Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindajal proua Heili Tõnissonil on üks eelnõu.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Eelnõu on Riigikogule edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.

Kohal on 81 Riigikogu liiget ja puudub 20.

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Nüüd läheme tänase esimese ja ühtlasi ainukese päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 esimene lugemine. Kõigepealt saab sõna eelnõu algataja, kuni 20 minutit, seejärel juhtivkomisjoni esindaja, samuti kuni 20 minutit, ja siis võivad kõik Riigikogu liikmed esitada ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust. Palun siia ettekandjaks maaeluminister Arvo Alleri.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Maaeluministeerium on ette valmistanud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia seadused kooskõlla 1. jaanuarist 2022 kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega ja teha muudatused seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil uue ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti loomisega 1. jaanuaril 2021.

Ettevõtte tunnustamise kohustusest vabastatakse väikeses koguses pakendamata mahetooteid turustavad isikud. Edaspidi peavad nad oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit. Andmed nende kohta kantakse mahepõllumajanduse registrisse. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab tulevikus lisaks mahepõllumajandusliku seemne ja seemnekartuli kohta andmete kogumisele ka mahepõllumajandusliku või üleminekuaja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajandusloomade või mahepõllumajanduslikult peetavate vesiviljelusloomade noorvormide kohta andmete kogumist. Andmete kogumise eesmärk on saada teavet mahepõllumajanduslike sisendite turul kättesaadavuse kohta ja selle alusel anda luba või keelduda selle andmisest tavatootmisest pärit taimse paljundusmaterjali kasutamiseks või ettevõttesse loomade toomiseks.

Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusest tuleneva uue võimalusena lubatakse turule viia Põllumajandus- ja Toiduametis nõuetekohaseks tunnistatud mahepõllumajanduslikku heterogeenset paljundusmaterjali. Sellest tulenevalt täiendatakse ka taimede paljundamise ja sordikaitse seadust sättega, mille kohaselt võib lisaks sertifitseeritud seemnele ja paljundusmaterjalile toota, turustada ja importida ka mahepõllumajanduslikku heterogeenset paljundusmaterjali, mis on kantud sordilehte.

Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitava märgise pettuslikku kasutamist, täiendatakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi mahepõllumajandusele viitava märgistusega tavatoote teadliku turustamise eest. Muudatuse kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduameti ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada ka juhul, kui isik on toime pannud tõsise, korduva või jätkuva mahepõllumajanduse nõuete rikkumise. Kehtiva seaduse kohaselt sai seda teha ainult korduva nõuete rikkumise puhul, kui ei olnud tegemist tahtliku mahepõllumajanduses mitte lubatud väetise või taimekaitsevahendi kasutamise või järelevalve takistamisega.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuna Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Muudatused, mis on seotud kahe ameti ümberkorraldamisega, jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Tänan teid!

Ivari Padar, palun küsimus!

Aitäh! Härra minister! See on üks päris huvitav asi, see heterogeenne paljundusmaterjal. See nagu avardab mahetootmise võimalusi. Aga kas te oskate seda ka rohkem lahti rääkida? Mis võiksid Eestis olla need näited, milline on heterogeenne paljundusmaterjal, millega meie mahetootjad võiksid turule tulla?

Aitäh! Heterogeenne on ta selles mõttes, et ta ei ole kindel sort, ta on kindlate tunnustega materjal, näiteks oder või kaer, ning kui ta on ühtlase konsistentsiga ja vastab heterogeense tingimustele, siis saab teda kasutada mahepõllumajanduses toodete tootmiseks. Praegu on ju nii, et kui sa tahad kasutada tavatootmiseks mõeldud materjali või seemet, pead sa Põllumajandusametist loa. Kui sul on endal olemas ühtlase konsistentsiga heterogeenne materjal, mida sa saad kasutada külviks, siis võidakse seda tunnustada ka mahetootmises kasutatavana ja sa ei pea otsima mingeid kaugel asuvaid sordiaretajaid ja seemnetootjaid. Mahetootjate ja väiketootjate olukorda parandab see kindlasti.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Oskad sa öelda, mis näiteks Eesti Taimekasvatuse Instituudil nüüd paremaks läheb – kas neil tekib selle seadusega uusi õigusi, või võimalusi taimearetuses midagi tekitada? Mis Eesti põllumajanduses üldiselt muutub tänu sellele seadusele?

Aitäh! Taimekasvatuse instituut tegeleb taimede aretamisega. Nimetatud seadusega muutub mahepõllumajandustootjatel lihtsamaks sellise seemne kasutamine, mis on ühtlaselt heterogeenne, olgu see teravili, kartul või muu analoogne. See lihtsustab põllumajanduses mahetaimekasvatajate, mahetootjate majandustegevust. Taimekasvatuse instituudi kontekstis see muudatusi ei too, aga tavalise mahepõllumajandustootja olukorra teeb lihtsamaks.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma natukene jätkan Ivari Padari küsimust, kuna ma ei saanud päris täpset vastust, ja püüan seda veel lihtsamaks teha. Kas see tagab niisuguse olukorra, et talupidaja kasvatab heterogeenset kartulit, võtab sealt osa kartuleid ja jätab seemneks ning paneb need järgmisel kevadel uuesti maha? Seletage seda mulle näiteks nii nagu lapsele, mis seal põllul siis õieti võib toimuda.

Aitäh! See peaks toimuma ja toimubki nii, et mahetootja kasvatab kartulit, siis kutsutakse kohale Põllumajandusameti esindaja, kes tuleb ja vaatab üle, kas see on heterogeenne, st kas kartuli materjali saab ühtlaselt tuvastada, kas ta on üks ja sama asi. Sellisel juhul annab Põllumajandusamet loa seda kasutada järgmise aasta külviks seemnena. Ameti esindaja tuleb kohapeale vaatama ja otsustama, kas talupidaja saab järgmisel aastal kasutada sedasama materjali seemnena.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Võib-olla sa selgitaksid seda natuke veel. Selles mõttes, et kartul on küll kartul, aga kartulil on sort ja sordil on omanik. Kui nüüd põllumees hakkab ise paljundama mingit sorti, siis kas sordiomanik jääb seetõttu rahast ilma või kuidas sellega on? Mõned aastad tagasi me siinsamas saalis vaidlesime selle teema üle pikemalt. Kas siin ei teki selline olukord, et sordiaretajad saavad vastu pükse? Või peab põllumees ikka ise ka paljundatud sordi eest aretajatele mingi raha maksma?

Kui tegemist on sordiga – sort on sordilehel –, siis tootja ehk kasvataja peab selle eest sordiaretajale maksma litsentsitasu. Nüüd, see, millest me praegu räägime, on heterogeenne paljundusmaterjal. Seda me ei saa sordiks nimetada, see on selline ühtlane materjal, mida saab kasutada mahetootmises ja mahekasvatuses, et mahetootjatel oleks lihtsam oma toodangut kasvatada. Sordiga on nii, et seesama materjal või seesama toode kantakse sordilehele kui heterogeenne paljundusmaterjal. See on seal ühe aasta ja siis on ta sealt sordilehelt n-ö välja läinud, nii et see on üheaastane tegevus. 

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Sellesama teema jätkuks, kui me mõtleme näiteks kas või selliseid 20. sajandi alguse või, ütleme, Eesti-aegseid sorte, mida talumehed praegusel juhul aeg-ajalt elavdavad või elustavad, siis kas sellisel juhul, kui neid sorte nüüd elavdatakse ja uuesti mängu tuuakse, annab see võimaluse seda talus toodetud heterogeenset paljundusmaterjali ka talust väljapoole turustada?

Aitäh! Kui tal on see asi tunnustatud ja [paljundusmaterjal] heterogeensena paika pandud, siis võib ta turustada väikepakendit mahetoodetena kuni 5000 kilogrammi aastas, 14 kilo päevas, st kuni 20 000 eurot aastas, ja sellega asi piirdub. Aga kui ta tahab hakata mingit suurturustust tegema, siis seda võimalust tal kindlasti ei ole.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Järjest huvitavamaks läheb. Kas tõesti vastab tõele, et müüa võib 14 kilo päevas? Nojah, võib naabrirahvale või naabrimeestele müüa. Aga teine küsimus on see: kui nüüd 5000 kilo saaki aastas võib müüa, siis kas sellele kliendil, kes ostab – on tõesti inimesi, kes selliseid vanemaid sorte veel mäletavad ja väga tore, kui neid pakutakse –, on õigus kuidagi ka mingisugust kontrolli teostada? Äkki see on hoopis geneetiliselt muundatud kartul või mõni muu toiduaine? Kustkohast tema saab sellise objektiivse info?

Aitäh! Siin on ikkagi tegemist mahepõllumajanduses kasutatava taimse materjaliga. Me ei räägi siin tavatootmisest, seal sellist võimalust ei ole. Me räägime ainult mahetootmises kasutatavast paljundusmaterjalist, mida on võimalik ka väikepakendajatel müüa sellises koguses, mis ma ütlesin, 5 tonni aastas. Päevade peale jagades on see, jah, 14 kilo päevas, aga sealt tuleb ka käibe piir ette, see on 20 000 eurot aastas. Kindlasti ei saa need olla geneetiliselt muundatud toiduained, sest tegemist on mahepõllumajanduslike toodetega, mis on kantud ka Põllumajandusameti registrisse.

Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Austatud härra minister! Ma küsin natuke laiendatult. Öelge, kui palju meie põllumajandustoodangust on mahe ja kui palju sellest mahedast on ka tegelikult mahe. Siin on aastaid räägitud vaid 10%-st, aga kuidas tegelikult on, kas need arvud on muutunud ja kui palju?

Aitäh! Aastal 2019 oli Eestis kogu põllumajanduslikust maast mahemaa 22%. See on väga lähedal Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ strateegia raames ette antud 25%-le. Nii et Eesti on väga lähedal ja selle 22%-ga oleme Euroopa Liidus teisel kohal. Kui rääkida hektaritest, siis on meil 224 000 hektarit mahepõllumajanduslikku maad, millele on taotletud toetust PRIA-st ja saadakse ka mahepõllumajanduse toetust.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See ei puutu päris eelnõusse, aga soovin küsida, kas te näete mahepõllu pindala jätkuvat kasvamist Eestis.

Aitäh! Eesmärgiks on muidugi seatud mahetootmise ja mahetoodangu suurendamine ja kui üks suurendamise alus on pindalaline kasv, siis jah, sellega on arvestatud järgmisel perioodil, uute hektarite lisandumisega.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et teema on natukene teine, aga mind huvitab just see, kui palju sellest mahedast, mis on mahedaks tunnistatud, ka tegelikult nüüd mahe on. Mis see protsent on? Lihtsalt see toodang ei ole kõik mahe, kuigi on juurde kirjutatud ja tunnistanud, et on mahe. Vaat, neid asju on kindlaks tehtud, et see tegelikult nii ei ole.

No nagu me teame, küsimus on selles, et mahetoetust saavad ka need, kes on üleminekuaastatel, ehk siis on esimene üleminekuaasta ja teine üleminekuaasta. Sellisel juhul sa oma toodangut maheteraviljana müüa ei saa, vaid pead ära märkima, kas see on üleminekuaasta oma või ei ole. Millised on kolmandast üleminekuaastast need protsentuaalsed suhted? Esimese aasta üleminekuid me see aasta ei võtnud, aga ma arvan, et 70% on kindlasti täielikult mahedale üle läinud ja mahepõllumajandusliku toodanguga kaetud.

Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd palun siia kõnetooli juhtivkomisjoni ehk maaelukomisjoni liikme Siret Kotka. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Maaelukomisjon käsitles kõnesolevat seaduseelnõu 20. oktoobril 2020. aastal. Sellest koosolekust võtsid osa Tarmo Tamm, Merry Aart, Heiki Hepner, Kaido Höövelson, Erkki Keldo, Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Andrus Seeme. Toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõust. Seaduseelnõu eesmärk on, nagu minister juba eespool viitas, viia mahepõllumajanduse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist. Nimetatud määruse rakendamise tähtaeg on 1. jaanuar 2022. Lisaks on eelnõu seotud muudatustega, mis puudutavad Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamist, samuti uue ühendameti, Põllumajandus- ja Toiduameti loomist.

Seoses sellega tehti alljärgnevad otsused. Määrata seaduseelnõu ettekandjaks maaelukomisjoni liige Siret Kotka (selles oli konsensus), teha ettepanek võtta seaduseelnõu päevakorda 26. oktoobriks (konsensus), teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. november kell 17.15 (samuti konsensus). Konsensuslikult hääletasid Merry Aart, Heiki Hepner, Urmas Kruuse, Andrus Seeme ja Tarmo Tamm. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised, kui on soovi. Aga nagu näha, austatud kolleegidel läbirääkimiste soovi ei ole, seega me neid ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 260 lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. novembri kell 17 15. Tänan! 

Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. (Haamrilöök.) Löök küll oli, aga sõnasoovijaid pole. Tänan! Tänane istung on lõppenud.