Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Üleandmise soovi ei ole. Siis, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Nüüd tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Eile jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 170 arutelu sealmaal, kus komisjoni ettekandja vastas Riigikogu liikmete küsimustele.

Ma palun nüüd siia kõnetooli küsimustele vastamise jätkamiseks Andrei Korobeiniku. Küsimuste esitamiseks olid eile registreerunud Kristina Šmigun-Vähi, Heljo Pikhof ja Urve Tiidus. Läbirääkimistel osalemiseks oli registreerunud Valdo Randpere. Nii, me saame jätkata. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

2019. aasta sügisel tuli haridusminister Reps kobarseaduseelnõu raames välja ettepanekuga kaotada ära põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud eksamid. Riigikogu kultuurikomisjon lükkas Repsi ettepaneku sügisel tagasi. Nüüd, kasutades ära kehtestatud eriolukorda, pani haridusminister Reps sama ettepaneku uuesti seaduseelnõusse. Ka nüüd kaasas Riigikogu kultuurikomisjon teemaga seotud huvigrupid, tegi paarkümmend tundi tööd ning otsustas ettepaneku tagasi lükata. Juhin tähelepanu asjaolule, et kultuurikomisjon on selle valdkonna vastutav komisjon ning selles on enamuses koalitsiooniparteide liikmed. Miks haridusminister Reps püüab eriolukorda ja valitsuse võimu ära kasutades suruda läbi oma isiklikku huvi? Ja nüüd on küsimus ettekandjale: kas teile anti enne õiguskomisjoni koosolekut soovitusi kultuurikomisjoni muudatusettepanek tagasi lükata?

Aitäh küsimuse eest! Ei, mulle ei ole keegi enne komisjoni koosoleku algust andnud soovitusi kultuurikomisjoni ettepanek tagasi lükata.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Infotunnis sai peaministri käest küsitud, kuid ta ei julgenud eriti tunnistada, et te olete koalitsioonis sattunud lihtsalt EKRE surve alla ja seetõttu ei saa põllumehed täislahendust, mida tegelikult oleks vaja. Ka Euroopa Nõukogu on praeguses olukorras väga selgelt soovitanud, et põllumajandustöölised vajavad erikohtlemist. See oleks üks võimalus. Aga tegelikult jääb täiesti arusaamatuks, miks õiguskomisjoni esimees väitis õiguskomisjonis, justkui oleks maaelukomisjon selle koalitsiooni ettepanekuga nõus. Tegelikult oli maaelukomisjoni väga selge soovitus lubada võõrtöölistel töötada põllumajanduses kuni hooaja lõpuni.

Aitäh! Ma näen, et ... (Juhataja helistab kella.)

Head kolleegid, palun tähelepanu!

Ma ei oska kahjuks kommenteerida õiguskomisjoni esimehe kommentaare, aga ma isiklikult olen üldiselt muidugi päri, et tööjõuga seotud olukord võib muutuda kriitiliseks ja mitte ainult põllumajanduses, vaid ka muudes sektorites. See otsus oli kokkulepe. Õiguskomisjon toetas sellist kompromisslahendust ja nii lihtsalt on – toetuse said need muudatusettepanekud, mis said rohkem poolt- kui vastuhääli.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Hea komisjoni esindaja, hea Andrei! Ma palun täpsustada haridusvaldkonda puudutavaid asju, mille kultuurikomisjon saatis õiguskomisjonile. Ma saan aru, et seal oli sisuliselt erinevate nüanssidega, aga üldjoontes sarnaseid muudatusettepanekuid kaheksa. Lõppkokkuvõttes sai heaks kiidetud muudatusettepanek nr 24, aga sarnase sisuga oli nii kultuurikomisjoni, sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonna muudatusettepanek, osaliselt ka õiguskomisjoni oma. Ma ei saa päris täpselt aru, miks on õiguskomisjoni ettepanekut arvestatud täielikult, aga kultuurikomisjoni ettepanekut ei ole arvestatud, sotsiaaldemokraatide ettepanekut ei ole arvestatud ja Reformierakonna ettepanekut on arvestatud osaliselt.

Aitäh! Põhjus peitub siin hääletamistulemustes. Just muudatusettepanek nr 24 sai rohkem poolt- kui vastuhääli. Mis puudutab osalist arvestamist, siis see on tingitud sellest, et kui üks muudatusettepanek on toetuse leidnud ja kui on teine, sarnane muudatusettepanek, mis sellega osaliselt kattub, siis seda teist ongi osaliselt arvestatud ja seda ei pea sellisel juhul isegi enam hääletama. Näiteks dubleerivate muudatusettepanekute korral esimest hääletatakse ja teist arvestatakse täielikult või sisuliselt. See on lihtsalt selline hääletusprotseduur, mida õiguskomisjonis rakendatakse. Selle küsimuse debatt oli aga tegelikult hästi põhjalik, see võttis – kui mu mälu mind ei peta – sellest kuuest ja poolest tunnist vähemalt tund aega. Kuid selline oli komisjoni otsus.

Kaja Kallas, palun!

Jah, aitäh! Minu küsimus tõukub kolleeg Kristina Šmigun-Vähi küsimusest. Te vastasite talle, et keegi ei ole andnud teile soovitust hääletada muud moodi. Nüüd, me oleme siin Riigikogus jaotunud komisjonidesse ja igal komisjonil on oma pädevusvaldkond. Haridusteemad kuuluvad kultuurikomisjoni pädevusse. Millistel põhjendustel lükkas õiguskomisjon tagasi sellele valdkonnale spetsialiseerunud komisjoni, kultuurikomisjoni ettepaneku? Miks seda ei arvestatud?

Aitäh! Sellest arutelust võtsid osa selle valdkonna esindajad nii Riigikogust kui ka valitsusest. Komisjonis osalesid külalistena kultuurikomisjoni esimees ja haridusminister ning ühise arutelu tulemusena sündis just selline otsus. Nagu kolleegid varem mainisid, olid mõned muudatusettepanekud tegelikult omavahel üsna sarnased, ja toetuse leidis selline kompromisslahendus, muudatusettepanek nr 24. Minule jäi küll mulje, et kõik osapooled olid sellega sisuliselt üsna rahul, kuna opositsioonisaadikud tegid sarnaseid ettepanekuid. Haridusminister kinnitas, et tema taotlus oli umbes sarnane, ja ka kultuurikomisjoni esimees ei olnud seda meelt, et õiguskomisjon teeks midagi väga valesti.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb § 17 kohta, mis puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmist. Me küll menetleme siin seaduseelnõu, mille nimi on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, aga vaadates sulgudes öeldut, keskendume me väga selgelt COVID-19 haigusega seonduvale. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmises on viidatud eriolukorrale, erakorralisele seisukorrale ja sõjaseisukorrale. Täna me räägime eriolukorrast, sest meil on COVID-19, nii nagu ka pealkirjas on öeldud. Küsimus puudutab tervisetõendeid. Me teame, et tervisetõendid on vajalikud nendele inimestele, kes töötlevad toiduaineid, joogivett, töötavad hooldekodudes, lasteaedades. Inimene peab siin ise kinnitama, et ta on terve, ei põe nakkushaigusi. Aga inimene ei pruugi seda teada. Me teame juba praegu, et 200 hooldekodust või hoolekandeasutusest 20-s on see nakkus sees, ja need inimesed, kes seal töötavad – ka tervisetõendiga –, ei ole sellest teadlikud olnud. Kui tulevad uued inimesed – ma ei räägi neist, kelle tõend on aegunud – ja asuvad tööle hoolekandeasutusse, siis kas see ei ole ukse avamine nakkuse toomiseks kõige rohkem haavatavate sekka? Palun vabandust, et läksin ajast üle!

Aitäh! Tervisetõendite puhul käis arutelu abipolitseinike teemal ja me küsisime Siseministeeriumi arvamust. Nemad selgitasid meile komisjonis olukorda. See debatt ei olnud väga pikk, aga oli üsna sisuline. Muudatusettepanek nr 15 ei leidnud komisjonis toetust, kuna tervisetõendite väljastamine jätkub peale eriolukorra lõppu ja osaliselt on probleem ametniku sõnul lahendatud ka testimisega. Neid inimesi, kes haigetega kokku puutuvad ja kes peavad olema valvel, testitakse eelisjärjekorras.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on teile küsimus seoses ohvriabiteenuse osutamise korraldusega erakorralise olukorra ajal. Te olete lugemiste vahepeal teinud küll väikse paranduse, ma saan aru, ja võtnud põhitekstist välja selle huvitava onupojapoliitikale viitava sõnastuse, mis alguses sinna sisse oli kirjutatud, et vabatahtlikuna võib tegutseda ka isik, kes on teda juhendava ametniku vanavanem, vend, õde jne. Aga jätkuvalt on sisse jäänud põhimõte, et ohvriabiteenust võib osutada ka isik, kes ei ole läbinud täienduskoolitust või vastavat õppeainet. Vaadates, kuidas see kõik algas, siis tundub, et kedagi püütakse vägisi õnnelikuks teha. Minu andmetel on valdkonnaga tegelevad organisatsioonid kinnitanud, et kui ohvriabiteenuse vajadus peaks ka 30% kasvama, on neil ikkagi piisavalt võimekust sellega hakkama saada. Miks siis üritatakse seda valdkonda nüüd siin seaduses vägisi õnnelikuks teha? Kas te võiksite meile seda seletada?

Aitäh! Ma päris täpselt seda küsimust praegu ei kuulnud. Kui saalis on natuke rohkem vaikust, siis on sisust lihtsam aru saada. Mõttekäik nii selle kui ka abipolitseinike punkti puhul oli selles, et tänases olukorras oleks tõepoolest kõik vajadused rahuldatud. Aga me ei tea, kuidas see olukord täpsemalt areneb, ja kui kriis läheb sügavamaks, siis me ei saa olla kindlad, et meil on ühe või teise rolli jaoks piisavalt inimesi. Seetõttu ongi need muudatused tehtud. See puudutab ka seda küsimust, mida sina praegu käsitlesid. Seda arutelu peeti komisjonis päris mitme punkti juures üsna sarnasel moel.

Helmen Kütt, palun!

Ma tänan teid selle vastuse eest! Sotsiaalkomisjon puudutas seda teemat ka oma kirjas "Arvamuse andmine õiguskomisjonile". Tegelikult ei ole testimist seaduses sees. Kui see oleks seadusesse sisse kirjutatud või seletuskirjas ära märgitud – aga seal ei ole öeldud, et testitakse. Ma ei räägi abipolitseinikest, kes tulevad tee peal appi ja kontrollivad ja on maskis, vaid ma räägin inimestest, kes asuvad tööle hoolekandeasutustes või lasteasutustes, lähevad kokkadeks, töötlevad toitu ja joogivett. Need, kes seal juba töötavad ja kelle tervisetõend on aegunud – seda võiks aktsepteerida, ka sotsiaalkomisjon juhtis sellele tähelepanu. On eriolukord, väga raske aeg, las nad olla. Aga need, kes alles astuvad uksest sisse, võivad oma tublide töökätega kaasa tuua viiruse, mida nad ise ei tea end kandvat, sest nad ei ole haiged.

Aitäh selle arvamuse eest!

Indrek Saar, palun!

Ma tuleksin uuesti ohvriabi teema juurde. Ma saan aru, et niimoodi võib ju eeldada igasuguseid asju ja et sellest tulenevalt võiks kõik reeglid ja kõik kvalifikatsiooninõuded ära kaotada. Kas komisjonis peetud arutelu käigus toodi teile ka mõni eksperdiarvamus, mille kohaselt valdkond ise arvab, et selline võimalus tuleks luua ja et igasugust väljaõpet, mis siiamaani on olnud vägagi nõutav, võiks vähendada, või on see lihtsalt ministeeriumist tulnud ettepanek, et teeme igaks juhuks ära? Kas te suudate nimetada mõne vastava valdkonna organisatsiooni, kes seda ettepanekut toetas või seda soovis?

Jah, aitäh! Näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, mis on küll riiklik asutus, on välja toonud, et koduvägivalla juhtumite ja abivajajate arv on kasvanud juba praegu, ning nende prognoos on see, et kui olukord läheb samamoodi edasi, siis võib see vajadus kasvada veelgi. Sellest oli komisjonis tõepoolest arutelu käigus juttu.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas teil endal on protseduuriline küsimus?

Jaa, ma tahan ära mainida, et täna toimus õiguskomisjoni koosolek, kus komisjon tegi otsuse, et selle eelnõu kolmas lugemine võiks toimuda järgmisel esmaspäeval.

Aitäh selle informatsiooni eest! Läheme edasi läbirääkimistega. Valdo Randpere, palun! Kas Valdol on protseduuriline küsimus? Mikrofon Valdo Randperele, palun!

Kas saaks teha nii, et Toomas Kivimägi räägiks enne mind, kuna tema räägib fraktsiooni eest? Aga ma ise ei taha ka järjekorras viimaseks jääda. Äkki lihtsalt lasete Toomase minust mööda?

Aitäh! Teisel lugemisel meil keegi fraktsiooni eest ei räägi, igaüks räägib iseenda eest. Nii et sa, Valdo, võid end järjekorrast ära võtta ja anda selle eelise Toomas Kivimägile. Palun, Toomas Kivimägi!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on halvima kobareelnõuga, mida minu silmad on näinud. Lohutuseks võin öelda vaid nii palju, et mina vaatan ajas tagasi kuus aastat – nii kaua olen ma Riigikogus olnud. Rahaliselt halvim – jah, Jürgen kohe täpsustab –, et mitte öelda kahjulikem, oli otse loomulikult 2016. aasta lõpus vastu võetud kobareelnõu. Aga normitehniliselt, õigustehniliselt on kindlasti just praeguse eelnõu puhul tegemist halvima kobareelnõuga ja seda väga paljudel põhjustel.
Alustada võib kas või sellest, millele juhtisid tähelepanu Viktoria ja kolleegid fraktsioonist. Minu meelest on täiesti anomaalne, et õiguskomisjon hääletab maha kultuurikomisjoni pädevusvaldkonda kuuluva muudatusettepaneku. Täpselt nii PGS-i puhul tehti. Kusjuures sisuliselt ei erinenud see ettepanek sellest, mille õiguskomisjon lõpuks heaks kiitis. See on enneolematu! Ja teine näide sellest valdkonnast on see, et sõideti üle põhiseaduskomisjonist. Ka põhiseaduskomisjon andis § 4 kohta selge seisukoha, öeldes, et see ei peaks selles eelnõus olema. Ent see ei seganud õiguskomisjonil seda ettepanekut maha hääletada.
Ja tegelikult kõige olulisem, miks ma nii kriitiline olen, on see, et selles eelnõus on esiteks terve rida muudatusi, mis kehtivad eriolukorra ajal – see on igati mõistlik, loogiline ja arusaadav ning nii olekski pidanud olema, nendega tulnukski piirduda –, ent siin on ka terve rida muudatusi, mis kehtivad eriolukorra ajal ja jäävad kehtima alatiseks ka peale seda. Juba nende sätete lisamine on ilmselgelt küsitav. Lisaks on siin terve rida selliseid muudatusi, millel puudub igasugune seos eriolukorraga. See on enim taunitav. On arusaadav, et kuna tegemist on eriolukorraga, toimub selle eelnõu menetlemine kiirendatud korras. Aga mulle tundub, et kõik, kellel oli midagi ripakil, on need asjad siia eelnõusse lisanud. Nii ei tehta! Ja neljandaks, siin ei ole asju, mida ettevõtjad ja ka kodanikud eriolukorras tegelikult täna ootavad. Näiteks on Paul Varul tõstatanud Postimehes ilmunud artiklis rea küsimusi täitmise nõude, vääramatu jõu ja lepingu lõpetamise kohta, mida eriolukorras ei õnnestu alati lahendada kokkuleppe teel või seadust tõlgendades. Neid asju pole siin üldse! Selle asemel, nagu kirjutab Paul Varul, vajame me kompleksset ajutist õiguslike meetmete paketti, kus iga sõna oleks väga täpne ja oluline ning suure kaaluga. Selle kokkuvõtteks kasutab ta metafoori "koroonaõigus". Paraku see siin on hoopis midagi muud.
Esitan mõned konkreetsed märkused konkreetsete paragrahvide kohta. Kõigepealt eelnõu § 4, "Erakorralise seisukorra seaduse muutmine". Piisab pealkirja lugemisest, et saada aru, et see ei kuulu selle eelnõu juurde, eeldades loomulikult, et saadakse aru, et erakorraline seisukord ja eriolukord ei ole üks ja sama. See on seesama koht, milles ka põhiseaduskomisjon – minu teada on see endiselt koalitsiooni kontrolli all – oli seisukohal, et see ei peaks siin eelnõus olema. Ent see ei seganud õiguskomisjonil seda punkti siia lisada.
Eelnõu § 19 – palun pange tähele, et paragrahvide numeratsioon on teise lugemise ajal muutunud, esimesel lugemisel oli see § 18, nüüd on see § 19 –, "Pankrotiseaduse muutmine". Me oleme arvamusel, et eriolukorra ajal ei peaks pankrotiavalduse esitamise kohustust peatama, ja seda ennekõike põhjusel, et peatamine kahjustab nii võlausaldajate huve kui ka teiste, heausksete ettevõtjate huve, kes teadmatusest võivad sõlmida kokkuleppeid ettevõtetega, kes tegelikult on maksejõuetud. Aga teised ei tea seda. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse üks eesmärke on tagada majanduskeskkonna usaldusväärsus.
Ma palun lisaaega!

Palun, kokku kaheksa minutit!

Meie seisukohta toetab ka Eesti Pangaliit, kes on samuti selle ettepaneku suhtes väga kriitiline. Ja jällegi, Paul Varul on oma artiklis teinud väga asjakohase ettepaneku, kuidas peaks nende avaldustega toimima: ei peaks keelama pankrotiavalduste esitamist ja menetlemist, vaid tuleks näha ette võimalus, et pärast pankrotiavalduse esitamist ja ajutise halduri määramist mitte ei kuulutata välja pankrotti, vaid ajutine haldur hakkab valvama, et võlgnik oma olukorda ei halvendaks, ja aitab seda parandada. Väga loogiline! Ja kõigile ettevõtjatele on teada, ka võlausaldajatele on teada, et tegemist on ettevõttega, kes on maksejõuetu. Jah, ühe sammu tegi õiguskomisjon nüüd tagasi, taastades võlausaldajate õiguse pankrotiavaldusi esitada.
Eelnõu § 23, "Ravimiseaduse muutmine". See on kahtlemata kõige kurioossem muudatus. Ainuüksi selle paragrahvi tõttu võiks selle eelnõu lugemise katkestada. Kuna see on väga oluline, siis ma loen selle ette: "Enam kui 4000 elanikuga linnas võib üldapteegi haruapteek asuda ka linnaosas, kui linna lähim apteek asub vähemalt 10 kilomeetri kaugusel." Pange tähele, see muudatus on jääv! De facto seadustatakse ühte haruapteeki Kohtla-Järvel. Teisisõnu, reeglid, mis peaksid 1. aprillist kehtima apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti, kui Riigikogu selle muudatuse heaks kiidab. Sellele on teravalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, neid kirju on saanud kõik fraktsioonid. See on täiesti uskumatu, et eriolukorra kattevarjus selliseid muudatusi läbi surutakse.
Minu viimane märkus puudutab välistööjõule piirangute rakendamist. Ka selles asjas on oma kriitilise seisukoha öelnud, selle kirjalikult vormistanud ja komisjonile saatnud õiguskantsler. Ma tsiteerin: "Üldjuhul on riigil avar kaalutlusruum, kuidas reguleerida välismaalaste töötamise küsimusi. [---] Kui aga Riigikogu on kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldab välismaalastel teatud tingimustel töötamise eesmärgil riiki siseneda, on ka tööandjatel õigus eeldada, et riik järgib õiguskindluse põhimõtet ja kehtestatud reegleid ei muudeta ebamõistlikult lühikese etteteatamisajaga." Väga selge jutt! Kavandatavate piirangute vastu on väga selgelt sõna võtnud ka Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ent nende seisukoht koalitsiooni teerulli ei sega. Miks tahab valitsus nii kangesti ettevõtjate eest otsustada? No mitte kuidagi ei saa aru! Jutt kaasamisest on pelgalt sõnakõlks. Aga muudatusettepanekuga on võimalik seda olukorda parandada.
Head kolleegid! On tõesti kahju, et selle asemel, et teha seadus, mis üksnes reguleeriks ja kehtiks eriolukorra ajal, on kokku pandud kompott, mida on väga raske heaks kiita. Aitäh!

Aitäh! Valdo Randpere, 5 + 3 minutit, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma põhimõtteliselt nõustun kõigega, mida Toomas siin meie kahevaatuselises kõnes juba ütles. Ka mina vana juristina ausalt öeldes päris erutun ja ärritun, kui näen sellist seadust, mille nimi on mingisugune abipolitseiniku seadus, aga mis põhimõtteliselt peaks olema eriolukorra seadus – tegelikult on see eriolukorra ärakasutamise seadus. See on kobareelnõu 34 seadusest, millel tegelikult ei ole omavahel mingit loogilist kokkupuudet. Paljud asjad, nagu Toomas viitas, jäävad kehtima ka peale eriolukorda ja paljudel ei ole eriolukorraga üldse mingit puutumust. Juristina oleksin mina ette pannud – ja tegelikult ma seda ettepanekut omadele ka proovisin rääkida, aga noh, kes see ikka opositsiooni kuulab –, et õigem oleks võtta eriolukorra seadus ja kirjutada see ümber nii, et sel hetkel, kui eriolukord lõppeb, lõppevad ka kõik punktid, mis selles seaduses on ette nähtud. Praegu on nii, et kui tekib järgmine eriolukord, siis me hakkame läbi tuustima vähemalt 34 õigusakti – neid tuleb juurde, sadades –, et leida punkte, mis puudutavad eriolukorda. Võib-olla on vahepeal mitu aastat mööda läinud, me ei mäleta enam, ja siis me peame otsima, selle asemel et meil oleks olemas eriolukorra seadus, millel on algus, lõpp ja sisu.
Aga lisaks sellele, mida Toomas siin rääkis, et eriolukorda kasutatakse ära ning selle varjus tehakse igasuguseid ettepanekuid ja trikke, on üks asi veel rääkimata. Ma räägiks ka sellest. See on tegelikult teema, mille käsitlemist ma alustasin siin juba paar päeva tagasi – need on need väga tugevad piirangud, mis meil on kehtestatud. Me mõtleme väljumisstrateegia peale ja tundub, et meil ei ole väga häid ideid. No minul on küll häid ideid. Üks hea idee on selline: kui hakkaks peale sellest, et jätaksime väljumised ja kriisimeetmete lõpetamised rohkem inimeste enda otsustada, näiteks koolide enda otsustada, millal nad tahavad uksed avada – erinevates kohtades on erinevad eeldused – ja mis vormis nad tahavad õpet jätkata. Võiksime teha kõik selleks, et suurem osa ühiskonnast oleks vaba ja saaks ise otsustada ning et need, kes tõesti on riskigrupis, riskirühmas, saaksid hoolitsetud, hooldatud ja kaitstud – kas või selle kaudu, et riik algataks massilise teabekampaania ja kuulutaks igal pool riskirühma kuuluvatele vanematele inimestele, et hoidke ennast, ärge puutuge kokku teistega, otsige abi. Riik võiks saata neile Boltiga toitu, ravimeid, kõike muud.
Aga on veel üks asi, mille kaudu võiks inimesi hoida. See on plaanilise ravi jätkamine. Nüüd on selgunud tõsiasi, et lisaks sellele, et kõik riiklikud haiglad on kinni pandud ja plaaniline ravi põhimõtteliselt peatatud, on Terviseameti juht oma korraldusega käskinud sulgeda ka erahaiglad ja hambaarstid. Kusjuures on selgunud, et see korraldus on täiesti ebaseaduslik. Terviseameti juht on täiesti omavoliliselt pannud lukku suure osa Eesti tervishoiusüsteemist, mille tõttu isegi erahaiglad ei saa aidata plaanilist ravi vajavaid patsiente. Ma ütlesin esmaspäeval selle numbri, võin seda korrata: iga päev sureb Eestis statistiliselt 44 inimest, koroonaviiruse tõttu on praegu surnud keskeltläbi 1 inimene ühe päeva kohta. 1 inimene vs. 44 inimest. Me raporteerime iga päev, kui palju suri koroona tõttu, kohati räägime juba nimeliselt, mis juhtus, aga meil pole aimugi, mis on toimunud selle teise poole hulgas. Kui palju rohkem on neid ja kes selle eest vastutab? Mina ei ole arst. Meil siin saalis on arste, ma tean vähemalt kahte, üks istub siin ees ja teine on vist doktor Vassiljev. Nemad võivad mind hiljem täiendada. Neid haiguslikke seisundeid, mis tunduvad olevat kerged – nii et võib oodata küll kriisiaja möödumist –, kuid mis võivad ravi mittesaamise korral muutuda väga kiiresti väga fataalseks, on palju. Võtame kas või veenilaiendid – ma ei räägi enda haiguslugu –, mis ravi mittesaamise korral võivad põhjustada kopsutrombi ja surma. Mida inimesed praegu nende veenilaienditega teevad? Nad ootavad kriisi lõppu. Miks me seda teeme? Miks me ei lase kas või erakliinikutelgi, hambaarstidel teha oma tööd? Hambaarstid ju ainult erakorralist abi osutavadki. Ega keegi meist ei lähe hambaarsti juurde hambaid pesema, me läheme sinna ikka siis, kui meil on abi vaja. Arstid ise tahavad tööd teha, arstid ise oskavad ennast kaitsta. Miks me surume neid raamidesse, millega me tegelikult võime Eesti inimeste tervist rohkem kahjustada kui hoida?
Kui veel kord selle kobareelnõu juurde tulla, siis selle naeruväärsed kohad on ju ka need ... Jürgen, kas sa juhatad seal mingit kontserti? ... nagu tõepoolest see üksik apteek Kohtla-Järvel. Ja mind paneb täitsa imestama, kuidas on ära unustatud selline asi, et kehtivas karistusõiguses on öeldud, et maski kandmine teatud kuritegude puhul toob automaatselt kaasa raskema karistuse. Äkki oleks võinud selle ka ära muuta – et kui paned kriisi ajal toime kuriteo ja kannad maski, siis selle eest ei saa raskemat karistust? See seadusandlus on nii absurdseks läinud, me muudame seda kiiruga käigu pealt ja sel tegelikult, ma ütlen, pole ei juriidilist ega sisulist otsa ega äärt.
Ma olen olnud kriitiline ja olen endiselt kriitiline nende piirangute suhtes, mis me oleme siin paika pannud ja mida me kuidagi ei suuda lõdvendada. Me näeme, et ümbritsev maailm hakkab juba lapsi kooli laskma, aga meie ei suuda otsustada. Algul räägime 15. maist, aga järgmine päev enam ei räägi. Mina kardan küll, et oleme liiga kaugele läinud. Ka eraarstide ja erakliinikute olukord on üks näide sellest, kuidas me oleme eriolukorda tegelikult ära kasutanud ja kuidas mõni on oma võimupiire ületanud, ning võib-olla tekitame liiga palju kahju võrreldes sellega, mida ära hoiame. Aitäh!

Aitäh! (V. Vassiljev küsib midagi saalist.) Jah, tõepoolest, teil on võimalus repliigiks. Palun!

Aitäh! Ma pean kurbusega nentima, et praegusel juhul ei saa ma lähtuda parteipoliitikast. Ühes teatud seisukohas on minu heal vaenlasel Valdo Randperel õigus. Tõepoolest, erakliinikute sulgemine ja hambaravi peatamine ei ole õigustatud, seda võin ma arstina öelda. Kuigi ma ei poolda tasulist tervishoidu, oli see praeguses olukorras siiski mingisugunegi võimalus saada arstiabi ja hambaravi. Tõepoolest, on seisundeid, mis nõuavad sekkumist vaatamata sellele, kas need kuuluvad EMO pädevusse või mitte. Siiamaani see võimalus oleks nagu olnud – või ei olnud, asi on juriidiliselt segane. Siiamaani antakse signaale ja kuulutatakse internetis ja lehtedes, et erakliinikud on kinni, hambaravi on peatatud, ja inimesed on sunnitud kodus valu kannatama või mõtlema sellele, millised tagajärjed võivad tekkida, kui nad õigel ajal arstiabi ei saa. Tuleks usaldada erakliinikute arste ja hambaarste, sest nad tõesti oskavad käituda sedasi, et kaitsevad ennast ja ka patsiente. Nii et kurb küll, ei ole midagi parata, aga Valdo Randperel on selles asjas õigus.

Aitäh! Ka teie saade lõppes ära, nii et sealtki ei saa enam väärtuslikku konsultatsiooni. Valdo Randpere, kas teil on protseduuriline küsimus? Teie nime ei ole läbirääkimistel puldist mainitud ja lõputut vastastikuste repliikide vahetamist saalis kodukord ette ei näe. On teil protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Valdo Randperele!

Sajaprotsendiliselt protseduuriline! Viisaka inimesena ma sissejuhatuseks loomulikult tänan Viktorit toetuse eest. Aga tegelikult ma loodan – ja see on nüüd protseduuriküsimus –, ma loodan, et see jutt, mida Viktor rääkis – minu jutt ei ole tähtis, seda ei pea tähele panema –, jõuaks ka ajakirjandusse. Mind on viimasel ajal sügavalt häirinud, et Riigikogu saalis, kus opositsioon teeb tublisti oma tööd – ja nüüd ka Viktor toetab meid –, on tulemus ikka see, et ma loen ainult mingisugusest valitsuse pressikonverentsist ja sellest, et opositsioon on nõrk. Ma tõesti palun teid, ajakirjanikud! Kui te oma kodukontorites nüüd suikuma olite jäänud, siis ärgake üles, Viktor Vassiljev tegi praegu väga tähtsa statement'i.

Aitäh, Valdo Randpere! See siiski ei olnud protseduuriline küsimus. Urmas Kruuse, palun, 5 + 3 minutit!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Peab tunnistama, et koosmeelt on täna saalis rohkem kui eelmises repliigis. Ma olen Andreiga nõus. Nii nagu ta siit puldist tunnistas, läheb põllumajanduses jamaks. Ja jamaks läheb ka teistes ettevõtlussektorites, sellepärast et välistööjõu hulk, mida me seni oleme kasutanud ja välja koolitanud, on piisavalt suur, et anda majandusele veel üks löök. Seetõttu ei saa ma aru, miks koalitsioon ei arvestanud Reformierakonna ettepanekut, mis oli selgelt laiem ja suunatud sellele, et välistööjõud, kes täna siin riigis on, saaks vähemalt sügiseni siin olla ja töötada, et tekiks mingigi aeg kohanemiseks. See ettepanek läbi ei läinud ja ei läinud läbi ka minu esitatud ettepanek, mis oli kitsam ja seotud konkreetselt põllumajandusega.
Seda, miks see ettepanek läbi ei läinud, tunnistas Andrei Korobeinik ausalt juba eelmisel korral. Peaminister sellest täna eriti rääkida ei tahtnud. Sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus. Ehk mäletate meie auväärt rahandusministri sõnavõttu, millega ta siin puldis esines? Selles oli ju kolm märksõna: põllumeeste pärast ei nuteta, puulased ja tohtlased ei pea saama siin tööd teha ning saatkem nad riigist välja. Kui peaminister nende sõnade peale ei võpatanud, siis inimlikult võib ju mõista, et äkki on tema töökoormus nii suur ja kõike ei jõua tähele panna. Aga kui ka välisminister istub ja hoiab suu kinni, siis ma tahaks küsida, mis siin riigis toimub. Sellest on ääretult kahju. Kui arvatakse, et ka maaelukomisjonis on puulased ja tohtlased, kelle arvamusega ei pea arvestama, siis ma tahaks oma headelt kolleegidelt selles komisjonis küsida, kas nad tunnevad ennast sellisena. Miks ma seda ütlen? Ütlen seda sellepärast, et maaelukomisjon saatis õiguskomisjonile arvamuse ja selles arvamuses oli väga konkreetselt öeldud, et põllumeeste puhul tuleks hooaja lõpuni pikendada välismaalaste töötamise võimalust. Punkt. Kui praegu ütles peaminister, et kuni juuli lõpuni saavad 621 välistöötajat siin jätkata, siis see on tilk meres. Tilk meres! Seda sellepärast, et küsimus ei ole Eestis – see probleem on globaalne ja küsimus on väljakujunenud töösuhetes. Maailm vajab üle miljoni hooajatöötaja ja Eesti ei ole siin üksi, seda võiks ja tasuks mõista.
Kui selgub, et ka maaelukomisjonis on puulased ja tohtlased, siis võiks kuulata mõistuse häält. Mõistuse häält, ma vaatan, on viimasel ajal kuulda Lõuna-Eestist. Tiit Niilo, Nopri talu peremees ja kõva tegija igas mõttes, ütles "Ringvaate" saates kaks olulist asja. Nad on pikalt püüdnud eestlasi, kodumaalasi, naabreid saada põllumajandusse tööle, aga need, sunnikud, tahavad töötada väga lühikest aega. Sedasi ei saa. Lisaks tahavad nad töötada ainult pool päeva jne. Sedasi ei ole võimalik põllumajandust üleval hoida. Samasugune mõistuse hääl on Põlvamaa põllumees Hillar Lillo, kes ütles tegelikult seda, et me vajame struktuurselt ja pikaajaliselt rohkem eestlasi põllumajandusse, aga nad ei tule sellesse sektorisse, mis tähendab seda, et eriti kriitiline seis on hooajatöödega. See omakorda tähendab, et kui kevadel midagi maha ei pane, siis sügisel ka saaki ei lõika. Ääretult ebamõistlik käitumine sellises situatsioonis. Kui ma ei saa päris seda, mida tahan, ega ole valmis lubama töötada inimestel, kes seda väga tahavad, siis viskan ühe suure rahanutsaka ja arvan, et see lahendab kõik probleemid. Paneme MES-i 200 miljonit. Selles valguses on esimene meede tööjõud – esimene meede on tööjõud! – ja alles siis võime arutada muu üle.
Aga mis mind eriti rõõmustas Tiit Niilo puhul, oli see, et ta julges meile, eestlastele meelde tuletada seda aega, kui me 24 tundi ööpäevas töötasime Soomes, tahtsime teha tööd, töötasime ja meil lasti tööd teha. Täna tundub meile, et oleme saanud nii rikasteks inimesteks, et meid enam absoluutselt ei huvita, kuidas meisse suhtuti ja kuidas meie suhtume teistesse. Aga praegu me ütleme Soome peaministrile, et müüjatüdruk ei saa ju olla peaminister, kus sa sellega! Ja siis arvame ja loodame, miks liiklus toimub ainult ühtepidi ja sellel ei ole justkui mingit mõju. Sellepärast ma küsingi: kus sa oled, välisminister, peaminister, kui EKRE välgutab? Vanasti öeldi selle kohta teisiti: kus sa, jumal, oled, kui välku lööb?
Head kolleegid! Head fraktsiooni liikmed! Head Riigikogu liikmed! Meil on võimalus seda olukorda täna muuta ja toetada muudatusettepanekuid, mis annavad põllumajanduses töötajatele, välistööjõule võimaluse töötada siin hooaja lõpuni. Palun toetage seda ja vaatame, kui palju eestlasi lõpuks põllumajandusse tööle läheb. Aitäh!

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Hea aseesimees! Head töökaaslased! Ma alustaks ühe lihtsamat sorti õiendamisega. Hea kolleeg Toomas Kivimägi, kes sa oled meil ju ka õiguskomisjoni liige! Siit puldist väitsid sa valet. Kultuurikomisjoni ettepanekuid ei hääletatud maha. Kultuurikomisjoni ettepanek ei saanud piisavalt toetushääli, hääletus jäi viiki. Mina tulin kultuurikomisjonile appi, sest sedasi oli meie fraktsioon otsustanud, ja niimoodi saabuski viik. Seda tõlgendada nii, et juhul, kui ei saanud piisavalt palju toetushääli, siis on see mahahääletamine, on vale ja seda ei ole viisakas õiguskomisjoni liikmel väita.
Nüüd, see teine asi, mis mind on alati huvitanud. Ma olen sellest enda fraktsioonis päris palju rääkinud ja olen ka siit puldist mitu korda küsinud, et kuidas sellega on. Eelmise koosseisu ajal oli siin juhtum, kui maaelukomisjon esitas ELAK-ile enda arvamuse ja see oli konsensuslik, aga ELAK otsustas teisiti. Ma küsisin, kas siin on mingi kahvel, kas siin on mingi vastuolu või kuidas me peaksime käituma. Näiteks mina ütleksin ka täna maaelukomisjonile, et kui maaelukomisjon küsib õiguskomisjonilt seisukohta ja see on meil kas konsensuslik või ükskõik milline, siis teie arvestate sellega, aga te ei pea arvestama seda täielikult ja suhtuma sellesse nii, et see ongi nüüd see püha graal, millest tuleb lähtuda. Maaelukomisjon koosneb parimatest inimestest ja nemad võtavad ise vastu otsuse. Nad lihtsalt koguvad kõik arvamused kokku ja arvestavad neid. Kui mõni komisjon arvab, et nemad on spetsialistid, ja otsustab, et nii peabki olema, ning juhtivkomisjonil on käed juba seotud, siis milleks üldse juhtivkomisjoni vaja?
Ja nüüd ma tahangi tulla ühe komisjoni juurde, mis on tekitanud minus natukene ebakõla. Ma alustan Merle Jäägeri luuletusega, väikese tsitaadiga: "Hariduselt räpane ja roiskund hinge sisikonnast, astun lärtsti ellu sisse, sigin töölisperekonnast." Koduõpe ja karantiin on päris paljude õpilaste ja ka nende vanemate jaoks olnud väga stressirohke. Kümnetunnised koolipäevad ajal, kui ema peab tegema ka kodukontori tööd, on vaimu näriv. Eesti Haridustöötajate Liit teatab, et neist üle 60% on juba riskirühm ehk on sellises eas, kus nad ei ole enam niivõrd agiilsed ega suuda võib-olla kogu aeg suhelda noortega tänapäevases netikeskkonnas. Nende arvamus on paraku see, et noored niikuinii istuvad netis ja muudkui aga lajatame neile lihtsalt ülesandeid peale. Ma ei taha teada, mis nendes perekondades toimub, aga ma olen üht-teist lihtsalt kuulnud ja seda kirjeldatakse muidugi väga värvikalt. Ma saan aru, et mure iseenesest on olemas. Meie e-õpe ei olnud selleks kriisiks valmis.
Kooli ülesanne on valmistada noori ette iseseisvaks eluks. Minu meelest on meie tänased koolinoored saanud sellega enam-vähem ideaalselt hakkama ja neid oleks vaja tunnustada. See hirm, mis tuli erialaõpetajatelt – eriti meeldisid mulle tööõpetuseõpetajad, kes ütlesid: "Huu!" Ma tahaksin spetsialistide käest küsida, millal viimati toimus tööõpetuses riigieksam või tavaline eksam. Aga nad muidugi on kõik ühe, üks kõigi eest. See mulle meeldib.
Kooliõpilased ise on saatnud mulle ühe dokumendi, mille pealkiri on "Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord". Selle dokumendi § 37 käsitleb riigieksamite hindamist ja selle sätte punkt 15 ütleb, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest. Seega, kooliõpilased küsivad, et kui õpetajad ei austa meid, siis miks meie peaksime kooli austama. Läheme ja teeme enda 2% ära! Kas sellist Eestit me tahame? Noored saavad aru, et naaberriikides jäetakse need põhikooli lõpueksamid ära, aga mis mina siin ikka ütlen, ma olen ju õiguskomisjonist. Kultuurikomisjonis on meil spetsialistid ja nemad räägivad. Mina olen noorte ja õpilaste poolt. Andke neile vabadus, andke neile see teadmine, et Eesti armastab neid! Aitäh!

Aitäh! Hanno Pevkur, palun! Aga kõigepealt on Toomas Kivimägil õigus repliigiks. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Kuna mind põhjendamatult süüdistati, siis ma teeksin Tarmo Kruusimäele järeleaitamistunni ning tooksin väljavõtte Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Selles on säte, mis ütleb, et Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Teisisõnu, kui oli viik, siis muudatusettepanek ei leidnud toetust, mis tähendab, et õiguskomisjon hääletas kultuurikomisjoni muudatusettepaneku maha.

Aitäh! Läheme nüüd läbirääkimistega edasi. Hanno Pevkur, palun!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Me kõik siin saalis ju mõistame, et eriolukorras on vaja kiiresti toimetada. Opositsioon on korduvalt öelnud, et oleme valmis olema Vabariigi Valitsusele abiks ja toeks, et sellest kriisist mõistuspäraselt ja kiiresti välja tulla. Selle eelnõu menetlemisel on tegelikult hoitud suhteliselt kiiret tempot ja selle eelnõuga polekski siin saalis mingeid probleeme tekkinud, kui valitsus oleks keskendunud üksnes eriolukorraga seotud meetmetele.
Selles eelnõus on väga palju häid ja vajalikke asju, enamik neist on tõepoolest seotud eriolukorraga. Nende meetmete hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste lubade kehtivusaja pikenemine või riigisaladusega seotud vestluste edasilükkamine. Kuigi siinkohal võiks küsida, miks on valitsuses niivõrd ebaühtlane arusaam, et teatud lubade pikenemine nähakse ette 30 päevaks, teatud lubade pikenemine 60 päevaks või kaheks kuuks, nagu siin eelnõus on öeldud, ja teatud lubade puhul või menetlustoimingute läbiviimisel on tähtaeg 90 päeva. Kõikidel õiguse rakendajatel oleks selgem, kui öeldaks üks konkreetne aeg – olgu see kolm kuud, kaks kuud või üks kuu –, et kui teil mingi luba lõpeb ja te ei saa seda eriolukorra ajal pikendada, siis see pikeneb automaatselt näiteks 90 päeva võrra alates eriolukorra lõppemise kuupäevast. Selge lihtne sõnum kõikidele loaomanikele. Hetkel on aga iga loaomanik kohustatud sellest seadusest järele vaatama, kas tal on aega 30 päeva, 60 päeva või 90 päeva. Võib-olla on see detail, aga siiski märk sellest, et tegelikult siin ühtset joont ei ole. Aga põhimõtte vastu, et võimaldada lubade pikenemist, pole ju keegi kunagi olnud.
Kindlasti on väga mõistlik ka see regulatsioon, mis puudutab uute tööülesannete panemist eriolukorra ajal – seda, et sa võid viia ministeeriumi sees või ametiasutuste vahel inimesi ühelt töölt üle teisele. Sinna, kus on töökäsi puudu, pannakse inimesi juurde, loomulikult tingimusel, et need inimesed on selleks tööks pädevad. Seegi regulatsioon ei ole mingit vastuseisu tekitanud ja me ei ole kordagi siin saalis ka ühtegi küsimust sel teemal kuulnud, nii et selles mõttes igati loogiline ja arusaadav. Samamoodi võib öelda erinevate e-võimaluste loomise kohta, mis siin eelnõus sees on, näiteks Tagatisfondi seaduses. Neid näiteid on veel, mille korral on antud võimalus pidada koosolekuid elektrooniliselt. Jällegi väga mõistlik!
Aga siis me näeme, et nende mõistlike punktide kõrval, mis tõesti võiksid kanda pealkirja "Eriolukorra lahendamise seadus", on asju, mis on püsiva iseloomuga või mis ilmselgelt pole eriolukorraga seotud – neile on siin juba korduvalt tähelepanu juhitud. Minu jaoks üks põhimõttelisemaid asju abipolitseinike puhul on see, et antakse täiesti vastukäivaid sõnumeid: ühest küljest me anname abipolitseinikele õiguse näiteks suuremat sundi kasutada, aga teiselt poolt vähendame nende väljaõppekohustust. No kuidas see loogiline on, et väljaõpet vähendame, harimist vähendame, aga teiselt poolt lubame neil inimeste suhtes rohkem jõudu kasutada? No ei kõla loogiliselt! Samamoodi, kui ma vaatan selle seaduse § 4, "Erakorralise seisukorra seaduse muutmine", siis kas tõepoolest näeb Vabariigi Valitsus võimalust, et selle kriisi käigus esineb oht riigi põhiseaduslikule korrale? Riigi põhiseadusliku korra ohustatuse puhul on meil võimalik siin saalis välja kuulutada erakorraline seisukord ja selle puhul on meil vaja nüüd kiireloomuliselt muuta erakorralise seisukorra seadust. Mõttest saan ma aru, aga sõnumist võib-olla päriselt mitte.
Palun kolm minutit juurde!

See, millest ma üldse aru ei saa, on soov tuua n-ö tagaukse kaudu sisse sätteid, mis eriolukorra lahendamisega kuidagi seotud ei ole, aga tekitavad väga palju küsimusi. Toomas juba viitas ravimiseadusele. Ravimiseadusesse toodav muudatus on selgelt püsiva iseloomuga. See võib-olla aitab lahendada ainult ühes Kohtla-Järve linnaosas ühe apteegiga seoses tekkinud küsimust, aga see ei ole see tee. Lisaks on see muudatus püsiva iseloomuga. See on põhimõtteline seisukoha muutus ravimipoliitikas, oludes, kus me just olime koalitsiooni toetusel teinud apteegireformi. Ja nüüd anname Ravimiametile suured õigused see ravimiseaduse regulatsioon põhimõtteliselt pea peale pöörata. Me ütleme, et jah, seesama saal võttis vastu seaduse, ja nüüd, vähem kui kuu aega pärast selle seaduse jõustumist me põhimõtteliselt anname Ravimiametile delegatsiooninormi kõik pea peale pöörata.
Samamoodi on siin veel ports sätteid, mida tegelikult ei peaks siin olema, neist on raske aru saada. Ja muidugi vigade parandus, mida samuti ei peaks siin olema, näiteks relvaseaduse muudatus. Relvaseaduse vigade parandus – jah, see võib siin olla, aga jällegi, see annab kogu eelnõule väga ebameeldiva varjundi, see ei ole eriolukorraga seotud, olgu tegemist laskespordiklubide või millegi muuga. Aga need relvaseaduse muudatused, mis puudutavad relvalubade ja kollektsioneerimislubade pikendamist, millele ma alguses tähelepanu juhtisin, on väga vajalikud ja need oleks pidanud siin sees olema.
Nii et üldine sõnum selle seaduse puhul sarnaneb natuke sellega, mis meil oli eelmise eelnõu menetlemisel, kui ütlesime, et jah, kui neid tõrvatilkasid siin meepotis poleks, siis võiks ju selle meepoti vastu võtta. Aga need tõrvatilgad on siin sees. No ei taha jälle kuidagi piduriks olla, et vajalikud seadusemuudatused ei saaks õigel ajal ja kiiresti vastu võetud, aga paratamatult peame me pidama kõnesid ja juhtima koalitsiooni tähelepanu sellele, et siin on probleemid.
Või siis välismaalaste seaduse muudatus. Täiesti jabur on öelda inimesele, et kui tal on tööleping ja kui see leping eriolukorra ajal lõpeb, siis muutub ta automaatselt persona non grata'ks – ta peab automaatselt kohe välja minema –, teiselt poolt aga anname Politsei- ja Piirivalveameti direktorile õiguse öelda, et kui ta välja minna ei saa, no las ta siis jääb Eestisse. Sellise regulatsiooni võtame täna vastu või vähemalt teise lugemise viime läbi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et siin on väga palju vajalikke asju, ja nagu Urmas Kruuse ütles, saaksime probleemidest kenasti üle, kui opositsiooni muudatusettepanekuid toetataks. Teerull on tore, aga vahel tasub ka oma peaga mõelda. Aitäh!

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Head kolleegid! Mind ajendas sõna võtma üks väga väike aspekt selle menetluse juures. Kuna siit saalist räägitakse ka rahvaga, siis on oluline, et rahvas teaks, kuidas siinne menetlus käib. Me kõik oleme Riigikogus jaotunud eri komisjonidesse. Sobiva komisjoni valivad liikmed endale ise. Lähtudes oma huvialast, ekspertiisist, otsustavad nad, millise komisjoni töös nad tahavad kaasa lüüa. Nad teevad vastavad teemad endale põhjalikult selgeks ja arutavad nendega seotud küsimusi selles konkreetses komisjonis. Me peame oma kolleege selles asjas usaldama, me ei jõua kõike ise nii detailselt läbi töötada. Minu meelest on see väga hea töökorraldus. Mina kuulan küll oma kolleege, kes on ühe või teise valdkonna eksperdid.
Mida me nägime selle eelnõu menetluse juures? Me nägime, et meile tuli seaduste kobar, mida me pidime kiiresti menetlema. Eelnõu eri osad jaotati komisjonide vahel ekspertiisipõhiselt laiali. Komisjonid korraldasid oma töö selliselt, et kutsusid esinema ministri, kes rääkis konkreetsest teemast, seejärel esitati põhjalikke küsimusi, arutati tundide kaupa, mis võiks olla lahendus, ja lõpuks jõuti otsusele. Nii oli see kultuurikomisjonis, nii oli see sotsiaalkomisjonis, nii oli see ka maaelukomisjonis. Need arvamused edastati õiguskomisjonile. Paraku tundus, et kuna kogu selle menetlusega oli niivõrd kiire, siis võib-olla ei olnud ülevalt poolt suuniseid kätte antud, kuidas keegi peaks käituma. Nendes komisjonides, kes ühe või teise konkreetse teemaga tegelesid, oli väga põhjalik arutelu ja konsensuslikult lepiti kokku, mis võiks olla lahendus. Siis aga selgus, et valitsusele need lahendused võib-olla ei sobi, ja õiguskomisjonis anti juba hoopis teised korraldused. Komisjonide arvamusi, mis olid sisulised ja põhjalikud, arvesse ei võetud. Nii oli see maaelukomisjoni puhul, kes võttis väga selge seisukoha välistööjõu lubamise või mittelubamise kohta. Nii oli see tegelikult ka sotsiaalkomisjoni puhul, kes võttis seisukoha hädaolukorra ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse suhtes – sedagi ei võetud arvesse. Nii oli see ka kultuurikomisjonis, kes kuulas väga põhjalikult ära ministri ja muud ametnikud ning jõudis seisukohale põhikooli- ja gümnaasiumiseadust puudutavas.
Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan sellega öelda, et usaldagem oma kolleege! Ka koalitsioonisaadikud! Me oleme valitud siia parlamenti tegema oma tööd. Ja tegelikult on meie hulgas väga palju eri valdkondade eksperte, nende arvamust tuleks arvesse võtta. Ma arvan, et kui tulevikus selle eelnõu menetlemist vaadatakse, siis see, mida rahvasaadikud sisuliselt arvasid, tuleb välja komisjonide protokollidest – nende komisjonide seisukohtadest, kes läksid sisuliselt nendesse teemadesse sisse.
Mul on väga kahju, et koalitsiooninõukogu või ma ei tea, mis organ tegi otsuse, mille tagajärjel nendest ekspertidest ja komisjonidest sõideti lihtsalt üle. Nendest inimestest, kes komisjonides selle teemaga põhjalikult tegelesid, sõideti lihtsalt üle. Seda ma tahtsin ajaloo ja stenogrammi huvides ära märkida. Aitäh!

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Eelnõus on esitatud nii sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks kui ka tehtud ettepanekuid, mida me ei peaks kiirkorras ilma põhjaliku süvenemiseta lahendama. Markeerin ära kolme seaduse puhul plaanitavad muudatused, mis kripeldama jäid. Rohkemaks pole lihtsalt aega.
Esiteks, abipolitseiniku seaduse muutmine. Eelnõu annab võimaluse loobuda PPA peadirektori korraldusel abipolitseiniku esimese astme ja teise astme vahelisest sajatunnisest praktikast, lisaks laiendatakse abipolitseinike volitusi politsei abistamisel ning abipolitseinikele juba praegu ette nähtud erimeetmete kasutamist. Abipolitseinikele antakse õigus kasutada isiku tuvastamiseks vastavaid andmekogusid ja õigus politsei korraldusel sõidukit sundpeatada – kas vastava tõkke või muu abivahendiga. Iseseisvalt tegutsev abipolitseinik saab õiguse kohaldada ka viibimiskeeldu. Samas, iseseisev pädevus isiku põhiõigusi eriti riivavates meetmetes – näiteks viibimiskeelu kohaldamine, sõiduki peatamine, isikusamasuse tuvastamine, andmekogude kasutamine – kehtib vaid eriolukorras ja on ajaliselt piiritletud. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku mitte loobuda sajatunnisest politseitöö praktikast. Ei ole ju loogiline, et ühelt poolt antakse õigusi juurde ja teiselt poolt vähendatakse ettevalmistust. Lisandub veel ebavõrdne kohtlemine. Tavaolukorras sajatunnine praktikanõue kehtib. Eriolukorras võib mõni abipolitseinikuks pürgija teha politseitööd kõigest mõne tunni, kuid olukorra stabiliseerumisel ta tunde järele tegema ei pea. Õiguskomisjon meie ettepanekut ei toetanud. Samas justiitsministri selgitus eelnõu esimesel lugemisel pigem toetas seda. Tsiteerin: "See, mis puudutab sajatunnist ettevalmistust, on mõeldud eeskätt selleks, et enne, kui abipolitseinik saab n-ö teise astme abipolitseinikuks ehk õiguse töötada iseseisvalt, ilma et politseiametnik teda otseselt juhendaks, siis tavaolukorras peab selle teise astme õiguse saamisele eelnema saja tunni pikkune praktika politseiametniku seltsis. Seda nõuet on nüüd leevendatud, aga ainult selleks ajaks, kui on kehtestatud eriolukord või erakorraline seisukord, ja sellist n-ö leevendust saab teha ainult PPA peadirektor. Aga loomulikult, kui inimene läheb täitma oma teenistusülesandeid – eeskätt seal, kus tuleb potentsiaalselt piirata isikute põhiõigusi või vabadusi, kasutada n-ö võimu, kontrollida dokumente, tuvastada isikusamasust –, siis sellisel juhul tuleb kindla peale lähtuda ikkagi põhimõttest, et see inimene on ette valmistatud, ta teab, mis on tema õigused ja mis on tema volitused. Seda kahel põhjusel: ühest küljest tavakodaniku kaitseks, aga teisest küljest sellesama abipolitseiniku enda kaitseks, et ta teadmatusest ei ületaks volitusi ega paneks toime õigusrikkumist." Selle põhjal võib öelda, et justiitsminister on sotsiaaldemokraatidega justkui ühel poolel, aga õiguskomisjon meie ettepanekut millegipärast ei arvestanud.
Teiseks, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine. Tööandjal tekib eriolukorras võimalus mitte nõuda tervisetõendit töötajalt, kes soovib tööle asuda lasteasutuses, hooldekodus, toitlustusettevõttes. Tõendi asemel saab piirduda töötaja kinnitusega, et ta on terve.
Ja kolmandaks, ohvriabi seaduse muutmine. Ohvriabi seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab eriolukorra ja erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal osutada naiste tugikeskuse teenust ka isikul, kes ei ole läbinud naistevastase vägivalla teemalist täienduskoolitust või naistevastast vägivalda käsitlevat õppeainet ülikoolis.
Kolm minutit lisaks palun!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Eelnõu esimese lugemise aegsest seletuskirjast võime lugeda – mis on muidugi hästi kummastav – järgmist: "Ohvriabi vabatahtlikuna lubatakse tegutseda ka isikul, kes on teda juhendava Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenust osutava ametniku või OAS-i § 5 lõikes 3 nimetatud isiku vanavanem, vanem, vend, õde, laps või lapselaps, abikaasa või elukaaslane, samuti viimati nimetatute vanem, vend, õde või laps." Tekib küsimus: mis see siia puutub? Naiste varjupaikade esindajad laitsid selle mõtte Riigikogule saadetud kirjas muidugi maha ja ütlesid, et kui võtta täna maha need erireeglid, mis naistevastase vägivalla teenuse osutamisel kehtivad – näiteks teadlikkus, turvalisus, konfidentsiaalsus, oskus ohvrit mõista ja enda läbielatud kogemusi mitte peale suruda –, siis võiksime seda teenust nimetada lihtsalt inimeste abistamiseks. Nad rõhutasid sedagi, et tugikeskustes on piisav arv töötajaid ja koolitatud vabatahtlikke. Prognoositav 30%-line teenuse vajaduse kasv ei peaks tekitama olukorda, mis väljuks kontrolli alt. Täna me nõuame seadusega ja eeldame, et naiste varjupaigad kui majutuskohad on salajased. Aga kuidas me saame edaspidi tagada, et seda nõuet täidavad ka need teised isikud, kes on asukohtadest teadlikuks saanud? Varjupaikades viibijad, st need, kes seal praegu töötavad või kes sinna on sattunud, oskavad saladust hoida, sest nemad mõistavad, kui oluline on see neile ja igale järgmisele samas olukorras olevale naisele. Asjasse mittepuutuval isikul vajadus aadressi saladuses hoida puudub. Nii ütlesid naiste varjupaikade esindajad Margo Orupõld ja Pille Tsopp-Pagan. Aitäh!

Aitäh! Ivari Padar, palun!

Lugupeetud kolleegid! Nii selle eelnõu kui ka sellega seonduvate eelnõude menetlemisel on silma jäänud üks väga häiriv asi. See on ettevõtluse keskorganisatsioonide seisukohtade eiramine, olgu tegemist tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja, talupidajate keskliidu või põllumajandus-kaubanduskojaga. Seda eelkõige just välistööjõu kontekstis, mille kohta nad on oma seisukohad ütelnud. Neid seisukohti on eiratud ja seetõttu tekibki küsimus, et kui me ka keskorganisatsioonide positsioonidesse ei suhtu tõsiselt, siis keda me usume. Kas Sinist Äratust?
Ma olen 30 aastat olnud talupidajate liidu liige ja tunnen end väga häirituna, et organisatsiooni, millesse ma 30 aastat kuulunud olen, nimetab EKRE esimees Mart Helme tekikiskujaks. Lugupeetud organisatsioon, on aeg reageerida! Kas te olete tekikiskuja või väärikas põllumeeste organisatsioon? Nüüd, kui rääkida selles kontekstis veel välistööjõust ehk puulastest ja tohtlastest, siis ka minu lähikonnast on omal ajal hästi palju inimesi läinud eelkõige Skandinaavia põllumajandusse tööle. Ma ei tea, kas nad on väga rõõmsad selle üle, kui neid puulasteks ja tohtlasteks peetakse.
Täna olen ma väga selgel positsioonil: jah, Eestis olevaid inimesi tuleb püüda võimalikult hästi rakendada vabadel töökohtadel. Pole küsimustki! Selge see, et põllumajanduses teeb ilm oma ja kevad on tulemas. Selles kontekstis on absoluutne miinimum täna tõesti 31. juuli, nagu sellest eelnõust välja tuleb. Aga ma ei saa aru, miks just 31. juuli. Kas 31. juuli on valitsuse ukaasiga kuulutatud põllumajandusaasta lõpuks? Näiteks oleks selle asemel võinud olla – kolleegidele otsa vaadates on see lõpukuupäev võib-olla tõesti ebaõnnestunud – 10. november, mardipäev. On ju Martidel olnud Eesti põllumajanduses viimasel ajal tähelepanuväärne tähendus.
Hüva, kui meil ka täna ei ole põllumajanduses vaja 3000 inimest väljastpoolt ja me saame hakkama väiksema arvuga, siis selge on see, et 600 inimest 31. juulini olukorda ära ei lahenda. Mitte kuidagi! Minu soovitus on olnud selline ja te olete seda ka kuulnud: see seadus peaks andma valitsusele võimaluse teha märksa paindlikumaid ja mõistlikumaid lahendusi, nii et kui me jaanipäeva paiku näeme, et me pole suutnud tööjõuturgu piisavalt palju ümber organiseerida, siis ei peaks me jaanipäeval tulema siia uuesti seadust muutma. Valitsusel peaks olema paindlikkust ja võimalust reageerida. Kriisiajal läheb vaja keerulisi seadusi ning need keerulised seadused peavad olema piisavalt paindlikud ja võimaldama teha mõistlikke lahendusi. Aga see aspekt on selle seaduse suur viga.
Mida põllumeeste poole pealt veel ütelda? Põllumehed on natukene häiritud ka sellest, et kogu põllumajandussektorit vaadatakse lihtsakoelisena – et kindlasti tehakse seal lihtsaid töid, näiteks korjatakse kive või mida tahes. Aga tänane põllumajandus ei ole teps mitte selline nagu vanasti, kui šefid aeti kolhoosi põllule, anti ämbrid kätte, need korjati täis, sisu pandi kasti, õhtul istuti bussi ja sõideti linna tagasi. Nii lihtne see elu ei ole ja põllumehed tunnevad ennast solvatuna, et kogu sektorit vaadatakse kuidagi väga primitiivselt. Tänan teid tähelepanu eest!

Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt võtaksin ma natukene hoogu maha kriitikalt kobareelnõude kui selliste kohta. Eks neid ole ju varemgi tehtud. Aga tuleb vahet teha, millal need on õigustatud, ja tuleb vahet teha, mis seal sees on. Kobareelnõudega ei tohi sokutada Riigikogule ette praaki ja ilmselgelt kahjulikke otsuseid. Seetõttu arvan ma, et esikoha andmine sellele kobareelnõule on mõneti tinglik. See on tõesti hästi kirju ja vastuolusid täis, aga mina annaksin, kuidas nüüd öelda, debati või õigustehnilise koha pealt esikoha siiski 2016. aasta lõpu kobarale, mille korral oli välistatud igasugune debatt. Pintsak õmmeldi teiseks lugemiseks nööbi külge ja ei lastud isegi komisjonis vaielda väga karmide otsuste üle, mille eest me siiamaani maksame. Meie eelarve on kriisiks väga kehvas seisus selle pärast, mis tehti 2016. aasta kobaraga. Aga kindlasti ei õigusta see viide varasemale kõike seda, mida praegu on tehtud. Ma lihtsalt olen kriisiolukorras kobara suhtes vähem kriitiline. Kriis on esimene põhjus, miks. Loomulikult oli ka Ratase tulek kriis, aga praeguse kriisi iseloom on selline, et me peaksime kritiseerimisel olema hästi valivad.
Mina valin ainult ühe teema, kuna sellega pommitatakse mind rohkem kui teistega. Ma ausalt öeldes tunnistan, et ma ei kujuta ette meeleheidet, mis on praegu põllumeestel. Sul on vaja külvata ja sul on vaja loomad talitada, aga sul ei ole kedagi, kes seda teeks. Ja siis tuleb erakond, kes on justkui kolhoosirahvast välja kasvanud, viha täis kõige uue vastu, ja räuskab siin, et ei, tema pisaraid ei vala, ei, mis puulased ja tohtlased, mingu need kõik sinna! Mõelge tegelikult sellele olukorrale – sul on üles ehitatud oma pereettevõte ja sul ei ole mitte kedagi saata lauta, mitte kedagi saata põllule. See on praegu ju reaalne olukord. Koalitsioon, palun võtke jalad kõhu alt välja ja mõelge sellele! See ei ole mingisugune erakondlik punktivõitmise koht, et me nüüd saadame puulased ja tohtlased kuu peale. Põllumajanduse toimimiseks on reaalselt vaja teatud hulka inimesi. On öeldud, et hooajatöölisi on vaja 2000. Mitte keegi ei ole püüdnud seletada, mis õigusega te selliseid otsuseid teete. Tegelikult on Eesti põllumajandus juba muutunud sõltuvaks teatud inimestest, kes meid kuidagi ei sega. Nad teevad ära töö, mida eestlased ise ei tee. Ja see jutt, et saadame linnainimesed maale, on loomulikult liigutav – olen ju ka ise aastate jooksul seda elu elanud –, aga nad ei jää sinna püsivalt 24/7. Nad ei tule kohale või tulevad ainult nädalavahetuseks.
Kas sel teemal teie poole sugugi ei pöörduta? Kas teie hingele keegi ei koputa, et lõpetame selle põllumeeste kiusamise ära? Minu arvates on see väga selgelt mitteerakondlik teema ega puuduta üldse kriisi selles mõttes, et nüüd tuleks nendele põllutöölistele kuidagi ära teha. Halastage lihtsalt, muud midagi! Võtame selle teema ette ja tõestage ära, et Eestil ei ole vaja lisatööjõudu, siis ma nõustun teiega. Aga praegu te isegi ei ürita seda. Aitäh!

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

Härra aseesimees! Ma loodan, et läbi suukorvi on mind ikka kuulda. Austatud kolleegid! Ma alustan kahe vastuolulise küsimuse ja teesiga. Esimene küsimus: kas see seadus on vajalik? Vastus on, et see on hädavajalik. Teine küsimus: kas see seadus on hea? No mitte mingil juhul. Siin on nii mõnigi punkt, mis tekitab mul hambavalu, mida praegu kahjuks ravida ei saa. Aga ma tahan siin üht-teist õiendada. Kui mõned opositsiooni esindajad ütlevad, et nemad tegid ära väga suure töö, millega ei ole arvestatud, siis ma tahan öelda, et ka koalitsioon ei maganud. See seadus on eklektiline, olen täiesti nõus, ja juriidiliselt mõned asjad lonkavad, aga seegi on väga suure töö ja väga paljude veriste vaidluste ja kompromisside tulemus.
Nüüd mõned konkreetsemad küsimused. Ma täiesti pooldan seda abipolitseinikega seotud osa. Kriitikud lähtuvad sellest, et võtame inimese tänavalt, vähese koolitusega, anname talle relva- ja muud load kätte. No te saate aru, et jutt ei ole sellest. Jutt on sellest, et kaitseliitlastel oleks kergemini võimalik saada abipolitseinikuks. Jah, Hanno, ma spetsiaalselt nimetan sind, et sa saaksid mulle vastu vaielda.
Minu jaoks on kõige suurem probleem § 32, "Välismaalaste seaduse muutmine". Siin on lõpuks tehtud teatud erand põllumajandusele, sest muidu see hääbuvat, aga Eesti majandus ei ole ainult põllumajandus. Samasugused probleemid on ka turismisektoris, samasugused probleemid on toitlustussektoris, samasugused probleemid on väga paljudes teisteski valdkondades. Ma ei esinda praegu siin mingisugust humanistlikku või inimõiguslikku seisukohta. Sellised meetmed ei ole Eesti majandusele kasulikud ja me peame praegu tegema suuri jõupingutusi, et Eesti majandus kokku ei kukuks. Me suutsime vältida tervishoius ekspansiivset haigestumise kasvu, aga me peame vältima ka pankrottide ekspansiivset kasvu. See on minu suurim hambavalupunkt.
Ma unustasin ennist öelda, et ma toetan seda eelnõu, jah. Nii, kuid nüüd ma tahan vastu vaielda ühele teisele rahvasaadikule, kelle nime ma spetsiaalselt ei nimeta, aga tegemist on suure Rootsi fänniga ja sellega, kes räägib sellest, et igaüks otsustagu ise. Ka mulle on libertaanlikud ideed väga paljudes aspektides lähedased, aga igaüks võib ise otsustada selle üle, kas ta riskib haigeks jäämisega või mitte, kuid igaüks ei tohiks otsustada selle üle, kas ta nakatab teisi või mitte. Mulle ei meeldi see mask ja ma tean, et see mind eriti ei kaitse, aga kuna mul on nohu ja köha, siis ma kannan seda, head sõbrad, et kaitsta teid. Ja muuseas, kui ma räägin individuaalsest vabadusest, siis sellel on ka teine külg – vastutus. Ilma vastutuseta vabadust ei ole ja ka vastupidi mitte. Aitäh! Palun mulle mitte anda kolme lisaminutit!

Aitäh! Valdo Randpere, kas protseduuriline küsimus?

Sel korral isegi ei ole protseduuriline. Minu teada ei näe meie kodu- ja töökorra seadus ette nime nimetamist, vaid piisab sellest, kui kellelegi äratuntavalt viidatakse. Ja kuna ma tundsin ennast Rootsi sõbraks olemisega seoses puudutatuna, siis tahtsin lihtsalt täpsustada, et kas piisab viitamisest või peab ikka nime nimetama?

Ei pea, sul on õigus, Valdo. Aga Rootsi sõpru on siin palju ja võib-olla sinust suuremaidki. Hanno Pevkur, palun, saate repliigiks sõna!

Aitäh! Minu nimi siin tõesti kõlas. Ütlen lihtsalt faktitäpsuse huvides, et kui lugeda abipolitseiniku seaduse muudatusi, siis need ei ole küll kuidagi kaitseliitlastega seotud. Kui need oleks ainult kaitseliitlastega seotud, oleks olukord super, sest kaitseliitlased saavad püsivat ja regulaarset väljaõpet, ka erivahendite kasutamise alal. Eelnõus räägitakse aga sellest, et pärast 40-tunnist lühikest väljaõpet loobutakse 100-tunnisest praktikast. On oluline vahe, kas tänavalt tulnud inimene, kes on saanud ainult 40 tundi väljaõpet erinevalt tavapolitseiniku pooleteiseaastasest väljaõppest, saab sunni kasutamise võimaluse või mitte. See on puhtalt juriidiline täpsustus härra Lotmani kõnele.

Aitäh! Läheme läbirääkimistega edasi. Merry Aart, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Siin on väga palju olnud juttu põllumajandusest ja maaelust. Ma julgen arvata, et ka mina tean üht-teist maaelust ja põllumajandusest, kuna olen sellega tegelenud peaaegu terve oma elu.
Kõigepealt tahan ma ette lugeda Riigikogu koduleheküljelt maaelukomisjoni otsuse: "Riigikogu maaelukomisjon arutas oma tänasel istungil põllumajanduse tööjõu probleeme ja otsustas toetada Eestis juba töötavate välismaalaste töölubade pikendamist vähemalt eriolukorra lõpuni." See ei ole päris võrdne hooaja lõpuga. Ma olen täiesti nõus, et tööjõu probleem põllumajanduses on väga keeruline, väga raske. Põllumehed on väga palju vaeva näinud, et saavutada see olukord, kus nad praegu on. See on hea mugav olukord. Tõepoolest, nii nagu meie inimesed käisid ja käivad Soomes – eriti põllumajanduses – raha teenimas, tullakse ka meile raha teenima. See on vastastikku väga mugav, see on mugavustsoon.
Nüüd, võib-olla me peaksime – ma ütlen veel, et ma ei välista, et see on põllumajanduses probleem – mõtlema natukene mugavustsoonist välja. Me ei tea, mida toob sügis. Me ei tea, kas Ukraina laseb oma inimesi välja või ei lase. Kui Ukrainast tulevad inimesed meile – ma toon lihtsalt näite – ja juhtub nii, nagu juhtus Saaremaal Itaaliast tulnutega, siis kes võtab vastutuse?
Meil on väga palju inimesi, kes on töötud. Mõtleme tõepoolest ühel hetkel võib-olla selle peale, et äkki peaksime aitama oma inimestel põllumajanduses, maaelus tööd saada, näiteks selle kaudu, et aitame palgatoetusega. Põllumeestel on keeruline, ma tean, nende kohustused on väga suured. Neil ei ole väga kerge maksta palkasid, mis oleksid Soome või teiste riikide tasemel. Võib-olla peaksime suunama oma abi hoopis sinna, mitte iga hinna eest ütlema, et toome töötajad väljast sisse. Toome, kui aeg paraneb ja kui on võimalusi, aga mõtleme ka selle peale, mis saab siis, kui ajad ei parane ja olukord läheb veel hullemaks. Me ei tea, milliseks kujunevad turud, me ei tea, mida toob homne päev.
Ma kutsun üles tunnetama natukene rohkem riske ja mõtlema ka selle peale, millised on teised lahendused, kui me ei saa minna seda teed, mida mööda oleme harjunud kogu aeg minema! Aitäh!

Aitäh! Urmas Kruuse, palun, kas soovite repliigiks sõna?

Mul on protseduuriline märkus!

Protseduuriline hoopis! Nii, palun!

Ma tahaksin täpsustada auväärt Merry Aarti väljaütlemist. Mina ei viidanud sellele nn otsusele, mille pressiteade oli juba enne komisjoni valmis tehtud, vaid viitasin ametlikule kirjale, mis saadeti õiguskomisjonile ja milles viidati maaelukomisjonis toimunud arutelule. Selles arutelus tõdesid arutelus osalejad, et sügiseni pikenduse andmine on väga mõistlik ja vajalik.

Aitäh! Nüüd oleme ka sellele vastuse saanud. Jevgeni Ossinovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu erinevatest nüanssidest on palju räägitud ja ma ei hakka kõike üle kordama. Aga üldiselt on seda tüüpi eelnõude puhul opositsioon andnud valitsusele kahtlemata üsna suure usalduskrediidi. Kuna tegemist on eriolukorraga, võiks püüda seda tüüpi otsuseid, mis puudutavad inimeste õiguste piiramist, teha konsensuslikult. Valmisolek selleks oli siiras ja ma arvan, et ka valmisolek väga operatiivselt kokku leppida ja neid küsimusi arutada oli opositsioonil täiesti olemas. See ei puuduta ainult praegust eelnõu, vaid enam-vähem kõiki, mis täna hääletusele tulevad. Aga usalduskrediiti kasutati kahjuks kurjasti ära.
Ma ei mõtle siin seda, et selle eelnõu, mis muudab 33 seadust, esimese lugemise seletuskiri oli niisugune, et seda põhimõtteliselt ei olnud võimalik jälgida. Nagu üks eelkõneleja ütles, on koalitsioon palju tööd teinud. Kahtlemata on valitsusametnikud väga palju tööd teinud, et väga lühikese aja jooksul kompendium kokku saada. Ja asjaolu, et seletuskirja kvaliteet ei ole tavapäraselt hea, on fakt – aga fakt, mille võib andestada, kuna lühikese aja jooksul oli vaja niivõrd mahukas ja põhjalik materjal kokku saada. Küll aga ei saa andestada seda, et eelnõusse on sokutatud sellised parteipoliitilised soovikesed, mis vääriksid täiesti eraldi debatti, näiteks välismaalaste seaduse muudatused. Nende kohta öeldi seletuskirjas otse, et need on võetud küll ühest teisest eelnõust, aga kuna selle menetlus praegu venib ning selle algatanud erakonnal ja ministril on kole tahtmine need muudatused ellu viia, siis sokutame need siia. No ei ole väga ilus ega väärikas viis, kuidas selles küsimuses koosmeelt otsida.
Üks eelkõneleja rääkis sellest, kuidas erinevad komisjonid arutasid selle eelnõu erinevaid sisuplokke ja kuidas õiguskomisjon neist üle rullis. Juttu oli ka sellest, kuidas koalitsiooniliikmed on omavahel teistes tubades väga põhjalikult neid teemasid käsitlenud, ja küllap on kah, aga parlamentaarses riigis ei tule selliseid küsimusi, mis puudutavad inimeste põhiõiguste piiramist, vääriliselt ja põhjalikult läbi kaaluda ja läbi arutada mitte ainult mitteformaalsetel koosolekutel – seal ka –, vaid eelkõige nendes kohtades, mida Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb. Tõepoolest, suures saalis, eriti arvestades selle asja mahukust ja ajalist survet, on sellele paketile olnud väärilist käsitlust väga raske võimaldada. Seda enam kahetsusväärne on kogemus, mille osaks ma sain eelmisel nädalal õiguskomisjoni koosolekul viibides, kuna olin selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitanud. Ma viibisin seal küll võib-olla natuke rohkem kui ühe tunni, aga võin teile kinnitada, et sisulist arutelu põhiõiguste piirangute üle komisjonis ei toimunud. Neid hääletati lihtsalt plokina, nii nagu koalitsioonisaadikud omavahel kokku leppisid. Ja kui nad ei olnud enne jõudnud kooskõlastada, siis võttis komisjoni esimees tuimalt vaheaja, mindi kuskile teise tuppa – seda näha ei olnud, kuna me osalesime veebi vahendusel –, siis tuldi tagasi ja öeldi, et nii, nüüd on hääled koos, nüüd hääletame niimoodi. Sellist groteskset pornograafiat – vabandage väljendi eest! – ei ole mina enne siin parlamendis näinud, kuigi mul on juba üheksa aastat täis. Ja see on seaduseelnõu, mis puudutab inimeste põhiõigusi! Jumal tänatud, et komisjonide istungid on kinnised. Kui Eesti rahvas teaks, kuidas mõnes komisjonis rahvasaadikud tööd teevad, oleks demokraatia pärast tõenäoliselt häbi.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Seda enam on minu hinnangul hästi oluline, et nüüd, kui jõuame muudatusettepanekute hääletamise juurde, mõtleksid need head kolleegid, kes täna on koalitsiooniblokina kokku leppinud opositsiooni esitatud muudatusettepanekud maha hääletada, väga tõsiselt järele, kuidas nad hääletavad, sest varasemad filtrid, mis üldiselt on paigas – nagu valitsusasutustevaheline kooskõlastusring ja komisjonide menetlus –, on selle eelnõu puhul sisuliselt vahelt ära jäänud. Ja need otsused, mis langetatakse, jäävad igaühe enda südametunnistusele.
Nüüd, üks hea asi siin siiski oli. Teatavasti tahaksid seda tüüpi kriiside puhul valitsusasutuste inimesed olukorda võimalikult efektiivselt lahendada. Efektiivseks kriisi lahendamiseks on oluline tähtsus andmetel. Sellest tulenevalt olid esialgses tekstis §-de 25¹ ja 26¹ täiendused, eelnõu teises tekstis olid need muudatusettepanekud nr 5 ja 6. Koostöös valitsusasutustega õnnestus meil jõuda niikaugele, et valitsus võttis need ettepanekud tagasi. Minult ja kolleegilt tuli selle kohta ka vastavasisuline muudatusettepanek, aga tegelikult lahenes see küsimus väljaspool parlamendisaali ja formaalseid tööformaate. Selle üle on kahtlemata väga hea meel, sest see täiesti heatahtlik soov kriis kiiresti lahendada, andes selleks nii laia blankoveksli andmete töötlemiseks, oleks kindlasti kaasa toonud väga ebameeldivaid kuritarvitamisi – või oleks potentsiaalselt võinud neid kaasa tuua – ja selle kaudu õgvendanud inimeste usaldust riigi vastu praeguses kriisiolukorras. Seda ei oleks tohtinud teha. Ma tänan kõiki riigiametnikke ja valitsuse poliitikuid, kes olid nõus selles küsimuses kokkulepet otsima ja need kaks punkti sealt välja võtma. Loodetavasti toetab seda täna ka suur saal.
Aga kokku võttes on see tõesti halb eelnõu – mitte ainult seepärast, et see on kiirkorras kokkupanduna õigusloomeliselt probleemne, vaid ka seepärast, et tegelikult ei ole õiguskomisjon koos oma juhiga selle eelnõu puhul, millel on suhteliselt laiaulatuslikud mõjud teatavasti ka väljaspool eriolukorda, kohast parlamentaarset menetlust paraku lubanud. Seetõttu teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada ja kaaluda põhjalikult läbi kõik need asjad, mis selles eelnõus on. Aitäh!

Aitäh! Madis Milling, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan siin saalis klišeeks muutunud lausega, et tegelikult mul ei olnud plaanis siia pulti tulla. Aga põhjendamist vajab üks väide, mis on täna siin saalis hakanud juba oma elu elama ja on kahetsusväärselt vale. See puudutab abipolitseinikke. Mul on väga palju abipolitseinikest sõpru ja mu enda vend on abipolitseinik, seetõttu julgen väita, et olen abipolitseinike igapäevaeluga rohkem kursis kui teised siin saalis viibijad.
Saja tunni praktika kaotamisest. Täna on siin kõlanud laused, justkui paisataks tänavad täis ilma igasuguse väljaõppeta abipolitseinikke, kes hakkavad oma suva järgi autosid sundpeatama ja kõigile, kelle nägu neile ei meeldi, kumminuiaga vastu pead lööma. Nii see ei ole! Saja tunni praktika kaotamise nõue või soov seda kaotada ei ole tulnud mitte konkreetselt sellest kriisist, vaid lähtub aastatepikkusest abipolitseiniku töö praktikast. Saja tunni praktika kaotamise nõue ei laiene automaatselt kõikidele abipolitseinikele, vaid annab võimaluse neile abipolitseinikele, kellel on eelnev politseitöö või turvatöötaja kogemus või kes on kaitseliitlased ja läbinud Kaitseliidu sisekaitsekompaniides vastava väljaõppe või kes on reservväelased ja läbinud näiteks vahipataljonis sõjaväepolitsei väljaõppe, minna kohe peale esimese astme koolitust ilma seda sajatunnist praktikat läbimata edasi teise astme koolitusega. Ütlen veel kord, et see võimalus ei laiene kõikidele. Iga abipolitseinikku hinnatakse individuaalselt. Aga sõltuvalt inimese taustast on nüüd lihtsalt üks aken lisaks, mis annab neile, kes on pädevad, võimaluse minna kohe edasi teise astme koolitusega, ilma et oleks vaja läbida saja tunni praktika.
Ajakirjandusest on läbi käinud ka selline kahetsusväärne spekulatsioon, justkui tekiks nüüd abipolitseinikul võimalus minna naabrimehe autot sundpeatama või teda kumminuiaga nuhtlema, juhul kui naabrimees talle ei meeldi. Ei ole nii! Autode sundpeatamine toimub ikkagi politseiametniku korraldusel ja teenistuses olles. Lihtsalt õigused laienevad mõnevõrra. Enne pidi politseiametnik sisuliselt selle abipolitseiniku kõrval olema, aga nüüd võib ta vastava korralduse anda ka raadio teel või distantsilt. Ja igasugune kumminui või teleskoopnui on erivahend, mille kasutamine eeldab kohe protokolli vormistamist. Aitäh!

Aitäh! Katri Raik, palun!

Head kolleegid! Täna on abipolitseinikest rääkimine justkui norm ja kohustus. Tegelikult on tõesti üsna ekslik keskenduda sellelesamale sajatunnisele koolitusele, mis jääb abipolitseinike puhul esimese ja teise astme vahele. Tähtsad on pädevused ja tähtis on nende pädevuste hindamine. Tähtis on ka see, et kui eriolukord lõppeb, siis vaadataks seesama koolituskava üle ja viidaks kooskõlla politseinike koolitamisega.
Head kolleegid! Ei ole õiglane, et me ei luba ühtegi politseinikku teenistusse enne, kui ta on õppinud poolteist aastat, või kõrghariduses tööle enne, kui ta on õppinud kaks aastat, ja samas me lubame abipolitseinikuna tegutseda väga lühikese ettevalmistusega inimestel. See on tõsisem probleem kui ainult eriolukorra lahendus. Abipolitseinikud ise ja ka politseinikud on öelnud, et oluline on see, et abipolitseinik töötaks kogenud politseiniku juhtimisel ja korraldusel. Praegu me teeme järeleandmisi ainult eriolukorra ajaks. Aga paneme tähele, et me eriolukorra ajal vastu võetud otsuste puhul hiljem jälgiksime, et tavaolukorras taastuks tavaline praktika. Ma ei taha kahtlustada, aga tundub, et praeguse saja tunni nõude kaotamine võib teha võimalikuks saada kergemini relvakoolitusele ja omandada relvaluba. Abipolitseinik saab praegu, kriisi ajal ka raha, preemiat, mida iganes. Mul ei ole kahju, et ta saab raha, aga see ei tohiks kindlasti olla abipolitseinikuks hakkamise motivatsioon. Siseminister siinsamas saalis rõhutas, et abipolitseinikke ei ole ukse taga ootamas tänasele tuhandele lisaks sadu, vaid pigem kümneid. Tundub, et väike, aga samas väga oluline küsimus, mis on tihedasti seotud ka politseinike ettevalmistamise küsimusega. Lihtsalt rõhutan, et üldiselt oleme me Eestis võtnud suunaks, et meie politseiharidus oleks tulevikus kolmeaastane, bakalaureusetasemel. Võrdleme nüüd seda 40 tundi ja 40 tundi ning nende vahele jäävat 100 tundi. Kindlasti ei ole see selle seaduse kõige suurem probleem ja loodame, et eriolukord saab peagi läbi, aga politseiharidus väärib meie tähelepanu ka edaspidi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Me saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud 47 muudatusettepanekut ja me vaatame need kõik üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Aga enne, kui lähme hääletamise juurde, on Kert Kingol vist protseduuriline küsimus. Palun!

Mul on üks küsimus. Kas praegu ei oleks õige kutsungit lasta?

Kutsungi paneme kõlama siis, kui läheme hääletuse juurde. Kohe me seda ka teeme. Nii, võime minna hääletuse juurde. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid! Kas me võime ilma vahesignaali andmata hääletusprotseduuri läbi viia? Võime.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 76, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu see hääletamisele. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kuivõrd seda ettepanekut on toetanud ka põhiseaduskomisjon, siis ma palun seda uuesti hääletada, et kõik liikmed saaksid oma arvamuse avaldada.

Aitäh! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof ja Jevgeni Ossinovski, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud samuti õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Ka 11. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 12. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 14. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. 15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu see hääletamisele. Ka 16. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 55 liiget, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 20. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 21. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. 22. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 23. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 24. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 25. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. 27. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. 28. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda osaliselt. 29. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 63, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 56 liiget, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
31. muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 32. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 34. muudatusettepaneku on samuti esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 35. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 36. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. 37. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
38. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
40. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Oudekki Loone, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestama. Kaja Kallas, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 40. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liige Oudekki Loone, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
41. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 41. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. 43. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Asumegi seda hääletama! Austatud kolleegid, panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
44. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Urmas Kruuse, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kõikidel inimestel toetada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liige Urmas Kruuse, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
45. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Palun ka 45. muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
46. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ja nüüd viimane, 47. muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult.
Head kolleegid! Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja läbi hääletanud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 170 teisel lugemisel katkestada ja me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Tähelepanu, austatud Riigikogu! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 170 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused 
Ettepaneku poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nõnda, auväärt kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 170 teine lugemine lõpetada. Kuna katkestamisettepanek toetust ei leidnud, on teine lugemine lõpetatud.

Läheme päevakorraga edasi. Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu 169 kolmas lugemine. Nüüd on võimalik pidada läbirääkimisi fraktsioonide esindajatel. Kas on selleks soovi? Maris Lauri, palun!

Head kolleegid! Selle eelnõuga muudetakse 20 seadust ja suuremat osa nendest muudatustest on, arvestades tervisekriisi, majanduskriisi ja üldist olukorda, kus me oleme, tõesti vaja teha ja need väärivad toetust. On loogiline, et kriisii ajal tehaksegi lahendusi, mis on sellised, mida tavaliselt ei ole vaja teha, aga need lahendused peavad olema ajutised ja kestma üksnes kriisi ajal. Ja me võime siin rääkida ka sellest, et mõned lahendused kestavad nii kaua, kuni on tegemist eriolukorraga, ja mõned kestavad võib-olla kauem. Aga selles eelnõus on ka asjad, mis ei tohiks siin sees olla.
Kriisi alguses räägiti, et kriisi ei tohi kasutada oma poliitilise agenda huvides. Selle eelnõuga on seda tehtud. Kriisi alguses räägiti ka, et kriisi lahendamisse tuleb kaasata kõiki, tuleb teha koostööd ka opositsiooniga. Sellest lubadusest kinni ei peetud. Võib ju öelda, et see on poliitika. Me just hääletasime ja oligi poliitika.
Aga läheme nüüd mõttes natuke tagasi. Meil on kriis, kus me ei tea, kuidas asjad edasi lähevad, me ei tea, kuidas asjad välja kujunevad, me ei tea, milliseid probleeme me peame lahendama. See on erakorraline olukord ka sisulises mõttes, mitte ainult juriidiliselt – keeruline ja raske aeg teha erinevaid otsuseid. See on hetk, kus võiks lükata kõrvale erakondliku poliitika, kus võiks ajada Eesti asja. Jah, kindlasti on olukordi, kus tuleb vaielda selle üle, kas üks või teine lahendus on hea või on olemas mõni parem, aga kahjuks selliseid vaidlusi ei ole olnud. Koalitsioon on kasutanud võimalust teha seda, mida nad saavad teha. Nad on kasutanud oma võimu, jõudu, seda, et asju räägitakse kiiresti läbi, et on mingid asjad, mis nad on pookinud sellesse eelnõusse – mitte ainult sellesse, vaid ka eelmisesse ja järgmisesse – ja mis ei peaks siin olema.
Ma räägin kahest olulisest asjast, mis ei peaks selles eelnõus olema. Aktsiiside langetamine on poliitiline agenda, sellel ei ole praegusel hetkel majanduslikku mõju. Kütuste hinnad on kukkunud ja tarbimist ei ole. Te võite aktsiisid lükata nulli, inimesed ei osta kütust praegu rohkem, sest ei ole vaja. Me võime elektriaktsiisi alla lükata, aga ka sellel ei ole mõju, elektri hind on alla läinud. See on poliitiline agenda. Ma oleksin mingil määral mõistnud, kui see oleks tulnud diskussiooni alla juunis, pärast eriolukorda, aga praegu ma ei mõista seda. See on poliitiline agenda.
Pensioni teise samba maksete peatamine on täpselt samuti poliitiline agenda. Meile on seda põhjendatud nii, et eelmine kord ju tehti nii. Ma arvan, et igaüks meist on olnud haige rohkem kui üks kord ja meil on olnud erinevaid haigusi. Kas igat haigust ravitakse täpselt ühtemoodi? Ilmselt mitte. Aga nüüd väidetakse, et erinevaid haigusi saab ravida ühtemoodi.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kuulge, see, mida me siin tegelikult näeme, on ju see, et aktsiiside langetusega tehakse eelarvesse auk ja siis on seda vaja kuidagi täita. Üks kolleeg – ta läks kahjuks saalist välja –, teatas üleeile, et kärpeid ei ole ja ei tule. Ta eksis. Ta eksis sellepärast, et see on üks kõige suuremaid kärpeid, mis siin tehakse, ja ausalt öeldes ainuke kärbe selles eelarves. Aga ei julgeta öelda, mida tehakse. See on argus. Ja vahetevahel on see ka valetamine. Säärast asja ei tohiks praegusel ajal olla.
Aga ma tahan rääkida lisaks ka sellest, kuidas rahanduskomisjonis seda eelnõu on arutatud. See on huvitav kogemus, olla videosillas komisjonis. Sellel on omad plussid ja miinused. Ma olen aeg-ajalt võtnud kätte ja vaadanud, kes komisjoni istungil on, sellepärast, et osa komisjoni liikmeid ei tee kordagi suud lahti. Ma tahan teada, kas nad on ikka kohal. Paistab, et justkui on, aga nad ei osale. Kui olukorras, kus isegi komisjoni esimehele on arusaamatu, miks üks või teine sõna eelnõus sees on, ja kui tuleb ametnikega vaidlemist, kas asi peaks olema nii või naa või mida tegelikult mõeldi, siis ülejäänud koalitsiooniliikmetel on kõik asjad justkui täiesti selged. Nemad teavad, kuidas peab olema, mis siis, et see vaidluste käigus tegelikult – üllatus! – muutub. Aga ju nad on siis nii targad ja teavad. Aga millegipärast nad ei taha sellest teistele rääkida – ei komisjoni esimehele ega ka opositsiooni liikmetele. Minu arvates nad tegelikult ei osale.
Ja siis ma olen mõelnud, mispärast nad on siin Riigikogus. Ma olen alati arvanud, et me oleme tulnud siia oma valijaid esindama ja tööd tegema. Mul on tunne, et need inimesed, kes üldse sõna ei võta, kes ei osale, ei tee tööd. Võib-olla ma eksin, võib-olla nende valijad just ongi nad valinud kohta täitma ja koha täitmine ongi töö. Ma ei tea, võib-olla ma eksin. Aga ma tahaksin, et nende valijad teaksid: nende valitud inimesed komisjonis ei räägi, nad on vait, nad ainult hääletavad – nii, kuidas on kästud.
See seaduseelnõu – mul ei ole mingit naiivset lootust, et midagi muutub – jääb koalitsioonisaadikute südametunnistusele. Mõni ütleb, et jääb karma, mõni ütleb, et küll jumal näeb, aga ma loodan, et enamikul meist on olemas südametunnistus. Küll see ühel hetkel ärkab ja küll see ühel hetkel ütleb, et te tegite valesti, et te kasutasite olukorda ära. Ja olukorra ärakasutamist on kõikides ühiskondades ja kõikidel aegadel peetud väga halvaks käitumiseks. Teie käitute praegu alatult ja valesti. Ja see on põhjus, vaatamata sellele ...

Palun nüüd lõpetada!

... et selle seaduseelnõu puhul me ei taha osaleda. Siin on häid asju, aga siin on ka väga alatud asjad sees. Aitäh!

Dmitri Dmitrijev, palun! Kolm minutit lisa, viis pluss kolm minutit. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu koos lisaeelarve seaduse eelnõuga on kompleksne vastutsükliline meede, mis peaks tasandama või pigem leevendama koroonaviiruse põhjustatava haiguse leviku tagajärgi. Meil võivad siin saalis olla erinevad arvamused erinevate valitsuste pakutud meetmete kohta, kuid eriolukorras peaksime kõik aru saama, et praegu ei ole õige moment poliitiliste rünnakute jaoks, sest aeg töötab meie vastu ja meie õigeaegselt tehtud otsustest sõltub kogu Eesti edaspidine käekäik.
Soovin siinkohal tegelikult tänada ka opositsioonisaadikuid, kes on rahanduskomisjonis seda eelnõu arutanud piisavalt konstruktiivselt ja aega venitamata. Rõhutan veel kord, et meil võivad olla erinevad poliitilised valikud eri meetmete rakendamise osas, kuid meie kõigi ühine eesmärk on tekkinud olukorras aidata võimalikult kiiresti ja võimalikult tõhusalt neid strateegiliselt olulisi majandussektoreid, mis eriolukorra tõttu kannatavad kõige rohkem, aidata meie inimesi, kes on sattunud raskesse olukorda, ning aidata ka Eesti kohalikke omavalitsusi, kellel on lisandunud COVID-19 haiguse leviku tõttu lisaülesandeid ja -kulusid.
Eelnõu sisust rääkides on nii saalis kui ka komisjonis palju poleemikat tekitanud valitsuse aktsiiside langetamise soov. Paraku meil on erinevad arusaamad aktsiisipoliitika elluviimisest ja sellest tulenebki suurem osa Reformierakonna fraktsiooni kriitikast. Ma tuletan meelde, et 2016. aastal võttis Keskerakonna juhitud koalitsioon vastu otsuse, et diislikütuse aktsiis ei tõuse. Nüüd oleme olukorras, kus transpordi- ja logistikaettevõtete toetamiseks tuleb diislikütuse aktsiisi pigem osaliselt langetada. See peaks andma väikese positiivse mõju ka lõpptarbijale: eeldatavasti vähendab see diislikütuse hinda peaaegu 15 eurosendi võrra liitrilt. Samal eesmärgil vähendatakse nii maagaasi kui ka elektrienergia aktsiisimäära. Viimast alandatakse 1 euroni 1 megavatt-tunni eest, mis on Euroopa Liidu lubatud minimaalne määr. Lõpptarbija jaoks tähendaks see maagaasi odavnemist 7% ja elektri odavnemist ligi 3%. Aktsiisimäärade langetamise tõttu väheneb ka riigieelarve tulubaas, selge see. Kuid praegu kahanevad paljude ettevõtete tulud ja töötajate sissetulekud ning meie peame sellele reageerima mõjusate meetmetega, et ära hoida pikaajaline stagnatsioon kriisist väljumise ajal.
Siin on meil võrreldes eelmises majanduskriisis valitsust juhtinud Reformierakonnaga erinev hoiak ning kärpimispoliitika asemel kasutab Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon majanduse languse pidurdamiseks kiireid ja mahukaid ettevõtlust ja inimesi toetavaid meetmeid, mis võib küll ministeeriumi arvates riigi võlakoormust suurendada umbes 22%-ni SKT-st kriisi järel. Et mitte võtta riigile üle jõu käivaid kohustusi, on eelarvenõukogu värskel hinnangul tarvis majanduse abimeetmete väljatöötamisel rakendada tasakaalukat ja hästi sihitud lähenemist, keskendudes just neile meetmetele, millel on suurim lühiajaline mõju. Sellega on ka eelnõu koostamisel kindlasti arvestatud.
Kriisi ajal on riik otsustanud jõuliselt toetada ettevõtlust. Sel eesmärgil muudetakse investeeringuteks vajalikud finantsvahendid kättesaadavamaks, laiendades nii laenamisinstrumente kui ka laenutagatiste skeemi, mis on tihtipeale hädavajalik turutõrkega Eesti regioonides, näiteks elamumajanduse valdkonnas. Tulenevalt lisatagatist vajavate pangalaenude mahu järsust suurenemisest on tekkinud vajadus suurendada KredExi jõus olevate ettevõtluslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu. FIE-de toetuseks tasub riik nende eest esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse, majandusraskustega ettevõtete toimetuleku parandamiseks jätab EMTA maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata, lisaks vähendatakse kahekordselt maksuvõlalt arvutatava intressi määra kuni 2021. aasta lõpuni.
Need on vaid üksikud meetmed, mida näeb ette seaduseelnõu 169. Keskerakonna fraktsioon toetab Vabariigi Valitsuse esitatud meetmete paketi vastuvõtmist. Kindlasti aitab see leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud negatiivset majanduslikku mõju ning on kindel samm, et valmistada ette kriisist väljumise strateegia rakendamist. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan ma tänada rahanduskomisjoni liikmeid väga konstruktiivse töö eest, samuti komisjoni ametnikke, ministrit ja ministeeriumi ametnikke. Ühte seaduseelnõu, kus on sees kümnete erinevate seaduste muudatused, ei ole väga lihtne mõne päevaga läbi töötada. Ma usun, et enamikul komisjoni liikmetest, kes asjasse süvenesid, on viimased kaks nädalat olnud pooleldi unetud ööd. On püütud üle vaadata, et seaduseelnõus ei oleks asju, mida seal olema ei peaks. Ma pean kurbusega tõdema, et seaduseelnõus, mis meieni jõudis, oli ka neid asju, mida me komisjonis pidime vahetama ja parandama. Ja kurb on tõdeda ka seda, et mõnda asja püüdsid ametnikud veel viimasel hetkel valesti esitada. Kindlasti on meie komisjoni seisukoht olnud alati ühene, et eelnõude puhul peab olema täidetud kaks tingimust: need peavad olema Eestimaa inimeste jaoks ja teiseks, Eestimaa ettevõtluse ja majanduse jaoks. Kui need on ainult ühele suunatud, ühele ettevõtjale või kellelegi muule, siis ma arvan, et need ei ole seadused, mida siin saalis arutada ja vastu võtta tuleks.
Väga palju poleemikat on tekitanud aktsiisid. Ma soovitan kõigil, kes väga kriitiliselt suhtuvad aktsiiside langusesse, vaadata Põhjamaade ja teiste Baltimaade aktsiiside numbreid ja vaadata, mis koha peal on Eesti. Ei ole võimalik majanduses, ettevõtluses konkureerida, kui sinu sisendite hinnad on tunduvalt kõrgemad kui naabritel. Kas aktsiiside langetus on õige või vale otsus, selgub aasta-kahe pärast. Mina loodan, et Eesti autotranspordiettevõtted, kes meile kirju saatsid ja käsi südamel lubasid, et maikuust nad hakkavad tankima Eesti tanklates, oma sõna ka peavad. Asi on väga lihtne: kui üks kord petetakse, siis teine kord seda seltskonda enam ei usuta. Samas, nende aktsiiside langetamise mõju on tunda kõikidel Eestimaa inimestel, sõltumata sellest, kas inimene elab kortermajas või eramajas. See mõjub ka kõikidele ettevõtjatele, sõltumata sellest, kas peetakse poodi või on tegu tööstusettevõttega, sest energiakulu on meil kõigil. Siin on keegi arvutanud, kas ta võidab aastas kümme eurot või rohkem või vähem. Ma soovitan arvuti kätte võtta ja arvutada asjale natuke laiema pilguga vaadates ja mõelda selle üle, miks viimastel aastatel Eesti majandusse ei ole tulnud ühtegi suuremat uut ettevõtet, kellel oleks energiamahukas tootmine. Kas me seda tahame või mitte, on kindlasti teine küsimus.
Selles eelnõus on ka mitmed seadusmuudatused ja parandused, et kriisist teistmoodi välja tulla. Järgmises punktis me räägime riigi lisaeelarvest. Siin on kaks asja. Algul oli meil plaanis välja tulla kahe eraldi plokiga: ühega aprillis ja teisega mais. Ühes oleks olnud tervishoiu pool ja teises majanduse elavdamise ja turgutamise meetmed. Praegune kriis näitab väga selgelt, et tuleb teha kiireid otsuseid. Kiirete otsuste puhul on alati hirm, et mõni otsus võib olla ka vale, aga ettevõtjana ma tean ...
Palun kolm minutit lisaks!

Kolm minutit saab.

... et kiire otsus – ka vale otsus – on parem kui otsustamatus. Kuu või kahe pärast otsuseid teha oleks võib-olla liiga hilja. Me tegime näiteks tulumaksuvabastuse eelkõige Saaremaa haiglale, et toetused haiglale ei läheks tulumaksu alla. Või see, et metsaomanikud ei hakkaks kriisiolukorras oma metsa kiiruga koos maaga müüma. Me andsime võimaluse, et sõltumata omandivormist on 5000 eurot tulumaksuvaba. Või see, et me täpsustasime ära omavalitsustele mineva raha. Väga lihtne on võtta 130 miljonit ja kasutada see lihtsalt oma kulude katteks ja samal ajal kulusid mitte kokku hoida. Teine plokk on investeeringute toomine Eestisse, et kriisi ajal ettevõtlus kokku ei kukuks. See on kõige olulisem. Ma tuletan alati meelde ühte: see raha, mida me jagame, tuleb ainult ettevõtlusest, mitte kusagilt mujalt. Kui ei ole ettevõtlust, siis ei ole ka maksuraha, mida riik ümber jagab.
Isamaa toetab seda eelnõu. Ta jälgib väga tähelepanelikult nende seaduste rakendamist, et seal ei püütaks kuidagi mööda minna kehtestatud tingimustest ja nõuetest. Ja rahanduskomisjon on – kui te viitsite ja soovite, siis vaadake üle – mõlema eelnõu, nii selle kui ka järgmise eelnõu juurde kirjutanud väga mitmed punktid selle kohta, mida peab valitsus jälgima, et ei oleks olukorda, kus üks ametkond, üks ministeerium või minister üksinda otsustab. Otsused käivad läbi komisjonidest, aga lõpliku otsuse teeb valitsus. Ma loen juba pressiteateid, et MES-i nõukogu on otsuseid teinud, kuigi seadus pole veel vastu võetud ja valitsus pole midagi kinnitanud.
Ma veel kord rõhutan, et me kindlasti rahanduskomisjonis jälgime nende meetmete rakendamist ja see on ka sisse kirjutatud, et sotsiaalvaldkonna meetmed peavad olema sotsiaalkomisjonist läbi käinud. Esimesed ettepanekud on juba komisjonile laekunud. Nii et me rahanduskomisjonis peame saama jälgida, et enne, kui otsused lõplikult tehakse, oleks kindel, et raha jagatakse õiglaselt ja läheb õigesse kohta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimistes osalemise soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 169 lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 9. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Me läheme päevakorraga edasi. Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 171 kolmas lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka! Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

Ma tänan! Protseduuriline küsimus on selline. Esmaspäeval sai kinnitatud päevakord, mille kohaselt oli tänane teine päevakorrapunkt eelnõu 170 kolmas lugemine. Ma saan sisuliselt aru, miks seda siin ei ole, aga minule teadaolevalt istungi juhataja ei istungi alguses ega hiljem ei täpsustanud, miks me seda punkti täna ei käsitle. Siin vastuvõetud päevakorras on ka kirjas, et on selle eelnõu kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse. Ja teine lugemine äsja just lõpetati. Nii et puhtformaalselt võiks ju kolmanda lugemise teha. Seda me ei tee. Võib-olla istungi juhatajal oleks oluline see ära märkida.

Aitäh! Lugu on selline, et tänane kolmas lugemine oli päevakorras tingimuslikult: juhul kui teine lugemine teisipäeval lõpetatakse. Ja kuna teist lugemist teisipäeval ei lõpetatud, siis automaatselt kolmas lugemine nihkub edasi järgmise nädala päevakorda. Juhatus eile seda arutas ja niisuguse kokkuvõtte selles küsimuses tegi. Kui sobib, siis, härra Kokk, kõnetool on teie.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu enne kolmandat lugemist 14. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. aprilliks kella 9-ks laekus üheksa ettepanekut Eesti Reformierakonna fraktsioonilt. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga ühe muudatusettepaneku, mis koosnes seonduvatest muudatustest: pealkirja muudatus, muudatused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas KredExiga seonduvalt ja muudatus, mis on seotud ettepanekuga 169 SE § 16 muutmiseks, millega täiendatakse tulumaksuseadust eesmärgiga võrdsustada metsamaa kasutamisel puidu varumine ja ökosüsteemsete teenuste osutamine.
Komisjon jättis fraktsioonilt laekunud muudatusettepanekud arvestamata, selle põhjendused on eraldi dokumendis, muudatusettepanekute tabelis Rahandusministeeriumi kommentaaridega lisatud meilis. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid järgmised. Rahanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 15. aprilliks ja viia läbi lõpphääletus. Otsused olid konsensuslikud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Mind küll huvitab, mis põhjustel jäeti kõik fraktsioonide esitatud muudatusettepanekud arvestamata.

Aitäh hea küsimuse eest! Enamik muudatusettepanekuid, mis Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas, olid need, mis olid ka enne teist lugemist esitatud – mitte kõik, aga enamik. Seal olid ka põhimõttelised muudatusettepanekud, mille sisu tuleneb opositsiooni ja koalitsiooni erinevatest arusaamadest, alustades aktsiiside langetamisega mittenõustumisest ja lõpetades teise pensionisamba sissemaksete peatamise teemaga. Seoses sellega enamik komisjonist neid ettepanekuid ei toetanud. Ja oli ka üks ettepanek, mida ka pooled Eesti Reformierakonna liikmetest ei toetanud.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te olete nendel päevadel eri meediakanalites lisaeelarve teemal rohkesti sõna võtnud ja öelnud – vähemalt nii on aru saada –, et tänasel päeval on juba teada, et tuleb ka teine lisaeelarve. Tänases Postimehes te ütlete konkreetselt, et see järgmine lisaeelarve tuleb kolme kuu pärast, seega 15. juuli paiku. Kas see siis 15. juulil tuleb siia Riigikokku? Kas suvel kutsutakse Riigikogu erakorraliselt kokku või eelnõu jõuab 15. juuliks valitsusse ja siis mingil ajal Riigikokku? Millal see teine tänavune lisaeelarve meile rahanduskomisjoni jõuab? Teaks ehk hakata teiseks lisaeelarveks aegsasti valmistuma.

Aitäh, Aivar, küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et ma ei ole ise seda artiklit lugenud, aga ma tean, mida eile ajakirjanik minu käest küsis. Ta küsis, kas on tõenäosus, et võib tulla ka teine lisaeelarve, ja kui on, siis millal see võiks tulla. Ja ma vastasin umbes-täpselt, et kui praeguses kriisiolukorras kehtivad tingimused alates piiri sulgemisest kuni kaubanduskeskuste ja enamiku muude kaupluste sulgemiseni on jõus ka peale maikuud, siis kindlasti on vaja uuesti erinevaid meetmeid arutada. Kui kuu ajaga suudetakse need ette valmistada, siis juulikuus võiks eelnõu vajadusel Riigikokku tuua. Kuupäevi, ma loodan, ei ole lehes kirjas. Mina küll ühtegi kuupäeva ei öelnud. Ma ütlesin küll, et loogiline oleks sel juhul, et see oleks juulikuus. Täna öelda, et lisaeelarve tuleb, on kindlasti vara. Vaatame, mis ümberringi toimub. Palju sõltub kindlasti sellest, millal piirid avanevad ja kriisipiirangud lõpetatakse. Praegu on praktiliselt 30% ettevõtlusest sellises seisus, et ei saagi ettevõtlusega tegeleda, isegi kui tahetaks. Paljud on üle läinud e-kaubandusele, aga väikeettevõtluses on palju valdkondi, kus mitte midagi ei saa teha. Daamidel on probleemid, ka meestel – täna keegi naisterahvas ütles, et kõigil meestel on juuksed pikemaks kasvanud, sest juuksurisse minna ei saa.

Kaja Kallas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma tuleksin meie muudatusettepanekute juurde tagasi. Me teame, et meil on tõepoolest erinevad arusaamad aktsiiside ja pensionisamba osas, aga me tegime muudatusettepaneku, mille katteallikas teile ju sobib. See oli, et 40 miljonit eraldada täiendavalt tervishoiukuludeks, et inimesed saaksid ka plaanilist ravi, mida nad koroonakriisi tõttu praegu ei saa. Selle katteallikaks oli valitsuse reserv, mis peaks sobima ka rahandusministrile. Ei saa enam pugeda selle argumendi taha, et katteallikas on vale. Mis see põhjendus oli, miks ei toetatud täiendava raha eraldamist tervishoiukuludeks?

Aitäh väga õige küsimuse eest, Kaja! Põhjendus on väga lihtne. Meil on lisaeelarvega antud valitsusele piisavalt suure reservi võimalus ja samas on haigekassale lisaeelarvega eraldatud 200 miljonit ja natuke peale. Kui tekib vajadus, siis on valitsusel õigus kiirelt reageerida ja oma reservist ka sinna raha lisada, et eriolukorras need mured lahendada. Ja kui tekib vajadus suuremate summade järele, siis ma usun, et kogu meie saal on valmis seda otsust kiirelt menetlema. Kui vaadata eelarve võimalusi, siis praegu on lisaeelarvega antud valitsusele sellised võimalused, mida iga valitsus hea meelega näeb.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma isiklikult ka tänan teid ja teisi komisjoni liikmeid selle töö eest, mis on tehtud. Keegi ei kahtle, et see on olnud suur ja oluline. Samas arvan, et paljud Eesti inimesed ootasid, et selles olukorras leiavad Riigikogus esindatud erakonnad ja üldse Eesti poliitilised jõud suurema üksmeele, eriti sedavõrd kaalukate otsuste langetamisel. Meie põhjanaabrite juures Soomes on see olnud võimalik. Eestis kahjuks mitte ja pole ka näha, et seda on väga soovitud. Teie koalitsioonikaaslane Martin Helme ju ütles ETV-s otse välja, et ikka kavatsetakse ajada oma partei poliitikat ja nii lihtsalt ongi. Minu küsimus ongi üldisem. Kas teie meelest see ei ole kahetsusväärne, et võimalus leida suuremat ühtsust, koosmeelt, saavutada seda nii Riigikogus kui ühiskonnas laiemalt jäi kasutamata?

Aitäh, hea Raimond! Aus vastus on, et loomulikult on kahju. Üks põhjus kindlasti on selles, et on olnud väga lühike menetlusaeg. Aga teine, mis minu arvates on palju olulisem, on see, et kui meil oleks olnud aega menetleda eraldi kahte plokki – ühelt poolt siis tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna toetusmeetmed ja teiselt poolt majandusmeetmed –, siis kui majandusmeetmete puhul võib olla erinevaid arusaamu ja lähenemisi, siis sotsiaalvaldkonna meetmete puhul, ma usun, on meist enamiku arusaamad 90% ulatuses sarnased. Võib-olla vaid pisiasjades on erinevusi. Ma olen sinuga nõus, et kindlasti oleks pidanud leidma seda aega. Kui oleks üks nädal veel aega olnud, oleks arutelusid olnud palju rohkem ja need oleksid olnud konstruktiivsemad.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tulen korra tagasi komisjoni arutelu juurde. Kindlasti olid mõned ettepanekud, mille puhul ei sobinud katteallikas. Näiteks oli selline ettepanek suurendada turismisektori ja väikeettevõtete toetusmeedet EAS-i kaudu. Ole hea, palun ava, millised võinuks olla alternatiivsed katteallikad, mis valitsusele oleksid sobinud.

Aitäh, Andres! Me peaks vaatama eelarvet tervikuna. Me püüame kuidagi ühte meedet vaadata, arvates, et see üks meede ongi ühe valdkonna ettevõtetele. Praegu on meil komisjonis peaaegu kõige rohkem vaidlust tekitanud MES-i meetmed. MES-i meetmetest 3/4 on ju sellised, mida saaks kasutada maapiirkonna kõik ettevõtted, olgu tegu mis tahes ettevõtlusvormiga. Piiranguid ei ole. Me oleme harjunud, et MES toetab põllumajandust, metsandust ja kalandust. Tegelikult on MES-i ülesanne põhikirja järgi kogu maamajandusettevõtluse toetamine.
Mind ausalt öeldes häiris, kui ma lugesin paar päeva tagasi, et MES-i nõukogu tegi otsuse. Andres, ma mäletan väga hästi, et me panime kirja, et otsuseid tehakse nii, et kõigepealt tuleb tutvustada meie komisjonis raamlepingut ja otsused teeb lõpuks valitsus. Ei tee ükski nõukogu lõplikku otsust, nõukogu teeb ettepanekud. Need on riigi ettevõtted, sihtasutused, organisatsioonid.
Kindlasti pean mina väga oluliseks kogu meie komisjoni tööd selles mõttes, et tuleb jälgida, et ei tekiks sellist olukorda, kus lennuki pealt hakatakse kuhugi raha puistama. See oleks kõige halvem asi ja peale seda kindlasti see saal ühtegi sellist eelnõu enam läbi ei lase. Me oleme praegu andnud volitused, aga me oleme ka kirjutanud seaduse seletuskirja ja ka seadusse sisse neli punkti, mida tuleb arvestada. Ma tean, et esimesed ministeeriumid on juba meile meetmed saatnud, vähemalt nn sotsiaalpool on juba kohale jõudnud. Need meetmed saab komisjonis läbi arutatud ja vajadusel teeme oma parandusettepanekud. Ma rõhutan veel kord, et need rahad peavad minema õigesse kohta. Need ei tohi olla lennuki pealt alla puistatud või nagu mulle meeldib öelda: ei ole jõuluaeg, kus lihtsalt jõulupakke jagatakse.

Jaak Juske, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Meie ees seisva esimese lisaeelarve eelnõu puhul on kahjuks rong läinud. Valitsusliit ei olnud valmis toetama mitte ühtegi opositsiooni ettepanekut, igasugune koostöö kriisi ajal oli paraku välistatud. Aga te seisate täna valitsuskoalitsiooni esindajana Riigikogu puldis Eesti rahva ees. Kas te saate anda opositsioonile ja Eesti rahvale lubaduse, et kui me hakkame õige pea koostama teist lisaeelarvet, siis meie põhjanaabrite eeskujul valitsusliit kaasab selle koostamisse kohe algusest peale ka opositsiooni?

Aitäh! Ma ei saa valitsuse eest anda ühtegi lubadust, ma saan rahanduskomisjoni nimel kui komisjoni esimees lubadusi anda. Me andsime eelnõu kõikidele komisjonidele, pöördusime kõikide komisjonide poole. Me tutvusime kõikide nende komisjonide ettepanekutega, kes meile ettepanekud esitasid. Need ettepanekud on kas selles lisaeelarves või hetk tagasi vastu võetud seaduseelnõus sees – nii kultuurikomisjoni ettepanekud kui ka sotsiaalkomisjoniga kokku lepitud lahendus. Kui tulevad majandusmeetmed, siis kindlasti on õige, et need peaks olema ka kõikide koalitsiooni osapooltega läbi arutatud. Samas kindlasti on teemasid, mille puhul lihtsalt tulenevalt erinevast maailmavaatest võivad vaidlused üles jääda. Aga enamiku teemade puhul peaks olema konsensus.

Mart Võrklaev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsimus teise samba maksete peatamise kohta. On lubatud ja eelnõu näeb ka ette, et see tootluse osa, mis vahepeal jääb saamata nendel, kes makseid jätkavaid, riigi poolt kompenseeritakse. Samas on Kaspar Oja kirjutanud oma eile avaldatud artiklis, et taastumise puhul see tootlus on ilmselt märkimisväärne. Artiklis on välja toodud, et riigi jaoks võib selline laenu võtmine sisuliselt minna 40 korda kallimaks. Rahandusministrilt oleme kuulnud, et hetkel on riigil võimalik saada ligi nullintressiga laenu. Kui vaadata eelmist majanduskriisi, siis näeme, et selline laenu võtmine, kus tuleb inimestele tagasi maksta ka saamata jäänud tootlus, võib tähendada 7–8 protsendiga laenu. Sisuliselt võiks öelda, et tegemist on riigi poolt SMS-laenu võtmisega. Miks me nii kallist teed läheme? Ja kes selle eest vastutab, kui need protsendid, mis tuleb inimestele kompenseerida, osutuvadki nii suureks?

Aitäh hea küsimuse eest! Sa alustasid väitega, et 40-kordne vahe võib tulla. Ma tahaks praegu näha mõnda pensionifondi, kes on sellise protsendiga tootluse saavutanud. Kui sa oskad mõne öelda, siis ma viin oma pensioni teise samba ka sinna fondi. Me näeme seda kahe aasta pärast või juba järgmise aasta sügisel, kas on ühegi pensionifondi tootlikkus tõusnud või mitte, on see negatiivne või mitte. Aga komisjon tegi Riigikokku saadetud eelnõus parandusi, mis puudutavad selle vahe kompenseerimist. Ja ma küsin sulle silma vaadates siiralt: miks peaksin mina või sina – sa oled nii noor mees, et ma ei tea, kas sa oled teise pensionisambaga liitunud –, kui riik vahepeal võtab selle raha mu käest ära, jääma ilma sellest tootlusest? Riik ju kasutab seda raha. Kui täna küsida, kas see on kasulik või kahjulik tehing, siis vastuse me saame öelda siis, kui see piirang ära lõppeb. Kui ma õigesti mäletan, siis on see 2021. aasta 1. september. Siis me näeme, kas selleks hetkeks on pensionifondide tootlikkus taastunud, on see negatiivne või on see nullis. Siis saame öelda, kas see on vale otsus või mitte.
Kui me vaatame praegust eelarvebilanssi, siis teise pensionisamba kulu riik hoiab hetkel kokku ja kasutab neid vahendeid eelarves ette nähtud kulutuste tegemiseks. Ja üheks kulutuseks on pensionid, mis sellega kaetakse. Nii et see on kahtepidi asi.
Ma täiesti mõistan sinu küsimust. Võib-olla oleks olnud mõttekam lihtsalt laenu võtta ja sellega riske võtta, aga teistpidi, kui hindad raamatupidamislikult, siis raamatupidamislikult on see ilmselt õige otsus. Kas see tundub poolteise aasta pärast õige otsus või mitte, seda me saame poolteise aasta pärast sinuga teada. Saame teineteisele otsa vaadata ja näha, kummal pool see tõde on. Täna ei saa öelda, et üks lahendus on õigem ja teine valem.
Mis puutub kellegi artiklisse, siis mulle kirjutab üks inimene – ma ei tea, mis erakonda ta kuulub – pidevalt meile. Ta kirjutab alla nime, mida ma guugeldades mitte kusagilt ei leia. Kui mina kirjutan alla, kes ma olen ja kus ma olen, siis tema seda ei suvatse, aga küsib mu käest 28 korda ühtesid ja samu küsimusi. Jürgen oskab hästi vastu kirjutada, ta paneb läbi huumori mingisuguse pirni ära. Mina ei julge niimoodi või ma olen kuidagi teistmoodi kasvatatud, igatahes ma ei kirjuta niimoodi vastuseid. Aga ühel hetkel ma kindlasti ei vasta meilidele, kus ei ole alla kirjutatud, kellele ma ikkagi lõpuks pean vastama.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Eriolukorda välja kuulutades palus valitsus opositsioonilt ja ühiskonnalt laiemalt koostööd, koosmeelt ja kriitikavaba aega. Ja suuresti ta seda ka sai. Avalikkuses on nii meedia kui opositsioon valitsuse otsuste kritiseerimisel end väga tagasi hoidnud, kuigi mis seal salata, eks põhjust ju oleks aeg-ajalt, ja mitte vähe. Ja selle tulemus või eesti keeles on praegu õigem öelda tagajärg on olnud see, et seda aega kasutati tavaliseks teerulliks. Opositsioon tegi palju konstruktiivseid ettepanekuid, mis ei ole kuidagi parteipoliitilised ja puudutavad näiteks tervishoiu lisaraha, ettevõtjate toetamist, konkreetselt Saaremaa toetamist. Kuidas see nüüd ikkagi nii läks, et kohe mitte ühtegi ettepanekut, mis oli konstruktiivselt ja koostöövaimus esitatud, ei olnud teil võimalik toetada?

Aitäh, Taavi! Alustame sellest, et ega ikka päris nii ei saa ka öelda, et kõik ettepanekud olid konstruktiivsed. Eks seal oli ka selliseid, kus prooviti, et äkki nii- või naapidi, ja olid ka maailmavaatest tulenevad. Olid ka teemad, mis on tegelikult eelnõus lahendatud. Ja lahendus on, nagu ma enne ühele küsimusele vastates ütlesin, et tegelikult on lisaeelarves kaks väga korralikku rida. Üks on valitsuse reservi pool ja teine on investeeringusummade pool, mida on valitsusel võimalik ka vajadusel kasutada. Kui tekib kriitiline olukord, siis saab kasutada seda 50 miljonit reservist. Kui tekib puudus ja raha on juurde vaja, siis tuleb tulla siia ja leppida milleski kokku, aga praegu on nende parandusettepanekute puhul enamikul lahendus olemas. Ainuke hea parandusettepanek, mida oleks saanud arvestada, kui natuke rohkem aega oleks olnud, oli Aivar Sõerdi ettepanek. Aga kahjuks praeguse riigieelarve juures ei ole eraldi ridasid palgafondi ja majanduskulude kohta. Mulle see ettepanek meeldis. Ma oleksin ka seda numbrit tunduvalt suurendanud, aga kahjuks ei ole riigieelarve niimoodi lahti kirjutatud nagu kohalike omavalitsuste omad, kus on majanduskulud ja palgakulud eraldi lahti kirjutatud.

Raimond Kaljulaid, palun!

Ma tänan! Margaret Thatcher peaks olema teie erakonnale üsna tuttav poliitiline figuur. Tema üks eripära oli see, et ta proovis alati oma valitsuse otsuste puhul väga hästi aru saada, mis need tähendavad inimesele tänavalt – palju ta võidab, palju ta kaotab selle tulemusel, mida valitsus teeb. Mina ka olen viimastel nädalatel saanud palju kirju ja praegugi istun siin ja vastan paljudele inimestele, kes kirjutavad, kuidas see kriis neid mõjutab. Ja väga palju kirju ma saan FIE-delt. On taksojuhte, on juuksureid, aga on ka meie kultuurirahvast nende inimeste hulgas. Mõned kirjutavad, et nende probleem on see, et juba täna ei ole raha, mille eest maksta üüri, maksta laene. Aga samal ajal nad loodetavasti mõne aja pärast saavad veidi odavamalt kütust osta. Kas teie meelest see eelnõu, mis on täna meie ees, kohtleb kõiki töötajaid võrdselt – ka neid, kes töötavad mingil muul alusel kui klassikaline tööleping? Ja kas see eelnõu, kui see heaks kiidetakse, suurendab või vähendab ebavõrdsust meie ühiskonnas?

Aitäh! Ma loodan, et sa oled seda eelnõu korralikult lugenud. Kui sa oled seda korralikult lugenud, siis ma alustan ühest otsast: alustan kultuuri-, spordi- ja loomeinimeste poole pealt. Kas sa oskad mulle öelda, kui palju toetusraha seal on ja kui pikalt seda makstakse? Ma võin öelda. Ma arvan, et lihtsalt on väga raske seda eelnõu niimoodi lugeda, et sellest aru saaks. Sinna on sisse kirjutatud nende seadusmuudatustega, mis me siin hetk tagasi vastu võtsime, et on võimalik toetada loomevaldkonnas töötavaid inimesi ja ka spordipoolt ehk treenereid kuue kuu jooksul miinimumpalgaga, ilma et neile üldse väga palju nõudeid esitatakse võrreldes näiteks töötukassaga.
Kui me räägime FIE-st kui ühest ettevõtlusvormist, siis selle seaduse alusel on esimese kvartali sotsiaalmaksukohustus neil peatatud, nad ei pea seda makset tegema. Esmaspäeval ma ütlesin siin kõnepuldis sellesama seaduseelnõu arutelul, et eelmise koosseisu ajal vaieldi – ma arvan, et nüüd enam võib-olla ei vaielda selle üle –, kas kõikide töövõtuvormide puhul peab olema võimalus maksta vajadusel töötukassa makseid. Ärme räägime ainult FIE-dest, räägime ka ettevõtete juhatuse liikmetest, kes võib-olla on tegevjuhid, kelle palgad on väga suured ja nad on maksnud tulumaksu ja sotsiaalmaksu, aga seaduse järgi nad ei ole saanud seda 2% maksta. Selle pärast ma kaklesin siin eelmise koosseisu ajal, ma ei tea, pool aastat, aga natuke edutult.
Ma olen palunud Rahandusministeeriumil kiiremas korras ette valmistada eelnõu, mille eesmärk on anda kõikide töötamisvormide puhul võimalus maksta töötuskindlustust. Kui inimene ei ole seda kasutanud, siis me saaks öelda, et ta ise on hooletult käitunud. Täna me seda öelda ei saa. Ja meil on täna EAS-is 10 miljonit, mille puhul on väga palju mõeldud just selliste mikroettevõtete peale. Kas 10 miljonit on vähe või palju, on praegu väga keeruline öelda. Suure tõenäosusega see raha sulab praegu ära kiiremini, kui me oskame ette näha. Ja teine pool on MES. Ma loodan, et MES-is on praegu kontroll – näen, et esimeses pingis olijad noogutavad – kümneid kordi suurem, kui see kunagi olnud on. Opositsiooni poole peal on Urmas selle komisjoni liige, seal peab olema üle nädala väljakutseid komisjoni.
Meil on seadusesse kirjutatud üks väga oluline klausel: kõik juriidilistele isikutele, sh ettevõtetele antud toetused peavad olema avalikud. Ehk see instants, kes toetusi jaotab, peab oma koduleheküljel need avaldama, need peavad olema ühe klikiga kättesaadavad. See kindlasti likvideerib võimaluse, et hakatakse väga nn omadele raha jagama. Me saame ka jälgida, ega toetusi ei jagata nii, et mõnda sektorisse üldse ei anta, kuigi vaja oleks, või mingit sektorit jälle liiga hästi toetatakse. Täna hommikul on mulle helistanud väga paljud suurte põllumajandusettevõtete juhid. Nendel on ainult üks mure: kui vähemalt juulikuuks saaks otsustatud, et Ukrainast saaks tulla mehed traktorite ja kombainide peale. Maasikakasvatajad ja köögiviljakasvatajad aga tahaks juba täna tööjõudu saada. Kui selle otsuse kätte saab, siis ülejäänud mured on lahendatud. Sellest 250 miljonist peaks kindlasti suur osa minema just väike- ja mikroettevõtetele maapiirkondadesse.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! See minu vajalik ettepanek kulude kärpeks siiski hääletati välja. See tähendab seda, et ikkagi eelarve läheb edasi ilma kulukärbeteta. Tulud kukuvad ära, lisaeelarve tekitab kulusid juurde, mis tähendab, et jooksvas eelarves tulude ja kulude vahe läheb järjest suuremaks. Nüüd on võetud laenu vahepeal 200 + 750 miljonit, kokku 950 miljonit. Kui palju sellest laenurahast on tänaseks juba ära kulutatud, selle kohta informatsiooni on võimatu saada. Ma vaatasin, et äkki on tekkinud Rahandusministeeriumi kodulehele – no ei ole. 2019. aasta 31. detsember on viimane seis. Kas teie teate, kui palju sellest 950 miljonist aprillis ja märtsi lõpus võetud laenust tänaseks on ära kulunud? Ja täpsustame selle ka ära, kas selle likviidsusreservi numbri sees, mis viimati oli, me kontrollisime, 630 miljonit, on ka see laenuraha või laenuraha on kuskil eraldi?

Ma oskan sulle öelda, et laenuraha on eraldi. Ma saadan sulle, kui me lõpetame – mul on see sõnumina saadetud – eilse seisu. Aivar, ma saadan selle sulle, täna on sõnumeid nii palju tulnud, et ma ei leia kiiresti seda üles. Kui sulle sobib, siis saadan sulle peale ettekannet need numbrid.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Täpsustuseks minu eelmisele küsimusele ma kinnitan, et loomulikult ma olen seda meelt, et kui pensionimaksed peatatakse, siis tuleb see inimesele kompenseerida. Minu küsimus oli, kas riik käitub üldse mõistlikult, kui ta need peatab. Pensionifond ei pea näitama 40%-list tootlust, piisab 7%-st, sest võlakirjade alusel on võimalik laenu saada 0,175%-ga. Aga küsimus oli selle kohta, et Reformierakonna fraktsioonil oli ettepanek anda omavalitsustele 100 miljonit väga soodsat laenu, et omavalitsuste tulubaasi auku katta, et investeeringud ei jääks tegemata ja ehk ka planeeritaks uusi investeeringuid, mis omakorda aitavad omavalitsuste inimestel saada paremaid investeeringuid ja samamoodi ergutada majandust. Miks otsustati seda mitte toetada? Ja katteallikaks oleks seal olnud soodsa laenu võtmine. Rahandusminister on korduvalt öelnud, et seda saab nullintressi või miinusintressiga. See ei oleks tohtinud ka probleem olla.

Aitäh! Mart, ma arvan, et su erakond ei oleks tahtnud, et sa selle küsimuse küsid. Aga ma vastan. Seda ettepanekut toetas rahanduskomisjonis kaks liiget, ja väga lihtsal põhjusel. 2014. aasta rahandusministri määruses – ma loodan, et ma ei eksi numbriga – nr 50, mille on allkirjastanud Jürgen Ligi, on kirjas, et kõik laenud, kui neid peaks tegema, tuleb anda samadel tingimustel, kui annab pank. Siis lõppkokkuvõttes ei ole seal rahalist protsendivahet. Siiamaani ei ole minu teada riik otse omavalitsustele küll laenanud. Nii selgitas meile komisjonis meie komisjoni liige Jürgen Ligi.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! KredExi üks meede on 100 miljonit korterite renoveerimiseks. Kas sa oskad seletada meile selle sisu? Millise perspektiiviga see on? Me räägime täna kriisist ja kriisi lahendamisest, aga neid ettekandeid kuulates me ka maaelukomisjonis ei saanud päris täpselt aru, millisel kombel on tegemist selle kriisi meetmega. Paksu verd ja pahandust on tekitanud ka see, et oli mingi plaan jätta Tartu ja Tallinn sellest välja, kasutada seal pilootprojekte. See tähendab seda, et püütakse leida lahendust nõndanimetatud tehaserenoveerimisele: tellida tehasest teatud kilbid, need välja arendada. Mulle ei osatud vastata, millisel alusel need ettevõtjad välja valitakse. Tegelikult on ehitusturul tekkinud päris suur probleem ja küsitakse, kellele see meede on mõeldud.

Aitäh, Urmas! Ma jälle tänan selle küsimuse eest! Kui sa vaatad nüüd teise lugemise ja kolmanda lugemise parandusi, siis ühelt poolt on see mure lahendatud. Mingisuguseid üürikortereid ega tehases valmistatud soojustuspaneelide variante selles 100 miljonis ei ole. Sellest 100 miljonist on 27 miljonit nüüd vähemaks võetud selle poole pealt, et umbes 22 miljonit on ette nähtud, et KredEx saaks anda laene maakonnakeskusest kaugemal olevatele korteriühistutele, kellele pangad keelduvad laenu andmast, kuna lihtsalt majade müügiväärtus selles piirkonnas on kahjuks väike. Tingimus on see, et ühistu peab pangast küsima, kui pank ei anna või annab väga halbadel tingimustel, siis on õigus KredExil seda anda. Ja 5 miljonit läks meil ka põhikapitali suurendamiseks KredExile ja ülejäänud raha on siis täna kortermajade renoveerimiseks. Suurem osa, vähemalt 50% sellest peaks minema maapiirkondadesse, aga kindlasti läheb seda raha ka Tallinnasse ja Tartusse.
Praegu on kortermajade renoveerimise või rekonstrueerimise projekte KredExi sahtlis 250. See meede on kogu aeg alarahastatud. Kunagi, kui see meede avati, aastal 2017, siis oli see neljaks aastaks mõeldud. Ühe aastaga tehti aga kõik ära. Siis tehti turu peal natuke liiga kiire hüpe ja kõik rabasid võimalused ära ning ülejäänud ajal ei toimunud midagi.
Aga kuidas on see seotud kriisiolukorraga? Väga lihtne! Üks osa paketist ongi ettevõtluse toetus. Seal on nüüd kaks poolt. Üks on see, et ettevõtjad saaks tööd – ehitussektor ja ehitusmaterjali müüv sektor –, ja teine pool on CO₂ pool. Aastaks 2035 on meil ju eesmärgid seatud. Me lööme kaks kärbest ühe hoobiga. Ajal, kui kriisis paljud eraettevõtjad jätavad investeeringud tegemata, on riik otsustanud, et ta investeeringuid teeb.
Ma kuulen kõva kriitikat omavalitsusjuhtidelt, kes ütlevad, et kõik, mis on mõeldud praegu teede ja hoonete investeeringuteks, see 100 miljonit, tuleks anda lihtsalt äraelamiseks. Kindlasti rahanduskomisjon seda ei toeta. Me toetame omavalitsusi sellepärast, et muidu jääks neil sellel aastal mõni investeering tegemata. Aga seal on ka üks tingimus: kõik investeeringud peavad saama tehtud, kas või sellesama riigiabi toega. Kõik investeeringud peavad olema tehtud! Eile mulle üks vallavanem ütles, et mul on kolm objekti, ma praegu kõik nad peatasin, aga kui ma riigi raha saan, siis eks ma vaatan, kui palju ma raha saan, aga siis ma ühe objekti teen ära. Nii ei ole õige. Eesmärk on kindlasti see, et me hoiame investeeringute mahtu nii suurena, kui vähegi võimalik, et teatud sektorite ettevõtluses, kus täna ei ole langust, seda langust ka ei tuleks.

Urmas Kruuse, teine küsimus!

Aitäh! Kindlasti ei tohiks riigi käitumine olla selline, et sunnitakse meeletult laenu võtma, et plaanitud investeeringud ära teha. Kõik peab olema mõistlikus raamis ja see 80% võib langevate tulude korral hästi ruttu täis tulla. See on tegelikult väga suur probleem. Aga minu küsimus oli MES-i kohta, mida sa ise ka markeerisid. Selle arutelu käigus tekkis eri osapooltel erinevaid küsimusi ja üks küsimus oli selline. Euroopa Komisjoni seisukohalt on kriisimeede see, mida rakendatakse näiteks kuni selle aasta lõpuni ja maksimaalse tähtajaga kuus aastat. Maakapitali puhul oli maksimaalne lepingu tähtaeg 20 aastat, kui ma ei eksi. Kuidas see tegelikult ikkagi kriisimeetmega kooskõlas on? Kas tingimused ei peaks võrdsed olema? Teatud põllumajandussektoritesse kriis kindlasti veel hullul kombel jõudnud ei ole ja ei pruugigi jõuda, aga me käsitleme olukorda nii erinevalt. Kuidas sina sellesse suhtud?

Aitäh! Rahanduskomisjon oli samal seisukohal, mida sa märkisid: kuus aastat, ja kogu lugu. Minu väike hirm selle maade müügi juures on see ja ma panen seda MES-i juhile südamele, et see ei tekitaks võimalust lihtsalt äriprojektiks. Ma pean tunnistama, et kui mina oleks täna maaomanik, siis ma annaks selle MES-ile ära, saaks selle eest raha ja usun, et augustikuus oleks Tallinna linnas ja samamoodi Tartu linnas päris mõistlik hakata kinnisvara ostma. Ja kuue aastaga on kinnisvara hind uuesti tõusnud sama kõrgele ja ma võiksin kõik laenud tagasi maksta. Mõni siin raputab pead, aga oleme ausad, et need ettevõtjad, kes on oma maa juba pantinud ja püüavad seda MES-ile maha müüa – see, mis nad sealt saavad, on pisku. Ma arvan, et kuue aasta pärast on see maa MES-i oma. Põllumeestel peab olema viis väga head suve, et sellest olukorrast välja tulla. Ettevõte on juba nii suurtes raskustes, et sealt välja tulla on väga keeruline.
Me ütlesime komisjonis ministrile selgelt, et see meede saab olla kriisimeede – see ei saa olla 20 ega 30 aasta meede, vaid see on kuue aasta meede. Ma veel kord ütlen, et kui valitsus on selle kinnitanud, siis saab seal olla 20 aastat. Valitsus pole seda kinnitanud. Tänaseks on kokku lepitud töötukassa meede, mida see kuu kasutatakse, ja KredExi meede, milleks on eraldatud natuke üle 100 miljoni. Kõik meetmed, mis on seotud lisaeelarvega ja eelmise seaduspaketiga, peavad läbima valitsuse otsustusprotsessi.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen samas võtmes veel kord tagasi elamumajanduse teema juurde. See oli üks paljudest kahetsusväärsetest näidetest, kus näiteks tagatiste piirmäära tõsteti 170-lt 500 miljonini ja nagu viimasel minutil selgus, oli see nelja-aastase ettevaatega. Me oleme kogu aeg rääkinud, et rakendame lisaeelarvega meetmeid, mis mõjuvad kohe, kiiresti ja mis on mõeldud kriisi lahendamiseks. Neli aastat on kindlasti liiga pikk ettevaade ja seda oleks olnud vaja muuta.

Aitäh, Andres! Siin me peame mõlemad peeglisse vaatama. Nagu me lõpuks arutelul aru saime, me oleme sellega hiljaks jäänud. Me ei märganud seda õigel ajal, oleks pidanud märkama eelmise nädala neljapäeval. Eelnõus 169 oli see otsus juba tehtud, meil ei olnud võimalik lisaeelarves seda muudatust enam teha. Aga sul on õigus, et see jäi meil kahe silma vahele. Meie arutelus oli see summa 240 või 250 miljonit, ma mäletan. Eelnõusse 169 oli see 500 miljonit valitsuse või ministeeriumi poolt ette kirjutatud. Eks see on meile mõlemale õppetund, et veel rohkem, veel tähelepanelikumalt peab kõiki selliseid numbreid jälgima. Aga lõppkokkuvõttes on see, kui me täna selle otsuse ära tegime – kas me teeme selle täna või oleks aasta pärast teinud, noh, nii palju on selle koha pealt kergendus. Aga ma olen, Andres, sinuga ühte meelt ja me komisjonis tahtsime seda muuta, aga olime juba hiljaks jäänud.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kuna rohkem küsimusi ei paista olevat, siis ma ei küsi mitte seda, mis aitaks meid praeguse eelarve juures edasi, vaid mis võiks olla tulevastele põlvedele n-ö tarkuseks. 2020. aasta eelarve on teile isiklikult esimene rahanduskomisjoni juhina. Kui seda mullu sügisel arutati, siis käis tõsine debatt selle üle, kas see eelarve tuleks teha ülejäägis või tasakaalus või miinuses, nagu lõpuks juhtus. Mullu sügisel me elasime kõik teadmises, et 2020. aasta on kiire majanduskasvu aasta. Kui me nüüd vaatame sellele ajale tagasi ja mõtleme tulevastele eelarvetele, mida kunagi on loodetavasti taas võimalik teha majanduskasvu tingimustes, siis mida te ütleksite? Kas oleks mõistlik tulevikus headel aegadel eelarvet planeerida nii, et see tuleb ots otsaga kokku? Kas siis oleks kriisile lihtsam vastu minna?

Aitäh, Taavi, hea küsimuse eest! Oleks mina nii tark kui mu abikaasa pärast selle otsuse tegemist ehk probleemi lahendamist, siis oleks väga lihtne. Sul on õigus. Ma ei saa hetkegi vastu vaielda sellele, et enamikul juhtudel peaks eelarve olema tasakaalus. Aga väljendan nüüd kindlasti oma isiklikku seisukohta, mitte rahanduskomisjoni esimehe ega ka minu erakonna omasid. Meie riigieelarvel on üks viga olnud. Tegelikult on meie laenukoormus olnud liiga väike. Seda võidakse üht- ja teistpidi vaadata, aga tegelikult, kui oleks tehtud teatud õiged investeeringud, siis oleks selle kriisi üleelamine teatud kohtades lihtsam olnud. Samas ma ka tunnistan kogu aeg, et meie eelarve ei olegi saanud suurt laenukoormust eelistada väga lihtsatel põhjustel. Me oleme tahtnud Euroopa Liiduga ühineda ja oleme tahtnud euroraha süsteemiga ühineda ja peab tunnistama, et tänu sellele on olnud eelarve enamjaolt tasakaalus.
Kui sa nüüd minu käest küsid, siis jah, ma toetan tasakaalus eelarvet, aga vahel on vajadus teatud investeeringud ära teha ja võtta selleks ka laenu, kui on majanduses õige aeg, kui hinnad on all ja odavalt on võimalik laenata. Kui ka ehitushinnad on odavad, siis peaks investeeringud ehk ära tegema. Taavi, sul on igal juhul õigus, ma ei saa sellele vastu vaielda. Aga samas tuleb öelda, et kui meil polnuks Euroopa Liidu ja euroga ühinemisega tingimusi, siis kindlasti oleks eelmisel kümnendil teie erakonna juhtimisel valitsuses teisi otsuseid tehtud. Aga neid otsuseid ei olnud võimalik teha lihtsal põhjusel: oluline oli liituda Euroopa Liidu ja eurosüsteemiga. Ja müts maha kõigi nende inimeste ees, kes sel ajal olid siin saalis või valitsuses, kes neid otsuseid tegid!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimiste vooru. Kaja Kallas, palun!

Head kolleegid! Reformierakond ei toeta koalitsiooni kavatsust suruda lisaeelarvega läbi poliitiline Brežnevi pakike. Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel selle kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Ootasime kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt ning Jüri Ratas eriolukorra kehtestamise alguses seda ka lubas. Kahjuks on reaalsus olnud teistsugune. Koalitsioon ei kaasanud lisaeelarve arutellu ei avalikkust ega eksperte ning lisas sinna kulukaid meetmeid, mille otstarbekus tekitab pehmelt öeldes küsimusi. Selle asemel võinuks suunata rohkem raha tervishoidu, et inimesed saaksid edasi ka plaanilist ravi, ja sellesse, et inimeste sissetulekud kasvaksid või praegu on õigem öelda, et sissetulekud ei väheneks.
Kriisieelarvesse on sisse kirjutatud mitmed sammud, mis on ebamõistlikud ega ole kriisiga kuidagi seotud. Reformierakond ei saa põhimõtteliselt hääletada seaduseelnõu poolt, millega tahetakse kriisi ajal teha valesid samme. Teise samba maksete peatamine, aktiisilangetused, ebamäärane raha suunamine Maaelu Edendamise Sihtasutusse pole praeguses kriisifaasis põhjendatud. Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda. Aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista.
Reformierakonna ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks, hääletas valitsusliit ilma igasuguse sisulise aruteluta maha. Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu, selleks et inimesed, kellel on teised haigused kui koroona, ei jääks ravita. Soovisime, et KredExis oleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele, sest neil on kõige vähem tugevusvaru, et see kriis üle elada. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID-19 erifondi, et leevendada regionaalset šokki ja aidata kriisist räsitud piirkondi, eelkõige siis Saaremaad, ning suurendada haige- ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kokkuhoiukohad vastavalt sellele, kuidas vähenevad riigi maksutulud.
Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada, ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret heakskiitmist me peame vajalikuks. Näiteks töötu- ja haigekassa ning KredExi kaudu inimestele-ettevõtetele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vältimiseks on möödapääsmatu. Kokkuvõtvalt on koalitsiooni taktika olnud jõuga oma poliitika läbisurumine, mõistlike ettepanekute kõrvalejätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond seda võta-või-jäta-lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena, kuid me ei hääleta sellele ka vastu. Aitäh!

Kersti Sarapuu, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt, meie tänane sünnipäevalaps ja rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on sama põhjalikkusega kõiki neid rahanduskomisjoni istungeid juhtinud, nagu ta täna siin on kõikidele küsimustele vastanud. Ja võin Maris Laurile oponeerides öelda, et kõik rahanduskomisjoni liikmed, kuigi nad võib-olla kõvasti ei võta sõna ega diskuteeri nendel elektroonilistel koosolekutel, on eelnevalt ära teinud päris suure töö kas kaudselt või otseselt nendesamade eelnõude ettevalmistamisel. Mul on väga hea meel, et opositsiooni ridadesse kuuluvad Andres ja Maris, samuti Riina, keda täna küll kohal ei ole, pidevalt küsivad väga asjalikke küsimusi ja nendele kõikidele on alati ka väga korrektselt vastatud.
Aga veel veebruari lõpus kirjutas Statistikaamet, et Eesti sisemajanduse koguprodukt on kasvanud 2019. aastal 4,3% ja järgmisteks aastateks lubati kasvu 4%. Seda seni, kuni Hiinast alguse saanud koroonaviirus selle prognoosi nullis. Selle viiruse levik on nii mujal maailmas kui ka meie kodumaal jätnud päris suure jälje ning 12. märtsi ööl, kui valitsus kasutas võimalust kuulutada välja riigis eriolukord, kehtestatigi erinevad piirangud. Nende piirangute kehtestamine on mõjunud sisuliselt kogu meie riigi majandustegevusele, kuid järgnenud otsused, mis olid tõesti ainuõiged, on hakanud natukenegi pakkuma leevendust tänasele kriitilisele olukorrale. Soodsatel tingimustel on võetud 750 miljoni eurone riigilaen, et finantseerida meetmeid, mis on vajalikud, et leevendada koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale. Valitsuse otsust lisavahendeid kaasata peab mõistlikuks ka Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul on praegune laenamine majanduslanguse puhul tõesti igati põhjendatud. Laen aitab riigil leevendada ettevõtetele langenud majandusraskust ja kriisist välja tulla.
Tõepoolest, Eesti majandus on saanud tugeva hoobi ning ekspertide hinnangul ootab meid ees vähemalt 10%-line langus. Kui varem räägiti 8%-lisest langusest, siis tegelikkuses võib tulem olla veelgi suuremas miinuses.
Ja et seda lööki pehmendada, ongi valitsus töötanud välja tänase lisaeelarve, mis on läbinud esimese ja teise lugemise ning on täna kolmandal lugemisel. Selle maht on ligi 2,6 miljardit eurot. Abimeetmete pakett pakub tuge ettevõtetele ja tööinimestele, keda kriis kõige enam puudutanud on. Suure osa abipaketist moodustab 500 miljoni euro suurune käibelaen, mida hakkab riik ettevõtetele jagama KredExi kaudu. Oma murega ei jää üksi ka mikro- ja väikeettevõtjad ning turismisektor, keda hakatakse eraldi toetama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu.
Kriis on sundinud paljusid ettevõtjaid tegema väga raskeid valikuid isikkoosseisus ning seetõttu on töötukassa suunanud üle 250 miljoni euro meetmesse, mis aitab eriolukorras töötajate sissetulekut säilitada. Viimase majanduskriisi ajal kümmekond aastat tagasi jäid kohalikud omavalitsused vaeslapse rolli. Tookord vähendati jõuliselt kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi ning see andis väga valusa löögi mitmeteks-mitmeteks aastateks. Tulubaas vähenes ju iseenesest, kui oli töötus, kui olid üldse kehvad olud.
Tunnustan valitsust, kes seekord seda teed ei valinud, sest minevikus saadud arme on alati väga raske leevendada. Seekord eraldatakse kohalikele omavalitsustele 130 miljonit eurot, sellest ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

... 100 miljonit eurot on mõeldud investeeringuteks ja 30 miljonit koroonakriisist põhjustatud mõjude leevendamiseks.
Mulle endale meeldib otsus, mida on siin küll väga palju kritiseeritud, anda Maaelu Edendamise Sihtasutusele käesoleva lisaeelarvega 200 miljonit eurot, et toetada laenude andmisega väga tugevalt maaettevõtlust. See on täiesti vale arusaam, et maaettevõtlus koosneb ainult põllumajandusest. Maaettevõtluses on väga mitmekesised ettevõtlusvormid ja nendel ettevõtetel on praeguses situatsioonis väga-väga raske.
Ka haigekassale on ette nähtud täiendavalt üle 200 miljoni euro ja see raha on mõeldud toetama erakorralistes oludes meie haiglate, meie arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervisehoiutöötajate tööd heal tasemel.
Mõistagi jätkub toetusmeetmeid ka kõikidesse teistesse sektoritesse, kuid kahtlemata seisavad meil ees rasked ajad ja ma tõesti ei kahtle selles, et teine lisaeelarve on ka tulemas. Aga seda lisaeelarvet ma palun teil kõigil toetada. Aitäh!

Suur tänu! Indrek Saar, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Tuleb paraku tõdeda, et selles kriisieelarves langetatud valikud vaatavad väga paljudest inimestest mööda. Et Eesti vajab suuremahulist päästepaketti, oli ju tegelikult päevselge kohe, kui meil koroonaviiruse tõttu eriolukord kehtima hakkas. Tuletan meelde, et sellest saab homme viis nädalat. Pandeemia kulg koos täiendavate piirangutega suurendas kiiresti vajadust tõhusate kriisimeetmete järele. Sotsiaaldemokraadid kutsusid märtsi teises pooles valitsust üles kiirustama kriisieelarve Riigikogule esitamisega, et pankrotiohus ettevõtted ja raskustesse sattunud inimesed võimalikult ruttu riigilt tuge saaksid. Osa ettevõtteid on paraku nüüdseks juba hingusele läinud. Väga paljudele ettevõtetele on riigi abi sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.
Eelarve kokkusaamine ja parlamendile üleandmine läks paraku loodetust konarlikumalt. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et meie lõunanaabrid lätlased võtsid oma kriisimeetmete paketi Seimis vastu juba 20. märtsil.
Kriisieelarve peab lahendama ja leevendama vaid kriisiga seotud hädasid ja probleeme. Meie kindel seisukoht oli, et sinna ei tohiks sokutada algatusi ja muudatusi, millel pole kriisiga puutumust, ega ka koalitsioonierakondade valimislubadusi ja muid parteilise maiguga asju. Paraku ei saanud valitsusse kuuluvad erakonnad võitu kiusatusest ajada kriisi kattevarjus ka parteipoliitikat. Olgu siin näiteks Isamaa kinnisideest tulenev otsus minna pensioni teise samba kallale ja peatada kogumispensioni maksed. See on rumal, vastutustundetu ja kallis samm. Miks peab ajama käe tulevaste pensionäride rahakotti, kui meil on võimalus laenata raha rahaturgudelt, ja seda soodsa hinnaga? Või siis küsitava väärtusega aktsiisilangetused ajal, kui meditsiinisüsteem ja sotsiaalvaldkond vajavad lisaraha nagu hapnikku?
Kohe on algamas eriolukorra kuues nädal ja paraku tuleb neid nädalaid veel. On selge, et meid ootab ees üsna sügav majanduskriis. Eesti Pank ennustas juba mõni nädal tagasi selleks aastaks kuni 14%-list majanduslangust, nii mõnigi institutsioon on näinud perspektiivi veelgi tumedamana. Selles olukorras on eluliselt oluline see, kuidas tagatakse inimeste ja ettevõtete toimetulek. Nii käidigi koostöös ettevõtete esindusorganisatsiooni ja ametiühingutega välja esmapilgul väga toredad meetmed, mis tundusid igati mõistlikud. Kahjuks ignoreeris valitsusliit olulist tõsiasja: töötasuhüvitis ei laiene töövõtu- ja käsunduslepinguga töötajatele, ammugi mitte FIE-dele. Sotsiaaldemokraatide pakutud lahendus oleks nende probleemidele leevendust pakkunud, aga koalitsioon hääletas meie ettepaneku tuimalt maha.
Ettevõtlustoetusi saadab pidev segadus ja teadmatus, kes, kui palju ja mil viisil abi saab. Räägitakse Tallinkist ja Boltist. Rahandusminister praalib isiklike reljeefsete seisukohtadega, aga kokkulepitud reegleid ei ole. Mis saab kõigist teistest Eesti ettevõtetest? Väikeettevõtetele mõeldud laenu- ja käendustoetused on seotud karmide nõuetega panna oma isiklik vara koos krõbedate intressidega tagatiseks. Kardetavasti paljud ei julge ja ei saagi seda teed minna. Riskivabam on kohe käed üles tõsta ja pankrot välja kuulutada.
Võtmeküsimus on täna see, kuidas aidata nüüd ja kohe neid inimesi, kes on kriisis kõige haavatavamad. Sellele aga eelarve vastuseid ei anna, kuigi pidanuks andma. Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelarve kohta mitu muudatusettepanekut, mis keskendusid sellele, et lastega pered ja eakad elaksid kriisi valutumalt üle, et töö ja sissetuleku kaotanud inimesed ei vaesuks ja jaksaksid oma lapsi koolitada.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega saab.

Aitäh! Taotlesime, et riik maksaks lastega peredele 500 euro suurust toetust iga koolis käiva lapse kohta. See samm aidanuks peredel hüvitada kulutused, mis on seotud ootamatu üleminekuga koduõppele – ja ootamatu see ju kõigi jaoks oli. Need kulutused on tihtipeale märkimisväärsed. Näiteks arvutas üks kahe kooliealise lapsega Läänemaa pere, et ainuüksi märtsikuus kasvasid nende püsikulud 300 euro võrra. Internet, kodukulud, toidukulud – kõik läheb midagi maksma, rääkimata sellest, et osal lastel oli vaja uut arvutit, uut tooli või ka lauda.
Kriis on teravdanud hooldekodudega seotud probleeme. Käisime välja ettepaneku, et eriolukorras tuleb hüvitada hooldekodu kohamaksumuse ja pensioni vahe, mis leevendaks nii hooldekoduteenust vajavate eakate kui nende lähedaste majanduslikku olukorda. Eestis on üksi elavad pensionärid suurimas vaesusriskis ühiskondlik grupp. Paljusid neist toetavad lapsed ja lapselapsed, neist aga paljud on silmitsi vähenenud sissetulekute ja ebakindlust täis tulevikuga. Seetõttu tegime ettepaneku maksta tänavu üksinda elavate pensionäride toetust ühe korra asemel kaks korda aastas: nii kevadel kui ka sügisel. Ükski opositsiooni ettepanek ei leidnud valitsuserakondade silmis armu.
Kriisid võivad ühiskonda liita ja lõhestada. Selleks, et me oleksime kriisis tugevad, on vaja elementaarset empaatiavõimet. See eeldab märkamist, nõrgemate aitamist ja koostööd. Nii kurb, kui see ka ei ole, kahjuks ei ole siiani märke, et Keskerakond või Isamaa ja EKRE sooviksid ka tegudega kinnitada peaministri sõnu "meie ühiskonnast".
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et valitsuse lisaeelarve võtab kokku vana hea väljend "liiga vähe ja liiga hilja". Seepärast ei saa sotsiaaldemokraatide fraktsioon kuidagi seda lisaeelarvet hääletusel toetada ja me hääletame vastu. Jääme parandamatute optimistidena siiski lootma, et valitsus mõistab võimalikult peatselt oma vigu ja tuleb kiiresti välja uue lisaeelarvega ning see annab võimaluse ka opositsioonile selle poolt hääletada. Seda on vaja, et kriis meie inimesi ei muserdaks ja et suudaksime ühiskonnana võimalikult tugevana sellest välja tulla. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun! Juhatus annab kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Head kolleegid! Ma alustuseks tänan Vabariigi Valitsust ja kõiki neid ametiasutusi, kes on selle lisaeelarve eelnõu ette valmistanud. See on olnud väga mahukas töö, mida on tehtud väga lühikese aja jooksul. Ja ma tänan ka Riigikogu kõiki fraktsioone ja liikmeid, kes on kiirkorras seda eelnõu menetlenud, ja menetlenud tõesti sisuliselt. Ainuüksi nendest aruteludest ja tehtud kriitikast on olnud eelarve valmimisel väga palju kasu. See eelarve on ka siin Riigikogus muutunud. Riigikogu ei ole olnud lihtsalt tempel, kes hakkab valitsusest saadetud esialgset eelarvet muutmata kujul täna heaks kiitma.
Aga ma ei ole kuidagi nõus selle opositsiooni kriitikaga, mis just äsja siit kõlas: et liiga vähe ja liiga hilja. Kõigepealt, see maht on lisaeelarve kohta erakordselt suur. Varem sellise mahuga lisaeelarvet Eesti riigis ilmselt tehtud ei olegi, ja seda veel nii kiirkorras. Praegu on tegu kriisi esimese etapiga. Me keegi ei välista, et on vaja siia veel tulla ja teha ka teine lisaeelarve, lähtudes juba praktilises elus järelmitest, mis tegelikult toimunud on. Mis puutub süüdistusse, et on liiga hilja, siis seni ei ole lisaeelarve vastuvõtmise taga seisnud ühegi kiireloomulise meetme käivitamine. Kõiki või peaaegu kõiki meetmeid, mida lisaeelarve käsitleb, on saanud käivitada. Nende elluviimist on alustatud, nende rakendamine praktikas on alanud, olgu need tööturumeetmed, olgu KredExi erinevad meetmed, olgu täiendavad rahalised vahendid haigekassale või mujale tervishoiusüsteemi – need rahastamised on avatud ja nende otsuste taha praegu kiired sammud ei ole jäänud.
Kui mõne sõnaga, lühidalt siiski rääkida eelarve sisust, siis kogu see majanduse elavdamise pakett on väga läbimõeldud ja asjalik. Selle praktilise elluviimise raskuskese aga jääb ikkagi rakendusasutustele, kuidas nad konkreetselt suudavad neid meetmeid praktikas ellu viia, suhelda ettevõtjatega, eri sektorite vajadusi näha. Paindlikkus ei ole siin vajalik isegi mitte valitsuse tasemel, vaid eelkõige rakendusasutuste tasemel. See on ilmselt õige, et nad vajavad lisaresurssi ja ka lisateadmisi, et seda kõike teha, aga ma tahan küll väga tunnustada ettevalmistavas etapis just nimelt nii Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, KredExi kui ka teiste rakendusasutuste inimesi, kes peavad seda hakkama ellu viima. Toon näiteks tööturumeetmed ja – siin sellest on juba räägitud, ma ei hakka kordama – tervishoiu-haigekassa pakett. Praegu keskendutakse laenu võtmisele ja tingimustes, kus laenu võtmine on soodne ja seda teevad ka teised riigid, on see igati põhjendatud. Me ei lähe esialgu oma reservide kallale, aga anname volituse vajadusel reservid kasutusele võtta. Aga nagu siin arutelude käigus on ka valitsus kinnitanud, kõigepealt me eelistame ikkagi soodsaid laene, nii kaua kui see vähegi võimalik on. Ma arvan, et see taktika ja lähenemine on igati õige ja põhjendatud.
Lisaeelarve koostamise käigus on ette heidetud, et sellega justkui püütakse viia ellu ka parteipoliitilisi lubadusi ja eesmärke, mis ei ole seotud kriisiga. Nii see tegelikult ei ole. Rohkem on kritiseeritud eraldisi kohalikele omavalitsustele ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Kohalikele omavalitsustele ette nähtud 130 miljonit eurot on täies mahus mõeldud just nimelt kriisiolukorra leevendamiseks. See raha jaguneb kolmeks. Üks osa on investeeringud kohalikele omavalitsustele, et omavalitsused, kelle tulubaas sellel aastal samamoodi väheneb – Rahandusministeeriumi esialgsete hinnangute kohaselt ligikaudu 200 miljonit eurot –, ei loobuks nendest investeeringutest, mis on selleks aastaks planeeritud. Paljude puhul on juba hanked välja kuulutatud, mõnedel puhkudel isegi hanked heaks kiidetud. Selle abil saab ettevõtlust samamoodi elavdada, nii nagu seda teeb riik. Ja riigieelarve puhul me ei ole läinud seda teed, et hakkame ettevõtlusega seotud hankeid kärpima. Kärpevõimalus ja solidaarsus tuleb leida mujal. Aga kriisi esimeses etapis riik ei hakka majanduslikku kriisi omakorda süvendama ja võimendama.
Sama signaali anname kohalikele omavalitsustele: riik tuleb appi sihtsuunitlusega just nimelt investeeringute tegemiseks. Siin on väga kritiseeritud, et see raha on mõeldud ainult uuteks investeeringuteks, aga ma kinnitan: nii see ei ole. Lugege lisaeelarve koos seletuskirjaga täies mahus läbi. Seda raha saab kasutada ka omavalitsustel juba planeeritud investeeringuteks. Ei pea loobuma ettenähtud investeeringutest ja mõtlema kunstlikult välja uusi investeeringuid. Nii et paindlikkus on olemas ja sihtsuunitlus nii teede- kui ka teiste investeeringute tegemisele on sihipärane majanduse elavdamise eesmärk. 30 miljonit eurot on sihipärane kriisiabi, et katta omavalitsuste kulutusi eri eluvaldkondades osutatavate teenuste eest tasumiseks. Äralangevate tulude tõttu oleks muidu raske katta ka kõige hädapärasemaid lisakulutusi sotsiaalsfääris, haridussfääris ja mujal.
Eraldi on räägitud Maaelu Edendamise Sihtasutusest, kritiseeritud, et see ei ole justkui kriisimeede. See on täies mahus kriisimeede. Ja siia alla mahub ka turism. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saab turismi toetada ning ilmselt see ongi mõistlik ja vajalik. Ja see nn maapakett on väga mõistlik pakett. Eelmine suur kriis ka selles sektoris näitas, et kriisi ajal on väga paljud põllumajandustootjad pidanud käibevahendite saamiseks ära müüma oma maa – maa, mis on põllumajanduses põhiline tootmisvahend – ja sellega kaotanud ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste saamise õiguse. Need on pikaajalise mõjuga otsused ja tagajärjed. Praegu me läheme Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu rakendatava ajutise meetmega appi. Me säilitame põllumeestele nende põhilise tootmisvahendi ehk maa pikas perspektiivis omandina ja ka toetusõiguse. Seega, see on täiesti põhjendatud kriisimeede. Kes veidigi põllumajandusega kursis on, saab sellest minu arvates aru. Kokku võttes ma kutsun teid kõiki üles toetama seda seaduseelnõu. See on tervikuna väga hea ja mõistlik abipakett. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimistes osalemise soovi ei ole. Hakkame läbi vaatama muudatusettepanekuid.
Esimese muudatusettepaneku eelnõu 171 kohta on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek, selle on teinud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolmas muudatusettepanek, ka selle on teinud Reformierakonna fraktsioon, see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Neljas muudatusettepanek on samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata ja see ei kuulu ka hääletamisele. Viies muudatusettepanek, samuti Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele. Kuues muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele. Seitsmes muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Kaheksas muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Üheksas muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Ja kümnes muudatusettepanek on samuti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata ja ka see ettepanek hääletamisele ei kuulu.
Oleme muudatusettepanekud Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõule kohta läbi vaadanud ja võime minna lõpphääletuse juurde.
Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 171. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme päevakorras edasi. Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 128 kolmas lugemine. On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soov on olemas. Palun, Kaja Kallas!

Austatud kolleegid! Head koalitsioonisaadikud! Teie puhul tundub olevat juba mingi reeglipärasus, et heale asjale poogitakse külge ka midagi ebavajalikku või suisa kahjulikku, midagi sellist, mille pärast ei saa kuidagi öelda, et Riigikogu toetas seda eelnõu konsensusega. Nii on ka käesoleva eelnõuga.
Kuigi me toetame kriisiabi infoliini 1247 seadustamist, ei saa me toetada delikaatsete isikuandmete jagamist nii, nagu selles eelnõus on välja pakutud. Euroopa andmekaitsemäärus ütleb esimese asjana, et füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on isikute põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta 8. artikli esimeses lõikes ja Euroopa Liidu toimimise lepingu 16. artikli esimeses lõikes on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Andmekaitsemääruse kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ja tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige selliste identifitseerimistunnuste põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator, ja füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Miks ma seda ette loen? Lihtsalt selleks, et saada aru, et need andmed, millest räägitakse eelnõu § 1 punktis 10, on isikuandmed. Need käivad selle isiku kohta ja need käivad selle määruse määratluse alla.
Isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui põhimõtteliselt on täidetud üks järgmistest tingimustest: andmesubjekt ehk isik on ise andnud nõusoleku; see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; see on vajalik isiku enda või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; see on vajalik avalikes huvides või see on vajalik kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Eile siinsamas saalis küsis Jevgeni Ossinovski Jaanus Karilaidi käest, kelle huvides see säte on sisse pandud – on see patsiendi, tema lähedaste või riigi huvides. Jaanus Karilaid vastas, et see on lähedaste huvides. Andmekaitsemäärus ei anna võimalust seada lähedasi ettepoole isikust endast.
Eile kuulsime ka seda, et tegelikkuses ei ole praeguses kriisis seda probleemi, et inimesed ei tea, kus nende lähedased on. Eesti-suuruses riigis vaevalt seda probleemi ka tekib. Küll aga avame selle seaduseelnõuga ukse andmete väärkasutuseks, mida me hiljem kinni panna ei saa, pealegi on see täiesti ebavajalik. Seetõttu ei saa me seekordset Brežnevi pakikest toetada. Kuigi me toetame kriisiinfoabi telefoni 1247 seadustamist, ei toeta me isikute põhiõiguste piiramist. Ei tohi piirata inimeste õigust otsustada selle üle, kellele ja milliseid andmeid enda kohta nad soovivad jagada. See ei ole praeguses kriisis ega ka nähtavas tulevikus vajalik ega proportsionaalne. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma rääkisin sellest põhilisest murest juba teisel lugemisel, aga korraks võtan selle uuesti jutuks ka kolmandal lugemisel. Tõepoolest, ligipääsuks tervise infosüsteemile, mis nüüd Häirekeskuse kriisitelefoni teenindajatele selle seadusega antakse, puudub praktiline vajadus. Seda me teame sellest, et selliseid päringuid ei ole tehtud. Seda võimalust ei saa ka praktiliselt kasutada, sest tervise infosüsteemi tegelikult haiglas viibimise andmed nii kiiresti ei jõua. Eks see säte pandi eelnõusse heade kavatsustega, arvati, et keegi võiks mõelda ka sellele, et kui tekib ulatuslik kriis, kuidas siis lähedased saavad teada, kus haiglas inimene on. Nii et iseendast on arusaadav, kuidas see säte eelnõusse jõudis.
See aga, mispärast on koalitsiooni esindajad jonni ajanud ja eile need muudatusettepanekud maha hääletasid, jättes selle esmapilgul mõttetu, aga sisult väga olulise muudatuse sinna sisse, on minule arusaamatu. Kui me räägime sellest, et lubatakse tervise infosüsteemist pärida konkreetset suhteliselt piiratud andmekoosseisu, siis isiku õiguste riive ei pruugi olla ülemäära suur. Võib tõesti nii öelda. Aga ma arvan, et oluline on tegelikult see, missugune löök antakse tervise infosüsteemi usaldusväärsusele tervikuna. Ja see lahendus on isegi hullem kui Brežnevi pakike, sest Brežnevi pakikeses sai kaasa raamatuid, mida sa ei tahtnud, ent neid ei pidanud lugema. Tervise infosüsteemile ligipääsu andmisega me aga õõnestame seda usaldust, mis Eesti inimestel on tervise infosüsteemi vastu olnud.
Ma eile loetlesin erinevaid sisuliselt väga põhjendatud katseid saavutada, et eri ametiasutustel oleks luba kasutada tervise infosüsteemi andmeid selleks, et oma menetlusi efektiivsemaks muuta. Toon ühe näite uuesti. Kaitseressursside Ameti arstid soovisid, et kui uusi ajateenijaid teenistusse võetakse, siis oleks võimalik kontrollida, kas poiss, kes räägib, et ta on jube haige olnud juba 20 aastat, tegelikult on haige või mitte. Nad soovisid kontrollida, kas need andmed kajastuvad tervise infosüsteemis või mitte. Mängus oli ülekaalukas avalik huvi: riigikaitse. Aga me ei luba ikkagi automaatset ligipääsu. Kontrollisin eile oma digiloost järele, ongi täpselt niimoodi: vaikimisi ligipääs Kaitseväele suletud, aga sa võid selle avada. Inimene ise peab nõus olema.  
Ja nüüd me anname selle õiguse Häirekeskuse vabatahtlikele ja ka mittevabatahtlikele, lihtsalt kriisitöötajatele. Nad saavad ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele. Küll piiratud koosseisuga, aga siiski, ja sellisel viisil, et inimesel ei ole võimalik oma andmeid kinni panna. Ei ole võimalik öelda, et see on nõusoleku küsimine. Näiteks raviarstide puhul me võime iga konkreetse epikriisi puhul konkreetsete külastuste jaoks eraldi vajutada nuppu "Suletud" ja seda siis ei nähta. Aga Häirekeskuse vabatahtlike ees seda kinni ei saa panna.
Sellel sättel puudub praktiline vajadus, see ei anna sisuliselt mitte midagi, aga see löök, mille see annab tervise infosüsteemi usaldusväärsusele, on väga suur. Ja see hakkab avalduma kahel viisil. Esiteks muidugi nii, et kui järgmine kord tahetakse mõne sisuliselt olulise riigi funktsiooni täitmiseks ligipääsu tervise infosüsteemile, siis see asutus ütleb, et kuulge, hädaabi telefoni vabatahtlikel on mõttetu ligipääs olemas, aga meil on siin päris asi teha! Mis alusel te meile ei anna? Tekib selline tervise infosüsteemile ligipääsu puudutavate arusaamade inflatsioon. Ja teist laadi mõju on see, et kui kas hooletusest või arusaamatusest hakatakse laiendama ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele, siis inimesed hakkavad oma andmeid sulgema või loobuvad arstid sinna andmeid kandmast. Meil on niigi tükk tegemist, et näiteks psühhiaatrid kannaksid sinna andmeid sisse, sest väga paljud psühhiaatrid ei usalda tervise infosüsteemi ja psühhiaatrilisi haigusi puudutav info on teatavasti eriti tundlik.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Me oleme tükk aega – ma mõtlen siis sotsiaalsüsteemi – tegelenud sellega, et veenda psühhiaatreid, et nad kannaksid oma lugusid digilukku. Ja kogu aeg on olnud küsimus usalduses. Ja riik on rääkinud aastakümneid, et seda süsteemi võib usaldada, et me ei kuritarvita seda, me ei anna ligipääsu tervise infosüsteemile mitte kellelegi peale raviarstide, sest see on püha lubadus. Siis aga saabub esimene n-ö kriitiline hetk, kus ei ole võimalik pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku diskussiooni ühe või teise muudatuse üle – ja plaks, ongi tehtud. Ja praegusel juhul isegi ilma, et selle järele praktiline vajadus oleks.
Tegelikult selle otsuse mõju saab olema palju suurem, kui esmapilgul tundub. Konkreetne vajadus, mis puudutab Häirekeskust, on väga väike ja väheoluline. Aga see, mis puudutab tervise infosüsteemi sisulist kaitstust katsete eest inimeste delikaatseid isikuandmeid avada, on päris kindlasti ukse avamine, ja seda täiesti tarbetult. Sellest tulenevalt on sotsiaaldemokraadid sunnitud hääletama selle eelnõu vastu ja kahjuks kutsume üles ka teisi sedasama tegema. Aitäh!

Kaido Höövelson Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kutsun teid üles toetama päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda lihtsal põhjusel, et see muudab Eesti turvalisemaks ja paremaks riigiks. Päästeliidu patroonina tahan eelkõige esile tõsta seaduseelnõu neid punkte, mis väärtustavad vabatahtliku päästjana tegutsemist. Küllaltki sageli sõltub just vabatahtlikest päästjatest inimelu päästmine. Mul on hea meel, et eelnõu kohaselt laienevad päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivad sotsiaalsed tagatised ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Just ennetustööle panustamine on kõige efektiivsem viis hoida ära tule- ja uppumissurmasid.
Eelnõu vähendab ka bürokraatiat. Nimelt kaob ära vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg. Selle saab edaspidi määrata perearst, lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seadusemuudatustega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu tervisetõendiga, näiteks abipolitseiniku, politseiniku või relvaloa omaniku tervisetõendiga.
Eriolukorras tuleb langetada kiireid otsuseid ja rakendada meetmeid, mis ei pruugi kõikidele meeldida, kuid on samas hädavajalikud. Asjakohase info kiire ja efektiivne levitamine aitab olukorra lahendamisele kaasa.
Eelnõu näeb ette, et hädaabiteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja et sellel riigi andmekogul on õigus esitada kriisiinfoteenuse osutamisel päringuid ja saada infot teiselt riigi andmekogult, nimelt tervise infosüsteemilt. Kartustel, et neid isikuandmeid hakatakse põhiseadusvastaselt käitlema, ei ole alust. Kahtlemata peab selle õiguse kasutamine olema kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsioonidega.
Seega, head sõbrad, võtame päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse vastu ning muudame Eesti turvalisemaks ja paremaks riigiks! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistes osalemise soovi ei ole ilmutatud. Läbirääkimised on lõppenud ja me asume lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia täna läbi eelnõu 128 lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu 163 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli haridus- ja teadusminister Mailis Repsi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Kavandatav on seotud Vabariigi Valitsuse võetud suunaga, mis puudutab riigireformi raames tehtud analüüsi ja ettepanekuid riigiametite konsolideerimiseks. Haridus- ja Noorteamet jätkab seniste HITSA, Innove, Archimedese ja Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste osutamist. Keeleamet jätkab senise Keeleinspektsiooni ülesannete täitmist ning sellele lisanduvad eesti keele maine, tunnustamise, täiskasvanute keeleõppe koordineerimise ja keeletehnoloogiaga seotud ülesanded. Eesti Keele Instituut jätkab teadus- ja arendusasutusena ning tema ülesanded ja roll ei muutu.
Eelnõu jõustumise ajaks on pakutud 1. august 2020. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna suure osa Archimedese, Innove ja HITSA ülesannetest moodustavad halduslepinguga antud ülesanded ja need ülesanded liiguvad Haridus- ja Noorteametisse, on põhjendatud sihtasutuste eksistentsi lõpetamine. NTK ehk Eesti Noorsootöö Keskuse tegevus korraldatakse aga ümber. Keeleinspektsiooni nime ja ülesannete muutmine asutuse tegevuse ümberkorraldamist või lõpetamist ei eelda.
Toon välja viis põhjust, miks kavandatud muudatused on vajalikud. Teenuseid osutatakse liiga paljudel eri tasanditel, need on killustatud ja osaliselt dubleerivad ning neid osutatakse väga erinevate põhimõtete järgi, mistõttu on nende terviklik mõju raskesti hoomatav. Kaua on räägitud formaal- ja mitteformaalõppe küsimuste lahendamise vajadusest, paindlikumatest õpiteedest meie noortele ja personaalsemast haridusest. Sihtasutustele ülesannete andmise ja ESF-i programmi juhtimise tulemusel on hägustunud piir poliitika kujundamise ja rakendamise vahel. Mitmed keelevaldkonna küsimused, näiteks täiskasvanute eesti keele õpe, on hajunud eri asutuste vahel ning puudub konkreetne eestvedaja ja vastutaja. Tugiteenustele ja juhtimisfunktsioonidele kuluvat ressurssi saaks kasutada märksa tõhusamalt.
Viimase kuue kuu jooksul on projekti juhtrühmas, erinevates töörühmades ja töötubades tehtud ära suur ettevalmistustöö. Enam kui 180 inimest meie asutustest on töötubades arutlenud teenuste ühisosa, eesmärkide ja mõõdikute üle. Oluline oli saavutada esmalt konsensus asutuste vahel, et seejärel liikuda teenuste aruteludega edasi juba koos meie partneritega. See aga ei tähenda, et me partnerid siiani kõrvale oleksime jätnud. Kavandatut on tutvustatud mitmetele meie partneritele nii haridus- kui ka noortevaldkonnas. On kohtutud Eesti Haridustöötajate Liiduga, Eesti Koolijuhtide Ühendusega, Eesti Noorsootöötajate Koguga, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühinguga, infotehnoloogiaettevõtete liiduga, Eesti Noorteühenduste Liiduga ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga. Edasised teenuste arutelud partneritega on kavandatud perioodi mai – juuni. Keeleameti teenuseid on arutatud ka Eesti keelenõukoguga.
Haridus- ja Noorteaameti loomisel ei piirdu me nelja asutuse mehaanilise liitmisega. Ambitsioon on suurem. Ameti teenused võimaldavad igal Eesti inimesel luua omale personaalse õpitee, kasutades formaal- ja mitteformaalõppe võimalusi kogu elukaare jooksul. Me ei ole loomas bürokraatlikku ja hierarhilist käsuliiniga mammutasutust, vaid kaasaegset teenustepõhist organisatsiooni, mille keskmes on teenuste kasutajad. Selline lähenemine on ühtlasi hea alguspunkt hilisemaks muudatuste hindamiseks. Teenuste eesmärgistamise ja eesmärkide täitmise seire aitavad meil hinnata ettevõetud muudatuste mõju.
Ka koostöö partneritega on sellesse tegevusmudelisse juba sisse kirjutatud ning senised eri organisatsioonide kaasarääkimise võimalused säilivad. Selle tugevdamiseks oleme ametisse kavandanud innovatsiooni- ja koostööplatvormi, et eri sektorite ja tegevusalade partneritega ühiselt jätkata Eesti hariduse eduloo kujundamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerid, eriti noortevaldkonnas, on tundnud muret valdkonna kui terviku kaotsimineku pärast suures ühendametis. Täna võin öelda, et oleme pärast asutuse struktuuri arutelusid säilitanud valdkondliku tervikvaate ja hoiame kompetentsi valdkonnapõhiselt koos, kui see on mõistlik ja ka vajalik.
Haridus- ja Noorteameti moodustamisel ja ka Keeleameti puhul luuakse koosseisu komplekteerimisel võrdsed võimalused olemasolevate asutuste töötajatele nii nende ametisse määramisel kui ka töölevõtmisel. Amet võtab asutuselt üle sõlmitud töölepingud. See tähendab, et senised töötajad, kelle ametikoht ja tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad tööd ühendameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Muudel juhtudel täidetakse ametikohad avaliku konkursiga. Konkursiga täidetakse ka peadirektori koht. Peadirektori otsingu viib läbi Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus. Me ootame peadirektoriks tippjuhi kogemustega eestvedajat – inimest, kes näeb haridus- ja noortevaldkonna rolli laiemalt ning mõistab valdkonna seoseid ühiskonna arengu mõjutajana. Üks peadirektori väljakutseid on kujundada seni eraldi tegutsenud nelja asutuse teenuste ja kultuuri alusel ühtne organisatsioon ning oluliselt kasvatada sünergiat haridusvaldkonna ja noortevaldkonna vahel. Nii Haridus- ja Noorteametil kui ka Keeleametil saavad olema regionaalsed esindused ning jätkatakse ka töötajate üle-eestilist värbamist nendesse. Praeguse töökohtade jaotuse järgi asub Haridus- ja Noorteameti töökohtadest ligi 40% väljaspool Tallinna. Samuti on regionaalne esindatus olemas Keeleinspektsioonil ja on kavas see Keeleametis kindlasti säilitada.
Keeleameti teemadel olen vastanud siin saalis küsimusele põhjalikumalt mõne aja eest. Keeleametis tugevdatakse keelepoliitika rakendamiseks vajalikku võimekust ja amet muutub üleriigiliseks kompetentsikeskuseks keelepoliitika rakendamise küsimustes. Kordan üle, et Keeleameti moodustamine ei vähenda järelevalve olulisust. Järelevalve kõrval osutatakse tähelepanu nõustamisele. See on oluline, et soovitud muutus organisatsioonide ja üksikisikute käitumises teostuks. Pelgalt kontrolliga me seda kahjuks ei saavuta.
Keeleamet ei võta ära EKI ülesandeid, EKI säilitab oma ülesanded ja rolli.  Keeleameti ülesandeid on Haridus- ja Teadusministeerium arutanud nii EKI kui ka Keeleinspektsiooniga, samuti Eesti keelenõukogus. Lisanduvad ülesanded on eesti keele maine, tunnustamise, täiskasvanute keeleõppe koordineerimise ja keeletehnoloogiaga seotud ülesanded. Eesti keelenõukogus saavutatud ülesannete täpsustused ja kokkulepped on aluseks asutuse põhimääruse ja osakondade põhimääruste koostamisel.
Lõpetuseks. Oleme kindlasti hariduse usku riik ja rahvas. Haridus-, noorte- ja keelevaldkonnas on tehtud head tööd ja me oleme paljudele teistele riikidele eeskujuks. Riigina aga peame vaatama ettepoole ja arvestama ka oludega, kui raha ja inimesi on tänasest vähem, ning kindlustama toimimise ja kõrge kvaliteedi ka nendeks aegadeks. Täna tehtavad otsused aitavad meil seni saavutatud edu ka hoida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja. Teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister, minu küsimus on ajendatud seletuskirja punktis 6 öeldust, ma tsiteerin: "Seoses ühendameti moodustamist ette valmistavate töörühmade töö planeeritud ajakavaga ja Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks selguvad mõningad üksikasjad (täpne üleviidavate ametikohtade arv, kavandatav uus struktuur jne) 2020 märtsi jooksul, mistõttu ei ole neid praegu seletuskirjas võimalik täpsemalt avada." Täna on meil 15. aprill. Kas selles osas on mõningaid täpsustusi?

Aitäh! Me kultuurikomisjonis sellest juba rääkisime, eks ma kordan suures saalis üle. Kristi Mikiver, kes on selle juhtkomitee töörühma vedanud, selgitas, et viimase kahe kuu jooksul on olnud väga palju lisakohtumisi. Ja nende lisakohtumiste jooksul on joonistatud mõlema ameti, aga peamiselt Haridus- ja Noorteameti pilti vaatega väljastpoolt sissepoole. Nagu ma oma kõnes ütlesin, siiani käis töö pigem selle ümber, et need neli ametit kokku viia. Nad said kokku ja proovisid omavahel leida – jutt on Haridus- ja Noorteametist – võimalikult konsensusliku arusaama, kuidas see ühendamet peaks edasi minema, millised funktsioonid sinna jäävad. Siia lisandub veel see nüanss, et osa selliseid puhtrakenduslikke ülesandeid, mis on seotud Euroopa Liidu raha kasutamisega, läheb üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Ka see muudab pilti.
Kõige rohkem küsiti kultuurikomisjonis selle kohta, millal siis see väljastpoolt sissevaade avalikustatakse. Seda on väga palju küsinud näiteks ka IT-ettevõtjad. Nad tahaksid kindlasti, et kõik see positiivne, mis HITSA-s olemas on, säilib. On olnud lisakohtumisi ja sain veel täna hommikul selle kohta kinnitusi. Toimus keelenõukogu koosolek, kus tehti väga detailseid ettepanekuid Keeleameti töö kohta. Haridus- ja Noorteameti struktuuri jaotuse kohta ei ole veel tulnud nii täpseid ettepanekuid, et julgeksin neid tutvustada. On esitatud, ütleme, selliseid üldiseid arusaamu eriti just noortevaldkonnas, mida nad kindlasti tahaksid teha. Milline saab olema täpne struktuur, see ei ole nii selge, et nad oleks valmis seda selgitama.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See eelnõu on pärast kõikide nende kriisieelarvete arutelu justkui täitsa teisest maailmast. Arusaadav, et soovitakse seadustada muudatusi seoses praeguse valitsuse tegevusprogrammi ja riigireformi tegevuskavaga aastateks 2019–2023. Kuna see haarab ka Keeleametit ja kõiki teisi eesti keelega tegelevaid institutsioone, palun seletage lihtsal moel lahti, kuidas see muudatus tagab paremini eesti keele, eesti kultuuri ja eestikeelse hariduse kestmise. Kuulates juttu kõigist nendest bürokraatliku ümberkorralduse protsessidest jääb mulje, et sellest jääb siiski väheks.

Suur tänu nii armsa küsimuse eest! Ma püüan küsimust piiritleda ja vastata võimalikult täpselt. Loomulikult on kiusatus hakata rääkima eesti keele olulisusest, aga võib-olla teen seda mõne riiklikult tähtsa küsimuse arutamise raames. Tegelikult on kõige suurem mure nii selle eelnõu väljatöötamisel kui ka kultuurikomisjoni aruteludes olnud muus. On väidetud, et põhjus, miks me Keeleinspektsiooni ümber nimetame, et selle nimetuse liiga vähene ambitsioonikus. See põhjus on puhtalt juriidiline. Kui me võtame ühe ameti ja nimetame ta ringi, siis töökohad säilivad, kõikide kindlustunne säilib ja kõik muu hea, mis olemas on, säilib ka. Lisandub ameti ambitsioon, mis puudutab just nõustamise poolt. Keeleinspektsioon on ise, ma kinnitan teile, vähemalt oma viis-kuus aastat esitanud ka Riigikogule soovi, et nad vajavad sellist lisafunktsiooni või lisapädevust.
Kuidas see muudab kogu keelepoliitikat? Ma arvan, et esimene näitaja on kindlustunne selles osas, et Eesti Keele Instituut säilib. See on selle arutelu juures olnud põhiline. Kuna see arutelu on veidi kauem aega võtnud, on selline otsus kindlasti hea. Keelevaldkonna esindajate mure Eesti Keele Instituudi pärast on ju väga kaua kestnud. Kui me tagasi mõtleme, siis vähemalt viis aastat on aetud seda konsolideerumise juttu. See on esimene positiivne asi. Teine positiivne asi on mõistmine, et kontroll ei ole Keeleameti ainuke ülesanne. On vaja tagasisidet sotsiaalsetelt partneritelt. Ja kinnitust on saanud ka soov, et vaja on laiemat keelealast nõustamist. Tugevneb tähelepanu sellise rakendusasutuse tegevuse vastu. Kindlasti on Keeleinspektsioon ka praegu nähtav, aga võib-olla mitte nii laialt. Ma usun, et tugevneb ka meie endi lugupidamine selle asutuse vastu. Keeleamet saab väärika positsiooni ja aitab mõtestada kogu seda tegevust, mis puudutab täiskasvanute keeleõpet, mis menetluse käigus on lisandunud. Täiskasvanute keeleõppele on ka Riigikontroll väga õigesti tähelepanu pööranud, märkides, et dubleerimist on liiga palju. Võib-olla need on olulisimad aspektid, mis selle muudatusega juurde tulevad.
Eesti keel on oluline ja me kõik toetame neid paljusid keelealaseid rakendusprogramme. Neid teab hea küsija ka ise. Neid on terve rida ja igaühel on oma funktsioon – alates keeletehnoloogiast, mis on äärmiselt oluline ja mis teeb oma arengus minu meelest fantastilisi hüppeid, kuni laiema keeletaristuni välja. Keeleamet hakkab rakendusüksusena edaspidi koordineerima neid teemasid, mis ei ole näiteks juba EKI või meie partnerite käes.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh põhjaliku ülevaate eest! Mina ei kuulu kultuurikomisjoni, ei ole selle liige. Seepärast mul on üks selline küsimus. Te tõite välja neli asutust, millest me praegu räägime. Kas te oskate öelda, kui palju nendes asutustes on praegu töötajaid ja mis saab olema töötajate arv siis, kui see ümberorganiseerimine on toimunud? See on üks küsimus. Teine küsimus puudutab aga täiskasvanute keeleõpet. Siin saalis on hetkel peale minu veel kolm inimest, kes kuuluvad eesti keele probleemkomisjoni ja me näeme seal Mihhail Stalnuhhini juhtimisel ränka vaeva probleemidega, mis puudutavad noorte ehk siis õpilaste keeleõpet. Ilmselt see küsimus läheb selle eelnõu temaatikast välja, aga võib-olla te täpsustate eesseisvat. Tore, kui saab olema ka täiskasvanute keeleõppe eestvedaja või tagantlükkaja.

Kõigepealt, numbrite kohta on mul vastus anda. See on mul ette valmistatud. Tuleb öelda, et täpseid arve koondamise kohta, selle kohta, kui paljude inimeste töölepingut ei jätkata, on väga raske praegu öelda. Enne on vaja paika panna nende ametite struktuurid, arvestades nende funktsioone. Aga võib juba öelda, et 60 töötajat liigub seoses struktuurifondide ja rakendusüksuse ülesannete andmisega RTK-le sinna. Neljas asutuses kokku on töötajate arv 547. Need on numbrid, mis mul ees on.
Ega mul täpsemat informatsiooni ei ole kui see, mis kantsler ja projektijuht on välja pakkunud. Hetkel on see arv ebakindel. Aga mingit protsenti ei ole meile ei riigireformi juhtrühm ega ka me ise ette seadnud, et tuleb näiteks 10% või 20% koondada. Aga eks me peame muidugi ausalt tunnistama, et dubleerimist on. Dubleerimist on ja 547 on ambitsioonikas number. Me arvestame ka seda, mis siin saalis on viimastel nädalatel väga selgelt kõlama jäänud: kui erasektor peab püksirihma pingutama, siis peab ka avalik sektor. Nii et lisaks ministeeriumile me kindlasti ka oma allasutusi analüüsime. Täna ma ei julge täpseid numbreid öelda, mul kindlasti ei ole seda teadmist. Aga väga selgelt on välja öeldud, et juhtimisstruktuuri me suureks ei aja. Pigem on mõeldud nii, et rakendame tavalist süsteemi. Kindlasti hakkab tööle peadirektor ja tulevad ka aladirektorid ja moodustatakse osakonnad. Pigem on eesmärk, et tekiks võimalikult lame organisatsioon. Nii palju on mul teada.

Urmas Espenberg, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Efektiivsus on jah praegu kujunemas tähtsaks märksõnaks. Minu küsimus puudutab noorsoo- ja haridusameti ühendamist. Ma olen kuulnud, et ega need noorsooga tegelevad asutused väga efektiivselt ei ole töötanud, võib-olla ainult Tallinnas on. Kuidas sa kommenteerid olukorda ja kas asi läheb paremaks?

Ohoo ... Kõigepealt, asutus, mis nüüd teistega ühendatakse, on Eesti Noorsootöö Keskus. Eesti Noorsootöö Keskus kutsuti ellu aastate eest ja tähistas mõni aeg tagasi ümmargust juubelit. Asutuse peamine ambitsioon oli alguses koordineerida noortevaldkonna tegevust. Üle-eestiliselt on minu meelest väga suurepärast tööd tehtud just asjaomase võrgustiku loomisel. Noortekeskused on üldjuhul ju väga väikesed, eriti olid need seda enne haldusreformi. Selleks, et üksikud vahvad noorsootöötajad üldse kuuleksid üksteisest, tehaksegi mitmesuguseid koostööprogramme.
Keskusel oli minu meelest väga oluline roll ka siis, kui toimus haldusreform. Noorsootöö keskus oli üks nendest, kes ammu enne seda, kui toimus haldusreform, ütleme niimoodi, tungivalt soovitas, et noortevaldkonna tegevused arutataks omavalitsuste üleselt läbi, ja natuke aitas noorte tegevusele ka rahaliselt kaasa. Kui noortevaldkonna teemasid läbi räägiti, siis haarati kaasa ka teisi omavalitsuse spetsialiste ja vahel analüüsiti laiemalt ka sellist formaalharidust. Püüti ennetavalt tulevikku vaadata, et kui kunagi hakkab olema suur omavalitsus, mida see siis reaalselt tähendab.
Kui efektiivselt noortevaldkond töötab, see oleneb kohalikest omavalitsustest. Meie andmetel investeerivad kohalikud omavalitsused noortevaldkonda umbes 400 miljonit eurot aastas. Nii et omavalitsused võtavad noortetööd väga tõsiselt. Kui efektiivsed nad on, sõltub piirkonnast. Hajaasustusega piirkondades on noorte tegevused võimalikult nende kodule lähedale viidud, et kättesaadavus ei sõltuks transpordist. Me oleme selle jaoks ka eraldi raha püüdnud anda, aga on arusaadav, et noortevaldkonna tegevused sõltuvad palju ka Euroopa rahast.
Kui küsimus on selles, kas Eesti Noorsootöö Keskus on töötanud efektiivselt, siis võib öelda, et Euroopa Liidu raha kasutamisel on nad olnud üsna maksimumilähedased. Loomulikult on olnud kriitilisi hetki mõne projekti vaheetapil, mõne projekti käekäiku väga hästi ei osatud ennustada. Samas on hea näide viimase ESF-i raames rakendatud Tugila meede, mis toetab NEET-noori ehk kõrvale jäänud noorte toomist ühisellu. Noored alustasid seda omaalgatuslikult. Ka meetmega Varaait toetatakse selliseid üldiseid tegevusi. Niisuguseid vahvaid algatusi on NTK minu meelest väga hästi ellu viinud. NTK juhtide arendada on ka kogu malevate ja laagrite tegevus, mis kindlasti on samuti väga oluline.
Ma olen väga tuline noortevaldkonna poliitika toetaja ja see on ka põhjus, miks Vabariigi Valitsus on palunud Riigikogul võtta arutusele eraldi küsimusena noortevaldkonna arengukava. Ma usun, et ka tänane arutelu annab sellele lisatuge. Noored ise on väga aktiivsed ja usuvad oma valdkonda. Aga efektiivsuse määratlemiseks meil mingeid erilisi mõõdikuid ei ole. Indikaatoriteks on kaasatus, sh seni kõrvale jäänud noorte ühisellu haaramine. Kui mingis piirkonnas on probleemiks keeruline majandussotsiaalne taust, väga tuntav hargmaisus, halb ligipääsetavus, kui on palju puuetega noori, eesti keelt mittekõnelevaid noori, siis selleks puhuks meil lisaindikaatoreid ei ole. Üldiselt arvestame pigem hõivemäära.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Kõigi riigireformiga seotud konsolideerimiste ja struktuurimuutuste puhul on üks teema olnud see, et ega see kõik ei muuda Eesti elu liiga Tallinna-keskseks või natuke ka Tartu-keskseks. Kas te ütleksite, kuidas see protsess praegu tagab poliitikas regionaalse mõõtme olemasolu? Noorsootöökeskustest üksi jääb väheks.

Aitäh! Praegu on olemas piirkondlikud Rajaleidja esindused, mis tegutsevad Innove kaudu. Oleme teinud kindla otsuse, et me piirkondlikud esindused jätame alles. Mõnel pool asuvad need riigimajades, mõnel pool kusagil eraldi – see on sõltunud rendiläbirääkimistest. Aga piirkondades, väljaspool suurlinnu on nendest 40%. Kui aga rõhutada tegevust väljaspool Tallinna ja Tartut, siis on see protsent tegelikult veidi madalam, sest Tartus on meil lisaks ministeeriumile ka väga arvestatav ameti esindus. Ma ei taha numbritega eksida, aga arvan, et umbes kolmandik jääb siis väljapoole Tallinna ja Tartut. Niisugune proportsioon meil hetkel on. Ja põhjus on selge: me tahame, et eelkõige oleks piirkondades esindatus olemas, et need teenused oleks ligipääsetavad. Teatud teenuseid peab olema võimalik osutada ka maakonnapõhiselt või piirkonnapõhiselt.  Seda võrku on üles ehitada palju lihtsam, eriti, kui arvestada teenuste rakendust ja taotluste menetlust. Näiteks kui korraldada Euroopa Liidu raha kasutamist, noorte mobiilsusprogramme või mingeid muid tegevusi, siis kohapeal otsuste tegemine on kindlasti mõistlik.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina olen ka mobiilse noorsootöö pooldaja, aga üha rohkem mulle tundub, et see peakski olema sõna otseses mõttes mobiiltelefoni-noorsootöö, sest noored on aina rohkem mobiiltelefonis. Sa võid kohale minna, kuid sa ei kõneta neid. Ma küsin, kas noorteameti IT-võimekus ja agiilsus on selline, et me saame kätte kõik noored, kes seal telefonis on. Kas sellesse panustatakse, kas sinna kaasatakse ka alla 25-aastaseid, kes tegelikult teavad, kuskohas noored ikkagi on? Tahes-tahtmata NTK seltskond vananeb. Eks me kõik jääme vanaks, kui juba Getter Jaani niimoodi ütleb. Minu küsimuse teine pool aga on see: kas te peate oluliseks noorteametis ka isamaalise kasvatuse edendamist?

Aitäh! Kõigepealt, kindlasti me konkursside korraldamisel ealiselt ei diskrimineeri ei üht- ega teistpidi. See ei ole meil ju ka seadusega lubatud. Aga muidugi me haarame kaasa aktiivseid noori, seda kindlasti. Eks nooredki vananevad kiiresti, nii nagu me kõik, aga kui ma mõtlen NTK suurematele üritustele, mida nad väga aktiivselt ja atraktiivselt teevad, siis leian, et ei tohi anda hinnangut sõnale "noor". Aga ütleme niimoodi, et need inimesed on siiski märkimisväärselt noored. Kas nad on alla 26, selle vastuse jään võlgu. Ma peaksin seda eraldi üle küsima.
Nüüd, NTK ja, ütleme, mobiili- või digi-noorsootöö. Aitäh, see on suurepärane küsimus, nii nagu muidugi kõik eelnevadki. Digitaalne ehk interneti noorsootöö oli meie Euroopa Liidu eesistumise ajal noortevaldkonna prioriteet. Me viisime läbi mitteametlikke konverentse ja ka nõukogu istungeid, kus me tutvustasimegi, millised on selles valdkonnas võimalused. Eesti on teinud seda muidugi projektipõhiselt, nii nagu korraldades ka väga suurt osa muud Euroopa raha kasutust. On selliseid väga vahvaid näiteid, kuidas on üles leitud neid mitte väga kaasatud noori erinevate mobiilsete tegevuste abil. Nad on olnud kaasatud digimaailma kaudu, võib-olla ka näiteks suunamudijate kaudu, ja nii on nad toodudki mingi tegevuse juurde. Selliseid näiteid on Eestis statistiliselt täiesti märkimisväärne hulk, muidu tõenäoliselt neid noori poleks kätte leitud.
Üldiselt aga noorsootöötajad, nii nagu hea küsija ka ise teab, päris sellega nõus ei ole, et nad piirduvadki mobiilis suhtlemisega. Nad tahavad igal juhul neid noori ka füüsiliselt kätte saada ja on teatud teenuseid nendeni viinud küll. Näiteks võib tuua psühholoogilise ja karjäärinõustamise, samuti vaimse tervise probleemide lahendamise. Ma ei räägi muidugi praegusest olukorrast, praegu on see kõik viidud individuaalsele ja digitaalsele tasandile. Nii et tegemist on väga pika etapiga näiteks ka Tugila teenuste puhul. Selle meetmega haaratakse tööst ja õppimisest kõrvale jäänud noori. Ongi vaja sellist digitaalset ja mitte kuigi personaalset suhtlemist, enne kui see noor inimene on valmis päriselt neid teenuseid kasutama. Selle meetmega on haaratud tõesti väga arvestatav hulk noori. Me oleme selles vallas pigem eeskujuks ja oleme kutsunud üles ka Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni sellele teemale eraldi rõhku panema. Ja peab ütlema, et see initsiatiiv – kuna noortevaldkonnas mängib Euroopa Liit üsna märkimisväärset osa – on saanud heakskiidu osaliseks. Me oleme suunanäitaja ja koostöös Soomega teemegi seda tööd, see on Eesti-Soome ühine suund noorsootöös.
Nüüd, isamaaline kasvatus. Haridusvaldkonnas on olnud – ja ma usun, et uus amet seda olukorda ei muuda – poliitika kujundamisel väga oluline ühendus noorte nõukogu. Noorte nõukogus on esindatud ka isamaalise kasvatuse organisatsioonid, keda suure osas finantseerib Kaitseministeerium. Nemad osalevad kogu aeg meie poliitika kujundamisel ja on alati väga jõuliselt oma arvamust väljendanud. Samuti on meil, nagu te teate, kahes ministeeriumis ühiselt kokku pandud isamaalise kasvatuse programm. Nii et see teema on noortevaldkonnas kindlasti nähtav ega jää kuidagi kõrvale.

Tarmo Kruusimäe, teine küsimus.

Tänan! Hea ettekandja! Ka Euroopa Liidu asjade komisjonis sai kord see küsimus esitatud, aga ma loodan, et võib-olla see noorteamet suudab mõisted selgemalt sõnastada. Kui tegu on vanusega 7–18, siis me kasutame sõna "laps", kui aga jutt on vanusest 7–26, siis on nad "noored". Mõnest seadusest tulenevalt me käsitleme 17,5 aasta vanust inimest lapsena, näiteks kui jutt on emast, kellel on nii vana järeltulija. Aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse järgi on nii vana noor inimene juba täiesti kaelakandev ja võib iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Minu meelest on selline kohtlemine, kui öelda 17,5-aastasele noorele, et sa oled laps, veidikene alandav, diskrimineeriv. Ma loodan, et noorteamet leiab siin mingi hea lahenduse. Minu jaoks tundub muuseas ka see absurd, et 17,5-aastane nooruk ei saa osta alkoholivaba õlut, sellepärast et kaupmehed on arvanud, et ta peab selleks saama 18.

Nüüd oli neid küsimusi palju, nii nagu meil tol korral ka ELAK-is. Kõigepealt, haridusdokumentides, sh ka noorsootöö valdkonna dokumentides me hoiame tõesti "lapsed" ja "noored" lahus. Ma pean ka ise ennast tihti korrigeerima, kui ma ütlen näiteks, et gümnaasiumi lõpetavad lapsed. Siis ma alati palun vabandust ja ütlen "noored". Jah, eks ma pean oma kõnepruuki kogu aeg jälgima. Loomulikult, kui mul on 16-aastane poeg, kes on minust on märksa pikem, on ta minu jaoks on ikka "laps", aga üldiselt tuleb nende kohta öelda "noor".
Küsimuse iva aga loomulikult ei ole terminis. Enamikus seadustes on üldse juttu alaealistest ja mittealaealistest. Kas me oleme valmis – ma mõtlen seda küsides tagasi ka meie eelmisele diskussioonile – sel põhjusel, et 16-aastastele on teatud õigused juurde tulnud, alaealisuse piiritlema 16 aastaga? Ma ütlesin tookord, et sellel oleks väga palju mõjusid. On need siis peretoetused, on need kriminaalõiguses lapse kaitsmise ja teatud vägivallateemad. Karistused on oluliselt rangemad, kui tegemist on alaealistega. Mina ei ole küll kindlasti valmis ütlema, et 16-aastase peaks lugema täisealiseks. Teatud naiivsust ja kõike muudki arvestades – vabandust, et ma nii ütlen –, näiteks seksuaalkuritegude puhul ma olen siiski ettevaatlik ehk pigem vastu.
Mis puutub õlleteemasse, siis ma arvan, et see on väärt eraldi arutelu. On riike, kus on alkoholi ostmine lubatud 21-aastaselt, on neid, kus see vanusepiir on madalam. Mulle isiklikult meeldib võimalikult kaua igasuguseid asju piirata. On neid, kes arvavad, et see võiks olla võimalikult kättesaadav. Ma usun, et selle üle peaks toimuma laiem debatt. Eks see on väga põhimõtteline, lausa maailmavaateline küsimus.
Kunagi oli meil ju väga ulatuslik ühiskondlik debatt pere ja abielu teemadel. On olnud ühiskonnamudeleid, kus 16 on selleks piisav vanus, aga arutatud on ka seda, et lisaks peab olema eeldusi olla lapsevanem. See vaidlus jätkub. Ma tean, et on olnud ka vaidlus – see oli meil vist ELAK-is samuti jutuks –, kas enne lapse 18. eluaastat on lapsevanemal õigus kooliga või haridusega seonduvaid otsuseid teha. Sellised küsimused tekivad ka siis, kui peres on suhted keerulised või on vaja psühhiaatri juurde minna või mingeid muid nõuandeid saada. Ma siiski nii erinevaid olukordi ei üldistaks. Ma laseks iga otsuse eraldi teha, sest iga selline leevendus või noortele väga varakult suuremate õiguste andmine võib lõpuks tähendada, et nad ei saa õigusi juurde, vaid pigem kannatavad nende tõttu. Aga see, ma usun, väljub praeguse diskussiooni temaatikast. Küllap tulevad kunagi jälle ka ajad, kus saab rohkem kui kaks inimest korraga ruumis olla. Siis saame mitteformaalselt sel teemal edasi rääkida.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini.

Austatud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Hea minister! Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsevate asutuste ja sihtasutuste ühendamist arutati kultuurikomisjonis kolmel korral: 16. detsembril eelmine aasta ning tänavu 27. jaanuaril ja 6. aprillil. Komisjonile tutvustasid käsitletavat teemat haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kantsler Mart Laidmets ning projektijuht Kristi Mikiver. Jaanuaris toimunud arutelul osalesid Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang, kantsler Mart Laidmets ja asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts.
Selgituste kohaselt toetub asutuste ühendamine rakendusuuringute keskuse analüüsile, see on kavandatud ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas. On püütud vältida kunstlikku liitmist ning fookuses on, kuidas ametid ja sihtasutused panna tööle süsteemselt ning sünergiliselt. Loodetakse ka kulude kokkuhoidu, eriti põhjusel, et Euroopa Liidu vahendid on vähenemas. Arutelu käigus uuriti, milliseid probleeme uus amet lahendama hakkab. Kantsler tõi välja, et praegu on metoodiline tugi killustunud mitme asutuse vahel ning õppevara toodetakse lisaks eraettevõtetele ka viies sihtasutuses ning puudub kvaliteedi kontroll.
Jaanuari koosolek oli kokku kutsutud ajendatuna ERR-is kõlanud uudisest, mis tugines valitsuse töödokumentidel ega olnud veel mõeldud avalikustamiseks, kuna sisaldas valikuvariante ja esialgseid mõtteid. Seetõttu põhjustas see asjaosaliste jaoks segadust. Aga arutelu käigus said valitsuse eesmärgid ning kavatsused selgemaks. Selgus, et tulevikus jätkab Eesti Keele Instituut oma ülesannete täitmist ning luuakse Keeleamet. Keeleinspektsiooni peadirektor kinnitas, et neil on olemas vajalik kompetents, et võtta enda peale keelevaldkonnas rohkem ülesandeid, näiteks Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamine ning eesti keele täiendõpe, millega inspektsioon tegeleda ei saaks. Mõlemad asutused, nii Eesti Keele Instituut kui Keeleinspektsioon kinnitasid, et omavahelisi vastuolusid ja vaidlusaluseid valdkondi ei ole. Üks pool tegeleb järelevalve, teine sisuga, näiteks sõnaraamatud, kõnesüntees jms.
Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et nemad ei näe, et keelevaldkonnas oleks kusagil võimalus kokku tõmmata – selline väljend oligi protokollis. Üleminekutähtaeg on sama mis Haridus- ja Noorteameti puhul, see on 1. august käesoleval aastal.
Viimati arutas kultuurikomisjon seda eelnõu 6. aprillil, osalesid ka minister, kantsler ja projektijuht Kristi Mikiver. Kutsutud andsid ülevaate ühendamisest, tuues välja ka kaasamise aspekti. Toimunud on kaheksa töötuba ligi 180 inimese osalusel. Komisjoni liikmed soovisid kirjalikku tunnistust kaasamisest, mis hiljem ka saadeti. Kaasamise küsimus huvitas mitut küsijat. Ka küsimuste voorus oli juttu kaasamise edasisest käigust. Kõiki struktuure puudutavaid ettepanekuid esinejate kinnitusel arvestada ei ole võimalik, kuid teenuste osutamise ettepanekuid arvestatakse nii palju kui võimalik.
Samuti saime kultuurikomisjonis kinnitust sellele, et vaatamata eriolukorrale on ettevalmistused graafikujärgsed ning ametid saaksid oma tööd alustada vahetult enne kooliaasta algust. Samas on tehtud ettepanekuid, et alustada võiks 1. jaanuaril 2021. aastal. Kuid seda vajadust ministeerium ei näe ning nende arust on parem alustada ikkagi kooliaasta alguses, et oleks selgelt arvestatud koolidega. Ministri sõnul soovitakse anda kindlustunnet positsiooni kohta võimalikult vara, et oleks võimalik uuele kooliaastale vastu minna kindlate teadmistega, millised on tööülesanded.
Küsimuste voorus tunti huvi, kas Keeleamet hakkab dubleerima Eesti Keele Instituuti. Projektijuhi sõnade kohaselt dubleerimist ei tule. Tulevad uued teenused ja need jäävad Keeleameti kompetentsi.
Eraldi teemana käsitleti komisjonis asjaolu, et Euroopa Komisjon ei ole kinnitatud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi sobivust ja sellega tegelemist uues Haridus- ja Noorteametis. Projektijuht andis ülevaate sellekohasest tegevusest, milleks on põhimääruse ettevalmistamine, riskianalüüs ja teekaart, mis on ettevalmistamisel. Selleks et Erasmus+ programm ohtu ei satuks, ühineb Erasmus+ plaanitult 1. jaanuarist. Protsessi peamine eesmärk on ministri sõnade kohaselt ka bürokraatia vähendamine.
Koosoleku lõpus tehti menetluslikud otsused, mille tõttu mina seda täna teile ette kannan. Ka langetati otsus teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ma tänan!

Suur tänu, lugupeetud kaasettekandja! Küsimusi teile ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Sõna on palunud Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel.

Austatud Riigikogu aseesimees! Minister! Head kolleegid! Ma olen absoluutselt nõus kolleeg Urve Tiidusega, et seda eelnõu on pärast päevakorras enne olnud eelnõusid väga mõnus menetleda – see on justkui hoopis teiselt tasandilt. Eks ta ju nii ongi, et see on kriisieelne eelnõu ja juhib meie elu, ma loodan, veel väga pikalt pärast kriisi. Ma arvan, et on igati mõistlik ja toetamisväärne, et me püüame Eestis kompetentsi koondada, konsolideerida ja ressursse võimalikult mõistlikult kasutada. Minul isiklikult on nende nelja ühendatava asutusega olnud eri ametites ainult positiivseid kokkupuuteid. Mõtlen Innovet, Archimedest, HITSA-t ja NTK-d, kus olid avatud noortekeskused. Need on kindlasti eri kohtades tegutsenud erineva aktiivsusega ja erinevat rolli kandnud, aga minu kogemused on positiivsed. Vaatamata sellele on mõistlik avalikus sektoris ümberkorraldusi teha.
Sama on Keeleinspektsiooniga. Kindlasti ei ole tegu lihtsalt kiretu sammuga, nagu siit eelnõust võib mulje jääda: et toimub ainult ümbernimetamine. Kindlasti on eesmärk samamoodi kompetentsi koondamine. Keeleametist saab palju olulisem ja funktsionaalsem asutus, kui inspektsioonina suudetakse olla.
Eesti omariiklus rajaneb keelel ja kultuuril. Riigikeele kasutamine igas eluvaldkonnas on meie riigi ja rahvuse püsimise alus. Viimased 30 aastat on Isamaa hoidnud järjepidevalt põhimõtet, et eesti keel peab olema Eestis igal pool kasutusel. Eesti keele ja kultuuri säilimine algab inimese igapäeva puudutavatest väikestest asjadest, hõlmab ettevõtteid, kodanikuühendusi, kohalikke omavalitsusi ja valitsusasutusi.
2019. aasta novembris tuli Isamaa volikogu välja algatusega luua Keeleamet. Mul on hea meel tõdeda, et tänase eelnõuga oleme sellele eesmärgile sammukese lähemal. Me oleme küll aastate jooksul panustanud täiskasvanute eesti keele õppesse, keelenõuete kontrolli parandamisse ja eestikeelsele haridusele üleminekusse eri omavalitsustes. Samas on selge, et väljakutsete hulk meie keeleruumis kasvab. Eestist on saanud sisseränderiik, mis mõjutab kahtlemata meie keeleruumi, samuti tuleb meil ületada mitmesugused probleemid, et tagada eestikeelne kõrgharidus ja eesti keele edu digikeelena.
Keeleameti loomine on üks samm, et valmistuda nendele väljakutsetele vastamiseks. Keeleameti funktsioonid määratakse täpsemalt valitsuse määrusega ning Isamaa toetab, et need funktsioonid oleksid võimalikult laiapindsed, alates poliitika kujundamisest ja keelekasutusest ning lõpetades õigusnõustamise ja järelevalve funktsioonidega. Isamaa eesmärk on luua uusi võimekusi ja uut kvaliteeti, mis aitaks kaitsta ja arendada eesti keelt kõigis eluvaldkondades. Keeleametist peab saama üleriigiline kompetentsikeskus keelepoliitika rakendamise küsimustes, millel on laiapõhjalised ülesanded. See aitab tagada eesti keele jätkusuutlikkuse ja eesti keele keskse rolli meie ühiskonnas. Keeleameti moodustamisel on üks peamine eesmärk: suunata keele valikut nii ametkondlikus kui ka avalikus keelekasutuses, nii õiguslikult, halduslikult kui ka mainekujunduslikult. Palju edu meile!

Aitäh! Rohkem soovi läbirääkimistel osaleda ei ole ilmutatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 163 esimene lugemine lõpetada. Ühtegi teist ettepanekut, sh tagasilükkamise ettepanekut pole keegi esitanud. Esimene lugemine on lõppenud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. aprill kell 17.15. Suur tänu! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 19.00.