Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Jah, on. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos üheksa kolleegiga annan üle arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele ja see puudutab põhjendamatult kõrgeid ravimihindasid. Ravimitest on viimase poole aasta jooksul nii siin kui ka avalikkuses palju juttu olnud, põhiliselt selles kontekstis, kuidas ebatõhus ravimiturukorraldus röövib patsientidelt miljoneid. Aga sellest me täna ei räägi. Me räägime hoopis sellest, et Õhtuleht on teemaga tänuväärselt edasi läinud ja eelmisel nädalal, 16. aprillil avaldanud väga põhjaliku analüüsi, mis näitab, et ravimiturukorraldus piirhindade kontekstis on väga suurte puudujääkidega. Süsteem iseenesest on ju hea ja kaitseb nii patsienti kui ka haigekassa eelarvet, aga tõsiseid puudujääke on seal sellele vaatamata. Õhtuleht toob kaks olulisemat välja. Üks nendest on iseendast teada olnud. Ehkki seaduse järgi peavad piirhinnakokkuleppega ravimid olema igas apteegis kättesaadavad ja apteekril on kohustus neid esmajärjekorras pakkuda, siis tihtipeale seda kõige odavamat ravimit ei ole müügil. Seda on tuvastanud ka Ravimiamet aeg-ajalt, aga üsna väikeses ulatuses. Õhtuleht on analüüsinud läbi kõik Eesti apteegid ja kõikide piirhindade puhul ja leidnud, et isegi 25%-l juhtudest piirhinnaga ravimit ehk siis odavamat ravimit tegelikult müügil ei ole. Selles kontekstis küsime sotsiaalministrilt, kuidas ta plaanib reformida Ravimiameti järelevalvesüsteemi, et tagada hinnakokkuleppega ravimite tegelik kättesaadavus apteekides. Teine teema puudutab ühte väga spetsiifilist piirhinnakokkulepete aspekti, mida ma siin ei suuda veenvalt teile ära selgitada. Aga selgub, et  piirhinnakokkulepped kaitsevad ainult teatud osa patsiente, teised jäävad täiesti kaitseta ja peavad maksma ülemäära. Sellega seonduvalt on meil mõned küsimused sotsiaalministrile, kuidas ta plaanib likvideerida need tõsised puudujäägid oma haldusalas. Ma tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Hea juhataja! Head kolleegid! Eesti on parlamentaarne riik ja on parlamentaarne riik ka eriolukorras või peaks olema. See tähendab seda, et valitsuse liikmed peavad andma parlamendile aru, mis tehakse, ja vastama parlamendi küsimustele oma otsuste kohta. Aga ometi me näeme, et ministrid ei kipu tulema komisjonidesse küsimustele vastama. Veelgi enam, arupärimistele vastamise tähtajad on liiga pikad, et eriolukorras mingit parlamentaarset kontrolli teostada. Seetõttu Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon annavad koos üle eelnõu, millega Riigikogu kodu- ja töökorra seadust täiendatakse lõikega, mis puudutab hädaolukorda, eriolukorda, erakorralist seisukorda ja sõjaseisukorda ja seda, kuidas sellises olukorras peaks toimuma arupärimistele vastamine, nimelt, et see tähtaeg oleks lühem, kui ta praeguses seaduses tavalises olukorras on ette nähtud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Head ametikaaslased! Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatidel on üle anda eelnõu, mis vabastab lapsevanemad lasteaia kohatasu maksmisest. Vastav kulu jääks riigi kanda ja saamata jäänud tulu kompenseerib riik kohalikele omavalitsustele. On hea meel vaadata neid programme, mis Riigikogu valimiste eel erakondadel olid, sest nii Keskerakond kui ka Reformierakond olid siis samasisulise lubadusega välja tulnud. Ma loen ette Keskerakonna lubaduse, kes on täna koalitsioonis: tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoha, kompenseerime kohalikele omavalitsustele selle pakkumisega kaasnevad kulud. Vaatame tänast lasteaia kohatasu eest raha küsimist. Enamasti on see protsent alampalgast, mõnes kohas ka kindel summa. Tuletan meelde, et lasteaia kohatasuks võib kohalik omavalitsus küsida kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Meil on 66 330 last, kes 2019/2020. õppeaastal alusharidust omandavad. Kindlasti oleks meie muudatusettepanekust suur kasu. Võib-olla veel seda, et kui me vaatame kohatasu suurust, siis see kõigub paarikümnest eurost ligi 100 euroni. Tartus on see konkreetselt 81 eurot. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle arupärimise rahandusminister Martin Helmele, mis puudutab 2020. aasta esimest lisaeelarvet, võimalikku teist lisaeelarvet ja üldse riigi võimalikke kulutusi. See puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid ja nende abistamist kriisi jooksul. Nagu me teame, Eestis on 22 000 füüsilisest isikust ettevõtjat, neist suurem osa kasutab seda vormi pigem tavalise töölepinguga töö tegemisel. Toon näiteks juuksurid, taksojuhid, iluteenindajad, muusikud ja kõik sellised inimesed. Meid huvitab see, kuidas ikkagi nende lisaeelarvetega toetatakse neid füüsilisest isikust ettevõtjaid, kellel on ära kadunud sissetulek. Meile hetkel ei ole see teada, peale selle, et kui sa oled näiteks juuksur, siis sa saaksid võtta mingisuguse laenu või saaksid riikliku garantii. See leiba lauale kuidagi ei too, see seda inimest kuidagi ei aita. Meid huvitab, mida valitsus plaanib selles valdkonnas teha, kuidas neid inimesi aidata ja mismoodi see eelarvetes kajastuda võiks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja kaks seaduseelnõu. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 70 Riigikogu liiget, puudub 31.


1. 14:10 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (137 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (137 SE) teine lugemine. Ettekandjaks ma palun riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani.

Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 27. jaanuaril. Selle eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 26. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 11. märtsil kella 17-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 13. aprilli istungil. Sellel istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Riigikaitsekomisjon tegi komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ühe keelelise täpsustuse. Täpsustuse tulemusena muudeti eelnõu tekstis kuupäeva ning aasta asukohta ning lühend "a" kirjutati välja sõnana "aasta". Eelnõu tekstis on keeleline täpsustus alla joonitud.
Nüüd ratifitseeritava kokkuleppe eesmärgist ja tähtsusest. Kokkuleppega alustatakse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamist õhuruumi puutumatuse tagamiseks riiklike (vabandust lühendi kasutamise pärast) CRC-de (Control and Reporting Center) ehk juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajaduse korral asendada. Uue kokkuleppe sõlmimise tulemusena suletakse mitmerahvuseline CRC Leedus Karmelavas ja riiklikele üksustele antakse CRC staatus. Muudatuse mõjul väheneb kolme Balti riigi halduskoormus seni Leedus paikneva lisaüksuse pidamise koormuse võrra. Ühtlasi võimaldab see alustada riiklike CRC-de ettevalmistamist, viimaks neid teisele, järgmisele tasemele, ehk kriisi- ja konfliktiolukordadeks valmisolekuks, ning muuta Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutust võimekamaks. Viimati nimetatu on julgeoleku ja riigikaitse seisukohalt väga oluline nii Eestile kui ka NATO-le tervikuna. Kui väga lühidalt kokku võtta, siis enne maksime me kolme Balti riigiga koos nelja üksuse eest, millest reaalset võimekust omas üks, nüüd hakkame maksma ühe eest, aga Balti riikides kokku on kolm võimekat üksust.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Oma 2020. aasta 13. aprilli istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2020. aasta 22. aprilliks. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115, otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku panna eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja ja hea ettekandja! Võib-olla oli komisjonis sellest juttu. Kokkulepe jõustub 90 päeva pärast, kui kõik on selle allkirjastanud ja diplomaatiliste kanalitega on kokku lepitud. Aga n-ö lahkumine sellest kokkuleppest on suhteliselt lihtne. Kui üks pool ütleb, et ta enam ei soovi, siis kuue kuu pärast on ta sealt lahkunud. Kas seal ei ole mingi risk? Ma saan aru, et me püüame ühiselt mingeid asju teha. Ühel hetkel võib äkki keegi poliitiliselt soovida sealt lahkuda. Kas sellel teemal oli ka arutelu või mitte?

Alar Laneman

Aitäh! Komisjonis neid riske ei arutatud. Seni kogetu põhjal isiklikku kommentaari lubades ütlen, et ma ei usu ka, et see risk olemas on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 137 lõpphääletus ja me lähemegi lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (137 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:19 Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE) teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi.

Tõnis Mölder

Tere päevast, hea istungi juhataja ja head kolleegid! Läheme edasi teemaga, mida me oleme siin saalis juba ka eelnevalt väga pikalt käsitlenud. Tõesti, nii nagu te teate, 27. veebruaril k.a oli samamoodi siin suures saalis eelnõu 9 teine lugemine. Siis tegi juhtivkomisjon ettepaneku teine lugemine katkestada, selle suur saal ka heaks kiitis. Läksime edasi nii, et määrasime uue muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks oli 5. märts. Tõesti, selleks hetkeks saabus ka muudatusettepanekuid ja arvamusi. Muudatusettepanekuid tuli kahelt Riigikogu liikmelt ning arvamusi turuosalistelt ja ka Eesti meditsiini juhtivatelt alaliitudelt.
Korra lühidalt läheme tagasi 9. märtsi, kui me neid muudatusettepanekuid ja pöördumisi arutasime. Tõepoolest, eelkõige me keskendusime sellel arutelul just nimel neile Riigikogu liikmete tehtud muudatusettepanekutele, kus keskenduti e-sigarettidele, kogu sellele temaatikale, mis puudutab lõhnu, maitseid, müügikeelde nii e-keskkonnas kui ka poes. See oli üks arutelupunkt. Kindlasti arutasime me ka selle üle, mis puudutab e-kaubandust, käsitlesime seda, kas kõik tarvikud, mida me uute tubakatoodete puhul kasutame, lähevad tubakatoodete alla või sellised e-vidinad on ikkagi tegelikult tehnika vms. Siin oli laiem arutelu ja jäid ka erinevad seisukohad kõlama.
Kindlasti olid ka erinevate arstiorganisatsioonide esindajad kohapeal olemas. Nende võib-olla kõige teravamalt tõstatatud küsimus oli ikka see, mida tegelikult kogu sotsiaalkomisjon ka jagab, et ükstakõik, milline tubakatoode, ükstakõik, milline tubakat sisaldav ese või asi – ilmselgelt ei ole need tervisele kasulikud, need on kahjulikud tooted. Me mõistame arstide soovi juhtida sellele tähelepanu. Me muidugi komisjonina mööname, et ega toodete ärakeelamine ei muuda nende tarbimist kuidagi väiksemaks, siis tekib must turg. Me oleme pigem läinud seda teed, et see asi oleks paremini reguleeritud ja et olukord oleks selles mõttes kontrolli all.
Üks olulisi teemasid, mida ma tahaksin ka ära märkida, millele arstid juhtisid mitu korda tähelepanu ja mis ka meediakünnist ületas, on väited, justkui sotsiaalkomisjon ja võib-olla veel mõned sooviksid selle seaduseelnõuga tuua Eesti turule tubakanätsud, -kommid või mingid pastillilaadsed tooted, mis sisaldavad tubakat. Veel kord: see ei ole selle eelnõu sisu ega eesmärk ja seda ka väga selgelt sotsiaalkomisjon rõhutas. Kõik need mured või mõtted, mis ministeeriumil või teistel erialaliitudel sellega seoses olid, me selles mõttes elimineerisime ja kirjeldasime seletuskirjas olukorda võimalikult täpselt.
Toimus ka pikk arutelu teiste muudatusettepanekute või tähtkirjade üle. Üks teema puudutab jälgitavussüsteemi ja selle rakendamist, et anda turuosalistele mõistlik aeg. Täna me leppisime kokku, et see mõistlik aeg on 120 päeva peale selle seaduse vastuvõtmist.
Nii nagu ma ütlesin, 10. märtsil me tegime ära ka kõik muudatusettepanekute otsused ja otsustasime tõesti konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. märtsil, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aga nagu te teate, vahepeal on Eestis ja ka mujal maailmas olukord olulisel määral muutunud ja sellel märtsikuu päeval ei jõudnud see eelnõu siia suurde saali teisele lugemisele. Aprillikuus meie töörütm normaliseerus ja me tegeleme nüüd ka teiste seadustega edasi, me kahel komisjoni istungi arutasime neid teemasid ning palusime saata eelnõu uuesti suurde saali. Kõige viimane arutelu oli veel selle nädala esmaspäeval, kui me tõesti seda veel kord arutasime, täpsustasime ja käsitlesime eelkõige rakenduskuupäeva, sest aeg oli vahepeal edasi nihkunud. Me jõudsime taas kord konsensuslikult otsustele, et võtta eelnõu täna päevakorda, ära menetleda ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata ta kolmandale lugemisele 4. mail. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Olen viibinud ka ise mõnel sotsiaalkomisjoni koosolekul ja jutu all oli see moment, et kas on vaja ka Euroopat teavitada. Eelmisel nädalal Sotsiaalministeerium võttis teavitamise ikkagi kätte. Kuidas me sellest olukorrast edasi läheme ja kuidas me eelnõu edasi menetleme, kui Euroopat on juba teavitatud, et Eesti riik lubab mentoolimaitsega e-vedelikke?

Tõnis Mölder

Seda arutelu, mis puudutab teavitamist, meil vahepealse aja jooksul komisjonis väga käsitlusele ei tulnud. Minu meelest me selle debati pidasime maha juba enne teise lugemise katkestamist. Veel kord: seadus ütleb väga selgelt, et Riigikogul endal puudub õigus seda teavitust teha. Kui ministeerium seda soovib teha, siis ta edastab selle soovi MKM-i inimestele, kes Eestis tsentraalselt tegelevad selle teavitamisega. Kui te nii ütlete, et vahepeal on see teavitus tehtud, siis ma usun teid. Minul seda ametlikku kirja ja pöördumist ei ole, et ministeerium seda teavitust oleks teinud. Aga me võtame selle info teadmiseks ja kui parlamendil on tahe selle teemaga lõpuni minna, siis me läheme ka lõpuni, sõltumata sellest, kas ministeerium on teinud vahepeal teavituse või mitte.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa paari sõnaga tutvustad? Komisjonis, ma saan aru, oli juttu tubakatoodetega sarnaste toodete kasutamisest, piirikaubandusest ja kõigest muust. Mida siis lõpuks komisjonis otsustati, mida lubatakse ja mida ei lubata selle uue seaduseparandusega?

Tõnis Mölder

Aitäh! Me ikkagi väga selgelt reguleerime ära selle poole, mis puudutab uudseid tubakatooteid, ja väga selgelt ütleme välja, mis lõhnad ja maitsed e-vedelikel on lubatud. Siinkohal me räägime ainult mentoolist. Me ei soovinud kuidagi minna sellele pärusmaale, et kas mõni toode on suitsuvaba või suitsetatav toode. Me oleme väga selgelt öelnud, et seadus annab juba need võimalused ja tegelikult on see tootja vastutus, kuidas ta klassifitseerib seda konkreetset toodet. Me ei tahtnud parlamendina panna seadusesse nii täpselt kirja, kas üks toode on see või teine. Me tahame anda need võimalused ja õigused ikkagi Eesti riigiametitele. Tegelikult on siin väga suur roll ja vastutus tootjatel. Ma veel kord rõhutan: see jutt või väide, mis siin ka kohati jäi kõlama, et selle eelnõuga me lubame turule sellised uudsed tubakatooted, mis on kuidagi kommilaadsed, pastillilaadsed – ei, seda soovi meil ei ole ja selle eelnõu vastuvõtmisele seda ka ei järgne.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mil moel me peaksime käsitlema praegu sigaretiletis mittenähtavaid nikotiinipadjakesi, kas nad on tubakatooted või nad ei ole tubakatooted? Juhul kui nikotiinipadjakesed osutuvad ikkagi tubakalaadseks tooteks või nii, siis ma vaatan, et teil on siin § 49 "Tubakatoote või tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine selleks keelatud kohas". Kas te kujutate väga hästi ette, kuidas restoranis teenindav personal hakkab küsitlema kõiki kliente, et mis teil suus on, kas teil on nikotiinipadjake või teil on närimiskumm, ja mil moel siis ka politsei seda menetleb, juhul kui näiteks inimene neelab selle nikotiinipadjakese alla? Kuidas hiljem hakatakse tuvastama, kas oli närimiskumm või nikotiinipadjake või tuli inimene hambaarsti juurest? Ma arvan, et te olete konsensuslikult selle sotsiaalkomisjonis üksipulgi ja täpselt läbi arutanud ja Sotsiaalministeeriumist on tulnud ju väga täpne ja tark teadmine. Samas näiteks ka ikkagi närimiskumm, mis sisaldab nikotiini, kuidas selle puhul on, kas seda võib mõnes ruumis närida või ei tohi? 

Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, me ei ole konkreetseid tooteid siia seadusesse sisse kirjutanud. Siin on ikkagi väga selge regulatsioon olemas ja tootja ise saab ära klassifitseerida konkreetselt selle toote. See peab vastama nendele tingimustele, mis seaduses on ja mis etiketil kirjas on, tootja vastutab selle eest. Meil on Eestis olemas pädevad asutused, kes oskavad hinnata, kas see toode vastab nendele nõuetele või ei vasta. Kui toode ei vasta, siis seda müügile ei lubata. See näide, mis te tõite, kas ja kuidas meie õiguskaitseorganid või politsei hakkavad kuidagi kontrollima seda, mida inimesed tarvitavad või mitte – ma arvan, et on olemas terve mõistus, kaine mõistus, ja ma usun, et see on olemas Eestimaa inimestel ja kindlasti on see olemas ka nendel asutustel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minus tekitab jätkuvat hämmingut ja segadust, miks just ainult mentool on lubatud. Ja küsimus sulle: kas sina said komisjoni istungil vastuse, kes ja millisele analüüsile tuginedes otsustas, et ainult mentool on see lubamist väärt maitse, aga ülejäänud maitsed on kirjeldamatult kahjulikud ja pahad ja need tuleb ära keelata?

Tõnis Mölder

Aitäh! Ma sain aru, et e-sigarettide puhul me ei räägi ühest maitsest või lõhnast, me räägime 20-st või enamast maitsest ja lõhnast. Oli soov, see oli vähemalt arutelul meil komisjonis, et e-sigaret võiks olla mingil määral toode, mis soodustab üleminekut tavasigaretilt alternatiivsetele tubakatoodetele, mis võiksid olla mõningate uuringute alusel ohutumad inimese tervisele. Tõesti, kui me võtame selle tavasigari, siis on ju tegelikult olemas sigar ja mentoolimaitsega sigar või suits, ja see, et seda üleminekut võib-olla leevendada või soodustada, oli üks argument, miks me valisime mentooli välja komisjonis. See oli selline arutelu. Teine, mis selle kasuks kindlasti räägib, oli see, et neid muudatusettepanekuid tehti väga erinevaid, aga meile tundub, et mentooli maitset ja lõhna on ka kõige lihtsam võib-olla fikseerida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja.

Andres Metsoja

Hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te lubate, siis ma hüppan paar küsimust tagasi, selle teavitusmenetluse juurde. Mul on ajusopis, et sellest teavitusmenetlusest on pikka aega räägitud siin saalis ka. Jäi kõlama erinev informatsioon Tarmo Kruusimäe ja teie suust. Ma väga paluks, et kui see teine lugemine kestab, et te enne kolmandat lugemist selgitaksite selle välja. Me tihti räägime ikkagi väga selgelt, et bürokraatia vähendamine on prioriteet. Kui ei ole vaja sellist menetlust, siis miks ikkagi sellist menetlust minnakse läbi viima?

Tõnis Mölder

Aitäh! Ma pean tunnistama, et kogu selle eelnõu menetluse raames on meil olnud ministeeriumi ja parlamendi vahel väga konstruktiivne debatt ja nii mõneski küsimuses me ei ole leidnud konsensust. Üks koht, kus me ei ole leidnud konsensust, oli see, kas meil on direktiiv täielikult üle võetud või ei ole. Siin jäi parlament teistsugusele arvamusele, ta ütleb, et direktiiv ei ole üle võetud, vähemalt see osa sotsiaalkomisjonist tõesti arvas nii.
Teine koht oli see teavituspool. Sotsiaalkomisjon leidis, et seda teavitust ei ole mõistlik teha, ei ole vaja teha sellist teavitust, kui me võtame direktiivi üle ega tee seal erisusi, ning piisab informeerimisest, kui me oleme võtnud selle eelnõu vastu. Veel kord: kui ministeerium leidis, et selline teavitus on vajalik, siis parlament ei saa neid kohustada seda teavitust tegema, aga ei saa ka keelata neil seda teavitust teha. Nii et ma ütlen – minu meelest ma ka eelmisel teise lugemise arutelul, mis katkestati, ütlesin –, et see, mis puudutab teavitamist ja üleüldse direktiivide ülevõtmise puhul teavitamist, ma arvan, on koht, mida tasuks võib-olla laiemalt siin parlamendis üle vaadata. Minu meelest ei ole see päris õige, et parlamendil puudub õigus ise Euroopat teavitada, ja teistpidi mulle tundub ka see kuidagi ebaõiglane, et ministeerium paneb parlamendi töö seisma ja ütleb, et parlament ei tohi seda seadust menetleda, sest me nüüd tegeleme teavitusega. Ma nüüd lähen võib-olla väga laiali, aga mulle isegi tundub, et see ei ole väga põhiseaduspärane, et kuidagi seadusandlik võim seisab, kui täidesaatev võim ütleb, et stopp, te ei tohi nii teha.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! E-sigarettide teemat on eri seaduseelnõudega menetletud siin saalis juba kordi ja juba eelmises koosseisus. Väga palju on kõlanud väljendeid stiilis "Sotsiaalministeerium on asunud seisukohale", "Terviseamet arvas" jne. Minu küsimus: kas käesoleva seaduseelnõu menetlemise käigus on Terviseamet või Sotsiaalministeerium esitlenud komisjonile Eestis tehtud pädevaid uuringuid, mis tõestaksid, et alternatiivsed tubakatooted ehk konkreetselt e-sigaret on niisama kahjulik kui tavasigaret?

Tõnis Mölder

Aitäh! Kui küsimus on, kas Eestis on tehtud uuringuid, siis vastus on ei. Küll aga on Terviseamet ja ministeerium esitanud meile korduvalt Eesti arstide erinevaid seisukohti, sh Eesti Kopsuarstide Seltsi erinevaid seisukohti. Nad veel kord juhivad tähelepanu sellele, et maailmas on olemas erinevaid uuringuid, mis viitavad nii ühele kui ka teisele poole, aga seda teemat ei ole lõpuni vaieldud. Aga kuna teie küsimus oli nii selgelt piiritletud, siis minu vastust teile (mälu järgi ütlen) on lühike: ei.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun! 

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid enne, et ametnikud nagu ütlevad, mida teha tohib. Ma küsin, kas te komisjonis ka ametnikele ja ministeeriumiinimestele ütlesite, et meil on parlamentaarne riik ja otsustab parlament. Mulle üleeile saatis ka üks ametnik meili, et lisaeelarve ei ole temale kohustuseks, see on meie, parlamendiliikmete oma lobi. Ma loodan, et järgmine nädal see inimene ei tööta riigisüsteemis. Kuidas teil on, kas ka edaspidi sotsiaalkomisjonis on nii, et kui üks ametnik – suhteliselt kõrgel tasemel, ma saan aru, inimene ühes ministeeriumis – ütleb, et teie ärge menetlege, siis eelnõu jääbki seisma? Või oled sa seisukohal, et Eesti riigis on ikka parlamentaarne kord?

Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord: ma olen sellel seisukohal, et Eesti riigis on parlament ikkagi väga ... kui mitte öelda, et kõige kõrgem organ seadusandlikul tasemel. Ja veel kord: täidesaatev võim ei saa meie tööle teha takistusi. Aga veel kord ma ütlen: selle regulatsiooni me oleme ise vastu võtnud, me oleme ise need piirid endale seadnud, et meil pole õigust ei keelata, käskida ega iseendal teha. Ja tõesti, ma ütlen veel kord: me komisjonis jõudsime sellele seisukohale, et parlamendis, kui see soov on olemas – ma näen seda, et see soov on olemas –, me läheme selle seaduseelnõuga lõpuni, hoolimata sellest, kas ministeerium teeb teavitust või ei tee teavitust. Meie leidsime, et teavitust ei ole vaja teha. Mis puudutab seda, kas mõni ametnik tulevikus töötab või ei tööta, siis siin ma panen küll, Aivar, sulle südamele, et ole hea, töötuse number Eestis tõuseb ikka praegu muret tekitavalt kiiresti ja me ise riigina ei peaks seda kuidagi soodustama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Aitäh! Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Küsin selle koha veel üle: ega te seda ohtu ka ei näe hetkel, et Vabariigi Valitsus ühel hetkel võtaks selle eelnõu tagasi ja ütleks, et kahjuks see ei ole ikkagi päris see eelnõu, mille me oleme teile menetlusse andnud, et te olete viinud siia sisse selliseid muudatusi, mis meile ei sobi?

Tõnis Mölder

Aitäh! Seda teemat on meil komisjonis mitu korda arutatud, seda küsimust on ka uuelt sotsiaalministrilt Tanel Kiigelt küsitud mitu korda. Tanel Kiik on öelnud, et see, mida selle eelnõuga tehakse, on parlamendi tahe ja soov, ta austab parlamendi tahet ja soovi ning tal sellist kavatsust ei ole.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riskeerides siin praegu asja paremini tundvate kolleegide kriitikaga, küsin siiski. Te ütlesite, et komisjon valis välja mentoolimaitse. Kuidas see valimine täpselt käis, kas saate seda meenutada? (Naer saalis.)

Tõnis Mölder

Aitäh! Siin pool saali hakkas juba nagu naerma ja muigama, aga see küsimus on tegelikult väga õige. Sest kui me jõudsime selle aruteluni, kas üks tubakatoode põleb või ei põle või kas ta on suitsetatav või mittesuitsetatav, siis meil tekkis komisjonis päris tõsine vaidlus. Osa külalisi, kes olid kutsutud komisjoni, tõesti soovisid meile seda demonstreerida, aga me ei soovinud seda demonstratsiooni näha, sest ma pean ütlema ausalt, see ei ole ka meie pädevuses. Meie enda komisjon tunnistas seda, et meil puuduvad sellised teadmised või oskused hinnata ühte toodet, kas ta on suitsetatav või mittesuitsetatav.
Kui me nüüd läheme selle mentooli juurde, siis ma jõuan jätkuvalt selle arutelu juurde, mis puudutab tavasigaretti. Seal on olemas mentoolimaitse, mis keelustatakse. Me pakume e-sigaretiga välja selle lahenduse, et võiks olla sujuv üleminek. Sellepärast mentool. Veel kord: inimeste lõhna- ja maitsetunnetused on erinevad, aga mentooli me vist ikka suudame igaüks üheselt mõista ja sellest aru saada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Auväärt ettekandja! Märkimaks loomulikult ära mu privileegi osaleda ühel sotsiaalkomisjoni istungil, tahan kindlasti kiita sind kui komisjoni esimeest. Vähemalt sellel istungil ei olnud küll tunda n-ö ametnike võimu parlamendi liikmete üle, pigem oli vaidlus komisjoni enda liikmete vahel. Nii et ma arvan, et see kriitika on kohatu. Mis puudutab  teavitamist, siis ma tahan tuletada kolleegidele meelde, et me oleme selle vaidluse ära pidanud. Eelmise koosseisu lõpul oli [menetluses] laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus ning oli selgelt teada, et teavitamine on vajalik. Riigikogu menetles selle lõpuni, lõpetas teise lugemise, võttis ka vastu ja alles seejärel tuli Euroopa Komisjoni seisukoht. Nii et me oleme selle praktika loonud ja ma igal juhul toetan seda teed. Jõudu!

Tõnis Mölder

Aitäh! Ja aitäh komplimentide eest! See on kindlasti tunnustus kogu komisjonile.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

Üllar Saaremäe

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Võib-olla te kommenteerite, miks te ei toeta kaugmüüki. Antud eriolukorras oleks see ju igati suur vastutulek inimestele, kes ei saa ise liikuma.

Tõnis Mölder

Aitäh! Mis puudutas komisjoni ja kaugmüüki, siis see arutelu keskendus eelkõige sellele, mis puudutas alternatiivseid tooteid ja neid tooteid, mis võimaldavad üldse tubakat tarbida, eelkõige neid seadmeid. Kui see seade on akuga, kas akulaadija on tubakatoode või mitte? Minu arusaam on, et ei ole. Ka Sotsiaalministeerium ütles, et nad on valmis koostöös majandusministeeriumiga seda teemat lahkama, et mis siis on tubakatoode ja mis ei ole ja kas tubaka tarbimiseks kasutatav seadeldis on toode või ei, sealhulgas, ma ei tea, patarei ja muu selline.
Mis puudutab eriolukorda, siis ma saan aru, et siin me oleme lähtunud üleüldisest sellisest heast printsiibist, et me käsitleme kõiki pahesid ühtemoodi, neid ei ole võimalik väga e-keskkonnast endale koju tellida. Siin on erisusi, aga ma ei pea seda selles mõttes õigeks. Siin meil võiks olla küll ühtne ja ühine printsiip, et kui me oleme ühele kahjulikule tootele seadnud piirangu, siis võiks see kõigile kehtida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettevõtja! (Naer saalis.) Ettekandja, ettekandja, jah. Aga ettekandja võib mõnel juhul olla ka ettevõtja. Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii. Nüüd avame läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Head töökaaslased! Anna Haava ütles nii: "Menetlemine peab kestma surmani." Või oli see kuidagi teistmoodi? Aga just täpselt nii te tegelikult ka kuulsite, kuidas olemuslikult ju seadusandja otsustas, hoolimata sellest, et talle sooviti puust ja punaseks ette teha: ei, me teeme teisiti. Minu käest on päris paljud välismaised nii alternatiivsete tubakatoodete esindajad kui ka muud küsinud, et mis teil seal Eestis toimub, miks te olete selliselt otsustanud. Olen neile vastanud täiesti siiralt: andke andeks, meil on uus Riigikogu koosseis, mis tähendab, et inimesed ja saadikud ei jaga veel seda parlamentaarset vastutust ja nad usaldavad seda, mida ministeeriumist neile nn spetsialistid ette on toonud ja ära nämmutanud, nad võtavad seda a priori kui puhast kulda. Sest püha graal asub meil ju ministeeriumis, hoolimata sellest, kas ministeeriumiametnikud on võtnud ette püha ristisõja millegi vastu või on neil lihtsalt päris suur defitsiit pädevuses. Sest nemad ka ju arvavad.
Hea kolleeg Madis Milling viitas just nendele uuringutele. Inglismaa kuninglikus akadeemias on tehtud üle 500 ametliku uuringu. Ka komisjonile me saatsime materjale, mida tegelikult komisjoni esimees ei tahtnud ametlike materjalide juurde panna. Küll aga tulid igat sorti soolapuhujad ja, saad aru, arstid arvama seda, mida nad võiksid arvata või siis võiksid teada, mida keegi kuskil oli rääkinud.
Üks täiesti uskumatu uudis, mis ilmselt levib paari päeva pärast, on see, et mingi anomaalia on: need inimesed, kes suitsetavad, ja need, kes on praegu COVID-19 surnud – need arvud ei klapi. Räägitakse, et kõige suurem riskirühm on need, kes täna teevad suitsu või kasutavad alternatiivseid tubakatooteid. Need koolevad hoopis vähem. Ma ei kutsu mitte kedagi üles praegu selleks, et hakata suitsetama, aga see on selline anomaalia. Ma arvan, et võib-olla siis, kui me leiame ka sellele viirusele antiviiruse – või mis asi see on, mida me seal otsime, eks ju –, siis me saame ka sellele vastuse.
Minu arvates on Sotsiaalministeeriumis üks mitmepealine hüdra ja üks pea on ilmselt täna raiutud: kuumutatud tubakatooted saavad korralikult direktiivina üle võetud. Jah, e-sigareti kasutajatel on olukord keeruline, sest kuskil kellelgi tuli sihuke tark mõte, et mmmis mõte, mmmesi, mmmentool – luban mentooli. Mitte mingisugust argumenti ei ole, aga no asi seegi. See näitabki tegelikult seda kompetentsi, arusaamist ja teadmist. Räägitakse veel ka võrdse kohtlemise printsiibist. Kuumutatud tubakatootel on olemas kirsi-, sidruni-, mustsõstra- ja mentooli- ja kõik muud maitsed, direktiiv keelab kuumutatutel maitsete keelamise. Aga e-asjade puhul me otsustame, et oleks ainult mmmentool. Mmmenetlemist me võiksime nimetada mmmentoolseks tegevuseks, mitte eukalüpt, mitte piparmünt ega münt, vaid mmmentool. Ma arvan, et me oleme mingi sammu edasi läinud.
Ma küsisin minister Kiige käest just esmaspäeval ELAK-i koosolekul – mäletate, ka siin saalis peaministri käest ja ka ELAK-is –, kas sel hetkel, kui meil on eriolukord ja me peaksime vältima otsekontakti, oleks võimalik lubada e-sigaretikauplustele riigisisest kaugmüüki, et kumb on tähtsam, kas otsekontaktide vältimine või see kaugmüügi keeld. See oli saadetud peaministri büroosse ja Sotsiaalministeeriumisse. Minister ütles, et kuu aja jooksul ei ole nad veel jõudnud seda üldse menetleda, ja ütles, et aga kohe läheb ju kriis ka mööda. Me räägime täiskasvanutele mõeldud toodetest ja siin on hirm, et äkki võib-olla noored ja alaealised seda näevad. Kui te võtate arvuti lahti, te peaksite teadma, et pornograafia ja selle levitamine on keelatud, kusjuures seda võib iga noor näha. E-sigaretikaupluse omad pakkusid välja identifitseerimise ID-kaardiga, aga noh, mis seal ikka teha. Arvan, et pool võitu on peos, raiume järgmise hüdrapea. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Madis Milling, palun!

Madis Milling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma nii emotsionaalselt asja ei vaataks, nagu hea kolleeg eelnevalt, aga mõnele asjale sooviksin tähelepanu juhtida küll. Nagu ma ka oma küsimuses ütlesin, on see alternatiivsete tubakatoodete saaga kestnud siin juba pikalt. Algas ta ju eelmises koosseisus. Ma olen olnud päris mitmel sotsiaalkomisjoni istungil, kus jätkuvalt kuuleb väljendeid "tõenäoliselt", "eeldatavasti", "me oleme võtnud seisukoha" jne. Ehk on võetud seisukoht, et ju alternatiivsed tubakatooted või konkreetsemalt elektrooniline sigaret siis ikka kahjulikud on ja vaata, et sama kahjulikud kui tavatubakas.
Samas ei ole jätkuvalt Eestis ühtegi uuringut, mis seda ütleks, erinevalt muust maailmast, kus neid uuringuid on tehtud väga palju. Kummaline on see, et me ikka üritame sammu ja rühti võtta Lääne-Euroopast, võtta eeskuju, aga kui teema läheb mingi seisukohaga vastuollu, siis justkui ei peaks Lääne-Euroopast eeskuju võtma. Selline valikuline suhtumine.
Hea kolleeg Kruusimäe siin juba eelnevalt rääkis kaugmüügist ja ka komisjoni esimees tõi välja sellise vastuolu, mis puudutab toodete klassifitseerimist, et kas siis elektroonilise sigareti aku ja akulaadija on tubakatoode või mitte. See asi läheb juba absurdi. Kui me võtame seisukoha, et kõik tarvikud on ka tubakatooted, siis me peaksime ju panema leti alla ka näiteks tikud, sest tikud seostuvad suitsetamisega. Kodutarvete osakonnast, kus on nõud, peaks ära korjama tuhatoosid, sest need seostuvad suitsetamisega. Ehk asi on läinud natukene absurdi.
Selle asemel, et teha Eestis üks pädev uuring või võtta aluseks pädevate organisatsioonide tehtud Lääne-Euroopa uuring, me jätkuvalt ujume vees ja ametnikud kasutavad väljendeid "eeldatavasti", "arvata võib", "me oleme seisukohal". Tegelikult on asi lihtne. Üks väga kõrge Eesti ametnik ütles sotsiaalkomisjoni istungil mulle järgmise lause: "Aga teate, mulle lihtsalt ei meeldi selle elektroonilise sigareti tõmbamise liigutus, see meenutab mulle pärissuitsetamist." Ja nii lihtne see ongi. Ühe ametniku ristisõda ja meie nüüd peame sellega tegelema. Kahetsusväärne. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Me vaatame need muudatusettepanekud üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kolmanda muudatusettepaneku esitajad on Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Eelmine ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling, juhtivkomisjoni seisukoht on samuti jätta arvestamata ja samuti ei kuulu hääletamisele. Viies muudatusettepanek, esitanud Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja samuti ei kuulu hääletamisele suures saalis. Viimane muudatusettepanek, kuues, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 9 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 14:53 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 158 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalminister Tanel Kiige.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Käesolevaga esitlen teile seaduseelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/957, millega muudetakse ka direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi üle võtma 30. juuliks k.a. Lisaks sellele tehakse eelnõuga muudatusi, mis tagavad Eesti õiguse täpsema kooskõla varasema direktiiviga 96/71/EÜ ja lähetatud töötajate rakendusdirektiiviga 2014. aastast 2014/67/EL, ning lahendavad praktikas tekkinud probleeme.
Täpsemalt muudetakse eelnõuga Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, mis sätestab, kes on Eestisse lähetatud töötaja ja milliseid töötingimusi talle Eestis töötamise ajal rakendatakse. Seaduse kohaselt on lähetatud töötajad kõik töötajad, kes tulevad Eestisse teenuste vaba liikumise raames Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist tööd tegema lepingu täitmiseks, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti tellija vahel, või töötamaks tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või ka siis, kui nad on renditöötajad. Näiteks on lähetatud töötajaks töötaja, kelle tema Läti tööandja on otsustanud saata Eestis asuva tellija juurde tööd tegema. Lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töö- ja puhkeaja reegleid, põhipuhkuste kestust ja minimaalse töötasu nõuet. Kui vaadata numbreid, siis Tööinspektsiooni andmetel töötas eelmisel aastal Eestis 3509 lähetatud töötajat. See number ei ole küll suur, aga see on selge kasvutrendiga, 2018. aastal oli seesama näitaja 2581 ja 2017. aastal 1221 ehk suurusjärgus 1000 on iga aasta neid lisandunud.
Täpsemad muudatused, mis me teeme direktiivi 2018/957 ülevõtmiseks, on järgnevad. Esiteks, me täpsustame, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Ehk lähetatud töötaja on seega ka töötaja, kelle tööandja on näiteks Poola rendiagentuur, kes rendib töötaja Läti kasutajaettevõtjale, kes omakorda lähetab töötaja teenust osutama Eestisse. Kehtiva õiguse kohaselt on selliste lähetatud töötajate õiguslik staatus reguleerimata ehk selgusetu, mis võib kaasa tuua vastava seaduse ehk Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste seaduse erinevate sätete järgimata jätmise.
Teine põhimõte on see, et lähetatud töötajale tuleb hakata maksma Eestis kehtivat töötasu ning hüvitada lähetusega seotud kulud Eesti õiguse kohaselt. Seega, lisaks töötasu alammäärale tuleb lähetatud töötajale maksta näiteks tasu riigipühal töötamise eest, öötöötasu ja samuti katta Eesti-sisese lähetuse puhul transpordi- ja ööbimiskulud ning välislähetuse puhul ka päevaraha. Kehtiva õiguse kohaselt tuli maksta ainult – või tuleb maksta, see kehtib – töötasu alammäära ning lähetusega seotud kulude puhul Eesti õigust ei kohaldata.
Kolmandaks kehtestame pikaajalise lähetuse regulatsiooni. Lähetatud töötajale tuleb pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust, kohaldama ei pea töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigusi ega kohustusi ega ka tööandjapensioni skeemidega seonduvat. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, muutub üksnes kohaldatav õigus. 12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni, selleks tuleb Tööinspektsioonile esitada põhjendatud teade. Vaadates taas statistilisi numbreid: Tööinspektsiooni andmetel oli 2019. aasta keskmine lähetatud töötajate Eestis viibimise aeg 42 päeva. Ehk ei ole tegelikult oodata, et see pikaajalise lähetuse regulatsioon laialdast kasutust leiaks, sest valdav osa kõigist lähetustest on väga lühiajalised, 1–3 kuud, aga kehtiv õigus sellist pikaajalise lähetuse regulatsiooni ette ei näe.
Järelevalveorgan peab edaspidi rikkumiste eest karistades arvestama sellega, kas informatsioon Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste kohta on ühtsel veebilehel, mille eest vastutab Tööinspektsioon, olemas ja kättesaadav või seda ei ole. Juhul kui info puudub, siis saab vaadata ka karistust kergendava asjaoluna selle info mittekättesaadaval olemist karistusseadustiku mõttes. Kehtiv õigus sellist karistust kergendavat asjaolu otsesõnu ei kehtesta, kuid samas ei ole asjaolude loetelu karistusseadustikus ammendav.
Lisaks muudame seadusega mõningaid muid n-ö praktikas ilmnenud probleeme seoses varasemate direktiivide kohaldamisega ehk direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohaldamisega. Esiteks kaotame piirangu, mille kohaselt saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Näiteks, kui Eestis lühiajaliselt teenust osutav ettevõte, kes ei ole Eesti resident, kasutab Eestis tootmiseks või teenuse osutamiseks Bulgaariast renditud töötajaid, on tegemist siiski Eestisse lähetatud töötajatega, kellele tuleb ka maksta Eestis sätestatud töötasu. Tänane olukord võiks teoreetiliselt viia olukorrani, kus töötajat ei saa pidada lähetatud töötajaks ja ei saa nõuda ka Eesti töötasu maksmist. Selle võrra me muudame taas õiguslikku raamistikku selgemaks.
Teiseks, tööandjale kehtestatakse kohustus lähetatud töötajate kohta esitatud teavet hoida asjakohasena ja lähetusest Tööinspektsiooni teavitades teatada ka töötaja isikut tõendava dokumendi number. See on taas selline praktiline mure, et ei tekiks olukordi, kus on tegemist nimekaimudega või samal kuupäeval sündinud inimestega. Dokumendi number annab võimaluse ilmselgelt paremini identifitseerida iga üksiktöötajat. Kehtiv õigus selliseid kohustusi ei sisalda ja praktikas see raskendab mõnevõrra järelevalvet.
Täiendavalt lühendame seitsmelt aastalt kolmele aastale seda perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu võib Tööinspektsioon lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente nõuda. Praktika näitab, et tegelikult vajadust seitse aastat dokumente säilitada lihtsalt ei ole, neid välja niikuinii ei nõuta. Kolm aastat on valitud lähtuvalt sellest loogikast, et töötaja töötasunõude aegumise tähtaeg on sama. Seda saab pidada mõistlikuks ja piisavaks ajaks. Arvestades ka seda, nagu enne viitasin, et keskmiselt me räägime ühe- kuni kolmekuulistest perioodidest, kui siin töötatakse, ei ole seitse aastat pärast seda dokumente hoida ilmselt proportsionaalne.
Lisaks tõstetakse töötingimuste rikkumise trahvi määra. Edaspidi on juriidilise isiku puhul see 32 000 trahviühikut, füüsilise isiku puhul 300 trahviühikut. Olemasolev trahvimäär lihtsalt ei pruugi olla piisavalt mõjus. Juriidilise isiku puhul näeb seadus ette tänase 3200 sisuliselt kümnekordistamist ehk 32 000-ni viimist. Füüsilise isiku puhul oli see 200 trahviühikut, kasvab 300-ni, see on 1,5-kordne edaspidi.
Sellega ma lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh seda eelnõu tutvustamast! See on kindlasti oluline, et lähetatud töötajaid vaadeldaks võimalikult võrdselt kohalike töötajatega. Aga mul on küsimus selles suhtes, et kui kehtiva sätte kohaselt peab tööandja tagama, et lähetatud töötajatele makstakse vähemalt Eestis kehtestatud töötasu miinimumi, siis nüüd sellest sõnastusest võetakse "miinimum" ära. Ma saan aru, et töötasu alammäär on nii ehk naa kohustuslik, see jääb. Aga kui meil on sektorid, mis on kaetud kollektiivlepinguga ja kus samamoodi miinimum kehtestatakse, kas siis jääb see kohustus, et kui valdkonnas on kollektiivleping, siis kollektiivlepingu miinimumi tuleb ka neile lähetatud töötajatele maksta, või jäävad nad sellest selle sõnastusega kõrvale?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh! Väga hea küsimus, täitsa siiralt. Tõesti, eesmärk on see, et ei tekiks olukorda, kus me kohustame maksma ainult töötasu miinimumi. Mõte ongi see, et võivad olla täiendavad seadusest tulenevad kohustused, kui me räägime näiteks puhkepäevadel töötamisest, ja täpselt samamoodi, kui me räägimegi erinevatest laiendatud kollektiivlepingutest. Toome meditsiinitöötajate näite (mulle on see valdkond südamelähedane). Siis tulebki maksta vastavalt sellele, mis on kollektiivlepingus tööandja ja ametiühingu vahel kokku lepitud, selle võrra on tagatud talle, lähetatud töötajale, kõrgem sissetulekumiinimum, kui riiklik töötasu alammäär seda ette näeks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Natalia Malleus, palun!

Natalia Malleus

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus: kui Eestisse lähetatud töötajal tekib lähetuse ajal tervisega suurem probleem, mis nõuab pikemat ravi, näiteks tööõnnetus või isegi infarkt või insult, siis kas Eesti Haigekassa maksab täies ulatuses ravi kinni või makstakse kinni ainult esmaabi?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Siin on tegelikult niimoodi, et kui ta on registreeritud korrektselt, siis tal on õigus saada riigis kõiki raviteenuseid, mitte ainult vältimatut ravi. Selleks tuleb täita konkreetne taotlusvorm. Näiteks, kui ta jääb ka töövõimetuslehele või muule sellisele haigekassa lehele, sel juhul maksab tema n-ö sihtriik. Muul juhul, kui ta saab ravi teises riigis, siis omakorda haigekassad omavahel arveldavad, vastavalt sellele, mis riigis ta sotsiaalmaksu on maksnud ehk kuhu riiki ta on panustanud ravikindlustusraha.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo.

Signe Riisalo

Hea juhataja! Head kolleegid! Teisipäeval, 14. aprillil oma istungil arutas sotsiaalkomisjon Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalkomisjon kuulas ära sotsiaalministri tutvustuse, sellele järgnes lühike küsimuste ja vastuste voor, milles osales ka ministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos. Komisjon jõudis konsensuslikult järgmistele otsustele: määrata ettekandjaks siinkõneleja, saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. aprillil, s.o täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Siiski on küsimusi. Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone

Aitäh! Kas komisjonis arutati ka selle üle, et kui Eestisse tuleb töötaja lihtsalt lühiajalise töö eesmärgil, kui ta taotleb siin viibimise luba, siis me tahaksime, et sellele töötajale makstakse vähemalt keskmist töötasu, aga lähetatud töötajate puhul me seda ei nõua? Kas selline töötajate ebavõrdne kohtlemine on õigustatud ja millist mõju niisugune erisus Eesti tööturul tekitab?

Signe Riisalo

Hea kolleeg! Sa alustasid küsimust nii, et kas komisjonis seda arutati. Aus vastus on, et seda komisjonis ei arutatud. Ma isiklikku hinnangut praegu ei annaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 158 esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. mai kell 17.15. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 15.07.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee