Aitäh! Tore, et põhiseaduskomisjoni esindaja saab ka selle punkti arutamisel sõna, et tutvustada komisjoni arutelu kulgu. Komisjon arutas seda teemat neljapäeval, 21. mail. Ja see istung oli, võib öelda, tavapäratult pikk, ligi kolm tundi. Tõsi, päevakorras oli ka muid punkte, aga lõviosa sellest istungist pühendati just nimelt sellelesamale küsimusele.
Eelnõu tutvustas, nii nagu teilegi täna siin saalis, Kert Kingo. Kõigel tema öeldul ma uuesti ei peatu, küll aga on oluline see, et lisaks Kert Kingole oli istungile kutsutud ka riigikontrolör Janar Holm ja tema seisukohtasid ma avan veidi põhjalikumalt. Aga veel enne, kui me jõudsime selle eelnõu arutelu juurde, avaldasid komisjoni liikmed protesti, et selle eelnõu puhul ei ole teada Vabariigi Valitsuse seisukohta. Ja olgu stenogrammi tarbeks välja öeldud ja teile teadmiseks, et seda valitsuse seisukohta ei ole tänaseni.
Nüüd kontekstist. Kõigepealt siis, nagu teada, 2011. aastast alates on erakondade rahastamise üle järelevalvet teostanud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, kuhu kuulub iga parlamendierakonna nimetatuna üks esindaja. Lisaks on veel kolm n-ö ekspertliiget sinna määratud. Ja mida eelnõu algataja esindaja jutus siin ei mainitud – vähemasti ma ei märganud, et oleks mainitud –, aga selles komisjonis on ka koosseisulised ametnikud, kes saavad iga päev selle tööga tegeleda.
Algul käis arutelu selle üle, miks õigupoolest seda seadust vaja on. Proua Kingo lausus, et ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on siiski küsitav, ja ta ka põhjendas: seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumidele. Sellest võib siis järeldada, et vaatamata sellele, et ühtegi etteheidet ei ole, on soovitud viidata väidetavale erapoolikusele. Ja kõigepealt, nagu ma ütlesin, käis debatt selle üle, kas see, kui komisjonis on viie erakonna esindajad, on siis iseenda kontrollimine või üksteise kontrollimine.
Nüüd järgmine debati osa, mis kindlasti väärib ka selle saali tähelepanu ja mida on ka korduvalt välja toodud, oli küsimus põhiseaduspärasusest. Põhiseadus piiritleb Riigikontrolli pädevuse väga konkreetselt. Esiteks, kontrollida riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; teiseks, riigi vara kasutamist ja säilimist; kolmandaks, kohalike omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; neljandaks, nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest ja kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Kõik! See on see, mis on põhiseaduses kirjas.
Loomulikult tekkis põhiseaduskomisjoni liikmetel küsimusi, sest erakondade või ka laiemalt mittetulundussektori üle järelevalve teostamist põhiseadus Riigikontrollile ette ei näe. Riigikontrolör tõi oma ettekandes välja, et on olemas üks Riigikohtu arvamus 2009. aastast ja selles toodi välja – vabandust, see oli otsus, oluline erisus! – kolm aspekti, millisel juhul saab Riigikontrollile ülesandeid panna. Ja ma toon need kolm aspekti välja, sellepärast et nendel on edasises arutelus oluline tähtsus.
Esiteks, need ülesanded peavad olema omased Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile. Teiseks, lisaülesanded ei tohi kahjustada Riigikontrolli põhiülesannete täitmist. Ja kolmandaks – ja selle üle oli meil komisjonis kõige akuutsem arutelu – peavad esinema kaalukad põhjused Riigikontrollile lisaülesannete andmiseks. Täiendavalt veel nii palju, et kaalukuse hindamise kriteerium on see, kui ei ole teist, paremat võimalust selle ülesande täitmiseks. Kui ma õigesti mäletan, siis riigikontrolör kasutas sõnu, et peab olema "vältimatult vajalik" just nimelt Riigikontrollile see ülesanne anda. Korduvalt küsiti ka eelnõu algataja käest, kas ERJK-le on etteheiteid või kas esinevad need vältimatud põhjused. Protokolli ei ole kirja saanud, et need esinevad, ja ka minu mälu kinnitab seda, et etteheiteid välja ei toodud. Mööndi, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on oma tööd teinud hästi. Nii et koosmõjus selle Riigikohtu otsusega te saate siin saalis igaüks ise hinnata, kas teie hinnangul on vastuolu põhiseadusega või mitte. Komisjonis oli kindlasti ka neid liikmeid, kes leidsid, et see vastuolu on täiesti olemas.
Nüüd veel Janar Holmi seisukohtadest, mis ta seal välja tõi. Ta ütles, et selle eelnõu kohaselt muutuks Riigikontrolli jaoks väga palju. Sisuliselt Riigikontrolli fassaad muutub ja tuleb ka väga palju tööd juurde. Ühe näitena tõi ta kaasuse, kus Riigikontroll menetleb parasjagu mõne erakonna rahaasjadega seotud küsimusi ning tehakse negatiivne otsus ja kui lisaks tuleb mõni audit sama erakonna ministri valitsemisalas, siis võidakse kohe tõmmata meelevaldseid negatiivseid seoseid ja see takistaks Riigikontrolli tavapärast tööd. Janar Holm ütles ka otse välja, et tema arvates tiritakse Riigikontroll mõnes mõttes poliitikasse. Ka ütles ta, et tema riigikontrolörina ei soovi poliitikat teha. Tema arvates tuleks mõelda sellele, mis on olemasoleva süsteemi probleem, ning kaaluda ikkagi esimesel võimalusel seda, missuguseid muudatusi võiks komisjonis teha. Kompetentsi ja oskusi on tema hinnangul ERJK-s palju. Ta tõi ka konkreetseid näiteid. Ja Riigikohus on oma otsuses öelnud, et ERJK ausust ja objektiivsust kõigi erakondade suhtes aitab tagada Riigikogus esindatud erakondade võrdne esindatus komisjoni koosseisus ning samuti õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajate kuulumine komisjoni. Sellest Mihkel Oviiri omaaegsest kirjast siin juba räägiti, aga seda puudutas ka Janar Holm oma ettekandes. Samuti ta ütles, et kui antaks seadusega need ülesanded Riigikontrollile, siis kvaliteediprobleeme tema hinnangul ei tekiks, aga on oluline hoolikalt läbi mõelda, kas muudatus, millega muudetakse Riigikontrolli olemust, on ikka hädavajalik.
Nagu te märkate, mitmed need sõnastused tegelikult üsna üheselt kattuvad nii selle tekstiga, mis on kirjas põhiseaduses, kui ka põhiseadusest lähtuva Riigikohtu hinnanguga, kus on välja toodud, millistel asjaoludel võiks sellise seaduseelnõu menetlemine üldse kõne alla tulla.
Ühe näitena võimalikest probleemidest tõi Janar Holm välja selle, et Riigikontroll peab vastama arupärimistele, mida esitavad Riigikogu liikmed. Ja selles eelnõus on täiesti lahendamata – vabandust, see on nüüd minu tõlgendus, riigikontrolör ütles seda natukene diplomaatilisemalt –, küsimus, et kui näiteks Riigikontroll menetleb mõne erakonna asja, siis kas selle erakonna esindajatel on parlamentaarse kontrolli raames võimalik selles asjas kutsuda riigikontrolör välja, esitada talle arupärimist ja nii edasi. Need teemad on eelnõu autoritel ilmselt jäänud kahe silma vahele.
Kert Kingo tõi välja, et Riigikontrolli pädevust on juba laiendatud kohaliku omavalitsuse üksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigsuse kontrollimisele ja Riigikohus jõudis seisukohale, et see ülesanne on Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane. Sellest lähtudes ta ütles, et võiks sarnaselt ka erakondade rahastamist kontrollida. Janar Holm vastas, et antud juhul on tegemist teistsuguse asjaga ja kui lugeda põhiseaduse § 133, millele on täna juba väga mitmel korral viidatud, siis näeme, et kohalike omavalitsuste munitsipaalvara kontrolli puudutavat osa ei saa käsitada olemuslikult teistsuguse ülesandena. Samuti on siin mänguis veel mitu teist detaili. Kes soovib selle kohta täpsemalt lugeda, siis komisjoni protokoll on teile kättesaadav.
Riigikontrolör põhjendas veel mitme argumendiga, miks need asjad on täiesti erinevad. Jürgen Ligi tõi oma kommentaaris välja, et erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, ja tegelikult üks väga oluline argument on veel: need probleemid, mida erakondade rahastamise puhul võimalikuks peetakse, ei tulene riigi rahast. Ka mina küsisin selle kohta, kas on olnud mingeidki asjaolusid, mille tõttu võiks öelda, et Kert Kingo väidetav korruptsioonioht või sõltumatuse puudumise oht oleks kunagi ERJK tegevuses reaalselt tunnetatav olnud. Kert Kingo vastas, et tema teada ei ole selliseid konkreetseid olukordi esinenud. Teda parandas komisjoni esimees Paul Puustusmaa, kes on ise ERJK töös aastaid osalenud. Tema teadis öelda, et varem on siiski korruptsioonikahtlusi olnud ja ERJK liikmeid on korruptsioonikahtluse tõttu ka kohtusse kaevatud. Lauri Läänemets tõi välja, et ta arutas seda teemat ühega põhiseaduse autoritest, Liia Hänniga, kes ütles, et Riigikontrolli puhul on väga oluline, et ei hakataks kontrollima vabaühendusi. Lauri põhjendas seda komisjonis pikalt ja põhjalikult.
Komisjoni liikmetel oli tegelikult ka küsimus, miks see eelnõu just nüüd on välja käidud. Komisjoni liikmed heitsid ette seda, et praegusel ajal on ehk pakilisemaid teemasid, millega Riigikogu peab kiireloomuliselt tegelema. Ilmselt osa komisjoni liikmete jaoks jäigi arusaamatuks, miks on vaja just nüüd, enne suve ja kiireloomulisena selle teemaga tegeleda. Tuleb tunnistada, et käis läbi ka see kahtlus, mis ka siin saalis on kõlanud: et ega seda ometi mitte valitsuse juhtiverakonna Keskerakonna konkreetsete õigusvaidluste lõpetamiseks või kraavi keeramiseks vaja ei ole. Selles osas jäid komisjoni liikmed ja eelnõu algatajad erinevale arvamusele. Eelnõu algatajate esindaja väitis raudkindlalt, et mitte mingil juhul ei saa pooleli olevad vaidlused lõppeda, komisjoni liikmed tõid välja, et tegelikult sellekohaseid rakendussätteid ei ole ja see automaatika tõenäoliselt ei rakendu. Kuidas see lõppkokkuvõttes olema saab, eks seda näitab aeg, kui see eelnõu vastu võetakse. Aga probleemi komisjoni liikmed selles nägid. Need vaidlused, mis valitsuse juhtiverakonnal üleval on, hõlmavad ju kokku enam kui 1 miljonit eurot.
Ja veel oli debatt selle üle, kas see eelnõu on kiireloomuline või mitte. Algne komisjoni esimehe ettepanek oli, et võiks juba 4. juuniks ehk siis käesolevaks neljapäevaks muudatusettepanekud esitada. See ei leidnud komisjoni enamiku toetust, sest ei ole argumenti, miks sellega peaks nii kiire olema. Seetõttu enamik toetas hääletusel – häälte vahekord oli 5 : 4 – seda varianti, et tähtaeg on kümme tööpäeva.
Samuti oli arutelu selle üle, kas peaks kutsuma õiguskantsleri ja ERJK esindaja ka teise lugemise ettevalmistamise juurde. Selle võttis kokku komisjoni esimees, öeldes, et ta püüab teha nii, et nii õiguskantsleri kui ERJK esindaja oleks selle arutelu juurde võimalik kutsuda.
Ja nüüd otsuste juurde. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 1. juunil 2020, see oli konsensuslik otsus. Eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 4. Ja nii meeldiv kui see ka ei ole, selle poolt, et Taavi Rõivas saaks põhiseaduskomisjoni nimel selle ettekande teha, olid samuti kõik komisjoni liikmed. Tänan teid!