Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, tere uue töönädala algust! Mul on hea meel näha, et paljud meie seast  kannavad maski. Eriti arvestades suurt nakatunute arvu, on meil kõigil põhjust võtta sellest eeskuju ja anda omakorda head eeskuju Eesti inimestele, nii et kõik teeksid, mis on nende võimuses, et seda koroonapandeemiat peatada.

Läheme tänase, täiskogu IV istungjärgu 7. töönädala esmaspäevase istungi juurde. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Marko Mihkelson, palun!

15:01 Marko Mihkelson

Lugupeetud kolleegid! Lubage mul üle anda umbusaldusavaldus rahandusminister Martin Helmele. Umbusaldusavaldusele allakirjutanud on kindlad, et Martin Helme valitsuse liikmena on sihikindlalt tegelenud Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja meie jaoks oluliste liitlassuhete kahjustamisega. Martin Helme on samuti seadnud kahtluse alla Eesti valimiste usaldusväärsuse ja Eesti demokraatlike institutsioonide sõltumatuse ning külvanud teadlikult umbusku Eesti kui demokraatliku riigi toimimise põhialustesse. Samuti on Martin Helme tegelenud ühiskonna lõhestamisega ja rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe. Aitäh!

15:02 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Kokk, palun!

15:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon soovib algatada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, võimaldamaks kohaliku omavalitsuse üksustel suurendada netovõlakoormust aastatel 2020–2027, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülempiiri rikkumata võtta tulude kasvu pidurdumise tingimustes laenu investeeringute tegemiseks ja majanduse elavdamiseks koroonaviiruse haiguse COVID-19 levikust tingitud majandussurutise olukorras.

Seaduses on kehtestatud netovõlakoormuse ülempiiriks erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80% põhitegevuse tuludest. Eeldatav on, et majanduse taastumine võib võtta kevadel oletatust kauem aega. Kui kohalikud omavalitsused on kasutanud võimalust võlakoormust suurendada maksimaalse piirini (80%), ei ole võimalik oodata netovõlakoormuse kiiret langemist ühe aastaga 60%-le põhitegevuse tuludest, eriti eelarvetulude aeglase kasvu tingimustes. Netovõlakoormuse sujuva vähenemise võimaldamiseks on ette nähtud ülempiiri järkjärguline vähendamine aastatel 2025–2027. Aitäh!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

15:04 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sooviksin üle anda Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduse muutmise eelnõu siht on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamise korda, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Praegu on selles täielik segapuder.

Eelnõu muudatuste aluseks on võetud kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud ringhäälinguseadus, nii et tegemist ei ole sugugi mitte suukorvistamisega, nagu nüüd võib-olla hakkate rääkima. Eelnõu olen ette valmistanud mina, Riigikogu liige Kalle Grünthal Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

15:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:06 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teiseks, maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Kõik kolm eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe umbusaldusavalduse. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Järgmisena viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 95 Riigikogu liiget ja puudub 6.

Nüüd jõuame selle nädala päevakorra juurde. Me peame siin tegema väikseid täpsustusi, enne kui me selle kinnitame. Kokkuleppel arupärijate esindajatega lükkub tänaseks kolmandaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimisele nr 41 vastamine edasi, seega jääb see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Päevakorra kinnitamise poolt on 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:09 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) teine lugemine

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 252 teine lugemine. Ettekandjaks palun siia kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:09 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 27. oktoobri ja 4. novembri istungil. Riigieelarve seaduse § 43 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 28. oktoobriks kella 17.15‑ks laekus üks ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, komisjon seda ei toetanud. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga kaks kulusid täpsustavat muudatusettepanekut ja lisas ettepaneku jõustada eelnõu järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus.

Paari sõnaga ka Reformierakonna parandusettepanekust. Ei saa öelda, et komisjon seda põhimõtteliselt ei toetanud, vaid komisjon leidis, et see summa võiks olla palju suurem. Me rääkisime 12 miljonist ja leppisime kokku ka selle, et kui valitsus sellist ettepanekut ei tee, siis teeb seda Riigikogu rahanduskomisjon teise ja kolmanda lugemise vahel. Aitäh!

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Tänan! Austatud kolleegid, teil kõigil on võimalus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust, mille pikkus on üks minut. Esimesena küsib Taavi Rõivas. Palun!

15:12 Taavi Rõivas

Aitäh! Kuigi nii hiliskevadel, suvel kui ka varasügisel on kõik need küsimused, mis on puudutanud käesoleva aasta eelarves olevaid vahendeid koroonapandeemiaga tegelemiseks, saanud laias laastus sama vastuse, et raha on piisavalt ja valmisolek on piisav, siis eelmisel nädalal, kui [nakatumise] numbrid hakkasid üles minema, ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov, et olukord on sedavõrd tõsine, et haiglakohtadest võib jääda puudu. Saades küll aru, et praegu on valitsusel olnud käed-jalad tööd täis muude pakiliste teemadega, sh rahvusvaheliste suhete lahendamisega, ma siiski küsin, kas on olnud aega pöörata tähelepanu ja mõelda ka selle peale, kas käesoleva aasta eelarves on piisavalt raha selleks, et sügis vastu pidada, või on oht, et mõnes kohas jääb raha puudu.

15:13 Aivar Kokk

Aitäh, Taavi, hea küsimuse eest! Hetkel on valitsuse reservis kokku koos COVID‑i reservi ja selle aasta riigieelarvega ligi 130 miljonit eurot. Nii et peaks saama tänavused kaks viimast kuud üle elada ja probleeme ei tohiks tekkida.  

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd.

15:13 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti selle aasta eelarve, mida me nüüd teist korda korrigeerime, tehti enne kriisi ja ikka tulude korraliku kasvuga. Kevadel esimese lisaeelarve menetlemise ajal oli Isamaal juttu ka mingist kärpeasjast. Ja ma võtsin selle stenogrammi välja, sest ma mäletan, ma küsisin teie käest, kuidas selle kärpe-eelarvega siis lood on. Nüüd, kui see teine lisaeelarve meil siin laual on, ma neid kärpemeetmeid siit ei leidnud. Tookord te vastasite mulle niimoodi: "Ma saan sulle öelda vaid seda, et vist kaks nädalat tagasi kolmapäevasel valitsuse istungil, kus ma osalesin, protokolliti minu palvel valitsuse kohustus teise kvartali jooksul kärpemeetmed läbi arutada, misjärel saaks neid rakendama hakata." Mul on nüüd konkreetne küsimus: millal ja kus kohas me saame neid kärpemeetmeid näha?

15:14 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Selle küsimuse peaks muidugi valitsuse liikmetele esitama. Ma küll olin külalisena valitsuse istungil ja tõesti selle palve tegin, see ka protokolliti. Ja ma tean, et valitsus jaanipäeva paiku seda teemat arutas. Järgmise aasta eelarves on kõikidel ministeeriumidel majanduskulusid vähendatud 1,7% juures. Loomulikult, kui sa küsid mu käest, kas see on piisav, siis ma ütlen, et see arv on väga väike, kokku võttes on summa suurusjärk 10 miljonit. Samas investeeritakse kogu see raha samade valdkondade IT-lahendustesse, mis on aastatega jäänud rahalises tempos ja tegemistes maha. Järgmise aasta eelarve tegemise ajal oli see teema arutusel ja sõlmiti ka kokkulepe, et kevadiseks RES-i aruteluks peavad rahalised kokkuhoiukohad paigas olema. Kui me räägime 2022. aasta riigieelarvest, siis seal peavad olema ka need kohad, kust kokku hoitakse. Praegu, majanduse madalseisus, kui me hakkaksime palkasid kokku tõmbama, siis tulubaas ja inimeste heaolu väheneks. Ja ka investeeringute koha pealt võib öelda, et kuna erasektor tõmbab investeeringuid tagasi, siis peaks riigisektor, kui vähegi võimalik, oma investeeringutega majandust üleval hoidma. 

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:16 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt komisjoni esimees! Kas ma sain õigesti aru, et kui Reformierakonna fraktsiooni ettepanekus maasikakasvatajatele kahjude korvamiseks tehti ettepanek eraldada valitsuse reservist ligi 4,8 miljonit, siis teie oleksite tahtnud maasikakasvatajale anda veel rohkem raha? 

15:17 Aivar Kokk

Aitäh! Urmas, sa ei saanud päris täpselt õigesti aru. Ei, ma pole kordagi seda öelnud. Ei, ma pole kordagi öelnud, nagu me oleksime rääkinud sellest, et maasikakasvatajatel peaks olema 12 miljonit eurot toetusraha. Me rääkisime sellest, et kogu põllumajandussektoris on peale maasikakasvatajate väga palju muid valdkondi, mis on raskustes. Piimasektor on raskes olukorras, sest piima hind on, nagu me teame, selle aasta aprilli keskpaigast langenud sellisele tasemele, et müüd kas nulliga või miinusega. Me teame, et veise- ja seakasvatajad on raskustes. Me teame, et see aasta ei ole ka mahevilja kasvatajatel olnud mitte kõige kergem. Seetõttu oli meil komisjoni arutelul väga selge arusaamine, et sellest summast, millest mina olen varem rääkinud, viis miljonit põllumajandustoetuseks, jääb väheseks. Ettepanekuid ei tulnud mitte ainult ühelt Riigikogu liikmelt, vaid mitmelt, et see summa võiks olla vähemalt 12 miljonit. Maaeluminister teeb oma jaotuse ja annab teada, kuidas tema seda näeb, et me saaksime siis Riigikogus seda arutada. Komisjoni ettepanek on, et seda menetletakse 2020. aasta eelarve seaduse muudatuste teise ja kolmanda lugemise vahel. Valitsusel on alati õigus teha oma valitsemisreservist otse sellised otsused ära, aga meil oli komisjonis soov, et see tuleks suurde saali arutelule, nii et ka Riigikogu liikmed saaksid avaldada oma arvamust, millisesse põllumajandussektorisse kui palju vahendeid peaks minema. 

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

15:18 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma jätkan koroonapandeemiaks valmisoleku teemal. Minu jaoks on see, kui Arkadi Popov ütleb, et Eesti riik ei pruugi olla piisavalt valmis praegu käima läinud laineks, väga tõsine häirekell. Päriselt ei lohuta see, kui te ütlete, et valitsusel on reservis raha või et valitsus on võtnud laenu selleks, et seal reservis oleks raha. Minu küsimus on: kas te oleksite valmis tegema veel mingeid muudatusi käesoleval aastal, et see raha sealt reservist jõuaks kasutusse nii, et me oleksime koroonapandeemiaks paremini valmis? Või te leiate, et absoluutselt kõik võimalik on tehtud ja mitte midagi rohkem teha ei saa, et Eesti oleks viirusega toimetulekuks ja võimalikeks uuteks haiglajuhtudeks paremini valmis? 

15:19 Aivar Kokk

Aitäh, Taavi, täpsustuse eest! Kindlasti ei ole kõik tehtud selleks, et riik oleks ideaalses olukorras ja valmis koroonaviirusega võitlema ja võistlema. Loomulikult on veel mitmed asjad tegemisel, palju asju tuleb teha. Samas pean rõhutama, et riigil on olemas ka võimekus vajaduse korral laenu juurde võtta. Kui me teame, et lisaeelarve puhul me andsime valitsusele võimaluse võtta laenu suurusjärgus viis miljardit, siis nüüdseks on võetud natuke üle poole sellest summast. Nii et riigil on võimekus tegutseda ja kui tekib vajadus selleks, et Riigikogu peab tegema mingi otsuse või midagi kiirelt lahendama, siis ma arvan, et kõik 101 Riigikogu liiget on valmis ka selleks, kui on vaja teha mingeid lisaeelarve otsuseid. Aga kui vaadata seda rahalist osa, mis on praegu valitsusel kasutada ja käsutada, siis võimalused on olemas. Kindlasti tulevad homme ka järgmised otsused, koroonakomisjon istub hommikul koos ja teeb edasised otsused. Selge see, et praegune olukord nõuab kiireid ja otsustavaid samme.

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:21 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina küsin just viiruse leviku tõkestamise teemal. Selle aasta eelarves on Vabariigi Valitsuse reservi jääk tõesti üle 100 miljoni euro. Kas homsed otsused võiksid hõlmata ka seda, et hakata esimesi haiguspäevi rahastama? Oleme olukorras, kus on töökohakolded ja viirus tõesti kiiresti levib. Kevadel võis nii lihtne haiguslehtede võtmine kui ka nende esimesest päevast hüvitamine ikkagi efekti anda ja inimesed jäid koju. Kuidas nüüd sügisel on? Mis sa isiklikult arvad, kas võiks osa sellest reservijäägist kiires korras ikkagi suunata haiguslehtede hüvitamiseks?

15:21 Aivar Kokk

Aitäh! Korrektne oleks öelda vastuseks, et seda teemat me komisjonis ei arutanud. Kuna sa küsisid aga mu isiklikku arvamust, siis ütlen, et sellises olukorras, nagu kevadel oli, me tegime selle otsuse kaheks kuuks. Kui tekib samasugune vajadus, siis tuleks kindlasti uuesti selline otsus teha. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, et kevadel, kui te märkasite, oli sel päeval, kui see otsus tehti või kehtima hakkas, sellel esmaspäeval ja järgneval päeval, teisipäeval, ausalt öeldes väga palju kuritarvitamisi, st sinisele lehele jäid ka need, kes ei olnud tegelikult haiged, nad lihtsalt ei tahtnud minna sellesse keskkonda tööle. Suure tõenäosusega aitas see kaasa sellele, et viiruse levik ei suurenenud.

Aga samas, kui näiteks mõnes apteegis ei lähe väga paljud töötajad homme teenindama, siis võib tekkida teistpidine olukord ja seal, kust on vaja ravimeid kätte saada, on asjad halvasti. Kui sa küsid minu isiklikku arvamust, siis minu arvamus on see, et maksmine võiks hakata teisest päevast, et ei oleks sellist suhtumist, et kui esmaspäev ei ole kõige parem päev, siis ma ei lähe tööle. Ehk inimene peab ikkagi natukene asjad läbi mõtlema, enne kui ta selle sinise lehe võtab. 

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

15:23 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 2, nimelt 200 000 euro suunamist Kultuuriministeeriumile, et nad saaksid rohkem toetada kontserdikorraldajaid, muusikakollektiive, esitajaid ja tugiteenuseid. Kas rahanduskomisjonis oli juttu, kas sellest 200 000 eurost on abi? Või kui palju tegelikult jääb vajadusi rahuldamata, hoolimata sellest väikesest rahasüstist?

15:23 Aivar Kokk

Aitäh, Urve, hea küsimuse eest! Aus vastus on see, et turismisektoris ei ole puudujääk sadades tuhandetes ega miljonites, vaid küsimus on kümnetes miljonites ja võib rääkida ka sadadest miljonitest, kui tahta toetada kogu seda sektorit, et nad peaksid vastu täies mahus järgmise aasta suveni. Ega me ei tea sedagi, mis seis on järgmise aasta suvel – milline seis on tegelikult turu peal ja kuidas viiruse levikuga sel hetkel on, kas meil on vaktsiinid olemas, kas kõik on vaktsineeritud jne. Aga see on summa, mida on küsinud Kultuuriministeerium ja mis on olnud majandusministeeriumi all turismisektori toetuseks. Kuna see valdkond oli kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all, siis antakse see Kultuuriministeeriumi alla, kes tegelikult selle valdkonnaga iga päev tegeleb. 

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:24 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Minu küsimus oli ajendatud teie sõnavõtust, kus te viitasite, et see ettepanek oli liiga väike ja selle tõttu teie otsustasite teha ettepaneku tulevikus 12 miljonit eraldada. Sellest sai välja lugeda seda, et tegelikult te sidusite selle maasikakasvatajatega. Kas ma nüüd võin teie vastusest välja lugeda seda, et minu ettepanek anda uue eelarvega põllumajandussektori toetuseks 15,2 miljonit, mis on samaväärne üleminekutoetusega, võiks saada ka komisjonis sel juhul toetust?

15:25 Aivar Kokk

Aitäh! Aus vastus on see, et me praegu räägime selle aasta põllumajanduse raskustest seoses koroonaga ja majanduslangusega, et toetada sellel aastal põllumajandussektoreid. Me ei räägi selles vastuses top-up'ist ega järgmise aasta meetmetest. Hetkel me räägime 2020. aastast ja selle eelarve muudatusettepanekutest. Et olla oma vastuses aus, ütlen, et me räägime sellest. Me ei räägi siin järgmise aasta eelarve põllumajandustoetustest ja võimalike toetuste suurusest. Praegu on valitsuse reservis olemas vahendid ja meil oli komisjonis konsensuslik arusaamine, et põllumajandust tuleks toetada. Me ei jaganud ühtegi eurot sektori sees olevate valdkondade vahel. Meil on kindlasti soov, et kui see teema jõuab meie komisjoni, siis me arutame seda. Meie palve on, et ettepaneku teeb maaeluminister, kes sellega iga päev tegeleb. Kas see Riigikogu liikmetele meeldib või mitte, aga ma rõhutan, et valitsusel on alati õigus ka oma istungil valitsuse reservist raha eraldamise otsuseid teha. Kas see tuleb ka Riigikokku? See oleks loogiline eelarvearutelude käigus, aga valitsusel on õigus ka ise see otsus teha.

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole, aga avame läbirääkimised ja sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed. Nagu ikka, kõne puldist 5 + 3 minutit või kohalt 2 minutit. Ma palun siia kõnetooli Aivar Sõerdi. Ole lahke!

15:27 Aivar Sõerd

Aitäh! Head kolleegid! Lühidalt kommenteeriks seda asja. Kuna päevakord on pikk, siis ma teen lühidalt.

Seda praegust lisaeelarvet või eelarve muutmise seaduse eelnõu tuleb vaadata ikka kontekstis selle kevadise lisaeelarvega, mille maht oli oluliselt suurem. Kui te mäletate, siis aprilli algul tuli peaminister siia meie ette ja kuulutas, et valitsus on kinnitanud lisaeelarve, mille meetmete maht on 2,6 miljardit eurot. Nii näidati valitsus panust võimalikult suurena. Mis tegelikkus on? Tegelikkus on see, millest me saime ülevaate rahanduskomisjonis oktoobri lõpus. KredExi meetmete paketist, mis oli lisaeelarves kõige mahukam, on KredExi meetmete raames ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud finantseerimist kõigest 356 miljonit eurot. Töötukassa meede rakendus kõige varem, see on 250 miljonit. Seal oli veel asju, aga 2,6 miljardit ei tule sealt kindlasti kokku. Nii et ilustati ja eksitati.

Teiseks muidugi tuletan meelde, et kui me seda lisaeelarvet siin menetlesime, siis oli prognoos selline, et majanduslangus on tänavu on 8%. Töötus pidi ka olema oluliselt suurem, kui ta tegelikult on. Kriis jäi siiski oluliselt leebemaks, ka maksutulud on paremini laekunud, aga eelarvedefitsiit on enneolematult suur. Ja sellel on ka väga konkreetne põhjus: tänavune riigieelarve tehti headel aegadel – siis, kui kriisist polnud veel juttugi. Valitsusasutuste kulud kasvasid ikka väga kiires tempos. Isegi lubatud ministeeriumide kulude kärbet, kas või sümboolset – kuna lennukid ei lenda, üritusi ei toimu ja ka lähetusi pole – ei suudetud teha, kuigi seda kevadel lubati.

Rahanduskomisjoni esimees, kes siin puldis oli, hakkas rääkima midagi järgmise aasta eelarve kärbetest 1,7%. Seda tegelikult riigieelarves ei ole, aga ju ta on seal kuskil ridade vahel peidus. Nagu me teame, seegi suunati lihtsalt ministeeriumi ühelt realt teisele reale, n-ö IT-kulude reale majanduskulude realt. Nii et sel ajal, kui erasektor kulusid tagasi tõmbas – vähemalt nendes sektorites, mis kriisis pihta said –, avalik sektor seda ei teinud. Tagajärg ongi käes, meil on hiiglaslik eelarvedefitsiit, ka järgmisel aastal, üks suurimaid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. Rahanduskomisjoni esimees siin rääkis, et kulusid ei kärbitud sellepärast, et valitsus arvas, et investeeringutega peab sekkuma. Vaadake seda lisaeelarvet, mis siin oli aprillis, seal ei ole ju investeeringuid. See 15 miljonit lairibaarendusse ja 20 miljonit teedeehitusse, no see on selline kärbsemust laenumiljardite kõrval. Nii et laenuraha läheb ikka selleks, et maksta kinni avaliku sektori jooksvaid kulusid, palgatõusu ja muidu laiutamist.

Kogu praeguse valitsuse jutt rahanduse teemadel on lihtsalt üks suur eksitamine ja riigi rahanduse tegeliku seisu valedega ilustamine. Tänan tähelepanu eest!

15:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute juurde, neid on kokku neli. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

15:33 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 48 ja erapooletuid on 2. Ettepanek on lükatud tagasi.

Järgmine on ettepanek nr 4, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on lõpetada eelnõu 252 teine lugemine. Teine lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. novembri kell 15.

Meile esitati istungi alguses umbusaldusavaldus, see on edastatud valitsusele ja valitsuselt on tulnud ettepanek arutada seda tänasel istungil esimesel võimalusel. Ma kuulutan välja juhataja vaheaja, 20 minutit, ja me juhatusega arutame seda. Aitäh!

V a h e a e g

 


2. 16:00 34 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Martin Helmele

16:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valitsus soovib 34 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine rahandusminister Martin Helmele" arutamist tänasel istungil. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, olen tänase istungi päevakorda täiendanud selle nõude aruteluga. See toimub teise päevakorrapunktina. Umbusalduse esitaja loeb avalduse ette, see on paljundatud ja seal saali tagaosas mõlemal pool kõikidele Riigikogu liikmetele ka kättesaadav. Tutvustan teile umbusaldusavalduse menetlemise korda. Kõigepealt on umbusaldusavalduse esitajate esindaja sõnavõtt, kuni 20 minutit. Sellele järgneb rahandusministri sõnavõtt, samuti kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib ministrile esitada kuni kaks küsimust. Pärast seda toimuvad fraktsioonide läbirääkimised. Esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud. Nagu ikka, kõne pikkus on viis pluss kolm minutit. Järgneb lõpphääletus, mis on avalik. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Palun siia umbusaldusavalduse esitajate esindaja. Marko Mihkelson, palun!

16:02 Marko Mihkelson

Aitäh! Head kolleegid, ma vaatan kella: kell on 16.03. Rahandusminister Martin Helme viimasest verbaalsest rünnakust Eesti julgeoleku ja demokraatliku riigikorralduse vastu on möödas juba enam kui ööpäev, aga minister on ikka veel ametis. Tõsi, opositsiooni survel on siseminister Mart Helme tagasi astunud. Kuid täpselt sama retoorikat kasutav Martin Helme on endiselt ametis. Kahju! Eesti Vabariik ja meie kodanikud väärivad ausat, hoolivat ja väärikat valitsemist igalt ministrilt ja valitsuselt tervikuna. Eesti demokraatlike institutsioonide ning välis- ja julgeolekupoliitika lõhkumisele tuleb kehtestada nulltolerants.

Käesoleva umbusaldusavalduse esitajad on veendunud, et rahandusminister Martin Helme on valitsuse liikmena sihikindlalt tegelenud Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja meie jaoks oluliste liitlassuhete kahjustamisega. Rahandusministrina on Martin Helme seadnud kahtluse alla Eesti valimiste usaldusväärsuse ja Eesti demokraatlike institutsioonide sõltumatuse ning külvanud teadlikult umbusku Eesti kui demokraatliku riigi toimimise põhialustesse. Samuti on Martin Helme tegelenud ühiskonna lõhestamisega ja rünnanud ühiskonna erinevaid vähemusgruppe.

Kuid keskendume täna kõige olulisemale. Laupäeval tegi peaminister Jüri Ratas sissekande oma Twitteri kontol, kus õnnitles Joe Bidenit ja Kamala Harrist valimisvõidu puhul. Tsiteerin: "Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt Eestile tähtis liitlane ja lähedane sõber. Vaatan tulevikku, jätkamaks meie tugevat koostööd Ameerika Ühendriikidega." Ratas tegi selle avalduse samal ajal paljude demokraatliku maailma valitsusjuhtidega, ootamata ära Donald Trumpi taganemise otsust. See oli õige samm. Kahjuks selgus kiiresti, et Ratas ei rääkinud kogu valitsuse nimel. EKRE kaks ministrit näitasid eile, kuidas peaministri umbusaldamine tegudes väljendub.

Mul on piinlik, kuid ma olen sunnitud selguse ja protokolli huvides tsiteerima Martin ja ka Mart Helme eilseid väljaütlemisi, mis juba mõne tunniga olid jõudnud nii Washington Posti kui ka mitme teise rahvusvahelise väljaande veergudele. EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme ütles Tre raadiojaama saates "Räägime asjast" USA presidendivalimistest rääkides, et ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud: "Sul ei ole mõtet rääkida mingisugusest demokraatiast või õigusriigist, kui valimisi saab nii labaselt, nii jultunult ja nii massiliselt võltsida. Kui see läbi läheb, kui Trump võimult maha võetakse, siis Ameerikas enam põhiseadus ei kehti. President valitakse süvariigi poolt. Ameerika Ühendriikides pole enam ei vabadust ega demokraatiat."

Veidi hiljem jätkas Mart Helme nii: "Euroopa Liit on iseennast kohitsev nähtus, sadistlikult, masohhistlikult iseennast kohitsev nähtus. Ja nüüd needsamad Kamala Harrised ja Joe Bidenid – no Joe Biden ei saa üldse maailma asjadest enam aru –, need inimesed viivad Ameerikat täpselt samasugusesse masohhistliku enesekohitsemise seisundisse." Martin Helme ütles presidendiks valitud Joe Bideni ja tema poja kohta: "Aga ma tahtsin Bidenite kohta veel öelda, et Hunter Biden lihtsalt muidugi, jah, tarvitab usinasti narkootikume ja Ukraina prostituute, aga tema põhitegevus siiski sel ajal, kui tema isa oli asepresident, ja sel ajal, kui Hillary Clinton oli riigisekretär, oli vahendada massilisi, suuri, miljonilisi või kümne miljonilisi tehinguid hiinlaste ja Bidenite perega ja venelaste ja Bidenite perekonnaga ja ukrainlaste ja Bideni perekonnaga ja ka araablastega. Ehk siis Bidenite perekonna, ütleme nii, muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegilistelt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti?"

Ja Mart Helme võttis teema kokku: "Mis on süvariigi tegutsemisloogika? Süvariigi tegutsemisloogika on omaenda tegevusvabaduse tagamiseks sokutada igale poole närakaid, korrumpeerunud, šantažeeritavaid närakaid. Jah, Joe Biden ja Hunter Biden on korrumpeerunud tüübid." 

Head kolleegid! Kui veel pole kellelegi kohale jõudnud, et praegusel Eesti valitsusel on meie julgeolekule hukutavalt mõjuvalt vähemalt kaks vastanduvat välispoliitikat, siis Mart ja Martin Helme eilsed kommentaarid peaksid panema kõigile senistele kõhklustele rasvase punkti. Kohe kuidagi ei kõla usutavalt ei peaminister Jüri Ratase manitsus, et Helmed peavad kohe lõpetama Eesti ja USA suhete õõnestamise, ega välisminister Urmas Reinsalu arvamus, justkui ministrid Helmed ei esindakski oma seisukohtades valitsuse hoiakut. Need arvamused on kahjuks tühisõnalised põhjusel, et koalitsioonierakondade juhid leppisid alles 22. oktoobril kokku, et ühegi inimese väärikust ei alandata, kedagi ei rünnata, välditakse solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist. Ja ma usun, et see ei käi ainult Eesti sisepoliitika, vaid ka meie liitlaste kohta, inimeste kohta tervikuna.

Ma arvan, et siin ei aita enam ei tordid ega ka vitsakimbud. Pretsedenditul moel tegid täna Eesti endised peaministrid, nende hulgas Isamaa auesimees Mart Laar, ühisavalduse, kus nad muu hulgas rõhutasid: "Eesti ei saa endale lubada mitut välispoliitikat. Siseministri ja rahandusministri väljaütlemisi ei saa lahutada valitsuse seisukohast. USA demokraatlikult valitud presidenti ründavad vandenõuteooriatel põhinevad absurdsed ja ilma igasuguste tõenditeta süüdistused võivad Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetesse lüüa mõra, mida on vaja parandada aastakümneid. Poliitikutel, kes ei jaga Ameerika Ühendriikide ja Eesti ühist arusaama demokraatiast, vabadest valimistest ja liitlassuhetest ning kes ei hooli Eesti inimeste aastakümnete pikkusest sihikindlast tööst nende suhete nimel, ei saa olla kohta Eesti Vabariigi valitsuses." 

Head kolleegid! Eesti välispoliitika keskmes on inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja vähemuste kaitse. Rünnates Eesti välispoliitilise kursi kõrval ka liberaalse demokraatia üldpõhimõtteid ning kutsudes üles referendumi kaudu otsustama vähemuste õiguste üle, seab rahandusminister tõsise löögi alla ka Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi usaldusväärsuse Euroopa Liidu ja NATO liitlaste silmis. Martin Helme juhitud EKRE paigutab meid kahjuks läänest itta ja sellise kuuluvuse puhul pole meil põhjust oodata liitlaste tingimusteta tuge. Kuidas see käib? Aga palun: Joe Biden on närakas ja korruptiivne tüüp, Vladimir Putin aga efektiivne apteeker.

Martin Helme on valitsuse liikmena korduvalt vaenanud Eesti ühiskonna erinevaid gruppe, seadnud kahtluse alla, nagu nägime, Eesti välispoliitilise kursi ja julgeolekupoliitika põhialused ning õõnestanud Eesti põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsust. Demokraatliku väikeriigina ei saa Eestil olla kaksikmoraali, sh universaalsetest inimõigustest või õigusriigi põhimõtetest rääkides. Jah, valimistel võivad olla tagajärjed, kuid Eesti valimised ei muuda universaalsete inimõiguste või õigusriigi põhimõtete olemust. Inimõigused pole ideoloogia, vaid nad on universaalsed ja kehtivad kõigi kohta.

Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuva riigi puhul on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on ellujäämiseks liitlasi vaja. Sisepoliitilised tormituuled ja ühiskonna polariseerumine on kujunenud viimastel aastatel demokraatlikes riikides levinud nähtuseks. Eesti, keda paljud veel hiljuti sellise kurnava lõhestustegevuse suhtes immuunseks pidasid, ei ole kahjuks enam erand.

Kuigi valitsuses heakskiidu leidnud välispoliitika arengukavast on võimalik lugeda, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtusteruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete, siis antud juhul töötavad Martin Helme alusetud ja kohatud verbaalsed rünnakud selle eesmärgi vastu. Lisaks konkreetsetele välispoliitilistele otsustele mõjutab Eesti rahvusvahelist seisundit ka see, kuidas me oma riigisiseste hoiakute ja väärtuspildiga liitlaste sekka sobitume. President Kersti Kaljulaidil on õigus, kui ta ütleb: "Väikese riigi püsimine, eriti geopoliitiliselt aktiivses piirkonnas, sõltub väga palju sellest, palju meil on partnereid ja liitlasi ja kuidas nemad meid näevad: kas sarnase või erinevana."

Lääneriikides on küllalt neid, kes siiani usuvad NATO ja Euroopa Liidu laienemise negatiivsesse mõjusse suhetes Venemaaga. Nad leiavad, et liitunud riigid, sh Eesti, polnud justkui ühinemisküpsed, on lääne väärtusruumi võõristavad ja Venemaa legitiimseid huve justkui kahjustavad. Eesti praeguse valitsuse ohtlikult rabe välispoliitika sobib neile, sest nii leiavad nad oma mõttekonstruktsioonidele kinnitust. Reaalpoliitilises maailmas võib see ühel hetkel meile valusalt kätte maksta.

Lõpetuseks pöördun ma teie poole, head kolleegid Isamaast, keda siin saalis praegu pole, aga kindlasti te kuulate. Samamoodi ei ole ka Keskerakonna liikmetest näha saalis mitte kedagi, aga küllap te kuulete neid sõnu. Meie vaated ei pruugi paljudes küsimustes kokku langeda, kuid välis- ja julgeolekupoliitikas oleme 30 aastat astunud ühte jalga. See on toonud meie väikeriigile hindamatut kasu ning meie kodanikele turvalise elukeskkonna. Meie ühiseks mantraks on olnud maailmas Eesti eest ühiselt väljas olla. Meie välispoliitika on rääkinud ühel häälel. Nüüd see pole enam nii ja see on meile kõigile väga ohtlik. Ärge laske meie riigil puruneda ja toetage Martin Helme umbusaldamist! Ausalt, karikas on täis, tegelikult juba ammu. Eesti väärib paremat. Aitäh!

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli rahandusminister Martin Helme. Palun!

16:15 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Nojah, alles me olime siin. Järjekordne väljamõeldud, järjekordne tühja koha pealt tekitatud skandaal, millega üritatakse seda valitsust kukutada. Mis ma teile ikka ütlen? Näidake oma halvimat, Mordor! Aitäh!

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud kolleegid, igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada ministrile kuni kaks küsimust ja küsimuse pikkus on üks minut. Esimesena küsib Taavi Rõivas. Palun!

16:15 Taavi Rõivas

Aitäh! Ainuüksi Eesti Vabariigi parlamendi Mordoriks nimetamine vääriks muidugi ministrile umbusalduse avaldamist. Aga ma pakun teile võimalust südamest kahetseda kõike seda, mida te eile raadiosaates ütlesite Eesti olulisima liitlase, Ameerika Ühendriikide, sealse demokraatia ja seal valitud presidendi kohta. Samuti pakun ma teile võimalust mõista ühemõtteliselt hukka see, mida ütles sellessamas saates Mart Helme. Palun, siin on teie võimalus.

16:16 Rahandusminister Martin Helme

Suur tänu lahke võimaluse eest! Jätan vahele.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:16 Jürgen Ligi

Aitäh! Aga proovige siis laiemalt. Eesti rahvusluse ideaal on olnud tavapäraselt iseendaks jäämine ja ka Euroopasse kuulumine. Teie, teie erakonna ja perekonna sõnavõttudest jääb mulje, et teile ei sobi juba ammu Euroopa, aga teile ei sobi enam ka Ameerika. Küll aga olete te üheselt rahul Kremliga, imetlete sealset täpsust, efektiivsust, imetlete isiklikult Putinit, halvustate sanktsioone. Kuidas need kaks asja koos seisavad, kuidas teie maailmapilt ja rahvuslus laiemalt võiksid kirjeldatud saada?

16:17 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mul on võimatu kommenteerida sinu segaseid fantaasiaid. Mul ei ole niisuguseid seisukohti olnud. 

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

16:17 Liina Kersna

Aitäh! Te esinesite eile koos oma isaga raadiosaates ja esitasite ühtseid seisukohti, vähemalt nii ma loen selle raadiosaate stenogrammist. Minu küsimus on: kui teie isa otsustas tagasi astuda, siis milliste isa väljaöeldud seisukohtadega te ei nõustunud, nii et Mart Helme pidi tagasi astuma, aga teie mitte?

16:18 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mart otsustas tagasi astuda, et teid siia kiusama tulla.

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

16:18 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna te olite juba enne istungi algust siin Riigikogu saalis seal üleval rõdul ja vaatasite, mis siin toimub. Teie olekust jäi mulle mulje või tundus, et te tegelikult kuidagi ootasite seda, mis praegu siin toimub. Minu küsimus on: kas te tunnete ise ka, et te olete valesti asju välja öelnud ja käitunud?

16:19 Rahandusminister Martin Helme

Õige! Loomulikult on ju selge, et Reformierakonnale ja laiemalt nendele jõududele, keda te esindate, piisab igast tühisemastki ettekäändest, et tänasele valitsusele kirve, kangi ja leegiheitjaga kallale tulla. Lõppkokkuvõttes, mis vahet teil on, kas on Mart või Martin, kellele umbusalduse avaldamist te hääletate. Küllap me jõuame ka Jüri umbusaldamiseni, sest teil on vaja lahti saada sellest valitsusest. Põhjuse leiab alati, mis siis, et põhjust ju ei ole.

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!

16:20 Signe Kivi

Aitäh! Minister Helme! Olen juba kord siin Riigikogu saalis imestanud, miks te ometigi võimeka poliitikuna seda võimekust rämetsemisega võimestate. Raul Rebane kirjutab täna oma artiklis päris õigeid asju ja tsiteerib Nassim Talebi, kes on öelnud: "Kangelasi ei tee mitte saavutused, vaid käitumine." Täitsa nõus. Kuna te paar nädalat tagasi lubasite, et kui Mart Helme taandub või taandatakse valitsusest, siis lahkub ka EKRE sellest valitsusest, siis ma küsin, kas ja millal te sellest valitsusest lahkute.

16:20 Rahandusminister Martin Helme

Me ikka loodame oma valimistel saadud mandaadi järgmiste korraliste valimisteni ära kanda.

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

16:20 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister! Eile raadiosaates ütlesite, et USA valimised on võltsitud ja see tähendab ka seda, et Ameerikas ei ole enam vabadust ega demokraatiat. Kas te palun selgitaksite natuke selle väljaütlemise tagamaid? Millised on need tõendid, et valimisi on võltsitud, ja kuidas te saate öelda ühe teise riigi ja meie hea liitlase kohta, et seal ei ole vabadust ega demokraatiat? Palun selgitage natuke seda mõttekäiku.

16:21 Rahandusminister Martin Helme

Hea meelega. Ma lihtsalt selgitan niimoodi, et selle jutu ette käis sõna "kui": kui on võimalik valimisi võltsida, kui on võimalik saada võimule rahva tahet võltsides, siis ei ole enam demokraatiat. See peaks ju meile kõigile selge olema. Praegu on Ameerikas terves hulgas kohtades vaidlustatud häälte kokkulugemise tulemus. Ootame, kuni Ameerika õigussüsteem, valimissüsteem produtseerib meile lõpliku tulemuse, millega kõik nõus on. Siis me teame, mis oli demokraatlik tahe.

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun!

16:21 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma saan aru, et te olete täna võtnud positsiooni, et te sisuliselt väga ei vasta ja püüate vähemalt väliselt jääda väga rahulikuks. Ma loodan, et see ühel hetkel võib-olla muutub. Muidugi, Riigikogu Mordoriks nimetamine oli hea sissejuhatus teie tavapärasesse rolli sulandumiseks. Ma olen seda teie käest ka varem küsinud ja jätkan: vaadates kõiki neid teie väljaütlemisi, mitte ainult Ameerika Ühendriikide suunas, vaid ka siin parlamendi suunas, parlamendi liikmete suunas – kas teil häbi ka on?

16:22 Rahandusminister Martin Helme

Ma täpsustaksin, et nimetasin Mordoriks Reformierakonda. Ei, mul ei ole häbi.

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

16:22 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tahan avaldada heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriikide rahvas valis 3. novembril vabadel ja ausatel valimistel USA 46. presidendiks Joseph Bideni. Aga tulles nüüd USA-st selle eilse raadiosaate juurde, siis lisaks USA valimistele käsitlesite ka Eestis olnud valimisi. Saates osalenute seisukoht oli, et väidetavalt on toimunud ka meil võltsinguid. See on karm hinnang. Võltsing on nagu kriminaalvaldkond juba. EKRE käes või hoida on siseministri portfell, kelle valitsemisalas on uurimisasutused, kes peaksid selliseid asju uurima. Miks siis ei ole uuritud Eesti valimistel toimepandud võltsinguid?

16:24 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Teatavasti hävitatakse e-valimiste tulemused 30 päeva pärast valimisi. Selleks ajaks ei olnud tänane valitsus veel ametis. Aga lisaks siseministrikohale on meie valitseda ka IT-ministri koht. Sellega, et valimised oleksid läbipaistvad, turvalised ja usaldusväärsed, nii nagu koalitsioonilepingus on kokku lepitud, tegeletakse.

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

16:24 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete siin puldis olnud ikkagi sadu kordi kirglikum, praegu te olete üsna lössis ja vajaksite nagu täiendavat kütust. Aga mulle jääb täiesti mõistmatuks, lugedes neid refereeringuid, tsitaate ja teie avalikke väljaütlemisi, millise kirega te halvustate ja alavääristate demokraatlikke süsteeme ja meie partnereid, aga kui küsimus on Valgevene või Venemaa valimistes, siis sellist kirge ei paista nagu kuskil olevat. Kas ma saan sellest välja lugeda, et te olete väga rahul sellega, kuidas nendes kahes mainitud riigis demokraatia toimib?

16:25 Rahandusminister Martin Helme

Tuleks välja lugeda täpselt vastupidi. Valimised peavad olema ausad, läbipaistvad ja kõigi aktsepteeritud kõikides riikides. Kolm kuud tagasi oli Riigikogu väga mures valimiste irregulaarsuste pärast Valgevenes. Minu meelest peaks see standard olema meil pidev.

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

16:25 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Martin Helme, ütlesite eile: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud." Edasi rääkisite sellest, kuidas Ameerika on põhimõtteliselt kodusõja lävel, läheb verevalamiseks, tänavatel saavad olema soolikad. Täna te nimetate osa Eesti parlamendist n-ö kurjuse jõudude esindajaks. Kas te olete terve Eesti minister või on teie eesmärk viia ka meid omavahel päriselt vägivalla lävele?

16:26 Rahandusminister Martin Helme

Mul on muidugi hea meel, et nii suur osa Eesti avalikkusest kuulab meie raadiosaadet. Mul on kahju, et te regulaarsemalt ei loe näiteks Objektiivi või Uusi Uudiseid, kus on kirjas väga palju sellest, mis siis on probleemid Ameerika viimaste valimistega ja mis need vaidlused seal on. See aitaks teil kahtlemata olla adekvaatsemad oma hinnangutes. Juttu, kus räägiti soolikatest ja verevalamisest, mulle tundub, te ei kuulanud tähelepanelikult. Mart rääkis oma unenäost.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Andres Sutt, palun!

16:27 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Martin Helme! On hämmastav kuulata seda juttu paralleelreaalsusest, me justkui elaksime kahes erinevas maailmas. Ma tuletan veel kord meelde ja tsiteerin seda, mis te raadios ütlesite. Seal ei olnud mitte ühtegi "kui'd". Te ütlesite: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud." Need väljaütlemised lõhestavad Eesti ühiskonda, need väljaütlemised lõhestavad meie liitlassuhteid. Lihtne küsimus: kelle huvide eest te seisate? Kas on põhjust arvata, et teie või siseminister, kes peatselt on endine siseminister, või teie erakond on saanud mingil moel, otseselt või kaudselt, toetust Kremlist?

16:27 Rahandusminister Martin Helme

Härra Sutt, te läksite nõks aja eest Moonika Helme juurde ja küsisite talt allkirja Eesti-USA parlamendirühma nimel, et mõista hukka Mart Helme. See tuletab mulle meelde Stalinit, kes läks Molotovi juurde ja teatas, et Molotovi abikaasa on Briti spioon ja tuleb kohe võtta midagi ette selle olukorra lahendamiseks. See stalinistlik käekiri, mida te täna näitasite ... Noh, ma ei tea, kuhu järgmiseks.

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

16:28 Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud minister! Selles raadiosaates te arutasite selle üle – ja täitsa kindlas kõneviisis –, et Eesti e-valimisi võltsitakse. Siis te ütlesite, et te ei saanud sellega tegeleda, sest 30 päeva läks aega, kui te saite siseministri koha. Küll aga on Eesti õigussüsteemis võimalik tulemusi vaidlustada, kui teil on tõesti sellised kahtlused. Kas te tegite seda õigel ajal, esitasite kaebuse, et tuvastada valimiste võltsimine? Kui te seda tegite, siis millise vastuse te saite ja kas see jäi kohtus pidama? Millele tuginedes te väidate, et Eestis valimisi võltsitakse?

16:29 Rahandusminister Martin Helme

E-valimiste teemal on kohtu poole pöördutud korduvalt, mitmete valimiste ajal. See on käinud Riigikohtust läbi, need vaidlused on läbi vaieldud. Vähemalt meie erakond seekord kohtusse ei pöördunud.

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:29 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Kõik suhted maailmas on teatavasti isikutevahelised. Pisut vähem kui kaks aastat tagasi oma poliitilist programmi tutvustades te ütlesite, et soovite küsida Ameerika Ühendriikidelt kui tähtsaimalt liitlaselt Eestile sõjalist abi kokku kuni 1 miljardi USA dollari ulatuses. Kõik suhted on isikutevahelised. Kuidas te järgmine kord kõnetate USA presidenti, kui te seda abi küsima lähete?

16:30 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei ole mul õnnestunud praeguse Ameerika presidendi jutule saada, ma kahtlustan, et ei õnnestu ka järgmise jutule saada või järgmise ametiaja jooksul presidendi jutule saada. Isegi kui Eesti president saab Ameerika Ühendriikide presidendiga kokku, siis on see tavaliselt juhtunud mingisuguses suuremas kambas ehk koos teiste Balti riikidega näiteks. Selline otseküsimise võimalus jääb mul tõenäoliselt ära.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:30 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Martin, iga kord, kui midagi juhtub kas sinu või su isaga ja te midagi ütlete, siis te pärast hakkate vassima ja kusagil mingeid tõlkevigu otsima. Täna sa ka siin alguses teatasid, et sa ei ole öelnud, et valimised on võltsitud, et sa panid "kui" ette ja et "juhul kui on", et kui tõestatakse, et küll siis näeme. Tegelikult see nii ei ole, seda on juba sulle siin öeldud. Su sõnavõtt algaski väga-väga kindlas kõneviisis, et pole üldse mingit küsimust, et need valimised on võltsitud. Aga kuna sa oled keeldunud siin vabandamast ja keeldunud midagi eilse saate kohta ütlemast, siis ma tahtsin küsida, kas sa endiselt seisad kõige eest, mis sa eile ütlesid ja mis su isa ütles. Kas sa leiad, et see oli üks õnnestunud raadiosaade ja sa oled uhke selle üle?

16:30 Rahandusminister Martin Helme

Eesti parim raadiosaade.

16:31 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

16:31 Erkki Keldo

Aitäh! Teie erakond, teie ministrid on mitmeid kordi solvanud ja halvustanud Soome peaministrit, Saksamaad, Euroopa Liitu selles raadiosaates. Teie ja teie isa jõudsite ka värskelt valitud Ameerika uue presidendi juurde, samamoodi ukrainlaste juurde. Aga mida te olete teinud? Te olete kiitnud Putini täpset tegutsemist jne. Kordan kolleeg Andres Suti küsimust: kas teile ei tundu või tundub siiski, et teie väljaütlemised ja tegevus on väga kooskõlas meie idanaabri propagandistlike väljaütlemistega? Ja miks te seda teete?

16:32 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Te olete siin väga täpselt tsiteerinud erinevaid ütelusi. Ma palun teil tuua välja täpsed tsitaadid, kes, millal ja kus on kiitnud Putinit, siis ma saan seda kommenteerida.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Laanet, palun!

16:33 Kalle Laanet

Aitäh! Härra Mihkelson kasutas oma kõnes ühte teie tsitaati. Nüüd ma toon selle täpselt välja: "Aga ma tahtsin Bidenite kohta veel öelda, et Hunter Biden lihtsalt muidugi, jah, tarvitab usinasti narkootikume ja Ukraina prostituute, aga tema põhitegevus siiski sel ajal, kui tema isa oli asepresident, ja sel ajal, kui Hillary Clinton oli riigisekretär, oli vahendada massilisi, suuri, miljonilisi või kümne miljonilisi tehinguid hiinlaste ja Bidenite perega ja venelaste ja Bidenite perekonnaga ja ukrainlaste ja Bidenite perekonnaga ja ka araablastega. Ehk siis Bidenite perekonna, ütleme nii, muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegilistelt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti?" Mina teie raadiosaadet ei kuulanud. Kas need on teie sõnad?

16:33 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No ma soovitan ikkagi inimestel lugeda rohkem uudiseid, mitte vaadata ainult Delfit või ERR-i. Need lood olid osa Ameerika valimiskampaaniast. Keegi ei ole ümber lükanud, isegi Bidenid ise ei ole ümber lükanud seda, et Hunter Bideni kompanii sai 2014. aastal Baturinite või Baturina perekonnalt 3,5 miljonit. Ta on Putini lähikondlane. Noh, kas see oli siis nagu päris tehing või mitte päris tehing, eks seda saab hiljem veel selgitada. Aga on ka ju ringelnud meedias pildid sellest, kuidas, narkopiip suus, magab see mees. Nii et viige ennast eluga kurssi.

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun! 

16:34 Liina Kersna

Aitäh! Üldiselt on Lääne-Euroopa riigijuhid Ameerika Ühendriikide uut presidenti valimiste võidu puhul õnnitlenud, sh meie valitsuse juht. Õnnitlenud ei ole uut Ameerika presidenti Venemaa president, viidates samasugustele argumentidele, mida ka teie oma raadiosaates esitasite. Kumb on siis hetkel meie valitsuse välispoliitika? Kas me peame Ameerika Ühendriikidega suhteid oluliseks või me ei pea neid oluliseks?

16:35 Rahandusminister Martin Helme

Lisaks tervele hulgale teistele riikidele on ka Mehhiko ja Brasiilia ehk Ladina-Ameerika kaks suurimat ja mõjukaimat ja Ühendriikidele lähimat riiki öelnud, et nad soovivad ära oodata valimistulemuse täieliku selgumise, mis on ju väga mõistlik. Muidugi tuletan ma meelde seda, et 2018. aastal nimetas Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk oma Twitteri säutsus Trumpi Ameerikat Euroopa vaenlaseks. Noh, ma ei tea, kuidas see mõjus suhetele ja strateegilisele partnerlusele ning kui palju võtab aega, et selliste asjade klaarimisega ühele poole saaks. Nii et ma arvan, et ärme dramatiseerime üle seda, mida keegi on kuskil öelnud. Loomulikult, Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega on strateegilised ega sõltu ühest isikust, olgu see Eesti minister või Ameerika president.

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Johannes Kert, palun!

16:36 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Lugupeetud rahandusminister! Ööpäev tagasi väitsite väga veendunud häälel, et vast valitud Ameerika Ühendriikide president Joe Biden on korruptant. Kas te olete ööpäev hiljem, praegu, samas asjas veendunud?

16:37 Rahandusminister Martin Helme

Tulen tagasi selle juurde, mis ma enne ütlesin. Tuleks rohkem lugeda seda, mida kirjutatakse Ameerikas, seda, mis on läbi käinud Ameerika valimiskampaaniast. Ma ei hakka üksinda tegelema kogu maailma valgustamisega.

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

16:38 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Rahandusminister, tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde ja tsiteerin teid: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud." Palun vastake, kas te jätkuvalt jääte enda juurde ja väidate, et pole küsimustki, et need valimised on võltsitud. Ja kui te selle juurde jääte, siis milliseid tõendeid teil on?

16:38 Rahandusminister Martin Helme

Esiteks ei ole kõikides osariikides isegi veel valimistulemused kokku loetud. Osas osariikides, umbes pooles tosinas osariigis on valimistulemused kaevatud kohtusse. Osas kohtades, kus on vaidlused, on kohtusse kaevatud sellepärast, et kas inimesed ei saanud minna valima või vaatlejad ei saanud jälgida valimisi, mis on, ütleme niimoodi, normaalse, tavapärase valimisprotseduuri puhul ju üsna ennekuulmatu. Fakt on ka see, et Ameerikas on praegu kaks meest, kes väidavad, et nad on valimised võitnud, ning need vaidlused seal käivad.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun!

16:38 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen natuke mures teie vormi pärast, teil tundub nagu kehv vorm olevat. Ei ole seda kuraasi, nagu on tavapäraselt. Kas see on siis peaministri hea töö, et ta on suutnud teid kuidagi vaigistada, või midagi muud. Aga ma küsin teilt teie enda sõnadest ja seisukohtadest kinnipidamise kohta. Ühel erakonna esimehel kindlasti peaks olema positsioon, mida ta välja ütleb, ja ta peaks seda hoidma. 11. novembril eelmisel aastal ehk peaaegu aasta tagasi ütlesite, et kui Mart Järvik läheb, läheb ka EKRE, ja nüüd, 18. oktoobril, ütlesite sama Mart Helme kohta. Üllatuslikult on mõlemad korrad olnud üsna lähedal mardipäevale ja mõlemad inimesed on Mardid, kelle kohta te nii ütlesite. Küsin siinkohal, kas Martin Helme sõna maksab või ei maksa.

16:39 Rahandusminister Martin Helme

Maksab.

16:39 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

16:39 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete Reformierakonda siin väga mitmel korral hea sõnaga meeles pidanud. Aga kindlasti oli teile väga raske see hetk, kui te täna pressikonverentsil pidite tunnistama, et Mart Helme astus tagasi sellepärast, et Reformierakond andis sisse umbusaldusavalduse. Te vähemalt ühe korra olete tunnistanud enda kaotust. Aga üldsust, Eesti rahvast kindlasti ei huvita teie sugulussidemed, selles mõttes, mis puudutab seadusandja rolli, et kas keegi on kellegi isa või kellegi poeg. Küll huvitab Eesti rahvast väga selgelt see, kas Eesti valitsuse liikmete sõnadel on kaalu. Kas te peate seda normaalseks, et teil on võimalik valida kohta ja hetke, kunas teie sõna on tõsine ja kunas see ei ole tõsine? Või arvate, et Eesti valitsuse liige peakski väljendama selliseid põhimõtteid, mis meie julgeoleku ohtu seavad? 

16:41 Rahandusminister Martin Helme

Siin oli jälle mingi desinformatsioon. Mart ei astunud tagasi sellepärast, et tulemas oli umbusaldusavaldus. Ta astus tagasi sellepärast, et tahtis tagasi astuda. (Naer saalis.)

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

16:41 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Martin Helme! Huvitav oli teie paralleel Mordoriga. Muidugi, võiks ju edasi fantaseerida, kes selles valitsuses on Gollum ja kes on Frodo jne. Aga jäägu see ajaloolaste pärusmaaks. Te ütlesite just mõni hetk tagasi, et teie sõna maksab. Samuti kuulub teile ütlemine, et valetamisel ei ole selles valitsuses kohta, minister, kes valetab, peab tagasi astuma. Te olete öelnud, et Eesti valimised on olnud petuga läbi viidud, ja nüüd ütlesite seda meie suurima ja olulisima liitlase kohta. Ühtegi tõendit te toonud ei ole. Mina saan sellest aru nii, et te lihtsalt sihikindlalt, süüdimatult, jultunult valetate. Millal te tagasi astute?

16:42 Rahandusminister Martin Helme

Oh teid! Ma saan ju aru, et ega vahet ei ole, kas ma ütlen midagi või ei ütle midagi, niikuinii te tahaksite, et kõik EKRE ministrid astuks tagasi, ja kui see ei õnnestu, et siis kogu valitsus astuks tagasi. Seda rõõmu ma ei paku teile, ei paku kogu see valitsus teile, ei paku meie erakond teile. Lihtsalt nii on. Muidugi minu sõna maksab, ma olen rahandusminister.

16:42 Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi, palun! 

16:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Martin! Ma olen paar nädalat tagasi öelnud, et ma ei tunne sind ära. Sellele on siin saalis ka korduvalt vihjatud, et kadunud on see hoog, see energia, see sära. Meie ees on üks väsinud (ei saa öelda, et vana) noor mees. Kas valitsuses olek on tõepoolest nii suur vaev ja kannatus või surutakse sind ja sinu mõtteid ja tahtmisi valitsuses nii tugevalt alla? Mulle tundub, et ka sul on kõrini. Kas sul on kõrini?

16:43 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Aga miks te arvate, et see on kogemata nii? Kogu aeg tuleb vastaseid üllatada. Kogu aeg. Te ei tunne mind ära. Aga äkki nii peabki olema?

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

16:43 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Härra Helme! Eelmises vastuses mulle ütlesite, et ma ajavat mingit stalinistlikku asja. Ei aja. Eesti-USA parlamendirühma esimehena pidasin ma kohaseks, et ma küsin igalt parlamendirühma liikmelt, kas nad on valmis avaldusega ühinema, ja küsisin seda ka Helle-Moonika Helmelt. Ma arvan, et on õige küsida inimestelt, mis nende seisukoht on. Aga te ei vastanud mu küsimusele. Kelle huvide eest te seisate? Kinnitage palun, kas teie olete otseselt või kaudselt saanud või on teie erakond saanud toetust Venemaa Föderatsiooni ametkondadelt.

16:44 Rahandusminister Martin Helme

Kas me oleme siis nüüd jõudnud selleni, et ma pean hakkama tõestama seda, et me ei ole Vene agendid? Nagu me kõik teame, eitavat asja ei saa tõestada. Kui teil on mingisuguseid tõendeid kuidagigi, siis tahaks ju, et te jagaksite neid, kui ka mitte meiega, siis vähemalt pädevate asutustega. Selline laimu muuseas loopimine – vaat see on ühiskonda lõhestav, vaat see on vihakõne, vaat see on poliitilise kultuuri mudamadalaks tampimine. Kui te küsite, kelle või mille eest me seisame, siis vastan, et meie erakonna loosung ütleb selgelt: Eesti eest.

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Ruuben Kaalep, palun!

16:45 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea minister, kui ma saan praegu õigesti aru, siis opositsioon üritab teile umbusaldust avaldada selle tõttu, et te olete viidanud massilistele andmetele Ameerika Ühendriikides toimunud valimispettuste kohta. Kui me vaatame kõiki teisi maailma suurriike, nagu näiteks Venemaa ja Hiina, siis meil on tavaks, et demokraatlikes riikides viidataksegi sellistele valimispettustele või teistele demokraatiaga vastuolus olevatele, demokraatiat õõnestavate protsessidele. Kuidas peaks sellesse opositsiooni tegevusse suhtuma, kui sellest jääb ilmne mulje, et opositsiooni arvates maailma suurriikidest üks on selline, kelle puhul ei tohi kritiseerida seda, kui toimub demokraatia õõnestamine?

16:46 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütleksin selle kohta niimoodi: liitlaste kohta võib arvata, peremeeste kohta ei või arvata. Ja kõik need inimesed, kes arvavad, et me ei või midagi arvata, näitavad, et nad ei ole iseenda peremehed, et nad on kellegi omad.

16:46 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:46 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Minu kolleeg Marko Mihkelson oma sõnavõtus juhtis tähelepanu, et viimased 30 aastat on eri erakonnad siin saalis ühiselt Eestit väljapoole esindanud, seisnud ühiselt Eesti julgeolekupoliitika ja välispoliitika eest. Kui on midagi klaarida, klaaritakse omavahel, aga väljapoole me oleme näidanud ennast ühtsena. Teatavasti oleme meie, poliitikud, 24 tundi päevas tööl ja me peame alluma põhiseadusele ja teistele seadustele ning poliitikatele, mis on siin saalis kinnitatud. Julgeolekupoliitika üks aluseid on head liitlassuhted. Kas te ei arva, et teil ei ole ministrina volitusi rikkuda suhteid meie põhilise liitlasega? Te olete oma volitusi suurelt ületanud.

16:47 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No see on muidugi hõrk iroonia, et Marko Mihkelson tuli siia seda juttu ette lugema. Mihkelson nii väliskomisjoni esimehena kui ka lihtsalt Riigikogu liikmena on korduvalt ja korduvalt, nii enne eelmisi presidendivalimisi kui ka pärast eelmisi presidendivalimisi Ameerika Ühendriikides seadnud kahtluse alla Trumpi legitiimsuse, peamiselt viidates sellele, et Trump sai võimule n-ö Vene koostöö tõttu, mis on veenvalt ümber lükatud hilisemate FBI uurimiste käigus. Aga keegi ei muretsenud sellel ajal, kui tema seda juttu rääkis (rääkis tema ja rääkisid kümned teised inimesed Eestis, poliitikud, mittepoliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid), et meie liitlassuhted kuidagi kannatavad või meie julgeolek kuidagi kannatab. Me ju näeme väga selgelt, et meil on siin totaalne topeltstandard. Küsimus ei ole mitte selles, mida räägitakse, vaid küsimus on selles, kes räägib ja kelle kohta. Mina arvan, et minust suuremat amerikanisti Eestis annab otsida ja suuremat Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöö pooldajat annab samuti otsida. Ma olen ka oma ametis seda koostööasja praktilisel tasandil väga põhjalikult ajanud.

16:48 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:48 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saa tegelikult aru oma kolleegidest, kes ütlevad, et nad ei tunne teid ära. Mina tunnen teid väga hästi ära. Te olete sama mees, kes oma seisukohti kunagi ei põhjenda, heal juhul. Parim, mis te suudate, on rünnata küsijat. Te olete sama mees, kes ütles hommikul, et Mart Helme astus tagasi sellepärast, et mitte pakkuda opositsioonile umbusaldamise rõõmu. Miks te arvate, et teie olete parem kui Mart Helme, miks teie olete usaldusväärsem ja miks teie seda rõõmu meile pakute?

16:49 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, olen selline lahke inimene, jagan rõõmu.

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Eerik-Niiles Kross, palun!

16:49 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Ikka ja jälle sellesama raadiosaate juurde. Te ütlesite seal muu hulgas, et kui Trump võimult maha võetakse selle väidetava valimisvõltsingu tulemusel, siis Ameerikas põhiseadus enam ei kehti. Täna te siin ka ütlesite, et praegu on – mis on tõsi – Ameerikas kaks meest, kes väidavad, et nad on valimised võitnud. Küsimus on pigem nagu õiguslik. Ma saan aru, et teie täna pigem peate veel Trumpi valimiste võitjaks. Ameerikas kohtud vaidlevad selle asja ühel hetkel ära ja on üsna tõenäoline, et president Trump jääb ka edaspidi väitma, et tegelikult võitis tema valimised ja et see ongi kõik valimisvõltsing, see lihtsalt on süvariigi kättemaks, mis iganes. Siis me oleme jaanuari lõpus olukorras, kus Ameerikas on endiselt kaks meest, kes väidavad, et nad on seaduslikud presidendid. Te olete juba kahtluse alla seadnud selle, kas Biden on seaduslikult valitud. Mis siis juhtub, kas Eesti valitsuses hakkab kolmandik liikmeid tunnistama ühte presidenti ja ülejäänud teist?

16:51 Rahandusminister Martin Helme

Ma loodan, et kõik inimesed siin saalis on nõus sellega, et kui valimistel keegi võltsingu tulemusel võimule saab, siis see ei ole demokraatlike valimiste ja rahva tahtega kooskõlas. Ma arvan, toomata siia juurde ühtegi riiki konkreetse näitena, et olgu see ükskõik mis riik, võltsitud valimistulemustega demokraatiat ei ole. See peaks kõigile üheselt selge olema. Süüdistusi võltsingutes praegu menetletakse, kohtuveskid käivad. Küllap meile saab selgeks, kas detsembriks või jaanuariks, aga millalgi ikka saab selgeks, missugused võltsingud leidsid kinnitust, missugused ei leidnud kinnitust, ja saab selgeks, missugune on valijameeste kogu hääletus. Loomulikult töötab Eesti selle presidendiga, kelle Ameerika lõpuks paika paneb.

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

16:52 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Härra Helme! Te olete täiesti õigesti aru saanud, et me soovime EKRE lahkumist valitsusest. Selles ei ole mitte mingit kahtlust. Iga päev EKRE järjest ülbemat laamendamist ja meie riigi julgeolekule eluliselt oluliste liitlassuhete murendamist ja kahtluse alla seadmist toob lähemale seda päeva, kui Eesti avastab ennast isolatsioonist. Me tahame seda igal juhul ära hoida. Teie koalitsioonipartnerid on oma avalikes sõnumites olnud kriitilised selle suhtes, mida eilne raadiosaade sisaldas. Kas teie praegused koalitsioonipartnerid on nõudnud, et te oma eilsed ütlemised ümber lükkaksite, oma sõnad tagasi võtaksite ja leiaksite viisi ja võimaluse neid heastada?

16:52 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Meie koalitsioonis ähvarduste ja nõudmiste keeles ei räägi, me räägime mõistlikult läbi. Aga ma ütleksin selle "iga päeva" kohta, et iga päev, kui Reformierakond on opositsioonis, toob lähemale parema homse.

16:53 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

16:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma palun Riigikogu liikmena teilt praegu vabandust mõne meie kolleegi sõnakasutuse pärast. Selline sõnapruuk, mida teile küsimusi esitades on kasutatud, sobib rohkem õlleputkatagusesse põõsastikku. Aga ma arvan, et vaidlust selle üle ei ole, et ametlikult praegu tegelikult presidendivalimiste võitjat ei ole selgunud. Seetõttu ei mõista ma absoluutselt seda hüsteeriat nende küsimuste esitamisel siin saalis. See on nagu asja üks punkt. Teine punkt on see, et tegelikult kogu meedia ja ka opositsiooni sõnavara seondub ainult Bideni pooldamisega, ehk ütleme niimoodi, et ka avalik meedia teinekord, ma võin julgelt väita, et 95%, eelistab Bidenit, mitte Trumpi. Kas mu järeldused on õiged?

16:54 Rahandusminister Martin Helme

Nagu me nägime äsja lõppenud kampaaniast, ei kajasta avaliku arvamuse küsitlused seda, mis on tegelik avalik arvamus. Aga ma ka ei mõista, ma ka ei mõista.

16:54 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

16:54 Kaja Kallas

Aitäh! Te olete on öelnud kindlas kõneviisis presidendivalimiste kohta Ameerikas, et teie meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud. Aga samal ajal olid ka senati ja esindajatekoja valimised. Kui presidendivalimisi on kindlalt võltsitud, miks siis ei võltsitud endale suuremat toetust esindajatekojas ja ülekaalu senatis?

16:55 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No seda peab võltsijate käest küsima.

16:55 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi palun!

16:55 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, te ütlesite, et teie sõna maksab. Kas te saate aru, et te olete minister ja teie väljaütlemised ei ole nali? Iga kord, kui te midagi ütlete ja siis kuidagi tundub, et kõik ei ole õigesti, siis te süüdistate kogu maailma selles, et teid on valesti mõistetud. Minu küsimus on: kui kaua veel selline muster jätkub?

16:55 Rahandusminister Martin Helme

Ei, muidugi ei ole meie väljaütlemised nali. Aga ma lükkan tagasi selle väite, nagu ma kogu aeg süüdistaksin teisi, et on valesti mõistetud. See ei ole õige. Ma süüdistan teisi, et on valesti kajastatud, meelega libauudiseid tehtud. Siin on suur vahe.

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Eerik-Niiles Kross, palun!

16:56 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Härra minister! Te olete mõnel korral toonud paralleeli USA valimiste ja Valgevene valimiste vahel, et ei tohiks olla topeltstandardeid, et me oleme valimispettuse suhtes Valgevenes olnud väga kriitilised, peame olema sama kriitilised USA-s jne. Huvitaval kombel on president või väidetavalt valitud president Lukašenka umbes samadel seisukohtadel USA valimiste suhtes, nagu teie olete väljendanud. Kas te viiksite selle paralleeli lõpuni? Kumba pidi Ameerikas tuleks nüüd vaadata, kas Lukašenka rolli etendab Biden või Trump?

16:56 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütlesin, et valimiste standard ja meie suhtumine valimiste standardisse peaks olema igal pool ühesugune, sõltumata riigi nimest. 

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:57 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Martin! Nüüd oleme peaaegu tunni jooksul teada saanud, et meie oleme pahad, rumalad, kiusame, tõlgendame valesti, otsime põhjuseid ja ettekäändeid, mida tegelikult ei ole. Samas ma mõtlen, et eile peale seda suurepärast raadiosaadet – nagu sa ütlesid, pärast maailma parimat raadiosaadet – millegipärast Jüri Ratas, meie peaminister, kirjutas Facebookis, et Helmedel tuleb Ameerika ja Eesti suhete õõnestamine lõpetada. Peale seda või natuke enne seda õnnitles Jüri Ratas Joe Bidenit valimisvõidu puhul. Kas sinu loogikast lähtudes võib öelda seda, et meie peaminister on rumal või naiivne või väga pahatahtlik või lihtsalt täiesti eksiteel?

16:58 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mina arvan, et peaks ära ootama, kuni valimiste tulemused on lõplikult selgunud. Ma tean, et Ameerikas on tavaliselt kombeks teha lihtsalt: valimistulemused tulevad, üks osapool ütleb, et mina võitsin, teine osapool ütleb, et jah, ma tunnistan kaotust. Siis ei ole mingisugust poleemikat, mingisugust kontroversiaalsust, keda õnnitleda. Nendel valimistel kahjuks seda ei juhtunud. Nii et minu meelest oleks mõistlik, kui me ootaksime ära, kuni valimistulemused on lõplikult selgunud, siis me saame õnnitleda võitjat. Aga mul on hea meel, et te saite terve hulga asju teada. Ma lihtsalt kardan, et ega see teid ei paranda.

16:58 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

16:58 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea minister! Kas teie koalitsioonipartnerid Keskerakonnast ja Isamaaliidust on mingil moel avaldanud soovi, et te eile raadiosaates öeldu ümber lükkaksite või oma sõnad tagasi võtaksite?

16:59 Rahandusminister Martin Helme

Meie koalitsioonipartnerid on korduvalt väljendanud kahetsust, et neil endal nii võimsat meediakanalit ei ole. 

16:59 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Laanet, palun!

16:59 Kalle Laanet

Hea Martin! Sa eelnevale küsimusele vastasid, et Bidenite kohta kirjutatakse massimeediakanalites neid sõnu, mida sa raadios edasi andsid. Ma olen ka president Trumpi kohta lugenud väga erinevaid jutte ja tõesti olen sisekaemust kasutades mõelnud, kuidas selline mees saab olla Ameerika Ühendriikide president. Aga ma olen alati lähtunud sellest, et kui mul ei ole konkreetseid tõendeid mingite asjade kohta, siis ma pigem mõtlen, mida ma suust välja ajan. Kas ka teil on tekkinud vahel selline tunne, et rääkimine on kuld ja vaikimine hõbe, et mõtleks korraks kaks sekundit, enne kui midagi välja öelda?

16:59 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma loodan, et te saate aru, et me praktiseerime seda iga päev.

17:00 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

17:00 Vilja Toomast

Ma tänan! Härra Helme! Mina küll siin saalis rõõmus ei ole ja mind te ei pea siin sugugi sellisel kujul lõbustama. Tegelikult olen ma väga kurb ja mul on väga häbi, nagu ütleb tänases ajalehes ka Riigikogu endine esimees Ene Ergma, et tal on häbi, kallid kaasmaalased, meie valitsuse pärast. Te ütlesite, et selles koalitsioonis ei ähvardata üksteist. See on ju jälle vale, sest alles see oli, eelmise valitsuskriisi ajal, kui te ähvardasite, et kui Mart peab lahkuma valitsusest, siis läheb minema ka kogu EKRE. Millal te siis lähete minema, millal teie lahkute ja kogu EKRE valitsusest lahkub?

17:00 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei, see ei olnud üldse ähvardus, see oli selline võimalikult lihtne ja selge kommunikatsioon, nagu meil kombeks on.

17:01 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

17:01 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kaks nädalat tagasi oli meil valitsuskriis, mille kohta peaminister ütles, et see oli kõige keerulisem kriis, mida ta valitsuses on läbi elanud. Kriis lõppes avalikkuse jaoks kummastava ühisavalduse allakirjutamisega, kus kinnitati põhiseaduse paragrahvidele truuks jäämist. Sellega sain mina sõnumi, et EKRE retoorika muutub pehmemaks, arvestatakse rohkem sellega, kuidas nemad, on need siis vähemused või välispartnerid, seda sõnumit vastu võtavad. Kas teie jaoks tähendas allkirjastatud ühisdeklaratsioon seda, et keegi täpselt samasugust intervjuud Deutsche Wellele ei anna, aga kõigis teistes kanalites võib jagada oma unenägusid ja ajada suust välja seda, mis parasjagu pähe tuleb? Või oli sellel deklaratsioonil ikkagi mingi teistsugune tähendus? Lisaküsimus siia juurde. Saates arutati valimiste võltsimist. Milles on teie jaoks erinevus, kui teha kriitikat Eesti valimiste suhtes ja USA-s toimunud valimiste suhtes – kas on seal vahet?

17:02 Esimees Henn Põlluaas

Palun ajast kinni pidada!

17:02 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, see deklaratsioon, mille me allkirjastasime 22. oktoobril, peaaegu kolm nädalat tagasi, on üks igavene hea deklaratsioon, see kinnitab üle sõnavabaduse ja südametunnistuse vabaduse. Minu jaoks oli selle deklaratsiooni põhiline sõnum ikka see, et sõna on vaba.

17:02 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

17:02 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud esimees! Minister Helme! Ma hakkasin mõtlema, et kui te väidate, et USA-s on vandenõu ja pidevalt võltsitakse valimisi demokraatide kasuks, siis kuidas üldse nelja aasta eest praegune USA president valimisi võita sai. Aga mu küsimus puudutab teie isa avaldust samas raadiosaates, kus ta nimetas Eesti olulise liitlase uut valitud riigipead närakaks. Kas te nõustute oma isaga?

17:03 Rahandusminister Martin Helme

Mina ei ole kunagi väitnud, et on pidevalt võltsingud või et seal on vandenõu.

17:03 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

17:03 Vilja Toomast

Tänan! Härra Helme! Mul on väga lihtne ja konkreetne küsimus. Kas te olete kunagi valmis tunnistama, et te olete elus eksinud, et te olete kaotanud, ja valmis ka selle eest vabandama?

17:03 Rahandusminister Martin Helme

Ära iial ütle iial.

17:03 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

17:03 Erkki Keldo

Aitäh! Hea minister! Teile on korduvalt antud võimalus hukka mõista kas oma isa või üldiselt öeldud sõnumeid, et USA valitud president ja temaga seotud isikud on korrumpeerunud närakad. Te ei ole seda teinud. Ma arvan, see võiks nii mõnelegi koalitsiooniliikmele olla tõsiseks märgiks, mis teie seisukoht on. Te võite selle uuesti ümber lükata, kui soovite. Aga minu küsimus on selles, et kui USA valitud president ei sobi teile liitlaseks ja nii nagu ma enne küsimuses ütlesin, et ka soomlastega on probleeme olnud, samuti Euroopa Liiduga ja sakslastega, siis keda näeb EKRE ja keda näete teie Eesti väärtuslike liitlastena kui mitte meie pikaaegseid liitlasi ja partnereid.

17:04 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Raske on võidelda või vaielda teie peas olevate erinevate fantaasiate ja hirmudega. Aga – mõnes mõttes ka vastuseks eelmisele küsimusele – me ju kõik saame aru, et radikaalsed liberaalid ja vasakpoolsed kasutavad peamise poliitilise taktikana nõudmist, et inimesed iseennast hukka mõistaksid. Aga seda me ei tee.

17:05 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut.

17:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mulle meeldivad põhimõttekindlad inimesed, on need põhimõtted, millest lähtutakse, siis konservatiivsed või liberaalsed. Aga kummastust tekitab see, et ühes ja samas raadiosaates samas vestluses osalenutest, samu ideid ja mõtteid jaganud inimestest üks astus tagasi ja teine on veel ametis. Miks need standardid, need põhimõtted, millest Mart Helme lähtus oma otsust tehes, teie puhul ei kehti? Kuidas teie saate samu põhimõtteid jagades ja Mart Helme väljaöeldut hukka mõistmata oma ametis jätkata?

17:05 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No ju te ikka peaksite põhjalikumalt süvenema sellesse, mis oli Mardi tagasiastumise põhjus.

17:06 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

17:06 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea minister! Ma tuletan meelde, et on viisakas vastata Riigikogu liikmete küsimustele, eriti kui on tegemist väga konkreetse küsimusega. Teie isa nimetas USA valitud presidenti närakaks. Kas te jagate seda seisukohta, ei või jaa?

17:06 Rahandusminister Martin Helme

Jah, muidugi on viisakas vastata küsimustele, aga küsimused peavad olema sisulised.

17:06 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

17:06 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Sellest, et te poliitikuna tihtipeale üsna valimatul moel ründate oma poliitilisi oponente, võib ju mõnel juhul ka aru saada, olgugi et tihtipeale need väljendid, mida te valite, ei kuulu kultuurse suhtluse alla. Kas teie jaoks ei ole oluline, et iga Eesti Vabariigi poliitik, eriti valitsuse liige, püüaks iga päev leida ühiskonnas maksimaalselt ühisosa ja püüaks leida võimalikult suurt ühisosa ka meie liitlastega? Miks te käitute risti vastupidi?

17:07 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Kahjuks ei ole mina valinud seda taktikat, see on ikka teie poolt tulnud taktika, kui öeldakse, et olge meiega nõus või muidu te lõhestate ühiskonda. Kuidas me seda ühisosa siis leiame?

17:07 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

17:07 Ivari Padar

Härra minister! Ene Ergma, endine Riigikogu esimees, on täna küsinud taolisel moel: "Kaabud, kes andis teile õiguse minu riiki niimoodi solvata?" Ütelge palun, mida te vastaksite Ene Ergmale.

17:08 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütleksin niimoodi, et on natuke suurushullustus pidada riiki enda omaks.

17:08 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

17:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle seda lugu siin kuulates meenus üks antiikaja ütlus: see, mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Pikka nimekirja ette lugemata toon ma väga lihtsad näited selle kohta, et opositsioonil on lubatud kasutada absoluutselt kontrollimatut sõnavara, verbaalseid ütlusi ja ka kehakeelt. Sotside hulka kuuluv Riina Sikkut näitab rahumeeli keskmist sõrme siseministrile. (Hääl saalist.) Selle eest võetakse tegelikult politseis haldusvastutusele. Meie opositsiooni juht Kaja Kallas ütleb, et peaminister müüb terve Eesti maha, ja ütleb saates, et EKRE närib kõigil kõrid läbi. Miks selline ebavõrdsus peaks olema?

17:09 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, ei tohikski olla mingit sellist topeltstandardit, ei tohikski olla sellist ebavõrdsust, aga näe, elame ebatäiuslikus maailmas.

17:09 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri, palun!

17:09 Maris Lauri

Mina tean seda, et isegi jumal on eksinud, aga nüüd olen aru saanud, et teie olete seisukohal, et teie kunagi ei eksi. Kas mina eksin?

17:09 Rahandusminister Martin Helme

Mul on väga hea meel, et teil on nii isiklik suhe jumalaga, et te täpselt teate, mis ta teeb ja mõtleb. See on midagi, milleni meil kõigil tuleks arendada. Aga ma ei ole öelnud, et ma kunagi ei eksi.

17:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised ja sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõigepealt selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusaldusavalduse esitanud. Kaja Kallas, Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

17:10 Kaja Kallas

Head kolleegid! Nädalavahetusel suurt pahameelt tekitanud raadiosaates ja sõnavõttudes, millega rünnati nii Ameerika Ühendriikide valimisi kui ka Ameerika Ühendriikide vast valitud presidenti väga räigete sõnadega, rünnati ka Eesti valimissüsteemi. Seal oli kaks ministrit, kes nende sõnavõttudega esinesid. Ühest me saime täna juba surveavalduse teel lahti. Ta astus tagasi kartuses, et umbusaldusavaldus tema vastu läheb läbi, ja seda õigusega, see olekski läinud läbi. Aga me ei saa jätta ka teist inimest, kes nende seisukohtadega esines, vastutusele võtmata. Meie roll Riigikoguna on väljendada pahameelt selle üle. Niimoodi lihtsalt ei tehta.

Täna me kuulasime rahandusminister Martin Helmet. Ta ei vastanud küsimustele, ta ei lükanud ka mitte ühtegi oma räiget sõnavõttu ümber. Talle anti korduvalt võimalus vabandada nende ütluste eest, seda võimalust ta ei kasutanud. Küsiti ka, kas ta on nõus oma isa veel räigemate väljaütlemistega, ja ta ei olnud nõus neid kuidagi ümber lükkama. Samuti on rahandusminister Martin Helme korduvalt vahele jäänud valetamisega ja jäi ka siin saalis täna valetamisega vahele. Pean silmas sedasama, mida korduvalt öeldi, et ta on kindlas kõneviisis öelnud, et need valimised on kindlalt võltsitud. Ta ise on öelnud, et valetamine on selline patt, mida poliitikule ei andestata, ja sellisel juhul tuleb oma koht vabastada. Me tahaks näha, et see niimoodi ka oleks.

Eesti julgeoleku nurgakivid on ühelt poolt meie iseseisev kaitsevõime, aga teiselt poolt meie head suhted liitlastega, meie suhted NATO-ga. Seetõttu on rünnakud meie liitlaste suunal otseselt meie julgeoleku õõnestamine. See ei ole mingi väike küsimus, vaid see on kõigi meie eksistentsi, meie riigi iseseisvuse küsimus. EKRE soovib Eestist teha suletud provintsi ja soovib meid jätta üksi. Eesti välispoliitika põhimõte on olnud see, et me ei ole kunagi enam üksi, sellepärast et üksi oleme me nõrgad.

Kallid Isamaa ja Keskerakonna liikmed, kes te ilmselt olete oma ekraanide taga tubades! Meie anname täna sellistele seisukohtadele ja tegevusele selge hinnangu. Teilgi on võimalus näidata, mida te sellisest tegevusest arvate. Kui te ütlete sotsiaalmeediapostitustes, et see ei ole aktsepteeritav ja see peab lõppema, kui te ütlete, et taunite seda tegevust, siis see on kõik tühi jutt, kui te täna jätate hääletamata või hääletate umbusalduse avaldamise vastu. Sellisel juhul ei tegutse te oma sõnade järgi, teie teod ei maksa midagi. Siis võib öelda, et kõik see, mida Mart ja Martin Helme nendes raadiosaadetes suust välja ajavad, on tegelikult need seisukohad, millele ka teie saate alla kirjutada, sest te ei anna sellele oma hinnangut, te ütlete, et niimoodi on okei, niimoodi võib. See on täpselt see, et selline minister peab jätkama. Sellisel juhul lähete ka teie ajalukku Eesti lõhkujatena, nendena, kes jätsid Eesti üksinda. See valik on teie. Lõpetame selle jama ära ja vabastame lisaks Mart Helmele ametist ka Martin Helme. Anname talle uue võimaluse. Palun hääletage umbusalduse avaldamise poolt! Aitäh!

17:15 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd palun kõnetooli Viktor Vassiljevi Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

17:15 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelmine kõneleja suunas oma kõne koalitsioonile, no siis mina suunan opositsioonile, eks ole, see on üsna loogiline.

Jah, vaadake, poliitik peab lähtuma vabariigi põhiseadusest. Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et vähemalt erakonna liige peab alati oma sõnades ja tegudes lähtuma oma südametunnistusest. Ja millegipärast ei ole põhiseaduses ühtegi sõna parteilisest südametunnistusest. Ma räägin praegu vanemast Helmest. Tema väljaütlemised kellelegi meeldivad, kellelegi ei meeldi. Nagu öeldakse, ilu on vaataja silmades. Mart Helme oleks selle peale öelnud, et ilu on ka vaataja kätes. Mina muidugi siit puldist sellist asja ei ütle, aga tema on võimeline ütlema ühte koma teist. Teil läheb siin üsna huvitavaks, kui Mart Helme võtab oma koha sisse siin Riigikogu saalis, tõepoolest läheb huvitavaks.

Mis mind imestama paneb? Ma olen ka aastaid olnud opositsioonis ja minu meelest me töötasime opositsioonis päris hästi. Aga seekordne opositsioon ei ole veel kõike ära õppinud. Selle, et Mart Helme astus tagasi, oleksite te võinud välja käia oma suure võiduna, eks ole, ja oleksite teeninud plusspunkte. Aga teie hakkate nüüd kõiki Helmesid taga ajama, et suurt Helmet ei saa, proovime siis nagu väikest. Umbusaldusavaldused reeglina ei lähe läbi, eks ole, nii et te saate nüüd kaotuse endale kirja. Milleks te seda teete? Aga okei, see on teie vaba valik. Eks te siis tehke nii, nagu te teete. Aga ei ole midagi parata, koalitsioon jääb koalitsiooniks, opositsioon jääb opositsiooniks, eks me teeme seda tööd edasi nii, nagu me teeme. Ja ega Helmetega ka midagi ei juhtu, neid on ikka rohkem kui üks. Huvitav saab olema ja huvitav saab olema igal juhul, absoluutselt. Nii et edu teile! Ja meie kui suurem vend siin Riigikogus vaatame ikka teie, väiksema venna tegemisi pealt ja on päris lõbus. Täna te tegite siin parajat tsirkust, aga loodame, et rahvale meeldib. Igaüks teeb tsirkust oma võimete kohaselt, aga Helmed oskavad seda paganama hästi. Õppige. Aitäh!

17:18 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

17:18 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakond on siin rääkinud Eesti mainest. Aga see jutt ei kõla siiralt. Selgelt kumab läbi, et tänase opositsiooni ainus eesmärk on see valitsus kukutada ja jätkata oma poliitikat, jätkata oma toiduahelate kindlustamist, mis Reformierakonnal aastal 2016 pooleli jäi. Seda kinnitavad kahepalgelisus ja topeltstandardid tänase opositsiooni tegutsemises. Praegu veel Ameerikas ametis olevat president Trumpi võib Eestis valimatult rünnata, võib kritiseerida. Selles ei ole Reformierakond kunagi probleemi näinud, mitte kunagi.

Tänane koalitsioon on tegus, rahandusminister Martin Helme teeb head tööd, koalitsioonil on käsil ja pooleli palju häid ja Eesti inimeste jaoks olulisi asju, millega me peame jätkama. Soovin EKRE fraktsiooni nimel rahandusministrile palju jõudu ja tänan meie koalitsioonipartnereid Isamaad ja Keskerakonda senise koostöö eest. Kutsun üles toetama rahandusministrit ja valitsuse jätkamist. Aitäh!

17:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Palun kõnetooli Indrek Saare Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

17:19 Indrek Saar

Head kolleegid! Mart Helme astus tagasi ja see on kahtlemata hea. Ja ma ei räägi siin praegu ainult opositsiooni poolt vaadates. Ma arvan, et seda, et Mart Helme tagasiastumine on hea, arvavad ka mitmed koalitsiooni liikmed, nagu me näeme. Aga mure selle pärast, kuhu tänane valitsus meid viib, ei ole paraku oluliselt leevenenud. Nagu me äsja nägime EKRE esimehe rahandusminister Martin Helme esinemisest siin puldis, ei kavatsegi EKRE öelda, et midagi on läinud valesti. Me oleme poolteist aastat näinud, milleks EKRE juhid kasutavad oma positsiooni, seda platvormi, mis neile valitsusliikmete, ministritena antud on. See küsimus ei ole ju sugugi mitte ainult välispoliitiline, kuigi jah, täna me räägime eelkõige välispoliitikast, sest see on viimati fookusesse tõusnud. See on süsteemne mure vastasseisude ehitamise pärast, vastasseisude ehitamise pärast oma kogukonnas, oma ühiskonnas, oma riigis, ja vastasseisude ehitamise pärast meie liitlastega.

See mure ei ole paraku Mart Helme tagasiastumisega kuhugi taandunud. Me oleme kardetavasti üsna pea taas samasuguste situatsioonide ees, ja kui mitte varem, siis sel hetkel, kui EKRE saab oma tahtmise ja tuleb Riigikokku otsuse eelnõuga, et korraldada rahvahääletus, selleks et viia meid ajas tagasi, selleks et panna ühiskonnas püsti üks kõigi aegade suuremaid vastasseise, konflikte. Ma ei ole paraku kuulnud, et valitsuskoalitsioon oleks sellel teemal mingeid järeldusi teinud. Siis rünnatakse taas meie enda inimesi, nii nagu korduvalt on tehtud. Lisaks sellele mõjutab see loomulikult vähemalt samal määral nagu viimased väljaütlemised ka meie liitlassuhteid. Meie liitlased saavad ühemõttelise signaali, kui Eesti Vabariigi valitsus tuleb ja ütleb, et ta kavatseb panna referendumile küsimuse, mille kaudu on võimalik vähemuste õigusi piirata.

Seepärast kutsun ma kõiki siinkohal üles hääletama Martin Helme umbusaldamise poolt, sest see valitsus, milles tegutseb EKRE juht Martin Helme, ei ole Eestile kasulik. Tänan!

17:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on meil aeg minna lõpphääletuse juurde, kui minister ei soovi veel omakorda sõna võtta. Ei soovi. Siis paneme kõlama saalikutsungi. Jah, Siim Pohlakul on käsi püsti. Palun!

17:23 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks võtta EKRE fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega.

17:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

17:34 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu liikmed! Nüüd on aeg minna lõpphääletuse juurde. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helmele. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Aga enne seda lülitame veel kord sisse saalikutsungi. See eelmine oli vaheaja lõpu märguanne ja nüüd on hääletuse märguanne. Austatud kolleegid, kas me võime minna hääletuse juurde? Võime.

Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helmele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:35 Esimees Henn Põlluaas

(Aplaus.) Umbusalduse avaldamise poolt on 46 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Seega, Riigikogu ei avaldanud rahandusminister Martin Helmele umbusaldust. Rahvaesindajad on rääkinud.


3. 17:36 Arupärimine turismisektori toetusmeetmete kohta (nr 43)

17:37 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Katri Raigi, Jaak Juske, Indrek Saare, Helmen Küti, Ivari Padari, Heljo Pikhofi, Kalvi Kõva, Annely Akkermanni, Urve Tiiduse, Taavi Rõivase, Vilja Toomasti, Toomas Kivimägi, Heidy Purga, Jürgen Ligi, Andres Suti,  Urmas Kruuse, Signe Riisalo, Siim Kallase, Kaja Kallase, Signe Kivi, Andrus Seeme, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Yoko Alenderi, Valdo Randpere, Hele Everausi, Ants Laaneotsa, Kristina Šmigun-Vähi, Mart Võrklaeva, Lauri Läänemetsa ja Raimond Kaljulaidi 12. oktoobril 2020 esitatud arupärimine turismisektori toetusmeetmete kohta. Sellele vastab peaminister Jüri Ratas. Ma palun ettekandjaks Katri Raigi.

17:38 Katri Raik

Hea eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Vastavalt meie kodu- ja töökorrale on siinkohal võimalik nii esitada küsimuste sisu kui ka rääkida, miks see küsimus on oluline. Ma lühidalt peatun sellel, miks turismisektor on meile eriliselt oluline, ja toon mõned arvud, mida me ilmselt kõik teame, aga vahest on täna siiski kasulik neid üle korrata.

Turism, head kolleegid, on inimeste sektor. Restoraniäris töötab Eestis 17 000 inimest, hotellides 7000, reisisektoris ja ürituste korraldamises 2000 inimest. Keskmisel turismifirmal ei ole suuri omavahendeid, teda ei aita laen. Turism on lõhnade, maitsete ja kompimise sektor, nagu nad ise enda kohta ütlevad. Me räägime täna Eesti inimestest ja nende toetamisest. Maailma Turismiorganisatsioon on hiljuti teinud uuringu, mis ütleb, et turismi majandusmõju Eestis on 15%-le meie töötajatest ja 15% meie SKP-st sõltub turismist. Maailma Turismiorganisatsioon on otsesõnu öelnud, mida peaks COVID-i ajal tegema: säilitama töökohad, tagama likviidsuse ja rakendama COVID-i turvameetmeid. Mida meie oma arupärimisega peaministrile taotleme? Me tahame, et Eestil oleks selge turismipoliitika. Me saame kõik aru, et turismisektor on pihta saanud väga pikka aega. Toetusmeetmed on lõppenud, aga kriis turismisektoris kahjuks mitte. Me peame oluliseks, et toetatud saaksid kõik: väikesed, suured ja keskmised ettevõtted.

Ja selleks ongi sõnastatud peaministrile kolm küsimust. Esimene puudutab seda, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole võtnud arvesse turismiliitude ettepanekuid. Ehk küsimus on selle kohta, kas koostöö ministriga – turismi eest vastutab meil minister Siem – on piisav. Teine küsimus on selle kohta, kas mitte ei peaks – ja küsijate arvates kindlasti peab – turismi maksutulu ettevõtlusesse tagasi investeerima ehk turismi otse toetama, mitte näiteks laenu pakkuma. Ja kolmas küsimus puudutab otseselt seda, miks järgmise aasta riigieelarves on turismile ette nähtud kaks kolmandikku vähem raha kui sellel aastal. Aitäh!

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun nüüd arupärimisele vastama peaminister Jüri Ratase.

17:41 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Auväärt arupärijad! Ma kõigepealt nõustun täielikult arupärimise tutvustaja, Riigikogu liikme Katri Raigi öelduga, et turismisektor on ääretult oluline. Kindlasti on turismisektor saanud selles kriisis ühe suurima kui mitte kõige suurema tagasilöögi. Turismisektor on olnud see, kes tegelikult Eesti majandust on väga pikalt headel aegadel, aga ka keerulisematel aegadel üleval hoidnud. Nii et soovin siinkohal öelda kogu turismisektorile, erinevatele sektori osadele, olgu need ettevõtted, kes korraldavad reise riigisiseselt või Eestist välja, olgu need hotellid, olgu see toitlustus, olgu see siseturism – kogu HoReCa sektor –, et see on olnud tõesti väga oluline ja väga mastaapne Eesti majanduse jaoks. Nii et aitäh selle töö ja panuse eest!

Nüüd on loomulikult küsimus, kuidas me sellest kriisist saame tulla läbi nii, et sektor, mis on väga tugevasti pihta saanud, eriti harud, mis eeskätt korraldavad reise Eestist välja ja on vist isegi 100% pihta saanud, ellu jääks. Kuidas ja kui palju me suudame neid toetada? Ja ma püüangi nendele küsimustele selle arupärimise raames vastuse anda. Ma tõesti kinnitan seda ja nõustun teiega, et turismisektor, sh hotellindus, on sattunud väga keerulisse olukorda, kus turismiettevõtete käibed on drastiliselt langenud. Külalisi peatub majutusettevõtetes väga napilt, seda eriti Tallinnas. Kruiisiturism on rahvusvaheliste konverentside korraldamisel praktiliselt peatunud. Sama kinnitavad ka Eesti Turismifirmade Liit, kellega ma 8. oktoobril kohtusin, ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, kelle esindajatega sain kokku eelmisel nädalal, 5. novembril.

Minu ja valitsuse sõnum on, et turismisektor on riigi jaoks oluline. Varasemalt on turismisektor ja seal tegutsevad ettevõtjad ning töötajad saanud abi kevadisest töötukassa palgatoetuse meetmest. See meede oli efektiivne, aga ta oli ka väga kulukas, ning töötukassa reservis, millest meedet rahastati, on kordi vähem vahendeid kui mõned kuud tagasi ehk kevadel enne palgatoetuse rakendamist. Suure tõenäosusega ei suudeta ka erimeetmetega kõiki turismisektori töökohti säilitada, sest pole teada, millal see oluline sektor tegelikult hakkab taastuma, rääkimata sellest, millal ta täiesti taastub.

Ei ole saladus, et kõige suurem murekoht turismisektori sihitud ja efektiivsete toetuste väljatöötamisel ja rakendamisel on tõsiasi, et koroonaviiruse uue laine leviku ja jätkuvate ülemaailmsete reisipiirangute tõttu ei ole teada, millal, millises mahus ja kuidas rahvusvaheline reisimine taastub. Väga suure tõenäosusega kehtivad nii Euroopas kui ka globaalselt erinevad piirangud rahvusvahelisele reisimisele vähemalt järgmise aasta kevadeni, see on aastani 2021.

8. oktoobril kiitis valitsus heaks turismisektorile suunatud 5,8 miljoni euro suuruse kriisiabi sihtgrupid ja tingimused. Suurem osa nendest vahenditest liigub sihtrühmadele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Peame valitsuses jätkuvalt arutelusid, kuidas neid sektoreid aidata, kasutades sihitud, abivajajateni jõudvaid, efektiivseid ja riigi jätkusuutlikkust arvestavaid meetmeid. Valitsus jälgib epidemioloogilist olukorda pidevalt ning teeb sellest lähtuvalt kaalutletud otsused, millisel määral ja kas üldse on praeguses olukorras reisimine võimalik.

Nüüd arupärimise küsimuste juurde. Esimene küsimus on: "Miks ei ole toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatud MKMi poolt kokku kutsutud kriisimeetmete nõuandvale kogule turismiliitude poolt ühiselt esitatud ettepanekutega?" Kas ja millist tagasisidet said turismisektori ettevõtjad selle Siemi töörühma kaudu kogutud ettepanekutele ja milliseid ettepanekuid arvestati? Teie küsimuses viidatud kriisimeetmete töörühm moodustati 2020. aasta augustis majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel. Töörühm koosnes nõuandvast kogust ja eksperdikogust. Nõuandvasse kogusse kaasati erinevaid ettevõtete esindusorganisatsioone, näiteks Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Turismifirmade Liit ning Eesti Spaaliit. Eksperdikogusse kaasati ka proua Maive Rute, härra Indrek Neivelt ja härra Urmas Varblane. Töörühma eesmärk oli saada tagasisidet koroonapuhangu järgselt 2020. aasta märtsis MKM-i poolt välja töötatud ja EAS-i ning KredExi kaudu rakendatud kriisimeetmete kohta, et olla paremini ette valmistatud majanduskriisi süvenemiseks ning valmistuda kriisimeetmete efektiivsemaks rakendamiseks.

Turismiettevõtjate liidu poolt esitati töörühmale ja teistele ministeeriumidele erinevaid ettepanekuid. Olulisematena neist paluti maksuleevendusi ja palgatoetuste maksmist. Töörühma kohtumisel keskenduti ka KredExi kriisimeetmetele, kuna nähti vajadust liikuda sektori jaoks vajalike spetsiifilisemate lahenduste suunas. Siiski tõdeti kriisimeetmete töörühmas, et turismisektori ärimudeleid ja kriisikahjusid arvestades ei ole KredExi meetmed kõige parem lahendus. Rahvusvahelise reisimise peatumise ja erinevate piirangute tõttu on käibe puudumise olukorras ettevõtjatel keeruline võtta laene ja käendusi, sest rahvusvahelise reisimise taastumise aega on väga keeruline prognoosida. Näiteks reisiettevõtjate ärimudelis pangalaenu tegevuse finantseerimiseks ei kasutata, küll on KredExist abi saanud suuremad majutusettevõtted. Töörühm esitas valitsusele ettepaneku pakkuda turismisektorile alternatiivseid laenutooteid ning kaaluda võimalust loobuda erakorralise otselaenu puhul tagatisnõude kohustusest. Viimane ei leidnud valitsuse heakskiitu. Töörühmalt saadud tagasiside osutus vajalikuks sisendiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatava majanduse elavdamise tegevuskava jaoks. Majanduse elavdamise tegevuskava oli väga oluline alus Vabariigi Valitsusele nii 2021. aasta riigieelarve kui ka riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel.

Teine küsimus: "Miks 180 milj. maksutulu ja 10% Eesti eksporditulust sisse toovat majandusharu (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus) ei peeta vajalikuks toetada makstud maksuraha osaliselt ettevõtlusse tagasi investeerides, et mitte kaotada kõrge taastumislävendiga töökohti ja ettevõtteid ning seeläbi tulevast tulu riigi majandusele turu taastumisel?" Valitsus on majandusharu toetanud ka lisaks eespool mainitud palgatoetuse meetmele, kus turismisektori toetamiseks läks ligi 37 miljonit eurot, ja võib öelda, et toetati 20 745 töökoha säilimist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus viis 2020. aasta kevadsuvel ellu tagastamatu abi toetusskeemi. See oli turismisektori ettevõtjate kriisimeede. Meetme kogumaht oli 25 miljonit eurot ning see oli suunatud kriisist enim puudutatud sihtgruppidele. Nendeks olid majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, püsiatraktsioonide ja turismiteenuse pakkujad. Toetust sai 1081 ettevõtjat ja küsitluse põhjal oli tagasiside teenust saanute osas väga positiivne.

Septembris esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsusele ettepaneku toetada turismisektori ettevõtjaid nõudluse stimuleerimise meetmetega majutusasutustes, seda otsetoetuste ja KredExi finantseerimisinstrumentide kaudu. 8. oktoobril otsustasime, et turismisektori toetamiseks nähakse ette otsetoetus 2020. aasta kevadel kriisimeetmest välja jäänud sihtrühmadele 5,8 miljoni euro ulatuses. Toetus on suunatud sihtgruppidele, kes on olnud ja jätkuvalt on piirangutest enim mõjutatud, sh majutusettevõtted, atraktsioonide ja turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ning IATA akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös EAS-iga töötanud välja toetusmeetmete tingimused, mis on hetkel ministeeriumis kooskõlastusringil. Toetuse suuruse määramisel on arvestatud ettevõtte suurust, käibe kaotust ning tegevusvaldkonda ja sellest tulenevalt püsikulude katmise vajadust, et kriisiperioodist taastuda. EAS avab toetuse taotlemise novembris, niipea kui riigiabi luba on saadud. Seega saavad abi kahjude osaliseks hüvitamiseks veel paljud turismisektori ettevõtjad.

Lisaks viis EAS koostöös sihtkohtade ja ettevõtjatega suvel läbi eduka siseturismikampaania. EAS-i kaudu jätkub rahvusvaheliste ürituste, sh konverentside Eestis toimumise toetamine, sihtkohtade võimekuse arendamise toetamine ja Eesti kui reisisihi turundamisega seotud tegevused, niipea kui piirangute leevenemine, globaalne pandeemia leviku kontrolli alla saamine seda võimaldab. Lisaks eeltoodule on MKM koostöös EAS-iga muutnud olemasolevaid välisvahendite abil toetusmeetmete tingimusi, kohandades neid kriisi vajadustele vastavaks. Turismisektori ettevõtjatel oli võimalus lisaks kriisitoetusele taotleda toetust turismiettevõtja ärimudeli uuendamiseks ning uute teenuste ja toodete turule toomiseks madalama, 20% omafinantseeringu määraga. Oleme toetusmeetmeteks suure nõudluse rahuldamiseks suunanud täiendavaid vahendeid 4 miljonit eurot ning EAS avab turismi ärimudelite toetuse uue taotlusvooru järgmise aasta 7. jaanuaril. Tegeleme MKM-i ja EAS-i turismiarenduskeskuse koostöös turismiprogrammi 2021–2024 ettevalmistamisega, kuhu kavandame turismi nn uueks stardiks nii olulisi sektori arenguid toetavaid tegevusi kui ka turisminõudluse taastamist toetavaid tegevusi. Oleme esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu REACT-EU 2021–2023 vahenditest, et viia ka turismisektoris läbi digi- ja rohepööre, toetada uute ärimudelite innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist ning taastada Eesti turismi nõudlus välisturgudel.

Kolmas küsimus: "Kuidas saab olla nii, et 2021.a. riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meetmete all ainus turismiga seotud meede "Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine", millest otseselt sõltub Eesti turismiteenuste eksporditulu ning mida seletuskirja kirjapandud prioriteetide valguses tuleks COVID-19 kriisist väljatulekuks suurendada, saab eelarvest eelmise aastaga võrreldes 63,9% vähem rahastust (40,8 milj. euro asemel 14,8 milj. eurot), ent mõõdikud (ekspordi maht ja välisturistide ööbimiste arv) jätkavad ühtlaselt kasvamist võrreldes eelmiste aastatega." Viidatud riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meede hõlmab käesoleva perioodi riigieelarvelisi ja struktuuritoetusest rahastatud konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamise tegevusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Riigi tegevuspõhise eelarve kavandamiseks koostatud meetmete indikaatorid uuendatakse kord aastas programmide ülevaatamisel. Riigieelarve seletuskirja koostamise ajaks seda ei olnud veel tehtud, kuid arvestades muutunud olukorda, kriisi mõjusid ja sektori majandusnäitajaid, neid mõõdikuid kindlasti korrigeeritakse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb uue perioodi struktuurivahendite planeerimisega, arvestades sealjuures turismiettevõtjate vajadusi. Nagu eelnevalt öeldud, on ministeerium esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu taaskäivitamiskavast, täpsemalt REACT-EU vahenditest perioodil 2021–2023.

Austatud Riigikogu, head arupärijad, ma tänan teid küsimuste eest ja loomulikult olen valmis vastama lisaküsimustele. Aitäh!

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teile on tõepoolest küsimusi. Annely Akkermann, palun!

17:55 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin teie käest sama küsimuse, mille siin saalis infotunnis Raul Siemilt. Nimelt on jääk töötukassa meetmest töötukassas 20 miljonit ja töötukassa nõukogu liikmed on olnud seda meelt, et töötukassa meetmeid kui efektiivseid meetmeid tuleks turismiettevõtetele pikendada. Puudu on ainult valitsuse otsus. Käesoleval nädalal saab kaheksa kuud eriolukorra algusest ja siiamaani turismisektor vaagub hinge. Aga täna te ütlesite ka, et te arutlete ja arutlete. See on väga lihtne otsus. Kas töötukassa võib reservis oleva summaga jätkata turismisektori tööturutoetuse väljaandmist?

17:56 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt eriolukorrast. Me teame seda, et eriolukord kestis ainult väga piiratud aja kogu sellest perioodist kuni tänaseni, eriolukord hetkel enam ei kehti. Tõsi, ma olen, hea küsija, teiega nõus, et kindlasti see tagasilöök turismisektorile ei ole tulenenud ainult eriolukorrast. Kui eriolukord lõppes, jäi olukord jätkuvalt keeruliseks, sest välisreise on tehtud palju vähem. Seda näitavad ka kõik meie statistilised hinnangud ja ka andmed, mis tulevad meie väravatest, olgu see sadam või olgu see lennujaam.

Nüüd teiseks, minu teada töötukassa nõukogu täies koosseisus ei ole saanud palgatoetusega sellepärast nõustuda, et see on olnud üks arutelu objekt. Ma olen kursis sellega, et tööandjad ja ka ametiühingud on põhimõtteliselt nõustunud. Minu teada see summa on täna töötukassas küll natukene suurem, kui te mainisite, aga ega see sisu ei muuda. Turismisektor, mis hõlmab majutust, toitlustust, reisibüroosid ja rahvusvahelist reisiliiklust, sai töötukassa andmetel, nagu ma ütlesin, töötasu hüvitist järgmiselt –  tõsi, need kuud olid märts, aprill, mai ja juuni. Turismisektori kogukulu oli 36 792 740 eurot. Hüvitise saajaid oli üle 20 000, täpsemalt 20 745. Kogusumma, välja arvatud turismisektor, oli 219,7 miljonit. Nüüd, võib-olla teid huvitab ka, kes toonasel perioodil märtsist juunini said toetust vähemalt ühe korra: sõitjate rahvusvaheline vedu maismaal, merel, õhus – 1547 saajat, majutus – 5524 saajat, toitlustus – 12 485 saajat ja reisibüroode ning reisikorraldajate tegevus – 1189 saajat. 

Nüüd vastus teie küsimuse teisele poolele, et miks ei ole hetkel seda otsust tehtud, et kui seal on see vaba ressurss olemas, siis miks valitsus ei ole otsustanud panustada turismisektorisse. Põhjus on väga lihtne. Kõigepealt, seda kokkulepet ei ole valitsuse tasandil veel sõlmitud, on olnud arutelud. Kindlasti on seis ka selline, et väga paljudes teisteski ettevõtlussektorites on hetkel keeruline. Nii et see on olnud ka üks argument, miks seda toetusvooru ei ole uuesti turismisektorile avatud. Lisaks on kaalutud teisi toetusmeetmeid turismisektorile, sh hotellidele ja restoranidele. Need rahalised arutelud kindlasti seisavad veel ees. Ja nagu ma ütlesin, on tehtud vastava ministeeriumi ettepanek elavdada turismisektorit just REACT-EU vahenditest üsna märkimisväärse summa ulatuses. 

Nii et need on täna need põhjused. Kas teoreetiliselt või põhimõtteliselt seda raha saaks töötukassast turismisektorile eraldada? Vastus on, et jah, saab küll. Küll aga on täna selle pandeemia tõttu, selle kriisi tõttu hädas ka väga palju teisi sektoreid. Ja me peame arvestama ka sellega, et ei ole teada, millal see pandeemia lõpeb. Sellepärast on teatud reservide hoidmine veel keerulisemateks aegadeks samuti üks argument, mida tuleb arvestada.

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

18:00 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Räägime inimestest! Turismisektoris ja tegelikult turismisektoriga seonduvalt väga paljudes sektorites või teenindusvaldkondades kaotasid väga paljud inimesed töö. Nad kaotasid töö selle aasta alguse poole. Paljud neist ei olnud pikka aega töötanud, seal oli väga palju noori inimesi. Teatavasti meie töötuskindlustushüvitise süsteem on selline, et kui sa oled alla viie aasta tööd teinud ja seda kindlustusmakset maksnud, siis poole aasta pärast saavad need hüvitised otsa. Nüüd on see periood käes, järjest ja järjest tuleb juurde neid inimesi, kellel hakkab hüvitise maksmise periood lõppema ja nende ainuke sissetuleku võimalus tegelikult on töötutoetus. Me kõik saame ju aru, et uusi töökohti praegu eriti juurde ei teki. Öelge mulle, palun, mis on valitsuse plaan, et need inimesed ei jääks selle 290-eurose töötutoetuse peale.

18:01 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, me oleme ju väga erinevaid töötutoetusi suurendanud. Neid otsuseid on tehtud, et kui inimesed jäävad töötuks, siis tõesti aidata neid inimesi just rahalises mõttes. Nüüd, kui te küsite, et mis on need sammud, siis selles väga rängas majanduskriisis ja tervishoiukriisis me saame neid samme teha nii, et kutsuda inimesi üles enesedistsipliinile, teha teatud valitsuse piiranguid, mis tõesti alati on negatiivse mõjuga majandussektorile, aga seda on vaja, et üleüldist majandust, majanduse struktuuri hoida töös võimalikult laialdaselt ehk hoida COVID-19 nii palju kontrolli all, kui vähegi võimalik.

Ma arvan, et Eesti elanikud on siin teinud suurepärast tööd, samuti Eesti meditsiinisektor, haiglad, et meie meditsiinisüsteem ei ole täna ülekoormatud. Aga me näeme juba esimesi tõsiseid ohumärke. On teatud haiglad, kes on selles tervishoiu hädaolukorras viidud kõrgemale astmele, viidud isegi kaks astet kõrgemale, kus on hakatud ka plaanilist ravi kokku tõmbama. Nii et see on kindlasti üks suur mängumaa, mis on kõik seotud viiruse kontrolli all hoidmisega.

Teiselt poolt on olnud kindlasti meie prioriteet hoida Eestit võimalikult avatuna. Seda me tegelikult oleme suutnud. Vaadates väga paljusid meie lähiriike, meie liitlasi Euroopa Liidus, me näeme seda, et sulgemine on palju massiivsem, palju-palju jõulisem. Me näeme seda, et isegi lähiriikides ei ole toitlustuskohad enam üldse avatud, või kui on avatud, siis kullerteenusena, olgu see näiteks läbi Bolti või läbi Wolti, või kohapeal kaasamüük. Täna me saame veel seda öelda, et Eestis see toimib, et me saame minna söögikohta ja võtta pruukosti ja nautida oma seltskonda. Aga loomulikult tehes seda väga vaoshoitult, kasutades erinevaid usaldusmeetmeid, nagu mask – teilgi on täna mask ees – või kätehügieen ja distantsi hoidmine.

Mis me veel oleme teinud ja mis tegelikult päris hästi minu meelest mõjus – aga tõsi, sellel oli ka automaatselt negatiivne mõju teatud turismisektorile –, oli üleskutse "Puhka Eestis! Puhka see suvi Eestis!". Ka viimati, kui oli sügisene koolivaheaeg, oli üleskutse, et puhka Eestis. Mul ei ole hetkel neid andmeid käepärast, aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et tegelikult koolivaheajal võrreldes eelnenud nädalaga väga palju välislende [rohkem ei olnud] või lennujaamast minek ei kasvanud. Pigem võib-olla oli isegi väike kahanemine. See näitab, et Eesti inimesed tegelikult väga palju veetsid puhkust Eestis, tegid seda siin kodumaal ja see aitas kindlasti turismisektorit väga tugevasti Tallinnast väljaspool. Selle miinuspool on aga seotud nende ettevõtjatega, kes täna korraldavad meil turismialast tegevust suunaga Eestis väljapoole: loomulikult nendele oli see väga suur löök.

Teiselt poolt, olgem ausad, ikkagi pealinn Tallinn, Tallinna vanalinn, söögikohad, meelelahutuskohad, ka majutusasutused on saanud väga tugevasti pihta. Alles hiljuti ma suhtlesin kahe Tallinna suurema hotelli juhiga. See pilt, mis hetkel vastu vaatab, näitab, et täitumus on 10% või alla selle. Samas hoitakse kööki lahti, et hommikutoitu või lõunasööki pakkuda. Mõnedes hotellides on võimalus õhtuti sööma minna ainult ettetellimisel.

Selge on see, et viirusel on olnud suur negatiivne mõju meie turismisektorile. Nii palju, kui me suudame turismisektorit ja üldse Eesti elu lahti hoida, nii palju me suudame ka töökohti hoida, ka noorte töökohti, mille kohta te küsisite. Ja loomulikult eesmärk on ikkagi see, et kõikide nende piirangutega, mis me teeme või mida me plaanime teha, hoida turismisektor võimalikult avatuna turistidele, mis on tänasel hetkel seotud eeskätt siseturismiga. Nüüd edasi on väga suur küsimus ka selles, kuidas meie naabrid kogu seda turismi näevad. Ja olgem ausad, täna on meil Euroopas ka selliseid riike, et kui ma tahan näiteks turistina sinna minna ja olen isegi nõus olema seal eneseisolatsioonis või tegema vastavad testid, siis tegelikult ei lasta Eesti inimest turistina riiki sisse, sest nakatumiskordaja on ka Eestis kõrgeks läinud. Aitäh teile! 

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

18:07 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Olukord on hästi tõsine ja enda tuleviku kohta ootavad kindlust praegu kümned tuhanded inimesed, kes on selle sektoriga seotud. Ma arvan, et need "Puhka Eestis!" üleskutsed on kindlasti head ja vajalikud, aga nendest on praeguses faasis lihtsalt liiga vähe. Nagu te ka ise ütlesite, on kõige valusamalt pihta saanud Tallinn. Väga mitmes muus Eesti regioonis ei ole hetkel olukord võib-olla isegi nii kriitiline. Te mainisite ka 5,8 miljonit, mis puudutab seda aastat ja lisaeelarvet. Aga mulle jäi ikkagi segaseks see plaan, mis edasist puudutab, sest see 5,8 miljonit on ajaliselt piiratud. Milline on see tegevuskava, kuidas turismisektorit sellest kriisist üle aidata? Kui ettevõtted ellu ei jää, siis ei ole mõne aja pärast enam võimalik kellelegi tuge pakkuda. Kas te saate palun täpsustada ka rahaliselt, numbritega, kui me räägime järgmisest, 2021. aastast?

18:08 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma olen selles mõttes päri, et kui ettevõte ei jää ellu, kui ettevõtte tegevus läheb täiesti maha, siis kaob ka teadmine selles sektoris, kaovad ka ettevalmistatud teenistujad või töötajad selles sektoris, kaob kogu kompetents. Ja loomulikult on suur probleem hakata seda kõike ühel hetkel uuesti ehitama, kui piirid lahti lähevad ja kui tegelikult turism taas avaneb. Mida me plaanime teha? Üks on see, et tõesti, selle 5,8 miljoni osas käib hetkel dokumentatsiooni kooskõlastamine. Teiselt poolt on seesama REACT-EU, seal on planeeritud perioodi 2021–2023 turismi elavdamise programmi rahastamine, taotlus on hetkel sees 55 miljoni euro peale. Kolmandaks, ma arvan, me peame tagasi tulema selliste ühekordsete toetuste, ühekordsete leevenduste pakkumise juurde eri sektoritele, sh turismisektorile. Seda arutelu tuleb uuesti pidada. Ja nagu te ütlesite, et "Puhka Eestis!" oli hea. Ma arvan, me peame selliste tegevustega jätkama ka tulevikus, kui välisriiki minna ei saa või see on pandeemia tõttu väga keeruline. Ja loomulikult tegeleme üldiselt COVID-19 haigusega. Valitsus tegeleb sellega põhimõtteliselt iga päev. Valitsus koguneb kaks korda nädalas sellel teemal koostöös teadusnõukoja ja spetsialistidega, et teha kõik selleks, et olukorda kontrolli all hoida.

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

18:09 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma jätkan samal lainel. Küsimus on ettevaatav. 5,8 miljonit, mis praegu on eelarvestatud, on umbes seitse korda vähem, kui sektor ise on hinnanud, et nende toetusevajadus võiks olla. Mainisite ka REACT-EU-d. Minu küsimus on see: kas saate veel natukene täpsemaks minna, millised on 2021. aastal rahalised võimalused? Ja kui need rahalised võimalused jäävad 5,8 miljoni peale, siis milline on teie hinnangul tagajärg turismisektorile?

18:10 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti sellega kuidagi nõustuda ei saa, et seda raha on ainult 5,8 miljonit. Kõigepealt kõik, mis on tänaseni tehtud. Me oleme päris palju aidanud turismisektorit, on antud suuri laene, käibelaene turismiettevõtjatele, et nad suudaksid üldse elus püsida. Tõsi, ma ütlen ka siin Riigikogu ees, et selle pärast on valitsus saanud palju kriitikat, ka mind on selle eest kritiseeritud. Võtame näiteks sellesama suure laevandusettevõtte Tallink, mis on tegelikult otseselt turismiga seotud. Valitsus tegi otsuse käibelaenu andmise kohta ja sellele on olnud ka palju vastuväiteid: öeldakse, et see ei ole õige suund, ei tohi toetada ettevõtteid konkreetselt nii suurte summadega. Ma isiklikult arvan jätkuvalt, et tegelikult see oli õige samm, ja see, missuguseks oleks võib-olla Tallinki olukord kujunenud lähikuudel, see kindlasti oleks olnud nende jaoks keerulisem, tublisti keerulisem. Nii et ma arvan, et me ei saa öelda, et ärme vaatame kõike seda, mis on tehtud. Samuti oleme laevandussektoris teinud teisi soodustusi, teisi põhimõttelisi abistamisi, et aidata ka laevandussektorit.

Nüüd, järgmised aastad. Nagu ma ütlesin, me oleme esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu REACT-EU vahenditest nende kolme aasta peale – 2021, 2022, 2023 – 55 miljoni ulatuses. Oleks vaja viia ka turismisektoris läbi digi- ja rohepööre, mis on olnud üks väga olulisi taaskäivitamiskava nurgakive. Samuti tahame toetada uute ärimudelite, innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist ja aidata taastada Eesti turismi nõudlust välisturgudel.

Nüüd edasi, nagu ma ütlesin, valitsuses tuleb järgnevatel kuudel selliseid üksiktoetusi, üksikrahasummade arutelusid lauale ja see peabki nii olema. Ma üldse ei saa välistada seda, mida küsis ka Annely Akkermann, et me ühel hetkel pöördume tagasi ka töötukassa meetme juurde. Minu meelest on see samuti oluline, see oli efektiivne meede kevadel. Aga nagu ma ütlesin, pandeemia perioodi on meil väga raske planeerida. Teha kõik reservid võib-olla ühe aastaga piltlikult öeldes tühjaks – ma arvan, et see ei ole väga vastutustundlik käitumine. Me ei tea, mis järgmine aasta toob, millal tuleb vaktsiin, mis väga palju tegelikult turismisektorit mõjutab, taas reisimise võimalust mõjutab.

Mida Eesti veel on teinud? Oleme püüdnud hoida ikkagi lennukoridorid võimalikult avatuna, hoida seda tasakaalu vaatamata viiruse levikule. Täna võib põhimõtteliselt öelda, et kõikidest Euroopa riikidest on lennud lubatud. Tõsi, nende riikide nakatumisnäitaja tohib olla kahekordsest Euroopa keskmisest allpool. Nii et ma arvan, et need on need konkreetsed summad: ühelt poolt 55 miljonit, teiselt poolt 5,8 miljonit ja kolmandalt poolt loomulikult teised sellised tegevused, mis on iga päev laual.

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Katri Raik, palun!

18:14 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea peaminister! On hea meel kuulda, et te mõistate turismisektori kriisi sügavust. Me kutsusime täna siia Riigikogu ette teid, mitte minister Siemi, sest kahjuks ei ole turismisektor oma ministriga väga head koostööd leidnud, nagu nad ise kinnitavad. Turismisektor mõistab, et nad peavad ennast ka ise koomale tõmbama. Nad on valmis kaotama pooled töökohtadest. Samas on selge, et vaja on endiselt inimesi, et neid REACT-EU vahendeid kasutada. Kas te saaksite öelda, kas te isiklikult toetate seda, et töötukassa vahendid läheksid turismisektorisse esimesel võimalusel, ja milline teie meelest on see ajaline esimene võimalus?

18:15 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma veel kord ütlen, et me peame arvestama, et töötukassas on kolm osapoolt: valitsus, tööandjad ja ametiühingud. Kõigepealt on vaja kokkulepe sõlmida. Nagu ma ütlesin, me oleme valitsuses seda arutanud, kuid seda kokkulepet hetkel ei ole. Ma isiklikult pean loomulikult õigeks teha nii palju, kui meist sõltub, et turismisektorit toetada. Aga me peame arvestama ka sellega, et kõiki reserve [ei saa ära kasutada], teadmata, millal see pandeemia lõpeb. On ju ka teisi sektoreid, kes vajavad toetust – ma ei ütle, et samaväärselt, aga praktiliselt samamoodi. Nii et neid arutelusid tuleb jätkata.

Turismisektori erinevate katusorganisatsioonidega, nagu ma ütlesin, ma olen kohtunud. Neil on erinevaid ettepanekuid, aga tõesti, paljud ütlevad täna seda, et tuleb teha see minimaalne, et ettevõtted ikkagi töös hoida – loomulikult mitte enam sellise töötajate arvuga, nagu see oli varasemalt. Kahjuks niisugune see seis praegu on. Aga hoida töös ja selle kaudu hoida teadmised seal ettevõttes – see on küll oluline.

Me püüame neid samme taas arutada turismiettevõtetega, aga ma arvan, et me peame tõele näkku vaatama – kas me seda tahame või ei taha: Tallinna Eesti mõttes suured ja võimsad hotellid täna hästi ei ela, elavad väga nigelalt, väga halvasti. Tegelikult kliente ei ole ja küsimus on selles, mis siis nendest hotellidest saab.

Tõsi, tuleb tunnistada, et enamikul sellistel hotellipidajatel Tallinnas – seda ütleb ka sektor ise – on usk taastumisse väga tugev. See on selles raskes olukorras muidugi väga positiivne sõnum. Me näeme seda, et ka mõned hotellid on läinud väga suurte investeeringute peale. Nad renoveerivad ennast, kasutavad seda pandeemiat ja just seda ajaakent ära. See näitab, et tegelikult lootus sellele, et sektor taastub, lootus sellele, et turistid tulevad tagasi, samuti taastub. Me teeme kõik, Eesti teeb mereriigina kõik selleks, et kui sektor ja piirid hakkavad uuesti avanema, siis saada kõiki turiste siia. M a ei pea silmas mitte ainult lennuliiklust, mida ma juba nimetasin, vaid ka kruiisituriste, kes põhimõtteliselt on täielikult ära kadunud selle suve jooksul. Need on need sammud, mida me plaanime teha. Aitäh teile!

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

18:17 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Turismisektor on tootnud headel aegadel väga suure osa meie SKP-st. Nagu me oleme siin rääkinud, on see väga erakordne kriis, mis on eriti valusalt tabanud pealinna südant. Sellel aastal tõesti ei saabunud ju Tallinna sadamasse mitte ühtegi kruiisilaeva. Ja nagu siin juttu on olnud, panevad suured Tallinna hotellid juba järjest uksi kinni, vanalinnas sulevad uksed ärid ja kohvikud, nii et vanalinn on muutumas selliseks kummituslinnaks. On selge, et valitsus ei ole teinud piisavalt, et seda pealinna sektorit päästa ja hoida. Samas, neid ettevõtteid, neid inimesi, kes on sellega seotud, on meil vaja siis, kui piirid taas avanevad. Ikkagi, austatud peaminister, mida saaks valitsus teha, kui me räägime konkreetselt Tallinnast, et seda sektorit veel alles hoida, nii palju kui võimalik? Meil läheb neid inimesi, neid ettevõtteid vaja, kui piirid avanevad, ning see kõik aitab siis kaasa majanduse taastumisele.

18:18 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole kindlasti nõus selle väljendiga, mida te kasutasite tänase Tallinna vanalinna kohta. Küll saan ma aru, mida te sellega mõtlete, et on kartus või oht, et me ei näe vanalinna tänavatel enam turiste, et vanalinn on jäänud tühjemaks. See on ju tegelikult fakt. Seda me täna näeme, et söögikohad, erinevad meelelahutuskohad [sulevad uksi]. Täna see kahjuks nii on. Ma arvan, et tunnustussõnu tuleb öelda Tallinna Linnavolikogule ja linnavalitsusele, kes on tõsiselt pingutanud, et aidata linna ettevõtteid nii palju, kui neil on võimalik, nii palju, kui neil on jõudu.

Nüüd te küsite, mida valitsus teeb, ja ütlete, et valitsus ei ole sellega hakkama saanud. Selle kriitika kohta ma ütlen nii palju, nagu ma vastamist alustasin, et oluline on see, et me suudame hoida selle haiguse, COVID-19, nii palju kui vähegi võimalik, kontrolli all. Me oleme praegu hoidnud Eesti põhimõtteliselt avatuna. Sulgemise näiteid on ikka väga vähe: eneseisolatsiooni periood, peale 24.00 ei tohi alkoholi müüa, näiteks maski kandmise kohustus hooldekodudes, mõned veel. Olgem ausad, ega väga palju seda ei ole, mida valitsus on reguleerinud. Me peame mõistma seda, kui te ütlete, et restoranid, söögikohad, meelelahutuskohad on meie lähiümbruses kinni, et täna on Euroopa suurtes riikides linnasid, kus peale kella üheksat ei tohi tänaval enam liikuda ei autoga ega jalgsi. Saab ainult toitlustuskohtadest kullerteenusena süüa tellida või läbi luugi või kaasamüügina. Olukord on ikkagi paljudes riikides kahjuks väga palju keerulisem.

See ei ole kuidagi selline üleolev või ülbe suhtumine, et küll meil siin Eestis on hästi. Ei, ma arvan, et me peame olema väga vaoshoitud ja väga tagasihoidlikud, aga me loomulikult peame pingutama kogu aeg, et me suudaksime jätkuvalt [majandust avatuna hoida]. Ma arvan, et iga nädal, mis me suudame hoida meie majandust töös, meie majandust avatuna, seda vähem on meil tööpuudust, seda rohkem ikkagi majandus tuksub. Tuksub ka seesama turismisektor, tõsi küll, riigisiseselt. Nii et selle osas me peame edasi minema. Tõsi, see võib tähendada teatud lokaalseid või muid konkreetseid piiranguid.

Seesama maski näide. Ma hetkel olen siin ilma maskita sellepärast, et kui sa teed tööd ja osa inimesi vaatab sind interneti või ülekande vahendusel, siis just vaegkuuljad paluvad, et võtke mask eest ära, et nad saaksid paremini mõista. See on minu põhjus praegu, miks ma olen siin ilma maskita. Aga ma arvan, et siseruumides maski kandmine peaks saama palju tugevamalt inimeste harjumuseks, olgu need kaubanduskeskused, olgu need kultuuriasutused. Jah, ma olen nõus, et seal peavad olema teatud erisused, näiteks lapsed ja kui on meditsiinilised näidustused – siis loomulikult saab öelda, et maski ei ole vaja kanda. Aga see tundub mulle küll õige tee.

Teine asi on see, et me peame tõsiselt mõtisklema selle üle, kas nüüd see 2 + 2 taastada täielikult, nagu oli kevadel. Aga mingi selline reegel, mis hoiaks rohkem distantsi, mis hoiaks distantsi ka söögikohtades, meelelahutuskohtades, ma arvan, et see on mõistlik ja aitab pikendada seda aega, mil me ei pea seda sulgemist tegema. Nii et eks neid mõningaid piiranguid tuleb kaaluda, aga seda tuleb teha tõesti väga tasakaalukalt, et see haavaks majandust nii vähe, kui võimalik.

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

18:23 Ivari Padar

Härra peaminister! Sektor on iseenesest teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile päris palju ettepanekuid ja need on olnud mõistlikud ettepanekud, need on üle sektori kokku kogutud, välja on filtreeritud, mis on oluline. Sealt tuleb välja kaks olulist teemat. Üks on see palgatoetuse teema. Muide, rootslased täna otsustasid, et nad pikendavad palgatoetust kuus kuud. Ja teine teema on selline üleüldine konkurents naaberriikidega. Eesti firmad, kes kas või Leedus tegutsevad, ütlevad niimoodi, et analoogilised n-ö KredExi meetmed Leedus on märksa kättesaadavamad, kui nad Eestis on. Aga see on ju üldist konkurentsikeskkonda kahjustav, kui meie naabrite juures on teisiti. Ütelge mulle sellist asja: kas nende ettepanekute peale konkreetselt minister Siem, kes, tuleb välja, turismi eest vastutab, on tulnud valitsusse omapoolsete ettepanekutega, mida teha, või mitte?

18:24 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Te räägite minister Siemist, Raul Siemist. Mis ma tahan öelda? Mina olen kohtunud nende sektorite esindajatega – turismisektor, restoranid, hotellid. Seal on väga konkreetseid ettepanekuid tehtud. Tema on olnud mõningate kohtumiste juures, kuhu ma olen teda palunud ja kuhu ta on saanud sel hetkel tulla. Nii et me oleme ka koos neid arutanud. Nüüd te räägite konkreetselt sellistest tööjõumurede leevenduse meetmetest. Nagu ma ütlesin, kevadel meil see meede oli, aga hetkel seda kokkulepet ei ole. Teatud reservid töötukassal on, aga turismisektor on öelnud, et nad on nõus ka sellise sektori toetusmeetmega, kus nad saavad ise otsustada. Püütakse hoida teatud osa töötajaid ikkagi oma palgalehel, et ei kaotataks ära teadmisi ja oskusi selles sektoris. Me oleme nii palju hetkel teinud, kui palju me oleme suutnud ja kui palju on hetkel kokku lepitud. Kindlasti on Siem tulnud oma ettepanekutega, näiteks sellesama 5,8 miljoni jaotuse osas.

Nüüd, te tõite Leedu näite. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et Leedus on vist toitlustuskohad suletud. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma nii ütlen. Ma vabandan, kui ma jagan valet infot, aga see olukord on ikkagi väga teistsugune. Eestis on kõik avatud. Kui me suudame seda viirust kontrollida, võimalikult palju teste teha, kui võimalikult paljud lähikontaktsed ja need, kes on COVID-19 saanud, püsivad eneseisolatsioonis – täna on see väga suur töö, aga see aitab viirust nii palju kui võimalik kontrolli all hoida. Seda aitavad kindlasti teha Terviseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Aga tõsi on ka see, et me näeme täna põhimõtteliselt viiruse levikut mõju kõikjal: sotsiaalvaldkonnas, haridusvaldkonnas, spordivaldkonnas, matustel, pidudel. Kahjuks see nii on, et põhimõtteliselt levib viirus igal pool ja enesedistsipliin, needsamad usaldusmeetmed, maskid, desinfitseerimine on hästi olulised. Vaatame üle ka palgatoetused. Tänu Riigikogule on valitsusele eraldatud ka võimalused näiteks reservist teha teatud toetusi sektorile. Seda me oleme teinud väga palju, tõsi küll, eeskätt sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Ja töötukassa meetme juurde tuleb ühel või teisel moel ühel hetkel tagasi tulla, ma arvan küll.

18:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

18:27 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Analüütikud on väga palju rääkinud sellest, kuidas selle aasta tervisekriis mõjutab erinevaid valdkondi. Loomulikult mõjutab see turismi, arhitektuuri, öeldakse, et kaugtöö on tulnud, et jääda, jne. Ma palun teid teha üks selline vaba tulevikuvisioon, et kui kaua või kuidas turism vastu peab. Ma tean, et homme on valitsus koos, vist otsustab jälle erinevate asjade üle, et kui palju piirata jne, jne. Aga kuna meil on siin turismiküsimus, siis kui kaua selles muutunud olukorras turism sellisena vastu peab? Isegi kui on võimalik maksta palgatoetusi.

18:28 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et eks see ole natukene erinev. Kui rääkida ettevõtetest, kes on oma tegevuse üles ehitanud peamiselt pakkudes turismiteenuseid Eestist välja, siis võib öelda, et sellel sektoril on täna väga-väga keeruline olukord. Ma arvan, et on palju ettevõtteid, kes enam ei tegutse, on palju inimesi, kes just nendes ettevõtetes enam ei tööta. Põhjus on see, et tegelikult reise Eestist välja ei tehta, reisipakettide müük on põhimõtteliselt ju peatunud.

Nüüd, kus on samuti keeruline olukord, nagu ma ütlesin, on tõesti pealinn, vanalinn. Natukene kergem, ma arvan, on kõik, mis on seotud siseturismiga. Võib-olla võib öelda isegi, et mõnes kohas on see tulemus, ma ei saa öelda, et väga hea, aga hea või rahuldav. Mõnes kohas! Selge on see, et konverentside korraldamise puhul me näeme, et väliskonverentse põhimõtteliselt enam ei toimu. Kui on, on väga väikesed grupid. See, et me teeme konverentse kuskil internetikeskkonnas, loomulikult on tore, seda tuleb tunnustada, aga see kuidagi ei asenda väliskonverentse. See on päevselge.

Me oleme teinud mõningaid eriotsuseid turismi osas, mõningaid selliseid eriotsuseid, mis võib-olla natukene mõningaid üritusi on aidanud. Mulle meenub siin Riigikogu kõnetoolis näiteks Pimedate Ööde filmifestival, kus tegelikult tehti väike erisus, siis WRC maailmameistrivõistluste Rally Estonia. Me oleme teinud teatud erisuse näiteks kokanduses, aga me ei saa öelda, et me kutsusime Bocuse d'Orile turiste, seal käisid pigem välisvõistkonnad ehk kokandusvõistkonnad. Nii et mingeid erisusi me oleme teinud, aga ma arvan, et selline rahvusvaheline mõõde konverentside ja muude ürituste mõttes on hetkel praktiliselt kadunud.

Kui kaua sektor vastu peab? See on võib-olla küsimus, et millal tuleb vaktsiin. Aga seda ei oska täna mitte keegi kahjuks öelda. Mina ka ei oska öelda, minul ei ole täna siin Riigikogu kõnetoolis infot, et teile öelda, et vaktsiin on siis või siis kohal. Ma arvan, et turismisektorile on vaktsiini tulemine muidugi ääretult-ääretult oluline.

Nüüd edasi, mida me oleme püüdnud just maaturismi ettevõtjatele anda, on erinevad käendused ja laenud Maaelu Sihtasutuse kaudu, aga selge on see, et kõik sellele ei kvalifitseeru ja see neid ei aita. Ma loodan, et kevadel läheb kergemaks. Aga kevad on mitme kuu pärast, pool aastat läheb aega. Ja loomulikult me võime näha, et kahjuks selles sektoris – ma arvan, et see on tõene – paljud jäävad tööta. Paljud ettevõtted selles keerulises olukorras ei suuda püsima jääda. Me püüame aidata seda sektorit, nii palju kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik, et see sektor saaks taastuda.

18:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

18:31 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna oli maaelukomisjonis arutelu all välismaalaste seadus. Arutasime ka erinevate sektorite jaoks kehtestatud lühiajalise töötamise palganõudeid. Üks asi, mis sealt läbi kumas, oli see, et toitlustus ja majutus tundub arvude järgi otsustades olevat mitte väga kõrgesti tasustatud töökohtadega sektor. Kas see võiks olla põhjus, miks valitsus nii leigelt suhtub nendesse toetustesse, et säilitada majutusasutustes kriitiline mass kvalifitseeritud tööjõudu? Sektor ise on öelnud, et ta vajaks seda, et elada ära hetkeni, kui turud mõnes mõttes uuesti avanevad. Kas see võib olla sellest tingitud?

18:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et loogika on hoopis teine. Loogika on see, et kui me võtame tööjõu, mis tuleb Eestisse väljastpoolt, siis me ütleme seda, et teatud sektorites tuleb hooajalisele töötajale tõesti maksta sektori keskmist palka – ütleme, kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõule. Ja võib-olla koefitsiendiga 0,8 tuleb maksta selle sektori keskmist palka nendele inimestele, kes töötavad samas sektoris, aga natukene madalama kvalifikatsiooniga ametikohal. Mida see tähendab? Ma arvan, et vastupidi, see näitab täna ühelt poolt seda, et kui tuleb välistööjõud sisse, siis meil on teadmine olemas, mis on sektoripõhine keskmine palk. Aga on tööandja otsustada, kuidas ta jaotab oma töökollektiivi, kui palju on kohapealseid töötajaid ja kui palju väljastpoolt tulnud tööjõudu. Selge on see, et teatud muutusi sellises kriisisituatsioonis tegelikult vaja oli. Aga tõesti, see on ainult üks kategooria – hooajatöötajaid. Meil on, ütleme, kolmandatest riikidest välistööjõudu enamikus hoopis teistel aladel või teiste kvalifikatsioonidega kui hooajatöötajad.

18:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:34 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Ma arvan, et on väga õige, et me vaatame, mida teevad meie naabrid Lätis, Leedus, Soomes. Ja minu küsimus ongi see, kas te enne, kui neid otsuseid langetate, ka vaatate, milliseid häid meetmeid rakendatakse mujal. Väidetavalt Soomes saab väikeettevõtja oma töötajad saata 200 päevaks järjest riigi poolt hüvitatud sundpuhkusele ja vajadusel veel 200 päevaks, enne seda, kui tal tekib endal kohustus koondamishüvitisi maksta. Aga Eestis on kriisis kannatanud ettevõtjad kahe halva valiku vahel: kas maksta lepingujärgset täispalka või siis näiteks kümneaastase staažiga töötajatele 3 + 1 kuu eest koondamistasu. Ja teie välja toodud mõte kasutada ärimudelite meedet ja EU vahendeid – mulle tundub, et neid pole nagu eriti kellegagi ellu rakendada, sest kui ettevõtjad ei ela kriisi üle ja töötajad on koondatud, siis pole neid kellelegi rakendada.

18:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti me vaatame teisi häid praktikaid, häid kogemusi. Mis ma oskan öelda? Te võrdlete meid nüüd maailma ühe kõige rikkama, ühe kõige jõukama riigi, Soome riigiga. Ja ma arvan, et see on hea võrdlus. Ma arvan, et kindlasti peaks Eesti eesmärk olema ühel hetkel oma elatustase või jõukus nii kõrgele viia, kui see on Soomes. Jah, ma tean seda meedet Soomes. Eestis ei ole seda meedet, te teate seda sama hästi kui mina. Lihtsalt see meede on ühelt poolt nii kallis meie riigile, et kas me peaksime sellisele meetmele vastu, nagu te ütlete, 200 või isegi 400 päeva. See on siis põhimõtteliselt üle aasta ja ühe kuu.

Jah, me kindlasti kaalume ja me kindlasti vaatame meetmeid, mida teevad ka Läti ja Leedu. Nagu ma ütlesin, mingites kohtades me oleme valinud natuke teistsuguse tee. Teistsuguse tee just tänu sellele, et me oleme suutnud viirust mingil määral kontrollida. Aga see ei tähenda seda, et viiruse kontrollimine õnnestub ka homme-ülehomme. See võib käest ära minna. Ja ma olen öelnud, et me oleme igal juhul praeguse tendentsiga sellisesse kriisifaasi väga kiiresti sisenemas. Seda, et olukord on ääretult kriitiline haiguse leviku, haigusenäitajate poolest, näitavad viimased kaks-kolm nädalat. Nii et see teeb tõesti väga murelikuks.

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

18:37 Vilja Toomast

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Urve Tiidus juba püüdis küsida seoses selle homse kavandatava valitsuse aruteluga, aga ma nagu ei kuulnud, et te oleks midagi vastanud. Kas te võite meile täna öelda, kas te planeerite homme ka piiranguid, mis võiksid veel kord otseselt mõjutada turismisektorit?

18:37 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui oli konkreetselt see küsimus, siis ma vabandan, et läksin sellest üle. Ma sain aru, et see oli rohkem selline visiooniküsimus, et kui kaua turismisektor üldse vastu peab. Aga vastus teile: ma arvan, et need teatud piirangud, mida tuleks arutada, on järgmised. Üks on seesama maski kandmise aspekt – no see otseselt ei piira, aga külastajad minu meelest peaksid rohkem hakkama maski kasutama. Teine aspekt on see, et kui me räägime söögikohtadest, siis seal tuleks hajutamisnõuet natuke konkretiseerida ja minna üle võib-olla sellele, et on teatud meetrid laudkondade vahel. Aga ma ei taha siin öelda, et see tähendab 2 + 2 reegli taastamist. Sest kui me selle taastame, siis see tähendab põhimõtteliselt seda, et kaob ära huvitegevus, kaob ära sporditegevus, kaob ära ka võimalus oma sõpruskonnaga kohvikusse või mujale sööma minna. Ma arvan, et püüaks seda praegu teha natukene paindlikumalt. Seda me kindlasti arutame. Ja mida tuleb veel arutada: ma arvan, et ühel hetkel tuleb ikkagi arutada alkoholimüügi piirangut peale kella 24. Me näeme, et ikkagi toimub väga palju sellist riigi, politsei, Terviseameti lollitamist, kui öeldakse, et ostetakse mingisugune vautšer või, ma ei tea, saadakse garderoobis mingi number ja siis sa saad käia ka peale kella 24 sellega ostmas. See ei ole olnud kunagi asja mõte. Ma arvan, et need on mõningased arutelukohad, mida valitsus homme arutab.

18:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

18:39 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te olete oma varasemates vastustes mitu korda öelnud, et mitte ainult turismisektoris ei ole väga tõsine kriis, vaid neid sektoreid on veel. Kas te saaksite öelda, kus on võrreldav kriis? Me ju teame, et turismisektoris on osas valdkondades käibed praktiliselt nulli kukkunud. Mis on veel need valdkonnad, kus on võrreldav kriis, millega valitsus tegeleb ja kuhu ta peab vahendeid leidma lisaks turismile? Ja teine pool küsimusest on see: arvestades, et reisikorraldajate käibed on täiesti ära kukkunud – ja ilmselt selle vastu keegi ei vaidle, et me tahaksime, et need firmad tulevikus ka Eestis olemas oleksid ja me ei ostaks neid teenuseid ainult väljast sisse –, mida te neile soovitaksite, kuidas need rasked ajad üle elada?

18:40 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eks turismisektorit võib ühelt poolt ka ju väga laiaks tõmmata, aga kindlasti meelelahutus, kogu kultuurisektor, erinevad kultuurivormid on saanud selle kriisiga ikka väga suure löögi. Punkt üks. Kui te küsite võrreldavaid numbreid, siis ei, võrreldavaid numbreid ma ei hakka teile protsentides ütlema.

Kindlasti väga suur mure on täna ehitussektoril. Olen kohtunud ehitussektori katusorganisatsiooniga. Nad ütlevad, et tegelikult on erasektori tellimused järgmisteks aastateks ära kadunud. See on väga suur langus ehitussektoris, kus nad soovivad neid kontratsüklilisi investeeringuid. Ja on ka palve Riigikogule, et kui te arutate järgmise aasta eelarvet – me oleme sinna ette näinud teatud kontratsüklilisi investeeringuid –, siis mõelge väga tõsiselt ja kaaluge seda.

Neid sektoreid on loomulikult veel. Me oleme teinud eraldi toetusi väike- ja keskmistele ettevõtetele, keda on toetatud EAS-i kaudu. Ja ka sellised, ütleme, kõrgtehnoloogilised ettevõtted, kellele me oleme andnud toetust, kui on tellimusi ära kukkunud. No mulle meenub praegu taas see nn eriotsus, mille pärast on palju pahandatud, ma tõin selle Tallinki enne välja. Või näiteks Magnetic MRO, tänu riigi toele sai ettevõte kindlasti kindlust juurde ja minu teada on nad saanud ka väga palju remonditöid, lennukite hoolduse ja remondi töid. Kas see on otsene seos? Ma ei oska seda öelda, aga kindlasti see on aidanud ettevõttel edasi kesta.

Nii et neid sektoreid on. Ma arvan, et põhimõtteliselt on kõik sektorid pihta saanud. Kui te küsite, kas samaväärselt pihta saanud ... No tõsi on see, mis te ütlete, et reisikorraldajad on 100% või 99% pihta saanud. Turismisektor, konverentside korraldamine, kontsertide korraldamine – me võime kokku võttes öelda, et see kõik on meelelahutus –, ma arvan, et seal on pihtasaamine olnud praegu vast kõige suurem.

18:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Ivari Padar, palun!

18:43 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud härra peaminister! See 2021. aasta eelarve eelnõu oli ikkagi üllatus. Me oleme siin rääkinud küll ja vähe, et esimese hoobi alla, kõige tugevama hoobi alla sattus kõik see, mis on seotud turismiga. Samas on turismi osakaal meie SKT-s kusagil 7 ja 8% vahel. Ehk see on ikkagi väga märkimisväärne valdkond ja väga hästi meie ühiskonda teenindanud valdkond. Seda kuidagi kergemeelselt maha kanda mitte kuidagi ei tohi. Me keegi ju ei tea, mis kevadeks saab, aga ilmselgelt tuleb selle valdkonna elujõud uute väljakutseteni välja kanda.

Üleüldse on turismisektori teemaga nii, et kui meil on majanduskriis, siis kipuvad tihtipeale regioonid olema need, kes on suuremad kannatajad kui metropol. Turismivaldkonnas on aga praegusel juhul väga selgelt näha, et metropol on suurem kannataja kui muud piirkonnad. Muude piirkondade puhul, eriti puudutab see maaturismi, on oma spetsiifika. Majutuskohtade täitumust on, aga vaieldamatult on ära kukkunud sellised suured asjad nagu välismaa grupid, täpselt samamoodi ettevõtete üritused, mis on olnud oluline osa turismiettevõtete tegevusest.

Turismiettevõtted on ise püüdnud olukorrale lahendust leida ja teinud head koostööd. Täna siin toimuva arutelu raames olen olnud ühenduses erinevate turismiettevõtete ja ka keskorganisatsiooniga. Ja mida ütelda? Siit tulebki välja kaks olulist ja sisukat ettepanekut, mida selles olukorras saaks teha. Üks on teema, mida Feliks Mägus tutvustas siin kolm nädalat tagasi, kui oli eriti tähtsa küsimuse arutelu: see on palgatoetuse jätkumine 45 miljoni ulatuses, mille puhul suudetaks kevadeni hoida palgal 50% valdkonnas töötavatest inimestest. See on turismivaldkonna seisukohalt kriitiline hulk inimesi, et kevadel minna uuele perioodile kenasti vastu.

Teine asi, mis sellest arutelust on välja tulnud, on see, et me peame väga mõistlikult vaatama ka seda, mis toimub meie konkurentide juures. On Eesti turismiettevõtteid, kes on aktiivsed nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Kui nad kirjeldavad kas või seda, kuidas Leedus on rakendatud n-ö KredExi-laadseid meetmeid, siis selgub, et neid on rakendatud ettevõtja jaoks märksa paindlikumalt, kui Eesti seda teeb.

Kõik sellised asjad tuleb üle vaadata. Muide, see ei puuduta üksnes turismiettevõtteid. See puudutab tegelikult ka muid majanduse valdkondi, kus tuleb kindlasti vaadata, et nende erakorraliste meetmete juures meie ettevõtjad ei jääks võrreldes naabritega kehvemasse seisu.

Mida me siin täna oleme kuulnud? Ega ma ei saa ette heita seda, et valitsus arutab ja vaatab, aga novembrikuu on käes. Klassikaline turismiperiood on ammu läbi ja oodatakse väga selgelt ...

Kas kolm minutit saab juurde?

18:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Võib küll. Palun, kolm minutit lisaaega! 

18:47 Ivari Padar

Tore! Oodatakse, mis nüüd saama hakkab. Mis hakkab saama suhteliselt lihtsate asjadega? Kas või teemal, mis puudutab töötukassat ja palgameetme rakendamist, tuleks kiired otsused teha. Täna tuli uudis, et Rootsi valitsus on oma palgameedet pikendanud kuue kuu võrra. Ka meil tuleks samamoodi need asjad ära otsustada, et saaks kogu selles valdkonnas mingi kindluse, millega saab talvel arvestada ja millega ei saa arvestada.

Nii et jõudu tööle ja ootame valitsuselt väga selgeid ja kiireid otsuseid! Ma olen paraku aru saanud ühest asjast: kuigi turismivaldkonna ettevõtted on MKM-is tulnud välja väga läbikaalutud ettepanekutega, ei ole minister Siem nendega veel valitsusse jõudnud. See teeb siin oktoobripühadejärgsel ajal kuidagi kurvaks. Tänan!

18:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Annely Akkermann, palun!

18:48 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Viimaste aastate turismivaldkonna edu taga on 5000 ettevõtte ja 30 000 inimese aastatepikkune töö. Turismi osakaal Eesti 23 miljardi suuruses sisemajanduse kogutoodangus on 7,9%. Turismiteenuste eksport 2019. aastal oli üle 2 miljardi euro ja moodustas kümnendiku kogu Eesti ekspordist. Maksudena laekus riigile 181 miljonit eurot. 2021. aasta eelarve sissejuhatavast osast lugesin, et riik võtab majanduse elavdamiseks laenu ligi 2 miljardit eurot. Läbi häda leiab eelarvest investeerimisprojekte miljardi euro eest, mis tähendab, et ühe miljardiga kaetakse jooksvaid kulusid ja kompenseeritakse vähenevaid maksulaekumisi. Ja Eesti laenukoormuse kasv on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pöörane, mitu korda suurem.

Nii ülepaisutatud eelarvet lugema asudes olin üsna veendunud, et leian Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peatükist ulatuslikud meetmed mitte küll turismi elavdamiseks, vaid lihtsalt elushoidmiseks. Ma kujutasin ette, et 2 miljardist majanduse elavdamiseks mõeldud rahast kasutatakse turismi turgutamiseks 150–200 miljonit. Pettumus oli tohutu. Turismimajandusele oli planeeritud üksnes tavapäraseid äriarenduse ning turunduse meetmeid, nagu koroonapiiranguid polekski. Turismivaldkonna tuumettevõtete – reisibüroode, hotellide ja restoranide – käive on kukkunud rohkem kui 80%.

Teised sektorid ei ole läbi teinud ligilähedaseltki sarnast langust. Ehitussektor on käinud oma tulevikunägemusest kõnelemas. Kuna projekte ei tellita, siis järgmistel aastatel võivad – joonin alla, võivad – eratellimused väheneda. Kui aga lugeda viimaseid kinnisvaraturu ülevaateid, siis saame teada, et esialgu on kasvanud nii käive kui ka ruutmeetri keskmine hind. Nii et ehitussektori prognoosid vaatavad tulevikku. Kuidas tulevik kujuneb, me ei tea.

Turism kuulub minister Siemi valdkonda, kes koos eelarvega tutvustas oma plaane RRF-i ehk taastefondi kriisist ülesaamise toetamise rahastu kasutamiseks. Ka seal ei olnud turismisektorile ette nähtud mitte ühtegi meedet ainsagi euroga peale tavapärase digitaliseerimise. Aga digitaliseerida saab ikkagi reaalselt olemasolevaid hotelle ja restorane ja nende teenuseid.

Turismivaldkonna esindajad on teinud mitmeid ettepanekuid turismimajanduse kriisi üleelamise tagamiseks. Eelkõige sooviti pikendada kevadel hästi toiminud palgatoetuse meedet kitsalt turismisektori ettevõtetele, säilitades seda veel järgmiseks kuueks kuuks, mil kriitiline arv professionaalseid turismitöötajaid tuleks palgal hoida. Selleks on 20 miljonit olemas töötukassa kevadise meetme jäägina ja 25 miljonit tuleks juurde eraldada 2021. aasta eelarvest. Täna kuulsime, et ametiühingute ja kaubanduskoja esindajad nõukogus on endiselt nõus turismisektorile töötukassa meetmete pikendamisega, aga valitsus ei ole isekeskis kokkuleppele jõudnud. Tõesti, kaheksa kuud on kriisi algusest möödas ja turism ei ole taastunud, eriti need Eesti turismi lipulaevad, mis toovad turistid Tallinna kesklinna, toovad turistid riiki ja mis annavad lõviosa Eesti ekspordist.

Ma tahaks, et valitsus mõtleks, millest, missugustest sissetulekutest nad Eesti ilma jätavad, kui nad jätavad turismi külma kätte, samuti väikeettevõtted, kellele lubati kohandada meetmeid olemasoleva jäägiga EAS-ist. Ma arvan, et me ei suuda lõplikult loetleda kõiki neid väikeettevõtteid, ürituste korraldajaid, turismitalusid, puhkeatraktsioone, mis turismi tuumteenuste ümber tegutsevad. Neile võiks kaaluda siiski maksutagastuse rakendamist, mitte mõelda välja mingisugust rohkem või vähem juhuslikku joonlauda. Aitäh!

18:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

18:53 Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et selles praeguses viirussurutises, kus me oleme, me kõik nõustume, et tervishoiuasutuste, haiglate võimekuse ja valmisoleku tagamise kõrval on kõige olulisem keskenduda just nimelt nende sektorite aitamisele, mis kõige rohkem ja kõige valusamalt on pihta saanud. Turism ja turismindusega seotud ettevõtted ja sektorid kuuluvad kindlasti nende hulka. Küllap meil kõigil on teada näiteid turismisektori kohta, kuidas ettevõtjad ise teevad praegu täiesti pööraseid pingutusi, et ellu jääda. On juba koondatud väga suur hulk töökohti, otsitakse kohti, kus olla efektiivsem, kust hoida kokku, proovitakse leida uusi mudeleid, et kriisist välja tulla. Ja see muu hulgas minu meelest kohustab meid riigi poole pealt nendele ettevõtjatele ja ettevõtlussektoritele, kes ise tõsiselt pingutavad, appi minema.

See kriis ei ole sõltunud ega sõltu mingilgi määral nendest ettevõtjatest endist. Neil ei ole võimalik seda kriisi üle elada ilma riigipoolse kriisiabita, ilma riigi toeta. Kriisiabi eripära on minu meelest see, et kriisiabi peab olema kiire. See peab olema tõhus, täpselt sihitud sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – praeguses kriisis kindlasti nendesse sektoritesse, kus me usume püsivasse konkurentsivõimesse ja selle konkurentsivõime taastumisse toimiva vaktsiini saabumisel. Muidu lihtsalt võib tekkida olukord, kus väga pikalt ootama ja venima jäänud kriisiabi jõuab kohale alles siis, kui ei ole seda enam kellelegi pakkuda. Paraku tuleb öelda, et selle tõhusa ja kiire abiga ei ole praegu asjad väga hästi. Üks näide siinsamas täna räägitud EAS-i meetme puhul on ju see, kuidas peale pandud filtrid on väga suure osa hätta jäänud reisiettevõtetest välistanud. Kui toetuse maksimumsumma on 60 000 eurot, siis väga paljude jaoks ei ole sealt kahjuks reaalset abi  võimalik saada.

Turismisektorit ennast tuleb kindlasti kuulata. See on liiga oluline, liiga suur, liiga paljude töökohtadega valdkond või sektor, et sellesse kuidagi teisiti suhtuda. Turismisektor ise on öelnud, et kriisi üleelamiseks on toetus, mida nad vajavad, minimaalselt 45 miljonit eurot. Ja ma arvan, et täna arupärimise teema üle arutades on sobiv meelde tuletada, et me arutame siin praegu nendel nädalatel ka riigieelarvet, kus on võimalus näidata, et me mitte ainult ei räägi, vaid meil on ka reaalne võimekus raha eraldada. Ühe muudatusettepaneku riigieelarvesse on teinud Reformierakonna fraktsioon just nimelt turismisektori toetamiseks. Ma arvan, et see on üks nendest näidetest, kus ei peaks praegu kriisiajal olema selliseid parteilisi jooni. Kui on kellelgi pretensioone või teisi ettepanekuid katteallika kohta, siis ka seda tuleb arutada. Kõige olulisem on, et sõnum hädas olevale sektorile oleks see, et me  pakume abi ja see abi saab olema kindel ka järgmises eelarves. Etteruttavalt ütlen, et ma loodan, et seda ettepanekut, mis osaliselt turismisektori muresid järgmise aasta eelarve abil leevendab, on meil kõigil võimalik õige pea toetada. Aitäh!

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Kas peaminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti ära menetlenud. Aitäh peaministrile! 


4. 18:58 Arupärimine eestikeelsele õppele ülemineku kohta (nr 42)

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Heidy Purga 17. septembril 2020 esitatud arupärimine haridus- ja teadusminister Mailis Repsile eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Ma palun siia arupärija Heidy Purga!

18:59 Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu äsja kõlas, jõudis arupärimine, mille ma üle andsin, adressaadini 17. septembril ja kõlas järgmiselt. Riigikogu võttis 22. oktoobril 2019 vastu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks", millega pandi valitsusele ülesanne töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tahetakse tagada igakülgsed võimalused eesti keelt õppida ja kasutada seda formaalses ja mitteformaalses hariduses.

Tänaseks on haridusministeerium koostanud "Eesti keele arengukava 2021–2035" eelnõu ning "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" eelnõu. Haridus- ja Teadusministeerium on "Eesti keele arengukavas 2021–2035" välja toonud strateegilise eesmärgi nr 3: "Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele."

"Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035" on pikaajaliseks eesmärgiks välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Õpetatakse eesti keelt ja võõrkeeli, et kõik eestimaalased valdaksid eesti keelt ning vähemalt kaht muud keelt. Aga arengukava tegevussuundade all, mida eesmärgi täitmiseks tehakse, ei ole ühtegi haakuvat ettepanekut.

Sellega seoses olid mul haridus- ja teadusministrile järgmised küsimused. Esiteks: palun põhjendage, miks on Haridus- ja Teadusministeerium kahe arengukava koostamisel loobunud plaanist alustada eestikeelse hariduse arendamist alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Teiseks: milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi ajakava, et töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest? Ja milline on plaani ajaraam ning kes on vastutajad? Kolmandaks: kui palju eelarvevahendeid on planeeritud "Riigi eelarvestrateegias 2021–2024" eestikeelse hariduse arendamiseks alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel? Ja viimane küsimus, neljas: millised tegevused ja mis mahus on rahastatud 2021. aasta riigieelarves eestikeelse hariduse arendamiseks alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel? Need olid küsimused. Aitäh!

19:01 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Proua minister, kõnetool on teie.

19:02 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu! Hea arupärija! Tõepoolest on suur rõõm jagada mõtteid, nagu arupärija juba ütles, kahe arengukava teemadel, mida suure tõenäosusega selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses siin saalis ja enne seda kultuurikomisjonis kindlasti põhjalikumalt arutatakse. 

Kõigepealt, kui jutt on Eesti eestikeelse hariduse arendamise plaanist, siis tõesti, Riigikogu tegi ettepaneku selline plaan koostada. Eesti keele arengukavas 2021–2035 on öeldud, et on vaja koostada ka eestikeelse hariduse arendamise plaan. Kui vaadata edasisi samme, siis üsna hiljuti, 29. oktoobril, saatis Vabariigi Valitsus eesti keele arengukava Riigikogule. Riigikogu on selle menetlusse võtnud ja nagu ma ütlesin, saab suure tõenäosusega lähiajal kultuurikomisjonis sel teemal arutleda. Arengukavas on öeldud, et eestikeelse hariduse arendamise plaan tuleb välja töötada, ning ma usun, et eks Riigikogu annab suure saali arutelul ka omad suunised. Kindlasti tuleb ka kultuurikomisjonist ettepanekuid, mida see plaan võiks ette näha.

Samuti, nagu arupärija juba ütles, on keelevaldkonna arengukava punktis 3.1 öeldud – see on nüüd natuke konkreetsemalt välja toodud –, et see [üleminek] peab olema etapiviisiline. Alustada tuleb alusharidusest ja samm-sammult tuleb igas haridusastmes tagada selline eesti keele oskus, et saab minna järgmisele haridustasemele, ja loomulikult annab see siis ka võimaluse elukestvalt edasi õppida.

Millised saavad olema järgmised arengukava toetavad tegevused? Kõige esimene on see, et pakkuda alushariduses kvaliteetset eesti keele õpet. Lisaks eestikeelse õppe heale kvaliteedile on vaja tagada, et rakendataks mitmesuguseid metoodikaid. Näiteks saaks laiendada  keelekümblusmetoodikat, nii et olenevalt keelekümblusmetoodika viisist konkreetses alushariduse rühmas õpitaks juba eesti keeles. Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias on teema, mille juurde ma tulen hetke pärast järgmistele küsimustele vastates tagasi. Meie meetod püüdleb sinnapoole, et õppetöö alushariduses toimub eesti keeles. Kuna rühmas on samal ajal mitu õpetajat, siis tagatakse kohe lastele vajalik tugi ja vastav metoodika. Meil on ka ülikoolide toetus olemas.

Samuti on oluline, et eesti keelest erineva kodukeelega põhikooli lõpetajatel oleks edasiõppimiseks ja tööturul toimetamiseks piisav eesti keele oskus. Selleks me oleme alustanud juba kaks aastat tagasi professionaalse eestikeelse õpetaja projekti. Ma pean kohe ütlema, et algus on nõudnud rohkem stardiaega, sest õpetajate piisav toetamine on vajanud nii ülikooli kui ka mentorite poolt oluliselt rohkem ettevalmistust. Aga projekt käivitus sellel aastal ja kindlasti minnakse sellega edasi. Kindlasti on ülikoolid, eriti Tallinna Ülikool, kes on algusest peale selle juures olnud, saanud ka palju kogenumaks ja järgmiste rühmadega on see algus kindlasti kiirem. Vajaduse korral tuleb ka arvestada eesti keele lisaõppe ja tasandusõppega. Ka sellest on olnud siin saalis juttu.

Oluline küsimus, mida ei tohi alahinnata, on kõrghariduse ja teaduskeele teema. Ka siin Riigikogus on olnud sellekohaseid debatte ja neid on kindlasti olnud ka kultuurikomisjonis, sest valdkondliku keelearenduse ja kogu oskussõnavara arendamist-loomist ja kasutuselevõttu saab korraldada igas valdkonnas. Me ei tohi siin ühtegi valdkonda kõrvale jätta. Eestikeelse kõrghariduse õppekavade arendamine on ka pidev väljakutse ja sellekohane arutelu kaudses mõttes oli täna ka kultuurikomisjonis. Juttu oli just sellest, et kõrghariduses tuleb vaadata, mis on need lisameetmed ja tingimused, et tagada eestikeelse kõrghariduse reaalne konkurentsivõime.

Teine küsimus oli teil ajaraami ja vastutajate kohta. Võib-olla kõige selgem vastus on see, et esiteks on arengukavad mõlemad üle antud. Me peame arvestama, et arengukava võetakse vastu. Kõigepealt arutatakse neid Riigikogus koos ettepanekutega, kuidas neid võiks täiendada. Siis tulevad nad tagasi juhtrühmadesse. Näiteks eesti keele arengukava puhul ei ole muudatusettepanekute sisseviija mitte ainult Haridus- ja Teadusministeerium oma parimate ekspertidega, ka keelenõukogu on haridusvaldkonnas laiapõhjaline juhtrühm. Igal juhul lähevad ettepanekud sinna tagasi. Ma eeldan, et Riigikogu soovib siin teatud muudatusi sisse viia, pärast lähevad need Vabariigi Valitsusse kinnitamisele. Parim ajaraam, mida ma täna tõenäolise stsenaariumi kohaselt saan ette panna, on 2021. aasta esimene poolaasta. See on ka kindlasti aeg, kus me neid alaprogramme vajame, sest eestikeelse hariduse arendamise plaan on üks alustala meie edasistele tegevussuundadele. Seda on meil vaja iseendale eesmärgi seadmiseks, aga seda on vaja ka Euroopa raha kasutuselevõtuks. Nii või teisiti on sellel kõigel piirangud peal.

Kolmas küsimus on raha kohta. Kõige esimene teema, mis on meile väga oluline, on see, et EFSF-is ehk struktuurifondides on perioodil 2021–2027 plaanitud eestikeelse hariduse teemadele väga suur osa: nimelt 32,2 miljonit eurot Euroopa vahendeid ja 13,8 miljonit kaasfinantseerimist, kokku 46 miljonit eurot. Igal juhul on see märkimisväärne summa. Alajaotuste osas on näiteks 25,5 miljonit eurot sellistele programmidele nagu haridusprogramm ja keeleprogramm, kus on ka lisategevused eesti keele õppe ja eestikeelse õppe toetuseks. See on vahendite üldine maht. 

Neljas küsimus on 2021. aasta riigieelarve kohta. Lisaks Euroopa rahale ja kaasfinantseerimisele on meil ridamisi veel üsna traditsioonilisi alaprogramme, mis on enam kui kümmekond aastat vanad, ja loomulikult kõiki neid tegevusi me jätkame. Lisaks on veel teadusprogramme, mis seda teemat väga jõuliselt puudutavad. Kogu Eesti Keele Instituut ja Keeleamet ju tegelevad sellega. Need summad loomulikult lisanduvad 2021. aasta eelarvesse.

Ma püüdsin teile kokku panna sellise ülevaate, sain terve A4. Kui ma lühidalt ütlen, siis on mõned märkimisväärsed programmid, mida tuleks esile tõsta. Näiteks seesama professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias. Tänase seisuga said lasteaiad tänu sellele esimesel aastal juurde 53 õpetajat, teisel aastal 50, sellel aastal soovime lasteaedadesse saata järgmised 50 õpetajat. Need 50 on tulnud ülikoolidest ja palju sõltub sellest, kui palju ja mitmes rühmas nad suudavad täiendkoolitust ja mentorlust teha.

Mis puudutab õpetajaid põhikoolis – me oleme alustanud esimesest klassist, aga tahame seda tegevust kindlasti laiendada. Aga nagu ma ütlesin, põhikooli meetmete väljatöötamine võttis veidi rohkem aega. Tuli esimene tagasiside. Vajasime täiendamist ja seda me alustasimegi, sellel aastal tahame kindlasti jätkata.

Aga see ei asenda näiteks keelekümblust, mida me jõuliselt jätkame. Keelekümblusprogrammides rakendatakse erinevate meetmetega nii varast kui hilist keelekümblust. Nagu te teate, on osa klasse peamiselt eestikeelsed, teised on 40% eestikeelsed. Keelekümbluses on erinevaid meetmeid, on ka keeleõppetoetused. Oluline on näiteks selline programm, mida me sel aastal alustasime. Ka teie, Riigikogu liikmete ettepanek seisnes paljuski selles, et keeleõppetoetuse 1,7 miljonit võiks jagada koolidele, kus vähemalt 40% õppest on eesti keeles, aga kus selleks on endiselt lisatuge vaja.

Ka uussisserändajatele on oma programm. Selle toetuseks on eraldi meetmed. Lisaks on olemas veel pedagoogilise nõustamise programmid ning Sillamäe ja Narva koolidele on 30% palgalisa. Toimub õppevara arendus esimeses kooliastmes, on mitmed õpetajakoolituse ja arendusprogrammid, mida me eraldi toetame ülikoolides. Veel on kolme kooli pilootprojekt, mille eesmärk on viia eesti keele eksami tulemused C1-ni, sealjuures me töötasime välja uued eksamid ja testid C1 ja B2 tasemele. See oli osa sellest programmist. Eesti Keele Instituudis on mitmed arendused õppijakeele suunal, on MTÜ Pagulasabi toetus. Toetame Üleilmakooli tegevust – ma usun, et see on meile väga paljudele südamelähedane. Töötavad rahvusvähemuste pühapäevakoolid ja on mitmeid tegevusi, mis ka kindlasti keeleõppega seostuvad. On mitmed-mitmed väiksemad programmid, õpilasvahetuse programmid, noorteprojektid, kus eesti keel on üks osa huviharidusest, on eraldi meetmed ja laagritoetused. Integratsioonilaager on üks meetmetest, aga on veel paljud-paljud teised.

Kokkuvõtlikult siis nii palju. Ma saan aru, et teil on küsimusi, ja kui tuleb täpsustavaid küsimusi, siis ma püüan materjalidest välja otsida teile vajalikud vastused. Aitäh!

19:13 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh teile! Tõepoolest on küsimusi. Liina Kersna, palun!

19:13 Liina Kersna

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Me teame, et aina enam muu emakeelega perede lapsi pannakse eestikeelsetesse haridusasutustesse, nii lasteaedadesse kui ka koolidesse. Meile mõlemale tuttavas Valga piirkonnas on see väga populaarne. Valga põhikooli õpilaste arv aina kasvab, ja seda venekeelse emakeelega laste võrra. Täpselt samasugune tendents on ka lasteaedades. Aga nii Valga põhikool kui ka Valga eestikeelne lasteaed on hädas sellega, et nad ei saa piisavalt tuge selleks, et neid kakskeelseid lapsi õppimisel toetada. Palun andke ülevaade, millised on riigipoolsed toetusmeetmed eestikeelsetes haridusasutustes, et õpetada muukeelseid lapsi!

19:15 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Ma tahan täpsustada neid numbreid. Numbrid on tõesti sellised, mis näitavad tänaste põhikooliõpilaste vanemate valikuid. Ja vastab tõele, et väga paljud kas mitmekeelsed või eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega lapsed valivad eesti õppekeelega kooli. Õppeaastal 2019/2020 õppis 4100 muukeelset last eesti õppekeelega koolis. Selle õppeaasta andmed tulevad alles novembri seisuga. Lisaks õpib 1000 õpilast ingliskeelse õppekava alusel ja 7600 keelekümblusprogrammi alusel. Kokku on 2019/2020 õppeaasta seisuga meil 31 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Ülejäänud õpivad venekeelsete õppekavade alusel, aga siin on ka sulgudes märge, et eesti keele osakaal varieerub koolides kohati kuni 40%. Nii et ka tänases venekeelse õppekeelega põhikoolis võib olla ka väga-väga erinev õppe sisu. Ja nii nagu hea küsija teab, on meil väga palju ühendatud kakskeelseid koole, nii et ka venekeelne õpe võib olla erinev.

Nüüd Valga ja teiste selliste koolide juhtum. Tõesti, me oleme siin seda arutanud. Sellest aastast on võimalik küsida Haridus- ja Teadusministeeriumist mitte ainult keelekümblusprogrammi toetust, vaid ka muul juhul, kui koolis on teise emakeelega õpilasi. Eks see on jälle selline oluline arutelu koht. Hetkel on töörühm välja pakkunud teatud protsendi, palju neid õpilasi peab olema, et toetust saada, ja on tulnud tagasisidet, et mõni kool võib-olla täpselt sellesse protsenti ei mahu. Teine asi on see, et see toetus on ju alles sellest aastast, nii et võib-olla ei olnud piisavalt infot. Ma ka Valgas toimunud kohtumisel ütlesin, et me kindlasti püüame selle info paremini koolidele edasi anda.

Kolmas teema, mida tuleb arvestada ja mida me ei ole jõudnud töörühmas lõpuni arutada – usun, et me vajame seda arutelu ka kultuurikomisjonis, fraktsioonides ja suures saalis –, on see, et me vajame kindlasti nende arengukavade väljatöötamisel ka seda arutelu, kui kaua me siis muu emakeelega õpilast koolikeskkonnas toetame ja millist tuge ta vajab. On riike, kus seda tuge rakendatakse näiteks kolm aastat, on riike, kes rakendavad seda ainult kaks aastat või aasta. Põhjus on see, et edasi loetakse õpilane selle õppekeskkonna ja õpilaskonna lahutamatuks osaks ja kui tal on endiselt õpiraskusi, siis loetakse seda õpiraskuseks ja teda toetatakse kui õpiraskustega, mitte keeleprobleemiga õpilast. Siis toetatakse veel aasta või kaks ja eeldatakse, et õpilane on keele omandanud. Eks me peame ka vaatama, et kui on tegemist kooliga, kus õppetöö endiselt suures osas ei toimu eesti keeles, siis on selge, et see keeleõppe tugi jääb sinna lõppu. Kui keelekeskkond toimib ja on näha, et õpilane tegelikult on ained väga hästi omandanud ja ta ei vaja õppes väga tuge, siis võib-olla on meil vaja teha hoopis eraldi keelerühm. Kui on tegemist lihtsalt eraldi rühmaga, siis tulebki toetada, et see eraldi rühm oleks võimalik teha.

Kui tagasisidest lähtuda, siis ma ei oska nüüd Valgas toimunud ühe kohtumise alusel üldistada, aga üldiselt üle Eesti vajavad lasteaiad tõesti väga palju metoodilist tuge. Koolide koha pealt ütleksin nii, et väga tihti palutakse, et andke meile lisavahendeid, et me saaksime õppetasemerühmasid teha. Neid rühmi ei tehta ainult keele alusel, seal võivad hoopis teised põhjused olla: sotsiaal-majanduslik taust, kodune tugi, lapsevanemate haridus, mitmed muud tegurid. Lühidalt öeldes tuleb otsustada, kui kauaks sellised meetmed on vajalikud, aga see, et need meetmed on mingil perioodil vajalikud, on selge. Me alustasime sellel aastal ja ma loodan, et koolid saavad selle info ja kasutavad seda võimalust. 

19:19 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

19:19 Signe Kivi

Suur aitäh! Austatud minister! Tänan kindlasti selle ülevaate eest, aga tuleb tõdeda, et hoolimata erinevatest arengukavade strateegiatest, programmidest, projektidest, keelemajadest, keelekümblusest ja tegelikult ka Eesti hariduse üldisest väga kiiduväärsest kõrgest tasemest ei ole me siiski siiani, 30 vabadusaastaga suutnud luua ühtset sidusat ühiskonda ja paljude gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus on siiski nigel, sest nagu paljud professionaalid tõdevad, alustame keele õppimist liiga hilja. Hea, et üldse alustame, muidugi. Keele õppimine ei ole siiski nii tõhus kui keele omandamine, kui see toimuks kohe eelkoolieas ja mängeldes. Täna me tõesti seisame fakti ees, et meil on kaks paralleelset koolisüsteemi. Me kulutame maksumaksja usaldust ja raha, sest me ei ole julgenud vastu võtta poliitilist otsust minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Miks me seda ei tee?

19:20 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kui pikalt me seda debatti peaksime pidama? Kui pedagoogiliselt või hariduslikult vaadata, siis tegelikult – meil see debatt ei ole ju esimest korda – on peamine küsimus tõenäoliselt, hea küsija, selles, mida me siis selle nn ülemineku all silmas peame. Kui see vastus on, nii nagu on ka ettepanekuid tulnud, et me hakkame nendes piirkondades, kus on nii eesti- kui venekeelseid õpilasi, neid vägisi ja sunniviisiliselt kokku suunama, et saada justkui selline avatud kooli mudel, siis ma tuletan meelde, et avatud kool toimib vabatahtlikkuse alusel. See on erakool ja selleks saavad teha oma otsuse lapsevanemad. Ega see debatt ei ole ju ühiskonnas tegelikult selles osas kuhugi väga jõudnud, et mis see lahenduskäik on. Kas me näiteks lõpetame järgmisest või ülejärgmisest või mis iganes aastast venekeelsete koolide esimeste klasside komplekteerimise? Või me räägime mudelist, mis tehti mõned aastad tagasi Läti Vabariigis, kus öeldi, venekeelsetes Läti koolides, kus õpetajate keeletase varieerub, ühest kuupäevast järsku õpitakse läti keeles? Ütleme nii, et raportite järgi on kõik suurepärane, aga ka meil ju on see 60 : 40 süsteem nende aastate jooksul, nii nagu hea küsija teab, väga vastakaid tulemusi toonud. Aga milline see üleminek saab olema – siin on kindlasti vaja arvestada mitte ainult poliitilist lähenemist, vaid ka sisulisi arvamusi. Sellist sunniviisilist suunamist väga ei toetata. On väga tugev arvamus, et teatud piirkondades tuleb eesti kooli kui sellist toetada.

Olles päris tükk aega minister olnud, ma tean, et Ida-Virumaal on tegelikult lahendus võimalik, aga sellisel juhul peab otsustama riik. Tänastes kohalikes omavalitsustes, kus on enam kui 80% mitte eesti keelt kõnelevat elanikkonda, püüame motiveerida õpetama riigikeelt. Ei maksa imestada, et nende valijaskond või nende kohalik debatt ei ole selline. Nad on valmis eesti keelt õpetama, aga nad kindlasti ei ole valmis ütlema, et tänased õpetajad neile enam ei sobi. See on üks põhjus, miks riik ei ole neid samme astunud. Tõenäoliselt pidi see debatt nii kaugele jõudma. Kas riik on valmis näiteks rajama lisaks riigigümnaasiumidele ka riiklikud põhikoolid Ida-Virumaale, mis on kuidagi eelistoetatud, eelisrahastatud? See on üks küsimus.

Nendes piirkondades, näiteks Tallinnas või mõnes teises piirkonnas, kas või näiteks Tartus, kus on nii venekeelne kool kui ka eestikeelne kool, tuleb kindlasti vaadata ka koolide töö sisu. Minu arust on väga hea näide Õismäe lütseum. See on tegelikult venekeelne kool, aga seal kasutatakse väga erinevaid meetmeid ja eksamitulemused on suurepärased. Kui teil ei ole olnud võimalust nende lastega kohtuda, siis kindlasti kohtuge, nad räägivad tõesti väga head eesti keelt. Üleminekul võiks pigem mõelda, kuidas me saaksime neid veel rohkem toetada ja milliseid meetmeid vene koolid vajaks. Kui üsna lähedal asub mõni teine kool, kus tekib õppekeele küsimus, ja kui me selle koolile homme ütleksime, et õpetage eesti keeles, siis nende õpetajate keeletase seda kindlasti ei võimalda. Pigem ma usun, hea küsija, et küsimus on olnud selle debati sisus.

Üks meede, mida me alustasime lisaks keelekümblusele ja lisaks kõikidele teistele toredatele meetmetele, on nn kahe õpetaja programm, mis on väga paljudes Euroopa riikides just eriti uusimmigrantide puhul kasutusel. Kaudses mõttes meenutab see natuke meetodit, mida kasutab ka avatud kool, kuid avatud koolil on veidi teistmoodi lähenemine. Mõte on selles, et õppetöö toimub põhimõtteliselt ikkagi eesti keeles, aga see teine õpetaja, kes on klassis klassiõpetaja, toetab neid õpilasi, kellel jääks muidu see aine keele pärast omandamata. Ka soomlased kasutavad seda, ja seda on päris huvitav jälgida. Kellel ei ole olnud võimalust, siis ma väga soovitan. Meetod on niisugune, et nad töötavad paralleelselt kahes keeles, aga dominantkeel on eesti keel. Tagasiside lapsevanematelt on alushariduse puhul väga-väga hea. Põhihariduses rakendame seda alles esimesi nädalaid, mis on tagasiside saamiseks liiga lühike aeg. Ma ei saa öelda, et see on üleminek, aga reaalselt toimub õppetöö eesti keeles.

Eks me peame neid programme laiendama. Peamine, et see ei oleks ettekääne mitte midagi teha. Kui me lihtsalt ütleksime ühe kuupäeva, siis ma oleksin väga mures. Mul on õpetajate keeletasemete kohta ka üks tabel, meil on omajagu A2-tasemel õpetajaid. Kui me nendele õpetajatele täna ütleme, et töötage eesti keeles, siis nad kindlasti on valmis seda raporteerima. Aga A2-tasemel, ma usun, me mõistame, ei ole võimalik õpetada. Need on faktid, millega me peame arvestama, ja eks see debatt läheb edasi.

Miks me ei ole suutnud [veel eestikeelsele õppele üle minna]? Ma arvan, et sellele vastavad kunagi ajalooõpikud. Eks seda analüüsitakse ja kirjutatakse mõni doktoritöö. Uuritakse, kust need debatid algasid ja kui hilja nad algasid ja mis selle ümber toimus. Kindlasti analüüsitakse Eesti mudelit mõne teisega võrreldes. Aga see, et me oleme jõuliselt mitme järjestikuse valitsuse ajal – ma usun, et viimased 10 aasta – liikunud eestikeelse alushariduse poole, kindlasti on ühel hetkel rohkem ilmselge. Ma teile vist ühel viimasel debatil siin saalis tõin näite, et nendest lastest, kes tulevad venekeelsest rühmast, läheb umbes 2% esimesse klassi eestikeelsesse kooli. Nendest lastest, kes tulevad kas eestikeelsest rühmast või tugevast keelekümbluslasteaiast, kus dominantkeel on eesti keel, läheb eestikeelsesse kooli üle 40%. Nii et vahe on olemas. Võime öelda, et lapsevanemad on juba hoiakutes valmis, aga reaalselt üle minna on raske. Muidugi me peame arutama ka, et teatud koolides on väga kõrged lävendid, et sisse pääseda. Me keegi ei armasta neid kvoote, aga võib-olla teatud tingimustel me peaksime arvestama, et lapsed võib-olla ei kirjuta etteütluses "Pingviinid istuvad jääpangal." ilma vigadeta, kui nad kodus räägivad teises keeles. Eks me neid asju peame ka siin debatis arvestama.

19:24 Aseesimees Siim Kallas

 Heidy Purga, palun!

19:28 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Te tõite oma vastuses välja ka võrdlusmomente nende mudelitega, mida kasutavad teised riigid, kes on olnud edukad. Vaatame, kuidas Eestil läheb. Ma toon siin ühe näite meie naaberriigist Lätist, kes on väga pikalt sama küsimuse ees olnud ning ühtsele riigikeelsele haridusele ülemineku kasuks juba otsustanud. Läti kogemusega võrreldes tundub, et meil on mitu sisulist erinevust. Kui Eesti on teinud arengukavad ja strateegiad ning justkui asunud neid täitma, siis Läti on teinud kohe alguses eeltööd nii õpetajate informeerimise ja motiveerimise osas kui ka ettevalmistusi tugitegevuste ja -teenuste sisseseadmiseks. Motivatsiooni tõstmiseks on näiteks sisse seatud palgalisa nendele töötajatele, kes üleminekus kaasa löövad. Võib vaielda, kas see on parim lahendus, kuid see on siiani toiminud. Samuti on nad loonud kakskeelse hariduse keskuse, mis tegeleb õpetajate koolitamisega, õppematerjalide koostamisega jne. Kokkuvõttes on Läti täna jõudnud sinnamaale, et neil on võimalik alustada üleminekut täielikult riigikeelsele õppele. Minu küsimus on: millist tegevust teie isiklikult eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusplaanis neist enda nimetatutest kõige tõhusamaks peate, et me saaksime seda võimalikult kiiresti teha? 

19:30 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Viimasel ajal on väga populaarne teiste riikide asju kommenteerida. Ma hea meelega seda julgust endale ei võtaks, aga ütleksin nii, et ma olen [Läti mudeli] suhtes ettevaatlik. Meil on tegelikult kõik need metoodikakeskused olemas ja mina kiidaksin ülikoole. Ülikoolid on väga proaktiivselt kaasa mõelnud ja arendanud erinevaid meetodeid ja õppematerjale. Pigem oleme saanud kogu aeg kriitikat, et kui palju erinevate Euroopa programmide abil alates 1990-ndate lõpust neid materjale on tehtud, küll digitaalseid, küll paberkandjal. On tehtud ka õpetajate koolitusi, nii keeleõppelisi kui sisulisi. Aga meil jääb kindlasti puudu venekeelsete koolide õpetajate täiendkoolitust muudel sisulistel teemadel. Me haarame venekeelseid koole hästi palju eesti keelega seonduvalt, aga tagasiside on see, et tegelikult võiks neid oluliselt rohkem kaasata ka sisulistel teemadel. Seda me oleme viimasel paaril aastal hästi jõuliselt muutnud. Koolitus võib toimuda rahulikult eesti keeles, me tagame sellise toe, et nad julgeksid sinna tulla.

Mida ma pean kõige efektiivsemaks? Esiteks, mida rohkem lapsevanemaid julgeb astuda selle sammu, et panna laps eestikeelsesse kooli või eestikeelsesse lasteaeda, seda parem. Ma väga toetan seda. Teiseks õpetajate lisatugi. Meil on see olemas, meil on ka piirkondlikud toetused. Nagu ma ütlesin, Sillamäe ja Narva on saanud oma 30% lisaraha. Aga selle ajaloolise toetusega tekib probleem, et ühel hetkel see muutubki ajalooliseks toetuseks. Järgmiste meetmete puhul me peame vaatama, et kui me toetame õpetajaid näiteks rahaliselt, siis see ei saa muutuda vastastikuseks ootuseks. Kindlasti on see väga suur väljakutse. 

Mina isiklikult usun väga sellesse kahe õpetaja programmi. Usun väga, et nendele, kellele meeldib keelekümblus, annab see kindlasti tuge, väga head toetust. Seda ei tohi mingil juhul ära kaotada. Keelekümblusel on väga tugev metoodikataust ja pikaaegne kogemus.

Ma usun, et väga efektiivsed on kõikvõimalikud ettepanekud, mis on tehtud Riigikogus ja mida tehakse kindlasti veel. Meie koolid ja muud haridusasutused on siiski autonoomsed. Ülikoolide metoodikakeskustes tehakse igasuguseid uusi õpiarendusi ja õpikäsitlused toovad ka positiivseid näiteid. Lisaks huviharidus – ma usun sellesse väga. Mida rohkem me suudame läbi spordi, tantsu ja kultuuri, läbi erinevate ürituste noori koos töötama panna – ja mitte inglise keeles, vaid eesti keeles –, seda efektiivsem. Meil on küll ja küll näiteid, kus  spordiklubis on noored väga kiiresti eesti keele ära õppinud. On vaja korraldada laagreid, suvetegevust, kodude külastusi ja õpilaste vahetusi. No koroonaajal võib-olla mitte nii väga, aga tavaajal küll. Need kõik on head meetmed. Haridussüsteemis oleks hea, kui leiaksime igale klassile – mitte igale koolile, vaid igale klassile – ühe nendest meetmetest. On see keelekümblus, on see kaks õpetajat, on see mingi lisaõpetaja tugi – me kindlasti sellest võidaksime. Võib-olla nii palju kokkuvõtteks.

19:33 Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun!

19:33 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea minister! Uus ettevõtmine, professionaalne eestikeelne õpetaja venekeelses rühmas eeldab, ma saan aru, eesti emakeelega õpetaja osalemist lasteaia töös. Ma saan aru, et sellel õpetajal ei ole kõrghariduse nõuet, pedagoogilise hariduse nõuet. Kas te ei karda, et see saab sellele ettevõtmisele saatuslikuks, sest tekitab venekeelsetes õpetajates tusameelt, et nüüd on siis rahvuspõhine eraldamine: kellel peab olema pedagoogiline haridus ja kellel ei pea? Et eestlasel ei pea, venelasel peab? 

19:34 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh küsimuse eest! Ei, kvalifikatsiooninõudeid meil ei ole plaanis kuidagi vähendada mitte mingil tingimusel. Lihtsalt programmi alguse ajal me pidime seda vähendama sellepärast, et me kaasame selle kaudu ka üliõpilasi ja inimesi, kellel on mingi muu kõrgharidus, aga nad oleks valmis nagu "Noored kooli" programmi raames õpetajaks tulema. Kuna me teeme seda koostöös Tallinna Ülikooliga ja kindlasti tugevdame ka Tartu Ülikooli panust, siis ei, kvalifikatsiooninõuete vähendamine ei ole meil plaanis.

Aga kuna põhirõhk esimeses astmes oli see, et ta on lisaõpetaja ja räägib eesti keelt emakeelena, siis olid lisatingimused. Ma olen väga tänulik selle küsimuse eest. See ettepanek, et programmi algul seda erisust arvestada, tuli inimeste endi käest, aga kvalifikatsiooninõuded jäävad endiselt samaks ja neid me ei vähenda. Nii see meil täna on, selliseks jääb ka iga-aastane tööleping ja kõik need muud toetused sinna juurde. Aga kui te olete saanud teada mõnest lasteaiast või koolist, et see on probleem, siis ma väga palun, andke teada, kas või anonüümselt, kui kool ei taha ise öelda. Kuigi neid on nii vähe, et see tuleb ikka välja. Siis me vaatame selle uuesti üle. Aga see ettepanek tuli sellelt grupilt endalt. 

19:36 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

19:36 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Need plaanid võivad kõik olla väga ilusad, aga kui me märkame riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegias õpetajate palga tõusu real nulli, siis võivad kõik need ilusad plaanid õhku lennata. Kas te oskate väga konkreetselt öelda sellist asja. Osa lapsevanemaid, kelle kodune või igapäevane keel ei ole eesti keel, ütlevad, et nad tahaksid oma lapsi panna eestikeelsesse lasteaeda, aga seda võimalust ei ole,  ka selle tõttu, et kohalikud omavalitsused ei suuda seda pakkuda. Mitme aasta jooksul oleks võimalik korraldada üleminek, et eestikeelse alushariduse võimalus oleks igal pool olemas? Teie olete praegu minister ja vastutate selle valdkonna eest. Kui kaua me peame rääkima arengukavadest ja ettevalmistusest tingimustes, kus Tallinnas on segregatsioon ka sotsiaalses mõttes järjest kriitilisem nüanss? 

19:37 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Nüanssidest me peaksime pikemalt rääkima, aga see formaat „üks küsimus ja vastus“ ei anna seda võimalust. Kui me räägime Ida-Virumaast, siis sealt on tulnud lapsevanematelt tagasisidet, et ei ole piisavalt eestikeelseid rühmasid. Ja kohe tulevad järgmised küsimused, kuidas me leiaksime õpetajaid ja mis on see lisamotivatsioon. Sellepärast me lisaõpetaja programmi puhul vaatasime just Ida-Virumaa poole. Esimeses ringis tulid lisaõpetajad 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaeda. Teises ringis lisandusid ka näiteks Maardu ja Ida-Virumaa need piirkonnad, mis enne ei olnud programmi haaratud. Lisandus 20 lasteaeda. See on esmane kokkuvõte.

Küsimuse teises pooles oli sees Tallinn. Selle kohta ma vajaks küll täpsemat infot. Mulle ei ole tulnud signaali, et eestikeelsetesse rühmadesse ei võeta [muukeelseid lapsi] vastu. Minu isiklik kontakt on mu tädi kaudu, kes töötab Lasnamäel eestikeelses lasteaias, kus enamik lapsi on muu koduse keelega ja väga motiveeritud.

Järgmiste sammudena ma siiski ei alahindaks arengukavade tähtsust. Nii tugevas sõnastuses, nagu need arengukavad on lauale pandud, on minu meelest selgelt näha, et ühiskonnas on ootus, et astutaks veel jõulisemaid samme. Alusharidus on tulnud viimastel aastatel väga jõuliselt päevakorrale. Alusharidus kui hariduse esimene aste on minu meelest läbi teinud märgatava muutuse.

Kolmas küsimus oli õpetajate motiveerimise kohta. Esiteks ma täpsustan veel kord, et riigi eelarvestrateegia ei olnud selle eelarve tegemise osa. See on kohustus, sellepärast et kevadel ei saanud riigi eelarvestrateegiat sellisel kujul COVID-i tõttu teha. Kõik eelarve läbirääkimiste nelja aasta perspektiivi arutelud tulevad kevadel ja seda ma õpetajate esindusorganisatsioonidele ka ütlesin. Mis puudutab raha olemasolu või mitteolemasolu, siis hea küsija teab väga hästi, et haridusfondis on raha oluliselt rohkem, kui tänaste miinimumpalkade väljamaksmiseks vaja. Kui Riigikogu soovib koostöös ametiühingutega õpetajate miinimumpalka tõsta, siis selleks on vahendid olemas ka praegu. Haridusfondis on oluliselt suuremad vahendid, kui on vaja õpetajate miinimumpalga väljamaksmiseks. Nii et selles ei ole küsimus. Küsimus on selles, et me ei hakkaks ühel või teisel viisil majanduskriisi oludes kellegi teise palkasid seepärast kärpima.

Aga nüüd õpetajate palga edasisest tõusust. Nii kindlalt, nagu ma siin puldis seisan, kinnitan, et loomulikult peavad palgad tõusma, selles ei ole mingit küsimust. Sel aastal peatati kogu avalikus sektoris palgatõus, kahjuks on ka õpetajad avaliku sektori osa. Sellepärast öeldi, et majanduskriisi hirmus sellist otsust teha ei julgeta. Aga mina usun, et kevadel tullakse selle teema juurde tagasi ja palgatõusu saavad valdkonnad, mis eelistustena välja öeldud: haridus, siseturvalisus ja sotsiaalvaldkond. Ma väga loodan, et kõik peavad sõna ja nii see läheb.

Kas meil on vaja siia juurde lisamotivatsioonipakette? Jah, neid on korduvalt välja arvutatud. Eks me peame seda ühiselt arutama. Selleks on kolm erinevat moodust. Esimene on see, et võtame välja needsamad olulised teemad: õpetajad töötamas mitmekeelsete õpilastega ja õpetajad töötamas piirkonnas, kus koormus ei tule täis. On ka teisi selliseid küsimusi.

Teiselt poolt, ka hea küsija on kindlasti teadlik, et alates 2013. aastast on arutelul küsimus, kas õpetajate karjäärimudel jääb tasapinnaliseks. Kas alustav õpetaja ja 30 aastat töötanud õpetaja, kes näiteks õpikuid kirjutab, jäävadki ühele ja samale palgatasemele? Aina jõulisemalt räägitakse, et õpetajal peaks ka olema karjäärimudel, mis võimaldab jõuda kõrgema palgani. Sealjuures on oluline, kus ja kellega õpetaja töötab. Näiteks vahepeal töötab õpetaja erivajadustega lastega või lastega, kes vajavad teatud lisatähelepanu, võib-olla töötab ta vahepeal mitmekeelse õpetajana. Õpetaja liigub ehk eri koolide vahel, annab sellega mingi lisapanuse ja palgaaste tõuseb. Ka seda mudelit on välja pakutud. Ma usun, et selle juurde me tuleme 2021. aastal kindlasti tagasi, sest küsimus, millisena me näeme õpetajate ja ka koolijuhtide karjäärimudelit, on väga jõuliselt laual.

Kõikidele küsimustele sai vastatud. Kas ma usun, et õpetajate palk tõuseb? Kindlasti! Kas ma usun, et õpetaja karjäärimudel tuleks sellega koos arutluse alla võtta? Ma arvan, et selleks on aeg küps juba sellepärast, et lihtsalt miinimumpalka tõsta on üks asi, teine asi on näidata noorele või ka keskealisele alustavale õpetajale perspektiivi. Ja selle valguses on vaja vaadata läbi ka koolijuhtide karjäärimudel ja palgaastmestik. Ka seal on hädavajalik anda rohkem kindlustunnet. 

19:43 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

19:43 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Täna jõudis parlamendiliikmete lauale Riigikontrolli aastaaruanne ja selle teema on esmatähtsate avalike teenuste tulevik. Üks väga oluline teema on õpetajate vähesus mõnedel aladel, näiteks loodus- ja täppisteadustes. Sellega seoses ma küsin sellesama arengukava kohta, mis puudutab järgmist 14 aastat. Kui see keelekümblus, moodne tehnoloogia ja algastme eesti keele õpetus meil edeneb ja see huvi järjest kasvab ja on tahe seda kogu aeg parandada, siis kuidas me tagame selle, et needsamad lapsed või noored hiljem saavad reaalainetes ja loodusainetes õpetust eesti keeles? Kust need õpetajad tulevad, kui neid praegu mõnes kohas ei ole?

19:44 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Suurepärane küsimus! Kui mul oleks kõik head vastused! Kõigepealt, mida me saame omalt poolt teha? Ma olen kindlasti väga tänulik ülikoolidele ja me oleme nendega nüüd mitu aastat arutanud üsna detailselt, kuidas me saaksime neid veel toetada. Sisse on viidud stipendiumid. Võib-olla peaks stipendiume suurendama, see võiks olla eelistoetatud valdkond. Haridusvaldkond on kindlasti saanud ühiskonnas varasemast palju jõulisema positsiooni. Hea meel on teiega jagada teadmist, et 2020. õppeaastal soovis haridusvaldkonnas üliõpilasena õpinguid alustada kolm ja pool tuhat inimest. Avalduse esitajaid oli rohkem kui kunagi varem. Nii et selles mõttes on haridusvaldkond väga populaarne.

Reaalained. Täna on reaalainete absoluutne number üks IT. Kuna me oleme seadnud kogu IT-valdkonna kõige laiemas mõttes eelisvaldkonnaks, on sinna jõuliselt suunatud tähelepanu ja vahendeid. Sellel on oma stipendiumisüsteem, hea maine ja mis seal salata, lõpetanute ja peaaegu lõpetanute soliidsed palganumbrid. Neil on konkurentsitult kõige paremad palganumbrid. See tähendab, et nendest noortest inimestest, kes täna lähevad ülikooli ja kellel on huvi ja julgust reaalainetele pühenduda, liigub väga suur osa IT-ga seonduvasse valdkonda. Sellest murest tingituna alustame koos inseneride liiduga aastal 2021 IT-valdkonnale sarnast inseneeriaprogrammi. Püüame tuletada meelde nendele inimestele, kes reaalained vähegi armastavad, et IT-valdkonna kõrval me peame laiemalt arendama ka kogu inseneeria-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonda.

Miks ma nii pika sissejuhatuse teen? Sest küsimus ei ole lihtsalt reaalainetele pühendujates, vaid selles, kes üldse nende õpetajateks õppima lähevad. Erialadele, kus peaks ka pedagoogilise mooduli läbima ja lõpuks õpetajana lõpetama, sisenejaid praktiliselt ei ole. Nüüd on küsimus, kuidas neid inimesi, kes õpivad või juba töötavad IT-, tehnoloogia- või inseneeriavaldkonnas, motiveerida ühe erialavalikuna ette kujutama õpetajatööd. Nad võiksid oma fantastilisi kogemusi õpilastele edasi anda ja omandada seejuures pedagoogilised oskused. See on see, mida me koos ülikoolidega täna lahendusena näeme. Aga et keegi täna tuleks bakalaureuseõppesse ja ütleks, et tema tahab saada füüsikaõpetajaks – no peame tunnistama, et vaatamata stipendiumidele, vaatamata mitmetele teistele boonustele ei ole see reaalainete või STEM-ainete huviliste esimene, teine ega kolmas valik.

Nüüd positiivsest poolest. Koolid ise on leidnud oma lõpetajate hulgast neid üksikuid särasilmseid noori inimesi, keda kool on motiveerinud õpetajaks saama. Programm "Noored kooli" on sihitud sellele, on ka "Tagasi kooli", ja kui te vaatate tänavakampaaniaid, siis needki on sihitud just reaalainetele. Me oleme palunud IT-sektoril kaasa mõelda. Kui nad tuleksid kas või osalise ajaga koolidesse või kõrgkoolidesse tööle, siis see aitaks motiveerida noori nägema, et see on üks võimalus. Aga meil on reaalainete õpetajaid puudu täna ja ka homme. Ma ei julge isegi hakata vastama küsimusele, kas nad õpetaks eesti keeles või mitte. Küsimus on selles, et vaieldamatult on reaalainete õpetajaid puudu. Täna see puudujääk varieerub piirkonniti, aga tulevane puudus on kõige kriitilisem. Positiivse poole pealt võib öelda, et klassiõpetajaks ja mitme aine õpetajaks saada soovijaid on rohkem kui õppekohti.

Mida siis täna koolid teevad ja kuidas nad puuduolevaid õpetajaid kompenseerivad? Kui kooli tuleb mitme aine õpetaja ja üks aine on reaalaine, siis põhikooli teatud astmeni saab tunnid ära katta. Tõsine küsimus tekib põhikooli lõpus ja gümnaasiumis, kus on vaja ainevaldkonna spetsialisti. Praegu meelitatakse õpetajaid nagu ringiga ligi. See on siiski lahendus.

Ma olen avatud kõikidele  ettepanekutele ja lahendustele. Pigem siis otsime kõrvalt ja püüame "Tagasi kooli" või teiste programmide abil mõnedki õpetajad leida. Ma olen väga tänulik erasektorile. Need inimesed, kes täna erasektoris töötavad, on leidnud aina rohkem motivatsiooni tulla tagasi kooli ja töötada õpilastega vähemalt osalise tööajaga. 

19:49 Aseesimees Siim Kallas

Riigikogu liikmele on ette nähtud üks küsimus. Nii et Helmen Kütt, palun!

19:49 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teid on alati väga hea kuulata, sellepärast et te tunnete sisu ja kõnelete väga põhjalikult. Olete seda teinud ka eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis, mille liige on minulgi võimalus olla. Kui koalitsioon otsustas, et meil on kaks probleemkomisjoni ja nendest üks on eesti keele õppe arengu probleemkomisjon, siis järelikult selles valdkonnas on probleeme. Täna siin ja ka komisjonis teie juttu kuulates tundub, et kõik on väga hästi. Muidugi ongi palju asju, mis on tehtud hästi. Samas olen sellessamas komisjonis nii ülikoolide [esindajate] kui ka ministeeriumi ametnikega kohtudes siiski aru saanud, et hariduse kvaliteedi andmete kasutamine ei ole kuigi sihipärane. Andmeid kogutakse ja saadakse aru, et üle Eesti on pilt väga erinev, aga väga midagi nendega ette ei võeta. Kas te oskate natuke kommenteerida?

19:50 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Ma jäin natuke küsimuse mõistmisega hätta, aga saan öelda, et suurandmete – ma mõtlen suurandmete all data-andmeid – töötluse osas oleme pigem eeskujuks teistele riikidele. Kus me vajame kindlasti veel lisatuge arenduse mõttes, on tagasisidestatud testid ja eksamid. Need on pigem sellises katsefaasis ja nende tegeletakse aina rohkem ja rohkem. Püüame tulla toeks koolile, õpetajale, lapsevanemale, et oleks teada, kuidas tema õpilasel, klassil, koolil läheb.

Andmeid tagasisisestatakse koolidele võib-olla isegi rohkem, kui õpetajad oskavad neid kasutada. See on kindlasti puudujääk, sellega meil veel ei ole kõik hästi. Samas oleneb, kummalt poolt vaadata. Eks me oleme teinud suure arengu, me oleme ju üldiselt tublid, aga murekohti muidugi on. Nendest andmetest ju tulebki välja, et koolides on erisused. Me võime öelda, et ühelt poolt on hästi, sest OECD keskmisega võrreldes on erisused väga väikesed. Aga kahjuks on need erisused endiselt märkimisväärsed. Õpetajate motivatsioonis on väga suured erisused ja ehk ka eksamitulemuste osas, kui see on küsimus. Ma vist korra seal probleemkomisjonis juba vastasin, et eesti keele riigieksamite tulemused on üsna sarnased muude ainetega. Kipub olema nii, et eesti keele oskus ja eesti keele omandamise motivatsioon oleneb väga palju õpilase üldisest akadeemilisest motivatsioonist. Kui eesti keele eksami tulemused on keskmisega võrreldes väga palju madalamad, siis kipuvad olema üsna sarnased ka näiteks matemaatikaeksami tulemused. Küsida võib, kas probleem on üldse õpimotivatsioonis.

Kuid selle küsimuse teine pool on see, et mis me siis teeme nende andmetega. Jah, selle kriitika võib küll omaks võtta. Ministeerium korraldab regulaarset järelevalvet, millega kaasnevad inspekteerimised ja ettekirjutused. Võib-olla on riik selles osas vähe abistanud. On ka ettekirjutused ja kui keelevaldkonda vaadata, siis on ka trahvid. Oleks hea, kui suudaksime juurde luua riiklikke motivatsioonipakette. Riik tuleb appi ja mitte ainult ei saada mentoreid, vaid näiteks lausa pakub lisavahendeid või aitab leida kontakti mõne ülikooliga. See võib-olla on valdkond, kus me veel väga paljut pole suutnud. Pigem oleme korraldanud ja riielnud.

19:54 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Katri Raik, palun!

19:54 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea minister! Head vähesed saalis olevad kolleegid! Püüan teha lühidalt. Kuulates tähelepanelikult ministrit, ei tulnud sellest kõigest justkui pilti kokku. Meil on justkui mosaiik selles alushariduse küsimuses.

Aga alustuseks peab ütlema, et me ei saa oma tänase venekeelsetele noortele mõeldud haridusega rahul olla väga lihtsal põhjusel. Viimane Eurostati uuring näitab, et kui 20% meie õpilaste üldarvust käib venekeelses põhikoolis, siis kõrgkoolides õpib esimeses astmes, tähendab bakalaureuseõppes või rakenduskõrghariduses selliseid noori 15%. Seega ei saa neist kaugeltki mitte kõik kõrgkooli sama võrdselt kui eesti noored. Magistriõppes on venekeelse põhikooli lõpetanud vaid 7%. See näitab väga üheselt, et meie praegune [haridus]maastik ei tööta. Kui vaadata, kui palju lapsevanemad [eestikeelset õpet pooldavad], siis 79% venekeelsetest ja 77% eestikeelsetest lapsevanematest on nõus, et eestikeelne õpe peab algama lasteaiast. 80% on valdav enamus. Kunagi ei ole nii, et kõik kohutavalt tahaksid muutusi, aga ka eesti ja vene laste koos õppimiseks mitmekeelses koolis on näha tähelepanuväärset heakskiitu.

Mida selles olukorras oleks võimalik teha, et minna üle eestikeelsele õppele, osaliseltki eestikeelsele õppele, et kaotada ära mosaiik ja tekitada selle asemel pilt? Selleks pakun sotsiaaldemokraatide poolt välja lahenduse, mille kohaselt kolme kuni viie aastaga toimuks üleminek mudelile, et on olemas eesti lasteaed ja on olemas keelekümbluslasteaed, kus kahel viimasel aastal enne kooli toimub õpe ainult eesti keeles. Osaline keelekümblus tähendab seda, et juba alates kolmandast eluaastast õpetatakse lasteaias osaliselt eesti keeles, osaliselt vene keeles, pool eesti keeles, pool vene keeles. See ei tähenda venekeelsete lasteaiaõpetajate kadumist, mida siin võib kohe esimesena ette heita. Ei, kui me mõtleme lasteaiaõpetajate peale ja mõtleme ka laste ja nende tuleviku peale, siis selline mudel, et on eestikeelsed lasteaiad, osaline keelekümblus ja täielik keelekümblus, viiks meid edule. Meil on praegu Eestis 614 koolieelset lasteasutust, millest 11%-s ehk 70 [lasteaias] viljeletakse keelekümblust.

Mida selleks vaja on? Selleks on vaja poliitilist otsust, et me tahame tegelikult muudatust, mitte ei taha köögiseina valgeks värvida. Meil on vaja murda kohalike omavalitsuste vastuseis, mida mõnel pool kindlasti on. Me peame lahendama kõige tähtsama: õpetajate puuduse. Kui kuskil tõesti on õpetajaks õppimisel alati olnud suurem konkurss, siis on see just koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.

Mis on keelekümbluse eripärad? Selle puhul ei õpita võõrast keelt, vaid õpitakse võõras keeles, kõike tehakse ühes keeles. Laps õpib niimoodi kiiremini. Keelekümblusõpetaja on väga hea lasteaiaõpetaja, kellel on väga hea eesti keele oskus ja kes on saanud vastavad metoodikateadmised. Olen ise töötanud keelekümblusklassis ja tean, et sellised algteadmised on võimalik omandada paari nädalaga.

Mida me peame veel tegema? Me peame veenma ühiskonda, et see on hea mudel, peame koolitama õpetajaid ja eraldama selliseks üleminekuks raha. Nii et võtmesõnadeks on õpetajad, KOV-id ja raha, aga eelkõige poliitiline tahe luua üks ühtne süsteem, et Eesti lapsed – suure tähega: Eesti lapsed – saaksid kõik õppida ühtses koolieelsete lasteasutuste süsteemis. Aitäh!

19:58 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas arupärimise adressaat soovib midagi öelda? Ei soovi. Siis oleme selle arupärimise käsitlemise lõpetanud.


5. 19:59 Vaba mikrofon

19:59 Aseesimees Siim Kallas

Nüüd on meil veel vaba mikrofon. Pärast haamrilööki on võimalik registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Peeter Ernits, palun!

19:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan just täna siit kõrgest kõnetoolist rääkida seda, mida ma räägin. Alles hiljuti ütles sotsiaaldemokraatide vaimne ema Marju Lauristin: "Eks me kõik ootame, et 3. novembril kukub ametist see peamine kloun ja sealt algav laine jõuab ka Euroopasse." Mitte keegi, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, ei öelnud ühtegi sõna. Ei Eesti Vabariigi president, mitte keegi. Ja tegelikult on nii käinud kogu president Trumpi ametiajal. Meie poliitiline eliit on näidanud välja oma sügavat põlgust USA riigipea suhtes. USA presidenti ja meid, EKRE-t, võib püha ürituse nimel mõõdutundetult klohmida, sildistada, laimata. Samamoodi, kui 2016. aastal Trumpile alla jäänud demokraatide presidendikandidaadi Clintoni nõunik, kunagine välisminister Madeleine Albright avaldas raamatu "Fašism. Hoiatus" ja fašismiraamatu peategelaseks ei olnud mitte Adolf Hitler või Benito Mussolini, vaid Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Temale oli palju rohkem ruumi kulutatud kui Hitlerile, Mussolinile ja teistele. Muuseas, fašistlike riikide järel tulid siis riburada Venemaa, Türgi, Ungari ja nii edasi, Poola ka. Ja loomulikult Albrighti ja tema globalismi ja uut normaalsust kuulutavad kohalikud jüngrid alustasid rünnakut.

Kui 30. augustil 2019 toimus peaminister Ratase umbusaldamine, siis hea kolleeg Taavi Rõivas küsis temalt, kas ta on lugenud Albrighti raamatut "Fašism. Hoiatus", mis näitab, kuhu me teel oleme. Aga Taavi Rõivas jättis mainimata, et fašismiraamatu peategelane ongi seesama president Trump. Ma ei hakka siin tooma neid paljusid näiteid, kus praegust Ameerika riigipead on naeruvääristatud ja rünnatud. See on igapäevane olnud. Ja just sellepärast lõime neli aastat tagasi pretsedenditu asja Riigikogus: president Donald Trumpi toetusrühma, millest muuseas võtsid eeskuju ka Leedu kolleegid, nii et ka Seimis on selline olemas. Aga miks me tegime seda? See on ju täiesti pretsedenditu. Põhiline mõte on kirjas selle toetusrühma manifestis. Seal on must valgel kirjas: „President Trump on ilmselgelt väljendanud oma vankumatut toetust nii Eesti iseseisvusele kui pühendumust NATO liitlaskohustuste täitmisele. Sellele vaatamata näeme me kahjuks president Trumpi naeruvääristamist nädalast nädalasse ka Eestis.“

Kui tulla tänasesse päeva, kus nii meie president kui ka opositsioon ja ajakirjandus on ärganud ja hakanud rääkima, hädaldama, kuidas me kahjustame oma julgeolekut ja ründame oma põhilist poliitilist ja sõjalist sõpra – Ameerika Ühendriike –, siis tegelikult on toimunud see juba kogu [Trumpi ameti]aja ja kellegi asi pole öelda, et niimoodi ei tohiks ja see ei ole hea. Aga tegelikult on lahing on elu ja surma peale. Kas rahvusriik on oluline? Kas suveräänsus on oluline? Või on põhiline globalismi filosoofia ja sealt edasi kõik muu? Sellele muuseas viitab ka Marju Lauristin, öeldes, et ta ootab seda lainet, mis Ameerikast algab, kui see kõige suurem kloun kaob ja see laine pühib minema analoogse Trumpi-laadse lähenemise riikide suveräänsusele ja rahvusriikidele ka Euroopas, tõenäoliselt nii Eestis, Poolas, Ungaris kui ka mujal.

Aga et pikemalt mitte rääkida ...

20:02 Aseesimees Siim Kallas

Aeg, lugupeetud esineja!

20:05 Peeter Ernits

Ma näitan ainult viimast ... Kui rääkida siin Hunter Bidenist, Joe Bideni pojast, siis siin on Senati kahe komisjoni raport, 87 lehekülge pikk, kus kirjeldatakse üsna põhjalikult neid kahtlusi. Aga see on teise riigi siseasi ja siin meie ei sekku. Lihtsalt ma näitan, et kõik, millest on räägitud, ei ole välja mõeldud. Aitäh!

20:05 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem soovijaid ei ole. Sellega on tänane istung lõppenud.

20:06 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee