Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? On küll. Katri Raik, palun!

Katri Raik

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea meel Riigikogu liikmete Helmen Küti, Indrek Saare, Ivari Padari, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Raimond Kaljulaidi ja Katri Raigi nimel anda peaministrile ja ühtlasi eriolukorra juhile üle arupärimine tööturu olukorra kohta. Kuri viirus on taandunud ja nüüd tõusevad esiplaanile küsimused, kuidas saada hakkama peale seda. Kuidas me läheme riigina edasi palgatoetusega? Mis saab töötuskindlustusmeetmetest? Need on ajakriitilised teemad, sest ootaja aeg on alati pikk. Loodame peagi näha peaministrit siin saalis sellele arupärimisele vastamas. Küsime nii palgatoetuse kui ka töötuskindlustuse kohta. Loodame, et läheme sellest kriisist edasi ühiskonnana tugevamana, kui siia jõudsime. Võtame kõik endaga kaasa ega jäta kedagi maha. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Härra esimees! Austatud Riigikogu! Annan Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse välismaalaste seaduse muutmise seaduse. See puudutab tööjõukriisi. Eelnõuga pikendatakse kõiki välismaalaste töölube, mis kehtisid märtsis, kuni aasta lõpuni. Selle eelnõuga ei tehta vahet töölubade liikide ega valdkondade vahel, aga loomulikult on probleem kõige akuutsem põllumajanduse hooajatöödel. Kõik tööloa omanikud, kes kaotavad siin töö, saavad rakendust põllumajanduses. Aga numbriliselt ei ole meil kõige suurem probleem tööjõuga kaugeltki mitte põllumajanduses, see puudutab ka teisi valdkondi. Need inimesed, kes arvavad, et tegu on puulaste ja tohtlastega, vaadaku ringi. Käigu ja vaadaku, kes lüpsavad meie lehmad – kolmandik neist on muide ukrainlased – ja kes künnavad põllud. Sajad põllutöölised on ukrainlased. Maasikaid tuleb hakata korjama juba juunis ja seal on tööjõuvajadus üle tuhande – seda ei kata eestlased.
Loomulikult ei tähenda see mingit tööjõu pealevoolu, küll aga tähendab see seda, et inimesi ei aeta ära. Neid inimesi, kes siin elavad ajal, kui uut tööjõudu sisse tuua ega vahetada ei saa, on meil vaja hoida. Kõik riigid Euroopas on nii taiplikud küll, et võitlevad praegu selle hangunud tööturu või tööjõu vaba liikumise juures töötajate pärast, tassivad neid kohale kas või lennukitega. Eesti riik ei tohi olla nii palju rumalam, et ta jätab oma saagid koristamata, majad ehitamata ja lehmad lüpsmata. Loodame, et Riigikogu taipab seda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja ühe eelnõu, juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 87 Riigikogu liiget, puudub 14. 


1. 10:06 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 138 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Jah, Kristen Michal, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! See on nr 138, elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Reformierakonna fraktsioon toetab seda. Ma selgitan mõne sõnaga, miks me seda toetame ja miks me arvame, et see eelnõu võiks saada seaduseks.
Nagu iga seaduseelnõu on teatav kompromiss, olid ka selle eelnõu puhul valikud tegelikult palju piiravamad, mh n-ö blacklist ja whitelist ehk lubatava või mittelubatava tehnoloogia valikud, ja kaalumisel leiti need olevat liiga jäigad. Eelnõu sätestab teavituskohustuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes annab vajaduse korral selle loa, toetudes loomulikult partneritele ja partnerteenistustele nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus ja NATO-s. Tulemus on üsna paindlik ja eelnõu usaldab, et see valik, ka riigiametnike valikud selles tempos on arukad. Arukus tähendab teadmist uuest tehnoloogiast ja olemasoleva ülevaatamisel mõistlikku inertsi. See tähendab lahti seletades seda, et liiga kiires tempos tegutsedes ja liiga palju ootusi seades saab tõenäoliselt arve kas riik või maksumaksja, aga liiga pikaldast ootamist ei taha tõenäoliselt ka tehnoloogiavalikuid tegevad turuosalised. See on tänapäeval, eriti praeguse ajastu vaimus väga oluline teema, sest seaduseelnõu annab otsustajatele päris suured usalduspiirid. Ütleme nii, et nagu eile, arutame me ilmselt ka lähemas tulevikus just selle üle, kui suured usalduspiirid peaks seadusandja andma ametnikele ja ametkondadele selliste volituste rakendamisel. Nii et ma loodan, et seda usaldust hinnatakse ja kasutatakse mõistlikult nii tempo kui ka tehnoloogia mõttes.
Eelnõus on ka julgeolekuaspekt, selles pole küll mingit kahtlust. Me ei pea seda häbenema ega sellest vaikima. Tehnika hinnang läheb üsna praktilisele tasandile. See on minu meelest positiivne ja ma arvan, et ka meie fraktsioonist vaadatuna positiivne, sest nii püsib tasakaal tehnoloogiliste teadmiste ja valikute ning poliitikavalikute vahel. Poliitika on tihtipeale kiirem ja kirglikum, tehnika on mõnevõrra konservatiivsem.
Nii et kokku võttes on tegemist kompromissiga ja parasjagu suurte usalduspiiridega otsustajatele. Me loodame, et seda kasutatakse arukalt, seetõttu ja sellises usalduses me ka seda eelnõu toetame. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 138 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 138. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud ja esimene päevakorrapunkt on seega menetletud.


2. 10:12 Kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 144 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 144. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 10:13 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (160 OE) esimene lugemine 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 160 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Raivo Tamme.

Raivo Tamm

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Väliskomisjon esitas selle eelnõu k.a 11. märtsil ja see näeb ette nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioonis asendusliikme Indrek Saare asemele delegatsiooni asendusliikmeks Raimond Kaljulaidi. Ühtegi muudatusettepanekut ei ole esitatud. Teeme ettepaneku hakata hääletama. Tuletan meelde, et peale seda hääletust on ENPA Eesti delegatsiooni koosseis järgmine: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Škuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Raimond Kaljulaid, Raivo Tamm ja Vilja Toomast. Aitäh! Ootan küsimusi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile ongi küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ka teie kui ettekandja kandidatuuri? Ega see äkki ei jäta kultuurirahvale sellist kentsakat muljet, et te olete küll omavahel koos mõnes seriaalis mänginud, aga nüüd arvad Indrek Saare lihtsalt välja? Ega selles ei ole mingit kättemaksu hõngu? Kuidas komisjon seda kas arutas või ei arutanud? 

Raivo Tamm

Seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas on sul andmeid, et sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar on kuidagi põduramaks jäänud ja ta tuleb asendada noorema mehe, Raimond Kaljulaidiga?

Raivo Tamm

Nii palju ma tean, et kui mina temaga Strasbourgis käisin, siis ma nägin, et ta on väga heas füüsilises vormis. Kuid erakonna esimehena ei ole tal aega delegatsiooni tegevuseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Oudekki Loone, palun! 

Oudekki Loone

Aitäh! Kas te oskaksite selgitada, millest tuli just niisugune valik? Sotsiaaldemokraatide seas on hästi palju väga tublisid ja andekaid inimesi. Miks just see valik? 

Raivo Tamm

Me küsisime ainult seda, miks Indrek ära läheb. Ja sellele ma vastasin ka eelmise küsimuse vastuses. Aga kes asemele tuleb, see on fraktsiooni otsus ja sellesse me ei sekkunud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Jah, Indrek Saar, palun!

Indrek Saar

Kuna mind mainiti, siis ma kasutan võimalust ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Repliiki saab kasutada ainult läbirääkimiste käigus mainimise puhul, mitte puldikõne puhul. Aga teil on võimalus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtta, nii et seda võite kasutada.

Indrek Saar

Ei, aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 160 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 160. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid 4. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


4. 10:20 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) teine lugemine 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 176 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Hanno Pevkuri.

Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kiire ülevaate sellest, mis toimus kodu- ja töökorraga esimese ja teise lugemise vahel. Meile laekus muudatusettepanekuid Jüri Jaansonilt ja Marko Šorinilt ning ka põhiseaduskomisjon ise vaatas läbi võimalikud muudatused seoses meie kodu- ja töökorraga.
Kõigepealt Marko Šorini muudatusettepanekust. Head kolleegid, ma panen teile südamele, et kui te esitate muudatusettepaneku, siis tuleb see esitada kas kirjalikult allkirjastades või digiallkirjastades. Marko Šorini muudatusettepanek jõudis kahjuks ainult komisjoni esimehe postkasti meili teel, st puhtformaalselt oleks meil olnud võimalus seda mitte menetleda. Me vaatasime siiski Marko Šorini ettepaneku läbi ja jõudsime järeldusele, et praegu ei ole vaja seda siia eelnõusse lisada. Aga tõepoolest, järgmisteks kordadeks kõigile: kui keegi esitab muudatusettepanekuid, siis peaksid need kindlasti jõudma komisjoni sekretariaati digiallkirjastatuna või paberil allkirjastatuna niimoodi, et neid oleks võimalik juba ette vormistada muudatusettepanekute tabelis.
Jüri Jaansoni ettepanekud puudutasid kahte küsimust. Esiteks, üks tehniline või pigem sõnastuslik muudatus puudutab reaalajas istungil osalemist, kui meil on kaugosalusega istung. Seda muudatusettepanekut komisjon toetas sajaprotsendiliselt. Seal oli lihtsalt sõnade ümbertõstmine, st millal kasutada sõna "reaalajas", sätte mõte sellest ei muutunud. See on muudatusettepanekute tabelis muudatuse nr 2 all ja räägib sellest, et kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, teha istungitoiminguid jne. Sõna "reaalaeg" tuli ettepoole ja hõlmab kõiki istungil tehtavaid tegevusi. Teine Jüri Jaansoni muudatusettepanek puudutas seda, kuidas on tagatud erivajadustega inimestele kaugosalusega istungil osalemine. Komisjoni istungil me tegelikult laiendasime seda arutelu ja jõudsime selleni, kas ja kuidas on meil üldse tagatud erivajadustega inimestele istungil osalemine, sõltumata sellest, kas tegemist on erakorralise istungiga, täiendava istungiga, tavalise suures saalis peetava istungiga või kaugosalusega istungiga. Jõudsime järeldusele, et tegelikult meil on olemas kodu- ja töökorra seaduses praegu kehtiv § 1572, mis sätestab Riigikogu Kantseleile kohustuse tagada Riigikogule tehnilised vahendid ja tehnilise võimaluse istungil osalemiseks. Seetõttu me Jüri Jaansoni nõusolekul seda tema ette pandud muudatusettepanekut, mis puudutas ainult kaugosalusega istungil osalemist, vormiliselt ei arvestanud. Aga sisuliselt andsime selgitused ja lisasime ka selgituse eelnõu seletuskirja, kus on selgelt fikseeritud, et § 1572 katab ära ka kõik need vajadused, mis puudutavad ükskõik millist erivajadust, selleks et osaleda Riigikogu istungil.
Komisjoni enda arutelust kõige olulisem muudatus puudutas küsimust, kas jääda selle juurde, et kaugosalusega istungile rakendatakse sarnaseid kvooruminõudeid, nagu on täiendaval istungil ja erakorralisel istungil – kohal peab olema kogu aeg 51 rahvasaadikut –, või öelda, et kaugosalusega istung on samasugune nagu suure saali igapäevane töö. Pärast arutelusid jõudsime siiski konsensusele, et me jääme ka kaugosalusega istungi puhul samasuguste reeglite juurde, nagu on tavalisel istungil, teades sealjuures, et kaugosalusega istung võib olla ka täiendav istung või erakorraline istung ja sel juhul rakenduvad kaugosalusega istungile ka samasugused kvoorumitingimused ehk 51 nõue. See muudatus, mis on vormistatud muudatusettepanekuna nr 1, jätab algsest eelnõust välja punktid 3 ja 4. Lõppkokkuvõttes jääb selline olukord, kus nii kaugosalusega istung kui ka tavaline Riigikogu istung alluvad kvooruminõude poolest samadele reeglitele. Ka erakorraline istung ja täiendav istung alluvad samasugustele reeglitele, nagu on praegu kehtivas õiguses, ehk 51 nõue kehtib ka kaugosalusega istungi puhul.
Viimane teema puudutas jõustumissätet. Nagu te mäletate, esimese lugemise ajal me arutasime seda, kui palju võiks Riigikogu Kantseleil minna aega selleks, et viia Riigikogu töö tehniliselt sellisesse staadiumisse, et meil oleks võimalik kasutada puldirakendust ka elektrooniliselt. Hinnanguline aeg on umbes paar-kolm kuud. Seetõttu oli kõne all võimalus rakendada või jõustada seadus 1. septembrist, kuid komisjoni istungil me jäime siiski algselt väljapakutu juurde elik seadus jõustub üldises korras. Ja hinnangu andmine, kas me oleme valmis kaugosalusega istungiks või mitte, jääb Riigikogu juhatusele. Loodetavasti saab Riigikogu Kantselei võimalikult kiiresti need rakendused tehtud selleks, et kui peaks tekkima vajadus – praegused näitajad terviserindelt annavad küll lootust, et meil seda vajadust enne sügist ei ole –, saaksime seda rakendada. Tegelikult, jah, me saame jõustada seaduse üldises korras.
Need olid arutelud ja muudatusettepanekud, mis meil olid esimese ja teise lugemise vahepeal. Komisjoni ettepanek on selline, et kui me täna teise lugemise lõpetame, siis kolmanda lugemise teeksime ära järgmisel nädalal ja võtaksime selle eelnõu ka seadusena vastu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et täna oleks tegelikult õige aeg see lugemine katkestada, et esitada uusi küsimusi või teha muudatusettepanekuid, sest eile, kui oli tund aega protseduurilisi küsimusi, siis need puudutasid peamiselt seda, kuidas tuleb endast märku anda, ja see teema on ju lahendamata? Tundub, et praegu oleks õige aeg maha võtta, koguda veel uusi teadmisi ja minna siis parema eelnõuga edasi. 

Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Kõik fraktsioonid olid ühiselt seda meelt, kui me selle eelnõu algatasime, siis see puudutas ainult kaugosalusega istungil osalemist elik seda, kuidas luua Riigikogule võimalus vajaduse korral koguneda kaugtöö vormis. Loomulikult on kodu- ja töökorras veel palju sätteid, mida võiks muuta, ja seda on korduvalt arutatud nii vanematekogus kui erinevates gruppides. Aga seekord oli kõikide fraktsioonide – rõhutan: kõikide fraktsioonide – kokkulepe, et see eelnõu käsitleb ainult kaugosalusega istungi reeglite sisseviimist meie kodu- ja töökorda. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud ettekandja! Ma küsin korra üle selle kaugistungi kvoorumi kohta. Ma sain aru nii, et kaugistungi kvoorumi kord või arvestuse kord on sarnane tavaistungiga. Kas juhul, kui täiendav või erakorraline istung toimub kaugistungina, rakendub ka 51 rahvasaadiku kohalolemise nõue? Või kuidas see täpselt on?

Hanno Pevkur

Aitäh! Jah, täpselt nii. Igal juhul, kui juhatus otsustab, et toimub kaugosalusega istung, kehtivad samad reeglid nagu iga teise istungi puhul. Kui kutsutakse kokku täiendav või erakorraline istung, siis kehtib ka kaugosaluse vormi puhul 51 nõue.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei saa ikkagi sellest juhtumipõhisest lähenemisest aru. Eesti rahva vanasõna ütleb, et rege rauta ikka suvel, vankrit talvel. Nüüd, kui meil on olukord, kus me võib-olla peaksime olema kaugistungil, hakkame me selle lõpus menetlema, kuidas me võiksime istungit läbi viia. Me võiksime olla ikkagi tulevikku vaatavad. Eile olid mingid probleemid ja mina näen, et on ka mõningaid muid asju, mida oleks vaja veel siluda. Praegu, eriolukorras me lähtume ainult nendest teemadest, mida on eriolukorras vaja. Kuidas see komisjonis üldse nii kujunes, et me täna arutame asju, mis puudutavad kaugistungit, kuigi meil on siin terve kodu- ja töökorra seadus ees? 

Hanno Pevkur

Aitäh! See arvamus kujunes juba enne esimest lugemist. Kui põhiseaduskomisjon uuris kõikide fraktsioonide arvamust selle kohta, kas Riigikogul peaks olema võimalus koguneda ka elektrooniliselt ehk kaugosaluse vormis, siis tuli kõikidelt fraktsioonidelt tagasiside, et jah, peaks olema selline võimalus. Sellest tulenevalt põhiseaduskomisjon püüdiski nii kiiresti kui võimalik sellekohase eelnõu valmis kirjutada ja siia suurde saali tuua. Ja me oleme hoidnud ka selle menetlemisel võimalikult kiiret tempot. Samas pidasime mõistlikuks, et me ei tee teist ja kolmandat lugemist ühel nädalal, elik me ei pane ette näiteks seda, et teha teine lugemine täna ja kolmas lugemine juba neljapäeval, vaid me pidasime siiski mõistlikuks hoida kinni hea õigusloome tavast. Seega, me ei tee kahte lugemist ühel nädalal ja toome selle kolmandaks lugemiseks saali järgmisel nädalal. Mis puudutab kodukorra teisi võimalikke muudatusi, siis ma arvan, et vanematekogu ja Riigikogu juhatus on õiged kohad, kus neid arutada. Kui põhiseaduskomisjonile tuleb näiteks tellimus valmistada ette ka muud kodu- ja töökorra muudatused, siis oleme kindlasti selleks valmis. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimisi? Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Head vabariigi vardjad! Minu arvates võiksime lahendada ka hoopis teisi probleeme. Ma olen tähele pannud, et me seame aeg-ajalt endale mingid ülesanded, mis meid tegelikult mingil määral kammitsevad. Me oleme just nagu puujalaga sukeldujad – tahaksime sügavustesse minna, aga ei saa, puujalg tirib kogu aeg vee peale.
Üks, millest ma tahtsin rääkida. Kui me Euroopa Liidu asjade komisjonis soovime näida kõigile selliselt, et me oleme haaranud ja kaasanud kõiki komisjone, siis paraku seda ei saa, sest samal ajal on meil erikomisjonid ja mõni inimene, kes peaks tegelikult esindama mingit komisjoni, on samal ajal erikomisjoni juht. Me oleme seadnud endale heast tahtest mingid reeglid, mida me isegi eos ei saa täita. Ma ei taha siin mitte kellelegi vihjata ega midagi öelda, aga võib-olla oleme me sellise kaasamispoliitikaga tekitanud iseendale takistuse. Täpselt nagu praegu, kui meil on eriolukord kohe lõppemas, järgmisel esmaspäeval, aga siis me hakkame alles seda asja arutama. See on üsna naljaloo tooniga.
Teine asi, mis on mind ka pahatihti häirinud, millest on aga hoidutud, on see, et komisjoni esimees ja minister oleksid samast erakonnast. Siis ei saa vahel enam aru, kas komisjoni esimees esindab juba ministeeriumit või siis minister erakonda. Need piirid on üsna udupeened. Aga praegune on muidugi tõsine arutelu – tõesti, kui eriolukord saab läbi, siis me saame vähemalt teadmise, kuidas me saaksime järgmises eriolukorras korraldada enda kaugtööd ja kas seda on võimalik teha elektrooniliselt. Seega me oleme tulevikku vaatavad. Juhul, kui meil seda eriolukorda ei oleks, siis me ei olekski selle mõtte peale tulnud, sest siis me oleksime mõelnud, et eriolukord on nii eriline olukord, et sellist erilist olukorda meie küll ei näe. Erilised asjad olnud möödas, selleski ei olnud mitte miskit imelist. Tervitused Hardi Volmerile! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõule on esitatud kolm muudatusettepanekut, me vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Jüri Jaansoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud samuti Jüri Jaanson, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 176 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 10:36 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Viies päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 161 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Kert Kingo.

Kert Kingo

Lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajaid kui ka politseiniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni saajaid.
Eelnõu on seotud Riigikogu liikmete 2018. aasta 14. juunil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk oli tagada eripensionile jäänud kaitseväelastele ning politseiametnikele ja piirivalveametnikele vähemalt selline pension, mis neile oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. Muudatused jõustusid 2020. aasta 1. jaanuaril, millest alates enne 2010. aasta 1. jaanuari pensioneerunud kaitseväelaste, politseiametnike ja piirivalveametnike pensionid arvutatakse ümber. Seadusemuudatuse algatajad määratlesid muudatuse sihtrühmana politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ja kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni saajad. Muudatuste sihtrühmast jäid ekslikult välja politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajad, kuigi neile kehtis politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saajatega sama regulatsioon. See tähendab, et ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide arvestamise aluseks võeti ametipalk ning kui see muutus, siis muutus ka pension. Seega, kui 2009. aasta 1. juulist vähendati politseiametnike ja piirivalveametnike ametipalka 8% võrra, vähenes ka neile juba määratud töövõimetus- ja toitjakaotuspension 8% võrra. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajate võrdseks kohtlemiseks täiendatakse politsei ja piirivalve seadust sarnaselt 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ehk Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu eesmärk on tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud. Nimetatud seaduse muutmise eelnõu on oma 2020. aasta 9. aprilli istungi otsusega heaks kiitnud ka Vabariigi Valitsus

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 161 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. mai kell 16. Viies päevakorrapunkt on läbi arutatud.
Head kolleegid, istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.41.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee