Tere hommikust, auväärt kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala neljapäevast istungit. Olen valmis vastu võtma arupärimisi ja seaduseelnõusid. Aga ma ei näe selleks soovi. Palun kohaloleku kontroll!
Võime alustada tänase päevakorraga. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu 259 kolmas lugemine. See vajab heakskiitmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi pidada kõnesid? Soovi ei ole ja kõnesid ei peeta, seega on läbirääkimised lõpetatud. Ma panen eelnõu 259 lõpphääletusele. Kaks minutit ei ole veel läbi, aga kas ma võin panna selle hääletusele, kuna enamus paistab olevat kohal?
Kallid kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu 259. Nagu ma ütlesin, on selle heakskiitmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Teine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 214 kolmas lugemine. Jälle nõuab see Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Siis on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 214 lõpphääletus. Kas ma käivitan saalikutsungi või võin panna eelnõu kohe hääletusele? (Hääled saalist.) Selge.
Auväärt kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 214. Selleks vajame Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Siis on meil juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 238 lõpphääletus. Kuidas selle saalikutsungiga on, kas võin panna eelnõu kohe hääletusele? (Noogutatakse.)
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Järgmine, neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse, Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Signe Kivi, Signe Riisalo, Toomas Kivimägi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Kaja Kallase, Liina Kersna, Vilja Toomasti, Yoko Alenderi, Andrus Seeme ja Andres Suti ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 277 (ühendatud eelnõud 131 SE, 132 SE ja 172 SE). Alustame selle kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi esineda kõnedega? Kõnepidamise soovi ei ole. Sellisel juhul on meil juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 277 lõpphääletus. Kutsungit ei tee, panen eelnõu – ma ei loe seda pikka nimetust uuesti ette – 277 lõpphääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine" eelnõu 53 teine lugemine. Ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Tarmo Kruusimäe. Palun!
Tänan, hea aseesimees! Tänan, head vabariigi vardjad! Õigusloomepoliitika alused oli just nimelt see eelnõu, mis kõigis saadikutes, sõltumata fraktsioonist, küttis üles palju kirgi ja mille puhul ametnikud soovisid mingil määral pisendada rahvasaadikute tööd. Nimelt nägid nad ette, et rahvasaadikud peaksid enda muudatusettepanekute kohta töötama välja ka väljatöötamiskavatsuse ja loomulikult mõjuanalüüsi. Ilmselgelt ei ole saadikutel sellist võimekust, nagu on ministeeriumidel. Me teame, et enamik eelnõusid tuleb ministeeriumidest. Arutluse all oli kaks varianti: kas meie nn kuluhüvitis hakkabki minema mõjuanalüüside tellimiseks ja kas see on ka kõlbulik, või lahendatakse olukord muul moel? Need olid need mõtted, mis jäid kõlama kõikides fraktsioonides. Siinkohal on mul hea meel, et teie ees on eelnõu just sellisel kujul, nagu kõik erakondadeüleselt leidsid, et saadikud ise ei hakka oma tööd piirama. Ja nii ta siis meil läkski. Üritati ühte, meie jäime kindlameelseks.
20. oktoobril k.a tegi õiguskomisjon mitu konsensuslikku otsust. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Selle poolt olid Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Jällegi olid konsensuslikult poolt Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Kolmandaks, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Jällegi olid konsensuslikult poolt Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus ja Vilja Toomast.
Aitäh! Palun eelnõu toetada!
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi pidada kõnesid? Läbirääkimised on avatud kõigile. Toomas Kivimägi, palun!
Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ütlen väga lühidalt paar repliiki selle otsuse eelnõu kohta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänu Reformierakonna esitatud ohtratele muudatusettepanekutele, millest osa kaaperdas komisjon enda nimele, aga osa jäi ka Reformierakonna nimele, on see eelnõu saanud igati asjalik.
Toon Riigikogu liikmete jaoks võib-olla paar eriti olulist nüanssi välja. Oli üsna tugev diskussioon selle üle, et kui Riigikogu liikmed algatavad seaduseelnõusid, siis kas nende kohta on kohustuslik koostada ka VTK ehk väljatöötamiskavatsus või mitte. Ühest küljest, valitsuse esitatavate eelnõude puhul me seda eeldame, aga me teame, et meil endal sellist ressurssi ei ole, et VTK-d koostada. Seepärast on üsna üheselt selles otsuse eelnõus kirjas, et kui Riigikogu liikmed algatavad ühe või teise otsuse eelnõu, siis VTK-d ei ole vaja koostada. Ja teisest küljest, Vabariigi Valitsuse poolt vaadates sai see otsuse eelnõu võrreldes algversiooniga olulise paranduse. Algversioonis oli kirjas, et Vabariigi Valitsus ei pea esitama väljatöötamiskavatsust, kui [eelnõu vastu] on avalik huvi. No see on lõputult laialt tõlgendatav mõiste. Veelgi enam, siin selle eelnõu ettekandmisel ütles minister välja sõnad, et avalik huvi on ka koalitsioonilepe. See tähendanuks seda, et praktiliselt kõikide eelnõude puhul võinuks väljatöötamiskavatsuse jätta koostamata, sellepärast et koalitsioonileppes on kirjas ju enamik asju, mida tahetakse lahendada. See oleks arusaamatult lai tõlgendus. Tänu Reformierakonna tehtud muudatusettepanekule on koostatud oluliselt konkreetsem ja kitsam loetelu põhjustest, millal Vabariigi Valitsus võib jätta väljatöötamiskavatsuse koostamata. Toon ühe näite: kui on tegemist kiireloomulise eelnõuga või mõne Euroopa Liidu õigusakti ülevõtmisega, mille kohta on väljatöötamiskavatsus tegelikult juba koostatud.
Aga viimane, kõige olulisem selle otsuse eelnõu puhul on see, et seda ka järgitaks ja seda arvestataks. Ma arvan, et reaalsuses eelnõu tihtipeale ei olegi paha, see on päris asine. Aga paraku oli meil alles hiljuti ühe eelnõuga, mida me siin saalis arutasime, sedasi, et kui küsisime kooskõlastustabelit või väljatöötamiskavatsust, siis öeldi, et seda ei ole vaja, sellepärast et see [eelnõu] on koalitsioonil kokku lepitud. Kui me suhtume sellesse otsuse eelnõusse selliselt, siis ei ole sellest küll vähimalgi määral kasu. Nii et minu üleskutse on, et kui me anname hääle selle eelnõu poolt – ma kutsun igal juhul teid kõiki seda tegema –,siis me reaalses elus sellega ka arvestaksime. Ennekõike on see väljakutse loomulikult Vabariigi Valitsusele. Ma tänan!
Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel olla selle eelnõuga siin teie ees. Ma tunnustan Toomast öeldud sõnade eest, aga ma päris nii siiski ei ütleks, et tegemist on koalitsiooni kaaperdatud asjadega. Tegemist on väga hea eelnõuga, mis on sündinud tihedas koostöös, ja ma tänan kõiki, kes on sellest osa võtnud. Aasta aega on tehtud ettevalmistusi, et see raamvisioon ja need põhimõtted meie ette tuua. Nüüd on need meie ette toodud ja tõepoolest, tegemist on eelnõuga, mis on sündinud parimal moel. See on erakondadeülene ja see on meile vajalik.
Kui me lähtume sellest, et meie põhiseadus ja tema preambul on meie põhiseadusliku korra alustugi või riikliku korralduse ja õigussüsteemi vundament, siis kõnealuse eelnõu puhul me saame rääkida raamist, visioonist ja põhimõtetest, millest me peame lähtuma seadusloomes ning mis peaks andma meile tervikuna nägemuse ja vastused küsimustele, mis käsitlevad bürokraatia vohamist, õiguskultuuri ning õigusloome tekstilist külge ehk õiguskeelt.
Ma tuletan meelde, et õiguskantsler – ja muide, mitte ainult viimane õiguskantsler, vaid kõik õiguskantslerid – on kasutanud [Riigikogu] kõnetooli selleks, et rõhutada, kuidas meie õiguskeel on keeruliseks läinud ja et meil on palju bürokraatiat. See eelnõu peaks viima bürokraatia vähendamiseni, ka õiguskeele osas, nii et õiguskeel ei oleks enam juristide salakeel või, nagu meediainimesed ütlevad, lindude ja liblikate keel. Me peaksime sinnapoole suunduma. Tõepoolest, seadused ei ole ju pelgalt juristide tööriist, nagu on kiirabiauto arstide jaoks või politseiauto politseinike jaoks. Ta on tegelikult kogu rahva jaoks. Iga õigustekst peaks olema selline, et iga mõistlik inimene saaks lugedes aru, mis seal kirjas on. Selles seisnebki õiguskeele küsimus.
Rääkides EKRE positsioonist, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on muidugi alati olnud väga tugevalt selliste pikaaegsete visioonide vastu. Aga mitte sellepärast, et meil oleks midagi pikaaegsete visioonide vastu, vaid eelkõige sellepärast, et me lähtume Riigikogust kui demokraatlikust institutsioonist. See ei ole kõige parem variant, kui meie oma visioonidega kirjutame järgmistele poliitikute põlvkondadele ette, kuidas peab käituma, kuidas peab olema. Nad tulevad ise, nad tulevad oma mandaadiga, nad ise teavad, kuidas käituda. Aga kõnealuse eelnõu puhul ei ole seda hirmu, sellepärast et see visioon on väga mõistlik. Need põhimõtted, mis siin on toodud, on väga mõistlikud. Nad raamivad ära olulised momendid, mis käsitlevad nii õiguspoliitika hoidmist õigusriigi raamides kui ka laiemat kaasamist. See asi väärib igati toetamist. Aitäh!
Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Loen sellega läbirääkimised lõppenuks. Me peame läbi vaatama selle otsuse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Ettepanek nr 3 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ettepanek nr 4 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanek nr 6 on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 7 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 8 on Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda sisuliselt. Keegi hääletamist ei nõua. Ettepanek nr 9 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. 10. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. 11. ettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. 12. muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda sisuliselt. 13. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 14. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. 15. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. 16. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. 17. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 18. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Ja viimane, 19. muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt ja taas on juhtivkomisjoni ettepanek arvestada seda täielikult. Muid arvamusi ei ole. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 53 lõpphääletus. Kas võime alustada eelnõu lõpphääletust? Kui kõik on nõus, siis panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine" eelnõu 53. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt on 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsuse eelnõu on otsusena vastu võetud.
Viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine" eelnõu 52 teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu!
Head kolleegid! Kõigepealt tuletan meelde, et Riigikogu otsuse "„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine" eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 2019. aasta 9. septembril. Tuletan meelde, et selle dokumendi, kriminaalpoliitika põhialuste otsuse eelnõu on riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegiline arengudokument, mille võtab vastu parlament. Tegemist on visioonidokumendiga, milles käsitletakse kriminaalpoliitika peamisi küsimusi ja prioriteete. See ei sisalda detailseid tegevusi ega rahastamisprognoose.
Teise lugemise ettevalmistamine toimus kuuel õiguskomisjoni istungil. Tehti ka viis parandusettepanekut. Kõiki toetati konsensuslikult, kõik üheksa õiguskomisjoni liiget olid kohal. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda, eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!
Aitäh! Küsimusi ettekandjale ma ei näe. Sellisel juhul on meil võimalik avada läbirääkimised. Kert Kingo, palun!
Head kolleegid! Me kõik soovime turvalist ühiskonda. Igaühel on õigus tunda, et ta ise, tema perekond ja teised lähedased on halva eest kaitstud. Kriminaalõigus on valdkond, millega seaduskuulelik kodanik ei soovi kokku puutuda ei ühel ega teisel moel. Seetõttu on oluline, et kriminaalpoliitika põhimõtteid austataks ja kasutataks õigesti. Paraku igapäevaelus see nii ei ole.
Kriminaalmenetlus on tihti kujunenud karistuseks omaette. Menetlus algatatakse kergekäeliselt ja siis muudkui menetletakse ja menetletakse – politseis, prokuratuuris, kõigis kolmes kohtuetapis. See võtab aastaid. Terve see aeg käsitletakse uurimise all olevat ja hiljem kohtus süüdistatavana olevat isikut kurjategijana. See inimene hävitatakse, tema maine rikutakse pöördumatult. Talle on pätisilt otsaette kleebitud. Seda kajastatakse regulaarselt eri meediakanalites suurte pealkirjade ja võimsate loosungitega, kõigi tulede ja viledega. Ja siis ühel päeval selgub, et see isik polegi süüdi või kvalifitseerub talle etteheidetav tegu kergeks väärteoks, näiteks tunnistatakse ta süüdi 9 euro suuruses altkäemaksus. See ei ole aktsepteeritav, ja see on ainult üks näide.
Või asub hoopis meedia kohtumõistja rolli, otsustades taas suurte pealkirjadega ja kuskilt kuuldu põhjal inimese süüdi mõista, näiteks naise peksmises, vaatamata sellele, et ei ole kannatanut ega väidetavat tegu vahetult pealt näinud tunnistajaid, on ainult kellegi väidetavalt kuuldud jutt. Meedia on aga isiku süü otsustanud ja talle kurjategija templi külge pannud – avalikult, kogu riigi ees. Eriti irooniline on see, et meedias kajastatud kuulujuttude põhjal alustatakse menetlust sõltumata sellest, et puuduvad tõendid, faktilised asjaolud. Menetlust alustatakse ilma kannatanuta, kelle peal väidetavalt kuritegu toime pandi, ja ilma tunnistajateta, kes oleksid väidetavat tegu pealt näinud. Ja siis seda muudkui menetletakse. Isiku maine on hävitatud. Tema pere ja lapsed on avalikkuse ees vägivallaohvriks tehtud nende enda tahte vastaselt. Kuhu jääb süütuse presumptsioon? Kelle või mille jaoks me oma põhiseaduses selle sätestanud oleme, kui seda ei järgita?
Samuti ei ole aktsepteeritav see, kui vägivalla ennetamise strateegia sildi all, mille eesmärk on pöörata tähelepanu laste suhtes toime pandava vägivalla ennetamisele, jagatakse lasteaialastele hoopis õpetusi vales kehas elamise kohta ning tutvustatakse peremudelit ema-ema ja isa-isa või vastassoo riiete kandmist kui normaalsust. Seda kõike väidetavalt eesmärgiga õpetada last ennast kaitsma pedofiilide eest või isiku eest, kes on lapse suhtes seksuaalvägivalda kasutanud või üritanud kasutada. Kuidas need õpetatavad teadmised seda väikest last aitavad? Miks ei õpetata lastele, et võõrastega ei räägita, nendega kaasa ei minda ja täiskasvanul ei ole õigust last igalt poolt katsuda? Samuti seda, mida teha siis, kui mõni täiskasvanu on lapsele haiget teinud, teda seksuaalselt kuritarvitanud või tema suhtes vägivaldne olnud? Need kõik on nördima panevad näited. Need ei ole välja mõeldud, need on päriselt.
Reaalsus on see, et isikud, kes eiravad või rikuvad seadusi, ei kao kuskile ja just nendega tuleb tegeleda eesmärgipäraselt ja tulemuslikult. Just seetõttu on see eelnõu väga oluline. Palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!
Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Loen läbirääkimised peetuks. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on viis. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Kolmaski muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Viies muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teisi ettepanekuid ei ole. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 52 lõpphääletus. Auväärt kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine" eelnõu 52. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
