Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Nagu ikka on kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Hanno Pevkur, palun!

Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon on teinud mõnda aega tõsist tööd selle nimel, et tagada meie töö toimumine ka siis, kui me mingil põhjusel ei saa siin saalis koguneda. Sellest tulenevalt oleme ette valmistanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab Riigikogu juhatusele võimaluse kaalukate põhjuste olemasolul kutsuda kokku kaugosalusega Riigikogu istung. Sellel Riigikogu istungil on mõned väga lihtsad põhimõtted. Esiteks, see saab toimuda sarnaselt sellega, nagu toimub praegu erakorraline istung või täiendav istung, ehk meid peab kogu aeg olema kohal vähemalt 51 liiget. Teiseks, hääletused toimuvad üsna sarnaselt sellega, nagu need toimuvad praegugi, kasutades seda pulti, mis on meil siingi igapäevaseks töövahendiks. Ja kolmandaks, kui meil tehnilistel põhjustel ei ole võimalik kaugosalusega istungit läbi viia, siis Riigikogu juhatus seda istungit läbi ei vii.
Aga täpsemalt ja pikemalt arutame seda loomulikult siis, kui eelnõu tuleb esimesele lugemisele. Ma loodan, et Riigikogu juhatus saab põhiseaduskomisjoni määrata juhtivkomisjoniks veel täna, et jõuaksime seda juba homme põhiseaduskomisjonis arutada ja järgmisel nädalal esimesel lugemisel pikemalt käsitleda. Ma ei tea, kas see on päris esimest korda ajaloos, aga igal juhul on Riigikogu Kantseleiga tehtud kokkulepe, et paberkandjal me eelnõu üle ei anna. See eelnõu on saadetud elektrooniliselt Riigikogu eelnõude menetluse infosüsteemi ja on seega Riigikogu menetlusse antud. Jõudu meile!

Aitäh! Järgmisena palun siia Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister Jaak Aab. Teiseks, riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Mart Helme. Ja kolmandaks, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Kõik eelnõud on elektrooniliselt läbi eelnõude infosüsteemi Riigikogule edastatud.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu neli eelnõu ja juhatus arutab nende edasist menetlemist vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd on mul üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis turismi toetusrühma moodustamine, kokkukutsujaks on Annely Akkermann. Praegu panen hääletusele Riigikogu ... Oi, vabandust! Üks oluline asi oleks äärepealt ära ununenud – kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 80 Riigikogu liiget ja puudub 21.
Kinnitame päevakorra. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 79 Riigikogu liiget ja vastu on 1, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.
Urmas Reitelmann, palun!

Teen ettepaneku muuta selle töönädala päevakorda nii, et meie istungid oleksid esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval, kus üksiti oleks ka infotund.

Aitäh! Teen ettepaneku muuta tööajagraafikut selliselt, et täiskogu istungid toimuksid sel töönädalal esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ning kolmapäeval toimuks ka infotund. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala ajagraafiku muutmise poolt on 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Tööajagraafikut on muudetud.

Nüüd jõuame tänaste päevakorrapunktide juurde. Esimene on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 168 teine lugemine. Palun siia kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 9. aprilli koosolekul. Eelnõu sisu on see, et Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele. Otsuse tulemusel on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid 2020. ja 2021. aasta jooksul järk-järgult ning vastavalt vajadusele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 7. aprill kell 17.15. Laekus üks muudatusettepanek ja selle esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon. Rahanduskomisjon arvestas seda muudatusettepanekut sisuliselt ja koostas ühe muudatusettepaneku, millega viis eelnõusse ka keelelised ja tehnilised parandused.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 13. aprilliks, eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Aitäh! Nüüd on kõigil võimalik esitada ettekandjale kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut. Palun, Aivar Sõerd!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Enne, kui asume siin stabiliseerimisreservi laiali jagama, võiksime natuke käsitleda ka riigi üldist rahalist olukorda praegusel hetkel, enne selle suure otsuse tegemist. Nimelt, riigi jooksev rahatagavara asub likviidsusreservis ja Rahandusministeeriumi andmetel 8. aprilli seisuga oli likviidsusreservi jääk 790 miljonit eurot. Aga me teame, et kahe-kolme viimase nädalaga on likviidsusreservi pandud 700 miljonit värsket laenuraha. Seega, ilma laenurahata oleks likviidsusreservi jääk alla 100 miljoni euro. Ma küsin, et kuna likviidsusreservis hoitakse ka töötukassa ja haigekassa raha, siis kus kohas on need töötukassa hiigelreservid. Kasutusele võetud neid tänaseks päevaks ju veel väga palju ei ole. Ma tuletan meelde, et töötukassa reservid peaksid olema 900 miljonit eurot.

No natuke vähem, umbes 800. Aga jah, nii nagu Märten Ross sulle komisjoni istungil vastas, oli likviidsusreserv 8. aprilli seisuga umbes 630 miljonit eurot, lühiajalise emissiooniga laenust on saadud 200 miljonit eurot ja Põhjamaade Investeerimispanga laenust on välja võetud 500 miljonit eurot. Et sinu küsimusele vastata, oleks sa pidanud selle küsimuse kindlasti ka komisjonis esitama. Seda sa kahjuks komisjonis ei teinud.

Aitäh! Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! No see oli teil muidugi kehv vastus. Ma usun, et Riigikogu suures saalis võib komisjoni liige küsida ka selliseid küsimusi, mida ta komisjoni istungil ei küsinud, ja ettekandja võiks nendele ka vastata.
Aga mul on natuke laiem küsimus stabiliseerimisreservi kohta. Stabiliseerimisreserv on üldiselt mõeldud just nimelt rahavoogude stabiliseerimiseks, vaadates, millised on riigi rahavood, erinevad reservid ja nende seis ning rahaturu üldine olukord. Rahaturu olukord võiks jätkuvalt olla enam-vähem selline, et riigil oleks vajaduse korral jooksvate kulude katteks, kui on likviidsusprobleeme, võimalik laenu saada. Kas rahanduskomisjon arutas ka võimalusi, mis oleksid alternatiiviks stabiliseerimisreservi tühjaks võtmisele? Stabiliseerimisreservi jõuab alati võtta, kas või vajaduse korral näiteks laenu tagasimaksmiseks. Kas alternatiive arutati?

Aitäh hea küsimuse eest! Esimese poole kommentaariks ütlen sulle seda, et teise lugemise ajal räägib komisjoni esindaja sellest, mis komisjonis esimese ja teise lugemise vahel toimus, mitte ei saa esitada oma isiklikku arvamust. Kui ta esitab, siis ta ütlebki selle oma isikliku arvamusena.
Aga mis puudutab teist poolt, siis seda komisjonis arutati, jah, ja sellepärast tehti eelnõusse ka parandusettepanek, et kõigepealt püüame võtta kasutusele laenud. Ja kui tekib olukord, et mingil mõjuval põhjusel on vaja kasutada stabiliseerimisreservi, siis kasutatakse seda. Küll aga ei hakata stabiliseerimisreservi kasutama esimeses järjekorras.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen siiski oma esimese küsimuse juurde tagasi. Ma tulen teile vastamisel appi ja küsin üle: kas ma saan õigesti aru, et tänaseks päevaks töötukassa hiigelreservidest suurt osa reaalselt enam alles ei ole? See eksisteerib vaid paberil, see on keskvalitsuse kohustus töötukassa suhtes. Ja selleks, et riigikassa saaks välja maksta töötukassa, haigekassa ja teiste hoiustajate reserve, kulub samuti osa nendest laenudest, mis täna võetakse, et jooksva aasta eelarvet stabiliseerida ja järgmise punktina käsitletava lisaeelarve kulusid katta.

Aitäh hea küsimuse eest! Aus vastus on, et ma ei oska kõikidele su küsimustele vastata, sest ma ei ole raamatupidamise eelarvet või raamatupidamise bilanssi näinud, seda, mis tänasel hetkel on riigi bilansis olemas. Teiselt poolt on väga selge, et neid reserve on kasutatud varem ja kindlasti kasutatakse ka edaspidi jooksvate kulude katteks, aga seejuures arvestatakse seda, et vajaduse korral oleks eelarves need vahendid olemas. Järgmise, lisaeelarve arutelu juures me näeme, et oleme laenukoormust suurendanud. Enne ma ütlesin sulle, et valitsusel on täna võetud Põhjamaade Investeerimispangast laenu ja lühiajalise emissiooniga laene, et vajaduse korral need kulud katta. Tänasel hetkel, nagu me lisaeelarves näeme, oleme töötukassa puhul volitusi andnud kuni 270 miljoni euro eraldamiseks. Täna on meetmes 250 miljonit, aga kui vaatame seda eelnõu, siis seal on võimalusi suurendada seda kokku 270 miljoni peale. Loomulikult, see raha ei ole erinevates sahtlites, et siin on nüüd haigekassa sahtel ja siin on töötukassa sahtel ja siin on riigi ülejäänud eelarve sahtel. See raha on ühes sahtlis ja seda raha liigutatakse ühest servast teise.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Olen väga seda meelt, et stabiliseerimisreservi kasutamine peaks toimuma viimases järjekorras, kui kõik muud võimalused on ammendunud. Mainisid seda ka oma vastuses. Ometi, kui ma loen Riigikogu otsust, siis sellist must valgel seisukohta ja eelistust see otsus ei sisalda. Kuidas meil siis sellega on? Kas seda kasutatakse viimases järjekorras ja kust see kinnitus peaks tulema?

Aitäh, Andres, hea küsimuse eest! Nagu sa lugesid, tegime me selle otsuse komisjonis konsensuslikult, nii nagu see sõnastus on. Ja nii nagu sa pangandusinimesena tead, siis mingitel hetkedel ei ole võib-olla kasulik siit sahtlist raha võtta, vaid on mõttekas võtta see raha teisest sahtlist. Ja sellepärast on stabiliseerimisreservi puhul jäetud ka see võimalus, et kui ei ole mõtet võtta uut laenu, sest vanast laenust on veel, ma ei tea, 100 miljonit alles, aga vaja on 200 miljonit, siis on sel hetkel mõttekas võtta see raha stabiliseerimisreservist ja laenata juurde siis, kui vajadus tekib. Sel hetkel võib jääda teistpidi tunne, nagu 100 miljonit laenuraha jääks kasutamata.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Rahal on klassikaliselt kolm põhifunktsiooni: esimene on arvestusühikuks olemine, teine on maksevahendina toimimine ja kolmas on stabiliseerimine ehk akumulatsioon kehvemateks aegadeks. Likviidsusreserv on seotud ühe funktsiooni tagamisega ja stabiliseerimisreserv hoopis teise funktsiooni tagamisega. Selle eelnõuga, mis te olete saali toonud, kaob nende vahelt vahe – kahe erineva funktsiooni tagamise vahelt kaob vahe. Te põhimõtteliselt võtate stabiliseerimisreservi ja viskate selle hops! ilma pikemalt mõtlemata likviidsusreservi. Te küll ütlete, et viimases hädas või viimase võimalusena, aga sel juhul palun defineerige "viimane võimalus", ja te räägite mõjuvast põhjusest – defineerige ka "mõjuv põhjus". Kuidas neid väljendeid mõista, et Riigikogu liige, kes täna saalis peab hääletama, saaks seda teha veendunult, et ta saab asjast üheselt aru?

Aitäh, Annely! Sa oskad alati väga hästi oma küsimusi argumenteerida ja küsimusi esitada. Aitäh selle eest! Mul tõesti ei ole siin komisjonipoolset definitsiooni välja kirjutatud ja komisjonis ei ole ka kokku lepitud, milline see definitsioon olema peaks. Põhimõte on see, nagu ma Andreselegi selgitasin, et eelkõige me kasutame likviidsusprobleemi lahendamiseks laene. Kui aga ühel hetkel tekib olukord, et laenu kasutamine mingil põhjusel ei ole võimalik või kasulik, siis kasutatakse stabiliseerimisreservi.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma ei ole rahanduskomisjoni liige, seetõttu küsin üle, sest mõni asi on mulle arusaamatu. Stabiliseerimisreserv on siiski riigi viimane rahaline varu või sääst ja pole ime, et riik või seadusandja on selle n-ö enda kontrolli alla võtnud. Nüüd, kui me vaatame, et meil on tegemist kahe kriisiga – on tervishoiukriis ja on majanduskriis, millega peame veel hiljemgi tegelema –, ja vaatame ka laiemalt, et kogu Euroopa Liit on oma eelarvereeglid hästi paindlikuks teinud – just selle tervishoiukriisiga toimetulekuks, aga me peame pärast ka majanduskriisiga toime tulema –, siis palun seletage, miks me peame praegu andma valitsusele n-ö blankoveksli või tühja paberi, et võtku sealt raha, kui meil võib hiljem tegelikult seda vaja minna? Oleme olukorras, kus valitsusel on kõik muud rahalised allikad ilusti võtta.

Aitäh, Jüri, hea küsimuse eest! Alustan otsast. Praegusel hetkel, kui laenu võeti, sai emissiooniga võetud lühiajalist laenu 200 miljonit. Arvele laekus 206 miljonit. See on väga kasulik laen. Me ei tea kuu ega kahe pärast, millised on tegelikult laenutingimused. Täna me loodame, et need ei karmistu, aga kui vaatame kümne aasta tagusesse aega, siis mingil hetkel olid laenu saamise tingimused teistsugused kui mõni kuu varem. Sellepärast jäetakse täna ka see võimalus, et stabiliseerimisreservist oleks võimalik vahendeid kasutusele võtta. Kui me ühel hetkel võib-olla ei saa nii kiiresti laenu, kui on vaja, või ei saa seda nii headel tingimustel ja on vaja rohkem kaubelda või arutada, siis on vahepeal võimalik kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Ja sinna on alati võimalik raha ka tagasi panna, keegi ei keela sinna raha juurde panna.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Ma natukene jätkan sealt, kus sa mulle ja ka Andresele vastates lõpetasid, et stabiliseerimisreserv peaks olema n-ö viimane õlekõrs ja et see võetakse kasutusele viimasel hetkel. Äkki sa annad meile ülevaate sellest, kui palju on riigil hetkel üldse reserve ning kui suur osa neist on likviidsed ehk kohe kasutamiseks, mitte kusagil virtuaalselt või paberi peal. Ja teades, et riik ei ole rahanduslikult nii halvas seisus, et stabiliseerimisreservi kasutusele võtmine oleks ühe päeva küsimus, siis äkki oleks mõistlik jätta stabiliseerimisreservi otsus täna tegemata. Ma usun, et parlament on nii paindlik küll, et vajadusel anda valitsusele nädala või kahega erakorraliselt õigus stabiliseerimisreserv kasutusele võtta. Aga siiski, anna meile ülevaade, milline seis meil reservidega hetkel on, et Riigikogu liikmed teaksid otsustada, kas viimnepäev on käes, et stabiliseerimisreserv kasutusele võtta.

Aitäh hea küsimuse eest! Seda, kui suur osa maksudest täna on arve peal, ei oska ma sulle öelda. Ma oskan öelda seda, et laenudest on täna lühiajalist laenu 200 miljonit ja Põhjamaade Investeerimispangast võetud 500 miljonit. Lisaks on likviidsusreservis 630 miljonit – ma pean küll ütlema, et see on 8. aprilli seis –, mida sel hetkel ei olnud kasutusele võetud, pluss maksudest laekunud raha.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kui vaadata Rahandusministeeriumi prognoose, siis need näitavad, et ainuüksi sel aastal laekub meil maksutulu rohkem kui miljardi jagu vähem. Täpsemalt on see prognoositav summa umbes 1,4 miljardit. See tähendab automaatselt seda, et 2021., 2022. ja 2023. aasta eelarved on võrreldes RES-iga suurde miinusesse minemas. Kas selles kontekstis ei ole kohatu juba 2020. aasta aprillis võtta kasutusele see kõige viimane õlekõrs, stabiliseerimisreserv? Ma ei eita üldse võimalust, et seda võib selle kriisi jooksul vaja minna, aga kas see õige ajahetk on ikka 2020. aasta aprill või äkki peaks midagi jätma ka selleks puhuks, kui järgmise aasta eelarve on tasakaalust väljas?

Aitäh! Väga hea ja õige küsimus. Ma veel korra ütlen, et komisjoni arutelul olid kõik need otsused konsensuslikult tehtud ja me väljendasime väga selgelt, et seda reservi tuleb kasutada siis, kui kõik muud vahendid on ära kasutatud ja tekib vajadus. Kas seda otsustatakse teha täna, homme või ülehomme, see on alati tehniline küsimus. Kui keegi küsib mu käest, kas seda raha on füüsiliselt vaja täna, siis kindlasti täna seda füüsiliselt riigieelarves vaja ei ole. Kas seda on vaja kuu või kahe pärast, seda näitab kriisi pikkus. Ja nii nagu Jüri ütles, on ju tegelikult kaks kriisi. Üks on sotsiaalne ja tervisehoiuga seotud ning teine on majanduskriis, mis on tegelikult juba kuu aega kestnud. Kui vaatame maksude laekumist, siis esimese kahe kuu laekumine on juba miinuses olnud, mitte küll väga suure protsendiga, aga märtsi ja aprilli puhul näeme seda kindlasti palju suuremalt.

Urmas Kruuse, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui me oleme siin riigieelarvet arutanud, kaasa arvatud viimast riigieelarvet, siis mulle ei meenu sellist asja, et rääkides töötukassa ja haigekassa reservidest, mida riik on aeg-ajalt oma rahavoogude juhtimisel kasutanud, oleks kordagi keegi öelnud sinna juurde sellist asja, et me peame laenu võtma selleks, et neid sinna mahuliselt tagasi tuua, kui meil on õige hetk kasutamiseks. Täna on ilmselt see hetk saabunud. Täna ma kuulen teie käest seda, et kui meil on vaja, siis paneme stabiliseerimisreservi tagasi. Ma mõtlen selle peale, et kui me headel aegadel ei suutnud miinust vähendada, vaid pigem suurendasime seda, siis millele on rajatud optimism, et järgmise 2–3 aasta jooksul me suudame midagi tagasi panna. Meile jääb siin Riigikogus mulje, et kõik, mis me ära võtame, on läinud nagu hane selga.

Aitäh, Urmas, küsimuse eest! No lõõpides öeldes on ju, vaata, praegusel hetkel huvitav laenata – laenad 200 miljonit ja arvele tuleb 206 miljonit. Aga loomulikult kõik laenud, mis võetakse, tuleb ühel hetkel ka tagasi maksta. Ja mõelda selle peale, et mitte avada kõiki võimalusi täna, kui on kriisiolukord, oleks võib-olla vale otsus. Alati on erinevaid arvamusi. Ühelt poolt öeldakse, et elad sedasi, et võtad ühest taskust ja jätad teisest taskust raha kasutamata. Teine võimalus on see, et võtad mõlemast taskust natukene ja jätad mõlemasse taskusse midagi alles. Tänases kriisiolukorras, kus kogu maailmas on majanduskriis praktiliselt juba üle kuu kestnud, hakkame neid mõjusid ja vilju alles tundma. 10. aprillil olid esimesed maksed ja 20. aprillil on käibemaksu maksmise aeg. Alles nüüd hakkame nägema, mis tegelikult on. Märts oli ju poolik kuu, 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Aprill on tervenisti selline aeg, kus väga paljud majandussektorid tegelikult seisavad, inimesed on kodus ja ettevõtete uksed kinni. Ja sel ajal jätta igaks juhuks midagi kasutamata? Me praegu avame võimaluse vajaduse korral stabiliseerimisreservi kasutada, mitte kohustuse. Need on kaks väga erinevat lähenemist. Mina kui ettevõtja ütlen, et igaks juhuks peavad kõik rauad tules olema. Sa kunagi ei tea, millisel hetkel vajadus tekib. Aga kindlasti olen ma kõigi küsijatega sama meelt, et stabiliseerimisreservi kasutamine on kõige viimane koht, mida kasutada alles siis, kui kõik muud variandid on ära proovitud. Kui ei ole muud varianti, siis tuleb seda mingil perioodil võib-olla kasutada ja võtta sealt need vahendid. Aga see on võimalus, täna me anname selle võimaluse. Kui mingil hetkel on olukord selline, et stabiliseerimisreservi tuleb kasutada, siis see võimalus peab kohe olemas olema, mitte jääda ootama, et teeme siin saalis kaks lugemist.

Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Ma sain oma küsimusele inspiratsiooni Aivar Sõerdi ja Hanno Pevkuri esitatud küsimustest ja eriti vastustest, mis sa neile andsid. Ma tahan protokolli huvides küsida, kas ma saan õigesti aru, et sul ei ole tegelikult aimugi, kui palju on Eesti riigil praegu reserve, ja eriti vähe on sul aimu sellest, kui palju on meil alles töötukassa või haigekassa reserve.

Töötukassa reservi on hetkel natuke üle 800 miljoni. Haigekassa reservi number sõltub sellest, millist numbrit sa saada soovid: kas seda, mis on riigieelarves, või kogu reservi? Seda on alla 900 miljoni. Ma ütlesin sulle stabiliseerimisreservi numbri, see oli 8. aprilli seisuga 630 miljonit. Ma lihtsalt ütlesin, et ma tõesti ei tea 10. aprilli seisu, kui lõppes maksete maksmise tähtaeg. Mul ei ole maksuameti viimaseid andmeid, kui palju selleks hetkeks makse laekus, sest tavaliselt laekuvad need 8., 9. ja 10. kuupäeval.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Te rääkisite siin vahepeal eri taskutes raha hoidmisest. Minu arusaam on ikka selline, et eri taskutes hoitakse erinevaks otstarbeks mõeldud raha. Kui ma nüüd tulen tagasi enda esitatud küsimuse ja sellele saadud vastuse juurde, siis ma arvan, et see, millest te rääkisite seoses sellega, kuhu raha panna ja kust raha võtta, on pigem ikkagi likviidsusreserv. Stabiliseerimisreserv peaks olema see tagumine koht, kus hoitakse sääste, mille kasutamiseks annab Riigikogu loa siis, kui tõesti põhjused on olemas. Ja nüüd ma küsingi, kas teie, Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe arvates on riigi rahaline olukord tõesti nii halb, et me peame andma valitsusele loa minna stabiliseerimisreservi kallale.

Aitäh! Kui alustame sellest ilusast taskute loost, siis ma toon sulle sellise näite: kui sul on kahes taskus raha ja ühes taskus on, ma ei tea, ülikonna ostmise raha ja teises on söögiraha ja kui pere tahab ikka süüa, siis võtad pintsakuraha taskust ja ostad söögi ära, st kasutad vajaduse korral teises taskust olevat raha. Aga kui sa küsid mu käest, kas riigi seis on nii vilets, et peaks täna hakkama kasutama stabiliseerimisreservi, siis vastan, et tänane seis kindlasti nii vilets ei ole. Eesti Vabariigi eelarve on Euroopa Liidus üks parimas seisus olevaid eelarveid.

Annely Akkermann, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi saan aru, et teil on stabiliseerimisfunktsioon ja likviidsusfunktsioon täiesti sassis. See stabiliseerimisraha ongi söögiraha. Ma proovin rõhutada, kui tõsine on see otsus, mis on täna meie laua peale nagu möödaminnes tegemiseks pandud. Riigieelarve kulude maht on umbes 12 miljardit. Stabiliseerimisreservis on umbes 400 miljonit, st seal on poole kuu stabiliseerimise raha. Kui me stabiliseerimisreservist selle 414 miljonit välja maksame, siis see on tõepoolest pensionide raha ja võib-olla politseinike, kaitseväelaste ja riigitöötajate palgaraha. Kui see saab välja makstud, siis ongi kõik! See raha on võrreldes riigieelarve kuludega nii väike.

Aitäh, Annely! Kui sa ettevõtjana, kes sa hinges oled, sellise küsimuse esitaksid, siis ma natuke noriks sinuga. Kui sa aga küsid poliitikuna, siis on see loomulik küsimus. Opositsioonis olles peabki selliseid küsimusi esitama. Ma veel kord ütlen, et praegu me räägime sellest, et me anname võimaluse, mitte kohustuse. Need on kaks väga erinevat asja ja kriisiolukorras peavad kõik võimalused olemas olema. Me ei tea homse ega ülehomse kohta, milline on siis finantsturu situatsioon, ja täna on see eelnõu toodud siia saali lihtsalt selleks, et valitsusel oleks vajaduse korral operatiivselt võimalik otsus teha.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei ole üldse rahandusinimene ja kõike väga hästi ei taipa, aga ma küsin hästi lihtsalt, et aru saada. Palun selgitage! Nimelt, mind on õpetatud, et alati tuleb jätta ikkagi selline viimane reserv, igaks juhuks, sest võib veel halvemaks minna. Tegelikult keegi meist praegu ei tea, mis meid ootab ees poole aasta pärast. Ja nagu ma olen aru saanud – te võite selle ümber lükata –, on praegu laenuraha saamine väga soodne. Kas on ikka kõige õigem minna nüüd kohe avama seda reservi, mida peaks hoidma tagataskus? Kas see on kõige õigem samm?

Aitäh! Ma hakkan lõpust peale: see on üks võimalus selleks puhuks, kui vajadus tekib. Täna on meil laenutingimused tõesti head, aga me ei tea, millised need on aprilli lõpus või maikuus. Me tõesti ei tea. Ma toon sulle näite: kui sa sporti tegid ja sponsorraha said, siis oli sul küll teada, et homme raha tuleb, aga see ei olnud päris kindel, ja sa kasutasid täna ikkagi need võimalused ära ja tegid trenni edasi, ei jätnud trenni tegemata. See on seesama, et me täna jätame endale võimaluse stabiliseerimisreservi raha kasutada, mitte ei võta seda kohustust. See on üks võimalus juhuks, kui maailma finantsturul peaks millegipärast mingisugune kõikumine toimuma ja millegipärast ei saa laenu kiiresti kätte või midagi muud. Tänaseks hetkeks on riik saanud kõik laenud väga soodsalt. Kuidas aga järgmise laenu läbirääkimised lähevad ja milline on tulemus, seda me täna ei tea. Kui saame laenu sama soodsatel tingimustel, siis ma arvan, et pole mitte mingisugust vajadust stabiliseerimisreservi kasutada. Aga võib tekkida oht, et ühel hetkel on sul vaja homseks rahaülekanne teha ja sul ei ole seda raha. Siis sa saad sealt seda kasutada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eesti laenukoormus on Euroopas kõige väiksem. Ja hoolimata sellest, et oleme praegu laenu võtnud, on see ikka kõige väiksem. Nii et tegelikult on võimalused väga head. Aga ma küsin niimoodi: kui sina oleks praegu Itaalia parlamendi rahanduskomisjoni esimees ja hea kolleeg Annely oleks näiteks Lombardia saadik, mitte Kihnu saadik, ja ta esitaks sama küsimuse viimase võimaluse kohta, siis milline oleks sinu vastus rahvasaadik Akkermanni vastusele, kes esindab Lombardiat? Viimane võimalus Itaalia kontekstis tänasel päeval.

Peeter, sa peaksid natukene täpsustama seda küsimust, sellele saab vastata kahtepidi. Sa jätsid otsad natukene lahti. Ühelt poolt, Itaalias – kui vaadata, mis otsuseid nad teinud on – nad on võtnud laenu juurde, kuigi nende laenukoormus on täna vist juba 160% SKP-st. Ja kui arvutada Ameerika mudeli abil, millega mulle endale meeldib praegu kriisiajal arvutada n-ö langusi ja kõike muud, siis võib see lõpuks olla ka 500%. Ütleme nii, et Itaalia olukorras, ma arvan, ükski rahvasaadik siin olla ei tahaks. Ma arvan, et seal Annely ei küsikski sellist küsimust.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seda pintsaku ja toidu näidet saab vist ka teistmoodi menetleda, et pintsaku jätad ostmata ja vahel tuleb ka kõhu kõrvalt kokku hoida. Aga mind üllatab see, et rahandusminister siinsamas saalis ütles esimesel lugemisel meile seda, et tegelikult võib stabiliseerimisreservi olla meil vaja alles järgmisel aastal. Ma ei tea, kuidas sul kohaliku omavalitsusega kogemust on, aga sa oled volikogu ees palju esinenud. Üldiselt saadaksid kohalikud volikogud su vallavanema või linnapeana uksest välja ja ütleksid, et tule järgmise aasta lõpus või aasta alguses tagasi, niisama veksleid välja ei anta. Siin tahetakse kuidagi väga lõdvalt ja kergekäeliselt seda teha. Aga mu küsimuse teine pool puudutab tegelikult seda, miks valitsusel ikkagi on vaja nii pikalt ette see luba saada. Kui laenuvõimalused võivad ka teie hinnangul olla lühiajaliselt väga head, siis peaks keskenduma ainult ja ainult sellele, et võtta maksimaalselt seda odavat laenu, mille korral igale eurole justkui peale makstakse, ja alles siis tulla Riigikogu ette ja pakkuda välja see võimalus – alles siis, kui kõik muud õlekõrred on läinud.

Aitäh, Urmas! Meil on erinevad kogemused, mul on tunduvalt lihtsam. Sina oled kogu aeg olnud linnapea, mina olen olnud volikogu esimees. Seal on erinevad lähenemised. Kindlasti seal, kus sina juhtisid, oligi sinu sõna peal, aga seal, kus mina juhtisin, tehti volikogu otsuseid. Aga rääkides ettevõtjana ja ka omavalitsuse juhina, siis kui mul on ikkagi võimalus mingil hetkel mingisuguseid reserve kasutada, et kriisiolukorda mitte süvendada, siis ma kindlasti püüaksin volikogult nende reservide kasutamise võimaluse välja kaubelda.
Me räägime praegu kogu aeg sellest, kas on mõtet teha see otsus täna või teha see kahe kuu pärast. Ma saan aru, et küsimus on saalis hetkel selles. Aga mis siis muutub, kui see otsus tehakse kahe nädala pärast või kahe kuu pärast – täpselt samasugune otsus? Mis selle otsuse tulemusena muutub? Täna on ju väga selgelt öeldud ja kirjeldatud ka eelnõu juures, et kõigepealt ei kasutata mitte stabiliseerimisreservi, vaid kõiki muid vahendeid, eelkõige laenuraha, ning kui tekib mingisugune eriolukord ja selleks on vahendeid vaja, siis me läheme stabiliseerimisreservi kallale.
Enne oli juttu ka kulude poole pealt. Päev enne, kui lisaeelarve Riigikogule üle anti, sai Vabariigi Valitsuse otsuses protokollitud, et teise kvartali jooksul peavad Vabariigi Valitsuses olema kõik kriisimeetmed ja kokkuhoiumeetmed läbi arutatud, et enne 2021. aasta eelarve juurde jõudmist oleks teada, kus ja mida on vaja kokku hoida, et järgnevad aastad üle elada.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie vastus minu küsimusele julgustas mind ütlema välja seda, mis ma mõtlen. Miks peaks praegu andma loa hakata stabiliseerimisfondi kasutama, kui häda ei ole veel käes? Ootaks ikka häda ära ja siis läheks seda kärpima. Enne peaks ikka palju tugevalt treenima, võimlema, et hakkama saada. Ma ütlen, et suur mure on see, et meid võivad ees oodata väga rasked ajad.

Aitäh! Ma olen samuti suusatanud, aga tunduvalt viletsamini kui sina, nii et selles mõttes on raske sulle vastu vaielda. Aga ettevõtjana me oleme harjunud, et tegelikult tuleb otsuseid teha siis, kui tekib olukord. Ja siis on vaja teha kiireid otsuseid. Kiirete otsuste jaoks peavad aga olema tehtud eelnevad otsused. Kui eelnevad otsused on tegemata, siis ei saa tihti ka seda õiget otsust teha ja tuleb laveerida mingisuguse teise otsuse tegemisega. Seepärast ongi see teema praegu laua peal, et anda võimalus – kui tekib vajadus –, mitte kohustus kasutada stabiliseerimisreservi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei hakka küsima, mis tuleb peale viimast võimalust. Aga küsin selle kohta, et mulle jäi kõrvu, et rahanduskomisjonis oli see otsus konsensuslik. Mis võtteid sa kasutasid, et meie head kolleegid Reformierakonnast olid otsusega konsensuslikult nõus? Praegu räägivad nad siin viimase võimaluse, õlekõrre kuritarvitamisest.

Aitäh, Peeter! Ma pean julgelt ütlema siin kõnetoolis, et ma hindan kõiki rahanduskomisjoni liikmeid, sh Reformierakonna esindajaid. Alati on nad konstruktiivsed, alati pööravad õigetele asjadele tähelepanu. Ja kui vahel jääb komisjonis mõni asi tähele panemata, siis tehakse seda suures saalis. Siin saalis on ju väga selge, et opositsioon peab oma tööd tegema ja koalitsioon peab oma tööd tegema. Selles ei ole mitte midagi halvustatavat ega paha ja tõde on nii siin- kui ka sealpool. Ühelt poolt ei ole tõesti vahet, kas me võtame selle otsuse vastu täna või homme, samas ei näe ma mingit põhjust, miks me peaks selle vastu võtma homme, kui meil on võimalus teha seda täna.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Minu arust ei ole tähtis, kes siin paremini suusatab või kes on parem ettevõtja, aga rahanduses peaksime küll head olema, kui me seda tööd teeme. Ja see töö ei ole tingimata nii, et opositsioonil oma ja koalitsioonil oma. Seesama ettepanek, et stabiliseerimisreserv võetakse kasutusele viimases järjekorras, oli minu arusaamist mööda see tekst, milles me kokku leppisime. Videokonverentsil sai ilmselt midagi maha magatud ja juhtus see, et tegelikult sattus see tekst hoopis seletuskirja. Ma vist sain nüüd õigesti aru, täna sain õigesti aru. Aga mis on see garantii, et täpselt niimoodi käitutaksegi, et viimaseks jäetakse stabiliseerimisreserv ja enne kasutatakse ära odava laenamise võimalused?

Aitäh, Jürgen! Ma arvan, et täna on meil parlamentaarne riik ja parlamentaarne kontroll. Ja siin pukis on esimese lugemise ajal öelnud need sõnad rahandusminister. Me arutasime seda neljapäeval telesilla vahendusel oma komisjonis, kus oli Regina Vällik Rahandusministeeriumist, ning andsime oma sõnumi edasi väga üheselt ja selgelt. Ja kuna seda otsust on meil konsensuslikult kõik Riigikogu liikmed toetanud, siis ma arvan, et sellele otsusele vastu minnes minnakse vastu ka parlamendile!

Aitäh! Üks küsimus tuli veel. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, ettekandja! Kuulates kõiki teie vastuseid, tekkis mul siiski veel üks küsimus ja see ei ole hea küsimus, nagu te tihti siin kolleegidele ütlete. Palun projitseerige see olukord, kui seesama stabiliseerimisreserv käiku võetakse! Mis sel päeval on toimunud?

Kas tohib paluda, Urve, et sa uuesti küsid? Ma ausalt öeldes otsisin sind sealt, kus sa tavaliselt mul selja taga oled ...

Palun Urve Tiidusele mikrofon!

... ja otsimisega jäi küsimus kuidagi kahe kõrva vahele. Palun vabandust! Ole hea, Urve, küsi uuesti!

Aitäh selle võimaluse eest! Ma küsin nüüd niimoodi: palun projitseerige see olukord, kui stabiliseerimisreserv käiku läheb. Projitseerige selle päeva olukord!

Millises situatsioonis võiks seda kasutada? No üks lihtne näide on see, et kusagil on vaja näiteks laenuraha. Seda on hetkel alles jäänud 50 miljonit, aga vaja oleks kasutada 100 miljonit, samas uut laenu ei ole veel ära vormistatud. Ma saan aru, et sellisel juhul, kui on vaja kiirelt see otsus teha, on mõistlik kasutada reservi. Aga ülejäänud põhjustel anname me täna ju lisaeelarvega valitsusele võimaluse laenu võtta ja senikaua, kui laenu tingimused on nii head nagu täna, on mõistlik ikkagi kõigepealt laenu võtta ja viimases järjekorras reservide kallale minna.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul tekkis siin selline küsimus, et miks ikkagi oli Reformierakonna muudatusettepanek panna eelnõusse sisse ka täpsustus "kui kõik muud rahastamise võimalused on kasutatud" ja lause "Stabiliseerimisreservi on õigus kasutada 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2020". Ausalt öeldes osa Reformierakonna inimesi uskuski, et see läks eelnõusse kirja, ja täna hommikul tekkis meil tõesti dispuut, kui selgus, et see oli seletuskirjas – aga seletuskiri ei ole ju seadus! Sa ütled küll, et jaa-jaa, siin on parlamentaarne kontroll. Tegelikult on ju täpselt see, mille me praegu käest ära anname, parlamentaarne kontroll – see, millest me loobume –, sest me anname valitsusele õiguse kasutada stabiliseerimisreservi oma äranägemise järgi. Miks ei võinud need piirangud sisse jääda ja millest tekkis see arusaamatus, et osa inimesi uskus, et need on eelnõus sees? Sellest ka siinne debatt, mille kohta Ernits enne küsis, et miks Reformierakond nüüd küsib ja miks tundub, et nad ei olegi täiel rinnal selle poolt.

Hakkaks ma ei tea kummast otsast peale. Kõigepealt, ma ei tea, kes on nii tark, et ütleb, et reservi saaks kasutada ainult 1. oktoobrist kuni aasta lõpuni – oktoober, november, detsember ehk selle aasta kolm viimast kuud –, et ainult siis on stabiliseerimisreservi vaja. Mina küll ei oska öelda, miks siis on seda vaja kasutada. Võib-olla ei ole seda üldse vaja kasutada, võib-olla on seda vaja kaks kuud varem või kaks kuud hiljem. Et piiritleda seda kolme kuu tsükliga, selle üle meil minu arvates komisjonis sellist tõsist vaidlust ei olnud. Aga teine oli see, mille kohta ma tõin sulle ka näite: kui me kirjutame eelnõusse nii konkreetse klausli, siis tekib see olukord, et kui sul on juba väike laenuraha olemas, siis sa pead kindlasti selle ära kasutama ja ka uue laenu juurde võtma, sest eelarves on ette nähtud, et meil on laenuvõimalus, ja sel hetkel, kui meil on kiirelt vaja stabiliseerimisreservi kasutada, me seda teha ei saa.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Ma tulen selle konsensuse teema juurde tagasi, sest on tõsi, et see oli konsensuslik otsus. Kui ma loen seda otsust, mis meil on täna siin laua peal, ja loen selle otsuse juurde kirjutatud seletuskirja, siis tegelikult kummaski ei ole must valgel viidet, et stabiliseerimisreserv võetakse kasutusele ainult viimases järjekorras.

Aitäh, Andres! Ma tunnistan, et mina ei ole seda otsust kokku kirjutanud. Nii, nagu me vestlesime, Rahandusministeeriumi ja komisjoni ametnikud selle kokku kirjutasid.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa saad ju aru, kuhu kohta me oleme jõudnud. Meil oli kokkulepe, et see on vähemalt seletuskirjas, ja seda ei ole seletuskirjas. Sina kirjutad dokumentidele alla ja saadad need saali. Kuidas see on võimalik?

Peaks nüüd protokolli teksti ette võtma ja lugema sealt rida-realt, mis me otsustasime ja kuidas me otsustasime. Ma, Maris, pean vabandama, sest mina küll ei mäleta, et me oleksime seal kirjeldanud, et kuhugi seletuskirja midagi läheb. Me kirjeldasime seda otsuse projekti, seda ma mäletan. Aga sõnum oli küll komisjonis selgelt see, et reservi kasutamisel me eeldame, et seda kasutatakse viimases järjekorras.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Kui see oli kokkulepe, et stabiliseerimisreservi kasutatakse viimases järjekorras ja meil on kohe selline ettepanek olemas, siis äkki reastate oma koalitsiooni ümber ja hääletate selle poolt? Rahanduskomisjonis oli ju niimoodi, et ega me muud häält teie koalitsioonipartneritelt kuulnud kui ainult "poolt" ja "vastu", "poolt" ja "vastu". Keegi midagi ei diskuteerinud. Täitsa tavapärane. Äkki nüüd siis lasete vilet ja hääletame kõik ühiselt selle poolt? Poliitiline kokkulepe on olemas, aga unustatud vormistamata, ja keegi ei märganud, et see jäi vormistamata. Isegi komisjoni esimees ei märganud. Poolt ja vastu, poolt ja vastu. Hääletame selle sisse!

Jürgen! Protokoll või otsus on alla kirjutatud neljapäeval, ma arvan, et umbes kella kolme ja nelja vahel. Kui keegi ütleb, et ta luges nüüd midagi ja nüüd märkab, et midagi on teistmoodi, siis ta oleks võinud seda öelda neljapäeval, reedel, laupäeval, pühapäeval. Mina vaatan praegu protokolli ja seal on täpselt selline lause kirjas. Aga su ettepanek on hea ettepanek. Kõik Riigikogu liikmed on hääletamisel vabad, on kogu aeg vabad olnud. Riigikogu liikmed on alati oma otsustes vabad olnud. Ei ole nii või? Jürgen, ma saan aru, et sina ei ole alati, aga võib-olla ... (Naerab.)

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, Aivar! Sa ju tead, et kõigepealt on seadus, siis teatud juhtudel vaadatakse seletuskirja ja protokolle vaadatakse väga-väga viimases järjekorras. Tavaliselt siis, kui juhtum jõuab Riigikohtusse. Ja ka siis ei pruugita neid arvestada. Isegi seletuskirjas olevaid tekste ei ole arvestatud. Sa saad ju aru sellest dilemmast, mis nüüd on tekkinud, ja sellest olukorrast. Kas saad?

Aitäh! Me väljendasime seda ka komisjonis peetud arutelus, et ei ole võimalik jätta lihtsalt sõnu "viimases järjekorras". Teatud hetkedel on neid vahendeid vaja kasutada eelviimase variandina või eel-eelviimase variandina. Lihtsalt selles on küsimus.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja nagu ikka, sõnavõtt kõnepuldis 5 + 3 minutit ja sõnavõtt kohalt 2 minutit. Aga tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole. Siis läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult.
Kas Aivar Sõerdil oli läbirääkimiste soov? Sel juhul läheme päevakorraga tagasi ja teeme ka läbirääkimised ära. Palun, Aivar Sõerd!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma vabandan, jäin nupuvajutamisega hiljaks, sest ma tean, et fraktsioonide esindajad esinevad lihtsalt esimesena. Mina ei ole siin praegu fraktsiooni esindaja, aga ma taha mõne asja selle otsuse kohta öelda küll.
Kõigepealt, kahetsusväärne on muidugi see, et eelnõu lõppteksti ja seletuskirja ei saanud kirja põhimõte, et stabiliseerimisreserv on viimane koht, kust raha võtta – siis, kui kõik muud võimalused on ammendunud. Ma alustaksingi oma sõnavõttu sellega, et tegelikult on Eestil praegu väga head võimalused laenu võtta – tänu sellele, et Eesti on euroala liige, ja tänu sellele, et ajalooliselt on Eesti laenukoormus olnud väga väike teiste riikidega võrreldes. Aga praegu seda otsust teha on küll vara. Pealegi, seda stabiliseerimisreservi raha on 400 miljonit, see on, arvestades praegust riigieelarve mahtu, ikkagi üsna väike raha. Ma tuletan meelde, et enne eelmist kriisi, mis oli finantskriis, oli stabiliseerimisreservis samasugune summa, 400 miljonit – tollal küll kroonides, aga tänases vääringus 400 miljonit eurot –, ja tookord kulutati finantskriisis sellest ära ainult pool. Pool jäi alles. Ja sellele poolele, mis alles jäi, ongi nüüd aastatega tiksunud natukene juurde ja oleme jõudnud 400 miljonini, mis tänast eelarve mahtu vaadates on suhteliselt väike raha, kui võrrelda eelmise finantskriisi aastatega.
Ma tahaksin natukene kommenteerida ka rahanduskomisjoni esimehe äsjast sõnavõttu, mis minu hinnangul ei olnud piisavalt professionaalne. Kõigepealt, kolleeg Hanno Pevkur küsis väga selgelt, milline on hetkel riigi olemasolevate reservide seis – kui palju on riigil hetkel raha? Väga lihtne küsimus. Ja no tõepoolest, enne kui hakkame siin stabiliseerimisreservi kasutamise otsust tegema, on ikkagi vaja saada täpne ülevaade riigi hetke rahalisest seisust. Rahanduskomisjoni esimehe vastus ei olnud professionaalne. Ta võttis selle viimase likviidsusreservi saldo, mis on 600–700 miljonit – selle täpne summa on 8. aprilli seisuga tegelikult 790 miljonit –, ja liitis sinna juurde laenud 700 miljonit, aga laenud asuvadki likviidsusreservis. Laenuraha, mis on välja võetud viimase kahe-kolme nädalaga, ongi pandud likviidsusreservi. Ja likviidsusreserv, mis on riigi jooksev rahatagavara, selle seis oli 8. aprilli seisuga 790 miljonit eurot. Ja 700 miljonit on välja võetud laenu, mis tähendab, et ilma laenudeta oleks likviidsusreservi seis 90 miljonit ehk alla 100 miljoni euro. Siit järgmine küsimus: kui me räägime töötukassa reservidest, mida on üle 800 miljoni, siis kus see raha on, kui reservi, milles seda raha hoitakse, on vähem kui 100 miljonit? See tähendabki seda, et töötukassa hiigelreserv eksisteerib tänaseks päevaks ainult paberil, see on keskvalitsuse kohustus töötukassa ees.
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit!

See on keskvalitsuse kohustus või siis teistpidi, töötukassa nõue keskvalitsuse vastu, aga reaalselt seda raha ju tänaseks enam olemas ei ole. Nii et seda oleks võinud rahanduskomisjoni esimees selgitada, kui ta oleks professionaalselt vastanud, aga ta ei teinud seda.
Mina oleks Aivar Koka asemel vastanud teistmoodi, ma oleks öelnud, et likviidsusreservi jääk, jah, tõepoolest kõigub kuu lõikes väga oluliselt. Täna on selline seis, miks see jääk on ka nii väike seal – ilma laenurahata alla 100 miljoni –, see on sellepärast nii, et kui tulevad maksude tähtajad – täna on muuseas tulu- ja sotsiaalmaksu tähtaeg, 20. aprillil käibemaksu tähtaeg –, siis hakkab reservi jääk kasvama. Aga praegu me oleme jõudnud seisu, kus reservi jääk liigub igas kuus miinuse suunas, see väheneb igas kuus, sest maksude laekumine on järsult halvenenud. Seda kõike oleks võinud selgitada.
Aga kokkuvõtteks ma ütleksin seda, et ma ei saa ilma valitsuse kohta kriitikat tegemata siit puldist ära minna. Viimastel aastatel, kui olid majanduslikus mõttes head aastad, jäeti reservid kogumata. Vastupidi, töötukassa reserv kasutati muuks otstarbeks suures osas ära. Ja nüüd me juba näeme, kuidas see laenuraha, mis on välja võetud veel enne, kui selle lisaeelarve, mida me järgmises punktis arutama hakkame, meetmed on avanenud, veel enne, kui majanduskriis on kohale jõudnud, me juba praegu näeme, kuidas see kergelt tulnud laenuraha põleb ereda leegiga nagu kevadine kulutuli. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Head kolleegid! Meil on käes kriis ja loomulikult sellise kriisi tarbeks see stabiliseerimisreserv ongi mõeldud. Seda raha saab kasutada, aga seda peaks saama kasutada viimases järgus – siis, kui kõik muud vahendid on kasutatud. Kui on kasutatud ära laen, mida me praegu saame kergesti, ja kui on kasutatud ära kõik muud vahendid, mis meil on, siis me pöördume selle reservi poole. Sellise muudatusettepaneku me tegime ka selle seaduse kohta. Minu ettepanek on, et kui te olete sedasama meelt, et mingi reserv peaks olema – kõik on olnud nõus, et tegemist on pika kriisiga ja seda raha läheb meil veel vaja –, siis toetage meie muudatusettepanekut ja me saame selle seaduse palju paremasse korda. Aitäh!

Tundub, et rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teise on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda sisuliselt. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Paneme hääletusele. Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda sisuliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 35 ja vastu 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmisena on juhtivkomisjon teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 168 lõpphääletus. Kas me võime minna hääletuse juurde? Aitäh!
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 168. Viime läbi lõpphääletuse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 168 on seadusena vastu võetud.

Läheme tänase päevakorrapunkti nr 2 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu 171 teine lugemine. Palun siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta lisaeelarve seadust oma 9. ja 13. aprilli koosolekul. Eelnõu sisu on järgmine: lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega –2,62 miljardit eurot, meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Ja riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega võrreldes. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit, sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 8. aprilliks kella 9-ks laekus 14 muudatusettepanekut, neist seitse Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, üks Riigikogu liikmelt Aivar Sõerdilt ja kaks Riigikogu liikmelt Mart Võrklaevalt. Rahanduskomisjon koostöös ministeeriumiga tegi kolm muudatusettepanekut, mis on muudatusettepanekute tabelites nr-d 1, 13 ja 14. Komisjon arvestas sisuliselt ühte Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut, nr 17, ning jättis ülejäänud fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata.
Seoses erimeetmete kehtestamise ja lisaeelarvega otsustas rahanduskomisjon, et valitsus annab vähemalt korra kuus rahanduskomisjonile ülevaate eriolukorra meetmete rakendamisest ja kuludest, tegi seletuskirjas kaks parandust ja võttis konsensuslikult vastu järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 13. aprilliks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks teisipäeva, 14. aprilli kell 9, ning võtta eelnõu kolmas lugemine päevakorda 15. aprilliks ja viia siis läbi lõpphääletus.

Aitäh! Nüüd on võimalus esitada küsimusi. Igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada kaks suulist küsimust, pikkus kuni üks minut. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Lisaeelarves on kindlasti palju vajalikke asju, vajalikke meetmeid. Aga on ka selliseid asju, mille seos kriisi leevendamisega on väga küsitav. Ma toon ainult ühe näite: Maakapitali meede, mis kirjutati MES-i meetmete hulka. Ma küsisin rahanduskomisjoni istungil toimunud arutelul, et ega see ole nüüd seesama asi, mida põllumajandusminister soovis 2020. aasta põhieelarvesse saada. Rahandusministeeriumi esindaja ei osanud vastata, aga hiljem tuli vastus, et jah, see on analoogiline meede – ehk samasugune ettepanek tehti põhieelarve kohta. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd lihtsalt kriisi varjus on sokutatud – kuna laenuraha tuleb hästi kergelt peale – lisaeelarvesse asju, mis põhieelarvesse rahapuuduse tõttu ei mahtunud?

Aitäh! Kõigepealt ütlen vastuseks seda, et kui rääkida maa ostu võimalusest, siis selline ettepanek on minu mälu järgi juba eelmise koosseisu ajal – kui mitte üle-eelmise koosseisu ajal – arutelu all olnud. Miks varem pole selle jaoks vahendeid leitud, on omaette küsimus MES-ile. MES arvutas välja, et maaelu ettevõtluse toetamiseks on neil vaja umbes 200 miljonit. MES-i kaudu on ka need ettepanekud tulnud. Täna oli minu jaoks küll üllatus uudistest lugeda, nagu oleks MES-i nõukogu kõik juba kinnitanud ja kõik otsused vastu võtnud. Ma tuletasin neile meelde, et ka MES-i otsused, meetmetega seotud otsused peab kinnitama lõpuks valitsus. Ma loodan küll, Aivar, et siin ei ole meetmeid mingisuguste poliitiliste lubaduste täitmiseks, vaid need meetmed on ikka sõna otseses mõttes erinevate ettevõtlusvormide ja töötajate toetamiseks.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen küll fraktsioonitu saadik, aga tunnistan ausalt, et mul on hea koostöö Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga ja tunnen nende töö vastu üsna suurt sümpaatiat. Ma loen siit muudatusettepanekutest, et nad on teinud ettepaneku maksta koolilastele lastega perede koduõppetoetust, mille suurus on 500 eurot. Mu küsimus on selline: mis põhjusel jättis komisjon selle ettepaneku arvestamata? Mulle tundub see küll igal juhul väga õige mõte, sest selge on see, et meie riigis on tööpuudus suurenemas, paljudel inimestel vähenevad sissetulekud, samas on peredel tulnud kiirelt üle minna koduõppele, millega on kaasnenud lisakulutusi. Mis põhjusel komisjon seda ettepanekut ei pooldanud? See on viies muudatusettepanek.

Jah, komisjoni enamus tõesti seda parandusettepanekut ei toetanud. Ühelt poolt on täna erinevaid meetmeid, mille abil me oma lapsevanemaid toetame, näiteks läbi töötukassa meetmete nende palga kaudu. Ja kõik ülejäänud meetmed peaksid ju samuti väga hästi toimima. Samas on ka kohalikele omavalitsustele lisaeelarves ette nähtud 30 miljonit eurot, millest on selliste hetkevajaduste jaoks võimalik toetust saada, näiteks kui on vaja koduõppeks arvuteid või midagi muud. Tublimad omavalitsused on pannud käima ka koolisöögi koju viimise teenuse. Neid on küll vähe, kes seda teenust pakuvad, ja tihti ei pakuta seda kõigile kooliõpilastele, seda on tehtud vajaduse järgi. Aga neid rahalisi vahendeid ei ole riigieelarves ühegi omavalitsuse puhul vähendatud.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! On tõstatunud küsimus, mis pole selle eelnõuga otseselt seotud, aga kaude küll, ja see puudutab riigipoolset ettevõtete osaluste omandamist, mida on kriisimeetmena pakkunud rahandusminister ja mida olete ka teie kommenteerinud. Nimelt pean silmas ühte konkreetset ettevõtet, kes on selleks soovi avaldanud. Kui ma mälu järgi ütlen, siis te ütlesite umbes niimoodi, et see firma võiks hoopis peeglisse vaadata, tema käitumine pole teile meelepärane olnud. Minu küsimus on selline: kas rahanduskomisjonis on üldiselt arutatud, millistel tingimustel ja missuguse skeemi alusel võiks tegelikult seda tüüpi otsetoetusmeetmed tulevikus toimida, et nad ei tuleks niimoodi tunde pealt – ühele meeldib üks firma ja teisele meeldib teine firma –, vaid et aluseks oleksid siiski objektiivsed kriteeriumid ja sisuline majanduslik loogika?

Aitäh! Väga hea küsimus! Sa lugesid pealkirja, aga viimane lause minupoolses kommentaaris selles artiklis oli see, et kui nad muudavad oma suhtumist seadustesse, siis kindlasti tuleb kõiki ettevõtjaid kohelda võrdselt. Päris lõpus, umbes viimases kahes lauses on see kirjas. Seal oli vaidlus lihtsalt selles, kas kõnealune ettevõte täitis teatud valdkonna seadusi või mitte. Aga täna seda meedet veel ei ole. Meil on kirjas kohustus, et enne, kui raammeetmed valitsuses kinnitatakse, tuuakse need rahanduskomisjoni. Ja kõik meetmed peavad saama ka valitsuselt kinnituse, need ei ole ühe ministri ega ühe ametkonna või valdkonna otsused, vaid lõpuks on need ikkagi valitsuse otsused. Kindlasti ei ole täna mitte ühelgi tasandil tehtud ühtegi otsust selle kohta, mis tingimustel või kuidas ja kas hakatakse kellegi aktsiaid ostma või kellelegi laenuraha andma. Täna on kokku lepitud läbi KredExi võetavates meetmetes, aga selle 300 miljoni kohta ei ole tehtud ühtegi otsust.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Reformierakond tegi ettepaneku mitte peatada teise samba sissemakseid. Teatavasti sai teise samba maksete tegemine kohustuslikuks alates 1983. aastast sündinutele – see on väga-väga suur osa Eesti inimestest. Kas te võiksite öelda, kui suur on rahaline võit Vabariigi Valitsuse jaoks, kui te need maksed peatate? Kas see arvutus on tehtud?

Jah, see arvutus on tehtud. Nii kaua, kui ma seda täpset numbrit otsin, võin teile öelda, et kõigil neil inimestel, kes on sündinud 1960 või varem ja kes ise soovivad oma 2% edasi maksta, ei peatu teise pensionisambasse maksete tegemine. Peatub nendel, kes on sündinud 1961 ja hiljem. Parandusettepanekuna on siin sees, et kõigil nendel arvutatakse 4% sel perioodil, kui maksed peatatud on, välja nii, et inimese makstud 2% korrutatakse kahega, pluss selle perioodi kõikide pensionifondide keskmine tootlikkus. Ma ei leia hetkel seda paberit üles, aga kahe aasta peale kokku on see summa umbes 300 miljonit. Ma täpsustan selle üle, mõlema aasta kohta olid täpsed numbrid olemas.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Mulle teeb tegelikult väga muret see, et valitsusel ei ole siiamaani töötatud välja meetmeid mikroettevõtete toetamiseks, aga need vajavad juba praeguses kriisis päris tugevat toetust. Teine muret tekitav asjaolu on see, mida me eelmise eelnõuga seoses arutasime, et valitsus soovib hakata juba stabiliseerimisreservi vahendeid kasutama. Meil oli majanduskomisjonis rahandusministri kuulamine ja ma küsisin tema käest sellise küsimuse: kui räägime rahalistest vahenditest, siis kui suur osa sellest lisaeelarvest on tegelikult seotud selle kriisiga ja kui palju ei ole? Ta vastas mulle. Ma küsin nüüd sama küsimuse ka teie käest, austatud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Kui palju sellest lisaeelarvest, mida me praegu arutame, on tegelikult kriisiga seotud ja kui palju on selles lisaeelarves kriisiga mitteseotud elemente või osiseid? Kuidas te mulle vastate?

Aitäh, Jüri, hea küsimuse eest! Minu seisukoht on, et enamik. Võib-olla mõne väikese meetme juures võime arutada nii, kuidas kellelegi meeldib. Ka mul on üks valdkond, mille puhul ma arvan, et sellega on üle pingutatud. Selle kohta ei ole siin laua taga küll kunagi küsitud. Me täna komisjonis sel teema natuke pikemalt vestlesime. Aga täna on selle lisaeelarve ja järgneva nn kobarseaduse juures väike erinevus. Üks pool on see kahe-kolme kuu meede ehk haigekassa hüvitab kolm esimest haiguspäeva, töötukassa maksab kahel kuul kuni 70%-list palgatoetust ja toimub KredExi laenude refinantseerimine – või mitte refinantseerimine, vaid ajatamine – ja selle tagamine. See on üks pool, millega elatakse üle esimesed kolm kuud, pluss laenude ajatamine, mis on 6 kuud ja 12 kuud. Teine pakett on puhtalt majanduspakett: kortermajade renoveerimine 100 miljonit, teedele 40 miljonit, millest 30 miljonit läheb omavalitsustele, omavalitsuste investeeringute toetus 70 miljonit, omavalitsuste kriisiolukorra toetus 30 miljonit, hoonete remontimine 5 miljonit. Kui keegi küsib, miks seal on öeldud "hoonete lammutamine", mitte "remontimine", siis asi on selles, et me anname teatud sektoritele – ehitus- ja teedeehitussektorile – kriisi ajal lihtsalt tööd. Kui me kõik majandussektorid, ettevõtlussektorid kinni paneks, nagu kaubanduskeskustes väikepoed on kinni pandud ja ilusalongid on suletud, siis ühel hetkel kukuks ju riik kokku, kui mingisugust majandustegevust ei toimuks. Samasugust võtet kasutas tegelikult ka Soome Vabariik eelmise nn lama ajal ehk 1990. aastate alguses, kui oli majanduskriis. Siis panid nemad ehitus- ja teedeehitussektorisse väga palju raha. Ma võin öelda, et eelmisel aastal valmis viimane teelõik ühe silla juurde, mis just sel ajal ehitati – sild oli valmis, aga teed sinna ei olnud. Sel ajal anti väga suurele ettevõtlussektorile lihtsalt tööd ja selle kaudu tulid maksud, nii et sinna ei olnud vaja maksta toetusi ega kompenseerida mingeid muid vahendeid, kulusid.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut nr 11, mille sisu on aidata neid inimesi, kes on kaotanud töö, näiteks iluteenindajaid, taksojuhte, kõiki neid, kes töötasid võlaõiguslepingu alusel ja täna tööturumeetmetele ei kvalifitseeru. Või siis FIE-d, kes on küll juriidilised isikud, aga enamik Eesti FIE-dest töötab sellises vormis ikkagi sellepärast, et lihtsalt ära elada ja ots otsaga kokku tulla – ka neil on täna töö läinud, sest me oleme seadnud piirangud. Neil tööd ei ole, aga riigi poolt me neid inimesi kuidagi ei toeta. Need inimesed on päris hädas. Minu küsimus teile on selline: mis olid komisjonis need argumendid, miks teie arvates neid inimesi toetama ei peaks?

Aitäh! Kõigepealt hakkame peale, et päris nii see ei ole, et riik ei toeta. FIE-del selle aasta esimeses kvartalis sotsiaalmaksukohustust ei ole. Nad oleks pidanud maksma 10. aprillil, see maksukohustus on neilt ära võetud. See on üks soodustus, mis täna on FIE-dele tehtud. Mikroettevõtete jaoks on meetmed alles välja töötamisel, küll aga on EAS-il planeeritud hetkel kokku 25 miljonit, sellest 15 miljonit on turismisektori poole peale ja 10 miljonit mikroettevõtete poole peale. Ma tean, et EVEA ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väga kõvasti koostööd teinud. Kas 10 miljonit on vähe või palju, selle üle võib kindlasti vaielda ja suure tõenäosusega võidakse leida, et 10 miljonit on vähe. Mingil moel on võimalik ka läbi KredExi mõnda sektorit toetada.
Aga ma arvan, et põhiprobleem, mis tegelikult täna on tekkinud, on hoopis see, et töövõtuvormid on niivõrd erinevad. Ma mäletan eelmist koosseisu, kui me siin saalis vaidlesime, kuidas oleks võimalik, et juhatuse liikmed saaksid maksta 2% töötuskindlustusmakset. See vaidlus kestis pikalt. Täna, ma arvan, näitab see kriis seda, et tuleks leida võimalus, kuidas kõikidel – olgu see füüsilisest isikust ettevõtja, samuti on täna võimalik avada ettevõtluskonto ja läbi selle oma teenust pakkuda – erisugustel nn töövõtja vormidel oleks võimalik maksta töötuskindlustusmakset. Tänane kriis näitab väga selgelt, et me oleme harjunud ühe vormiga, töövõtulepinguga, neid on aastaid tehtud. Aga sel sajandil on tekkinud ka väga palju uusi vorme ja nendega pole arvestatud. Eelnevaga seoses on meil eelarves erinevaid ridu ja praegusel hetkel arvestame ka sellega, et läbi KredExi peavad tekkima teatud meetmed, millega toetada väike- ja mikroettevõtteid.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et selles eelarves ei ole midagi erakondlikku ega erakonnapoliitilist. Ometi oli meil siin kuu aega tagasi justkui väga ühine tunnetus, mida see lisaeelarve peaks sisaldama, ja väga ühine tunnetus ka Eesti Pangaga – kiired täpsed meetodid inimeste sissetulekute ja ettevõtete säilitamiseks. Nüüd, Eesti Pank on ekstra – me kuulasime neid ka riigieelarve kontrolli komisjonis – kritiseerinud teise samba peatamist. Ekstra! Nad on öelnud, et see ei puutu absoluutselt asjasse ja et ka meie riik saab laenu odavalt. Eriti totter on see kompenseerimise mehhanism, mis sisuliselt tähendab riigile kiirlaenuintressi. Ei saanud aru, kust selline kiirlaenuintressi idee üldse tuleb. Ja teiselt poolt muidugi aktsiisid. Jälle, Eesti Pank ütleb, et see ei ole absoluutselt täpne meede, tohutu hulk raha läheb. Kui te kehastuksite eksperdiks, siis kuidas te põhjendaksite, et need kaks meedet on apoliitilised ja väga asjatundlikud?

Aitäh! Aeg on ammu läbi.

Aitäh, Jürgen, väga õigete ja heade küsimuste eest! Kui lubad, siis ma alustan lõpust. Kui rääkida aktsiisidest ja aktsiisi langetamisest, siis mina saan küll täna siin pukis rahulik olla. Kõik need aastad, mis ma Riigikogu saalis istunud olen, olen ma alati karjunud, kui mingit aktsiisi tõstetakse, ja sellele vastu vaielnud. Ma räägin puhtisiklikult, see ei ole kuidagi erakonnaga seotud, ma olen oma erakonnaga sel teemal vägagi raksus olnud. Ma vaatan praegu, et Siim siin peidab silmi. Me vaidlesime alles mõned päevad tagasi sel teemal, heas mõttes vaidlesime. On erinevaid arvamusi ja fraktsioonis on see loomulik, et on erinevaid arvamusi. Täna, kui vaadata meie ja meie ümbruses olevate riikide aktsiisipoliitikat, siis teatud ridade peal me läksime nagu liiga kõrgele ja oleme esirinnas. Kas need meetmed toetavad kriisist väljatulekut, seda saame öelda veel enne, kui see koosseis lõpetab. Väga selgelt saame öelda. Me näeme, kuidas Eesti riigi ettevõtjad, Eestis asuvad ettevõtjad tulid kriisist paremini välja kui mõnede kõrvalolevate naabrite omad. Seda me oskame siis öelda. Mina täna usun kahe aasta kompromissi ja loodame, et kahe aasta pärast on majanduskasv vähemalt üle 2% SKP-st. Siis me tuleme aktsiiside juurde uuesti tagasi.
Kui rääkida teise pensionisamba maksete peatamisest, siis ühelt poolt ma peaks ütlema, Jürgen, et sina tegid omal ajal sama otsuse. Mina ei tea, kas see oli hea otsus või halb otsus – ma tean, et osa ütleb, et hea, osa ütleb, et halb. Kui täna seda otsust vaadata, siis Riigikogu enamus on teinud otsuse, et teise pensionisamba maksed peaksid olema vabatahtlikud. President on selle vaidlustanud ja täna on see Riigikohtus. Riigikohtu otsus tuleb kindlasti selle aasta jooksul – on ta nii- või naasugune, mina seda öelda ei oska.
Aga kui küsida selle kohta, et kuidas tekkis sinna juurde kompensatsiooni pool, siis on ju väga loogiline, et kui riik kellegi maksed, mille puhul on kokku lepitud, et need tulevad, ja mille puhul võiks nagu fondist raha teenida, peatab, siis hiljem see vahe kompenseeritakse. Ma ei näe selles midagi valesti olevat. Muidugi, kui ma vaatan seda, et laenuraha oleks odavam, siis ma olen, Jürgen, sinuga nõus, et laenuraha oleks odavam.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Aivar, palun ava natuke neid sisulisi põhjusi, miks koalitsioon ei olnud valmis toetama EAS-i otsetoetuste meetme suurendamist 25 miljoni euro võrra ja väikeettevõtetele mõeldud otsetoetuste meetme suurendamist 10 miljoni euro võrra – see oli meie muudatusettepanek. Ja kui teisest sambast juba juttu oli, siis võib-olla kommenteerid ka seda, miks ei hakata makseid kompenseerima mitte 2022. aastal ehk üks aasta enne valimisi, vaid 2023. aastal, mis on valimiste aasta.

Hea küsimus! Selle viimase tähelepaneku kohta tunnistan, et mitte ühelgi eelarve arutelul ei räägitud kordagi Riigikogu valimistest – ei sellest kuupäevast ega ajast. Aga väga hea märkus, ma panen selle kõrva taha. Igal juhul ma julgen öelda, et seal, kus mina olin, ei räägitud sellest mitte kordagi – nendel kohtumistel, kus mina olin. Mis toimus kuskil mujal, sellele ei saa ma vastu vaielda ega julge seda kommenteerida.
Praeguseks hetkeks on, jah, sellised otsused tehtud, et EAS-i poole peal on 25 miljonit. Täna on arvutatud, et ka KredExi kaudu on teatud võimalused toetada. Ei saa öelda, et kindlasti, aga suure tõenäosusega me tuleme nende teemade juurde tagasi, ma arvan, juulikuus, kui Riigikogu tuleb uuesti kokku, sest need optimistid, kes on kirjutanud nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi poole pealt uue prognoosi, on minu arvates suhteliselt optimistlikud. Annaks jumal, et neil on õigus! Ma ütlen ausalt, et ma loodan siiralt, et neil on õigus, aga ma kahtlen selles. Ma vaatan praegu, et kui aprillikuu lõpeb ja tulevad maikuu maksed, siis me näeme, milline see tegelik seis on. Ja sealt peame maha võtma töötukassa meetme kaudu saadud maksud, see on veel teine pool. Nii et ärme esimese hooga helikopteri pealt väga midagi jagama hakkame. Vaatame kuu-kahe jooksul, kus on vajadus kõige suurem ja kust on majandust tõenäoliselt kõige rohkem toetada vaja, et see uuesti tõusu peale läheks.
Ma usun, et kui hästi läheb, siis mai keskpaigaks või hiljemalt juuniks on eriolukord läbi. Vähemalt kuskilt otsast tuleb järele anda. Pean tunnistama, et ma väga hästi aru ei saa, miks peaks kaubanduskeskused täna niimoodi kinni olema, sest kui ma viimasel nädalal, enne kui need kinni pandi, Lõunakeskuses käisin, kohtasin kahte inimest. Käisin oma kassile ja koerale toitu ostmas hirmuga, et poed pannakse kinni ja pärast ei saa lemmikloomadele enam süüa. Nendes poodides ei käidud massiliselt ja alati saab piiranguid seada. Tänagi on poodides pikad järjekorrad. Nädalavahetusel tahtsin viia sodi ära, aga ei olnud võimalik, sest järjekord oli nii pikk. Ükshaaval lastakse puulehti ära panna. Sõitsin kottidega tagasi.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna pidas majanduskomisjonile ettekande Eesti Pangaliit. Pangaliidu liikmed näevad kõige paremini, kõige kiiremini ja kõige täpsemini ettevõtete rahakäivet ning nad ütlevad, et reisi-, toitlustus-, majutus- ja transpordiettevõtete käive on vajunud sisuliselt nulli. Samal ajal Eesti Hotellide ja Restoranide Liit teatas, et nende liikmed on eelmisel aastal maksnud 160 miljonit makse. Nii suur kukkumine nii palju makse maksnud sektoris ja meil on lisaeelarvega plaanis eraldada neile ellujäämistoetust ainult 25 miljonit! See on nii väike summa võrreldes maksudega, mida need sektorid on eelmistel aastatel maksnud. Miks nii väike summa?

Aitäh, Annely! Selleks ei pea ekspert olema, et teada, et hotellis tuled ei põle ja sealt raha ei tule ning toitlustusasutused on kinni. See on täna teada. Aga väga halb on see, kui sa loed ainult ühte rida. Kõikidele nendele valdkondadele on ette nähtud töötukassa meede, kõikidele nendele valdkondadele on ette nähtud KredExi meede ja paljud nendest, ma julgen öelda, on kasutanud kindlasti ka haiguslehte ehk haigekassa meedet. Sel hetkel, kui anti võimalus endale ise haigusleht välja kirjutada, oli kohe esimese kahe päevaga välja kirjutatud 10 000 lehte. Ma pean tunnistama, et kahjuks või õnneks – ma ei tea, eks inimesed ise otsustavad ja oma peret hoiavad – olid väga paljud seal need, kes täna töötavad eesrindel, näiteks apteekrid ja kaupmehed, sest nad hoiavad oma peret. Sinna hakati siis otsima mujalt inimesi. Kui keegi täna arvab, et äkki ostaks riik kõik hotellid ära, siis ma ei taha hästi uskuda, et Riigikogu selle otsuse teeb. Võib-olla teebki selle otsuse, aga see on 101 Riigikogu liikme otsus. Tänasel hetkel on meil meetmed kaheks kuuks ehk mai lõpuni, pluss majandusmeetmed, mis on siia juurde lisatud. Kui sa küsid mu käest, kas 15 miljonit on palju või vähe, siis jah, seda võiks olla kümme korda rohkem ja ikka ei jätkuks.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Mina küsin nende finantseerimistehingute kohta, mis on kirjutatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvereale. Need puudutavad KredExit. Seal on laenukäendus olemasolevate pangalaenude jaoks 300 miljonit eurot, mis tähendab seda, et käendusi saab võtta umbes poolteist miljardit. Sinna on pandud ka käibelaen, mille eelarve on kokku 500 miljonit. Ma ei tea, kas te arutasite seda komisjonis, aga üldiselt tekitab see finantsringkonnas ja ettevõtjate hulgas küsimuse, kas poleks mitte arukam ka seda KredExisse minevat 500 miljonit analoogselt kasutada, et võimendada käenduste hulka. See võiks majanduses anda suurema efekti kui see, et KredEx ise on laenaja. Äkki sa oskad seda kommenteerida?

Ma pean alustama sellest, et kogu see poolteist miljardit, mis läbi KredExi erinevate võimaluste need meetmed on, on tänast vajadust vaadates kindlasti liiga väike. See on esimene pool, mis minu arvates tuleks lähikuudel võib-olla uuesti laua peale tuua. KredEx leidis ja nägi, et tal on see vajadus, ning nende nõukogu oli selle ettepanku taga, et jagada tagatise pooleks ja omakapitali pooleks. Seal on ka mingisugused KredExi enda nõuded. Ma pean sulle ütlema, et ma täpselt ei tea, sina peaks seda palju paremini teadma, sa olid vahepeal selle valdkonna minister. Seal on mingisugused nõuded sees, miks seda poolt tõsteti. Kõik peab vastama laenutingimustele ja nõuetele.
Aga kindlasti on oluline see, et praegusel hetkel – ma ütlen veel kord – ei ole kokku lepitud midagi rohkemat kui see, et KredExil oli täna 100 miljoni ulatuses enda vahendeid kõikide otsuste tegemiseks. Kõik, mis lisaeelarvega tuleb, see, kuidas need vahendid lõpuks jaotatakse-jagatakse ja mida nendega tehakse, on täna ikkagi veel lahtine. Ühelt poolt peaks need tulema enne valitsuses kinnitamist rahanduskomisjoni ja teine asi on see, et need otsused tehakse lõpuks ikkagi valitsuses. See ei ole päris nii, et otsus tehakse kuskil ministeeriumis või MES-is või KredExis, nende nõukogud ei ole lõplikud otsustajad. Lõplik otsustaja on täna omanik ja hetkel peab omaniku rolli täitma ministeeriumi kaudu valitsus.

Raimond Kaljulaid, palun!

Ma tänan! Ma täpsustan seda 500 euro küsimust. Esiteks, see tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kriisimeetmete kavast ja ma endiselt pean seda väga heaks ettepanekuks. Teiseks, te ütlesite, et peredele on erinevaid toetusmeetmeid. See vastab kindlasti tõele, aga neid toetusi ei ole kõigile peredele. Ka keskmise sissetulekuga leibkondadel ja väiksema sissetulekuga leibkondadel on kulutused olnud väga suured ja sageli üle jõu käivad. Ja arvestame ka sellega, et praegused toetusmeetmed päris kõigi peredeni ei jõua. Näiteks paljud väikeettevõtjad ei saa nendest toetustest osa või siis need pered, kus üks vanem või mõlemad vanemad olid juba enne kriisi algust töötud. Te viitasite ka sellele, et omavalitsused toetavad. No omavalitsuste maksevõime lähikuudel ja aasta jooksul kindlasti väheneb. Minu küsimus on selline: kas seda punkti ka hääletati ning kuidas hääled opositsiooni ja koalitsiooni vahel jagunesid? Rääkige palun hääletustulemusest selle muudatusettepaneku puhul!

Aitäh! Kui Riina oleks saalis, siis oleks sellele küsimusele kergem vastata. Ma vabandan ette, kui ma eksin, aga ma mälu järgi räägin, mul ei ole protokolli siin laua peal. Andres oli komisjonis, tema võib parandada. Minu arust sai see muudatusettepanek kaks toetushäält ja sellest piisas, et saaks selle saali hääletusele tuua. Meil oli põhimõtteline kokkulepe, et anname kõikidele muudatusettepanekutele võimaluse vähemalt saali jõuda ja neid hääletada – ükskõik, kelle ettepanek see oli –, nii et see ei jääks ainult komisjoni otsustada. Kui ma eksin, siis ma helistan või kirjutan sulle, ma vaatan protokollist üle. Aga me Andresega praegu mõlemad noogutame, nii et see oli ikka kaks toetushäält. Maris vist andis teise hääle, kui ma õigesti mäletan.

Mart Võrklaev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõni aeg tagasi nimetasite siin, et lisaeelarves on KOV-idele ette nähtud toetus tulumaksu alalaekumise katmiseks 30 miljonit eurot. Samal ajal on lisaeelarve seletuskirjas välja toodud, et valitsus ja Rahandusministeerium prognoosivad tulumaksu alalaekumiseks 192 miljonit ning selle 30 miljoniga, mida te nimetasite ja millega riik omavalitsustele appi läheb, on planeeritud katta kriisiga seotud kulusid, mida omavalitsus on teinud ja mida on omavalitsustele lubatud. Mu küsimus on järgmine: kas teil endal või kellelgi komisjonis ei tekkinud kordagi küsimust, kuidas on võimalik 192 miljoni suurune auk katta 30 miljoniga ja muu hulgas arvata sinna sisse veel kriisiga seotud kulud, mis, ma arvan, võivad ise kokku olla 30 miljonit?

Aitäh hea küsimuse eest! Samamoodi võiksin ju vastu küsida, et kuidas ma oma ettevõtetel need kulud katan, kui nad on mul juba neljandat nädalat kinni. Omavalitsused peavad tegema otsused, väga selged otsused. Tänasel hetkel peaks küsima – ma küsisin kümnelt omavalitsuse juhilt samal teemal, millel sa mulle oled kirjutanud, vabandust, et ma sulle ei vastanud, ma tegelesin selle teemaga –, kas täna on ikka kõikides hoonetes, kus mitte midagi ei toimu, viimased kuu aega küte 15 kraadi peale keeratud ja kõik muu kinni pandud, nii et öösel ja päeval tuled ei põleks. Kuskilt otsast peab kokkuhoid pihta hakkama.
Ja täna on ju lootus see, et kõik investeeringud – teede investeeringud, kinnisvara investeeringud, KredExi investeeringud kortermajade renoveerimiseks – on ju mõeldud just omavalitsuste territooriumitele. Sealt peaks tulema tulubaas, et seda prognoositud numbrit vähendada. Jah, see number on suur. Kui ma sellele otsa vaatan, siis ma ütlen, et see on ehmatavalt suur. Aga täna on püütud luua eri meetmeid, et see prognoositud number – kui need majandusmeetmed kõik sisse lähevad – ei oleks selline.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Ma tänan! Mu küsimus puudutab elektriaktsiisi alandamist, te rääkisite sellest Jürgen Ligile vastates. Kas ma mäletan õigesti, et selle alandamise korral väheneb elektri hind heal juhul 3% ja keskmine majapidamine võidab sellest kümme eurot aastas? Alternatiivina pakun muudatusettepanekut nr 4, mille esitasid sotsiaaldemokraadid. Umbes sama raha eest oleks võimalik vabastada kõik eakad ja nende lähedased, pered hooldekodukoha maksumusest, tagada pensioni eest hooldekodu koht. See on üleüldse väga oluline teema ja muudatus, mida riik ei ole tükil ajal suutnud ära teha. Nüüd kriisiolukorras, kus hooldekodude hinnad on 1. aprillist ka tõusnud, on see jube hea ja vajalik asi, mille oleks saanud ära teha. Aga millegipärast ka seda te koalitsioonikaaslastega ei toetanud. Miks küll nii?

Ma arvan, et see ettepanek sai samuti kaks toetushäält. Aga sa tead ju väga hästi, et Eesti elektriaktsiis on tegelikult kogu selles piirkonnas kõige kõrgem. Ühelt poolt me arutame kogu aeg ühe pere elektriarve numbrit ja protsenti, aga unustame ära, kui palju ettevõtteid on siia tulemata jätnud – kas me tahame neid või mitte, see on teine küsimus, eks ole – ainult sellepärast, et nende energiasisend on suur ja elektritarbimine on suur. Nad on otsinud muid võimalusi, näiteks Soomeski pakutakse tunduvalt madalamat aktsiisi.
Kui sa küsid, kas peaks leidma lahenduse hooldekodu teemale, siis kindlasti tuleb lahendus leida. Aga see ei ole lahendus, et sa mõned kuud maksad kellegi eest midagi kinni. See on hetkeline olukorra parandamine. Ma arvan, et kogu see tänane süsteem, mille korral peavad millegipärast just lapsed või abikaasa kinni maksma selle poole, mis pensionist puudu jääb, ei ole õiglane, aga mitte keegi ei ole sellele täna ka väga head lahendust pakkunud. Sinu viidatud lahendus on ju ühekordne lahendus, sa pakud abi selleks üheks perioodiks. Siin on kirjas, et see ei olnud pikaks perioodiks, vaid üksnes teatud ajaks.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Selle lisaeelarvega on kõikide Eesti mikro- ja väikeettevõtjate toetuspaketis kokku 10 miljonit eurot, mis peaks EAS-i kaudu toetusena jagamisele tulema. Kui me eelmisel nädalal rahandusministriga samal teemal mõtteid vahetasime, siis ta möönis, et nii nagu seletuskiri ette näeb, on see toetus mõeldud nendele väikestele ettevõtjatele, kes soovivad kriisi järel oma tegevust ümber kujundada, et hakata tegelema täiesti uute teenuste pakkumise või uute toodete tootmisega. Aga selleks, et sinna jõuda, tuleb kriis kuidagi üle elada. Ja hoolimata sellest nädal aega tagasi antud vihjest, ei pidanud te komisjonis mõistlikuks ega vajalikuks seda meedet suurendada ega täpsustada. Millise sõnumi väike- ja mikroettevõtted sellest lisaeelarvest saavad, kui nad ei kvalifitseeru ei töötukassa meetme saajaks ega aita neid ka KredExi laen?

Aitäh! Igati õigustatud küsimus. Me siin enne just vestlesime samal teemal. Kogu probleem taandub ju sellele, et tänased töölepingud on lihtsalt erinevad. Meil on KredExi kaudu läbi töövõtulepingu kõik toetused olemas ja võimalused maksta töötuskindlustust. Paljud mikroettevõtjad on FIE-d – ma saan aru, et meil on umbes 20 000 FIE-t –, osa on hooajaliselt töötavad isikud – nad ei tööta tervet perioodi, sest ka vajadus nende teenuse järele ei pruugi kesta 12 kuud – ja kolmandad on need, kes on nüüdseks ühinenud ettevõtluskonto võimalusega. Praegusel hetkel on meie palve valitsusele olnud igal juhul see, et vaadataks üle töötukassa meede. Me lihtsalt oleme ära unustanud, et sellel sajandil, selle 20 aastaga on niivõrd palju muutunud. Eelmisel sajandil olid kõik harjunud, et on töövõtulepingud. Keit, ma arvan, et sa mäletad, kuidas me eelmise koosseisu ajal siinsamas saalis vaidlesime just juhatuse liikmete teemal, et anda ka neile võimalus maksta seda 2%. Ma arvan, et see on teema, mis peaks järgmistel kuudel siin laua peale tulema ja lahenduse leidma: anda võimalus – ükskõik mis ettevõtlus- või töövõtuvorm sul on – maksta töötukassasse ettenähtud protsent ning saada kindlustatud selliste olukordade puhuks, nagu täna Eestis ja kogu ülejäänud maailmas on tekkinud.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kui vaadata neid muudatusettepanekuid, siis on näha, et ettepanek nr 17, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon, ja ka üks varasem muudatusettepanek, mis puudutab igakuist ülevaate andmist Riigikogu komisjonidele, sooviksid muuta kogu selle rahajagamise oluliselt läbipaistvamaks. Ometi olete otsustanud neid mitte toetada. Tõsi, ühe puhul te ütlete, et seda on sisuliselt arvestatud, aga siiski olete loobunud sellest, et toetada täielikku läbipaistvust kõikide toetusmeetmete puhul. Juba on kuulda ka poliitilisi sõnavõtte ministritelt, kes üsna puusalt annavad hinnanguid, millistele ettevõtetele võib toetust anda ja millistele mitte. Öelge palun, kuidas te tagate, et nende väga suurte summade kasutamisel ei esineks kuritarvitamist?

Aitäh! Kui sa vaatad parandusettepanekut nr 14, mida komisjon on konsensuslikult toetanud, siis selles on mitu punkti just selle jaoks, et minimaliseerida riski, et neid meetmeid võidakse kuidagi kuritarvitada. Kas või see punkt: "Käesoleva seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt toetuste andmisel avalikustab toetuse andja juriidilistest isikutest toetuse saajad oma veebilehel." Palgatingimused on samad nagu KredExi poole peal. Samuti on meil kokkulepe, et meetmete paketti tutvustatakse kõigepealt rahanduskomisjonile ja alles siis läheb see valitsusele kinnitamiseks. Ükski pakett ei ole üheainsa ministri otsustada. Nii nagu minu käest küsiti ja ma vastasin, nii võidakse küsida ka ministri käest ja ta vastab, öeldes oma arvamuse. Aga need arvamused ei ole lõplikud tõed ega otsused, vaid need otsused peavad olema valitsuses kinnitatud. Need ei ole ühe-kahe inimese otsused.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen sotsiaaldemokraatide ettepaneku juurde tagasi. Üldse on minu arvates märgiline, et me räägime siin saalis kogu aeg ettevõtjate ja ettevõtete toetamisest, mis on täiesti õige, aga inimestest ei räägi me üldse. FIE-dest te küll rääkisite, aga minu küsimuse teine pool puudutas tegelikult neid inimesi, kes teevad tööd võlaõiguslepingute ehk käsundus- ja töövõtulepingute alusel ning kes on täna tööst ilma jäänud ja kelle jaoks tõesti selliseid tööturumeetmeid ei ole, mis neile võiksid laieneda. Pooled neist on muidugi need, kes töötuskindlustusmakset ei ole maksnud – neil pole mingit lootustki midagi saada, ütleb töötukassa. Ja teisele poolele ütleb töötukassa, et tehku nad oma töövõtulepingud näiteks töölepinguks. Sellises kriisiolukorras ei ole mitte ükski ettevõtja nõus seda tegema. Need inimesed on hätta jäänud. Ma oletan, et te kasutasite selle ettepaneku analüüsimisel ekspertiisi. Mind huvitab, millist või kelle ekspertiisi te komisjonis selle analüüsimiseks kaasasite ja mis olid põhjused, et komisjon seda ei toeta.

Ma kordan veel kord üle, et tegelikkuses on täna selge, et töötukassa meetmed, nagu sa lugesid, mitmete töövõtuvormide puhul ei rakendu. Meie palve on praegu olnud see – ja me loodame, et saame järgmisel nädalal ka selle sisendi –, et töötukassa kaudu oleks ikkagi võimalik juhul, kui inimene on töötanud terve aasta ja maksnud makse, arvestada sellesama sotsiaalmaksu pealt talle ka teatud toetust, nii nagu on praegu siin eelnõus. Ausalt öeldes on mul kaks seadust omavahel sassis, et kummas on kumb rida. Näiteks on loometoetused, täna on võimalik saada loometoetust kuue kuu jooksul miinimumpalga ulatuses. Praegu uuritakse, proovitakse leida lahendusi. Kui lahendusi ei leita, siis tuleb järgmise sammuna üle vaadata, mis võimalused on ja milliste vahenditega on võimalik toetada.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Selle lisaeelarve üks suurimaid puudusi on see, et siin puuduvad kärpemeetmed. Teise samba peatamine on, aga kärpemeetmed puuduvad. Ma ise tegin ühe muudatusettepaneku. See on hästi esialgne ning see puudutab teadaolevaid asju, neid kohti, kus raha jääb üle, sest lennukid ei lenda, lähetused jäävad ära. Seesama aktsiiside langetus – ka see mõjutab, teeb avaliku sektori sisseostuhinnad odavamaks. See on reaalne asi, mis täna jääb ministeeriumidel üle. Minu ettepanek oli esialgne ja ma möönan, et see 1%, mis ma pakkusin, oleks võinud olla ka suurem, näiteks 5% või isegi 10%. Rahandusministeerium muudab kogu aeg eelarves majandamiskulude arvestamise metoodikat ja eelarve on üldse väga läbipaistmatu, raske on muudatusettepanekuid teha. Aga ma küsin, millal valitsuse kärpe-eelarve siia Riigikokku jõuab. Kas see jõuab siia enne suve? Kui ta jääb sügiseks, siis need paar-kolm kuud, mis aasta lõpuni jäävad, ei anna see kärbe enam efekti. Ma küsin nii: kas valitsuse kärpe-eelarve jõuab enne suve Riigikokku või ei jõua?

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Ma saan sulle öelda vaid seda, et vist kaks nädalat tagasi kolmapäevasel valitsuse istungil, kus ma osalesin, protokolliti minu palvel valitsuse kohustus teise kvartali jooksul kärpemeetmed läbi arutada, misjärel saaks neid rakendama hakata. Praegu on kokkulepe, et aprillis ja mais kärpemeetmetega ei ühes, teises ega kolmandas sektoris veel välja ei tulda, vaid sel perioodil püüame majandust toetusmeetmetega elavana hoida, et kriisist lihtsamini välja tulla.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Teine küsimus tuleb mul valdkonnast, mida te vist ei ole veel käsitlenud. Ütleme nii, et eesti keelt on maailmas üsna vähe, eestikeelset meediat, sõltumatut, erapooletut ja sellist, mis tagab inimeste ausa ja aeg-ajalt ka kriitilise informeerimise. Seda on vähem, kui me tahaksime, ka Eestis. Ja aeg-ajalt ma näen seda – ilmselt näete teiegi –, kuidas majandusraskustesse sattudes kutsub mõne väljaande peatoimetaja üles lausa enesetsensuurile, lootes selle tulemusena saada valitsuselt suuremat abi. Äkki te nüüd kinnitate siit puldist või kirjeldate, millised on täpselt riigi plaanid ja mida te rahanduskomisjonis olete arutanud seoses sellega, kuidas meediat kavatsetakse aidata.

Aitäh! Mul on jälle väga raske vastata. Ma olen ise ühe väljaande üks omanikke. Minul ei tekitanud see kriis sellist kriisi. Ma tegin samal päeval otsused ja ma tean, et ajaleht elas märtsikuu suhteliselt hästi üle. Kuidas ta aprilli üle elab? Loodan kindlasti, et kui käive langeb, siis on vajaduse korral võimalik kasutada töötukassa meetmeid. Kui me ajakirjanduses ringi vaatame, siis alustame sellest, et näiteks Postimees on olnud see tark, kes vähendas töötajate palka 30%. Ta arvab, et tema käive väheneb 30% ja siis saab ta töötukassast toetust küsida. Ta vähendas lehekülgede arvu 32-lt 24-le, mille tulemusena väheneb trükikulu ja kindlasti ka kojukandekulu, sest tekib kaaluvahe, kuigi linnades viib ettevõte ajalehed ise kohale. Ma tean, et Äripäev hakkab ilmuma viie päeva asemel ühel päeval. Kui ma Eesti Päevalehte vaatan, siis on ka see juba päris õhukene nagu maakonnaleht. Kõik ettevõtted teevad otsuseid ja kõikidel ettevõtetel on täna võrdsed võimalused.
Aga kui ma vaatan neid kahte paketti, mis täna siin arutelu all on, siis näen, et neis on üks oluline meede tehtud ka lehtede väljaandjatele. See puudutab digilehti ja kogu elektroonilist poolt, mille käibemaksu vähendatakse 1. maist seniselt 20%-lt 9%-le. Nii et see toetus on otse neile suunatud. Ja seda meedet oli hea toetada, sest ma oma lehega sellist teenust hetkel veel ei paku.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan oma eelmise küsimuse teemal. Te ütlesite, et 30 miljonit antakse toetust ja kohalikud omavalitsused peavad vaatama, kuidas nad hakkama saavad. Ju siis tuleb kärpida. Minagi ei eelda, et riik peaks kriisi ajal kõik kinni maksma. Küll on seda aga öelnud nii riigihalduse minister kui ka rahandusminister, kes on teatanud, et kohalikud omavalitsused ei pea oma kulutusi kärpima, riik tuleb neile appi. Sellest ka minu küsimused ja arusaamatus numbrite koha pealt. Samal ajal on lisaeelarves 70 miljonit uuteks investeeringuteks. Kas te palun vastaksite, kuidas te peate seda mõeldavaks? Kui omavalitsus peab oma 2020. aasta eelarves kärpima tööjõukulusid, majandamiskulusid, investeeringuid, siis kuidas jääb talle veel võimalus teha ja planeerida uusi investeeringuid, milleks see meede on ette nähtud? Minule tundub, et see ei ole võimalik. Ja seepärast olen teinud ettepaneku suunata see raha tulubaasi augu katteks, aga seda pole rahanduskomisjon toetanud. Kas te palun selgitaksite neid küsimusi?

Jaa, seda on väga lihtne selgitada. See on majandusmeede, mitte toetusmeede – kuigi sa küsides nimetasid seda praegu toetusmeetmeks. Meil on majandusmeede, et ettevõtlus ei kaoks. Nagu sa praegu ütled, et omavalitsus paneb kõik oma objektid kinni, ühtegi investeeringut ei taha teha, et hoida raha kokku. Kui me sellesse ei panusta, et mingisugune ehitus või midagi muud toimuks, siis seal piirkonnas peale omavalitsusüksuse ju väga palju asju alles ei jääkski. Me peaks ikka ühest asjast aru saama: raha tuleb ettevõtlusest, see ei tule avalikust sektorist! Avalikku sektorit peab üleval ettevõtlus, sealt laekuvad maksud. Ja need majandusmeetmed on väga üheselt mõeldud selleks, et lisainvesteeringuid tuua. Ma saan su murest aru, et võib-olla peaks olema veel mingisugused vahendid, et omavalitsusi just nimelt toetada. Aga ma väga selgelt ütlen, et see 70 miljoni meede, nii nagu ka 30 miljoni meede, mis on mõeldud omavalitsustele teedeehituseks, on ikkagi selleks, et investeeringuid tehtaks, mitte selleks, et investeeringud seisma pandaks.
Mulle tuli üleeile ühest piirkonnast kiri, milles öeldi, et me kellegi palga ega ühegi kulu pealt kokku ei hoia, aga jätame koolimajainvesteeringu tegemata. Kui saame raha, siis teeme koolimajainvesteeringu. See ongi omavalitsuse otsus, see on omavalitsuse volikogu otsus, kuidas ta kriisi ajal tegutseb. Minul on täna viiest ettevõttest kolmel inimesed kodus. Ma pean nende kulud kinni maksma või siis ühel hetkel koondamise tegema. Ma pean mingi otsuse tegema, renti pean maksma. Tänases kriisiolukorras ongi sedasi, et kõik peavad oma otsused tegema. Tänasel hetkel on majandusmeede, on toetusmeetmed. Ma ei tea, aga vähemalt mulle on väidetud, kui me komisjonis töötukassaga seoses küsisime, et ka KOV-id saaksid sealt toetust küsida. Ma ei tea, kas mõni KOV on omavalitsuse meetmest midagi küsinud või ei ole. Vähemalt tol hetkel meile komisjonis vastati, et selle meetme puhul on see võimalus olemas. Ma ei tea, ma ise ei ole seda meedet läbi lugenud.
Ma ütlen veel kord, et ma saan su murest aru ja ma absoluutselt ei vaidle sellele vastu. Aga ma räägin, et kui seda majandusmeedet püsti pandi, siis selle eesmärk oli ainult üks: toetada ettevõtluse allesjäämist.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Paistate kõike teadvat. Kõigest räägite, mida teate. Komisjoni aruteludega need väga ei haaku, aga no olgu peale. Räägime nendest asjadest, mida Eesti Pank ei toeta ja mida ka opositsioon ei toeta. Te väidate, et poliitilisi või parteilisi asju selles eelarves ei ole – ma nimetasin kahte asja. Kõigepealt, on häbematu võrrelda kahte teise samba peatamist. Te teate, et sel ajal, millega seoses te mulle seda peatamist omistate, olid olud täiesti erinevad. Ja teine küsimus puudutab aktsiise. See on küll tore, mida te ise arvate mineviku kohta, oma seisukohtade kohta, aga antud juhul maksavad need üle 100 miljoni. Mida see analüüs ütleb, mitu protsenti kulusid ja omahinda see vähendab – omahinda ühel transpordiettevõttel ja kulusid pere eelarves? Mina neid numbreid umbes tean. Proovige teie ka, teie selle taga olete.

Aitäh, Jürgen! Kõige lihtsam vastus oleks sulle see, et äkki helistada ühele ja samale ettevõtjale. Ühelt poolt, diisliaktsiisi alandamine mõjutab seda, kas meie transpordisektor jääb ellu või mitte. Näiteks Oleg Gross ütles alles nädal tagasi, et varsti ei ole enam mõtet Eestist ühtegi transpordiettevõtet tellida, sest Leedu ettevõtted pakuvad teenust soodsamalt. Täna on meil küsimus, kas me aktsiisi alandamisega jätame oma ettevõtjad ellu või mitte. (Saalist täpsustatakse.) Kui sa võtad kütusekulud, siis ma võin sulle öelda, et iga liitri pealt väheneb ainult maksimaalselt 14 senti – see on, ütleme, kahe nädala tagune püstolihind. Aga ma räägin sulle teise näite juurde. Meil sõidab praegu Tallink Saksamaa ja Eesti vahet. Sa võiks transpordifirmade käest küsida, miks osa autosid laeva peale läheb. Selle põhjus on lihtne, nad tangivad Leedu-Poola piiril oma paagi täis ja arvavad, et tänu sellele võidavad rohkem. Riik ju kompenseerib seda sõitu. Maksta see 600 eurot ja sõita 22 tundi laevas ning sel ajal puhata ja magada. Täna loetakse igat senti ja kriisiolukorras ongi nii, et võidab see, kes suudab pakkuda oma teenust turu peal kõige soodsama hinnaga. Need jäävad kõige lihtsamini ellu.

Jaak Juske, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on niisugune laiem küsimus poliitilise kultuuri kohta. Tänasel raskel ajal ootavad ühiskond ja inimesed erakondadelt koostööd. Ja see koostöö tähendab ka opositsiooniga arvestamist, opositsiooni ettepanekute toetamist. Näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes on opositsioon kaasatud ka kriisimeetmete väljatöötamisse, Eestis paraku mitte. Kuidas teie hinnangul aitab olukord, kus valitsuskoalitsioon pole opositsiooni ettepanekutest mitte ühtegi toetanud, kaasa erakondade koostööle, ühiskonna ootuste täitmisele?

Aitäh! Ma pean sulle kurbusega teatama, et ka opositsioon sotside ettepanekuid väga ei toetanud, enamik teie ettepanekuid sai kaks toetushäält. Aga see ei ole muidugi vabandus. Jah, kindlasti on see halb, et ühtegi ettepanekut ei olnud teiega läbi arutatud ja võib-olla ka teil ei olnud meiega läbi arutatud, mida oleks pidanud siin parandama ja millised ettepanekud sisse viima. Ma siin muud ei oskagi öelda kui seda, et komisjon tegi sellised otsused. Igal komisjoni liikmel oli võimalus nimeliselt hääletada ja sellised need otsused said.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et kindlasti oli opositsiooni ettepanekutes asju, mida sisuliselt oleks saanud toetada ja millele sa tegelikult ka ise viitasid, öeldes, et hiljemalt suve alguses tuleb valitsus nende juurde tagasi. Aga ma palun veel kord avada need rahanduslikud põhjused, millest komisjonis oli juttu. Miks teise samba maksete peatamine koos kompenseerimisega on hea plaan? Miks on parem laenata kallimalt, sest laenuintress maksete peatumise juures on võrdne tootlusega? Millised olid need rahanduslikud argumendid, mille alusel otsustati, et see on üks hea mõte?

Aitäh! Ühelt poolt on see, et hetkel ei pea sellega seoses laenu võtma. Teiselt poolt on sul õigus, et kui vaadata tänast turu seisu, siis on laenata võimalik ja see on soodsam kui kahe-kolme aasta pärast tagasimakseid teha. Kui vaatame diskussioone, mis siin saalis on peetud, ja neid otsuseid, mis kevadel siin saalis tehti, siis ühelt poolt arvab ka koalitsioon, et teise samba vabatahtlikuks muutmine muutub seaduseks, kui Riigikohus selle läbi arutab. Ja kui neid meetmeid arutati, siis tegelikult see oli ainuke meede, mis on kokkuhoiumeede, ülejäänud on investeeringu- või toetusmeetmed. Ma ei näe selles halba, et on ka üks selline meede, mis toob kriisi ajal eelarvesse raha. Kas see meile meeldib või mitte, see on, Andres, meil tõesti personaalne, isiklik arvamus ja mingil moel võib-olla ka poliitiline arvamus. Mina saan alati siin saalis öelda, et loodan, et saan kuni pensionini teise sambasse ikkagi makseid teha. Ja sellepärast oli ka selles eelnõus, mis siin mõned kuud tagasi arutelu all oli, ette nähtud, et see on vabatahtlik.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Selle lisaeelarve kohta on tehtud kokku 17 muudatusettepanekut. Ma tulen neist ühe juurde, selle number on 15. See on üks väga vajalik ja lihtne muudatusettepanek ning seotud sellega, et Vabariigi Valitsusele antakse väga suured volitused – lisaks varasematele – rahaga ringi käia ja otsuseid langetada. See muudatusettepanek soovib, et valitsus annaks ülevaate, kuidas seda raha on kasutatud, kuidas eriolukorra lahendamine edeneb jne, ning annaks selle ülevaate nii rahanduskomisjonile kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonile. Mis teil saab selle vastu olla? Te olete ju rahanduskomisjoni esimees? Kahjuks on Reformierakonna muudatusettepanek jäänud arvestamata. Kas te natuke seletaksite selle põhjust?

Aitäh, Urve! Kusagil on kirjas, et valitsus peab iga kuu käima rahanduskomisjonile aru andmas, kuidas neid meetmeid on kasutatud.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes jäi see eelmine vastus minu jaoks segaseks. Ma jätkan samal lainel. Kui võrrelda muudatusettepanekuid, mille opositsioon on esitanud, ja seda muudatusettepanekut, mis tuli komisjonist ja mille heakskiitmisega öeldakse, justkui oleks arvestatud ka opositsiooni ettepanekut muuta aruandlus läbipaistvamaks, siis olgem ausad, et need on ikkagi väga erinevad asjad. Mina küll ei saa aru, mis takistab teil seda kõike läbipaistvalt teha. Kriisi ajal on kiire otsuste tegemine vältimatu, aga seda enam on oluline, et need otsused oleks tehtud läbipaistvalt ja ausalt. Samuti on täiesti selge, et kriisi lahendamisega ei ole vähimalgi määral seotud ei konkreetne elektriaktsiisi langetus, mis elektriarvet mõne protsendi võrra vähendab, ega pensionimaksete peatamine. Minu küsimus on, et ega te ometi taha seda kriisi kuidagi kuritarvitada.

Aitäh! Luba, et me jääme eriarvamusele selles, kas aktsiiside langetamine on kriisimeede või mitte. Mina ettevõtjana arvan, et kriisi ajal tuleb sisendi hinnad viia nii madalale kui võimalik. Ettevõtluses on kaks peamist sisendi hinda: üks on palgakulu ning teine on kütte-, elektri- ja gaasikulu. Kolmandana lisatakse sinna küll alati juurde ka materjalikulu. Selle meetme puhul on täna kokku lepitud, et see on kaheks aastaks, see ei ole pikk, ei ole lõpmatu. Ja selle juures on ka klausel, et kui majandus peaks kasvama kiiremini, siis jõutakse selle meetme teema juurde isegi võib-olla varem kui kahe aasta pärast.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole! Läheme läbirääkimiste juurde. Kaja Kallas, palun!

Head kolleegid! Me menetleme koroonaviirusega seotud lisaeelarvet. Ja sellel kriisil on tegelikult kaks poolt. Üks on tervishoiukriis ja teine on ühiskonna sulgumise tagajärjel tekkinud majanduskriis. Selle lisaeelarvega me peaksime andma valitsusele loa teha kulutusi, mis vältimatult on seotud kas tervishoiukriisi eduka lahendamisega või siis ühiskonna sulgumisest tingitud majanduskriisi leevendamisega. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakond oma muudatusettepanekuid.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel võimalikult kiiresti kriisiga toime tulla. Me oleme oodanud kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida ju lubas meile eriolukorra juht Jüri Ratas. Kahjuks on siiani reaalsus olnud teistsugune. Aga, head koalitsioonisaadikud, kes te pole olnud rahanduskomisjoni arutelude juures, teil on võimalik siin saalis toetada muudatusettepanekuid, mis on seotud selle kriisi lahendamisega. Tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu, selleks et lühendada ravijärjekordi. Inimestel on ka muid haigusi peale koroonaviiruse ja need vajavad samuti ravi. Kui tervishoiule ette nähtud raha kulutatakse ära selle kriisi käigus, siis inimesed surevad täpselt samuti, nagu sureksid selle viiruse tõttu, aga lihtsalt teistesse haigustesse. Tervishoid vajab neid miljoneid ja siin ei ole küsimus mitte rahas, vaid küsimus on inimeste eludes. Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele. Eesti majandus toetub keskmistele ja väikestele ettevõtetele, kellel on seda kriisi väga raske üle elada, sest nende hinge taga pole varusid, mis aitaksid inimestele lihtsalt palka maksta, kui samal ajal pole võimalik oma teenust osutada, pole võimalik oma kaupa mitte kellelegi müüa, et saada raha, mis on palkadeks vajalik. Aitame väikeettevõtjaid, tulge ja toetage seda muudatusettepanekut!
Üldiselt saadakse aru ka sellest, et praeguses kriisis saab kõige rohkem ja kõige pikemalt pihta just turismisektor, kus muide on väga palju töötajaid. Me soovisime, et rohkem raha läheks turismisektorile, et need ettevõtted kriisi üle elaksid ja saaksid inimestele tööd ja leiba pakkuda. Pidasime vajalikuks suunata raha ka COVID-19 erifondi, et aidata kriisist räsitud piirkondi, näiteks Saaremaad, ja leevendada seda šokki, mis sellele piirkonnale on osaks saanud, ning tugevdada haige- ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.
Erasektor saab selles kriisis rängalt pihta. Erasektor on pidanud koondama, on pidanud palku vähendama, on pidanud oma tegevuse seiskama. Selle tõttu vähenevad suures ulatuses ka riigi maksutulud ehk tulud, mille arvel tegelikult peetakse üleval avalikku sektorit. Avalik sektor pole pidanud kulusid piirama ja meie arvates pole see õige. Kui nad oma kulusid kokku ei tõmba, siis elab avalik sektor justkui mingis oma maailmas, kus pidu kestab edasi. Palun olgem erasektoriga solidaarsed! Toetage meie sellesisulist muudatusettepanekut! Ma tean, et vähemalt Isamaa peab seda muudatusettepanekut sisuliselt õigeks. Te saate seda näidata ka oma poolthäälega.
Kallid kolleegid! Igaüks teist saab toetada meetmeid, mis aitavad tervishoiusektoril, töötajatel ja ettevõtetel see kriis talutavamalt üle elada. Palun teeme õigeid otsuseid! Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mina tahaks rääkida neist inimestest, kes selle kriisiga seoses töö on kaotanud, või neist, kes töö võivad kaotada. Me väga palju räägime siin Riigikogus – ja minu arvates väga palju räägib ka valitsus – ettevõtetest, ettevõtetest, ettevõtetest. Jah, ka ettevõtjaid peab selles olukorras aitama, aga eelkõige, esimese asjana me peaks vaatama, kuidas läheb inimestel.
Meil on väga palju neid, kes töötasid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel: 26 000 inimest. Täna pole sisuliselt mitte ühtegi tööturumeedet, mis neid inimesi võiks aidata. Neist ligi 12 000 – 13 000 inimest on maksnud töötuskindlustusmakset. Selle kohta ütles Martin Helme eelmisel nädalal, et jah, teil on võimalik minna töötukassasse ja uurida, mis siis töötukassast öeldakse selle peale. Öeldakse, et tehke oma töövõtuleping töölepinguks. No ma küsin, milline tööandja, kes enne pidas mõistlikuks töövõtulepingut, tahaks praeguses kriisis sellest töölepingu teha. Võib-olla ta peab varsti selle inimese koondama või tekib mingisugune muu raskus. See on lihtsalt inimeste mõnitamine. Osal neist inimestest pole mitte mingit võimalust peale selle, et küsida töötutoetust. Töötutoetus on 189 eurot. Olge head, minge proovige: elage sellest ära, makske sellest oma autoliisingud, makske sellest oma koduliising ja mingisugused muud asjad. See ju ei ole võimalik!
Teine küsimus: FIE-d. Eestis on 22 000 FIE-t. Neile samuti pole mitte ühtegi meedet, mis neid aitaks. Jah, tõesti, sotsiaalmaksu maksmata jätmise võimalus on väga hea asi, aga olukorras, kus sul on null eurot sissetulekut, ei aita see mitte mingis muus mõttes peale selle, et sa ei jää riigile makse võlgu. Leiba see lauale ei too. Kui me vaatame ringi, siis Euroopa riikides, näiteks Taanis ja Rootsis, on väga suured töötutoetused. Nad tõstsid neid toetusi, et inimene – veel kord: inimene – saaks hakkama. Kui me vaatame Kanadasse või vaatame hoopis Suurbritanniasse, vaatame meie jaoks väga parempoolsesse Ameerika Ühendriikidesse – jälle näeme toetusi inimestele, kes on selles kriisis töö kaotanud.
Ma arvan, et seda lisaeelarvet menetledes peaks meil olema põhimõte, et meil on kohustus toetada inimesi, kes kaotasid töö sellepärast, et riik ja ühiskond peavad tervisekriisist üle saama. Nemad on täna kodus ilma tööta sellepärast, et elusid päästa. Ja sellepärast ma kutsungi teid üles toetama sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut nr 11: eraldada 20 miljonit eurot töötukassale selle eesmärgiga, et oleks võimalik välja töötada toetusmeede neile, kes on täna ilma tööta, neile, kes on täna ilma rahata, neile, kes on täna raskustes: treenerid, taksojuhid, iluteenindajad ja paljud teised. Aitäh!

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Seoses lisaeelarvega mul on ette kanda kolm mõtet kaheksa minuti jooksul. Nii et palun kaheksa minutit!

Viis pluss kolm minutit, palun!

Ma muidugi ei saa olla mittekriitiline, aga ma olen mõõdukalt kriitiline. Lisaeelarves on vajalikke asju, vajalikke meetmeid ja nendega on kiire. Aga ressurss, mis kulub praegu kriisi ületamiseks, on ikkagi väga suur. Võib-olla tulevikus osutub sellise koorma kandmine riigile üle jõu käivaks. Nii et seda ressurssi tuleb kasutada mõistlikult, sihitatult ja hästi eesmärgipäraselt.
Kõigepealt: esimene, kõige suurem etteheide lisaeelarvele on see, et selles puuduvad kulukärped. No ei saa olla niimoodi, et avalik sektor laiutab, samal ajal kui erasektor asus kohe kulusid kokku tõmbama ja tegevusi vähendama. Ei saa olla niimoodi, et avalik sektor laiutab! Avalik sektor peab olema erasektoriga solidaarne. Ja kulusid tuleb hakata eelarves kärpima kohe. Mind natuke üllatas rahanduskomisjoni esimehe vastus minu küsimusele, et valitsuselt kärpe-lisaeelarvet enne suve ei tulegi. Mida see siis tähendab? Kunas see tuleb siis? Kui ta tuleb aasta teises pooles ja eelarveaasta lõpuni jääb kaks, kolm või neli kuud, no mida me enam siis kärbime? Seda paari kuu kulu või? Selleks ajaks on selle aasta eelarve juba n-ö üle elatud, see on ilmselgelt praegu üle jõu käiv nii maksumaksjale kui ka tegelikult riigile tervikuna. Siis on hilja, kulusid tuleb hakata kärpima kohe.
Ja ma möönan, et see muudatusettepanek, mille mina tegin, et vähendada 1% võrra ministeeriumide majanduskulusid – seda on natuke vähe. Oleks võinud olla isegi rohkem, 5% või 10% tulenevalt sellest, et Rahandusministeerium andis täpsemad arvutused. Teatavasti riigieelarve on meil hästi läbipaistmatu ja see metoodika, kuidas majandamiskulusid arvutatakse, ka iga aasta muutub. See kärbe oleks võinud olla 1% asemel 5% või isegi 10%. Tänasel päeval on ju teada seesama aktsiisilangetuse eelnõu. Siin Aivar Kokk rääkis: 14 senti bensiiniliitri odavnemine, elekter läheb ka natuke, 3% odavamaks, gaas ka. Ja avalik sektor – ministeeriumid ja muud asutused – ostavad kas otse seda energiat ja neid artikleid või siis läbi teenuste, mis on aktsiisilangetuse tõttu odavamad. Ja nii tekivad summad, mis – juba täna on see teada – ministeeriumidel jäävad üle. Ja veel: lennukid ei lenda, lähetused jäävad ära, üritused jäävad ära, ministeeriumide allasutuste hoonete kasutamise kulud on väiksemad. See on täna teada, aga miks me siis ei tee kulude kärpimist, sellest ma aru ei saa.
Ma saan aru sellest, et laenuraha tuleb praegu väga kergelt, aga rahanduskomisjoni esimees ütles ka kuskil intervjuus, et laenuraha tuleb tagasi maksta. Tegelikult, kui selle valitsuse eelarvepoliitika jätkub, siis see tagasimaksmine hakkab toimuma lihtsalt selliselt, et vana laen makstakse tagasi uue laenuga ehk siis hakkab nn laenude ülerullimine. Aga kust me teame, kas siis, kui need laenude tähtajad kätte jõuavad, saab laenu nii soodsalt, nii soodsate intressidega kui tänasel päeval? See tähendab seda, et me võtame praegu riigile metsikud kohustused ja me ei tea, kuidas riik nendega tulevikus hakkama saab. Ja laenuraha kulub praegu juba tohutu kiirusega.
Täna on teine lugemine alles, aga juba on laenulepinguid eriolukorra ajal sõlmitud 950 miljoni euro ulatuses. Sellest on 700 miljonit välja võetud. Aga miks see on välja võetud? Niisama kontole seisma seda ei ole võetud, ikka selleks, et ära kulutada. Laenuraha tuleb praegu kergelt sisse, aga see kulub väga kiiresti. Mul kohe järgmine etteheide ongi see, et lisaeelarves on asju, mille puhul on väga raske näha seost tõeliste kriisiabimeetmetega. Need ei vasta kriisiabi mõõdupuule, neid on raske käsitada kriisiabina.
Näiteks ma küsisin rahanduskomisjoni esimehelt maakapitali meetme kohta. Mul oli meeles, et kui me arutasime 2020. aasta põhieelarvet, et siis maaeluministril jäi terve rida asju eelarvest välja, sellepärast et ei olnud raha. Aga nüüd on äkki hästi palju laenuraha, eelarvereegleid enam ei ole ja kriisi varjus lülitatakse sisse asju, mis rahapuuduse tõttu jäid põhieelarvest välja. Maakapital on ka selline asi. Ma veel küsisin üle, kas oli analoogne meede Maaeluministeeriumi 2020. aasta eelarve taotlustes – jah, oli analoogne meede, oli vastus.
Kolmandaks – aega on vähe, ma ei jõua kogu seda lisaeelarvet siin ühes kõnes käsitleda –, aga needsamad KredExi meetmed. Seal on need garantiid ja laenud, aga 4–6% laenudelt on natukene liiga kõrge intressimäär. Sel ajal kui me siin neid meetmeid oleme menetlenud, on tulnud teiste riikide abipaketid ja seal on analoogne meede ikka kohe palju odavama intressiga, 1–2%. Lubati küll teha mikroettevõtete meede, kus on intress 3% ringis, aga kas see tuleb või ei tule, kuidas see tuleb – noh, kes seda teab.
Nii et lisaeelarves on häirivalt palju asju, mida otseselt kriisiabiga seostada ei saa. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See oleks võinud olla säärane koosmeele lisaeelarve, kus opositsioon ja koalitsioon hääletavad ühtemoodi ja tegeldakse päris asjaga, mitte iseenda poliitiliste huvidega. Muidugi, ega see head ei tõotanud, kuidas rahandusminister alustas. Tema ju kuulutas meil kriisi välja enne, kui olid kehtestatud rahvusvaheliselt suured piirangud ja kui need Eestiski olid veel kehtestamata ja kui ükski number kriisist ei rääkinud. Ta otsis võimalust asja ja ennast suurena näidata ja olukorda ära kasutada. Üks asi, meenutame, mille ta välja hõikas, oli kohe kriisikomisjon, aga loomulikult kriisi endaga ta väga tegelda ei tahtnud. See kriisikomisjon käis kaks korda koos ja siis minister pettus temas, sest see komisjon soovitas talle kasutada kiireid, täpseid, hästi suunatud samme, et hoida alles töökohad, hoida alles ettevõtted ja loomulikult toetada meditsiini. See on selline rahvusvaheline standard – kui vaadata, mida teised riigid on teinud, mida organisatsioonid on soovitanud, siis näeme, et täpselt sedasama. No ja järgmises etapis siis mõningase viitajaga loomulikult on kaalumisel erinevad investeeringud ja selline valikulisem tegevus.
Üldjoontes võib öelda, et ekspertiis ei ole sellest eelarvest päris mööda läinud. Me oleme väga nõus nende asjadega, mida tehakse haigekassaga, KredExiga, mida tehakse meditsiinis. Oleme nõus ka nende asjadega, mille puhul kaalutakse ettevõtetesse kapitali paigutada. Aga me ei ole nõus nende asjadega, mis on ainult olukorra ärakasutamiseks, raha kulutamiseks. Sest näiliselt on ju raha rohkem kui iial enne. Kõik laenupiirangud on eest ära, laen ise on praegu väga odav, eelarvereegleid ei ole, riigiabi reegleid ei ole – muudkui kuluta. Aga loomulikult, ka selles olukorras peavad olema valikud täpsed, sest arved tuleb ikkagi maksta. Ja need moonutused, mis praegu tekitatakse, makstakse ju pärast kinni.
Mis on inetu selle eelarve puhul? Loomulikult, et kasutatakse jälle seda teise samba hävitamise kiiksu. Minu selja taga istub mees, kes on selle nimel viimased aastad elanud. See on häbiväärne. See, mis sellest asjast tuli – mitte see, et ta seal istub, ta istub tegelikult päris hästi, ütleme niimoodi, selles ametis –, poliitikuna ikkagi ta toodab väga palju jama. Ja see on tema kõige suurem jama. Mis puutub sellesse, mis sellest muudatusest nüüd on saanud, siis eriti kummaline on, kui püütakse meelega segi ajada 2009. aasta peatamist ja seda peatamist. Need on ju võrreldamatud. Tol korral raha lihtsalt ei olnud, oli vaja päästa Eesti krooni ja oli vaja täita kriteeriume, eelarve oli vaja hoida tasakaalus. Praegu mängitakse lihtsalt lolli, tõmmatakse paralleeli selle kunagise ajaga, aga kokku võttes võetakse riigile, ma pakun, kiirlaenuintressiga laenu. Hakatakse kompenseerima seda, mida praegu makstakse kinni, selle asemel et jätta sammas rahule. 25% tuleb kindlasti selle intress, ma arvan, et rohkemgi tuleb. Ma arvan, et 45% võib ka tulla, aga kuna ta on perioodi keskmine, siis ei saa me täpselt öelda, kui palju turud põhjast tõusevad. Aga no veerandi ikka tõusevad. Endale te sellist laenu ei võtaks. Vist enam ei läheks isegi poodi Bigbanki spondeeritud raha eest. Aga riigile sellise kulu võtate. Loomulikult on olukorra ärakasutamine ...
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

... see, kuidas krabatakse Maaelu Edendamise Sihtasutusest. Me kõik saame põllumajanduse probleemidest aru, aga need ei seisne selles, et neile ei anta praegu laenu. Nende põhimure on praegu see, et saaks tööd tehtud, et oleks tööjõudu, aga siin surutakse kogu meetme paketist üks kümnendik läbi lihtsalt selleks, et EKRE ministrid saaks ka midagi jagada, et saaks Mart Järvik ka midagi jagada ja Mart Järviku suured unistused saaksid täidetud. Väga inetu! Ka põllumees võib praegustes oludes olla üldjärjekorras toetuste saamisel. Selles mõttes oleks võinud üritada need meetmed ühtlustada. Aga igal juhul ei ole põllumajanduse probleem 1/10 kogu majanduse probleemist. Põllumajanduse probleem moodustab praegu kogu majanduse probleemidest väiksema osa, kui põllumajandus ise majandusest moodustab, sest ta on üks kaitstumaid harusid. Isegi kui hinnad langevad, on seda tootmist võimalik ikkagi elus hoida ja sügisel saaki koristada, kui praegu laenu antakse. Muide, antakse. Üks valeväide oli siin ministril see, et kevadlaen on esimene, mis ära võetakse. Kiiresti kontrollisime – ei võeta ära, pangad on huvitatud andmast põllumeestele laenu, aga loomulikult mitte igaühele. Ja selline asi nagu tagastamatu laen on ainult Aivar Koka peas.
Nüüd, mis sellest asjast välja on tulnud? On tulnud säärane asi, millele vastu ei raatsi hääletada, sest hädavajalikke asju on ju ette pandud ja on siia sisse siiski kirjutatud, aga see elus hoidmine, see säilitamine saab liiga vähe raha. Sellepärast me oleme teinud sama summa ulatuses ettepanekud, sh oleme ka teinud ettepaneku mitte visata minema aktsiisitulusid. Jälle ei taheta sellele küsimusele vastata. Aivar Kokk räägib iseenda eluloost, sest komisjonist tal midagi rääkida ei ole. Komisjonis peab debatti ainult opositsioon. Me isegi ei tea neid argumente, miks. Millised on need arvutused, et aktsiise on praegu vaja alandada ja saata see raha mutimullaauku, nagu ütles rahandusminister siin eelmine kord. Kui mitu protsenti kuludest, omahinnast üks transpordifirma võidab? Ma võin teile öelda, see on 3–4%. Aga reaalselt meil on vaja aidata inimesi, kelle tulud kukuvad 100%, 30%, 80%. Ja visata üle 100 miljoni minema lihtsalt mingi poliitilise kiiksu ja valimisprogrammi põhjal oludes, kus kõik peaksid kokku hoidma ja solidaarsed olema, on häbematu, kuigi ma saan aru, et populaarne otsus. Ega siin ühtegi häält ei tule selle jutu peale, mis ma räägin. Valija tahab kindlasti odavamat kütust, aga see on kriisihalduse seisukohalt lihtsalt häbematu. Aitäh!

Mart Võrklaev, palun!

Head kolleegid! Valitsuse erinevad ministrid on kinnitanud, et kohalikel omavalitsustel säilib olemasolev tulubaas. Rahandusminister Martin Helme julgustas lisaeelarve esimesel lugemisel Riigikogus omavalitsusi planeeritud investeeringuid mitte kärpima ning majanduse elavdamiseks uusi investeeringuid planeerima. Riigihalduse minister Jaak Aab on pressiteates rõhutanud, et eelarve kärpimise vajadust omavalitsustel ei ole. Teisel lugemisel olevast lisaeelarvest selgub aga karm tõde. Valitsus on prognoosinud omavalitsuste tulumaksu alalaekumiseks 192 miljonit eurot. Tulubaasi vähendamise leevendamiseks planeerib aga valitsus kõigest 30 miljonit eurot, mis muu hulgas sisaldab kriisiga seotud kulutuste kompenseerimist. Jagades 30 miljonit 79 omavalitsuse vahel, saame jämedalt 380 000 eurot omavalitsuse kohta. Rae valla näitel kulub kriisi ajal ainuüksi vanemate poolteiseks kuuks lasteaia kohatasust vabastamisele ca 150 000 eurot. Julgen väita, et see 30 miljonit ei pruugi isegi kõiki kriisiga seotud omavalitsuste kulusid katta, rääkimata 192 miljoni euro suuruse tulubaasi kaotuse kas või osalisest kompenseerimisest.
Majanduse kiireks elavdamiseks tehtavateks investeeringuteks eraldatakse lisaeelarvega omakorda kokku veel 100 miljonit eurot: 30 miljonit teede korrastamiseks ning 70 miljonit uute investeeringute käivitamiseks, et seeläbi majandust elavdada. 30 miljonit erakordset toetust teeinvesteeringuteks on loomulikult tervitatav. Kohalikud teed on paljudes kohtades kehvas seisus ja aastaid alarahastatud. Loodetavasti saavad juba planeeritud teeinvesteeringud, mis tulumaksu kukkumise tõttu võivad ohtu sattuda, tänu sellele toetusele tehtud.
Eeltoodud numbrite põhjal on aga päevselge, et kohalikud omavalitsused peavad tegema suuri kärpeid ning kõiki planeeritud tegevusi ja investeeringuid teha ei suuda. Samas julgustab riik planeerima uusi investeeringuid, milleks pakutakse 70 miljonit eurot. Lisaeelarve seletuskirja järgi ei saa ega tohi seda kulutada juba planeeritud investeeringuteks, vaid tuleb kavandada uusi. Endise omavalitsusjuhina ei mõista mina, kuidas saavad omavalitsused olukorras, kus neil jääb kõige helgema stsenaariumi järgi saamata 130 miljonit eurot, vaadata, roosad prillid ees, oma eelarvet ning asuda veel uusi investeeringuid tegema. On selge, et kui omavalitsused ei suuda tulumaksu alalaekumise tõttu viia ellu 2020. aasta investeeringuid ning on sunnitud kärpima nii majandamis- kui personalikulusid, siis ei ole neil võimalik planeerida ka uusi, eelarves planeerimata tegevusi.
Seetõttu olen lisaeelarvesse teinud kaks muudatusettepanekut. Esiteks, suunata 70 miljonit eurot, mille kasutus hetkel oleks piiratud ainult uute investeeringutega, üldisesse KOV-i tulubaasi alalaekumise katmisesse. Sellisel juhul tuleks riik omavalitsustele appi 192 miljoni suuruse tulumaksu alalaekumise katmisel 130 miljoni euroga. Omavalitsused peavad ka sellisel juhul märkimisväärselt püksirihma pingutama või võtma investeeringute tegemiseks laenu, kuid vähemalt oleks riigi abi oluliselt suurem ja ka reaalselt toeks. Teine minu muudatusettepanek on seotud just riigi poolt omavalitsustele soodsa laenu andmisega. Oleme korduvalt rahandusministrilt kuulnud, kuidas riik on saanud null- või negatiivse intressiga laenu. Samal ajal on viimaste nädalate reaalsete näidete põhjal teada, et omavalitsuste jaoks on laenu saamine 2–3 korda kallimaks läinud, mis loomulikult tuleb kinni maksta järgmistel aastatel järgmiste tegevuste arvel. Omavalitsused on meie inimestele kõige lähemal, korraldades elu alates lasteaedadest ja koolidest ning lõpetades sotsiaaltöö ja hooldekodudega. Samuti mõjutavad nende kohapeal tehtavad või ära jäävad investeeringud kõige vahetumalt inimeste kohapealset elu.
Head kolleegid! Palun usaldame kohalikke omavalitsusi, tuleme neile kriisi ajal appi, aitame vähemalt osaliselt katta tulumaksu alalaekumisest tekkivat eelarveauku ning laseme neil, kes kõige paremini kohalikke olusid tunnevad, õigeid otsuseid teha. Aitäh!

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea Riigikogu! See kriis on löönud Eesti inimesi, Eesti ettevõtteid valusalt ja kiiresti ja meie kohustus on, et riigi tugimeetmed saaksid kiiresti vastu võetud. Selles eelarves on mitmeid mõistlikke asju ja meetmete paketid tervikuna, kui me räägime töötukassast või kui me räägime KredExi meetmetest või kui me räägime näiteks maksuintressi ajutisest peatamisest, on vajalikud. Need kõik on vajalikud asjad, mis aitavad.
Selle kriisi juures on väga palju räägitud koostööst. Sellest on räägitud siin saalis, sellest on rääkinud peaminister, sellest on rääkinud muud inimesed ja ma arvan, see ongi hästi oluline. Selles võtmes on mul kahju, et meil oli päris palju muudatusettepanekuid, mis olid kantud sellestsamast koostöövaimust, aga neid ei peetud võimalikuks koalitsioonileeris toetada. Näiteks tervishoiu jaoks mõeldud kulutuste suurenemine. Me teame, kui raskesti sai pihta Saaremaa, kui palju ka Eesti teistes piirkondades on meditsiinitöötajad eesliinil toimetamas ja võitlemas. Kui ma küsisin rahanduskomisjonis selgitust, milline on haigekassa tulude vähenemise mõju tervishoiusüsteemile, siis vastus oli väga lihtne: see mõju on ravijärjekordade pikenemine. Ma arvan, et see ei ole õige. Me peame leidma võimalused, kuidas see kriis ületada ja ka kindlustada haigekassa rahastamine. Ja sellekohane ettepanek meil oli.
Räägime EAS-i otsetoetustest turismivaldkonnas ja toetustest väikeettevõtetele ja mikroettevõtetele. On selge, et ka selleks ei ole raha piisavalt, ja me tegime ettepaneku suurendada mõlemas valdkonnas kahekordseks neid toetusi – kokku 50 miljonini ja kokku 20 miljonini. See oleks kindlasti aidanud. On kahju, et see ettepanek ei leidnud toetust, aga te saate seda loomulikult siin saalis hääletusel toetada. Ei ole ju miskit veel lõplikult lukus. Mis puutub mikroettevõtetesse, FIE-desse, võlaõiguslepingutega töötajatesse, kellest on siin palju juttu olnud, siis nemad on toetuse mõttes justkui kukkunud kuidagi põrandalaudade vahele.
Ma tahan veel rõhutada ka ajutistes raskustes olevate strateegiliste ettevõtete toetamist. Jah, see on väga oluline. Aga selleks, et see oleks edukas, selleks, et maksumaksja saaks lõpuks oma raha tagasi, peab see protsess olema läbi viidud professionaalselt ja hästi ette valmistatud. Enne kui me hakkame diskuteerima avalikus või mitteavalikus ruumis selle üle, kes nimeliselt võiks toetust saada, on mõistlik ja väga vajalik need kriteeriumid kokku leppida. Ma olen päris veendunud, et ei ole võimalik seda protsessi professionaalselt läbi viia ilma finants- ja õigusnõustajaid kaasamata. Mitte üheski ministeeriumis ei ole kompetentsi selleks, et kaaluda investeeringutingimusi ja -hinda raskustes olevate ettevõtete puhul. Ja samamoodi on oluline, et see tugi on lühiajaline, et riik soovib väljuda esimesel võimalusel. Ja kogu see ettevõtete valitsemisega seonduv peaks olema koondatud kokku ühe organisatsiooni alla. Ma olen ühe ideena selleks soovitanud SmartCapi, aga see võib olla ka mõni teine. See ei ole esmatähtis, oluline on see, et protsess on kiire ja läbipaistev ja juhtimine arusaadav.
Kolmandaks, teise samba maksed. Sellest on siin saalis mitu korda juttu olnud ja minu jaoks on kurb, et valitsus soovib kasutada kõige kallimat defitsiidi katmise meetodit.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nagu siin saalis on räägitud, see tootlus, mis kompenseeritakse teise sambaga liitunutele – ja see on õiglane –, tähendab ühtlasi ka seda laenuprotsenti, mida maksumaksjad tagasi maksavad. Ja tagasi maksavad selle mitte teise sambaga liitunud, vaid need, kes ei ole liitunud, ehk tegelikult tänased pensionärid, vanem põlvkond. See on, ma arvan, ebaõiglane.
Ja lõpetuseks. See kriis nõuab väga kiireid lahendusi ja kindlasti me ei saa kõikidele asjadele ja kõikidele meetmetele sada protsenti täpselt pihta. Kindlasti juhtub siia sisse praaki ja kindlasti on mingeid asju vaja töö käigus korrigeerida, aga seda olulisem on kogu protsessi läbipaistvus. On hea, et me oleme üksmeelel, et kõik toetuse saajad – kui me räägime ettevõtetest, räägime MTÜ-dest, sihtasutustest – peavad olema teada, nende nimed saavad olema avalikud. Aga mul on kahju, et aruandluse punkt vaatamata sellele, mida me rahanduskomisjonis rääkisime, tegelikult muudatusettepanekutesse ei jõudnud. Palun toetage neid ettepanekuid, mis me oleme esitanud, ja me saame selle kriisiga koos paremini hakkama. Aitäh!

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

Ma tänan head istungi juhatajat. Head kolleegid! Te kõik teate, et Eesti Pank ennustab meile kuni 14%-list majanduslangust, aga Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar kirjutas mõni päev tagasi Postimehes, et ta ei välista, et see langus kujuneb veel sügavamaks. OECD on prognoosinud, et praegused piirangud lähevad meile tõenäoliselt maksma umbes neljandiku meie SKT-st, aga see põhineb praegustele teadaolevatele piirangutele. Kui eriolukord peaks pikenema ja kestma kauem, siis ilmselt see number aja jooksul kasvab. Sel nädalavahetusel ilmus intervjuu ühe Eesti suurettevõtte juhiga, kes ennustab, et Eestis on paari kuu pärast 100 000 töötut. Nii et me oleme igal juhul sisenenud raskesti prognoositava kestuse ja ulatusega kriisi. Ja ma kindlasti kahe käega toetan seda, et me abistame selles olukorras meie ettevõtjaid.
Mõnevõrra on kahju, et see abi on võtnud aega. Kahju, et paljud ettevõtted, eriti väiksemad ja keskmised, jäävad ilma abita. Võib-olla on asi selles, et meil ei ole väga palju usku tänasesse valitsusse, nagu see nädalavahetus ka tõestas: kui küsid kolmelt ministrilt, siis saad neli arvamust vähemalt. Ja mulle tundub, et see valitsuse ja täitevvõimu nõrkus tähendab seda, et Riigikogu peab veel rohkem pingutama. Ning see tähendab seda, et me peame mõtlema ette ja vaatama ka n-ö sinna kurvi taha. Me üritame seda kurvi laugemaks suruda, aga vaatame ikkagi seda ka, mis on selle kurvi taga. Ja ma väga tunnustan, muide, kolleege Reformierakonnast. Nende võimekus, nende suutlikkus riigi rahanduse valdkonnas ette mõelda on väga teretulnud ja nende panus samuti. Suur tänu selle eest!
Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on omalt poolt pakkunud välja kava erinevaid sotsiaalseid kriisimeetmeid. Lähtudes sellest oleme teinud selle eelnõu menetluses ettepanekuid. Need on keskendunud peamiselt lastega peredele ja eakatale inimestele, sest me näeme ette, kui sügav saab olema see alanud kriis, kui suured on need väljakutsed Eesti inimestele.
Ma tooksin veel kord välja ühe teema, millest me juba rääkisime küsimuste ja vastuste voorus. See puudutab kooliealiste lastega perede toetamist 500 euroga. Endise Põhja-Tallinna vanemana ja Tallinnast valitud rahvasaadikuna võin teile kinnitada, et ka keskmisest suuremate sissetulekutega Tallinnas on peredel tegelikult olnud keeruline selle olukorraga kohaneda. On tulnud osta uusi seadmeid, on tulnud teha erinevaid kulutusi. Perede elukorraldus on kiiresti muutunud. Ma kujutan ette, et Eestis on palju piirkondi, kus keskmine sissetulek on väga väike ja kus toimetulek on väga keeruline. Mul on väga kahju, et rahanduskomisjonis ei leidnud toetust meie ettepanek peresid sellel raskel ajal toetada.
Mulle tundub, et eelmises kriisis me ei toetanud inimesi piisavalt. Selle tagajärjel kasvas rahulolematus ühiskonnas, aga kasvas ka soov väga radikaalseteks muudatusteks. Ja see on osutunud soodsaks pinnaseks kõikvõimalikele poliitilistele jõududele, kes lubavad kõva kätt ja radikaalseid muutusi. Uskuge mind, needsamad poliitilised jõud kasutavad ka praegust kriisi, ja palju brutaalsemalt ja palju jõhkramalt kui eelmist. See on juba mingil määral alanud.
Selles kriisis me peame olema targemad. Meil peab olema rohkem hoolivust, meil peab olema rohkem märkamist, me peame märkama inimesi, kes vajavad abi, ja me peame neid aitama. Eriti puudutab see lastega peresid ja eriti puudutab see eakaid inimesi. Ja esimene samm tõestamaks, et me tõesti hoolime, et me märkame, et me oleme valmis kiiret abi osutama, oleks seesama sotsiaaldemokraatide välja pakutud koduõppe toetus. Ma arvan, et see on väga hea mõte. Kui see peaks täna tulema hääletamisele, siis ma väga palun: toetage seda! Ja isegi kui see täna jääb menetlusest mingil põhjusel välja, läheme selle ideega edasi! Võib-olla on võimalik mingi kompromiss, võib-olla on võimalik see ettepanek mingil muul kujul ellu viia, et me tõesti saaksime selle abi peredeni viia. Ma väga tänan teid, aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Oudekki Loone, palun!

Head kolleegid! Mul ei olnud täna tegelikult plaanis sõna võtta. Aga mõned majandusliberaalide väited vajavad vastust. Ma ei hakka süüvima eelarve detailidesse – alati on võimalik midagi rohkem teha, alati on võimalik midagi paremini teha –, aga tahan ära märkida valitud majanduspoliitilist strateegiat. See eelarve on ajalooline samm Eesti majanduse korraldamisel. Lõpuks ometi me ei vasta kriisile kasinusega. Lõpuks ometi riik täidab oma rolli majanduse elavdajana, majanduskeskkonna ülalhoidjana. Meil on riik, kes investeerib ja laenab siis, kui ettevõtjad ei taha või ei suuda. Me mäletame väga hästi, kui kogu euroala majandus kiratses. Eelmisele kriisile vastati kärpimisega ja kõik euroala riigid tulid väga aeglaselt kriisist välja. Mõned ei tulnud üldse. Itaalia kärpis oma tervishoiust 37 miljardit ja me kõik näeme, mis praegu selle kärpimise tagajärjel toimub. Meie nii ei tee. Täna makstakse Eesti riigile peale, et me laenu võtaksime. Kui me jätaks selle tegemata, jätaksime investeeringud riiulile, jätaksime töökohad loomata, siis me lihtsalt teeksime kuriteo Eesti rahva vastu – nagu siin riigis on varem tehtud. Meie nii ei tee. Nii et, kallid liberaalid, kärpimisajastu on möödas, kasinusajastu on ka möödas. Riik tunnistab oma rolli majandusmootorina ja see eelarve on esimene samm sellel teel! Aitäh!

Aitäh! Indrek Saar, palun!

Lugupeetud kolleegid! Eriolukord on kestnud nüüdseks kuu aega ja väheseid erandeid kõrvale jättes on kogu ühiskond käitunud solidaarselt, ühtehoidvalt, üksteisest hoolivalt. Inimesed on suhtunud väga mõistvalt järjest enamatesse piirangutesse, mis eriolukord on endaga kaasa toonud. Inimesed on valmis oma isikliku mugavuse, vabaduse, tihti ka majandusliku heaolu või suisa toimetuleku ohverdama ühise eesmärgi nimel: alistada see nähtamatu ja seevõrra võib-olla veel hirmuäratavam vastane, mis koroonaviirusena meid ründab.
Rääkimata nendest, kes on olnud eesliinil: arstid, hooldajad, lasteaiaõpetajad, politseinikud, müüjad ja paljud teised kohusetundlikud inimesed, kes on lähtunud teadmisest, et häda korral tuleb kokku hoida, et me peame selles olukorras olema meie, mitte minu ühiskond. See on olnud ühine mure ja hool, olgugi et enamik ju ei ole tervise mõttes riskirühm. Kõik on olnud valmis pingutama, et kaitsta riskirühma kuuluvat vähemust. See on kirjeldamatult sümpaatne. Ma ei häbene öelda, see on mind teinud uhkeks meie inimeste üle. Ja ma tean, et ma ei ole ainus.
Aga kui ma loen meie ees seisvat lisaeelarvet, tundub mulle, et olen sattunud mingisse paralleelmaailma, ühte teise riiki, ehk isegi teisele planeedile. Kuidas muudmoodi on võimalik kirjeldada olukorda, kus kriisieelarve arutamisel ei võeta arvesse ainsatki opositsiooni muudatusettepanekut? Kas tõesti ei vaja lastega pered koduõppele jäämisel tuge? Kuidas peaksid käituma pered, kelle sissetulekutest ei jätku enam, et tasuda oma lähedase hooldekodukoha eest, kui riik ei ole valmis appi tulema? Kas üksi elavad pensionärid suudavad katta kõik need lisanduvad kulud, mis toidu, ravimite ja muu eluks hädavajaliku koju toomisega kaasnevad? Mida peaksid oma riigist arvama juuksurid, taksojuhid ja paljud teised väikeettevõtjad, kes on oma makse maksnud FIE või juhatuse liikmena ja seetõttu ei saa raskel hetkel mingit abi? Kas töö, mida on tehtud käsundus- või töövõtulepingu alusel, on olnud ühiskonnale vähem vajalik?
Kuidas saab valitsuskoalitsiooni juht kutsuda üles olema kriisiolukorras meie, mitte minu ühiskond, ja samas tema juhitav koalitsioon sõita üle kõigi nende ühiskonnaliikmete vajadustest, kes on valitsuse lisaeelarvet kokku klopsides kahe silma vahele jäänud? Mina ei saa sellest aru. Aga ma ei ole siiski kaotanud lootust, et vähemalt osagi opositsiooni muudatusettepanekutest leiab siin saalis piisavalt poolthääli. Kuidas muidu selgitada abita jäävatele inimestele, et meie valitsus ka käitub meie valitsusena, mitte ei eelda seda vaid kõigilt teistelt ühiskonnaliikmetelt? Tänan tähelepanu eest!

Maris Lauri, palun! Viis pluss kolm minutit, palun!

Head kolleegid! Me tegelikult ei tea, kui kaua see kriis kestab – tervisekriis ja majanduskriis. Majanduskriis kestab kindlasti kauem kui tervisekriis. Ja selle kriisi sügavus ja kestus sõltub parameetritest, mida me ise ei saa väga palju mõjutada. Me ei tea, kuidas see tervise asi meil siin Eestis kujuneb. Meil võib endil hästi minna, aga kui meie naabritel Lätis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal lähevad asjad halvemini, siis ega meilgi ei saa asjad kiiresti paranema hakata. Sellises määramatuses oleks loogiline, et käitutakse teatud mõttes ettevaatlikult. Me saame laenu võtta. Ja ma tuletan meelde, et keegi ei ole sellele vastu vaielnud, et praeguses kriisis Eesti riik laenu võtaks. See on võimalik ja praegusel juhul saab seda võtta küllaltki soodsalt. Aga soodsad ajad võivad ühel hetkel ka meist mitte olenevatel põhjustel metsa minna ja mööda saada. Võib juhtuda, et riigi laenuvõime hakkab halvenema ka meie endi pärast, kui me laename väga kiiresti väga palju ja kulutame selle raha mitte väga otstarbekalt. Kusjuures meile endile võib tunduda, et me teeme asju väga hästi ja õigesti, aga kõrvaltvaatajatele ei pruugi see ühel hetkel nii tunduda. Sellepärast peab olema laenurahaga ettevaatlik, ka siis, kui laenu võtmine on suhteliselt lihtne. See tähendab seda, et kui me raha kulutame, siis peame hoolega kaaluma, milleks me seda teeme.
Meil on lisaeelarve, mille taga on planeeritud 3,5 miljardit eurot miinust. Võib tunduda, et no nüüd me lööme selle raha sirgeks ja küll saab palju tehtud. Selle lisaeelarve juures ei ole seda materjali, neid punkte, millest midagi selgelt näeb. Suure vaevaga saime rahanduskomisjoni liikmetena Rahandusministeeriumist teada, et planeeritakse 1 miljard kuni – ehk saab – 1,5 miljardit. Aga ülejäänu? Võib-olla saab hiljem rohkem, võib-olla mitte, me ei tea seda. Aga ilmselt on aru saadud, et asjad päris roosilised ei ole, ja selle tõttu on plaan minna pensioni teise samba kallale ja stabiliseerimisreservi kallale. Ent nende kahe asjaga ei lähe mitte kuidagi kokku see, et samal ajal uljalt lastakse aktsiise alla. Võib-olla on see langetus mõttekas ühel hetkel, aga praeguses kontekstis küll mitte. Teate, te võite selle aktsiisi lasta nulli, aga kui inimesed praegu ei taha kütust tarbida, siis nad ei tarbi. No ei ole vaja! Kui sa ei sõida, siis sul ei lähe kütust – ongi nii. Ja sa mitte kuidagi ei saa tarbimist sellises olukorras suurendada.
Sellises olukorras, kus me ei tea, mis edasi saab, on väga vale kulutada oma raha asjadele, mis tunduvad lihtsalt toredad. Siin eespool on räägitud poliitilistest lubadustest, valimislubadustest, uljastest mõtetest, mis varem ei ole eelarvesse mahtunud, aga nüüd, raskel ajal, kui raha ei ole, nad järsku mahuvad. Mina ei saa aru sellest.
Samas ei ole häid mõtteid – vähemalt ei ole need meieni jõudnud – nende asjade lahendamiseks, mille puhul kõik tunnistavad, et on probleem olemas. Näiteks mikroettevõtted, turismisektor. Turismisektoris ei aita meedetest, mis on mõeldud kaheks-kolmeks kuuks. Saate aru, meile ei tule soomlased tagasi juunikuus, võib-olla tulevad augustis – mõned. Aga kas see katab selle augu, mis juba selle suvega tekib? Turismiga seotud ettevõtted kaotavad ju terve suve. See tähendab seda, et nendel ei ole ka talvel sisuliselt elatusvahendeid. Kas me sellele oleme mõelnud? Minule tundub, et ei ole. Sama lugu on väga paljude teiste väikeettevõtetega. Kindlasti on ka suured ettevõtted olulised ja see, kuidas nende käsi käib. Aga ei saa niimoodi mõelda, et noh, sa töötasid käsunduslepinguga, järelikult sa makse ei maksnud. Uskuge, suurem osa Eesti inimesi siiski maksab makse – ka FIE-d, ka need, kes töötavad käsunduslepinguga, ka need, kes töötavad üksinda oma osaühingus. Enamik neist maksab makse. Need on vähesed, kes kasutavad ettevõtlusvorme pahatahtlikult, omakasupüüdlikult. Aga miks me teeme siis lahendused nende pahatahtlike järgi? Seda ma ütlen muidugi juba laiemas mõttes.
Aga veel kord: suured kohustused, mis riik võtab, peavad olema väga tähelepaneliku jälgimise all, et seda raha ei raisataks. Ma enne rääkisin mõttetutest kulutustest, sellest, et võib-olla sügisel on seis selline, et me ei saa enam odavat laenu, aga meil on raha vaja. Enne üks kolleeg ütles, et nüüd me enam ei kärbi. Mina küll ei julge öelda, et me enam ei kärbi. Ka parima tahtmise juures võib tekkida olukord, kus lihtsalt ei jää enam midagi muud üle, lihtsalt keegi ei anna laenu või annaks seda röövelliku intressiga.
Ma arvan, et meis on siin piisavalt palju mõistlikkust ja tahet asju siiski hästi lahendada, mitte tõmmata jooni koalitsiooni ja opositsiooni vahele. Selles mõttes on ka minul kurb meel, et rahanduskomisjoni istungid olid väga ühepoolsed. Me tegelikult ei arutanud neid teemasid. On väga raske arutada, kui teine osapool on lihtsalt vait. Aga kui te ei tihanud arutada või ei osanud arutada, ehk on teil südametunnistust, ehk on teil mõtlemisvõimet hääletada vähemalt mõnegi ettepaneku poolt, mis tulid opositsioonist. Aitäh!

Aitäh! Urmas Kruuse, palun! Viis pluss kolm minutit, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Ühtpidi on tore, et meil on e-riik. Minu jaoks oli selle ere näide täna, kui ma oma Riigikogu kabinetis osalesin virtuaalselt kohaliku omavalitsuse istungil ja parema käega ID-kaardiga hääletasin, samas aga kuulasin sõnavõtte siin saalis. Ma ei oleks siia pulti tulnud, aga selleks virgutas mind Oudekki Loone, kui ta hõikas üle saali, et kasinusaeg on läbi. Ta viitas Itaaliale. Kui ma õigesti aru sain, siis ta ütles, et kasinuse tõttu on nende tervise-eelarve väga madalas seisus ja see paistab välja ka haigestumisest Itaalias ja võitlusest sellega. Ma julgen meelde tuletada, et enne kui seda eelarvet hakati kärpima, kõlas nende saalis ilmselt samasugune loosung nagu täna Oudekki Loone loosung, et kasinuse aeg on läbi.
Kohalikud omavalitsused arutavad praegu asjade seisu ja on üsna endast väljas. Kuidas ikkagi tegelikult hakkama saada, kui ka selle paljukirutud lisaeelarve puhul on ennustatud, et 192 miljonit üksikisiku tulumaks langeb. Mis mind praegu väga kurvaks teeb, on aga tegelikult see, et opositsioon ütles kriisi alguses kriisijuhile ka siin saalis, et me oleme valmis toetama asjalikke ettepanekuid, ent ärge pange sinna sisse ettepanekuid, mis ei ole otseselt või kiireloomuliselt seotud selle kriisiga. Paraku näitavad see lisaeelarve ja ka mõned teised eelarved väga ilusti, et sellega ei ole absoluutselt arvestatud. Koalitsioonisaadikud eri komisjonides on tunnistanud, et jah, võib-olla see ei olegi seotud kriisiga, aga tulevikus võib meil veel raskemaks minna, eks me siis vaata. Minu arvates on see väga ohtlik pretsedent. Toon näiteks kas või MES-i. Täna oli meil koosolek, kus me kuulasime nii KredExit kui MES-i, ja seal julgeti tunnistada, et nii mõnigi päevakorral olev meede ei ole seotud praeguse kriisiga.
Mida ma sellega öelda tahan? See on tegelikult väga lihtne. Kuna pangaautomaadist ei tule piisavalt ja lõputul hulgal raha, oleks ääretult mõistlik jagada kriisihaldus tegelikult etappideks ja analüüsida, milline on esimese-teise-kolmanda etapi võimalik kriisihaldus – lähtuvalt just sellest, millised sektorid saavad kõige rohkem pihta ja mida meil kiireloomuliselt oleks vaja teha. Paraku on opositsioonile jäänud mulje, et kuna nüüd on võimalus, laenuraha tuleb väga palju peale, siis kedagi muu ei huvita. Ka Euroopa Komisjon on kiitnud osa pakette selle mõttega heaks, et leevendada teatud riigihanketingimusi, nüüd paneme sinna sisse raha nii palju, kui meil võimalik on välja võtta.
Aga kuna sellest veel ei piisa, siis tuleks minna ka stabiliseerimisreservi kallale, kohe esimeses faasis. Ja see on probleem vaatamata sellele, et rahandusminister on siin öelnud, et võib-olla meil läheb seda vaja alles järgmise aasta alguses.
Mis puutub teise pensionisambasse, siis minu arust koalitsioon räägib siin endale absoluutselt vastu või õigemini ta viib ellu seda poliitikat, mis kuulutab, et kasinusaeg on läbi, võtke nii palju laenu kui võimalik. Iseenesest ei oleks siis ju mõistlik teist pensionisammast peatada, eriti kui selle võimalik kompenseerimine nendele inimestele, kelle puhul see peatamine teoks saab, läheb riigile, maksumaksjale hiljem rohkem maksma. Mis mõtet seda siis teha on? See ei ole ju loogiline.
Kui meil tõepoolest on veel mõned kuud, nagu mõned eksperdid on öelnud, võimalik laenuraha kergelt kätte saada – küsid 200 miljonit, aga arvele laekub 206 miljonit –, siis oleks mõistlik seda laenupuhvrit kasutada. Me ei pea siin silmas ainult seda, et me anname pimesi blankoveksleid, et võtke laenu 200 miljonit ja meid absoluutselt ei huvita, mismoodi seda raha laiali jagatakse, millised on need printsiibid, mille alusel seda laiali jagatakse. Tõepoolest, me oleme ka fraktsioonina öelnud, et kindlasti KredExi meetmed on head. Mis mulle muret teeb, on see, et seal on sees 100 miljonit, mis puudutab korterelamute renoveerimist, aga me ei tea, millistel printsiipidel seda kavatsetakse jagada. Mind Riigikogu liikmena väga huvitab, kuidas jagatakse ühel hetkel laiali sajad ja sajad miljonid. Ja nii nagu Aivar Kokk täna ütles, et ennäe, me siin arutame teist lisaeelarvet, aga MES on juba põhimõtted vastu võtnud. Ma viitan täpselt sellelesamale küsimusele.
Me tahaksime rohkem teada, millisel kombel neid summasid jagatakse, ja tahame selles kaasa rääkida. Ja mitte ainult sellepärast, et kritiseerida, vaid et leida paremaid lahendusi, mis kogu selle paketi kaasabil on võimalik ellu viia. Ma viitasin juba renoveerimislaenudele. Meile on mitu aastat järjest ka siin saalis räägitud seda, et me ei tohi turule korraga palju raha paisata, et see paarkümmend miljonit, mida siin aastate jooksul on jagatud, on piisav.
Nüüd on meil 100 miljonit, aga selle 100 miljoni viimane ots viib juba aastasse 2023 või 2024, kui arvestada sellega, et täna teatud kriteeriume ei ole ja soovitakse viia ellu renoveerimisprojekte, mis põhinevad nn tehaselahendustel. Tehases üritatakse toota võimalikke kompaktseid lahendusi Annelinnale, Mustamäele, Lasnamäele, et saada kiiresti valmisprodukt. Kui ma küsisin täna, millistele tehastele seda võimalust jagatakse ja kuidas riik otsustab, kes seda tegema hakkab, siis öeldi, et me ei tea seda praegu. Me teame üldist printsiipi ja sellel hetkel, kui seda raha jagama hakatakse, võib kihla vedada, et väga paljud osalised on valmis selles osalema. Aga neid printsiipe, kuidas seda teha, ei ole seni isegi mitte arutatud. Milleks anda inimestele raha, kui põhimõtted on kokku leppimata?
See on tegelikult meie skepsise põhjus selle lisaeelarve puhul. Me soovisime, et ei pandaks asju ühte potti, ei aetaks segi kriisimeedet ja tulevikumeedet. Meile oleks võidud ausalt öelda, et need on kriisimeetmed, aga need meetmed me tahame lahendada perspektiivsena. Me oleme täna võimul ja me lahendame kriisi sellega, et võtame muudkui laenuraha peale ja laename seda edasi selleks, et teised saaksid veel laenata. Selline erinevus on teatud suhtumises.
Aga, Oudekki, ma arvan, sa pead pettuma. Kasinusaeg ei ole läbi. Inimesed elavad juba kasinalt, on juba oma majapidamisi piiranud. Ja kui Riigikogu või koalitsioon sellest veel aru ei ole saanud, siis on viimane aeg sellest aru saada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Eelnõu kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut ja me vaatame need üheskoos läbi.
Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me läheme selle hääletamise juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Mart Võrklaev, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Mart Võrklaev!

Palun muudatusettepanekut hääletada.

Läheme selle hääletamise juurde. Kas on vaja signaali või võime kohe minna hääletuse juurde? Võime minna kohe hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Mart Võrklaev. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepankut hääletada!

Läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on edastanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viies muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut, mille sisuks on koduõppe toetus, hääletada!

Läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Aivar Sõerd, palun!

Palun seda äärmiselt vajalikku muudatusettepanekut hääletada!

Me hääletame kuuendat muudatusettepanekut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Seitsmes muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 57, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Mart Võrklaev. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Mart Võrklaev, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kümnes muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.
14. muudatusettepanek, mille on esitanud samuti rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
16. muudastusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viimane muudatusettepanek, nr 17,  Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt.
Head kolleegid, me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 171 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 14. aprilli kell 9. Oleme tänase teise päevakorrapunkti läbi arutanud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu 169 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse algatas Vabariigi Valitsus 2. aprillil koos 2020. aasta riigi lisaeelarve eelnõuga, mis on koostatud koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud meetmete elluviimiseks. Eelnõusse on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, st mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarves vastuvõtmiseks või meetmete kasutuselevõtuks muuta. Riigieelarve seadust täiendatakse eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.
Eelnõu läbis esimese lugemise 6. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus kokku 11 muudatusettepanekut: Eesti Reformierakonnalt viis, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt kaks, Riina Sikkutilt üks, kultuurikomisjonilt kaks ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt ühiselt üks. Rahanduskomisjon tegi eelnõus 12 muudatust koostöös algataja, peamiselt Rahandusministeeriumiga. Komisjon palus eelnõu kohta arvamust asjaomastelt valdkondlikelt komisjonidelt.
Kultuurikomisjon avaldas toetust eelnõuga kavandatud e-raamatute ja e-väljaannete käibemaksu määra ühtlustamisele paberväljaannete käibemaksu määraga. Lisaks toetati kaht muudatusettepanekut, need on ettepanekud 10 ja 11. Riigikaitsekomisjon avaldas toetust eelnõus ette pandud Kaitseliidu seaduse muudatustele. Peetakse oluliseks eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal teenistuskohustusi täitvate kaitseliitlaste tagasiulatuvalt rakendatavat toetamist. Keskkonnakomisjon nõustus eelnõuga kavandatavate muudatustega keskkonnatasude seaduses. Majanduskomisjon toetas oma valdkonnas eelnõuga kavandatud muudatusi ja kriisipaketi kiiret menetlemist. Seoses sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalteenuste osutamisele erisuste kehtestamisega juhtis sotsiaalkomisjon tähelepanu vajadusele kohelda võrdselt erihoolekande- ja üldhoolekandeteenuse kasutajaid. Samuti tegi sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonile ettepaneku paluda Vabariigi Valitsusel esitada Riigikogule eriolukorra tõttu kehtestatavate toetusmeetmete rakendusmääruste kavand.
Tänan komisjone, kes jõudsid eelnõu arutada ja eelnõu kohta arvamust avaldada. Samuti tuleb märkida, et lisaeelarve ja käesoleva eelnõu kohta on lühikese aja jooksul laekunud hulgaliselt pöördumisi ettevõtjatelt ja huvirühmadelt, mis veel kord näitab olukorra tõsidust. Kõiki neid pöördumisi on võimalik vaadata Riigikogu kodulehelt.
Rahanduskomisjon alustas asjasse puutuvate ministrite ärakuulamist komisjoni istungil samal päeval, kui eelnõu menetlusse võeti. Enne eelnõu esimest lugemist 6. aprillil arutas komisjon eelnõu kolmel istungil: 2., 3. ja 6. aprillil. Eelnõu väga lühikese menetluse kestel on komisjon kuulanud ära ja küsitlenud seitset ministrit. Oma valdkonna muudatusi seoses lisaeelarve ja ka kõnealuse eelnõuga tutvustasid rahandus-, haridus- ja teadus-, maaelu-, majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, kultuuri- ning riigihalduse minister. Pärast esimest lugemist arutas komisjon eelnõu kolmel korral: 7. ja 9. aprillil, aga ka täna, 13. aprilli hommikul, et saada võimalikult paljudele küsimustele vastused. Istungitest on osa võtnud rahandusminister, mitme ministeeriumi ametnikud ja KredExi esindajad.
Kahtlemata tuleb tõdeda, et soov kõiki eelnõus kavandatud meetmeid veelgi põhjalikumalt arutada, analüüsida ja kaaluda on põhjendatud, kuid olukord ei anna kahjuks meile selleks rohkem aega. Seadustes üpris laiade raamide sätestamise ja meetmepaketi olulise eelarvemõju tõttu, samuti eelnõu kiire menetluse tõttu pööras rahanduskomisjon tähelepanu ka Riigikogu rollile täidesaatva võimu kontrollimisel nende väga oluliste meetmete kavandamisel. Näiteks lisas komisjon eelnõusse nõude, et toetusmeetmetele kehtestatakse üldtingimused Vabariigi Valitsuse määrusega, rõhutades selle järgimise kohustust ministrite poolt oma valdkondades toetusprogrammide ja eriolukorra meetmete sätestamisel ja rakendamisel. Selle kohta on muudatusettepanek nr 19.
Seoses erimeetmete kehtestamise ja lisaeelarvega otsustas rahanduskomisjon konsensusega järgmist. Eriolukorra tõttu kehtestatavate toetusmeetmete üldtingimuste määrust tuleb valitsusel enne allkirjastamist tutvustada rahanduskomisjonile. Sotsiaalvaldkonda puudutavaid eriolukorra meetmete määrusi tuleb enne allkirjastamist tutvustada sotsiaalkomisjonis. Valitsus annab vähemalt korra kuus rahanduskomisjonile ülevaate eriolukorra meetmete rakendamisest ja kuludest.
Rahanduskomisjoni poole pöördus ka õiguskantsler seoses sellega, et eelnõus kavandati riigieelarve seaduse § 69 täiendamist lõikega 2¹, millega algataja soovis lubada muuta riigieelarve seaduses sätestatud suurimat lubatud võlakohustuse jääki seaduse asemel Riigikogu otsusega. Rahanduskomisjon otsustas jätta nimetatud sätte eelnõust välja ja koostöös Rahandusministeeriumiga on pakutud lahendus muudatusettepanekus nr 18.
Riigieelarve seadust puudutavad ka Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 15, mis leidis täielikku arvestamist, rahanduskomisjoni muudatus nr 16 ja Reformierakonna fraktsiooni muudatus nr 17, mis leidsid sisulist arvestamist. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Siiski on. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Kui me võtame nüüd mõlema eelnõu ja mõlema protsessi kokku, siis on selge, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse roll on päris suur. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kätte on usaldatud 200 miljonit. Nii palju, kui mina mäletan Maaelu Edendamise Sihtasutust – ja seda on olnud 20 aastat või tegelikult 27 aastat, kui arvestada ka tema eelkäijaid –, siis on selge, et seal on üks osa inimesi olnud poliitilise taustaga, kes on võimude vahetumisega vahetunud, ja teine osa on olnud väga selgelt erialaorganisatsioonide esindajad. Viimastel aegadel on need olnud talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja toiduainetööstuse liit, finantseksperdina on nõukogus olnud inimene Rahandusministeeriumist. Aasta tagasi tehti suure poliitilise pöördega Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sellelaadsetest ekspertidest vabaks. Me oleme teinud ettepaneku tootjaorganisatsioonide esindajad sinna tagasi viia.

Palun küsimus!

Mis on teil olnud selle vastu, et tootjaorganisatsioonide esindajad oleksid nõukogus tagasi, eriti praeguses olukorras, kus MES-il on väga suur vastutus?

Ma arvan, et otseselt ei ole kellelgi selle vastu midagi, aga kahjuks komisjonis ei saanud see ettepanek piisavalt toetust. Aga seda on võimalik siin saalis arutada. Nii palju sai ettepanek hääli, et see tuli saali hääletamisele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelmises punktis te vastasite küsimusele lisaeelarve kohta ja ütlesite, et teise samba maksete peatamine on lisaeelarve ainus kärpemeede. Kas see on teil selline üldine ideoloogiline suund valitsuskoalitsioonis, et kui on vaja kärpida, siis prioriteet on kärpida sotsiaalkindlustussüsteemilt?

Väga hea küsimus! Nii hästi, kui sa küsisid, aga vastata on tunduvalt keerulisem. Isamaa erakond on kindlasti täna koalitsioonis olnud see erakond, kes on kõva ja selge häälega öelnud, et kriisi ajal tuleb ka tegelda avaliku sektori eelarvekulude kärpimisega. See aga on üks võimalus kärpida ja anda teistpidi eelarvele plusspoolt.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu! Minu küsimus tuleb ka pensionifondide kokkuhoiu kohta. Siin eelnõus nähakse ette, et makstakse kahekordne summa 2023.–2024. aastal ja korrutatakse veel läbi keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020 kuni 2022. aasta 31. detsember ehk sellel perioodil, kui need maksed on peatatud. Loodetavasti saadakse vahepeal majandus kasvama. Kas te ei arva, et kokkuhoiu asemel võib sellest muudatusettepanekust riigile kasvada hoopis täiendav suur kulu?

Aitäh, Annely, küsimuse eest. Tuleb vaadata nagu teist poolt. Tänasel hetkel on riigil vaja kuskilt leida lisavahendeid, et kas või pensionid välja maksta, kui sotsiaalmaksude laekumine väheneb. Ja teiselt poolt tuleb vaadata, et mitte kuidagi ei saa karistada neid inimesi, kellel teise sambasse 4% makse mingiks perioodiks peatatakse. On väga õiglane, et sel perioodil, kui see on peatatud, ja samal ajal inimene ise ei ole peatanud oma 2% maksmist, siis hiljem, kui kompenseeritakse selle makse peatamist, siis arvestatakse ka selle perioodi keskmist pensionifondide tootlikkust.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma siiski täpsustan, sest ma ei saanud vastusest päris hästi aru. Kas see oli siis niimoodi, et Isamaa tegi kaks ettepanekut: kärpida sotsiaalkindlustussüsteemi ja kärpida avaliku sektori kulutusi, aga koalitsiooni ühisosana leiti, et selle sotsiaalkindlustussüsteemi kärpe teeme kohe prioriteedina ära ja muid asju vaatame pärast? Või oli see kuidagi teistmoodi?

Aitäh! Isamaa ettepanekul on valitsuse istungil protokollitud, et kärpemeetmete arutelu ja otsuste tegemine peab toimuma hiljemalt teise kvartali jooksul. Kui rääkida teise pensionisamba maksete peatamisest, siis Riigikogu saal on alles natukene üle kuu aja tagasi teinud otsuse, et teise pensionisamba maksed on vabatahtlikud. See on vaidlustatud, see on Riigikohtus. See otsus tuleb sügisel ja me ei tea, milline see tuleb. Aga see eelnõu on arvestanud ka neid kuupäevi ja neid aegu, mis on kirjas teise samba vabatahtlike maksete seaduses.

Indrek Saar, palun!

Mul on selline pigem põhimõtte küsimus. Kui te selgitasite nii reklaamikampaanias kui ka siin Riigikogu saalis, miks on vaja teine sammas muuta vabatahtlikuks, siis te rõhusite selle peale, et inimesel peab olema vaba valik, kas ta on seal teises sambas või mitte, et teda ei tohi sundida. Miks te nüüd ütlete inimesele ette, et ta ei tohi maksta teise sambasse koos oma maksurahaga seda makset, mis tagaks talle tulevikuks korralikuma pensioni?

Aitäh! Mul on kartus, et sa ei ole seda eelnõu lugenud. Seal ei keela mitte keegi inimesel seda 2%-list makset teha. Seda 2%-list makset võib inimene edasi teha ja riik kompenseerib selle 4%-lise makse, korrutades inimese tehtud makse kahega ja lisades keskmise tootluse ... Nii on siin kirjas.

Annely Akkermann, palun!

Ma täpsustan veel kord seda, et täna Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas majanduskomisjonile väga suure mahuga laenupakette ja abipakette, mida Euroopa Liit riikidele kavandab. Arvestades nende laenude ja selle abi mahtu, võib eeldada, riik saab laenu suhteliselt madala protsendiga. Ja kui pannakse palju raha majandusse, siis tõenäoliselt fondide tootlus kerkib. Kas te tõesti peate riigile mõistlikumaks peatada need maksed ja maksta hiljem kõrget tootlust, selle asemel et võtta odavalt laenu? Kas see on tõesti mõistlik? Kas see üldse on kriisimeede või kokkuhoiumeede?

Aitäh! Meil on võimalikud kolm varianti. Üks on see, mis tavaliselt on juhtunud, et fondide tootlikkus on olnud pikalt päris vilets – vaadakem aastaid 2010, 2011, 2012. Ma ei tea, millises fondis teie pension oli, kui hea tootlikkus seal oli. Selles, kus minu raha oli, ei olnud küll mingit tootlikkust. Seaduses on klausel, et kui see miinuses on, siis seda miinust ei arvestata. Selles mõttes inimesed iseenesest võidavad. Aga lõpuks, eks iga laen tuleb ükskord ka tagasi maksta. Ega see kuskile õhku ei jää. Ja täna on otsustatud, et üks võimalus riigieelarvet täita on peatada teatud perioodiks teise pensionisamba riigipoolsed maksed.

Indrek Saar, palun!

Härra rahanduskomisjoni esimees! See on tore, et te teete minu teadmiste kohta järeldusi. Ma olen asjast väga hästi aru saanud, ma ei kavatse kasutada võimalust mitte maksta teise sambasse, sel ajal kui te seda mulle lahkelt pakute. Ma olen risti teistsugusel arvamusel kui teie. Aga minu küsimus jääb samaks. Te propageerite seda, et inimene on kõige targem ise otsustama, kuidas investeerida oma tulevikku. Samas te võtate talt vahepeal selle 4% ära, võtate selle riigi kätte, ja siis ütlete talle, et nüüd meie investeerisime seda ise ja anname vastavalt meie arusaamisele, kui palju see investeering tasus, teile selle osa, mis jäi teil endal investeerimata. See ei ole kooskõlas valikuvabaduse printsiibiga, mida te propageerite, kui väidate, et teine sammas peaks muutuma vabatahtlikuks.

Aitäh! Ma väga vabandan, kui ma kuidagi valesti sõnastasin! Ma lihtsalt tahtsin küsida, kas te olete lugenud seda parandusettepanekut või seda seaduseelnõu – mitte midagi muud. Inimesel on võimalik loobuda sellel ajal, kui riik seda makset ei tee, ka oma 2% sissemaksest. See võimalus on. Ja kogu tema makse läheb siis automaatselt esimesse pensionisambasse. Ma arvan, et enam õiglasemalt ei olnud võimalik seda eelnõu kokku kirjutada – inimene saab tagantjärele need 4%, pluss selle aja tootlikkus. Kui keegi oskab midagi paremat pakkuda, nii et oleks arvestatud iga fondi tootlikkust, siis palun, aga tuleb ju arvestada sedagi, et fondi vahetust on võimalik kolm korda aastas teha. See ei oleks reaalne olnud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Ma oleks vahepeal tahtnud lausa oot-oot-oot hüüda. See oli siis, kui sa mu pinginaabrile vastasid üle-eelmise küsimuse ajal. Siis sa ütlesid lause, et kõik laenud tuleb tagasi maksta. Aga mina jälle lugesin eile või üleeile, et just sina oled loonud uue mõiste: "tagastamatu laen". Nüüd ma hakkasin mõtlema, millal sa meile siis midagi valesti ütlesid: kas siis, kui sa üleeile või eile ennast ajakirjanduses väljendasid, või praegu siin. Või äkki ongi mõlemad võimalikud, äkki ongi võimalik laenata tagastamatult. Räägi mulle, kuidas see trikk käib.

See on muidugi hea küsimus. Kui ajakirjanik paneb mingi pealkirja, eks siis ikkagi see, kelle käest kommentaari küsiti, on süüdi. Küsiti väga selgelt, kas mõni toetusmeede on ka selline, mille raha ei tule tagastada. Aga pealkiri tuli selline, nagu ta tuli. Midagi teha ei ole. Aga sul on ikka ja alati head küsimused.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avame läbirääkimised. Valdo Randpere, palun! Viis pluss kolm minutit.

Head kolleegid! Hea eesistuja! Kõigepealt, Aivar, sa just kiitsid mind, aga nüüd läksid kohapeale lobisema, et mind segada. Sama järjekindel, nagu sa oled tagastamatu laenu teemadest rääkides!
Aga ma mõtlesin, et alustan hea uudisega. Eelmise eelnõu arutelu ajal Jürgen Ligi käis kõnet pidamas ja arvas, et Mart Järvik on endiselt maaeluminister. Jürgen, Mart Järvik ei ole juba tükk aega maaeluminister. See on hea uudis. Lähme edasi!
Ma kõigepealt selgitan, annan igaks juhuks kõigile teada, kui keegi ei ole veel tähele pannud – ma olen ka sel teemal sõna võtnud ja kirjutanud –, et ma ei ole väga rangete meetmete pooldaja ka praeguses olukorras. Mulle meeldib väga see, kuidas Rootsi on olukorda lahendamas. Ma hoian neile pöialt ja ma näen isegi, et neil on väga suur võimalus edukalt sellest kriisist välja tulla. Nende kriisi lahendamise sisse on juba ehitatud ka väljatulekustrateegia, ja see on see, millest ma natuke siin Eestis puudust tunnen.
Aga veel vähem, kui mulle meeldivad need väga ranged meetmed selle kriisi ohjeldamisel, meeldib mulle valitsus, kes teeskleb selle kriisi lahendamist ja on segamini ajanud mõisted "abipakett", "äriprojekt" ja "PR-projekt". Mida ma silmas pean? Meil on mõnes mõttes selline päikesepaisteline või päikesepoiste valitsus. No kõik ei ole poisid, aga põhimõtteliselt. Kui midagi head kuskil juhtub, siis on valitsuse liikmed kohal. On vaja lennuväljale sõita maske vastu võtma, siis nad on kohal. Kui pärast selgub, et ei olnud maskid, vaid olid tolmulapid, siis ei ole mitte kedagi kuskil enam näha. Täpselt sama asi oli selle tervisedeklaratsiooniga, mis alguses sisse viidi ja nädal aega hiljem ära likvideeriti. Ja neid näiteid on veel. Ka see, kuidas jumalateenistust paluti ERR-is üle kanda ja siis ühtlasi avaldada pressiteade koos pildiga, et just see minister oli see, kes seda palus. Aga sinna juurde käivad tegelikult ka vähe tõsisemad asjad.
Kui me vaatame eelmist eelnõu ja seda praegust, siis mõned asjad tunduvad päris head. Aga hakkad nende taha vaatama, siis see, mis hea tundub, on nagu paljas fassaad.
Võtame ettevõtete abistamise KredExi kaudu. Väikeettevõtted võivad praegu KredExi kodulehelt vaadata neid tingimusi, millega nad saavad seoses koroonaviirusega krediiti võtta – põhimõtteliselt käibekrediiti laenu näol. Tingimused on sellised, et tuleb maksta 1% lepingu sõlmimise eest ja siis on valida, kas 4% juhul, kui laen on täiesti tagatud, või 6%, kui on ainult omaniku käendus. Ma sattusin eelmisel nädalal ühte teledebatti, kus osales ka Indrek Neivelt. Miks ma teda nimetan? Just sellepärast, et ega teie siin ja ka väljaspool maja väga paljud poliitikuid ei usu, eriti kui nad tulevad Reformierakonnast, aga Indrek Neiveltit usute. Aga me olime liigutaval üksmeelel Indrekuga, et need meetmed ja need protsendid ja need tingimused on täiesti ebamõistlikud, kui siht on aidata väikeettevõtteid sellest perioodist üle, mis praegu on. Tõime ka näiteid: Austrias on 1,5% samasuguse laenu protsent, Saksamaal 1%. Lisaks sellele on Indrek Neivelti arvates KredExi meeskond ka täiesti alamehitatud – selles osakonnas, kus praegu töötab neli inimest, peaks tema arvates töötama 140, et üldse praeguses olukorras hakkama saada. Ent tundub, et see nagu ei huvita valitsust üleüldse. Pannakse eelnõu lauale ja kiideldakse, kuidas me ikka aitame. Aga mis pärast tegelikkuses juhtub? Kes sellest abi saab? Lähete praegu KredExi kodulehele ja näete, et nad on mingi vabanduse sinna kirjutanud. Nad on ise ka aru saanud, et midagi on valesti läinud – äkki vaatasid seda telesaadet, kust mina tean –, ja siis nad kirjutavad, et praeguses olukorras me mõtlesime, et me ei hakka siin midagi väga muutma, me võtame need vanad piirangud, mis Euroopa Liit on kehtestanud riigiabi andmisel, las nad kehtivad edasi ja me tegutseme edasi. Praegu aga on erakorraline olukord. Kallid inimesed! Kas te ei saa aru, et praegu on erakorraline olukord ja Euroopa Liit ei nõua enam riigiabi nõuete järgimist? Võib anda laenu, eriti kui riik ise laenab miinusintressiga. Siis aga ei pea riik võtma seda kui äriprojekti, et teenida väikeettevõtete üleelamiste pealt. See on pehmelt öeldes sigadus, aga ausalt öeldes on see lihtsalt abistamise teesklemine.
Ma tulen nüüd ringiga tagasi Rootsi juurde ja võrdlen Eestit Rootsiga. Mis on Rootsis erinevus, kuidas seda kriisi ohjeldatakse, juhitakse ja inimestega suheldakse? Seal tegelevad sellega põhiliselt ainult spetsialistid. Riigi peaepidemioloog Anders Tegnell esineb iga päev inimestele – räägib, mis seis on, mis prognoosid on, mis numbrid on. Poliitikud hoiavad ennast tagaplaanile. Ja kui poliitikud esinevad, siis on Rootsis juhtunud üks asi: sotsiaaldemokraadid, kes on peaministri erakond, ei võta praegu ühtegi suurt otsust vastu, ilma et kogu parlament oleks selle taga, nii opositsioon kui ka koalitsioon. Nad suudavad seda teha. Ja tulemus on see, et Rootsi inimesed usuvad strateegiasse, mis on valitud. Nad ütlevad, ise nad tunnevad ennast turvaliselt. Ja neil ei ole mingit probleemi, nad ei kahtle, kas üks asi on õige või teine, kas ikka peaks järgima piiranguid, mis on tegelikult antud soovituslikus, nõuandvas vormis. Nad teevad seda, sest nad usuvad oma juhtide oskustesse, teadmistesse ja kompetentsusesse. Need on enam-vähem õiged sõnad.
Ja teine asi. Muidugi on Rootsile palju ette heidetud seda, mida armastab Urmas Reinsalu mulle ka ette heita. Ta oli ka selles debatisaates. See etteheide on, et mina pooldan loodusliku valiku printsiipi. Kui ma räägin, et meetmed peaksid nõrgemad olema, siis on see nagu loodusliku valiku ees seismine, et sel juhul inimesed surevad. Aga mille poolest on parem poliitiline valik, mida me praegu teeme? Selle valiku me tegime ka eelmise eelnõuga, millega me põhimõtteliselt oleme tavatervishoiu süsteemi lukustanud. Eestis sureb iga päev tavaolukorras 43–44 inimest. Kas keegi on arvutanud või hakkab arvutama, kui palju rohkem saab neid inimesi olema nüüd, kui nad surevad oma nn tavahaiguste kätte selle tõttu, et me ei anna tervishoidu raha, et nendega ka tegelda. Koroonaviirus ei ole ainuke häda maailmas ega ole kindlasti ainuke asi, millega praegu tervishoiusüsteem peaks tegelema. Ja meie ei peaks seda tavatervishoiu süsteemi veel rohkem alarahastama, ta nagunii juba on seda. Aitäh teile! See on kõik, mis mul öelda oli.

Ivari Padar, palun! Viis pluss kolm minutit.

Lugupeetud kolleegid! Ma otsustasin teie aega ja õhku säästa ja vaid mõne sõnaga rääkida mõlemast eelnõust, mida me praegu käsitleme. Seda just ka seepärast, et üks kolleeg rääkis eelmise eelnõu lugemisel kümme aastat tagasi rakendatud kärpemeetmetest ja mõistis need hukka. Mina isiklikult tunnen seda meest, kes käis kolm korda siin ees negatiivset eelarvet ette lugemas, ja ma ütlen, et tollased kärpemeetmed olid parim, mis sai selles olukorras teha. Vaevalt et me muidu Eesti krooni siin nii suure heldimusega mäletaksime. Ja selles mõttes ma väidan, et kui tänase erakorralise eelnõu puhul rõhutatakse paralleele tollaste teise samba otsuste ja praeguste teise samba otsuste vahel, siis see ei päde. Tollal oli selleks väga selge põhjus: kulude kokkuhoid selle nimel, et hoida Eesti krooni.
Kui eelmisest eelnõust veel rääkida, siis selle kõige suurem häda on see, et riigi kulutustele ei ole piiri seatud. See tuleks ära teha küllalt kiiresti ja küllalt konkreetselt. Tänasel juhul teha lisaeelarvet nii, et ei ole kuludele piire seatud – see on vale lähenemine.
Kui rääkida sellest eelnõust, mis käsitleb lisaeelarvega seotud seaduste muudatusi, siis me oleme teinud ühe ettepaneku, mis puudutab ... Õigemini me oleme teinud mitu head muudatusettepanekut, aga üks, millest ma praegu räägin, puudutab maaelu ja põllumajanduse toetamist ja Maaelu Edendamise Sihtasutust. 200 miljonit eurot on suur raha. Just 200 miljoni opereerimine on planeeritud Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu ja see tähendab sellele organisatsioonile suurt vastutust. Selle organisatsiooni ajalugu on hästi pikk. See sai ühiseks organisatsiooniks 20 aastat tagasi ja mina olin siis põllumajandusminister, kui see ühiseks suureks organisatsiooniks sai. Erinevate valitsuste ajal ja erinevatel aegadel on olnud niimoodi, et jah, valitsused vahetuvad, üks osa nõukogust on poliitiline ja vahetub, aga teine osa on jäänud selgelt mittepoliitiliseks. Põllumajandusorganisatsioonide esindajad on nõukogus ikka olnud. Enne suuri muutusi aasta tagasi olid seal esindatud nii talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda kui ka toiduainetööstuse liit. Ja lisaks oli seal ka Rahandusministeeriumi ekspert. Seega spetsialistide ja organisatsioonide pool oli väga tugevalt esindatud.
Ma ei taha öelda, et praeguses nõukogus, kust organisatsioonide esindajad on välja heidetud, ei ole eksperte ja muid arukaid inimesi. Neid ikka on, aga on ka inimesi, kelle puhul võib kahelda, et nad sellest teemast üle on. On päris selge, et tuleks taastada hea tava, et sedavõrd olulisi otsuseid vastu võtvas organisatsioonis, nagu Maaelu Edendamise Sihtasutus on, oleks nõukogu koosseisus esindatud kõik olulised põllumajandusega seotud organisatsioonid. See on praegu väga oluline ja on kummaline, et selle peaks nagu seadusesse panema – siiamaani toimis see lihtsalt hea tavana. Nii oli kokku lepitud ja nii oli. Ma väga palun toetada meie ettepanekut reguleerida, kes on Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmed tulevikus. Tänan teid väga!

Maris Lauri, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See on eelnõu, kus on väga palju sisulisi teemasid. Ja kõige suuremat pahameelt ja kurbust tunnen ma selle pärast, et komisjonis oli selle menetlus kehv – ütleks nii. Ja kehv oli see järgmistel põhjustel. Esiteks, koalitsioonisaadikud üldse ei tundnud asja vastu huvi. Üldse! Tundus, et neil oli kõik selge. Selged olid ka kõige segasemad asjad, asjad, mida – ja see on nüüd teine punkt – ministeeriumid, kes esitasid ettepanekuid, osaliselt ei suutnud seletada. Vaat sellest mina aru ei saa. Ma saan aru, et on olukordi, kus tõesti tuleb menetleda kobareelnõusid ja tuleb menetleda kiiresti. See on ilmselt üks neid olukordi. Aga sel juhul peavad kõik tegema sisulist tööd, et saaks tõesti parema seaduse kokku. Mina ei ole veendunud, et see on nüüd võimalikest parim, mis me saame. Ma isegi ei räägi praegu meie erakonna muudatusettepanekutest, mis ei leidnud toetust. Ma räägin sellest, et on võimalus, et seal sees on jama. Jama sellepärast, et ei arutatud, ei diskuteeritud, sellepärast, et polnud ministeeriumi esindajaid, kes oleks suutnud seletada, miks ühte või teist asja tehakse, mis üks või teine asi maksma läheb. Seda ei olnud. See on väga halb menetluspraktika.
Alles täna hommikul oli komisjoni istung, kus mõned teemad räägiti selgemaks. Need, mille puhul neljapäeval pärast komisjoni oli tõesti tunne, et no mis see siis nüüd ikkagi oli. Olid ametnikud, kes ütlesid, et ei tea, ei ole, ei oska seletada. Aeti taga, kas keegi oskab seletada, miks on nii-, mitte teistmoodi, aga ei leitudki. Täna hommikul oli leitud. Täna hakati seletama ja selgus koht, mida võib-olla tuleks muuta. Aga oh õnnetust, see on eelnõu, mida enam komisjonis muuta ei saanud, sest dokumendid olid saalis – teine lugemine, muudatusettepanekuid enam esitada ei saa. Niimoodi ei tohiks menetlus käia. Niimoodi ei tohiks teha, niimoodi ülejala ei tohiks asju ajada! Ei maksa eelnõusse toppida asju, mille puhul tundub, et jõle vahva, see on nüüd see, mida meie tahame.
Sellist jama ei tekiks, kui tõesti arutataks, kui tõesti esitataks küsimusi, kui nähtaks, et küsimuste taga, mida esitab opositsioon, ei ole mitte pahatahtlikkus, vaid siiras soov leida parim lahendus. Kahjuks on praegu selline tunne, et just niimoodi koalitsioon vaatab opositsiooni poole. Ja selle taustal jutt, et kriisi lahendamine, selleks parimate meetmete leidmine on meie ühine asi, kõlab õõnsalt. Jah, meil võivadki olla erinevad arusaamad konkreetsete lahenduste puhul, aga arutagem, kuulakem, esitagem küsimusi! Kui teil oli tõesti kõik selge – ma pöördun nüüd oma komisjoni liikmete poole, kes on koalitsioonis –, siis järsku oleksite võtnud vaevaks ja seletanud seda meile, kes me oleme opositsioonis. Aga te ei teinud seda. Ma ei saagi aru, kas te ei olnud kursis ega tahtnud seda meile öelda või te olite kursis ja tahtsite meid hoida pimeduses. Võib-olla te ei teadnud eelnõu küsitavusi, aga need teid ei huvitanudki. Nii ei tehta tööd. Head koalitsioonisaadikud, palun tehke ka komisjonis tööd! Ja ma ütlen seda selle eelnõu kontekstis väga tõsiselt. Aitäh!

Indrek Saar, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud Riigikogu! See eelnõu, mida me teiega praegu arutame, peaks aitama kaasa koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamisele. Paraku tuleb öelda, et on ka see eelnõu ise nakatunud viiruse kombel märkamatult kellegi kinnisideedega, millel pole käimasoleva tervise- ja majanduskriisi lahendamisega mitte midagi pistmist. Sotsiaaldemokraadid pidasid võimalikuks, et mõned valitsusvastutuse kandjad ei suuda hoiduda kiusatusest kasutada tekkinud kriisi oma valimislubaduste elluviimiseks. Ja ikka ilma arutelu ja konstruktiivse kriitikata. Seepärast me pöördusime juba varakult peaministri poole palvega hoiduda ühiskonda lõhestavatest valikutest ning esitada meile arutamiseks üksnes kriisi lahendamisega seotud kiireloomulised muudatused. Ometi näeme siin taas kogumispensioni sissemaksete peatamist.
Lugupeetud kolleegid, mis selle mõte on? Riigi usaldusväärsus on jätkuvalt kõrge ning meil on võimalus laenata raha rahaturgudelt, miks peab siis ajama käe tulevaste pensionäride rahakotti? Praksise analüütik Magnus Piirits analüüsis 2009. aastal toimunud teise samba sissemaksete peatamist ja selle mõju tulevase pensionäri kogutud vara suurusele. Selgus see, mida olime arvanud: kõige enam, veidi üle 17% oleks kasvanud pensionäri vara siis, kui sissemakseid poleks kriisi ajal peatatud ega ka hiljem suurendatud. Sellel inimesel, kes kriisi ajal sissemaksed peatas ning kelle eest riik sissemakseid ei teinud, jäi nende aastatega kogumata ligikaudu 2000 eurot. Sellest summast umbes 1400 eurot moodustasid inimese ja riigi ära jäänud sissemaksed, umbes 600 eurot aga jäi teenimata rahaturul.
Täna on näiteks – täiesti suvaliselt valitud, aga asjakohane näide – Tallinki aktsia pisut enam kui kolmandiku võrra odavam kui aasta tagasi. Kui meil on plaan see meie jaoks oluline Eesti ettevõte päästa – ja üldiselt on Eesti ettevõtete päästmine kriitilisel ajal kindlasti tark mõte –, siis kas poleks mõttekas lasta pensionifondidel investeerida selle ettevõtte aktsiatesse, et pärast kriisi osa saada turu taastumisest? Sissemaksete peatamine börside madalseisus ei ole investeerimisel parim otsus. See on otsus, mis kisub alla meie pensionifondide tulususe ning seetõttu on eriti irooniline, et selle plaani toovad meie ette need, kes sõnades muretsevad Eesti pensionifondide madala tulususe pärast võrreldes analoogsete fondidega teistes riikides. See tundub olevat sama mõistlik ja vajalik, kui pakkuda hingamisvaegusega patsiendile lisahapniku asemel aadrilaskmist.
Ühe ettepaneku, ennetamaks võimalikke muresid tulevikus, muide tegid sotsiaaldemokraadid veel ja Ivari Padar juba sellest rääkis. Me teame, et raha jagamine tekitab tihtipeale pahandust, ja suure raha jagamine võib tekitada eriti paksu pahandust. Täna kuulub Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogusse inimesi, kelle senine tegevus on tekitanud pehmelt öeldes küsimusi. Samas on see asutus, kust liigub läbi suur raha, ja lisaeelarve otsustega hakkab liikuma läbi selle veel suurem raha. Sellepärast arvame, et selles nõukogus peaks olema maaeluministri ja rahandusministri esindaja kõrval kindlasti ka väärikate põllumajandusorganisatsioonide esindajad. Ennetame neid probleeme, mis on ärahoitavad! Ma kutsun teid üles hääletama sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku poolt!

Aitäh! Jürgen Ligi, mis probleem on?

Aitäh! Minu nimi kõlas ja mind solvati. Valdo Randpere arvas, et ma ei tea, kes on põllumajandusminister. Tegelikult ma tean, kes on põllumajandusminister, ma tahtsin lihtsalt esile tõsta Mart Järviku elutööd ja tema vaimu. Ta on MES-i nõukogu liikmena jälle saanud kõhu alla hulga raha. Ja ühtlasi ma toetan sotside ettepanekut – ma ei tea küll selle vormistust praegu –, et sellised inimesed ei peaks seal nõukogus olema, või vähemalt mitte üksi.

Valdo Randpere. Ja siis lõpetame selle väitluse.

Mina tahan jälle veel kord parandada Jürgenit. Nüüd ta suutis öelda, et tegemist on põllumajandusministriga. Aastast 2015 on Eestis maaeluminister. Aitäh!

Kõik! Läbirääkimised on lõppenud ja me asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Muudatusettepanek nr 1, esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Kaja Kallas.

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

See muudatusettepanek läheb hääletamisele. Panen hääletusele muudatusettepaneku eelnõu 169 kohta. See on esimene muudatusettepanek, esitaja on Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Kolmas muudatusettepanek, ka selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Neljaski muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Viies muudatusettepanek on ka rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Kuues muudatusettepanek Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Kas ollakse nõus, et ma ei lase saali kutsungit? Nii, järelikult panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 52. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.
Seitsmes muudatusettepanek, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada!

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksas muudatusettepanek, selle on esitanud Riina Sikkut ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seda muudatusettepanekut toetas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.
Üheksas muudatusettepanek, selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kümnes muudatusettepanek on kultuurikomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on palunud seda arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, jälle kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. 12. muudatusettepanek, see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni arvamus: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.
13. muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Hääletamist ei nõuta. 16. muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on pidanud vajalikuks arvestada seda täielikult. 19. muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Palun seda hääletada!

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 52. Ettepanek ei leidnud toetust.
21. muudatusettepanek, autorid Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon. See on ettepanek, mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 22. muudatusettepanek, rahanduskomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ja 23. muudatusettepanek, see on rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 169 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Head kolleegid, läheme neljanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 159 esimene lugemine. Ettekandja on keskkonnaminister Rene Kokk. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on Keskkonnaministeeriumi algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle peamine eesmärk on anda kütuseturul tegutsevatele ettevõtjatele rohkem paindlikkust keskkonnaeesmärkide saavutamiseks käesoleval aastal. Kui varem oli kütuse tarnijatel kohustus täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk iga kuu, siis nüüd on võimalik täita seda poolaastapõhiselt. Selle tulemusel väheneb hinnasurve, sest biokütuste hinnad sõltuvad sesoonist ja kui tarnijatel on võimalik suvisel ajal odavama biokütusega rohkem kasvuhoonegaase vähendada, siis on võimalik saavutada kokkuhoid talvisel perioodil, kui biokütuse hinnad on kõrgemad.
Väga oluliseks muudatuseks saab pidada, et transpordisektorisse tarnitud kütuste ja energia suhtes kehtib kasvuhoonegaaside heitkoguse samaväärne vähendamine ka tulevikus. Alates 1. jaanuarist 2021 on võimalik tarnijatel nimetatud eesmärke täita suisa aastapõhiselt, mis omakorda annab täiendavat paindlikkust ja mõjub tervendavalt ettevõtlusvabadusele ja konkurentsile kütuseturul. Oluline on tagada, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine toimuks järjepidevalt ning võimaldaks igal ettevõttel välja töötada enda jaoks pikaajalisem sobiv strateegia.
Eelnõuga likvideerime puuduse, mis ei võimaldanud gaaskütuste ja elektrienergia tarnijatel kütuseturust osa saada, sest nad ei kvalifitseerunud tarnija mõiste alla. Oleme seda mõistet laiendanud ja lisaks oleme loonud eelduse, et kütuseturuga saaks liituda ka ettevõte, kes teeb kättesaadavaks vesiniku. Keskkonnasõbralike kütuste integreerimine kütuseturule mõjub positiivselt parema välisõhu tagamiseks ning kliimamuutustega võitlemiseks. Muudatuse tulemusena peaks kütuseturule lisanduma viis kuni kuus ettevõtet.
Lisaks täiendame eelnõuga kütuseturu terminoloogiat, andes definitsiooni, mis on gaaskütus, elektrienergia, vesinik ning biomasskütus. Viimane mõiste pärineb uuest taastuvenergiadirektiivist 2018/2001/EL.
Eelnõuga muudetakse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning sealsed muudatused on tingitud ühelt poolt varasemast natukene ebaõnnestunud õigusloomest ja teisalt kütuste kvalifitseerimise uuendustest. Põlevkivikütteõli definitsiooni oli vaja täpsustada, et välistada rehvihakkest toodetud õli segamine põlevkivikütteõliga. Varasema põlevkivikütteõli definitsiooni muutmise eesmärk oli, et rehvihaket oleks võimalik kasutada tootmisprotsessis koos põlevkiviga ning see oleks lahendus vanarehvide likvideerimisele. Põlevkivikütteõli definitsiooni muutmise tingis ka uus laboratoorne meetod, mille alusel määratakse õlides aromaatsete ühendite sisaldust. Sellest tingituna klassifitseerus rehvihakkest ja põlevkivist valmistatud kütus uue kombineeritud nomenklatuuri koodi alla ja põlevkivikütteõli definitsiooni on ka kõnealuses kombineeritud nomenklatuuris koodiga täiendatud. Kuigi varasema seadusmuudatusega on kõiki mõjusid juba nende muudatuste kontekstis analüüsitud, tooksin veel kord välja, et see muudatus võimaldab meil ka vanarehve Eestis kokku koguda ja neid väärindada.
Eelnõuga sätestatakse ka kõrgemad trahvimäärad. Kui tarnijad ei ole keskkonnaalaseid eesmärke õigeks ajaks täitnud, kui tarnija ei ole esimese poolaasta lõpuks suutnud nõutud määral vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, siis on maksimaalne trahvimäär 5 miljonit eurot. Nimetatud trahvimäär jõustub 1. juulil 2020, kuna selleks ajaks kavandatakse jõustada karistusseadustiku kõrgendatud trahvimäära sätted. Aastapõhise täitmise korral on maksimaalne trahvimäär 10 miljonit eurot ning see jõustub 1. jaanuaril 2021. Trahvimäärade määramisel on lähtutud kahest väga olulisest põhimõttest. Esiteks ei tohi kuritegu ära tasuda ning kütuse kvaliteedi direktiivi kohaselt peab sanktsioon olema tõhus, proportsionaalne ning hoiatav.
Lisaks on eelnõus ka teisi muudatusi, mis on oma olemuselt tehnilist laadi ning õigusselgust tagavad, kuid nendel puudub nii keskkonnaalane kui ka majanduslik mõju, mistõttu ei ole otstarbekas neid eraldi välja tuua. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul tekib segadus. Ma loen seda eelnõu ja siin on eelnõu sisu ja võrdluse analüüs. Ma vaatan § 1 punkti 6, kust selgub, et gaaskütus ei ole enam biokütus, biokütus on ainult biomassist toodetud vedelkütus. Järgmise rea peal, vaatan, et puidujäätmetest toodetud biometaan ja puidust toodetud pelletid ja hake on biomasskütus. Kas sa oskad üheselt ja selgelt öelda – selle seaduseelnõu üks eesmärk on ka definitsioonid sõnastada –, mis on biomasskütus ja biokütus? Kas sa saad meile öelda, mida me tegelikult siin ikka muudame peale selle, et rehve võib hakata ahjus põletama? Ma pean tunnistama, et ma loen, ja iga rida on justkui järgmise reaga vastuolus. Ma võib-olla saan valesti aru, aga äkki sa selgitad?

Aitäh! Rehve me ei hakka ahjus põletama. Selle ma kohe klatin ära. See lihtsalt annab meile võimaluse rehve lisada teatud protsendi ulatuses. Põlevkiviõli tegemisel utmisprotsessis pannakse teatud protsent juurde, et neid saaks kasutada õli tootmiseks. See on üks asi. Aga ma kohe vaatan ... Ma arvan, et ma panen selle küsimuse kirja ja pärast vastame täpselt ära. Ma lasen ametnikel täpselt ära vastata, saadan vastuse sellele küsimusele hiljem.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga muudetakse tarnija mõistet, tahetakse muuta raporteerimiskohustuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Te mainisite oma ettekandes, et see puudutab Eestis kuut ettevõtet. Kas te täpsustaksite lihtsalt üldinfo mõttes, kui paljud nendest toodavad vesinikku?

Aitäh! Praegu ei ole vesinikku tootvaid ettevõtteid kahjuks mitte ühtegi, aga selle regulatsiooniga me loome võimaluse, mida praegu kehtivas seaduses ei olnud, juhuks, kui selline ettevõte tekib. Selle nimel Keskkonnaministeerium ka töötab, et vesinik ikkagi ühe uue kütuseliigina Eestis kasutusse tuleks. See seadusmuudatus annab selleks võimaluse.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Palun kaasettekandja siia kõnetooli! Kaasettekandjaks on keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu 16. märtsi istungil. Ministril tol korral ei olnud võimalik meile eelnõu tutvustada ja eelnõu tutvustas Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger. Eelnõu sisust andis minister siin väga hea ülevaate, ma ei hakka seda üle kordama. Komisjonis tekkisid mõned küsimused samuti seoses põlevkiviga – miks me seda definitsiooni muudame – ja ka trahvimääradega. Saime ammendavad vastused. Iseenesest see, et trahvimäärad tõusevad, päris nii ei ole. Kui varem oli võimalus trahve kohaldada iga kuu, siis nüüd saab seda teha kaks korda aastas, ja need uued trahvimäärad on varasemate kuude summad, mida saab ühekorraga küsida. Väike tõusuprotsent on seal küll ka. Keskkonnakomisjon otsustas konsensusega eelnõu esimese lugemise lõpetada ja võtta see tänasesse päevakorda. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, küsimus palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin oli jutt definitsioonidest, aga ma ei mäleta sellist arutelu komisjonis. Eesti Energia, kes hakkab neid rehve põletama, on pakkunud välja oma põlevkivikütteõli definitsiooni. Ma ei hakka seda siin ette lugema, aga kuni 30% massist võib selles olla rehvihaket. Aga kooskõlastustabelist näeb, et Keskkonnaministeerium töötas koostöös välja uue definitsiooni. Oskad sa lühidalt eesti keeles öelda, mille poolest erineb ministeeriumide ja tolliameti põlevkivikütteõli definitsioon Eesti Energia omast, kes tegelikult seda õli rehvihakkest pruulib?

Aitäh! Põlevkiviõli definitsiooni muudeti juba ammu, see oli eelmine või üle-eelmine aasta. Praegune muudatus lisab sellele definitsioonile koodi, numbrilise väärtuse, et mis sorti tootega on tegemist. Nii sobitub see aruannetes õigete kohtade peale.

Suur tänu, lugupeetud kaasettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Esimene lugemine, läbirääkimistel osalejad on fraktsioonide esindajad, kui soovi on. Kõnesoovi ei ole. Seega on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 159 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 27. aprill kell 17.15.

Ja nüüd, kallid kolleegid, on võimalik esineda pärast haamrilööki vabas mikrofonis. Avan vaba mikrofoni. Vaba mikrofoni kasutamise soovi ei ole. Tänane istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 19.47.