Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Alustuseks on Riigikogu liikmetel võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Andres Sutt, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Rahandusminister on valetades, salates ja Riigikogu, presidenti, valitsuse liikmeid ja põhiseaduslikke institutsioone halvustades ning ühiskonna eri gruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemselt kahju Eesti riigile. Ta on kaotanud usalduse Eesti Vabariigi ministrina. Rahandusminister on sihikindlalt tegutsenud demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning Eesti põhiväärtuste vastu. Lepingu sõlmimine Ameerika advokaadibürooga on vaid üks põhjus, miks rahandusminister ei vääri valitsuse ministri kohta. Tema eksimuste loetelu on palju pikem ja selle loetelu olulisimad teod oleme me dokumenteerinud umbusaldusavalduses. Annan Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle umbusaldusavalduse rahandusminister Martin Helmele ja kutsun teid üles seda umbusaldusavaldust toetama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen vastu võtnud ühe umbusaldusavalduse algatuse ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreeris ennast 97 Riigikogu liiget, puudub 4.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on meil esialgu kuus punkti. Esimene päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 222. Aga enne, kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, tutvustan ma lühidalt selle menetlemise korda. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadi ettekanne kuni 5 minutit. Seejärel tuleb küsimustevoor, kus iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse, ja sellele järgnevad läbirääkimised, milles saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Seejärel on lõpphääletus, mis on salajane.

Head kolleegid! Läheme esimese päevakorrapunkti juurde: Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 222 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Kaja Kallase.

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Urmas Volensi kandidatuuri k.a 14. septembril. Kõigepealt esitles Villu Kõve Urmas Volensit, kes on käinud ka kõikides fraktsioonides, ja seejärel olid küsimused.

Põhiseaduskomisjoni liikmete küsimused tõukusid Urmas Volensi CV-st. Tema doktoritöö juhendatavate hulk olevat liiga suur, ütles Paul Puustusmaa. Kuidas sellega hakkama saada? Urmas Volens tõi välja, et tegelikult peab juhendatav oma töö ikkagi ise kirjutama ja tema osa seal nii suur ei ole. Hanno Pevkur küsis selle kohta, kas järgmised 20 aastat uusi riigikohtunikke ei olegi vaja võtta, sest kõik uued riigikohtunikud on noored. Selle pinnalt tekkis arutelu. Kalle Grünthal küsis, kas samasooliste abielu peaks olema määratletud põhiseaduses või mitte. Urmas Volens vastas, et täna ei ole selle kohta midagi öeldud. Perekond on seaduse kaitse all ja põhiseadus ei ole Urmas Volensi hinnangul see koht, kus seda peaks reguleerima. See peaks jääma poliitilise debati küsimuseks.

Kui küsimused vastatud, tehti ettepanek võtta see otsuse eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus – seda toetasid kõik komisjoni liikmed –, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Kaja Kallas – samuti kõik toetasid – ja teha ettepanek Urmas Volensile, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3, esineda siin täiskogu ees ettekandega – sedagi toetasid kõik liikmed. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin, kas teie kandidaadi-arutelul tulid jutuks hämarad pooled tema varasemas tegevuses, mis võivad tulla täna päevakorda ja mille tõttu võib olla keeruline tema poolt hääletada? Kas oli sellest juttu?

Ei olnud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks Riigikohtu liikme kandidaadi Urmas Volensi.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on suur au siin teie ees seista ja olla valmis kohe peale ettekannet kõigile teie küsimustele vastama, sealhulgas hämaramate poolte kohta käivatele. Aga kõigepealt ma tahaksin tänada põhiseaduskomisjoni selle eest, et põhiseaduskomisjon oli valmis andma mulle võimaluse siia tulla ja teie ees sõnavõtuga esineda. Teiseks ma tahaksin tänada kõiki fraktsioone, et meil kevadel eriolukorra ajal õnnestus teie kõigiga – küll virtuaalselt, aga siiski – kohtuda. Need kohtumised olid minu jaoks väga meeldivad ja ma loodan, et kõik küsimused, mis fraktsioonidel olid, said vastused. Kolmandaks ma tahaksin tänada Riigikohtu esimeest selle eest, et ta on teinud mulle ettepaneku kandideerida ja [soovinud] minu kandideerimist toetada. Ma olen nii riigiametniku, õppejõu kui ka advokaadina täitnud Eesti riigi õiguskorras erinevaid rolle ja arendanud seda 22 aastat ning ma oleksin väga tänulik, kui te toetaksite seda, et ma jätkaksin [seda tööd] edaspidi ka Riigikohtus.

Siin teie ees varem seisnud Riigikohtu kohtuniku kandidaadid on kõik rõhutanud ja rääkinud traditsiooniliselt sellest, et riigikohtunikul ja kohtunikul üldse ei saa olla mingisugust tegevusprogammi. Tõsi, kohtul endal puudub algatusõigus, kohus ei saa ise ühtegi asja menetlusse võtta ega otsustada sellega tegelemise üle. Teiseks, põhiseadusest tulenev kohtu sõltumatuse nõue keelab anda kandidaadil mistahes poliitilisi või muid lubadusi selle kohta, kuidas Riigikohus minu osalusel peaks mingisuguseid vaidlusi lahendama – seda kahjuks teha ei tohi. Ja ilmselt tuleb rõhutada ka seda, et Riigikohus ei saa teha otsuseid lähtuvalt avalikkuse ootustest, vaid Riigikohus peab tegema otsuseid üksnes lähtuvalt seadustest, sh põhiseadusest, ja parimatest õigusteadmistest, mis Riigikohtusse jõudnud on. Niisiis, kohtunikukandidaadina – mina ei ole poliitik – ei saa ma teile anda poliitilisi ega maailmavaatelisi lubadusi selle kohta, kuidas ma kohtuniku rolli täitma hakkan, küll aga saan ma anda lubaduse, et teen oma tööd parimate teadmiste kohaselt lähtuvalt Eesti seadustest ja kehtivast põhiseadusest. Ma luban, et olen ustav Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, nii nagu kohtunikuvanne ette näeb.

Minu erialaks on tsiviilõigus ja ma kandideerin tsiviilkolleegiumi kohtunikuks. Ma tahaksin tsiviilkohtupidamisega seoses võib-olla rõhutada ühte asja: tsiviilkohus ei ole repressiivorgan. See ei vasta ilmselt tavaarusaamale kohtust, mille järgi kohus kedagi karistab, vaid tsiviilkohtu eesmärk on aidata lahendada poolte vahel selline vaidlus, mille lahendamisega nad ise hakkama ei saa. Minu meelest peaks kohtusüsteemi eesmärk tsiviilasjades olema see, et igal inimesel, kes kohtuistungilt väljub, oleks tunne, et kohus on tema asjasse piisavalt süvenenud, teinud endale selgeks asjaolud ja selgitanud, millest lähtuvalt ta otsuse teeb. Inimesel ei tohiks tekkida tunnet, et kohus oli tema suhtes hoolimatu. Kahjuks olen ma kümme aastat advokaadina tegutsedes näinud ka neid olukordi, kus inimene väljub kohtumaja uksest tundega, et kohus ei süvenenud piisavalt. Ja see on üks asi, millesse mina riigikohtunikuks saades, kui te mind toetate, tahan kindlasti oma panuse anda: arendada kohtusüsteemi selliselt, et kõigil kohtust väljuvatel inimestel oleks tunne, et kohus on [tema probleemi] vähemalt väga põhjalikult süvenenud, – tema asjaga on tegeldud, selle peale on mõeldud ja seda ei ole tehtud hoolimatult. Aitäh! Ma olen valmis vastama kõigile teie küsimustele.

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen seni kõigilt Riigikohtu liikme kandidaatidelt küsinud sama küsimuse ja küsin ka teilt. Kas Eesti Vabariigi põhiseadus on ülimuslik Euroopa Liidu õiguse suhtes kogu Eesti territooriumil, sh okupeeritud Petserimaal ja Narva-tagusel alal? Või on mõni osa Eesti territooriumist selline, kus Eesti põhiseadus, ükskõik mis aspektis, ei ole Euroopa Liidu õiguse ees ülimuslik?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus on tõesti pikalt käsitlemist leidnud. Meie põhiseadus peaks põhiseadusena kehtima kogu Eesti territooriumil. Täna osa meie territooriumist ei ole Eesti riigi faktilise kontrolli all. Nii see on. Meil on piirileping, mis ootab ratifitseerimist. Meil on täna ajutine kontrolljoon ja selle taga asuval alal Eesti põhiseadust reaalselt ilmselt rakendada tõesti võimalik ei ole.

Urmas Espenberg, palun!

Austatud esineja! Mul on selline küsimus: kuidas te suhtute soovahetusse? Kas te peate seda normaalseks ja toetate selle lõdvendamist või peaks seda kuidagi piirama?

Kui te küsite minu isiklikku arvamust, siis ma ei kavatse oma sugu vahetada. Aga üleüldiselt ühiskonnas täna kehtiva seaduse kohaselt on see võimalik. Selleks on ette nähtud üsna pikk protseduur, et inimene saaks selle sammu üle eelnevalt järele mõelda. Täna on Eesti poliitilised jõud kokku leppinud selles, et soovahetus on võimalik. Rohkem ma ilmselt kohtuniku kandidaadina öelda ei saa. Ma tahaksin siinses kontekstis juhtida tähelepanu kohtunike eetikakoodeksile, mis tegelikult paneb piirid sellele, mille kohta ma vastuseid anda saan. Kohtunike eetikakoodeksi § 7 ütleb, et kohtunik hoidub poliitilisest tegevusest ja poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest. Kui see küsimus oleks poliitilise vaidluse all ja ma peaksin seisma teie ees kohtunikukandidaadina, siis ma nendes küsimustes ei tahaks seisukohta võtta, sest see oleks kohtunike eetikakoodeksiga vastuolus.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud riigikohtuniku kandidaat! Te olite Justiitsministeeriumi asekantsler ja toona seisis ees üks väga mahukas töö – äriseadustiku kodifitseerimine. Te lõite toona ühe ettevõtte, mis võitis riigihanke sellel alal ja sai selle töö endale. Võib-olla on see kõik seaduse piirides ja tegemist jokk-skeemiga, aga see kindlasti heidab varju teie minevikule. Võib-olla oleks lihtsam loobuda kandideerimast Riigikohtusse ja liituda Reformierakonnaga?

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti ei ole Reformierakonnaga liitumist ega üldse poliitilisse tegevusse sisenemist kaalunud. See, et ma aastani 2009 Justiitsministeeriumis töötasin, vastab tõele. Viimased kolm aastat olin ma seal õiguspoliitika asekantsler. Teie viidatud ühinguõiguse revisjon otsustati mitu aastat hiljem, ajal, kui ma Justiitsministeeriumis enam ei töötanud. Tõesti, advokaadibüroo NOVE, mille üks osanik ma olen, osales aastal 2016 sellel hankel. Aga ma ei oska küll siin sellega seost näha. Töögrupis oli kaheksa doktorikraadiga inimest, kes kõik on seni tegelenud Eesti ühinguõiguse arendamisega. Meie ülesanne oli kokku kirjutada üks üsna mahukas raport, millega te võite Justiitsministeeriumi koduleheküljel tutvuda. See on umbes tuhat lehekülge paks, õigusvõrdlev analüüs, üsna akadeemiline ja keeruline tekst. Ma arvan, et ega neid inimesi palju ole, kes on viitsinud selle otsast lõpuni läbi lugeda. Mina kahjuks olen pidanud lugema, kuna pidin selle kokku toimetama. Aga seda, et ma seda asja kuidagi häbenema peaks, ma küll ei usu.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Austatud kandidaat! Kuidas te suhtute nn elava seaduse printsiipi või teooriasse, mille kohaselt põhiseaduse normi ei pea muutma normitehniliselt, vaid põhiseaduse mõtet saab muuta ka tõlgenduse kaudu kohtuprotsessi, -menetluse tulemusena?

Aitäh! Eks kõik meie seadused on ju igapäevaselt juristide seas tõlgendamisprotsessis ja selle tõlgenduse, millest edaspidi tuleb lähtuda, annavad kohtud. Riigikohtu tõlgendus on seejuures – kuigi mitte formaalselt väljaspool konkreetset asja, aga ikkagi üldiselt – juhtnööriks alamate astmete kohtutele selle kohta, kuidas selliseid sätteid edaspidi tõlgendatakse. See kehtib ka põhiseaduse kohta. Põhiseaduse tõlgendusi annab lisaks õigusteadlastele ka kohus, ja kohtu tõlgendustel on omaette suurem tähendus. Niimoodi õigus arenebki. Meil kirjutatakse õigusteaduslikus kirjanduses, kuidas võiks seadust tõlgendada. Seejärel kohtud hindavad, kas nad on selle tõlgendusega nõus. Mõnikord on, mõnikord ei ole. Siis kirjutatakse uuesti õigusteaduslikus kirjanduses selle kohta ja nii see ring kogu aeg kasvab.

Nüüd küsimus on selles, kui kaugele kehtivast seaduse tekstist on võimalik tõlgendusega minna. See on tõesti üks keerukas koht. Meil on kaks asja. Ühest küljest kohus ei saa keelduda õigusemõistmisest. Kui kohtu ette pannakse küsimus, mis on poolte vahel vaidluse all ja on vaja ära lahendada, siis peab kohus selle lahenduse leidma. Kohtul puudub õigus tõsta käed püsti ja öelda, et meie ei saa otsustada. Seega, kohtud peavad selles olukorras leidma sellise tõlgenduse, mis aitaks probleemi lahendada. Aga see piir konkreetsel juhul võib muidugi olla vaieldav, et kui kaugele kohus saab minna.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ruuben Kaalep küsis teilt küsimuse, milles sisaldus tegelikult kaks küsimust. Teisele te vastasite, aga esimesele mitte. Ma küsin selle siis üle. See puudutas teie arvamust selle kohta, kumb on ülimuslik: kas meie, Eesti Vabariigi põhiseadus, või Euroopa Liidu seadused?

Eesti põhiseadust on Euroopa Liitu astumisel täiendatud muudatusega, mis ütleb, et Euroopa Liidu õiguse põhimõtted on teatud osas ülimuslikud. See ei puuduta meie põhiõigusi ega meie riikluse aluseid, aga paljudel juhtudel on võimalik rahvusvaheliste lepingutega kokku leppida teisiti, kui on sätestatud kehtivas seaduses. Ja sellisel juhul on rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu õigus, Eesti õiguse ülene. Niimoodi on Eesti rahvas põhiseaduse muutmisel otsustanud.

Oudekki Loone, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Jätkan selle põhiseaduse küsimusega. Kas te leiate, et tänane Eesti põhiseaduse järelevalve on piisav? Kas sellele pühendatakse piisavalt aega? Kas ei ole kartust, et meie põhiseadus jääb natuke surnud kirjatükiks või et neid põhiseaduse järelevalve asju on võib-olla liiga vähe? Võib-olla need ei saa piisavalt aega? Kas te leiate, et see süsteem on meil piisav? Kas me võiksime vajada eraldi põhiseaduskohut? Kas te näete, et mingit ümberkorraldust oleks siin vaja või te olete kõigega rahul, mis praegu toimub?

Kindlasti ei ole põhiseadus surnud tekst. Ta elab iga päev ja me igapäevaselt kasutame teda, igal juristil on ta taskus. Aga mis puudutab põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi, siis seda on ju kogu põhiseaduse vastuvõtmisele järgnenud aja jooksul arutatud: kas me peaksime moodustama põhiseaduskohtu või piisab praegusest süsteemist, kus meil põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni täidab Riigikohus? Minu isiklik seisukoht on, et olles ise olnud üsna pikka aega rollis, kus on vaja inimesi tööle võtta, on see lõpuks ka inimressursi küsimus. Kui me tahaksime luua põhiseaduskohut, siis tõenäoliselt ei saaks seal olla üks või kaks kohtunikku, vaid neid peaks olema, et see vähegi usutav tunduks, vähemalt viis või seitse. Kust kohast me leiame need viis või seitse täiendavat põhiõiguste eksperti, kes on piisavalt rahvusvahelise silmaringiga, haritud, kraadidega? Keda me sinna paneme? Tegelikult ei ole 1,3 miljonilise elanikkonna juures neid inimesi nii palju kuskilt võtta. Ja seetõttu ma ei poolda põhiseaduskohtu loomist, sest meil tõesti võib tekkida raskusi nende inimeste leidmisega.

Sisulise poole pealt ma näen ühte probleemi, mida võib-olla isegi advokaadiroll on mulle õpetanud. See on see, et meie tänases süsteemis puudub võimalus kaevata põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohtu kriminaalkolleegiumi, tsiviilkolleegiumi ja halduskolleegiumi otsuse peale. Ometi põhiseaduse § 3 ütleb, et kõik riigivõimu harud on seotud põhiseadusega ja peaksid lähtuma põhiseadusest. Võib tekkida selline probleem, et tsiviilkolleegium või kriminaalkolleegium, mis koosneb kitsa eriala spetsialistidest, vaatab õigusküsimustele üsna kitsalt: tsiviilõiguslikult, karistusõiguslikult, haldusõiguslikult. Võib-olla annaks selline laiem põhiseaduslik vaade – et otsuse peale on seal on [põhiseaduslikkuse järelevalve korras] võimalik edasi kaevata, võib-olla teatud kitsastel alustel – keerukates asjades, ühiskonda kõnetavates asjades täiendava vaate ja tekitaks tunde, et kohtusüsteem on asja lõpuni menetlenud. Selliseid võimalusi ju teistes riikides on, näiteks Saksa kõrgeima tsiviilkolleegiumi või kriminaalkolleegiumi otsuse peale saab kaevata edasi Bundesverwaltungsgerichti ... Ja me oleme juristidena õiguskirjandusest lugenud, kuidas need seisukohad siis erinevad on olnud. See on üks asi, mida võib-olla võiks kaaluda. Aga kindlasti ei ole see mingisugune põletav probleem, et saaks öelda, et põhiseaduslikkuse järelevalve ei toimi.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea riigikohtuniku kandidaat! Vabandan, mul on tegelikult kaks küsimust, mõlemad on suhteliselt lühikesed. Mida te näete tsiviilvaidluste lahendamise puhul selliste suuremate murekohtadena praegu? Kas on midagi, mida peaks kohtuvaidluste lahendamisel parandama? Ja teine, sõltumatu küsimus on see: kuidas te suhtute mittesüülise vastutuskindlustuse juurutamisse Eestis, et patsiendid saaksid kiiresti hüvitise, ilma et nad peaksid minema kohtusse ja ootama arsti või haigla või kellegi teise süüdimõistmist?

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus: mida tsiviilkohtu puhul parandada tuleks? Euroopa tsiviilkohtusüsteemi ja kohtusüsteemi üldiselt igal aastal võrreldakse. Tehakse selline asi nagu kohtusüsteemide efektiivsusraport, milles Eesti on olnud aastaid väga heal kohal. Hoolimata sellest, et meile siin tundub, et kohtuasjad käivad väga aeglaselt, on näiteks tsiviilasjade lahendamise kiiruselt Eesti Euroopas teisel kohal. Ainult Austria on veel kiirem. Ehk siis justkui tundub, et rahvusvahelises võrdluses me oleme teinud kõik väga hästi. Teistpidi, kui sa oled ise menetlusosalise rollis, siis tundub, et kohus menetleb ikkagi väga aeglaselt. Ja see on üks asi, mis on ka mind viimase kümne aasta jooksul pannud advokaaditöös muretsema: kohtute võimekus menetlust efektiivselt juhtida. Ka selle teise koha tulemust oleks võimalik oluliselt parandada või tekitada menetlusosalistes tunne, et kohus menetleb tõesti adekvaatselt, kui kohtud haldaksid menetlust paremini. See on asi, mida mingil määral saab toetada seadusandja – aeg-ajalt jõuavad siia teie ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, on tehtud mitmeid katseid seda teha –, aga minu meelest eelkõige on see küsimus sellest, milline on kohtunike menetluse juhtimise võime. See, kui efektiivselt nad suudavad menetluse läbi viia konkreetsete protsessiosaliste vahel. Ja seal on kindlasti palju, mida saab veel ära teha. See on asi, millele teil kindlasti tasuks kohtunike eesseisva põlvkonnavahetuse käigus, kus peale tuleb palju uusi kohtunikke ja neid on vaja ka menetlust juhtima koolitada, tähelepanu pöörata – menetlusjuhtimise võimekuse suurendamisele.

Mis puudutab mittesüülist vastutuskindlustust meditsiinivaldkonnas, siis ma pean tunnistama, et ma ei ole väga palju selle probleemi peale mõelnud. Ma tean, et see diskussioon käib. Ma tean, et arstkond või meditsiinisektor sooviks saada sellist vastutuskindlustust, mis tagaks, et patsient, juhul kui juhtub raviviga, saaks oma hüvitise kätte sõltumata sellest, kas kohus tuvastab konkreetse raviasutuse või konkreetse arsti süü. Kui ma vaatan seda üksnes tsiviilõiguse juristi pilguga, siis see tähendab, et arstide vastutus läheb karmimaks. Täna on meil süüline vastutus. Kui arstil on võimalik kohtus tõendada, et ma tegin kõik selle, mida tänaste meditsiiniteadmiste tasemel lege artis'e kohaselt peab tegema, ja kahju juhtus sellest hoolimata, mingisugusel ootamatul põhjusel, siis täna arst vastutusest vabaneb. Kui me hakkame seda käsitlema süüst sõltumatu vastutusena, siis see on sisuliselt riskivastutus, nii nagu meil on kehtestatud mootorsõidukijuhtidele, loomapidajatele ja lapsevanematele. Ehk arst vastutab ja kindlustus vastutab selle riski eest, et põhimõtteliselt võib tervisekahju tekkida. See on kaalumise koht. Patsiendile on kindlasti soodsam, kui seda lahendatakse süüst sõltumatult. Teistpidi, ma arvan, et arstkonna vastutustunde seisukohalt oleks oluline, et need küsimused, kas ja millises olukorras mida käsitleda raviveana, oleksid menetletud, et selles asjas oleks selgus – mitte selleks, et kedagi süüdi mõista, vaid selleks, et edaspidi neid asju vältida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kandidaat! Mul on teile teie võimaliku positsiooni kohta üks praktiline ülesanne ja küsimus. Oletame, et Euroopa Liit kavatseb kehtestada Eestile kohustuslikud rändekvoodid. Mis on teie arvamus, kas kehtiva õiguse baasil on see kvoot meile kohustuslik või mitte?

Ma pean tunnistama, et ma ei ole selle küsimuse peale varem mõelnud. Eks see, mida kohus selles olukorras peaks otsustama, sõltub sellest, mil viisil need rändekvoodid kehtestatakse ja milliste argumentidega proovib keegi seda vaidlustada. Kohus ise ilmselt ei saa kunagi jõuda niikaugele, et ta võtab oma lauale rändekvoodid ja tunnistab need põhiseadusega vastuolus olevaks. Seda saab hinnata ainult konkreetsete argumentide kontekstis, vastasel korral ma annaksin teile ebaprofessionaalse vastuse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! 2006–2011, viis aastat, uurisite veerand miljoni eest Eesti õigusruumi osa globaalses õigusruumis. Nüüd on kümme aastat möödas ja minu teada te praegu vist uuringuid ei tee. Aga kuidas on selle kümne aastaga Eesti õigusruum globaalses õigusruumis muutunud? Või on see samaks jäänud? Kuhu me oleme liikunud, oskate hinnata praegu?

See, millele te viitate, on üks teadusprojekt, milles ma ülikoolis tõesti doktorandina osalesin. Seal keskenduti tsiviilõiguse valdkonna õigusvõrdlevale analüüsile. Minu selle projekti raames tehtud tööd puudutasid peamiselt asjaõigust – asjaõigusseaduse kommentaare ja asjaõigusseaduse õigusvõrdlevat analüüsi. Need järeldused, mis me tegime, olid üsna asjaõigusespetsiifilised. Aga sellele küsimusele laiemalt vastates, kuidas Eesti õiguskord globaalses õiguskorras paistab, siis ma arvan, et me võime olla päris uhked oma õiguskorra üle. Eriti selles võrdluses, mis puudutab samalt stardipositsioonilt 1990-ndate alguses alustanud riike. Meie seadused, mis tehti ju valdavalt ikkagi 1990-ndatel ja 2000. aastate alguses, tuginesid väga paljuski rahvusvahelisele õigusvõrdlevale analüüsile. Kunagi Riigikogu isegi otsustas, et Eesti õiguskorra loomisel tuleb lähtuda õigusvõrdlevast analüüsist, eelkõige sellest, et Eesti on ajalooliselt kuulunud germaani õigusperekonda. Ja sellest lähtuvalt ei ole valdav osa olulisemaid Eesti seadusi tehtud mitte sellisel n-ö puhta õigusloome meetodil, et võtame puhtad paberid ette ja mõtleme ise välja, mis võiks olla, vaid on vaadatud väga palju maailmas ringi, otsitud väga palju eeskujusid ja rakendatud seda, mida üldiselt selles valdkonnas heaks peetakse. Ehk siis see on üks asi, mis on kindlasti Eesti õiguskorra tugevus.

Teine asi, mis on Eesti õiguskorra tugevus ja mida võrreldavatel riikidel, näiteks Lätil, Leedul või Soomel, isegi ei ole, on viimase 15 aasta jooksul tekkinud mahukas õigusteaduslik kirjandus. Meil on olemas väga heal tasemel õigusteaduse traditsioon, mida te võite kõige paremini näha, kui huvi on, näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaannet vaadates. Seadustikus on peaaegu 800 paragrahvi, aga kommentaare on 4500 lehekülge. Need on asjad, mis kindlasti aitavad kohtunikel oma tööd teha, arendavad õigust ja on selline väärtus, mida näiteks paljudes riikides ei ole. Selles mõttes võib Eesti õiguskorra üle uhke olla.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kohtunikukandidaat! Te enne viitasite ühele küsimusele vastamata jättes kohtunikueetikale. Minule teadaolevalt te praeguse seisuga veel kohtunik ei ole. Sooviksingi küsida, kas see oli toodud ettekäändeks, et mitte vastata ebamugavale küsimusele.

Ei, selles küsimuses ei olnud midagi ebamugavat. Aga mulle tundub, et ma olen siin rollis, kus te peaksite mind hindama kui tulevast kohtunikku ja minu asi ei ole võtta seisukohti käimasolevas poliitilises diskussioonis – olukorras, kus, juhul kui te peaksite minu kandidatuuri toetama, need küsimused võivad jõuda Riigikohtu ette. Sellisel juhul, kui ma ühte või teist vaidluses esindatud seisukohta toetaksin, võiks jääda mulje, et ma ei ole erapooletu kohtunik, ja seda ma tahaksin igal juhul vältida.

Aitäh, austatud riigikohtuniku kandidaat! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, seega saame minna lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 222. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 19 ja erapooletuks jäi 2. Otsus on vastu võetud. Head kolleegid! Juhataja vaheaeg 5 minutit.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Jätkame tänast istungit, juhataja vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valitsus soovib 45 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine rahandusminister Martin Helmele" arutamist tänasel istungil. Seega, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga ja see toimub teise päevakorrapunktina.

Austatud kolleegid! Võtan juhataja vaheaja 20 minutit, et ka koalitsioonierakondade liikmed saaksid esitatud umbusaldusavaldusega tutvuda. Aitäh!

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja läheme oma tänase päevakorraga edasi. Teine päevakorrapunkt on 45 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Martin Helmele. Enne kui me läheme sellega edasi, tutvustan lühidalt menetlemise korda. Kõigepealt on umbusalduse algatajate esindaja sõnavõtt kuni 20 minutit. Seejärel on ministri sõnavõtt, samuti kuni 20 minutit. Järgnevad küsimused ministrile. Igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada kuni kaks suulist küsimust, mille järel on läbirääkimised fraktsioonidele ja seejärel hääletus.

Tänane teine päevakorrapunkt: 45 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Martin Helmele. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Andres Suti!

Hea Riigikogu! Me oleme ehitanud oma riiki väärtuspõhiselt, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid järgides ning Eestile omaseid põhiväärtusi, nagu õigus ja õiglus, ausus ja lugupidamine, vastutus oma sõnade ja tegude eest, austades. Martin Helme on Eesti Vabariigi ministrina sihikindlalt tegutsenud nende põhimõtete ja Eesti põhiväärtuste vastu, tegutsenud Eesti vastu, samm-sammult ja tükk-tükilt murendanud meie riiki, mida oleme üheskoos ehitanud, ilmavaateliste erisuste pinnalt vaieldes, kuid alati vastutades oma tegude ja sõnade eest. Ikka selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Rahandusministri taktikepi järgi valitsuses ja valitsuskoalitsiooni vaikival nõusolekul siin Riigikogu saalis on poliitilise vastutuse latt kaevatud sügavale maa sisse. Poliitilisest kultuurist on saanud kultuuritus.

Head rahvaesindajad! Aeg on tõsta poliitilise vastutuse ja kultuuri latt tagasi sinna, kuhu on demokraatlikule Eestile kohane. Rahandusminister on valetades ja salates, Riigikogu, presidenti, valitsuse liikmeid ja põhiseaduslikke institutsioone halvustades, ühiskonna eri gruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemselt kahju Eesti riigile. Ta on kaotanud usalduse vabariigi ministrina.

Härra rahandusminister! Riigikogu on teie tööandja ja teil on kohustus meie küsimustele vastata. Teil on võimalus tunnistada oma eksimusi ja rääkida täna siin Riigikogu saalis tõtt. Kasutage seda võimalust!

Austatud kuulajad! Lepingu sõlmimine Ameerika advokaadibürooga on vaid üks põhjus, miks rahandusminister ei vääri Eesti valitsuse ministri kohta. Tema eksimuste loetelu on palju pikem. Avatud ja läbipaistev riigivalitsemine on Eestile omane. Selle põhimõtte vastu eksinu ei saa jätkata ministrina. Rahandusminister on eksinud, ja eksinud rängalt. Ministrina on ta sõlminud 3 miljoni euro suuruse lepingu ausat, avatud ja läbipaistvat hankemenetlust eirates. Näilise konkursiga kolme büroo vahel on eksitatud Riigikogu, valitsust, avalikkust. Rahandusminister on kasutanud vahendajat meelepärase advokaadibüroo leidmiseks ja kontakti loomiseks juba 2019. aasta suvel. Ta kohtus büroo toonase partneriga möödunud aasta detsembris – palju aega enne seda, kui valitsus andis talle selle aasta märtsis volituse õigusnõustaja leidmiseks, konkursi korraldamiseks. Selle fiktiivse konkursi eest lasub vastutus üheselt rahandusministril. Rahandusminister on korduvalt alandanud teisi valitsuse liikmeid – sotsiaalministrit, kaitseministrit –, ka peaministrit, ignoreerinud justiitsministri ja välisministri soovitusi. Nii eiras rahandusminister Välisministeeriumi põhjaliku taustauuringu soovitust mitte alustada läbirääkimisi selle lepingu sõlmimiseks Ameerika advokaadibürooga FSS. Ministeeriumide koostöö asemel on ta tegutsenud ise ja koos oma poliitiliste nõunikega. Selline käitumine ei ole demokraatliku ja avatud riigivalitsemise osa.

Tänane rahandusminister ei tohi oma ametis jätkata. Imporditud valetamise kultuur ja hästi omandatud oskus valetada ei sobi kokku Eesti Vabariigi ministri ametiga. Rahandusminister valetas 16. septembril siinsamas Riigikogu infotunnis, väites, et ta ei ole keeldunud erikomisjonide istungil osalemast. Rahandusminister on eiranud korruptsioonivastase erikomisjoni kutset viiel korral: 9. detsembril 2019, 16. detsembril 2019, 20. jaanuaril 2020, 10. veebruaril 2020 ja 29. juulil 2020. Parlamendi tööd takistav minister ei tohi jätkata oma ametis.

Rahandusminister on näidanud pealiskaudsust ja ebakompetentsust riigi rahaasjade korraldamisel. Rahandusinimesena on mul raske mõista seda õhinapõhist laenamist ja eesmärgistamata laenamist, ilma et me teaksime, millal ja milleks on plaanis seda laenuraha kasutada. Minister süüdistas 10. septembril "Esimeses stuudios" Eesti Panga presidenti ideoloogilises motiveerituses ja nimetas Eesti Panga eelarvepoliitilisi soovitusi barbaarseteks, sest need ei sobi kokku tema maailmavaatega. Rahanduse põhitõdede eitamise tagajärg on kaos riigi rahanduses, majanduse konkurentsivõime langus ja meid kõiki ees ootav maksutõus. Me ei pea selleks oma vigadest õppima, piisab teiste riikide vigade teadmisest. Eesti vajab kompetentset rahandusministrit.

Riigikaitse on alati olnud erakondadeülene küsimus. Rahandusminister on aga seadnud kahtluse alla Kaitseväe juhataja pädevuse ning rahandusministrina sekkunud riigikaitse planeerimisse, kaitseministrit ja pikaajalist kaitseplaneerimist eirates. Ministril on ka selles vallas oma meelepärane eelistus, keda kaitsehangetes partneriks valida. Minister valetas riigikaitsekomisjonis 16. septembril, väites, et kaitse-eelarve jääb suutmatuse tõttu igal aastal kasutamata ja et raamlepingud võimaldavad täiendavaid oste. Selline käitumine kujutab üheselt ohtu Eesti julgeolekule.

Rahandusminister on seadnud nimeliselt põlu alla ajakirjanikke ja keeldunud intervjuudest valitsuse pressikonverentsile akrediteeritud meediakanalile. Selline käitumine ei sobi kokku avatud valitsemise kultuuriga. Veel vähem saab nii käitunud poliitik jätkata valitsuse liikmena.

Rahandusminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees on näidanud oma elitaarset sisu ja alavääristanud põllumehi. Ta on pööranud põllumeestele selja, takistades neil seadusliku tööjõu palkamist, heites ette, et nende ärimudel on vale. Ta on öelnud, et tema põllumeeste pärast pisaraid ei vala, ning ähvardanud neid tema haldusalasse kuuluva Maksu- ja Tolliameti kontrolliga. Rahandusminister on solvanud naisi, arste, ettevõtjaid, erinevaid ühiskonnagruppe. Ta lõhestab sihikindlalt ja teadlikult Eesti ühiskonda. Valitsusliikme käitumine kujundab norme ja loob eeskuju. Nii jätkates eemaldume samm-sammult avatud ühiskonna teerajalt. Riigikogu liikmetena on meil vastutus pöörata riik sellele teerajale tagasi. Rahandusminister naeruvääristab parlamenti. Rahandusminister on nimetanud Riigikogu erikomisjone kirbutsirkuseks ja oma käitumise ning sõnakasutusega halvustanud Riigikogu. Aga suhtumine Riigikogusse väljendab ühtlasi ministri suhtumist Eesti kodanikesse ja põhiseaduslikku korda. Minister, kes on üleolev oma rahva esinduse vastu, ei tohi oma ametis jätkata.

Hea Riigikogu liige! Me kõik teeme vigu. Julge ja aus inimene tunnistab oma eksimust ja võtab avalikult vastutuse, arg aga salgab. Rahandusminister on korduvalt eksinud, kuid ei julge võtta vastutust. Rahandusministri sõnad ja teod näitavad, et omade eelistamine ja läbipaistva riigijuhtimise eiramine on tema jaoks tava ja loomupärane. Teenel ja vastuteenel rajanev juhtimine ei ole aga Eestis lubatav ega seaduspärane, ei tohi selleks ka kunagi saada. On mõned patud, mida poliitikutele andeks ei anta. Ja üks neist on valetamine. Nii on öelnud rahandusminister. Rahandusminister ei tohi jätkata valitsuse liikmena, sest ta on ministriametis tugevalt kahjustanud Eesti huve. Ta on umbusalduse suure varuga välja teeninud. Kui sina kõhkled, kas hääletada umbusalduse poolt, siis mõtle, kas õigus ja õiglus, ausus ja lugupidamine, vastutus oma sõnade ja tegude eest on sinu jaoks olulised. Ma koputan meie kõigi südametunnistusele. Kas me Riigikogu liikmetena sallime süvenevat valetamist ja vassimist? Kui me seda sallime, siis oleme ka ise valetajad ja vassijad ning käitume Eesti rahva väärtuste ja Eesti riigi huvide vastu. Kutsun teid üles toetama rahandusministri umbusaldamist. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus?

Ei ole, sisuline on.

Aitäh! Sisulisi küsimusi saab ministrile esitada kohe, kui minister on oma ettekandega esinenud. Ja nüüd ma palun kõnepulti rahandusminister Martin Helme!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu asespiiker! Lugupeetud Riigikogu liikmed! No mis me siin siis teeme? Kogu lugu on ju katse juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Eestis olid võimul sel ajal, kui toimus maailmas üks suurimaid rahapesemisi, tänased kaks opositsioonierakonda: Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, pidades rahandusministri ametit, justiitsministri ametit, siseministri ametit, vastutades selle eest, et Eesti rahvusvaheline maine oleks kaitstud, vastutades selle eest, et Eestis ei toimuks kuritegusid, kaasa arvatud finantskuritegusid, vastutades selle eest, et meie rahandussüsteem oleks korras. Nad ei saanud selle vastutusega absoluutselt hakkama. See oli hävitav läbikukkumine, mis teie võimuperioodist on järele jäänud selles valdkonnas. Ja selle jaoks, et sellest mitte rääkida, selle jaoks, et takistada tänasel valitsusel selle laga koristamist, on välja mõeldud totaalne kabukiteater – totaalne kabukiteater, mille teema on mingisugune mätsitud hange ja Eesti mainet kahjustav õigusabileping.

Ma ütleksin, et tänane umbusaldusavaldus on tõenäoliselt selle koalitsiooni või selle Riigikogu koosseisu opositsiooni uus rekord sisutühjuse poolest. Muidugi, see on saavutus omaette, aga ega ka eelmistel pole mingit sisu olnud. See on ühtlasi meeleheitlik karje võimu järele, et jätkata mätsimist, et jätkata oma tegematajätmiste ja tehtu mätsimist. See on katse takistada tänase valitsuse tegevust, muu hulgas on see selge katse takistada tänase valitsuse tegevust rahapesuvastases võitluses ja juhtunud rahapesuasjade selgitamisel. Me kõik mõistame, mis teid tagant torgib. Me kõik mõistame!

Mis mind muidugi kurvaks teeb, mis mind häirib, on see, et esitatakse lõputuid valesid, justkui ma valetaksin. Ma olen loomulikult neid valesid korduvalt ümber lükanud ja tagasi lükanud, küllap jõuan ka täna seda teha. Ja loomulikult see kõik ei veena teid, seda me ka teame. Aga kui siin kõlas väide, et ma olen kaotanud teie usalduse, siis no andke andeks, kellele me nüüd siin nalja püüame teha? Ei tänane valitsus ega mina selle valitsuse ministrina ei ole omanud kunagi hetkegi tänase opositsiooni usaldust, toetust ega ilmselt ka mitte lugupidamist. Aga ma olen selle-eest rääkinud alati tõtt. Ma olen alati võidelnud õigluse eest. Ma olen alati seisnud selle eest, et Eesti maksuraha oleks kasutatud mõistlikult ja hästi. Nii et need süüdistused ka on puhas poliitiline retoorika.

Ja kui siin valmistas eelkõnelejale muret, et Eesti poliitiline latt on maa alla tambitud, siis ma olen nõus sellega. Eesti poliitiline latt on maa alla tambitud, tambitud tänase opositsiooni poolt, tema raevuka laimukampaania poolt. Ja ka tänane umbusaldusprotseduur on üks osa sellest maa alla tampimisest, poliitilise kultuuri murumadalaks tampimisest.

Ma olen täiesti nõus, et ministrid kujundavad norme, et valitsejate sõnal on tagajärg. Ma olen sellest ka väga teadlik. Ma kujundan neid norme hea meelega. Mulle valmistab suurt heameelt, et teile see ei meeldi. Ja me teeme täpselt sellist Eestit, mida me tahame teha ja milleks me küsisime oma valijatelt volitust ja mandaati. Ma tean, et see teile ei meeldi. Aga sellest ei ole midagi. Tänan!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Oma kõnes te praegu viitasite, et Riigikogu või siis opositsioon takistab uurimist või et ta seda ei taha. Tänane uudis on, et prokuratuur on öelnud, et ta advokaadibüroole, mis on välja valitud, materjale ei väljasta. Minu teada tegelebki uurimisega prokuratuur. Seega me ei saa uurimist takistada, kuna see ei ole seaduse alusel lihtsalt võimalik. Aga minu küsimuse juurde. Tänane Eesti Ekspress on avaldanud loo "Rahvusvaheline libahange" – nii on selle pealkiri. Ja seal on selline tsitaat: "Seni pole aga avaldatud teist olulist seika. 8. juunil pakkumiskutseid laiali saates teadis Helme juba ette, et kolmest büroost kaks ennast taandavad." Palun öelge, kas Eesti Ekspressi väide vastab tõele või mitte.

Jaa, aitäh! Nagu te teate, ma Ekspressi ei loe. Ja soovitan ka kõigil teistel mitte lugeda, sealt kuuleb põhiliselt libauudiseid või valesid. Aga ma kõigepealt vastaksin sellele prokuratuuri puudutanud väitele. Ka see on libauudis. Ka see on libauudis, kallikesed! Prokuratuurilt ei ole keegi küsinud mingeid uurimismaterjale, neid pole kunagi keegi tahtnudki. On täiesti arusaamatu selline lahtisest uksest sissemurdmine. See ei ole selle õigusabilepingu eesmärk. Selle õigusabilepingu eesmärk on mujal ja nad ei ole küsinud ega tahtnud uurimismaterjale ja prokuratuur ei ole neile neid pakkunud. Rääkida sellest kui mingisugusest tohutust töövõidust minu üle – noh, kui see on see, millega te ennast suudate rõõmsaks teha, siis palun väga!

Muidugi, mis puudutab selle Ekspressi artikli udupeent skeemi kellelegi hankeid kätte mängida – eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasandilt. Ma saan aru, et Reformierakonna jaoks on see kõik loogiline, mis seal kirjutatakse. Lõppkokkuvõttes on see ikkagi ju teie pärisosa. Terve teie poliitiline ajalugu koosneb sellest, alates R-Hooldustest ja jätkates Arsenalidega ja Tallinna Sadamatega ja kilekotirahadega. Ma saan aru, mismoodi te mõtlete.

Aga ma ei saa sellest süüdistusest aru, sest et hange, mille me tegime, oli riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel. See on riigihangete seaduse kohaselt erand, mille puhul on võimalik teha suunatud pakkumine. Sa ei pea isegi otsima, mingit konkurentsi tekitama, sa võid pöörduda ühe konkreetse osapoole poole ja teha talle suunatud pakkumise. Mul oleks olnud võimalik, kui ma oleksin tahtnud, kohe Louis Freeh'ga lepingu teha, nagu väidetakse. Siis mul ei oleks olnud mingit vajadust, mitte mingit vajadust mingisuguseid keerulisi skeeme pidi tekitada libahanget või mingit muljet sellest, et on mingi pseudohange, mille tagajärjel saab soovitud tulemuse. Seda ei olnud vaja. See paragrahv, mille alusel me tegime hanke, oleks võimaldanud otse minna nende juurde ja öelda, et me tahame teid, ja küsida, mis on teie hind. Nii ongi! See ongi see, millest me räägime.

Nüüd, ma ei teinud seda. Miks ma ei teinud seda? Sellepärast, et erinevalt sellest, mida teie arvate minust, ma hoolin Eesti maksurahast. Ma tahtsin konkurentsi näha, ma tahtsin näha erinevaid pakkumisi, erinevaid hindasid, ma tahtsin näha eri firmade pädevuse kirjeldusi, tööplaanide kirjeldusi. Ja ma tegin eeltööd selle jaoks. Sõelale jäi – mul olid ka eelpakkumised –, sõelale jäi kolm firmat, kellele me saatsimegi hanke välja. Ja teie rahustuseks: see, mis lõpuks tuli, oli tõepoolest kõige odavam. Ja nüüd ma küsin: kui ma valisin välja libahanke tingimustes kõige odavama hanke, siis mis selle kõige, selle skeemi mõte oleks olnud? Kui ma oleksin teadnud, et see on libahange, siis ma oleks ju teie moodi teinud ja teinud kahekordse hinna ja pärast lasknud pool rahast kanda Kaimanisaartele. Aga ma ei teinud seda, sest seda ei olnud vaja. Nii et kogu see artikkel, see, mis seal oli, on täiesti jabur. Aitäh!

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea juhataja! Rahandusminister, te väitsite Eesti Televisiooni otse-eetris, et teie ei kavatse teha neid vigu, mida tegi eelmine valitsus, kes vaatas otsa viimasele suurimale majanduslangusele. See on siis aasta 2009, kui oli majanduslanguse põhi. Te väitsite, et te ei kavatse teha neid vigu, sellepärast et toonase valitsuse tõttu majandus taastus Eestis kõige aeglasemini Euroopa Liidus. Faktid ütlevad seda, et aastal 2011–2012 taastus siiski Eesti majandus kõige kiiremini Euroopa Liidus. Aastal 2014 olime kolme kõige kiirema taastuja seas. Kas te tunnistate, et te eksisite Eesti Televisiooni otse-eetris intervjuud andes?

Aitäh! Ei, ma ei eksinud. Teie häda on loomulikult see, et te üritate keskenduda mingisugusele ühele lausejupile ja sellest siis mingisuguse tohutu loo valmis ehitada. Mis tähendab seda, et teil puudub poliitiline fantaasia, taustsüsteemi tajumise võime ja üldistusvõime. Aga see, mida ma silmas pidasin oma jutuga, oli see, et kui me võrdleme Eestit teiste Euroopa riikidega, võrdleme kriisieelse SKP taset, võrdleme seda, kui kaua võttis riikidel aega, et jõuda kriisieelse SKP tasemeni ja sellest üle minna, siis oli Eesti viimaste seas. Eesti oli üks kõige suurema kukkumisega riike, mille tõttu on üsna loogiline, et sellest sügavast kukkumisest, sellest sügavast, kõige sügavamast põhjast, kuhu me kukkusime, välja kasvamise protsendid olid ka suured. Aga me jõudsime samale tasemele, kus kõik teised Euroopa riigid olid, möönan, mitte kõige viimasena. Seal olid veel Kreeka ja paar riiki veel. Aga me olime täielik põhjakiht. Ja see on Reformierakonna majanduspoliitika pärand.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Ma oleksin natuke positiivsem. Ma tunnustan teid selle eest, et te eelmisel nädalal, ilmselt kolmapäeval lükkasite ümber ühe oma aastatepikkuse vale. See on siis see, et rahandusminister on detektiiv. Te tunnustasite, et meil olid kuldmedalit väärt regulatsioonid, mis on täpselt rahandusministri roll. See oli siis seisuga 2014. Ja vist eile oli intervjuu Finantsinspektsiooni juhatuse esimehega, kes ütles, et 2014 me panime Danske kinni. Selles mõttes teie jutus on muidugi ka vastuolu, aga tunnustuse jätan alles. Nüüd, tajudes, et te olete midagi sellist välja öelnud, te kiiresti parandasite ja ütlesite, et ka siseministrid, need, kes siis tegelikult rahapesu uurivad, on olnud Reformierakonnast. Öelge palun, kes olid siseministrid aastail 2007–2014 algus? 2014. aastast see asi lõpetati. Mis erakonnast nad olid ja miks te nad ära olete unustanud?

Aitäh! Neid aastaarve saab muidugi guugeldada, aga loomulikult jutt veereb sinna, et need olid meie tänased koalitsioonikaaslased Isamaast. See vastab tõele. Ja kindlasti tegelikult peab ka nende poole vaatama, kui me räägime vastutusest. Kõik, kes tol ajal võimul olid, peavad ikkagi oma vastutust kandma. Nii ongi.

Urmas Espenberg, palun!

Aitäh, austatud asespiiker! Hea minister! Me kõik teame, et Trump tõi tagasi ausa poliitika, et Brexit tõi tagasi ausa poliitika, et Orban ja Visegrádi riigid tõid tagasi ausa poliitika, et EKRE tõi Eestisse tagasi ausa poliitika. Me kõik teame, et kümme aastat toimus Eestis jõhker rahapesu, mille eest vähemalt moraalset vastutust peaks kandma eelkõneleja. Ja minu küsimus on selline. Miks peaks seltskond, kes on tegelenud ebaausa poliitikaga – juba mainitud fondid, kilekotid jne – umbusaldama inimest, kes on toonud Eestisse tagasi ausa poliitika?

Aitäh! See on, ma ei tea, kas miljoni või triljoni dollari küsimus või kui suur see raha oli, mis siit Eestist läbi voolas. 200 miljardit, nagu praegu öeldakse, oli kahtlast raha. Ju see on raha, mis Eestist läbi liikus. FinCEN, Ameerika finantsjärelevalveasutus Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi all, on kõvasti dokumente kogunud ja osa nendest dokumentidest on avalikkuse ette jõudnud. Me lugesime ka Eesti väljaannetest, et oli periood, kus kaheksandik, iga kaheksas rahaühik, mis oli pestud raha, liikus läbi Eesti. Seega 12,5% maailma rahapesust liikus mingil perioodil nende andmetel läbi Eesti. Eesti rahvaarv on 0,014% maailma rahvastikust. Ehk siis kuidagi disproportsioonis. Aga oli see protsent, milline ta oli, kindlasti tuleb ju ka aru saada, et kogu raha, mille liigitame kahtlaseks rahaks, ei pruugi olla kriminaalne raha. Aga selge on ju see, et kui Eestis toimus massiline rahapesu, siis ju ta mõjutas. Ju ta mõjutas Eestis tegutsevaid inimesi, ju ta mõjutas Eestis tegutsevaid pankureid, ju ta mõjutas Eestis tegutsevaid järelevalve inimesi, ju ta mõjutas poliitikuid, advokaate. See ring inimesi, kes sellega seotud olid, kes tegid kas heast tahtest või halvast tahtest tehinguid nende fiktiivsete või kriminaalsete rahadega, ma arvan, on täielikus paanikas tänase valitsuse tegevuse peale. Ma arvan, me näeme seda paanikat päris hästi ka siin Riigikogus.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Kui Andres Sutt siin umbusaldusavaldust ette kandis, siis te päris mitme koha peal muigasite ja ka noogutasite kaasa. Minu küsimus on see: kas te mingisuguseid väiteid, mis ta ütles, tunnistate? Kas te tunnistate, et ta rääkis õigust? Kas te tunnistate, et te olete käitunud ja öelnud valesti? Eriti jäi mulle silma, kui toodi välja solvangud Eesti naistearstide pihta. Kas te tunnistate, et te olete teinud liiga meie naistearstidele?

Aitäh! No see on ju järjekordne vale. Ma ei ole kunagi solvanud ühtegi Eesti naistearsti. See on ju täielik absurdijutt lihtsalt. Muidugi, solvumine on asi, mida ei ole objektiivselt võimalik mõõta. Kui keegi tahab solvunud olla – noh, ma olen kohanud päris palju selliseid inimesi, kes kogu aeg iga asja peale solvuvad, kas on põhjust või ei ole põhjust. Me elame tänapäeval solvumiskultuuris. Solvumist motiveeritakse erineval moel ka ühiskondlikult. Aga mina ei ole solvanud kedagi. Noh, kui keegi on solvunud, siis ma ütleksin selle kohta, et võtke ennast kokku. Aga küsimusele, mille peale ma muigasin, on vastus see, et ma suhtlesin oma kalli abikaasaga ja temaga suhtlemine teeb mul alati tuju heaks.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Hea rahandusminister! Ma ka väga ei solvu. Ma olen poliitikas piisavalt kaua olnud, pole häda. Aga mul on väga lihtne küsimus. Esmaspäeval saabus Eesti Vabariigi territooriumile härra Louis Freeh oma delegatsiooniga. Kes saatis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile? Kelle allkirjaga läks see kiri, et nad saaksid erandkorras Eesti Vabariigi lennujaamast, Lennart Meri lennujaamast Riigikokku tulla?

Aitäh! Ma ei oska vastata, kelle allkiri kirjal oli. Ma palusin oma ministeeriumil see asi korda ajada.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Suur tänu ettekande eest, lugupeetud minister, aga mul on tunne, et te olete jälle faktidega vassinud. Nimelt, 21. septembri "Aktuaalses kaameras" küsis saatejuht Louis Freeh' käest: "Kas teil on vaja Eesti prokuratuuriga koostööd?" Vastus: "Jah, absoluutselt." "Aga kui nad keelduvad?" "Ma ei arva, et nad keelduvad. Ma olen kohtunud peaprokuröriga, me oleme temaga telefonitsi rääkinud, meil on konfidentsiaalsuslepe Finantsinspektsiooniga. Ma arvan, et prokuratuuriga me sõlmime selle sel nädalal. See rahuldab andmekaitse privaatsusküsimused. Meil on võimalik informatsiooni saada ja anda seda USA prokuröridele." Ja hiljem tsiteeritakse Parmast, kes ütles, et nad ei saa. Teie ütlesite, et ei ole küsitudki, et Louis Freeh ei ole prokuratuurilt küsinudki. Ometi ta "Aktuaalse kaamera" uudistes ütles, et kavatseb küsida. Ja peaprokurör ütles, et ei saa anda.

Aitäh! No vaat, siin me oleme! Opositsioon tegeleb jälle vassimisega. Ma ei ütle, et te kogu aeg valetate – no seda ka niikuinii –, aga te tegelete vassimisega. Meelega aetakse segamini kriminaaluurimise andmed ja koostöö. Neil oli ka täna kohtumine. Istutakse maha, räägitakse asjadest, tehakse plaane – juba see on koostöö, tehakse koostööd. Väita, et ei tehta koostööd pärast seda, kui on tehtud töökoosolek – see ei vasta tõele. Ei saa öelda, et ei tehta koostööd. Konfidentsiaalsusleping ... Eestil on oma seadused, muu hulgas andmekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus, millel ei pruugi olla mitte mingit puutumust kriminaaluurimisega. See käib teiste asjade kohta. Nii et siin aetakse meelega erinevad asjad segamini ja üritatakse jätta muljet millestki, mida tegelikult ei ole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma vaatan seda umbusaldusavaldust ja minu meelest on siin puudu veel üks punkt: punkt nr 8, et teie vanaisa kandis lääpa tallatud susse. Aga mis puudutab valetamist, siis valetamist on ka siin mitmel korral praegu olnud. Ja minu meelest peaksid umbusaldusavalduse esitajad vaatama oma seltskonnas ringi, kes siin kõige rohkem valetab.

Aga nüüd tulen selle sisu juurde. Siin on lõppresümee see, et Martin Helme ei saa jätkata ministrina, kuna ta kahjustab tugevalt Eesti huve. Ma olen teatud mõttes selle avaldusega nõus, kuigi tahaks natuke redigeerida. Ta kahjustab mõnede isikute huve Eestis ehk siis nende isikute huve, kes osalesid rahapesuprotsessis. Võib-olla on neid ka siin saalis poliitikute hulgas ja kindlasti on ka palju isikuid, kes praegu mõjutavad opositsiooni umbusaldust avaldama. Kuidas te kommenteerite minu väidet?

Aitäh! Kinnitan, et mu vanaisa ei kandnud lääpa tallatud susse.

Henn Põlluaas, kas protseduuriline küsimus?

Jaa, aitäh! Mitte küsimus, aga märkus. Mul paluti edastada istungi juhatajale, et kuuldavus ei ole päris hea. Kas oleks võimalik heli juurde keerata?

Aitäh! Anname selle sõnumi tehnilisele personalile edasi. Võimalusel seda tehakse. Loodetavasti arusaamisega on kõik korras, probleeme ei ole, ainult kuuldavusega. Läheme edasi. Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Lugupeetud rahandusminister! Üldiselt viiakse hea diskussioon või isegi vaidlus ja vastasseisud läbi nii, et kui esitatakse argumenteeritud faktid ja seisukohad, siis neile ka samamoodi vastatakse. Praegu oli nii, et kui Andres Sutt umbusaldusavalduse esitas, siis esitas ta palju argumente ja fakte ning teil oli vastamiseks samamoodi 20 minutit. Teil oli võimalus argumenteeritult ümber lükata kõik umbusaldusavalduses esitatud seisukohad. Te esitasite selle asemel hoopis väga lühikese, subjektiivsete hinnangutega ja vasturünnakutega vastuse, nii et ma ei saanud midagi aru. Kas te olete nende argumentidega nõus või ei ole? Näiteks, kas te nende väidetega valetamise kohta, väidetega laenureeglite ja Rahandusministeeriumi töö kohta või ministri töö kohta nõustute või ei nõustu?

Aitäh! Tuleb ikkagi välja, et mitte ainult kuulmisega, vaid arusaamisega on mõnel inimesel mure. Ma ei kuulnud selles etteheidete reas ei fakte ega erilist argumenteeritust. Minu meelest oli seal terve hunnik just nimelt subjektiivsust ja terve hunnik valesid valetamise kohta. See on ikkagi väga tüüpiline olukord: esitatakse küsimus, kas te olete oma hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud. Kui sa ütled, et olen, siis sa oled süüdi selles, et sa siiamaani jõid, kui sa ütled, et ei ole, siis sa järelikult jood edasi. Ma selle mänguga kindlasti kaasa ei lähe, aga ma ütlen lihtsalt, et oleks üheselt selge. Ma lükkan kategooriliselt tagasi kõik need süüdistused.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Te olete esinenud meedias väidetega, justkui oleks Eestil olemas raamlepingud, millega soetada kindlasti hädavajalikku keskmaa-õhutõrje ja laevatõrje raketisüsteeme. Sama väitega esinesite ka 16. septembril riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil. Kuid samal istungil lükkasid selle väite ümber nii kaitseminister kui ka Kaitseministeeriumi kantsler. Eestil ei ole selliseid lepinguid. Küsimus: kumb siis valetab, kas teie või kaitseminister?

Aitäh! No näete, Riigikogu komisjon kutsus, leidsime aja, ma tulin kohale. Jutt sellest, et ma komisjonides ei käi, on täielik jamps. Raamlepingud ... Vastab tõele, et minul oli arusaamine ja informatsioon, et meil on olemas leping relvatootjaga, kellelt on võimalik osta rannakaitserakette. Ja see leping on raamleping. See leping on raamleping, aga see ei laiene teistele relvasüsteemidele. Ehk siis tõde on kusagil vahepeal. Ja minu meelest on tegu halva usuga või pahatahtlikkusega, kui juhul, kui meil on ühe lepingu osas, ütleme, parimal juhul selline üldine arusaam või vaieldav nägemus ja pärast seda, kui selle lepingu detailid üle täpsustatakse, väidetakse, et eelnev arusaamine oli valetamine. Ei olnud. Mul oli teine teadmine. Ma ei vaidle sellega, mida üteldi selles komisjonis: et see leping ei võimalda meil teist relvasüsteemi hankida. Aga tõsi on see, et meil selle firmaga, kes neid relvi toodab, on raamleping, lihtsalt teise relvasüsteemi kohta. Nii et süüdistada mind, et ma olen nüüd hirmsasti valetanud – noh, ma veel kord ütlen, et see on pahatahtlikkus. Aga ma ei vaidle vastu, et selle raamlepingu alusel neid relvi, mida mina soovitaksin osta, ei saa osta. Kui Kaitseministeerium ütleb, et tingimused seda ei võimalda, siis ei võimalda.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide tegevus Eesti riigis toimunud ulatusliku rahapesu uurima kaasatud USA advokaadibüroo ümber on paisunud juba hüsteeriasarnaseks. Kas sa teadmiseks neile ja üldise selguse saamise huvides oskad öelda, kui palju on maailmas selliseid advokaadibüroosid, kellel on võimekus uurida rahvusvahelisi finantskuritegusid ja nõuda selle eest trahviraha välja? On neid sadu, tuhandeid või kümneid?

Aitäh! See on tegelikult oluline küsimus, sest ka sel teemal on väga palju avalikkust eksitatud, et mitte öelda, avalikkusele valetatud. Juba üsna esimeste küsimuste jooksul sai selgeks, et selles n-ö hankeprotsessis ei ole mitte midagi valesti tehtud. Süüdistada mind selles, et ma olen mingi kätte mängitud hanke teinud, on täielik jaburdus.

Aga ma tuletaksin meelde paari lihtsat asja. 2019. aasta veebruaris, eelmise valitsuse ajal, enne Riigikogu valimisi, on valitsuskoalitsioonis Keskerakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid, justiitsministriks on Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium teeb põhjaliku juriidilise analüüsi ja viib selle valitsusse ja selle analüüsi sisu on, et on võimalik õigusabi välismaal. Päevakorrapunkti nimi oli: rahvusvahelisest koostööst seoses Danske panga rahapesujuhtumiga. Valitsuses on see 28. veebruaril 2019. Ja need resolutsiooni punktid olid sellised, et võeti vastu otsus: Justiitsministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga esitada valitsuskabineti nõupidamisele ülevaade rahvusvahelise koostöö võimalustest seoses Danske panga rahapesujuhtumiga. Sellega koos käis Justiitsministeeriumi põhjalik analüüs, aga seda edasi enam käsitleda ei jõutud, sest valimised tulid peale. Põhimõtteliselt see oli praktiliselt viimane valitsuse istung enne valimisi.

Nüüd, valimised olid ära, uus valitsus tuli. Selles uues valitsuses oli osa valitsuspooli samad, mis enne valimisi, ja uus valitsus jätkas selle teemaga. Sellesama analüüsi põhjal, mis oli juba ära tehtud, ta jätkas selle teemaga. Ainult ministriportfellid olid vahetunud. Ma viisin selle edasi valitsusse ja sain, ütleme siis, signaali, et õige, lähme edasi. Ja sellest alates tegelesin ma turu-uuringuga – tööga, mida võiks hästi lihtsas keeles nimetada turu-uuringuks. Selle turu-uuringu käigus me pöördusime mõningate Eesti väga mainekate advokaatide või advokaadibüroode poole. Me räägime inimestest, me pöördusime advokaatide poole, advokatuuri juhatuses olnud inimeste poole. Küsisime esiteks seda, kas meil Eestis on võimekust sellist rahvusvahelist koostööd teha, mis pädevus seal üldse olema peab, mis haare olema peab. Põhimõtteliselt sai üsna kohe selgeks, et Eestis ei ole advokaadibürood, kes sellise võimekusega on.

Me laiendasime oma otsinguid ning sai üsna kiiresti selgeks, et see peab olema büroo, mis on rahvusvaheline. See peab olema büroo, mis tegutseb põhimõtteliselt valges maailmas, see tähendab nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas. See peab olema büroo, millel on finantsregulatsiooni või finantskuritegudega kokkupuutumise kogemus. Ja nüüd väga oluline punkt, see on kogu meie vaidluse väga oluline punkt: sel bürool ei tohi olla huvide konflikti. Selliste büroode hulk maailmas ei ole tuhandetes, ei ole isegi mitte sadades, on tegelikult kümnetes. Me ei taha mingit nurgatagust bürood, kes meile vahtu müüb. Me tahame bürood, kellel on tegelik võimekus, kellel on tegelik meeskond, palgal inimesed, kes on tegelikult töötanud regulatiivsetes asutustes, pankades, järelevalveasutustes, kes on töötanud kas prokuratuuris või muul moel kokku puutunud korporatiivse regulatsiooniga. Selliseid firmasid, kellel on palgal niisugused inimesed, kes on ühtlasi töötanud nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, kellel ei ole huvide konflikti kas Põhjamaade pankadega või ka Venemaa erinevate firmade või riigiasutustega – see on ju tegelikult see ots, kust meil rahapesu raha tuleb –, selliseid firmasid ei ole väga palju. Sellele sõelale ei jäänud väga palju firmasid ja osa neist ütles kohe alguses ära, et nemad riikidele selliseid õigusabiteenuseid ei osuta. Põhimõtteliselt ei osuta. Ma tegelesin selle turu-uuringuga tegelikult vähemalt pool aastat. Ja nende firmade hulk, kellega üldse edasi minna, oli väga väike. Ja nagu me lõpuks nägime, kui n-ö tööülesanne sai täpsustatud, selgus ikkagi, et osa firmasid ütles, et neil on huvide konflikt. Nii et neid firmasid on vähe.

Kaja Kallas, palun!

See muidugi ei vasta päris tõele, et Ameerikas on vähe advokaadibüroosid, kes tegelevad lobitegevusega Ameerika valitsusagentuuride juures. Neid on päris palju. Ka neid, kellel ei oleks huvide konflikti näiteks pankadega, ma usun, on ka päris palju. Ameerikas lihtsalt on väga palju advokaate. Aga minu küsimus puudutab ikkagi seda hankelepingut. Te ütlesite, et hanget ei olnud vaja teha selle õigusabi jaoks. Ometi te kutsusite justkui kolm bürood pakkuma, teades, et kaks neist oli juba enne öelnud, et neil on huvide konflikt, nemad selles asjas ei osale. Vastuses Mart Võrklaeva küsimusele te ütlesite, et te tegite seda sellepärast, et saada odavama pakkumise. Samas, kui te teadsite ette, et need kaks pakkumist ei tee, siis milleks see teater? Te ise ütlete, et te võisite otse valida ja teil on väga selge soov olnud valida just see konkreetne büroo, kelle kohta küll Välisluureamet ja Välisministeerium ütlesid, et see ei ole soovitatav. Miks te siis ikkagi seda teatrit tegite kogu selle hangete asjaga, kui te teadsite, et kaks bürood ei osale?

Aitäh! Juhin tähelepanu, et loomulikult on K Streetil tuhandeid lobifirmasid, aga selliseid advokaadibüroosid, kellel on olemas ka võimekus töötada Euroopas, kellel on kokkupuutekogemus, esindusvõrgustik Euroopas, selliseid ei ole tuhandeid. Ja me ei otsinud ju lobistide firmat, me otsisime firmat, kus oleks ka inimesi, kellel on reaalne töökogemus rahvusvahelise finantsregulatsiooni järelevalve osas. See on väga oluline kitsendus. Lobiste muidugi süle ja seljaga saab.

Aga väide, et ma teadsin ette, et need, kelle me kutsume, ütlevad nagunii ära, ei ole tõsi. See ei ole tõsi! Ma tean, millele te viitate – seda on ka komisjonides olnud. Te viitate sellele, et saatkonnast tulnud taustauuringus on öeldud, et firmad viitavad, et neil võib esineda huvide konflikt. See on põhimõtteline disclaimer, mille väga paljud firmad panid. Kuni nad ei teadnud, mis on täpne töö, missugust kaasust nad hakkaksid käsitlema, ei olnud neil võimalik öelda, kas neil on või ei ole huvide konflikt.

See huvide konflikti teema on muidugi jälle üks asi, millega on avalikkust hullutatud ja eksitatud päris palju. Huvide konflikt on väga konkreetne ja selge asi, see on väga selgelt defineeritud nii Eestis kui Euroopas kui Ameerikas. Huvide konflikt hästi lihtsalt öeldes tähendab seda, et sa võid samas asjas olla vastaspoolte esindaja. Samas asjas või siis, ütleme, vastaspoole kliendist saab samal ajal sinu klient. Sellist huvide konflikti ei ole Louis Freeh, Sporkin & Sullivan lepinguga mitte keegi tuvastanud. Seda pole mitte keegi tuvastanud, aga selles kogu aeg süüdistatakse. Nad ütlesid, et neil võib esineda. Neil võib esineda – see on tavaline disclaimer. Nad ütlesid seda sellepärast, et nad ei teadnud, missugune on lõplik tööülesanne. Toon ühe konkreetse näite. Nad võinuks öelda, et kui te ainult Dansket tahate, et me asja ajame, siis me saame. Kui te panete Swedbanki kõrvale, siis me ei saa. See sõltus lõppkokkuvõttes sellest, mis on tööülesanne. Nii et selles mõttes öelda, et mulle oli ette teada, et nad nagunii ei tule – see ei vasta tõele. Nad olid lihtsalt hoiatanud, et neil on võib-olla huvide konflikt.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister. Kuna sa oled korduvalt kinnitanud, et kõik see, mis umbusaldusavalduses on kirjas, on vale, siis ma igaks juhuks ja selguse saamiseks küsin, kas ka kõik see, mida sina siin räägid, on vale. Ja jätkates parafraseerival toonil, ma tahaksin küsida, kas tõepoolest EKRE küsis mandaati ka rahvusvahelisteks libahangeteks. Tõepoolest, sellise konkreetse, lausa võiks öelda süüdistuse on tänane Eesti Ekspress püsti pannud. Ja tõepoolest, sellel on ka väga konkreetne faktiline põhjendus juba korduvalt viidatud näite näol: 8. juunil, kui need pakkumisteated välja saadeti, oli selgelt teada, et kaks neist suure tõenäosusega ei osale. Kuhu oli vaja tormata? Miks sa ei pidanud vajalikuks otsida täiendavalt firmasid, et tõepoolest tekiks tegelik konkurss? Kas sul on julgust pöörduda kohtusse Eesti Ekspressi vastu, lükkamaks need väited ümber, kui need väited on valed? Eesti Ekspressi lugejaid on suurusjärgus 100 000 inimest, nad on saanud valeinformatsiooni ja kui sa ei söanda kohtusse minna, siis ilmselgelt on Ekspressi väited õiged.

Aitäh! Ekspress Grupile on meie poolt hagihoiatus sees, küll ühe teise loo tõttu. Aga jõuad sa iga vasikaga võidu joosta. Kui on üks asutus, mis hommikust õhtuni produtseerib libauudiseid, siis me jäämegi kohut käima. Võib-olla see on teie kaval taktika meid pankrotti ajada, kust mina tean. Aga ma just selgitasin Kaja Kallasele, et see ei olnud selge, see ei olnud kindel, et nad tegelikult kukuvad hankest välja. Ma juhin ka tähelepanu, mis lause see on. See on Välisministeeriumi memos olev lause, et need firmad andsid teada, et nendega on suheldud ka juba varem, tegelikult siis n-ö Rahandusministeeriumi või meie poolt, ja et nad on andnud teada, et neil võib esineda huvide konflikt. See ei ole kindel kõneviis, nad ei kinnitanud, et nad ei saa seda teha. Selles suhtluses ei olnud kunagi väga selgelt öeldud, et me ei saa kuidagi seda teha, vaid see sõltus sellest, missugune on lõpuks tööülesande püstitus. See aga tulebki hankest. Nad vaatavad hankega seotud tööülesande ära ja siis annavad oma hinnangu, kas neil on huvide konflikt või ei ole. Nad ei saagi enne seda hinnangut anda, sest see on kaasusepõhine, see on tööülesandepõhine. Ja väide, et ma tegelesin libahankega, lihtsalt ei ole õige väide. Noh, ma ei oska nagu kuidagi paremini, kuidagi rohkem seda tagasi lükata.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma oma küsimusele vastust ei saanud, aga nüüd te olete seda hiljem selgitanud. Aga ikkagi, kogu sellest Ekspressi loost jääb lugejale selgelt mulje, et eesotsas teie isikuga on korraldatud libahange. Samal ajal Rahandusministeerium teostab järelevalvet riigihangete seaduse täitmise üle, Rahandusministeeriumi juures töötab riigihangete vaidlustuse komisjon. Mida te täna ütlete nendele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, kelle üle Rahandusministeerium järelevalvet teeb ja kellele tihti riigihangete seaduse vastu eksimist või tähelepanematust ette heidetakse? Kas see seadus on täitmiseks kõigile või võib seda täita ainult valikuliselt: minister ei pea täitma ja jälgima kõike seaduses toodut, aga teised peavad?

Loomulikult on Ekspressis jäetud mulje – nad mitte millegi muuga ju ei tegelegi, kui sellise mulje jätmisega –, et me oleme pätid ja kaabakad ja kohe kukub taevas maa peale. Loomulikult, kogu artikli mõte on mulje jätmine. Võib-olla on inimesi – ma kahtlen, et neid on 100 000 inimest –, kellele see võib muljet avaldada. Aga ma juhiksin tähelepanu, et riigihanked toimuvad. Rahandusministeeriumis on kaks ministrit, üks on riigihalduse minister Jaak Aab ja teine on rahandusminister Mart Helme. Riigihangete registri pool on Jaak Aabi pool. Ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et selle konkreetse juriidilise õigusabi lepingu põhja valmistas ette Justiitsministeerium. Selle aitas meil teha Justiitsministeerium, kes on kõige rohkem teinud õigusabihankeid ja kes kasutas materjalina põhimõtteliselt sama materjali või eeltööd, mis on tehtud Tallinna Vee kaasuses arbitraažikohtus õigusabi saamiseks. Ja ma ütlesin juba kõikidele teistele, et mina täitsin seadust. Ma täitsin seadust täpselt ja õigesti, lugesin isegi selle paragrahvi siinsamas saalis natukese aja eest ette. Seda paragrahvi ei ole rikutud, keegi ei ole suutnud näidata, millega seda paragrahvi on rikutud. Ja Jaak Aabi valvsad silmad võib-olla said ka selle üle vaadata – te ehk usute, et minister vaatab sealt registrist kõiki hankeid. Aga ma arvan, et ma andsin seaduse täitmisega eeskuju nii kohalikele omavalitsustele kui ka kõigile teistele ministritele.

Kai Rimmel, palun!

Aitäh, austatud asespiiker! Hea minister. Väga lühike küsimus: kas USA büroo on hakanud Eesti ametiasutustega juba koostööd tegema? Ja kuidas te hindate koostöö algust, kui see on juba alanud?

Aitäh! On küll. Nad on kahepäevasel visiidil Eestis – selle õigusabi büroo neli töötajat, nende hulgas ka Louis Freeh. Nad on pidanud kohtumisi Eesti prokuratuuris, Rahandusministeeriumis, Finantsinspektsioonis. Ja mis on eriti tore: neil olid eile pool päeva kestnud intervjuud vilepuhujatega. See oli väga tore. Nad tulevad varsti tagasi. Sealt hakkas hargnema terve hunnik edasisi kontakte. Nad on juba teinud ka intervjuusid inimestega, kes ei resideeru Eestis, aga kes omal ajal töötasid panganduses. Ja nüüd ma tahaksin tähelepanu juhtida, enne kui kõik karjuma hakkavad, et nad ei tohi teha kriminaaluurimistööd või muud uurimistööd, et nende intervjuude mõte on aidata Ameerika finantsregulatsiooni asjatundatel paremini mõista seda, mis toimus Eesti panganduses sellel perioodil, mille kohta sealsetes asutustes on menetlusi alustatud. Need menetlused on nii tsiviilmenetlused kui ka kriminaalmenetlused. Aga meie büroo ei tegele kriminaalpoolega, ta tegeleb tsiviilpoolega.

Ja et kõik mõistaksid paremini tausta, kuidas trahvivad Ameerika järelevalveasutused neid erinevaid rahvusvahelisi suurfirmasid, keda nad trahvivad – ja need trahvid, nagu te teate, võivad olla väga-väga suured, me räägime ikkagi vahel juba miljarditest –, ma selgitan, et nad panevad kokku materjali, millest nähtub, et on süstemaatiliselt rikutud kas regulatsiooni või on rikutud sisekorda või sisekorda ei ole kehtestatud kooskõlas regulatsiooniga. Ja selle põhjal nad väidavad või ütlevad, et see või teine asutus – see ei pruugi olla pank, see võib olla kindlustusfirma, see võib olla mingi muu asi, ma ei tea, kartellikokkuleppega asi –, et see või teine firma ei ole heas usus ja hoolsuskohustust täites käitunud õigesti. Ja sellele järgneb trahv. Neil ei ole vaja mingit kriminaalmenetlust teha, vaid nad peavad selle info kokku panema. Ja seda nad on juba hakanud ka tegema.

Aga mis puudutab kohtumisi Eesti riigiasutustega, siis ma ütlen veel kord, et ma suhtlesin nendega täna. Nad olid väga positiivselt meelestatud. Mina ei ole lugenud tänaseid lehti, olen säästnud oma vaimset tervist. Ma ei tea, mida seal kirjutatakse, aga tagasiside inimestelt endilt on väga positiivne.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt, mis puudutab seda, mida te siin arvasite saalisolijate kohta, nende arusaamisvõime kohta, siis ma ütleksin vastu, et õiguskaitseorganite veskid jahvatavad aeglaselt, aga kindlasti õiglaselt. Aga küsimus teile. 11. mail 2020 saite Välisministeeriumist memo, mille sisu tegelikult välistas FSS-i palkamise. Miks te vaatamata sellele lepingu sõlmisite ja millised juhised andsite pärast selle memo saamist ministrina oma nõunikele ja Rahandusministeeriumi ametnikele?

Aitäh! Ma ei saanud sissejuhatusest tegelikult aru. Mis õiguskaitseorganite veskitest me räägime ja kes sinna veskite vahele peaks jääma? Aga ma töötan ka selle nimel, jah. Memo sisu on muidugi järjekordselt esitletud natuke teisena, kui ta on. Välisministeeriumi raport, seesama 11. mai raport ütleb: toimunud suhtluse põhjal jäi saatkonnale mulje – näete, mulje, nii nagu Ekspressile jäi mulje –, et teised riigiasutused on nende kolme firmaga juba varasemalt ühenduses olnud. Ja et ... Aga ei, see on teine koht, ma loen teist lõiku. Hää küll, ma seda lõiku ei leia praegu üles, aga mul on need välja toodud. Seal on kirjas niimoodi, seal oli kaks asja, mis tuleb öelda. Esiteks ütleb Välisministeeriumi memo – õigemini siis Eesti saatkonna memo, mida me ei ole ju avaldanud täies ulatuses, mistõttu on selle memo sisuga kerge tükikaupa oma väiteid tõestada –, aga esiteks ütleb ta, et meie ei ole kontrollinud meile esitatud väiteid ja me ei saagi seda kontrollida. Me oleme vestelnud inimestega ja inimesed on rääkinud meile seda, teist ja kolmandat, aga me seda kontrollida ei saa. See on väga oluline. Teiseks on seal kirjas, et meiega vestelnud inimesed on soovitanud mitte teha koostööd selle firmaga. Teie nüüd ütlete, et see oli Välisministeeriumi või saatkonna soovitus välistada. Aga sellega lause lõpeb. Ei ole kirjas, kas me oleme nõus selle soovitusega või me vaidleme vastu sellele soovitusele.

Ja nagu ma olen rääkinud ka komisjonides, sellele memole järgnesid meiepoolsed täpsustavad küsimused, sest need süüdistused seal olid väga üldsõnalised, kui mitte öelda abstraktsed. Noh, meiega vestlemise järel on jäänud mulje, et neil ei pruugi olla Washingtonis kõigi inimeste silmis hea maine. No mis me sellega peale hakkame? Seda tuleb kuidagi kvantifitseerida või kvalifitseerida. Selle pinnalt lihtsalt nagu öelda, et selge, lendab prügikasti – no ma ei ole nõus, ma tahan põhjalikumat selgitust saada. Ja ma võtsin need selgitused. Aga mis on ka oluline, ma kohtusin ise nendega, ühes nendest firmadest käisin ise kohal, seal istus terve delegatsioon teisel pool lauda, meie kohtumine kestis kaks tundi. Me rääkisime finantskuritegudest, nende võimekusest, sellest, mis on meie soov, mida me üldse tahaksime, kuidas me tahaksime edasi minna, mis on kogu see raamistik Ameerikas, kuidas me peaksime neid asju ajama. Ja ma kohtusin ka Louis Freeh'ga, põhimõtteliselt üks ühele. Aga see oli kõik enne seda, kui me hanke korraldasime. Ja ikkagi, oma silm on kuningas, sa saad mingilgi moel hinnata nende inimeste, ütleme, professionaalsust, seda, kui palju nad üldse sellele teemale tähelepanu pööravad või on see nende jaoks lihtsalt üks mingisugune leping, kus cash'itakse raha sisse. Ja see on oluline selle kõige taustal. Üks on pealiskaudne memo, mille kohta öeldakse, et meil tegelikult ei ole võimalik kontrollida meile n-ö kuulujuttu rääkinud inimeste süüdistusi. Ja teine on minu enda sisuliselt tööintervjuu inimestega. Ma panen kaalukausile need kaks asja. Tahate või mitte, ma pean oma tööintervjuu tulemust olulisemaks.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme! See on muljetavaldav, kuidas te usute endal olevat sünnipärase ande teha õigusabi turu-uuringuid. Te räägite siin, et pool aastat olete neid teinud. See on fantastiline! Aga üldiselt meil on väga hea koostöö, opositsioon saab täna palju oodatud vastuseid. Ja väga hea koostöö oli meil ka esmaspäeval erikomisjonides. Teie pääsesite enamikul ajal vastamast, aga te tõite meile Louis Freeh', keda me ju ei uurinud, aga keda küsitledes me saime väga hästi teie sõnu võrrelda tema omadega. Ja me saime hulga asju teada, kuidas sokutati seda hanget näiteks, ja veel üks oluline asi, kuidas ta räägib teie sõnadega. Mulle meeldis eriti see koht, kui ta hakkas kaitsma järsku seda Prevezoni – täpselt sama moraaliga, et mis pagan, nii nagu te olite siin kolmapäeval öelnud juba, et Prevezoni ei ole ju kunagi süüdi mõistetud, millest me üldse räägime. Ja argument oli see, et ta on maksnud ära leppetrahvi ja selle tõttu nagu puhas igasugustest konfliktidest. Öelge, kas see on väga tark jutt. Kas te siis leppetrahvi ja kriminaaluurimist, mida te eitasite ühes teises vastuses täna, peate täiesti erinevateks asjadeks?

Aitäh! Mul on jube hea meel, et me ei pea seda diskussiooni mitte kuskil suletud uste taga, kus ei suudeta 45 minutit järjest ühte koosolekut rakendada. Ma ütleksin, et võimekus viieliikmelist komisjoni juhtida on ilmselt sama suur kui rahandusministrina ministeeriumi juhtida või rahapesuvastast võitlust juhtida. Ja siin me nüüd oleme. Aga ma tulin ära sellelt koosolekult. Nagu ma ütlesin, mul oli vaja järgmisel koosolekul olla. Me olime leppinud kokku kindla ajaakna, aga selle ajaakna jooksul ei olnud ühel komisjoni juhil suutlikkust panna kahte lihtsat küsimust hääletusele või saada aru, mis on päevakord. Nii et siin võib rääkida igasuguseid jutte, mis seal suletud uste taga räägiti, sest see oligi suletud uste taga. Ja selline praktika on muidugi olnud juba augustikuust saadik, et meie saadikud tulevad sealt koosolekult välja ja räägivad ühte versiooni sündinust, aga opositsioonisaadikud tulevad sealt koosolekusaalist välja, ja tundub, et seal on olnud täiesti paralleelmaailm. Mitte midagi ei klapi, kõik jutud on täiesti erinevad. No ma ei hakka seda praegu ... Ja ma pean ka ütlema, et ega mina ju ei olnud seal edasi ega tea, millest te vestlesite seal Louis Freeh'ga. Ma olen kuulnud, et Jürgen Ligi oli vabandanud Louis Freeh' ees. Nii mulle räägiti. Võib-olla keegi saab täpsustada, mille eest või mille pärast või milles see seisnes. Ma olen kuulnud, et Jürgen Ligi ei küsinud Louis Freeh'lt ühtegi küsimust ei Prevezoni kohta ega Senati raporti kohta, mitte midagi sellist. Aga võib-olla ma kuulsin valesti. Mina ei olnud seal koosolekul.

Nüüd minu võimekusest hankeid teha. Noh, jah ... Mulle meeldib see, mulle tõesti meeldib see, kuidas Reformierakond ehitab süstemaatiliselt müüti Martin Helmest kui Jupiterist. Ma ei vaidle sellele üldse vastu, et ma juhin valitsust, ma juhin poolt Eestit. Ma pean ütlema, et ma juhin opositsiooni. Kas te teate seda või? Ma juhin opositsiooni! Teatavasti läksime me sinna koosolekule, küsimärk oli õhus, kas tuleb või ei tule umbusaldusavaldus. Ja ma suutsin nii korralikult provotseerida reformierakondlasi, et näe, tuli.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma sooviksin esitada kriitilise alatooniga küsimuse. EKRE-s kui demokraatlikus erakonnas on tavaks olla avatud ja demokraatlik. Küsin nimelt, et rahapesu teemal – see ei ole küll teie valdkond – te olete olnud põhjendamatult heatahtlik. Te olete jätnud mainimata ühe asjaolu: julgeolekuaspekti. Senikaua kui rahapesuga ei ole meil asi klaar, on rahapesuga seotud inimesed manipuleeritavad ja kujutavad endast sellega julgeolekuohtu. Te olete olnud liiga heatahtlik ega ole sellele tähelepanu osutanud.

Aitäh! Võtan kriitika omaks. Näete, olen võimeline: võtan kriitika omaks. See on väga tähtis aspekt, mis läheb kaotsi kogu selle õhus keerleva puidu keskel, mida me nimetame parlamentaarseks debatiks. Rahapesu, selle illegaalse raha peamine allikas, mis läbi Eesti liikus, oli Venemaa. Selle illegaalse raha väga olulised liigutajad on Vene oligarhid, et mitte öelda Putini lähikondlased, aga ka Vene eriteenistused, mis võib-olla on üks ja sama, mis väga suures osas on kattuvad asjad. Putini lähikondlased, eriteenistuste silovikid. Mul oli üks vestlus eelmise aasta oktoobris Ameerika Rahandusministeeriumis Ameerika aserahandusministriga. Selle vestluse peamine rõhk, mis ameeriklasi häiris, tegelikult oligi julgeolekuaspekt: see, et selle rahapesu käigus, mis toimus mitte ainult läbi Eesti, vaid loomulikult ka läbi Läti, läbi Soome, nagu me oleme teada saanud, liigutasid Vene eriteenistused oma raha, millega nad hiljem tegelevad poliitiliste erioperatsioonidega läänemaailmas. Nad teevad omale sinna varifirmade kaudu n-ö tegevusruumi. Ja need inimesed, kes Eestis sellele kaasa aitasid või selles osalesid, on põhimõtteliselt venelaste poolt šantažeeritavad, on põhimõtteliselt ennast sisse mässinud Vene luure mängudesse. Nemad on Kremli mõjuagendid Eestis, mitte Louis Freeh.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kuidas siis ikkagi toimus rahapesuga seotud õigusabilepingu teksti ja pakkumuse tegemise kutse ettevalmistamine? Te olete siin eelnevalt öelnud, et konkursi korraldamise dokumendid on koostatud nõunike poolt. Nõunikud ütlesid, ei ole. Täna te tulite välja uue koostajaga: Justiitsministeerium. Seda me veel ei tea, mis nemad ütleksid, kui see sõnum sinna kohale jõuab. Kes siis ikkagi koostas?

Aitäh! Põhiliselt oli protseduur ju lihtne. Protseduur algas sellest, et eelmine valitsus otsustas, et me tahame seda teha. Ja siis valitsus tegi eeltööd natuke, et selgitada, kuidas edasi minna. Siis see käis kabinetis, kui ma nüüd õigesti mäletan, eelmise aasta lõpus. Ja me jätkasime märtsis sel aastal. 11. märtsil ma esitasin valitsusele oma memo ja dokumendid, 19. märtsil oli see kabinetis arutelul. Arutelu oli sisuline. Otsust me veel ei teinud, ma sain sealt tagasisidet ja nädal hiljem, 26. märtsil oli uuesti kabinetiarutelu. Ja sellele kabinetiarutelule järgnes ka otsus, see otsus oli: põhimõtteliselt volitati mind seda õigusabilepingut tegema ja öeldi ka, et selle jaoks tuleb teha koostööd Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumiga, mida ma tegin.

Ma loen lihtsalt siit natuke ette, mis selle kabineti otsus oli: rahandusministril sõlmida parima pakkujaga leping õigusteenuse osutamiseks vastavalt nõupidamisel esitatud memorandumile – muide, ma sõlmisin lepingu parima pakkujaga –, Rahandusministeeriumil viia läbi menetlus juriidilise esindaja väljaselgitamiseks, kaasates Välisministeeriumit ja Justiitsministeeriumit. Ja üks punkt veel, mis on täiesti kaotsi läinud, aga mis on ka meile väga oluline: Rahandusministeeriumil ja Justiitsministeeriumil töötada välja lahendus Eesti eriesindaja määramiseks Ameerika Ühendriikidesse rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks, no sisuliselt atašeeks sinna. Ja siis olid rahapunktid.

Sellele järgnes see, et aprillis toimusid Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi kantsleri koosolekud või kontaktid, kus arutati, kuidas seda valitsuse otsust ellu viia. Ja Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi kantsler andsid oma n-ö koostöökontaktid oma ministeeriumides 14. ja 15. aprillil. 20. aprillil saatis juba Rahandusministeerium välja selle taustauuringu põhjaliku küsitluse. Siis tuli ka teavitus ja me saatsime Justiitsministeeriumile selle teavituse kolme advokaadibüroo taustainformatsiooni kogumise kohta USA saatkonna kaudu. Ja ühtlasi saatsime kirja ka kohe Eesti Ameerika saatkonnale, USA-s olevale Eesti saatkonnale. Siis me saime sealt selle taustamemo kätte.

Ja kuidas see hange siis edasi läks? 21. mail Rahandusministeeriumi õigusteenistus edastas juba pakkumuskutse koos lisadega Justiitsministeeriumile ja Välisministeeriumile nende kantslerite kaudu. Ja selles pakkumuskutses eelnevalt nendega kooskõlastatud erinevusi ei olnud. Ma kohe siit ei leia kogu seda ajarida üles, aga ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et selle õigusteenuse lepingu põhja andis meile Justiitsministeerium ja see tugines Tallinna Vee kaasuse materjalidele. Seda aitasid meil teha meie enda riigihangete osakonna spetsialistid, nii et see oli tegelikult kõik juba ametnike tasandil.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Härra minister! Ma tahan selgitada, kas te vaevlete enda punutud valede võrgus või on olemas veel asju, mida mina ja Eesti avalikkus ei tea. Ma siiski nägin oma silmaga, kuidas Louis Freeh ütles "Aktuaalses kaameras": ma arvan, et meil on võimalik informatsiooni saada ja anda seda USA prokuröridele. Lugesin Delfist peaprokurör Andres Parmase tsitaati: "Päris kindlasti pole võimalik, et väline osapool – vahet pole, kas on eraldi ekspert või teisest riigist palgatud õigusbüroo – saaks ligipääsu kriminaalasja toimikutele." Parmase sõnul ei saa Freeh' ülesandeks olla Eesti kriminaalmenetluses osaleda. "Sellega me tegeleme ise ja selles osas suhtleme ka USA õiguskaitseasutustega ise ja otse," tõdes ta. Ma olen kindel, et kumbki ei eksinud ega valetanud. Te vastasite mulle, et see käib teiste asjade kohta, et siin aetakse meelega eri asjad segamini. Mis on need asjad, mis ma meelega segamini ajasin? Ma muidugi ei ajanud meelega, aga ma ei tea kindlasti mitte kõike. Kas on veel lepinguid, mis te olete sõlminud Louis Freeh' bürooga ja mida Eesti avalikkus ei tea?

Aitäh! Ei, mingeid muid lepinguid kindlasti ei ole. Noh, kui Parmas ütleb, et tema ei taha kriminaalasjades läbi vahendaja liikuda, vaid liigub Ameerika ametivendadeni otsekanaleid pidi, siis siin ma ei näe mitte mingit probleemi. Nii on toimunud Eestis kogu aeg. Küsimus on selles, et mõtleme korraks Ameerika mõõtkava peale. Mõtleme korraks Ameerika mõõtkava peale! Üks Freeh, Sporkin & Sullivani meeskonnaliige on endine piirkonnaprokurör – üks piirkond Ameerikas –, kelle alluvuses töötas 140 prokuröri. Meil on Eestis üldse kokku sama suurusjärk prokuröre. Ameerikas on, ütleme siis, ka finantskuritegusid tuhandeid, tuhandeid menetletakse kogu aeg.

Mis on selle õigusabilepingu mõte? Hoolitseda selle eest, et see konkreetne kaasus, mida seal menetlevad väga erinevad asutused, väga erinevad asutused ... Ma rõhutan: ametiasutustena Ameerika prokuratuur ja Eesti prokuratuur omavad otselinki ja siin tegelikult tõesti ei ole mingit kõrvalist ega välist abi vaja. Aga seal on veel teised asutused: finantsjärelevalve asutused osariigi tasandil, föderaaltasandil, erinevad regulaatorid, seal on neid nagu kirjuid koeri. Ja on vaja, et nad meie kaasusest saaksid kätte kõik, mis vaja, ka sellise info, mida siit ei minda ise pakkuma. Sest lõppkokkuvõttes see, mida Parmas ütleb, on see, et kui meilt küsitakse midagi, siis me anname. Aga kust nad teavad küsida? Kust nad teavad küsida, kui neile ei öelda, kas te seda küsisite? Kust nad teavad saada mingisuguseid materjale, mis ei ole üldse kriminaaluurimise osa? Kriminaaluurimise skoop Eestis võib olla väga väike. Swedbanki juhtumis on ainult üks kahtlusalune. Meil on terve hulk informatsiooni, kas või tunnistajaid, kes võib-olla prokuratuuri tema kaasuses ei huvita, aga keda on Ameerikasse võimalik viia, kes räägivad hoopis muudest asjadest – mitte kriminaalasjadest, vaid muudest asjadest, regulatiivsetest asjadest.

Selle lepingu mõte on see üles leida ja ameeriklastele kandikul kohale viia. Ja kui siis ameeriklased ütlevad, et Eesti võimud peaks neilt ka midagi küsima, siis Eesti võimud küsivad neilt ja siis Ameerika võimud küsivad, andke meile ka see tunnistus. Ja siis prokuratuur annab selle tunnistuse. Me teeme selle info liikumise kiiremaks, me teeme selle info liikumise prioriteetsemaks ameeriklastega suhtlemisel. Me saavutame selle, mis me tahame. Me saavutame selle, et need asjad ei jää uurimata, vastutus ei jää kandmata. Selle ümber ju siin kogu see möll käibki.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Järjest kirjumaks läheb. Lugupeetud rahandusminister! Mul on teie eelnevatest vastustest jäänud mulje, et te nagu saate aru, et teile on mingi seadusrikkumise süüdistus esitatud. Ei, tegelikult on umbusaldusavaldus etteheide valetamises, ministrile mittesobivas käitumises, teiste ministrite halvustamises ja ka riigi rahanduse olukorra halvendamises. Aga selle asemel te siin räägite rahapesust ja süüdistate Isamaa ministreid hoopis rahapesus. Aga ma vahelduseks nüüd esitan teile hästi lihtsa küsimuse – teemasid on siin palju olnud. Kui palju on Eesti rahva seas toetust Eesti riigi olemisele Euroopa Liidus? Kui te seda protsenti ei tea, siis piisab täiesti, kui te ütlete, kas seda toetab suurem osa või väiksem osa rahvast.

Ma julgen väita, et Eesti riigi rahanduse on keeruliseks ajanud mitte rahandusminister Martin Helme ega mitte isegi Jüri Ratase valitsus, vaid ikkagi Hiina kompartei koroonaviirusega. Siin, ma arvan, te võite jälle rääkida, et ma olen Jupiter, aga ei ole. Kahjuks või õnneks ei ole ja see on ikkagi Hiina laborist putku pannud viirus, mis on kõikide riikide rahanduse pea peale pööranud. Ma julgen väita, et me oleme päris hästi selle olukorraga hakkama saanud.

Nüüd, mis puutub teiste ministrite solvamisse, siis ma ei tea, kuidas mu kolleegid seda hindavad, aga ma üldiselt arvan, et mul on päris hea läbisaamine kõikide kolleegidega. Mõnega vaidlen rohkem, mõnega vähem, meil on erinevad ideoloogiad väga mitme ministriga, kes on ideoloogiliselt teises skaala otsas. Aga Jüri Luigega ma eelmisel nädalal pidasin mitu koosolekut ja mitu vestlust maha ja see ei olnud kummalegi osapoolele alandav või solvav, vaid see oli töine ja minu meelest produktiivne. Tanel Kiigega me osas küsimustes vaidleme, osas küsimustes oleme samal poolel. Ja ma ei ole kuulnud, et keegi oleks kurtnud, et ma olen neid alandanud. Ja ausalt öeldes, kui olen, siis tuleks tulla minuga rääkima, eks me siis vaatame. Aga Euroopa Liidu toetus on alates referendumist enam-vähem üks ja sama olnud: kolmandikule inimestele see ei meeldi ja kahele kolmandikule tundub hea mõte.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te olete avalikkuses seadnud kahtluse alla Kaitseväe juhataja pädevuse. Öelge palun, millisele analüüsile ja ekspertiisile teie kahtlus põhineb.

Aitäh! Kahtluse alla? Ma ei tea, kas see on kahtlus, ma ütleksin, et see on selgelt väljakujunenud seisukoht. See põhineb sellel, mida ta räägib. See põhineb kahel asjal. Mina ei arva, et kui meil on Kaitseväe juhataja, kes ütleb, et poliitikud ei tohi talle anda mitte mingisuguseid suuniseid riigikaitse osas, siis meil on nagu väga põhimõtteline põhiseaduslik kriis ja tsiviilkontrolli probleem. Ma arvan, et kui meil on vaidlus selle üle, kas Eesti vajab või ei vaja keskmaa-õhutõrjet, ja Kaitseväe juhataja ütleb, et ei, Eesti ei vaja seda, kuigi kõik on rääkinud, kaasa arvatud tema ise, ja ka tema arengukavad ütlevad, et see on lünk, see on problemaatiline lünk, siis mul on sellega tõsine probleem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu arvates teie ülbus ja taktitundetus saavutas täna uue taseme, kui te vastasite Jüri Jaansoni esimesele küsimusele, viidates sellele, et hea küsija ei kuule hästi. Soovitaks natuke selle üle järele mõelda. Aga täiesti arusaamatu minu jaoks on tegelikult see, millisel kombel on võimalik saada turult parimat hinda, kui on ette teada, et kaks kandidaati loobuvad pakkumast ehk hinnapakkumist ei pruugi üldse tulla. Ja siit minu küsimus: kas sel juhul on tegemist teeseldud tehinguga selleks, et ühele kandidaadile leping kätte mängida?

Aitäh! Mina kindlasti ei üritanud kuidagi Jüri Jaansoni kehva kuulmise kulul nalja teha. Ma viitasin sellele, et meil on siin käinud arutelu, mille kohta ta ütles, et tema ei saa aru. Ja siin ei ole kõrvakuulmisega mingit pistmist, siin on pistmist vaidluse või vaidluses esitatud argumentide jälgimisega. Aga ma ei saa sellest jälle aru. Kui mitu korda ma pean selgitama, et mingit pakkumise kokkumängimist ei olnud. Mingit põhjust seda teha ei olnud. Kui ma oleksin kellegagi kokku mänginud, siis üsna suure tõenäosusega see, kes lõpuks sõelale oleks jäänud, ei oleks olnud kõige odavam pakkuja. Me võime ju seda kõike uuesti veel kord kirjeldada, aga ma ei tea, kas sellel on enam mõtet. Ma arvan, et arusaamine sellest ei parane ka pärast uuesti seletamist – ei nendel inimestel, kellel on väga terav kõrvakuulmine, ega nendel, kellel on see kehva.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Hea minister! Te olete oma väljaütlemistes olnud suhteliselt kriitiline nende ministrite suhtes, kes on vastutanud rahapesu eest Eestis. Teadaolevalt on Eestis olnud või on ka praegu seitse panka – osa on suletud, osa ei ole suletud –, kes on sadade miljonite eest teinud tehinguid, mis on olnud kahtlased. Osa panku on kinni pandud, neilt on pangalitsentsid ära võetud, osa tegutseb edasi. Teades teie sirgeselgsust, küsin: kas te olete valmis ka nende pankade pangalitsentsid ära võtma, kes täna veel tegutsevad?

Aitäh! Ma nüüd saan aru, et sa tahad tekitada turupaanikat minu avaldusega, et Swedbankilt võetakse litsents ära. No seda ei tule. Seda kindlasti ei tule. Eesmärk on ikkagi hoolitseda põhimõtteliselt kolme väga suure asja eest. Esiteks, hoolitseda selle eest, et Eesti kapitaliturud toimiksid. Eesti kapitaliturud saavad toimida siis, kui kõik järgivad samu reegleid ja ausalt. Ei saa niimoodi olla, et samal turul ühed teevad pätti ja teised püüavad seal kõrval ausalt hakkama saada.

Teiseks tuleb hoolitseda selle eest, et sellel toimival kapitaliturul pangad pakuvad ettevõtjatele krediiti, ja seda konkurentsitingimustes ja mõistliku hinnaga. Siin tekitab meile peavalu, et piltlikult öeldes pärast vastu puud sõitmist on pangad pannud turvavöö peale. Pärast tohutuid rahapesuskandaale on lihtsalt hakatud mehaaniliselt klientide kontosid sulgema ja ülekandeid blokeerima, et näidata, et meil käib rahapesuvastane võitlus. Peab olema intelligentsem. Sa ei tohi põhimõtteliselt lihtsalt üle välja hakata blokkima ettevõtjate ettevõtlusvabadust. Ma olen nendega sellel teemal mitu kohtumist pidanud ja selgelt mõista andnud, et tuleb ikkagi olla võimeline tegema vahet ausatel ettevõtetel, keda ei tohi selle ohvriks tuua, et meil on rahapesuprobleem, ja nendel ettevõtetel, kellel ei tohi lasta tehinguid teha.

Ja kolmandaks: need pangad ise. Need pangad ise peavad omalt poolt pingutama, et, punkt üks, oma sisemised kontrollimehhanismid ja riskiisu korda saada, ja punkt kaks, oma maine ära puhastada. Tuleb koos Eesti mainega oma maine ära puhastada. Mida rohkem on konkurentsi Eesti pangandusturul, seda parem meile klientidena, seda paremini on riskid maandatud. Mina tahaksin, et siin oleks veel rohkem pankasid. Ma tahaksin, et siin oleks rohkem kodumaiseid pankasid. Ma tahaksin, et siin oleks rohkem rahvusvahelisi pankasid. Sest me kõik teame, et Eestis on turg, noh, ma ei ütleks, et monopoliseeritud, aga kahe panga käes on 80% turust või natuke vähem võib-olla. See ei ole konkurentsi seisukohalt kindlasti hea. Aga me seda olukorda kahtlemata ei paranda, kui me võtame neist ühe või kaks ja paneme kinni. Ma julgen arvata, et siis läheb asi veel palju halvemaks.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul on kahju, et see vassimiste, eksitamiste ja valetamiste jada saab täna pikenduse. Võib muidugi olla, et meil on erinev arusaam, mida valetamine tähendab. Aga ma lihtsalt paar näidet toon. Sa viitasid sellele, et kui te otsustasite kabinetis selle büroo leida, siis selle aluseks oli valitsuskabineti 28. veebruari 2019 nõupidamisel esitletud memorandum, mis puudutas rahvusvahelise koostöö võimalusi seoses Danske Bankis rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise juhtumitega ja lootust sealt trahviraha saada. Selle kohta on Justiitsministeerium öelnud, et see memorandum ei oma mingit puutumust kõnealuse lepinguga ja muid õiguslikke analüüse pole nemad tegelikult tellinud. Mainisite ka, et see advokaadibüroo on üks vähestest, mida oli võimalik leida, kuna bürool peaks olema esindatus ka Euroopas. Vaatan nende kodulehte, seal on kolm linna, kus nad on esindatud: New York, Washington D.C. ja Palm Beach. Milline neist asub Euroopas?

Aitäh! Vaat mina ei tea, mida Justiitsministeerium mille kohta on öelnud. Ma kiidan teid korraliku kodutöö eest – paberid on läbi loetud, kõik on ilusti selgeks tehtud. See memo rääkis ju ... põhimõtteliselt see tegeles ikkagi poliitilise soovi lahkamisega. Nii et kui see poliitiline soov on jätkuvalt olemas, siis on see analüüs pädev. Millised on võimalused, mis on see õiguslik raamistik, mis on asjad, mida me teha saaksime või tegema peaksime – see on ju täiesti pädev. Kui nad ütlevad, et see ei ole otseselt seotud sellega või et see ei ole seotud järgmise hankega – noh, võib-olla see puhtformaalselt võttes nii ongi. Aga sisuline arutelu, sisuline kaalutlus, kas me tahame sellega tegeleda, oli ju juba korra tehtud. Toimusid valimised, tuli uus valitsus, küsiti üle, kas me tahame edasi minna. Jah, tahame.

Nüüd see, millele sa viitad, on selle perspektiivi õiguslik analüüs. Aga siin on kõik väga lihtne: kui ei minda kohtusse, siis ei ole kohustust teha õiguslikku analüüsi perspektiivi kohta. See paragrahv, millest me räägime, see n-ö kohustus või vajadus teha õiguslik analüüs perspektiivi kohta on ainult nendel puhkudel, kui minnakse kohtusse. Meil ei ole plaanis kohtusse minna.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Eesti naistearstide mõrtsukateks nimetamine pole minu meelest ainult mitte solvang, vaid ka kuritegu. Aga ma tsiteerin teie sõnu nädal tagasi toimunud infotunnis. Minu meelest on lihtsalt häbiväärne, kuidas on võetud ette üks väga-väga teenekas, väga-väga tark ja väga heade sidemetega Ameerika tipptegija ning teda siin Eesti konnatiigis lihtsalt laimatud, jõhkralt laimatud. Kas teie arvates on ministrile sobiv alavääristada Eesti riiki ja seada kahtluse alla tema iseseisvus ise oma asju otsustada ja nende üle ka Eesti Riigikogus arutleda?

Aitäh! Mulle tundub, et sa võrdsustasid praegu Jürgen Ligi ja Eesti riigi. Nii suurejooneline ei ole isegi Jürgen olnud.

Jaak Juske, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister, me täna veendusime, et te olete suurepärane demagoog, oskate keerutada, vassida, üritate musta ilmselgelt valgeks rääkida, kuigi see tihti väga hästi ei õnnestu. Seega, Martin, ma palun, kas sa võiksid järgmisele küsimusele vastata ausalt ja konkreetselt, ilma keerutamata. Meil teatavasti oli eelmine nädal riigikaitsekomisjoni istung, kus me arutasime kaitsevaldkonna investeeringuid. Väga paljudele ootamatult selgus seal komisjonis, et sul on laua peal üks konkreetne relvasüsteemi ostu tehing ühe konkreetse Iisraeli firmaga konkreetse summa peale ja sa oleksid valmis kohe allkirja panema. Äkki sa kirjeldad meile võimalikult täpselt, kuidas see leping sinu lauale jõudis, milline see otsustusprotsess oli, miks just seda firmat eelistatakse. Ja teine pool: kas see ongi nüüd hea praktika, et riigikaitse valdkonna investeeringuid hakatakse planeerima ja allkirjastama rahandusministri kabinetis, mitte Kaitseministeeriumis ega Kaitseväes?

Aitäh! Juske-Juske, kus sa olnud oled, et sa alles täna avastasid, et ma olen demagoog? See pakkumine ei ole ainult minule, see on täiesti läbipaistev. See on kõik väga läbipaistev, seda pakkumist on ju tutvustatud kõigile, kes tahavad. Seda pakkumist tutvustab, ütleme siis, inimene, kes on selle relvafirma ametlik müügiesindaja. See on täiesti tavapärane praktika, et nad käivad ja üritavad oma kaupa müüa. (Midagi öeldakse saalist.) Raivo Tamm, just nimelt, jah. Ja selle pakkumise tehnilised detailid ja eelised, ka võimalik ajaraam – minu teada peaks olema vähemalt pakutud seda tutvustada kõigile, kes tahavad. Niipalju kui mina tean, on seda tehtud ka Kaitseministeeriumile või Kaitseministeeriumis. Ma ei oska vastata, kellele täpselt, aga mulle on kinnitatud, et selle aasta suvel on käidud seda tutvustamas.

Reformierakond kindlasti arvab, et ma olen täielik spetsialist ka riigikaitse valdkonnas ja juhin seda, aga ma lükkan tagasi selle väite. Mis mulle küll jääb selgelt silma, on see, et tehnilise kirjelduse järgi kataks see konkreetne relvasüsteem ära, ütleme siis, suure osa Eesti strateegilisest õhuruumist keskmaa-õhukaitse mõttes. See on liigutatav nii lahingupiirkonna kui ka strateegiliste piirkondade ehk näiteks Tallinna kaitseks ja selle hind riigilt riigile tehinguga – ka see firma, mille müügiesindaja Raivo Tamm on, on riigifirma – oleks suurusjärgus veerand miljonit eurot.

Kaitseministeerium pärast mõningast pinnimist ütles, et ei-ei-ei, nemad võiks ka sellist keskmaa-õhutõrjet tahta, seda erinevalt mõnedest varasematest väidetest, et seda pole kellelgi kunagi olnud tahtmist osta või hankida või et seda polegi vaja. Ikka oleks vaja. Aga nemad on leidnud relvasüsteemi, mis on neli korda kallim: miljard. Neli korda kallim! Ja nüüd ma küsin, teades täpselt ja olles ausalt öeldes pahane selle peale, et siin visatakse õhku mingisugune korruptsiooniväide: on kaks pakkumist, mis räägivad samast, ütleme siis, võimekuslüngast, isegi mitte samast relvasüsteemist, vaid samast võimekuslüngast. Üks maksab veerand miljonit, teine maksab miljardi. Ja see inimene, kes üritab leida Eestile kiiremat ja odavamat lahendust, on mingil moel kuidagi kahtlane, aga need inimesed, kes leidsid miljardilise lahenduse, ei ole kahtlased. Nende puhul meil ei teki küsimust, miks te tahate neli korda kallimat asja, nende puhul me ei küsi, miks te tahate seda alles kümne aasta pärast. Noh, sest nad on nii suured spetsialistid. Mu täiesti aus vastus on: mulle meeldib, kui me saame Eesti riigile asju neli korda odavamalt, ma tahaks sellele kaasa aidata. (Hääl saalist.) Ei ole kehvema kvaliteediga, kohe päris kindlasti ei ole kehvema kvaliteediga.

Ants Laaneots, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra Helme! Tre Raadio saates "Räägime asjast" mõned päevad tagasi te teatasite kuulajatele: "Minu silmis on viimase nädala jooksul tekkinud väga-väga tõsine küsimärk Kaitseväe juhataja pädevuses." Tsitaadi lõpp. Te viitasite ilmselt sellele, et oleksite väga rahul, kui kindralmajor Herem lahkuks oma ametikohalt. Tuletan teile meelde, et Herem on rohkem kui 20 aasta pikkuse staažiga kutseline ohvitser, kes on läbi teinud silmapaistva karjääri rühmaülemast kuni Kaitseväe juhatajani. Ja muuseas, ta ei teeni mitte Rahandusministeeriumis, vaid Kaitseministeeriumis. Ma uurisin teie CV-d, õigemini teie teadmisi sõjaasjanduse küsimustes. Ilmnes, et te olete pärast ajaloo õppimist Tartu Ülikoolis töötanud ainult tsiviilametikohtadel. Te pole kunagi teeninud Kaitseväes ega ilmselt ka mitte Kaitseliidus. Te olete sõjaväelise poole pealt vaadates nullteadmistega riigikaitse valdkonnas. Kuidas te võite olla nii häbematu, et olles täielikult ebakompetentne, arvustate Kaitseväe juhatajat? Pean muidugi silmas sõjalist valdkonda. Ütlen ausalt: teie käitumisest ja tegudest paistab küll välja, et põete rasket staarihaigust. Soovitan sellest lahti saada ja harida end veidi riigikaitse valdkonnas.

Aitäh! Kõigepealt väike õiendus: ma olen olnud Kaitseliidus alates 1992. aastast. Ma põhimõtteliselt lõpetasin Kaitseliidus aktiivse tegevuse siis, kui mind valiti Riigikogu liikmeks. Olen seal saanud väljaõppe nii miinipildurina, kuulipildurina, B-kategooria lõhkeaineeksperdina ja teeninud seal välja seersandi auastme. Ma olen käinud nende aastate jooksul, selle paarikümne aasta jooksul, mil ma olin Kaitseliidus, oma arvates rohkem õppustel kui keskmine ajateenija. Aga ma ei väida selle tõttu, et ma olen tohutu suur riigikaitsespetsialist. Ma ei väida seda, et ma olen tohutu suur riigikaitsespetsialist!

Aga ma ütleksin, et selle jaoks ei pea olema riigikaitsespetsialist. Kaitseuuringute Keskus ise avaldas analüüsi, ma arvan, umbes poolteist aastat tagasi. Kaitseuuringute Keskus avaldas analüüsi, olles teinud põhjaliku uuringu Baltikumi õhuturbest. Nende suurte punaste tähtedega kirjutatud järeldus oli, et meil on tõsine võimekuslünk keskmaa-õhutõrjes. Tõsine võimekuslünk! Ja kuni selle päevani, kui oli vaja hakata EKRE-le vastu vaidlema, ei vaielnud keegi sellele vastu. Ja siis ühel päeval kõik keerasid end 180 kraadi ja ütlesid, et lollakad olete. Aga nii palju mul on pädevust. Ja selle jaoks ei peagi väga palju pädevust olema, nii palju on tervet mõistust meil kõigil, kui me näeme tehingut, mis on neli korda odavam või soodsam kui kõrval olev tehing. Ja ühe tehingu me saame ära teha kohe järgmise paari aasta jooksul, teine aga on kavas 10 või 15 aasta pärast. Selle jaoks ei ole vaja teha kontorikarjääri kaitsejõududes, et öelda, et see esimene on hea tehing.

Signe Riisalo, palun!

Austatud juhataja! Umbusaldatav rahandusminister! Meie kolleegile vastates olete siin täna öelnud, et detsembris 2019 toimunud kohtumine härra Freeh'ga oli normaalne tööintervjuu. Mul on küsimus: kas te ka ülejäänud kahe ettevõtte esindajatega tööintervjuud läbi viisite? Ja küsimuse teine pool on selline. Peaminister ütles täna infotunnis mitmel korral, et tegelikult oli neid võimalikke advokaadibüroosid enam. Palju neid oli ja kas te kohtusite nendega?

Aitäh! Jaa, mõistetav küsimus. Ühega neist kohtusin isiklikult ühes büroos, käisin kohal. See on White & Case büroo, kus ma käisin kohal, kui viibisin eelmise aasta oktoobris Ameerika Ühendriikides. Kui te guugeldate meie libameediat, siis seal oli hästi palju spekuleerimist, kelle juures ma käisin. Vaat, White & Case'i juures käisingi. Kolmanda firmaga, kes meil oli selles lõplikus pakkumuskutses, ehk Cleary Gottlieb ... ja mis seal edasi tulid, mina isiklikult ei kohtunud. Küll aga kohtusin mõnede teiste võimalike kandidaatidega, kellest üks näiteks oli Bill Brauder, keda te teate. Temaga kohtusin Londonis eelmise aasta oktoobris. Põhimõtteliselt ma tegin sama turu-uuringut, mida kõigi teistega. Kui vaadata, siis oli Freeh'ga kohtumine ajaliselt kõige hiljem. Ma ütlesin talle ja ütlesin ka kõigile teistele, et me n-ö šoppame ringi, me tahame teada saada, kellel on kõige suurem pädevus ja kõige parem hind. Kui palju neid üldse kokku oli – no seda taustauuringut tegid erinevad firmad. Ja nüüd küsimus ongi, eks ole, keda me loeme selleks, kellega me tihedalt suhtlesime. Mõnele saadeti kiri enesetutvustusega ja küsiti, kas te olete huvitatud, tuli kiri vastu, ei ole huvitatud. Võib öelda, et oli suhtlemine, aga tegelikult kuhugi kaugemale ei jõudnud. Ma julgen öelda, et kümmekond oli selliseid firmasid, kellega lõpuks tõsisemalt räägiti.

 Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tegin siin vahepeal ühe rehkenduse ja sain tulemuseks 4000. See vahe, veerand miljonit ja miljard, see vahe on 4000 korda, mitte neli korda. Ma arvan küll, et see on nüüd esimene viga, mida sa oled sunnitud tunnistama, aga ilmselt oli tegemist lihtsalt kõneeksitusega. Aga minu küsimus puudutab seda, kui palju kordi sa oled kahetsenud enda poolt öeldut. Ma tsiteerin: "On mõned patud, mida poliitikutele andeks ei anta, ja üks neist on valetamine." Mulle tundub, et sa oled selle enda öeldu pantvangiks muutunud. Kas see ei ole põhjus, miks sa sellest valetamise rattast välja ei saa? Sa võib-olla tahaks isegi mõnda valet tunnistada, aga kuna sa oled öelnud seda, mida ma tsiteerisin, siis on sul seda võimatu teha. Kas see on nii?

Aitäh! Jaa, kui 200 ... Jah, kui ma ajasin siin miljardi ja miljoni sassi, 250 miljonit ja 1000 miljonit ehk miljard, siis oli see keelevääratus ja aitäh, et sellele tähelepanu juhtisid. Ei, ma ei ole kunagi kahetsenud. Ma olen nagu Abraham Lincoln, kes ütles, et ta ei suuda valetada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister! Sa ütlesid, et ei ole tänaseid ajalehti lugenud, aga tänasel Eesti Ekspressil on jälle mingi mulje ja ta süüdistab sind, et sa oled nõustamisprotsessis Louis Freeh' kaasuse raames kaasanud Ragnar Meiterni. Kas tõesti on Ragnar Meitern justkui mees eikuskilt, kes tuli selles protsessis sinuga koos siin miskit susserdama, nagu Eesti Ekspress väidab, või on ta koostööd teinud ka varem, mõne eelmise valitsuse ajal mõne teise valitsusliikmega või isegi mõne valitsusjuhiga?

Aitäh! Jaa, võib-olla peaks seda selgitama. Ragnar Meitern on olnud üks neid inimesi, kes aitas meil panna kokku kohtumisi erinevate advokaadibüroodega ja teha seda turu-uuringut. Ta on inimene, kes on elanud mitukümmend aastat Eestist ära, töötab Londonis finantskonsultandina põhimõtteliselt, juriidilise konsultandina. Tal on väga-väga lai tutvusvõrgustik nii Eestis kui mujal maailmas ja suur hulk vastava valdkonna kontakte. Jah, ta ei ole kuidagi poliitiline. Ta on varem aidanud näiteks ka Taavi Rõivasel korraldada kohtumisi erinevate ettevõtjatega. Ja ta tuli ise pakkuma oma abi pärast seda, kui ma olin pöördunud Eesti erinevate advokaatide poole ja n-ö sõna läks liikvele. Eks nad suhtlesid omavahel. Me otsisime neid inimesi, kes võiksid aidata. Ja ma tahan rõhutada, et ta tegi seda konsulteerimistööd või seda abistamistööd Eesti riigile algusest lõpuni tasuta. Eesti riigilt ta ei küsinud raha ja ei ole saanud raha. Minu meelest ei ole ta kuskilt otsast ei mingi hämar tegelane ega mingisugune salapärane tüüp. Ta on täiesti teada-tuntud inimene ja peaks olema teada-tuntud inimene ka opositsiooni liikmetele.

Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Lihtsalt repliigi korras: kerge arvutus ütleb, et viie aasta jooksul saaks umbes 15 prokuröripalka, kui see kolm miljonit, mis seal lepingusse pandud, maksta siin välja palgana. See kindlasti teeks meie prokuratuuri töö hulga tõhusamaks ja võimaldaks neil Ameerika Ühendriikide kolleegidega vahest senisest veel tõhusamat koostööd teha. Aga minu küsimus iseenesest on väga lihtne ja eeldab sellist jah- või ei-vastust. Kas teie või teie erakond on otseselt või kaudselt saanud kasu FSS-ga sõlmitud lepingust?

No see on küll lihtne küsimus. Ei, me ei ole saanud mingit kasu. Ma oletan, et te peate silmas mingit rahalist kasu. Ei-ei, mingit rahalist kasumit me ei saa. Ma arvan, et kasu saab Eesti riik. Kui me räägime rahast, mille me oleme andnud, siis ma tuletan meelde, et sotsiaaldemokraatide alkoholipoliitika tõttu jäi Eesti riigil sadu miljoneid saamata. Sadu miljoneid! Taevas, tule appi! Ja kui me räägime sellest, kui palju pestud raha Eestist läbi käis kas kriminaalselt või ka lihtsalt regulatsioonide rikkumisega, siis need olid sajad miljardid. Ja me räägime sellest, mis me võiksime hüvituseks saada. Ma juhin tähelepanu, et see 3 miljonit eurot ei ole mingisugune kindel summa, mille me välja käime. See 3 miljonit on lepingutasu lagi. Selle lepingutasu lae piires esitavad nad perioodiliselt tehtud tööde eest arveid ja kui me ühel hetkel ütleme, et ärge enam tehke seda tööd, siis arveid ei tule ka. Aga üle 3 miljoni euro see minna ei saa. Tänaseks päevaks me oleme, ma arvan, umbes 200 000 ulatuses arveid saanud.

Nüüd, mis me saame selle eest? Me saame selle eest väga suure tõenäosusega – see on minu hinnang, loomulikult prognoosid võivad alati eksida –, me saame selle eest väga suure tõenäosusega sadade miljonite jagu jagatud trahviraha Ameerika Ühendriikidest. Nii et see on raha, mis on igati mõistlikult investeeritud, ja nende sadade miljonite, aga võib-olla veel rohkem kui sadade miljonite eest saame palgata nii prokuröre, kohtunikke kui maksta pensione.

Heidy Purga, palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Meie poliitilist kultuuri on võrreldud Harry Ecksteini "Stabiilse demokraatia teooria" abil. Täpsemalt uuris ta demokraatia püsivust ja ebapüsivust tekitavaid tegureid ja nende tagamaid. Nenditakse, et meie poliitiline kultuur on just sama demokraatlik ja viisakas, kui on käitumuslikud mustrid meie ühiskonnas, näiteks perekonnaliikmete vahel või tööl ülemuse-alluva suhetes või kliendi ja klienditeenindaja suhetes jne. Aga olukord muutub ohtlikuks, kui sellistes suhetes puudub demokraatia ehk siis perekonnaliikmed ei tunne end võrdsetena, ülemus on autokraatne jne. Mõistate? Kui erinevused on omavahelistes suhetes väga suured – siinjuures ma pean silmas ennekõike praegu parlamendis valitsevat kultuuri, näiteks valitsusliikmete suhtumist Riigikogu liikmetesse, opositsiooni ja koalitsiooni suurenevaid raskusi ühisosa leidmisel –, siis valitseb pidev oht demokraatiale. Teie pehmelt öeldes hoogsat läbi nalja, kuid tümitavat ja mõnitavat retoorikat arvestades – kõik peale teie on lollid – tundub see olevat reaalne oht edaspidisele võimalikule arutlevale diskussioonile nii siin parlamendis kui ka avalikkuses. Minu küsimus: mida te ütlete nendele, kes on peale minu selle pärast mures? Ja kui saab, siis palun ilma ignorantsuse ja naljata.

Ma ütleksin niimoodi, et ühe käega plaksutada ei saa. Ei ole võimalik poliitilist kultuuri mutta ajada, kui meil oleks ainult üks mutta ajaja. See ei ole võimalik. Ma toon teile ühe lihtsa näite. Ma pean muidugi ütlema, et Reformierakonna fraktsioon peaks ju sellega harjunud olema: nendel on ka üks inimene, kes arvab, et kõik teised peale tema on lollid. Mis te nüüd hädaldate, te peaks harjunud olema! Aga ma toon teile ühe lihtsa näite. Ma tahan, et kõik seda kuuleksid. Eelmisel nädalal ma läksin rahanduskomisjoni tutvustama sügisprognoosi ja eelarve ülevaadet. Läksin Jürgen Ligi juurde ja küsisin, kas siia võib istuda, ja ta ütles mulle: "Mine persse." Vaat see on kultuur, mida te juurutate. See oli tervituse asemel. See oli tervituse asemel! Ma talle vastu ei öelnud midagi, ma istusin teise tooli peale. Aga noh, see on see kultuur. Muidugi teeb see mind murelikuks.

Maris Lauri, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister! Kuidas teie tõlgendate sellist sõnastust, kui Eesti julgeolekuasutus edastab teile dokumendi, milles on kirjutatud, et ettevõte või asutus A on sügavalt läbi imbunud Venemaa kahtlase väärtusega huvidest? Kas te leiate, et sinna juurde peaks käima ka sõnum, et sellega mitte tegemist teha, või te saate sellest tsitaadist niisama aru, mida sellega öelda tahetakse?

Aitäh! Hästi siiralt: väga hästi sain aru, mida taheti. Väga hästi sain aru, mida taheti! Ja kui selliseid pabereid tehakse meile ette ja nende taha on kirjutatud, et me ei ole tegelikult kontrollinud ja see on lehelugude pinnal tehtud, aga väga muret tekitav värk kõik, siis kontrollin üle. Seda ma teengi. Kontrollin üle.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ma olen viimase 20 aasta jooksul või 21 aasta jooksul näinud väga palju erinevaid parlamendidiskussioone. Sellist kultuuritust ja matslikkust, nagu te täna siin demonstreerisite, ma tõesti ei ole varem näinud. Ja ole mees ja vabanda Jüri ees vähemasti ja parlamendi ja avalikkuse ees ka – oleks kohane. Aga mu küsimus on ühe jada kohta. Ma küsin, mis või kes neid ühendab ja miks. Kremli agressiooni all kannatava Ukraina kodanike tõrjumine, Kremliga seotud nõustajate palkamine, kõikide teiste kulude asemel üksnes riigikaitsekulude langetamise ettepanek ja Eesti kaitsevõime korduv ja järjepidev avalik halvustamine. Hea Martin Helme, kes või mis seda jada ühendab ja miks?

Aitäh! No nii, kui te üritate nüüd püsti panna lugu, et mina Jüri Jaansoni kuulmispuuet solvasin, siis te üritate jälle ühte vale püsti panna. Ei ole solvanud! Ma küll täiesti siiralt ütlen, et minu meelest ta ei ole kõige teravam pliiats, ta ei saanud aru, millest me rääkisime. Aga see ei ole kõrvakuulmisega seotud. See on seotud teie fraktsiooni, ma ütleksin niimoodi, poliitilise tasemega, kuidas asjadest aru saadakse. Aga kui sa kultuuritust ja matslikkust üritad siit saalist leida, siis ma soovitan minna tagasi. Riigikogu veebilehel ja YouTube'is on Riigikogu leht, kus on kõikvõimalikud istungid vanast ajast olemas. Vaata neid infotunde ja arupärimisi, kus sa olid peaminister! Süda kohe heldib.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud minister! Kordan oma eelmist küsimust ja loodan nüüd siis saada ka õige vastuse. Kuidas toimus rahapesuga seotud õigusabi lepingu teksti ja pakkumuse tegemise kutse ettevalmistamine? Kes konkreetselt selle dokumendi koostas? Ja nagu te olete eelnevalt öelnud: teie nõunikud ütlesid ei, nüüd te ütlesite, et Justiitsministeeriumist tuli alusdokument, aga justiitsminister on samas öelnud, et ei temal ega Justiitsministeeriumil pole selle dokumendiga mingit puutumust ja ta ei tea sellest mitte midagi. Minu küsimus on: kas te panete kahtluse alla Raivo Aegi väited?

Nüüd ma pean küll ... Ma ei tea, kuidas seda niimoodi teha, et kõik ei arvaks, et ma olen patroneeriv, aga te ju saate aru, et ühte hanget valmistavad ette ametnikud. Minister ei kirjuta lepingu teksti ja ei tee hanke ettevalmistusdokumente. Ei tee! Ei tee ei Raivo Aeg ega mina. See oli Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi õigusteenistuse ja riigihangete osakonna töö. Mis päeval nad mis paberit üksteisele loksutasid, mida nad seal sõnastuses tegid – ma ei jälginud seda. Mul oli vaja, et läheks hange välja, ma ütlesin, tehke nii, et oleks nööri mööda, et neid sõnu kasutades oleks tehtud korrektselt nööri mööda, ja tehti. Mida Raivo Aeg mäletab või ei mäleta – no ausalt öeldes ta kirjutab igasugustele auhindadele alla, nii et pärast ei mäleta.

Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Te äsja ütlesite, et te hangetega ei tegele, aga see Freeh' leping – sellegi hanke ettevalmistamine on kõige sisulisem tegevus selleks, et hanget korraldada. Te ilmselt eksisite või keel vääratas, nagu te siin mitu korda olete öelnud. Aga minu küsimus on seotud sellega, et täna infotunnis me saime teada, et Jüri Ratas oleks hea meelega tulnud põllumeestele vastu ja lubanud hooajatöötajatena Ukrainast töötajad sisse, aga ei saanud kokkuleppele. See oli viide sellele, et teie olete kõige suurem arhitekt selles osas. Maasikakasvatajatel jäi põllule miljonite eurode eest maasikaid. Nad on esitanud taotluse 4,7 miljoni ulatuses. Kas nemad võiksid loota sama lihtsale kahju tekitamise hüvitamisele, nii nagu lihtsasti sai kätte 3-miljonilise lepingu seesama advokaadibüroo?

Aitäh! Ma vestlesin sel teemal hiljuti maaeluministriga, kes ütles, et tema on neid kahjuanalüüse vaadanud ja tema ei näe, et oleks alust kahju hüvitamiseks. Seal on küll hirmus palju kokku kirjutatud erinevaid numbreid, aga seda ei ole tegelikult võimalik tõestada. No mis ma muud ütlen: eelarve on pingeline.

Ivari Padar, palun!

Härra minister! Ma väga loodan, et selline patroneeriv stiil siin Riigikogus ei muutu domineerivaks. Ma pean teile ütlema ühte asja. Et te siin kutsusite meid kullakesteks, see oli muidugi minu jaoks väga erutav hetk. Aga minu küsimus kogu selle pika protsessi peale on: kas on olemas mingi koondmaterjal, selline dokumenteeritud kogum, kuhu on kokku võetud nii konkursi ettevalmistuse kui ka läbiviimise protsess? Kas selline materjal on olemas?

Aitäh! Ma ei oska vastata. Ma oskan vastata, et kõike, mida on küsitud, on antud. Tõsi küll, osale, väga paljudele dokumentidele on peale pandud "Asutusesiseseks kasutuseks". Ja on võimalik, et on kuskil mingisuguseid dokumente – neid dokumente on väga palju ju, neid on Riigikogule edastatud ikka väga suur patakas –, mis ei ole käinud läbi ametlikust dokumendiregistrist, mida ei ole eraldi küsitud. Täpselt ma ei oska vastata, aga põhimõtteliselt kõik, mida on küsitud, on saadud. Kas keegi on nad kuhugi mingisugusesse, ma ei tea, paketti pannud – ma ei tea seda ... Mina kindlasti pole pannud. Kuidas Riigikogus neid pabereid on menetletud, seda ma ei oska vastata. Aga neid pabereid on palju. Ja muidugi tuleb öelda, et meil on ju ministeeriumidel oma elektrooniline dokumendiregister ja töövoog, kust on võimalik kõik välja klikata, kes millal kirja kellelegi saatis, kes millal millelegi allkirja pani. See on minu meelest kõik kättesaadav.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite ühele eelnevale küsijale vastates, et koostöö on alanud, koostöö on hea. Selle tõttu ma küsin, et kui see koostöö on alanud, siis kui palju rahalisi vahendeid on Eesti riigi poolt juba üle kantud.

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas on üle kantud. Ma tean seda, et on saadetud välja arveid. Ma pean nüüd meenutama, kas see summa oli – ta oli alla 200 000 euro – dollarites või eurodes, sealt tuleb ka vahe sisse, eks ole. Aga kuskil selles suurusjärgus on nad meile arveid esitanud.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Päris piinlik on, ausalt öeldes. Mina näen oma elus küll esimest korda, kui minister niimoodi käitumisega eeskujuks on. Ma saan täiesti aru sellest, et te süüdistate ja solvate opositsioonisaadikuid, aga mulle jääb mõistmatuks, et te ka oma koalitsioonipartnerit Isamaad siin päris korralikult sagite. Mida te olete Isamaale lubanud, et nad täna oleksid teie poolt?

Aitäh! Ma saan aru, et piinlik on, peabki olema. Peabki olema. Kogu see umbusaldusavaldus, kõik need süüdistused ongi ju piinlikud. Peabki olema piinlik. Ei, mina ei soputa Isamaad kuidagi. Mina arvan, et enne üritati minult välja meelitada, eks ole, Isamaa siseministrite kohta. Mis ma siis vastan, et ei, seda perioodi nendel ei ole või? On ikka. Ja samamoodi roosa kleidi intsident on ju ka, ja seegi on piinlik intsident. Aga julgen teile öelda, et koalitsioonis on meil suhted väga head.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea minister! Täna siin saalis on kostnud hästi palju tühje küsimusi. Eks need on väga suuresti ajendatud poliitilise punkti võtmisest ja paljud küsimused kindlasti ei paku ka laiemale publikule mingisugust huvi. Aga on ka selliseid küsimusi, mis pakuvad huvi. Näiteks võib olla täiesti kindel, et rahvas ootab ja tahab teada 2007–2015 toimunud rahapesu, meeletu rahapesu tagajärgede uurimise kohta. Milline on teie perspektiiv, nägemus, kas selle rahapesu niiditõmbajad võivad tulla mingil ajal avalikuks? Millal? Kui kaugel me nende asjadega oleme?

Jaa, see on tegelikult väga oluline küsimus ja ma arvan, et see on asja tuuma puudutav küsimus. Mida me võime kokku võtta rahapesu situatsioonist Eestis viimastel aastatel? Me võime kokkuvõtvalt öelda seda, et Eesti järelevalveasutused ja uurimisasutused ei olnud oma ülesannete kõrgusel, kui rahapesu oli tipus. Me võime öelda, et mingil hetkel fokuseeriti paremini, hakati midagi ette võtma. Ja see on paratamatu, õigusemõistmises on tüüpiline, et asi on retrospektiivne, uurimine toimub tagantjärele. Aga mida me veel võime öelda, on see, et paralleelselt Eestiga või sõltumata sellest, mida Eestis tehakse, sõltumata sellest, kas me uurime või ei uuri, kas meie uurimine viib kuhugi või ei vii, on väga paljudes riikides oma uurimised – on Rootsis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides. Seal on oma uurimised. Ma pean ütlema teile ausalt, et nii palju, kui mina tean, on mõnes neist riikidest uurimised kaugemale jõudnud või sügavamale läinud kui Eestis. Kas põhjus on selles, et nad on asja peale rohkem ressurssi pannud, asja vastu rohkem huvi tundnud, agressiivsemalt uurinud? Ma ei oska vastata. Aga ma tahaksin, et ei juhtuks niimoodi, et me mõnest teisest riigist, mõne teise riigi menetlusest saame lõpuks teada, kes mida tegi ja kes vastutas, ja Eesti asutused ei jõuagi selleni. Vaat see oleks minu meelest meie mainele tõeline löök ja meie riigi usaldusväärsust, ka rahvusvahelist usaldusväärsust, kahjustav. Aga ma praegu näen, kuidas teistes riikides liigutakse kiiremini, sügavamale ja kaugemale.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te olete siin öelnud, et me just nagu kardaksime uurimist. Ei karda! Ja siis oli siin veel selline jutt, et see suur advokaadibüroo oma nelja-viie abilisega on tegemas intervjuusid vilepuhujate ja tunnistajatega, asutuste ja üksikisikutega – just nagu mingisugune ähvardus. Vaadake, ma olen ka ministriametis töötades rahapesu teemadega kokku puutunud, võib-olla otseselt rahapesu menetlemise materjalidega puutusin kokku Maksu- ja Tolliametis töötades. Kui ma peaksin – mind ei ole millegipärast kutsutud – samuti minema sellele uurimisele või vestlusele või kuidas seda nimetada, siis mis vormis see toimub? Toimub see advokaadibüroo ja riigi vahel sõlmitud lepingu raames või mingi muu lepingu raames või haldusmenetluse raames või kriminaalmenetluse raames või on see lihtsalt memuaaride vahetamine või on see vestlus? Mis vormis see hakkaks toimuma?

Aitäh! Ma saan aru, et sa tahad kuhugi südant puistama minna. Saab ära korraldada. Mismoodi see vorm välja näeb? Mina nendel ei osale, mina neid ei korralda. Aga kõik saad ära rääkida, kui tahad.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kui Andres Sutt täna pulti läks, siis ma arvasin, et tema peab tehnilise kõne rahapesust, erikomisjonide korraldatud uurimise käigus selgunust. Tegelikult pidas Andres väga-väga hea väärtuspõhise kõne. Mina olen sellega nõus. Ma ausalt öeldes arvan, et piisav põhjus ministri umbusaldamiseks on see, kui ta ei tule komisjoni ette parlamentaarse järelevalve raames küsimustele vastama. Siis tulite teie pulti ja rääkisite midagi arusaamatut kümme aastat tagasi toimunud rahapesust. Rahapesu on kuritegu, kriminaaluurimine toimub. Kui me ei tunne USA õigusruumi ja meil on vaja esindajat, siis tuleb see esindaja leida. Aga uurimiskomisjoni fookuses on see protsess, kuidas esindajani jõuti. See peab olema läbipaistev, materjalid peavad olema kättesaadavad ning minister ja tema nõunikud peavad küsimustele vastama. Minu küsimus ongi see, et miks te olete seadusvastaselt jätnud tulemata ja keelanud ka oma nõunikel tulla Riigikogu erikomisjoni ette. Kas see on demokraatliku riigi põhimõtetega kooskõlas, kui parlamentaarset järelevalvet ei saa teostada?

Hea Riina! Ma pean tagasi lükkama väite, et ma ei ole tulnud komisjonide ette, ja veel kategoorilisemalt, et see on kuidagi seadusrikkumine olnud. Ma ei ole jätnud komisjonidesse tulemata. Need, mis Andres Sutt siin ette luges, need komisjoni istungid, kuhu on kutsed saadetud, osa neist oli juba eelmisest aastast. Nendega on veel eraldi lugu, eks ole. Aga need, mis on saadetud viimase paari kuu jooksul, on olnud kutsed üritustele, mida ei toimu. Kui komisjon ei tule kokku, kui komisjonil ei ole kvoorumit, kui komisjon ei kinnita päevakorda, kui komisjon ei tee oma istungi kohta protokolli, siis see ei ole komisjoni istung. Kõik te saate ju sellest aru. Muidu võiks öelda, et siin toimub praegu 14 komisjoni istungit: kõik riigikogulased on kohal, igast komisjonist on inimesed kohal, komisjoni istungid käivad. See ei ole ju tegelikult nii! Komisjonil on päevakord, mis saadetakse välja, see päevakord tuleb kinnitada, komisjonil peab olema kvoorum, pärast peab olema koostatud protokoll. Mitte midagi sellist ei ole ju! Küll aga on lõputu vale selle kohta, kuidas ma ei läinud komisjoni. Ma ei ole jätnud minemata komisjoni istungile, sest pole olnud komisjoni istungit, kuhu ma oleksin võinud minna või pidanud minema. Seda valet on nii tüütu kuulata, et see on õudne. Ja panna sinna juurde veel epiteete, et see on mingil moel seadusvastane või seaduse rikkumine – lõpetame ära!

Lõppkokkuvõttes käin ma peaaegu igal nädalal mõnel komisjoni istungil: käin rahanduskomisjonis, eelmisel nädalal käisin lisaks sellele riigikaitsekomisjonis, olen käinud majanduskomisjonis, käin alailma Euroopa Liidu asjade komisjonis. Me kõik teame, kuidas see protseduur käib. Komisjoni sekretariaat võtab rahandusministri abi või sekretariaadiga ühendust ja ütleb, et meil on sellisel ja sellisel päeval palve, et [minister] tuleks, kui siis ei saa, siis pakume välja mõne teise päeva, me leiame selle aja. Tavaliselt see mahub mõne nädala sisse, ent tihtilugu pannakse need ajad kalendrisse mitu kuud ette. Aga kui mulle tuleb reede õhtul teade, et ole kohal esmaspäeva hommikul, siis see on, punkt üks – me räägime siin mingist poliitilisest kultuurist või lugupidamisest –, täiesti lugupidamatu. Teiseks on see ju ette teada olukorra loomine, kus saaks öelda, et ahaa, ta ei tulnud. Ja kolmandaks, selle pean ma siin samuti ära õiendama, selle üle oli meil esmaspäeval erikomisjonis väike mõttevahetus. Kõigepealt kutsuti mind komisjoni põhimõtteliselt järgmiseks tööpäevaks. Ma ütlesin, et ma ei saa, aga mul on võimalik tulla nädal hiljem. Siis me ei taha sind! Nii. See oli suhtlus riigieelarve erikomisjoni sekretariaadiga. Pärast seda, kui olin selle kõik siin infotunnis ära rääkinud, läks päev mööda, tuli reedel – kui ma nüüd õigesti mäletan, aga ma arvan, et see oli reede – teade, et kas ma saan esmaspäeval tulla. Ma ütlesin, et põhimõtteliselt on mul see aeg veel vaba. Öeldi, et teema on see ja see. Ma praegu enam peast ei mäleta, mis teema see oli, see oli kuidagi Riigikontrolli või majandusaasta aruandega seotud. Ma ütlesin, et mul vahet ei ole, hea küll. Kui olin selle ära öelnud, siis teatati, et me vahetame päevakorrapunkti, on teine päevakord, kas sa ikka tuled? Ikka tulen, sest mul on see aeg kalendris vaba.

Mida see protsess meile kirjeldab? See protsess kirjeldab meile seda, kuidas, punkt üks, mängitakse lolli komisjoni kutsumise teemal, et saaks avalikkusele kogu aeg edasi kedrata valet, nagu ma ei käiks komisjonides. Ja punkt kaks, minu meelest näidatakse sellega ka haldussuutmatust oma komisjoni tööd normaalselt korraldada.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te üritate jätta siin muljet endast kui tohutust rahapesu vastu võitlejast. Aga samal ajal me loeme ajakirjandusest, et teie nõunik Kersti Kracht käib ja nõuab pankadelt Dmõtro Firtašile, kes on Ukraina oligarh, arvete avamist. Ma tsiteerin seda pangatöötajat: "Ta [Kersti Kracht] püüdis kirjeldada, milliste juriidiliste kehade, jurisdiktsioonide ja pankade kaudu seda raha makstaks. Mina ütlesin, et saatke täpne kirjeldus. Järgmisel päeval ütles ta, et sai probleemi lahendatud ühe Läti panga kaudu ja et Eestis olete te kõik argpüksid." Kuidas te hindate sellist käitumist, et teie enda nõunik tegeleb rahapesukahtluse või isegi -süüdistustega – ma ei tea detaile – Ukraina oligarhile arvete avamisega? Kuidas see käib kokku selle jutuga, et te võitlete rahapesu vastu?

Aitäh! Väga hästi käib kokku. Ma ei ole selle loo detailidega kursis, aga nii palju kui mina mäletan, oli seesama Firtaš pandud nimekirja seoses Ameerika sisepoliitilise võitlusega ehk Trumpi-vastase Vene-koostöö libaloo ehitamisega. Ma võin eksida, aga minu meelest võeti ta mingil hetkel sellest nimekirjast maha. See on põhimõtteliselt samast ooperist, kui ma õigesti aru saan, põhimõtteliselt samast ooperist nagu see lugu, kuidas Trumpile üritati kaela määrida või pandigi ta tagandamisprotsessi selle eest, et ta väänas Ukraina võimudel käsi. Aga ma arvan, et see kaasus ei oma mulle ega minu rahapesuvastasele võitlusele mitte mingisugust mõju.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud härra minister! Tegelikult me kõik muidugi saame aru, et need valitsuse otsused, mis tehti, olid tegelikult teie poolt varem sõlmitud kokkulepete vormistamiseks – selline praktika õige ei ole. Aga minu küsimus on selline: kas te olete täna rääkinud ka peaministriga ja kas peaminister on teie käest küsinud nende asjaolude kohta, mis ilmnesid tänases Eesti Ekspressis? Ja kui te sel teemal peaministriga ei ole rääkinud, siis kas te üldse olete täna härra peaministriga rääkinud, ja kui te sel teemal ei rääkinud, siis millest te rääkisite?

Aitäh! Jah, no see, millest te aru saate või ei saa, tuleb minu meelest selle diskussiooni käigus päris hästi välja. Minu tänane kontakt peaministriga kestis alates hommikul kella 8-st eelarve läbirääkimiste laua taga kuni umbes kella 11‑ni, pärast seda läks tema oma asju ja mina oma asju ajama. Ja tänase Eesti Ekspressi artikli teemadel olen ma enda meelest juba väga ammendavalt vastanud. Ma ei tea, kas aru saadakse. Aga sel teemal ma peaministriga rääkinud ei ole.

Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Te olete tark mees ja kindlasti olete nende kuude jooksul järele mõelnud, kas kõik on läinud selle hanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning lepingu sõlmimisel ja rakendamisel parimal viisil. Kui teil oleks võimalik elus teha teine sarnane katse, siis mida te teeksite teistmoodi? Kõik inimesed, kellel on kriitiline mõtlemine, alati ju, eriti kui neid kritiseeritakse, mõtleksid järele. Ja kui palju saab härra Meitern tasu? See on veel üks väike lisaküsimus.

Aitäh! Sellele lisaküsimusele ma vastust ei tea. See on tema ja tema tööandja vaheline kokkulepe. Ma tänan, et mõni inimene mind ka targaks peab, üldiselt kõik teised arvavad, et ma ei sobi ühessegi ametisse, sest ma olen nii loll. Aga selle kohta on vanadel kreeklastel ilus ütlus: saatus on ette määratud, juhus on pime. Läheb nii, nagu läheb. Läheb nii, nagu peab minema. Astud vasakule, satud ühte kohta välja, lähed paremalt, satud lõpuks ikka samasse kohta välja. Mida ma sellega öelda tahan? Sel hetkel, kui ma ministrina hakkasin tegelema rahapesuteemadega ja vastupidi väga tungivatele nii poliitilistest ringkondadest kui ka ametkonnast saadud soovitustele ütlesin, et me tegeleme mineviku asjadega, oli selge, et me jõuame välja sellesse punkti, kus me täna oleme. Sel hetkel oli see selge. Kas ma oleks valinud ühe, teise või kolmanda firma, mingit vahet ei oleks.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea minister! Meie vanusevahe on üheksa aastat. Minu lastetuba Jüri Jaansoni kohta öeldu osas oleks esimesena tähendanud seda, et ma nii ei ütle, aga kuna te ütlesite, siis miinimum, mida te Jüri Jaansonile võlgnete, on vabandus. Ma arvan, et seda ei ole raske teil siitsamast Riigikogu kõnetoolist teha.

Aga õiendame ära veel ühe asja. Te ütlete, et olete alati kohale tulnud või ei ole jätnud kutsele vastamata, kui teid on erikomisjoni kutsutud. See ei vasta tõele. Esimest korda kutsusime teid Aidu tuulepargiga seonduvast ülevaadet andma 9. detsembril. Kutse läks välja 5. detsembril koos selgitusega, et kui pakutud aeg ei sobi, öelge omalt poolt [uus aeg]. Teatasite, et te ei tule. Teist korda kutsus korruptsioonivastane erikomisjon 11. detsembril saadetud kutsega teid 16. detsembri istungile, mis algas kell 13.30. Samal päeval, 16. detsembril kell 10.52 teatas teie sekretär e-kirjaga, et te ei tule. Miks te valetate?

Ma seda Aidu teemat ei mäleta, ausõna, tunnistan, et ei mäleta. Aga Katri Raigi komisjoniga oli minu meelest niimoodi, et seda teemat lõpuks ei pandudki päevakorda. Ma võin muidugi jälle [eksida], need on rohkem kui aasta tagused asjad. Aga minu meelest ei olnud seda päevakorras, nii et mul ei olnud vaja kohale minna.

Mis puudutab vabandamist, siis ma korra juba selgitasin, et siin on jälle üritatud pahatahtlikult seda kõike kerida. Mina ei teinud nalja ega solvanud Jaansoni kõrvakuulmist. See on puue, ma tean. Ma olin eelmises koosseisus temaga koos, ma tean. Aga ma arvan, et see on solvav puuetega inimeste suhtes, kui me teeme neile allahindlust mingites muudes teemades sellepärast, et neil on puue. Riigikogu liige peab poliitilisest vaidlusest aru saama, sõltumata sellest, kas tal on või ei ole puuet. Ja ma võin nöökida, kui ta ei saa teemast aru, sõltumata sellest, kas tal on puue või mitte.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ei või, Martin, ei või nöökida! Sina ministrina ei nöögi parlamendiliikmeid, sina ei hinda, kes kui terav pliiats on, sellepärast et sina oled siin ministrina aru andmas, mitte vastupidi. Ja kui Riigikogu komisjon ütleb minister Martin Helmele, et sellel kuupäeval sellel kellaajal toimub istung, siis minister Martin Helme läheb sinna, sellepärast et kodu- ja töökorra seaduse § 22 näeb nii ette. Ei küsi Martin Helme, mis on päevakorras, või kui päevakorras on midagi, mis talle ei sobi, siis ei hakka ta ütlema, et mul pole selleks vaba aega. Nii lihtsalt ei käi, sest Eesti on parlamentaarne riik. Kui sellest ei ole võimalik aru saada, siis on aeg ministrikohalt ära tulla.

Tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, millele sa jätsid lihtsalt vastamata. Kes või mis ühendab seda jada: Kremli agressiooni all kannatava Ukraina kodanike tõrjumine, Kremliga seotud nõustajate palkamine, ainsana riigikaitsekulude kärpimine, Eesti kaitsevõime korduv ja järjepidev avalik halvustamine? Kes või mis neid ühendab ja miks?

Aitäh! Jaa, ma põhimõtteliselt olen nõus, loomulikult peavad ministrid parlamendiga arvestama. Aga ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et parlament on kollektiivne organ. Parlamendis on poliitiline jõudude tasakaal. Üks või teine opositsioonisaadik ega üks või teine opositsioonifraktsioon ei ole veel terve parlament. Tegelikult on isegi naljakas, et sellele peab tähelepanu juhtima. Aga ma lükkan tagasi väite, et olen tahtnud teha riigikaitses kärpeid. Vastupidi, meie ettepanek oli riigikaitsesse raha juurde suunata ja lausa piinlik on see, et seda raha ei taheta vastu võtta. Aitäh! See oligi vastus.

Juhataja võtab 5 minutit vaheaega.

V a h e a e g

Nii, auväärt kolleegid! Vaheaeg on läbi, jätkame umbusalduse arutamist. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ma tunnistan, et päris raske on jätkata küsimist pärast neid diskussioone ja solvanguid, mis kõnetoolist on kostnud, aga siiski. Ma arvan tegelikult, et te olete võimekas poliitik, aga millegipärast olete otsustanud seda võimekust võimestada solvava ja tänitava kõnepruugiga. Jah, tõesti, pole vaja õigustada, et teised tegid ka nii. Nõus, et halvasti tegid. Rõhutasite oma kõnes täna Riigikogu ees, et teie kujundate uusi norme hea meelega – ma saan aru, et need on käitumisnormid – ja et teie teete täpselt sellist Eestit, nagu teie tahate. Minu küsimus: kuidas on selle seisukohaga tasakaalus ministrivanne, millele andsite allkirja siin Riigikogu ees. Ametivanne on järgmine: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Jah, just, tagant kostab samuti "Eesti rahva heaolu ja tuleviku", kus peale teie on ka teised – ka mina ja ka nemad.

Aitäh! Ma arvan, et ma olen seda vannet täitnud väga hästi. Ja ma võin ilma vähimagi kõhkluseta öelda, et oma südametunnistuse ees ei ole ma kunagi pidanud tundma millegi pärast piinlikkust või häbi ega sellega kompromisse tegema. Minu südametunnistus on nii puhas, nagu üldse olla saab. Aga te teate – te olete mind siin puldis ka varem näinud, me oleme siin keerulisi eelnõusid arutanud, täpselt samamoodi väga polemiseerivaid teemasid, pensionisambaid, mida tahes –, te teate ju väga hästi, et kui ma tahaksin, siis võiksin olla täiesti teistsuguse tooniga. Aga ma ei taha, ma lihtsalt ei taha, sest minu meelest on solvav ja tänitav olnud see, millega on tegelenud erikomisjonid või mõned nende aktiivsemad liikmed viimase pooleteise kuu jooksul. Kogu see süüdistuste, valede, laimu ja kriiskamise laviin, mis viimasel ajal on olnud, on nii vastik, et ma teen selle teile ka vastikuks.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Püüdke vastata minu küsimusele seda mitte vastikuks tehes. Me teame, et on riike, kust inimesed ei pääse Eestisse, nende hulgas ka USA. Erandina on Politsei- ja Piirivalveameti loal ja töövisiitide korral võimalik taotleda vastav luba ja sealt siiski Eestisse tulla. Erandite korral kehtivad aga teatud reeglid, näiteks tuleb inimestel olla kaks nädalat karantiinis või tehakse neile sadamas või lennujaamas proov, test, ja siis vastuse saabumisel liigutakse edasi. On arusaadav, et see test erandkorras saabujatele võib-olla tehti, aga selle vastust enne Riigikokku saabumist veel kindlasti ei olnud. Täna istusid infotunnis minu Türi pensionärid ja teie EKRE külalised, kõigil olid ees maskid. Meil on majas selline kord, et kui külalised majja tulevad, siis on neil maskid ees. Kas teile ei tundu, et see kõige elementaarsem, see kõige väiksem asi, kui testi tulemust veel ei ole[, on kanda maski]? Kui me kõigile räägime, et soovituslik on kanda maski, siis kas see ei oleks võinud olla ees ka saabujatel?

Aitäh! Erandeid on seal terve hulk, jah, neid erandeid on. Ühesõnaga, seal on kõikvõimalikke erandeid. Ma ütleksin, ausalt öeldes, et oleme eranditega jõudnud nii kaugele, et reegleid peaaegu enam ei olegi, ja see on minu meelest probleem. Aga ka see delegatsioon läks erandi alla. Tegime taotluse ja see taotlus sai täiesti tavapärases või ametlikus korras menetletud ning just selle erandi alusel see delegatsioon karantiinis ei olnud. Mis puudutab maske, siis, punkt üks, mina ei näinud seal koosolekul, kui ma nüüd õigesti mäletan, mitte kellelgi mitte ainsamatki maski. Aga tähtsam on see, et maskikohustust oleks sellisel juhul pidanud koosoleku juhataja või Riigikogu ise selgitama. Inimesed tulevad teiselt poolt ookeani ja nad ei tea ju, millises asutuses või millises riigis on millised reeglid maskide kohta. Ja ma tahan rõhutada, et Eestis ei ole sellist reeglit, et mask on kohustuslik. Vähemalt mina ei teadnud, et on. Ma ei kahtle absoluutselt, et kui neile oleks maskid lauale pandud, siis oleks kõik maskid ette pannud.

Selles mõttes ma jagan muret. Ma jagan täielikult seda muret, et Eestis on koroonasituatsioon täiesti käest ära, ja siiamaani ootan selget vastust, kas maskikohustus on õige või ei ole õige. Meile räägitakse sellest, kuidas haiglates ja vanadekodudes on neist kasu, aga kusagil mujal neist kasu ei ole. Ja minu jaoks ei ole see loogiline. Aga kui maskid oleks pandud lauale ja öeldud, et siin on selline kohustus, siis ma arvan, et mitte kellelgi ei oleks tekkinud küsimust. Ameerikas on osades osariikides need kohustuslikud. Ma pigem arvan, et kui küsida, mis siin valesti läks, siis vastus on see, et keegi ei pakkunud maski.

Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja, sõna andmast! Lugupeetud Martin Helme! Te olete võtnud enda poliitiliseks südameasjaks tegeleda rahapesuvastase võitlusega ja uurimisega, kuidas sellega tegeldud on – ja see on ju kindlasti teretulnud. Samal ajal olete te kogu seda protsessi, mis päädis kõnealuse advokaadibürooga lepingu sõlmimisega, läbi viies toetunud ainult iseenda kõhutundele, mida kinnitab ka see, et Rahandusministeeriumis, nagu on selgunud, ei ole mitte ühtegi analüüsi, memot ega muud dokumenti, milles oleks tegelikult analüüsitud ameeriklastelt kahjutasu saamise õiguslikku võimalust. Vägisi jääb mulje, et tahtsite kõnealuse advokaadibüroo palgata lihtsalt sellepärast, et tundus, et endine FBI direktor on tore poliitiline malakas, millega vehkida. Palun lükake see ümber! Milline on meie tegelik võimalus? Või millised on teie analüüsid või andmed, mis ütlevad, et meil on võimalus mingisugust kahjutasu ka tegelikult saada?

Aitäh! Mul on kõigepealt palve, et kui inimesed ütlevad mu nime, siis öeldakse seda õigesti: see on Helme (kolmandas vältes), mitte Helme (teises vältes). Teiseks, mul on palju südameasju, mul on terve hunnik südameasju. Mulle meeldivad PPP-d ja neljarealised maanteed, mulle meeldib otsedemokraatia, mulle meeldib langetada aktsiise ja muid makse – mul on terve hunnik südameasju. Aga hea küll, asja juurde. Seda muljet on siin muidugi ehitatud süstemaatiliselt, et kuidagi on seal midagi kahtlast, ja kui ei olegi kahtlast, siis jah, see on lihtsalt üks poliitiline show. Kinnitan, et seal ei ole midagi kahtlast, ja kinnitan, et see ei ole poliitiline show, vaid see on sisuliselt abijõudude otsimine ja võtmine selle jaoks, et puhastada Eesti finantssektorit. Ja muu hulgas, kahtlemata, aitab see minu arvates tulevikus täita ka Eesti riigieelarvet.

Nüüd, analüüside kohta ütlen niimoodi. Punkt üks. Ühe analüüsi tegi Justiitsministeerium ära juba eelmise valitsuse ajal. See on võib-olla pisut kõrgema abstraktsuse tasemega, aga see analüüs on tehtud. Teine analüüs on selle töölepingu sees, mille me sõlmisime sellesama firmaga. Nemad peavad esitama meile kokkuvõtte või ülevaate sellest, milliseid variante me saame üldse kasutada ning millised variandid on võimalikult praktilised ja tulutoovad. See analüüs on lisaanalüüs või juba detailne analüüs, mis tuleneb sellest konkreetsest lepingust, mille me oleme sõlminud. Ja seda analüüsi me võime ka avalikkuse jaoks kasutada, kindlasti on see avalikkuses kasutatav, aga see on vajalik ka sellesama firma enda jaoks, et teha endale täpselt selgeks, kust, kellelt ja mida küsida ning kellele mida pakkuda. Ka see on tööplaanis olemas.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Hea minister! Minu eelmisele küsimusele vastates kirjeldasite tüdinult, kuidas te igal nädalal komisjonides käite ja et erikomisjonide istungeid, kuhu te väidetavalt ei tulnud, tegelikult ei toimunud. Erikomisjonide juhid lugesid reedel meediast, et esmaspäevasel istungil ei tule kvoorumit kokku ja teie ei tule kohale. See ei ole minu arvates tavapärane praktika, see ei peaks nii olema. Ma ei oska öelda, kas teie panite esmaspäevaks Peeter Ernitsale autohoolduse aja, et ta ei saanud istungile tulla, või mis see sisuline mure seal oli, aga Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et kodu- ja töökorra seaduse §-s 22 sätestatud komisjoni õigus on iga komisjoni, mitte ainult uurimiskomisjoni õigus nõuda Vabariigi Valitsuse liikme ja valitsusasutuse ametniku istungil osalemist. Seevastu infotunnis te kirjeldasite, et kui nõunikud küsisid teilt, kas vastata erikomisjonide juhtide kutsele ja istungile tulla, siis te ütlesite, et sellele kirbutsirkusele ei pea minema. Miks te olete seadusevastaselt takistanud komisjonidel parlamentaarse järelevalve teostamist? Kas see käib teie arvates kokku demokraatliku riigi ja õigusriigi põhimõtetega?

Aitäh! Ma ei tea, kui tüdinult ma seda kirjeldasin, mina käin hea meelega komisjonides. Mul ei ole sellega mingit probleemi. Ka see ei ole tavapärane praktika, et suvisel istungjärkudevahelisel ajal tehakse igal nädalal erikomisjoni istung. See kindlasti ei ole tavapärane praktika ja sellest tulenevalt on täiesti loogiline, et saadikud on laiali, n-ö suhtlevad valijatega – see on täiesti tavaline. Nii et saada suvel istungjärkudevahelisel ajal, kusjuures kvoorumi nõue on kõrgem, kokku töötav komisjon on ju loomulikult [keeruline]. Nii nagu on loomulik ka see, et kui komisjoni kutse tuleb ja mina olen linnast ära, siis ma helistan läbi vähemalt oma erakonnakaaslased ja küsin, kas neil on plaanis osaleda. Kui ma saan teada, et mitteosalejaid on juba nii palju, et kvoorumit ei ole, siis on asi ju selge. Mis siin keerulist on? Võib-olla oleks pidanud selle töö ära tegema komisjoni juht, enne kui hakkas komisjoni kokku kutsuma, et teada saada, kas inimesed üldse saavad tulla. Võttis järelikult tüki küljest ära. Järelikult ei olnudki eesmärk mitte komisjoni kokku kutsuda, vaid teha meediašõud.

Mis puudutab Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 22, siis seda mulle kogu aeg tsiteeritakse, aga tsiteeritakse vale lõiget. Riigikogus on alalised komisjonid ja erikomisjonid, erikomisjonidel on alaliigid: probleemkomisjonid ja uurimiskomisjonid. Riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon ei ole uurimiskomisjonid, uurimiskomisjonidel on laiem pädevus, kaasa arvatud õigus kutsuda inimesi ütlusi andma. Ükskõik keda. Aga ma tuletan meelde, et Andrus Ansip ükskord ei läinud – tema ka ei läinud –, kui teda kutsus, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis äkki Tallinna Sadama komisjon. Ta ei läinud, kunagi ei leidnud aega jne. Aga ma tema järgi muidugi ei joondu. Ja see paragrahv, millele te viitate, räägib ministritest ja avalikest teenistujatest, aga minu nõunikud ei lähe sinna alla, poliitilised nõunikud ei lähe selle paragrahvi alla.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Mina olen selle erikomisjoni liikmena kogenud juba ammu enne seda suvist sessiooni, et paraku on see olnud ühe mehe kirbutsirkus. Pean silmas riigieelarve kontrolli erikomisjoni praegust koosseisu. Aga minu küsimus on selline. Ma olen vaadanud meie komisjoni kallist juhti Jürgen Ligi, aga ei ole aru saanud, miks ta nii metsikult rapsib ja rabeleb ja näeb dokumentides asju, mida seal ei ole. Samas on ta ju heast perest ja haritud ning meie kõige pikema staažiga kolleeg siin. Mina ei ole aru saanud, miks Jürgen nii metsikult rapsib selle loo juures.

Aitäh! Jah, pean ausalt ütlema, et selle komisjoni töökorralduse ülim tavapäratus on olnud ka mulle teada tükk maad enne seda augustit, kui mind äkki hirmsasti taheti hakata sinna iga natukese aja tagant kohale kutsuma. Aga jah, ma arvan, et küsimus on juhtimiskvaliteedis. Seda juhtimiskvaliteeti võisime me näha rahapesuvastases võitluses [Jürgen Ligi] ministriks oleku ajal, nüüd näeme seda [tema töös] komisjoni juhina. Hinnanguid võib muidugi anda erinevaid, ja ma arvan, et meil ongi siin erinev hinnang, aga mulle tundub seal olevat juhtimiskvaliteedi probleem. Mis puudutab rapsimist, siis jah, minult on küsitud, et kas ta kardab millegagi vahele jääda. Aga pean ausalt tunnistama, et ma pigem arvan, et asi on egos. Ma pigem arvan, et asi on egos. Ikkagi Euroopa parim rahandusminister.

Raimond Kaljulaid, palun!

Suur tänu! Olgu minu poolt öeldud, et te võite jõurata nii palju kui kulub, mind te sellega ei heiduta, mina tahan ikka oma küsimustele vastuseid saada. Te rääkisite juhtimiskvaliteedist, ja ma tahakski rääkida valitsuse juhtimise kvaliteedist. Kas ma saan õigesti aru, et asjaolud on järgmised? Hommikul ilmub üleriigilise levikuga ajalehes lugu, et rahandusminister Helme on sokutanud riigiga sõlmitud lepingu ühele advokaadibüroole. Millise lepingu? Kolmemillise lepingu. Valitsusjuht Jüri Ratas on teiega hommikust lõunani ühes toas ühel koosolekul ja isegi üht küsimuse poega ei küsi selle kohta, et kuidas siis sellega on, kas rahandusminister on tõesti julmalt rikkunud seadust või vähemalt selle seaduse mõtet. Ma väga vabandan, aga kas teie meelest on selline valitsusjuht oma ülesannete kõrgusel, kes ei esita oma ministrile, kelle suhtes on avalikult esitatud niivõrd rängad süüdistused, mitte ühtegi küsimust selle kohta?

Aitäh! Täpselt nii, ja asi on väga lihtne. Ma saan aru, et seda on raske uskuda, aga meil valitsus ei tööta ajalehe pealkirjade järgi. Meil valitsus ei tööta ajalehe pealkirjade järgi! Meil on asjad tähtsuse järjekorras. Me tegelesime tähtsamate asjadega kui libalugude kommenteerimise või nende üle arutlemisega. Ja kolmandaks rõhutaksin ikkagi seda, et see asi ei ole ju mitte lihtsalt libalugu, vaid ühest ja samast allikast tulev üks ja sama joorup, mis on nii läbi nämmutatud, et nad võivad kirjutada ükskõik, mida tahavad – kirjutavad, no kirjutavad –, aga keegi ei võta seda tõsiselt. Vähemalt meist keegi ei võta seda tõsiselt, sest meie teame, et nii ei ole.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minister Helme! Me oleme täna siin rääkinud rahapesu vastu võitlemise olulisusest. Ma usun, et see on olnud Rahandusministeeriumis ja Siseministeeriumis – sõltumata sellest, milline erakond seda ministeeriumi parasjagu on juhtinud – kriitilise tähelepanu all tegelikult pikalt. Ka teie olete püüdnud meid veenda selles, et suhtute sellesse teemasse väga tõsiselt. Paraku ühes varasemas küsimuses viidatud info ei lähe selle jutuga kokku. See info puudutab seda, kuidas teie nõunik Kersti Kracht on üsna hiljuti sekkunud pankade otsustusprotsessi ja nõudnud küll meili teel, küll telefoniõigust kasutades rahapesus kahtlustatava Ukraina oligarhi pankade poolt suletud kontode avamist. Mu küsimus on selle konkreetse juhtumi kohta. Kas teie nõunik tegutses telefoniõigust kasutades valitsuse teadmisel või olid tal teie volitused ja ta tegi seda teie teadmisel?

Aitäh! Ta ei tegutsenud ei valitsuse ega minu teadmisel. Ma muidugi avaldan tunnustust selle ülimalt sujuva koostöö eest, mis toimub Ekspress Meedia ja Reformierakonna vahel, et te niimoodi omavahel ilusti tuge teete ning enne infotundi ja umbusaldust niisuguseid infooperatsioone korraldate. See ajab kadedaks. Aga ei, see ei ole valitsuse ega minu poliitika. Nii palju kui mina pärast [Kersti Krachtilt] küsisin, miks ta sellega tegeles, oli vastus see, et Ida-Virumaal on suur firma, kus oli, ma ei mäleta, mitukümmend või mitusada töötajat, kelle palgaraha enne palgapäeva külmutati. Ta kandideeris Ida-Virumaal valimistel ja see oli põhimõtteliselt enam-vähem pärast valimisi. Inimesed pöördusid tema kui nende kandidaadi poole – inimese poole, kes oli jõudnud Rahandusministeeriumis nõunikuks saada –, et mida me teeme, me oleme näljas. See oli see põhjus, miks ta üldse sellega tegeles. Mingisugune telefoniõigus – ma ei tea, milles see telefoniõigus siis seisnema peaks või mis see lõpptulemus olema peaks. Aga kui me räägime sellest, miks ta üldse sellega tegeles, siis see oli see põhjus.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Mina olen kogu oma info selle teema kohta ammutanud ühest allikast. Selleks on Rahandusministeeriumis registreeritud kirjavahetus, millega ma olen tutvunud. Ja ausalt öeldes pärast sellega tutvumist on omakorda minul tekkinud küsimus, et – vaadates teid ja teades teid pikka aega kui suhteliselt tasakaalukat ja rahulikku inimest, kes oskab väga hästi oma emotsioone kontrollida – ei tea, miks ta küll niimoodi verest välja lööb, kas kardab vahele jääda. Need kahtlused on süvenenud ja ka teie tänane esinemine annab millegipärast sellist kindlustunnet vähe. Aga minu küsimus puudutab härra Meiterni tegevust. Kuidas teile tundub – me oleme siin huvide konfliktist rääkinud –, kas Ragnar Meitern ei olnud huvide konflikti olukorras, kui ta ühtepidi toimetas tellija esindajana ja seejärel asus seal [tellija juures] tööle? See on esimene küsimus. Ja teine küsimus on selline: kas teie teadsite, kui palusite Meiternil Freeh'ga ühendust võtta, et ta asub selles tiimis tööle?

Aitäh! Ei, mina seda ei küsinud ja ei olnud ka sellist plaani. Ma ei oska vastata, kas see oleks olnud ... Tähendab, mind häirib, et siin üritatakse seda olukorda nagu looritada, näidata seda mingisuguse küünilise või alatu mänguna, kuidas inimene ise ajas endale mingisuguse tellimuse ette. Eesti riigi jaoks tegi ta tasuta tööd, pakkus tasuta nõu ja viis meid kokku erinevate firmadega, väga paljude firmadega, mitmete erinevate firmadega. Mina ütlesin talle kohe, et meil selle jaoks eelarvet ei ole, et mingisugust nõustamist teha. Ta ütles, et fine, sellest ei ole midagi. Ja mind see ei sega. Ma ei näe siin mingisugust probleemi, sest see ei olnud nii, nagu te üritate näidata. Ma tean, et te kõik siin üritate jätta muljet, nagu oleks me kogu aeg muudkui ühe kaardi peale mänginud. See ei olnud niimoodi. Ta pakkus meile välja viis või kuus firmat. Ma ei näe siin mingisugust probleemi. Aga ma ütleksin muidugi, et mille peale ma siin [verest väljas olen] – verest väljas, nalja teete või? Ma olen väga heas vormis enda meelest. Aga mis mind alati ärritab, on karjuv ebaõiglus. See, mida tehakse selle lepingu kritiseerimisel, ja kogu see mulje loomine, mida siin tehakse, on minu arust kohutavalt ebaõiglane. Jätame minu tagasihoidliku isiku kõrvale, aga Louis Freeh' vastu on see lihtsalt nii ebaõiglane, et ajab mind marru.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Kui me millelegi täna kinnitust oleme saanud, siis sellele, et te naudite praalimist ja ülbitsemist ning et süü- ja häbitundega teil enda arvates mingisugust probleemi ei ole. Oma ebaõnnestumisi ei taha te tunnistada, rääkimata valetamisest. Toomas Kivimägi eelnevalt juba viitas teie enda sõnadele, et valetamise puhul poliitikul pikka pidu ei ole. Aga teie olete siin täna korduvalt väitnud, et ei, teie ei ole midagi valetanud. Kas te jääte sügavalt ja kindlalt enda ütluste juurde, et te ei ole ministriametis kordagi valetanud ei meediale, ei parlamendisaalile?

Jaa, ma jään enda juurde. Ma jään ka selle juurde, miks meie tänane umbusaldus on sellises toonis, nagu ta on – see, mismoodi opositsioon on viimasel paaril kuul käitunud, on Eesti poliitikas nii mudatase, et seda ei saa nii jätta. Vaadake peeglisse, seda ei saa nii jätta! Ja muidugi ma ei valeta.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Te olete täna korduvalt väitnud, et ajakirjandus toodab regulaarselt libauudiseid. Te olete loetlenud ajakirjanikke, kes pehmelt öeldes ei ole oma ülesannete kõrgusel, teie hinnangul. Te valite ajakirjandusväljaandeid ka valitsuse pressikonverentsil – kellega te suhtlete, kellega mitte. Ma küsin teie käest, kas vaba ajakirjandus on teie hinnangul oluline osa demokraatlikust ühiskonnakorraldusest.

Aitäh! Ülioluline, ülioluline! Seetõttu pööran ma erilist tähelepanu sellele, et libaajakirjandus saaks paljastatud, sellele, et ei saaks ringi käia poliitilised trollid ja esitleda ennast ajakirjanikena. Vaba ajakirjandus on ülioluline.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Reformierakonna liikmed tsiteerisid ministri ametivannet ning seadsid küsimuse alla sinu vandest kinnipidamise ja selle järgi käitumise. Minu küsimus on aga selline: kas Eesti mainet tugevalt kahjustanud rahapesus selguse saamiseks alustatud uurimise igakülgne takistamine on sinu hinnangul Eesti riigi huvides?

Aitäh! Loomulikult ei ole. Ja loomulikult on ka Riigikogu liikmed andnud ametivande. Võiks küsida, kuidas nende käitumine on kooskõlas ametivandega. Kuidas on avalikkuses laimu ja vale süstemaatiline levitamine kooskõlas nende ametivandega? Kuidas on valitsuse töö takistamine kõigi võtetega, mis maailmas välja on suudetud mõelda, kooskõlas ametivandega teenida rahvast ja hoida põhiseaduslikku korda? Me saame ju kõik aru, mis siin täna toimub. Siin toimub järjekordne meeleheitlik katse lihtsalt valitsus rajalt maha võtta. Ma saan aru, et opositsiooni töö ongi valitsusele alternatiivi pakkuda, aga me oleme ammu sellest tsoonist väljas. Juba ammu oleme sellest tsoonist väljas. Nii et minu meelest peaks siin ametivande uuesti läbi lugema väga paljud.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Te ütlesite vastuseks minu esimesele küsimusele, et niimoodi te ei planeerinud, et Meitern läheb sinna Freeh' juurde tööle. Kes need "me" selles olukorras on, kes seda ei planeerinud? Ja täiendav küsimus tuleb siiski huvide konfliktis toimimise kohta härra Meiterni puhul selles olukorras. Näiteks võtab omavalitsus konsultandi valmistama ette ehitushanget ja ei maksa talle midagi, konsultant teeb väga hea hanke ja selle võidab firma X. Siis aga selgub, et see konsultant töötab sellesama firma X heaks, saab sealt palka. Algatatakse kriminaalmenetlus ja suure tõenäosusega keegi vallaametnikest selle skeemi tegi, küllap peab läbima teatud kriminaalmenetluslikud etapid. Kuidas see olukord, millest meie siin kõneleme – see, mis puudutab teid ja härra Meiternit –, erineb sellest hüpoteetilisest olukorrast, mida mina kirjeldasin?

No kui ma kasutan sõna "me", siis ma tõenäoliselt viitan meeskonnale, kellega ma ühte või teist teemat ajan. See meeskond võib muutuda vastavalt teemale, [ühe teema jaoks] on üks seltskond nõunikke-ametnikke ja mingisuguse teise teema jaoks teine seltskond nõunikke-ametnikke. Nii et ma, jah, ei räägi endast keiserlikus kolmandas vormis. Ja kinnitan üle, et jah, minul ei olnud kunagi juttu sellest, kelle heaks ta töötada võiks või ei võiks, ega sellest, kuidas tema suhtlemine käib. Seda mina ei planeerinud ja temaga ei arutanud.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister Martin! Me kõik teame ju seda, et tagantjärele tarkus on täppisteadus. Minu küsimus on selle kohta, kuidas te ise nüüd tagantjärele hindate seda õigusabilepingu ettevalmistamise protsessi. Mida te oleksite teinud teisiti?

Tõenäoliselt mitte midagi, sest ma olen ju tulemusega rahul. Ja tulemusele annan ma hinnangu osaliselt selle põhjal, mismoodi on käitunud opositsioon. Mida kõvem kisa, seda lähemal me oleme oma otsingutes tõele.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Teate, ma olen nüüd mitu tundi seda debatti siin kuulanud ja mõeldud, mida Eesti rahvas praegu seda ülekannet vaadates võiks mõelda. Teist ma saan aru, teie kõnetate oma valijaid, teie valijatele kindlasti selline solvav ja ülbitsev stiil sobib. Aga Eestis on ka väga palju teisi inimesi, kes ootavad parlamendilt eeskuju, ootavad kvaliteetset poliitilist debatti ja seda, et siin saalis ei oleks sõnavõtud sellised, mis üksteist solvavad, vaid keskenduksid sisule – mitte üksteise solvamisele. Ma pean tunnistama, et ega mul ei olegi teilt midagi rohkem küsida. Ma olen ammu aru saanud, liiati tänase debati põhjal, et selliste väärtustega inimene ei peaks olema Eesti Vabariigi valitsuses. Aga kui te seal olete, siis pärituult purjedesse ja laululusti südamesse!

Aitäh! Ma ühe täpsustuse siiski teeksin. Ma kõnetan ikka teie valijat ka. Ma tuletan ka teie valijale meelde, et teie võimul oleku ajal toimus massiline rahapesu. Tuletan ka teie valijale meelde R-Hooldust ja Autorollot ja külmkapiintsidente ja mida kõike veel. Siitsamast puldist. Ma arvan, et ka seda on vaja aeg-ajalt teha. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teatavasti on põhjuslik seos kahe faktilise asjaolu kokkulangemine tegelikkuses, sõltumata inimese teadvusest, see, mis on ühes asjas põhjus, on teises tagajärg. Praegusel hetkel on kogu opositsiooni umbusaldus keskendunud ainult, ütleme, tagajärjele ehk sellele, kuidas likvideerida Eesti riigile tekitatud kahju, ja täiesti tähelepanuta on opositsioon jätnud põhjuse. Nagu Hanno siin ütles, siis inimesed tõesti jälgivad meid ja üks televaataja saatis mulle ka küsimuse. Öelge palun väga lihtsas keeles maainimesele, miks sai rahapesu Eestis üldse võimalikuks.

Aitäh! Ma kardan, et väga lihtsas keeles on sellele küsimusele muidugi keeruline vastata. Ja mis veelgi olulisem, suur osa sellest, mille üle praegu madin käib, ongi sellele küsimusele vastuse otsimine. Meil ei ole vastust sellele, kuidas sai võimalik olla, et iga kaheksas euro, mis maailmas rahapesus liikus, läks ühel hetkel läbi Eesti ja keegi ei märganud. Poliitikud ei saanud aru, ametnikud ei saanud aru, järelevalveorganid ei saanud aru. Keegi ei saanud midagi aru. Kuidas see võimalik on? Sellele küsimusele me vastust otsimegi.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Martin, sellele küsimusele peaks küll olema väga lihtne vastata. Ma arvan, et tean seda vastust, aga igaks juhuks ikkagi küsin. Martin, kas sa võid siit puldist praegu öelda, et sellest tehingust ei saa ei sina ega sinu erakond mingisugustki rahalist kasu?

Võin käsi südamel ja käsi piiblil öelda, et ei saa kasu.

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete seadnud Eesti Kaitseväe juhataja pädevuse oma sõnadega kahtluse alla. Teie nõuniku kohta ilmus just ajalehes artikkel, kuidas ta tegeleb pankade survestamisega, et oligarhide võimaliku rahapesu tõttu suletud pangakontosid avada. Ma lappasin läbi teie ja Jaak Madisoni Facebooki kontod ja vaatasin ka Uusi Uudiseid ja ma ei näinud seal, et keegi teist oleks Valgevene teemal sõna võtnud. Uued Uudised midagi kirjutasid, aga see oli nagu rohkem sinnapoole, et jah, on küll midagi, aga väga hull ei ole. Tundub, et te hoidute kõigest sellest, mis võiks kuidagi Venemaad pahandada. Äkki te saate selle vea siin parandada ja öelda oma seisukoha selle kohta, mis Valgevenes toimub?

Esiteks, minu meelest seadis Herem ise oma pädevuse kahtluse alla seisukohaga, et meil ei ole keskmaaõhutõrjet vaja. Teiseks, ma ei tea, miks te ütlesite "oligarhide", sest esile on toodud üks konkreetne juhtum. Ja ma selgitasin, et see konkreetne juhtum oli seotud Kersti Krachti valimisringkonnast tulnud appikarjega, et suures firmas ei ole palgaraha, sest see on külmutatud. Kolmandaks, Valgevene teema. Kogu meie fraktsioon hääletas Riigikogu avalduse poolt, kõik hääletasid Riigikogu avalduse poolt – minu meelest peaks see iseenesest olema sellele küsimusele juba ammu vastanud. Minu meelest on meie erakonna aseesimees, Riigikogu spiiker Henn Põlluaas sel teemal teinud veel eraldi Facebooki postitusi ning andnud intervjuusid, mis on täiesti ühesed ja arusaadavad. Ma ei tea, miks me peame üle rääkima, et päike tõuseb idast. See on ju selge. Mul ei ole mitte milleski vaielda vastu sellele Riigikogu avaldusele, mis siin oli. Valgevenes tuleb seista demokraatia eest, seal peavad olema vabad valimised ja välissekkumine tuleb välistada. See on ju ilmne. Ma muidugi imestan, et inimesed vilavil silmil üle küsivad, kas me ikka arvame nii. No arvame!

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Härra Martin Helme! Te ütlesite ühes varasemas vastuses Jevgeni Ossinovskile, et tasuta oma teenuseid pakkunud konsultant Ragnar Meitern tegelikult vahendas kontakte veel umbes viie-kuue bürooga. Kas te võiksite kirjeldada, mis bürood need olid ja miks need ei kvalifitseerunud? Ja teiselt poolt, riigihangete loogikas püütakse jälgida, et kuskil ei tekiks huvide konflikti ega esineks varjatud huvisid, ja on üsna tavapäratu, et tasuta teenust pakkuv inimene on hiljem teenusepakkuja palgal. Kuidas te rahandusministrina kogu Eesti avalikule sektorile, kes peab väga rangelt järgima protseduurireegleid – mis puudutavad erinevaid hankeid ja pakkujate teenuste kasutamist, et kõik oleks selge, aus ja läbipaistev –, selgitate, et sellise skeemi rakendamine igal pool mujal ei pruugi sugugi olla Eesti riigi huvidega kooskõlas?

Aitäh! Paari ma juba mainisin. White & Case oli üks, seesama Gottlieb – mis iganes ta pikk nimi oli – ja ka Bill Browder oli see, kellega tema mind kokku viis. Neid firmasid oli mõni veel, ma peast ei suuda kohe öelda. Aga ma tahan öelda seda, et neid inimesi, kes Eesti riigile, meile selle protsessi käigus tasuta nõu andsid, oli veel. Näiteks Eesti Advokatuuri juhtkonnas oli mitmeid inimesi, kes meile selle protsessi käigus tasuta head nõu andsid, aitasid sellest maailmast ja sellest protseduurist aru saada. Seda nõu küsisin ma selle jaoks, et mulle ministrina ega Eesti riigile, Eesti maksumaksjale kotti pähe ei tõmmataks. Ma olen täiesti veendunud, et me saime väga hea tehingu. Me saime hea hinnaga väga hea firma. Meil ei olnud mingit põhjust kellegagi midagi kokku mängida. Me otsisime head firmat mõistliku hinna eest ja selle me ka saime. Meil ei olnud [kokkumänguks] mingit põhjust. Me oleksime saanud ka ühe suunatud tehingu teha, kui mul oleks see tahtmine olnud. Ma ei oleks käinud ega šopanud mööda ilma erinevates firmades, mul ei olnud seda vaja. Selleks on paragrahv olemas, see on suunatud pakkumine oma äranägemisel. Nii on seaduses lausa kirjas, sõna-sõnalt – parimal äranägemisel. Mul ei olnud vaja seda kõike teha, aga ma tegin seda ikkagi, sest ma tahtsin saada võimalikult head firmat. Tahtsin saada võimalikult laia valikut ja võimalikult head hinda.

Aga nüüd huvide konflikti kohta. See ei ole minu jaoks väga tuttav maailm – konsultatsioonide maailm. Seda, kas [Ragnar Meitern] ütles kohe kõigile neile firmadele, et kui tehing õnnestub, siis ta tahab sealt saada mingisugust osa, või ta ei öelnud seda, mina ei oska täna kommenteerida. Meilt ta raha kordagi ei küsinud ja selles mõttes ei ole minul siin midagi varjata ega hukka mõista. Kui ta oli nendega aus ja ütles, et ükskõik, kelle ma teile olen esitanud, kui see leping annab tulemust, siis on seal mingisugune kokkuleppeline tasu vahel – ka see ei ole selles maailmas midagi ebatavalist. See, et tegemist oli mingisuguse kokkumänguga, oleks võimalik olnud ainult juhul, kui ta oleks toppinud meile ühte firmat. Aga ei olnud nii. Ta tõi meile, ma ei tea, pool tosinat firmat.

Peeter Ernits, palun!

Jah. Ei, kolleegid, ma tahtsin [enne] kolleeg Sutilt küsida, aga siis öeldi, et see pole koht. Nii et see on mul n-ö kolmas [küsimus]. Aga minu küsimus on see, mida paljud inimesed, kes praegu seda jälgivad, tahaks teada. (Sumin saalis.) Kui oli ... (Sumin jätkub.) Jaa, ma seletan. Kolmas küsimus on mul tänu sellele, et ma tahtsin [enne] küsida härra Sutilt, aga siis öeldi, et see pole koht, ja ma ei saanud küsida. Nii et kui keegi ei ole veel aru saanud, siis see on mul n-ö kolmas [küsimus]. Aga minu küsimus on see, mis huvitab paljusid, kes jälgivad seda praegust agooniat nende küsimuste puhul. Kui tavaliselt mingisugune must raha voolab kusagilt riigist läbi, siis jääb ka kohalike poliitikute näppude külge üht-teist, miljoneid. Kui Eestist voolas läbi üks maailma suurimaid musta raha jõgesid, siis kas sinu arvates võis ka poliitikute näppude külge üht-teist jääda? Kui ei jäänud, siis on see suur erand maailma ajaloos.

Aitäh! Enne, kui ministril vastata lasen, oli Urve Tiidusel käsi üleval. Kas oli protseduuriline küsimus? Ei olnud. (Urve Tiidus: "Ta väitis, et see on kolmas küsimus.") See ei olnud kolmas küsimus. Mäletate, istungi alguses vajutas Peeter Ernits kogemata nuppu, tegelikult on see tal teine küsimus.

Jah, no ütleme siis niimoodi, et tõsiasi on see, et tänaseks päevaks on väga suur hulk nendest rahapesuasjadest, mis juhtusid 2007–2015, kui oli see n-ö tipuperiood, aegunud. Tõsiasi on see, et seda on meil üldse väga-väga vähe uuritud, mis on minu meelest juba omaette kurioosne. Tõsiasi on ka see, et tegelikult ei ole meil isegi süüdistusi esitatud rohkem kui käputäiele pangatöötajatele, väga madala taseme pangatöötajatele, ja mingeid edasisi seoseid ei ole otsitud. Ma olen istunud prokuratuuris ja rääkinud kriminaalpolitseis nendel teemadel ning olin ausalt öeldes ülimalt üllatunud, kui kitsas on nende uurimise skoop, kui vähe nad tahavad n-ö sisse minna või kui kõrgele üles minna. Minu meelest on neid vaja selles osas nagu togida, et võtku natukene rohkem jalgu kõhu alt välja. Aga fakt on see, et mitte keegi ei poliitilisel tasandil ega kuskil mujal ei ole saanud süüdistust, [teod] ei ole leidnud tõestust. Kas on võimalik, et ka tegelikult Eestis ei olnud kedagi, kes oleks sellest saanud sisuliselt ebaseaduslikku või korruptiivset kasu, ja et see kõik lihtsalt juhtus niimoodi? Kõik on maailmas võimalik, aga see oleks esmakordne.

Ruuben Kaalep, palun! Jah, palun, protseduuriline küsimus, Andres Sutt! Palun mikrofon!

Aitäh, hea istungi juhataja! Miks viibib saalis kõrvaline isik?

Jah, see on täiesti põhjendatud küsimus. Aitäh tähelepanu pööramast!

Näete, ise te ka ei tea, millal tahate ja millal ei taha ministrit. Siin on praegu vähemalt 14 komisjoni koos, mõni ikka tahab teda näha.

Tõepoolest, meil istungi ajal, jah, ei ole lubatud teistel kui Riigikogu liikmetel ja teenindaval personalil siin viibida. Kui, siis üleval või seal teisel tribüünil. Aitäh! Ruuben Kaalep, palun küsimus!

Tänan uuesti sõna andmast! Minu küsimus on järgmine. Kui vaadelda kultuuriantropoloogiliselt seda, mis siin viimastel tundidel on aset leidnud, siis joonistub väga selgelt välja, kuidas Reformierakonna umbisikuline hämar kollektiivne alateadvus sipleb oma rahapesutaagas ja proovib oma musta südametunnistust projitseerida ametis olevale rahvusmeelsele valitsusele. Kas oled oma vaatlustes jõudnud sarnaste tähelepanekuteni?

Aitäh! See on väga huvitav antropoloogiline hüpotees. Me võiksime sellel pikemalt peatuda, aga ka mina olen siin olnud juba mitu tundi. Aga väga huvitav hüpotees.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister! Sa oled ka ise siin korduvalt viidanud ühele nimele, mis tegelikult omab päris suurt rolli selles Eesti rahapesu teemas ja selle paljastamises. See on Bill Browder. Sa rääkisid ka seda, et said Bill Browderiga kokku ja ta jagas sulle igasuguseid nõuandeid. Seda sa võib-olla täna isegi ei rääkinud, küll aga oled seda varem öelnud. Ma ei tea, kas sa oled tähele pannud ka seda, et Bill Browder on ülikriitiline sinu valiku suhtes, kui valisid Louis Freeh' esindama Eestit. Ja ülikriitiline just sellepärast, et ta näeb seal väga selget huvide konflikti, seda seotust, mis Louis Freeh'l on varasemast ajast Vene rahapesukahtlusega firmade esindamisel – selliste firmade esindamisel, kes on käinud Ameerikas lobitööd tegemas, et tühistataks Magnitski nimekiri ja sanktsioonid nende inimeste suhtes. Kuidas sa seda tõlgendad, et Bill Browder, kes jookseb sinu jutust läbi kui positiivne tegelane, on tegelikult selgelt asunud seisukohale, et sa oled teinud suure vea, kui oled palganud Louis Freeh'?

Aitäh! Nojah, mõtle selle peale, et teda ei palgatud. See on üks asi. Teine asi on see, et Browder on üldse väga kriitiline inimene. Sa ei kujuta ette, kui kriitiline ta oli Eesti prokuratuuri suhtes. Ma ei hakka privaatset diskussiooni siin laiali kandma, aga kriitika oli üliterav. Ja ta on kriitiline ka Vene võimude ja Vene prokuratuuri suhtes. Aga see-eest on tal ka väga palju huvitavat infot. Kas ma seda kõike objektiivseks infoks pean? Ma arvan, et me kõik saame aru, et mitte ainult ministriametis, vaid tõenäoliselt ka riigikogulase ametis kohtud sa iga päev inimestega, kellel on väga erinevad agendad, väga erinevad eesmärgid ja kes kõik tahavad midagi. Kohtud ära, aga endal on ka ikka arvamus.

Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Riina Sikkut ütles siin, et kui Andres Sutt tuli lugema umbusaldusavaldust, siis ta lootis sealt midagi, aga tuli midagi muud, mis talle väga meeldis. Arusaadav, mõistan – võib-olla sisuliselt mitte, aga poliitiliselt mõistan. Ja siis peale seda vaatas meie hea Kristina Šmigun-Vähi austatud ministri poole ja küsis, et kas te midagigi võtate omaks sellest, mis teile on öeldud. Ei tulnud vastuseks, et te midagi sellest omaks võtaksite. Aga mina pärast mõtlesin, et kuulates seda teksti, mida Andres Sutt luges, ja kuigi seal midagi sügavat sees ei olnud, siis üks lause seal ikkagi oli. Ta ütles niimoodi – ma enam-vähem peast tsiteerin, aga arvan, et õigesti –, et teie, minister, olete murendanud meie Eestit. Mina küsiks nüüd, et mis te arvate, kas te olete murendanud Reformierakonna Eestit või mitte.

Aitäh! Jaa, ei-ei, ma selles mõttes kindlasti ei vaidle vastu kõikidele asjadele, mis seal tekstis oli. Mure Eesti demokraatia pärast on mul täiesti siiras, mure poliitilise kultuuri pärast on mul samuti täiesti siiras. Ma lihtsalt arvan, et meil on diametraalselt erinev arusaam sellest, kes seda poliitilist kultuuri mudaliigasse veab ja demokraatiat siin Eestis erinevate asjadega õõnestab. Demokraatiat õõnestab ka see, kui ülisuur korruptsioon jääb jälle läbi valgustamata ja see jääb kuhugi mingisugustesse poliitilistesse allhoovustesse laagerduma. See kindlasti õõnestab demokraatiat. Meil on üks Eesti, ükskõik kui palju me ka üksteisega ei vaidle, on meil üks Eesti. See "meie" ja "teie" – nii me muidugi iga päev räägime. Aga jah, ma loodan, et Reformierakonna maailma olen ma ikka kõvasti rappinud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Martin! Veel üks küsimus. Ma jään umbes sama teema juurde. Sa küll ütled, et Bill Browderil võivad olla erinevad motiivid, aga ma tuletan kõigile kuulajatele meelde, et Bill Browderist on alguse saanud seesama Magnitski nimekiri. See oli teda esindav advokaat, kelle tapsid venelased ja kelle tapmises osalejad on pandud nüüd sanktsioonide alla. Selle nimekirja asjus käisid firma nimega Prevezon ja [selle advokaat] Natalja Vesselnitskaja palumas, et Trumpi administratsioon, juhul kui nad valimised võidavad, tühistaks sanktsioonid. Ja just seda firmat esindas pärast Louis Freeh. Aga sina tuled ja räägid kuidagi enam-vähem sümpaatselt või katsud isegi neutraalset nägu teha, et mis Bill Browder ja mis asi. Kui Bill Browder, kes on tegelikult kogu selle asja algataja ja sünnitaja, leiab, et Louis Freeh on väga-väga-väga vale inimene Eestit esindama – just konkreetselt nii on ta öelnud –, siis mina olen üllatunud kahe asja üle: esiteks, et Eesti ajakirjandus ei ole teinud Bill Browderiga sel teemal intervjuud, ja teiseks, et sina sellesse nii ükskõikselt suhtud.

Aitäh! Ma pean muidugi jälle uuesti ümber lükkama ühe vale, mida palju levitatakse – selle, et Freeh on esindanud Prevezoni. Ta ei ole esindanud Prevezoni, seda esiteks. Ja teiseks, te teete seda kogu aeg, te võrdsustate advokaadi ja kliendi, kusjuures siin ei ole isegi kliendisuhet. Aga teie kõigepealt loote kliendisuhte ja siis kannate kliendi teod advokaadile üle ning ütlete, et ta on samasugune. See ju ei ole nii! Lääne justiitsmaailma kõige esimene aabitsatõde on see, et ka mõrtsukal on õigus saada endale kaitsja, ja see kaitsja, see advokaat, ei ole sellepärast veel ise mõrtsukas, ühiskondlik paaria. Prevezoni ei ole ma kunagi kaitsnud. Loomulikult on see mingisugune – me kõik teame, mis asi see on, eks ole. Ma ei ole seda kunagi kaitsnud. Ja mul ei olegi vaja, sellepärast et meil ei ole sellega mingit pistmist. Louis Freeh osales ühes episoodis, mille käigus vahendati Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Prevezoni vahelist juriidilist kokkulepet, olemata seejuures nende mingisugune töövõtja. Aga kõik, mis Prevezon on teinud enne või pärast seda või kogu oma eluaja jooksul, kantakse nüüd rõõmsalt Louis Freeh'le üle. See ahel on algusest saadik vale ja sellepärast ei peagi ma selle pärast muretsema.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Martin! Mõistan meie kolleegide muret järgmise aasta kaitsekulutuste pärast. Martin, kas sa võiksid meile anda ülevaate järgmise aasta kaitsekulutuste planeerimise viimasest seisust? Kui palju need suurenevad ja mis sinna läheb? Mida me rohkem teeme? Loomulikult pole otsused veel lõplikud, aga mida meil oleks eeldatavalt 30. septembril oodata?

Aitäh! Jaa, no muidugi tuleb siia kohe juurde öelda, et eelarveläbirääkimised alles käivad. Nii nagu ma siin lõpetan, lähen jälle nende kallale. Aga see on taas üsna inetu laim, nagu mina tahaksin kaitsekulutusi kärpida. Ei ole tahtnud. Mina tahtsin seda, et meie kaitsekulutused, see n-ö Kaitseministeeriumi üldeelarve oleks 2% SKP-st, nii nagu see on alati olnud, nagu on üldine poliitiline kokkulepe ja nagu on ka koalitsioonilepingus kirjas. Me keegi ei ole seda kunagi kahtluse alla seadnud. Lisaks sellele on automaatsed lisakulud, mis on samuti poliitiline konsensus, seal on liitlaste vastuvõtu kulud, mis on suurusjärgus 10 miljonit eurot. No mis asi on 2% SKP-st? 2% SKP-st tänasel päeval, enne majanduslangust või majanduskriisi, oli suurusjärgus alla 600 miljoni euro, nüüd on seal kuskil üle 500 miljoni. Sellele tulevad juurde liitlaste vastuvõtu kulud. Lisaks on eraldi kokku lepitud kaitseinvesteeringute programm, mis hästi lihtsustatult öeldes on laskemoona hankimine ja mis jookseb aastast aastasse 20 miljoniga. Nii et 2%-le me paneme igal aastal umbes 10 miljonit juurde nagunii, mistõttu meie kaitsekulud on viimastel aastatel olnud umbes 2,1–2,15%, mõnel aastal 2,18% SKP-st.

Nüüd SKP kukkus. Meie arvutus oli, et selle tagajärjel ka kaitsekulutused summaarselt langevad. Minu kui rahandusministri ettepanek oli, et selle languse teeme ära. Aga sellele lisaks või selle jaoks, et tegelik panus ei kahaneks, teeme ära lisainvesteeringud, sildiga lisainvesteeringud. Meie kaks kõige suuremat puudujääki – meil võib siin olla küll vaidlus mõningate inimestega – on rannakaitse ja keskmaa õhutõrje. Meil olid olemas erinevad pakkumised, mis näitasid, et rannakaitse hankimise hind oleks suurusjärgus 250 miljonit ja rannakaitserakettide hind suurusjärgus 50 miljonit. Kui tahaksime ka miine juurde, siis tuleks veel mõnikümmend miljonit lisada. Ja ma ütlesin, et teeme need investeeringud praegu ära. Need lükati tagasi. Öeldi, et me ei taha sildiga raha, me ei taha investeeringuraha, millega kaitsekulutused kasvaks ja spetsiifilised kaitsevõimekuse lüngad likvideeritaks. Andke meile lihtsalt niisama raha. Aga rahandusministrina ma tean, et see kasv, mis on olnud viimastel aastatel, on umbes 100 miljonit eurot – igal aastal on Kaitseministeeriumi eelarve nii palju suurenenud. 100 miljonit eurot aastas, millest osa nad ei suuda ära kulutada, nad lükkavad seda edasi. 50 või 35 miljonit eurot aastas lükatakse järgmisse aastasse, sest nad lihtsalt ei suuda seda raha ära kasutada. Isegi seda raha, mille nad kulutavad ära, hakkavad nad aasta lõpul paaniliselt ümber tõstma.

Sellises olukorras öelda, et üldmaht väheneb, aga konkreetsed investeeringud tulevad juurde, on kaitsekulutuste suurendamine ja võimelünkade likvideerimine. Ja minu meelest kõik võidavad. Viimane seis on see, et me vähemalt räägime sellest, et rannakaitsega võiks ikkagi lähiajal tegeleda ja õhutõrje vajaks rohkem läbiarutamist. Aga seda, kuhu me eelarveläbirääkimiste lõpuks välja jõuame, mina öelda ei oska.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma kuulan teie vastuseid selle kohta, kuidas selle rahapesu uurimise käigus ei ole eriti kellelegi kahtlustust esitatud ja väga vähestele inimestele on süüdistus esitatud. Te pole nagu rahul meie uurimisorganite tööga. Mu küsimus on selles, et te justkui tahate jõuda mingi konkreetse tulemuseni. Kas te siis ütleksite nüüd välja, kes selle uurimise tulemusena teie arvates peaks vangi pandama või mingi muu karistuse saama?

Aitäh! Mina läheks sinna, kuhu tõde viib.

Ivari Padar, palun!

Härra minister! Teie viimatine seisukohavõtt selle kohta, kuidas Kaitseministeerium on eelarvelisi vahendeid kasutanud, ja see kriitika – kas sellest võib välja lugeda EKRE positsiooni ja usalduse kaotuse lisaks Kaitseväe juhatajale ka kaitseminister Jüri Luige suhtes?

Aitäh! Ei, sellest ei või seda välja lugeda. Sellest võib välja lugeda ettepaneku tõhustada riigikaitseraha kasutamist, vähendada võimekuslünki ja suurendada lähiaastatel riigikaitsekulutusi. Seda võib välja lugeda.

Johannes Kert, palun!

Palju tänu, härra esimees! Tahtsin küsida selle kurikuulsa Prevezoni kohta. Eelmisel kolmapäeval olete te esinenud fraasiga – juhin tähelepanu –, et seesama Prevezon, kellest palju juttu on olnud, jäi ju lõpuks süüdi mõistmata ehk see kõik on ainult üks suur lärm ja kõmin. Kas see on Prevezoni kaitseks väljaastumine?

Aitäh! Ausalt öeldes ma lootsin, härra Kert, et me räägime kaitsest, riigikaitserahast. Aga näe! Ei, ma arvan, et [minu öeldu] oli vajalik selgitus olukorras, kus õhku on heidetud väga palju infomüra. Minul ei ole mingit häda Prevezoni kaitsta või nende eest ambrasuurile viskuda. Ei, aitäh, ei ole.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Härra minister! See pole küll minu asi, aga teie enesekindlus on ammu ületanud piiri, kus see teile au teeks. Aga see selleks. Teie erakonnakaaslased on siin korduvalt esitanud küsimusi selle kohta ning te ise olete oma kõnes ja juttudes tiirutanud selle ümber, justkui oleks opositsioon, eriti Reformierakond, kuidagi seotud selle rahapesuga, mis Eestis on toimunud. Kas te tõesti usute seda? Ja kui te seda usute, siis selgitage, mismoodi Reformierakond sellega on seotud.

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole usu küsimus. See on küsimus, mida uurimisorganid peavad vaatama. Kes oli süüdi ja miks, millega tegeleti ja kuhu niidid viivad? Nagu ma siin ühele varasemale küsimusele vastasin, ei ole mina kellelegi silti peale pannud, et sellel peaks nüüd käed raudu väänama. Keda ma tahaksin siit saalist, poliitikast välja kärutada? See on omaette küsimus, sellega tegeleme iga päev. Aga mina uurimisse ei sekku. Mis puudutab au, siis ma ei ole väga auahne inimene. Mul ei ole au vaja, aga ma teen hea meelega teile meelehärmi.

Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Kõne võivad pidada fraktsioonide esindajad, nii nagu ikka 5 + 3 minutit. Esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse algatajaks. Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Küsin kohe kolm minutit juurde.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Head Riigikogu liikmed! Te kõik olete lugenud umbusaldusavaldust, mille me täna esitasime rahandusminister Martin Helme vastu. Ja me oleme täna pikalt kuulnud rahandusministrit ennast vastamas küsimustele, aga mitte vastamas neile sisuliselt. Ta ei lükanud ümber kahtlusi, mis olid tekkinud seoses selle konkreetse lepinguga. Ta ei lükanud ümber ka muid süüdistusi, mis tema suunal on kõlanud. Vastupidi, neid kahtlusi tekkis juurde, valede ja vassimiste nimekiri pikenes veelgi.

Nüüd on jäänud ainult hääletus. Ja tegelikult enne seda hääletust ma pöörduksin eelkõige Isamaa rahvasaadikute poole. Head kolleegid Isamaa fraktsioonist! Teie ees seisab rahandusminister, kes ei ole varjanud, et tema soov on Isamaa ära kustutada. Vaadates tänaseid reitinguid, läheb see tal päris edukalt. Isegi täna siin kõnetoolis unustas ta ära, et Isamaa on olnud vahepeal valitsuses. Aga kui see talle meelde tuli, siis ta ütles, et Isamaa on kaasosaline Eestis toimunud rahapesus. Seesama rahandusminister on trüginud järjepanu Isamaa pärusmaale. Nii röövis ta Isamaa valimislubaduse, mis puudutas pensionisüsteemi lõhkumist, ja tegi sellest enda teema. Aga mitte see ei ole praeguse umbusalduse teema. Samuti on ta asunud korraldama Isamaa kaitseministri asemel riigikaitsehankeid, püüdes suunata lepinguid konkreetsetele ettevõtetele. Ka täna siit kõnepuldist andis ta väga detailseid suuniseid laskemoona ja varustuse kohta, mida peaks varuma. See on pehmelt öeldes kohatu. Küsimused sellise tegevuse korruptiivsuse kohta vajavad selgelt vastuseid. Samuti on rahandusminister Isamaa justiitsministrist mööda minnes korraldanud riigi õigusabi saamist, mille tulemusena ongi sõlmitud Ameerika advokaadibürooga selline leping, mille puhul mitte keegi ei saa aru, mis on selle lepingu eesmärk ja ülesandepüstitus ning mida Eesti riik sellest saab. Küll aga teame, et advokaadibüroo ise saab 3 miljonit eurot maksumaksja raha. Veel on rahandusminister eiranud Isamaa välisministri ja Välisluureameti hoiatust selle konkreetse advokaadibürooga lepingu sõlmimise kohta. Rääkimata kõikidest solvangutest ja rünnakutest Isamaa ja Isamaa valijate suunas. Ka täna siin saalis sai korduvalt solvanguid õhku lennutatud. Ega rahandusminister ise mõistagi, et ta inimesi solvab.

Head Isamaa saadikud! Kui te täna seda punast nuppu vajutate, siis annate rahandusministrile veelgi hoogu juurde. Ta läheb siit saalist välja, öeldes, et Riigikogu usaldab mind. Kui te vajutate seda punast nuppu, siis läheb ta siit saalist välja ja ütleb, et Isamaal ei ole minu tegevusele mitte mingisuguseid etteheiteid, sest nad ju piiritult usaldasid mind. Kui te täna punast nuppu vajutate, siis saab Martin Helme siit välja minnes öelda, et tal on õigus, Isamaad ei olegi vaja. Isamaa ministreid ei pea ta millekski. Ja kui te vajutate punast nuppu, siis tegelikult Martin Helmel ongi õigus – Isamaad sellisel kujul ei olegi vaja. Me ei tea, mille eest te sellisel juhul seisate. Aga kuna see hääletus ei ole veel toimunud, siis, head Isamaa saadikud, valik on teie. Aitäh!

Katri Raik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Minister, Jupiter, nagu ta ennast nimetas! Me oleme kolm ja pool tundi kuulanud vaieldamatult andekat poliitikut, kes ennast ise on täna nimetanud sirge näoga meheks ja demagoogiks. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Ta kõneleb otse ja selgelt, ei lähe närvi ning valetab ja vassib erakordselt ilusasti. Oma sõnakasutuses ja käitumises ei ole konservatiividel ja nõrgema närvisüsteemiga inimestel teda lihtne kuulata. Tõsi, ta ei ole selle käitumisviisi maaletooja, aga võitleb kindlalt esikoha pärast. Nii palju siis kooliõpetajana Martin Helmest.

Aga nüüd rahandusministrist. Head kolleegid! Erikomisjonid on vaadanud materjale, mida oli 178 lehekülge, mitu kuud järjest. Kuulates täna Martin Helmet, tekkis mul iga kord, kui ta midagi ütles, umbes kolm küsimust juurde, mitte et ma oleksin [esitatud küsimustele] vastuse saanud. Mina ei usaldaks Martin Helme kätte Eesti riigi raha – ei Martin Helme Eesti riigi, ei iseenda Eesti riigi ega kellegi meie Eesti riigi raha. Veel hullem, ma kindlasti ei annaks tema kätte oma isiklikku rahakotti. See hankemenetlus ei olnud läbipaistev. Ühele konkreetsele advokaadibüroole mängiti võimalus lihtsalt kätte. Ma loodan, et Eesti õiguskaitseorganid jälgivad järgmistel aastatel väga täpselt, kas mitte osa sellestsamast 3 miljonist ei jõua tagasi tellijate või vahendajate taskusse.

Ja kokkuvõtteks. Martin Helme keerutas, mis ta keerutas, aga ma usun, et valdavat osa meist ta ei veennud. Otsuste langetamise läbipaistvus on Eestis langenud väga kõrgelt tasemelt madalale. See hankemenetlus ei olnud läbipaistev ja sellest on väga-väga kahju. Juba ainuüksi selle pärast ei vääri Martin Helme võimalust olla edasi rahandusminister. Meie väikeses riigis on oluline, et teeksime kõiki asju läbipaistval ja parimal viisil. Aitäh!

Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ja ennekõike head inimesed, kes kodudes ühel või teisel kombel seda istungit jälgivad või pärast protokolli loevad! Kirjanik J. K. Rowling on väljendanud mõtet, et tõde on sedavõrd habras ja õrn, et seda tuleb hoida väga hoolikalt. Selles saalis on täna tõde jõhkralt, metslase kombel vägistatud. Umbusaldusfarss võib pealtnäha tunduda tavalise poliitilise mudamaadlusena ja Riigikogu kodukord annab meile võimaluse seda aeg-ajalt teha, aga tänane on siiski midagi rohkemat.

Viimased pool aastat on Reformierakond üritanud takistada valitsusel uurimast maailma ühte suurimat, lausa eepilist rahapesu, mis on toimunud läbi Eesti. Me kõik teame, et sadadesse miljarditesse eurodesse ulatuva rahapesu järelevalve eest oli vastutav toonane Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi. On arusaadav, et Reformierakonnal ja rahapesuministril on hirm. Neil on hirm, et uurimine võib paljastada nende võimaliku osaluse või kuritegeliku hoolimatuse rahapesuskeemides. Neil on hirm, et praegune uurimine ei pruugi jääda viimaseks ja et lõpuks suudetakse taas päevavalgele tirida 10 miljoni dollari VEB-Fondi, R-Hoolduse, Autorollo, kilekottide, sidrunite ja Tallinna Sadama – lõputa nimekiri – asjaolud. Reformierakonnal on hirm, et kui nad liiga kauaks võimu juurest eemale jäävad, kaotavad nad ka oma kaasosalistest toetajad, kes ootavad poliitilisi vastuteeneid. Ja neil on hirm kaotada ka valijad, kes lõpuks saavad aru, et Eesti riigi areng ei toimunud mitte Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemise tulemusena, vaid selle kiuste. Reformierakonna tänane umbusaldusavaldus on kurjategija kaitsetaktika teha süüdlaseks need, kes on kurjategija paljastanud ja vastutust nõuavad.

Head kolleegid! Eesti vanglad on täis kinnipeetavaid, kes viidavad aega ja lõbustavad end sellega, et kirjutavad lõpmatul hulgal kaebusi, ja õigusriigile omaselt peavad ametnikud neid kõiki menetlema. Samal kombel oleme siin sunnitud menetlema lapsikuid süüdistusi rahandusministri suunal. Me võime tõmmata ka teise paralleeli, näiteks 2007. aastal toimunuga. Toona laamendasid inimesed tänavatel, politsei pani neil käed raudu ja hiljem esitasid needsamad inimesed kahjunõudeid liigse jõu kasutamise eest. Paljusid laamendajaid saatiski edu, õigusriik premeeris pätte ja karistas politseinikke. Reformierakondlased püüavad täna süüdi lavastada ja karistada ministrit, kes tegeleb kuritegevuse ohjeldamise ja Jürgen Ligi tagant koristamisega. Kuritegelikku taaka kandva erakonnana eelistaksid paanikas närilised, et kinnimätsimine ja jokk jätkuks.

Head kolleegid! Tänane valik on tegelikult äärmiselt lihtne. Kui te hääletate rahandusministri umbusaldamise poolt, siis sellega annate oma heakskiidu reformierakondlike ja teiste valgekraede kuritegelike skeemide kinnimätsimisele. Kui te aga valite ministri ametisse jäämise, siis tagate, et tööd jätkab valitsus, kes on võtnud ette suuremahulise rahapesu uurimise ja püüab heastada Reformierakonna valitsemise ajal Eesti riigile tehtud tohutut mainekahju. Eesti rahvas väärib valitsust, kes näitab pättidele koha kätte. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde. Meenutan teile, et ministrile on avaldatud umbusaldust siis, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Nüüd panen avalduse hääletusele. Ei, veel ei pane. Panen selle hääletusele pärast saalikutsungit, et kõik meie austatud Riigikogu liikmed jõuaks siia kohale.

Austatud kolleegid! Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helmele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 45 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 53 ja erapooletuid ei ole. Seega ei avaldanud Riigikogu rahandusminister Martin Helmele umbusaldust. (Aplaus.)

Nüüd läheme töiste teemade juurde. Tänane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu 196 teine lugemine. Palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 18. mail käesoleval aastal. Esimene lugemine lõpetati 17. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. juuliks kella 16-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid eelnõu muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjoni istungil 14. septembril. Eelnõusse on tehtud keelelisi ja tehnilisi muudatusi, mis ei ole muutnud eelnõu sisu. 14. septembri istungil otsustas keskkonnakomisjon esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Kõigil on võimalus esitada nüüd ettekandjale küsimusi, kuni kaks suulist küsimust pikkusega üks minut. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus: kas komisjon on mõelnud ka seda, mil moel oleks võimalik vabastada korteriühistud kohaliku omavalitsuse kehtestatud koormisest, mis kohustab neid kinnistuga piirnevaid linnale kuuluvaid tänavaid puhastama ja korrastama?

Aitäh! Keskkonnakomisjon ei ole seda küsimust arutanud.

Tarmo Kruusimäe, teine küsimus, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ilmselgelt teil oli ka korteriühistute liiduga küsimus. Kas te ainult keskendusite antud eelnõule või olete nüüd ka kuulnud, et on nurinat? Või tuleb välja, et komisjoni esimehena ei ole te sel teemal nurinat kuulnud ja see teema on veel liiga toores?

Aitäh! Antud eelnõu raames me keskendusime oma arutelul selle eelnõu sisule.

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased, kes te olete veel praegusel hetkel siia jäänud ja kes te olete juba vist start up'i teinud ehk nädala selgroog on murtud! Läks, nagu läks. Pärast lahingut granaadiga ei vehita, aga ma tahaksin rääkida hoopis ühest teisest asjast. Meil on järgmisel aastal tulemas kohaliku omavalitsuse valimised. Ja üllataval kombel minu poole, väikese staažiga kohaliku omavalitsuse volikogu liikme poole, pöörduvad inimesed siiamaani. Äärmiselt kummaline on.

Kohalik omavalitsus seab kohustuse nii eramutele kui ka korteriühistutele: kohustuse hoida korras ja puhtana kohalikule omavalitsusele kuuluvad teed ja tänavad. Näide Lasnamäelt: maja taga pärast suurt haljasala on üks kõnnitee, kus inimesi käib küll vähe, aga korteriühistu enda väheste rahaliste vahenditega peab hoidma selle puhtana. Mina leian, et selline lahendus on eramute omanike jaoks lihtsalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud koormis. Jah, me peaksime vaatama tegelikult, kuidas on see lähiriikides tehtud. Ega üheselt seda ju likvideerida ja kehtetuks tunnistada ei saa, sest nagu me teame, on kohalikul omavalitsusel alati raha vähe. Kohalik omavalitsus tahaks selle raha eest korraldada ühte, teist, kolmandat ja neljandat. Kas see on vajalik, seda me ei tea. Küll aga tahan ma asja uurinuna öelda, et naaberriikides kohalik omavalitsus jõuab enda kodanikega mingil määral kokkuleppele, kust maalt kompenseeritakse see, et eramuomanikud koristavad täiesti vabast tahtest linnale kuuluvat või kohalikule omavalitsusele kuuluvat tänavat. Tallinna linnas muidugi see vabatahtlik ei ole – jääb sul ainult korraks kõnnitee lumiseks, lendavad nagu Batmanid välja ei tea kust ilmunud muponaatorid ja kohe on nad valmis tegema trahve. Aga linn võiks ju rääkida, mida kodanik tegelikult selle eest saab, kui ta võtab üle linnale kuuluvad kohustused. Ma arvan, et iga linn peaks ise hoidma enda kõnniteed puhtad. Ja selleks ei ole vaja moodustada mingeid repressiivorganeid, nagu näiteks mupo, kes käib trahvimas inimesi ka juhul, kui eramuomanik on äkki haigestunud. Võib-olla on ta murdnud jalaluu Tallinna linnale kuuluval mõnel teisel tänaval, mis ei piirne mitte ühegi teise kinnistuga.

Seega ma tahaksin öelda, et meil on aasta aega mõelda sellele, kas see teema on akuutne. Te saate kõik enda kodukohas käia ja küsida. Ning võib-olla üheskoos me leiaksime, mis oleks need kohaliku omavalitsuse maasikad – või nagu mõni tahab öelda, vorstid või sardellid –, mida võib-olla korteriühistutele ja omanikele pakkuda. Sest täna, aastal 2020 lihtsalt öelda, et meil on see niimoodi kombeks ja see peaks ka edasi nii jääma, ei ole enam pädev. Seega, head töökaaslased, minge koju, kodukanti ja küsige, kuidas seal on ja milline on rahulolu sellega, et lihtsalt korteriühistud enda väikestest nappidest vahenditest peavad hoidma ka kohalikule omavalitsusele kuuluvad teed, mis piirnevad nende kinnistuga, puhtana ja korras. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnasoovi ei ole, sulgen ... Kas Kalvi Kõval on protseduuriline küsimus? Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Vaatan meie kodu- ja töökorda ja vaatan päevakorda. Kas meil oli vaba mikrofon praegu?

Läbirääkimised olid.

Aa, ma mõtlesin, et nagu vaba mikrofon on. See polnud selle eelnõuga eriti seotud.

Aitäh! Otsapidi oli see ikkagi korteriühistute ja selle seadusega seotud. Kuna rohkem kõnesoovi ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 196 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 229 esimene lugemine. Ettekandjaks on keskkonnaminister Rene Kokk. Palun! Sõnavõtt kuni 20 minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse, edaspidi Euroopa ilmakeskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on ühineda Euroopa ilmakeskuse asutamise konventsiooniga ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, mis võimaldab Eestil saada konventsiooni täisliikmeks. Samuti on vaja ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa ilmakeskuse vaheline konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitlev kokkulepe, mis allkirjastati 3. juunil 2020.

Euroopa ilmakeskus on sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille põhiülesandeks on arendada keskmise pikkusega, kuni 15 päeva, ilmaennustuste võimalusi ja tagada liikmesriikidele keskmise pikkusega ilmaprognoosid. Euroopa ilmakeskusest saadav informatsioon on üheks olulisemaks aluseks Keskkonnaagentuuri koostatavatele ilmaprognoosidele ja hoiatustele.

Eesti on olnud Euroopa ilmakeskuse koopereerunud liige alates 2005. aastast. Võrreldes koopereerunud liikme staatusega annab täisliikmesus Eestile mitmed eelised. Kuna kõigis arenenud riikides koostatakse ilmaprognoosid superarvutitel tehtud keeruliste matemaatiliste mudelarvutustega, siis ühe peamise kasuna saab Eesti täieõiguslikuks liikmeks saades ligipääsu parima kvaliteediga andmetele ja spetsiaalsetele arvutusvõimsustele ja salvestusvahenditele. Kokkuvõttes annab Euroopa ilmakeskuse ressursside kasutamine Eestile võimaluse tulevikus vähendada investeeringuid infotehnoloogilisse taristusse. Hinnanguliselt annab Euroopa ilmakeskuse arvutus- ja arhiveerimisressursi kasutamine võrreldes oma eraldiseisva investeeringuga kokkuhoiu suurusjärgus 250 000 eurot aastas. Täisliikmesusega kaasnevad õigused kasutada Euroopa ilmakeskuse ressursse ja need on hädavajalikud ka piiratud ala ilmaennustusmudelite arendamist puudutavaks rahvusvaheliseks koostööks – seda nii ressursi jagamise kui ka intellektuaalomandi õiguste tagamiseks. Konventsiooniga liitumine avaldab positiivset mõju ennekõike ilma, kliima ja keskkonnaga seotud info ja teenuste valdkonnas, võimaldades täpsemaid ilmaprognoose ning seeläbi paremat kliima- ja keskkonnaseisundit ja selle muutmise hindamist. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, teil on võimalus esitada küsimusi. Aga tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh, austatud minister! Järgmisena palun ma siia kaasettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas oma 15. septembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmateenistuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise eelnõu ja Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala tegi ettekande Eesti ühinemise kohta Euroopa Keskpika Ilmateenistuse Keskusega, edaspidi ECMWF, asutamise konventsiooniga. Ta sõnas, et Eesti on koopereerunud liige aastast 2005, kuid praeguses staatuses ei saa me osaleda otsustusprotsessides, samuti ei saa me kasutada keskuse pakutavaid hüvesid, näiteks arvutusressurssi. Eesti ja ECMWF-i vaheline konventsiooniga ühinemist käsitlev lepe allkirjastati, nagu ka minister ütles, k.a 3. juunil, ning nüüd on vaja konventsioon koos eesõiguste ja puutumatuse protokolli ning ühinemist käsitleva leppega ratifitseerida. Eesti peamine kasu ratifitseerimisest on arvutusressursi kasutamine, kuid lisaks on Vabariigi Valitsus otsustanud osaleda ka ECMWF-i avaldatud asukohamaa hankes ja selleks peab ratifitseerimine olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2020. aastal. Asukohamaa hange on välja kuulutatud seoses Brexitiga, sest keskuse peakontor asub Suurbritannias. ECMWF tagab liikmesriikidele keskpikad ilmaprognoosid, teostab kliima- ja keskkonnaanalüüse ning tegutseb nii teaduskeskuse kui ka operatiivteenistusena. Samuti haldab see Euroopa suurimate hulka kuuluvat superarvutit ja andmearhiivi. ECMWF-i täisliikmesus on oluline, sest rahvusvaheline infovahetus ja arendustöö aitavad tõsta prognooside kvaliteeti. Keskuse pakutav arvutus- ja andmesalvestusressurss võimaldab pikaajaliselt katta mudelarvutuseks vajaliku ressursivajaduse suuri investeeringuid tegemata.

Nüüd keskkonnakomisjonis toimunud arutelu juurde. Komisjoni liige Heiki Kranich küsis, milliseid otsuseid saaks Eesti täisliikmena mõjutada. Taimar Ala vastas, et kogu otsustusprotsess on konventsioonis lahti kirjutatud, kuid täisliikmena saaksime kaasa rääkida, millised oleksid uurimissuunad, kuidas eelarvet koostada ning milliseid koostööprojekte valida. Heiki Kranich tegi täpsustava märkuse, et mõningad viited on tõlketekstis valed. Ministeeriumi esindaja lubas need üle kontrollida. Peeter Ernits uuris, et juhul, kui Eesti võidaks asukohamaa hanke, kui palju välismaalasi hakkaks selles keskuses tööle. Taimar Ala vastas, et keskuses hakkaks tööle kuni 250 töötajat eri riikidest. Yoko Alender küsis, kuidas tegutsevad teised asukohamaa hankes osalevad riigid ning mida täpsemalt tähendab keskpikk perspektiiv ilmaennustuses. Taimar Ala vastas, et teised hankes osalevad riigid teevad lobitööd ning kasutatakse erinevaid taktikaid. Ta täpsustas üle, et peakontor jääb endiselt Suurbritanniasse, arvutuskeskus kolib Itaaliasse ning Euroopa Liidu rahastatavad teenused kolivad hanke võitnud riiki. Keskpikk perspektiiv ilmaennustuses on kümnepäevane ilmaprognoos. Ma ise täpsustasin veel selguse huvides komisjonis üle, et käesoleva lepingu ratifitseerimine on ikkagi eeskätt vajalik täpsemate ilmaennustusandmete jaoks ja arvutusvõimsuse saamiseks. See on selle põhiline idee.

Komisjonis otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. september 2020. aastal kell 16. Ettekandjaks otsustati määrata mind. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi, austatud kolleegid? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kuna läbirääkimiste soovi ei ole, siis ma need ka samas sulgen. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 229 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 30. septembri kell 16.00.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Heljo Pikhofi.

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Arutlusel oleva eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval. Ülestõusmispühade esimest püha ja nelipühade esimest püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Käesoleval aastal langeb puhkepäevale üks liikuv riigipüha, mil teine jõulupüha, 26. detsember satub laupäevale. 2021. aastal satub puhkepäevadele kolm riigipüha: 1. mai, kevadpüha, on laupäeval, samuti on esimene ja teine jõulupüha vastavalt laupäeval ja pühapäeval. Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis kümme, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt.

Kui vaatame tagasi, siis 2017. aastal kogus ettepanek "Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele" keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõu arutati Riigikogus ka 2004. aastal. Varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakonna, EKRE ja sotsiaaldemokraatide esindajad. Meil tegutseb ka Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, kelle tööks ongi anda teaduspõhine panus sotsiaal-, tööhõive- ja tööga seotud poliitika kujundamisse ning korraldada Euroopa Liidu üleseid küsitlusi töötingimuste ja elukvaliteedi kohta. Nemad toonitavad, et inimestel, kelle töö- ja eraelu on tasakaalus, on teistest parem tervis ja vaimne heaolu. Seega on töötaja töö- ja eraelu tasakaal õnnistuseks mitte üksnes talle endale, vaid ka tööandjale ja tervele ühiskonnale laiemalt.

Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides ja ehkki oma napi 9–10 riigipühaga jagame viimast kohta trobikonna teistegi maadega, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses suveräänne liider. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna analüüsist selgub, et aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. Ülalmainitud Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond peab ka sellist tabelit, kus võrdleb tööaega, põhipuhkuse pikkust ja tööst vabade riigipühade arvu. Selle järgi tegi Eesti tööinimene 2018. aastal keskmiselt 1740 tundi tööd, samas kui prantslane tegi 1602 tundi ja Euroopa keskmine näitaja on siin 1714 töötundi aastas. Samal ajal töötati Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel Eestis töötaja keskmiselt töötatud tundide arv aastas väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Asja üks konks on ka selles, et puhkepäevade tegelik hulk varieerub aasta-aastalt, seda sõltuvalt nädalavahetusele langevate pühade arvust. Paljud Euroopa Liidu riigid kasutavad nende päevade kompenseerimiseks teise tööst vaba päevaga oma kindlat korda, mitte küll nüüd kõik. Slovakkias on näiteks 15 riigipüha. Mitmel pool kasutatakse kõige lihtsamat regulatsiooni: kui riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse see üle järgnevale tööpäevale. Käibel on aga teisigi võtteid, näiteks aastapuhkusele lisatakse puhkepäevi, töötajale antakse tasustatud puhkepäev riigipühaga samas kuus. Laialt on päevade ülekandmiseks kasutusel nn sillasüsteem, et säilitada nädala terviklikkus.

Niisiis esitavad sotsiaaldemokraadid Riigikogule ettepaneku anda esmaspäev tööinimesele vabaks, kui riiklik püha langeb laupäevale või pühapäevale. Päris kindlasti ei tee see inimese töötahtele ja tööviljakusele midagi halba, kui ta saab mõnegi päeva aastas juurde, et end välja puhata või kogu perega näiteks loodusesse minna. Kutsungi üles toetama sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu. Kordan üle: varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäev väljendanud toetust Keskerakonna, EKRE ja loomulikult sotsiaaldemokraatide esindajad. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi, hea ettekandja. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Teaduspõhine uuring, mis teil seal on, kas see on käsitlenud ka seda võimalust, et anda inimesele sünnipäevale järgnev päev vabatahtlikkuse alusel puhkepäevaks? Võib-olla ei peaks, ütleme, kogu ühiskond ikka nii meeletult prassima, et esmaspäevane päev tuleks vabaks anda?

Aitäh! On ju võimalus küsida tööandjalt vaba päev, kui, ütleme, pärast sünnipäeva kuidagi muidu ei saa.

Tarmo Kruusimäe, teine küsimus, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Minu arvates on see ettepanek teil ikkagi äärmiselt silmakirjalik. Ma arvan, et näiteks need inimesed, kes elavad karskelt, on võimelised esmaspäeval tööle tulema, olgu nädalavahetusel kas riiklik püha või lihtsalt ilus laupäev või veel ilusam pühapäev. Mil moel nende inimeste häält võetakse arvesse sel juhul, kui arvatakse ikkagi, et enamuses me peaksime juhinduma nendest inimestest, kes ei suuda ennast esmaspäevaks töökonditsiooni viia?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult see eelnõu käsitleb riigipühi ja rahvuspühi, mitte sünnipäevasid.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma paluksin järgmisena kõnetooli kaasettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa. Palun!

Suur tänu, juhataja! Head kolleegid! Ma tänan Heljot hingestatud ettekande eest, kuigi ma pean ütlema, et komisjonis oli see ettekanne võib-olla tugevama emotsionaalse laenguga. Praegusel hetkel võib olla andis väsimus mingil määral tunda, aga olgu. Edasi selle seaduseelnõu juurde. Selle on algatanud 27. veebruaril 2020. aastal Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esimene lugemine toimus komisjonis 5. mail. Vabandust, esimene lugemine oli 12. mail. Ei, vabandust, ikka 5. mail, ma tekitan siin ise segadust. Oli 5. mail. Komisjonis olid kohal liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Martin Repinski, Taavi Rõivas. Kutsutud oli ka Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

Nagu ma eelnevalt ütlesin, hea Heljo tegi meile ettekande ja see oli tugevalt emotsionaalselt laetud ja iseenesest väga meeldiv ettekanne. Ka seal rõhutas ta samamoodi, et varasemates koosseisudes on erinevad fraktsioonid andnud sellele mõttele oma toetuse ja et ta eeldab, et see toetus ka käesolevas koosseisus on. Loomulikult, nagu meil ikka paljude seaduseelnõudega on, ega eelnõu ju ainult pelgalt komisjonis ei arutata. Neid arutavad omavahel kuluaarivestlustes poliitikud, neid arutatakse fraktsioonis. Kui me komisjonis olime ettekande koos ära kuulanud ja omavahel arutanud, siis oli selgelt tajutav, et sedavõrd laiapõhjalist toetust väga erinevatel põhjustel ilmselt ei tule. Kui arutelu oli ära olnud, siis me läksime protseduuriliste hääletuste juurde. Hääletusel võeti otsused vastu konsensuslikult. Algselt otsustati, et see asi tuleb suurde saali 12. mail. Nagu me teame, viirus tegi oma töö ja menetluse tähtajad lükkusid edasi. Aga põhimõtteliselt otsustati siia saali tulek, ja täna on siis see päev, kui ta tuli suurde saali – seda järgmise koosoleku otsuse alusel. Muud otsused aga tehti ära nimetatud koosolekul. Koosolekul otsustati määrata komisjonipoolseks ettekandjaks mind ja tehti ettepanek see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra ettekandja! Kas te võiksite seletada, kirjeldada, mis teie enda isiklik seisukoht selle eelnõu suhtes on?

See on pisut keerulisem, sellepärast et meil oli fraktsioonis päris tuline vaidlus sel teemal. Ma saan öelda seda, et peale selle vaidluse lõppu me jõudsime siiski üksteist ka veenda konsensuslikult, et me seda eelnõu ei toeta. Ma ühinesin selle konsensusliku mõttega.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised, kus sõna saavad ainult fraktsioonide esindajad. Mulle tundub, et sõnasoovi ei ole ja läbirääkimisi ei toimu. Järgmisena me peaks minema hääletuse juurde, enne seda saalikutsung. Tundub, et ühte erakonda saalis ei ole, aga sellele vaatamata läheme hääletuse juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 153 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seega panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 153 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 8. Sellega on eelnõu tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Päevakorrapunkt number seitse on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 199 esimene lugemine. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatide algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel [100-l] päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust. Eelnõu näeb ette töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise, seda ka töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Eelnõu eesmärgiks on parandada töö otsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Head kolleegid! Tervisekriisile järgnenud majanduskriis on mõjutamas olukorda tööturul drastiliselt. Aastaga on registreeritud töötute arv kasvanud 30 467-lt ligi 50 000-le. Järjest kuuleme uutest koondamistest. Tööta jäämine omakorda ähvardab vaesusesse langemisega ennekõike riskirühmi, st eakaid, puudega inimesi, noori ja teiskeelseid, ent kõiki teisigi, nagu on näha esmalt kannatanud valdkondade pealt. Kui vaatame tänast olukorda, siis meie töötute ebapiisav sotsiaalne kaitse ei anna neile hingetõmbeaega, ei lase käia koolitustel, ümber õppida ega võimetekohast ametit otsida, vaid sunnib vastu võtma esimese ettejuhtuva töö või paneb enneaegu tööturult kõrvale tõmbuma. Enneaegse vanaduspensioni saajate hulk on töö kaotanute seas pidevalt kasvanud või siis [sundinud] tööd otsima hoopiski võõrsilt.

Nüüd, kui ümberringi valitseb määramatus, on riigi kohus anda inimesele kindlust, et kui ta hätta satub, ei jäeta teda üksi. Et vähegi kaitsta töö kaotanud inimesi, on vaja otsustavalt tegutseda ja kiiresti parandada tänast töötuskindlustussüsteemi. Aga kuidas? Kõigepealt, nagu ma ütlesin, tuleb laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi. Praegune kord ei anna neile, kelle töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja algatusel, hüvitisele õigust. Paraku pole sellise töösuhte lõpetamise taga enamasti töötaja vaba tahe, vaid sund, teinekord ka teadmatus. Nii töötukassa kui ka Maksu- ja Tolliamet on analüüsinud töötuks jäämise põhjusi. Näiteks 2018. aastal lõpetati töötaja omal soovil 70 200 ja poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet. Seda suuresti vabatahtlikult-sunniviisil. Praegu saab töötuskindlustushüvitist 33% ja töötutoetust 26% kõigist töötutest. Teisiti sõnastades, 41% töö kaotanutest ei saa töötukassast sentigi. Nad lihtsalt ei kvalifitseeru. Ometi on nemadki maksnud oma töötuskindlustusmakseid. Ja asja kurb kaasnähtus on see, et kümnendik töötutest ei võta end küsitluse järgi töötukassas üldse arvelegi, kuna neil raha sealt saada ei ole. See jätab nad ilma muudest vajalikest tööturuteenustest, näiteks täiend- ja ümberõppest. Kindlustuskaitse peab laienema ka inimestele, kes on töölt lahkunud vormiliselt kas poolte kokkuleppel või enda soovil. Ja muidugi jäävad hüvitise saajate ringist välja need, kes on lahti lastud töökohustuste rikkumise tõttu või muudel seesugustel alustel. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja algatusel, lükatakse eelnõu kohaselt hüvitise maksmine 30 töötuspäeva võrra edasi ehk raha hakkab tiksuma alates 31. päevast. See ooteaja piirang on kasutusel ka mitmes teises riigis ja see peaks vähendama riski, et näiteks koondamise korral hakkavadki tööandjad töösuhteid lõpetama vaid poolte kokkuleppel.

Kui nüüd rääkida liikmesriikidest, kus piisava kindlustusstaažiga omal soovil lahkujatel on õigus saada töötuskindlustushüvitist, siis neis on see õigus reeglina piiratud ka ooteaja, töötuskindlustushüvitise madala suuruse või võrdlemisi lühikese maksmisperioodiga. Nii et ka seal on mingid piirangud. Näiteks Taanis rakendatakse kolmenädalast ooteaega, Austrias nelja nädalat ja Küprosel on kuuenädalane ooteaeg.

Korduvalt on töötushüvitise süsteemi muutmise vajadusele tähelepanu juhtinud ka näiteks OECD ja Euroopa Komisjoni uuringud ja meie omagi Riigikontroll. Ja on öeldud, et Eesti ei ole täitnud Euroopa sotsiaalharta nõudeid. On ju töötuskindlustushüvitise alammäär väga madal ja samamoodi töötutoetused. Kui me vaatame töötutoetust, siis see on täna 189 eurot, tulevast aastast 270, kusjuures elatusmiinimum oli 2019. aastal 221 eurot kuus.

Kui nüüd rääkida veel töötuskindlustushüvitise alammäärast, siis kui see on nii, nagu siin hiljaaegu uus protsent kehtestati, et esimesele sajale päevale 60%, siis see tähendab seda, et inimene saab esimene 100 päeva 350 eurot ja sealt edasi kõigest 233 eurot. Kas ei ole liiga väike summa siiski? Kui me räägime, kui kaua makstakse Eestis töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist, siis töötutoetust makstakse kuni 270 päeva ja töötuskindlustushüvitist sõltuvalt eelnevast kindlustusstaažist kas 180 päeva või kuni 360 päeva.

Kuigi alles hiljuti tõstsime töötuskindlustushüvitise määra töötuse esimesel 100-l päeval 60%-ni töötaja keskmisest töötasust, siis tõstmata jäi 101. päevast edasi saadava hüvitise protsent. Ja kui inimene on teinud tööd täistööajaga ja saanud alampalka, siis saab ta täna kehtiva regulatsiooni järgi, nii nagu ma juba eelnevalt ütlesin, 100-l esimesel päeval 350 eurot hüvitist ja sealt edasi kõigest 233 eurot kuus.

Meie põhimõtteline samm ongi selles, et suurendada töötuskindlustushüvitise määrasid ja töötuse esimesel 100-l päeval peaks see olema 70% eelnevast sissetulekust ning sealtmaalt ehk 101. päevast 50%. Kui me võtame tänast miinimumpalka, siis miinimumpalga saaja saaks esimene 100 päeva meie ettepaneku kohaselt 408 eurot ja sealt edasi 292 eurot. Samuti tuleb suurendada töötutoetust, millest ma juba rääkisin. Meie mõte on ka selles, et ei töötutoetus ega töötuskindlustushüvitise alammäär tohi olla alla 60% alampalgast. Ehk 350 eurot kuus on see miinimum, kus see võib olla. Kui me vaatame ajas tagasi, siis juba aastal 2008 vastu võetud töölepinguseadusega laiendati töötuskindlustushüvitise saajate ringi ka poolte kokkuleppel ja omal algatusel töölt lahkujatele. Samuti tõsteti töötuskindlustushüvitise määra, aga tol ajal jäid need muudatused paraku ellu viimata. Põhjenduseks oli majanduskriis. Nüüd tuleb see viga parandada. Ei ole tark uuesti sama reha otsa astuda.

Lõpetuseks. Inimesi on targem tööturul hoida. Hoida neid aktiivsena, kui nad on töö kaotanud, et nad saaksid tööturuteenuseid, et neil oleks motivatsiooni töötukassas ennast arvele võtta. Ja hiljem, kui nad on saanud ümber- või täiendõpet, et nad leiaksid sellise töö, mis neile sobib ja mis neid tõesti huvitab. Et ei oleks nii, et nad peavad vastu võtma esimese töö, mis neile pakutakse, aga mis võib-olla ei ole nendele just kõige sobivam. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Te puudutasite väga hästi neid inimesi, kes nüüd raskustesse satuvad ja vajavad töötuskindlustushüvitist. Minu küsimus on nende inimeste kohta, kes võib-olla praegu veel pole raskustesse sattunud. Ma saan aru, et nii tööandja kui riigi kui ka inimese huvides on see, et inimene saab võimalikult hea hariduse, saab juurde õppida. Mida paremad on teadmised, seda kõrgem on palk, seda rohkem loob lisandväärtust ja seda paremini meil kõigil läheb. Kas ma saan õigesti aru, et kui mul on selline töö, mis ei võimalda õppimist ja ma peaks töölt ära tulema, siis see süsteem täna takistab seda – mul ei ole enam mingit sissetulekut ja õppida ei saa? Kas ma saan õigesti aru, et see eelnõu on see, mis peaks selle probleemi lahendama? Et inimestel oleks võimalik õppida siis, kui nad tööl käia ei saa?

Aitäh küsimuse eest! Jaa. Kui inimene on piisavalt kaua tööl käinud, tal on töötuskindlustusstaaži piisavalt ja ta omal soovil töölt lahkub, vahepeal õpib, tuleb tööle tagasi, omandab kas uue eriala või täiendab ennast – igal juhul see eelnõu aitab sellele kaasa.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli kaasettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Urmase Espenbergi. Palun!

Hirmus janu oli peale pikka umbusaldamist.

Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu oma 15. septembri istungil. Protokollis nr 91 toon teile välja tähtsamad momendid. Et eelnõu esitaja esitas seda küllaltki põhjalikult, siis ma ei hakka siin midagi üle kordama. Kohal viibis ka valitsuse esindaja, kelleks oli Sten Andreas Ehrlich. Valitsuse esindaja ütles, et ta põhimõtteliselt pooldab [eelnõu], ta on selle eelnõu sisuga nõus. Aga valitsus seda siiski toetada ei saa ja seda kahel põhjusel. Esiteks, alles aasta lõpus tõstsime selle protsendi 50 pealt 60 peale. Teiseks, see läheb maksma umbes 24 miljonit aastas. Mis puudutas neid inimesi, kes lahkuvad omal soovil või vabatahtlikult, siis sellekohane diskussioon ka käib. Kuid valitsuse esindaja ütles, et kuna ei ole leitud konsensust mitmete erinevate osapoolte vahel – seal on töövaidluskomisjon ja igasugused sotsiaalpartnerid –, siis ei ole sellele praegu veel lahendust olemas. Helmen Kütt tundis muret, et kui inimene lahkub vabatahtlikult või poolte kokkuleppel, kas ta saab siis ennast töötuna arvele võtta ja abiraha saada. Valitsuse esindaja Ehrlich ütles, et sel juhul, kui ta jääb ilma sissetulekuta, on tal selleks täielik õigus olemas. Nii et hetkel on töötutoetus 189 [eurot] ja järgmise aasta jaanuarist tõuseb 270-ni. Helmen Kütt küsis veel täiendavalt, kas mittetulundusühingute, aktsiaseltside, osaühingute juhatuse liikmed, kes tasu ei saa, kvalifitseeruvad ka tööjõutoetusele. Selle peale ütles valitsuse esindaja – millega tuleb ka nõustuda –, et see on väga mõistlik ettepanek ja eriti väikefirmadele, kus on üks-kaks töötajat, kes on tihti hädas, kui töö kaob või midagi juhtub. Need läbirääkimised ka pidid käima, aga ei ole veel jõutud tulemuseni. Tõnis Mölder tundis huvi, kui palju see protsentuaalselt kasvatab riigieelarvet. Ehrlich vastas, et pool protsenti umbes, 0,5. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra eeskirjadele, kui eelnõu vastu võetakse või läheb teisele lugemisele, siis on kümme tööpäeva parandusettepanekuteks, nagu ikka. Tehti kolm otsust, mis olid kõik konsensuslikud. Esiteks, saata [eelnõu] 199 esimesele lugemisele. Teiseks, määrata ettekandjaks teie ees olev isik. Kolmandaks, teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata häältega 5 : 4. See oleks kõik.

Kas on ettekandjale küsimusi? Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Mis oli peamine põhjus, miks on ettepanek tagasi lükata?

Nagu ma valitsuse esindaja jutust aru sain, siis oli kaks peapõhjust: ikkagi raha, ja ka konsensuse puudumine paaris küsimuses. Näiteks EVEA läbirääkimised ei ole eriti edasi jõudnud.

Aitäh! Kuna kõigil on kaks küsimust, siis rohkem ei saa. Teisi küsimuse esitajaid ei ole. Ma tänan. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 199 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame läbi viima hääletuse. Austatud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 199 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Sellega on eelnõu tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Tänane viimane päevakorrapunkt, nr 8, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 197 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõuga muudetakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust, tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras. Käesoleva aasta riigieelarvega on töötutoetuse suuruseks kehtestatud 183 eurot kuus, aga absoluutse vaesuse piir on 215 eurot kuus ehk siis hetkel makstav töötutoetus ei aita isegi absoluutsest vaesusest välja. Kui me mäletame, mis eelkõneleja rääkis, siis töötutoetust on võimalik saada kas 180 või kuni 360 päeva eest. Vabandust, töötuskindlustushüvitist on võimalik nii pikalt saada. Aga kui me mõtleme, et töötutoetust väga pikalt ei pruugi saada. Näiteks inimesed, kes on alla viie aasta tööl käinud, võivad pool aastat töötutoetust saada ja kui sa saad ka pool aastat alla absoluutse vaesuse piiri jäävat sissetulekut, siis need inimesed ei saa mitte kuidagi hakkama. Palun teil toetada seda eelnõu!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan! Palun siia kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas 15. septembril Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 197. Esimesel lugemisel, nii nagu meil ka komisjonis, oli eelnõu algataja kohapeal ja valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi esindaja. Lühidalt: valitsuse esindaja ütles, et Vabariigi Valitsus toetab eelnõus seatud eesmärki, aga mitte sellisel kujul. Põhimõtteline vahe on see, et kui täna et kehtib töötu toetuse puhul määr 50% alampalgastkui, siis siin eelnõus on välja pakutud idee 60% eelmise aasta töötasu alammäärast. Siin on eelkõige eelarvelised käärid ja arutelu käigus toodi välja ka see, et Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel oleks näiteks 2021. aastal sellise eelnõu toetamisel rahaline kulu circa 10 miljonit eurot lisaks. Peale selle arvamuse ärakuulamist rohkem arutelu meil komisjonis ei olnud. Tehti järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 23. septembriks, määrata ettekandjaks komisjoni esimees Tõnis Mölder, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva. Need otsused olid konsensuslikud ja komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 4.

Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! See on täitsa mõistetav, et Vabariigi Valitsus ikka oma arvamuses toob välja selle, et eelarvele siin mõju on. Ja loomulikult paljudel headel asjadel, sotsiaalvaldkonnas eriti, on rahalipik küljes. Kui mõelda sellele, et valitsus oli seda meelt, et see on iseendast hea asi, et seda eesmärki tuleks toetada, ja ma eeldan, et ka komisjonis liikmed seda eesmärki toetasid, siis ega see 10 miljonit nüüd väga suur raha ei ole. Kas komisjoni liikmete seas rohkem mingisuguseid küsimusi või mõtteid ei olnud, arutelu rohkem ei toimunudki? Valitsuse esindaja ütles, et see maksab 10 miljonit, ja selle peale läks kohe hääletuseks? Või siiski arutati ka selle üle, et seda võiks ikkagi teha?

Aitäh! Komisjoni arutelu ei olnud tõepoolest pikk. See kestis kokku kuskil 10 minutit ja tõepoolest kuulasime ära valitsuse seisukoha. Komisjoni liikmetel oli ka üks küsimus. Küsimus oligi see, mis see eelarveline mõõde on, ja ma tõin selle välja: 10 miljonit eurot.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab töötutoetuse suurust. Kas te ei leia, et järgmisest aastast on see 270 eurot tugevasti ajale jalgu jäänud? Kui me vaatame, siis 2019 oli elatusmiinimum 220 eurot kuus, järgmine aasta on see vahest suurem juba. Inimesed on siis ikka kas süvavaesuses või selle piiri lähedal. 350 eurot, nagu sotsiaaldemokraadid välja pakkusid, käib vähemalt ajaga kaasas.

Aitäh! Aus vastus on see, et komisjonis seda küsimust ei arutatud. Kui ma tohin oma isiklikku seisukohta siin väljendada, kuigi ma esindan komisjoni, siis ma ütlen lihtsalt, et tõepoolest, eelnõu eesmärk on üllas ja õige. Eks siin tuleb tulevikus nende arutelude käigus leida erinevaid lahendusi, aga tõepoolest, komisjon leidis, et sellisel kujul seda eelnõu toetada ei saa.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Ma sain teie vastustest aru, et probleem oli sellest 10 miljonis. Kas komisjonis arutati ka, kuidas seda võiks katta? Näiteks, kas keegi tegi ettepaneku, et kui jätta ära see abielureferendum ja tühistada leping, mida me just enne käsitlesime, siis on see 2 + 3, st 5 miljonit juba olemas? No veel viis leida ei olegi nii keeruline.

Aitäh! Ei, selliseid arutelusid ei olnud.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et asja arutelu võttis komisjonis kokku 10 minutit aega. Loomulikult, kui ei soovita midagi küsida, arutada, ega siis ei ole midagi teha. Aga kuidas teile tundub, kui on selline küsimus, mis puudutab tuhandete inimeste toimetulekut – nende jaoks on see peaaegu elu ja surma küsimus, võib öelda –, kas siis on kohane, kui sotsiaalkomisjoni arutelu pikkus on ainult 10 minutit? Et ainult 10 minutiga siuh-säuh hääletame maha ja aitab töötamisest küll?

Aitäh! Mis puudutab tööturuteenuseid ja seda poolt, siis tõepoolest kevadistungjärgul me arutasime neid teemasid väga pikalt ja see teie eelnõu on ju ka kevadel sisse antud. Vahepeal on natuke aega edasi läinud, valitsus on selles küsimuses oma seisukoha kujundanud ja nii nagu ka eelnõu algataja möönis, siin on tõesti vahepeal mingid muutused toimunud. Kuulasime ära eelnõu algataja. Komisjon küsib ja arutab täpselt nii palju, nagu komisjoni liikmetel indu on, ja nii see läks. Järgmine kord tasub tulla tummisema eelnõuga, siis on ka võib-olla arutelu pikem.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud komisjoni esimees! Raimond Kaljulaidil oli mõte, kust saada viis miljonit eurot, mul on mõte, kust saada veel puudujääv viis miljonit. Võtate ju mitu miljardit või miljonites-miljonites laenu, sealt kindlasti pigistab välja selle viis miljonit.

Aitäh! Eks kindlasti eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve on, ma arvan, selle saali järgnevate kuude põhiteema ja eks siis saab nende arutelude juurde tagasi tulla. Kindlasti ma kujutan ette, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond näitab siin initsiatiivi.

Jaak Juske, palun!

Lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et see eelnõu on üllas ja hea. Seda on väga rõõmustav kuulda. Miks te siis ei teinud ettepanekut seda eelnõu toetada ja miks te hääletasite komisjonis oma veendumuse vastu?

Nii nagu ma ütlesin, eelnõu sisu on ju iseenesest üllas ja hea, aga mitte sellisel kujul.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma juhin tähelepanu, et vastupidiselt kevadel – minu mäletamist mööda kevadel –, arutatud asjadele, see eelnõu puudutab ka töötuskindlustusmakse süsteemi muutmist. Kui juhuslikult töötuskindlustusmakse osutub väiksemaks kui töötutoetus, siis ei maksta töötuskindlustusmakset väiksemas mahus, kui see töötutoetus on, põhimõtteliselt näiteks allapoole absoluutse vaesuse määra. Kas ma mäletan õigesti, et kevadel seda küsimust ei arutatud ja seda ka seadusega ei muudetud?

Aitäh! Minu meelest see kevadine arutelu oli laiem kui selle eelnõu arutelu. Sisuliselt oli minu sõnum see. Kevadel sai tõepoolest erinevaid teemasid, mis puudutavad tööturgu, arutatud. Ma arvan, et seda tööturuteenuste poolt ja just nimelt töötutoetuste määra ja seda kõike tuleb arutada ka tulevikus, nii et ma arvan, et need arutelud seisavad ees. Aga jah, see väide, mis te esitasite – ka minul on selline arusaam.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vabandust ignorantsuse eest, aga ma neid nüansse liiga hästi kahjuks ei tea. Sa ütlesid, et kui kolleegid tuleksid välja veidi tummisema eelnõuga, siis võiks seda toetada. Aga ava natuke minu silmi, mida see veidi tummisem tähendaks. Idee on ju õilis, aga mis selle tummisema kokteili koostis oleks?

Aitäh! Eks nii nagu ma ütlen, eelnõu sisu ja eesmärk on ju üllas ja hea, aga veel kord, seda tuleb vaadata kooskõlas riigieelarvega, riigieelarveliste võimalustega. Praegu on see protsess, kus käivad läbirääkimised riigieelarve strateegia üle, kus on kokku panemisel järgmise aasta riigieelarve. Ma arvan, et õige ongi mingil hetkel tulla nende teemade juurde tagasi.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et see eelnõu on üllas ja hea, aga see vorm pole piisav või pole piisavalt tummine. Miks te ei teinud siis ettepanekut seda eelnõu parandada ja täiustada, teha veel tummisemaks? Miks te hääletasite omaenda veendumuste vastu? Miks te olete tuhandete inimeste toimetuleku parandamise vastu? Miks?

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et me oleme kevadel neid teemasid juba väga pikalt ja põhjalikult siin saalis arutanud. Eks seda näitab ka see, et kui me võtame nüüd korra laiemalt ette, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tulnud praktiliselt kahe ühte valdkonda käsitleva teemaga järjest sisse. Ka teil võiks olla nagu väihe pikem ja püsivam pilk kogu sellele tööturuteenuste paketile. Ma arvan, et kui tuleb selline ulatuslikum ja selgem teema, siis on ka võimalik selle üle pikemalt arutleda.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mis puudutab nii-öelda ühes ja samas valdkonnas seaduste muutmist, siis valitsus on põhiseaduskomisjoni kogu aeg ükshaaval mingeid erinevaid välismaalaste seaduse juppe lükanud. See tundub olevat Eestis tavaline seadusloome praktika. Aga vaadake, see valitsuse hinnang 10 miljonit käis ju töötutoetuse kohta, aga töötuskindlustushüvitise osa on ju probleem tegelikult. Kui inimene saaks töötutoetusena näiteks 270 eurot, aga töötuskindlustushüvitisena saab 200 eurot, siis on ju täiesti absurdne olukord. See raha ei ole ka mitte riigieelarve raha, see on inimeste endi kogutud raha. Kas te ei leia, et seda oleks ikkagi vaja muuta?

Aitäh! Me komisjonis neid küsimusi selle nurga alt ei arutanud, aga ma olen põhimõtteliselt teiega nõus, et riigil ja valitsusel võiks olla erinevate seadustega välja tulles pikem plaan. Me ju näeme oma töös, et vahel tulevad ministeeriumid eelnõuga välja ja enne, kui see eelnõu jõuab esimesele lugemisele, on juba tehtud muudatusettepanekud. Ma arvan, et see oleks hea mõte, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika. See on võib-olla mõte nii kõigile valitsusliikmetele kui ka siin saalis olevatele erakondadele.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te mainisite pidevalt, et see oli kevadel ja siis tuleb suvi. Kõigepealt ma tahan öelda, et me oleme teadlikud aastaaegade vahetumisest. Aga mu küsimus on, kas asi on selles, et see on vale eelnõu või valel ajal? Te ütlete, et seda võiks arutada, see on üllas ja hea, aga seda võiks teha millalgi hiljem või seda oleks pidanud tegema kevadel või suvel. Palun täpsustage, millal see õige kuupäev on. Me saame siis orienteeruda kuidagi.

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, eelarvearutelud on ees ja ma arvan, et kui on soovi, siis saab nende teemade juurde tagasi tulla.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea komisjoni esimees! Kuulasin, kuulasin ja kohe ei saanud aru, pidin küsima. Meil mitu tummist eelnõu seisab sotsiaalkomisjonis, isegi päevakorda ei panda. Aga küsimus selle eelnõu kohta on järgmine. Öelge stenogrammi huvides, kes tegi ettepaneku see tagasi lükata!

Aitäh! Stenogrammi huvides ütlen, et kui lugeda komisjoni protokolli ja meenutada seda olukorda, siis minu meelest tegi seda komisjoni esimees.

Aitäh! Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Oma avaistungi kõnes kiitsin ma meie kolleege sõnaosavuse eest ja praegu tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kiita seisukohtade aktiivse ja sõnaosava kaitsmise eest. Nüüd on selleks veelgi võimalust, sellepärast et ma avan läbirääkimised ja sõna saab Lauri Läänemets.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Komisjonil on väga head põhimõtted, nagu me kuulsime: põhimõtteliselt on hea asi, aga toetada ei saa. Need põhimõtted kuidagi väljenduvad ja teostuvad huvitavalt. Kümme miljonit eurot jääb puudu olukorras, kus sellistele ettevõtetele nagu Porto Franco või Tallink leitakse laenuraha. Minu minu mäletamist mööda Porto Franco võidabki sealt intresside pealt 10 miljonit viie aasta peale. Tegelikult see raha võiks siia ilusti ära kuluda. Kui inimesi on vaja toetada, hättasattunud inimesi, vaat siis raha ei ole. Siis on mingisugused põhimõtted, et no ei tea, kust kohast seda raha võtta – väga keeruline. Aga siis, kui on vaja ettevõtteid, kui on vaja oma sõpru, oma mingeid tuttavaid toetada – neid, kes võib-olla parteile on kuidagimoodi kasuks –, no siis raha nagu leitakse. Need on kehvad valed ja halvad põhimõtted. Selliseid olla ei tohiks, eriti sotsiaalkomisjonis.

Aga tegelikult on suurem küsimus üldse kogu töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise süsteemiga. See süsteem on ju tehtud pigem mitte inimesekeskselt, vaid rohkem tööandjakeskselt. Kui sul tööd ei ole, siis hästi suur rutt on, et sa pead kiiresti tööle tagasi minema. Meie süsteem kohe sunnib inimest kiiresti tööle tagasi minema, sellepärast et sa jääd mingisuguse töötutoetuse peale, mis on tegelikult olematu summa. Siin ei taheta seda 10 miljonit leida, et seda ka natukene tõsta. Töötuskindlustushüvitis ühel hetkel ju lõppeb otsa, pead kohe tööle minema. Aga tegelikult, kui me inimesekeskselt mõtleks, siis see süsteem peaks pigem olema midagi sellist, et kui mul töö ära lõppeb, siis see on normaalne asi. See ei ole mingisugune maailma lõpp või patt ühiskonna ees. See on normaalne asi. Mu töö võiks ära lõppeda kahel põhjusel. Üks on see, et ma ei taha enam sellel ametikohal töötada ja tahan otsida uut tööd. Siis ei peaks olema süsteemi, mis sunnib mind võtma vastu esimest või teist tööd, mis mulle ei sobi, mis ei vasta minu oskustele, mis ei võimalda mul eneseteostust, vaid see süsteem peaks võimaldama inimesel ringi vaadata ja valida see, mis talle meeldib. Ja teine asi: kui sul töö otsa lõppeb või sa töösuhte ära lõpetad, siis peaks olema võimalus minna õppima. Me seda pole üldse kõigis neis süsteemides arvestanud, et õppimine võiks olla võrdsustatud tööga. Sest mida targem on inimene, mida paremad oskused tal on, seda paremat tööd ta teeb. Ja mida paremat tööd ta teeb, seda rohkem ta lisandväärtust loob – loob endale, loob enda perekonnale, loob tööandjale ja loob ka ühiskonnale. See peaks olema meie siht.

Nii et mina kutsun ikkagi praegu koalitsioonierakondi mõtlema sellele, et võib-olla siiski on võimalik kõigi nende miljardite vahelt kuskilt leida need 10 miljonit, mida need inimesed vajavad, et need inimesed raskustesse ei satuks, et need inimesed vaesusesse ei kukuks. Ärgem hääletagem selle eelnõu vastu! Muudame seda! Ja kui see 10 miljonit ei ole teile argument ja kui teid see töötutoetuse tõstmine ei huvita, siis mõtleme kas või sellele töötuskindlustusmakse või -hüvitise poolele. Täna on selline olukord, et ma olen küll maksnud töötuskindlustusmakset, jah, mul on selle võrra väiksem palk, aga ma võin saada hüvitisena ka palju väiksema summa, kui on töötutoetus, ja see on ju täiesti absurdne olukord. Muudame siis selle ära! Muudame selle osa lihtsalt ära! Neid muudatusettepanekuid on võimalik teha. Palun teie toetust sellele!

Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on jõudnud kaalutledes ettepanekuni eelnõu 197 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame läbi viima hääletuse. Tundub, et viimased hääletused viime me kõik läbi ilma ühe erakonna osavõtuta. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule panen hääletusele ettepaneku eelnõu 197 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 45 ja vastu 9 saadikut. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Ma tänan kõiki selle pika päeva kaasatöötamise eest ja ilusat õhtut! Istung on lõppenud.