Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel olla selle eelnõuga siin teie ees. Ma tunnustan Toomast öeldud sõnade eest, aga ma päris nii siiski ei ütleks, et tegemist on koalitsiooni kaaperdatud asjadega. Tegemist on väga hea eelnõuga, mis on sündinud tihedas koostöös, ja ma tänan kõiki, kes on sellest osa võtnud. Aasta aega on tehtud ettevalmistusi, et see raamvisioon ja need põhimõtted meie ette tuua. Nüüd on need meie ette toodud ja tõepoolest, tegemist on eelnõuga, mis on sündinud parimal moel. See on erakondadeülene ja see on meile vajalik.
Kui me lähtume sellest, et meie põhiseadus ja tema preambul on meie põhiseadusliku korra alustugi või riikliku korralduse ja õigussüsteemi vundament, siis kõnealuse eelnõu puhul me saame rääkida raamist, visioonist ja põhimõtetest, millest me peame lähtuma seadusloomes ning mis peaks andma meile tervikuna nägemuse ja vastused küsimustele, mis käsitlevad bürokraatia vohamist, õiguskultuuri ning õigusloome tekstilist külge ehk õiguskeelt.
Ma tuletan meelde, et õiguskantsler – ja muide, mitte ainult viimane õiguskantsler, vaid kõik õiguskantslerid – on kasutanud [Riigikogu] kõnetooli selleks, et rõhutada, kuidas meie õiguskeel on keeruliseks läinud ja et meil on palju bürokraatiat. See eelnõu peaks viima bürokraatia vähendamiseni, ka õiguskeele osas, nii et õiguskeel ei oleks enam juristide salakeel või, nagu meediainimesed ütlevad, lindude ja liblikate keel. Me peaksime sinnapoole suunduma. Tõepoolest, seadused ei ole ju pelgalt juristide tööriist, nagu on kiirabiauto arstide jaoks või politseiauto politseinike jaoks. Ta on tegelikult kogu rahva jaoks. Iga õigustekst peaks olema selline, et iga mõistlik inimene saaks lugedes aru, mis seal kirjas on. Selles seisnebki õiguskeele küsimus.
Rääkides EKRE positsioonist, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on muidugi alati olnud väga tugevalt selliste pikaaegsete visioonide vastu. Aga mitte sellepärast, et meil oleks midagi pikaaegsete visioonide vastu, vaid eelkõige sellepärast, et me lähtume Riigikogust kui demokraatlikust institutsioonist. See ei ole kõige parem variant, kui meie oma visioonidega kirjutame järgmistele poliitikute põlvkondadele ette, kuidas peab käituma, kuidas peab olema. Nad tulevad ise, nad tulevad oma mandaadiga, nad ise teavad, kuidas käituda. Aga kõnealuse eelnõu puhul ei ole seda hirmu, sellepärast et see visioon on väga mõistlik. Need põhimõtted, mis siin on toodud, on väga mõistlikud. Nad raamivad ära olulised momendid, mis käsitlevad nii õiguspoliitika hoidmist õigusriigi raamides kui ka laiemat kaasamist. See asi väärib igati toetamist. Aitäh!