Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ei ole soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 109 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare.
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meeldetuletuseks niipalju, et keskkonnakomisjon algatas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu möödunud aastal 20. novembril. Eelnõu esimene lugemine suures saalis toimus 10. detsembril möödunud aastal. Ettepanekute esitamise tähtajaks 27. detsembril muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei saabunud. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku.
Komisjon arutas eelnõu teist lugemist ette valmistades kahel korral: 23. märtsi ja 20. aprilli istungil. 23. märtsi istungist võtsid osa Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi ametnikud ning Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna nõunik, kes andsid komisjoni liikmetele ülevaate töörühmas toimunud arutelust ning tutvustasid eelnõu muutmise vajadust, millega kaasneb eelnõu § 1 teksti oluline muutmine. Antud istungil otsustas komisjon eelnõu muuta ja esitada selleks ühe muudatusettepaneku. 20. aprilli istungil tegi komisjon eelnõu edasise menetlemise kohta asjakohased otsused.
Nüüd muudatusettepanekust. Muudatusettepanekuga lisatakse keskkonnatasude seaduse § 2 esimese lause lõppu lauseosa "keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist", sest keskkonnatasude seaduse §-s 2 sätestatud muude keskkonnatasude kehtestamise lähtealuste kõrval võib ka keskkonnakasutuse eesmärk ja viis mõjutada seda, kas ja missugust mõju keskkonnatasu rakendamine avaldaks. Keskkonnatasude seaduses on juba praegu sätestatud juhtumid, kui seadusandja ei ole pidanud otstarbekaks keskkonnatasu rakendada või on teinud selles erisusi näiteks seetõttu, et saastamist ei ole võimalik tehnoloogiliste meetmetega vähendada või vältida või on saaste keskkonda jõudmine sellisel kujul paratamatu ja keskkonnaseisundi kaitse tagatakse muude regulatsioonidega. Samuti lähtub sellest põhimõttest keskkonnatasude seaduse § 17 lõike 2 muudetav sõnastus.
Muudatusettepanekuga muudetakse lisaks keskkonnatasude seaduse § 17 lõike 2 sõnastust järgmiselt: "Saastetasu ei rakendata, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks." Eesmärk on muuta keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks. Sellisel puhul viiakse ained keskkonda eeldusel, et elusorganismid kasutavad oma tegevuse käigus need ained võimalikult suures ulatuses ära ning keskkonnahäiringut ei teki või on see minimaalne.
Keskkonnatasude kehtestamise eesmärk on suunata ettevõtjaid keskkonnale tekitatud kahjusid vähendama, sh paiskama keskkonda vähem saasteaineid. Elusorganismide kasvatamiseks toitainete saasteainetena keskkonda viimisel on keskkonnahäiring minimaalne, kuna toitained viiakse keskkonda koguses, mis on elusorganismide poolt eeldatavalt maksimaalselt ärakasutatavad. Lisaks on sellistel juhtudel tekkiva saasteaine koguse ja koostise kindlakstegemine hinnanguline, sõltudes väga mitmest tegurist, näiteks keskkonnatingimustest, sööda omadustest, kala metabolismi efektiivsusest ja kasvanduse veepuhastustehnoloogiatest. Kokkuvõtteks on tegevuse iseloomust tingitult keskkonnatasu mõju ettevõtja käitumisele minimaalne. Seetõttu ei täida keskkonnatasu taolise tegevuse puhul oma mõtet ja eesmärki, mistõttu tuleks selle nõudmisest loobuda ning mõjutada keskkonnakasutust teisiti.
Keskkonnatasude seadus kehtib koosmõjus tasustatavaid tegevusi reguleerivate eriseadustega (atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus jt). Muudatusettepanekutega hõlmatud tegevuste puhul on keskkonnakaitse meetmed reguleeritud keskkonnaloaga või muul viisil, muu hulgas limiteeritakse toitainete kasutamist, näiteks määrates lähtuvalt keskkonnataluvusest vesiviljelejatele maksimaalse saasteaine koguse, mida võib vette heita. Etteantud koguse raames peab vesiviljeleja söödakasutust optimeerima ning kasutades keskkonnasäästlikumat sööta, on tal võimalik rohkem kalu sööta ja selle tulemusena koguseliselt rohkem kala saada. Keskkonnanõuded vesiviljelustegevusele on sätestatud veeseadusega. Nii näiteks sätestab veeseaduse § 131 lõige 1, et suublasse juhitav vesiviljelusest lähtuv vesi peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestab keskkonnaminister määrusega vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded. Veeseaduse § 187 punkti 15 järgi peab olema veeluba, kui arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui 1 tonn aastas. Veeseaduse § 195 lõike 1 järgi on veeloa omaja kohustatud esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale veekasutuse aruande. Sõltuvalt lubatud tegevusest peab aruanne sisaldama andmeid vesiviljelusest pärit vee ja vesiviljeluse kohta. Veeseadus sätestab ka sanktsioonid veekaitsenõuete rikkumise eest. Kontrolli nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.
Kuna muudatus võrreldes esialgse tekstiga on suur, siis keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogule täna ja teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!
Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma vaatasin muudatusettepanekut nr 1: saastetasu ei rakendata, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sh taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. Kas sa oskad öelda, mis need lõike 1 punktid 1–4 on? Ma ei lugenud seda kuskilt välja.
Aitäh! Need neli asja, mida võib sinna viia, on orgaanilised ained, fosforiühendid, lämmastikuühendid ja heljum.
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja, kas sa täpsustaksid, mis see põhimõtteline muudatus n-ö lihtsas keeles öelduna oli, võrreldes selle eelnõu esialgse versiooniga? Miks see katkestamisettepanek ikkagi tuli?
Kui esialgses tekstis püüti sõnastada sõnaselgelt erandid vesiviljelejatele, siis uue sõnastusega võetakse toitainekasvatus keskkonnatasude seaduse mõjualast üldse välja. Ehk lähtutakse põhimõttest, mida tehakse, mitte konkreetsest tegevusalast. Sellest tuleneb ka keskkonnatasude üldpõhimõtete muutmine.
Aitäh! Siin on kirjas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks, "sealhulgas" on küll ees. Kas kalade kasvatamise puhul kehtib ka see parandusettepanek või mitte?
Jah, hea Aivar, kalade puhul kehtib see erand samamoodi. Kõik vesiviljelusega seotud tegevusalad lähevad keskkonnatasude seaduse mõjualast välja.
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas on siis ka teada, mis on see suurusjärk, kui suur see eelnevalt elusolendite tõttu makstud saastetasude summa on ja mismoodi ikkagi hakatakse neid ettevõtjaid ja neid, kes soovivad sellise tegevusega tegeleda, motiveerima, et nad ei saastaks? Ilmselgelt mingi saasterisk seal ju on. Mis on need alternatiivmeetmed ja mis on see, mida me läheme asendama, mis suurusjärgud need on?
Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis möödunud aastal oli laekumine 16 000, selles suurusjärgus. Seoses keskkonnatasude muutmisega oleks see võinud muidugi tõusta, mille tulemusena meie vesiviljelussektor ei oleks enam konkurentsivõimeline ei koduturul ega ka välisturgudel. Eelnõus on terve rida muudatusi veel, mida võimaldatakse, lisaks kalakasvatusele. Meil teadaolevalt ei ole ühtegi ettevõtjat, kes kasvataks seeni või muid selliseid vesiviljelustooteid. Aga vaadates selle sektori arengut maailmas, ei saa välistada, et need ettevõtjad mingisugusel hetkel tekivad. Me oleme veendunud, et Eesti ikkagi peab oma tarbimisvajadusteks vajalikud toitained suutma ise toota, mitte sõltuma impordist. Selles suhtes ma arvan, et regulatsiooni lihtsustamine antud juhul on igati põhjendatud. Mis puutub rikkumistesse, siis seadusi on meil rohkem kui ainult keskkonnatasude seadus ja kõik nõuded kehtestatakse keskkonnalubadega. Ka vesiviljelejad peavad taotlema vee erikasutusluba ja seal määratakse ära kõik need piirnormid, millele peavad vastama heitveed, mida nad keskkonda lasevad. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ning veeseadusest tulenevalt on neil ka sanktsioneerimise võimalused.
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sai ka osaletud ühel ühisistungil, kus maaelukomisjon ja keskkonnakomisjon seda teemat kunagi arutasid. Tõepoolest, sellel hetkel oli käsitlusel vesiviljeluse teema ja just lähtuvalt ka meie konkurentsist Põhjamaadega, see oli üks põhjendusi. Aga te vist eksisite, kui nimetasite, et üle välja olid tasud 16 000. See puudutas minu arust vesiviljelust, seal oleks võinud see tõusta üsna kõrgele selle muudatuse tõttu. Aga mis tingis selle laiapõhjalise muudatuse? Ma ei mäleta, et nendel koosolekutel oleks see teema üldse sellises fookuses üles tõusnud. Mis see ajend oli, et selline ettepanek üldse tuli?
Aitäh! Selle eelnõu kohta andis oma arvamuse Vabariigi Valitsus, kes palus Riigikogul uurida, kas selle seadusemuudatusega, mida esialgu plaaniti, kaasneb ka riigiabi loa taotlemise kohustus Euroopa Liidust. Esialgu oli Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond seisukohal, et jah, see on käsitletav riigiabina. Arutledes Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja ka Rahandusministeeriumi esindajatega, leidsime, et tegelikult ei ole põhjust Euroopasse seda luba taotlema minna, sest kui me lähtume sellest eesmärgist, mis sai seatud, et toitainekasvatus ikkagi jätkuks Eestis ja see oleks teostatav ka vesiviljelusena, siis muutes selliseid üldpõhimõtteid, ei lähe see tegevus riigiabi alla. Kui me ei määra konkreetset sektorit, vaid käsitleme põhimõtteid, siis ei ole see käsitletav riigiabina.
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt vastaja! Kas te saite ka kindlust või teadmist teiste riikide suhtes, kes sarnaseid printsiipe on rakendanud, et see riigiabiteema analüüs oli võrreldav või sama, lähtuvalt sellest murest, et võib juhtuda, et on vaja riigiabi luba taotleda?
Aitäh! Kui me vaatame naaberriike, siis nemad on oma erandid saanud kätte enne Euroopa Liiduga liitumist ja keegi otseselt ei ole seda luba taotlemas käinud. Küll aga seda uut sõnastust on analüüsinud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ning nad on seisukohal, et tänases sõnastuses ei lähe see muudatus riigiabi reeglite alla.
Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 109 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 17.15.
Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Heiki Kranichi.
Hää juhataja! Hääd kolleegid! Täna on teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 144. Oma 20. aprilli koosolekul arutas seda keskkonnakomisjon. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid tehtud ei olnud. Mingis mõttes on see arusaadav, kuna tegemist on suhteliselt tehnilist laadi eelnõuga. Selle eelnõuga seondub üks keskkonnaministri määrus, mis selle eelnõu rakendamiseks vajalik on. Vahepealsel ajal on keskkonnaministri määruse teksti täpsustatud, mis esialgu keskkonnakomisjoni liikmeid natukene murelikuks tegi, tänaseks neid muresid enam ei ole. Keskkonnakomisjoni konsensuslik seisukoht on see, et teine lugemine võiks olla lõpetatud. Aitäh!
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ka ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 144 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 151 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Aivar Sõerdi.
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu eesmärk on taastada 1994. aasta maksureformiga kehtestatud lihtne ja õiglane tulumaksusüsteem. Me andsime selle eelnõu menetlusse veebruari lõpus. Praegust olukorda silmas pidades ei saanud seda eelnõu esitamise ajal seostada kriisiga, aga samas sobib tööjõu maksukoormuse langetamine hästi ka kriisi leevendamise meetmeks. Näiteks, kui inimestel sissetulekud selle seadusemuudatuse mõjul suurenevad, siis nad hakkavad rohkem tarbima ja elavdavad selle kaudu ka majandust.
Eelnõu sisuline eesmärk on vabaneda astmelise tulumaksu tunnustega, sissetulekust sõltuvast maksuvaba tulu arvestamise süsteemist ja taastada ühetaoline tulumaksusüsteem. Seadusemuudatuse tulemusel luuakse kahe aastaga olukord, kus kõigile hakkab kehtima kuu arvestuses 500 euro suurune maksuvaba tulu määr ehk 6000 eurot aastas. Seda ületavale tulule rakendatakse ühtlast 20%-list tulumaksu määra. Seadusemuudatusega kaotatakse 2016. aasta lõpus kehtestatud üksikisiku tulumaksusüsteemi muudatus, millega maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Selle muudatuse keskne element on nn maksuküür, kus tuluarvestuses alates 1200 euro suurusest tulust hakkab maksuvaba tulu määr järsult vähenema ja jõuab nullini 2100 euro suuruse tulu juures. Maksimaalne maksumäär selles tuluvahemikus kerkib üle 31%.
Selline maksusüsteem Eesti oludesse ei sobi. Viimastel aastatel on inimeste palgad ja sissetulekud kasvanud. Paaril viimasel aastal on järjest suurem hulk inimesi oma sissetulekuga liikunud selle maksuküüru sisse ja seetõttu maksustatakse neid kõrgemalt. Tõesti, tänavu prognoosib Rahandusministeerium kriisi mõjul reaalpalga kasvu peatumist – kasv on null protsenti –, aga juba järgmisel aastal prognoosib Rahandusministeerium 2,8%-list reaalpalga kasvu, nominaalpalga kasv on veel suurem.
Maksuvaba tulu arvestamise eripära tõttu oleme jõudnud selleni, kus ka tavaliste ametite puhul on maksuvaba tulu määr kärbitud, näiteks 1345 euro suuruse miinimumpalgaga politseitöötajatel, 1315-eurose miinimumpalgaga üldhariduskoolide õpetajatel, kultuuritöötajatel, kes ei saa kasutada 500 euro suurust maksuvaba tulu, sest alates 1200 euro suurusest sissetulekust hakkab maksuvaba tulu järsult vähenema. Sealjuures tuleb arvestada, et sissetuleku hulka ei lähe mitte ainult palk, vaid ka kõikvõimalikud muud tulumaksuga maksustatavad tulud. Juhul, kui sissetulek läheneb 1760 eurole kuus, ei saa need inimesed kasutada isegi seda maksuvaba tulu, mis kehtis 2016. aastal.
Eelmisel nädalal avalikustati riigiametnike palgaandmed. Sealt selgub, et riigiametnike keskmine kuupalk oli eelmisel aastal 1861 eurot. Seega, keskmiselt ei saanud riigiametnikud kasutada isegi seda maksuvaba tulu, mis kehtis enne maksusüsteemi muutmist 2016. aastal.
Aga edasi. Olgu siinkohal öeldud, et töötavatel pensionäridel on see referentstulu määr juba 1330 euro juures, sest pensionäridele oli varem kehtestatud täiendav maksuvaba tulu, mis uue maksustamiskorra jõustudes kaotati.
Uut maksusüsteemi on ilustatud valedega. Peaminister Jüri Ratas kuulutas pikka aega ametlikes infokanalites, et 80% kõigist Eestimaa inimestest võitis maksureformist, kõigist töötajatest olevat võitnud 86%. Saime eile Rahandusministeeriumist lõpuks vastuse küsimusele maksumuudatuste mõju kohta. Õigemini, me ei saanud vastust, aga midagi saime. On tehtud uuringute värskendamisi ja selgub, et mitte 80%-st ei ole jutt, vaid 60% inimestest, kes olevat võitnud. Aga ka need andmed on eksitavad, sest seda uuringut meile ei näidata – uuring olevat veel pooleli – ja kasutatakse 2018. aasta andmeid. Me võiksime teha uuringu juba 2021. aasta andmete põhjal, mudelanalüüsil põhinevalt. Nii et eksitamine jätkub.
Tähelepanuväärne on veel see, et astmeliselt väheneva maksuvaba tulu loojad ise pole ka sellega rahul. Koalitsioonierakonnad on juba pikka aega arutanud, kuidas seda maksusüsteemi ümber teha. Arutelu all olevatel lahendustel – niipalju, kui nendest on teada – on kõigil suured puudused. Tänaseks on tõepoolest aru saadud, et üha enam inimesi on jõudnud kõrgema maksustamise tsooni ja üksikisiku tulumaksukoormus kasvab. Ka Vabariigi Valitsus, kes käesoleva eelnõu kohta esitas oma seisukoha, ütleb väga selgelt, et keskmise palga tõustes ja riigieelarveliste võimaluste suurenemise korral on maksuvaba tulu kasutamist võimaldava tuluvahemiku muutmine õigustatud. Aga lahendust valitsusel ei ole.
Meil on lahendus olemas. Selle eelnõuga muudetaksegi üksikisiku tulu maksustamine taas õiglaseks ja lihtsaks ning kehtestatakse ühtlane maksuvaba tulu 500 eurot kuus, olenemata teenitud tulust ja tulu kasvust. Tõepoolest, üleliigse ja sissetulekust sõltuva maksuvaba tulu arvutamise süsteemi eemaldamine maksusüsteemist on seotud riigieelarve kuludega. Selleks, et hajutada seadusemuudatuse rakendamisega kaasnevat kulu, oleme kavandanud kaheetapilise ülemineku. Kõigepealt nihutame järgmisel aastal maksuküüru edasi, vältimaks seda olukorda, et keskmise sissetulekuga ja ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimesed liiguvad oma tulutasemega maksuküüru sisse. Eelnõu kohaselt on üleminekuaastal maksuküüru tuluvahemik 1700–2600 eurot kuus.
Nii. Kokkuvõtlikult, 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvaba tulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kes sellest võidavad? Võidavad inimesed, kelle igakuine sissetulek on suurem kui 1200 eurot. Võidavad inimesed, kelle sissetulek tuleb mitmest allikast, mitmest töökohast või on tingitud töölepingu eri vormidest. Kes veel võidavad? Töötavad pensionärid loomulikult. Võidavad inimesed, kes saavad tulemustasu, preemiat, muid ühekordseid tasusid. Võidavad ühekordset olulist tulu saavad inimesed. Me muudame maksusüsteemi taas lihtsaks, arusaadavaks ja õiglaseks. Kuigi rahanduskomisjon seda eelnõu ei toetanud, ma siiski eeldan, et siit saalist tuleb sellele eelnõule toetust. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Heiki Hepner, palun!
Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Oma sissejuhatuses ütlesite, et eelnõu sobiks väga hästi ka kriisimeetmeks, et vähendada leibkondade maksukoormust. Kui me siin saalis arutasime elektriaktsiisi, üldse aktsiiside alandamist, siis oli Reformierakond väga kriitiline ja ütles, et see kuidagi ei sobi kriisimeetmeks. Võib-olla te selgitate? Minu meelest on näiteks elektriaktsiisi alandamine märksa solidaarsem kui antud meede. Kas te siin ei ole pisut nagu kahepalgeline?
Ei ole kahepalgeline, ühepalgeline olen. Elektriaktsiisi langetuse mõju elektri hinnale jääb üsna väikeseks, arvestades seda (kui ma õigesti mäletan seda arutelu), et vist 30 eurot oli keskmine elektriarvekulu ja see mõju oli vist 10 eurot aastas. See mõju jääb väikeseks, võrreldes selle eelnõu mõjudega keskmise ja ka keskmisest väiksema palga saajatele. Vastupidi, võiks küsida, miks aktsiiside langetus, kui me maksumeetmetest räägime, on parem kui tööjõu maksukoormuse langetamine, eriti arvestades seda, et just tööjõu maksukoormus on ettevõtjatele ka kriisist väljumisel tõsine koorem, mida nad peavad riigi ees kandma. Kui me siin saame anda mõningat leevendust, vähendades tööjõu maksukoormust, siis see aitab inimesi ja aitab ka ettevõtetel kriisist kiiremini välja tulla.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kui see miljoniküüruga süsteem loodi, siis üks eesmärke oli see, et aidata väiksema sissetulekuga inimestel paremini hakkama saada. Samas, igapäevane rakendus näitas hoopis seda, et keskmist palka saavate ja mitte kõige rikkamasse klassi kuuluvate inimeste kaotus hakkas järjest suurenema. Kuhu see välja võiks jõuda, kui selles süsteemis üldse mitte muudatusi teha? See puudutab õpetajaid jne.
Aitäh küsimuse eest! Me oleme juba näinud, et see maksusüsteem on jõudnud ummikusse. Ma tõin siin näitena miinimumpalgaga politseitöötajad, miinimumpalgaga kultuuritöötajad, üldhariduskoolide õpetajad, kelle palk pluss muu sissetulek ka veel juurde on juba liikunud selle maksuküüru sisse ehk ületanud selle maagilise 1200 euro piiri. Neid inimesi, neid töötajaid on kahe aastaga järjest rohkem juurde tulnud. Nii et see süsteem karistab neid, kes liiguvad oma tuludega edasi, kellel on sissetulekud viimastel aastatel kasvanud, kes on jõudnud kõrgema maksustamise tsooni, ja seetõttu maksavad nad rohkem tulumaksu. Aga me ei räägi siin ju ainult õpetajatest, politseinikest, riigitöötajatest. Võtame näiteks arstid, kes on praegu kriisi eesliinil. Arstide palk võiks olla tegelikult veel suurem, kui neil praegu on, aga ma kardan, et arstide palgad on ikka kõrgemad kui see 1200, mis on maagiline piir selles tulumaksusüsteemis.
Aitäh! Hea ettekandja, sa loetlesid ilusasti, kes selle seadusemuudatusega võidaksid. Tegelikult võidaksid ju kõik, kes teenivad aastas keskmiselt üle 1200 euro kuus. Aga võib-olla sa ütled ka neile, kes kõhklevad, kas seda eelnõu toetada, et kes selle eelnõu vastuvõtmisest kaotaks. Kelle jaoks see halb oleks?
Aitäh! Jah, ega sellele teistmoodi ei saagi vastata, kui et mina ei näe kedagi, kes sellest eelnõust kaotaks. Ei ole ühtki sellist tulusaajagruppi.
Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete eelnõu seletuskirjas kirjutanud, et planeeritav kulu, 120 miljonit, osaliselt kaetakse kasvava hõive, tarbimise ja muude tulude abil. Täna te ka ise viitasite, et see eelnõu sai koostatud enne kriisi. Nüüd on kriis kätte jõudnud. Ehk olete jõudnud kriisi ajal mõtelda ümber, mille arvel see siis tegelikult ikkagi kaetakse? Kasvav hõive ja tarbimine ei ole ilmselt enam päris need.
Aitäh küsimuse eest! Ma olen mõelnud küsida ka rahandusministrilt, millega kaetakse see aktsiisilangetuse kulu, mis muuseas järgmisel aastal kokku on 130 miljonit, nii et natuke suurem veel kui see 120 miljonit. Liitke kokku kütuseaktsiisi langetus, gaasiaktsiisi langetus ja elektriaktsiisi langetus: 130 miljonit, see on suurem summa kui 120 miljonit. Küsige rahandusministrilt, kust see kaetakse.
Aga muidugi oleme mõelnud. Me oleme saanud ka äsja riigi eelarvenõukogult arvamuse eelmise aasta riigieelarve kohta. Headel aegadel oli eelarve nii nominaalselt kui ka struktuurselt miinuses. Miks see nii oli? Sellepärast, et kulude kasvu määr headel aegadel ületas suurelt seda, mis oli reeglitega ja meie enda eesmärkidega seatud. Eelarve kulude määr kasvas, kui ma ei eksi (peast tuletan meelde), 6%, kui kasvumäär oleks pidanud olema 4%. Vaat kui me sealt hoiame kokku, toome eelarve kasvu kulud tagasi normaalsele kasvurajale, siis sealt tuleb ka juba arvestatav kokkuhoid. Nii et vaatame natukene avalikku sektorit, vaatame riigieelarve sisse, kas mitte juba sellel aastal ei peaks hakkama ministeeriumide kulusid kokku tõmbama. Jah, siin on kärbetest juba räägitud, aga see on selline tühi jutt seni olnud.
Aitäh! Ma kuulsin siin, et selle eelnõu tõttu on võitjaid. Mul oleks sel juhul ettepanek tulumaks üldse ära kaotada, siis võidaksid ju kõik. Juhul kui mu ettepanek läbi ei lähe, siis mul on küsimus: kas tõhus ja majandust võimalikult vähe häiriv maksusüsteem on avalik hüve või on see individuaalne kingitus riigilt inimestele?
Aitäh küsimuse eest! Me ei saa ikkagi päris nii riigirahandust üles ehitada, et maksutulud asendame laenurahaga. Maksude kogumine peab olema – selleks, et riik saaks oma kulusid katta –, aga maksukoormuse jaotumine ei saa olla ka selline, et võrreldes näiteks teiste tululiikidega maksustatakse tööjõudu ikkagi suhteliselt kõrgelt. Tööjõu maksukoormus võiks olla madalam, see aitab ettevõtteid, see aitab inimesi ja see aitab edendada ka majandust.
Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma vaatan, et eelnõu arutamise senine käik ei ole koalitsioonipoliitikuid, peale ühe, väga köitnud. Võib-olla neid tööjõu maksukoormuse vähendamise küsimused nii väga ei huvitagi. Aga võib-olla toote välja ka selle poole, mis oleksid ühiskondlikult kasulikud eelised ühetaolisel proportsionaalsel tulumaksusüsteemil, võrreldes astmelise või maksuküüruga süsteemidega, peale just tööjõumaksude vähendamise. Mida see endaga ühiskonna jaoks kaasa toob?
Aitäh küsimuse eest! Jaa, on ju erinevad tulutasemed, inimesed on erineva tulutasemega, töökohtadel on erinevad palgatasemed, aga majandusele ja meile kõigile seega on vajalikud kõik töökohad ja veelgi enam vajalikud on need töökohad, kus luuakse suuremat lisandväärtust. Võtame insenerid, IT-valdkonna, võtame ka meditsiinivaldkonna näiteks, mis on praegu tähtis, kus ongi veidi kõrgemad palgad, luuakse ka rohkem lisandväärtust. Neid töökohti on vaja selleks, et meie majandus oleks teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelisem ja me suudaksime ka globaalselt eksporditurgudel paremini läbi lüüa. Neid töökohti on vaja ja on vaja liikumist kvalifitseerituma töö ja suuremat oskust vajavate töökohtade suunas. Seda ei tohiks karistada kõrgema maksuga.
Aga jah, te küsisite arutelu kohta. On hea, et meil vähemalt siin praegu on arutelu, aga rahanduskomisjonis ei küsinud koalitsiooni liikmed mitte ühtegi küsimust, arutelu oligi meie vahel ja sotsid ka panustasid – aitäh! – sellesse arutelusse rahanduskomisjonis. Koalitsiooni liikmetelt ei tulnud midagi.
Aitäh! Sotsid panustavad ka täna. Aga, austatud ettekandja, ilmaaegu te Jürgen Ligi ettesöödetud palli ei mänginud, sest see on minu meelest ainuke viisakas viis seda ettepanekut kaitsta. Ehkki ma saan aru, et selle pealt ei saa teha selliseid löövaid lauseid, et anname sulle sularaha. Aga kuna te seda ei mänginud, siis ma küsin samas raamistuses, nagu teie olete ette andnud, küsimuse õiglusest. Kumb teile tundub õiglasem, kas maksumuudatus, mis annab enamusele palgasaajatest 60 eurot, või see maksumuudatus, mis annab vähemusele palgasaajatest, kes on kõige jõukamad, 100 eurot? Kumb on õiglasem?
Räägime õiglusest, härra Ossinovski. Ma võtsin kaasa [tsitaadi] aastast 2018. Töötav pensionär kirjutab: "Töötava pensionärina loovutan tuleval aastal oma palgast suurema summa kui sellega uhkustanud Ossinovski." Teie kirjutasite Facebookis, et teil ei ole kahju sellest, et te maksate 36 eurot riigile rohkem. Aga töötav pensionär, kes sai keskmist pensioni ja kelle töötasu ületas 1200 eurot kuus, maksis tulumaksuna rohkem kui teie, kes te kiitlesite oma 36-eurose lisapanusega. Vaat see on õiglus! Me teeme töötavatele pensionäridele selle maksusüsteemiga liiga, seda ma ka mainisin oma ettekandes.
Hea juhataja! Hea ettekandja, suurepärane eelnõu. Aga ma loen siit, et kiire palgakasv ootab ees, ja kuidas sa ütlesidki, et ka tulevikus suureneb nende inimeste arv, kelle tulusid maksustatakse varasemast oluliselt kõrgemalt. Milline on sinu analüüs, kui palju selliste inimeste arv nüüd suureneb selle kriisi järel, keda tuleb oluliselt kõrgemalt maksustada ja kellele oleks abiks sinu suurepärane eelnõu?
Aitäh küsimuse eest! Kui me seda eelnõu koostasime, ega me siis ei teadnud, et meid tabab ränk majanduskriis. Me räägime ikkagi sellest, et paaril viimasel aastal – ma arvan, et te olete sellega nõus – on palgad ja sissetulekud kiiresti kasvanud. Eelmisel aastal oli vist 7% palgakasv, avalikus sektoris veel kiirem. Nii et probleem juba on olemas. Aga tõepoolest, selleks aastaks Rahandusministeerium prognoosib palkade ja keskmise palga nullkasvu. Küsisite, mis mina arvan. Ma arvan, et Rahandusministeeriumi prognoos on isegi natukene optimistlik. Järgmiseks aastaks prognoosib Rahandusministeerium juba reaalpalga kasvuks 2,8%, nominaalpalga kasvuks isegi 5%. Ma arvan, et see on optimistlik, aga see on ametlik, see on lisaeelarve aluseks olev prognoos. See on see, mida me siin arutasime mõni nädal tagasi.
Ma tänan selle stand-up'i eest, aga ma siiski tahaks vastust oma küsimusele. See on ilmavaateline küsimus ja sul on ilmavaade olemas, vasta siis oma ilmavaatest tulenevalt. Kumb on õiglasem, kas anda miinimumpalka teenivale inimesele umbes 10% tema sissetulekust maksumuudatusega juurde, ehk ta võidab sellega 60 eurot, või anda üle 2100 euro teenivale tugevale vähemusele palgasaajatest 100 eurot, raha eest, mis on meie ühine raha? Kumb on õiglasem?
Ma ei paneks neid selliselt kaalukausile. Õiglane oleks tööjõu maksukoormust langetada. Nagu ma ütlesin, jah, on ka madalama palgaga töötegijaid, ka need töökohad on vajalikud, aga me ei peaks karistama ka nendel töökohtadel töötajaid, kus luuakse suuremat lisandväärtust. Insenerid ja ka õpetajad – selle eelnõuga võidavad ju õpetajad, on ju nii? –, rääkimata arstidest, kelle palgad võiksid olla tegelikult veel suuremad, kui need on, aga kindlasti nad selle 2016. aasta maksumonstrumiga kaotasid. Kui sissetulek on üle 1760 euro, mis on referentspiir, siis riigiteenistujad, kelle kuupalk juba eelmisel aastal oli üle 1860 euro, keskmiselt riigitöötajatel, kaotasid isegi selle maksusüsteemiga võrreldes, mis kehtis 2016. aastal.
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi tulen selle hea eelnõu juurde. Aga sa ei vastanud mu küsimusele. Sa küll arutasid seda majanduskasvu jne, aga kui palju siis ikkagi suureneb tulevikus nende inimeste arv, kelle tulusid tuleb maksustada varasemast oluliselt kõrgemalt, ja kust sektorist nad tulevad, on need online-kaubanduse töötajad või mingisugune muu seltskond? Kui palju neid võiks olla, keda tuleb oluliselt kõrgemalt maksustada?
Aitäh! Prognooside tegemise võimekus meil siin Riigikogus ei ole väga suur. Prognoose teevad ikkagi professionaalsed prognoosijad ja meie saame tugineda professionaalsete prognoosijate prognoosidele. Mina loen Rahandusministeeriumi värskest majandusprognoosist, mis on lisaeelarve aluseks, et keskmise palga kasv peatub. Oma prognoosivõimekusega oleksin ma isegi natukene pessimistlikum kui Rahandusministeerium. Vaatame, mis nad järgmiseks aastaks ütlevad: reaalpalk kasvab 2,8%, nominaalpalk, millel maksuarvestus põhineb, koguni 5%. Ma oleksin natukene pessimistlikum. Ma kardan, tuginedes oma arusaamistele ja oma analüüsidele, et kriis tabab meid rängemalt, kui Rahandusministeeriumi kõige uuemas prognoosis [on kirjas]. Aga selle üle, kuidas inimeste sissetulekud eelmistel aastatel on kasvanud – seda me teame ju, seda me näeme –, ei ole midagi vaielda. Keskmine palk kasvas, järelikult üha rohkem inimesi liikus oma tulutasemega selle piirini, kus maksuvaba tulu määr hakkab järsult vähenema, see on 1200 eurot kuus, ja selle tulemusena on nendel suurem maksukoormus. Kui palju neid on? Selle kohta küsisin ma ka rahanduskomisjonis, kas Rahandusministeerium on teinud värskemaid prognoose. Neid prognoose on võimalik teha, kasutades üksikisikute tuludeklaratsioonide koondandmeid. Meil on praegu ju 2018. aasta tuludeklaratsioonide koondandmed, 2019. aasta tuludeklaratsioone pole isegi veel esitatud. Aga analüüse võiks teha tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide, nn TSD-deklaratsioonide andmete põhjal. Ma küsisin Rahandusministeeriumilt, et palun andke neid andmeid. Kunagi tehti sellist analüüsi. Kui see maksusüsteem loodi, siis mõni kuu hiljem tuli selline analüüs, miks ei ole nüüd seda tehtud? Näiteks 2020. aasta esimese kvartali tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmete põhjal saaksime värskemaid andmeid. No ei ole tehtud. Vastuseks tuligi selline informatsioon, et mudelanalüüs on plaanis teha, kasutades Statistikaameti andmeid. Aga seda prognoosi meile veel ei näidatud, ei olevat vist veel valmis ka. Aga ka seal endiselt ikkagi räägitakse minevikust, kasutatakse 2018. aasta tulude andmeid, aga me oleme aastas 2020 ja eelmisel aastal, 2019, palgakasv oli päris kiire. Kui me räägime protsentidest, siis veel kord, niipalju me saime teadmist juurde, et kui peaminister siin rääkis terve aasta – see oli aastal 2017, kui see seadus ära kinnitati ja valmistuti selle jõustumiseks –, et maksureformist võidab 80% kõigist inimestest ja 86% kõigist töötajatest, siis seda ei ole, nüüd on värskendatud informatsioon meil laual, nüüd räägitakse 60%-st, aga ka see number ei ole veel päris täpne, sest see on kahe aasta tagustel andmetel põhinev. Nii et näete, mis tempoga me liigume. Räägiti, et võitjaid on 80%, siis kasutati, muuseas, 2016. aasta või veel vanemaid andmeid, ja esitati meile neid nii, just nagu see olekski selle tulumaksusüsteemi mõju. Nüüd oleme jõudnud juba 60%-ni ja sealt tuleme veel allapoole, me jõuame varsti sellesse olukorda, kus võitjaid on vähem kui kaotajaid.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on osaliselt ajendatud hea kolleegi Jevgeni Ossinovski küsimusest ja õiglusest. Kas ma olen millestki valesti aru saanud? See eelnõu, mis meil praegu laua peal on, ei muuda ju seda olulist printsiipi, et kes teenib rohkem, maksab ka maksu rohkem ehk tulumaksu rohkem selles mõttes, kui me vaatame palga pealt. Selle koha pealt on ju õiglus selle eelnõuga tagatud. Teiseks, miks teie arvates koalitsioon nii leigelt sellesse eelnõusse suhtub, kui nad on ise üritanud nende nn kriisimeetmete puhul igal võimalusel öelda, et inimeste sissetulekud tuleb säilitada, aga siin me räägime sellest, et me tahaksime inimeste sissetulekuid mõnes mõttes suurendada.
Muidugi, see eelnõu suurendab inimeste sissetulekuid, aga kui me vaatame seda, kuidas ta mõjutab erinevaid tulutasemeid, siis kõige halvemas olukorras ongi need tulusaajad, kes liiguvad oma tuludega sellest maagilise 1200 euro suurusest sissetulekust ülespoole. Selles tuluvahemikus maksustatakse iga juurdeteenitud euro tavapärase 20%-lise tulumaksu määraga, aga iga täiendavalt teenitud euro tähendab ka seda, et maksuvaba tulu väheneb vastavalt valemile, lisatulu selles vahemikus tähendab kohe ka maksuvaba tulu automaatset vähenemist. See ei ole põhjendatud, see tuleks ära kaotada. Aga meil on siin eelnõus nagu vaheetapp: vahemik, kus maksuvaba tulu hakkab järsult vähenema, nihkub edasi. Siis saavutame olukorra, kus neid inimesi, kes selle maksuküüru sisse satuvad, on vähem. Ja see vaheetapp on 1700–2600 eurot kuu arvestuses.
Aitüma! Hea Aivar! Võru juurtega mehed, nagu me oleme, on mul sulle üks väga lihtne küsimus. Anna palun hästi lihtne vastus ka. Kas see eelnõu suurendab või vähendab sissetulekute ebavõrdsust?
Ma arvan, et see eelnõu on õiglane. (Naer saalis.) Ta on õiglane erinevate sissetulekutasemete suhtes. Ta ei karista nendel töökohtadel töötamist, kus luuakse suuremat lisandväärtust, aga ta ei võta ära ka sealt midagi, kus luuakse väiksemat lisandväärtust.
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mulle teeb üks asi väga muret. Nimelt, kui te vastasite Peeter Ernitsa küsimusele, kustkohast teil andmed pärinevad, ja analüüsi kohta, siis te ütlesite väga koleda lause, et Riigikogu liikmetel puudub sisuliselt analüüsivõime. Te olete selle eelnõuga siia pulti tulnud ja vastused tekitavad vahel ka naeru saalis. Äkki te võtaksite selle eelnõu tagasi, kuna analüüs on, ütleme, poolikuks jäänud?
Aitäh! Ei võta tagasi, sest selle teema juurde tuleb kindlasti tagasi tulla ka edaspidi, isegi kui teile see variant, mis on pakutud, ei sobi. Aga mis analüüsivõimekust puudutab, siis ma pidasin silmas seda, et analüüse teevad ikkagi professionaalsed analüütikud. See analüüsivõimekus on Rahandusministeeriumis. Riigikogu ei tee majandusprognoose, seda ma pidasin silmas. Aga niipalju, kui meil oli informatsiooni, andmeid, niipalju me oskasime teha selle eelnõuga seoses mõjuanalüüsi. See on meil olemasoleva informatsiooni põhjal ja täna teadaolevate andmete põhjal parim teadmine, mis on siin mõjuanalüüsis kirjas. Aga veel kord: ma pidasin silmas seda, kui ma rääkisin prognoosivõimekusest, et prognoose, eelkõige majandusprognoose teevad professionaalsed analüütikud. Riigikogu, ükskõik, mida me siin menetleme, on need eelarved või lisaeelarved või eelarvestrateegiad, ei tugine mitte mingitele suvalistele muudele analüüsidele, vaid me ikkagi tugineme professionaalsete analüütikute tehtud prognoosidele. Kui me räägime riigi majandusprognoosidest seoses eelarvete ja lisaeelarvetega, siis need on Rahandusministeeriumi prognoosid. Vaat seda ma pidasin silmas.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Lugupeetud eesistuja! Te olete siin tõepoolest väga palju ja pikalt rääkinud mõjuanalüüsidest. Mul on teile hästi lihtne küsimus. Kas te olete teinud ka mõjuanalüüsi, kui palju see eelnõu mõjutaks teie sissetulekut, kui see läbi läheks?
Aitäh! Meil on ju teada, kui suur on Riigikogu liikmete, kui suur aseesimeeste palk, kui suured on fraktsiooniesimeeste palgad. Kui me liigume tagasi sellesse olukorda, nagu see oli 1994. aasta maksureformi ajast alates sisse viidud, kui kehtis see põhimõte, et alates esimesest eurost tulusid ei maksustata, ütleme, et kui nendel, kellel maksuvaba tulu oli null, nüüd on kasutada maksuvaba tulu 500 eurot kuus, siis see kuus tähendaks vist 100 eurot.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 151 oma 20. aprilli koosolekul. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Aivar Sõerd. Rahandusministeeriumi poole pealt kommenteeris ja andis küsimustele vastuseid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Nagu me teame, eelnõu näeb ette taastada 2022. aastaks maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum, 500 eurot kuus, ja kõigil on üks tulumaksu määr. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 5. maiks, määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja. Hääletamisel toetas esimese lugemise lõpetamist 4 ja vastu oli 7 komisjoni liiget. Seega, komisjonilt ei saanud see eelnõu toetust. Aitäh!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on Eesti Päevaleht kaasas ja siit ma loen, et teie esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud, et 500-eurose maksuvabastuse mõju kahaneb keskmise palga tõustes ja kehtivat süsteemi tuleb millalgi muuta. Ta on isegi avaldanud arvamust, et tulumaksuvabast miinimumist kujuneb üks järgmiste Riigikogu valimiste põhiteemasid. Ma küsingi, mis on teie nägemus, kuidas seda maksusüsteemi, mis 2016. aastal kehtestati, tuleb muuta ja kui kaugel teie eelnõud on.
Aitäh, Aivar! Ma saan aru, et teil on omal erakonna sees nagu erinevad arusaamad, aga nüüd sa astusid järgmisesse ämbrisse. Me räägime ju 500-eurosest tulumaksuvabastusest, kas 500-eurone tulumaksuvabastus, kui täna on miinimumpalk 584 eurot, võiks miinimumpalgaga kaasneda. Me räägime sellest. Meie erakond räägib kogu aeg sellest, et madalapalgalistel peaks olema tulumaksuvabastus, aga sina räägid oma eelnõus ju lihtsalt sellest, et rikastel oleks tulumaksuvabastus. Kui sulle ja mulle 100 eurot tulumaksuvabastusest oleks tulnud, siis okei, ma oleks saanud veel 100 eurot rohkem annetada, sest meie erakond vähemalt [tegi seda] ja ma loodan, et te kõik tegite seda, et annetasite oma palgatõusu kellelegi või kandsite riigi tuludesse tagasi. Ma arvan, et nendele inimestele, kelle sissetulekud on väikesed, on vaja soodustusi teha. Neil, kelle sissetulekud on piisavalt suured, ei muuda see midagi, kas tulumaks on 100 eurot rohkem või vähem.
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma saan aru, et koalitsioon seda eelnõu ei toeta ja tahab seda tagasi lükata. Osaliselt nagu mõistetav, aga see seadusemuudatus tooks tulu töötavatele pensionäridele, kelle osatähtsus Eesti tööturul järjest kasvab. Seda te ometi möönate. Kas see argument on teile ka vastuvõetamatu?
Aitäh, Urve, hea küsimuse eest! Loomulikult, aga siis olekski võinud eelnõus seda mainida, siin seda ei ole ju mainitud, siin on räägitud üle metsa ja põldude ühest ja samast tulumaksu määrast. Töötaval pensionäril on hetkel 1200-eurose sissetuleku puhul 500 eurot tulumaksuvaba. Kui keegi teenib rohkem, siis säilib see, nagu on eelmise sajandi Riigikogu liikmetega, kelle pension on 2000 eurost ülespoole ja nad maksavad selle pealt tulumaksu nagu kõik töötavad inimesed. Ma arvan, et sellest probleemi ei teki.
Aitäh! Kõigepealt ütleksin seda, et me räägime ikkagi väga samast asjast, see on ikkagi seesama, jutt on 500-eurosest tulumaksuvabastusest ja sellest, kuidas seda rakendada. Ega te ise ei ole ka selle süsteemiga rahul, mille te 2016. aastal tegite. Aga te räägite siin kogu aeg kingituste tegemisest rikastele ja sellest, et rikkad võidavad, ja mis te veel rääkisite. Kus see piir siis on, kas see on 1300 või 1400 eurot kuus, mis on õpetajate miinimumpalk või politseitöötajate miinimumpalk, kas see on juba piir? Kus see piir on, kus see n-ö rikaste tase algab?
Aitäh, Aivar, küsimuse eest! Eks see piir ühel hetkel siin saalis kokku lepitakse ja kõike tuleb vaadata selle järgi, kui palju see ka raha riigieelarvest välja viib. Tänagi vaatame siin, nagu sa rääkisid, aktsiiside koha pealt, et 130 miljonit on see suurusjärk, see tuleb kellegi või millegi arvel. Kui sa minu isiklikku arvamust küsid, siis jah, ma arvan, et ühelt poolt alumine piir, see 500 eurot, peaks tõusma, võib-olla selleni, mis on miinimumpalk, ja teistpidi see 1200 eurot peaks tõusma, vaadates Eesti keskmist palka suhtarvuna. Aga see ei tähenda seda, et kui sa saad 4000, 5000 või 6000 eurot kuus palka, siis sul peaks olema samad tingimused, kui on väikesepalgalistel. Siin mainiti ka enne, et koalitsioon seda ei toeta, ka sotsiaaldemokraatide esindaja rahanduskomisjonis seda eelnõu ei toetanud. Me näeme ikkagi, et kuskil tuleb ühelt poolt riigile makse korjata, et oleks võimalik aidata nõrgemaid, ja teiselt poolt tuleb vaadata seda, et nõrgemad ei saaks kuidagi kannatada selle seaduste virvarri sees.
Suur tänu! Austatud ettekandja! Jutt läks natuke sellisele maailmapildi tutvustamisele ja sellest tulenevatele võib-olla lahkarvamustele. Ütlesite, et Isamaa põhimõtteline seisukoht on, et madalapalgalisi tuleb toetada. Kindlasti tuleb. Aga teisest küljest, me vaatame, et maailmapilt ei ole sellisel juhul dünaamiline, sest siia on väga tugevad piirid sisse joonistatud. Võib-olla te valgustate seda Isamaa maailmapilti sellisel juhul laiemalt. Kuidas inimesed, kes on määratud mingitesse klastritesse või näiteks madalapalgaliste sekka, peaksid liikuma, ütleme, keskklassi sissetulekute poole, mis peaks seda stimuleerima, kui selge piir on niisuguse maksunduse näol ees, mis ei stimuleeri seda? See on nagu staatiline hoiak, mis ei soodusta kuidagi inimeste pingutusi suuremate sissetulekute nimel. Kuidas te seda valgustaksite?
Aitäh selle küsimuse eest! Alustame algusest ja lõpetame lõpus. Kõigepealt, 2015. aasta Riigikogu valimistel oli meie erakonna lubadus, et 500 eurot on tulumaksuvaba. Jah. Ja keegi ei vaidle selle üle, et aegade jooksul see number peaks suurem olema. Kui sa räägid palgakasvust, siis kui inimeste palk kasvab, siis tulumaks on ikkagi maksimaalselt 20%, sõltumata inimese palga suurusest, 80% jääb sissetulekust ikkagi kätte. Nii et igal juhul on kõik inimesed huvitatud, kui vähegi võimalik, sellest, et teenida suuremat sissetulekut, et paremini oma peret toita ja oma eluga hakkama saada.
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma eelnevates vastustes olete öelnud selliseid lauseid, et antud ettepanekust võidaksid ainult rikkad ja palju teenivad ning kaotaksid väiksema palga saajad. Ütlesite, et maksuvirvarrist (või midagi sellist) kaotavad madalama palga saajad. Palun selgitage, mis antud ettepaneku puhul on see maksuvirvarr ja kuidas madalama palga saajad midagi kaotavad.
Väga lihtsalt. Täna on meil teatud soodustused eri valdkondadele ja igaüks soovib saada suuremat palka. Aga ta ei kaota sellega 100% oma palgast, vaid ta kaotab 20% tulumaksu makstes. Praegu me soovime tekitada olukorda, kus me püüame tulumaksuseaduse eelnõuga toetada neid, keda riik toetama ei peaks. Eesti Vabariigis on töötasude pealt kokku lepitud tulumaks 20% ja siis on tehtud erisused, millistel tingimustel kui palju kellelgi tulumaksusoodustust on. Mitte ükski Eesti Vabariigi kodanik ei peaks tulumaksu rohkem maksma kui 20%. Siin see küsimus ongi, teie soovite, et sõltumata sissetulekust oleks 500 eurot tulumaksuvaba, meie näeme seda, et teatud piirist ei peaks olema tulumaksuvabastust 500 eurot.
Aitäh! Te ju ise praegu just ütlesite, et meie süsteemi puhul maksaksid kõik võrdselt 20%, teie süsteemi puhul tegelikult makstakse vahemikus 1200–1700 rohkem kui 20%. Ma toon hea näite. Õpetaja palk Rae vallas oli 2019. ja 2020. aastal vastavalt 1250 ja 1315 eurot ning tulumaksuvaba miinimum sealjuures 472 ja 436 eurot. Rae vallas maksame igale õpetajale 100 eurot veel lisaks n-ö omavalitsuse poolt ja 200 eurot klassijuhatajatasu. Kui õpetaja teeb veel mõned lisatunnid, siis jõuab tema palk 1850 euroni ja hetkega on tema tulumaksuvabastus langenud 138 eurole ehk ta on kaotanud tulumaksuvabastust 362 euro ulatuses. See läheb väga teie jutuga vastuollu. Lisaks sellele, et ta maksab 20% tulumaksu, on ta kaotanud 362 eurot tulumaksuvabastust. Äkki te selgitate, kas ma saan millestki valesti aru või on ikkagi meie süsteem õiglasem ja ühetaolisem?
Aitäh, Mart! Ma ei tea, kes su matemaatikaõpetaja oli, aga võiks natuke tunde veel võtta. Ma veel korra rõhutan, et 20% tulumaksu on kõigile, on tehtud erisused, teatud palgasumma juures on tulumaksuvabastus. See ei tähenda kuidagi, et kui sa saad 2000 eurot või 1700 eurot, siis sinu tulumaks on mingi teine number kui 20%. Lihtsalt sul ei ole 500-eurost tulumaksuvabastust. (M. Võrklaev räägib saalist.) See ei ole niimoodi. Tee endale nüüd selgeks. Eesti Vabariigi seaduses kehtib kõigile ühesugune tulumaksuprotsent. Ka pensionäridel on 500 eurot tulumaksuvabastust. See on lihtne matemaatika, Exceli tabel. Kui vaja on, anname väikest õpetust.
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete rahanduskomisjoni esimees ja te ajate praegu totaalset jama. Ma ei tea, kas te seda eelnõu olete lugenud, mida te siin kaitsete. Selles eelnõus on ette nähtud kõigile ühesugune tulumaksuprotsent ja kõigile ühesugune tulumaksuvabastus, et lõpeks see süsteem, mis praegu on ebaõiglane näiteks töötavate pensionäride suhtes, mis võtab raha nende käest ära. Palun tooge konkreetne näide, mille põhjal te väidate, et antud eelnõu järgi on mingite tululiikide puhul tulumaks kõrgem kui 20%. Kus? Te väitsite, et tulumaksuprotsent selles eelnõus on kõrgem kui 20%.
Ei, vastupidi, ma olen kogu aeg vastupidist väitnud. Teie kolleeg väitis, et on tulumaksuerinevused. Ma ütlesin, et tulumaks on kõigil Eesti Vabariigis 20%. Ma olen seda siin puldis öelnud täna, ma arvan, rohkem kui kolm korda. Ma väga selgelt saan aru, et eelnõu on selline, et kõigil, sõltumata sissetulekust, oleks teie ettepanekul 500 eurot tulumaksuvaba. Siin saalis minu arusaamise järgi viiest erakonnast neli sellist ettepanekut ei toeta.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Tundub, et on. Jürgen Ligi, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Lepiks kõigepealt kokku, et maksud ei ole riigi kingitus rahvale. Maksud on vahend, kuidas koguda ühisteks hüvedeks raha moel, mis häirib kõige vähem majandust ja üksikisikuid. Keegi ei tohiks üksikisikuna saada liiga palju ahistatud. See ongi maksusüsteemi mõte. Vihjeid tegi siin ka Jevgeni (kelle märkus mu meelest muidu oli igati adekvaatne), et kui enamik võidab, see ongi õiglus. See viib ju selleni, et vähemustel puudub üldse kaitse, ühelt poolt. Puhtabstraktselt on selline vaade küüniline, et vähemusega võib teha mida iganes. Aga hea küll, kui see vähemus on – teoretiseerime – teistest jõukam, siis tegelikult võib sellise lausega õigustada seda, et 10% maksab kõik maksud. Me saame kõik aru, et selline süsteem ei ole õiglane, esiteks ahistamise mõttes, ja teiseks, kõik jäävad selle tõttu vaeseks, kuna sel moel kustutatakse ära majandus ja üldine jõukus. Kuhu see piir tõmmata? Jõuan ka sinna.
Nii et põhiline: siin ei ole nii, et võidab see ja võidab teine. Nii ei tohiks üldse arutada maksusüsteemi puhul. Maksusüsteemi peaks vaatama kui üldist hüvet ja üldist vahendit. Tuletame seda õiglust meelde, kuidas siin käis suur andmine, raha jagamine, mismoodi tegelikult siis kellele anti ja kellele ei antud. Seda praegust süsteemi esitati tänagi kui suurt õiglust. Tuletame meelde, et kõige vaesemad ei saanud sellest kas üldse midagi või said vähem kui maksimumi. Nii et sotsiaalpoliitikana kukkus see algusest peale läbi.
Edasi, mis olid katteallikad sellel asjal? Pensionäride täiendav maksuvaba miinimum oli üks allikaid. Pensionärid hakkasid selle tõttu rohkem maksma. Kui komisjoni esimees väidab, et toetatakse neid, keda toetama ei pea, siis andke mulle andeks, praegu on küsimus kõige vaesemate ahistamises, sest katteallikas võeti kõige vaesematelt: võeti madalapalgalistelt, võeti pensionäridelt ja võeti erinevatest maksutõusudest, mis kokku võttes ju koormavad rohkem kõige vaesemaid. See sotsioloogiline pilt on õudne. Selles mõttes tegelikult suurendati sellega nii absoluutset kui ka suhtelist vaesust. Suhtelist vaesust selle tõttu eelkõige, et pensionärid nihkusid suhtelise vaesuse skaalal tunduvalt vaesuse poole, nende maksukoormus tõusis, see oli üks kõige suuremaid katteallikaid. Võeti ära, kustutati vajaduspõhine lastetoetus, sellepärast, et see oli Reformierakonna nägu. Oleks olnud sihitud toetus, seda oleks võinud edasi arendada. Aktsiise tõsteti. Ühisdeklaratsioonid kaotati, mittetöötavatelt abikaasadelt – jällegi suhteliselt vaesem seltskond – võeti katet.
See õigluse jutt on iseenesest libe ja küüniline, õiglust ei ole võimalik luua selliste maksumonstrumitega, mis kokkuvõttes võtavad sealt, kust võtta ei tuleks, ja annavad suhteliselt huupi. Õiglus on ju ka see, kui inimene töötab kauem, õpib, teeb lisatunde ning saab siis lisatasu. See on õiglane. Miks te rakendate tema suhtes kõrgemat maksumäära? Te teete seda praegu. Aivar, sa ei saanud sellest vist lõpuni aru, ei ole siiamaani aru saanud. Miks te rakendate 31%-list marginaalset maksumäära keskklassile, isegi vaesemale keskklassile? Keskmine palk – jätame kriisi kõrvale – eelmine aasta lähenes juba 1500-le, keskmine oli 1404, teistel andmetel oli see 1407, viimases kvartalis 1480 ja midagi. Miks peab hakkama maksuvaba miinimumi ära võtma alates 1200 eurost? Sellepärast, et süsteem oli algusest peale mäda ja te ei suuda seda üleval hoida. Ühekordsed katted leiti, alkoholiaktsiis ei töötanud ...
Palun lisaaega!
See oli ju ette näha, et niimoodi hakkab juhtuma. Selles on selle astmelise tulumaksu kogu käkk ju, et kui inimene teenib rohkem, saab ta kõrgema maksumäära. Te ei suuda seda süsteemi hoida seal, kus te tegelikult väidate seda hoidvat.
Kas selle muudatusega suureneb või väheneb ebavõrdsus? Ebavõrdsuse mõõduks on ju väga erinevad näitajad. Nii küsis üks sots siin, et kas suureneb või väheneb. Nagu ma ütlesin, vaesed tehti vaesemaks. Vaadake peeglisse, te tegite vaesed vaesemaks selle süsteemiga. Te tegelikult tegite ebaefektiivsust katteallikate kaudu juurde. Ebavõrdsuse kaotamiseks on see mõeldavatest üks kõige ebaefektiivsemaid võimalusi. Nii et tegelikult ei tohiks seda küsimust üldse küsida. Vastus oli: te suurendasite ebavõrdsust.
Tuleks võtta arvesse kõik need tegurid, mis puudutasid ka tavalise maksuvaba miinimumi tõusu, mille te küll läbirääkimistel rääkisite pisemaks, kui me tahtsime, aga kokkuvõttes tuleb võrrelda ikkagi seda, mis oleks juhtunud ja mis juba kehtis. Praegu te olete põhiliselt keskklassi kallal, te jätate vaesed üldse kõrvale. Selles mõttes tuleb ikkagi tagasi pöörduda selle vana tõe juurde, et sotsiaalpoliitikat ei saa ajada kogumata jäetud maksude abil, seda saab ajada riigieelarve abil. Need meetodid, mida te kasutasite selle monstrumi kehtestamiseks, tegelikult suurendasid vaesust, ma kordan üle. Teine asi on loomulikult see, et igal majandusel peaks olema ju huvi saada tootlikumaks, targemaks. Olemuslikult ei ole vaja selliseid signaale, et kui paraneb haridus, paraneb sissetulek, siis suureneb maksumäär.
Kokkuvõttes, maksuvaba miinimumi mõte on siiski see, et on olemas üks koormistevaba summa, mida ei näpi riik ja mis on kõigil maksumaksjatel ühesugune. Kui te tahate otsida regressiivsust, siis otsige maksueranditest. Maksuerandid jaotavad palju rohkem ebavõrdsust suurendavalt valdavalt ülemisele viiendikule ja kolmandikule. Aga neid kõiki te kaitsete. Nii et vabalt võiks kogu maksusüsteemi üle vaadata, kaotada need sotsiaalselt jõukamatele koonduvad erandid, jätta tõepoolest kõigile kodanikele koormistevaba 500 eurot minu poolest rohkem kätte ja sotsiaalpoliitikat ajada tõhusalt, mitte nii, nagu siin terve saalitäis räägib, et vajaduspõhised toetused me kaotame, selleks et tõsta kõigil 10 eurot lastetoetust. See on üks ebatõhusamaid sotsiaalpoliitikaid üldse. Aitäh!
Aitäh! Tarmo Kruusimäe, kas sõnavõtt kohalt Isamaa fraktsiooni nimel? Jah, palun!
Tänan! Selleks, et mitte väga pikalt nüüd õigustada õigluse nägu ja omistada siin mõnele erakonnale õigluse näoilme võõrandamatut õigust, teeb Isamaa Erakond ettepaneku lihtsalt lõpetada.
Mis ettepanek see on? (Sumin saalis.) Aitäh! Kalvi Kõva, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!
Hea Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Ma tänan siiralt Reformierakonna fraktsiooni, et te selle teema siia saali tõite. Peab ütlema, et viimase aasta jooksul on väga paljude Eesti inimeste maksukoormus oluliselt tõusnud. Põhjus on nimelt järgmine: inimeste sissetulekud on suurenenud. Nagu Jürgen juba ütles (nüüd saab Jürgen pärast teha ka väikese repliigi, nii nagu me kokku leppisime, on ju), et paljude inimeste maksukoormus on suurenenud, sest inimeste palgad on suurenenud ning õpetajad, arstid, õed ja väga paljud teised spetsialistid maksavad juba väga suurt või suuremat tulumaksu.
Aga tähtis on selle maksumuudatuse puhul vaadata just jaotuslikke mõjusid ehk seda, kes on need, kes eelnõuga võidaksid ja kes kaotaksid. 500-eurone tulumaksuvabastus tehti selleks, et panustada just keskmist või sellest madalamat palka teenivate inimeste igakuisesse toimetulekusse ning vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Peab ütlema, et valitsus jättis see aasta tegemata selle 500-eurose astme tõstmise. See on väga suur viga, head koalitsiooni liikmed, teie poolt. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et alampalk peaks Eestis olema maksuvaba. Kui ei suuda seda korraga teha, hea koalitsioon, siis tehke jupiviisi, aga alampalgani peaks see piir jõudma.
Teine suurem murekoht on regionaalpoliitika. Regionaalpoliitikat ei tee ainult regionaalministeerium või Jaak Aab, seda peaks tegema ka maksunduses. Piirkondliku tasaarvestuse parandamiseks peavad kõik poliitikad, maksupoliitika kaasa arvatud, kaasa aitama. Kui kolleegi, endise Rae vallavanema vallas saadakse keskmist palka umbes 1800 eurot, siis minu koduvallas on keskmine palk alla 1000 euro kuus. Nii see on, et kui see täna Reformierakonna pakutud seaduseelnõu seaduseks peaks saama, siis tõenäoliselt need Mart Võrklaeva endise või tänase koduvalla inimesed võidavad rohkem kui minu koduvalla inimesed.
Seega, Reformierakonna väljapakutud idee toetab meie arvates igal juhul rohkem kõrgepalgalisi ja see ei aita kuidagi kaasa ebavõrdsuse vähendamisele. Selle rahaga saaks lahendada just neid muresid, mida Jürgen siin soovitas mitte teha, ehk lahendada omastehoolduse probleeme või pakkuda tasuta lasteaiakohti või muud sellist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ei saa palavalt toetada seda Reformierakonna siia saali toodud ettepanekut. Mart, ära muretse, ma tõin sind näitena, et sina oled endine Rae vallavanem ja sinu koduvalla inimeste keskmine palk on 1800 eurot, aga Rõuge vallas on see alla 1000. See oli kogu see jutt, mis ma rääkisin, kui sa tähele ei pannud. Aitäh!
Aitäh, eelkõneleja, et andsite sõna! Ma saan üle korrata seda, et maksusüsteemi kaudu sotsiaalpoliitika ajamine on teil juba läbi kukkunud. See, mida te ütlesite, et mina olen palunud inimestele teenuseid mitte pakkuda, on lihtsalt valetamine. Sotsiaalpoliitika põhi peabki käima teenuste kaudu – omastehooldus, lasteaed, kõik sellised asjad –, seda mantrat ma olen kogu aeg teile rääkinud, ja mitte selle kaudu, et me anname teile maksuvabastust, siis teil on raha. Aga tegelikult ju maksuvabastus nende nõrgemateni mitte kunagi ei jõua. Selle võiksid sotsid endale selgeks teha. Maksuvabastused ei jõua nõrgemateni mitte kuidagi ja just nende gruppideni, mida te nimetasite. Selle tõttu me peaksime vaatama maksusüsteemi, tema kvaliteeti kui kollektiivset hüvet ja väärtust, mitte otsima neid üksikuid gruppe, kellega te panete järjest mööda, sest te ei oska sotsioloogiliselt, vaesed sotsid, maailmale läheneda. Aitäh!
Täpsustaks selle ära, et ei ole vaja võrrelda, kas Rae vallas võidavad inimesed rohkem kui Rõuge vallas. Ma arvan, et kõik inimesed väärivad seda, et kui nad rohkem pingutavad ja saavad rohkem töötasu, siis neid selle eest ei karistata. Täna, kui inimene teenib üle 1200 euro, siis ta saab selle eest karistatud. Ühe näite tõin ma ka õpetajate kohta. Need palgad on mõlemas omavalitsuses kindlasti võrreldavas suurusjärgus. Kui õpetajad teevad iga päev rasket tööd meie lastega, siis ma arvan, et ei peaks neid selle eest karistama, et nad rohkem pingutavad. Aitäh!
Meil on siin suur mure. Arutame juba tükk aega, ei saanud kuulata isegi viimast küsimust. Mis teie erakonna ettepanek on? Kas teie fraktsiooni ettepanek on lõpetada läbirääkimised? Me läbi maski kuulsime mõminat, aga mida öelda taheti, kas tahetakse kodukorda, demokraatiat rikkuda, materdada? (Hääl saalist: "Lämmatada.")
Kohe ma annan teada, hea kolleeg. Kodukorda keegi ei riku. Ma loen kohe ette selle suure saladuse. Juhtivkomisjon ei ole eelnõu esimese lugemise lõpetamise või mittelõpetamise kohta ettepanekut teinud, aga ettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon. Nimelt, Isamaa fraktsioon palub tagasi lükata Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 151. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde. Jah, palun, protseduuriline küsimus!
Olles rahanduskomisjoni liige, tean, et meil toimus hääletus, mille kohaselt tegi komisjoni enamus ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Nii et minul on kummaline kuulda väidet, et komisjon ei ole teinud ettepanekut. Komisjon tegi ettepaneku ja ... (Hääled saalis: "Vaheaeg!")
Ei ole vajadust võtta. Juhatusel on informatsioon, vähemalt minul on informatsioon, et sellist ettepanekut, et mitte lõpetada, rahanduskomisjon üldse ei ole hääletanudki. (Hääl saalist: "Hääletati!") Ei hääletatud, hääletati vastupidist ettepanekut. Rahanduskomisjonis hääletati, kas esimene lugemine lõpetada, ja see ei leidnud toetust, aga ettepanekut mitte lõpetada rahanduskomisjonis ei hääletatud. Nii et seega ei ole sellist ettepanekut ka siia suurde saali esitatud. Kõik on kooskõlas kodukorraseadusega, Jürgen. Nii, nüüd vist on kõigil selge ja me saame minna ettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku tagasi lükata Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 151. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 151 langeb menetlusest välja.
Läheme edasi tänase päevakorraga. Päevakorrapunkt nr 4, Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 154 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Maris Lauri.
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on eelnõu, mille eesmärk on taastada abikaasade ühisdeklaratsioonide esitamise võimalus. See tähendab, et mõlema abikaasa tulud ja mahaarvamised liidetakse, erinevalt praegusest, kui on võimalik üksnes piiratud ulatuses mõningaid kulusid jagada. Kui teisel osapoolel tulusid mingil põhjusel ei ole või need on ülimalt väikesed, siis ei saa isegi seda väikest kulude osa kasutada.
Enne praegu kehtiva astmelise tulumaksu kehtestamist oli Eesti maksuõiguses põhimõte, et abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni. See põhimõte on ... (Saalis on lärm, juhataja helistab kella.) Aitäh! See põhimõte on seotud sellega, mis kehtib meie perekonnaseaduses, ja sellega, et abikaasadel on üldjuhul ühisvara. Abielu tähendab tavaliselt lepingut ühise vara ja kohustuste kohta ning sellega sobitub täiesti loogiliselt ka ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus.
Meie muudatuse kandev sõnum on perepoliitika kui väärtus ja põhimõte. Tegemist on peresõbraliku seadusemuudatusega. See toetab eelkõige neid peresid, kus üks osapooltest, üks abikaasadest teenib vähem või oluliselt vähem kui teine abikaasa või ei teeni üldse mitte. See võimaldab kasutada mahaarvamisvõimalusi, kõiki neid, mida praegusel ajal juba pakutakse, ka neid, mida reaalselt pere ei saa kasutada, sest pere üks tuluteenija lihtsalt ei kata oma tuludega neid võimalusi ära. Mis kasu on rikkalikest maksuvabastustest, kui neid reaalselt kasutada ei saa? Need on näilised ja need tegelikult ei aita ju mitte kedagi. Need on justkui sõnad. Teeks midagi reaalset, sellist, mis tõesti peresid aitab.
Väga palju on räägitud – eelkõige saali aknapoolses reas oleva erakonna poolt, kellest kahjuks kedagi praegu saalis ei ole – sellest, et ühisdeklaratsioonid mõjuvad halvasti naiste sissetulekutele, tööelule ja selle kaudu ka sotsiaalsele toimetulekule tulevikus. Väga oluline on vaadata iga eelnõu kehtivate seaduste kontekstis. Vaatame seda, mis oli aastaid tagasi. Siis reaalselt oligi nii, et lastega kodus oleval naisel oli valida, kas minna täiskoormusega tööle ja teenida raha ning vaadata, kuhu lapse saab panna ja kes tema eest hoolt kannab, või olla kodus ja üldse mitte teenida või oli võimalus teenida äärmiselt väikeses ulatuses, juhuslike tuludena. Ehk väga lihtsustatult öeldes oli valik: võta või jäta.
Kui me praegu vaatame, millised on seadused, siis on loodud olukord, kus peredel on võimalik väga suur paindlikkus lastehüvitiste ja vanemahüvitiste ning vanemapuhkuse kasutamiseks. See tähendab, et kolme aasta jooksul saab töölkäimist eri koormusega jagada mehe ja naise vahel. See ei seo neid kuidagi ja jäigalt kokku nii, et üks osapool peab käima tööl ja teine ei käi või on takistus, et ei saa tööle minna. Ehk see tõrge, mis – tunnistan – võis mingil määral eksisteerida, on minu arvates praeguseks kadunud. Naistel on võimalik praegu vanemapuhkuse ajal töötada, tulu teenida. Sama võimalus on tegelikult ka meestel.
Mind isiklikult alati häirib see suhtumine. Jah, faktina me teame, et naistel on keskmiselt sissetulekud väiksemad kui meestel, tulenevalt sellest, et väga paljud naised töötavad ametikohtadel, kus palgatase on madalam. Ma siiski ei tahaks rääkida sellest, et naised on ilmtingimata madalama tulu teenijad. Räägiks nii, et on väiksema tulupoolega pereliige ja suurema tulupoolega pereliige, sest järjest rohkem on peresid, kus naised teenivad meestest rohkem. Ma ei välistaks tegelikult ka seda, et ühisdeklaratsiooniga on võimalik pehmendada ühte probleemi. Olin eelmises koosseisus sotsiaalkomisjonis ja just nimelt vanemahüvitiste seaduse vastuvõtmise ajal oli diskussioon, et üks vanematest, kes teenib rohkem, ei soovi lapsega kodus olla, vaid eelistab töölkäimist ja perele kokkuvõttes rohkem tulu teenimist, sest niimoodi käitudes on pere netotulu suurem, kuna mahaarvamiste võimalus perel on väiksem. Kui me loome ühisdeklaratsiooni võimaluse, siis on neid mahaarvamisi võimalik rohkem kasutada ja seetõttu väheneb suurema tulu teenijal motivatsioon ja võib-olla ka vajadus minna tööle ehk ta saab kasutada seda võimalust, et olla osa aega lapsega kodus, ja väiksema tulu teenija saab sellel ajal tööle minna. Tegelikult aitab selline pehmem lahendus peresid palju rohkem.
Aga üldiselt, üksiku pere tasemel võivad sellise ühisdeklaratsiooniga saadud võidud olla väga varieeruvad, mõned väiksemad, mõned suuremad, mõned päris tagasihoidlikud. Ma siiski ei usu, et selle ühisdeklaratsioonist tuleneva võidu tõttu keegi oma käitumist väga palju muudab just nimelt selles aspektis, kas olla lapsega kodus või mitte. Ma arvan, et see väärtus, kodus olemise väärtus, ootustel põhineva käitumise väärtus on palju suurem. Ja veel kord: küsimus ei ole ju alati selles, kas keegi on lapsega kodus. See on tõesti üks väga levinud olukordi, aga peresid on ju ka selliseid, kus üks osapool on töötu või üks osapool on osalise töövõimega ja selle tõttu töötab väiksema koormusega. Ka ühisdeklaratsiooni loomise võimalus aitab tegelikult pehmendada n-ö puhtalt sotsiaalseid probleeme ja teeb seda pereväärtuste esiletõstmisega. Ma arvan, et sellisel lähenemisel, et taastada peredel ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus – just nimelt võimalus, kellelgi ei ole kohustust seda teha –, on tegelikult mitmeid aspekte. See tugevdab peret, seob seda paremini, sobitub meie pereseadustesse, lahendab natuke ka sotsiaalseid probleeme ja võimaldab peredel paremini toime tulla. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis sellist ühisdeklareerimist sai teha ükskõik kui kaua aega juba. Aastaid tagasi, ma mäletan, oli kohe pidupäev, naisega koos istusime maha ja deklareerisime. Ma mäletan ka enam-vähem, millal see ära kadus, aga ma ei mäleta päris täpselt, miks ta ära kadus. Kas sina mäletad, oskad sa lahti seletada? Ma tean, et kui seesama naeratav tore inimene, kes su selja taga istub, Helir-Valdor Seeder, sai Isamaa esimeheks, siis oli see juba ära kaotatud. Tema oli väga perekeskne ja lubas, et ühisdeklareerimine tuleb tagasi tuua. Ometigi on sellest nüüd kolm aastat möödas linnulennul võttes. Oskad sa, Maris, mu mälu värskendada, miks see on ära kadunud, miks see tagasi ei ole tulnud?
Aitäh! Ega ma ka ei suuda meenutada praegu, millal see algselt kehtestati, aga meeles on küll, millal see ära kaotati. See kaotati sellel hetkel, kui meie maksusüsteem muudeti astmeliseks ja oli vaja astmete sisseseadmisega tekkivat eelarveauku kuidagi katta. Siis oli see üks võimalusi võtta perede arvelt. Ma arvan, et see ei olnud kindlasti hea lahendus, astmeline süsteem on minu arvates halb, aga peredelt äravõtmine on minu arust igast ideoloogilisest aspektist halb.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me eelmise eelnõu arutelul kuulsime imestusega, et komisjonis ei olnudki põhimõtteliselt debatti, vaid oli selline poolmonodebatt, koalitsiooni kuuluvad komisjoni liikmed üldse debatis ei osalenud, mis minu arvates on ääretult kurb ja meie Riigikogu väga ei kaunista. Kuidas olid selle eelnõu arutelu olud, kas koalitsiooni liikmed võtsid sõna ja avaldasid arvamust või olid samamoodi nagu tummahambad?
Diskussioon oli suhteliselt lühike ja seisnes selles, et Rahandusministeeriumi esindaja esitas valitsuse vastuväited, millele siis meie esitasime omapoolsed vastuväited. Suhteliselt sarnane kahjuks, jah.
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 154 oma 20. aprilli koosolekul. Eelnõu tutvustas algatajate esindaja Maris Lauri, valitsuse arvamust tutvustas ja komisjoni liikmete küsimustele vastas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 5. mail k.a, määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt kodukorraseadusele kümme tööpäeva, 19. mai kell 17.15. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kindlasti on asju, mida sa täpselt ei tea, nagu me eelmise eelnõu arutlemisel avastasime, aga ma olen kindel, et sa tead päris täpselt, mis juhtub selle eelnõuga, kas ta lükatakse tagasi täna koalitsiooni poolt (kuigi komisjonis te seda toetasite), te hääletate või täna üldse hääletust ei tule ja te lasete sellel eelnõul läbi minna ja ta satub kuskile rahanduskomisjoni riiulisse tolmuma. Seda ma ei usu ja seda ei usu sina ka, et sellest eelnõust seadus saab. Seda te ei tee, kuigi te tahate heameelega teeselda, et te olete perekesksed ja peresõbralikud. Aga ütle mulle nende kahe esimese alternatiivi vahel valides, kumb nüüd juhtub, kas te täna lasete ta läbi ja ta jääb lihtsalt tolmuma või hääletate kohe välja ja annate selge signaali Eesti rahvale, et teid perekesksus ja pereväärtused ei huvita.
Aitäh küsimuse eest! Komisjon on konsensuslikult teinud otsuse esimene lugemine lõpetada. Ma loodan, et keegi siin saalis ei tee [teist] ettepanekut. Alati võib hääletamisele panna, aga kõikide erakondade esindajad on meil komisjonis ja kõik toetasid seda eelnõu. Ma loodan, et ka saal toetab.
Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Ma küsin, kas sel teemal toimus teil komisjonis ka arutelu ja kui toimus arutelu, siis kas arutelul olid ka mõned vastuargumendid, miks see seadus ei võiks jõustuda.
Aitäh! Arutelu oli suhteliselt lühikene. Valitsuse seisukoht oli mitte toetada seda eelnõu. Põhjendused olid sellised, et argumenteeriti kahelt poolt, Maris kui eelnõu ettekandja ja teiselt poolt proua Oro. Aga komisjon jäi seisukohale, et esimene lugemine lõpetada ja vaadata eelnõusse sisse, sest kindlasti on neid kohti, kus võib-olla ollakse eri arvamustel. Aga me ei jõudnud selle diskussiooniga sellisele kaugusele. Me olime konsensuslikult nõus sellega, et esimene lugemine lõpetada.
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Seda muudatust väga oodatakse. Viimati, kui veel sai esitada ühisdeklaratsioone, siis oli üle 75 000 ühisdeklaratsiooni, mis esitati. See annab aimu, kui paljusid inimesi see muudatus puudutaks. Ma tulen tagasi selle eelnõu järgmiste sammude juurde. Komisjoni esimehena on sul väga suur roll selles, millal eelnõu päevakorda jõuab ja millal ta komisjonist uuesti saali peaks jõudma. Kuna tõesti on erinevaid spekulatsioone sel teemal, et koalitsioonil on plaan see eelnõu tegelikult lihtsalt sahtlisse seisma jätta, siis ma annan sulle võimaluse need siin praegu ümber lükata ja meiega jagada, milline on selle eelnõu menetlemise edasine ajakava. Muudatusettepanekute tähtaega me teame, aga millal eelnõu peaks jõudma teisele lugemisele saali sinu ettepaneku kohaselt?
Aitäh! Kuna selle eelnõuga kaasneb teiselt poolt ka riigieelarveline kulu, siis ma julgen täna siin öelda, et see arutelu komisjonis kindlasti peale parandusettepanekuid toimub enne suve, aga otsused tulevad suure tõenäosusega koos riigieelarve aruteludega.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja, kui eelmise eelnõu juures võib-olla üks märksõnu, mis tihti kõlas, olid rikkad ja vaesed (kuigi ma iseenesest ei pea väga õigeks sellist käsitlust, kui päris aus olla, sest meie suur rikkus on see, et meil on oma riik ja me saame siin vabalt toimetada), siis selle eelnõu puhul on väga selgelt ju küsimus väärtuspõhises lähenemises finantsidele. Sina kui kauaaegse kogemusega komisjoni esimees, ütle üks põhjus, miks see eelnõu ei peaks tulema saali tagasi ja saama üle välja toetuse ehk kogu Riigikogu toetuse.
Aitäh, Urmas! Kõigepealt tuleb kindlasti ära oodata parandusettepanekud ja neid ka analüüsida. Tunnistame, et komisjonis ei ole sisuliselt seda eelnõu arutatud rohkem kui esimesele lugemisele saatmise arutelul. Tavaliselt käivad, nagu sa tead ju, komisjonis tõsised arutelud esimese ja teise lugemise vahel, vaadatakse plusse ja miinuseid. Põhimõte, et pered võiksid saada ühisdeklaratsiooni teha, on, ma arvan, siin saalis enamiku Riigikogu liikmete arusaam. Kindlasti vaadatakse sellesse eelnõusse sisse, vajaduse korral tehakse ka parandusi. Aga ma veel kord rõhutan, et kuna sellel on ka eelarveline mõju, siis see seadus, kui Riigikogu selle vastu võtab, ei hakka kehtima kindlasti enne kui järgmise aasta deklaratsioonide tegemise ajaks. Kui me jõuame eelarve arutelu juurde, siis kindlasti on see teema uuesti laua peal.
Aitäh! Hea Aivar! Komisjoni esimehena on sul eeldatavalt olemas ka ülevaade ja arusaam eri erakondade seisukohtadest või vähemalt võiks olla. Reformierakonna seisukohta sa tead, see on see meie esitatud eelnõu. Ma eeldan, et kui sinu erakonna esimees sinu selja taga noogutas Valdo Randpere küsimuse peale, siis ka Isamaa seda eelnõu toetab. Ma saan aru, et ka sotsiaaldemokraadid on pereväärtuste toetamise poolt. EKRE üldiselt on olnud ka selle poolt. Kas ainukene, kes siin saalis vastu on, on Keskerakond? Või on sul mingi teistsugune arusaam, kes siis ühisdeklaratsioone ei toeta siin saalis?
Ma veel kord pean rõhutama, et rahanduskomisjonis on esindatud kõik viis erakonda, kes on siin saalis, ja kõik konsensuslikult toetasid selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 154 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 17.15.
Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!
Istungi lõpp kell 11.55.
