Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:01 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teiseks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Kolmandaks, Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister Tõnis Lukas. Neljandaks, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Viiendaks, mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister Arvo Aller. Kuuendaks, kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Seitsmendaks, Riigikogu otsuse "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu. Selle Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust peaminister Jüri Ratas. Kõik need eelnõud on edastatud eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikogule. Aitäh!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu. Kas Katri Raigil on protseduuriline küsimus? Ei ole. Minu suur ekraan ei näidanud seda, palun väga vabandust. Aga palun, Katri Raik, kõnetool on teie!

15:04 Katri Raik

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on 32 Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine peaminister Jüri Ratasele. Arupärimine puudutab turismisektori toetusmeetmeid ning on ajendatud sellest, et iga viies inimene, kes on COVID-i kriisi ajal kaotanud töö, on turismisektorist. Meie arvates on turismi toetussummad järgmise aasta riigieelarves ülekohtuselt väikesed. Küsime, milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada turismisektori toetamiseks, et viirusejärgsel ajal säiliks Eesti turismiettevõtlus – nii siseturism kui ka välisturism. Aitäh!

15:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Peeter Ernitsal on käsi üleval. Kas on protseduuriline küsimus? Palun! Peeter Ernitsale, palun, mikrofon! Aa! Peeter Ernitsa kaart ei tööta ja mikrofon samamoodi. (Kõmin saalis.) Aitäh! Ma sain aru, et Peeter Ernitsa kaart nüüd töötab, aga ma märkasin, et minu kaart ei tööta. (Naer saalis.) Igatahes meie IT-abile on sellest teada antud ja kohe tullakse kohale, see probleem lahendatakse. Väikeselt ekraanilt ma näen, kui kellelgi on sõnavõtu- või kõnesoovi. Aga tundub, et rohkem soovi eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Seega olen juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Mul on teile ka üks teade, head kolleegid. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti ajaloo toetusrühma asutamise koosolek. Kokkukutsujaks on Jaak Valge.

Nüüd läheme kohaloleku kontrolli juurde.

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Ma vabandan, natukene läheb veel aega. Aga tundub, et probleem on lahendatud. Kohalolijaks on registreerunud 90 Riigikogu saadikut ja puudub 11. Isegi mina ilmusin ekraanile.

Läheme edasi päevakorra täiendamise ja kinnitamisega. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses Riigikogu otsuse "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu üleandmisega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse. Kas Siim Kallasel on protseduuriline küsimus? Palun!

15:10 Siim Kallas

Austatud härra esimees! Peaminister on muidugi alati teretulnud, kui ta soovib Riigikogule midagi rääkida. Aga küsimus sellest, kas talle võiks ka küsimusi esitada, jäi meil täna pisut lahtiseks. Kuna me juhatuses selles osas üksmeelele ei jõudnud või – nagu meilidest paistis – kuna meil ei ole üksmeelt, siis teen ettepaneku, et ühe küsimuse saaks peaministrile siiski esitada. Kui see ettepanek ei leia teiste juhatuse liikmete toetust, siis me ilmselt peaksime seda asja hääletama.

15:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Selline kokkulepe peaministriga oli meil tõesti. Tema soov oli, et küsimusi ei esitataks. Tegelikult on see tavapärane praktika, see on sarnane riigieelarve üleandmisega, kui peaminister käis seda üle andmas. See strateegia tuleb meil menetlusse täiesti tavapärasel kombel nagu kõik teisedki ja siis on võimalik esitada küsimusi ning diskuteerida sellel teemal. Siim Kallas, palun!

15:11 Siim Kallas

Auväärt esimees! Ma pean ütlema, et mina olin selle traditsiooni tekkimise juures, kui me otsustasime, et peaminister teeb avalduse ja siis tuleb päris eelarve. See oli eelarve käsitlemisel. Ja eelarve käsitlemisel me leppisime nii kokku ja nii ka tegime – peaminister sai esitada oma ettekande ja küsimusi esitati siis, kui oli rahandusminister puldis. Aga me ei peaks sellega iga kord kaasa minema. Kuigi täna tuli see kaunis ootamatult, siis ma ikkagi arvan, et Riigikogu liikmetel võiks olla võimalus küsimusi esitada. Võime kokku leppida ka selliselt, et see võtab aega 20 minutit, seda me oleme samuti praktiseerinud. Me oleme teinud nii ühtpidi kui ka teistpidi.

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Seda ettepanekut ma arvestan, aga enne tuleb Taavi Rõivase küsimus.

15:13 Taavi Rõivas

Aitäh! Pilk seaduseraamatusse kergendab õigusemõistmist, on vist selline ütlus, eks ole. Ja kui me vaatame, mida kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid ütlevad, siis siin on üsna selgelt kirjeldatud, et kui juhatus ja antud juhul peaminister ei lepi teisiti kokku, siis on Riigikogu liikmetel võimalik küsimusi esitada. Ma saan kolleeg Siim Kallase ja ka teie sõnumitest aru, et juhatus ei ole selles küsimuses omavahel kokku leppinud, liiatigi veel peaministriga. Järelikult on seadusest tulenevalt meil küsimiseks võimalus. Ja kui me mõtleme selle konkreetse küsimuse tähtsusele, siis küllap olete minuga nõus, et kui me tahame, et peaministril oleks mingigi roll Eesti riigi strateegiliste dokumentide arutelus parlamendiga, siis võiks küsimise ja vastamise võimaluse üksteisele anda.

15:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, kindlasti on Riigikogu liikmetel peaministrile küsimusi. Peaminister esines aga sooviga, et seekord neid küsimusi ei esitataks. Kuna meil juhatuses tõepoolest – nagu Siim Kallas ütles – konsensuslikku otsust ei tehtud, siis sellisel juhul on võimalik panna – nagu Siim Kallas ka ettepaneku tegi – see küsimus Riigikogu saalis hääletusele. Ma arvan, et  olekski ilmselt kõige mõistlikum, kui me hääletaksime selle küsimuse praegu läbi. Aga küsimusi, ilmselt protseduurilisi, on veelgi. Jürgen Ligi, palun!

15:15 Jürgen Ligi

Aitäh! See näeks küll väga kehv välja, kui peaminister keelduks nii tähtsa dokumendi puhul küsimustele vastamast. Me lihtsalt hääletaksime seda kuidagi koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Üldse on see kuidagi väga järsult tulnud – me ei teadnud sugugi, et sihuke teema on ilmumas. Oleksime eeldanud, et on mingisugune respekt teema vastu ja toimub arutelu. Aga öelge, kuidas teil juhatuses see otsustamine toimub? Te kuidagi väga mina-vormis ütlesite, et teie täiendasite päevakorda. Kas seda arutab ka juhatus või on esimehe privileeg määrata kindlaks nii päevakord kui ka need protseduurid, mille üle me praegu vaidleme? Kas see on koht, kus teie otsustate?

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel tegin sellise otsuse: täiendada tänast päevakorda peaministri poliitilise avaldusega vastavalt tema soovile. Seetõttu see siia tuli. Ja nagu te mainisite, siis soov esineda avaldusega tuli tõepoolest alles täna. Ka meie ei teadnud seda ette. Aga kindlasti vastab peaminister edaspidi hea meelega kõikidele selleteemalistele küsimustele. Tarmo Kruusimäe!

15:16 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Mul on protseduuriline küsimus selle kohta, et millise protseduuri üle me hetkel otsustame. Kas me otsustame selle nädalakava kinnitamise üle? Või siis selle teise protseduuri üle, et peaminister esineb? Ma saan aru, et selle teise protseduuriga seoses on üles kerkinud nii mitmedki protseduurilised küsimused, näiteks küsimuste esitamise kohta. Samas, kui Jürgen Ligi just ütles, et tegelikult tuli see päevakorrapunkt ootamatult, siis ma mõistan, et ei ole ju küsimusigi ette valmistatud. Seega, kas me peaksime võtma nüüd vaheaja ja kas me peame ka seda vaheajaprotseduuri menetlema? Või saame esmaspäevase päeva kuidagi rahulikult, ilma saeta käima tõmmata?

15:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, alati on hea tõmmata töö ilma saeta käima. Me ei hääleta sugugi mitte seda, kas peaminister saab siin oma poliitilise avaldusega esineda või mitte. Vastavalt lugupeetud juhatuseliikme Siim Kallase ettepanekule paneme me kõigepealt hääletusele selle, kas me esitame küsimusi või mitte. Urmas Kruuse, palun!

15:18 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Öelge palun, kas peaminister juhatusele kirja saates või soovi avaldades väljendas ennast kategooriliselt, et ta ei soovi vastata, või väljendas ta, et ta võimaluse korral ei soovi vastata? Tundub natukene uskumatu, et nii olulise strateegilise dokumendi puhul peaminister ei soovi parlamendiga diskussiooni alustada.

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma võin selle taotluse ette lugeda: "Austatud Riigikogu esimees! Juhindudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155 soovin Riigikogu 12. oktoobri käesoleva aasta istungil esineda poliitilise avaldusega seoses "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035"" esitamisega Riigikogule kestvusega kuni 15 minutit. Võimaluse korral palun kavandada minu esinemine päevakorra esimese punktina. Küsimuste esitamist ja neile vastamist ei pea ma võimaluse korral vajalikuks." Kuna peaminister soovis seda esimese punktina menetleda, siis omapoolset seletust andes arvan, et tema töögraafik on sedavõrd kiire ja pakiline, et ta sooviks võimalikult ruttu selle tutvustuse Riigikogule ära teha. Taavi Rõivas, palun!

15:19 Taavi Rõivas

Aitäh! No ma jätan kommenteerimata selle, et peaminister tahab teie hinnangul saada võimalikult ruttu ühele poole strateegiaga, mis peaks panema paika Eesti arengusuunad aastani 2035, ja selle, kas see on kohane või mitte. Samuti jätan ma kõrvale, kas on kohane saata vähem kui tund aega ette informatsioon selle kohta, et selline arutelu peaks täna Riigikogus aset leidma. Loomulikult on see väga küsitav ja näitab, et peaminister ei võta tõsiselt, et Eesti riigil oleks strateegilised plaanid veidigi pikemaks ajaks. Aga ma küsin konkreetselt juriidika kohta. Peaminister  ütles oma kirjas, et võimaluse korral ta ei pea küsimusi vajalikuks. Kui ma vaatan meie tööd reguleerivat seadust, siis seal mina sellist võimalust ei näe, sellepärast et § 155 lõige 4 ütleb: "Riigikogu liige võib avalduse, ettekande või ülevaatega esinenud ametiisikule esitada ühe suulise küsimuse, kui Riigikogu juhatus ning ametiisik ei ole kokku leppinud teisiti." Mulle teadaolevalt seda kokkulepet juhatuse ja ametiisiku, antud juhul peaministri vahel ei ole, seetõttu loen mina seadusest välja, et ei olegi võimalust küsimused esitamata jätta. Seadus on siin üsna selge ja ma palun, et te konsulteeriksite kõigepealt ka juriidiliste nõuandjatega, enne kui te sellele küsimusele vastate, sest see on põhimõtteline küsimus ja me loome pretsedenti.

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kindlasti ei olnud peaministri eesmärk lihtsalt võimalikult kiiresti see asi kaelast ära saada, nagu te mainisite, vaid eesmärk oli võimalikult kiiresti see arengukava Riigikogule üle anda ja seda esitleda. Ja mis puudutab küsimust, kuidas menetleda, kui juhatuses ei ole üksmeelt, siis me panemegi selle siin Riigikogu saalis hääletusele ja Riigikogu otsustab. Valdo Randpere, palun!

15:22 Valdo Randpere

Hea Riigikogu esimees! Minul oleks juba selle jutuajamise või diskussiooni peale esimene küsimus, et mida on Jüri Ratasel varjata, miks ta ei taha meile vastata. Aga seda ma ei hakka küsima, ma pigem toetan Taavit. Taavi luges täiesti õigesti kodu- ja töökorra seadusest välja selle, et juhul, kui te omavahel kokku ei lepi, siis tegelikult siin saalis enam mingit protseduuri selle kohta olla ei saagi. Me tahame praegu teha midagi, mida seadus ette ei näe. Kuna teie kokku ei leppinud, et küsimusi esitada ei saa, siis järelikult me saame esitada küsimusi. Kõik. Diskussioon on sellega ju lõppenud. Miks me võtame üles asja, mida seadus üldse ei käsitle ja milleks meile võimalust ei anna?

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, me ei diskuteerigi, me anname selle otsustuse Riigikogu auväärt liikmete kätte. Jevgeni Ossinovski, palun!

15:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Erinevalt Taavi Rõivasest ja teistest kolleegidest mina ei arva, et tegemist on niivõrd olulise asjaga, mille kallal siin veel väga kaua jaurata. Vastupidi, minu meelest on tegemist sügavalt mõttetu paberiga. Selle kõrval järgmine päevakorrapunkt, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemine, tundub teema, mida võiks sisuliselt arutada. Sellest tulenevalt on mul küsimus juhatusele: kas juhatus tutvus selle paberiga, mis üle anti? Mina lugesin selle läbi. Minu hinnangul võiks vabastada peaministri ka sellest poliitilisest avaldusest ja lasta ta tegema midagi päriselt olulist Eesti riigi ja rahva heaks. Kas juhatus kaalus mõtet lükata see palve viisakalt tagasi ja soovitada peaministril teha midagi mõistlikku?

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Erinevalt teist ma ei arva, et tegemist oleks sügavalt mõttetu paberiga. Ja tõepoolest, juhatusel ei ole olnud võimalust sellega veel tutvuda. Me selle sisu ei tea, aga seda suurema põnevusega ootamegi peaministri esitlust. Heiki Kranich, palun!

15:24 Heiki Kranich

Aitäh! Nagu siin teised Riigikogu liikmed on juba kodu- ja töökorra seadusele viidanud, siis kodu- ja töökorra seadus ei anna võimalust – muu hulgas ka Riigikogu suurele saalile mitte – ühe protseduurilise hääletusega seadust muuta. Seetõttu, kuna antud hetkel on üsna suur risk, et selle küsimuse hääletusele panek rikub kehtivat seadust, siis on mul teile ettepanek: kutsuge palun juhatuse liikmed kokku, võtke õigusnõustajad juurde ja palun hoidke ära see, et tekitataks olukord, kus Riigikogu hakkab seadust rikkuma.

15:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Selle hääletusega me ei muuda ühtegi seadust. Sellega me lõpetame ja lahendame diskussiooni, mis juhatuses pooleli jäi.

Peale seda, kui peaminister on oma avaldusega esinenud, on kõikidel fraktsioonidel võimalik esineda sõnavõttudega. Siis tulevad läbirääkimised ning toimub diskussioon. Läbirääkimistel on võimalik osaleda ka härra peaministril, kui ta seda soovib. Kristen Michal, palun!

15:25 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Ma olen seda arutelu siin nüüd kuulanud ja ühest asjast pole siiamaani aru saanud: kas peaminister selgitas teile, miks ta ei soovi küsimustele vastata? Kas see oli arutelul, miks ta ei taha küsimustele vastata?

15:25 Esimees Henn Põlluaas

Ei olnud. Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

15:26 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kas te tahtsite sellega öelda, et te lähete lihtsalt seadusest mööda? Ei muuda seadust, aga hiilime seadusest mööda ja hääletame?

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Ei tahtnud, sugugi mitte. Mart Võrklaev, palun!

15:26 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on konstruktiivne ettepanek, et me ei peaks enam pikalt vaidlema selle üle, kuidas edasi minna, ja et saaks päevakorra rakendada ning tööga pihta hakata. Võib-olla te küsite peaministrilt üle. Ma arvan, et peaminister on praeguseks mõistnud, et esmane palve, mille järgi ta ei soovinud küsimustele vastata, ei ole Riigikogule vastuvõetav ja et Riigikogu liikmetel on suur huvi küsimusi küsida. Võib-olla on peaministril lihtsam öelda, et loomulikult, ma hea meelega vastan teie küsimustele, ta muudab oma palvet ja me saame selle punktiga kenasti edasi minna.

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Öeldakse, et meil on siin need protseduurid, ja käib selline kodu- ja töökorra vaba tõlgendamine – no me teame, et kui on kaks juristi, siis on kolm arvamust. Ma arvan, et neid arvamusi, kuidas seda seadust tõlgendada, võib siin ka rohkem olla. Ehk ma ei hoomanud Taavi mõttekäiku, et juhul, kui juhatus ei ole kokku leppinud ... Aga juhul, kui juhatuses keegi lihtsalt blokeeris kokkulepet, siis mil moel saab suur saal seda käsitleda, kui juhatuses konsensuslikku otsust ei ole? Kas kõik juhatuse otsused peavad olema konsensuslikud, kui need puudutavad erakorralisi poliitilisi avaldusi? Kas see on kusagile kodukorda kivisse raiutud, et ka poliitilise kõne puhul peab olema juhatuse otsus konsensuslik? Kui see on, siis paluks viidata mingile täpsele paragrahvile!

15:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See on täiesti tavaline praktika, et niimoodi käitutakse, kui antakse üle selliseid avaldusi. Seda on ka varem olnud, näiteks kas või riigieelarve üleandmise puhul. Nii et siin ei ole mitte midagi pretsedenditut, et alati ei ole küsimuste esitamist. Aga ma võin selle osa juhatuse töökorraldusest ka ette lugeda, § 16 lõige 4: "Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Sellise ettepaneku tegi ka auväärne Siim Kallas. Mina toetan seda igati. Ja kui küsimused otsa saavad, siis lähemegi hääletuse juurde. Mart Võrklaev, kas on protseduuriline küsimus?

15:29 Mart Võrklaev

Aitäh! Need küsimused ilmselt lõppeks, kui te vastaksite neile. Ma palusin teil peaministrilt küsida, kas ta on muutnud oma seisukohta, kui ta on kuulnud, et suur osa Riigikogu liikmeid soovib temalt küsimusi küsida. Te ei vastanud minu küsimusele, te ei küsinud temalt. Ma palun, Riigikogu esimees, kas te oleksite nii lahke ja küsiksite peaministrilt, kas ta on valmis Riigikogu liikmete küsimustele pärast oma poliitilist avaldust vastama.

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma suurepäraselt mõistan teie küsimust, aga paraku see ei ole protseduuriline küsimus. Eerik-Niiles Kross, palun!

15:29 Eerik-Niiles Kross

Märgin lihtsalt stenogrammi huvides. Selline pretsedent on päris ohtlik, sest võime eeldada, et edaspidi saabki soovi korral koalitsiooni häältega hakata looma olukordi, kus peaminister või mõni teine ametiisik ei vasta küsimustele. See ei ole tegelikult kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Seaduse kommentaar ütleb selle kohta järgmist: "Kui ametiisik esineb Riigikogu ees põhiseadusest või seadusest tuleneva ettekande või ülevaatega, siis ei ole kodu- ja töökorra seaduse mõttega kooskõlas jätta Riigikogu liikmed küsimisvõimalusest ilma." Antud juhul on üleüldse küsitav, kas tegemist on poliitilise avaldusega, kui esitatakse üks strateegiadokument. Minu meelest tuleneb see otseselt seadusest ja peaministri tööülesannetest. Aga ma ei taha seda vaidlust pikendada. Lihtsalt markeerin edaspidiseks, et see ei ole see hea praktika. Me kõik teame, et koalitsioonil on hääled koos, aga edaspidi mõtleme kaks korda, enne kui jälle niimoodi teeme.

15:31 Esimees Henn Põlluaas

Tundub, et rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Enne kui me oma päevakorda täiendame ja kinnitame, panen hääletusele selle praegu diskussiooni tekitanud küsimuse. Kas Siim Pohlakul on käsi püsti?

15:31 Siim Pohlak

Istungi juhataja! Äkki võtaks viis minutit vaheaega ja teeks selle asja päris lõplikult selgeks?

15:32 Esimees Henn Põlluaas

Jah. Kui see on fraktsiooni ettepanek, siis palun teeme viieminutilise vaheaja.

V a h e a e g

15:38 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Läheme istungiga edasi. Vaheajal austatud peaministriga konsulteerides ja rääkides selgus, et peaminister väga heal meelel vastab meie kolleegide küsimustele. Nii et see teema on meil lahendatud ja läheme edasi.

Varem ette loetud muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:38 Esimees Henn Põlluaas

Päevakorra kinnitamise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 1 ja erapooletuid samuti 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:39 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses Riigikogu otsuse „Eesti pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035"“ eelnõu üleandmisega

15:39 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene päevakorrapunkt on peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses Riigikogu otsuse "Eesti pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035"" eelnõu üleandmisega. Ma tutvustan teile protseduurikat. Kõigepealt on peaministri poliitiline avaldus kuni 15 minutit ja seejärel on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus esitada üks küsimus pikkusega üks minut. Siis avame läbirääkimised, mille käigus võivad fraktsioonide esindajad esineda sõnavõtuga kõnepuldist viis pluss kolm minutit nagu ikka või kohalt kaks minutit. Palun kõnetooli, härra peaminister! Olge lahke!

15:40 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Minu meelest see on väga tervitatav, et juba "Eesti 2035" üleandmisel Riigikogus on nii tõsine ja kirglik arutelu, suur soov asjaga kaasa tulla, kaasa lüüa. See on igati kiiduväärt ja ma tunnustan Riigikogu sellist entusiasmi.

Vabariigi Valitsus esitab teile arutamiseks ja otsustamiseks riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035". Seda strateegiat on koostatud nüüdseks enam kui kaks aastat. Sellesse on andnud oma panuse ligi 17 000 inimest. See on valminud 17 000 inimese abiga, sest Eesti pikaajaline vaade väärib kindlasti nii laiapindset arutelu. Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele ja valdkonna esindusorganisatsioonidele ka paljud teised Eesti inimesed.

"Eesti 2035" koostamise protsess on olnud avatum kui poliitikadokumentide puhul tavapärane ja ma loodan, et selline koosloome saab edaspidi uueks normiks. Turvaline ja inimestega arvestav Eesti riik on kõigi ühine eesmärk. "Eesti 2035" on igas mõttes põhialus meie järgmise 15 aasta otsustele. See on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostööd toetav strateegia, mis seob tervikuks nii kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitika kujundamise kui ka kõige rahastamise põhimõtted. "Eesti 2035" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Arengustrateegia eesmärk on, et Eesti oleks ka tulevikus demokraatlik turvaline riik, kus on tagatud eesti keele, rahvuse ja kultuuri elujõulisus.

Väga austatud Riigikogu liikmed! Kui me viisime "Eesti 2035" koostamise osana läbi üleriigilise arvamuskorje, kus osaleti nii veebi vahendusel kui ka näiteks raamatukogudes ankeete täites, siis saime kinnitust, et Eestimaa inimene tahab elada riigis, mis on turvaline, riik, mis on vaba, looduslik, avatud ja mitmekesine, inimkeskne. Just need soovid on sõnastatud "Eesti 2035" aluspõhimõtete ja strateegiliste sihtidena, mida saame alati otsuseid tehes meeles pidada. Ka siis, kui meile tundub, et mõne otsuse mõju on lühiajaline või kui otsustamiseks on väga vähe aega – ootamatusi, ennenägematuid olukordi tuleb ikka ette –, on oluline hoida silme ees pikka vaadet.

"Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Raske oleks ka vastu vaielda sellele, et me soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimkeskne. Need pole aga pelgalt suured sõnad, vaid tõepoolest sihid, mida otsuseid tehes meeles pidada nii valitsuses kui ka siin auväärses Riigikogus.

Eesti on vaba ja turvaline riik, aga peeglisse vaadates peame tunnistama, et näiteks tervist hoidvate elukeskkonnalahenduste ja inimeste riskikäitumise osas on meil veel üksjagu vaja ära teha, et lõhe meie tervena elatud eluaastate ja eeldatava eluea vahel ei oleks enam kui 20 aastat. Samuti peame olema valmis ära kasutama võimalusi, mida pakub vananev ühiskond. 15 aasta pärast, austatud Riigikogu, on hetkeinfo kohaselt iga neljas Eesti elanik vanem kui 65-aastane. Ja see pakub just nimelt võimalusi, kui me õigel ajal, see tähendab kohe praegu mõtestame oma valikud selliselt, et need arvestavad tulevikuga, et meie valikud mitte ainult ei vii meid tulevikku, vaid viivad meid sinna ettevalmistunult ja ka enesekindlalt. Eesti inimene väärib konkurentsivõimelist, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riiki.

Head kaasmaalased! "Eesti 2035" ei lahenda muidugi kõiki probleeme, millega me järgmisel 15 aastal silmitsi seisame. Aga ma olen veendunud, et selles arengustrateegias kokku lepitud põhimõtted aitavad meil inimeste ja riigina jääda iseendaks ka kõige keerulisemates olukordades. Need tulevikku suunatud sihid aitavad meil pöörata proovikivid võimalusteks. Ma soovin teile, austatud rahvasaadikud, kaalutletud ja kaalukat arutelu "Eesti 2035" üle. Ma omalt poolt luban, et Vabariigi Valitsus ei jäta "Eesti 2035" riiulile tolmuma, vaid arvestab selle arengustrateegiasse koondatud Eesti inimeste – meie – eesmärkidega. Meie ettepanek on, et iga minister annab kord aastas teile, austatud Riigikogu, ülevaate sellest, kuidas on tema valdkonnas "Eesti 2035" sihtideni jõudmine edenenud. Ka mina peaministrina jagan teiega oma parimat teadmist meie edusammudest ja ka järeleaitamist vajavatest teemadest nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist austatud Riigikogule. Strateegia "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Hea Riigikogu! Ma loodan väga, et teie arutelu "Eesti 2035" üle saab olema sisukas. Eesti väärib seda, et tema tulevikku kirjeldavasse strateegiasse kirjutataks mõtted, mis on kõige edasi viivamad, kõiki Eestimaa inimesi arvestavad ning mis tugevdavad meie riigi mõjukust laias maailmas. Ma tänan teid, olen valmis vastama teie küsimustele ja soovin teile juba ette head arutelu. Aitäh! 

15:48 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi, nagu oligi ette arvata. Esimesena küsib Urmas Kruuse. Palun!

15:48 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Meil maaelukomisjonis on praegu pooleli arutelu PÕKA ehk põllumajanduse ja kalanduse arengukava üle. Ma eeldan, et need strateegiad on omavahel seotud, et eesmärgid on samad. Me oleme sunnitud tegema selles arutelus teatud pausi, kuna suvel valitsus minu arvates selgelt muutis tööjõupoliitikat. Öelge palun, kas selles arengustrateegias on niisuguse asjaga arvestatud. Te ise viitasite väga kenasti, et ühelt poolt me vananeme. See tähendab ka seda, et tulevikus võib eesti keele rääkijaid olla vähem. Aga me tegelikult soovime, et neid, kes oskavad eesti keeles rääkida, tuleks Eestisse kokku üle maailmaa ja nad panustaksid meie rahva ja majanduse õitsengusse. Kuidas see sellega kokku läheb? Kas selle arutelu ei pea ka katkestama ja mõned asjad ümber vaatama?

15:49 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et me ei pea katkestama asju, mis siin Riigikogus arutusel on. Nagu ma ütlesin, strateegia "Eesti 2035" viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Ja seda saab strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada palju laiemalt kui ainult riiklikes arengukavades. Kindlasti saab siia kaasata, nagu ma ütlesin, ka erasektorit ja kohalike omavalitsuste kodanikuorganisatsioone. Nüüd, tööjõu küsimus oli ju väga tõsise arutelu all selle aasta kevadel-suvel, kui kõigele pani oma pitseri koroonaviirus. Ma arvan, et ma mõistan väga hästi, mida te, härra Kruuse, küsisite. Just põllumajandussektoris – te viitasite selle arengukavale –, on tänaseks hetkeks ju lahendus leitud. On teatud usaldusmeetmed ja saab ka kolmandatest riikidest tööjõudu sisse tuua.

Samas ma olen selle mõttega, mis te ütlesite, täiesti päri. Ma arvan, et see on laiem vaade "Eesti 2035-le", et need Eestimaa inimesed, kes elavad Eestist väljaspool, tagasi tuleksid. Me teeme siin kõik, et meie elujärg, meie elukeskkond muutuks aina paremaks, läheks kvaliteetsemaks, ja need inimesed ühel hetkel otsustavad tagasi tulla või vähemalt kaaluvad, kas pöörduda Eestisse alaliselt või ajutiselt tagasi. Kindlasti kõik meie inimesed, kes elavad Eestist väljaspool, on alati Eestisse tagasi oodatud.

Aga me peame arvestama ka sellega, et kui me räägime välistööjõust, mida te ka puudutasite, siis teatud usaldusmeetmed peavad jätkuvalt jõus olema. Me ei saa teha päris sellist regulatsiooni, nagu meil oli enne koroonaviirust. Minu meelest see regulatsioon täna töötab, et kui inimesed tulevad siia, siis on neile selge, et on vaja testida. Kui testid tehakse või kui ollakse 14 päeva eneseisolatsioonis ja testid on negatiivsed, siis on kindlasti võimalus tööle asuda. Aitäh teile küsimuse eest!

15:51 Esimees Henn Põlluaas

 Annely Akkermann, palun!

15:51 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud esimees! Suur tänu, lugupeetud peaminister, ettekande eest! Ma jõudsin selle dokumendi läbi lugeda ja olen osalenud ka strateegiaseminaridel. Strateegia on teatavasti selgete eesmärkidega tegevusplaan ja selles dokumendis on viis eesmärki: Eestis elavad arukad inimesed, ühiskond on hooliv, majandus on tugev, elukeskkond on turvaline ja kvaliteetne ning Eesti on usaldusväärne ja inimkeskne. Need on nii üldised eesmärgid, et sobivad sama hästi nii Eestile kui ka Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile. Mis teie arvates on spetsiifiline Eesti arengustrateegia? Kuidas meie siin Läänemere kaldal selle elanikkonnaga selles maailmas elus püsiksime?

15:52 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! No ma ei ole teie selle võrdlusega ... Kindlasti ma ei taha debatti tappa, aga kui on soov võrrelda meid teiste riikidega niimoodi, siis ma ei ole sellega kindlasti päri. Ma arvan, et need on Eestile olulised strateegilised sõnumid. Kui rääkida lisaks strateegiadokumendile ka muust, siis tegevusplaan on strateegia lisa või strateegia osa, mille valitsus vaatab üle igal aastal. Ma usun, et ka Riigikogu hakkab seda "Eesti 2035" üle vaatama nii tihti, kui ta soovib. Selles tegevusplaanis on üle 30 tegevuskimbu ja ligi sadakond erinevat reaalset tegevust, mida tehakse.

Te küsite, mis on see kõige olulisem. Ma arvan, et debatt härra Kruusega avas väga hästi "Eesti 2035" mõtte. Mõte on ju see, et Eesti muutub selliseks elukeskkonnaks, kuhu võimalikult paljud inimesed tõesti tahavad tagasi pöörduda. Me tahame näha, et meie rahvaarv tõesti kasvab. Viimastel aastatel on see näidanud positiivset trendi, aga ma arvan, et nagu ma oma sissejuhatavas ettekandes ütlesin, me peame ikkagi lähtuma ka sellest, et tähtis ei ole ainult keskmine eluiga, vaid see, kui kaua meie inimesed elavad tervena. See on minu meelest väga oluline ja väga paljude suurte eesmärkide alus.

Ma ei saa kuidagi öelda, et need eesmärgid on väga üldised või sobivad kõikidele riikidele. Eesti on tõesti alati olnud selline uuendusmeelne majandus, meil on väga palju selliseid initsiatiive, millega Eesti on tegelikult laias maailmas eeskäija olnud. Ma arvan, et me ei pea häbenema, hea Riigikogu. Kas või seesama digipööre – see on olnud viimase paarikümne aasta väga tugev sõnum laia maailma, et Eesti on selles vallas teinud märkimisväärseid samme ja et me oleme valmis oma kogemust jagama. Ja me olemegi jaganud.

Ka on meie jaoks olnud alati oluline see – see tuleneb ka meie lähilähiminevikust –, et Eesti oleks turvaline, et Eesti oleks kaitstud. See on tegelikult siia väga selgelt sisse kirjutatud, pidades silmas meie enda tegevust, aga ka meie liitlassuhteid, olgu see NATO, olgu see Euroopa Liit, olgu see ÜRO. Nii et Eesti on võtnud juba 90. aastate alguses suuna integreeruda võimalikult palju erinevate suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ja see on olnud Eesti jaoks, ma arvan, väga edukas. 

15:55 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

15:55 Aivar Sõerd

Austatud peaminister! Tõepoolest, suured plaanid ja lennukad ideed on üks asi, aga tava-, tegelik elu läheb ikka nii, nagu tavaliselt on läinud. Ja ka selle strateegiadokumendi strateegia elluviimise punktis tunnistatakse ausalt, et on üksikuid probleeme, mille tõttu võivad investeeringute võimalused meie riigil tulevikus väheneda. Ausalt on seda tunnistatud. Kui me vaatame hiljuti teie poolt siia toodud riigieelarvet ja eelarvestrateegiat, siis seal ilmneb ka probleem, et uute investeeringute loetelu on silmatorkavalt lühike. Te tõite siin välja mõned suured objektid, aga käivad alles läbirääkimised ja loodetakse hüpoteetiliste eurorahade saamisele. Aga laenuraha kulub kahe aastaga – tänavu ja järgmisel aastal – pea viis miljardit. Miks uute investeeringute loetelu on nii silmatorkavalt lühike? 

15:56 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Selle dokumendi valguses vastan ma teile, härra Sõerd, ja võib-olla ka eelmisele küsijale, et me peame aru saama, et see on põhimõtteliselt ikkagi väga teistsugune lähenemine. Sellist terviklikku strateegilist plaani Eestil pole varem olnud. Ja minu arvates see, et täna on austatud Riigikogu nõus selle plaaniga edasi minema, seda plaani hakkama arutama, loob tegelikult ikkagi hoopis uue lähtealuse ja kvaliteedi. Punkt üks.

Nüüd, vaatame neid olulisi fookusteemasid või strateegilisi sihte, mis me oleme siin välja toonud. Võtame sellesama haridusvaldkonna. Me ütleme jätkuvalt, et haridus on Eesti jaoks oluline, tähtis. Ja me saame ju täna julgelt välja öelda ka selle, et haridus on olnud valdkond, kus me oleme näidanud kogu maailmas väga kõrgeid tulemusi. Väga kõrgeid tulemusi! Ma arvan, et see on positiivne ja me ei peaks kuidagi seda häbenema. Või võtame kas või sellesama keskkonna ja elurikkuse teema. Need on tegelikult fokuseeringud, kus Eesti on teinud häid samme. Võrdleme praegust seisu näiteks baasaastaga 1990, millega terve Euroopa võrdleb, Pariisi kokkulepe võrdleb. Euroopa Komisjoni uus strateegiline ambitsioonikas eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase 50%. Härra Sõerd, te teate ise ka, et Eesti saab öelda, lähtudes eelmise aasta esialgsetest andmetest, et 60% on juba tehtud. Meie Riigikogu, austatud Riigikogu võttis vastu kliimapoliitika põhialused. Aastal 2017, kui Riigikogu selle vastu võttis, seadis Eesti eesmärgiks 70% – palju ambitsioonikama eesmärgi. Nii et võib öelda, et mitmes valdkonnas me oleme palju ambitsioonikamad.

Nüüd investeeringutest, mille kohta te küsisite. Ma saan aru, et me praegusel hetkel ikkagi arutame ju strateegia "Eesti 2035" suurt sihti, teie aga seote selle kohe osavalt, olles rahanduses väga tunnustatud ja hea asjatundja, eelarvepoliitikaga. Et kuidas investeeringutega on, kuidas on lood tulevikuga. No võtame kas või sellesama näite, austatud Riigikogu, ma ütleksin ikkagi, selle tasakaaluka ja jõukohase eelarve, mille valitsus on nüüd Riigikogule üle andnud. Loomulikult on see antud arutelu alla ja teie selle lõpuks otsustate. Aga võtame teadus- ja arendustegevuse. Kui palju on tegelikult aastaid vaieldud, kas see peab olema 1% SKP-st. Tegelikult ei ole minu arust olnud ühtegi poliitilist jõudu, kes oleks öelnud, et ei peaks olema 1%, ja siin tuleb anda au nii tänasele opositsioonile kui ka koalitsioonile. Aga tegelikult seda ei ole saavutatud. Nüüd on eraldi küsimus, kas me võtame teadus- ja arendustegevuse raha investeeringuna või võtame seda kuluna. Ma arvan, et võib-olla siin me oleme teiega ühisel seisukohal, et see tegelikult on ikkagi investeering. See tegelikult on ikkagi investeering, see on selge vaade horisondi taha, see on selge vaade ka meie majanduse struktuuri aluste muutmisele, innovatsioon, ettevõtlus. Nii et ma pean seda väga suureks ja väga põhimõtteliseks otsuseks. Ja me teeme seda üheskoos. Ma arvan, et Riigikogu suure tõenäosusega lõpetab eelarve menetluse detsembrikuus. Me teeme hea asja: Eesti teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus.

Nüüd te küsite, millised on suured investeeringud järgmise aasta eelarves. Ma tõesti väga vabandan Riigikogu ees, aga me läheme natukene sellest teemast "Eesti 2035" välja. Aga mis see on? Ma ütlesin juba teile välja, et "Eesti 2035" seab viis võrdväärselt strateegilist sihti. Ja ma ütlesin välja sedagi, et meie jaoks on oluline tervis, meie jaoks on olulised tervist hoidvad inimesed. Me oleme täna koroonaviiruse põhjustatud suures kriisis, raskes kriisis: on majanduskriis, tervishoiukriis, prognooside prognoosimatuse kriis. Ja me peame nägema ka seda, kuidas me sellest kriisist tugevamana välja tuleksime. Ja eelarves on olemas ka investeeringud. Ma tulen nüüd konkreetselt selle juurde, mida te küsisite. Eelarvet tuleb ju alati vaadata tervikuna. Tuleb vaadata ka Euroopa Liidu järgmist eelarveperspektiivi 2021–2027, mille otsustamisel Eesti on osanik olnud. Me oleme nende teemade aruteludel alati osalenud, käed on alati küljes olnud. Näiteks taaskäivitamiskava üle olid selle aasta suvel väga põhimõttelised vaidlused, pluss Eesti riigieelarve.

Me näeme tegelikult, et investeeringute maht kasvab. Ja see on hea. Seesama tervishoiu näide, mis ma just teile tõin. Me läheme taotleme Euroopa Liidu raha. Me läheme paluma raha Euroopa Liidu struktuurifondidest, mis ei hõlma taaskäivitamist, aga me läheme küsima ka maksumaksja raha – ja loomulikult, see on nüüd teie otsustada –, et teha korda meie haiglavõrk, üldse meie meditsiinivõrk. Eesmärk on, et Eesti oleks turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, nagu öeldud. Siin selles eelarves, mis on teie laua peal, on sees needsamad koroonaviiruse õppetunnid, ka Võrumaa raskete ilmastikuolude õppetunnid, kui minutitega üks maakond elektrisüsteemist täielikult ära lõigati. Ja see maakond ei lõigatud ära mitte ainult elektrisüsteemist, vaid ka sidesüsteemist. Me hakkame varudega tegelema, me loome varude keskuse, kus on esmatarbekaubad, toiduained, ravimid, isikukaitsevahendid, kütusevaru. Üht-teist on olemas, aga paljusid varusid täna veel ei ole. Nii et, härra Sõerd, tegelikult ma ütleksin teie küsimuse vastuseks niimoodi: fookuses on ainult ja ainult Eesti inimene. Ja nii see peabki olema. Aitäh teile selle küsimuse eest!

16:02 Esimees Henn Põlluaas

Jüri Jaanson, palun!

16:02 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud peaminister! Jaa, selline terviklik dokument on väga teretulnud ja loomulikult väga vajalik ja need sihid, mis siin kirjeldatud on, on loomulikult õiged. Lõppude lõpuks kõigi arengudokumentide suurem eesmärk taandub sellele, et inimestel oleks parem elada, et nad oleksid terved, tunneksid ennast tervena ja turvaliselt, aga ka, et ühiskonnas oleks hästi tagatud ligipääs. Eriti oluline on puudega inimeste jaoks. Aga samas ma ütleks, et 15 aastat on suhteliselt lühike aeg ja eesmärkide täitmiseks tuleks seemned praegu mulda visata. Kas teie arvates on välistatud, et 15 aasta pärast maadlevad meie inimesed hoopis suures miinuses riigieelarvega ja näiteks ka õpetajate puudusega? Õpetajate palgad on ju mõneks ajaks külmutatud. Vahest maadeldakse taoliste eksistentsiaalsete probleemidega, selle asemel et end hästi tunda?

16:04 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Jaanson! Ma tänan teid selle mõtte või küsimuse eest! Ma olen täiesti nõus, et tehtud on suur töö, ja ma tegelikult arvan, et see "Eesti 2035", see raamistik või see strateegia ikkagi annab meile väga selge plaani või suuna ette. Ja ma arvan, et need sihid tegelikult on meie strateegilised sihid. See, mis te ütlete – ma loodan, et Riigikogu istungi juhataja, Riigikogu esimees ei sekku –, aga ma tahan öelda, et ma olen täiesti nõus, et inimeste heaolu, inimeste tervis, tervena elatud eluiga – see kõik on minu meelest oluline. Ma nõustun sellega. Uus teema, kuhu me järgmisel aastal investeerime, ongi seesama ligipääsetavus. See on palju tugevamalt fookuses kui varem.

Teie küsimus tegelikult oli ka suunatud eelarvele. Te küsisite, milline 15 aasta pärast on näiteks eelarve tasakaal või, ütleme siis, võlaprotsent. Rääkisite ka õpetajate palgast. Võtame need teemad viilu pidi lahti. Kõigepealt eelarve tasakaal. Ma tahan öelda, et mina oma isiklikult tunnetuselt või hinges olen rahalistes küsimustes üsna konservatiivne inimene. Samas ma saan aru, et nii võimas tunne on öelda lause, et näete, me anname tulevastele põlvedele üle nii suure võlakoormuse. Aga ma arvan, et veel valusam on, kui me ütleme, et tulevastele põlvedele me anname üle tegemata jäänud otsused või tegemata jäänud teod. Nii et ma sellega kindlasti ei tahaks kuidagi nõustuda.

Kas need tegemata jäänud teod on seotud siseturvalisusega, kas need on sotsiaalvaldkonnas, hariduses, teadus- ja arendustegevuses? Mitte kuidagi ei saa ma sellega nõustuda. Me näeme Eesti võlataset. Siin tuleb, härra Jaanson, ausalt välja öelda, et tänases koalitsioonis on erakond Isamaa hoidnud eelarve tasakaalu põhimõtet, printsiipi väga tugevasti aastakümneid. Ma ütlen, et ka teie erakond on selle nimel töötanud 17 aastat ja midagi halba selles ei ole, pole midagi paha öelda ka Reformi kohta. Aga mulle tundub, et ka valitsuses olevate Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna suund on liikuda riigi eelarvestrateegiaga, mida me ju teeme vägagi prognoosimatus olukorras, eelarve nominaalse ja struktuurse tasakaalu suunas. Mina ei saa öelda, et sotsiaaldemokraadid on olnud laristajad, ma ka ei taha seda öelda. Nii et ma arvan, et tegelikult ei ole eelarve konservatiivsuse põhimõte kellelegi kuidagi vastumeelne. Me lihtsalt oleme nii suures kukkumises hetkel ja sellest kukkumisest tuleb välja tulla. Praegu on valitud suund võimalikult palju majandust stimuleerida ja on usk, on lootus, et kui seda tehakse, siis on võimalik lähemas tulevikus majanduse kiiremat tõusu näha. 

Nüüd, õpetajate palk. Jah, ma saan aru, kuhu see kriitika suunatud on. Aga ma tahan öelda, et 2020 on olnud aasta, kus väga paljud Eesti inimesed on kaotanud töö ja paljude palka on vähendatud, kui nad töötavad erasektoris. Minu meelest minna praegu välja õpetajate palgafondi tõusule järgmisel aastal ei ole lihtsalt rahaliselt võimalik ja ma ütlen selle julgelt välja. Nii eelmises koalitsioonis, kus olid sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Keskerakond, kui ka selles koalitsioonis – EKRE, Isamaa ja Keskerakond – on tõstetud õpetajate palka. Me oleme tõstnud viimase nelja aasta jooksul õpetajate palka, ka õpetajate palga alammäära üle 300 euro ja ma arvan, et see on päris tugev tõus olnud. Kui vaadata OECD hinnanguid, siis nad ütlevad, et Eestis on tegelikult päris tubli palgatõus olnud haridussektoris. Loomulikult see ei ole piisav. Kui me võtame õpetajate keskmise palga, siis ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et järgmine aasta see moodustab Eesti keskmise palgaga võrreldes 108%. Ma arvan, ka see ei ole piisav. Ka mina tahaks, et see oleks 120%. Aga täna on see realiteet, kus me oma majandussurutise ja majanduslangusega oleme.

Kui tohib, härra Jaanson, veel midagi öelda, et siis üleüldiselt me peame minu meelest lähtuma sellest, et kui me võtame selle "Eesti 2035", siis on oluline see, et eelarve käib ka "Eestis 2035" teemaga kaasas. Ja kui on majanduslangus, kui on tervisekriis, siis tuleb sellega arvestada. Riigi eelarvestrateegiat koostades me püüame näha pikemat perspektiivi, aga täna prognoosida, mis juhtub aastaks 2024 – ma arvan, et seda on väga-väga keeruline teha.

Nüüd edasi, mis ma veel soovin öelda hariduse, õpetajate väärtustamise kohta. Ma arvan, et see teema tuleb juba varem kui aasta pärast lauale: järgmise aasta kevadel, kui me teeme järgmist riigi eelarvestrateegiat. Kevadine prognoos on, ma loodan, rohkem täpne ja arvestab paremini koroonaviiruse mõjusid. Ehk me saame välja tulla ka heade sõnumitega. Täna aga peame lihtsalt arvestama sellega, missuguses majanduse väga raskes rängas kriisis me ikkagi hetkel oleme. Aitäh teile!

16:10 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

16:10 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Selle strateegia koostamiseks tehti arvamuskorje ja see toimus siin kevadel: aprilli lõpus, mai alguses. Ja selle arvamuskorje käigus küsiti inimeste ootusi Eestile aastaks 2035. Kuusteist märksõna anti ette. Peaaegu 14 000 inimest vastas. Torkab muidugi silma, et pooled vastajad elavad Harjumaal ja teine pool elab mujal Eestis. Siin võiks küsida tasakaalu kohta, aga mu küsimus puudutab hoopis seda, et kuni 39-aastased elanikud ootavad üldiselt turvalist, looduslikku ja avatud Eestit aastaks 2035. See on noorem osa Eesti elanikkonnast. Öelge palun, mida Eestil on vaja teha, et nende ootused aastaks 2035, aga võib-olla juba enne täide läheksid. 

16:11 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma sain aru, et te tõite välja, et Eesti oleks aastaks 2035 vastutustundlik, uuendusmeelne, avatud ... Vabandust, kas tohib korraks paluda täpsustada?

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Palun Urve Tiidusele mikrofon täpsustuseks!

16:11 Urve Tiidus

Aitäh, väga suur tänu! Siin on lihtsalt üks tabel, kus on välja toodud, et kuni 39-aastased elanikud ootavad kõik turvalist, looduslikku ja avatud Eestit. Vanematel inimestel on ootused natuke erinevad. Minu küsimus on: mida Eesti peab tegema, et olla 2035. aastaks looduslik, turvaline ja avatud? Ja mis šansid selleks on? 

16:11 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks see on väga kompleksne teema ja sellele vastata ühe-kahe lausega on keeruline. Aga ma püüan. Kõigepealt alustan turvalisest Eestist või turvalisest elukeskkonnast. Ma arvan, et Eesti turvalisuse tagab kõige paremini see, kui Eesti ühiskond on tugevalt lõimitud, kui Eesti ühiskond on sidus ja ühtlane. Eelmisel aastal tehti vene emakeelega noorte seas küsitlus – neid tehakse sammuga kaks-kolm aastat. See näitas päris positiivseid tulemusi. Neid oli vist, kui ma ei eksi, 19 gümnaasiumi, kus see läbi viidi, ja vastused näitavad tegelikult, et positiivne suhtumine nii riigikaitsesse kui ka Euroopasse on tugevnemas. See on positiivne.

Nüüd edasi: turvalisus algab tegelikult meie kodust. Samas me ei saa ju eitada, et meil on väga palju probleeme, mis on seotud inimeste vaimse tervisega, mis on seotud perevägivallaga. Kindlasti need on väga suured väljakutsed, väga oluliselt probleemid Eesti ühiskonnas, mis tuleb lahendada, millega tuleb iga päev töötada.

Kui rääkida üldisest turvalisusest rahvusvahelisel areenil, siis kindlasti see on teema, millega tegelevad meie väga kõrge usaldusprotsendiga Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitseliit. Ma arvan, et me peame seda usaldust hoidma ja edasi arendama. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse –NATO, Euroopa Liit –, Eesti strateegilised suhted, transatlantilised suhted, meie strateegilised suhted Ameerika Ühendriikidega ja seda, ma ütleksin, turvalisuse mõttes väga erinevates valdkondades. Loomulikult üks valdkond on kaitse ja turvalisus, teine on küberteemad, 5G teemad, kolme mere initsiatiiv, Eesti kui aktiivne riik, aktiivne mängija rahvusvahelisel areenil.

Nüüd edasi, looduslikkus. Ma arvan, et Eesti on astunud väga palju suuri samme, kui me võrdleme baasaastaga 1990. Jah, ma mõistan väga hästi, milline seis oli aastal 1990. Ma mõistan, kust, millise riigikorralduse alt me tulime, millise okupatsiooni alt me tulime. Väga palju oli tööstusi, kus ei olnud absoluutselt keskkonnahoidu või loodushoidu või keskkonnakaitset. Aga sellest hetkest alates me oleme tegelikult teinud väga palju selle nimel, et Eesti keskkonda muuta palju kaitstumaks, et meie elurikkust suurendada. Võtame kas või vee kvaliteedi, võtame kas või vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise. Ma arvan, et need pildid on nagu öö ja päev. Tegelikult need on nagu öö ja päev isegi selle sajandi algusega võrreldes.

Üks teema, mis on täna üleval, on metsapoliitika. Minu meelest see on hästi oluline, et me ei lähe sellega kaasa, et me näeme seda, et Eesti hakkab oma metsasust kaotama. Jah, me peame tunnistama, et metsanduse arengukava 2020–2030 meil ei ole olemas. Nüüd peame selle nimel pingutama, et see võimalikult ruttu sünniks. Sellel teemal on meil ka infotunnis olnud mitmeid arutelusid. Nii et me peame hoidma oma loodust, oma elurikkust, oma mitmekesisust – ma arvan, et see on tähtis, oluline.

Eesti on olnud minu meelest pigem selline üldise suunaga kaasamineja. Kas või seesama Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus. Meie soov on teha selles vallas tõsist koostööd spetsialistidega, teaduste akadeemiaga. Me suutsime välja selgitada, et see on Eestile jõukohane, et me suudame seda teha, kui me kõik ühiselt pingutame. Ma arvan, et looduslik on Eesti siis, kui me teeme lähiaastatel ikkagi väga põhimõttelisi muudatusi oma energeetikas, kui me teeme lähiaastatel väga põhimõttelisi muudatusi oma transpordis ja ka põllumajanduses. Härra Sõerd küsis, kuidas see on ülekantav eelarvesse. Eelarves on järgmisel aastal või järgmistel aastatel eraldatud suurusjärgus 30 miljonit vesinikutehnoloogia arendamiseks.

Edasi: avatus, avatus igas mõttes. Ma arvan, et Eesti peab hoidma avatud ühiskonda, mis on hooliv, samuti on avatus alati olnud Eesti majanduse põhimõte, eks ju. Ma arvan, et need kolm on kõik väga tähtsad ja väga-väga olulised. Aga nii palju, kui ma olen aru saanud, selles arvamuskorjes oli ka selline lahter, kuhu sai kirja panna mitmesuguseid mõtteid, mis inimestel südamel olid. Kindlasti avatus meie sihtides. See on minu meelest oluline, et me oleme valmis ka erinevateks muutusteks, arenguks. Minu meelest see on väga tähtis, et Eesti on kõiges selles alati nõus kaasa minema.

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:17 Jürgen Ligi

Aitäh! Riigikogu oli väga julm, kui pani teid küsimustele vastama. Aga kuulata siin seda, mida te arvate haridusest, kanalisatsioonist või, ma ei tea, avatusest või arengust – see ei ole kindlasti mingi strateegia. Kõigile tuleb meelde see, kuidas te pikaajalise strateegia järgimise asemel olete kulutanud nii, nagu homset päeva ei tuleks: viis aastat struktuurselt jõhkrat miinust. Aga ma küsin ühe rahasse mittepuutuva küsimuse: mida ütleb see strateegia, mida ma kahjuks ei saanud läbi lugeda – see tuli meile väga äkki –, Eesti kooli ja alushariduse eestikeelseks muutmise kohta? Ärge palun rääkige mulle eesti keele õppest, rääkige eestikeelsest õppest!

16:18 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt ma ütlen täiesti siiralt, et minu meelest on väga positiivne, et nii kirglik arutelu oli täna Riigikogu istungi rakendamisel. Ja muidugi te teate väga hästi, et kui see "Eesti 2035" üle anti, siis öeldi, et valitsuse poolt on ettekandjaks peaminister. Loomulikult debatte Eesti arengu teemadel pole kunagi piisavalt, neid võiks minu arvates alati olla rohkem. Alguses mulle küll tundus, et Reformierakond soovib hakata strateegia aruelu pidurdama, aga tegelikult ma usun, et teie soov oli siiras, ja mul on hea meel. 

Nüüd, see teie rünnak viimase nelja kuni viie aasta eelarve pihta. Ma lükkan selle kindlalt tagasi, see on säärane poliitiline rünnak. Tegelikult ongi see teema, kui palju me ühiskonnas ikkagi näeme seda, et teatud probleemid on jätkuvalt üleval. Need on vajanud lahendamist, aga neid pole lahendatud. Ja midagi ei ole teha, Reformierakonnal endal on väga tõsine põhjus vaadata peeglisse. Miks olid Eesti ühiskonnas tegelikult nii paljud võimelüngad, mida tuli hakata täitma? Te küsite, teie erakonnakaaslased küsivad õpetajate palga kohta. Te teate ise ka, et viimastel aastatel on seda väga jõudsalt tõstetud. Ja ma arvan, et see on olnud oluline. See on olnud tähtis. Võtame järgmise aasta eelarve kaitseinvesteeringud, teadus- ja arendustegevuse. Jah, ma olen nõus, et need on kõik eelarve kulupoolel, aga oluline on see, et me näeme, et need on vajalikud kulud ja investeeringud meie tulevikuks.

Te ütlete mulle, et ärge üleminekust eestikeelsele haridusele rääkige eesti keele õppest. Aga andke andeks, millest siis tuleks rääkida? Ei saa rääkida ainult pealkirjadest, mitte teades seda, kas on olemas valmis metoodika, kas on olemas piisavalt õpetajaid, kes hakkaksid õpetama, kas on olemas piisavalt õpikuid. (Jürgen Ligi lahkub saalist.) Härra Ligi, ma soovin teile ilusat päeva! Sellele me ei taha vastust leida, aga ma arvan, et me peaksime vastuse leidma, sest just selle tõttu on kõik veninud juba mitmeid aastaid. Me oleme alustanud lasteaedades, kus on venekeelsed rühmad, eesti keele intensiivset õpetamist, et eestikeelne õpe muutuks paremaks, et eesti keele õpetamise kvaliteet tõuseks. See nagu ei oleks üldse oluline teema. Nüüd on tehtud järgmine samm põhikooli esimeses astmes. Oleme sellega alustanud sellel õppeaastal, mis on samuti tähtis ja oluline.

Kui tulla küsimuse juurde, mida te küsisite – millal on üleminek? –, siis ma saan aru, Reformierakond on andnud selle eelnõu sisse. Loomulikult see on poliitiline teema tema jaoks. Aga selle juurde tulebki tulla, ma arvan, haridustemaatika arutamisel tagasi, hariduse arengukavades tagasi. Aitäh teile! Mul on kurb, kui küsija läheb saalist ära. Väga raske on tegelikult nii vastata.

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Jah, ma olen austatud peaministriga täiesti nõus. Järgmise küsimuse esitab Mart Võrklaev. Palun!

16:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te läksite nüüd Reformierakonna ründamisega suuresti hoogu ja arvasite koguni, et me takistame taas strateegia arutelu. Tuletan igaks juhuks meelde, et Reformierakonna ridadest tuli see ettepanek, et lõpetame selle mõttetu vaidluse ja peaminister äkki on valmis küsimustele vastama. Kui Riigikogu esimees oleks suvatsenud seda saalilt küsida, siis poleks pidanud isegi vaheaega võtma. Nii et Reformierakond on väga konstruktiivne, teinekord lihtsalt vähe kuulatakse meid.

Aga nüüd mu küsimuse juurde. Tõesti, strateegiaga pole saanud põhjalikult tutvuda, siin on juba kõlanud, et see alles täna tuli. Mind kui endist kohaliku omavalitsuse juhti ja tänast volikogu liiget huvitab, millise rolli näeb see strateegia ette kohalikule omavalitsusele. Te nimetasite, et see võiks olla teekart ka omavalitsustele. Võib-olla selgitate paari sõnaga?

16:22 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Minul oli Riigikogu esimehega väga asjalik diskussioon, kui see härra Siim Pohlaku palutud vaheaeg oli. Riigikogu esimees küsis, kuidas tunnetus on, kas lähme küsimuste juurde. Mulle tundub, et tal oli ka tunnetus, et seda võiks teha. Ta ütles, et loomulikult, kui Riigikogu seda soovib ja kui teil on see päevakavas vastuvõetav, siis teeme ära. See ei oleks mingisugune erandjuhtum, kui tehtaks poliitiline avaldus ilma küsimusteta, seda on ikka varem olnud, aga on ka teistpidi olnud. Eriti just siis, kui sa tuled selle dokumendiga siia saali. See oli minu mõte. Aga ma olen õnnelik, et tegelikult selline arutelu täna siin on ja me saame selle "Eesti 2035" üle heas mõttes diskussiooni alustada.

Nüüd kohalike omavalitsuste rollist. Kõigepealt, sellel dokumendil on kaks lugemist, eks ole. Ja ma väga loodan, et see on dünaamiline dokument, et ei ole mitte nii, et see tuuakse siia ja see jääb kuhugi sahtlisse või jääb sahtlisse tegevuskava, mis on "Eesti 2035" üks osa valitsuse tasandil. Loodan, et sellele vaadatakse tegelikult dünaamiliselt otsa ja kui olud muutuvad, siis seda täiendatakse. Nagu ma ütlesin ka oma ettekandes, üks põhimõte on see, et Riigikogu ette tulevad kõik valitsuse liikmed. Seda täna ei ole, kõik valitsuse liikmed ei käi ülevaadetega oma valdkonnast Riigikogu ees. Ma arvan, et see on oluline – see dialoog, see diskussioon, mõtete saamine siit, austatud Riigikogu saalist, on hästi tähtis, hästi-hästi oluline.

Aga võib julgesti öelda, et kohalike omavalitsuste roll kindlasti suureneb. Mul on hea meel, et ka uus linnade ja valdade liit on osalenud "Eesti 2035" väljatöötamises. On eraldi käidud Eesti linnades, et saada tunnetust nii omavalitsuste poole pealt kui ka elanike poole pealt. Ja mis on peamine fookus olnud: just kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteet peab paranema, teenused peavad muutuma rohkem kättesaadavaks. See on olnud kindlasti tähtis. Ma arvan, et koostöö valitsuse ja omavalitsuste vahel igal juhul peab tihenema. Ja minu meelest see strateegia selle võimaluse annab, need sihid seab.

Ma pean isiklikult teile ütlema, et minu arvates te tunnete Eesti omavalitsuspoliitikat väga hästi. Te kindlasti teate ka seda, et tegelikult viimastel aastatel on koostöö nüüd siis Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, varem Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga tublisti tihenenud, tublisti paranenud. Oli ju ka aastaid, kui valitsus ja omavalitsused isegi protokollidele ei suutnud allkirju alla panna – nii kaugele oldi teineteisest mindud. Me oleme seda muutnud. Loomulikult on lahkarvamusi ikka, aga see, et diskussioon on taas käivitunud, on hea. Ka väga paljud omavalitsuste fookusteemad on saanud küll mitte lõpliku lahenduse, aga lahendusele ollakse lähemal. Näiteks tulubaasi taastamine, millest omavalitsustes ikka veel räägitakse. Mulle tuleb meelde rohkem kui kümne aasta tagune negatiivne lisaeelarve, mis tuli teha. Tulubaasi taastamine on olnud probleem. Teede rahastamine on jätkuvalt lõpuni lahendamata, aga minu meelest ka selles vallas on tehtud edusamme.

Ja minu meelest, mis on veel selle strateegia juures oluline, kui me läheme selle sisusse rohkem sisse: tuleb kaasata rohkem ja tugevamalt kohalike kogukondasid. Siin on minu arust kohalikud omavalitsused ääretult olulised partnerid. Ei tule minna mitte ainult valla- ja linnavolikogudesse, vaid tuleb minna edasi küladesse, külakogukondadesse. Heas mõttes mida kaugemale indiviidi suunas, seda parem. Aitäh teile!

16:26 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

16:26 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud peaminister! Tulite täna meie ette, saatnud teksti strateegiast aastani 2035 Riigikogu liikmetele 45 minutit enne. Küsimused on võib-olla ka sellest lähtuvalt täna väga üldised. Aga eelmisel istunginädalal esitasite eelarve ja kui me vaatame nüüd neid ilusaid eesmärke, millest te täna rääkisite, ja vaatame eelarvet kui võib-olla meie kõige realistlikumat dokumenti, siis seal need suured eesmärgid millegipärast ei kajastu. Kas see dokument hakkab kehtima millalgi hiljem? Eelarvest me ei leia mõõdikutes ei tootlikkuse kasvu tõusu ega Eesti konkurentsivõime tõusu, samuti mitte näiteks saaste vähenemist transpordisektoris. Isegi õpetajate palgad ei kasva esmakordselt rohkem kui vist kümne aasta jooksul, kui ma ei eksi. Kuidas Riigikogu liige peaks käituma? Need dokumendid ei ole ju omavahel kooskõlas. 

16:27 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt sellest kellaajast – ma saan aru, et see on teile nii oluline. Ka minus on selle teema puhul oravat, ma ütlen teile. See minu allkiri, millega ma palusin seda ettekannet täna teha, tuli minu teada kell 11.16 – ettekande osas vähemalt. Punkt üks. Punkt kaks: härra Võrklaev, teen ühe täpsustuse. Ma loodan, et austatud Yoko Alender ei pahanda. Aga näiteks Tallinn teeb minu teada selle "Eesti 2035" tuules Tallinna strateegiat kuni aastani 2035. Omavalitsused tulevad kaasa küll.

Nüüd edasi, eelarve. Te ütlete, austatud Yoko Alender, et eelarves pole midagi sellest 2035. aastast kirjas. Ma arvan, et see on väga tõsine süüdistus ja siin tuleb need teemad siis üksipulgi lahti võtta. Me oleme öelnud, "Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist sihti. Esimene siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed! Kui vaadata selle sihi peale, siis võime julgesti öelda, et tegelikult see eelarve kajastab seda ühe aasta lõikes väga tugevasti. Aga ega me ühe aastaga ei lahenda järgmise 15 aasta küsimusi ära – see ei ole võimalik. See ei ole tõesti võimalik! Ent kui me kogu poliitilise temaatika korraks kõrvale jätame, siis sisuliselt on 2021. aasta eelarves need väga paljud teemad sees, ka tervishoiuteemad. Olgu see COVID-i teema, mida täna tuleb fookuses hoida, olgu see haiglavõrgu korrastamise teema, olgu see varude loomise või tagamise teema, mis on otseselt seotud inimeste tervisega, olgu see haridusteema.

Ma saan aru, et seda on väga kerge öelda, et õpetajate palk ei tõuse. Paraku ma ei saa siin teile eeskujuks olla ja öelda, et me tõstame palka. Küsimus pole ju ainult õpetajates. Kui see oleks ainult minu teha, siis saaksid kõrgemat palka päästeametnikud, Politsei- ja Piirivalveameti töötajad, sotsiaalhoolekandes töötavad inimesed, õpetajad, IT-sektoris olevad inimesed. Loomulikult ma arvan, et palgad ongi paljudes sektorites väga maha jäänud. Aga midagi ei ole teha, see on tänane realiteet, millises majanduskriisis me oleme. Me tegeleme sellega iga päev – Eesti ametkonnad tegelevad, valitsus tegeleb, Riigikogu tegeleb. Ma usun, et me kõik individuaalselt tegeleme sellega, et hoida selle viiruse levikul mingisugunegi piir peal. See on tegelikult väga tugev negatiivne sisend meie majanduse, meie majanduskasvu seisukohast.

Kõrghariduse rahastamine – võtame selle. Lepingud näevad ette, et valitsus peab seda toetama, ja see on hetkel pandud eelarvesse sisse: 7,8 miljonit. Me oleme eelarvesse pannud ka – see ei ole minu meelest ainult hariduse teema, vaid ka regionaalpoliitiline teema – kolledžite jaoks 1,2 miljonit järgmiseks aastaks. Ma arvan, ka see on tähtis. Kuues Eesti linnas on kolledž, olgu see Pärnu või olgu see Narva või olgu see Viljandi või Kohtla-Järve või Haapsalu või Kuressaare. See on kogu aeg olnud. Need inimesed, kes omavalitsustega tegelevad, teavad, et see on kogu aeg teemaks olnud, kas kolledžid jäävad või kolledžid ei jää. See ei ole ainult hariduse teema.

Nüüd seesama 1% SKP-st. Mina küll ei taha lihtsalt kuidagi üle joosta sellest teemast. Mul on olnud au seda teemat, ütleme, halvasti kaitsta kolmel-neljal aastal siin Riigikogus. Peaminister ju käib teadus- ja arendustegevuse ettekandega siin austatud Riigikogu ees. Ma ei ole kordagi saanud öelda, et me oleme jõudnud 1%-ni. Täna me saame seda öelda ja ma arvan, et see on väga suur samm. Väga-väga suur töö on tegelikult kõigi poolt tehtud. Ja see, et me jõuame selleni ainult sellepärast, et järgmisel aastal SKP langeb, ei vasta tõele. See ei vasta absoluutselt tõele! Sinna tuleb ka nominaalselt juurde üle 50 miljoni euro lisarahastust.

Te ütlete, et see eelarve ei ole seotud selle "Eesti 2035-ga". Ma lihtsalt pean sellel kauem peatuma, ma väga vabandan. Eesti on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eestis on suur hajaasustus, meil on ka palju saari, need asuvad kaugel, aga sageli on vaja inimestele appi minna. Täna tuleb tunnistada, et ega meil väga head võimekust ei ole. PPA-l on tõesti olemas kolm helikopterit, aga need igal hetkel ei saa lennata. Kõik oleneb ilmastikust, oleneb sellest, kas on piisavalt meeskondasid. Helikopter võib ka remondis olla. Me täna teeme sellesama taaskäivitamise kava raames taotluse, et Eestis saaks olema kolm meditsiinikopterit. Minu meelest on see väga oluline, väga-väga põhimõtteline uus lähenemine, et me maksame eelarvest ühele meeskonnale lisaks, et tekiks üks meeskond juurde. Mis ta muud on kui mitte turvaline elukeskkond. See on kvaliteetne elukeskkond, see on erinevaid vajadusi arvestav elukeskkond. Nagu ma ütlesin härra Jaansonile, ka seesama ligipääsetavuse teema kajastub tegelikult investeeringutes.

Mis puutub kaitseinvesteeringutesse, siis ma tahan ära märkida, kui palju on selle ümber olnud poliitilist palagani: aa, see valitsus, ma ei tea, vähendab kaitsekulusid, ei pea kaitseinvesteeringuid oluliseks! Me näeme nüüd läbi aegade suurimaid kaitseinvesteeringuid. Kui me võtame aastad 2022–2024, siis sinna on veel lisatud investeeringuid võrreldes 2019. aasta riigi eelarvestrateegiaga, et tugevdada meie rannakaitsevõimekust. Ja see on oluline. Rannakaitsevõimekus peab saama tugevdatud. See on otseselt seotud selle strateegiaga.

No mis ma veel oskan öelda? Eesti on inimkeskne riik, usaldusväärne. Meie tegevus ÜRO Julgeolekunõukogus, Eesti hoiab väga aktiivset positsiooni Euroopa Liidus, NATO-s. Ja ma ei saa üle ega ümber sellest, et kuigi riigil on tõesti raske, me läheme appi nendele inimestele, kellel täna on kõige raskem. Ja need on selgelt meie eakad, meie pensionärid. Me oleme ette näinud ka erakorralise pensionitõusu – loomulikult, kui Riigikogu selle heaks kiidab. Ja minu meelest on oluline, et me suurendame baasosa. Me panustame sellega nendesse pensionäridesse, kellel on lapsed, ja me teeme seda ka rahvapensioni osas. Need on väga olulised komponendid minu meelest. Aitäh teile!

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

16:34 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, mulle selles pikaajalises arengukavas toodud viis sihti väga-väga meeldivad. Aga ma pean ütlema, et olenemata sellest, milliseid üksiknäiteid te püüate meile tuua selle kohta, mida tänane valitsus järgmise aasta eelarves teeb, on arvestades seda, millise valitsuse peaminister te juba poolteist aastat olete, ikkagi pigem tragikoomiline, et te esitlete meile dokumenti, kus on kirjas, et Eesti on uuendusmeelne riik, Eesti majandus on uuendusmeelne ja vastutustundlik ja Eesti on ka usaldusväärne riik. Siin on ka kirjas, et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. No mõelge nüüd natuke selle peale, millise poliitilise kultuuri ja millised konkreetsed teod on see valitsus endaga kaasa toonud! 

Aga minu küsimus ei tule selle kohta, sest selle peale tuleb jälle hulk üksiknäiteid, mis on kontekstist välja rebitud. Minu küsimus on selle kohta, et kui me tahame sisulist arutelu nende väga õigete eesmärkide üle, siis ükskõik, kas see peaministri taotlus tuli täna kell 11.16 või on Riigikoguni peale kella kahte jõudnud informatsioon, et sellel teemal võiks Riigikogu suures saalis rääkida, miks ei oleks võinud seda eelmine nädal meile öelda. Me oleksime saanud korralikult ette valmistada selle arutelu. Miks see pidi ...

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Härra Saar, te olete peaaegu kahekordselt juba oma aja üle rääkinud. 

16:36 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Armas Indrek! 8. märts 2018. Ma arvan, et sa olid ise ka juures, kui me algatasime "Eesti 2035". 8. märts 2018. Sa olid ise ka selle juures. Nagu sa näed, nüüd hakkab 2020. aasta juba lõppema, oleme üsna lõpu lähedale jõudnud. See on võtnud palju aega, pikalt on võtnud aega. Ma arvan, et see on positiivne, et me oleme nii kaugele jõudnud. Ma arvan, et ka siis oli valitsuse laua taga võib-olla päris palju kõhklejaid, kas "Eesti 2035" üldse kunagi sünnib või siia Riigikogusse jõuab. Nagu ma ütlesin, see ei ole ju nii, et valitsus toob selle siia Riigikogusse ja ütleb, et näete, vaadake, lugege läbi ja andke tagasi. Vastupidi, see jääb siia, see on Riigikogu dokument meie arvates. Riigikogu peaks seda muutma hakkama. See samm, kuidas, on Riigikogu otsustada: kas see on iga aasta, kas see on koosseisus korra või veel tihedamini kui kord aastas. Minu meelest see tekitab debati, diskussiooni, ja selle üle ei tasu küll, ma arvan, pahandada. Aga ma tänan, et te olete nõus nende eesmärkidega.

Nüüd, te ütlete, et mina vastan sellest dokumendist rääkides ühe aasta lõikes. Aga minu käest küsitakse praegu ühe aasta lõikes. Kõik Riigikogu liikmete küsimused on olnud väga konkreetselt selle kohta, mis järgmise aasta riigieelarves on. Aga ma olen täiesti päri, et see ei ole ühe aasta dokument ju ainult, see ei ole isegi mitte nelja aasta dokument. Ma arvan, et see "Eesti 2035" hakkab palju paremini siduma ka riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarvet.

Ja selle kriitikaga ma ei ole nõus, mis te toote. Ma ei libise siit üle. Poolteist aastat on nüüd nagu olnud halb koalitsioon Eestis. Aga siis, kui olid sotsid, oli nagu hea koalitsioon. Nii ei saa öelda ju! Minu arust, härra Saar, nii ei saa kuidagi öelda! Kõrgeima võimu kandja on valinud Riigikogu demokraatlikul, ausal viisil. Riigikogu teeb oma tööd. Riigikogus on praegu viis erakonda, nii on kõrgeima võimu kandja ette näinud. Siin on olnud konkurents, poliitiline konkurents, kes on koalitsioonis ja kes on opositsioonis. Poliitikas see võib muutuda – te teate ise väga hästi, et väga kiirelt võib see muutuda. Tänane koalitsioon on leidnud ühisosa, on leidnud kompromissi poliitikas. Ja mina kindlasti tunnustan seda ja tahan öelda, et see koalitsioon on teinud minu meelest väga suuri põhimõttelisi asju väga keerulistes oludes, väga keerulistes situatsioonides. Koroonaviirus näiteks. Selles koalitsioonis olnud EKRE, Isamaa ja Keskerakond.

Loomulikult, teil on õigus hinnata ja öelda, et kõik on halvasti. Või võib-olla on midagi ka hästi. Aga ma väidan, et see koalitsioon on kogu aeg oma otsustes hoidnud suunda seista Eesti inimeste eest, Eesti tugevuse eest. Ma olin ise opositisoonierakonnas. Mõnes mõttes see on väga isiklik ütlus, kui väita, et kui ühed on koalitsioonis, siis ei ole Eesti avatud, siis on Eesti kinnine, siis Eesti ei kanna õigeid väärtusi, siis Eesti ei kanna ideaale, ja kui see erakond või need erakonnad on opositsioonis, siis on kõik korras. Keskerakonna kohta öeldi üle kümne aasta niimoodi, et olge tasa, olge seal nurgas ja ärge teie midagi rääkige. Ma arvan, et see ei olnud Eesti ühiskonnale hea. Mina ei ole siin EKRE suuvooder, aga see erakond on kindlasti võrreldes eelmise koosseisuga kõige rohkem kasvatanud oma osakaalu Riigikogu liikmete hulgas. See vastab tõele. Eesti inimesed hääletasid niiviisi. Kes andis sotsiaaldemokraatidele hääle, kes andis Keskerakonnale, kes andis Reformierakonnale või Isamaale hääle. Nii see on.

Aga halvustada ja öelda, et ... Andke andeks, aga koalitsioon saatis teile selle dokumendi valitsusest. Ega meil vahepeal valitsuses ei olnud teist koalitsiooni, et, ma ei tea, kaks erakonda hüppasid kõrvale, et nemad ei tea midagi, või üks erakond hüppas kõrvale. Ma vaatasin, seal laua taga olid ministrid EKRE-st, Isamaast ja Keskerakonnast. Näete, dokument on nüüd siin. See on teie otsus, mis te sellega teete, aga mina arvan, et see sisend on päris tugev, ettevalmistus on olnud päris suur ja kvaliteetne.

16:40 Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, palun!

16:40 Katri Raik

Hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kuna Eesti ei ole ainult Tallinn, siis paljud meist otsivad oma valimisringkonda sellistest dokumentidest. Mina otsisin Ida-Virumaad. Leidsin sealt selle, et kasvuhoonegaasid on Eestis kõvasti vähenenud 1990-ndatest aastatest, nagu me kõik teame, aga ometi on Eesti suhteliselt heitmerohke tööstusega maa. Aidake mul vastata oma valijale! Siin dokumendis on kirjas, et Eestile seab Euroopa plaan olla aastaks 2050 kliimaneutraalne suured väljakutsed. Palun aidake mul vastata oma valijatele, kas põlevkivi kaevandamise ja õlitööstuse lõpp on Eestis aastal 2029 või aastal 2049! Inimesi Ida-Virumaal huvitab väga, milline on põlevkivitööstuse ja sellega seotud õlitööstuse perspektiiv?

16:41 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma mõistan täielikult teie küsimust ja mõistan täielikult ka teie muret. Kui tahaks teha ainult suuri pealkirju, siis mul oleks väga kerge sellele vastata ja öelda, et näete, meil toimub rohepööre, ja ongi kõik. Aga mina ütlesin teile täna sissejuhatuses järgmised laused: "Eesti 2035" on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Ja kõik kindlasti teavad – ma usun, et see saal teab seda väga hästi –, et säästva arengu eesmärgid ei ole seatud ainult keskkonna valdkonnas. Säästva arengu eesmärgid on ka majanduse valdkonnas ja sotsiaalvaldkonnas. Ja nii palju on mind õpetatud säästva arengu teemadel, et ma tean, et nendes kolmes valdkonnas tuleb leida ühisosa, tuleb leida tasakaal, mis on looduses hästi oluline ja teistes valdkondades ka hästi oluline.

Jah, ma saan väga hästi aru, te küsisite ju konkreetse küsimuse: millal siis see nn Põxit toimub, millal lõpeb põlevkivist elektrienergia tootmine? Meil on juba kõvasti vähendatud põlevkivi kui fossiilse kütuse osakaalu energiatootmises. Sellele on aidanud kaasa, ma arvan, keskkonnateadlik mõtteviis, aga väga tugevasti ka turg, mis on hinnad viinud väga kõrgeks. Jah, põlevkivi võib kasutada, aga see on totaalselt turu vastu toimiv tegevus ja seda ei suuda vähemalt Eesti-suurune ja Eesti jõukusega riik kinni maksta. Tuleb leida teisi lahendusi.

Ma alustan sellest, et need ei ole pelgalt soojad sõnad, aga kõigepealt peame Ida-Virumaale, nendele inseneridele, nendele kaevuritele, kes on aastakümneid teinud väga ränka, väga rasket tööd, ütlema suure tänu. Samuti nende perekondadele. Olgem ausad, tegelikult on Eesti majandusedu väga paljus baseerunud sellele, et sealt on aastakümneid tulnud meie energia. Jah, see on valus küsimus, et kui ühel hetkel meil ei ole enam põlevkivienergeetikat, põlevkivist energia tootmist, siis mis edasi saab. Ma arvan, et me ei saa öelda, et me üldse põlevkivi ei kasuta. Ma saan aru, et ka põlevkiviõli tootmine on fossiilse kütuse kasutamine, aga selle jalajälg keskkonnas on kordades väiksem kui energia tootmisel.

Edasi, ma arvan, et me peame tõsiselt mõtlema ka selle peale, kas me suudame Ida-Virumaal luua teisi, alternatiivseid sisendeid ja tootmisvõimsusi, mis annaksid töökohtasid kõrgelt kvalifitseeritud, haritud ja tublidele inimestele, kes praegu seal sektoris töötavad. Me teame, et selle sektori keskmine palk on palju kõrgem kui Eesti keskmine palk, rääkimata maakonna keskmisest palgast. Me oleme teinud teatud selliseid, ütleme, suunitletud pakkumisi, püüdnud energiamahukatele ettevõtetele appi tulla – mõned neist tegutsevad ka Ida-Virumaal –, et nende tootmise abil, nende investeeringute abil tekiks sinna töökohtasid. Ma arvan, et sõnum on eeskätt see, et me ei saa kedagi jätta maha ainult sellepärast, et me võtame säästva arengu printsiipidest aluseks vaid ühe printsiibi. Siis ei oleks mäng aus. On vaja kõik kolm printsiipi aluseks võtta. Aitäh teile!

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

16:45 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud peaminister! Minu küsimus on seotud üldise strateegiadokumentide süsteemiga, mida me loome. Ma saan aru, et nüüd on arutelu, mis on seotud "Eesti 2035" strateegiadokumendiga. Pärast arutelu – mitte pärast tänast arutelu, vaid üleüldiselt pärast arutelu – hakkame me seda Riigikogus hääletama. Ma saan aru, et see on peamine strateegiadokument, aga sisuliselt lähevad selle alla ka igasugused arengukavad. Arengukavad on suhteliselt üldsõnalised, need on valminud ministeeriumides. Neid on umbes 20 ja neid me ei hääleta, kuigi nad on osaliselt seotud selle üldise strateegiadokumendiga. Eraldi on meil olemas veel põhialuste dokumendid, mis valmivad ka ministeeriumides ja mis on samuti üldsõnalised ja mida me sisuliselt hääletame iga kord Riigikogus. Minu küsimus on: millised nendest dokumentidest on peamised? Millest tavaline valija või tavaline inimene lähtub, kui ta vaatab neid dokumente? Ja kas teil ei ole seda tunnetust, et me varsti upume strateegiadokumentidesse? Ma lihtsalt proovin aru saada, mis on teie visioon. 

16:46 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui te nii konkreetselt küsite minu tunnetuse kohta, siis ma arvan, et see "Eesti 2035" ei ole peaministri või valitsuse dokument. Minu meelest see peaks olema, see on Riigikogu dokument. Valitsus on selle siia toonud ettepanekuna ja see on teie arutada, teie muuta, teie vastu võtta ja uuesti selle juurde tulla. Valitsus võtab sellest strateegiast küll tegevuskava, mida me püüame igal aastal käigus hoida ja igal aastal uuendada, hoida dünaamilisena.

Jah, teil on õigus: Eestis on päris palju arengukavasid, neid on 18 või 20 ehk siis üsna palju. Ma arvan, et arengukavade tasand võiks jääda tulevikus siiski valitsustasandiks, arengukava võiks jääda valitsustasandi dokumendiks. Minu meelest see oleks mõistlikum. Põhialused on tegelikult Riigikogu otsustada. Täna on meil tõesti, ma arvan, kümmekond või isegi 17 või 20 põhialuste dokumenti – päris palju. Me peame mõtlema, kuidas need põhialused haakuvad "Eesti 2035-ga". Aga see on täiesti õigustatud küsimus ja minu meelest tuleks see struktuur siin Riigikogus läbi arutada. Valitsus ei saa ju öelda, et Riigikogu, kaotage põhialused ära!

Aga "Eesti 2035" strateegia on selline dokument, mida, nagu ma ütlesin, pole varem olnud. See on esmakordselt Eesti vähemalt taasiseseisvuse ajaloos, kui selline terviklik pika vaatega dokument siia laua peale tuuakse. Nüüd, minu info kohaselt pärast aastat 2021 ja pluss veel mõned meil jääb arengukavasid 16. Ent see on valitsuse tasand.

Mis aga kõige olulisem dokument on, see oleneb ju sellest, mis infot inimene tahab leida. Kui ta tahab järgmise aasta väga konkreetset tegevuskava leida, siis selge see, et selles mõttes on alati eelarve õige allikas. Riigi eelarvestrateegia on ikkagi pika visiooniga dokument. Minu meelest see "Eesti 2035" peaks olema koos ka oma tegevuskavaga. Ja lisaks peame arvestama, et tegelikult on ju ka veel ministrite tasemel olemas väga konkreetsed strateegiadokumendid, mis on ministrite tasemel programmid või kuidas me neid nimetame. Sealt saab alati vaadata detailsemat infot. Aga jah, ma olen nõus, et kas põhialused või "Eesti 2035" – Riigikogu peaks lõpuks otsustama, kas jäävad mõlemad või kuidas nad hakkavad teineteisega suhestuma või teineteist sisustama.

16:48 Esimees Henn Põlluaas

Kristen Michal, palun!

16:49 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Mulle tundub, et mind ja teid eristab see, et mina ei pea tegema nägu, et ma olen selle dokumendi läbi lugenud. See ju tuli 45 minutit tagasi. Teil on teine ülesanne. Öelge sellist asja, ma arvan, et kogu Eestit huvitab. Selleks ajaks, kui aasta 2035 on käes, olete teie umbes 57-aastane, tõenäoliselt Euroopa kõige kauem ametis olnud valitsusjuht. Kuidas meil on siis Tallinna–Helsingi tunneliga? Kas see on selleks ajaks rajatud? 

16:49 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, te panete lati nii kõrgele. Ma muidugi poliitilises pilotaažis teiega võrdsele kõrgusele, härra Michal, ei suuda tulla. Aga nüüd ma sain aru küll, mida te ütlesite. Ma olen loomulikult mitte ainult seda "Eesti 2035" strateegiat, vaid ka seda tegevuskava korduvalt tudeerinud ja lugenud. Aga ma lugesin täna, et te nüüd tunnistate, et teil on erakonna esimees Tallinna tänavatel. Vanasti olid hiid-Ansipid, nüüd ma ehmatasin ära, nüüd olid hiid-Kajad Tallinna tänavatel. Aga nüüd te olete muutnud oma Facebooki – ma vaatasin seda täna – ja te ütlete, et ka teis on oravat, et te olete sellest aru saanud. (Naerab.) Väga hästi tehtud reklaamikampaania, sihuke jätkukampaania! Te peate ütlema oma büroole kiidusõnad. Kõigepealt panete mingi asja püsti, on küsimus: "Kas sinus on oravat, hea Kristen Michal?" Ja siis sa mõtled nädal aega ja ütled: "Jah, minus on oravat."

Aga ma tahan öelda seda, et tegelikult selle tunneliga me peaksime koos edasi liikuma. Ma olen mitu korda Riigikogu infotunnis öelnud, et minu meelest siin me oleme väga tugevalt ühisel positsioonil või ühel pool, ma ei ütle rindejoont, ma ütlen, ühel pool ehitusjoont. Mis seis sellega on? Ma loodan, et me oleme teinud sammu edasi, et analüüside faasist välja tulla, et meil oleks olemas konkreetne plaan, kuidas see ellu viia, kuidas seda rahastada. Ja ma ütleksin, just nimelt läbipaistvalt ja turvaliselt rahastada, mis on väga oluline tänapäeva maailmas. Aga see peab olema ohutu, see ei tohi olla ohtlik, kui sinna rongiga sisse sõita. See ei tohi olla ohtlik, see peab kindlasti olema ohutu.

Mis veel? No te tahate öelda, kes aastal 2035 on peaminister ja nii edasi. Ei ole see teie mõõta! Nii palju oravat teis ka ei ole, et see oleks teie mõõta. Seda ütlevad Eesti inimesed, nemad ütlevad valimistest valimistesse, kes valitakse siia Riigikogusse ja kes hakkab nagu orav rattas tegutsema. Hakkab pihta poliitiline konkurents, kes moodustavad koalitsiooni ja kes ei moodusta. Nii see on. Eks me näeme – loodame, et antakse nii palju elupäevi –, kes sel aastal valitsuses on ja kes ei ole. Aga selle tunneliga lähme edasi. Kui teil on häid mõtteid, kuidas seda protsessi kiirendada, siis alati olen käsi ja koostööks valmis.

16:52 Esimees Henn Põlluaas

Heiki Kranich, palun! 

16:52 Heiki Kranich

Härra peaminister! Te olete üsna pikalt siin tagasi lükanud etteheiteid, et kõnealune dokument on üldsõnaline. Kahjuks pean ma olema samal arvamusel nende inimestega, kes ütlevad, et see on kahjuks äärmiselt üldsõnaline. Kui me vaatame ajas natuke tagasi, siis väga mitmele sellisele strateegiadokumendile ongi üldsõnalisus saanud komistuskiviks. Hea näide sellise arengudokumendi kohta on olnud metsanduse arengukava, mis on Riigikogus korduvalt arutusel olnud ja just oma üldsõnalisuse tõttu siit tagurpidi tagasi saadetud. Korduvalt! Te ütlesite, et teie arvates peaksid selliseid arengukavad olema valitsuse tasandi dokumendid. Kas te olete sama meelt ka metsanduse arengukava suhtes? Ja kas metsanduse arengukava sedapuhku jääbki Riigikogusse tulemata ja taandub valitsuse dokumendiks?

16:53 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt teie käes on ju strateegia "Eesti 2035" – kui te sellest soovite rääkida. Strateegia ongi alati selline üldine, annab raamistiku kätte. Aga nagu ma ütlesin, sellel on ka konkreetne tegevuskava ja rakendusskeem juures, mis on valitsuse tasandi dokument. Me pidasime Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga diskussiooni, kuhu need arengukavad tulevikus võiksid platseeruda. Küsimus oli selles, mis see minu tunnetus on. Mina ütlesin, et arengukavad võiks minu arvates olla valitsustasandil.

Kui te küsite metsanduse arengukava 2020–2030 kohta, siis me peame lähtuma kehtivast seadusest. Minu meelest see tuleb meie seadustikust, et Riigikogu kohustus on see siin vastu võtta. Kui te otsustate selle viia valitsustasandile, siis on see teie otsus. Aga kui te küsite minu tunnetust tänases olukorras, siis ma arvan, et metsanduse arengukava 2020–2030 võiks jääda Riigikogu tasandil otsustada. See arutelu minu meelest võiks olla siin ja lõpptulem võiks olla kinnitatud siin. See on ikkagi nii oluline ressurss, ja mitte ainult majanduslik ressurss. See on ka puhkeressurss, kultuuriressurss, meie ajaloopärandi ressurss. Nii et ma arvan, et see võiks olla siin tasandil, kui vastata teie küsimusele.

16:54 Esimees Henn Põlluaas

Marko Šorin, palun!

16:54 Marko Šorin

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Mina tahan teid tunnustada. Nagu ühele väikesele paindlikule riigile kohane, on meie peaminister samuti väga paindlik. Üks küsija küll tunnistas, et tema on selle strateegiadokumendi jõudnud juba läbi lugeda – seda võib pärast stenogrammist kontrollida –, aga väga paljud küsijad heitsid ette, miks ei ole saanud sellega varem tutvuda. Loomulikult on väga suur vahe, kas dokument on läbi loetud või läbi töötatud. Aga minu küsimus on: kas te olete minuga nõus, et neid tänaseid küsimusi ei oleks pidanud praegu üldse esitama? Riigikogu liikmed võiksid selle dokumendi tõepoolest enne läbi töötada ja alles siis selle juurde pöörduda? 

16:55 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Šorin! Mulle tundub siiski, et vaadates seda diskussiooni ... Mul oli tõesti alguses kartus, et tuleb niisugune poliitteater, mida Reformierakond teeb, aga mulle tundub, et inimestel on tegelikult ikkagi siiras mure südames, kuidas Eesti läheb edasi, mis on need Eesti tugevused, mida me hoiame jätkuvalt järgmise 15 aasta jooksul oma strateegias kirjas. Aga ma olen sellega nõus, mis te ütlesite. Ma olen sada protsenti, härra Šorin, teiega nõus, et tutvumine ja läbitöötamine on kaks eri asja. Ja minu meelest nüüd ongi see võimalus, et Riigikogu liikmed saavad selle dokumendi tõsiselt läbi töötada, vaadata – see on ka arusaadav soov – oma valdkonda või oma maakonda, võib-olla ka natuke laiemat pilti. Ja me tuleme ju selle arutelu juurde tagasi.

Ma väga loodan, et Riigikogu juhatus, nii nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb, võtab nüüd selle menetlusse ja määrab juhtivkomisjoni. Ma tõesti ootan suure huviga tulevasi mõnusaid ja huvitavaid ning väga vajalikke ja kindlasti asjalikke debatte. Nii ma väga tänan selle tänase arutelu eest ka. Aitäh!

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena palun kõnepulti Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni nimel.

16:57 Kaja Kallas

Aitäh! Aitäh ka peaministrile ettekande eest! Esiteks peab muidugi mainima seda, et parlamentaarses riigikorras ei ole normaalne, kui me saame teada sellest, et peaminister tahab tulla [parlamenti] poliitilise avaldusega, 50 minutit enne selle avalduse tegemist. See ei olnud midagi erakorralist, midagi erakorralist ei olnud juhtunud. [Kui täituks] lootus, et peaminister tuleb avaldusega, et ta astub tagasi – see oleks erakorraline ja siis oleks okei tulla ilma etteteatamiseta, aga mitte siis, kui me räägime "Eesti 2035-st". Seda esiteks.

Peaminister kinnitas siit puldist, et ta on seda dokumenti lugenud, korduvalt lugenud. Aga siin ongi oluline vahe. Peaministril peaks olema strateegiline vaade, ta peaks olema selle asja vedaja. Meile fraktsioonis käis seda tutvustamas peaministri strateegiabüroo ametnik. See kõik näitab, et peaminister ise selle asjaga tegelikult seotud ei ole. Miks ta siis soovib selle avaldusega esineda? Lihtsalt sellel põhjusel, et esineda ilusate sõnadega, õõnsa kõnega, aga kui me vaatame tegusid, siis neid tegusid tegelikult ei ole.

See peaks olema Jüri Ratase valitsuse kõige olulisem dokument, kui me räägime 2035. aastast. Aga see kindlasti seda ei ole. Miks ei ole usutav, et peaminister sellest räägib? See on väga lihtne. Nimelt tahetakse rääkida aastast 2035, aga tegelikkuses ei suudeta rääkida isegi ühest aastast, rääkimata sellest, et me räägiksime riigi eelarvestrateegiast, mis on tehtud nelja aasta peale. Selle kohta ütleb peaminister, et on täiesti võimatu prognoosida, mis tuleb nelja aasta pärast. Aga 2035. aastast tahaks rääkida.

Riigi strateegia peaks tähendama seda, et sul on kandev visioon, millele vastavad kõik otsused. Aga jällegi, kui me vaatame sõnu ja tegusid, siis need kuidagi omavahel kokku ei lähe. Ka selle esitluse põhjal tundus, et kui peaminister küll kinnitas, et ta on seda dokumenti lugenud, siis ei olnud ta seda teinud piisavalt põhjalikult, sest tõepoolest tundus, et peaminister ajab suvalist juttu kuni selle hetkeni, kui talle tuleb sõnum sisulise vastusega, mille ta siis saab esitada. See ei peaks kindlasti nii olema. Ma loodan, et selleks ajaks, kui see strateegiadokument esimesele lugemisele tuleb, on peaminister selle niimoodi läbi töötanud, et ta ilma kõrvaliste isikute abita oskab vastata ka Riigikogu liikmete küsimustele. Aitäh!

17:00 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

17:00 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Auväärt tehniline personal! Ma katsun ka ruttu teha ja loodan, et kolleegid mul lakoonilisust hindavad.

Meie fraktsioon osales üsna usinasti strateegia "Eesti 2035" väljatöötamisel. Teisisõnu, meie 19 liiget on olnud nende 17 000 hulgas, kes on arvamuskorjega strateegiasse oma panuse andnud. Me muidugi oleksime näinud hea meelega ka strateegia sõlmküsimuste puhul esinduslike uurimuste korraldamist selle kohta, mida täpselt Eesti kodanikud soovivad, kui suures proportsioonis ja täpselt kes. Aga jah, me mõistame, et strateegia koostamise protsess oli selleks ajaks juba küllalt kaugel, kui meie sellega aktiivselt liitusime ja seda mõjutama saime hakata.

Aga meil on hea meel, et strateegia meeskond on meie ettepanekuid ka arvesse võtnud. Muidugi mitte kõiki. Me mõistame, et see ei ole mitte EKRE strateegia, vaid Eesti Vabariigi strateegia. Osa meie ettepanekutest olid mittepoliitilised, suunatud lihtsalt loosunglikkuse vähendamisele, osa olid mõeldud teksti konkretiseerimiseks ja osa olid ka seesugused, mis defineerisid selle strateegia poliitilisi sihte.

Toongi teie ette ainult kaks poliitilist sihti defineerivat teesi, aga need ettepanekud on meile väga põhimõttelised. Esiteks on meie ettepanekul demokraatliku ja turvalise riigi mõõdikute hulgas ka eesti keelt emakeelena kõnelevate isikute osakaal. Teiseks on meie ettepanekul strateegias tees, mille kohaselt tuleb inimeste, kogukondade ja kodanikuühenduste võimestamiseks ja valitsemises osalemiseks töötada välja rahvahääletuse ja -algatuse ulatuslikuma kasutamise võimalused. See sobib meile väga hästi, aga ei sobi kindlasti Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile. Just rahvahääletuste ulatuslikum kasutamine tagab, et Eesti jääb alati demokraatlikuks.

Muidugi oleksime soovinud ka teiste meie ettepanekute arvessevõtmist, aga kokkuvõttes on see dokument kindlasti sel tasemel, et selle pinnalt sisulist arutelu alustada. Tänan tähelepanu eest!

17:03 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

17:03 Riina Sikkut

Hea juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! "Eesti 2035" on ikkagi harukordne. Milline kaasamisprotsess ja milline ambitsioon, et vähendada strateegiadokumentide arvu ja luua katus, mis sobiks kõikidele valdkondadele! Eks me siis saame arutada ja vaadata, kui hästi ta sobib ja kas me leiame, et see on midagi sellist, millega saab ainsa katusena edasi minna.

Jaak Valge kirjeldas oma täiendusi, mis on juba sisse viidud. Aga mina toon välja kaks asja. Ühelt poolt ütles peaminister, et see on midagi sellist, mida me nüüd kohe hakkame rakendama, see on midagi, mis juhib meid tulevikku. Samas – täna me rahanduskomisjonis jälle arutame eelarvet – need märksõnad ei kajastu tegelikult eelarves. Kui me mõtleme ka suvele ja nendele aruteludele, mis on olnud, või nendele, mis meil ees seisavad, siis läbivalt on märksõna "avatus". Aga hooajatööjõuga seotud arutelud, välistudengitega seotud arutelud, hoolimine inimesest ja loodusest, hoolimine? Me räägime referendumist. Meil on mure, et öeldaks välja "kliimaneutraalsus", seataks ambitsioonikaid kliimaeesmärke. See katus peaks võimaldama meil teha palju rohkem kui see, mis praegu on kirjas eelarves või teistes olulistes dokumentides. Me peaksime seda paremini ära kasutama.

Teine asi. See, kui me vaatame koalitsioonilepingut ja "Eesti 2035" ja mõtleme, et kumb kumma karikatuur on, on eraldi küsimus, aga selline suur strateegia hakkab tööle ainult siis, kui seda kõik päriselt kasutavad. Eelmisel nädalal rahanduskomisjonis näiteks kultuuriminister minu strateegiateemalistele küsimustele vastates peegeldas seda nii, et nojah, las olla kirjas, mis seal kirjas on, eks siis valitsus otsustab ja küll me need kultuuripoliitikaasjad saame ära tehtud, isegi kui need ei ole "Eesti 2035-s" kirjas. Noh, võib-olla valdkonnale on positiivne, et neid asju saab teha ka siis, kui neid kirjas ei ole, aga teiselt poolt peegeldab see ikkagi arusaama, et vahet ei ole, mis strateegias kirjas on, tegelikult ei hakka see meie elu määrama. Aga sellisel juhul ei ole mõtet neid dokumente teha. See strateegia töötab ja sinna on mõtet seda energiat ja kaasamist taha panna ainult siis, kui seda hakatakse päriselt kasutama. See on midagi, mis juhib valdkondlike arengukavade koostamist, see on midagi, mis juhib eelarve tegemist, see on midagi, mis juhib valitsuse otsuseid. Vastasel juhul on see aja ja ressursi raiskamine. Tegelikult oleks meil kõigil ka siin saalis vaja seda pühendumist. See on midagi, mille all me kõikide valdkondade tulevikutegevused ühte jalga astuma paneme, et me tõesti jõuaksime selleni, et meil on arukad, tegusad ja terved inimesed, uuendusmeelne majandus ja keskkonnasõbralik elukeskkond, kus ligipääsetavus on tagatud. Kõik need ja teised ilusad ja õiged sõnad, mis on katusstrateegias olulisena välja toodud, peaksid tegelikult saama sisustatud ja sisustatud nii, et meie elu päriselt muutuks. 

Soovin jõudu aruteludeks siin saalis ja samamoodi valitsusele. Paneme selle strateegia päriselt tööle. Praegu, vaadates nii eelarvet kui ka arutelusid, mis toimuvad, mitte midagi ei inditseeri, et seda päriselt rakendama hakatakse. Aga ma püsin lootusrikas. Aitäh!

17:07 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel.

17:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Vaieldamatult on tegemist väga olulise dokumendiga. See dokument annab meile, meie riigile suuna järgmiseks 15 aastaks. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel tuleb meil igapäevaste valikute tegemisel arvestada viie võrdväärse sihiga, mis on suunatud meie inimesele, ühiskonnale, majandusele, elukeskkonnale ja riigivalitsemisele. Isamaa fraktsiooni jaoks on nende viie väga olulise sihi ühisnimetaja eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ma olen siin ka varem öeldud seisukohaga tõesti väga nõus, et me saame veel selle strateegia üle arutleda, ja olen päris kindel, et seda debatti väärib pidada. Ma tõstaks nendest viiest sihist praegu esile võib-olla kahte.

Kui me vaatame loodus- ja elukeskkonda, siis see on võib-olla nendest valdkondadest kõige rohkem seotud uue paradigma põhimõtte otsimise ja elluviimisega. Kõikides viies valdkonnas on oluline innovaatiline lähenemine, mõtlemine, kuidas olla efektiivne ja jätkusuutlik. Aga keskkonnavaldkonnas tõesti, ma veel kord rõhutaks, oleks võib-olla uue paradigma otsimine ja elluviimine kõige selgem. Samas peame tõdema, et ega ka see valdkond ei ole mustvalge, see on tegelikult läbi põimunud kõikide teiste sihtide ja tegevustega. Kui me lähtume siin ka majandusest või kliimamuredest, siis on ju selge, et me peame leidma uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooni soodustamiseks. Sellega me tugevdame Eesti majandust ja tõstame ka meie jaoks oluliste valdkondade võimekust. Võib tuua näiteks kas või ringmajanduse. Mööda ei saa minna kliimaneutraalsusest ja energiatootmisest. Kui me vaatame, kuidas tagada energiatootmine nii, et oleks järgitud kliimaneutraalsust, siis vaieldamatult on oluline põhimõte taastuvenergia juures ikkagi see, et oleksid ainult sellised lahendused, mis arvestavad nii riigi julgeolekut, keskkonnakaitset kui ka elanike huve. Me peame ka siin oma tegelikku paradigmat muutma. Või vaatame ruumi aluspõhimõtetest lähtuvate otsuste tegemist, näiteks kas või igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamist, mis on oluline põhimõtte muutumine tänasega võrreldes, looduskeskkonna kvaliteedi parandamist, elurikkuse säilitamist, aga samuti elukeskkonna ressursitõhususe tõstmist, ranniku ja teiste oluliste ökosüsteemide tervikmajandamist jne. Mööda ei saa vaadata meie maavarade jätkusuutlikust kasutamisest. See on üks valdkondi, kus on väga palju potentsiaali peidus: kuidas seda teha nii, et see tooks meie inimestele, meie ühiskonnale rikkust, elavdaks meie majandust. 

Palun pikendust!

17:12 Aseesimees Siim Kallas

Pikendust kolm minutit saab.

17:12 Heiki Hepner

Teine valdkond, millele ma tahan tähelepanu juhtida, on seotud meie riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega ning tervikuna meie inimeste heaolu tõstmisega. Siia ritta tuleks panna riigireformi küsimused, omavalitsuste autonoomia ja kindlasti ka tulubaas. See kõik peaks viima selleni, et regionaalne ebavõrdsus väheneks ja meie omavalitsused oleksid suurema haldus- ja arendusvõimekusega.

Kokkuvõtvalt: peame koos siin debatti ja mõtleme, kuidas suudame rakenduskavadega, teiste arengukavadega tagada meie inimeste, ühiskonna, majanduse, elukeskkonna ja riigivalitsemise hea käekäigu, nii et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine oleks tagatud läbi aegade.

17:13 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni nimel.

17:13 Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viimasena on korraga kerge ja raske esineda. Asi on selles, et võiks muidugi minna algusesse tagasi ja hakata kõiki neid häid ja toredaid mõtteid üle kordama, aga selleks vist ei ole tarvidust. Ja kui öeldakse, et aeg on raha ja raha on vähe, siis võiks aega kokku hoida, nii et ma kolme minutit täna juurde ei palu.

Ma tunnen ennast dinosaurusena, sest kõik need asjad, millest me räägime, on olnud siin ju mitu korda, ikka ja jälle, ikka ja jälle. Ülikoolis me näeme, kuidas iga kursust peab uuesti õpetama ja tuleb välja, et uus põlvkond vahel on targem kui eelmised, aga vahel ei ole ka. Me oleme siin Riigikogus aastaid vaielnud selle üle, mis asi on arengukava. On olnud päris räigeid hinnanguid, on öeldud, et see on Euroopast pealesurutud mingi mulliajamine, et arengukava näiteks peab tegema selleks, et muidu ei saa eurotoetust küsida. Strateegiate kohta on räägitud ikka ja jälle ja iga Riigikogu koosseisu ajal, et mina tean ühte asja veel, mis seal puudub, et seal oleks pidanud olema rohkem, see oleks pidanud olema umbes nagu doktoritöö, kus on viimasedki detailid ära timmitud. Strateegiatest ja arengukavadest on olnud kasu siis, kui nad on natuke üldsõnalised selle sõna kõige paremas mõttes, kui on kokku lepitud need kategooriad, millest me räägime ja mida me ei hakka igal aastal uuesti läbi vaidlema, et kas me nüüd läheme säästliku majanduse poole või ringmajanduse poole, kas me rahvuskultuuri peame primaarseks või mitte. Need ongi need asjad, kus tuleb seda vundamenti, mis meil on, samm-sammult tõsta, kõike seda edasi viia ja leppida kokku nendes asjades, mis ei ole alghariduse tasemel igal aastal jälle uuesti läbiarutatavad. Jah, strateegiatega on niimoodi, et vaadake kas või maailma suurte firmade strateegiaid 30 aasta peale ette. Neid loomulikult vaadatakse läbi, tuleb uusi võimalusi, uusi, paremaid lahendusi. Aga kui oleks sellised strateegiad, mis panevad detailini paika, nagu järgmise aasta eelarve, järgmised 30 aastat, siis, poisid-tüdrukud, kas te teate, ei oleks parlamenti enam vaja. Siis oleksid need nagu raudteerööpad, panedki mööda neid ja sõidad ja kõik on olemas.

See on päris hea strateegia selleks, et võtta lihtsad ja üldsõnalised, kuid siiski laialt aktsepteeritud põhimõtted aluseks, neile tugineda ja minna nendega edasi ning saada sellest algkoolist välja, vaadata, kuidas neid reaalselt rakendada, arendada ja teha niimoodi, et meie areng oleks ikka jõuline, oleks edulugu ja mitte kadulugu. Seda praegune strateegia täiesti võimaldab. Kui me Jaak Valgega vaatame ja ütleme, et me ühte asja teame veel paremini, aga kui teised on vastu, ärme siis kohe ütleme, et kõik on otsustatud, vaid läheme koos edasi. Täna on see punkt, kus me saime strateegia, mida tulebki arutada ja mida tulebki vähemalt algharidusena või keskharidusena, peaaegu päris hea haridusena vundamendiks võtta. Aitäh! Kõik.

17:16 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Läbirääkimised on sellega ammendatud. Peaminister ei soovi midagi öelda. Me oleme ka esimese päevakorrapunkti ammendanud.


2. 17:17 Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE) teine lugemine

17:17 Aseesimees Siim Kallas

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 229. Me alustame selle teist lugemist. Ma palun siia ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

17:17 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! 1. oktoobril valmistas keskkonnakomisjon oma istungil Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmateenistuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu ette teiseks lugemiseks. Komisjoni esimees selgitas, et eelnõu esimene lugemine lõppes 23. septembril, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. septembril kell 16 ning muudatusettepanekuid ei laekunud.

Istungile oli kutsutud ka Keskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala, kes rääkis, et Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse teenuste kolimiseks vajalik hankepakkumus on valmis ning selle esitamise tähtaeg on 1. oktoobril, ja selleks, et Eesti saaks võimaluse hankes osaleda, on vaja konventsiooni täisliige olla 1. detsembriks 2020 ning täisliikmeks olemine annab eelduse, et Eesti hankepakkumust arvestataks. Selleks, et mahtuda ajalisse raami, on Keskkonnaministeeriumil ettepanek komisjonile muudatusettepaneku tegemiseks, et lisada eelnõusse jõustumissäte. Komisjoni esimees tegigi ettepaneku sõnastada komisjoni muudatusettepanek, et seadus jõustuks järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Ehk kogu selle muudatuse mõte on selles, et seadus ei jõustuks mitte tavapärases korras, mis on Riigi Teataja seaduses ette nähtud, vaid kohe järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, et protsessi kiirendada. Keskkonnakomisjon toetas seda ettepanekut täielikult ja muu hulgas otsustas panna eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobriks ehk tänaseks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja samuti teha ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

17:20 Aseesimees Siim Kallas

Küsimusi ei näi olevat. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole ilmutatud. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on üks. Muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjonina on ta seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muid ettepanekuid ei ole, seega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja me läheme eelnõu lõpphääletuse juurde.

Nõnda, auväärsed Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:23 Aseesimees Siim Kallas

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 17:23 Vaba mikrofon

17:23 Aseesimees Siim Kallas

Nõnda, nüüd on vaba mikrofon. Ma löön haamriga siia ja kui pärast haamrilööki on soovi esineda vaba mikrofoni formaadis, siis on kõik teretulnud. Kalle Grünthal, palun!

17:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan rääkida Estonia hukust, mille uurimisega olen eraviisiliselt tegelenud juba alates 1994. aastast, olen küsitlenud paljusid tunnistajaid ning võrrelnud nende ütlusi kirjalike tõenditega. Mis siis ikkagi juhtus? Laev sõitis merd, visiir oli suletud, atlandi lukk kinni. Kuid miks see siiski avanes?

Ajapuudusel teen ülilühidalt. Lõpparuandes on märgitud, et visiiri hingetala külgplaatide ja hingepukside vahelises keevises tuvastati praod juba mingi aeg enne laevahukku. Parempardahinge kõrvades olid kümnesentimeetrine ja kahesentimeetrine pragu, vasakpardahinge kõrvas oli viiesentimeetrine pragu. Ma usun, et asjas puudub vaidlus, et pragu saab metalli tekkida vaid välise mõjutuse tagajärjel ehk siis, kui vöörile mõjuvad löökkoormused, antud juhul tormise mere lainelöögid. Ma väidan, et visiiri hingepukside metall andis lihtsalt järele ning visiir langes seetõttu eest. Lõpparuandes pole selle asjaolu kohta tehtud aga mingeid järeldusi. Kujutage ette, see on liigitatud muude tähelepanekute alla leheküljel 126.

Edasi, lõpparuande järeldustes leheküljel 209 on kirjeldatud lakooniliselt, et enne Estonia katastroofi toimus Estonia tüüpi laevadel arvukalt vöörivisiiri avariisid, kuid ei märgita poole sõnagagi, et Estonial oli vöörivisiiri avarii tavapärane nähtus. Minu uurimistöös on tunnistajad rääkinud, et laeva juhtkonnaga oli kokkulepe, et kui visiir peaks lainete löökide mõjul taas iseeneslikult avanema, siis pole juhtkonda vaja isegi sellest teavitada, tuleb käivitada pumbad, sulgeda atlandi lukk ja pärast seda, kui asi on korras, seisata pumbad.

Mida veel? Kõik teaduslikud eksperimendid maketi püsivuse analüüsimiseks on tegelikult olnud puudulike lähteandmetega, sest pole arvestatud faktiga, et autoteki 12 piigarti klappi olid Estonial suletud asendis. Neid pärast laeva kreeni kaldumist sinna avama saadetud pootsman Vello Ruben kahjuks enam tagasi ei tulnud. Selgituseks: piigarti klapid on klapid, mis väljutavad laevast autotekile sattunud vee. Lõpparuande leheküljel 33 on märgitud vaid lakooniliselt, et tavaliselt jäeti piigartid lahti. Kas selline saab olla siis ametlik uurimistöö?

Stefan Torsselli raamatu "Parvlaev Estonia. Rootsi riiki hukk" leheküljel 246 on faktid, et hukkumispäeva hommikul laeval läbiviidud mereohutuse kontrolli käigus leiti hulganisti puudusi, millega mereleminek on tegelikult lubamatu. Kõige markantsem neist on fakt, et autoteki masinaruumist väljuvate avariiväljapääsude luugid olid avatud asendis, st kinni roostetanud, nii et ka suure haamriga pekstes ei õnnestunud neid liikuma saada. Muide, ka lõpparuande leheküljel 53 märgitakse seda, kuid äärmiselt tagasihoidlikult. Niisiis pole vaja imestada, kuidas autotekile saabunud vesi kiiresti laeva põhja sattus ja miks laev nii kiiresti püstivuse kaotas. Ainuüksi need faktid räägivad iseenda eest.

Minu uurimustulemuse järeldus lühidalt. Estonia oli korduvate visiirivigastuste tõttu esialgse tugevuse kaotanud laev. Aruandes on see märgitud leheküljel 42. Selle asemel, et ta kohe remonti saata, hoiti teda kasumi teenimise ja inimelude hinnaga käigus. Seega, kogu vastutuseküsimus taandubki neile, kelle otsustest sõltus visiiri keevitustööde algus, viimaks laeva vastavusse meresõiduohutuse reeglitega, ning laeva merelemineku lubamine.

Nüüd kõige olulisema juurde. Lõpparuande eessõnas leheküljel 7 on kirjas järgmised read: "Õnnetuse uurimise peamiseks eesmärgiks on kindlaks teha õnnetuse asjaolud ja põhjused, et suurendada turvalisust merel ja vältida uusi õnnetusi." Ja nüüd juhin tähelepanu: "Komisjoni ülesandeks ei ole vastutuse määramine ega kellegi süüdistamine." Seega, lõppraportiga ei soovitudki tuvastada toimunud õnnetuse süüdlasi. Samas annab uurimistöö kui selline alati võimaluse manipuleerida tõenditega, sest mingit vastutust ju ei järgne, kuna see on vaid uurimistöö. Kujutage ette järgmist situatsiooni, et keegi ajab inimese alla, aga selle asemel, et algatataks kriminaalmenetlus, tuleb kokku mingi tarkade klubi, kes hakkab tegelema õnnetuse asjaolude uurimistööga. On ilmselge, et uurimistöö ei võimalda ametlikult süüdlast tuvastada. Käesoleval hetkel oleme samuti liikumas samas suunas, me algatame uue uurimise. Siinkohal tuleks valitsusel ja eeskätt justiitsministril lüüa selg sirgeks ja ebamäärase uurimiskomisjoni loomise asemel algatada kriminaalmenetlus. Seda enam, et uppunud Estonia laev on Eesti riigi territoorium ning mitte ükski Rootsi ega Soome valitsus ei saa kätt sellele ette panna. Vastasel juhul tegutseme kooskõlas Jossif Vissarionovitš Stalini ütlusega: ühe inimese tapmine on mõrv, miljoni inimese surm statistika. Olen valmis vastama kõikidele küsimustele.

17:29 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimusi teile ei esitata, niisugust asja pole ette nähtud.

17:29 Kalle Grünthal

Tänan tähelepanu eest!

17:29 Aseesimees Siim Kallas

 Urmas Espenberg, palun!

17:29 Urmas Espenberg

Kasutan meelsasti ära need viis minutit, et lugeda teile ette Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni avaldus seoses olukorraga Lõuna-Kaukaasias.

EKRE eesmärk ei ole halvustada ühtegi riiki ega rahvast, kuid samas vajab mõni väiksem rahvas vahel suuremat kaitset. Maailma riigid vajavad rahu, sõdu on liiga palju, pagulasi on liiga palju. EKRE on mures Aserbaidžaani initsiatiivil 27. septembril algatatud rünnakute pärast, mis on viinud päris suure konfliktini Mägi-Karabahhis.

Kutsume Aserbaidžaani ja Armeenia ametivõime üles viivitamatult lõpetama tsiviilstruktuuride pommitamist, mille tagajärjel surevad iga päev sajad inimesed. Ja seda mõlemal pool. Samuti ärgitame Türgit lõpetama sõjalist toetust Aserbaidžaanile. Kutsume kõiki seotud osapooli üles toetama avalikult küsimuse lahendamist sõjaliste vahenditeta, kõrgetasemeliste läbirääkimiste kaudu, kus osaleksid nii konflikti osapooled kui ka probleemidega seotud suurriigid ja vahendajariigid. Esmalt tuleks aga lõpetada džihadistlike terrorirühmituste moodustamine ja suunamine Aserbaidžaani-Karabahhi rindejoonele. On andmeid, et osa neist on pärit näiteks Süüriast.

Islamiriikidest ümbritsetud Armeeniat on läbi ajaloo korduvalt taga kiusatud, seda on teinud nii Türgi, Iraan kui ka hiljem loodud Aserbaidžaani riik. Eriti traagilised aastaarvud on 1909, 1988 ja 1990 ja eriti 1915, kui Osmanite impeeriumis toimus suur genotsiid.

Teadmiseks, et Armeenia territoorium on ajaloo jooksul kahanenud 9/10 võrra. Järel on seal pisike 1/10 ehk 28 000 ruutkilomeetrit. Ta oli ka kõige väiksem liiduvabariik. Kes siin vanemad inimesed on, mäletavad. Vanasti oli armeenlaste rahvuslik sümbol Ararati mägi, kuhu otsa olevat maabunud ka Noa laev, see oli kunagi Armeenia keskpunkt. Sama oli Vani järvega. Nüüd näevad armeenlased Araratti kaugel silmapiiril või konjakipudelil. Kõikidelt nendelt territooriumidelt armeenlased kas küüditati või nad tapeti.

Peaksime tegema kõik endast oleneva, et vältida tänapäeval selliste veresaunade kordumist. Kõigil on veel liigagi hästi meeles massimõrvad Balkanil, Serbias, Horvaatias, Bosnias ja Kosovos. Kui midagi ette ei võeta, siis on taoliste sündmuste kordumine selles piirkonnas vägagi reaalne. Veelgi ohtlikum on sõjategevuse võimalik laienemine kogu Armeenia-Aserbaidžaani piiri ulatuses. Ei ole välistatud ka kolmandate riikide sattumine sellesse konflikti.

Seetõttu kutsume osapooli üles järgima OSCE Minski rühma kaaseesistujate USA, Prantsusmaa ja Venemaa presidendi 1. oktoobri ühisavaldust ja naasma läbirääkimiste laua taha, kuna sellele küsimusele saab lahenduse leida vaid läbirääkimiste teel. Vahepeal sõlmitud ajutine relvarahu pole suutnud vastu pidada isegi 24 tundi. Pidevalt käib tulistamine.

Lõpetuseks ütlen, et väga ohtlik olukord on ka Kõrgõzstanis, mida tuleb jälgida. Kasutan siin Cato Vanema õigust öelda, et iga oma kõne lõpus hakkan ütlema, et Eestist ei tohi saada afroaraabiat. Olen lõpetanud.

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Raivo Tamm, palun!

17:34 Raivo Tamm

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Kõik head kuulajad-vaatajad! Täna on 12. oktoober, see on Hispaania rahvuspüha. Seega soovin Eesti-Hispaania parlamendirühma esimehena kogu meie parlamendirühma nimel selle püha puhul palju õnne meie Hispaania kolleegidele, samuti Eestis resideeruvale Hispaania suursaadikule, tema ekstsellents proua Teresa Orjales Vidalile ja kogu saatkonnale, Eesti Hispaania majale ja kogu Hispaania kogukonnale Eestis. Feliz fiesta nacional!

Kuna sellel nädalal rohkem vaba mikrofoni ei ole, siis tahan Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimehena tuletada meile kõigile meelde ka seda, et sel laupäeval, 17. oktoobril on hõimupäev. See on päev, kui me mõtleme soome-ugri rahvaste peale. Neile, kellel on oma riik, ja neile, kes peavad iga päev tundma muret oma rahvuse ja rahvuskeele kaitsmise pärast ja mõtlema nende säilitamise peale. Hõimupäevade tähistamise traditsioon ulatub Eestis juba 1928. aastasse. Aga hõimupäev on ka päev, mil me mõtleme enda keele ja kultuuri juurtele, oma rahvuslikule identiteedile ja väärtustame oma kuuluvust soome-ugri rahvaste perre. Soome-ugri rahvaste, eriti nende keelte olukord teeb meile muret, sest nende keelte kadumine on osake meie enda kultuuri ja mõtteruumi kadumisest.

Kevadel nägime Riigikogu esimehele saadetud Venemaa vähemusrahvuste esindajate murekirja nende olukorra kohta Venemaa Föderatsioonis. On kahetsusväärne, et Venemaa Föderatsioonis räägitavate soome-ugri keelte kõnelejaskond on vähenenud 2002.–2010. aastal 2 miljonilt 1,5 miljonile. Ehk kuhugi on kadunud pool miljonit inimest. Kuhu nad kadusid? 2018. aastast kehtib Venemaa Föderatsioonis seadus, mis ütleb, et soome-ugri keeli õpitakse vabatahtlikkuse alusel siis, kui õpilase vanemad selleks kirjaliku nõusoleku annavad. Tulemuseks on soome-ugri keelte täielik väljatõrjumine haridussfäärist. See omakorda mõjutab keele prestiiži ja meie sugulaskeeled muutuvad täiesti kolmandajärguliseks. See ei ole normaalne. Tegemist on põlisrahvastega, kellele ei saa öelda, et kui teile siin ei meeldi, siis minge kuhugi mujale. Selliste protsesside jätkumine paneb Venemaal löögi alla nii meie sugulasrahvaste rahvuskeelse meedia, kirjanduse, muusika kui ka teatri. Milline on tulevik, kui kõik nii edasi läheb? Tulevik on paari inimpõlvega tekkiv venekeelne inimmass, kes vaid kaudselt meenutab oma päritolu. Meie, soomeugrilased, muutume vaesemaks, aga tegelikult muutuvad vaesemaks nii Venemaa Föderatsioon kui ka kogu maailm. Me tahame neile protsessidele, millel pole midagi ühist loomulikkusega, juhtida üldsuse, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu tähelepanu, et Venemaa Föderatsioonis võetaks kasutusele abinõud, mis aitaksid kaasa keelelise mitmekesisuse säilimisele. Venestamise tulemusena on põlisrahvad viidud meeleheitlike sammudeni, nagu udmurdi teadlase ja rahvuslase Albert Razini ahastama panev enesetapp 2019. aastal Udmurtia parlamendi ees.

Lisaks keelelisele diskrimineerimisele ei austa Venemaa võimud ka põlisrahvaste õigust saada osa oma kodumaa loodusressursside kasutamisest. Tihti koguni soodustatakse loodusvarade ja põliste pühapaikade hävitamist. Põlisrahvaste õiguste kaitsmine Venemaal on keeruline, kuna selle poole püüdlevad ühingud langevad järjest repressioonide ohvriks. Keelatud on luua erakondi, mille eesmärk on põlisrahvaste huvide eest seismine.

Kes selle kõige eest vastutab? Muidugi on väga kahju, et sel aastal jäi seoses koroonakriisiga ära nii väga oodatud kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress Tartus. Loodame väga, et järgmise aasta juunis see siiski toimub. Nii et mõelgem sellele mitte ainult hõimupäeval ning ärgem unustagem soome-ugri rahvaid. Ja hõimupäeval heisake rahvuslipud. Mõelgem sel päeval meie Soome ja Ungari sõpradele, liivlastele, vadjalastele, aga ka kaugematele hõimurahvastele, nagu eenetsid, neenetsid ja sölkupid. Elagu meie palju kannatanud hõim! Aitäh!

17:40 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Oleme tänase istungi ammendanud. Jällenägemiseni homme!

17:40 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee