikult küsimus on selles, et ei luba tööle asuda ei tähenda töölevõtmist, ainult seda, et füüsiliselt inimene, kellel ei ole vastavat ettevalmistust ... kas juba haridusvaldkonnas või konkreetse tööandja juures või teise tööandja juures, et ta ei saaks nii öelda katse-eksituse meetodil asuda tööle olukorras, kus see töö võib olla temale ohtlik. Ehk see ei takista kellelgi töölevõtmist, kaasa arvatud mitte noore, aga see eeldab seda, et enne, kui noorele antakse võimalus näiteks mõnda terariista käsitseda, näiteks mõnda tervisele potentsiaalset riske omavat tööd teha, siis eelnevalt on tööandjal kohustus veenduda, et ta on selleks võimeline, suuteline ja loomulikult vastavalt instrueerima.

12:34 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

12:34 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Palun seletage korraks veel see mehhanism lahti, et kelle vastutuse määr selle tagajärjel väheneb!

12:34 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Kellegi vastutuse määr ei vähene, antud juhul, pigem ikka suureneb mõlemal juhul. Korra tulen tagasi selle eelmise küsimuse juurde – vabandust, et ma niimoodi teen! –, aga kui ma ei eksi, siis see § 12 lõige 2, mis hetkel ette luges Aivar Kokk, on sõna-sõnalt ka kehtivas õiguses. Seal ei ole muutusi.

12:34 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

12:34 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Meie ülekannet Riigikogu suurest saalist jälgitakse ja inimesed, töövõtjad, tunnevad selle vastu huvi. Praegu telefonile helistas inimene, kes palus esitada teile kui kompetentsele inimesele küsimuse, mis otseselt ei ole seotud selle eelnõuga, aga kaudselt küll. Ehk siis töökeskkonda turvalisemaks muutes, õnnetusi vältides me tegelikult ka kutsehaigusi mingil määral ennetame. Helistaja küsimus oli see: kas ministeeriumil on plaan lähiajal midagi muuta ja vaadata, et ka kutsehaiged saaksid leevendust? Viljandis konkreetselt on kohtulahingud, kus nõrgem pool on ju inimene, kes on kutsehaige. Ma väga vabandan, kui te ei saa seda vastata, siis järsku vastate mulle kirjalikult. Aga kui te teate midagi, et teil plaan on selle teemaga tegeleda, siis järsku vastate, ja ta kuuleb otse puldist.

12:35 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime õnnetustest ja kutsehaigustest, siis selle teemaga on tegelenud mitu valitsust, kaasa arvatud käesolev. Hetkel oleme kolmepoolselt läbi rääkinud selliseid põhimõtteid, kuidas võiks õnnetuste puhul haiguslehtede hüvitamise korda muuta, mis omakorda motiveeriks enam võib-olla ka tööandjad just selles vaates pingutama, et neid õnnetusi nende keskkonnas ei juhtuks. Ehk et otseselt sellist TÕKS-i või tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust tõenäoliselt käimasolev valitsus ei käivita. Aga teatud muutusi samm-sammult sisse viia, mis aitaksid tagada ohutumat töökeskkonda nii kutsehaiguste puhul kui ka tööõnnetuste puhul, suurendades ühest küljest ka erinevate riskianalüüsidega tööandja teadlikkust, töötaja teadlikkust, aga ka neid võimalikke kompensatsioonimehhanisme, mis suurendaksid rahalist motivatsiooni tagada ohutu ja tervist toetav keskkond inimestele.

12:36 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun!

12:36 Aivar Kokk

Aitäh! Ma ikka loen seadust ja siin on kirjutatud, et § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt, ja siis on toodud sinna need punktid. Kui sinu vastuse juures sellele tekstile sõna "puuduvad vajalikud" juurde lisatakse "töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised", erialateadmised, siis on see tekst ja oleks loogiline, aga kui sealt on puudu  töötervishoid ja tööohutus on hoopis eraldi lauseosa, siis see ei puuduta seda esimest osa. Võib-olla peaks seda lauset ikkagi väga selgelt üle vaatama, et oleks kõigile ühtemoodi arusaadav. Muidu me tekitame olukorra, et ma arvan, et suurusjärgus 30% inimesi ei saagi tööle võtta, sest tuleb seadust täita.

12:37 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Jään siiski oma täiendatud vastuse juurde, ehk et 12 lõige 2 on kehtivas seaduses, § 12 lõike 2 lõike sisu ei muutu. Ehk et see § 12 toodi siin tervikuna välja, kuna erinevates lõigetes on siin teatud täiendusi, on teatud liikumisi siin lõigetes 3–9. Ehk et osa neist on uued, osa neist on olemasolevad, osa neist liiguvad, aga konkreetne § 12 lõige 2 kehtib täpselt sõna-sõnalt ka praegu kehtivas seaduses. Nii et ta ei ole olnud takistuseks noorte töölevõtmisel või muul viisil siis tööjõu tagamisel. Aitäh!

12:38 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

12:38 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Me menetleme täna ka ülejärgmise päevakorra punktina töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Ma olen väga seda meelt, et tööohutuse ja töötervishoiu seadust saab teha oluliselt paremaks. Aga kui nüüd teie poliitikuna peaksite hindama seda, mis on antud hetkel kõige ajakriitilisem, siis kas teile ei tundu, et see, mida Riigikogu menetleb täna ülejärgmise punktina ehk sotsiaaldemokraatide algatatud haiguspäevade hüvitamise teema, on antud situatsioonis ühiskonnas, tervisekriisis, kus meil on teine laine vägagi kohal koronaviirusega, oleks kindlasti vaja veelgi kiiremini – ja oleks võinud juba mõnda aega tagasi – teha ära need muudatused, mis on vaja selle jaoks, et seda tervisekriisi pidurdada ja selle mõjusid vähendada? Kuidas see saab niimoodi olla, et valitsuskoalitsioon seda käesolevat eelnõu toetab, aga seda eelnõu, mis sotsiaaldemokraadid on esitanud, mis on veelgi ajakriitilisem, seda ei toeta? Mis see teie hinnang poliitikuna sellele on? 

12:39 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Haiguspäevade hüvitise küsimus on kindlasti samuti aktuaalne. Hetkel on Eestis kehtiv kord aastast 2009, et neljanda kuni kaheksanda päeva hüvitab tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa. On ka teatud erisusi, sõltuvalt haiguslehe vormist. Kas võiks muuta seda nii, et haiguspäeva hüvitataks varasemalt? Põhimõtteliselt olen seda meelt, ka tööandjad ja ametiühingud on printsiibis nõus, et kas või ajutise sellise kokkuleppe võiks teha, näiteks teisest päevast alates. Ollakse vastu sellele pigem, et ta oleks esimesest päevast, kartes siin teatud riskikäitumist ja mittesihtotstarbelist haiguspäevade hüvitamist, eeskätt tööandjate poolt vaadatuna.

Aga loomulikult igal sellisel muudatusel on selge eelarveline mõju, nii on ka teie esitatud seaduseelnõul, mille puhul ta oli päris suur, ja sellega tuleb arvestada ka olukorras, kus riigieelarve järgmisel aastal teatavasti on niigi võrdlemisi suures miinuses. Ma igal juhul tunnustan neid tööandjaid, kes on täna juba otsustanud hüvitada varasemaid haiguspäevi, on see siis esimest kuni kolmandat või muul viisil. Kindlasti annab see oma panuse viiruse leviku tõkestamise ja laiemalt erinevate haiguste ja tervisemuredega tegelemiseks.

Ehk tegelikult, kui me räägime haiguspäevade süsteemist, siis mis seal salata, nagu enne viitasin, see süsteem on kehtinud juba 11 aastat, ehk tegemist ei ole uue olukorraga ja tegemist pole ka esimese olukorraga, kus Eestis liiguks erinevad viirused. Ehk kahtlemata tervete inimeste või, ütleme siis vastupidi, tervisemuredega inimestel kojujäämise soodustamine on asjakohane ja mõistlik meede. Tegime seda kevadel eriolukorra ajutise lahendusena ja printsiibis teha siin seadusemuudatusi tulevikku vaadates oleks samuti minu hinnangul mõistlik. Aga nagu ma viitasin, nende küsimustega võib öelda, et oleks võinud tegelda täpselt samamoodi ka eelneva nelja aasta jooksul, eelneva 12 aasta jooksul. Nii et need kohad ja mured ja ka tähelepanekud-ettepanekud ka ametiühingute poolt ei ole ju sugugi mitte uued.

12:40 Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

12:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Püüan lugeda neid mõjusid erinevaid ja nad on suhteliselt ähmased. Näiteks, aga miks ei ole neid konkreetsemaid mõõdikuid siin? Võtame ühe asja. Et kui iga päev, täna ka, on 21 800 töötajat haiguslehel ja seejuures tööõnnetuse tulemusena 687, tänasel päeval ka. Milline see mõõdik võiks olla näiteks viie aasta pärast, kui seda praegust seaduseelnõu me vastu võtame? Ja seesama see tööeluinfosüsteem siis selle rakendamise puhul. Milline see mõõdik võiks olla viie aasta pärast 687 tööõnnetuse all rivist väljas oleva inimese arv päevas?

12:42 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Eks selle tööohutuse laiemalt tõstmine sõltub kõigi meie käitumisest. Sõltub seadusandjast, sõltub valitsusest, sõltub erinevatest riigiametitest nagu Tööinspektsioon ja sõltub loomulikult ka tööandjate, ettevõtjate ja elanike käitumisest. Ehk see riskianalüüside loomine üksinda loomulikult ei taga automaatselt selle haiguspäevade vajavate inimeste arvu langust, aga nende riskianalüüside täitmine, järgimine mõlemalt poolt kindlasti annab oma panuse. Konkreetset numbrit see seaduseelnõu seletuskiri tõesti ei käsitle, ainuke, mida saab printsiibis loomulikult öelda, on see, et mida väiksem, seda parem, ja Tööinspektsioon koostöös Sotsiaalministeeriumi tööturuvaldkonnaga on teinud ka teatud prognoose, teatud mudeleid selle kohta, mis on praegune tööohutuse maht, mis on need trendid olnud, mis on need eesmärgid, aga peast neid numbreid hetkel küll parlamendisaalis ei hakka ütlema. Aitäh! 

12:43 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

12:43 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie eelmine napp vastus sunnib mind küsima veel kord pikemalt seda. Suureneb tööandja ja töötaja vastutus töökeskkonnas. Ma saan aru, et tahetakse vähendada lohakust, ettevaatamatust, ülemääraste riskide võtmist ja see on väga mõistlik. Ja kuna kolleeg Ernits tõi näite, väga hea näite tööõnnetuste suhteliselt suurest arvust, ma küsin, et kas see eelnõu võib tuua kaasa kindlustusfirmade ja selle töövaldkonna suurema kokkupuute edaspidi?

12:44 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tõepoolest, siin on viidatud sellele, et kas kaasav vasutus mõnes mõttes tulenevalt õiguslikest kohustustest on see riskianalüüsi koostamise pool, mis on täna küll kohustuslik, aga nüüd on ta uues vormis ja samamoodi ka teatud osa, mis puudutab just nimelt võlaõiguslikku lepingut ja muude selliste lepingute alusel teenuse osutajaid. Samuti, mis puudutab trahvimäärade muutmist nii füüsilisele isikule kui juriidilisele isikule. Ehk selles vaates tõesti vastutus kasvab. Kuivõrd nüüd hakatakse rohkem kasutama kindlustusettevõtteid, ma sellist otsest üks-ühele seost ei näe, aga loomulikult neid võimalusi Eesti Vabariigis on võimalik jätkuvalt kasutada, aga eesmärk ja siht ei ole mitte tõesti see, et oleks kindlustatud, kui midagi peaks juhtuma, vaid eesmärk on see, et töötatakse selle nimel, et neid õnnetusi võimalikult vähe juhtuks, võimalikult vähe ette tuleks ja et sinna panustaksid nii riik, ettevõtjad erasektoris kui ka kõik inimesed, on nad töötajad, on nad teenuse osutajad.

12:45 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

12:45 Riina Sikkut

Aitäh hea juhataja! Hea minister! Teisi arendamine seoses nüüd eelnõus ettenähtavate muudatustega ootab ees. Samamoodi täna kolmanda päevakorrapunktina arutatud pensionikindlustuse seaduse muutmise puhul, kus Sotsiaalkindlustusamet hakkab pensioniregistrist andmeid saama, noh see tähendab ka IT-arendust, nii teise samba lahendus, rahvahääletus – kõik, põhimõtteliselt kõik asjad, mida me otsustame siin ka avalikus sektoris teha, need suuremal või vähemal määral puudutavad ka IT-arendusi ja kulusid nendele. Nii nagu meil on, ma ei tea lastekirurge või neurokirurge või hematolooge paarikümne kandis, me võime neid liigutada piirkondadesse või suurematesse haiglatesse, võime teenuse mahtu suurendada või vähendada, nende arstide arv on paigas. Samamoodi on ka IT-inimeste ressurss mingisuguses ajahetkes fikseeritud. Kui kõik neid muudatusi lähemate kuude jooksul teha, kas Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on see kindlus olemas, et ta ei jää IT-alase ressursi puudumise taha? Aitäh!

12:46 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Tõsi on see, et avalik sektor aga tugevalt sõltub IT-lahendustest, tihtipeale jõustumistähtaegade puhul tuleb sellega arvestada. Nende puhul, mis te viitasite, eeskätt mis puudutab minu valdkonda, saan kinnitada ja teise samba vajalikud arendused, samuti tööle infosüsteemi omad ja laiemalt Tervise ja Heaolu Infokeskusel on, noh ma arvan, et mitukümmend väiksemat, suuremat arendustöös erinevates lõikudes olnud Sotsiaalkindlustusameti valdkonnas STARi arendused, mingid väiksemad muudatused, mis puudutavad SKAIS1, SKAIS2. Samamoodi suuremad muutused tervishoiutöö valdkonnas ehk neid arendusi tehakse jooksvalt, nendega on ette planeeritud üsna pikk, selline n-ö teekaart on teada, olen sel teemal kohtunud kõigi asutuste juhtidega, kaasa arvatud TEHIK-u juhiga. Hetkeseisuga ei ole keegi mulle seda probleemina välja toonud, et IT-ressurssi napiks. Kahtlemata see on võimalus IT-valdkonnal ühest küljest teenida oma leiba ja panustada. Ja usun, et Eestis on piisavalt võimekas n-ö IT-kogukond nii erasektoris kui ka riigiasutustes, et suudame tagada kõigi nende edukas käivitamine.

12:47 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

12:47 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast küsimuseks! Lugupeetud minister! Te jõudsite oma vastuses minu eelmisele küsimusele minna ajas tagasi 11 aastat, kui keegi ei teadnud COVID-SARS-2-st veel mitte midagi ega osanud isegi veel und näha, kuigi ulmefilmides selliseid stsenaariumeid analoogsetest pandeemiast on ette mängitud. Ja võrrelda seda situatsiooni, mis on olnud kuni selle pandeemia kogemuseni varasemate situatsioonidega, ei ole ju päriselt adekvaatne. Te saate sellest ise ka aru.

Minu küsimus on jätkuvalt, et kui Terviseamet juba rohkem kui kuu aega tagasi ütles selge sõnaga, et üks meie põhiline probleem mingil hetkel olid töökohakolded ehk siis see, et inimesed läksid haigena tööle ja sealt said alguse uued kolded, kust viirus levis, siis miks teie poolt pakutud lahendus võib-olla, kui läheb hästi, hakkab toimima 1. jaanuarist? Miks meil täna juba ei ole seda lahendust, ükskõik, kas ta on siis ajutine, kas ta on esimesest päevast või teisest päevast. Miks te ei ole midagi selle valdkonna eest vastutava ministrina ette võtnud?

12:49 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Tulen siiski tagasi varasemasse aega. Ehk alustuseks, kuna te sellele viitasite, ei, ma ei arva, et 12 aastat pole olnud sel teemal muresid. 12 eelmist aastat on tervisevaldkonna eest vastutanud Eesti Vabariigis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrid. Kumbki neist pole pidanud vajalikuks seda muudatust teha. See võimalus on olnud. Ehk selles vaates ma jään siiski seisukohale, et mina isiklikult oleks toetanud seda süsteemi reformi oluliselt varem. Erinevaid pandeemiad ja erinevaid muresid on olnud Eestis ka enne seda, tuleb ka tulevikus.

Teiseks, nagu enne viitasin, siis mina printsiibis toetan ka haiguspäevade varasemat hüvitamist. Olen teatud ettepanekuid esitanud ja saan väga hästi aru ka sellest, et valitsusel ja parlamendil tuleb vaadata eelarvet tervikuna. Me oleme eraldanud haigekassale lisaraha järgmisel aastal 143 miljonit, nelja aasta peale kokku 540 miljonit, käesoleval aastal üksinda suurusjärgus 100 miljonit. Samamoodi oleme tegelikult suunanud lisaraha läbi Terviseameti, just nimelt epideemia tõrjeks. Oleme teinud väga palju toetusmeetmeid, mis puudutab erinevaid kultuurisektoreid ja ettevõtlussektorit. Ehk tegelikult Eesti riik on panustanud COVID-19 pandeemia ületamisse päris, hästi päris tugevalt. Seda näitab ka tegelikult meie võrdlemisi hea seis, kui vaadata Euroopa nakatunute taset ja edetabelit. Ja viimase tehnilise märkusena: see ei ole mitte COVID-SARS-2, vaid see on SARS-CoV-2. 

12:50 Aseesimees Siim Kallas

Teeme väikese pausi, sellepärast et meil on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt taotlus pikendada tänase täiskogu istungit kuni kella kella kaheni ja ma pean selle järelikult panema hääletusele. Minister võib korraks istet võtta. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni taotluse pikendada tänase täiskogu istungit kuni kella kaheni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:52 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Istungi aega on pikendatud kuni kella kaheni.

Palun uuesti siia ministri, jätkame päevakorrapunkti käsitlust. Nüüd Peeter Ernits, palun küsimus.

12:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Heaa ettekandja! Tööinspektsioonil on praegu 48 ametnikku, kes käivad mööda ettevõtteid. Ma saan aru, et tegelikult on kontrolli all ainult 45% Eesti tööturust. Iga ametnik peab iga nädal käima vähemalt kahes ettevõttes. Sisuliselt on iga ametniku all, näiteks Kuressaare peale on üks ja Rakvere peale üks ja väiksemate linnade kohta, mitme linna peale, kaks linna vähemalt kolm. Minu küsimus on, et kas see järelevalveametnike arv on piisav praegu teie hinnangul või ei ole.

12:54 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest. Lühivastus oleks see, et kindlasti Tööinspektsioon mehitatus võiks olla suurem ehk et järelevalvevõimekust tõsta, seal on ka tegelikult palgaküsimus olnud, mida eelmisel aastal sai natuke eelarvega leevendatud, kuna see töö on piisavalt, ütleme siis, nõudlik ja eeldab ka pädevat personali, mis omakorda eeldab üldjuhul adekvaatse palga maksmist. Aga mis puudutab konkreetset eelnõu, siis see eelnõu pigem aitabki kaasa just nimelt sellele, et vabaneks rohkem sellist Tööinspektsiooni võimalikku ressurssi just järelevalve teostamiseks ehk vähem oleks vaja võib-olla kulutada selliste andmete vahetamiseks, info edastamiseks. Ehk et võimalikult palju seda osa, mida annab automatiseerida, seda teha, kasutada IKT lahendusi selleks, just nimelt nende riskianalüüside ja juhendite koostamise võimaluse tööelu infosüsteemis. Ja seeläbi on võimekus Tööinspektsioonil loodetavasti suurem edaspidi just nimelt kohapeal vajalikuks ja ka sihitatumaks selliseks järelevalveks ehk et mingite konkreetsete tegevuste või tegevusvaldkondade lõikes ja loodan, et see tervikuna aitab samuti tõsta Eesti tööohutust kui sellist. Aitäh!

12:55 Aseesimees Siim Kallas

Kalvi Kõva, palun!

12:55 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Tanel! Küsin sellist asja, et ma olen seda eelnõu küll niimoodi diagnoos lugenud. Kas see eelnõu muudab, ma sain aru, et natukene muudab, ka töövaidluskomisjonide tööd või olen ma valesti aru saanud?

12:56 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalvi Kõva! Nii väga kui ei tahaks öelda, siis ma kardan, et te olete valesti aru saanud. Selles eelnõus seda punkti sees ei ole. See oli eraldi tegelikult, eraldi eelnõuna, tõepoolest. Ilmselt olete niivõrd aktiivseid lugenud erinevaid eelnõusid, mis on Sotsiaalministeerium esitanud.

12:56 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun teiseks ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

12:56 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjonile tutvustas minister seda eelnõu 9. novembril. Lisaks ministrile oli komisjoni istungil ka Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder. Komisjonis nii pikka ja sisulist arutelu, nagu me siin praegu pidasime, kuigi siin oli eelnõust väljaspool küsimusi ka üksjagu. Aga siiski oli ka komisjoni liikmetel küsimusi ja üks küsimus oli see, et kas see analüüs on uus, kas ja kui palju see koormab tööandjaid ja kas see analüüs on olnud kohustuslik ja kas analüüs puudutab ka vaimse tervise poolt. Minister vastas hea kolleegi Signe Riisalo küsimusele, et riskianalüüs iseenesest ei ole uus kohustus, aga uus on see, et seda hakatakse tulevikus tööelu infosüsteemi kandma ja sealtkaudu saab see olema süsteemsem ja need riskid paremini jälgitavad. Ja vaimse tervise teema tuleb samuti analüüsi osaks. Need on kindlasti lisaks füüsilistele ohuteguritele olulised ära märkida. Ja teine küsimus, mis tekkis, oli see, mis ka juba suures saalis oli, oli trahvimäärade kohta. Ja saime hiljem eraldi vastuse, et tõesti trahvimäärasid erinevates seadustes ei ole tükil ajal muudetud ja näiteks ametiühingute seaduses on need trahvimäärad 2002. aastast, meretöö seaduses 2014. aastast, töölepingu seaduses 2009. aastast. Töötajate usaldusisiku seadus võeti vastu 2006 koos trahvimääradega ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadus võeti vastu 2005. Sellest tulenevalt neid trahvimäärasid olulises osas tõsteti. Ja otsustasime komisjonis tuua selle eelnõu teie ette menetlusse. Ja kui täna esimene lugemine lõpetatakse, nagu komisjon ette pani, siis saame seda komisjonis edasi menetleda. Aitäh!

12:58 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Kalvi Kõva küsimus, palun!

12:58 Kalvi Kõva

Aitüma, hea istungi aseesimees! Hea Priit! Mul on selline küsimus. Tänases päevakorras on meil kaks tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, üks on valitsuse poolt algatatud, teine, päevakorrapunkt nr 9, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud. Selle praegu menetluses oleva 257-ga komisjoni arvates peaks ruttu edasi liikuma ja seda on vaja teha ja kindlasti ongi vaja teha. Aga ma küsin sinu käest ka natuke ennetavalt. Aga selle teise eelnõuga, mis on ka ju sotsiaalkomisjoni pädevuses ehk seaduseelnõu 244, mis on ajakriitilisem, et sedasama asja, mille pärast me siin kõik maskidega istume, eirata või seda koroonaviirust takistada, peaks ju olema see teine eelnõu, mis on tänapäevakorrapunktis nr 9, nagu tähtsam. Aga seda otsustab komisjon mitte toetada. Oskad sa seda kommenteerida? Aitäh!

13:00 Priit Sibul

Selle päevakorrapunkti all me kindlasti ei menetlenud ja ma väga pikalt ei vasta, siis me saame kiirustades minna selle järgmise või ülejärgmise päevakorrapunkti juurde ja saame seda tõsiselt menetleda. Aitäh!

13:00 Aseesimees Siim Kallas

Andrus seeme, palun!

13:00 Andrus Seeme

Aitäh! Hea Priit! Minu küsimus on lihtne: millised kohustused lisanduvad tööandjatele, kui need lisanduvad?

13:00 Priit Sibul

No nii nagu ma ütlesin, kõige olulisem kohustus, see analüüsi tekitamine või analüüsi koostamine oli ka varem, aga nüüd lihtsalt peavad ettevõtjad seda hakkama infosüsteemis pidama.

13:00 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik fraktsioonide nimel pidada kõnesid. Kõnede pidamise soovi ei ole. Siis on läbirääkimised sellega lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 257 SE esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on sellisel juhul 1. detsembril kell 17.15 ja esimene lugemine on sellega lõpetatud.


8. 13:01 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) esimene lugemine

13:01 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, number 8, rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 SE. Palun siia esimeseks lugemiseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

13:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 4. ja 10. novembri istungil kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Nagu te mäletate, selle aasta lisaeelarvega vastuvõtmisel andsime kohalikele omavalitsustele õiguse ja võimaluse suurendada laenukoormust selleks ja järgmiseks aastaks kuni 80%-ni põhitegevuse tuludest. Kui vaadata tänast situatsiooni, siis laenukoormus ei ole küll enamikul omavalitsustel kõrge, kuid seal piiri peal olevaid omavalitsusi on rohkem kui üks. Seoses sellega rahanduskomisjon arutas teemat ja teeb ettepaneku, et see 80%-line nii põhitegevuse tuludest võiks laenukoormust olla kuni 2024. aastani ja siis iga-aastaselt viie protsendi kaupa, ehk 2025. aastal 75%, 2026. aastal 70%, 2027. aastal 65% ja 2028. aastaks oleks laenukoormus uuesti tagasi jõudnud 60%-ni. Sellega ei tekitaks olukorda, et ... Nagu me teame, järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste valimised. Paljud omavalitsused püüavad pingutada just valimisteaastal rohkem investeeringuid, mis on kindlasti väga oluline ka tänases majandusolukorras, kus erainvestorite investeeringud on drastiliselt vähenenud ja ka kindlasti järgmine aasta seoses koroonaviirusega riske võetakse vähem, et siis oleks võimalik nii riigil kui ka omavalitsustel investeeringute juurde võtta, aga samas ei tekitaks seda olukorda, et järgmisel sügisel tuleb uus võim kohalikule omavalitsusele ja peaks aasta pärast kohe tagasi minema 20%-ga laenukoormust. Kindlasti siis kannataks omavalitsuse igapäevane töö ja tegemine. Et seda riski maandada, on selline ettepanek rahanduskomisjoni poolt seadusemuudatusena on siia saali jõudnud. Aitäh!

13:04 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Kalvi Kõva, palun küsimus!

13:04 Kalvi Kõva

Aitäh! Aivar! Kindlasti see, et kohalikele omavalitsustele antakse rohkem õigust laenu võtta, on väga õige. Mu küsimus on selles, et mis on tänase päeva seis, palju praegu oleks neid omavalitsusi, kui me seda seaduseelnõud ei võtaks vastu, kellel see probleem tekib? Kindlasti mitte kõik, et ma olen kuulnud siin paarist-kolmest omavalitsusest. Oskad sa öelda, kui palju oleks neid omavalitsusi, kellel siis selle seaduse mittevastuvõtmisel või mittetegemisel see probleem tekiks? Ja kui sa oskad öelda, et kes need on, mis need omavalitsused on. Kes on pigem suuremad linnad või väiksemad maaomavalitsused?

13:04 Aivar Kokk

Jah. Kellel hetkeseisuga vaadatuna, neid on alla 10. On omavalitsusi, kui ma vaatan tänasel hetkel siin 44 %-st kuni üle 70 %, ma võin saata sulle selle tabeli päris, et sa saaksid vaadata ka konkreetselt iga omavalitsuse poolt, aga me ju keegi täna ei tea, see on kõige olulisem, et me keegi ei tea, milline eelarve võetakse järgmiseks aastaks. Kui suure laenukoormust on plaanitud järgmiseks aastaks ja just on see risk, et mitte tekitada seda olukorda, et järgmine aasta eelarvega omavalitsused võtavadki sinna 70–80 laenu piiri peale ja siis on vaja aasta pärast kohe 60 % peale jõuda. Neid ei ole palju, kolm tükki on suurema numbriga, 50-ga on veel kolm tükki, et siin on Viljandi, Türi, Paide, ma siit niimoodi järjest võtan, see tabel on hästi suur ja lai. Aga ma võin sulle saata selle tabeli päris. Aitäh! 

13:06 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

13:06 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! See on kindlasti vajalik eelnõu antud olukorras, kus me praegu hetkel olema. Minu küsimus on pigem sellist laiemat poliitilist laadi. Teie koduerakond veel mõned aastad tagasi tahtis põhiseadusesse kirjutada eelarvetasakaalu nõuet. Te olete olnud väga konservatiivsed sellel teemal ja eks me oleme ka näinud seda, et on olnud neid omavalitsusi, kus ei ole eelarvega käitutud alati ülemäära vastutustundlikult ja on olnud tõsiseid finantsjuhtimise probleeme. Kas nüüd, kus te olete otsustanud neid reegleid lõdvendada, on teil tekkinud ka mingeid muresid, et siin on mingeid võimalikke riskifaktoreid, et võetakse liiga suuri koormusi, mida siis pärast ei suudeta teenindada?

13:07 Aivar Kokk

Aitäh! Kui seda eelnõu täpsemalt lugeda, siis see risk on maandatud. Ei ole võimalik kuidagi laenukoormust võtta üle üle 80%, täna olemasoleva 60%-ga, kuigi täna kehtibki 80%. Tegelikult küsimus on see, et kui kevadel lisaeelarvega see seaduseparandus sisse toodi, siis tehti see pikendus ainult kaheks aastaks. Ja vaat, siin on risk. Kui järgmine aasta ükskõik millisel omavalitsusel see piir ongi 80 ja 2022 peaks siis raha tagasi maksma ja sa pead korraga oma laenukoormust 20% vähendama, siis seal on risk. Ja sellepärast ongi see üleminek 5% kaupa tagasi 60% juurde ja pikendatud ka 80% võimekust. Tänasel hetkel majanduse elavdamiseks on igal juhul vaja anda võimalus, kui omavalitsustel on vajadus lähima kahe-kolme aasta jooksul mingisugune investeering ära teha, siis tänaste ehitushindade juures on mõistlik seda teha täna. Ma võin tuua Jõgeva vallast näite, et tänavavalgustuse valgustite vahetamise, mille eeldatav maksumus oli miljon eurot ilma käibemaksuta, tuli pakkumine 640 000 või 650 000 ehk kolmandik praktiliselt odavam, mille võrra on võimalik töid tellida juurde või nendesamade vahenditega midagi muud teha. See eelnõu on kaks poolt: üks on see, et elavdada majandust ja teiselt poolt võtta maha need riskid, mida sa küsisid, et ei tekiks seda riski, et omavalitsused jääks finantsraskustesse, vaid oleks laenukoormuse tagasitoomine 60%-le ... Aitäh!

13:09 Aseesimees Siim Kallas

Lauri Läänemets, palun!

13:09 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on au olla ühe omavalitsuse volikogu liige, mida see eelnõu puudutab. Me oleme arutanud ka seda laenu võtmist, et seal tõesti maksimumpiir on käes ja kuna seadused kehtivad, neid ei ole ju rohkem muudetud, kõik teavad omavalitsustes väga hästi, mis hetkel tuleb mis olukord saavutada, siis kõik plaanid on tehtud niimoodi, et järgmisel-ülejärgmisel aastal hoitakse kokku, saadakse hakkama ilma selle seaduseta. Mind huvitab, et mis see põhjendus selle seaduse jaoks on. Kas meil on alust arvata, et praegused seadused ei kuidagi kehti ja kuidagi ei tööta, et need omavalitsused siis nendest reeglitest kinni ei pea? Või mis see teie sisend on selle eelnõu tegemiseks?

13:10 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Tuletan uuesti meelde, et tegelikult see võimalus omavalitsustele anti selle aasta aprillis. See on väga oluline. Teine on see, mille üle me siin laua taga vaidlesime lisaeelarve juures pikalt, et kas 70 miljonit pluss 30 miljonit pluss veel 5 miljonit, mis omavalitsustele anti investeeringuvõimekus, pluss veel 30 miljonit tänase koroona ärahoidmiseks. Kokku 135 miljonit jagati omavalitsustele ehk investeeringuvõimekust tõsteti. Väga paljud omavalitsused ei olnud valmis selleks, et neid projekte ei olnud. Nad on projektid tänaseks valmis saanud ja investeeringud kas on ehitushanked läbi viidud juba suure tõenäosusega. Ehitushanked peavad tänase seisuga järgmise aasta jaanuari keskpaigaks lepingusse jõudnud olema. Investeeringud toimuvad järgmine aasta. Seda ei osanud keegi ette arvestada omavalitsustes, kui nad tegid selle aasta eelarvet. Samas on kindlasti ka see, et kui on antud võimalus laenukoormust tõsta, siis tehakse need tööd ära, kuskil on lasteaed vaja lõpuni korda teha, kuskil koolimaja, kuskil spordihoone. Et ka need oleks võimalik ära teha. See 80-protsendiline võimalus anti, aga tunnistame, et ei mõeldud läbi, kui seda eelnõu tehti, kahe aasta pärast 20% koheselt tagasi maksta. Me võime olla siin hästi võimekate omavalitsuste volikogu liikmed, aga väga keeruline on, ükskõik milline omavalitsustes see on, kui öeldakse, homme oleks 20% vaja tagasi maksta. Ma ei oska öelda sulle, et kui hästi on läbi mõeldud näiteks järgmise aasta eelarve menetlus volikogudes, need menetlused alles tulevad, esimestel ma arvan, alles detsembris. Et kui keegi tänane koalitsioon volikogus teebki selle otsuse, et ta püüab maksimaalselt laenukoormust võtta ja esitab need asjad ära, mida on plaaninud omavalitsus pikalt ja mingite plaanide järgi järgmisel või ülejärgmisel aastal. Aga midagi olulist jääb võib-olla tegemata ja järgmise aasta sügisel valimiste tulemusena võim vahetub ja järgmised, kes istuvad laua taga, peavad minema edasi, aga sul on kohustus 20 protsenti kohe laenukoormust tagasi maksta. Kellegi või millegi arvelt seda tuleb teha. Et ei oleks sellist riski, siis on see ettepanek tehtud, et see laenukoormus 80% on 2024. aastani lubatud ja sealt 5% protsendi kaupa tagasimaksed tulevad aasta kaupa. Kui sa küsid, siis mina ettevõtjana tõesti tegin selle ettepaneku. Olen üks ettepaneku tegijatest, et selline lahendus tuleks. Ma olen ka täna ühes omavalitsuses koalitsioonis ja volikogu esimees, meil ei ole sellist probleemi, tunnistan, et meil ei tule laenukoormus ka järgmine aasta sinna lähedalegi. Aga sõltumata sellest tuleb vaadata, et me ei seaks ohtu mitte ühtegi omavalitsust. Jah, neid, kellel risk on – Kalvi küsis –, suurusjärk on 10–15, aga kui võtame protsendiga, siis päris suur protsent Eestimaa omavalitsustest ja ma usun, et ükski omavalitsuses elav inimene ei peaks kannatama selle pärast, et me tegime, tunnistan, tegelikult see oli näpukas, seda oleks pidanud kevadel oskama ette aimata ja märgata, aga kuna lisaeelarve tehti sõna otseses mõttes kahe nädalaga, siis tunnistame, et oli asju, mida ei osanud ette aimata ja ette näha.

13:14 Aseesimees Siim Kallas

Kalvi Kõva, palun!

13:14 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesmees! Hea Aivar! Tõesti, see lisaeelarvega see muudatus tehti, et KOV-id saavad rohkem laenu võtta, ja see tuli ka sellest ju, et see tasakaalu, ütleme, kogu eelarve tasakaalust see tänu, mitte tänu, COVID-i tõttu, see ..., et aita natuke või tuleta meelde, see pole küll jah selle eelnõu sisu otseselt, aga mõnel määral ikkagi. Mis siis juhtub aastal 2025 näiteks, kas see eelnõu võib oluliselt mõjutada ka riigi tasakaaluosa, kui näiteks Tallinna linn oma protsendi täis laenab? Kas meil sellega võib mingil hetkel probleeme tulla, kui kui ei teki, siis on see hästi, aga valgusta mind tsipake. Aitäh!

13:15 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata seda analüüsi, mis siia juurde, selle arutelu juures oli, siis seal riigieelarvele sellist suurt ohtu ei ole, see summa rahaliselt on niivõrd väike, mis võib selle laenukoormuse tõusuga olla. Nagunii on arvestatud esimesse kahte aastasse sisse, kui keegi oleks tahtnud võtta, et kas see pikendus on üks või kaks aastat, me oleme täna arvestanud, et 2028 on ju kõik uuesti palanksis. Et see summa, et viia riigieelarve tasakaalust välja, ei ole.

13:15 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

13:15 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Et see, et nüüd 2027 jõuda just 65%-ni, kas selle kohta on mingit sügavamat analüüsi olemas, et mis, millele saab tugineda, et me 2027  65 protsendine reaalselt ka jõuaksime tegelikult?

13:16 Aivar Kokk

Minu arvates on seadused täitmiseks ja täna me annamegi võimaluse, et mitte ei pea 20%-lise sammuga tagasi minema, vaid 5%-lise sammuga, ja me anname võimaluse, et järgmine volikogu koosseis omavalitsustes teavad seda eelnõu tagasiminekut ja neil ei ole võimalik kuidagi sellest ka üle ega ümber minna. Tänasel hetkel jälgib ju Rahandusministeerium väga selgelt, mul on siin endal laua peal tabel kõikide omavalitsuste kohta, see on nii pikk rida, kus on kõik suuremad investeeringud ja kõik otsused jooksevad läbi Rahandusministeeriumi, ja kui kellegi eelarve isegi võib miinusesse minna, ju punasesse enne, kui ta laenukoormus lakke läheb, seal on ju erinevad tingimused laenu võtmiseks, mitte ei ole ainult eelarveline maht. Seda riski mina täna ei näe, kui keegi varem oli, siit tagurpidi hakati tagasi tulema, aga siiamaani minu teadmise järgi kõik omavalitsused on suutnud teenindada oma laene. Aitäh!

13:17 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun! 

13:17 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei jõudnud päris alguseks teie ettekandele, aga küsimus, et võib-olla sellest on räägitud, aga te ütlesite, et te ise pakkusite selle muudatuse välja, aga kas on, kui palju neid omavalitsusi on või kas keegi on ka pöördunud reaalselt, kes nüüd on ikkagi selle natuke rohkem kui poole aasta jooksul oma laenukoormuse nii kõrgeks viinud. Et on see päris vajadus nii-öelda põllult või on see selline ennetav, et nüüd anda signaal, et võtke julgelt laenu? Kuhu poole rohkem kaldub?

13:18 Aivar Kokk

Aitäh! Kalvi küsis sarnase küsimuse. Neid omavalitsusi on alla 10, kellel see oht hetkeseisuga võiks tekkida. Aga me mitte keegi ei tea täna ju, milline on järgmise aasta omavalitsuste eelarve. Seda eelarvet pannakse kokku ja peab olema novembrikuu jooksul volikogudele üle antud, siis on näha esimest korda, milliseid investeeringuid üks või teine või kolmas omavalitsus järgmiseks aastaks planeerib. Ja sa kui pikaajalise omavalitsusjuhina oled, ma arvan, ka kogenud, et valimisaastateks püütakse ikkagi teatud investeeringute mahtu tavaliselt suurendada ja tänases kehtivas seaduses, täna kehtivas seaduses on võimalik ka järgmine aasta 80 % seda laenukoormust tekitada. Ja selle eelnõu just see mõte on, et 2022, kui võimul võib-olla järgmine valitsuskoalitsioon ei peaks juhtuma, see olukord, kus 20 % peab korraga laenukoormust tagasi tõmbama. Et me oleme viinud selle, pikendanud kaks aastat 80 %, pluss siis seda, et iga viie protsendi kaupa laenukoormus siis väheneksid, et võtta ja maandada neid riske, mis võib-olla sellele kuuel-seitsmel omavalitsusel, keda ma täna tabelist vaatan, et on olukord selline piiripealne, aga ma veel kord rõhutan, et me ei tea täna, kui palju investeeringuid tuli tänu sellele 135 miljonile ... seal, mis riigieelarvest, lisaeelarvest tuli, ja teine pool on see, et me ei tohiks ka tekitada ühelegi omavalitsusele olukorda, et kui meil on Euroopa Liidust võimalik teatud projektidest raha saada, et tal ei ole võimekust teie kaasfinantseerimist ise juurde panna. Et maandada kõik need riskid ka 2022. aastaks on selle eelnõu ettepanek. Sõna otseses mõttes omavalitsuste riskide maandamiseks. Aitäh!

13:20 Aseesimees Siim Kallas

Lauri Läänemets, palun!

13:20 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi proovin aru saada. See eelmine vastus minu küsimusele oli väga hea, aga see eeldab niimoodi, et omavalitsusi juhitakse kuidagi vastutustundetult. Et minu teada keegi ühtegi sellist plaani ei tee ega omavalitsust ei juhi, et satuks ühel hetkel seadusega vastuollu ja ei suudaks neid kohustusi täita. Et kas sellele eelnõule ei või ka selline mõju praegu olla, et ma mõtlen näiteks täna omavalitsus, kellel on kitsas käes, just tema peab täna planeerima oma tagasimaksmised niimoodi, et noh juba järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal, et ta saaks selle asjaga ilusti hakkama. Aga nüüd see pikendus tegelikult annab ju ka neile omavalitsustele n-ö teises vaates võimaluse valimistel hiilgavalt nagu esineda. Selles mõttes annab päris palju hingamisruumi just täpselt valimiste perioodiks. Ega sellel eelnõul juhuslikult see mõte taga ei ole, et saaks valimised hästi ära teha suurema rahaga ja kitsikusest välja pääseda?

13:21 Aivar Kokk

Aitäh! Viimasele küsimusele vastan: ei ole. Aga kui ma vaatan, kui ma õigesti tean, seal Türi vallavalitsuse või volikogu poole pealt, siis Türil on praegu 50,68, Paidel on teie maakonnas 54,38 ehk nad on tegelikult riski piiri peal kui vaadata kõiki komponente, mis laenukoormusel vaja on. Ma julgen öelda, et ma majandusinimesena, et tänasel hetkel on mõistlik investeeringut teha lihtsal põhjusel, et täna on hinnad head. Ma tõesti ei tea, ma tean, et Türil teil valmis – kui ma õigesti tean–, spordihoone, mille ka meie, Jõgeva vallas, projekteeritakse, spordihoonet. Ma tean, et teil on väga hea üks vahesein, mida minnakse vaatama, helikindel. Lükata vaeseid, aga ma ütlen, et tehaksegi selliseid investeeringuid täna kuna majanduslikult on mõttekas, kui hea hinnaga teha, siis võetakse see laenukoormus, ehitatakse valmis ja lõppkokkuvõttes on selle piirkonna inimestele kasulikud otsused. Ühelt poolt me aitame ettevõtlust, toetame seda, et läbi selle on ehitussektor, ehitusmaterjali tootvad sektorid, kaubandussektor, saab tööd kindlasti selles piirkonnas, ka kõik teenindav personal, kui seal mingi ehitus käib. Teistpidi, saavad need tööd tehtud, mida võib-olla planeeritud järgmiseks, ülejärgmiseks ja üle-ülejärgmiseks aastaks, tehakse nüüd parema hinnaga. Ma olen siin saalis, ma arvan, kümmekond korda toonud näite, et kui sajandi alguses taheti Tallinna-Tartu maanteed ehitama hakata  2 pluss 2-ga, mis varsti teel sinna Paide risti, Mäo risti, saab valmis. Aga Tartu veel ootab pikisilmi, saab täna ehitada 10 kilomeetrit. Kui oleks siis valmis ehitatud, et õigel ajal võtta laen, kui majanduses on vaja tõuget, siis see otsus tuleb teha. Ja täna ma veel kord ütlen, et kindlasti, seda lõpuküsimuse kohal, me ei ole kordagi mõelnud, et keegi kuritarvitaks seda. Ma loodan küll, et kõik omavalitsuste volikogud, kes lõpuks ikkagi neid otsuseid teevad, mitte vallavalitsused ega linnavalitsused, ikkagi mõtlevad reaalset majandust, mitte ei tõmba hapnikku kinni, et need omavalitsused, kes tõmbavad hapniku kinni, ma arvan, te ei käi õiget teed, sest kunagi ei tea ette, mis mure või probleem võib mingil aastal tekkida, kus on ka vaja vabu vahendeid. Aitäh.

13:24 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalu, palun!

13:24 Signe Riisalo

Aitäh! Hea ettekandja! Ma annan endale aru, et mu küsimus ei ole võib-olla täpselt selle muudatuse kohta, küll aga põhimõtteliselt finantside juhtimise kohta kohalikus omavalitsuses. Me teame, et toetusfondi kaudu rahastatakse eriti sotsiaalvaldkonnas üsna mitmeid tegevusi ja see on väga kinni kirjutatud raha selles mõttes, et kohalik omavalitsus täidab oma ülesandeid, aga teatud ülesannete täitmiseks on siis piiratud ressursid, nii nagu riigieelarve vahendid võimaldavad, näiteks asendushooldus, puuetega laste teenused ja neid asju on veel. Minu küsimus on teile kui pikaajalisele omavalitsuspoliitikule: kui palju see takistab tegelikult finantside juhtimist ja head korraldust sotsiaalteenuste korraldamisel?

13:24 Aivar Kokk

Aitäh, Signe! Jah, ma olen omavalitsuses tänaseks 31 aastat olnud. See mõõk on kahe teraga. Ühelt poolt peaks olema tõesti nii, et on üks rida ja kogu lugu. Aga kui ma vaatan Helmenile otsa, kes on selles valdkonnas nagu sina väga pikalt, sotsiaalvaldkonnas töötanud ja kindlasti meist paljudele eeskujuks. Kahjuks ei ole kõikides omavalitsustes kindlasti see arusaam ühene, see sõltub volikogust ja volikogu koosseisust. Kuskil on sotsiaalne pool ja kindlasti sinna pannakse eelarvest juurde vahendeid, kuskil on haridus, kuskil on ettevõtlus. See sõltub väga suures osas koalitsioonist. Neid omavalitsusi, kus üks nimekiri üksinda võimul on, ma ei tea, kas peale Tallinna linna, palju neid on. Enamus on ikka koalitsioonis, lepitakse kokku. Peaks olema kindlasti, kui anda raha täiesti vabaks, mida ma, ütleme, suuremas osas toetan, aga seal peaks olema alla kirjutatud siis see miinimum, millest ei tohiks teatud valdkondade asjad olla. Otsustusõigus peaks kindlasti olema volikogul suurem, kui täna riigieelarve vahenditega seda võimaldatakse, aga seal teine pool peaks olema juures, et need-need teenused peab olema omavalitsuste poolt osutatud, ja seal peab olema selgelt ka see miinimumsumma n-ö kas persooni kohta või kogu selle valdkonna kohta, mida peab omavalitsus siis ka võimaldama oma eelarvest. Muidu tekib selline olukord, et üheks aastaks võiks ju, hariduses on meil 50% plussiga tavaliselt omavalitsuse oma, et homme öeldakse, et paneme need kõik asjad kinni. Kui mõistlik see oleks? Vaevalt küll me siin saalis seda siis toetaks. Aitäh! 

13:27 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

13:27 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väga hea, et te seda puudutasite. Ja vaat, kuidas on sarnased küsimused kolleeg Signe Riisalul ja ka minul. Mul on väga hea meel, et sellele küsimusele vastus sai öeldud. Kui te hakkasite seda eelnõu ette kandma, siis ma kohe ehmatasin, kui te ütlesite, et tulemus on kohalikud valimised ja saab toredaid asju teha. Laenuraha ja pirrutuli, need on väga kiirelt läbi minevad ja pärast tuleb edasi elada. Aga kui te pärast hiljem selgitasite, et jah, järgmised, kes saavad valituks, ei oleks nagu lõhkise küna ees, et nad peavad väga kiirelt hakkama seda laenu vähendama, siis ma võin teiega nõus olla, selles mõttes. Aga palve mul oleks, et aatke mulle ka see nimekiri, kuna küsimuse esitas Signe ära ja te väga põhjalikult vastasite, siis ma paluksin seda nimekirja. Aitäh!

13:27 Aivar Kokk

Kui ma õigesti aru sain, siis omavalitsuste lõikes, kui palju laenukoormus on, jah?

13:28 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Juske, palun!

13:28 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja. Teatavasti lähevad meie omavalitsuste võlakoormuse arvestusse ka erasektoriga tehtavat koostööprojektid ehk nn PPP-projektid. Eriti uljalt on neid teinud meie pealinn. Kas teil on olemas ka ülevaade, palju Eestis tervikuna, meie vallad-linnad on neid PPP-projekte teinud? Ja milline on nende üldisem mõju meie omavalitsuste laenukoormusele?

13:28 Aivar Kokk

Kui ma vaatan Rahandusministeeriumi tabelit, siis seda on tänaseks kasutanud suhteliselt vähe. Peale Tallinna koolide on üks omavalitsus ehitanud endale väga korraliku ujumisbasseiniga lasteaia ja ülejäänutel omavalitsustel ma sellist märkust seal taga ei näe, kus oleks tänases mõistes PPP-projekti kasutatud. Aga muidugi on veel omavalitsusi, kes on spordihooneid või -komplekse ehitanud. Ja kindlasti täna mitmed omavalitsused ka vaatavad sellise pilguga. See on kõik suhteline, oluline on ju see, isegi kui sa läbi PPP-projekti teed, siis finantsinstrumendi juures sa pead ikkagi jälgima seda, et sul on võimalik ka nn rendiraha maksta, ükskõik, kas seda nimetame liisinguks, rendiks või laenuks, lõpuks seda raha tuleb ikkagi teenindada. Ja need kõik need projektid on arvestatud Rahandusministeeriumis ka nii-öelda linnukestega juurde. Päris nii ei ole, et kui sul on võimalik 80% laenu võtta, et siis kõik omavalitsused saaksid 80% laenu võtta. Ei saa, seal on erinevad tingimused ja võimalused ja võimekust ka laenu teenindamiseks, tagasimakset arvestatakse selle laenuvõtmise juurde. Aitäh!

13:30 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

13:30 Mart Võrklaev

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te rääkisite siin hinge kinni tõmbamisest laenuga, siis muidugi see 80%, julgen mina öelda, on ka ikkagi päris jubga hinge kinni tõmbamine. Olles elus mõne kohaliku omavalitsuse eelarve tegemise juures tõsiselt olnud, siis see piir tegelikult kuskil seal 60 peal on, kus enam ei ole võimalik lõpuks sealt tulemi arvelt seda laenu tagasi maksta, minnakse laenurattasse ja laenu tagasimakseks on vaja laenu juurde võtta. Mina siin seda ohtu selles mõttes ikkagi näen, et valimiste aasta tuleb, võib võtta laenu täis ja võib samamoodi jääda järgmistele volikogu koosseisudele siis ikkagi see kohustus, et hakata imekiirelt seda tagasi maksma ja seda tuleb teha siis kas uue laenuga või siis omavahenditest investeeringuteks raha ei jää. Aga see selleks. Loodame, et omavalitsused on vastutustundlikud.

Aga minu küsimus. Te ütlesite, et hinnad on justkui odavamad, aga samal ajal on ka minu teada intressid oluliselt tõusnud. Kas te olete ka seda komisjonis arutanud, kuidas see mõjutab nüüd pikaajaliste finantsplaani omavalitsusel, kui ta võtab rohkem praegu raha, aga see on palju kallim kui enne. Aitäh!

13:31 Aivar Kokk

Aitäh! Kui praegu majanduslikult arutleda, siis kindlasti intress on väiksem kui tänasel hetkel ehitushinna langus. See on alati riskiga. Ma ütlen, et ehituse hinna langus on alati riskiga, olles ise ka ühe ehitusettevõtte omanik. Sa kunagi ei tea, mis homme hind on. Tänane turuhind võib olla selline, homme materjali hinnad tõusevad ja sa oled miinuses. Hinna saad teada täpselt siis, kui ehitushange on läbi ja pakkumised on laua peal. Ja kui esimese kahe-kolme madalama pakkumise hinnavahe jääb sinna kolme, nelja või viie protsendi sisse, siis sa tead, et see hind on mõistlik. Kui see vahe jääb üle 15%, siis tänase riigihanke seadusega on tellijal ka kohustus potentsiaalse töövõtjalt küsida põhjendust, kuidas tal on võimalik nii odavalt pakkuda, kas ta jätab maksud maksmata või on lihtsalt bluffinud ja jätab alltöövõtjatele viimased arved maksmata, mis uue seadusega või kehtiva seadusega ei peaks tellija topelt maksma – kõigepealt peatöövõtjale ja pärast alltöövõtjatele ka veel otsa.

Ma veel korra püüan seda selgitada, et täna kehtiv seadus lubab seda laenu võtta järgmise aasta lõpuni. Mitte üks asi praegu ei keela seda võtta. Meie parandusettepanek on see, et kui peaks olema keegi omavalitsus, kes kuritarvitab seda, siis ei juhtuks see, et 2022 peaksid sa 80% pealt 60% peale panema. Ma siin pukis seistes ütlen, et ma olen kindel, et ükski omavalitsus ei kuritarvita seda. Aga me ei saa kellegi hinge ja volikogu otsustes kuidagi sekkuda peale nende omavalitsuste, kus me ise volikogus oleme. Et risk maandada, ka kõige väiksem risk, sellepärast me oleme tulnud rahanduskomisjonis selle parandusettepanekuga siia saali. Aitäh!

13:33 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

13:33 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna siin saalis kõlanud küsimused peegeldavad ka seda, kas nüüd see ettepandud muudatus ikkagi siis kuidagi julgustab rohkem laenu võtma ja väiksemas tempos seda laenukoormust langetama, kui oleks olnud praegu olemasolevate seaduste kehtides, et kas siis võiksime küsida arvamust linnade ja valdade liidult või teistelt osapooltelt, kuidas nemad näevad, kas nii selle võlakoormuse vähendamise tempo ja see periood on mõistlikud või on neil alternatiivseid ettepanekuid? Aitäh!

13:34 Aivar Kokk

Aitäh! Selle eelnõu väljatöötamisel pöörduti ka linnade ja valdade liidu poole. Seal just täna ongi olukord, et kuskil teatud omavalitsusel võib tekkida see olukord, kus on Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks tekib selline olukord. Aga me võime ju komisjoni poolt üle küsida, see on ju loomulik tegevus, millel on alati olnud esimese ja teise lugemise ajal, puudutavate osapoolte käest me oleme küsinud arvamust. Meil komisjoni liikmetel kellelgi seda vajadust ei ole. Aga me peame olema vastutustundlikud, et kui me oleme teinud ühe seaduse, mis on ka läbi meie komisjoni siia saali tulnud, ja me näeme, et seal võib tekkida oht mõnele kohalikule omavalitsusele, siis me peame selle riski maandama. See on meie kui rahanduskomisjoni, sinuga koos, kohustus. Aitäh!

13:35 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

13:35 Indrek Saar

Aitäh sõna andmist! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma saan aru, et see otseselt tõepoolest ei puuduta seda eelnõu, aga siiski, ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, et sina kui rahanduskomisjoni esimees ja riigimees, mis sa arvad, mis oleks juhtunud, kui olekski läinud niimoodi, et Isamaal oleks õnnestunud omal ajal põhiseadusesse kirjutada eelarve tasakaalu nõue. Kuidas see oleks suhestunud sellesse seadusesse, mida me siin praegu menetleme ja üleüldse sellesse seadusesse, mida me hakkame homme menetlema, ehk siis riigieelarvesse, kus asi on tasakaalust ikkagi valgusaastate kaugusel? Mis me oleksime ette võtnud selles olukorras?

13:35 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei tea, kas sa olid sel ajal, mina kindlasti ei olnud sel ajal Riigikogu liige, kui kui need arutelud käisid, ja ei olnud siis ka üheski erakonnas. Inimesed õpivad kogu elu ja teevad vajadusel oma korrektiiviotsuseid. Kui eelmise kümnendi ajal oli majanduskriis, siis oli otsus, et kärbitakse. Tagantjärgi me võime arutleda, kas oli õige või vale otsus, aga me lõplikku vastust ei tea lihtsal põhjusel, et me ei tea, mis siis oleks juhtunud, kui me oleks sel hetkel laenanud ja sel hetkel laenata ei olnud võimalik ka lihtsal põhjusel, et me tahtsime ju eurotsooniga liituda ja kõik muud asjad olid seal. Täna on võimalused teised. Ei saa olla paavstimast paavstim. Kui kogu Euroopa Liit, isegi Saksamaa, kes on meile alati ei olnud eeskujuks oma eelarvepoolega, on täna laenukoormust suurendanud, siis väikse saarekesena Eestis kuidagi teistmoodi olla on, ma arvan, võimatu. Võimalik on alati, aga kas see on mõistlik, et mis mina oma isiklikku arvamust ütlen, et täna võiks majandust palju-palju rohkem turgutada. Viga on see, et eelnevatel koosseisudes, olgu see Riigikogus või valitsuses, ei ole julgetud natuke pikemalt ette mõelda ja projekte ette valmistada ja investeeringute projekte. Läbi investeeringute on ikkagi see aeg, see koht, kus me saame majandust turgutada ja Riigikogus saame raha jagada ja ainult ikka seda raha, mis ettevõtlusest tuleb läbi maksude. Ega kuskilt mujalt seda tavaliselt meil ei tule peale veel Euroopa Liidu, aga see on ka kellegi maksumaksja raha. Ühelt poolt meie, teiselt poolt Euroopa Liidu liikmete oma. Aitäh! 

13:38 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Juske, palun!

13:38 Jaak Juske

Aitäh, austet eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti pärast suurt vaidlust meil nüüd järgmine aasta muutus pensioni teine sammas vabatahtlikuks ja kindlasti on neid inimesi, kes võtavad oma raha välja, maksavad seotud maksud, läheb raha ka tarbimisse. Kas te olete arvutanud, kas ja milline on selle kõige mõju omavalitsuste tulubaasile? Aitäh!

13:38 Aivar Kokk

Õige vastus on see, et hetkel ei ole seda järgmise aasta riigieelarvet, mida me küll hetkel ei aruta, vaid homme hakkame arutama, ei ole ju arvestatud. Riigieelarve tuli Riigikokku enne seda, kui Riigikohus oma otsuse oli teinud. Tänasel hetkel on riigieelarves arvestatud ainult seda poolt, et ... pensioni sissemaksed riigi poolt on peatatud järgmise aasta 1. aprillini või 1.  septembrini, vabandust. Milline summa välja võetakse 1. septembril järgmisel aastal, mis saaks mõjutada järgmise aasta tulusid, täna prognoosida on. ma arvan, väga keeruline. Me teame seda, et pensionisambas enamus inimestel, keskmine on seal 6000 kopikatega ja 75%-l on seal 2000 või 3000 või sealt veel alla see raha keskmine. See summa, mida välja võetakse, ei ole suur, see 20%, millelt siis tulumaksu makstakse. Väike toetus kindlasti omavalitsustele erinevates piirkondades tuleb, aga see summa ei saa olla midagi suurt ja järgmise aasta arvestuses, kui 2022 arvestada, siis meil on enamui omavalitsusi täna, kus ei ole mitte ainult oma sissetulekust, nagu Tallinna linn on, vaid ikkagi riik kompenseerib omavalitsustele saamata tulu. See tulumaksu tõus, see on ainult üheks aastaks, see eelarvelist omavalitsustele mõju saab tekitada, pikemalt ta ei tekita. Aitäh!

13:40 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

13:40 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Meil on nüüd eelmisest kriisist siiani on 10 aasta vahel toimunud selline asi, mille nimi on kohalike omavalitsuste liitmine, olgu ta mis nimi tahes, eks, haldusreform või mitte. Eeldatavasti ka ees on meil mingid otsused on vaja teha järgmiste ja ülejärgmiste valimiste vahel, kus see, mis tänapäeval ja selle eelmise muudatusega hea ei olnud ja mida tuleks korrigeerida. Sellega ta ei ole küll otseselt seotud, aga laiemas mõttes. Kas on ka mingit sellist analüüsi, mis annaks hinnangu sellele, et selle praeguseks toimunud haldusreformi kontekstis kuidas see omavalitsuste finantsjuhtimine, kuna me eeldasime, et kohalikud omavalitsused muutuvad tugevamaks, kompetentsemaks, kuidas on selle vana reformi kontekstis finantsjuhtimine toimunud kohalikes omavalitsustes? Kas mingit sellist vaheanalüüsi on olemas? Sellepärast, et meil tegelikult tuleks hakata korjama neid vaheanalüüse, mis on tegelikult kohalikes omavalitsustes juhtunud pärast seda eelmist haldusreformi.

13:41 Aivar Kokk

Aitäh! Sellist analüüsi ausalt öelda minul küll ei ole. Me võiks seda Rahandusministeeriumis küsida, kas keegi on seda teinud. Kindlasti finantsjuhtimine raamatupidamislikult on paremaks läinud tänu sellele juba, et Eestis on täna raamatupidamisprogrammid omavalitsustele tehtud sellised, mille igal ajahetkel ka mina kui volikogu esimees tean, mis vallas toimub ja mis seis on. Eelarvejuhtimine on tunduvalt paremaks läinud. Mis on ühinemistel kindlasti teemaks, on see, et ma ei tea ühtegi omavalitsust – võib-olla kuskil on, aga ma ise ei tea –, kus ühinenud omavalitsused oleks olnud kõik võrdsed, sama võimekusega. Parem investeerida.

Täna ikkagi, kui kolm, neli või viis omavalitsust ühinesid, siis kuskil oli finantsvõimekus parem, kuskil oli viletsam. Me märkame täna, et ümber linnade ühinenud omavalitsused on ikkagi kõik tänaseks kolm aastat investeeritud suures mahus sellisesse keskusesse. Aga samas on ka järgnevatel aastatel ka vaja tasakaalustada ülejäänud omavalitsuse piirides olevaid asulaid ja külasid ja piirkondi, olgu see hariduspoole pealt või sotsiaalpoole pealt. See analüüs kindlasti tuleks teha ja ma usun, et peale järgmisi kohalikke omavalitsusi nelja aasta jooksul tekib see tasakaal, kus on aidatud need piirkonnad järgi, kus on olnud võib-olla mahajäämust ja tugevdatud keskused. Ja siis võib hakata rääkima järgmistest otsustest.

Ma loodan, et ka selles koosseisus Riigikogus ei hakata mingisugustest omavalitsuste sundühinemistest vms rääkima, sest praegu tuleks ikkagi ära lahendada, et seesama keskkond, mis on ühinenud, kuidagi saaksid ühte sammu käima hakata. Erinevates piirkondades räägitakse ju majandite kokkupanekuid, mis tehti 1950. ja 1960. aastatel. Siiamaani ei ole külad suutnud kokkuleppeid saavutada. Ma loodan küll, et tänased omavalitsuse volikogud ja juhid teevad kõik selleks, et oma valda või linna võrdväärselt arendada ja tekitada seda ühtsuse tunnet, see on piirkonna jaoks kindlasti kõige olulisem. Eks tulemused on aasta pärast kohalikel omavalitsustel näha, kas täna võimul olevad inimesed on seda tööd teinud hästi või halvasti. Aitäh!

13:44 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik pidada kõnesid fraktsioonide nimel. Lauri Läänemets, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

13:44 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on see võimalus omavalitsuste jaoks ja inimeste jaoks väga oluline, mis täna selles kriisis me oleme neile andnud, võtta laenu, teha rohkem investeeringuid. Tõesti, see olukord on selline, et tööd kipub mõnedes piirkondades väheks jääma, seda nii ehituses kui muudes valdkondades. See võimalus, mis me täna omavalitsustele oleme andnud, on väga hea, see annab natukene hingamisruumi.

Kui me mõtleme omavalitsuste peale, siis mina julgen öelda, et need 79 omavalitsust, mis Eestis on ja mida juhitakse, nad on küllaltki hästi ja vastutustundlikult juhitud, seda eelkõige, mis puudutab finantsjuhtimise poolt. Ja ma ei ole märganud ega ma ei ole ka kuulnud, et kuskil omavalitsusse alles täna oleks probleemid sellega, et võetaks kohustusi, millega ei suudeta hakkama saada. Jah, kui me meenutame ja vaatame ajas tagasi, siis neid juhtumeid on olnud küll ja küll, mida kauem aega tagasi minna, seda rohkem on neid olnud. Aga vahepealse aja jooksul on tegelikult nii Rahandusministeerium kui ka Riigikogu parandanud seadusi ja oma käitumist. J ma julgen küll öelda, olles ise ka olnud omavalitsuse juht ja olles hetkel ka omavalitsuse volikogu liige, et finantsjuhtimisest peetakse küllaltki hästi kinni.

Ja kui me nüüd võtame selle tänase olukorra, et jah, omavalitsustel lubatakse võtta laenu kuni 80%-ni põhitegevuse tuludest, ma ei saa aru, kust kohast tuleb see arvamus või kust kohast tuleb see info ja ma tegelikult, olgem ausad, ei kuulnud ka seda probleemipüstitust, kust me võtame, et omavalitsused ei kavatse seda tagasi maksta või ei suuda seda tagasi maksta.? No mina olen olnud päris mitme arutelu juures, kus me oleme vaadanud siis tõesti sellise omavalitsuse rahanduspoliitikat, millel on täna see probleem, et see laenukoormus on seal lubatud maksimumi, selle tavapärase maksimumi juures. Ja tõesti, tänane kriisimeede on andnud leevendust selle omavalitsuse jaoks ja nende asjadega on hästi hakkama saadud. Kõigis nendes aruteludes, vahet ei ole, kas on opositsioon või koalitsioon, vahet ei ole, kas on töötaja või poliitik, kõik on väga selgelt endale andnud aru, et võetud kohustused tuleb ka tasuda ja nende kohustustega tuleb jõuda sellesse tavapärasesse rütmi või sellesse, mis oli n-ö kriisieelne olukord ja mis peaks pärast aastat 2022 jätkuma. See tähendab, et kogu see plaan tehakse vastutustundlikult. Ühesõnaga, ilma selle praegu siin arutlusel oleva eelnõuta on ka nii see omavalitsus kui, ma arvan, et väga paljud teised omavalitsused võimelised väga hästi oma võetud kohustustega toime tulema.

Seepärast on keeruline aru saada, miks meil seda eelnõu siiski vaja on, küll aga, kui vaadata seda eelnõu ja mõelda, noh, ma arvan, et me ei pea siin silmas pidama neid omavalitsusi, kellel siis laenukohustused väga madalad on, sest neil ei ole mingit probleemi. Vaatasin seal Tartu valla ümber, ma mäletan, vaatasin seda kaarti, Kastre vallal oli mingisugune 6%, on ju, ainult neid laenukohustusi. Neil omavalitsustel pole mingit probleemi, pigem kehtib see eelnõu ainult, on vajalik, tähendab, ainult neile omavalitsustele, kellel see laenukoormus maksimumi lähedal on.

Palun aega juurde!

13:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

13:49 Lauri Läänemets

... kellel see laenukoormus maksimumi lähedal on. Noh, mina julgeksin öelda küll, võib-olla on see minu rikutuse nagu põhjus nagu, aga kui ma vaatan neid omavalitsusi, no nendest omavalitsustest jookseb kõigist üks ühine joon läbi, et seal on ühe erakonna inimesed kõik nagu võimu teostamas koalitsioonis. Kas see küsimus ei ole kuidagi nagu siia peidetud? Me tegelikult anname jah neile omavalitsustele täna hingamisruumi, aga kui päris aus olla, siis me anname võimaluse  lihtsalt valimised hästi ära teha, kohalike omavalitsuste valimised hästi ära teha, et muidu peaks seal täna ilusti kõike nagu tagasi tõmbama ja reeglitega ennast sobitama, aga nüüd tekib võimalus valimiste ajal veel kulutada ja mõistlikult, võib-olla isegi mittemõistlikult kulutada. Ja võib olla hoopis vastupidine efekt, et kui pärast valimisi võib-olla teised osapooled selle võimuliidu moodustavad, siis neil võib raske olla. Ma arvan, et siin on nagu ühtpidi võimalik ja siin on ka tegelikult teistpidi võimalik see tulemus. Ja mul on selline tunne, et ei ole hetkel seda nii-öelda teistpidi võimalust piisavalt analüüsitud ja hinnatud selle eelnõu puhul. Tegelikult, kui me mõtleme, et hetkel on kriisiaeg, me ei tea, mis teeb majandus, mis on majanduskasv, millised on kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumise numbrid. Ma olen vaadanud needsamad, muideks, needsamad omavalitsused, keda see eelnõu praegu puudutab, kui te vaatate nende ja järgmise aasta eelarveprognoose või eelarvestrateegiaid, siis neil on küllaltki, ma julgen öelda, optimistlikud, tulumaksu laekumise prognoosid. Ma arvan, et see eelnõu aitab jälle natukene kaasa nagu valimistele vastu liikuda, aga tegelikult me peaksime ikkagi olema vastutustundlikud. Et ärme anna neid võimalusi sellises kriisiolukorras omavalitsusi raskesse olukorda panna. Mina kutsun küll üles, kui nüüd tuleb teine lugemine, siis rahanduskomisjon tegelikult võiks selle pilguga analüüsida ja vaadata seda eelnõu ka, et siit võib just vastupidine olukord tekkida, et antakse võimalus valimisteks ilusad kulutused, ilusad investeeringud teha ja siis pärast valimisi, just pärast valimisi, tänu sellele punktile või sellele muudatusele siin on neil omavalitsustel palju raskem olukord. Aitäh!

13:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 282 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. detsembri kell 17.15.

Head kolleegid, kuna meie istungi lõpuni on jäänud aega kaheksa minutit ja suure tõenäosusega me üheksandat päevakorrapunkti ei jõua ära menetleda, on vist nii? Pikemalt soovite rääkida? Siis võtan juhataja vaheaja 10 minutit, head kolleegid, ja sellega on ka tänane istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

13:53 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee