Head päeva, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia kõnepulti Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnissoni!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Teiseks, ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Kolmandaks, Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Ja neljandaks, kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Kõik neli seaduseelnõu on esitatud elektrooniliselt läbi eelnõude infosüsteemi. Aitäh ja jõudu!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ning menetleme neid vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 67 rahvasaadikut ja puudub 34.
Järgmiseks on päevakorra kinnitamine. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra poolt hääletas 67 rahvasaadikut, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.
Jah, Urmas Reitelmann, palun!

Mul on ettepanek meie töökorralduse kohta. Teen ettepaneku, et meie istungite toimumise päevad oleksid esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev. Aitäh!

Sellel nädalal?

 Jah, just.

Aitäh! Infotund on samuti kolmapäeviti. Kert Kingo, palun!

Mul on üks palve. Kui me lõpuks jõuame hääletamiseni, siis – kuna inimestel asuvad kabinetid erinevatel kaugustel – äkki oleks võimalik teha enne hääletamiskutsungit väike vaheaeg, et kõik jõuaksid õigeks ajaks saali. Aitäh!

Kas me paneme selle hääletusele või on kõik selle ettepanekuga nõus, et anname pikema aja saali jõudmiseks? Lasen signaali lihtsalt pikemalt. Aitäh!
Aga nüüd panen ma hääletusele ettepaneku muuta Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala töögraafikut selliselt, et täiskogu istungid toimuvad esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ning kolmapäeval toimub ka infotund. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Töögraafikut on muudetud.

Nüüd jõuame tänaste päevakorrapunktide juurde ja ilmselt läheb meie tänane tööpäev päris pikaks. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 teine lugemine. Palun siia kõnepulti ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo!

Hea juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu 146 teine lugemine. Edaspidi nimetan seda lihtsalt eelnõuks.
Esimene lugemine lõpetati 26. veebruaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. märts. Selleks ajaks tuli eelnõu kohta mitmeid seisukohti. Sotsiaalministeerium esitas muudatusettepaneku ja sama tegi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Helmen Kütt. On märkimisväärne, et seda eelnõu kooskõlastati ja jagati arvamuse saamiseks 25 sotsiaalpartneriga, kellest viis avaldas ka oma kirjaliku seisukoha. Seisukoha avaldas ka Sotsiaalministeerium. Sotsiaalkomisjoni istungid toimusid 23., 30. ja 31. märtsil.
Nüüd tutvustan teile arvamusi ja ettepanekuid. Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ja sotsiaalkomisjoni mõned liikmed pöörasid tähelepanu erihoolekandeteenuse osutajate jaoks leevendavate tingimuste loomisele, võrreldes üldhooldekoduteenuse osutajatega. Lisaks vaidlustas õiguskantsler selle, et kui seni on sotsiaalhoolekande seaduses teenused ja neile pandud nõuded esitatud seaduse tekstis, siis nüüd sooviti luua olukord, kus oleks piisanud määrusest. Arutelude käigus ja ministeeriumi enda ettepanekul erihoolekandeteenuse nõuete muutmisest loobuti.
Sotsiaalministeerium esitas vahepeal kaks lisaettepanekut, mis olid seotud meretöö seaduse ja töötuskindlustuse seadusega. Kuivõrd kumbki muudatusettepanek ega seadus kriisiolukorraga otseselt seotud ei ole, siis oma teises pöördumises võttis Sotsiaalministeerium need ettepanekud tagasi. Märkimisväärne on, et tegelikult on töötuskindlustuse seaduse muudatus saanud varasemalt korduvalt õiguskantsleri märgukirja osaliseks. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Küll väga üksikutel juhtudel, kui inimene on töötanud Euroopa Liidu riigis ja soovib sealt töötuskindlustust, võib tekkida ebavõrdse kohtlemise olukord, kuid see muudatus on praegu eelnõust välja viidud.
Nüüd aga neist muudatusettepanekutest, mis on eelnõusse sisse jäänud. Kuivõrd muudatused on olnud üsna ulatuslikud, siis on oluline mainida, et Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanek – vormistatud komisjoni ettepanekuna – on anda hooldusperede vanematele miinimumtoetuseks senise veerandi asemel Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga määrast edaspidi minimaalselt pool miinimumpalga määrast. Ja seda hoolduspere ühe lapse kohta. Taustaks on ühelt poolt meile selle aasta alguses teatavaks saanud suur ülejääk asendus- ja järelhoolduse riigieelarve ressursist, mis oli antud kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu. Aga see muudatus aitab kindlasti ka praeguses kriisiolukorras paremini hooldusperesid leida, et lapsed ei peaks elama asutuses, vaid saaksid elada perekonnas.
Teine muudatus on samuti seotud hooldusperedega, asendushoolduse perekodus ja asendushoolduse asenduskodus elavate lastega ning perre paigutatud laste arvuga. Eelnõu kohaselt on võimalik laste arvu eriolukorras suurendada. Seni oli see võimalik kõikide selles peres elavate laste eestkostjate ehk kohalike omavalitsuste nõusolekul, aga eelnõuga viiakse sisse täiendus, et selle peab kinnitama ka Sotsiaalkindlustusamet, et laste arvu suurendamine oleks kõikide laste huvides. Selle muudatusettepaneku sõnastust lihviti veel viimasel hetkelgi sotsiaalkomisjoni liikme palvel, et laste õigused oleksid tõepoolest maksimaalselt tagatud. Kui vajadust ei ole, siis laste arvu peres suurendada ei saa.
Nüüd teine muudatusettepanek, mis samuti on eelnõus sees, puudutab esmase psühhoosi diagnoosiga inimesi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt seni võimaldatud üldjuhul vaid nendele inimestele, kellele on määratud puude raskusaste. Seevastu esmase psühhoosi korral võimaldaks muudatus kohe vajadusel ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutada. Ja siin on taustaks varasem pilootprojekt, mis näitab, et väga suur osa nendest inimestest, kes on psühhoosi sattunud, naasevad kiire ja asjakohase tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kombineerimise korral tööturule ja tulevad oma eluga väga hästi toime.
Järgmine muudatusettepanek on kahtlemata seotud kriisiolukorraga ning loodud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tarbeks, andes Vabariigi Valitsusele õiguse maksta toimetulekuraskuste esinemisel rahalist toetust. Seadusesäte ei määra kindlaks, kellele ja kui palju on õigus maksta, vaid jätab selle valitsuse otsustada. Nimetatud on ainult miinimum- ja maksimummäär, mis ulatub 5 eurost kuni kümnekordse toimetulekupiirini. Kuna toimetulekupiir on 150 eurot, siis on maksimaalne summa 1500 eurot. Kuna neid meetmeid rahastatakse riigieelarvest, on see meede seotud ka riigieelarve lisaeelarve menetlusega, millega need lisaressursid selleks otstarbeks eriolukorra ajal antakse. Täpsustavalt ütlen, et praegu on kavas pakkuda rahalist tuge nendele lapsevanematele, kes on oma puudega lapse või haridusliku erivajadusega lapse kõrvalt sunnitud tööturult eemal viibima, kuivõrd koolid, sh puuetega lastele mõeldud riigikoolid, on suletud ja need lapsed vajavad keskmisest rohkem järelevalvet ja hooldamist. Nende vanemate sissetulek peaks olema kompenseeritud. Valitsusel on soov seda meedet võimalikult kiiresti rakendada ja kuivõrd me oleme sellises ebatavalises olukorras, siis ei ole meil täna tavapäraselt nõutavat määruse eelnõu veel dokumentide juures olemas.
Nüüd teine pakett on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine, mis räägib sellest, et töövõime ja puude hindamise alusdokumente oleks võimalik ristkasutada ja inimestele vähem bürokraatiat ja dokumentide-taotluste tegemise survet panna. Samamoodi vähendab ta survet nii Tööturuametile kui ka Sotsiaalkindlustusametile. Samuti soovitakse luua olukord, et kui inimese tervislik seisund, mille tõttu ta on saanud puude, on teada ja see seisund ei muutu või on lausa progresseeruv, siis sellisel juhul ei ole otstarbekas puuet iga mõne aja tagant ümber hinnata, vaid võimaldatakse määrata puude raskusaste lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni.
Järgmine muudatus on seotud kuni 16-aastaste lastega, kellel on diagnoositud fenüülketonuuria. Kuigi eelnõu annab võimaluse ministri määrusega hinnata, milline see diagnoos ja tervislik seisund täpselt olema peab, on täna teadaolevalt hõlmatud eeskätt fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed. Käesolev muudatus näeb ette, et ka harvikhaiguste puhul makstaks täiendavat puuetega inimeste sotsiaaltoetust, ilma et puuet oleks määratud, ning ministri määrusega reguleeritakse, millise diagnoosi puhul on võimalik seda toetust maksta. Juhin tähelepanu ka sellele, et käesoleva aasta alguses puudega laste toetused kahe- ja kolmekordistusid vastavalt puude raskusastmele. See summa katab fenüülketonuuria diagnoosiga laste eritoidu ja ravimite kulud, mis on igal kuul hinnanguliselt 250 eurot.
Nüüd tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmisest, millega on planeeritud järgmine muudatus. Kui inimene on ennast töötuna arvele võtnud, siis täna peab ta füüsiliselt ise Tööturuametisse kohapeale minema, et oma staatust pikendada. Muudatus võimaldab aga nii telefoni teel kui ka töötukassa infosüsteemi kaudu teha elektroonilise pöördumise, et tema töötu staatus säiliks ja vajaduse korral ka pikeneks. See meede on asjakohane ka praeguses kriisiolukorras, kus me tahame füüsilisi kontakte minimeerida.
Muudatus, mille on teinud komisjoni liige proua Helmen Kütt, puudutab tulumaksuseaduse muutmist ja ütleb järgmist: "Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda või oma abikaasa, abivajava alaneja või üleneja sugulase, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, eest väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasutud kulud." Ja siin on taustaks see mure, et umbes 80% kogu üldhoolduse kulust katab täna eraisik, mitte kohalik omavalitsus või riik, vaid isik, perekond, kellel on samal ajal ka ülalpeetavad lapsed, kelle hariduskulusid tuleb katta, ja selline koormus on selgelt ebamõistlik, mistõttu selline tulu mahaarvamine maksustatavast tulust oleks asjakohane.
Kõik etteloetud muudatusettepanekud kiitis komisjon konsensuslikult heaks, välja arvatud viimase, milleks oli komisjoni liikme Helmen Küti ettepanek tulumaksuseaduse muutmiseks. Komisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kolmas lugemine läbi viia juba ülehomme, 8. aprillil.

Aitäh! Nüüd on kõigil Riigikogu liikmetel võimalus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust ja küsimuse pikkus on üks minut. Aga tundub, et küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde, nagu ikka, ja võimalus sõna saada on fraktsioonide esindajatel. Esimesena palun siia ... Vabandust! Sõna saavad kõik, kes soovivad, jah! Esimesena palun siia Helmen Küti.

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna siin teisel lugemisel olev valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 on tunduvalt parem kui 2. aprillil esimesel lugemisel olnud samasisuline seadus. Tõsi, see on veidi teise nimega.
Esimesel lugemisel olin oma sõnavõtus kriitiline, tuues välja selle, et tegemist on järjekordse kobarseadusega, millele erihoolekanne on viimasena külge keevitatud. Seevastu täna tahan tuua välja just selle positiivse, kuidas Sotsiaalministeerium, minister Tanel Kiik ja asekantsler Rait Kuuse ning ministeeriumi töökas meeskond on mõistnud, et kiired ja vajalikud seaduste muudatused tuleb teha operatiivselt ja konsensust otsivalt. Sotsiaalministeerium, nähes, kui palju tuli erihoolekannet puudutavaid murekirju ja ettepanekuid ning tuli ka õiguskantsleri seisukoht, tegi ainuõige otsuse, mitte ei kasutanud koalitsiooni häälteenamust, ja tuli sotsiaalkomisjoni ettepanekuga võtta seaduseelnõust välja erihoolekannet ja sellega seotud muudatusi puudutavad peatükid ja paragrahvid. Selline käitumine ja konsensuse otsimine võiks olla eeskujuks kogu valitsusele – otsida konsensust, teha ära hädavajalikud, eriolukorras mõistlikud ja kiirust vajavad otsused, mitte aga asuda teostama oma valimislubadusi, millest osa pole leidnud kohta isegi koalitsioonilepingus.
Sotsiaalministeeriumi lisatud ettepanekud, mille eesmärk oli tagada toetus neile puuetega laste ja hariduslike erivajadustega laste vanematele, kelle lastel on immuunpuudulikkus või kelle erivajadus eeldab tavapärasest suuremat kodust tuge ja järelevalvet, mistõttu ei saa vanem tööl käimist ajutiselt jätkata, leidis sotsiaalkomisjonis mõistagi üksmeelse toetuse ja on täna teisel lugemisel olevas seaduseelnõus ka sees. Ikka sellepärast, et alustada toetuse väljamaksmist juba aprillis. Sellise olulise ja väga vajaliku muudatuse sihtgrupiks on poolteise- kuni 17-aastased – viimased kaasa arvatud – immuunpuudulikkusega, raske ja sügava puudega ning eritoega laste vanemad, samuti olulist lisatuge vajavad tõhustatud toega laste vanemad, näiteks püsiva õpiraskuse, intellektipuude, psüühika- ja käitumishäiretega laste vanemad. Sihtgrupi maksimaalne suurus on 11 000 last, ent tegelik toetusesaajate hulk on ilmselt väiksem, sest mitte kõik vanemad ei pea, saa ega soovi töölt eemale jääda. Mida ma aga eriti soovin rõhutada, on see, et toetust saavad nii töölepinguseaduse, avaliku teenistuse seaduse kui ka võlaõigusseaduse alusel töötavad vanemad. Toetust makstakse eriolukorra lõppemiseni ja toetus ei kuulu ei tulu- ega sotsiaalmaksuga maksustamisele. Kõik saavad seaduseelnõu seaduseks saamise järel täpsemat infot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Siinkohal võiksingi ma oma kõne lõpetada ja öelda, et mina ja kindlasti kõik teised sotsiaaldemokraadid toetavad seaduseelnõu 146 teise lugemise lõpetamist ja selle kolmandal lugemisel vastuvõtmist loodetavasti juba selle nädala kolmapäeval. Kõnelema tulin ma aga selle tõttu, et paluda headelt ametikaaslastelt toetust veel ühele muudatusettepanekule ehk muudatusettepanekute tabelis olevale ettepanekule nr 2, mida toetas Sotsiaalministeerium ning mis sai sotsiaalkomisjonis 4 toetushäält ja 5 vastuhäält, mistõttu komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud. Kuid täna siin saalis tuleb see uuesti hääletusele. Ja tõepoolest, see muudatusettepanek puudutab hooldekodukulusid. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksuperioodi tulust maha arvata kulud, mis ta on maksustamisperioodil enda, oma abikaasa, abivajava alaneja ...
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

... või üleneja sugulase eest, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasunud. See jõustuks 1. jaanuaril 2021 ja seda saaks tuludeklaratsiooni täitmisel arvestada.
Miks ma loodan teie toetusele? Loodan teie toetusele sellepärast, et juba 3. veebruaril rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik, et valitsuskabineti istungil on olnud arutusel hooldekodutasu, mida võiks tuludeklaratsioonist maha arvata. Arutusel on olnud ka maksusoodustuste loomine tööandjale, kes saaks vajamineva summa tasuda osaliselt, ilma et peaks sellelt sotsiaal- ja tulumaksu maksma. Täna on see võimalik erisuguste tervisekulude toetamisel – iga 300 euro eest kvartalis –, sarnase põhimõtte võiks mujalgi kehtestada. Nii on väitnud Tanel Kiik oma intervjuus.
Ja kunagi – juba siis, kui alustas eelmine Jüri Ratase valitsus – ütles Jüri Ratas, et oluline ei ole mitte see, kes teeb ettepaneku, vaid see, kas ettepanek on hea, sest kui ettepanek on hea, siis seda võiks toetada. Ma väga loodan, et kui te hakkate vajutama nuppu muudatusettepaneku nr 2 üle hääletamisel, siis te mõtlete selle peale, et see on küll väga väike abi, aga siiski abi nendele inimestele, kes tasuvad oma lähedaste hooldekodukulusid – eriti teades, et need kasvasid nii 1. jaanuaril kui ka 1. aprillil. Pealegi, me kõik teame, et järgmistes päevakorrapunktides arutatavates pakettides toetusmeetmeid, mis puudutaksid hoolduskulusid või omavalitsusepoolset kompenseerimist, ei ole. Raske on kõigil, aga see oleks üks samm – kindlasti ei ole see ainuke lahendus –, mis näitaks, et mõeldakse ka nendele inimestele. Aitäh teile!

Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Helmen Kütt ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut toetada. Ja tehke siis ka selline kolmeminutine vaheaeg, et kõik jõuaksid saali.

Jah, paneme selle hääletusele. Kutsung kestab kolm minutit, siis jõuavad kõik saali.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Helmen Kütt ja mille juhtivkomisjon soovitab arvestamata jätta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 rahvasaadikut, vastu oli 39. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 146 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine ongi lõpetatud.

Nüüd jõuame tänase päevakorrapunkti nr 2 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu 170 esimene lugemine. Palun siia kõnepulti ettekandjaks justiitsminister Raivo Aegi!

Kas ettekandeks on kindel aeg ette nähtud?

20 minutit.

Kas pikendust ka saab?

Ei saa.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis koondab eri ministeeriumide seadusemuudatused, mis on vajalikud koroonaviiruse pandeemilise levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks välja töötatud meetmete elluviimiseks. Kokku on esitatud 33 seaduste muutmise ettepanekut ning eelnõu. Seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei ning teinud seda ministeeriumide esitatud eelnõude ja seletuskirjade alusel. Eelnõus sisalduvad muudatusettepanekud on esitanud Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kuna kõikide seaduste muudatused on tingitud ühisest peaeesmärgist, on eelnõu pealkirjas esitatud seadus, mis on tähestikulises järjekorras esimene, ning kõik seaduste muudatused on esitatud tähestikulises järjekorras.
Eelnõu väljatöötamise vajaduse on tinginud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 76 välja kuulutatud eriolukord ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemid, mis on tõusetunud eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada erimenetluste tavapärane kulg ning avalike ja muude teenuste pakkumine. Samuti on häiritud või takistatud mitmesuguste tõendite, lubade ja dokumentide väljastamine või pikendamine, kuna praeguses eriolukorras peavad inimestevahelised kontaktid olema viidud miinimumini.
Peame riigis tagama ühiskonna toimimise ka eriolukorra ajal. On äärmiselt oluline, et tõusetunud probleemide lahendamine oleks kiire ning teenuste osutamine toimuks katkematult. Seetõttu on vaja tagada, et seaduses sätestatud nõuete puhul oleks võimalik teha mööndusi ning et vajaduse korral oleks võimalik menetluse kulgu pikendada või menetlus ajutiselt peatada. Samuti tuleb soodustada kontaktivaba asjaajamist ning vähendada erimenetlustoimingute tegemisel isikutevahelisi füüsilisi kontakte.
Lühidalt. Käesolevasse eelnõusse koondatud seadusemuudatused on olemuselt kolme liiki: esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ning eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade kohta; teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks; kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused. Mitme seaduse puhul nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid eri valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamiseks ning olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtimiseks, mõnel erialal leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõudeid ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Siinkohal rõhutan, et tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis aitavad tagada, et sel ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimumine ning töö tegemine ei katkeks. Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnele riigiasutusele on eriolukorra ajaks antud juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõlakoormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid. Eelnõus on ka selliseid seadusemuudatuse ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Need on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Järgmisena käsitlen seadusemuudatusi detailsemalt.
§ 1, abipolitseiniku seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Siseministeerium. Muudatustega lihtsustatakse uute vabatahtlike värbamist. Selleks võimaldatakse abipolitseinikel läbida tervisekontroll ka PPA-ga lepingulises suhtes oleva töötervishoiuarsti juures. PPA peadirektori korraldusel on võimalik loobuda politseiametniku esmase astme ja teise astme õppe vahelisest 100-tunnisest praktikast. Laiendatakse abipolitseinike volitusi politsei abistamisel, laiendatakse abipolitseinikele juba praegu ette nähtud erimeetmete kasutamist, sest eriolukorrast tulenevalt on vaja, et abipolitseinikke saaks vajaduse korral paindlikumalt kaasata. Abipolitseinikele antakse õigus kasutada isiku tuvastamiseks vastavaid andmekogusid ning politsei korraldusel sõidukit sundpeatada kas vastava tõkkega või muu erivahendiga. Iseseisvalt tegutsev abipolitseinik saab õiguse kohaldada viibimiskeeldu. Iseseisev pädevus isiku põhiõigusi eriti riivavates meetmetes, näiteks viibimiskeeld, sõiduki peatamine, isikusamasuse tuvastamine, andmekogude kasutamine, kehtib vaid eriolukorras ja on ajaliselt piiratud.
§ 2, autoveoseaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kavandatava autoveoseaduse muudatusega võib Maanteeamet ajutiselt uuendada kutselise autojuhi pädevust tõendavat dokumenti, ilma et viimane vastavat täienduskoolitust läbiks, kuna täienduskoolitust eriolukorra ajal praktiliselt ei kohaldata.
§ 3, elektroonilise side seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Elektroonilise side seaduse muutmisega laiendatakse nende isikute ringi, kelle asukohaandmeid võib sideettevõtja töödelda, et teavitada neid elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastada neile pädevate asutuste juhised edasiseks tegutsemiseks. Seni võis Eestis tegutsev sideettevõtja töödelda üksnes enda klientide andmeid, ent muudatuste järel võib sideettevõtja töödelda ka Eestis rändlusteenust kasutavate välisriikide sideettevõtjate klientide asukohaandmeid. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist, kuna eriolukorra juhi korraldusel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud kuupäevast alates kohustanud sideettevõtjaid teavitama kliente ja rändlusteenuse kasutajaid eriolukorrast ning edastanud neile juhiseid.
§ 4, erakorralise seisukorra seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Siseministeerium. Eelnõuga muudetakse erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust ja korrakaitseseadust, et täiendada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioone läbivalt kõikides seadustes ja täiendada kaasamisel ette nähtud erimeetmete kohaldamise õigusi, eelkõige vahetu sunni kohaldamise regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse kaitseväelasele ja Kaitseliidu tegevliikmele analoogilised erimeetmete kohaldamise õigused nagu vabatahtlikel abipolitseinikel, kes tegutsevad politseiametniku korraldusel.
§ 5, hädaolukorra seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Siseministeerium. Muudatused puudutavad isikuandmete töötlemist ning töö- ja teenistussuhteid eriolukorras. Eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile ja eriolukorra juhi määratud ametiisikule antakse õigus töödelda riiklikes andmekogudes olevaid andmeid, sh edastada neid või anda andmekogu andmetele juurdepääsuks uusi õigusi, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Praeguse eriolukorra näitel võimaldab see näiteks Terviseametil ja PPA-l kiiremini reageerida nakkuse leviku tõkestamisel ja liikumispiirangu kontrollimisel. Isikuandmete, sh eriliigiliste isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest.
§ 5 punkt 2. Muudatustega kehtestatakse eriolukorra ajal ametnike ja töötajate teenistussuhete erisused, et suunata ametnikku ja töötajat teenistusülesandeid täitma teise asutusse, kohaldada ametniku või töötaja nõusolekuta summeeritud tööaega ning muuta juba kinnitatud tööajakava. Ametniku või töötaja saatmisel teenistusülesandeid täitma teise ametiasutusse säilivad kõik õigusaktides kehtestatud sotsiaalsed tagatised. Nii teise asutusse saatmisel kui ka nõusolekuta summeeritud tööaja kohaldamisel või tööajakava muutmisel tuleb arvestada olulise asjaoluga, mis võib takistada kohustuse täitmist.
§ 5 punkt 3. Täpsustatakse hädaolukorra seaduses isiku vastutusele võtmist eriolukorra ajal kehtestatud nõuete rikkumise korral seadusliku korralduse eiramise eest. Muudatusega täpsustatakse karistamise ulatust, nii et see oleks üheselt mõistetav ja kaetud kõikide võimalike hädaolukorra seaduses sätestatud seaduslike korralduste eiramisega.
§ 5 punkt 4. Täiendatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioone läbivalt ka hädaolukorra seaduses.
§ 6, Kaitseliidu seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Kaitseministeerium. Nähakse ette alus Kaitseliidu liikmetel jätkata relva kandmist olemasoleva relvaloa alusel Kaitseliidu ülema või malevapealiku nõusolekul, kui eriolukorra ajal või erakorralise seisukorra meetmete tõttu ei ole Kaitseliidu liikmel võimalik läbida terviseseisundi kontrolli ja esitada kehtiv tervisetõend.
§ 7, kemikaaliseaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kemikaaliseaduse muutmisega võib Maanteeamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ajutiselt uuendada ohtliku kauba veoga tegeleva ettevõtja heaks tegutseva pädeva isiku ehk ohutusnõuniku pädevust tõendavat dokumenti ilma vastavat täienduskoolitust läbimata.
§ 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Rahandusministeerium. Muudatusega suurendatakse ajutiselt kohalikele omavalitsustele lubatavat netovõlakoormust. Aastatel 2020–2021 võib kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus aruandeaasta lõpus ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. COVID-19 levikuga seoses prognoositakse ka maksude laekumise, näiteks tulumaksu laekumise vähenemist, mistõttu on vaja investeeringute tõrgeteta elluviimiseks netovõlakoormuse ülempiiri suurendada. Muudatus võimaldab KOV-idel võtta laenu, et teha majanduse elavdamiseks mõeldud investeeringuid.
§ 9, korrakaitseseaduse muudatus, ettepaneku on esitanud Siseministeerium. Eelnõuga muudetakse erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust ja korrakaitseseadust, et täiendada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioone läbivalt kõikides seadustes ning täiendada kaasamisel ette nähtud erimeetmete kohaldamise õigusi. Eelnõuga sätestatakse kaitseväelasele ja Kaitseliidu tegevliikmele analoogsed erimeetmete kohaldamise õigused nagu vabatahtlikel, kes tegutsevad ametniku korraldusel.
§ 10, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine, ettepaneku on esitanud Justiitsministeerium. Laiendatakse ja lihtsustatakse isikute kaugülekuulamise regulatsiooni, vajaduse korral võimaldatakse tunnistajate ja kannatanute kohtueelses menetluses ülekuulamist kirjaliku ülekuulamise vormis, võimaldatakse tõlgi osalemist menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil ning laiendatakse kriminaalmenetluses süüdistatava ja väärteomenetluses menetlusaluse isiku võimalust osaleda kohtuistungil audiovisuaalses vormis. Oluline on endiselt see, et isikukaitseõigus peab videoistungi korral tagatud olema. Laiendatakse ka võimalusi osaleda ringkonnakohtu istungil audiovisuaalses vormis, võimaldatakse edasilükkamatul juhul kohaldada ajutist lähenemiskeeldu prokuratuuri määrusega, samuti võimaldatakse kohaldada ajutist lähenemiskeeldu pealdisena prokuröri taotlusel või prokuröri poolt edasilükkamatul juhul koostatud lähenemiskeelu määrusel. Enamik süüteomenetlust puudutavaid muudatusi olid planeeritud juba varasema kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni raames, st need olid kooskõlastusel käinud ja läbi arutatud ka laiemas ringis.
§ 11, liiklusseaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Isiku juhtimisõigus ei peatu eriolukorra ajal ja 90 päeva peale seda, kui isiku tervisetõendi kehtivus on lõppenud. Samuti on lubatud juhiluba asendada või seda vahetada ilma tervisetõendita, kuid juhil ei tohi olla haigusi ja tervisehäireid, mis takistaksid tal sõiduki juhtimist. Tervisetõendi aegumine mõjutab perioodil 16.03–31.05 ca 12 000 sõidukijuhti ja ca 4000 kutselist juhti. Perioodil 01.06–30.06 aegub sõidukijuhtide tervisetõendeid ca 5000 ja kutseliste juhtide tõendeid ca 2000. Teiseks, muudatuse kohaselt ei muutu esmane juhiluba eriolukorra ajal ja 90 päeva peale seda kehtetuks. Perioodil 16.03–31.05 aegub ca 2300 esmast juhiluba.
§ 12, looduskaitse seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Keskkonnaministeerium. Muudatus annab Keskkonnaametile suurema paindlikkuse saata eriolukorra ajal looduskaitselisi teateid nii, et sellega ei kaasneks isikute koondumist postkontoritesse või kohalikesse omavalitsustesse. Kaitse alla võtmise teateid ja menetlusdokumente, samuti kaitse alla võtmise otsuseid, nahkhiirte ja lindude märgistamise lube ning kaitsekohustusteateid võib tähitud kirja asemel saata isikule lihtkirjaga.
§ 13, lõhkematerjaliseaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lõhkematerjaliseaduse muudatuse kohaselt ei kohaldata lõhkajatele, lõhkemeistritele ja pürotehnikutele tervisetõendi nõudeid, kui tervisetõend lõppes eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul eriolukorra lõppemisest alates.
§ 14, maakatastriseaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Keskkonnaministeerium. Muudatusega lükatakse edasi tähtaeg, kui kaotaksid kehtivuse kõik enne 1. juulit 2018 välja antud maakorraldaja tegevuslitsentsid sõltumata nende kehtivuse ajast. Praegu on tähtajaks selle aasta 1. juuli, muudatusega lükatakse seda edasi 180 päeva võrra eriolukorra lõppemisest arvates.
§ 15, meresõiduohutuse seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Meresõiduohutuse seaduse muutmisega võib Maanteeamet eriolukorra ajal ja 90 päeva peale seda anda uue väikelaevajuhi tunnistuse ilma tervisetõendita, kuid isikul ei tohi olla haigusi ja tervisehäireid, mis takistaksid tal väikelaeva juhtida.
§ 16, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Sotsiaalministeerium. Tööandjal tekib võimalus mitte nõuda tervisetõendit töötajalt, kes tegeleb toidu käitlemise või loomakasvatuse erialal või teistel erialadel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut. Tõendi asemel saab piirduda töötaja kinnitusega, et ta on terve. Olukorras, kus plaaniline tervishoiuteenuse osutamine on peatatud, ei ole võimalik inimestel läbida tervisekontrolli ega saada vajalikke tervisetõendeid. Samuti saavad edasi töötada need inimesed, kelle tervisetõendi kehtivusaeg nimetatud olukordades läbi saab. Pärast eriolukorra lõppemist tuleb läbida tervisekontroll ja võtta kirjalik tervisetõend tavapärases korras hiljemalt 90 päeva jooksul. Täiendatakse ka Terviseameti pädevust, lisades juurde, et Terviseamet võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja nende kontaktsetega. Tegemist on pigem täpsustava muudatusega. Terviseamet on nakkushaiguste registri vastutav töötleja ka praegu kehtiva seaduse alusel.
§ 17, ohvriabi seaduse muutmine, ettepaneku on esitanud Sotsiaalministeerium. Ohvriabi seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab eriolukorra ja erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal teha mööndusi ohvriabiteenuse korraldamises ja ohutustamises, eelkõige isikute kvalifikatsioonis ja tegevuslubades. Laiendatakse isikute ringi, kellele võib pakkuda nõustamisteenust, eelkõige eriolukorra lahendamisest otseselt puudutatud inimestele ja inimesi abistavate asutuste töötajatele.
§ 18 ...

Hea minister! Eelnõu on väga mahukas, ilmselgelt vajate lisaaega. Kuidas te hindate, kui palju te umbes vajate?

Vähemalt kümme minutit.

Palun! Saate lisaaega kümme minutit.

Nii, jäime vist § 18 juurde, pankrotiseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Justiitsministeerium. Pankrotiseaduses tehakse muudatus, millega peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustus eriolukorra ajaks ja kaheks kuuks peale eriolukorra lõppu. Kehtiva õiguse järgi on juriidilise isiku juhatus kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest. Muudatusega peatatakse võlgniku kohustus ja võlausaldaja võimalus pankrotiavaldus esitada. Erandina saavad tööandja suhtes pankrotiavalduse esitada töötajad, kellel on saamata jäänud töötasu ja kes ei saa töötukassalt riikliku erimeetmena töötasu hüvitist. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ning lisaaega, kasutamaks riigi pakutavaid abimeetmeid. Muudatus hakkab kehtima kõikide juriidiliste isikute jaoks, kuid ettevõtjad, kellel puuduvad väljavaated pärast eriolukorra lõppemist oma majandustegevus taastada ja seda jätkata, peaksid siiski viivitamata pankrotiavalduse esitama. Samuti tuleb arvestada seda, et kui maksejõuetus on ilmnenud, siis sõltumata sellest, kui pikk aeg on juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamiseks ette nähtud, tohib ta sel ajal teha ühingu nimel ainult vältimatult vajalikke tehinguid.
§ 19, perehüvitiste seaduse muutmise seadus, ettepaneku esitaja on Siseministeerium. Kehtiv seadus kaitseb järjestikku, st alla 2,5-aastase vahega sündinud laste vanemaid, tagades neile hiljem sündinud lapse puhul sama suure vanemahüvitise, nagu maksti eelmise lapse puhul. Kavandatavad muudatused võimaldavad vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja tema eest on määratud vanemahüvitis. Selle tulemusena on võimalik leevendada perede majanduslikku olukorda koroonaviirusest tingitud ebakindluse perioodil. Eelnõu muudab vaid väljamakse aega ega too kaasa vanemahüvitise täiendavaid kulusid.
§ 20, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Esiteks antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega Vabariigi Valitsusele võimalus muuta lõpueksamite korraldamist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab kohustuslikud põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid, esimesed eksamid pidid toimuma aprillis. Eriolukorra lõppemisel kehtivad lõpetamisele tavapärased õigusaktide nõuded, aga nendes ei ole arvestatud sellega, et eelnevalt on kehtinud eriolukord. Eksamite konsultatsioonideks ja valmisoleku taastamiseks on vajalik piisav ettevalmistusperiood, mis saab alata alles pärast eriolukorra lõppu. Eksamite korraldus sõltub sellest, millal eriolukord lõppeb. Seetõttu viiakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sisse muudatused, millega läheb lõpueksamite korralduse üle otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandile. Haridus- ja Teadusministeeriumis valmistatakse ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse terviklikku kaasajastamist ja eksamite teemat tuleb selle tervikpaketi aruteludes uuesti kaaluda. Teise muudatusega antakse õppeasutustele võimalus kasutada eriolukorra ajal õppetöö hindamiseks kirjeldavaid, sõnalisi hinnanguid, mida ei pea viie palli skaalale teisendama. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt saab põhikooli esimese ja teise kooliastme, s.o 1.–6. klassi õpilaste hindamisel juba praegu kasutada kirjeldavat, sõnalist hinnangut, mida ei pea hindeks teisendama. Kolmandas kooliastmes, s.o 7.–9. klassis, ja gümnaasiumis selline võimalus praegu puudub. Kavandatava muudatusega soovitatakse koolidel eelistada distantsõppe ajal sõnalist hindamist ning muudatuse tulemusena ei pea distantsõppe ajal saadud sõnalist tagasisidet hindeks teisendama.
§ 21, raudteeseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Esiteks, raudteetöötaja võib eriolukorra ajal ja 90 päeva peale seda täita oma tööülesandeid ilma kehtiva tervisetõendita, kuid tal ei tohi olla haigusi ja tervisehäireid, mis takistaksid tal tööülesannete täitmist. Teiseks lubatakse raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötlejal, vedurijuhiabil ja eriveeremi juhil ajutiselt oma ülesandeid täita ilma kutsetunnistust uuendamata.
§ 22, ravimiseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Sotsiaalministeerium. Ravimiseaduse muutmisega antakse Ravimiametile õigus hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ajutiselt piirata ravimireklaami tegemist ja ravimite väljastamist ning lubada ajutisi erandeid ravimite käitlemise, kliiniliste uuringute tegemise, ohutusalase teabe esitamise ja edastamise nõuete täitmises. Neid erisusi võib teha vaid siis, kui 1) see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, 2) kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustamist ravimitega. Lisaks täiendatakse ravimiseaduses üldapteegi haruapteegi asukohta reguleerivat sätet eesmärgiga võimaldada üldapteegi haruapteegi pidamine üle 4000 elanikuga linna linnaosas juhul, kui linnaosa asub linna keskusest geograafiliselt kaugel ning esineb põhjendatud vajadus ravimite kättesaadavuse järele selles piirkonnas.
§ 23, relvaseaduse muutmine. Eelnõuga nähakse ette, et relvaseaduse alusel väljastatud relvaload ja tegevusload, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtiva eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu. Muudatus tagab relvaloa omanike õiguste säilimise eriolukorra lõpuni ning annab sellele järgnevalt mõistliku aja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Samuti ei lisandu kohustust relv eriolukorra ajal politseile üle anda ning PPA-l ei teki täiendavat koormust relvade nõuetekohasel hoiustamisel.
§ 24, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Siseministeerium. Seadusse lisatakse täiendav alus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsuse tegemise tähtaja pikendamiseks eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast, kõrgendatud kaitsevalmidusest või sõjaseisukorrast tulenevatel põhjustel. Luuakse võimalus juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise korral viia isikuga vestlus läbi vaid vajaduse korral. Nii on võimalik uusi lubasid välja anda ka eriolukorra kestel.
§ 25, Tagatisfondi seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Rahandusministeerium. Muudatusega võimaldatakse Tagatisfondi nõukogul koosolekuid läbi viia ja otsuseid vastu võtta elektroonilisel teel.
§ 26, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Justiitsministeerium. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muudatusega luuakse erisus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses. Peatub kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaja kulgemine. Samuti võimaldatakse eriolukorra ajal kohtul pikendada esialgse õiguskaitse rakendamist ilma isiku ärakuulamise nõuet järgimata, lähtudes muudest tõenditest.
§ 27, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine. Muudatusega antakse töötukassale kaalutlusõigus loobuda teenuse saajalt tööturuteenuste osutamiseks kulutatud summade tagasinõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorrast tulenevate majandusraskustega.
§ 28, vangistusseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Justiitsministeerium. Vangistusseadust täiendatakse võimalusega vangla üldist julgeolekut või vangistuse täideviimist vahetult ohustavate sündmuste korral kehtestada isikule vanglas viibimise keeld.
§ 29, veeseaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Keskkonnaministeerium. Veeseaduse muutmisega jäävad kehtima varasemalt välja antud vee erikasutust reguleerivad load. Keskkonnaamet saab leevendada loa nõudeid, kui eriolukorrast tulenev objektiivne takistus ei võimalda loa nõudeid täita.
§ 30, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Siseministeerium. Eriolukorras või hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotluse registreerida kümne päeva jooksul, tavaolukorras on tähtajaks kolm päeva. Tähtaja pikendamine säästab PPA ressurssi, rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisel on vaja kasutada spetsiaalse väljaõppega ametnikke ja tõlke. Samuti lisatakse eelnõusse sätted Riigikogu menetluses oleva väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõust. Nende sätetega lubatakse kohtul anda määruseid nendes asjades ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui objektiivse takistuse ja kinnipidamistaotluste erakordselt suure arvu tõttu ei saa kohus kinnipidamistaotlust läbi vaadata tavapärases korras.
§ 31, välismaalaste seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Siseministeerium. Eesmärk on lahendada eriolukorraga seonduvad vältimatud probleemid sõltumata sellest, kas need ilmnevad eriolukorra ajal või tulenevad sellest vahetult. Võimaldame seadustada nende välismaalaste Eestis viibimise, kelle puhul on koduriiki naasmine takistatud. Lisaks võimaldame tunnistada välismaalase viisa või viisavaba Eestis viibimise kehtetuks, kui tema siin viibimise peamine eesmärk on töötamine ja ta jääb töötuks. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus töötuks jäänud välismaalane jääb eesmärgitult Eestisse ja kulutab ära rahalised vahendid, mida ta saaks kasutada Eestist lahkumiseks, kui tema lahkumine ei ole takistatud. Näeme ette ka viibimisaja lõpetamise välismaalase sooviavalduse alusel. Muudatus võimaldab Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil pakkuda tuge välismaalastele, kes soovivad vabatahtlikult koju pöörduda. Nendel välismaalastel, kellel ei olnud eriolukorra ajal võimalik päritoluriiki naasta, lubame taotleda PPA-st pikaajalist viisat peale seda, kui eriolukord on lõppenud. Juhul, kui isik vastab pikaajalise viisa saamise tingimustele ning tal on olemas tööandja, ei ole riigi huvi, et peale eriolukorra lõppu viibiks Eestis suurel hulgal ebaseaduslikult siin viibivaid isikuid.

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Oi, aitäh! Võimaldame Vabariigi Valitsusel eriolukorras pikendada lühiajaliselt Eestis töötamise tähtaega ühe aasta asemel kahe aastani. Sellise erandi lubamine toetab ettevõtete toimepidevust eriolukorras, kus vajalike oskustega välistööjõudu ei ole võimalik piiriüleselt kaasata, kuid vastavate oskustega isikud on riigis kohapeal olemas. Sätestame, et lühiajalise töötamise registreering lõpeb automaatselt, kui välismaalasele keeldutakse viisa andmisest ja tal puudub muu seaduslik alus riigis viibimiseks või kui tööandja registreerib välismaalase töötamise lõpetamise töötamise registris. Seni on PPA ise vormistanud lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise otsuseid, kui välismaalasel puudub õigus riiki siseneda või siin töötada. Seega säästame muudatusega PPA ressurssi.
§ 32, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine, ettepaneku esitaja on Siseministeerium. Õgvendatakse PPA-poolset menetlemist. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse saab teha koos viisast keeldumise või viibimisaja lõpetamise otsusega ehk nn kolm-ühes-otsusena. See vähendab kohtute töökoormust, sest otsuseid saab koos vaidlustada ning läbi vaadata. Sätestame, et häda- või eriolukorras ei saa selle otsuse peale PPA-le kaevet esitada. Praktikas pole juhtumeid, kus välismaalane poleks talle esitatud lahkumisettekirjutust halduskohtus vaidlustanud. Seetõttu kehtestatakse kord, kus isik peab pöörduma kohe kohtusse.
§ 33, väärteomenetluse seadustiku muutmine, ettepaneku esitaja on Justiitsministeerium. Laiendatakse ja lihtsustatakse isikute kaugülekuulamise regulatsiooni ning võimaldatakse tunnistaja ja kannatanu ülekuulamine kohtueelses menetluses viia vajaduse korral läbi kirjaliku ülekuulamise vormis. Võimaldatakse ajutise lähenemiskeelu kohaldamist edasilükkamatul juhul prokuratuuri määrusega, samuti ajutise lähenemiskeelu kohaldamist pealdisena prokuröri taotluses või prokuröri poolt edasilükkamatul juhul koostatud lähenemiskeelu määruses. Kehtiva seaduse kohaselt võib lähenemiskeelu loa anda üksnes kohus. Võimaldatakse tõlgi osalemist menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil. Laiendatakse kriminaalmenetluses süüdistatava ja väärteomenetluses menetlusaluse isiku võimalust osaleda kohtuistungil audiovisuaalses vormis. Ja lõpetuseks, laiendatakse võimalust osaleda ringkonnakohtu istungil audiovisuaalses vormis.
Tänan tähelepanu eest! Palun vabandust, et pidin need muudatusettepanekud väga kiiresti ette lugema, aga 33 paragrahvi seda nõudsid.

Aitäh! Tõepoolest, väga tubli saavutus! Aga nüüd on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus esitada mõlemale ettekandjale – ka järgmisele, komisjoni ettekandjale – kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut. Kõigepealt Urve Tiidus, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma alustan sellele seadusemuudatuste paketile nime andnud abipolitseiniku seadusest. Selle seaduse muudatusega soovitakse lihtsustada eriolukorra ajal abipolitseinikuks värbamist, näiteks et polekski vaja läbida sajatunnist praktikat koos professionaalse politseiga. Minu küsimus on selline, et kuidas tagatakse värvatavate inimeste tööalane ettevalmistus ja tööks vajalikud isikuomadused. Kas te saate seda natuke lahti seletada?

Aitäh küsimuse eest! See, mis puudutab sajatunnist ettevalmistust, on mõeldud eeskätt selleks, et enne, kui abipolitseinik saab n-ö teise astme abipolitseinikuks ehk õiguse töötada iseseisvalt, ilma et politseiametnik teda otseselt juhendaks, siis tavaolukorras peab selle teise astme õiguse saamisele eelnema saja tunni pikkune praktika politseiametniku seltsis. Seda nõuet on nüüd leevendatud, aga ainult selleks ajaks, kui on kehtestatud eriolukord või erakorraline seisukord, ja sellist n-ö leevendust saab teha ainult PPA peadirektor. Aga loomulikult, kui inimene läheb täitma oma teenistusülesandeid – eeskätt seal, kus tuleb potentsiaalselt piirata isikute põhiõigusi või vabadusi, kasutada n-ö võimu, kontrollida dokumente, tuvastada isikusamasust –, siis sellisel juhul tuleb kindla peale lähtuda ikkagi põhimõttest, et see inimene on ette valmistatud, ta teab, mis on tema õigused ja mis on tema volitused. Seda kahel põhjusel: ühest küljest tavakodaniku kaitseks, aga teisest küljest ka sellesama abipolitseiniku enda kaitseks, et ta teadmatusest ei ületaks volitusi ega paneks toime õigusrikkumist.

Helmen Kütt, palun!

Austatud minister, aitäh põhjaliku ülevaate eest! Mina esitan küsimuse seletuskirja leheküljel 67 oleva seaduse kohta, milleks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Ma ei eelda, et te selle valdkonna sisulisele küsimusele mulle vastata oskate, aga sellise kaine talupojamõistusega võib-olla aitate mind edasi. Nii nagu te alguses ütlesite, on kõik muudatused tingitud ühtsest peaeesmärgist, eriolukorrast, selle lahendamisel üles kerkinud probleemidest. Ma mõistan, et kui nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt tervisetõendid aeguvad, siis eriolukorra ajal võivad inimesed töö tegemist jätkata. Mõistan. Aga kuidas saab olla nii, et inimene asub tööle ja tal ei ole kohustust tervisetõendit ega isegi mitte testi või proovi teha? Meil on praegu valdkonnad, kus sellised inimesed siiski tööle hakkavad, need on toidukäitlemine, hoolekandeasutused, lasteaiad. Tõepoolest, nad annavad allkirja, et nad ei ole nakatunud ega midagi, aga kuidas on ikkagi võimalik, et nad lähevad tööle ilma tervisetõendit või vähemalt, ma ei tea, viiruseproovigi tegemata? See võib kaasa tuua hullemagi probleemi.

Jaa, tõepoolest, selline ettepanek on tehtud ja just johtuvalt sellest, et tegemist on erakorralise seisukorraga või eriolukorraga. Selline olukord on oluliselt erinev tavasituatsioonist, kus me igasuguseid etteseatud reegleid – küll meie enda kehtestatud, küll Euroopa Liidust tulnud reegleid – ülima täpsusega järgime ja täidame. Aga on kindlasti juhtumeid, kus seda ei ole võimalik teha, sellepärast et siis võib mingi oluline teenus jääda elanikkonnal saamata, näiteks seesama toidu kättesaamine võib olla oluliselt piiratud. Ja siin tulebki kaalukausile panna, et kumb n-ö hüve või kumb teenus on olulisem. Kas see, et inimesed ei peaks nälga kannatama, või see, et tööandja, kasutades maksimaalselt erinevaid isikukaitsevahendeid, vältides võimalikku nakkuse edasiandmist, samas lootes ka konkreetse isiku enda vastutustundlikkusele, seda tööd võimaldab teha? Sellest tulenevalt on see ettepanek tehtud. Eriolukord või erakorraline seisukord on erakorralised, samamoodi sõjaseisukord – siis ei kehti tavaelu reeglid. Teatud kohtades tuleb lihtsalt leevendusi teha.

Toomas Kivimägi, palun!

Lugupeetud minister! Tundub, et sarnast kobareelnõu Riigikogu varem näinud ei ole. See kõik oleks arusaadav, kui selles eelnõus ei oleks, ma arvan, vähemalt kümmekonda seadusemuudatust, millel puudub igasugune seos eriolukorraga. Aga minu küsimus puudutab pankrotiavalduse esitamise kohustuse peatamist. Ma leian, et see on üsna vastuoluline ettepanek. Ma saan aru, et võib-olla see kaitseb teatud juhtudel ettevõtjate huve, aga sellel on ka teine pool – see kindlasti kahjustab võlausaldajate huve. Ja kindlasti kahjustab see ka nende ettevõtete huve, kes teadmata, et tegelikult on ettevõte A sisuliselt maksejõuetu – kuna A selle kohta avaldust teinud ei ole, siis teised seda informatsiooni ei oma –, astuvad selle ettevõttega lepingulistesse suhetesse. Pigem oleks võinud see jääda kohtu kaalutlusõiguseks anda teatud juhtudel pikendust maksejõuetusest ülesaamiseks, aga mitte anda a priori kõigile selline võimalus.

Aitäh! Üks eesmärk, miks see muudatus tehti, on seotud sellesama kohtute temaatikaga. Täna on ju tegelikult päris palju just selliseid eluvaldkondi, ettevõtlusvaldkondi, kus pankrotioht on väga tõenäoline. Eeskätt need, mis on seotud turismiga – on ta siis majutus, on ta toitlustus, on ta turismiobjektide ülalpidamine, reiside korraldamine, aga mitte ainult. Samamoodi on ka transpordisektor väga tugeva löögi alla sattunud ja mitte ainult turismiga seotud transport, vaid transport laiemalt. Seal võib väga suure tõenäosusega üks või teine ettevõte või terve majandusharu sattuda suures ulatuses pankrotiohtu. Eesmärk on vältida seda, et kui eriolukord möödub, kriis möödub, siis needsamad ettevõtted ei suudaks enam olla konkurentsivõimelised ja tegevust ettevõtlusmaastikul jätkata. Üks põhjus, miks seda muudatust pakuti, kui te kohtutele viitate, oligi just see, et kriisiolukorras, kus ka kohtumenetlus on teatud osas ikkagi komplitseeritud – täna on kohtumenetlus viidud valdavalt üle kirjalikule menetlusele või videomenetlusele –, kohtute koormus hüppeliselt ei kasvaks, nii et pärast ei suuda nemad tähtaegselt menetlusega toime tulla. Need on olnud need aspektid või lähtekohad, millest on lähtutud.
Tegelikult on ju ka täna nendesamade pahatahtlike või kuritegelike pankrottide toimumine reaalsus. Neid tuleb ette. Ka tänane olukord ega täna kehtivad reeglid ei välista ju kuidagi kuritahtlike pankrottide läbiviimist. Kas need kuritahtlikud pankrotid just sellest muudatusest johtuvalt suurenevad? Eks seda ole pärast näha, aga eeskätt peaks see muudatus ikkagi andma abi väga paljudele ettevõtjatele, kes tõsises usus tahavad oma ettevõtlust peale kriisi möödumist taastada. Vähemalt mina usun seda. Ja see on ikkagi n-ö valdkonnaspetsialistide väljapakutud seadusemuudatus.

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Selles eelnõus olevad välismaalaste seaduse muudatused loovad praegu sisuliselt olukorra, kus siis, kui kolmandast riigist pärit töötaja tööleping millegipärast lõpeb, tekib riigil kohe õigus tema viibimise alus kehtetuks muuta ja ta sisuliselt kohe välja saata. See olukord tekitab meile sunnismaised inimesed, tekitab meile inimesed, kelle viibimine siin sõltub tema tööandja suvast, ehk annab tööandjale teatud hulga väiksemate õigustega töötajaid. Selle tulemusena Eesti inimeste palkamine, kellel on rohkem õigusi, kindlasti väheneb. See tekitab töötajate vahel probleeme ja see kindlasti meie tööturgu ei aita. Kas siin ei ole mõeldud selle peale, et inimesele võiks siiski anda õiguse näiteks vähemalt kuu aega endale teist töökohta, teist tööandjat, ausat tööandjat leida, et me ei tekitaks tööturule erinevate õigustega töötajaid?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, sellist hüpoteetilist võimalust, et meil on n-ö kuritahtlikke tööandjaid, kes piltlikult öeldes hakkavad orjastama seda kolmandast riigist saabunud töötajat, ja see töötaja nüüd hirmust, et ta välja saadetakse, on nõus nende alandavate töötingimustega, me selle eelnõu arutelul Vabariigi Valitsuses ei kaalunud. Aga ma usun, et mingisuguse tähtaja sätestamine oleks võib-olla isegi mõistlik. Kui nüüd esimese ja teise lugemise vahel õiguskomisjon neid ettepanekuid kaalub, siis tasub kindlasti kaaluda seda, et teatud minimaalsetki õiguskaitset osutada nendele kolmandatest riikidest pärit töötajatele. Ja just sellest tulenevalt, et kui tõesti leidub tööandja, kes on töötaja suhtes väga pahatahtlik ega pea meie seadustest absoluutselt kinni.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! On tõepoolest väga häiriv, kui palju on selles eelnõus selliseid seadusmuudatusi, millel ei ole kriisiga seost. Kas või see põhikooli lõpueksamite kaotamine või vabaks laskmine – see on ülimalt häiriv. Aga see, mille kohta ma tahtsin küsida, on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Seda muudetakse sihiga, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik rohkem laenu võtta. Varem võis võtta kuuekordse aasta tulemi määra ja mitte rohkem kui kogu põhitegevuse tulem, kuid nüüd muudeti seda ja lubatakse kümnekordset põhitegevuse tulude määra, et suurendada netovõlakoormust. Aga §-s 8 on kaks lõiget omavahel vastuolus: üks ütleb "kümme", teine ütleb "kuus". Kui seletuskirjast lugeda, siis jääb ikkagi selline tunne, et mõeldud on kümmet. Kuidas seda siis mõeldud on?

Ka mina loen välja, et üks on kümme ja teine on kuus. Peab täpselt süvenema, ma ei suuda siin nii kiiresti. Jah, no põhimõte, miks see tehti, on ikkagi see, et sellesama kriisi ajal kohalike omavalitsuste tulubaas potentsiaalselt oluliselt väheneb – kas või juba tulumaksu vähenemise tõttu, mis moodustab küllaltki suure osa kohaliku omavalitsuse tulubaasist, ja nüüd ka see osa, mida tasandusfondiga ei ole võimalik kompenseerida või katta. Seetõttu tuleks anda kohalikele omavalitsustele võimalus laenukoormust suurendada, et – teatavasti teeb kohalik omavalitsus samamoodi omapoolseid investeeringuid ja tellib näiteks ettevõtjate käest teenuseid – ka neil oleks võimalik kohalikku ettevõtlust ja teenusepakkujaid elus hoida. See on kogu selle muudatuse eesmärk.
Aga mis puudutab seda, et väga palju on siin selliseid seaduseid või ettepanekuid, millel ei ole mingit puutumust kriisiolukorraga, sellega ma päris nõus olla ei saa. Ja ka selle osutusega mitte, milles te viitasite PGS-ile. Tegelikult on need muudatused ikkagi otseselt põhjustatud just sellest kriisiolukorrast, sest täna ei ole võimalik neid lõpueksameid teha. On kriisiolukord. Lapsed on videoõppel, lapsed on kodus, koolis tööd ei toimu. See on ju täiesti adekvaatne põhjus, miks seda korda muuta ja viia eksamid teisele ajale. Ja niipalju kui mina tean, siis täna kultuurikomisjonis seda teemat ka arutati ja kui varasemalt oleks see õigus tähtajatult Vabariigi Valitsusele üle läinud, siis nüüd minu informatsiooni kohaselt vähemalt kultuurikomisjonis lepiti ikkagi kokku, et see kehtib õppeaastateks 2019/20 ja 2020/21.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab selle eelnõu leheküljel 3 olevat punkti ja nimelt isikuandmete töötlemist eriolukorras. Selle seadusega tahate te liita sinna juurde § 261. See tekitab minus muret, kui ma loen seda koos isikuandmete kaitse seadusega, kuna see puudutab ka eriliigiliste isikuandmete laiemat töötlemist, sh terviseandmete laiemat töötlemist. Kas ma saan sellest paragrahvist õigesti aru, et peaminister Jüri Ratasel tekib näiteks õigus nõuda TEHIK-ult ligipääsu inimeste terviseandmetele ja ta võiks isegi öelda, et selline ligipääs antaks tema nõunikule – seda ma loen viimasest sõnast välja? Veel üks küsimus siia juurde: kas see puudutab kõiki andmekogusid, sh näiteks jälitustegevuse infosüsteemi? Ja kõige fundamentaalsem küsimus teile kui justiitsministrile: kas kaaluti ka inimeste põhiõigusi vähem riivavaid alternatiive? Milliseid? Ja millisele seisukohale jõuti, miks neid ei rakendatud?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, täna on väga selgelt niimoodi, et igal andmekogul on oma omanik, oma töötleja, oma vastutav töötleja. Andmekogu põhimääruses on väga selgelt sätestatud, kellel on õigus sealt andmekogust andmeid saada ja neid töödelda ja kellel ei ole. Nüüd, kui meil on tegemist eriolukorraga või erakorralise seisukorraga, siis tekivad täiesti põhjendatult situatsioonid, kus ka teistel ametkondadel võib tekkida – ja ongi juba tekkinud – vajadus saada teatud andmeid. Kui räägime seoses terviseandmetega TEHIK-ust, siis kindla peale ei saa seda muudatust tõlgendada ega käsitleda niimoodi, et kõik ühe isiku kohta käivad terviseandmed on ametnikule või eriolukorra juhile kättesaadavad. Need andmed on kättesaadavad ikkagi selles ulatuses ja selles mahus, mis on vajalik eriolukorrast tulenevate meetmete tagamiseks või eriolukorra likvideerimiseks.
Räägime terviseandmetest. Kui isikul on diagnoositud koroonaviirus ja talle on kehtestatud kahenädalane eneseisolatsiooni kohustus, siis selleks, et jälgida, kas see inimene tõepoolest täidab seda kohustust ja viibib kodus eneseisolatsioonis, on politseiametnikul või abipolitseinikul vaja ju teda kontrollida, et näha, kas ta tõepoolest viibib kodus eneseisolatsioonis. Sellisel juhul ainukene põhjendatud vajadus terviseandmeid saada ongi seotud sellega, kas tal on koroonaviirus. Selle kohta, kas tal on mingi muu haigus, ei ole mitte mingisugust põhjendatud vajadust andmeid saada. Andmeid on vaja selleks, et tagada režiimist kinnipidamine. Ja see on üsna põhjendatud vajadus. Aga samas, kogu see andmete töötlemine peab ikkagi tuginema andmekaitse üldmäärusele. Täna on ka Euroopa Komisjon andmas omapoolset täiendavat selgitust just nimelt andmete töötlemise kohta ja võimalikest leevendustest andmete töötlemise osas, mis puudutab pandeemiaga võitlemist ja sellega hakkamasaamist.
Nii et tegelikult on sama küsimusega silmitsi ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid, Eesti ei ole siin sugugi unikaalne. Veel kord, jah: selleks, et vastavad asutused saaksid oma ülesannete täitmisel efektiivselt toimetada, on väga kaalutletud ulatuses, aga siiski, teatud juhtudel vaja laiendada nende isikute ringi, kes saavad isikuandmeid ühest või teisest andmekogust kätte, et neid väga konkreetsel ja kitsal eesmärgil töödelda.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist. Kaugülekuulamine oli teatavasti võimalik ainult tunnistajate puhul. Nüüd on seda seadust selles paketis muudetud nii, et see puudutaks kõiki isikuid. Teatavasti siis, kui sa oled kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, on sul õigus kaitsjale, tunnistajal seda õigust ei ole. Nüüd on lihtsalt kergekäeliselt selles §-s 69 vahetatud tunnistaja isiku vastu, see tegelikult piirab oluliselt inimeste põhiõigusi. Kui neid milleski kahtlustatakse, on neil õigus kaitsjale ja ka teised õigused, mis tulevad kriminaalmenetluse seadustikust, sh see, et varasemalt oli kaugülekuulamine võimalik ainult siis, kui isik ise oli sellega nõus, nüüd on see välja jäetud. Mis põhjendusega on need õigused inimestelt selle seadusega ära võetud?

Vaat siin on tõesti tegemist sellise muudatusega, mis ei ole ajutise iseloomuga ja mis jääks kestma ka peale eriolukorra lõppemist. Need muudatused on läbi töötatud erinevate huvigruppidega, need on läbi arutatud juba KrMS-i revisjoni ettevalmistamise käigus. Ja needsamad muudatused on leidnud toetust eri valdkondades, olgu siis prokuröride, advokatuuri, kohtute või menetluse poole pealt. Ka väljaspool justiitssüsteemi on need leidnud mõistmist ja toetamist. Teatud juhtudel on neid vaja teha. Aga põhiprintsiip on tõepoolest see, et kaitseõigus peab olema tagatud. Ükskõik, mis viisil ülekuulamine toimub, kaitseõigus peab olema tagatud. See on menetluse põhiprintsiip – kaitseõiguse tagamine. Aga vormi on võimalik seadusandjal sätestada, seda, millises vormis ta peab olema.

Urve Tiidus, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hädaolukorra seaduse muutmisega soovitakse luua isikuandmete töötlemise erisused ja seda just mõne eriolukorra tõttu tekkinud ülesande lahendamiseks. See tähendab, et sisuliselt võidakse töödelda kellegi isikuandmeid hoopis teisel eesmärgil, kui neid koguti, ja andmesubjekt võib oma üllatuseks avastada, et ohoh, neid on kasutatud hoopis teisel põhjusel. Komisjonis ma palusin teil tuua ühe näite, millal seda erisust võidakse kasutada. Ütlesite, et näiteks hariduse andmebaasist saab üles otsida kõik meditsiinilise hariduse või arstihariduse saanud inimesed ja siis kaasata nad eriolukorra lahendamise protsessi. Kas see tähendab seda, et selle vabatahtlikkuse kõrvale tuleb ikkagi ka niisugune teine vorm – ma ei tahaks öelda, et käsk või sund, aga midagi niisugust? Palun seletage seda!

Aitäh! Tõepoolest, sellise näite ma tõin, lisaks sellele, mis ma praegu rääkisin eneseisolatsiooni järelevalve tegemisest. Eriolukorra kehtestamine annab vastavalt hädaolukorra seadusele juba täna võimaluse kohaldada töötamise kohustust. Ja kui riik tõepoolest on hädas, tervishoid on hädas – nagu me täna juba näeme, on see kuri viirus läinud sisse meie haiglatesse ja hooldekodudesse ning seal ei jätku enam personali, kuid ometi tuleb haiglates ja hooldekodudes tööd jätkata –, siis on täiesti põhjendatud vaadata, kes on vastava ettevalmistusega inimesed, kes ei tööta oma erialal. Nende inimeste andmed on võimalik sellest hariduse andmebaasist välja võtta ja suunata need inimesed muule tööle. Aga loomulikult me saame aru, et see peab olema ikkagi väga äärmuslik olukord, tõesti selline olukord, kus meie meditsiinivaldkonna tavapersonal on lakanud olemast töövõimeline.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus eelnõu § 26 kohta, mis puudutab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamist. Siin on teemaks kinnisesse raviasutusse paigutamise tähtaja peatumine. Selle eelnõu kohaselt peatub kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg selleks hetkeks, kui on eriolukord, ja see lõppeb siis, kui võib eeldada, et eriolukord on lõppenud, või siis, kui see ongi päriselt lõppenud. Minu küsimus on selles, et kuna sisuliselt hoiame me inimest kinnises asutuses või hooldeasutuses kinni kauem, kui ette on nähtud, ja sellel isikul puudub võimalus enda eest seista või ennast kaitsta – talle tõenäoliselt manustatakse sellel perioodil ka ravimeid –, siis kuidas on selle isiku põhiõigused sel perioodil kaitstud. Me ju hetkel ei kujuta ette, kui pikaks see eriolukord võib kujuneda, ja me ei saa välistada, et ühe aasta asemel on isik kinnises hooldeasutuses näiteks kaks aastat.

Jah, siin on ju erinevad kaitsemeetmed, mida rakendatakse nii kinnisesse asutusse paigutamisel kui ka aastase tähtaja möödumisel, kui tuleb uuesti hinnata, kas on vaja jätkata kinnises asutuses pidamist või mitte. Tavaolukorras nähakse ette, et kohtunik käib ja kohtub selle konkreetse isikuga ja veendub – see toimub kohtuliku kontrolli või kohtuliku järelevalve eesmärgil –, et kinnipidamine on põhjendatud. Tal on õigus seda inimest kuulata, tal on õigus ravidokumentidega tutvuda, raviarstiga kohtuda ja neid andmeid saada. Aga nüüd, kui hädaolukorra või eriolukorra tõttu seda otsest kohtumist tõesti teha ei ole võimalik, siis saab kohus selle otsuse formuleerida ka muudele tõenditele tuginedes, on need siis raviarsti ütlused või muu dokumentatsioon. See on selle paragrahvi põhiline muudatus.

Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab samuti abipolitseinikke. Tsiteerin õiguskantsleri 24. augusti 2018 seisukohta: "Abipolitseinike rolli suurendamine sisejulgeoleku tagamisel saab olla vaid toetav ja abistav meede, mis ei asenda riigivõimu vahetut tegevust." Nüüd, kõnealuse seadusemuudatusega lülitatakse abipolitseinike tervisekontrollist välja perearst. Ettevalmistuse maht väheneb – Sisekaitseakadeemia kadetid tohivad praegu minna politseinikuna tööle alles peale kaheaastast ettevalmistust, nii et ettevalmistus peaks ka abipolitseinike puhul olema siiski märkimisväärsel kohal. Ja kolmandaks, volitusi tuleb hulgaliselt juurde, ka iseseisvalt tehtud otsuseid ja toiminguid. Pean just silmas iseseisvaid otsuseid ja toiminguid, mitte neid, mis tehakse koos politseiametnikuga. See kõik teeb üsna murelikuks. Kui palju selliseid abipolitseinikke kavatsetakse eriolukorras juurde muretseda? Kas kümme, sada, tuhat?

Aitäh küsimuse eest! Vaat selles, kui suur see arv on, jään mina nüüd küll vastuse võlgu. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor peaks oskama täpsemini selgitada, milline see tegelik vajadus on.
Tõepoolest, teatud mööndused siin on, aga näiteks seesama tervisekontroll, millele te viitasite – lisaks perearstile võib selle tõendi väljastada ka Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst. Tegelikult ongi ju lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst see, kes juba töötavaid politseinikke perioodiliselt nagunii kontrollib ja otsustab, kas inimene on võimeline ja sobiv politseilisi ülesandeid täitma. Nii et mina siin selles osas probleemi ei näe – kui ta oskab hinnata n-ö pärispolitseiniku tervislikku seisundit ja võimekust tööülesandeid täita, siis miks ei peaks ta oskama abipolitseiniku tervist hinnata. Ma usun, et see ei ole mingisugune eriline probleem.
Mis puudutab õppe lühenemist, nende tundide vähenemist, siis tõepoolest, siin võib hüpoteetiliselt teatud risk isegi olemas olla. Aga nagu ma enne juba vastasin, siis selleks, et inimese saaks suunata iseseisvale tööle täitma ülesandeid, millega piiratakse mingisuguseid kodaniku vabadusi, peab ta olema selleks tööks nii või teisiti ette valmistatud, vähemalt teoreetiline ettevalmistus peab tal olema. Vastasel korral võime ohtu panna mõlemad pooled, nii kodaniku kui ka seda ülesannet täitva isiku. Ja need lisanduvad ülesanded, need lisanduvad õigused on isikuandmete õigsuse kontrollimine andmekogudest, näiteks rahvastikuregistrist – see on korrakaitseseaduse § 32 lõige 5 – või Euroopa Liidu registritest, mis on seaduse alusel moodustatud. Siis tulevad juurde § 45 lõige 5, mis käsitleb sõiduki sundpeatamist, ja § 44, mis käsitleb viibimiskeeldu. Nende puhul on väga selged raamid paika pandud, näiteks viibimiskeeldu võib kohaldada ainult ühe tunni vältel. Kõik need kolm lisanduvat õigust on olemas ainult eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. Tavaolukorras abipolitseinikul neid õigusi ei ole. Need õigused lõpevad siis, kui lõpeb eriolukord.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab välimaalaste seaduse muutmist, § 31, ning välistööjõu kasutamist ja selle võimalikku siin viibimist ja viibimise pikendamist. § 31 punktiga 5 täiendatakse volitusnormi selliselt, et Vabariigi Valitsusele antakse võimalus otsustada vajaduse üle, kes ja kui kaua võiks siin veel viibida. Ma ei ole siiamaani aru saanud sellest, miks valitsus ei võiks põllumeestele vastu võtta ühtset ja selget seadust, mis annaks sel hooajal võimaluse pikendada kuni hooaja lõpuni selliste välismaalaste töötamise võimalust, kes siin riigis juba on. Me teame, et uut tööjõudu praegu juurde tuua ei saa, ning toiduainetööstus ja toidusektor on oluline valdkond.

Aitäh küsimuse eest! Kindla peale on toiduainetööstus väga oluline valdkond. Siin on mõnes mõttes kaks muudatust, mille kohta enne oli ka küsimus. Üks oht on see, et inimesed saadetakse välja ja tekib sihuke sunnismaisus, kuna inimesi on võimalik sundida odavamalt tööle. Aga teine pool on tõepoolest see, et nendes sektorites või nendel juhtudel, kui oma tööjõu ehk Eesti elanike tööjõu defitsiit on väga suur ja tuntav, tugev ja tuntav, siis on võimalik ka kolmandatest riikidest tulnud töötajate töötamise tähtaega pikendada – just selleks, et hoida elus näiteks sellist sektorit nagu põllumajandus. Aga eeskätt on suund võetud ikkagi sellele, et võimaldada töökohtasid oma elanikele, kes on töö kaotanud. Tööpuuduse leevendamise meede peab olema suunatud eeskätt enda elanikele. Töötus on juba päris oluliselt kasvanud, aga see kasvab nähtavasti veelgi, ja kõnealune meede ongi üks võimalus tagada töökohad oma inimestele, Eesti elanikele. Ja veel kord, kui oma inimestest tõesti ei jätku, siis on võimalik ka kolmandatest riikidest pärit töötajaile anda pikem tööluba. See muudatus ei käi Euroopa Liidu kodanike kohta, see on kolmandate riikide kodanikele.

Toomas Kivimägi, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mitmed kolleegid siin saalis on korduvalt ette heitnud, et selles kobareelnõus on terve rida asju, millel puudub igasugune seos eriolukorraga. Teie kui justiitsminister peaksite ennekõike seisma õigusloome hea tava eest, paraku seda minu arvates väga selgelt ja üsna jämedalt rikutakse. Ma toon mõned näited, kuna te olete väitnud, et see nii ei ole. § 4, erakorralise seisukorra seaduse muutmine. Erakorraline seisukord ja eriolukord on kaks täiesti erinevat asja, esimesel puudub igasugune seos eriolukorraga. Meil täna ei ole erakorraline seisukord. Teine näide, perehüvitiste seaduse muutmine – sisuliselt igati põhjendatud ja ammu räägitud vajalik muudatus, ent sellelgi seos eriolukorraga puudub. Loomulikult, kui tahta otsida sissetulekute vähenemist, siis mingisuguse seose ikka leiab. Või sellesama kirjaliku ütluse sissetoomine – taas kord, ma ei vaidle sisuliselt vastu, aga olen seda meelt, et kui need on jäävad ja kestvad muudatused, siis ei peaks need olema selle seaduseelnõu osa, vaid neid tuleks hiljem eraldi arutada.

Küsimust ei olnud, aga kui minister soovib, siis vastata võib ikka.

Kommentaariks nii palju, et ma arvan, et see osutus vastab tõele võib-olla väga minimaalses osas. Tõepoolest, näiteks see, mis puudutab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist. Muudatused jäävad – ma viitasin sellele ka oma ettekandes – kehtima peale eriolukorra lõppemist, aga kindlasti on need väga relevantsed ka tänases olukorras, eriolukorras. Minu meelest oleks üsna koomiline ja põhjendamatu, kui me teeme muudatuse nüüd eriolukorra ajaks ära, määrame mingi tähtaja ja siis hakkame täpselt sama muudatust menetlema mõne järgmise eelnõuga, mis oleks juba n-ö püsiva iseloomuga. See muudatus oleks täielikult, sada protsenti autentne sellega, mida me täna teeme. Kas sellisel asjal on mõtet? Ühest küljest oleks see ju konkreetse ministeeriumi, konkreetse ametkonna topelt koormamine. Teisest küljest oleks see Vabariigi Valitsuse ja kolmandaks ka Riigikogu koormamine, kui peaksime Riigikogus menetlema ühte ja sama asja kaks korda. See on üks pool.
Kui ma nüüd vaatan § 4, siis sellega ei muudeta ju ainult erakorralise seisukorra seadust, vaid see laieneb tegelikult väga selgelt ka korrakaitseseadusele. Eesmärk on ju see, et selle kaudu ühtlustada kaitseväelaste ja Kaitseliidu tegevliikmete tegevusi-volitusi abipolitseinike volitustega, viia nad n-ö samale lävendile, et kui nad kaasatakse eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisse, siis on seadus juba valmis, et kaasata neid samasuguste volitustega ja samasuguses ulatuses nagu abipolitseinikke.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ka mina küsiksin hädaolukorra seadusesse § 26 lisamise kohta, "Andmekogu andmete töötlemine", mis annab andmekogule juurdepääsemise õiguse ning andmete töötlemise ja edastamise õiguse. Ma olen igati informeeritud otsuste tegemise poolt ja kahtlemata on eriolukorras vaja andmeid, on vaja kiiresti andmeid, on vaja võib-olla seda tüüpi andmeid, mida tavaolukorras ei kasuta. Aga antud juhul ei ole aru saada – see on nagu selline valimatult antud, hästi lai õigus –, kes kaalutleb, millal kaalutleb, millal on põhjendatud sellise erandi kasutamine, kes hiljem kontrollib, milliseid andmeid on kasutatud ja kas neid on sihipäraselt kasutatud. Sellise laia õiguse andmine ilma igasuguste kontrolli- või järelevalvemehhanismideta tundub mulle täiesti arusaamatu. Seni oleme terviseandmete suhtes olnud väga ettevaatlikud, näiteks kliinilisel psühholoogil, kes võtab vastu väljaspool haiglat, ei ole võimalik patsiendi terviseloole ligi pääseda. Kuidas me teeme nüüd nii kapitaalse muudatuse?

Jah, eks keeruline aeg nõuabki keerulisi otsuseid. Täna tegelikult on nii, et kui neid andmeid on vaja, siis on nende nõudmiseks või saamiseks tulnud toimida küllaltki loominguliselt, et tekitada mingisugunegi õiguslik alus, võimaldamaks korrakaitse- või järelevalveorganil saada kätte talle vajalikud andmed, et järelevalvet teostada. Aga igasuguse andmetöötluse printsiip on ju ikkagi see – eriti siis, kui seda laiendatakse väljapoole –, kuidas me selle kontrollimehhanismi paneme. Meil on olemas Andmekaitse Inspektsioon, kes ongi spetsiaalne kontrollorgan, kes vaatab, mismoodi on ühel või teisel juhul andmeid kasutatud. Kui me räägime näiteks praegusest koroonapandeemiast, siis on selge see, et Politsei- ja Piirivalveamet või politseiametnik ei võta lahti kõiki Eestis olevaid andmekogusid ega küsi andmeid kõikidest andmekogudest. Väga selgelt küsib ta andmeid ikkagi neist kogudest, mis on olukorraga väga otseselt seotud. Ja kui nendest on andmed saadud, siis saab Andmekaitse Inspektsioon pärast järelevalvet teha – ja mitte ainult pärast, ta saab seda ka jooksvalt teha, sest meil ei ole ju sõjaolukord, kõik meie ametkonnad töötavad, täie auruga lasevad edasi. Oluline on ikkagi andmete töötlemise või andmete saamise minimaalsuse printsiip: saadakse üksnes nii palju andmeid, kui on hädavajalik vastava ülesande täitmiseks, ja mitte rohkem. Kuidas ma seda ikka teistmoodi seletan? Järelevalveorgan on meil olemas ja kui sellest printsiibist kinni peetakse, siis on seaduse eesmärk, püstitatud eesmärk täidetud.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Kolleegid on hädaolukorraseadust kirjeldanud just isikuandmete kaitse seisukohalt. Aga mina vaatan nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmist. Siin on tegelikult kaugeltki mitte eriolukorrale või muule sarnasele olukorrale viidates tehtud Terviseametile uues sõnastuses muu hulgas ülesandeks võtta vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendada rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. See tähendab ju seda, et Terviseametile antakse õigus pääseda ligi isikuandmetele, kontaktandmetele, aga ka diagnoosidele ja kontaktsete andmetele, kellega on kokkupuude olnud. See on tegelikult väga laialdane isikuandmete andmine ja see ei piirdu ainult eriolukorraga. Miks seda on tehtud ja kuidas see vastab andmekaitse nõuetele?

Mis see paragrahv on? (Saalist vastatakse.) Okei, ma proovin siis oma paberitest üles leida. See on § 16 lõige 2, sellele viitate, eks? § 18 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt. Te nagu viitate sellele, et tegemist ei ole viitega konkreetselt eriolukorrale, vaid et ka tavaolukorras, kui on tegemist nakatumiste, nakkushaiguste leviku asjaoludega, võib Terviseamet need andmed saada. Nojah, mina ei oska seda öelda, ma pole meditsiinilise ettevalmistusega. Võib-olla on siin silmas peetud muid juhte, kui ei ole välja kuulutatud eriolukorda, näiteks seda, kui meil on massiivne gripihooaeg, mida meil igal aastal ette tuleb, või midagi muud. See on mõeldud eeskätt selleks, et Terviseamet saaks inimesi juhendada, kuidas vältida rühmaviisilist haigestumist, kuidas oma tervist hoida, et ennast mitte ohtu seada. Ka tõrjemeetmete rakendamise kohta annab Terviseamet informatsiooni. Aga ta ei teosta järelevalvet selles mõttes, nagu me enne rääkisime korrakaitseorgani järelevalvest, et kas režiimist kinni peetakse. See on selline ennetav pool, juhendamine-õpetamine, kuidas ennast ja teisi hoida, et mitte haigeks jääda.
Ma tõesti ei oska öelda – kui meil on ka ilma eriolukorda välja kuulutamata sellised suured, massilised haigestumised, siis Terviseamet on ju iseenesest täiesti adekvaatne institutsioon või asutus, kes olemuselt peakski olema kohustatud vastutama rahvatervise meetmete kasutuselevõtmise ja inimeste informeerimise eest. Nüüd, iseküsimus on see, kas ta teeb seda n-ö üldiselt massiteabevahendite kaudu või teeb ta seda konkreetsele grupile suunatult, kus need nakkushaiged ja kontaktsed on olnud, et vältida nende seas edasist nakkuse levikut. Jah, mina ei oska selle kohta öelda. Eks siin peaks õiguskomisjon hindama, kas lisada siia eriolukorra meede või võib ka muude massiliste nakatumiste ajal olla Terviseametil võimalus seda tööd teha ja rahvatervise tagamise vastutust kanda.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Praegu on valitsusel topeltvastutus seda kriisivaba aega või avansina antud usaldust mitte kuritarvitada. Kui te olete palunud, et me võtaksime kiirkorras vastu kriisiga võitlemise meetmed, siis on täiesti kohatu lisada siia n-ö Brežnevi pakikesena ka selliseid seadusi, mis ei ole kriisi lahendamisega vältimatult seotud. Küsida võiks väga mitme näite kohta ja kolleegid on mõnda juba ka puudutanud. Mina küsiks selle kohta, et miks te panete mitmed olulised majandussektorid välismaalaste töötamist puudutava piiranguga täiendava löögi alla. Eriti kummaline tundub mulle see, et valitsus tahab justkui üksikjuhtumite üle otsustama hakata. Kas teil tõesti praegu pakilisemat tööd teha ei ole kui hakata iga välismaalase Eestis viibimise üle valitsuse tasandil otsustama?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saanud päris hästi aru, mida sa silmas pidasid, kui ütlesid, et osa sektoreid pannakse täiendava löögi alla. Üldiselt on ju nii, et need, kellel töötamis- ja elamisluba on olemas, selle alusel töötavadki. Siin on antud lisameede, et kui tõesti tööjõudu jääb väga palju puudu, siis erandkorras võib seda luba pikendada. Muidu antakse ju aastane lühiajaline töötamisluba, aga nüüd võib seda pikendada kuni kahe aastani. Ja teistpidi ka, et teatud juhtudel on tööturu kaitseks võimalik töökohti vabastada Eesti elanikest töötute jaoks, aga mina saan aru, et see on pigem selline hüpoteetiline lahendus või hüpoteetiline väljapakutud variant. Vaevalt, et siin nüüd keegi hakkab neid – olgu need põllumajandustöötajad Ukrainast või Valgevenest või kust iganes – ükshaaval läbi töötama ja ükshaaval otsustama, kes välja saadetakse ja kes jääb. See on suhteliselt vähetõenäoline.

Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma ei jäänud teie vastusega rahule, nii nagu põllumajandussektorgi ei ole rahule jäänud. See, millele te viitasite, tegelikult jätsite te vist mainimata, et see seadus rakendub ainult sel juhul – ka valitsuse volitusnorm –, kui tagatakse keskmine palk, mis on umbes 1407 eurot ja mis näiteks aiandussektoris on sellest võimalikust kõvasti suurem. Ehk küsimus on ju selles, et valitsus on loonud endale illusiooni, et sel kevadel jõuavad eestlased põllumajandussektoris kevadtöödeks tööle. See ei ole loogiline, lähtudes ka sellest, et tööturumeetmed on täna pigem töökohta toetavad ja hoidvad kahe kuu perspektiivis. Öelge palun, miks te ei taha anda sellele sektorile ajutiselt mõistlikku lahendust, et hiljem sinna mitte kriisiraha lihtsalt juurde maksta.

Aitäh küsimuse eest! Aga sellelt sektorilt ei võeta ju midagi ära. Me niikuinii ei lase Eestisse täna inimesi sisse. Me oleme oma piirid kinni pannud ja need, kes tulevad, lähevad kaheks nädalaks karantiini. Mina ei tea, kui palju neid kolmandatest riikidest tulijaid siis on, kes massiliselt tahavad meile künnitöödele tulla, teades, et esiteks, nad ei saa sisse ja kui nad siia kuidagi ka saavad, siis peavad nad kaheks nädalaks karantiini minema. Midagi ei ole ju tegelikult ära võetud. See situatsioon on täpselt sama, nagu ta on kogu aeg olnud. Ja see, et nüüd Eesti inimesed, kes jäävad töötuks, et nad mitte kuidagi ei ole nõus ümber profileeruma mingitele muudele töödele – noh, see on väide. (Keegi kommenteerib saalist.) Ei, no kus see kaks kuud siis on? Kaks kuud on täna ette nähtud sellele tööturu toetusmeetmele. Aga pole ju veel otsustatud, kas hiljem läheb mingi meede edasi või ei lähe. Inimestel on ju lõpuks vaja hakata elatist teenima ja tööle minema. Aga kui ei ole enam seda sektorit või selles sektoris ei ole võimalik tööd saada, kus ta varem töötas, siis leiab ta endale uue koha, kus tööle asuda, et elatist teenida. Ja miks see ei võiks olla põllumajandus.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi pankrotiseaduse täienduste juurde. Kindlasti ei ole pankrotimenetlus kohtu kaudu esimene eelistus, kuidas vaidlusi lahendada. Ja kindlasti on väga suur hulk ettevõtteid, kes selles kriisis on kõvasti pihta saanud ja kes vajavad kaitset, sest nende makseraskused on ajutise iseloomuga. Aga samamoodi on hulk ettevõtteid, kelle püsiv maksejõuetus tekkis juba enne kriisi ja kelle suhtes on praegu võib-olla just kõige õigem aeg menetlust alustada. Praegu, nagu ma aru saan, kuulutatakse sisuliselt täielik moratoorium kohtule pankrotiavalduste esitamisele. Miks ei võiks kohtule anda kaalutlusõigust, et selle ettevõtte puhul me algatame menetluse, teise ettevõtte puhul ei algata?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, kui eesmärk on kuritahtlik pankrot, siis seda tehakse. Seda on tehtud ka varasemalt, kehtiva korra alusel, ettevõtted on tühjaks kanditud ja pärast ei ole võlausaldajatel sealt saada mitte midagi. See, et praegune olukord kuidagi võimendaks kuritahtlike pankrottide tegemise situatsiooni, ei paista kuskilt välja. Küll aga annab ta täiendava võimaluse oma ettevõtlust uuesti käivitada peale seda, kui kriisisituatsioon on läbi saanud, olukord on normaliseerunud – selleks ka need kaks nädalat peale eriolukorra lõpetamist, et siis saaks mingit majandustegevust arendama hakata. Samas on siin ju väga selgelt sees, et kui me räägime nendest n-ö ausatest või seaduskuulekatest ettevõtjatest, siis ei keelata ju nendel, kes näevad, et nad tõepoolest ei tule oma majandustegevusega mitte mingil juhul peale kriisi lõppemist välja, esitada avaldus. See on suisa eeldus, et kui ausad ettevõtjad näevad, et neil on pankrotisituatsioon ja nad ei tule sellest välja, siis nad esitavad avalduse – nagu tavaolukorras, 20 päeva maksejõuetuse tekkimisest. Siin on sama olukord, kui me räägime seaduskuulekatest. Kui me räägime mitteseaduskuulekatest, siis siin ei muutu mitte midagi.

Riina Sikkut, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma jätkan andmekogudele ligipääsu ja andmete töötlemise teemal. Ma sooviksin saada näidet olukorrast, kus selle seadusemuudatuse rakendamine on vajalik. Kui me ei suuda välja mõelda ühtegi näidet, kus seda muudatust rakendada on vaja, siis ilmselt ei ole vaja ka seadust muuta. Selle näite korral, kus politseinik läheb kontrollima, kas inimene peab isolatsioonireeglitest kinni, ei ole politseinikul vaja pääseda ligi andmekogule, mis sisaldab terviseandmeid, tal ei ole vaja neid andmeid töödelda ega edastada. Politseinikul on vaja teada ainult fakti, et inimene peab olema isolatsioonis, ja selle info edastab tervise infosüsteem kas igal hommikul või reaalajas politsei infosüsteemi. See on loetelu inimestest, kes peavad isolatsioonireegleid järgima. Politseinik ei pea teadma, kas inimesel on viirus diagnoositud, kas tal on nakkuskahtlus, kas ta on kokku puutunud nakkuskahtlusega inimesega. Tal on vaja teada ainult fakti, et inimene peab järgima isolatsioonireegleid. Seega pole kõnealusel juhul seda seadusemuudatust vaja. Aga milline on olukord, kus andmekogule ligipääs oleks vajalik ja selleks tuleks seadust muuta?

Aitäh küsimuse eest! No siin me jääme eriarvamusele. Kindla peale on politseinikul vaja teada, millised võimalikud ohud teda seal ees ootavad. Talle ei saa öelda lihtsalt, et mine kontrolli, vaata, kas see inimene on kodus, ilma et teda oleks eelnevalt informeeritud, kas tegemist on lihtsalt Eestisse piiri ületamisel saabunud isikuga, kes on andnud allkirja, et ta on kaks nädalat kodus, või siis on tegemist kontaktsega, kes hüpoteetiliselt võib olla nakatav või ohtlik, või on tegemist haige inimesega. Ka politseinike tervist tuleb hoida ja nendel on vaja eelinformatsiooni selle kohta, mis neid ees ootab. Teine näide, mille me tõime, oli seesama võimalike täiendavate tervishoiutöötajate leidmise kohta. Kui meie tervishoiusüsteemis samamoodi või hoogsamalt edasi läheb, et viirus läheb sinna sisse – haiglatesse, hooldekodudesse –, siis on vaja kusagilt vastavaid andmeid saada, et oleks võimalik hakata sinna täiendavat personali suunama või värbama.
No eks neid elulisi probleeme võib siit leida veel mõne, aga kindlasti ei ole neid massiliselt. Ja sellepärast ma ütlengi, et siin nüüd pimesi näha mingit tohutu massilist isikuandmete kuritarvitamise ohtu – no sellel ei ole alust. Eks andmekogu töötleja või andmekogu omanik saab ju ka ikkagi väga selgelt hinnata, kas päringu kohta on vaja esitada teavet või ei ole. Kui andmekogu töötleja näeb, et politsei või keegi teine – ma ei tea, kes see veel võib olla, näiteks kaitseliitlane – tõepoolest kasutab oma võimu kuritahtlikult, siis on tal võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole ja küsida, kas päring on põhjendatud või ei ole. Teatud juhtudel nende andmete saamise ja nende andemete töötlemise vajadus on olemas. See ei ole küll massiline ega laialdane, aga see on olemas.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Lähen hädaolukorra seaduse muutmise juurde, § 5 lõige 3. Seletuskiri ütleb ainult ühte asja ja viitab, et sarnane loend on antud ka erakorralise seisukorra seaduse juures. Aga nüüd asjast endast. Nimelt võib ametniku ja töötaja ilma tema nõusolekuta saata eriolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitma teise ametiasutusse väljaspool tema tavapärast töökohta – see on käsu korras mujale tööle saatmine. Ja siis on esitatud välistavad asjaolud, millal seda teha ei saa, nende kohta on toodud loend. Selle loendi puhul on viidatud ainult erakorralise seisukorra seadusele, et seal olevat sarnane loend. Aga kui ma seda loendit vaatan – oma eelmises vastuses te rääkisite elulistest olukordadest –, siis just see tekitab need elulised olukorrad, kus tegelikult ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on vabastatud või mitte vabastatud, sest mitte ükski teine seadus ei tunne sellist terminoloogiat, nagu see loend siin. Me teame, et meil on osalise töövõimega inimene ...

Küsimus, palun!

Küsimus on selles, kuidas seda rakendatakse. See ei ole rakendatav.

Kas te viitate lõikele 6? Kas § 33 ülamärgiga 1 lõige 6? Need erandid, keda ei ole võimalik ... (S. Riisalo täpsustab saalist: "Sest nende erandite sõnastused ei ole kooskõlas teiste seadustega. Kust need erandid tulevad?"). Kust nad tulema peavad? Nad on siin ju loetletud. (S. Riisalo täpsustab saalist.). Mina nüüd küll teie väitest aru ei saa. Kas te tahate seda loetelu pikendada või lühendada? (S. Riisalo: "Ma tahan, et see oleks kooskõlas ...").

Aitäh! Nüüd läheb juba diskussiooniks.

Ma väidan, et see on kooskõlas. Kui seaduses on loetelu sätestatud, siis ta ongi seadusega sätestatud loetelu.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on § 31 punkti 3 kohta, mille kohta siin on enne juba küsimusi olnud ja mille kohta uuris ka kolleeg Taavi Rõivas. Kui välismaalasel töö lõpeb või on lõppenud, siis tegelikult lõpeb tema viibimisaeg ennetähtaegselt. Te viitasite, et siin ei pea üksikjuhtumeid lahendama ja et see põllumeestele, kes on täna kõige rohkem selle pärast muretsenud, justkui halvasti ei mõju. Aga seadus ütleb, et viibimisaeg lõpeb vahetult niipea, kui see olukord on saabunud, ehk siin tuleb hakata tegelema üksikjuhtumitega. Nendel inimestel ei ole minu arusaamist mööda võimalik samas valdkonnas teisi töökohti leida. Ja samamoodi on mure põllumeestel, kes täna on seda muret väljendanud. Kas see ikkagi ei ole liiga piirav ja liiga jäik käsitlus?

See on ühest küljest tööturu kaitse meede, see on ju iseenesest nagu väljaloetav ja arusaadav. Ja teisest küljest on see meie sotsiaalsüsteemi koormust vähendav meede, kui me ei jäta neid inimesi sotsiaalhoolekandele – kolmandatest riikidest pärit inimesi, kes on siia saabunud ja siis töö kaotanud. Ühel või teisel moel peab ju riik neid kuidagimoodi elus hoidma, kui nad on töö kaotanud ja neil sissetulekut enam ei ole. Neil võib isegi tööviisa olla, aga mis me nendega teeme, kui neil tööd ei ole?

Jevgeni Ossinovski, palun!

Ma tänan! Ma jätkan samuti oma eelmist küsimust, mis puudutab andmete töötlemist. Te räägite sellest, mis on antud olukorras riiklikud vajadused. See kõik on arusaadav, et riiklikud vajadused võivad olla. Ehkki need kaks konkreetset näidet, mis te tõite, paraku adekvaatsed ei ole, nii et ärge rohkem rumalusi rääkige. Ükskõik, kas inimene on kontaktne või tuvastatud haige, politseinik kasutab loodetavasti samu ohutusabinõusid, sest nakkusohtlikud võivad olla mõlemad. Ja tõepoolest, sellisel juhul ligipääsu tervise infosüsteemile politseinikul tegelikult vaja ei ole. Aga minu eelmine küsimus oli, et millisel viisil on tagatud inimeste põhiõigused ja kas Justiitsministeerium või valitsus on kaalunud muid, põhiõigusi vähem riivavaid võimalusi, mis tagaksid ühelt poolt riiklike ülesannete operatiivse täitmise ja teiselt poolt vähem põhiõigusi riivava andmetöötluse?

Aitäh! Ei, need põhimõtted, mis on ette nähtud, on selles seaduses olemas ja mingeid täiendavaid põhimõtteid siin ei ole. Need ongi needsamad: vajadus, minimaalsus, objektiivsus, põhjendatus. Need on printsiibid, mille järgi terviseandmeid töödeldakse. No toome ühe näite veel. Meil on loodud teadlaste nõukogu ja võib-olla ka neil on mingeid terviseandmeid vaja, et viiruse võimaliku leviku kohta prognoose teha ja mudeleid koostada – kus kohas, mis piirkonnas, millise intensiivsusega, kui palju on kusagil haigeid, kui raskelt nad on haiged? Võib-olla pole neid andmeid vaja isikustada, aga üldandmeid on neil võimalik saada. Suvalisel matemaatikul, kes siin mingisugust matemaatilist mudelit koostab, ma eeldan, et tavaolukorras ei ole tal terviseandmete süsteemile ligipääsu. No aga milles siis probleem on?

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma loodan, et justiitsministrina te ikka tajute, mis vahe on sellel, kui keegi saab kodaniku X konkreetsele haigusloole ligi, ja sellel, kui keegi saab teada, et meessoost isikute populatsioon vanuses 40–50 omab selliseid ja selliseid haiguseid. Seal on väga suur vahe. Ja minule teadaolevalt ei taha ka matemaatikud saada igaühe isiklikule infole ligi isikustatuna. See on väga põhimõtteline vahe.
Aga mu küsimus puudutab järjekordselt punkti, mis ei ole ainult kriisiajaga seotud – põhikooli lõpueksamid. Valitsus tuli plaaniga, et põhikooli lõpueksamid tuleks ära kaotada. Nüüd on komisjonis jõutud justkui veendumusele, et see võiks piirduda paari aastaga. Kuigi ka see jääb arusaamatuks, miks teha seda rohkemaks kui üheks aastaks. Minu küsimus on väga lihtne: miks on sellegi punkti puhul mindud välja pikema aja peale, kui see konkreetne kriis kestab?

Aitäh! No selge on see, et mis puudutab õppeaastat 2019/20, on lõpueksamite läbiviimine väga häiritud ja tavapärases korras need kindlasti toimuda ei saa. Nüüd on küsimus selles, mis ulatuses need saavad toimuda, kas suveperioodil või sügisperioodil ja kas kõik õppurid, kes need lõpueksamid sooritavad, saavad tänavu oma eksamid ära tehtud või ei saa. Ja tulenevalt sellest, et võib-olla saavad teha osad ja võib-olla ei saa teha keegi – me keegi ju ei tea, kui kaua see eriolukord ja need piirangud-segadused, mis sellest tingitud on, võivad veel kesta –, ongi seda muudatust laiendatud ettenägelikult ka järgmisele aastale, et näiteks nendele õpilastele, kes tänavu või selle kalendriaasta jooksul ei saa oma eksameid tehtud, anda võimalus need ära teha 2020/21. õppeaastal.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Ma täpsustaks veel oma küsimust. Põllumehed on mitmeid kordi välja öelnud, et seesama muudatus, § 31 punkt 3, mille järgi niipea, kui välismaalastel lõpeb siinne tööleping, lõpeb ka nende viibimisalus ja väljast töötajaid sisse tuua ei saa – kuid need on spetsiifilised töökohad, mille peale ei pruugi sobida need inimesed, kes Eestis täna töötuks jäävad –, on nende jaoks murekoht. Ja kui selline muudatus tehakse, siis võib siit välja lugeda, et niipea kui lõpeb tööleping – välismaalaste seaduse § 52 on imperatiivne, samamoodi § 78, mis räägib viisa lõppemisest – ehk niipea kui saabub eeldus, et tööleping lõpeb, lõpeb automaatselt ennetähtaegselt ka viibimisaeg ja sel välismaalasel ei ole võimalik asuda teist töökohta jahtima. Kas see ei ole ikkagi liiga piirav? Kas siin ei võiks kehtida kaalutlusõigus, et juhul kui välismaalasel on võimalik asuda samale või sarnasele tööle, siis võib ta jääda, ja kui ta mingi aja jooksul tööd ei leia, siis lõpeb tema viibimisaeg ennetähtaegselt?

Aitäh! No eks need selgitused kattuvad sellega, mis ma siin varasemalt juba olen öelnud. Esiteks on see tööturukaitsemeede, teiseks kaitseb see sotsiaalhoolekandesüsteemi ülekoormamise eest. Ja vastuseks: kui välismaalasel tõepoolest see lühiajalise töötamise luba lõpeb, siis on ette nähtud võimalus, et seda üheaastast, lühiajalise töötamise luba võidakse pikendada veel üheks aastaks. Kui tegemist on niivõrd asendamatu töötajaga, et tema asemele kedagi ei leita, ja on tõesti põhjendatud, et ta saaks veel ühe aasta Eestis töötada, siis on see võimalus ka ette nähtud. Lugege, see on seal kirjas.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on kaks küsimust, aga need tahavad hästi lühikest vastust. Esimene on selline: kas kõik need muudatused, mis puudutavad andmete avaldamist, on kooskõlastuse saanud ka Andmekaitse Inspektsioonilt? Ja teiseks: kui inimene on oma terviseloos märkinud teatud kohta linnukese ja oma andmed n-ö sulgenud, siis kas tema andmed on selle seaduse mõistes avaldatavad?

Ma nüüd improviseerin. Kui need andmed on seotud konkreetselt eriolukorra lahendamise meetmetega, siis ma usun, et on põhjendatud neid töödelda – aga veel kord, mitte tervet haiguslugu. Ma ei ole kordagi väitnud, et terve haiguslugu peaks olema avalik. See puudutab ikkagi seda osa, mis on väga selgelt sihitatud konkreetse meetme teostamiseks või konkreetse probleemi lahendamiseks. Aga inimesel on ju alati võimalik vaadata, kas tema terviseandmeid või muid andmeid on töödeldud ja kas nendega seoses on täidetud päringuid.
Järelevalve, ma saan aru, on n-ö kahetasandiline. Üks on see, kui isik ise pöördub kas Andmekaitse Inspektsiooni või konkreetse asutuse poole küsimusega, miks tema terviseandmeid on kontrollitud. Ka asutusesiseselt on võimalik erinevaid sisekontrollimeetmeid rakendada, et veenduda nende andmete kasutamise õigsuses ja õiguspärasuses. Teine on see, et Andmekaitse Inspektsioon saab järelevalvet teha ka n-ö üldprintsiipide üle – kas printsiip tervikuna on põhjendatud ja vastav. Ja nagu ma enne ütlesin, on ka Euroopa Komisjon öelnud, et nemad valmistavad ette täiendavat selgitust andmete töötlemise ja kasutamise kohta – just tulenevalt sellest, kas pandeemia korral on andmete töötlemise ja tõlgendamise osas vaja järgida mingisuguseid erisusi. Ootame Euroopa Komisjoni selgituse ära ja vaatame, mis sealt tuleb.
(Hääl saalist.) Kuidas? Ei, jaa-jaa, andmete töötlemise ja andmekaitse osas Euroopa Komisjonist ... Ma ei tea, midagi läks vist vahepealt kaduma. Ma ei saanud aru.

Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab § 32 punkti 3, mille kohaselt täiendatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lõikega 4. See ütleb põhimõtteliselt seda, et hädaolukorras ja eriolukorras tehtud otsuseid, mis puudutavad lahkumisettekirjutust, ettekirjutuse täitmise tagamist või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu otsust, enam vaidlustada ei saa. Mis mehhanism siis toimib, kui on tehtud inimlik viga ja inimene püüab oma õiguste kaitseks kuhugi pöörduda? Kas te tahate reserveerida õiguse, et eriolukorras ja hädaolukorras mingit mehhanismi selle jaoks, et tehtud otsus vaidlustada, tulevikus enam ei oleks? Praegu on antud võimalus esitada halduskohtule kümne päeva jooksul kaebus ja sedasi enda õigusi kaitsta. Te tahate selle elementaarse õiguse ära võtta. Miks? Mis selle põhjendus või motivatsioon on?

Aitäh küsimuse eest! Ei, õiguskaitse jääb endiselt alles, täna on see lihtsalt kaheastmeline. Kõigepealt saab vaide esitada Politsei- ja Piirivalveametile. Nüüd, kuna eriolukorra tõttu on Politsei- ja Piirivalveameti töökoormus sedavõrd suur, et nende vaiete läbivaatamine oleks raskendatud, siis on sätestatud, et selle vaide saab esitada kohe halduskohtule ilma vahepeal Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördumata. Nii et kohtulik kontroll ja kohtulik kaitse on endiselt säilinud.

Hele Everaus, palun!

Austatud eesistuja! Austatud minister! Teil on nii keeruline, siin on nii palju lahendamist ootavaid probleeme, aga ma küsin ikka. § 15 puudutab Ravimiameti ülesandeid. Siin on väga õigesti öeldud, et inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja teha terve rida asju. Aga minul tekkis küsimus Ravimiameti ajutiste n-ö erisuste kohta, mida on lubatud teha praegu kehtivate nõuete suhtes ravimite käitlemisel, ravimite müügiloa nõuete ja ravimite kliiniliste uuringute nõuete osas jne. Mida see „erisus“ tähendab? Kas see tähendab seda, et reeglid on karmimad, või seda, et reeglid on lõdvemad? Ja kui need on lõdvemad, siis ei tule see siit välja. Erisusi võib olla igasuguseid, võib olla pluss-miinus, miinus ja pluss. Ma olen väga murelik, eriti nende lõikude pärast, mis siia kirja on pandud.

Aitäh! Kas see oli § 22, jah? Jaa, tõepoolest, mõlemat pidi on seda liikumist – võib leevendada, võib karmistada. Näiteks kui on vaja piirata apteegis korraga ühele isikule müüdavate ravimite hulka, siis on Ravimiametil võimalik anda vastav suunis, et retseptiravimeid ei müüdaks korraga rohkem kui kahe kuu kogus. Lihtsalt selleks, et esimesed ei ostaks apteeki tühjaks ja teised, kes hiljemaks jäävad, ei jääks ilma vajaliku retseptiravimita, kuna kriisiolukorras, eks ole, nagu me siin näeme, võivad igasugused tarned alates maskidest ja lõpetades ravimite ja muude tarnetega olla häiritud ning vajalikke ravimeid ei tule lihtsalt piisavalt kiiresti peale.
Mis puudutab teatud nõuete leevendamist kriisiolukorras, ka ravimite puhul, siis siin on üks väga palju vaidlust tekitanud aspekt seotud näiteks nendesamade maskidega, millest täna on suur puudus. Kas kasulikum on üks või teine mask või kas maskist üldse on kasu ja kas sel peab olema sertifikaat või ei pea ja kas võib kanda ka kodus õmmeldud maski. Ravimiameti seisukohad on selles asjas väga olulised. See puudutab ka ravimitele esitatavaid nõudeid, näiteks kas ravimil on mingi väga selge, konkreetne Euroopa Liidu sertifikaat või võib hädaolukorras hankida ravimeid ka sellisest kohast, kus Euroopa Liidu sertifikaati ei ole, no ma ei tea, näiteks Venemaa Föderatsioonist. Sellest tulenevalt ongi antud Ravimiametile need volitused, otsustusõigus, et ta saaks vastavalt olukorrale teha tavapärasest erinevaid otsuseid. Aga loomulikult ei tähenda see seda, et need otsused võiksid olla täiesti vastutustundetud. Kindlasti kaasneb nendega vastutus, analüüs ja hinnangute andmine.

Hele Everaus, palun!

Suur tänu eelmise vastuse eest! Teil on täiesti õigus. Minu meelest tulebki eriolukorras kõiki reegleid mitu korda rohkem läbi mõelda kui tavaolukorras. Ja sellepärast ma küsin kliiniliste uuringute kohta, et ega me selles osas reegleid lõdvenda. Ega me ei lähe ometi tagasi kusagile teise maailmasõja aegadesse, kus võidi mis tahes tingimustel kliinilisi uuringuid teha? Küsin nii, sest siin kusagil ei piirata mitte midagi. Ja teine asi: kuidas parandab inimeste elu ja tervise kaitset ravimireklaami võimalik ärakeelamine?

Mis küsimuse esimest osa puudutab, siis ma arvan, et jah, inimkatseid nüüd sellises olukorras või sellises ulatuses, mis on inimeste elule-tervisele kahjulikud või seda otseselt kahjustavad, tervemõistuslikult ju tegema ei hakata. Aga nagu ma enne ütlesin, siis ega see muudatus ei vabasta vastutusest, kui on mingi seadusrikkumine toime pandud. Teatud nõuded ju säilivad, ka needsamad proportsionaalsuse nõue ja eesmärgipärasuse nõue – need on niikuinii vaja säilitada.
Mis puudutab ravimireklaami piiramist, siis mis see reklaam on? Reklaam on selleks, et kutsuda üles massiliselt või suuremas koguses mingisuguseid ravimeid kokku ostma. No ma kujutan ette, et kui öeldakse, et ei tohi näiteks aspiriini reklaamida, siis eeldatavalt tahetakse, et inimesed ei jookseks apteeki aspiriini ostma. Aga kui öeldakse, et aspiriin aitab igasuguse tõve vastu, ka koroona vastu, siis inimesed hakkavad massiliselt aspiriini kokku ostma. No näiteks mingi selline konstruktsioon. Mina ka ei oska öelda, mida täpselt selle ravimireklaami piiramisega siin saavutada tahetakse, aga eeldades, et reklaam on mõeldud ostlemise hoogustamiseks, siis ju see piirang on mõeldud ostlemise minimeerimiseks või tagasitõmbamiseks.

Aitäh! Lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole.

Suur tänu!

Ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku.

Tere õhtust, head kolleegid! Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 170 oli õiguskomisjoni päevakorras reedel, 3. aprillil kell 12. Istung toimus osaliselt videosilla vahendusel. Osales üheksa õiguskomisjoni liiget ning sotsiaalkomisjoni esimees. Seaduseelnõu esitajaks oli justiitsminister. Kuna lisaks abipolitseiniku seadusele muudetakse veel 32 seadust ning justiitsminister andis neist just ülihea ülevaate ja vastas põhjalikult ka küsimustele, siis mina piirdun vaid mõne tähelepanekuga.
Õiguskomisjonis toimus sisuline debatt, mis kestis mitu tundi. Peamiseks teemaks olid alalised meetmed, mis jäävad kehtima ka peale eriolukorra lõppu. Neid rakendatakse näiteks ravimiseaduse muutmise ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega seoses. Esimene tekitas komisjonis väga aktiivset arutelu, teine ei pakkunud istungi ajal erilist kõneainet. Lisaks oli läbivaks teemaks andmekaitse. Näiteks hädaolukorra seaduse muutmine laiendab nende isikute ringi, kellel avaneb juurdepääs kodanike andmetele. See tekitas komisjonis samuti elava diskussiooni. Mõned saadikud leidsid, et selline reeglite leevendamine ei ole õigustatud. Teatud segadust tekitas komisjonis eelnõu seletuskirja struktuur ja oma tänases kirjas selgitas riigisekretär komisjonile, et seaduseelnõu sai valmis mitme ministeeriumi koostöö tulemusena, töö maht oli suur ja aega oli erakordselt vähe.
Komisjoni istungi lõpuks olid tehtud järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprilliks 2020. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprill 2020 kell 10 ja määrata ettekandjaks mind. Need otsused võeti vastu konsensuslikult, poolt oli 9 saadikut. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Jah, protseduuriline küsimus, palun, Toomas Kivimägi!

Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Õiguskomisjoni istungil tõsteti igati õigustatult esile seda, et seaduseelnõu punktide järjekord ja seletuskiri ei lange üldse omavahel kokku, nii et väga raske oli neid jälgida. Minu teada andis õiguskomisjon Riigikantseleile ülesande viia tänaseks päevaks seletuskiri eelnõuga vastavusse, et järjekord oleks sama ja saalis oleks lihtsam jälgida. Kas Riigikantselei lükkas selle ettepaneku tagasi või ta arvestas seda ettepanekut, mille õiguskomisjon tegi?

Mina ei tea sellisest ettepanekust küll midagi. Võin öelda, et Riigikogu juhatus ei ole seda teemat arutanud. Ma ei oska sellele küsimusele praegu vastata. Kas komisjoni esindaja oskab seda kommenteerida?

Jah, ma hea meelega kommenteeriks seda, aga küsimus oli ju protseduuriline. Tõepoolest, sellise palve komisjon tegi ja täna saabus ka vastus, millele ma tegelikult oma ettekandes osaliselt ka viitasin: aega oli vähe, maht oli suur, eelnõu kallal tegi tööd mitu ministeeriumi ja palutakse mõistvat suhtumist. Umbes selline oli selle vastuse sisu.

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi ettekandjale ei ole! Avame läbirääkimised. Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh! Igaks juhuks võtan kohe lisaaega.

5 + 3 minutit, palun!

Austatud kolleegid! Tänases kriisis on riigil kolm peamist ülesannet. Esiteks, hoida korras tervishoiusüsteem ja peatada koroonaviiruse levik. Teiseks, pakkuda ettevõtjatele ja töötajatele kindlust, et säiliksid töökohad ja sissetulekud. Kolmandaks, koostada kriisist väljumise plaan, et pidurdada majanduslangust. Ühtlasi on tänases kriisis kolm asja, mida valitsus ei tohiks teha. Esiteks, valitsus ei tohiks kuritarvitada kriisi ja proovida selle kriisi kattevarjus läbi suruda kriisiga mitteseotud egoistlikke unistusi. Teiseks ei tohiks valitsus ära kulutada kogu meie riigi rahalist võimekust ja tagavara kriisi esimestel kuudel ning jätta kulud kärpimata. Kolmandaks, valitsus ei tohiks ajutiste lahenduste nime all suruda läbi alalisi piiranguid.
Ma lootsin väga, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga praegu arutlusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei tohi ühelgi hetkel selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste andmine eriolukorra varjus läheb sellega vastuollu. Pole mingit põhjust koondada haridusministri kätte nii suurt võimu koolieksamite otsustamise üle. Kõik saavad aru, et sel aastal tavapäraselt neid eksameid teha ei saa, kuid valitsus ei peaks siin üle pingutama.
Samuti ei saa me ühelgi hetkel unustada, et Eesti on demokraatlik riik, mis austab inimõigusi. Demokraatia nõuab teatud protsesside ja arutelude austamist. Kiirustades ja tavapärasest menetlusest mööda minnes on see põhjendatud ainult eriolukorraga seonduvalt, muus osas on meil vaja tavapärast debatti. Ei saa nõus olla ka sellega, et kriminaalmenetluses piiratakse isikute õiglast kohtlemist ja antakse delikaatsete isikuandmete töötlemiseks laialdased õigused, mis piiravad inimeste privaatsust.
Me ei saa unustada seda, et Eesti on väike avatud majandusega riik. Meie ettevõtjad vajavad tööjõudu, samuti vajavad meie ettevõtjad eksporditurge. Ebademokraatlikel ja õigusriigile mittekohastel piirangutel välismaalaste töötamisele ei ole mingit seost eriolukorraga. See on vastuolus Eesti pikaajaliste majanduslike huvidega, sellest kaotavad nii ettevõtjad kui pikas perspektiivis ka riik.
Valitsus on kriisi käigus pidanud kiirustama ja saatma Riigikogule kobarseaduse, milles on väga palju erineva mõju ja kestusega seadusemuudatusi. On mõistetav, et Riigikogu peab langetama otsuseid paari päeva jooksul, sest muudatused on vajalikud selleks, et pakkuda võimalikult ruttu tuge inimestele, ettevõtjatele ja koroonakriisi eesliinil seisjatele. Kriis on erakordne aeg ja Riigikogu mõistab seda. Aga me loodame, et see koostöö on kahesuunaline ja et näeme ka koalitsioonisaadikute koostöötahet võtta kriisiseadustest välja need muudatused, mis pole kriisiga kuidagi seotud. Kriisi ei tohi poliitiliselt kuritarvitada ja kasutada selliste seadusemuudatuste kiireks läbisurumiseks, mis on poliitilised soovunelmad, mitte kriisi sisuline lahendamine.
Soovin kõigile Riigikogu liikmetele südamele panna, et parlamendi kohustus on seadusi muutes mõelda ette pikemalt, kui seda on praegune kriis. Me ei tohi hetkekski unustada, et parlament peab olema valitsust tasakaalustav ning vabaduste ja põhiõiguste eest seisev institutsioon. Teen üleskutse lähtuda nii palju kui võimalik üldisest loogikast, et eriolukorra jaoks mõeldud piirangud, eriõigused ja suurem valitsuse otsustusõigus oleks automaatselt piiritletud eriolukorra kehtimise ajaga. Heal juhul võiks olla mingisugune ajaline puhver, et kui teatud aeg on möödunud, siis need eriolukorraks mõeldud reeglid kaotavad kehtivuse. Erimeetmed ja piirangud on mõeldud kriisideks ja neist ei tohi saada uus normaalsus meie kriisijärgses elukorralduses. Me ei tohi küsimusi küsimata, piiranguid ja vastutust täpselt paika panemata anda lisaõigusi juurde jõustruktuuridele, suurendada riigi õigusi erinevate delikaatsete isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks, luua aina uusi võimalusi, kuidas riik saaks piirata inimeste põhiõigusi, ettevõtlusvabadust ja eraomandit. Kuigi pikkadeks aruteludeks ei ole aega, ei saa olla Riigikogu ees võtke-või-jätke-paketti. Meile antud aega võib lugeda tundides. Me oleme selleks valmis, kui meid kuulatakse, inimeste demokraatlikke õigusi ja parlamendi ülimuslikkust austatakse. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest ning ma loodan, et ka koalitsioonisaadikud on valmis kahesuunaliseks koostööks. Aitäh!

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Palun samuti kolm minutit lisaaega.

5 + 3 minutit, palun!

Ma reageerin sellele, mida täna on kuuldud, sest – nagu ka eelkõneleja ütles – selleks, et seda mahukat eelnõu põhjalikult ja süsteemselt läbi töötada, on esiteks olnud vähe aega ja teiseks on see üks igavesti kehv eelnõu. Kui keegi on püüdnud seda lugeda, siis teab. Paraku on mõistetavatel põhjustel väga vähesed kolleegid selleni jõudnud ja sellest on kahju, sest tegemist on ääretult olulise eelnõuga. Ühelt poolt on selles kahtlemata asju, mis tuleb kiiresti ära otsustada, teisest küljest on selles teatud ministeeriumide ametnike pikaajalised soovid, mida nad on tahtnud varasemalt seadustesse kirjutada, aga erinevatel põhjustel pole saanud. Nüüd kriisi varjus on väga tore need kuskile sokutada, näiteks § 68 kolmandaks alalõikeks, lootuses, et keegi seda ei märka. Ja kindlasti ongi selliseid, mida mitte keegi meist ei märka ning mille tegelik mõju ja tähendus selguvad alles tagantjärele. Kindlasti on ka selliseid muudatusi, mis oma olemuselt eeldavad väga põhimõttelist ühiskondlikku diskussiooni, mille tarbeks ei ole antud piisavalt aega. Ma olen kahtlemata nõus eelkõneleja ettepanekuga, et võiksime sellest eelnõust korralikult rehaga üle käia ja rakendada ainult neid muudatusi, mis on tõesti vajalikud. Siin on paragrahve, mille rakendamise vajadus kriisi haldamiseks on kas küsitav või puudulik.
Aga ma keskenduksin pikemalt isikuandmete kaitse teemale – hädaolukorra seadusesse lisatavatele §-dele 25¹ ja 26¹. Loomulikult on arusaadav ja mõistetav, et isikuandmete kaitse reeglid, mis pärast Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist on ka Eestis karmistunud ning piiravad valitsuse ja ametiisikute tegevust. Selleks nad ongi mõeldud, selleks, et kaitsta inimesi ka Eesti põhiseaduses kehtestatud riigivõimu omavoli eest ja tagada eraelu puutumatus. Kahtlemata on eriolukorras olemas laiem avalik huvi ja praegusel juhul ka avalik hüve, mis võib teatud olukordades ja teatud juhtudel õigustada isiku eraelu puutumatuse printsiibi piiramist. Aga seda ei saa teha kergekäeliselt, seda saab teha ainult erandlikel juhtudel ja väga kaalutletult. Nüüd, kui me loeme seda paragrahvi, siis ma isegi ei arva, et valitsus oleks siin pahatahtlikult tahtnud teha liberaalset demokraatia põhiõiguste õgvendamist. Aga kui me loeme seda paragrahvi, mis siin hetkel on, siis see annab väga laia võimaluse isikuandmeid töödelda inimestel, kellel praegu selleks mingisugust õigust ei ole. Kui me loeme selle eelnõu seletuskirja – see on nüüd parandatud seletuskiri, meil on seal kaks versiooni –, siis parandatud seletuskirja leheküljel 8 on öeldud: "Sätte lai sõnastus aitab tagada selle, et hädaolukorra lahendamine oleks võimalikult efektiivne." Kahtlemata ta tagab, et oleks võimalikult efektiivne, aga küsimus, mille ma esitasin justiitsministrile, kuid millele ma kahjuks vastust ei saanud, on see, kas on kaalutud ka teisi, inimeste põhiõigusi vähem riivavaid alternatiive, mis samuti tagaksid selle efektiivse toimimise.
Nüüd, asi läks eriti õnnetuks, kui me palusime kolleegidega tuua justiitsministril konkreetseid näiteid selle kohta, milleks neid õigusi vaja on. Kõik kolm näidet, mis toodi, olid kahjuks ebaadekvaatsed. Politseinik või korrakaitseametnik peab tänases seisus kahtlemata tagama isolatsiooninõuete täitmise, aga selleks ei pea ta töötlema terviseandmeid. Tervise infosüsteemist, jah, on vaja luua õiguslik alus, et linnuke selle kohta, kas inimene on haige, jõuaks politsei infosüsteemi. Seda tuleb teha. Aga politseinik ise delikaatseid isikuandmeid, mida terviseandmed ju on, tegelikult mitte mingil viisil töötlema ei pea. Härra minister ütles, et politseiametnikul on vaja teada, kas tegemist on nakatunu või lihtsalt kontaktsega, otsustamaks, kas panna kaitseülikond selga või mitte. Ei ole vahet. Kui politsei selle järgi otsustab, kas kaitsta politseinikku või mitte, siis paneb politsei toime väga raske hoolimatu teo, sest ka kontaktne ilma sümptomiteta inimene, nagu me teame, võib politseinikku nakatada. Nii ei tohiks teha. Sellest käsitlus tegelikult ei muutu.
Teine näide oli selle kohta, et otsime haridusregistrist välja kõik, kes on olnud meedikud, ja paneme nad meedikutena tööle, kui selle järele vajadus tekib. No tule taevas appi! Inimene, kes kunagi õppis arstiks ja kunagi pole arstina töötanud – võtame välja tema diplomi ja saadame ta kuskile tööle? No tõenäoliselt ei taha seda meist mitte keegi. Need inimesed, kes Eesti tervishoius on töötanud ja siiamaani töötavad, on kirjas riiklikus tervishoiutöötajate registris, mida haldab Terviseamet ja milles on 24 000 kannet. Täna on meil töötavaid tervishoiutöötajaid ainult 15 000 – arste, õdesid, ämmaemandaid ja hambaarste. Kokku on seal registris 24 000 inimest, ka need, kes täna tervishoius ei tööta. Ei ole vaja luua eraldi töötlusõigust, et minna mingeid hariduspabereid vaatama, sest tegelikult on need andmed tervishoiusüsteemil juba olemas.
Kolmas näide oli päris groteskne: võib-olla tahavad teadlased-viroloogid koroonaviirust ja nakatunuid uurima hakata ning siis on neil vaja töödelda inimeste delikaatseid isikuandmeid. No see on suisa lubamatu! Esiteks, kehtiv isikuandmete kaitse seadus lubab neid andmeid anonümiseeritud kujul teaduslikul eesmärgil töödelda ja seda ka tehakse, väga palju tehakse. On olemas eetikakomiteed, kes annavad selleks ka õigusi. Nad teevad oma tööd käesoleval hetkel suhteliselt operatiivselt ja nad saavad oma ülesanded täidetud, ilma et isikuandmeid peaks isikustatud kujul töötlema. Seega, me ei saanud täna ühtegi reaalset näidet selle kohta, milleks seda vaja on.
Ma olen kuulnud ühest näitest, mis on sellest eelnõust välja jäänud – sellest, et oleks võimalik isikustada inimeste geopositsiooni mobiili kaudu. Mõned valitsuse liikmed on siin rääkinud, et see oleks hädavajalik. See on kindlasti väga põhimõtteline ja nendel andmetel kahtlemata on väärtus. Küsimus on selles, kas see tasakaal, mis antud juhul puudutab isiku põhiõiguste riivet ja menetluslikku efektiivsust, on selline tasakaal, mida meie ühiskond praegu tahaks.
Aga räägime nüüd nendest asjadest, mis on objektiivselt vajalikud. Hetkel tundub, et valitsus ei ole enda jaoks isegi läbi mõelnud, mille jaoks ja missugust andmetöötlust neil on vaja. Vähemasti valitsuse esindaja meile täna ühtegi mõistlikku seletust kahjuks pakkuda ei suutnud. Teen kaks ettepanekut, kuidas selle küsimusega edasi minna. Ma räägin nüüd konkreetsete isikuandmete töötlemisest. Üks variant on see, kui me räägime, et meil on vaja teatud tüüpi infopäringuid – näiteks politseiregister peaks tegema mingisuguseid päringuid tervise infosüsteemis –, siis seda tüüpi päringute kohta, kui need ei ole üksikpäringud, on võimalik kokku panna käsitlusjuhend ja sellele on võimalik juba ette anda kas õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni nõusolek. See peaks olema seaduses kirjas, kui me tahaksime seda sellisel viisil teha. See olekski see kaitseklausel. Ja teine variant, mis kindlasti vääriks kaalumist, on see, et juhul, kui eriolukorra ajal andmetöötlust nende reeglite alusel isikuandmete suhtes täide viiakse, siis oleks valitsusel automaatselt kohustus inimest teavitada, et tema andmeid on eriolukorra õiguse alusel töödeldud. See annaks inimesele võimaluse praktiliselt ja päriselt oma põhiõigusi kaitsta ja samal ajal saaks valitsus oma tööd teha.
Ühesõnaga, kehv seadus, aga sellest on veel võimalik asja saada. Parlament on minu meelest valmis väga proaktiivselt ja tublisti kaasa töötama ning loodame, et ka ülejäänud kolleegid on selleks valmis. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 170 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. aprilli kell 10.

Head kolleegid, läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 168 esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme!

Lugupeetud asespiiker! Head Riigikogu liikmed! Toon teie ette otsuse eelnõu, mis käsitleb stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmist. Eesti kuulutas seoses maailmas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga 12. märtsi öösel välja eriolukorra ning kehtestas piirangud, mis on oluliselt muutnud meie kõigi harjumuspärast elukorraldust. Puhkenud kriis on oma ulatuse ja mõju mõttes Eestis enneolematu ja valitsus on selle lahendamiseks valmis rakendama ulatuslikke meetmeid, et säilitada inimestele nende sissetulekud, toetada ettevõtluse püsimajäämist kriisi kestel ning lõpuks sellest raskest majandusseisust taas välja tulla.
Teie ees on otsuse eelnõu, mille eesmärk on võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele. Otsuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul. Stabiliseerimisreserv on kriisiolukordadeks mõeldud reserv, mida kasutatakse näiteks seoses finantskriisi või eriolukorraga, samuti üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Selle kasutuselevõtuks on riigieelarve seaduses ette nähtud konkreetsed põhimõtted, reserv ei ole mõeldud kasutamiseks tavapärases majandusolukorras eelarve puudujäägi katmiseks.
Stabiliseerimisreserv suureneb peamiselt tänu rahavoolisele ülejäägile, Eesti Panga kasumieraldistele ning muudele ajutistele tuludele. Riigi võlakohustuste esmane katmine toimub laenu- ja võlakirjade emiteerimise kaudu. Stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise vajadus tekib tõenäoliselt selle aasta teises pooles.
Arvestades maksutulude prognoositavat kiiret langust ja kriisist tulenevalt riigi kulude hüppelist tõusu, on Rahandusministeeriumil vaja leida aastail 2020 ja 2021 täiendavat rahastamist suurusjärgus 4,7 miljardit eurot, et tagada riigi ja riigikassa klientide, sh haigekassa ja töötukassa väljamaksete kohene tegemine. Sellega seoses tõstsin rahandusministrina 19. märtsil 2020 lühiajaliste võlakirjade raamistiku alusel maksimaalselt emiteerida lubatud võlakirjade mahtu ühe miljardi euroni, et tagada lühiajalise rahavoo sujuv juhtimine.
Sõlmitud on leping Põhjamaade Investeerimispanga ehk NIB-ga 15-aastase tähtajaga laenu võtmiseks summas 750 miljonit eurot. Lisaks teeb Rahandusministeerium ettevalmistusi täiendava pikaajalise laenu taotlemiseks Euroopa Investeerimispangalt ning pikaajaliste võlakirjade emiteerimiseks kas siis kodu- või välisturul, sõltuvalt finantsturgude olukorrast.
Stabiliseerimisreservis oli aprillikuu alguses 411 miljonit eurot, kogu selle kasutuselevõtt võimaldab leevendada üldmajanduslikke riske ning jätkata häireteta riigieelarvest planeeritud kulutuste väljamaksmist riigikassast. Reservi vahendeid võetakse kasutusele vastavalt riigi rahavoo juhtimise vajadusele, katmaks riigieelarve tulude ja kulude vahet eesmärgiga leevendada COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorda ning sellega seonduvaid üldmajanduslikke riske ja sotsiaal-majanduslikku kriisi. Stabiliseerimisreservi kasutamise vajadus võib tekkida, kui laenamise või võlakirja emiteerimise limiit on kasutatud, võlakirja emiteerimises esineb tõrkeid, näiteks turuosaliste huvi on väiksem soovitust või laenu hind on kallis võrreldes stabiliseerimisreservi kasutamisega, samuti kui tekib see vajadus rahavoo igapäevasest juhtimisest.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti on soodsatel aegadel majanduskasvu perioodil reservidesse vahendeid kogunud ja just praegu näeme, kui ettenägelik, õige ja kasulik see varasemate aastate otsus on olnud. Stabiliseerimisreservi on kogutud riigieelarve ülejäägid, et neist keerulistel aegadel tuge saada. Ning praegusel juhul on vaieldamatult tegemist keerulise ajaga. Ma tänan teid tähelepanu eest ja palun Riigikogul eelnõu toetada!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Riigi negatiivset rahavoogu tuleb põhiliselt rahastada laenuraha abil ja seda lähiaastatel. Negatiivsel rahavool on kolm põhjust. Esiteks, tulude alalaekumine, mis sellel aastal on 1,4 miljardit. Teiseks, erakorralised kriisimeetmed – 1,1 miljardit eurot. Summad on teada. Aga kolmas põhjus on see, et laenuraha on vaja selleks, et riigikassa saaks tagastada töötukassale ja haigekassale nende aastatega kogutud reservid. Vaat seda summat ma ei leia valitsuse dokumentidest. Kui suur see summa on? Rahanduskomisjonis ma küsisin, kui suur oli likviidsusreservi jääk märtsi keskpaiga seisuga, enne kui laenuraha sinna peale hakati valama. Vastus oli, et 550 miljonit eurot. Aga töötukassa pluss haigekassa pluss ülikoolid ja sihtasutused on hoiustanud 1,5 miljardit riigikassasse. Järelikult, laenuraha on vaja ...

Küsimuse esitamise aeg on möödas.

... vähemalt 1 miljard eurot, selleks et haigekassale, töötukassale, sihtasutustele raha välja maksta. Ütlen seda stenogrammi jaoks, ma ei tahagi vastust. Aga te võite muidugi ...

Aitäh!

... öelda, kas need summad on õiged.

Aitäh! No stenogrammi jaoks võib pärast ka kõne pidada. Aga mul on tunne, et ma pean vist uuesti rääkima sedasama juttu, mida ma juba rääkisin rahanduskomisjonis. Likviidsusreserv nimelt on väga kõikuv. Kuu alguses, kui toimub pensionite väljamaksmine ja ka riigipalkade väljamaksmine, siis see järsult väheneb, kuu 10. kuupäeval laekuvad ühed maksud, kuu 20. kuupäeval laekuvad teised maksud ja kuu lõpuks on see summa umbes samal tasemel kui kuu alguses enne väljamaksete tegemist. Ja see vahe, tõepoolest, on suurusjärgus 500 miljonit, võib isegi rohkem olla, 600 miljoni ringis. Nii et ta kuu sees, 30 päeva lõikes kõigub väga suures ulatuses. Loomulikult ma möönan, see ei ole mingi saladus – ma kohe käisest ei ole võimeline täpset summat välja võtma –, et haigekassa ja töötukassa reservid on ühtlasi kasutusel likviidsusreservidena ja sealt selle kõikumise käigus vahepeal võetakse n-ö laenu. See laen pannakse ka tagasi. On tõsi, et viimasel kuul on see rahavoog olnud negatiivne: raha on vaja olnud välja võtta rohkem, kui on suudetud maksulaekumiste toel tagasi panna. Nii et see kõik on õige.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te lugesite riigieelarve seadusest ette, missugusteks puhkudeks see reserv on moodustatud, ja nüüd tahate selle täies mahus kasutusele võtta praeguse pandeemia järelmitega tegelemiseks. Aga kui juhtub midagi muud hullu, näiteks suur suvine metsa- või rabapõleng, mida on ette tulnud, või kütusereostus, mida on ka ette tulnud, mis siis saab? Kas ikka võib täiesti tühjaks selle reservi teha?

Aitäh! Kindlasti ei tee me seda reservi täiesti tühjaks. Me kindlasti lähtume põhimõttest, nii nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, et jooksvad kulud katame võlakirjade või laenu abil. Ja rabapõleng või ka mingi loodusreostus kindlasti ei ole ligilähedaseltki selles suurusjärgus kulu, mida ei oleks võimalik katta valitsuse reservist. Järgmine eelnõu päevakorras on lisaeelarve. Me oleme valitsusreservi erakorralise olukorra ajaks teinud oluliselt suuremaks, kui see tavapäraselt on, pidades just silmas seda, et meil on praegu väga raske hinnata tekkida võivaid kulusid. Aga kui me räägime likviidsusreservist, siis likviidsusreserv on mõeldud erakorralises olukorras majanduskriisi leevendamiseks. Kui meil tervisekriisi puhul on siiski lootus, et selle me saame kontrolli alla mõne kuuga, siis majanduse taastumine võtab kahtlemata kauem aega. Maksulaekumiste taastumine, majanduse normaalselt toimima saamine võtab kindlasti kauem aega.
Aga veel kord: kui me likviidsusreservi täna ei ava, siis millal veel? Mul on raske ette kujutada veel keerulisemat olukorda või veel suuremat kriisi, mille jaoks me seda peaksime nagu hoidma. Kui me tänasel päeval oma reserve ei kasuta, siis ma ausalt öeldes pean reservide kogumist täiesti mõttetuks tegevuseks. Just nimelt praegu on meil reserve vaja kasutada. Aga kui praktilisest küljest rääkida, siis me igal juhul läheneme asjale sedapidi, et me kõigepealt laename turult, kui meil on vaja rahastada ennast, ja kõik reservid, mis meil on, kaasa arvatud needsamad sotsiaalkindlustusfondid, jäävad meil kõige viimaseks kohaks, kust me raha võtame. Aga kuna meil on praegu nende otsuste tegemine kõik järjest käsil ja see vajab eraldi Riigikogu otsust, siis me palume ka likviidsusreservi valitsusele avada.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et see kriis on enneolematu oma sügavuselt ja ulatuselt. Ma ei usu, et te mõtlesite maailma, jutt on ju Eesti eelarvest, Eesti reservist. Kui sügavat ja ulatuslikku kriisi te ikkagi prognoosite? Mis need numbrid on ja millega te võrdlete, et nii väidate?

Enneolematu võib olla mitte ainult kriisi sügavus, vaid ka see, milline on kriisi iseloom. Ütlen alustuseks, et suur osa sellest kriisist, mis nüüd Eesti majandust puudutab, see kriis nii rahva tervise mõttes kui majanduse mõttes on ju väljaspool Eestit põhjustatud. See ei ole meie enda sisemisest tasakaalustamatusest või mingitest tehtud juhtimisvigadest tekkinud probleem või kriis. Järgmise eelnõu esitlusel ma kindlasti tutvustan ka majandusprognoosi. Meie majandusprognoos lähtub eeldusest, et tervisekriis saadakse kontrolli alla umbes suve alguseks, ja ütleb, et majandus kahaneb 10% võrra. Senine baasstsenaarium nägi ette 2% kasvu, selle asemel me kukume 8%-lisse miinusesse. See prognoos ei võta arvesse valitsuse majandust stimuleerivate meetmete paketi mõju ja selle paketi mõjul eeldatavasti see kukkumine on oluliselt väiksem.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Te ütlesite enne, et likviidsusreservi suurus on väga kõikuv. Ja teil on õigus, lihtsalt viimased kolm-neli aastat on ta kõikunud peamiselt vähenemise suunas ja seda tagajärge me praegu ka näeme. Aga me teame ka seda, et kuna selles eelnõus ei ole sisuliselt üldse neid n-ö meetmete pakette, millest te räägite majanduse elavdamise kontekstis, siis loogiliselt võttes ei saa jääda see 2,6 miljardi suurune lisaeelarve viimaseks. Samuti on loogiline, et maksude alalaekumine RES-iga võrreldes kandub ka järgmistesse aastatesse. Ehk siis seda täiendavat raha läheb meil vaja veel ja veel. Praeguses faasis, no sisuliselt üks kuu pärast teravama kriisi algust stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt tundub täiesti vastutustundetu. Kas ei oleks siiski mõistlik jätta stabiliseerimisreserv praeguses faasis veel varuks?

Aitäh! Ma kutsun teid üles kannatlikkusele. Järgmine eelnõu, mida ma siin tutvustan, on see, kus me räägime kõikidest nendest numbritest ja kasvudest, laekumistest ja meetmetest. Aga ei, ma kohe kuidagi seda ei arva. Ma arvan, et vastutustundetu oleks, kui me praegu ei teeks ettevalmistusi, et riigi likviidsust ja riigi rahandust juhtida ja luua endile piisav puhver. Stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt või selle kasutuselevõtu n-ö avamine on meie hinnangul, Rahandusministeeriumi hinnangul väga vajalik. Ja ma veel kord rõhutan: see, et me avame stabiliseerimisreservi, ei tähenda, et me sealt hakkame kohe raha välja tõstma, nii nagu ma ka oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin. Me eeldame, et see vajadus tekib aasta lõpus, võib-olla isegi alles järgmisel aastal. Aga kuni sinnamaani nii või teisiti me soovime rahastada oma jooksvaid kulutusi turult laenatud rahaga.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite, et headel aegadel ülejäägi tekitamine on tark finantsiline otsus. Olen väga nõus. Viimati tehti selline tark finantsiline otsus 2015. aastal, kui eelarve oli nominaalses ülejäägis, kõikidel ülejäänud headel aastatel on need numbrid miinuses olnud. Aga olen väga nõus põhimõttega, et stabiliseerimisreservi kasutamine peab olema järjekorras viimane. Nii ongi küsimus, miks me peame praegu selle eelnõuga siin kiirustama, kui te ka ise ütlesite, et enne selle aasta lõppu või isegi järgmise aasta algust seda vajadust ei ole.

Aitäh! Minu silmis on see kõik üks pakett: riigi lisaeelarve ja varude kasutusele võtmine on kõik üks pakett. On võimalik, et meil tekib vajadus teha ka teine lisaeelarve. Ma väga loodan, et seda vajadust ei teki, aga praegu nähes, millised on meie rahavood ka selle aastanumbri sees, ma pean seda lihtsalt hädavajalikuks.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Enne kui mingi otsus langetada, peaks olema piisavalt infot, et aru saada, miks just nimelt selline otsus on vaja teha. Ei selle eelnõu ega tegelikult ka lisaeelarve puhul ei ole selgitatud arvuliselt, isegi visandlikult mitte, millised on plaanid puudujäägi katmiseks. Me oleme kuulnud väga üldist juttu, aga täpsemaid plaane mitte. Seda on rahanduskomisjonis korduvalt küsitud. Minule tundub, et see on selline olukord, kus te palute, et Riigikogu teeks otsuse selle põhjal, et te ütlete, et meil on raha vaja – vist, võib-olla on vaja. Aga arvudega ilmestatud põhjendusi, mis veenaksid, et seda tõesti on vaja, te ei ole esitanud.

Aitäh! No kõigepealt on lugu kahjuks niisugune, et enne kui me lisaeelarve juurde läheme, tuleb riigieelarve baasseaduse kohaselt teha likviidsusreservi kasutuselevõtu otsus. See käib seadusest tulenevalt sellises järjekorras. Sisuliselt oleks loomulikult loogilisem, et me enne räägime eelarvest ja siis räägime reservist, aga seadus on mingil põhjusel sellise järjekorra meile kehtestanud. Teiseks, ma tegelikult ei mõista seda etteheidet, et kuhu me raha kulutame. Jah, me ei ole jõudnud veel rääkida lisaeelarve tegevustest, mahtudest, kõigest sellest, aga me ju oleme seda tutvustanud rahanduskomisjonis, need mahud on avalikult kättesaadavad. See, kui suur on riigi lisarahavajadus, peaks nüüd olema täiesti selge kõigile. Ma ei mõista tegelikult, mis selgitusi siin puudu on jäänud.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma ütlen oma seisukoha välja, ma siin selles punktis sõna võtta ei saa. Seda otsust pole praegu üldse tarvis. Ja ma põhjendan ka, miks. Asi on selles, et tänu eurotsooni kuulumisele ja väikesele laenukoormusele saab Eesti praegu finantsturgudelt väga soodsalt laenu, aga olukord võib muutuda. Ma arvan, et sel aastal tuleb veel mõni lisaeelarve teha. Kriisi mõju pole veel tööstussektorisse õieti jõudnud. Kogu euroalal võib puhkeda uus võlakriis. Olukord võib minna päris hulluks ka pärast seda, kui meditsiiniline probleem on lahendatud. Miks te arvate, et me peaksime, kui me nüüd selle reservi – viimase reservi, nagu ma räägin, sest likviidsusreservist on ainult riismed järel – kahe aastaga ära kulutame, jääma täielikult sõltuvusse laenurahast?

Aitäh! Ma ei ole nõus, et sellest on ainult riismed järel. Kuu viimase päeva seisuga oli likviidsusreservis üle miljardi euro. Ma ei tea, missuguse mõõtkava järgi on tegu riismetega. Ja vastab tõele – võib-olla see on vastus ka mõnele varasemale küsimusele –, et Euroopa stabiliseerimismehhanismist, kuhu Eesti omal ajal raha laenas, hakatakse riikidele tagasi raha laenama, nii et me saame oma laenuraha endale uuesti tagasi laenata. Homme toimub Euroopa rahandusministrite koosolek, kus suure tõenäosusega otsustatakse, et sealt hakatakse riikidele raha tagasi laenama, nii et me saame oma laenuraha endale uuesti tagasi laenata. Neid allikaid kahtlemata on.
Ma ei vaidle üldse vastu, et meil peavad enda varud olemas olema ja et need enda varud peavad olema kõige viimased, mille kallale me läheme. Ja seda teed – ma olen oma meelest seda siin umbes kolm või neli korda öelnud – me kavatseme ka minna. Küll aga on vajalik, et meil oleks paindlikkus ja puhvrid, et jooksvalt kõiki riigieelarve kulusid juhtida. Ma tänase päeva seisuga ei näe mingit probleemi Eesti riigi suutlikkuses ennast rahastada võlakirjade või laenuga, aga ma ei näe ka põhjust, miks ei peaks praegu kasutusele võtma likviidsusreservi.

Aivar Sõerd, kas protseduuriline küsimus?

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Kas meie protseduurika näeb ette, et rahandusminister eksitab Riigikogu? Kuu lõpu seisuga likviidsusreservi jääk 1,1 miljardit sisaldab laenuraha. See on see laenuraha, mis viimaste emissioonidega võeti. See, et rahandusminister eksitab Riigikogu, see ei ole meie tavadega kooskõlas.

Vabandust, ma ei öelnud midagi selle kohta, millest see reserv koosnes.

Aitäh! Jah, kodukord ei näe küll ette eksitamist ei ministrite ega ka Riigikogu liikmete poolt. Ma loodan, et kõik on korrektsed ja teadlikult kedagi ei eksita. Läheme päevakorraga edasi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme, rahandusministri sõna on väga tähtis. Ma saan aru, kui te sõnad sassi ajate ja räägite siin kogu aeg likviidsusreservist, kuigi tegemist on ju stabiliseerimisreservi kasutusele võtmisega – hea küll, Aivar eksitab selle teemaga. Aga kindlasti on asi sisulisem, kui te räägite ESM-ist ja ütlete, et me oleme sinna raha laenanud. Mõelge järele, kuidas see töötab! Aga mu küsimus on selline. Te ütlesite – palun lugege see koht üle! –, te alustasite sellest, et see kriis on kõige ulatuslikum ja kõige sügavam, mis Eesti on läbi elanud. Ma võisin ju valesti kuulda, aga te justkui ajasite tagasi, te väitsite, et kõige ulatuslikum, kõige sügavam kriis Eestis. Kuidas see lause oli? Kui rahandusminister midagi kirja paneb, siis ei saa see olla ju sõnavääratus?

Jah, võib-olla tõesti siin lähevad vaidluses stabiliseerimis- ja likviidsusreserv omavahel puntrasse. Lause oli selline: "Puhkenud kriis on oma ulatuse ja mõju mõttes Eestis enneolematu – enneolematu! – ja valitsus on selle lahendamiseks valmis rakendama ulatuslikke meetmeid, et säilitada inimestele nende sissetulekud, toetada ettevõtluse püsimajäämist kriisi kestel ning lõpuks sellest raskest majandusseisust taas välja tulla."

Taavi Rõivas, palun!

Siiani ikkagi kõige suurem majanduslangus ühe aasta jooksul on olnud 14%, mis on minu arvutuste järgi märksa rohkem kui see 8%, mida silmas pidades Rahandusministeerium praegu opereerib. Aga ma möönan, et see 8% võib osutuda väga optimistlikuks. Aga mu küsimus puudutab stabiliseerimisreservi ja riigi rahavoogude juhtimist. Praeguseks ei ole kriis Eestis kestnud veel ühte kuudki, ja juba te ütlete, et selle aasta jooksul tuleks võtta kõige viimane tagavara tarvitusele. Samas igasugune loogika ütleb, et kui sel aastal laekub makse teie hinnangul kuskil 1,4 miljardit vähem, kui eelarves on ette nähtud, siis tõenäoliselt on väiksemad ka järgmise ja ülejärgmise aasta maksulaekumised. Minu küsimus on: kui te sel aastal kavatsete stabiliseerimisreservi kasutusele võtta, millest me siis järgmiste aastate puudujääki katame?

Me võime ju selle 8% üle arutada. Sellel 8%-l on omad eeldused. Võime ka selle 14% üle arutada. Kahe aasta peale kokku oli see langus tegelikult lausa 20%. Ja mina väidan, et tol ajal see langus oli sügavam, kui ta oleks võinud olla, valitsuse vale poliitilise kursi tõttu. Aga see on vist viljatu arutelu. Ma saan väga hästi aru, mida siin praegu tahetakse teha. Siin tahetakse valitsuse käsi siduda, et tal oleks vähem võimalusi kriisile reageerida, et siis oleks opositsioonil pärast võimalik parastada. No ka sedasi võib. Aga ma arvan, et see ei ole mõistlik.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Endine Eesti Panga president vist ütles sellised laused, et selle kriisi lahendamise võimekus seisab ka Ligi ja Ansipi õlgadel. Te ilmselt peate nõustuma nii eelkõnelejate kui ka minuga, et kui ka teie poolt kritiseeritud Jüri Ratase eelmine valitsus oleks erinevaid reserve kogunud piisavalt palju, siis oleks praegu lihtsam leida kiireid lahendusi majanduse aitamiseks. Aga seletage lihtsale inimesele loogika ära! Te väidate meile siin saali ees, et võib-olla teil on vaja see raha kasutusele võtta alles järgmisel aastal. Minu loogika ütleb, et praegu, kui tõepoolest rahandusturult on võimalik laenata väga soodsalt, tuleks laenata maksimaalselt ja jätta reservid kasutamata. Te mõistate ju, et meie usaldamatus on tekkinud sellesama tegevuse tõttu, mida valitsus on viljelenud. Ka need kobareelnõud, mis siia on tulnud – sinna on kriisi varjus sokutatud väga erinevaid ettepanekuid. See on põhjus, miks me ei tahaks praegu teile anda blankovekslit vabalt tegutsemiseks.

Ma väldiksin praegu arutelu selle üle, mis oli kümme aastat tagasi, aga te tahate kogu aeg selle juurde tagasi tulla, et 20%-lise majanduslanguse augu põhjas seisvate Ligi ja Ansipi õlgadelt paistab võib-olla tõesti nina üle selle augu serva. Aga parem nii siis vähemalt. Mina ei saagi aru, kumba liini nüüd austatud Reformierakond ajab. Kas see on nii hull kriis, et me oleme kõike valesti hinnanud ja raha saab kohe-kohe otsa, või see ei ole nii hull kriis ja ei ole vaja võtta reserve kasutusele? Minul on teie ette pandud eelnõu, millega ma palun, et te annaksite valitsusele võimaluse kasutada stabiliseerimisreservi, kui meil tekib raskusi turult raha saamisega. Just nimelt puhuks, kui meil tekib raskusi turu raha saamisega, mis on võimalik, kui maailma majanduses kestab tervisekriis kauem ja kui see tervisekriis muteerub veel suuremaks majanduskriisiks, kui see juba praegu on. See otsus käib paralleelselt lisaeelarvega. Lisaeelarve on teie ees kohe järgmise päevakorrapunktina. Mis on need kulud ja missugune on tulupool, selle kõik me räägime ilusti läbi.
Aga minu meelest on see põhimõtteliselt tehniline otsus. Me otsustame, et jah, praegu on nii suur, sügav ja ohtlik kriis, et me võtame oma reservid kasutusele. Ma olen nõus, et varasematel aegadel ei ole kõik valitsused reservidesse suhtunud samasuguse ortodoksiaga nagu Reformierakonna valitsused. See on võib-olla olnud hea, võib-olla halb. Aga mul oli rõõm lugeda praeguse makroanalüüsi sissejuhatuseks tehtud kokkuvõtet, et Eesti majandus on kasvanud hästi kiiresti, tasakaalustamatust ei ole ja eriti hästi on see toiminud viimasel kolmel-neljal aastal. Niipidi võib ka asja näha.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Küsimus ei ole selles, kas eelarve on puudujäägis ja miks see puudujääk tekib. Küsimus on selles, et lisaeelarves on rida "Finantseerimistehingud" ja seal on ainult üks number. Seda ei ole lahti kirjutatud. Seda on korduvalt palutud lahti kirjutada. Ja see oli ka minu küsimus: millised on plaanid eelarvepuudujääki katta? Mispärast ei ole selgitatud neid plaane ei selle eelnõu seletuskirjas ega lisaeelarve seletuskirjas? Palun selgitage, tooge välja, siis on meil lihtsam otsuseid langetada! Need küsimused tulevad kõik sellest, et seda ei ole tehtud.

Ju te ikka mõistate, et see eelarve on kokku pandud mõne päevaga. Ei ole olnud tavapärane eelarve menetlemise protsess. Ja kui mõned kohad on hõredamalt lahti kirjutatud kui tavapäraselt – kusjuures ma olen täiesti nõus, et ka tavapäraselt võiks olla eelarve paremini lahti kirjutatud –, siis ei ole see kindlasti pahatahtlik või eksitamise või varjamise sooviga tehtud.
Kui me räägime finantseerimistehingutest, mis on lisaeelarves kirjas laenude ja kapitali suurendamisena, kui te seda silmas peate ... Ei pea seda silmas? Te peate riigilaenu võtmist silmas? Mul on veidi raske aru saada, mida te täpselt tahate teada. Kas te tahate teada, kellelt, millal ja mis tingimustega me järgmisel kolmel või kuuel kuul laenu võtame? Sellist teadmist täna ju ei ole. Sellist teadmist ei saagi täna olla. Kas või ainult sellepärast, et ka tänasel päeval Eesti riik põhimõtteliselt šoppab ringi, otsides erinevaid laenuvõimalusi. Me uurime erinevatelt finantsinstitutsioonidelt võimalikke variante nii laenu pikkuse osas, raha hinna osas kui muude tingimuste osas. Me oleme mõne nädalaga suurendanud oma puhvrit 950 miljoni võrra, mis minu meelest oli väga mõistlik. Ka see samm sai päris palju kriitikat opositsioonilt, aga minu meelest oli väga mõistlik. Meil peab see võimalus olema, sest me oleme olukorras, kus ettevaade, mis järgmiseks juhtuma hakkab, on väga halb. Meil on väga vähe võimalik ennustada. Mida pikema aja peale me proovime ennustada, seda kehvemaks meie ennustus läheb. Öelda, et me vajame juunikuus nii palju ja augustikuus nii palju ja võtame laenu sealt ja sealt ja sealt, tänasel päeval lihtsalt ei ole võimalik. Me saame rääkida sellest, kui suur on meie eelarve maht, kui suur tulude pool, kulude pool ja katmist vajav puudujääk, aga kust me raha laename, tänasel päeval ei olegi võimalik vastata.
Millal seda täpselt vaja läheb? Ka ei ole võimalik vastata. Kui suur on näiteks ettevõtete poolt KredExist küsitavate käenduste või laenude maht? Meil on väga raske seda praegu öelda. Kui suur on tegelikult tööandjate poolt kasutatav töötukassast 70% ulatuses kompenseerimise maht? Meil ka seda pilti ees ei ole. Kui suur on tegelikult märtsikuus maksude alalaekumine, saan ma teada alles homme. Nii et öelda sellises situatsioonis, joonistada mingisugune skeem tahvli peale, kust me raha küsime – see ei ole lihtsalt võimalik. Aga ma võin markeerida peamised kohad, kust me oleme raha küsinud. Me oleme tänaseks päevaks raha küsinud Põhjamaade Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimispangast. Juttu on olnud ka EBRD-st, juttu on olnud ka Rahvusvahelisest Valuutafondist, juttu on olnud ESM-i süsteemist raha laenamisest, juttu on olnud pankade poolt võlakirjade emissioonide tegemistest. Need on kõik variandid, mida me oleme uurinud ja millega me liigume edasi samm-sammult ettevalmistusi tehes, et vajadusel oleks see kõik võimalik.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Mul jäi kriipima, hea ettekandja, üks vastus. Te ütlesite, et opositsioon esitab neid küsimusi selleks, et teha teie elu keerulisemaks ja et te libastuksite ja siis me saaksime pärast näpuga näidata. Ma võin teile kinnitada, et see ei ole meie plaan. Meie plaan on esitada neid küsimusi sellepärast, et me saaksime Eestile parimad lahendused. See on meie ainuke plaan. Aga teie viimane vastus ajendas mind küsima täpsustava küsimuse. Te mainisite raha saamist IMF-ist ja ESM-ist. Kas see tähendab, et Eesti kavatseb emmast-kummast küsida abiprogrammi?

Aitäh, väga hea küsimus! See ongi tegelikult see, mida ma üritasin seletada. Igasuguse finantseerimise puhul on alati küsimus ka selles, missuguseid tingimusi esitatakse. ESM-i puhul on ju algselt tegemist skeemiga, mille kohaselt ülejäänud Euroopa riigid abistavad ühte hätta sattunud Euroopa riiki või äärmisel juhul ühte väikest hätta sattunud Euroopa riikide gruppi, kellel on turult raha saamisega raskusi. Seejuures pannakse kirja terve rida reformitingimusi, näiteks mingid erastamisprogrammid või mingid maksureformi või tööturureformi programmid. Sama lugu on IMF-iga. Tänasel päeval on nii, et kuigi formaalselt öeldakse, et jah, mingeid tingimusi seal seatakse, aga ega enne homset mul ei ole võimalik öelda, kuhu see diskussioon välja jõuab. Asi ikkagi liigub selles suunas, et need tingimused on pigem formaalsed. Näiteks öeldakse, et see raha kulub COVID-19 tõttu tekkinud majandusraskuste leevendamiseks, ja ongi kogu tingimus. Kui on tingimused, mis on meile sobimatud, siis me sinnapoole ei vaata. Kui aga need n-ö poliitilised või strukturaalsed tingimused on sellised, mis meid kuidagi ei sega või ei häiri, siis on ju selge, et need on väga soodsad laenukohad. Nii et selle tõttu ma ei saagi teile täna öelda, kust me laename ja mis tingimustel. See on pidev läbirääkimiste protsess, me otsime kõige soodsamat võimalust, ja kõige soodsam ei tähenda mitte ainult raha hinda, vaid ka kaasnevaid tingimusi.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu! Eelnõu seletuskiri ei anna väga häid vastuseid, milleks täpselt te stabiliseerimisreservi kasutama hakkate. Aga teil on likviidsusreserv ja stabiliseerimisreserv omavahel üsna sassis. Kas ma saan õigesti aru, et te mõtlete võtta stabiliseerimisreservi kasutusele nagu likviidsusreservi? Ma siiski arvan, et on ennatlik see täiesti tühjaks teha. Täies ulatuses kasutusele võtmine on liiga palju palutud Riigikogult. Näiteks on ka Maapanga nõudeid kunagi makstud 17 miljoni euro ulatuses. Meil võib tulla ette olukordi, kus seda raha on hoopis teisteks asjadeks tarvis.

Aitäh! Minu meelest ütleb seletuskiri, et COVID-19 põhjustatud erakorraliste majandusolude leevendamiseks on see reserv plaanis kasutusele võtta. Ma möönan, et see on suhteliselt lai formuleering. Aga ma olen oma meelest mitu korda öelnud, et meil ei ole mitte mingisugust kavatsust seda reservi tühjaks teha, ja olen püüdnud siin peale märkuse saamist likviidsus- ja stabiliseerimisreservi selgelt lahus hoida. Milleks me seda kasutame? Et katta erakorralisi kulusid, mida on vaja teha COVID-19 põhjustatud tervisekriisi ja sellega seotud majanduskriisi leevendamiseks.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Head kolleegid üritasid teada saada, millise majanduslangusega ja milliste numbritega te opereerite, kui kajastate teatud hinnanguid. Aga kas te oskate öelda ühte asja selle teadmisega, mis teil täna olemas on? Kui me vaatame kümne aasta perspektiivi, siis paistab niimoodi, et iga kümne aasta tagant lööb meile mingi välk sisse – ükskõik, millest see tingitud on. Kas selle majanduspoliitika korral, mida Jüri Ratase valitsemise all on viljeldud mitu aastat, on meil kümne aasta jooksul üldse enam selliseid reserve võimalik koguda? Kas me oleme selleks enam suutelised, kui me peame nii palju laenu võtma? Ja kust tuleb teie enesekindlus väites, et teil on täiesti erinev arvamus kui teie partneritel, et kärpima üldse ei pea? Kui siin saalis kuulata erinevaid sõnavõtte, kaasa arvatud teie sõnavõttu, siis on väga raske ette kujutada võimalust, et riik pääseb kärpimisest, mis on küll teie poolt suhteliselt kritiseeritud, võrreldes ka 2009. aastaga.

Aitäh! Ma jätan täiesti teadlikult kommenteerimata Jüri Ratase valitsuse poliitika. Mis ma sellest ikka kommenteerin, ma olen selle valitsuse liige, olen selle valitsuse liikmena ühe riigieelarve kokku pannud ja olen selle valitsuse liikmena ka teinud tööd selle nimel, et eelarves tarbetuid kulusid vähendada. Minul ei ole mingit filosoofilist soovi hoida riigisektorit kogu aeg kasvamas. Vastupidi, ma arvan, et on väga mõistlik hoida riigisektorit või avalikku sektorit laiemalt kogu aeg pideva surve all leida säästlikumat viisi valitseda.
Mis puutub loosungisse, mille te mulle omistasite ja mida ma päriselt omaks ei võta – et kärpima üldse ei pea –, siis ma olen rääkinud väga spetsiifiliselt sellest, et kuil meil on käes majanduskriis, mis ei ole põhjustatud majandusest, siis selle kriisi praeguses faasis kindlasti ei ole õige hakata kohe kulusid kokku võtma, sest et see süvendab majanduslangust. Ma arvan, et meil ei ole üldse mingit vaidlust, et järgmise aasta eelarves me peame ka kulupoolt väga põhjalikult vaatama. Aga järgmise aasta eelarvet hakkame me tegema septembris augustikuus tehtud prognoosi põhjal. Selleks ajaks on meil ees oluliselt selgem pilt, kui sügav ja kui pikk on see majanduskriis, milles me oleme, kui palju on meil olnud erakorralisi kulusid, kui palju on meil tulusid ära kadunud. Ja siis on meil ees juba lihtsam ja palju arusaadavam raamistik, millest lähtudes hakata tegema 2021. aasta eelarvet. Ma ei näe varianti, et me 2021. aasta eelarves kulude poolt ei vaata. Aga kui tänasel päeval, kui meil on käes ootamatu, kiire ja sügav majanduslangus, tõmmata kokku avaliku sektori kulusid, siis see ainult suurendab langust ja vähendab ettevõtjate ja majapidamiste kindlustunnet. Ja seda me tõesti ei tohiks teha.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minul ei olnud mingit muret selle stabiliseerimisreservi eelnõuga. Jah, 411 miljonit muidugi võiks täies mahus kasutusele võtta – tõepoolest, likviidsusvajadus on nii suur. Aga mind panevad muretsema teie vastused. Eelnõu on suhteliselt neutraalne. Tõesti ei kujuta ette, et võiks olla hullemat olukorda, ja järelikult valmidus panna praegu kõik mängu on teie kui rahandusministri seisukoht, mida siin saalis võib-olla päris ei jagata. Aga see selleks.
Ma arvan, et tegelikult meie küsimused on suuresti tingitud sellest, et lisaeelarve seletuskirja kõige suurem number ehk siis riigikassa rahavoog sellel aastal on miinus 3 miljardit ja 775 miljonit. Ja see on üks väheseid summasid, mis seletuskirjas on täiesti lahti kirjutamata, me ei tea, mismoodi see kaetakse. On arusaadav, et ei ole laenulepinguid sõlmitud, tingimused pole teada, aga võiks lihtsalt ära kirjeldada, kui palju sellest on likviidsusreservi arvel, kui palju stabiliseerimisreservi arvel, millised on teoreetilised võimalused, kui suur on laenamise maht, millised alternatiivid on – lihtsalt infot juurde anda. See summa on nii suur, et selle lahti kirjutamata jätmine põhjustab segadust ja küsimusi. Võib-olla te oskate praegu täpsustada? Aga kindlasti tuleks seletuskirja täiendada.

Aitäh! Ma pean ausalt tunnistama, et ma arvasin, et me jõuame selle aruteluni järgmise eelnõu ajal, aga ma võin seda lühidalt praegu ka kirjeldada, kui te soovite. Mul lihtsalt ei ole neid märkmeid siin kausta vahel, pean peast rääkima. Jah, 3,78 miljardit on riigikassa negatiivne rahavoog. Riigikassa negatiivne rahavoog ei ole sama asi kui eelarvedefitsiit. See koosneb mitmest osast. Esiteks, pisut rohkem kui miljardi sellest moodustab maksude alalaekumine. See koosneb muude reservide – me räägime eelkõige töötukassa ja haigekassa reservidest – vähenemisest, see on ka riigikassa rahavoog. See negatiivne rahavoog koosneb erakorraliste meetmetega seotud ülekulust või lisakuludest. See koosneb lisainvesteeringutest, mida valitsus soovib stimuleerida, muu hulgas on seal sees ka kohalikele omavalitsustele makstavad toetused. Ja see koosneb finantseerimistehingute kuludest, mille puhul me spetsiifiliselt praeguses kontekstis räägime kas kapitali sissemaksetest või riigipoolsetest otselaenudest mingitele ettevõtetele, mida valitsus peab Eesti majanduse seisukohast oluliseks päästa. Need võivad olla mõned suured riigiettevõtted, need võivad olla mõned suured eraettevõtted. Eelkõige on siin juttu olnud Tallinkist – Tallink on väljendanud soovi saada riigipoolselt laenu või kapitali sissemakset 150 miljoni euro ulatuses. Kõik need asjad kokku moodustavadki selle negatiivse rahavoo.

Aitäh! Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 2. aprillil käesoleval aasta. Eelnõu tutvustas algatajate nimel rahandusminister Martin Helme ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid nii rahandusminister kui ka Rahandusministeeriumi ametnik Sven Kirsipuu. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäeval, 6. aprillil, määrata eelnõu ettekandjaks teie ees kõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks teisipäev, 7. aprill kell 17.15. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Maris Lauri, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Väga tore, et te lõpuks meie küsimustele vastates jõudsite selleni, mis meile muret teeb. Peas silmas küsimust, kuidas tekkiva puudujäägi katmine on planeeritud. Me kõik suurepäraselt saame aru, et sellises määramatuses, kus me praegu oleme, on võimatu hinnata, kui suureks puudujääk täpselt kujuneb. On väga keeruline hinnata ka seda, kuidas selle puudujäägi katmine praktiliselt õnnestub. Aga mingi ettekujutus ju peab olema, eriti kui tullakse küsima, et olge head, andke nüüd valitsuse käsutusse kõik stabiliseerimisfondi vahendid, kõik reservi vahendid. Kahjuks seda selgitust isegi mitte umbmääraselt ei olnud. Ei olnud seda ka meie neljapäevasel komisjoni istungil – võib-olla sellepärast, et see toimus elektrooniliselt ja kõrval olid tähtsamana päevakorras kaks järgmist eelnõu, mida me siin arutame. Samas oleks vaja see pilt anda, kui tulla Riigikogu käest luba stabiliseerimisfondi vahendid kasutusele võtta. Kahjuks ei ole seda informatsiooni olemas, isegi mitte umbmääraselt. Ja samamoodi ei ole tegelikult ka lisaeelarve puhul teada mõtteid, kuidas puudujääki katta. Kui tullakse sellist asja küsima, siis oleks olnud hea, kui see seletus oleks olnud kas või kirjalikult ja kas või lühidal kujul olemas. Oleks hea olnud seda komisjoni istungil täpsemalt kuulda.
Praegune eelnõu vormistus tekitab küsimusi kindlasti ka seepärast, et selle sõnastuses me ei näe seda tingimust, et reserv võetakse praktiliselt kasutusele siis, kui muud võimalused on ammendunud ehk laenamine ei õnnestu enam, näiteks selle tingimused ei ole soodsad. Tekitab küsimusi, mille jaoks seda kasutatakse. See ei ole eelnõus kuigi selgelt näha, aga peaks olema.
Põhimõtteliselt on loetletud eelarve baasseaduse kõik võimalused ära, sh ka finantskriis. Finantskriisi meil praegu ei ole. Sellises olukorras nii teha – see tundub väga formaalne olevat. Ja natukene jääb ausalt öeldes mulje, et meie poole, Riigikogu poole on pöördutud lihtsalt palvega, et andke meile see raha ja me teeme sellega, mis meil pähe tuleb. Isegi kui see 400 ja natuke rohkem miljonit tundub meie praegust majandust ja praegust eelarve mahtu arvestades väikese summana – täpselt nii meile neljapäeval komisjonis öeldi, et see on ju nii väike summa –, aga 400 miljonit ja natuke rohkem võib teatud olukordades olla väga suur summa. Ma lihtsalt tuletan meelde, et 200 miljonit või natuke rohkem läheb selleks, et katta haigekassa kulusid, et tegeleda praeguse tervisekriisiga. See summa võib minna suuremaks. Nii et sellises olukorras tuleks aru saada praegustest mastaapidest: 400 miljonit võib olla väga suur summa, kui me lahendame mingit konkreetset probleemi. Ja seda selgust oleks tahtnud eelnõus ja seletuskirjas samamoodi.
Kui on küsimused, kas stabiliseerimisreservi peaks tühjaks tegema kohe ja kas me peaksime andma loa seda kõike kohe kasutada, siis need küsimused on tekkinud just selle tõttu, et me tegelikult ei tea ju, mis juhtub kuu pärast, poole aasta pärast. Järsku oleme sügisel seisus, kus meil on seda raha palju rohkem vaja kui täna. Ja siis tekib küsimus, miks me andsime selle raha täna valitsuse käsutusse. Jumal tänatud, nüüd viimase veerandtunni jooksul me natuke saime teada, mismoodi on plaanis defitsiiti katta, aga see oleks pidanud olema seletuskirjas sees.
Nii et seda eelnõu saab minu arvates paremaks teha, et ta oleks selgem, arusaadavam. Mitte keegi ei saa öelda, et me ei taha kriisi vastu töötada ja tahame valitsusele kaikaid kodarasse loopida. Me tahame, et raha jätkuks, et seda oleks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 168 OE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 7. aprilli kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 171 esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Austatud Riigikogu liikmed! Hea Riigikogu istungi juhataja! Teie ees on 2020. aasta lisaeelarve koroonaviirusest tingitud tervisekriisi ja majanduskahjude leevendamiseks. Tegemist on mahuka ja sisutiheda suure tööga, mille valitsus on ära teinud väga lühikese aja jooksul. Ma tänan ka Riigikogu, et te olete seda eelarvet nõus menetlema kiirendatud tempos.
Riigieelarve annab tavapäraselt sisu sellele, mida riik aasta vältel teeb. See näitab, millised on valitsuse prioriteedid, riigi vajadused ja võimalused ning rahanduspoliitiline hoiak. See lisaeelarve tegeleb aga meile ootamatult ja väljastpoolt põhjustatud massilise kriisi kulude katmisega ning ühiskonna seiskumisest tingitud majanduskriisi leevendamisega. Meil ei ole olnud poliitilist luksust teha valikuid kriisi saabumise osas, küll aga on meie käes valik, kuidas me kriisile reageerime. Me seisame silmitsi tundmatu olukorraga, kus tuleb otsuseid langetada kiiresti. Valitsuse valik on olla ühiskonnana solidaarsed, aidata nõrgemaid ja jagada kulusid. Peame olema otsustavad ja julged, kuid ei tohi tegutseda uisapäisa.
Meie valik on teha kõik endast olenev, et hoida kriisis tööturg toimimas ning ettevõtted elus. Selleks oleme valmis kulutama kogutud reserve ning suurendama riigi võlakoormust. Just praeguseks ajaks meil reservid ongi kogutud. Euroopa madalaima võlakoormusega riigina ning negatiivsete intresside tingimustes saame endale lubada võimalust stimuleerida just praegu – kõige kriitilisemal ajal – oma majandust, et paremate aegade naasmisel oma võlad aja jooksul ära maksta. Nii maailma kui ka Eesti majanduse olukord on drastiliselt muutunud seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga. Lisaks kriisile tervishoius on see väljendunud järsus ja kiires majanduse kokkutõmbumises. Euroopa ja muu maailma riigid on viiruse vastu võitlemiseks seadnud sisse erakordseid kitsendusi, et oma inimeste elu ja tervist kaitsta. Need avaldavad omakorda kõigi regioonide ja terve maailma majanduse tavapärasele toimimisele harukordselt negatiivset mõju. On selge, et nii Eesti kui ka meie naaberriikide majandust on tabanud ränk šokk.
Lisaeelarve eesmärk on koroonaviiruse pandeemiast tingitud ettenägematute kulude katmine ning majandus- ja tervisekriisis turgutada ettevõtlust ja tööturgu. Lähtuda tuleb põhimõttest, et raskel ajal tuleb majandusse vahendeid juurde süstida. Rahandusministeerium värskendas oma kevadist majandusprognoosi teisipäeval, 31. märtsil, et võtta arvesse viimased teadmised kujunenud majandusliku olukorra ja rahva tervise kaitse meetmete kestuse kohta. See majandusprognoos ei sisalda kriisiabipaketi mõju, mida me hindame hiljem eraldi. Prognoosi oluline eeldus on, et eriolukorra meetmed, mis pärsivad praegu majandustegevust, kehtivad mai lõpuni. Sellele järgneb normaalse majandustegevuse järkjärguline taastumine umbes 90%-ni tavapärasest selle aasta lõpuks. Prognoosi kohaselt võib Eesti sisemajanduse kogutoodang langeda sellel aastal 8%. See on oluliselt rohkem, kui 18. märtsil valminud prognoos ütles – see nägi ette 3%-list majanduslangust.
Tuleb mõista, et elame enneolematus ja ennustamatus keskkonnas, mis toob iga päev järske muutusi. Eelmine majandusprognoos tehti vaid kaks nädalat varem, kuid vahepealsel ajal on äritegevusele seatud täiendavaid piiranguid ning majanduse väljavaated nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas on oluliselt halvenenud. On põhjust arvata, et osa sellest langusest saab kompenseeritud järgmisel aastal, kui Eesti majandus võiks kasvada tagasi kriisieelsele tasemele.
Eesti ja kogu Euroopa Liidu majanduse tulevik sõltub lähiaastatel kahest tegurist: esiteks, äritegevust piiravate tervishoiumeetmete kestusest, ja teiseks, valitsuste kriisiabimeetmete tõhususest. Need peaksid aitama taastada normaalset majanduskeskkonda võimalikult kiiresti. Selles prognoosis on eeldatud piirangute kaotamist maikuu lõpuks. Sealt edasi algab taastumisperiood, mis kestab selle aasta lõpuni, kui suuremas osas tegevusvaldkondades peaks olema taastunud tavapärane majandusaktiivsus.
Meile ootamatult kaela langenud majanduskriisis jääb paratamatult palju planeeritud sissetulekuid teenimata ning leibkondade ja ettevõtjate tarbimis- ja investeerimisjulgus saab kannatada. Kuna seekordse kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, on valitsusel kohustus teha kõik endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Kui pärast eelmist kriisi oli paratamatu, et näiteks osa ehitussektorisse koondatud ressursist ei leidnud seal enam rakendust, siis praegu ei tohiks Eesti majanduses tasakaalustamatust olla. Paljude ettevõtete tavapärane majandustegevus katkes pea üleöö. Seega on igati põhjendatud, et esimesed kriisiabimeetmed tuleb jõustada võimalikult kiiresti.
Kuna majandusolude edasine kujunemine ei ole selge, siis jälgitakse olukorda operatiivselt, et välja töötada täiendavad ja hästi sihitatud meetmed. Teen siinkohal ülevaate peamistest ettevõtlust ja majapidamist toetavatest meetmetest, mida lisaeelarve vastuvõtmine võimaldab. Kõigepealt, maksukorralduse seaduse muudatustega nähakse eriolukorra tõttu ette leevendused maksukohustuse täitmisel. Eriolukorra ajal ei arvutata ettevõtetele maksuvõlalt intressi. Lisaks peatatakse intresside tasumine ajatatud maksuvõla puhul. Maksuvõlalt arvestatava intressi määr langeb 0,06%-lt päevas 0,03%-ni ja ajatamise puhul üldse nulli. Riik kannab esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE-de ettemaksukontole Maksu- ja Tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohe või tulevikus. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära vähendatakse 9%-le ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksu määr.
Me tahame inimesi ja ettevõtlust toetada aktsiiside langetamisega. Selleks langetame diislikütuse aktsiisimäära 25% võrra: 372 euroni 1000 liitri kohta. See on sama tase, mis on Leedus. Lätis on see praegu 414 eurot. Aktsiisilangetuse mõjul väheneb diislikütuse hind eeldatavasti 14–15 senti liitri kohta. Selle tulemusel väheneb oluliselt Lätis ja Leedus tankimine ning Eestisse tulevad tagasi tankima rahvusvahelised veoettevõtted, muu hulgas Soome ja Rootsi suunduvad transiitvedusid tegevad veokid. Diislikütuse aktsiisimäära vähendamine pidurdab mõnevõrra ka eriolukorra kehtestamisest tulenevat tarbimise langust. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend paljude kaupade ja teenuste hinnas. Me langetame maagaasi aktsiisimäära poole võrra, see on 79,1 eurolt 40 euroni 1000 kuupmeetri kohta. Selle tulemusel odavneb maagaas kodumajapidamistele 7,1%. Vähendame elektrienergia aktsiisimäära 4,47 eurolt ühe euroni megavatt-tunni kohta, see on Euroopa Liidus lubatud miinimummäär. Selle tulemusel odavneb elektri hind 3,1%.
Viiruse põhjustatud sissetulekute vähenemisega võib kaasneda soov metsamaad müüa. Selle tõttu hakkame metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude mahaarvamise regulatsiooni laiendama ka füüsilistele isikutele. Metsa majandamise abil on füüsilistel isikutel võimalik saada täiendav sissetulek, millega majanduslanguse mõjusid leevendada, seega tuleks seda soodustada. Lisaks on üldine kultuurilis-poliitiline huvi, et füüsilisest isikust metsaomanike hulk ei väheneks ja side metsaga kanduks edasi põlvest põlve. Majanduse elavdamiseks ja kohalike omavalitsusüksuste investeeringumahu suurendamiseks on plaanis 70 miljonit eurot eraldada investeeringute toetamiseks, näiteks täiendavalt teede remondiks, hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms tegevusteks. Koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot tulude alalaekumise ja kulude suurenemise katteks. Samuti toetame kohalikke omavalitsusi sellega, et suuname 30 miljonit eurot teede remondiks ja ehituseks. Ka Maanteeametile suuname raha juurde teede remondiks. Tegemist on kiiresti käivitatavate väiksemate töödega, mis suunab raha üle terve riigi ning loob ühtlasi uut väärtust.
Regionaalpoliitilise meetmena suuname 15 miljonit eurot hajaasustuse kiiremaks internetiseerimiseks. Praegune kriis näitab, et olemasolev internetivõrk ei tule kohati toime sellise hulga kaugtööga, nagu vaja on. Väga olulised on eelarves toetused ettevõtlusele. KredEx hakkab pakkuma ettevõtetele suures mahus erinevaid teenuseid. Eriti oluline on laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab sihtotstarbelist toetust kuni 1,5 miljardi euro ulatuses laenukäenduste andmiseks. Ettevõtetele käibelaenude väljastamiseks eraldame 500 miljonit eurot koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenumaksete tagamiseks. Lisaks on ette nähtud 50 miljonit eurot ettevõtetele investeerimislaenu andmiseks, ületamaks koroonapuhangust tingitud raskusi.
Transpordisektor on kriisist ilmselgelt tugevalt mõjutatud. Ka sellele on riik mõelnud. Loodud on toetusskeem reisilaevadele, mis näeb ette, et sadamasse sisenevad laevad vabastatakse veeteede tasust üheks aastaks. Lisaks kehtestame kõikidele reisilaevadele sadamatasude tagasimakse 2020. aastaks 75% ulatuses. Sarnaselt KredExiga toetame Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu põllumajandust ja maaelu. Põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele pakutakse ulatuslikku laenukäendust. Maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele pakutakse käibelaenu. Luuakse likviidsuse parandamiseks maakapital põllumaa omanikele müügi- ja tagasiliisimise tehinguteks. Põllumajandustootja asenduse teenuse toetuse eelarvet suurendatakse, et tagada tootjate asendamine lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatuses. Kavas on strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine, selleks on eelarves reserveeritud 300 miljonit eurot. Seega saab vajaduse korral toetada näiteks Tallinkit ja ehk ka mõnda suuremat riigile kuuluvat äriühingut. Konkreetseid vajadusi ja otsuseid ei saa praegu veel kahjuks välja tuua.
Ehituse toetuseks on kavas toetada korterelamute ja eramute rekonstrueerimist KredExi kaudu 100 miljoni euroga, lisaks mahajäetud majade lammutamist 5 miljoni euroga. Turism on tõenäoliselt enim kannatanud praeguses kriisis, neile on kavas toetused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Mikro- ja väikettevõtete toetus neile, kes tahavad oma äri kriisist lähtuvalt ümber korraldada, suunatakse 10 miljonit eurot. EAS-i turismisektori toetused kriisist kiirema väljumise tagamiseks on 25 miljoni euro suurused.
Sotsiaalvaldkonnas toetame inimeste töötasu säilimist, selleks oleme loonud töötukassas tööturu toetamise meetme kahe kuu jooksul, mis aitab säilitada inimeste sissetulekuid ning hoiab ära massilised koondamised. Selleks kulub 250 miljonit eurot. Rahva tervise huvides tagame riigieelarve vahenditest esimesest kolmanda päevani kõikide töövõimetuslehtede haiguspäevade hüvitamise perioodil märtsist kuni maini 2020. Sotsiaalkindlustusameti kaudu võimaldatakse lisaeelarve ka hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Pikendame eriolukorra ajal automaatselt töövõime hindamise ja puude raskusastme määramist. Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldatakse 19 miljonit eurot erakoolide, noorsootöö, huvihariduse, lasteaedade ja lastehoiu ning COVID-19-ga seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks.
25 miljonit eurot on ette nähtud kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate inimeste toimetulekutoetuseks ning kulutuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste jaoks tehtud kulude osaliseks kompenseerimiseks. Teiseks soovime tegevuse katkemisega tekkinud omatulude vähenemist osaliselt kompenseerida, et aidata möödapääsmatute püsikuludega toime tulla. Sellega toetatakse muuseumeid, teatreid, muusika- ja spordivaldkonda ning muid loomesektori valdkondi.
Riik aitab toetada kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus kriisi ajal tugevasti häiritud on, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist. Lisaeelarves on ette nähtud toetus, mis aitab leevendada usuliste ühenduste majanduslikke raskusi ning katta vaimulike ja teiste kirikutöötajate tööjõu kulusid, mis on põhjustatud koroonaviiruse levikust ja eriolukorra piirangutest. Meie jaoks on oluline tagada usuorganisatsioonide jätkuv toimimine kriisiolukorras, et oleks tagatud hinge- ja sotsiaalabi, mida usuühendused iga päev pakuvad.
Peatame teise samba maksed 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Vabariigi Valitsuse tõhusad kriisimeetmed peaksid kriisi pehmendama, kuid ei suuda selle mõju ära hoida. Meie majanduse käekäiku mõjutavad peamiselt viiruse leviku tõkestamise meetmed nii meil kui ka lähiriikides, mis määravad, millal saab ettevõtlus taastuma hakata. Erinevalt eelmisest kriisist, kui oluline roll oli nõudluse vähenemisel, saab selle kriisiga kahjustada ka pakkumise pool nii rahvusvaheliste tarneahelate katkemise kui ka töötajate töölt eemalejäämise tõttu. Nõudlust vähendavad omakorda tarbimisele seatud füüsilised piirangud, sissetulekute langus ja ebakindlusest tulenev suurem säästmine.
Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises. Praegustes oludes piirdutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekauba ostmiseks ja eluasemeteenuste eest tasumiseks. Suureneb ilmselt sideteenuste tarbimine ja läbi ei saa ka transpordita. Väliskaubanduses on langus suurim turismi- ja veoteenuse valdkonnas. Kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud. Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui ka nafta hinna languse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks. Tarbijahinna kasv aeglustub 0,6%-le.
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot ehk 4,4% SKP-st, mis viib nominaalse defitsiidi 10,1%-ni SKP-st. Struktuurne eelarvedefitsiit koos meetmetega on 5,2% SKP-st. Riigieelarve tulud vähenevad lisaeelarves 1,632 miljardi võrra võrreldes tänavuse eelarvega. Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigikassa negatiivne rahavoog on koos meetmete ja reserviga 3,77 miljardit eurot. Riigi võlakoormus ulatub 22%-ni SKP-st. Senine riigieelarve tulude pool oli ca 11,8 miljardit ja see väheneb meetmeid arvestades 1,63 miljardi võrra ehk 10,2 miljardini. Riigieelarve kogukulud suurenevad lisaeelarves kokku ca 187 miljoni euro võrra, sellele lisandub 10 miljoni võrra investeeringuid. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit. Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni euro võrra ja sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks 80 miljoni euroga.
Lugupeetud Riigikogu! Valitsuse eelarvepoliitika peab olema ühiskonda tervikuna nägev ning toetama riigi arengut. Teie ees olev lisaeelarve näitab valitsuse otsustusvõimet, kindlat tahet kohandada riigi rahandus- ja majanduspoliitikat vastavalt koroonakriisi tõttu muutunud majandusoludele ning teha seda arukalt ja läbimõeldult. Sisuliselt on lisaeelarve tugev sõnum meie riigi ja majanduse muutumisvõimest. Valitsus on pakkunud meie ees seisvatele aktuaalsetele majandusküsimustele oma vastuse, edasi on vastutus meie inimeste ja ettevõtete kiire aitamise eest teil, head Riigikogu liikmed! Loodan, head kolleegid, et lisaeelarves olevad solidaarsuse ja paindlikkuse põhimõtted leiavad teie heakskiidu. Tänan!

Aitäh! Lugupeetud minister, teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Teil on kinnisidee, et lisaeelarve ei tohi sisaldada kärpeid. Sellist seisukohta on rahandusministrilt natukene harjumatu kuulda. Kui tulud järsult vähenevad, siis tuleks ka kulusid korrigeerida. Isegi kui teile ei meeldi termin "kärped", siis korrigeerimised on ikkagi vajalikud. No võtame kas või sellise näite, et lähetuskulusid jääb ju järele, sellepärast et lennukid ei lenda ja üritusi ei korraldata, või siis kütusehinnad on madalamad, elektrihinnad on madalamad, kui eelarves planeeriti. See võimaldab avaliku sektori hoonete ülalpidamise kulusid kokku hoida. Võtame sellesama aktsiiside langetamise seadusemuudatuse. Kütuse hind langeb, aga ministeeriumide ja muude valitsusasutuste ostetud teenustes on see hind ju sees. Elektri hind langeb ja ka gaas mõjutab kütte hinda. Kas need aktsiisilangetused siis ministeeriumide kulusid ei vähenda? Ja kui nüüd see korrigeerimine jääb tegemata, siis juhtub see, et ministeeriumidel ...

Palun küsimus!

... tekib puhver töötajate juurdepalkamiseks, palkade suurendamiseks, lisatasude maksmiseks, ühekordsete preemiate maksmiseks. Kas see ongi eesmärk?

Ikka tuleb poliitikat kirglikult võtta. Täiesti selge, et kulupool ei ole sama, nagu oli aasta lõpus vastu võetud riigieelarves. See on ju täiesti selge. Kas või ainuüksi lähetuste ärajäämine on kulupoolt riigisektoris ja laiemalt kogu avalikus sektoris oluliselt mõjutanud. Täpselt samamoodi, kui me mõtleme selle peale, et meil on, no võtame sellesama Rahandusministeeriumi maja ehk siis superministeeriumi maja, kus tavapäraselt käib tööl 800 inimest päevas, siis praegu on see number selgelt alla 200 inimese päevas. Veekulu, elektrikulu on hoopis midagi muud. Aga kujutada ette, et me oleme võimelised mõne nädalaga selle kulu välja kalkuleerima, teadmata, kui pikk see periood on, ja teadmata, mis me lõpuks selles eelarves vastu võtame, missugused meetmed hakkavad kehtima, – no ei ole praktiliselt võimalik. Aga ma luban, täiesti kindlalt luban, et kui need kulud jäävad tegemata, siis seda ülejäänud raha me ei lase lihtsalt niisama laiaks lüüa aasta lõpus. Seda kindlasti ei juhtu. Me ju kõik teame, et iga aasta lõpus tulevad Rahandusministeerium ja valitsus uuesti Riigikogu ette jooksva aasta riigieelarve muudatustega. Selleks ajaks on meil olemas selge pilt nendest kuludest, mis on jäänud tegemata, ja selle me saame loomulikult lugeda säästuks.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea rahandusminister! Selles paketis on majandusministeeriumi ridadel üks meede, mis võib-olla on senistest erinev või vähemalt, ütleme, varem ei ole seda justkui sellisel viisil kasutatud. Kriisi tõttu on see mõistetav, ehk see on justkui osaluse ostmine erinevates strateegilise väärtusega ettevõtetes. Selgitage palun pisut, mida te peate selle ringi all silmas: milliseid ettevõtteid see võib puudutada, millisena kujutab valitsus ette neid võimalikke sisenemisi, võimalikke väljumisi nendest ettevõtetest, kust ostetakse osalust. Ma arvan, et te saate hästi aru, et kõik need on mitmemiljonilise väärtusega sammud igal juhul.

Aitäh! No ma kõigepealt jagaksin selle kaheks. Esiteks, me räägime võimalikust kapitali laiendamisest riigi äriühingute puhul, millest nii mõnelgi on tekkinud väga tõsised raskused. Pole vist ilmselt midagi üllatavat selles, et meil on transpordisektoris, nii raudteel kui lennutranspordis kui ka veeteede teeninduses ehk siis Tallinna Sadamas tulud kas täiesti ära kukkunud või oluliselt vähenenud. Ja meil seisab kõigepealt ees otsus, mida me üldse teeme. Kas näiteks lennunduses lõpetame punnitamise ära, paneme selle mõnele rikkamale peigmehele mehele või laiendame kapitali. Seda otsust tänasel päeval ei ole, sest selle läbikaalumiseks ei ole olnud aega. Täpselt sama võib öelda raudtee kohta. Aga me peame endale reserveerima võimaluse, et kui selleks on olemas poliitiline tahe ja kokkulepe, et me siiski päästame oma suured infrastruktuuriettevõtted, mis kuuluvad ka riigile. See on üks pool.
Nüüd teine pool. Neid firmasid ju ei ole Eestis väga palju, mis on piisavalt suured, et vääriksid sellisel moel riigipoolselt appi minemist, või muul moel piisavalt kaalukad Eesti majanduses, et vääriksid riigi abi. Eelkõige oleme rääkinud Tallinkist. Tallink on ka strateegiline ettevõte. Kui me laseme Tallinkil põhja minna, siis loomulikult küllap leidub Soome või Rootsi või Saksa firmasid, kes hakkaksid ka Helsingi ja Stockholmi vahet sõitma, selles me ei kahtle, aga liputulu läheb siis kindlasti kuhugi mujale, töökohad lähevad suures osas kuhugi mujale ja vaevalt et see meile kasulik on. Rääkimata sellest, et me oleme näinud praeguses kriisis, kuidas n-ö siin asuva firmaga on võimalik väga kiiresti, väga paindlikult leppida kokku jooksvaid lahendusi, toon näiteks kas või sellesama laevaliiniühenduse Saksamaaga. Me peame seda strateegiliselt oluliseks. See on ka väga suur tükk meie majandusest, natuke üle 1,8% SKP-st, veerand kogu turismisektorist. Meie hinnangul me ei saa mitte mingil juhul lubada, et see lihtsalt pankrotti läheb.
Me teame eelmisest kriisist, et need riigid, kes läksid oma suurtele ettevõtetele osaluse kaudu appi, said lõpuks kõige odavamalt kriisi leevendatud. Nad müüsid need osalused tagasi või maha ja enamasti pigem teenisid või olid kaotused väga väikesed.
Nüüd konkreetsemast skeemist, millest on Tallinki puhul räägitud. See skeem, mille üle praegu läbirääkimised käivad, on kõigepealt teha riigipoolne laen ja siis vormistada mõne järgmise kuu jooksul, kui me oleme need nüansid läbi rääkinud – need nüansid on olulised, need nüansid on kaalukad – need tingimused, millega me tehingusse läheme ja millega me sealt väljume. Kui me need tingimused oleme kokku leppinud, siis on oluline vormistada see laen ümber osaluseks. Siin on terve rida spetsiifilisi nüansse, alates sellest, et tegemist on börsiettevõttega, mis paneb teatud piirangud peale, ja lõpetades sellega, kas me lepime kokku, et Tallinkil on eelisostuõigus või on mingi kindel tagasiostu kuupäev. Kõik need asjad on vaja läbi rääkida ja läbi arutada. Kui püüda seda teha mõne päevaga või mõne nädalaga, siis tõenäoliselt tulevad sisse vead, mis pärast lähevad kalliks maksma. Aga see skeem, mille üle me praegu oleme rääkinud, ja see summa, millest me praegu oleme rääkinud, on 150 miljonit riigipoolset otselaenu, mis hiljem vormistatakse ümber osaluseks ja mis mingisuguse aja jooksul müüakse maha.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Enne küsimuse juurde minemist üks tähelepanek. Teie valitsuse juht Jüri Ratas on pannud kõigile südamele, et kantaks maske, ometi te olete täna juba teine valitsuse liige, kes on meie ees ilma maskita. Käituge ikka ise ka samamoodi ja kandke maski! Mu küsimus puudutab väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes Eesti ettevõtjatest moodustavad absoluutse enamuse. Selles meie ees olevas lisaeelarves sisaldub ettepanek toetada neid väikseid ettevõtluses tegutsejaid, kes soovivad oma äri ümber kujundama hakata või kes soovivad kriisi järel hakata midagi muud tegema või ka uusi teenuseid pakkuma, aga kriisi kestel praegu see neid hädasolijaid paraku ei aita. Enamik nendest ei kvalifitseeru praegu ka töötukassa meetmete objektiks. Mu küsimus on: mis juhtus, et just nimelt väiksematele ja mikroettevõtetele suunatud tugi sellest paketist sellisel kujul välja jäi? Kas juhul, kui Reformierakond teeb ettepaneku see sinna lisada, olete te valmis seda toetama, et ka väiksed ja mikroettevõtted tuge saaksid?

Aitäh! Kõigepealt maskidest. Midagi teha ei ole, valitsus on ikkagi Riigikogu teener. Riigikogu liikmetele on maskid välja jagatud, mulle ei ole. Riigikantseleisse ma täna ei ole jõudnud. Märkus on muidugi õige, ma olen täiesti nõus, et maski kandmine on õige. Aga vähemalt ma hoian siin kahemeetrist distantsi.
Mis puudutab mikroettevõtteid, siis ma tõesti tahaksin, et meil oleks see eelarvearutelu tavapärasest veidi teistsuguse mentaliteediga. Kui opositsioonist tulevad ettepanekud, mis on praktilised ja läbimõeldud ja mille osas meil ei ole nagu mingisugust suurt erimeelsust, siis ma kindlasti olen valmis neid kaaluma ja toetama. Aga kõigepealt peaks ettepanekut ennast nägema. Nüüd sellest konkreetsest EAS-i meetmest. Meil on antud EAS-ile korraldus aprillikuu jooksul esitada täpne mehhanism valitsusele, et me saaksime selle üle vaadata ja sellele heakskiidu anda. Aga ma tahan siin praegu rõhutada, et selle 10 miljoni ja ka 25 miljoni puhul – üks on mikroettevõtetele, teine on turismiettevõtetele ja nad ei pruugi üksteist välistada muidugi –, mõlema summa puhul me räägime tagastamatust rahasüstist. Tagastamatust rahast, mis läheb sinna sektorisse: lihtsalt antakse raha välja, et aidata ettevõtetel edasi tegutseda. Missugune see sõel on või missugune see mehaanika on, et šarlatanid ei ilmuks välja, et ettevõtted, kes ei ole tegelikult tegutsenud või kes ei ole kunagi makse maksnud, ei tuleks kerget raha saama, selle peab EAS välja töötama. Neil on olemas kogemus selliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Aga ma tahan rõhutada, et see on mõeldud tagastamatu abina sinna sektorisse ja meie siira soovi järgi peaks see käivituma kohe maikuust.

Ivari Padar, palun!

Lugupeetud härra minister! Maaelule ja põllumajandusele on lisaeelarves määratud 200 miljonit, mis on suur summa. Selle suure summa rakendaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus, mille nõukogule tuleb erakorraliselt suur vastutus. Mart Järvik maaeluministrina tegi nõukogus muudatused: nõukogu koosseisust arvati välja põllumajandusorganisatsioonide esindajad. Mart Järvik ise on Maaelu Edendamise Sihtasutuse aseesimees, kui ma ei eksi. Selles olukorras, kus tuleb väga vastutustundlikult seda ressurssi kasutada, millised on teie ettepanekud, kuidas Maaelu Edendamise Sihtasutuses kompetentsi tõsta? Ja kunas on plaanis põllumajandusorganisatsioonide esindajad sinna nõukogusse tagasi viia?

Aitäh! Sellele viimasele ma ei oska vastata, sest ma ei ole MES-i nõukogu koosseisu, pean tunnistama, selle pilguga vaadanud või sellega sellisel moel tegelenud. Sellega on tegelenud muidugi maaeluministrid. Ma aga täpsustan, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse ehk MES-i meetmete maht on lausa 250 miljonit. Ent siin tuleb rääkida eraldi sellest, et kogu seda raha ei jagata kohe välja. MES-i meetmed on sarnased KredExi meetmetega. Kõigepealt on olemas käendused, siis on olemas käibelaen ja siis on olemas veel eraldi maakapital, mis on sisuliselt likviidsuse tagamiseks müügi ja tagasiliisimise põhimõttel. Kõikide nende meetmete puhul, ükskõik kas me räägime KredExist, MES-ist, nendestsamadest EAS-i meetmetest, Kultuuriministeeriumi meetmetest, haridusministeeriumi meetmetest, on meil kokku lepitud, et kõigepealt tuleb see skeem valitsusse. Valitsus vaatab selle kollektiivselt üle ja kiidab heaks ja siis ta läheb rakendusse. Sama lugu oli ju ka tööturumeetmetega, mis otsustati väga tihedas suhtlemises töötukassa nõukoguga. Sellel on väga lihtne põhjus. Me kõik saame aru, et see on suur raha, me kõik saame aru, et selle kasutamine peab olema läbipaistev, et see peab olema universaalselt rakendatav, et ei oleks kehtestatud mingisuguseid tingimusi, mis mängivad selle raha kellegi kätte või, vastupidi, keegi arvatakse sealt näo järgi välja. Me usume, et paindlikkuse ja tõhususe ja samal ajal läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tasakaal saavutatakse, kui me selle kolme osapoolega valitsuses kõik läbi arutatud saame.

Jaak Juske, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Tundub, et valitsuse maskid on langenud. Ma pean silmas ühte konkreetset eelarverida Kultuuriministeeriumi all: pool miljonit eurot selleks, et osta Postimees grupilt rahvusringhäälingule olümpiamängude ülekande õigused. Palun seletage auväärt Riigikogule, kuidas see konkreetne rahaeraldus aitab koroonakriisist välja tulla! Eriti kui me arvestame seda, et olümpiamängud ei jää mitte ära, vaid lükkuvad edasi! Palun seletage, kuidas ikkagi juhtus, et Isamaasse kuuluv minister just nimelt sellelt konkreetselt meediamajalt tahab need õigused osta? See raha läheb just sellele meediagrupile. Äkki oleks hoopis mõistlikum kriisiolukorras anda see pool miljonit näiteks Eesti Postile, et kodukandeteenust paremini finantseerida?

Aitäh! Ma pean ütlema, et see ERR-i rahakulutus ei ole küll kuskil kokku lepitud ja ERR-i nõukogu isegi ei ole seda tahtnud. Niipalju kui mina tean, on see üks ringlev idee olnud. Ja siin ma jõuan tagasi oma eelmise vastuse juurde, et iga ringlevat ideed tuleb kõigepealt valitsusele tutvustada ja valituses selles osas kokku leppida ja siis saab seda rakendada. Ma olen täiesti nõus, et see ei ole mingi kriisimeede ja seda raha on vaja mujal palju rohkem. Aga milline on see skeem, kuidas Kultuuriministeeriumi haldusalas olevate asutuste, liitude ja muude organisatsioonide toetamine käib, selle ettepaneku peab valitsusse tooma kultuuriminister. Mina isiklikult kindlasti eelistan seda, et seda raha ei kulutataks ERR-i peale.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme, kõik teie sõnavõtud kubisevad enesekesksetest hinnangutest ja soovist asendada eksperte. Täna te siin jälle rääkisite masuaegsest haldusest, mis olevat valesti tehtud. Kõik eksperdid on tegelikult korduvalt teie väiteid ümber lükanud. Selle, mis te olete rääkinud igasuguste meetmete mõistlikkusest, on ümber lükanud Eesti Pank ja teised eksperdid. Ikka tuleb valida kriisiga seotud asju. Selle, mis te rääkisite näiteks autode tankimisest nüüd Eestis, on ümber lükanud täna ka teie enda ametnikud minu juhitavas komisjonis. Aga eelmisel rahanduskomisjoni istungil te ütlesite, et teie hinnangul vähendavad need meetmed majanduslangust poole võrra. Kust te selle autoriteedi võtate? Kus on need analüüsid, et vähendavad poole võrra? See on väga tugevasti öeldud.

Aitäh! Ma ei tea, see on juba mitmes etteheide, et ma olen ekspertidele kuskil liiga teinud. Eksperte on ju erinevaid ja nad lähenevad asjadele erinevate tahkude alt. Mina loen Eesti Panga sõnavõtte. Minu arust Eesti Pank on mitmel korral valitsuse samme toetanud ja kiitnud. Võib-olla mingites nüanssides on nad kritiseerinud ka, aga ma ei näe, et Eesti Pank oleks meile ette heitnud, et me kuidagi väga vales suunas liigume. No teise samba vaidlus on hoopis teine vaidlus, aga näiteks aktsiiside puhul pole ju mingi üllatus või mingi uudis, et Rahandusministeeriumi ametnikele maksualandused ei meeldi. No ei meeldi – ei ole ühtegi maksu, mille alandamine meeldiks.
Aga ma olen neil palunud teha arvutused ja nad on neid teinud. Tuletan meelde, et Rahandusministeerium tellis sügisel konjunktuuriinstituudilt eraldi analüüsi diislikütuse aktsiisi muutmise mõjude kohta. Seal toodi väga selgelt välja, milline oleks diislikütuse aktsiisi langetamise mõju meie transpordisektorile, kui me langetame selle Leedu tasemele, ja milline oleks mõju, kui me langetame selle Läti tasemele. Väga selgelt toodi välja, et see mõju on üheselt positiivne. Samas oli selgelt välja toodud, et sellel mõjul on negatiivne mõju riigieelarve laekumistele. Ma küll ei saa süüdistada konjunktuuriinstituuti mingisuguses kallutatuses. Võib-olla need eksperdid või need turuosalised, kes on transpordiga seotud ja kes ütlevad üheselt, et see on kasulik nii Eesti majandusele kui Eesti konkurentsivõimele – noh, okei, nemad on selle asja n-ö huvitatud osapool. Aga see kriitika, ütleme, parimal juhul on poleemiline. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei saanud ...

Jürgen, jätame selle diskussiooni reeglite piiresse! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma saan teie sõnumist aru, et kõigi hätta jäänute puhul raha taha aitamine ei jää, et raha leitakse kõigile, suurematele ja väiksematele ettevõtjatele. Riigieelarvet on võimalik 140 miljoni euro võrra vähendada, loobudes osast aktsiisirahast. Põlevkiviõli rafineerimise tehase jaoks vajalikud 125 miljonit on vupsti võimalik välja võtta. Nagu kõigile jätkub. Aga ma ei näe mingit meedet, mis võimaldaks ära elada sissetuleku kaotanud inimestel, kes on siiamaani oma sissetuleku saanud käsundus- või töövõtulepingute alusel, ehk siis FIE-del. Mitte midagi ei ole neile, kes maksavad töökoha kaotusega kinni selle tervishoiukriisi. Nemad peavad töötutoetusega läbi ajama, ligi 50 000 inimest. Öelge palun, miks nemad teie meetmepaketist välja on jäänud.

Aitäh! Ma saan aru, et tegemist oli komplimendiga, et me siiski hoolitseme peaaegu kõigi eest. Ja ma võtan selle komplimendi vastu, seda me tõepoolest oleme üritanud. Minu meelest on see kõikehõlmav kriis, mis on ootamatu väljastpoolt tulnud šokk. Ja riigi ülesanne on tagada, et see šokk üle elatakse. Pärast seda, kui me oleme tervisekriisi kontrolli alla saanud ja meetmeid lõdvendanud, on needsamad firmad, kes tänase päevani tegutsesid normaalselt ja edukalt ja olid võimelised tööd pakkuma, alles ja pakuvad jätkuvalt edasi tööd. See tagab meile majanduse kiire taastamise. See on see loogika, millest lähtuvalt me tõesti laialdaselt ja küllaltki suurte summadega üritame toetada oma majandust ja oma inimesi.
Ma teeks väikse täpsustuse, et me ei ehita mitte põlevkiviõli rafineerimise tehast, vaid põlevkiviõlitehast. See oli täna pikalt-laialt majanduskomisjonis teemana üleval, aga ma ei tahaks sellesse teemasse praegu süveneda. Kui on väga soovi, siis võime seda aga arutada. FIE-dele on meil meede. FIE-d me vabastasime esimese kvartali ettemaksust. Neile, kes selle maksu on juba teinud, sisuliselt kantakse see raha tagasi. Käsunduslepingu või võlaõigusleppe alusel töötavatele inimestele – seda on kinnitanud töötukassa – laieneb ka see töötukassa meede. Kuidas see päriselt rakendub – see peaks sel nädalal hakkama rakenduma ja kui tekivad tõrked, siis proovime neid kohe jooksvalt lahendada. Aga meie plaan oli ja meile kinnitati, et nii läheb: ka võlaõiguslepingu alusel töötavatel inimestel on võimalik töötukassa meetmest kasu saada.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimus on kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta. Minister Aab on mitmes pressiteates justkui andnud kindlust, et omavalitsused ei pea muretsema, tulubaas ei lange. Täna te oma ettekandes tõite välja, et tulubaasi vähenemist kompenseeritakse, lisaks on veel 70 miljonit uuteks investeeringuteks. Aga kui vaadata lisaeelarve numbreid, siis tekitab see natuke kõhedust. Riik on prognoosinud, et omavalitsustele jääb laekumata 192 miljonit eurot tulumaksu. Samal ajal riik kompenseerib või on ette näinud kompenseerida 30 miljonit, mis peaks katma ärajääva tulumaksu ja lisaks veel kõik kriisiga kaetud kulud. Lihtne näide sinna juurde jälle Rae vallast: poolteist kuud lasteaiatasu kompenseerimist vanematele maksab 150 000 eurot. Lisaks siis 30 miljonit teedele ja 70 miljonit täiendavateks investeeringuteks, kokku 130 miljonit. See ei jõua isegi ligilähedale sellele, mis KOV-idel jääb saamata. Kas ma saan millestki valesti aru? KOV-idele on ehk kompenseerimist lubades lubatud liiga palju, mida tegelikult ei suudeta täita?

Aitäh! Jaa, eks ta ole täpne öelda, et kohalike omavalitsuste tulude vähenemine kompenseeritakse, aga mitte täielikult. Oluline on silmas pidada ka seda, et kui veel kaks nädalat tagasi tehtud majandusprognoosis oli kohalike omavalitsuste tulude vähenemine suurusjärgus 100 miljonit, siis uues prognoosis oli summa oluliselt suurem. Aga kompenseerimise meetmeid me hakkasime arutama veidi varem. Võib-olla on ka see üks põhjus, miks käärid on seal sees.
Samas tuleb kindlasti juhtida tähelepanu sellele, et nii nagu riik praegu kulutab, läheb defitsiiti, siis ka kõikidel kohalikel omavalitsustel on võimalik ise otsustada, kas nad soovivad oma juba planeeritud ja eelarvetega kinnitatud kulud siiski teha ja teha seda võlgu võttes, või nad soovivad, nagu ka siit saalist on ju korduvalt soovitatud, ikkagi kulupoole üle vaadata.
Mida on peetud silmas selle 30 miljoni puhul, mis läheks n-ö koroonaviirusevastase tegevuse kompenseerimiseks? Eelkõige me räägime kõikvõimalikest meetmetest, mis on seotud sotsiaalsüsteemiga. Näiteks kui on vaja karantiinis olevatele inimestele mingeid teenuseid pakkuda suuremas mahus. Kui me räägime koolide ja muude haridusasutuste kuludest, siis tegelikult on erahuvihariduse ja eralasteaedade jaoks haridusministeeriumil eraldi rida ette nähtud 15 miljoni ulatuses. Kohalike omavalitsuste saamata jäänud tulu näiteks kohatasu ärajäämise tõttu on ju omavalitsustes väga erinev. Mõnes seda praktiliselt polegi ja mõnes on päris suur. Nii ei ole meil praegu ühtegi universaalset lahendust keskselt ette nähtud. Iga kohalik omavalitsus peab mõtlema, kuidas ta tegutseb. Näiteid on nii- ja naasuguseid. On kohalikke omavalitsusi, kes kohe vabastasid lapsevanemad nendest kohatasudest, on omavalitsusi, kes seda ei teinud. Minu meelest on õige teatud selline subsidiaarsuse põhimõte ja paindlikkus süsteemis. Aga kõigil kohalikel omavalitsustel on võimalik plaanitud kulutused ära teha sellegipoolest, ainult et nad peavad sellisel juhul sarnaselt keskvalitsusega osa kulusid finantseerima laenu võtmisega.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kriisi lahendamise kontekstis on meil päris palju räägitud usaldusest – sellest, kui oluline on laiem ühiskondlik usaldus, kui me tahame, et inimesed käituksid soovitud viisil ning eriolukorra juhil ja ka valitsusel oleks võimalik oma otsuseid kiiresti ellu viia. See kehtib tegelikult ju ka lisaeelarve puhul. Ka lisaeelarve sisu koostamine ja menetlemine peab olema protsess, mis suurendab seda usaldust, mitte ei vähenda seda. Seega ei ole oluline ainult see, mida tehakse – no näiteks kas inimesi testitakse või kas langetatakse diislikütuse aktsiisi –, vaid on oluline ka see, miks seda tehakse ja kuidas seda tehakse. Ja seega kogu selle 2-miljardilise paketi puhul on tähtis, kes, millistel tingimustel ja millisel eesmärgil sealt vahendeid saab. Ma palungi selgitada, milline on see strateegiline plaan, millest lähtudes on otsuseid tehtud. Minus tekitab kummastust siit puldist kõlanud väide, et Tallink on nii oluline, et teda ei saa pankrotti lasta. Ma ei vaidle vastu, see kahtlemata nii on. Aga kas meil on siis loetelu, millised ettevõtted on nii olulised, et neid ei saa pankrotti lasta, ja millised on ettevõtted, kelle saab ...

Küsimus, palun! Üks minut on aega.

... lasta eriolukorras pankrotti? Palun selgitage strateegilist plaani, millest lähtudes on lisaeelarve paika pandud!

Riigikogu liikmetel on mitu nädalat aega olnud ja nüüd on kõik paisu taga. Miks ja kuidas? Muidugi mõista, miks- ja kuidas-vastused on oluline osa selgitustest, mida tehakse. Eks ma lühidalt andsin ülevaate ettevõtete rahastamisest, kui ma Kristen Michalile vastasin. Neid ettevõtteid, kes on Eestis nii suured, et nende pankrot toob meie majandusele ulatuslikult suuremat kahju kui nende päästmine, ju väga palju ei ole. Ja osa neist nii suurtest kuulub suurtesse rahvusvahelistesse hargmaistesse ettevõttekettidesse ning me eeldame, et emafirmad ise hoolitsevad nende eest. Nii et ega see nimekiri väga pikk ei saa olla.
Aga kui te küsite, mis on see meie põhipaatos, millest me lähtusime selle eelarve tegemise ajal, siis see kõige-kõige-kõige olulisem eesmärk on hoida maksimaalselt tööhõivet. See on kõige-kõige olulisem. Seda me teeme kuidas? Seda me teeme, andes ettevõtetele abi, et nad selle kriisi üle elaks ilma koondama hakkamata. Jah, me saame aru, küllap siin ja seal mitmetes sektorites on juba tehtud palgakärpeid. Me loodame, et see kriis on nii lühiajaline, et need kärped on ajutised. Aga meie kõige olulisem soov on, et tööhõive ei kukuks kraatrisse.
Praeguse tempo juures, praeguste meetmete juures võime öelda, et meil on põhimõtteliselt põhjust optimismiks. Me näeme, kuidas laias laastus 500–1000 inimest päevas koondatakse. See on küll oluliselt suurem number kui veel kaks kuud tagasi, aga see on oluliselt väiksem number, kui mingid mustad stsenaariumid meile vahepeal ennustasid. Me usume, et need mustad stsenaariumid ei ole realiseerunud tänu meie abipaketi meetmetele.
Nii et see on meie eesmärk. See on meie eesmärk! Ma olen täiesti nõus, ma olen samuti absoluutselt veendunud, et avalik võim ja avaliku raha kasutamine peab olema läbipaistev, peab olema selgitatav. Vahel ongi selgitus see, et meie arvutus ütleb, et muidu on kahju suurem kui kasu. Või on selgitus see, et tegu on kodumaise kapitaliga ja me peame kodumaist kapitali vaatama teise pilguga kui mingit rahvusvahelist suurfirmat. Kui see nii on, kui sellised on meie argumendid, siis me peame selle ka ausalt välja ütlema. Aga ma peaksin saama konkreetsema küsimuse.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu! Minu küsimus puudutab turismi. Te ütlesite, et 25 miljonit on selle jaoks umbes arvestatud EAS-is. Aga kas te teate, kui suur on Eesti turismi teenuste maht? See on ikkagi sadades miljonites. Ainuüksi voodikohti on näiteks 17 000. See on väga tööjõumahukas sektor ja need 25 miljonit turismisektorisse – see on väiksem kui kärbsemust.

Aitäh! Päris nii väike ta ka ei ole. Turismisektor, kui ma õigesti mäletan, annab suurusjärgus 6–7% SKP-st. Noh, nüüd on juba väiksem. Tõesti vastab tõele, et sektor on eelkõige tööjõumahukas, nii nagu teenindussektoris tavapärane. Palgad seal ei ole enamasti väga suured, oleneb muidugi spetsiifikast. Lisaks nendele otsetoetustele, millest me siin oleme rääkinud, see 10 + 25 miljonit, on ju olemas veel KredExi meetmed, mis pakuvad käibelaenuvõimalust ja käendusvõimalust. Nii et me usume, et selles kombinatsioonis on sinna suunatav summa tegelikult oluliselt suurem. Tulen tagasi sellesama Tallinki juurde. Sellest 7–8%-st neljandiku annab üksainus firma. See on seesama Tallink, keda me aitame veel eraldi väga arvestatava summaga. Me ei saa ühtegi neist meetmetest võtta isolatsioonis, eraldi. Need kõik peaksid mõjuma koosmõjus ja kombineerituna ja kokku on need summad oluliselt suuremad kui 10 või 25 miljonit.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab lisaraha tervishoidu, sest ma olen veendunud, et seal kokku hoitud miljon võib maksta majandusele 10 või isegi 100 miljonit. Ma küsin selle kohta, et paljusid sümptomitega inimesi endiselt ei testita ja nad ei tea, kui nad paranenud on, kas nad paranesid gripist või koroonast. Samuti ei ole meil ülevaadet inimestel antikehade olemasolust ja laiemat pilti, kui paljud on juba tervenenud. See omakorda tähendab, et valitsusel on väga raske otsustada, millal me võiksime hakata kriisist väljuma ja piiranguid lõdvendama, mis on majandusele ju väga suureks koormaks. Ma saan väga hästi aru, et testimise piiramisel on kõiksugu põhjuseid, aga paljud ütlevad, et ikkagi ka rahapuudus on üks nendest pudelikaeltest. Minu küsimus on: kui me nüüd võtame selle lisaeelarve vastu, kas te saate meile kinnitada, et seejärel enam testimine raha taha küll ei jää?

Aitäh! Ma saan kinnitada juba praegu, et testimine ei jää raha taha. Ei jää raha taha! Mind ei ole muidugi vaja sel teemal veenda, mina olen testimise pistrik, mina tahaksin terve rahva ära testida, ja mitu korda. Mina arvan, et väljumisstrateegia lahutamatu osa on see, et me süstemaatiliselt jätkame testimist ka pärast, et avastada võimalikult kiiresti nakkuskoldeid, aga et tuvastada ka inimesed, kellel on tekkinud immuunsus. Meil peab see pilt ees olema. Võin kinnitada, et valitsuse kriisikomisjonis on testimine põhiteema, mis iga päev jõuliselt laual on. Sõltuvalt sellest, missugusesse faasi me tervisekriisis oleme jõudnud, me arusaadavalt muudame oma taktikat ja muudame ka testimist. Testimine on oma olemuselt erinev. Ühed testivad viirust, teised testivad viiruse vastu tekkinud antikehasid, kolmandad testivad veel mingeid muid asju ja annavad eri aegadel erineval moel infot välja.
Mida ma saan kinnitada? Kahte asja saan kinnitada. Esiteks, raha taga ei ole see juba praegu. Ehkki ma arvan, et saab ka odavamaid teste kui need, mis meil praegu on, ja selles suunas me ka liigume. Me oleme olukorras, kus meditsiinivahendid, mis veebruari keskel maksid 25 000 eurot karbitäis, maksavad täna 78 000 eurot seesama karbitäis. Noh, mõni ütleb, et kapitalism toimib, selle tagajärjel tuleb turule terve hulk häid uusi pakkumisi, aga need hinnad ei ole praegu adekvaatsed.
Meil peab olema natuke rohkem aega välja selgitada testid, mis on usaldusväärsed ja töötavad ja mida on ka võimalik lisaks senistele hankida. Meil on praegu tõsiseid raskusi kõikvõimalike meditsiinivahendite hankimisel. Aga kindlasti lähiajal me suudame paika panna testimisstrateegia, mis vastab nii avalikkuse ootustele, tervisespetsialistide nõudmistele kui ka valitsuse kriisist väljumise strateegiale. Ma rohkem midagi konkreetset ei oska praegu öelda. Aga me tegeleme sellega. Me oleme juba ju liikunud väga hästi edasi, nende esimese faasi mõnekümne ja mõnesaja testi asemel on meil teste tehtut mitu tuhat. Ja see probleem, et inimesed, kes on soovinud testida saada ja massiliselt ei saanud, on tegelikult tänaseks päevaks lahendatud.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selles lisaeelarves on üks rida, kus 142 miljoni ulatuses peatatakse ajutiselt teise pensionisamba sissemaksed. Kolleeg Jürgen Ligi küsis ennist teie käest kõigi nende otsuste ekspertiisi kohta või midagi sarnast ja siis te ütlesite sellise vahva lause, et teise samba vaidlus on hoopis üks teine vaidlus. Ja pärast selgitasite ka, et vahel piisab selgituseks sellest, kui arvutus ütleb, et kasu on kokkuvõttes suurem kui kahju. Palun, kas te täpsustaksite, kui kauaks selle summa ulatuses peatatakse teise samba sissemaksed? Ja ikkagi see kasu-kahju teema ka – võib-olla teised siin kõik teavad, aga mul oleks hea meel, kui te natuke räägite selle üle.

Aitäh! Jaa, teise samba maksete peatamine ... Ma alustaks võib-olla veel kaugemalt. Ma alustaks sellest, et seda ideed ei mõelnud välja praegune valitsus, seda on aegade jooksul praktiseeritud ja tänapäeval uuesti kasutusse võetud. Kümme aastat tagasi oli samasugune lahendus. Teise samba maksete peatamine toimub siis järgmiselt. Alates 1. juulist 2020 peatab riik kõik omapoolsed 4% sissemaksed ja kõikidel teise sambaga liitunutel jätkuvad oma 2% sissemaksed. Järgmiste kuude jooksul tegeleb riik IT-lahenduste seadistamise ja ülespanekutega, et tänavu oktoobris anda kõigile inimestele võimalus valida, kas nad soovivad oma 2% maksmist jätkata või soovivad selle lõpetada. Kõigile neile, kes lõpetavad oma 2% maksmise, pärast riik enam ei kompenseeri midagi. Kõigile neile, kes jätkavad oma 2% maksmist, kehtib see skeem kuni 31. augustini 2021. 1. septembril 2021 käivitub meie kindla usu või veendumise järgi teise pensionisamba reform ja kõigil inimestel tekib nagunii võimalus vabatahtlikult liituda või lahkuda. Aga perioodil 1. juuli 2020 kuni 31. august 2021 riik omapoolset 4% ei maksa.
Nendele inimestele, kes oma 2%-ga jätkavad, kompenseerib riik need puuduolevad 4% 14 kuu eest kahekordse ajaperioodi jooksul ehk 28 kuu jooksul niimoodi, et ta paneb oma taastatud maksetele mitte 4%, vaid 6%, ehk jagab selle puudujääva 4% kaheks ja siis topelt ajaperioodil maksab tagasi. See on põhimõtteliselt täpselt sama skeem, mis oli eelmine kord. Nendele inimestele, kes jätkasid 2% maksmist kuni oktoobrikuuni omal valikul, tasutakse see periood muidugi lühemalt, viie kuu eest. Nendele inimestele, kes jätkavad ka pärast oktoobrit, tasutakse siis kogu perioodi ehk 14 kuu eest. Selle liigutusega riik säästab käesoleval aastal üsna palju, suurendades oma maksulaekumist sotsiaalmaksu osa võrra – 143 või, ma ei mäleta, 147 miljoni ulatuses – ja järgmisel aastal siis veidi rohkem, umbes 200 miljoni ulatuses. Kokku kogu selle 14-kuulise perioodi puhul on riigi sotsiaalmaksulaekumised suuremad umbes 350 miljoni võrra. Veel tuleb lisada, et kõigil nendel inimestel, kellel 4% maksmine on peatatud, on sel ajal esimese samba maksed suuremad.

Heidy Purga, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! 25 miljonit kultuurile on praegusel ajal väga õige ja väga julgustav samm, aga seda pilti hägustab üks konkreetne eraldis. Kuidas aitab olümpiamängude ülekande õiguste ost käesolevat kriisi lahendada? Kultuuriministri eraldatud 500 000 eurot Eesti Rahvusringhäälingule ei kata ju kogu kulu, mida on tarvis olümpiamängude näitamiseks, ning sellisel juhul on ERR-il ju hoopis raha veel juurde tarvis. Hetkel on siin ainus võitja selles kriisisituatsioonis Postimees Grupp, kes vabaneks oma miljonilisest kohustusest, ja kaotajaks ERR, kellele tekitatakse eelarveauk. Lisaks sellele tekib õigustatud küsimus teistel erameedia esindajatel, mis saab siis nende toetusest. Ja kas ERR peab lisavahenditest loobuma, kui olümpia näitamise õigust ei osteta? Nii et mul oli mitu küsimust, ma palun vastuseid.

Aitäh! Tuleb öelda, nii nagu ikka riigieelarve seletuskirja kommenteerimisel, et sisendi eri valitsemisalade kohta teevad need valitsemisalad ise. Ka tuleb öelda, et selle lisaeelarve enda ja selle seletuskirja tegemine toimus väga-väga lühikese aja jooksul, mistõttu meil seda tavapärase protseduuriga üle käia ei ole õnnestunud. Mina ütlen täiesti selgelt välja, et see seal on kultuuriministri mõttekäik, mida ei ole valitsuses arutatud ega heaks kiidetud. Ja kuna kõik need rahad, mis me siin eraldame, on kokku lepitud ikkagi valitsuses heaks kiita, siis täna öelda, et see nii läheb, päris kindlasti ei saa. Ma jagan teie seisukohta, et minu meelest ei ole see mõistlik kulu. Eks me siis hiljem töö käigus saame täpse jaotuse, kuidas see välja hakkab nägema. Mida ma tean, olles suhelnud mõne nõukogu liikmega, on see, et üldine hoiak nõukogus minu arusaamist mööda või minule teadaoleva info kohaselt ei toeta olümpiamängude näitamise õiguste ostmist. Aga kahtlemata ei ole mul täit pilti nõukogu liikmete eelistustest või hoiakutest. Ma kujutan ette, et sul on see pilt parem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teid on väga huvitav kuulata. Ühelt poolt te justkui kiidate 2009. aasta kriisi lahendust ja võtate sealt üle lahendusi, mis puudutavad teist pensionisammast, sinna tehtud maksete katkestamist. Aga need kriisid ei ole üldse mitte võrreldavad, seda on ka spetsialistid öelnud. Ja teiselt poolt on see tegelikult kinnitus, et te juba olete alustanud kärpimist, ja te kärbite meie laste ja meie tuleviku arvel. Kui viimased valitsused oleks ajanud eelarvepoliitikat mõistlikult, siis ei peaks muretsema tänaste pensionide pärast ega peaks seda vajadust põhjendama sellega, et tuleb ju praegused pensionid välja maksta. Aga nüüd te räägite ka kohalikest omavalitsustest ja ütlete, et nad ei peaks praegu kulusid kokku tõmbama. Ometi tuleb tunnistada, et ei läinud paari päevagi eriolukorra kehtestamisest, kui mõned omavalitsused saatsid juba näiteks spordiklubidele kirjad ja ütlesid, et me vähendame teie toetusi poole võrra. Kas te ministrina olete sellega kursis ja kas te peate seda õigeks?

Aitäh! No alustuseks ma ütlen, et kunagi ei ole nii, et kõik on valesti ja halvasti. Isegi praegune valitsus ei tee kõike valesti ja halvasti ja ei tehtud ka aastal 2009. Ma olen asjaga kursis ja arvan, et sellised sammud olid tehtud mõnes mõttes hetkeemotsiooni ajel. Mõnes mõttes olid need nagu ennatlikud paanikalükked. Ka ei saa välistada, et mõnedel puhkudel oli tegemist mingis mõttes poliitika tegemisega. Ma arvan, et see ei ole olnud õige. Suur hulk neid meetmeid, mis me selle lisaeelarvega vastu võtame, on tehtud just silmas pidades seda, et niisuguseid otsuseid ei peaks langetama ja et taoliste organisatsioonide tegevus saaks jätkuda pärast kriisi ikkagi normaalselt, et nad ei seiskuks vahepeal, ei läheks laiali, ei läheks pankrotti, ei lõpetaks kõiki oma töösuhteid ja lepingulisi suhteid. Selle vastu me üritame selle eelarvega samme teha. Samas mina üldiselt olen suur omavalitsuste autonoomia toetaja. Nendel peab olema õigus otsustada oma eelarve piires ja oma allasutuste piires. Siin ei saa ka kellelegi öelda, et te neid kulusid tingimata peate tegema, kui neid kulusid maksutuludega või kuidagi teistmoodi ei kompenseerita. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan teise samba teemal. Te ütlesite, et riigile on selle peatamise tulemusel laekuvad sotsiaalmaksu tulud suuremad. No tegelikult ju ei ole. Sotsiaalmaksu laekub ikka täpselt sama palju. Te kärbite neid makseid, mis läheksid muidu teise samba pensionifondi omanikele. Ja kompenseerimisest rääkides ma arvan, et ei piisa üksnes nominaalsumma kompenseerimisest. Oluline on ju ka tootlus, mis selle perioodi jooksul tuleb. Ja sel juhul, kui me võtame ka tootluse arvesse ja eeldame, et see saab olema positiivne, sest kui põhi on läbitud ja turud hakkavad tõusma, siis kindlasti see on õige aeg aktsiaid osta. Sel juhul on see meede kallim, kui oleks samade kulutuste rahastamine riigi laenu abil. Miks te valite kallima variandi?

No ei ole niimoodi, et võtame maksed ära. Me võtame ära ja paneme tagasi. Sinna me jõudsime ju küsimuse lõpus välja niikuinii. Ei ole nii, et me võtame ära, vaid võtame ära ja paneme tagasi Jah, mõnes mõttes me finantseerime. Ja tootlusega on niimoodi, et see on nüüd küll väga võimas eeldus, et sealt üldse mingit tootlust tuleb. Kui me vaatame tagasi aegrida, kui me vaatame tänast päeva, viimaseid kuid või vaatame ettepoole majanduse olukorda – no sõltub sellest, kui suur optimist või kui suur pessimist olla –, siis tootlust eeldada on väga julge eeldus.
Aga ma tahan nüüd selgitada ikkagi seda skeemi, mis meil on. See skeem on selline, et me praegu katkestame maksed. Selle võrra inimese esimese pensionisamba n-ö osak suureneb ja  see on palju kindlam asi kui teise pensionisamba osa – palju kindlam asi! Noh, võib-olla on see suhtumise küsimus, aga meile nii tundub. Ja sel ajal, kui see kompenseerimine toimub, siis see ei toimu ju mingisuguste arvutatud tootluste alusel või praeguste hindade alusel ega isegi mitte selle aja palga alusel, kui 4% ei makstud. See toimub 2023. aastast – või oli 2022. aastast, ma praegu võin sassi minna –, kui me seda kompenseerimist alustame, inimese sissetulekust sõltuva sotsiaalmaksu alusel. Veel kord kordan: see on sama mudel, mis oli aastail 2009 ja 2010. Võib vabalt olla, et sel ajal on inimese sissetulek suurem, kui ta on näiteks selle aasta augustis, aga võib vabalt olla, et tal on sel ajal sissetulek väiksem. Tagantjärele me oleme 2010. aasta näite puhul arvutanud, et individuaalselt oli võitjaid ja kaotajaid, aga keskmiselt inimestel suurt vahet ei olnud.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui me enne arutlesime suurte ja strateegiliselt oluliste ettevõtete teemal, siis nüüd ma küsin pigem väiksemate kohta. Ma arvan, et küllap teilegi on tulnud sisendeid väikeste ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonilt. Ka meile majanduskomisjonile ja fraktsioonidele tuli kiri, kus nad avaldavad muret erinevate KredExi meetmete tingimuste pärast ja küsivad, kas see puudutab ka neid kõige väiksemaid. Häda tekib neis samamoodi, õigemini juba on tekkinud. Kirjeldage palun suhtumist kõikidesse nendesse finantsplaanidesse! KredExi puhul on olukord, kus riik tegelikult ju saab raha juurde selle eest, et laenatakse. KredExist saadava laenu protsent on 4% või 6% sõltuvalt sellest, kas see laen, mis võetakse, on isiklikult tagatud. Mis plaan sellega on? Suur hulk Eesti ettevõtteid on ju väikese või keskmise suurusega.

Aitäh! Esimese asjana ma ütlen seda, et KredExi meetmeid alles töötatakse välja. Neil oli sellel nädalal nõukogu koosolek. Äkki see oli eile? Ei tea, vabandust, mul on päevad sassis. Neil oli äsja, kas see oli reedel või täna hommikul koosolek, ma ei tea täpselt öelda, ja neil on uuesti koosolek kolmapäeval. Nende tingimustega soovitakse valmis saada neljapäevaseks valitsuse istungiks. Me tahame tõepoolest, et need meetmed kiiresti käiku läheks ja oleks kasutatavad. Seal on terve hulk nüansse. Sa tõid siin välja, et n-ö väikestel on raske ligi pääseda. Aga ka suuremad ja keskmised ettevõtted ütlevad, et neil on seal omad piirangud ees, mingisugused laed ees, mis neid takistavad. Nende nüanssidega tegeletakse praegu, et süsteem oleks võimalikult paindlik ja võimalikult kasutatav.
Aga mis puudutab nüüd protsenti, siis siin on ilmselt tegemist olukorraga, kus väga paljud väikeettevõtted tegelikult ei ole kunagi küsinud ega saanud krediidiasutustest ärilaenu ja nad võrdlevad ärilaenu isikliku kinnisvaralaenuga või eluasemelaenuga, kus tõepoolest protsendid on 2 ringis. Ja siis nad vaatavad ärilaenu ja ütlevad, ups, 4–5%, see on ju röövimine. Tegelikult on see tavaline turuhind. KredEx tegutseb turutingimustes ja ärilaenul ongi teine hind kui kodulaenul. Nii et see võib olla lihtsalt tingitud mingisugusest sellisest ettekujutusest.
Mina näen siin kahte olulist nüanssi, mida tahaks rõhutada. Esimene on see, et tänases olukorras üldse laenu saamine on väga suur asi. Teiseks, me paneme sinna sisse ju Eesti maksumaksja raha ja me eeldame, et see raha ei lähe musta auku, vaid tegelikult teenib, et see protsent on midagi, mille abil kaetakse näiteks ka neid laenusid, mis hapuks lähevad või mida ei suudeta teenindada. See aitab kaasa sellele, et me ei maksa kogu sellele operatsioonile, kogu sellele skeemile peale, vaid see jääb omadega enam-vähem nulli. Rahariskil on oma hind igal juhul. Aga ma arvan, et hetkel see protsent on oluliselt väiksem teema kui raha kättesaadavus ise. Me tõsiselt tegeleme sellega. Ma olen sellega ise tegelenud, sellega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegelenud, on tegelenud ametnikud ja on tegelenud poliitikud, et need tingimused oleks kujundatud niimoodi, et see raha oleks päriselt kasutatav.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te olite lisaeelarvet esitlevas kõnes üsna optimistlik. Rääkisite, et majandus võib tuleval aastal kasvada kriisieelsele tasemele. Noh, optimism on tore ja tervitatav, aga teie juttu peab natukene kriitiliselt vaatama. Te enne ütlesite ka, et kuu lõpus oli likviidsusreservis miljard eurot, aga jätsite ütlemata, et sellest miljardist suurem osa oli värskelt sinna tõstetud laenuraha. Kas need optimistlikud prognoosid võtavad ikkagi arvesse seda, et majandustsükkel võib olla pöördunud? Me ikka pääseme väga kergelt, kui vaadata teie prognoose, et sellel aastal on järsk jõnks allapoole, aga järgmisel aastal juba oleme kasvuteel ja see kümme aastat kestnud tõusutsükkel jätkub toredasti. Kas ei ole äkki ülemäära optimistlik see prognoos, mis on lisaeelarve aluseks võetud?

Aitäh! Vist eelmisel või üle-eelmisel nädalal, kui me esitlesime Rahandusministeeriumi eelmist  prognoosi, 18. märtsi oma, siis sa, Aivar, esinesid sõnavõtuga, et Helme prognoos on liiga optimistlik. No jätkuvalt on liiga optimistlik. Aga siiski, kes on vähekenegi kas rahanduskomisjonis või Rahandusministeeriumis istunud, need teavad, et minister ei tee prognoose. Ei tee! Selle jaoks on olemas terve osakond, kes teeb prognoose. Ja kätt südamele pannes võin öelda, et ma ei ole neile kunagi kuidagi pähe istunud ega öelnud, et tehke helesinisem või tumemustem. Nad teevad sellise prognoosi, nagu nad teevad. Ja nii 18. märtsi prognoosis kui ka 31. märtsi prognoosis oli ette ja taha rõhutatud, et meil on väga halb nähtavus, et meil on väga keeruline üldse prognoosida, sest muutujaid on palju ja trendi ei ole. Sündmuste ahel on olnud lühikene. Kuhu see välja viib ja mis suunas kõik liigub, on üliraske öelda. Kuidas see ilus bürokraatlik sõna oligi? Et prognoosi veapiirid on laiad või mis iganes sellised väikesed tärnikesed sinna juurde oli pandud. Ja ega midagi muud ei olegi öelda – ongi veapiirid laiad.
Ma ei vaidle vastu, et see on optimistlik stsenaarium. Ma ei räägi protsendist siia või sinna, kas see on 3, 6, 8 või 10. Ma siiralt usun, et kui meie majandusmeetmed, mis me praegu rakendame, on tõhusad, siis kahju on oluliselt väiksem kui see 8% miinust, mida see prognoos pakub. Aga pigem on küsimus selle optimismi puhul selles, kui kaua kestab majanduse taastumine, kui sügav on langus, kui sügavale me kukume ja kui pikk või lauge või vinduv on taastumine. Siin ei sõltu asjad loomulikult ainult Eestist endast, see sõltub loomulikult ka sellest, mis toimub meie peamiste kaubanduspartnerite juures.
Väga palju sõltub sellest, milliseid tervisemeetmeid ja majanduse stimuleerimise meetmeid eri riigid rakendavad. Kui ma vaatan seda, mida teeb Saksamaa, siis näen, et Saksamaa on oluliselt agressiivsem ja oluliselt heldem majandust stimuleerima kui Eesti. Täpselt sama võib öelda Taani kohta. Samas mõned teised riigid – kellel on muide ka suurem võlakoorem – ei saa endale lubada majanduse stimuleerimiseks nii heldeid meetmeid. Ja need meetmed on erinevad ka. Enamik riike tegeleb kohe tööturumeetmetega, et hoida inimeste sissetulekuid, aga sealt edasi on lahknevused väga suured: kes tegelevad spetsiifiliste majandussektoritega, kes tegelevad maksupoolega, kes tegelevad siin fiskaalpoolega. Võtteid on erinevaid.
Toome näiteks Trumpi, kes põhimõtteliselt on kuulutanud, et kõigil inimestel makstakse raha arvele. Riik, kellel on oma raha, on ka see võimalus. Aga selles olukorras ennustada, kus me oleme, ma ei tea, aasta pärast, on praegu väga-väga keeruline. Kui me tavaliselt räägime riigi eelarvestrateegia protsessist, kus makromajanduslik analüüs kestab kuude kaupa ja stabiilses majanduskeskkonnas, ikka on veapiirid suhteliselt laiad. Nüüd tahta teha mõne nädalaga või tegelikult suisa mõne päevaga ära kogu analüüs – no mida kaugemale tulevikku me sõidame selle analüüsiga – mõne kuu kaugusele või sealt veel mõne kuu kaugusele –, seda hägusemaks pilt meie jaoks läheb. Seetõttu me jõudsime kärpeid arutades seisukohale, et me saame mingisugusegi parema pildi ette suveprognoosis ja  suveprognoosi põhjal teeme 2021. aasta eelarve. 2021. aasta eelarves saame näha, mis meie meetmetest on töötanud, mis ei ole töötanud, kas on vaja võib-olla juba varem mingeid meetmeid rakendada. Aga seda, kas see prognoos on optimistlik või pessimistlik, saame praegu vaid puhtalt kõhutunde pealt öelda.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma jagan kolleeg Annely muret turismisektori pärast. On väga tore, et te olete kursis, aga kui liikuda Pärnus, siis näeme, et hotellid on kinni, spaad on kinni, restoranid on kinni, kohvikud on kinni, Lottemaa on kinni. Nende kõigi käive on praktiliselt null. Ma arvan, et sellest 25 miljonist jätkub parimal juhul paariks-kolmeks kuuks. Nii et see on kindlasti üks märksõna, mille te võiksite siit kaasa võtta: turismisektorit tuleks ikkagi elus hoida. Aga teine mure, mis on jäänud täiesti tähelepanuta: sa küll märkisid, et eratarbimine on saanud väga tugeva tagasilöögi, aga me ei ole kuulnud midagi kaubanduskeskustest ja kaubandusettevõtetest. Tegelikult meil iga üheksas töötaja töötab kaubanduses. Mitte küll praegu, kuna nad istuvad kodus, aga põhimõtteliselt palgalehel on nad seal. Ja nad on välja käinud konkreetseid meetmeid. Näiteks üks rendimeede on välja käidud, kuskil 3 miljonit eurot kuus. See on peenraha nende numbrite taustal, mis sa välja tõid, aga nende inimestega ei ole saavutatud mitte mingit kokkulepet. Kas me peame ootama T1 Malli järel mingeid järgmisi saneerimisi või pankrotte? Pigem oleks mõistlik seda ennetada, mis ongi ju üks sinu sõnumeid olnud.

Aitäh! Ma ei ole Pärnusse paar nädalat sattnud, aga ka Tallinnas on hotellid kinni, samuti muuseumid, kinod ja restoranid. See ongi praegune reaalsus ja me kõik loodame, et ikkagi ajutine. Me kõik loodame, et see kestab maksimaalselt veel mõned kuud. Sealt edasi peakski hakkama mingisugune taastumine. Loomulikult ei toimu see taastumine pauguga, üleöö. Välisturiste, ma arvan, pole Eestisse suurte hulkadena ilmselt põhjust oodata pikka aega. Võib-olla järgmiseks suveks või järgmiseks kevadeks olukord normaliseerub. Samas ma usun, et siseturism on selle võrra reipam, et meie inimestel pole võimalustki minna kuhugi soojemale maale ja isegi kui reisilennud taastuvad, siis julgust kaugemale minna on vähem. Aga inimesed kodust välja ikka tahavad saada. Nii et ma loodan, et see mingis mõttes tasakaalustab seisu, aga meil on seda tänasel päeval väga raske hinnata.
Kaubanduse juurde tulles kinnitan, et ma olen suhelnud kaubandusinimestega. Kuidas selle organisatsiooni nimi ongi, kaupmeeste liit äkki? Igasuguseid erialaliitusid ja organisatsioone, kes on valitsuse poole pöördunud, on tõesti väga palju olnud. Olen püüdnud kõik nende kirjad läbi lugeda, osaga olen suutnud ka vahetult ise suhelda. Üks asi, mida me oleme soovinud teha, on see, et meie meetmed, kaasa arvatud tööturumeede, oleks nii universaalsed, et meil ei oleks vaja iga üksiku asutuse või iga üksiku sektori jaoks teha mingit erimeedet. Aga selge on, et kaubandus ainuüksi sellepärast, et me oleme ju eriolukorra otsusena poed suures osas sulgenud, vajab eritähelepanu. Selle 3-miljonilise summa arvutasid nad välja minu palvel. Ma soovisin ülevaadet, kui suur see renditurg ühes kuus on, kui palju neid ruutmeetreid on, mis need summad on ja mis nende ettepanekud on. Ma olen sellesama jutuga pöördunud ka Taavi Aasa ja Jüri Ratase poole. Ma arvan, et on mõistlik neile appi minna. Mis need summad täpselt on, ma tänasel päeval ei saa öelda. Aga ma arvan, et see abi on mõistlik ka selles kontekstis, et kui me seda ei tee, siis me kindlasti saame kaela kohtuhagid. Parem leiame kokkuleppe ja teeme seda enne, kui nad omadega, kõht ülespidi, päris allavett lähevad. Kõigil peaks sest kasu olema. Sedasorti meede on üks põhjus, miks me oleme palunud Riigikogult väga suurt valitsuse reservi, sest me ei oska kuskilt mujalt selliseid kulusid katta kui valitsuse reservist.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Suur valitsuse reserv on kindlasti mõistlik, aga te ei vastanud mu küsimusele, kust te võtate autoriteedi väita rahanduskomisjonile, et need meetmed vähendavad poole võrra majanduslangust. Te selle asemel vaidlesite vastu minu jutu sissejuhatavale osale. Ma võin nüüd ka seda kommenteerida. Aga palun vastake mu esimene küsimus vähemalt ära. Eesti Pank ei soovita sellist aktsiisilangust. Te ise rääkisite siin prognooside sõltumatusest, aga praalisite, kuidas ikka majandus oli hea. Eesti Pank ja muud eksperdid ei soovita teise samba makseid peatada. Teie ikkagi soovitate. Me ju sellest räägime, et kuulake eksperte, kuulake prognoosijaid, ärge asendage neid. Nii et palun vastake küsimusele, kust tuleb see autoriteet selliseid väiteid esitada lihtsalt oma veendumuse pinnalt.

Annab jumal ameti, annab ka mõistuse, on ju nii? Kust ma seda autoriteeti ikka võtan, valijad andsid mandaadi, sealt see autoriteet tuleb. Mis puudutab nüüd Eesti Panka, siis mina loen teistmoodi Eesti Panga hinnangut. Jaa, teise samba maksete peatamise kohta nad ütlevad, et see on ebamõistlik. Suures osas on nende argumendid seotud selle suure ideoloogilise vaidlusega üleüldse teise samba kasulikkusest või kahjulikkusest. Fine! Aga mis puudutab aktsiiside langetamist, siis selle kohta nad ütlevad, et see ei ole sihitud meede, et see on üleväljameede ja nende soovitus on olla spetsiifilisem, sektoritepõhine. Aga nad ei ütle, et see on halb või vale – seda nad ei ütle. Nad ütlevad, et see ei ole sihitud meede. Aga kõik meetmed ei pruugi olla sihitud, mõni võib olla ka üle välja. Kui meie filosoofia on see, kui meie seisukoht on see, et me peame praeguses olukorras pressima majandusse raha juurde, siis see on üks viis, kuidas pressida majandusse raha juurde. Tarbija ostujõu parandamine on kindlasti selle meetme abil saavutatud.
Nüüd sellest poole võrra majanduslanguse vähendamisest. Palusin seda arvutada Rahandusministeeriumi inimestel. Nad ütlesid, et nemad ei ole võimelised nii lühikese ajaga seda arvutama. Eesti Pangalt ma seda numbrit ei ole küsinud. Aga kui sa küsid, kust ma selle numbri võtan, siis selle numbri ma sain väga lihtsa arvutusega. Me vaatame oma majanduse abipaketi mahtu, paneme selle suhtesse SKP-ga ja umbes sinna me jõuame. Kas ta on natuke rohkem või natuke vähem, kui tõhusalt ta töötab – aga ei ole võimalik, et me valame majandusse juurde mitu miljardit eurot ja sellel ei ole positiivset mõju SKP-le. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, okei, ma kõiki neid vaidlusi tean, ma saan aru sellest kõigest, aga see ei ole ühtepidi toimuv arvutus. Kui me, ütleme, riigi poolt kärbime ja jätame kulutused tegemata, siis kõik saavad ju aru, et sellel on mõju majanduse mahule. Teistpidi, kui riik võtab laenu ja see laen on ju põhimõtteliselt väljastpoolt Eestit saadud laen ja suunatud majanduse, ütleme siis, aktiviteedi suurendamiseks, sellel peab olema selge mõju SKP kasvule. Pole võimalik, et ei ole. Sellisel juhul see raha, noh, põhimõtteliselt peaks kuhugi mutimullaauku minema, aga ei lähe ju. Nii arvutasimegi.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuleks ikkagi tagasi iluteeninduses töötavate inimeste juurde: treenerite ja juuksurite juurde, kes on siiamaani töötanud käsundus- või töövõtulepingu alusel, ja FIE-de juurde, keda kõiki kokku on 50 000 inimest. Ma täpsustan, et tõesti 10 000 neist võiks saada töötukassast toetust, kui nad oma lepingut muudavad ja kui nende lepingu saaks muuta töölepinguks, aga ülejäänud 40 000 on ikkagi ilma katteta. Valitsuse administratiivse otsusega on neilt töö ära võetud, neil ei ole sissetulekut. FIE-del on täpselt sama lugu. Me võime ju teha maksusoodustuse või -tagastuse FIE-dele ja muudele nendele inimestele, aga kui sul on null sissetulekut, siis heal juhul päästab see sind sellest, et sa ei jää võlgu, aga raha kuskilt sulle juurde ei tule. Ma ei usu, et see nii suur arv inimesi, kes nüüd hätta on sattunud, jäi teil kuidagi tähelepanu alt välja. Öelge palun, mis argument ikkagi on, miks neid selles paketis ei ole. Ja mis neist inimestest saab?

Aitäh! Mis puudutab käsunduslepinguga töötanud inimesi, siis on üks lahendus, mille pakkus välja Sotsiaalministeerium või töötukassa – ma ei tea täpsemalt, kumb. See on, et tagantjärele ei saa lepingut ümber teha. Ma ei pea seda väga mõistlikuks lahenduseks. Aga ühest asjast oli väga selgelt juttu ja selleks me andsime väga selgelt valitsusest suunise: see on, et kõik, kelle pealt on laekunud sotsiaalmaksu, peaksid selle meetme alla minema. Kui on vaja, siis täpsustame selle üle, see peab jõudma ka selle meetme rakenduseni. Aga selline kokkulepe valitsuses oli.
Mis puudutab FIE-sid, siis ma olen täiesti nõus: FIE-d on eraldi teema. Registreeritud FIE-sid ei ole nii palju – ma püüan praegu meenutada, kui mul õigesti meeles on, siis registreeritud FIE-sid oli suurusjärgus 17 000 ja nendest n-ö aktiivseid suurusjärgus 5000. Andke mulle andeks, kui ma siin natukene numbritega praegu eksin. Me usume, et suur osa nendest FIE-dest lähevad kas Kultuuriministeeriumi väljatöötatava meetme alla või siis mikroettevõtete meetme alla. Nad peaksid saama sealt kaetud. Aga loomulikult ei saa kuidagi öelda, et on garanteeritud, et iga viimane kui inimene Eestis mahub kõikide nende meetmete alla. Ent suurusjärkudes me oma meelest oleme katnud kõik ära.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Täpsustav küsimus on jälle kohalike omavalitsuste teemal. Kordan veel üle, et lisaeelarves on kirjas, et 192 miljonit jääb omavalitsustele laekumata ja 30 miljonit planeeritakse siis sellesama laekumata raha katteks ja ka viirusega võitlemise kuludeks. Lisaks on ette nähtud 70 miljonit selleks, et teha justkui täiendavaid investeeringuid, mida KOV-id pole ette näinud. Ma saan aru, et kriisi ajal on raske ja raha pole ei riigil ega KOV-idel, aga minu meelest ongi probleem selles, et me anname vale sõnumi, et te ei pea kokku hoidma, kuigi tegelikult on käärid 130 miljonit. Kas te ei leia, et kas või see 70 miljonit, mis on praegu plaanitud anda klausliga, et see tuleb kasutada uuteks investeeringuteks, mitte eelarves planeerituteks, võiks suunata ikkagi KOV-idele ärajäävate tulude katteks ja võib-olla luua lisameede KOV-idele nullintressiga laenu saamiseks riigilt, et natukenegi leevendada seda auku, mis tuleb. Praegu on omavalitsusjuhtidel väga vale arusaam asjadest – pean silmas minister Aabi välja antud sõnumit.

Aitäh! No 192 miinus 130 on 62 miljonit – ei ole see auk nii suur. Aga ma möönan, et nende kahe numbri vahel on defitsiit. Me tõesti soovime – ja see on väga selgelt teadlik valik –, et see lisaraha, mille me investeeringuteks juurde anname, ei asendaks kohalike omavalitsuste enda planeeritud kulutusi. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, see on tõsi. Aga muidu me näeme seda, et nad kõik oma seni tehtud kulutused jätavad ära ja kasutavad selle asemel riigi antud raha. See ei täida seda eesmärki, mis meil on. Me soovime, et praegu intensiivistataks ja toodaks ajaliselt ettepoole investeeringuid ja muid kulutusi, mida on võimalik tuua.
Nüüd, mida me teeme kohalike omavalitsuste toetamiseks? Me muudame (see on minu järgmine päevakorrapunkt) laenu arvutamise mudelit, lõdvendame laenu saamise reegleid, mis kehtivad kohalikele omavalitsustele. Lähtume lihtsast loogikast, et absoluutne enamik Eestis olevaid kohalikke omavalitsusi on tegelikult väga hästi laenukõlblikud ja saavad oma laenu osakaalu oluliselt suurendada, kui tahavad. Samas me näeme siin väikest probleemi selles, et meil on mingi pool tosinat omavalitsust, kes on praegu täpselt laenu lae all ja kui tulubaas langeb, siis nad nihkuvad sellest ilma ühtegi liigutust tegemata ülespoole. Sellisel juhul me peame neid hakkama n-ö erikohtlema ja saneerima ja mida kõike veel. Seda meie arvates praegu tegema ei peaks. Nii et üldine filosoofia on ikka seesama, mis ma enne ka ütlesin. Kui riik võtab praegu väga suure võlakoorma, et majandust stimuleerida, siis kohalikud omavalitsused peaksid sama tegema, mitte hakkama oma kulutusi agressiivselt kärpima. Vähemalt tänavuse aasta kulud tuleks ära katta. Selle jaoks kogu vajalikku raha me neile ei suuda anda, aga mingil määral kompenseerime puudujäägi.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei plaaninud teise samba kohta küsimust küsida, aga teie vastus Urve Tiidusele illustreeris nii hästi seda, mis lisaeelarvega valesti on, et tuleb küsida. Te eelmises vastuses mu küsimusele ilusti sõnastasite, et fookus on hõivel, inimeste tööl hoidmisel. Toetame ettevõtteid, et nad ei peaks koondama, ja toetame inimesi, et nad ei lahkuks tööturult. Väga õige! Miks seda fookust ei suudeta siis hoida? Läheb sedasi lipp lipi peal, lapp lapi peal. Teine sammas ka juurde, äkki midagi veel? See võib-olla tundub triviaalne küsimus, aga teie vastus illustreeris väga hästi, et ei ole. Te kirjeldasite, kuidas nüüd kiirkorras läheb riigi IT-arenduse ressurss selleks, et hakata teise samba avaldusi vastu võtma ja korda muutma. Kas seda ressurssi ei oleks vaja kriisiolukorras kasutada teistsuguste IT-lahenduste saamiseks? Avalikus kommunikatsioonis on väga oluline inimestele selgeks teha, milliste reeglite järgi tuleb kriisiolukorras käituda. Te kulutasite kümme minutit, et Urve Tiidusele selgeks teha, kuidas teise samba maksete peatamise mehhanism välja näeb. Kuidas seda saaks avaliku kommunikatsiooniga kõigi nende inimesteni viia, kes peavad oma otsuse 1. oktoobriks tegema? Kriisiolukorras on väga oluline hoida fookust. Kiirabiarst, kes elustab, ei lähe vahepeal suppi soojendama. Miks riigieelarve ...

Küsimus paluks!

Miks lisaeelarves ei ole suudetud kriisi lahendamisel fookust hoida?

No näe, jälle poolteist minutit! See muudatus, mis tehakse IT-süsteemides, on tegelikult üks osa kogu teise samba reformist ja teise samba reformi rakendamisest. Nii et me ei tee mingeid eraldi samme. Me spetsiifiliselt püüdsime kogu seda maksete peatamist sättida niimoodi, et me ei ajaks uppi oma teise samba reformi ja sellega seotud arendustöid. Nii kuupäevade valikul kui ka kõikvõimalike tehniliste lahenduste plaanimisel pidasime seda silmas.
Nüüd fookusest. Jaa, ma möönan, et kui me seda asja valitsuses arutasime, siis tõusetus küsimus, et see kahtlemata tekitab palju poliitilist poleemikat ja ka vastuseisu. Kas me seda üldse siis sellisel juhul teeme, kas see tasub ära? Mis tasumisse puutub, siis ma enne ütlesin: 350 miljonit 14 kuu jooksul. Kas seda on palju või vähe, on hinnangu küsimus. Enne, kui me rääkisime stabiliseerimisreservist, siis arvati, et samas suurusjärgus summa stabiliseerimisreservis on väga suur raha. Ma olen nõus, ongi. 350 miljonit on väga suur raha. Ja nüüd taandub põhimõtteliselt küsimus sellele, kas see raha on rohkem või vähem väärt kui selle süsteemi n-ö puutumatuse hoidmine, teades, et me poolteise aasta pärast selle süsteemi reformime nagunii ära. Ilmselt sellele küsimusele ongi erinevaid vastuseid, sõltuvalt sellest, missugune on maailmavaade. Valitsuse vastus on, et see raha on rohkem väärt.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab riigiabi selles kontekstis, kui hakatakse ettevõtteid toetama. Kasutan seda supi soojendamise analoogiat: kui ühtede ettevõtete suppi soojendab keegi kõrvalt ja teine ettevõte peab oma supi kuidagi ise soojana hoidma, siis tekib küsimus võrdsest kohtlemisest. Ma tean, et Euroopa Liit lubab edasipidi riigiabi kontekstis teatud lõdvendusi, vähemasti on selline signaal välja saadetud. Aga Eesti põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõte ka juriidiliste isikute puhul kehtib ikka. Ja küsimus on, millisel viisil neid sihitatumaid meetmeid ikkagi kavatsetakse rakendada. Kui me räägime maksulangetustest, krediidigarantiidest jne, siis see küsimus ei kerki, aga kui me räägime strateegilistest ostudest – ühte ettevõtet siin mainiti –, kas siis tekib näiteks vähempakkumine, mille korral ettevõtted saavad pakkuda oma osalusi väiksema raha eest, või millisel viisil siis otsustatakse õiglaselt, millistele ettevõtetele appi minnakse, millistele sektoritele appi minnakse?

Aitäh! See on kahtlemata väga tähtis küsimus. Vastab tõele, et Euroopa Komisjon on selgelt riigiabi reegleid lõdvendanud ja annab riigiabi lubasid praegu välgukiirusel. Kui tavaliselt kulub riigiabi vastuse saamiseks aasta või poolteist, siis nüüd saadakse see paari päevaga. See on sümpaatne.
Nüüd võrdsest kohtlemisest. Eks ma olen paaril korral juba markeerinud, et meie jaoks on oluline, et reeglid oleksid võimalikult universaalsed ja võimalikult läbipaistvad. Lõppkokkuvõttes on sellised väga suured otsused diskretsiooniotsused nagunii: kas me ühele või teisele konkreetsele ettevõttele läheme konkreetse laenuga appi või ütleme, et mine KredExisse. Meie esimene eelistus on alati öelda, et mine KredExisse, aga kui käibelaenu maht, mille me KredExile selle eelarvega eraldame, on 500 miljonit ja üks või kaks või kolm ettevõtet põhimõtteliselt tõstavadki selle raha sealt välja, siis me oleme teisest otsast lõhkise küna ees: see KredExi meede tegelikult ei hakka tööle. Sellisel juhul on mõtet sedasama üht ettevõtet või kaht või kolme ettevõtet rahastada ja päästa nad ära. No tehagi siis üksikjuhtum. Aga see on lõppkokkuvõttes kaalumise koht. Ja kahtlemata toimub see väga tõsise avalikkuse tähelepanu all ja kahtlemata peab valitsus suutma seda hästi põhjendada.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma jätkan küsimustega tervise valdkonna rahastamise kohta. Kui need piirangud kehtestati, siis oli nendel kaks peamist põhjendust. Üks on loomulikult vähendada nakkuse edasikandumist ja teine on loomulikult soov parandada tervishoiusüsteemi võimekust tulla toime oluliselt rohkemate haigetega, sealhulgas ka intensiivravi vajavate haigetega. Loomulikult ka mina loodan – usun, et me kõik loodame seda –, et Eesti haiglate võimekusest ei tule puudu, aga meie kohustus parlamendina on valmistuda halvimaks ja suurendada valmisolekut, et kindlasti hakkama saada. Millised võimalused tagab lisaeelarve selleks, et suurendada intensiivravikohtade valmisolekut? Ja kas on võimalik nimetada mingid konkreetsed summad ja konkreetsed eesmärgid, kvantitatiivsed eesmärgid sealhulgas?

Konkreetseid otsuseid on tehtud terve rida. Isikukaitsevahendite hanke otsustamine on kahtlemata tähtis ja testide juurdehankimine samuti – seda on vaja, et süsteem ikka toimiks. Aga kõige konkreetsem otsus oli eraldada raha või õigemini ütelda, et meil on olemas raha, et osta juurde hingamisaparaate. Nüüd ma pean aga hakkama oma märkmetest järele vaatama. Me räägime suurusjärgus 175 uuest hingamisaparaadist. Keskmise hingamisaparaadi hind on umbes 25 000 eurot. Nende tootjaid on maailmas õige vähe. Meil on küll juttu olnud ka sellest, et nii palju kui võimalik, tuleks kõiki niisuguseid vahendeid toota Eestis. Meil on selles mõttes hästi läinud, et me nii desinfitseerimisvahendeid kui hingamismaske kui ka mingeid muid isikukaitsevahendeid tegelikult toodamegi Eestis ja oleme seda tootmist Eestis suurendanud. Me elame ju praegu põhimõtteliselt džungliseaduste järgi: neidsamu vahendeid kuskilt mujalt maailmast tuues võidakse neid teistes riikides kaaperdada. Nii et see, et me toodame neid asju ise, esiteks tagab meile selle varu olemasolu ja teiseks ilmselt edaspidi tagab teatava ekspordiartiklite seeria. Hingamisaparaatide tootmine on suurusjärgu võrra keerulisem tükk kui hingamismaskide tootmine, aga ka seda on uuritud. Meie põhiline mure on see, et need aparaadid, mis me oleme tellinud ja mille eest me oleme ka valmis maksma ja mille jaoks on valitsus sellestsamast COVID-19 sihtotstarbelisest reservist ka kulurea ette näinud, tegelikult Eestisse kohale jõuaksid. Lubaduste kohaselt peaksid need siia jõudma mõne nädala pärast, kui nüüd keegi kuskil mõnes lennujaamas neid lihtsalt endale ei võta.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Teie vastus kolleeg Ligi küsimusele oli selline vulgaar-naivistlik heietus, et raha ei kao ju ometi mutiauku, majandus peab kasvama. See kuulub nagu rohkem huumori valdkonda. On ju väga palju meetmeid ja Nobeli preemia anti selle eest, et majandus on emotsionaalne. Aga minu küsimus on hoopis selle kohta, et te olete öelnud, et avalikku sektorit kärped ei oota. See on teie sõnum. Ma arvan, et see sõnum on ühtaegu vale ja ebaõiglane. Esiteks, kärpimata ei pääse, sest riigieelarve väheneb sellel ja järgmisel aastal ja veel ka järgnevatel aastatel kahjuks kindlasti. Kas te ei arva, et see on ka ebaõiglane, kui te ütlete erasektorile, et te saate palgatuge, kui te koondate 30% või te alandate palku 30%, ja siis samas uudises antakse teada, et riigiaparaati kärped ei oota.

Esiteks, mul on hea meel, kui ma suudan teile siin õhtusel kellaajal huumorit pakkuda. Teiseks, ma arvan, et te olete millestki valesti aru saanud. Meie tööturumeede ei ole üles ehitatud niimoodi, et koondatakse kas 30% või alandatakse palka 30%. Seda see ei motiveeri kindlasti. See on üles ehitatud selle peale, et ettevõtted, kellel on nii suured probleemid, et nad on olnud sunnitud inimesi koju saatma või on olnud sunnitud inimestel palka vähendama, saavad asendada oma palgakulu praegu töötukassast. See on midagi hoopis muud.
Ja ma juba ütlesin, et ma olen täiesti nõus, et 2021. aasta eelarvet tehes tuleb kulude poolele väga tõsiselt otsa vaadata – selles ei ole vaja mind veenda. Aga ma arvan, et see on pisut primitiivne loogika, kui panna ette, et me täna hakkaksime riigisektoris ka kõvasti kärpeid tegema. Ma ei tea, miks, aga eeldatakse, et see on esimeses järjekorras palgakärbe, mitte mingisuguste muude kulude kärbe, aga mina alustaksin hoopis mujalt, vaataks tegevuskulud ja võib-olla investeeringud üle, sest väga palju tehakse ikkagi kulutusi, mis on väga arusaamatu eesmärgiga. Kui me seda tegema hakkaksime, siis me tegelikult annaksime hoogu juurde sellele, et ka erasektoris tulevad koondamised ja palgakärped. See on absoluutselt vääramatu majanduse loogika.
Kui riik praegu ei aita hoida üleval majanduse toimimist omapoolsete kulutustega, siis ta vähendab veelgi maksulaekumist. Eestis on ikkagi kõige suurem käibemaksu maksja Eesti riik. Eestis on ka väga suur sotsiaalmaksu maksja Eesti riik. Me kõik saame aru, et see ainult süvendaks meie majanduslangust, mis veelgi suurendaks tulevikus vajadust kärpida. Miks me peaksime nii rumalad olema, et me sellesse keerisesse sisse tahame tormata, ei mõista ma kuidagi.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme nüüdseks teada saanud, et meie uhkus või teatud mõttes kõrge enesehinnang tänu riigi digivõimekusele on olnud põhjendatud. Kahju, et see sellistes oludes tõestatud saab, aga kaugtöö tegemise võime, e-kooli võime on võrreldes mõne teise riigiga erakordselt hea. Aga see selleks. Minu küsimus on seotud viimase miili toetusega hajaasustuses. Paljude küsimärkide kõrval on seda väga hea lugeda. Kas te oskate natuke lahti seletada, kui paljusid majapidamisi tegelikult see viimase miili toetus võiks mõjutada?

Aitäh! Ma pean kohe tunnistama, et mulle käib õudselt närvidele see "miil". Eestis miile ei ole, tsaariajal isegi ei olnud. Kuidagi on ta aga oma elu hakanud elama. Ma ei teinud praegu märkust küsijale, lihtsalt prooviks kuidagi juurutada mingit muud väljendit, kas või "viimane kilomeeter". Aga viimastel aastatel keskmiselt on nende majapidamiste ühendamise peale kulutatud suurusjärgus 5 miljonit eurot. Seega me praegu räägime kolm korda suuremast summast ja sellega peaks vähemalt 50 000 kodu saama ühendatud. Ma olen aru saanud, et selliseid kodusid, mis on kas täiesti ühendamata või mille ühendus on kehva kvaliteediga, on umbes neli korda rohkem. See number on mõnes mõttes petlik, eks ole. Ega see ei tähenda, et nendes kodudes internetti ei ole, tõenäoliselt seal on siis nn üle-õhu-internet või mingisugune mitte nii kiire internet. Aga tahaks eriti välja tuua selle viimase kilomeetri meetme puhul, et me oleme öelnud, et see on spetsiifiliselt ette nähtud hajaasustusega kohtadesse ehk siis maapiirkondadesse.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie erakonna retoorikasse on kuulunud ka sellised laused nagu "Kui on must, näita ust". Kui me vaatame kriisipaketti, siis näeme, et välistööjõu puhul on see loosung tegelikult juba rakendatud. Eriti teeb see kurvaks põllumajandussektori. On tulnud erinevaid mõistlikke ettepanekuid, kuidas ühelt poolt tagada ohutus rahva tervisele ja ka see, et kevadel seeme mulda saab ja sügisel saak üles. Samas me näeme, mis toimub üle maailma. Näiteks Saksamaa on sõlminud riigisisese kokkuleppe, et aprillis-mais lastakse hooajatöödele sisse umbes 40 000 võõrtöölist, kellele kohaldatakse ka tervishoiutingimusi. Saksamaal on mõistetud, et kui nad selles sektoris võõrtööjõudu sisse ei lase ja seda lisandväärtust ei lase luua, siis nad peavad selle lihtsalt teistpidi kinni maksma. Millele rajaneb meie valitsuse liikmete usk, et nii lühikese ajaga on võimalik kevadtöödeks rakendada juba olemasolevaid töötuid, kui aiandusettevõtete mitmenädalased otsingud on lõppenud tulemusega üks-kaks-kolm inimest, kes on valmis tööle tulema?

Aitäh! Ma sissejuhatuseks ütlen, et mina nii julge mees ei ole, et ütleks ukrainlastele, et nad on mustad. Aga mu meelest on see täielik pseudoteema. See on täielik pseudoteema mitmel põhjusel. Esiteks, märtsikuus lõpeb põllumajandussektoris tööluba 300 inimesel ja aprillikuus, kui ma õigesti mäletan, 200 inimesel. Me räägime 500 inimesest. Me räägime seda sellel taustal, et Eestis kaotab töö iga päev umbes 1000 inimest. Me räägime seda sellel taustal, et Ukraina riik ise ei lase välja inimesi ehk ei lase oma inimesi siia tööle tulla. Ja me räägime seda sellel taustal, et meile tuuakse näiteks tööturgu, mida põhimõtteliselt enam ei eksisteeri. Meil räägitakse eelmisest hooajast, kus Eestis oligi tööjõupuudus. Eestis ei ole enam tööjõupuudust. Ja nii nagu turismiettevõtted, nii nagu meelelahutusettevõtted, nii nagu koolid või ükskõik mis teised asutused, peavad kohanema selle olukorraga ka põllumajandusettevõtted.
Mul on olnud mitmeid kohtumisi – mitu aastat tagasi, kui ma olin veel opositsioonis – erinevate põllumajandusorganisatsioonidega, kes tegid usinat lobi odavtööjõu Eestisse toomiseks. Ja päris edukalt on nad seda lobi Eestis teinud. Ka praegu on nad päris edukad oma propaganda tegemisel. Ma küsisin neilt mitu korda, et hüva, te ütlete, et teie tegevus ei kannata välja seda, et te peaksite maksma Eesti keskmist palka, aga kui kaua te kavatsete niimoodi tegutseda? Sellisel juhul teie ärimudel on üles ehitatud täiesti valele lähtekohale. Hüva, teil on vaja uue ärimudeli juurutamiseks mingisugust puhveraega. Kui kaua? Kui mitu aastat? Nüüd me näeme vastust: lõputult tahavad. Aga nüüd ei saa seda enam. Ei, mina nende pärast pisaraid ei vala. Mina arvan, et on aeg palgata Eesti inimesi.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma ei läheks praegu lisaeelarve detailidesse, ma küsin natukene põhimõttelisemal teemal. Siin kriisis on kindlasti sellised olukorrad, kus tuleb kiiresti reageerida, kus kulusid puudutavad otsused on kiired, aga üldiselt on teada, mis tuleb teha. Samas me ei tea, kui kaua kriis kestab ja milliseks see eri faasides kujuneb. Me ei tea, mis on juunis, milline seis on septembris, detsembrist rääkimata. Mis oli see põhjus, et te otsustasite nüüd mitme asjaga korraga välja tulla? Võib-olla oleks olnud otstarbekam tulla n-ö esimese lisaeelarvega nädal-kaks tagasi natuke väiksemas mahus, kus oleks siis olnud määratud lühiajalised meetmed ja rahaeraldused. Ja näiteks mai lõppu või juunisse oleks jätnud need teemad, mis natuke aega kannatavad. Millest tuli selline valik, millised olid need kaalutlused?

No väga keeruline on ju kokku leppida sedagi, missugused asjad kannatavad edasi lükata ja missugused ei kannata. Ma ei oskaks öelda, millised meetmed on sellised, mille puhul me võiksime öelda, et mõtleme, ootame, vaatame natukene. Eriti olukorras, nagu sa just ise kirjeldasid, kus meil on väga palju ennustamatust ja ootamatust. Ja ma ei arva ka, et meil menetlusökonoomika seisukohalt oleks väga mõistlik Riigikogu ette tulla iga kuu või kahe tagant uue lisaeelarvega. Kui ma päris ausalt tunnistan, siis see minu arvates jätaks mulje, et me teeme oma tööd väga räpakalt, tuleme mingisuguste tooreste asjadega siia. Ma üritaksin seda vältida.
Me räägime siin meetmetest, oli ka üle-eelmine päevakorrapunkt ja on ka järgmine päevakorrapunkt. Me võime ju detailide üle vaielda, kas üks või teine konkreetne seadusmuudatus on nüüd ikkagi pakiliselt hädavajalik teha või kas üks või teine majanduslik meede on kohe-kohe vaja rakendada. Aga need kõik on ühel või teisel moel seotud ikkagi koroonakriisiga, tervisekriisi ja sellest tuleneva majanduskriisiga. Kas need kõik on võrdse kaaluga, tähtsusega? Kindlasti mitte. Täiesti ausalt üteldes, kas Tagatisfondi nõukogu koosolekut saab pidada kaugistungina või mitte – see on järgmise päevakorrapunkti paketis sees –, no vist maailm seisma ei jää, kui see tegemata jääb. Samas, KredEx karjub kogu aeg, et neil on vaja seda kohe. Teatud Sotsiaalministeeriumi soovitud muudatused karjuvad kogu aeg. Näiteks puude hindamised on juba jäänud seisma, sest hindamiskomisjonid ei saa kokku tulla. Tegelikult me juba rikume seadust, eks ole. Nii et need muudatused on erineva kaaluga, erineva pakilisusega, aga need on siiski kõik seotud koroonakriisiga. Ma pean ka ausalt ütlema, et see ei ole päris niimoodi olnud, et mingit sõela ei ole olnud. Alguses tassiti kolm korda rohkem asju lauale ja siis hakati neid läbi mingi sõela välja lükkama. Nii et selles mõttes võib täiesti tõeks osutuda see, et me tulemegi mingisuguse järgmise paketiga kas enne jaanipäeva või suvel. Seda ma praegu välistada kahtlemata ei saa, aga üritaks teha kõik asjad korraga ära, anda võimalikult selge pildi, õigusselguse nii avalikkusele kui seadusandja poolt valitsusele, mis siis on ja mis ei ole. Mu meelest on see ratsionaalne.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen natukene mures kohalikele omavalitsustele antavate vastandlike sõnumite pärast. Ma kuulasin väga hoolega, kui sa ütlesid, et kohalike omavalitsuste tulude vähenemist kompenseeritakse, aga mitte täielikult. Ja nüüd, kui ma loen sinu kolleegi minister Jaak Aabi ringkirja või käsulaudasid omavalitsustele, siis tema ütleb niimoodi, et ärge kindlasti hakake igaks juhuks oma kulusid ja investeeringuid kärpima. Lisaks ta ütleb veel, et vältige koondamist, palkade vähendamist, töötajate sundpuhkusele saatmist või kavandatud investeeringute piiramist. Mul tekib selline mulje, et Jaak Aabil on justkui natukene rohkem raha kui sinul – milles ma küll kahtlen –, aga tema lubadustest ja nendest käsulaudadest võib seda välja lugeda. Ma loodan, et sa ei soovita nüüd omavalitsustel selle täiendava laenuraha eest hakata näiteks bensiini ostma. Pärnus seda kunagi, aastaid tagasi tehti, seda andis kinni lappida kümme aastat. Nii et minu sõnum on see, et aeg oleks ikkagi vaadata, kuidas saab natukene kulusid koomale tõmmata. Seda sõnumit oleks vaja, mitte seda, et andke minna, pidu kestab.

Aitäh! No ma pean kõigepealt ütlema, et minul ei ole mingit raha. Mul ei ole mitte mingit raha. Mul ei ole euroraha – kõik on maksumaksja raha. Ma vahel olen oma headele kolleegidele valitsusest öelnud, et mul on kõige kergem elu, teised sehvtitavad mingisuguste rakendusasutuste ja ma ei tea, millega veel. Mul ei ole midagi. Ma pean ka seda ütlema, et minu meelest ei saa valitsus anda kohalikule omavalitsusele käsulaudasid, küll aga saab ta saata, jah, välja mingeid signaale, mis on seotud eelarvega. Ja seda signaali ma kindlasti kinnitan üle: meie soov on, et kohalikud omavalitsused ei hakkaks oma investeeringuid ära jätma, ei hakkaks tegelema koondamisega või palgakärbetega. Vähemalt selle aasta eelarve kulud võiksid nad kanda, samamoodi nagu valitsus kannab. See on minu arust süsteemselt sama jutt, mida me kõik räägime. Nüüd, kuidas see vahe klapitatakse? Ju ta ikka klapitatakse laenurahaga. Ka seda ma olen mitu korda öelnud. Jaak Aab muidugi suhtleb kohalike omavalitsustega märksa tihedamini ja märksa töisemalt, nii et ma võib-olla olen ka mingisugused tema pressiteated maha maganud, aga mu meelest meie sõnum on kogu aeg väga koherentne.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma tulen korraks tagasi võimaliku osaluste omandamise juurde suuremates ettevõtetes. Selle protsessi puhul tuleb kindlasti teha mitu üliolulist sammu. Üks neist on see, et enne mis tahes tehingut peab nende ettevõtete väärtust hindama sõltumatu investeerimispank või audiitorfirma, kellel on selleks kompetents. Kindlasti on oluline aktsionäride leping, kindlasti on olulised väljumistingimused. Võib-olla avate natuke veel, kuidas te olete seda plaaninud, ja samamoodi, kes on nende osaluste hoidjad, kuhu need osalused läheksid. Kogu juhtimispool on tähtis. Ja teine märkus, mis ma tahan teha. Selle eelarvega jagatakse välja väga palju olulisi toetusi ja ma arvan, et on väga hea, kui nende toetust saavate ettevõtete, MTÜ-de, sihtasutuste nimekiri saab olema avalik. Milline on teie plaan?

Ma alustan tagantpoolt. Kahtlemata ma toetan seda mõtet, nii nagu ma olen mitu korda öelnud: raha eraldamine peab olema läbipaistev, lähtuma võimalikult universaalsetest printsiipidest. Täiesti nõus! See on kõigi inimeste raha, millega siin opereeritakse, ja sisuliselt on see kõigi inimeste osalus, mida ostetakse, mis kuulub kõigile inimestele. Täpselt samamoodi ütlen selle n-ö due diligence'i kohta. Kui me kuskil millessegi sisse läheme, siis ma arvan, et lisaks, ütleme, riigiaparaadi oskusteabele on vaja turult seda oskusteavet juurde osta. See on tegevus, mis võtab oma aja ja oma raha. See võtab aega vähemalt nädalaid, võib-olla ka kuid. Praeguses olukorras on börsile minek raskendatud. Siin on ju teemana üleval olnud näiteks Eesti Energia Enefit Greeni börsile minek, aga see on lükkunud edasi osaliselt ka väga proosalistel põhjustel. Lihtsalt audiitorid ei ole saanud Eestisse tulla oma hindamistööd tegema. Siin on täiesti praktilisi probleeme, aga need on kindlasti ületatavad. See on põhjus, miks me näiteks Tallinki puhul räägime kõigepealt laenu kasutamisest. Seda on lihtsam kokku leppida. Ka siis on kahtlemata põhjalik leping vaja teha, aga seda on lihtsam kokku leppida kui osaluse puhul, kus on kõik needsamad teemad, mida markeeriti, vaja ju läbi rääkida. Kas osaluse hoidjaks on Rahandusministeerium või majandusministeerium, ei ole kokku lepitud. Eelarves on see raha pandud majandusministeeriumi rea peale. Eelarveseaduse tehnilise nõude järgi peab see kusagil olema. Ja noh, arvestades seda, et kogu transpordisektor ja ka kogu veeteede majandamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all, siis ta seal loogiliselt on. Aga lõplikku otsust ei ole tehtud.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te olete öelnud, et te ei löö risti ette laenuvõtmise ees, kui see on Eesti inimeste heaolu huvides. Ma olen teiega väga nõus. Ja tsiteerin teid: "Ma pole nõus 90-ndate filosoofiaga, mida meil valitsuses esindab Isamaa, et inimestel tuleb olla vaene, et mingitest kriisidest järjekordselt välja rabeleda." Samal ajal olete ka täna öelnud, et majandusse tuleb suruda raha juurde, et Eesti majandus sellest kriisist võimalikult hästi üle saaks. Ja te olete kinnitanud, et laenurahaga meil praegu probleemi pole. Nüüd me loeme seda lisaeelarvet. Pensioni teise samba maksed te panete seisma. See lööb tulevikus kõige valusamalt just kõige väiksema sissetulekuga inimesi, sest muu säästmisvõimekus on nendel väike. Ja see lööb kõvasti ka Eesti pensionifonde, kes muu hulgas järjest enam on toetanud krediidivahenditega Eesti majandust ja sinna finantsilist hapnikku peale andnud. Miks teil seda vaja teha on? Palun seletage ära! Ma ei ole saanud adekvaatset vastust. Kui raha on, siis miks on vaja see ainuke kärpimine, mille te tahate teha, teha just pensionifondidest?

Aitäh! Mulle küll tundub, et see tsitaat on Mardi tsitaat, aga ju ta meie raadiosaatest pärit on. Jah, sellel teemal me oleme siin mitu korda juba rääkinud. Kinnitan üle, et riigil ei ole praegu likviidsusprobleemi ega ka võla võtmise probleemi. Siin on kirjeldatud loogikat, et selle raha, mis me sealt n-ö riigieelarvesse juurde toome, võiks ju siis ka võla arvele panna. Aga selle kõrval,  paralleelselt kehtib loogika, et kui me nagunii teeme teise samba vabatahtlikuks, siis aitame neil inimestel, kes sellest süsteemist välja tulla tahavad, sealt välja tulla varem. No see on teine loogika. Kuidas nüüd ütelda? See vist oli õiguskantsler, kes meil ütles, et põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal. Põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal! Täiesti tõsi. Mis tähendab seda ka, et koalitsioonid töötavad eriolukorra ajal samuti. Lõppkokkuvõttes on vaja kõik asjad saada – kuidas nüüd ütelda? – parlanksi. Nii on lihtsalt.

Jevgeni Ossinovski, palun!

See mõttekäik jäi nüüd küll natuke selgusetuks, kuidas Eesti Vabariigi põhiseadus koalitsiooniga on seotud. Aga minu küsimus puudutab haigekassat, mille nõukogu liige sa oled. Seda on lihtsalt natukene vähe käsitletud. Ma loen siit eelarvest välja, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa vähenemine sel aastal on prognoositud suurusjärgus 180 miljonit. Nõnda palju lubab valitsus haigekassal minna ka miinusesse sellel jooksval aastal. Ja 200+ miljonit, mis on COVID-iga seotud lisakulud haigekassale, on siis eraldisega kaetud.
Minu küsimus puudutab seda, kuidas see 177 miljonit kaetakse haigekassale, arvestades seda, et jaotamata tulemist ei piisa. Kui võtta kasutusele reservid, siis see tähendab ravikindlustusteenuse mahu vähenemist järgmisel aastal ja kui sotsiaalmaksu alalaekumine on suurem, siis tegelikult ei tulda sellega üldse toime. Mis mõtted sellega seoses haigekassas ja valitsuses on?

Lisaraha COVID-iga hakkama saamiseks suuname haigekassasse 213 miljonit, millest umbes 7 miljonit on esimese kolme haiguspäeva kompenseerimiseks. Sellest 213 miljonist kõige suurem osa on haiguspäevade katteks üldse, mitte esimese kolme päeva, vaid kõigi haiguspäevade katteks. Me oleme seda otsustanud, see on täiesti teadlik valik, teadlik otsus. Kui meie esmane eesmärk on hoida inimesed karantiinis ja inimeste omavahelised kontaktid minimaalsed ja kui me ei soovi, et haiged inimesed kas või selle kolme esimese päeva palga pärast või ka järgmise nädala palga pärast lähevad tööle haigena, siis me peame motiveerima seda, et kui neil on diagnoositud COVID või nad on lihtsalt haiged, siis nad oleks kodus. See on väga suur kulurida. Eraldi suur kulurida on üldhaiglate eriarstiabi just nimelt siis koroonaviirusega inimestele. Sisuliselt on ju niimoodi, et haiglad on väga suure osa plaanilisest tegevusest peatanud ja selle plaanilise tegevuse peatamise üks tagajärg on, et haiglad teenivad oluliselt vähem raha, haigekassal aga jääb raha järele, sest raviarveid välja ei kirjutata. Aga samal ajal, kui nad oma tavalist ravi ei tee, osutavad nad oluliselt suuremas mahus erakorralist meditsiiniabi, mis on kõige kallim raviliik üldse. Nii et tegelikult need kulud kahjuks ei jookse nulli, vaid ületavad plaanitut.
Tulles selle 180 miljoni juurde, ütlen, et tõesti, jaotamata tulust ei piisa. Kui mul praegu õigesti meeles on, siis jaotamata tulem on neil suurusjärgus 120 miljonit ja reservid on suurusjärgus 200 miljonit – 200 ja natuke peale. Kõigepealt siis kaetakse need kulud jaotamata tulemi arvel ja ülejäänud osa reservide arvel. Eks meil ole selge ka see, et järgmisel aastal neid reserve, millest elatakse, mille arvel on võimalik seda miinust katta, praktiliselt enam ei ole. Mis tähendab seda, et sellisel juhul peab ilmselt uuesti otsa vaatama võimalusele, et riik erakorraliselt rahastab haigekassa kulusid.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma lähtun oma kolleegi eelmisest küsimusest selle kohta, et meil ressursse napib kogu aeg. Aga mõtleme selle peale, et Võrus saadi puhang kontrolli alla, Saaremaal nii hästi ei läinud. Maris Jesse on kinnitanud sotsiaalkomisjoni istungitel, et mujal Eestis, välja arvatud Saaremaa, on tegelikult kontaktsed ja ka viirusekandjad kontrolli all ja kõike seda tõesti skriinitakse. Aga vaadates statistikat, praegust kasvukõverat, mis Ida-Virumaal on eelmise nädala algusest muutunud – ja me teame, et on ju ka veel peiteaeg –, on tekkinud mure ja hirm, et meil on üks piirkond kontrolli alt väljumas. Kas haigekassa ressursside ja muude eelarvevahendite planeerimisel on arvesse võetud võimalikku kontrolli alt väljumist Ida-Virumaal?

Aitäh! Ida-Viru on kahtlemata praegu väga tõsine murekoht. Ma ütleksin, et meil on lisaks Saaremaale kolm piirkonda, mida me väga murelikult oleme jälginud. Üks on Võru, üks on Pärnu – ma räägin maakondadest, eks ole – ja üks on Ida-Viru. Lisaks siis Harjumaa, kus haigestunute arv on suur, aga suhtarv võrreldes elanikkonna arvuga väike. See ei tähenda seda, et me võiksime nagu rahulikud olla. Ühest haigestunust piisab, et väga palju viirust levitada, kui see asi ei püsi kontrolli all. Ida-Viru on eraldi murekoht ka sellepärast, et epideemia algusfaasis võtsid venelased selle ohtu vähem tõsiselt. Nende n-ö sotsiaalsed mustrid on pisut teistsugused kui eestlastel ja nende infoväli on teistsugune kui eestlastel. Meil on väga suur mure selle pärast, et seal võib olukord kiiresti halvemaks minna. Valitsuse kriisikomisjon on seda mitmel korral arutanud, on erinevaid stsenaariume teinud, erinevaid uusi meetmeid kaalunud. Kahtlemata, kui peaks tekkima vajadus, selleks me oleme mingisugused n-ö markerid tekitanud, seadnud mingisugused mõõdupuud, et kui meil mingi number kuhugimaale välja jõuab, siis me mingisugused uued meetmed rakendame.
Kindlasti saab öelda seda, et sealsete haigetega ei tule kindlasti toime Narva haigla, sealsed haiged peavad tulema siis Tallinnasse. Tallinnas kapatsiteeti praegu on, selle kapatsiteedi mahust on täidetud pisut üle poole. Kõik sõltub nüüd sellest, kui kiiresti ja kui palju lisandub uusi haigeid. Ja loomulikult see maht ei ole fikseeritud number. Saaremaale viidi ju sõjaväe välihaigla juurde ja tehti tavalisi osakondi koroonaosakondadeks. Seda mahtu on ka mujal võimalik suurendada.
Aga mida ei ole võimalik suurendada, on hingamisaparaatide arv. Samamoodi hakkab ühel hetkel piirama meditsiinipersonali arv. Me ei ole veel praegu kriitilises punktis. Kriitiline punkt kõikide prognooside järgi peaks saabuma aprilli keskpaiku, pärast ülestõusmispühi. Kui me siis näeme koroonaviirusesse nakatunute arvu langust ja siis veel väikese viitega, ütleme, sealt veel nädal hiljem hakkame nägema surmade arvu langust, siis me saame öelda, et meetmed on olnud tõhusad ja neid jätkates saame asja kontrolli alla. Kui nendes kolletes, kus meil praegu on probleem, seda ei juhtu, siis me peame tegema kas sarnaselt Saaremaaga maakondlikke karantiine või võtma kasutusele mingid muud meetmed, mida ma ei oska praegu välja käia. Aga tänasel päeval meie meditsiinisüsteem tuleb toime veel umbes saja intensiivravipatsiendiga.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt suur aitäh teile pikalt ja põhjalikult vastamise eest! Ja need on tõesti olnud teie enda vastused, mis te olete Riigikogu liikmetele andnud! Need ei pruugi meile kõik meeldida, aga asi ongi maailmavaate erisustes. Ma tahan veel küsida FIE-de kohta. Siin märgiti, et nendel on vahest raskem kui mõnedel teistel, oleneb, kas nad töötavad töölepingu seaduse alusel või mingi muu lepingu järgi. Haiguse puhul tõesti esimesed kuni kolm päeva hüvitatakse nüüd riigi poolt, aga FIE-de puhul on nemad ise, kes maksavad kinni neli kuni seitse päeva haiguslehel olemist. FIE ongi see tööandja, kes peaks maksma oma ettevõttes töötavale inimesele. Ja kui ta tegevus on lõppenud, siis tal millestki seda tegelikult maksta ei ole. Kas te olete valmis kaaluma, et kui kaheksandast päevast üldiselt haigekassa tuleb appi, siis ehk eraldada muudatusettepanekutes midagi ka FIE-dele? Täna menetletud sotsiaalvaldkonna eelnõu, mis puudutas toetusi erivajadustega laste vanematele, annab selle võimaluse nii võlaõigusseaduse, avaliku teenistuse seaduse kui ka töölepingu seaduse alusel töötavatele inimestele. Inimesi tahetakse kohelda võrdselt.

Aitäh! Oleme rääkinud nii sotsiaalministriga kui ka kriisikomisjonis, et kui meil pilt pisut paremini selgeks saab, siis arutame, milliseid meetmeid saab kasutada paralleelselt ka FIE-de toetamiseks. On need siis EAS-i meetmed või KredExi meetmed või töötukassa meetmed või mis iganes meetmed. Ja kui meil on selge pilt ees, kui palju on neid inimesi ja mis takistused takistavad neil kusagilt mujalt abi saamast, siis me oleme põhimõtteliselt valmis kaaluma ka lisalahendusi. Ma ei oska tänasel päeval vastata, kas need lisalahendused tulevad haigekassa kaudu, töötukassa kaudu või tulevad mingid otsemeetmed, aga oleme valmis kaaluma. Tänasel päeval ma ütlen niimoodi, et kui me neid numbreid vaatame – me räägime mõnest tuhandest inimesest võib-olla – ja võtame arvesse, nagu siin varasema diskussiooni käigus välja tuli, et selle kõrval on meil kümned tuhanded inimesed hädas ka näiteks kaubanduses, siis me peame kõigepealt minema nende suurte mahtude kallale ja need ära lahendama ja siis proovima juba tegeleda, ütleme, spetsiifilisemate valdkondadega. Aga kindlasti oleme valmis kaaluma erinevaid abinõusid.

Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Riina Sikkut juhtis oma küsimustes tähelepanu sellele, et kohati on selle eelarve puhul päris keeruline aru saada, mis on selle telg või fookus. Meetmed on justkui kukkunud siit ja sealt. Näiteks iseenesest väga sümpaatne asi, kiire interneti püsiühendus hajaasustusse, 15 miljonit. Kahel käel kirjutaks alla, aga selge see, et selle kriisi lahendamise seisukohalt ei ole sellest kuigi suurt abi, sest tegelikult ei jõua midagi teha. Aga tuleb tunnustada teid kui ministrit. Oma ministritele olete suutnud päris kena kopsaka osa sellest eelarvest suunata. Näiteks maaelumeetmed on ka väga sümpaatsed, aga 200 miljonit – väga tubli! Kaimar Karu valdkonnas aga samal ajal tõstetakse postiteenuse hindu ja midagi ei tehta selle jaoks, et näiteks ajalehtede kojukanne siin kriisi ajal, kus sellega kindlasti ...

Küsimus, palun!

... on probleeme ette näha, sinna ei suunata mitte pennigi. Kas siin ei ole teie arvates vastuolu?

Aitäh! Ei vasta tõele, et me ei suuna sinna pennigi. Me vähendasime ju käibemaksu määra 20%-lt 9%-le ja see puudutab otseselt ajakirjandust. Seega seal on täiesti oluline leevendus. Kui me arvestame kokku, mis see tähendab maksulaekumistele, siis see on vähemalt poolteist miljonit.
Nüüd, postiteenuse hinna tõstmine tegelikult teenib ka seda eesmärki, et meil üldse oleks postiljone, kes neidsamu lehti laiali kannavad, ja et meil oleks postkontoreid üle terve Eesti. Praeguse postiteenuse hinna juures – viimati muudeti seda neli või viis aastat tagasi – oli täiesti selge, et Eesti Post ei tule välja. Lisaks on n-ö tavakirja hind rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute järgi mõõdupuuks, mille alusel me esitame arveid rahvusvaheliste postipakkide eest, ja selle madala hinna tõttu me sisuliselt subsideerisime Hiina postipakivedu. Ka selle pärast oli postmargi hinda vaja tõsta.
Mis puutub ajalehtedesse, siis nendega on tegelikult sama asi, mida ma siin mitmel teisel puhul olen öelnud: meediaväljaanded tegelikult lähevad töötukassa tööturumeetme alla küll. Nende käive on vähenenud sellises mõõdus, et nad mahuvad sinna alla. Nad on inimesi koju tööle saatnud piisavalt palju, et saada see toetus sealt kätte. Nende taotlus saada valitsuselt mingit spetsiifilist otsemeedet oli valitsuses jutuks ja põhjus, miks me seda niimoodi ei lahendanud, oli just see, millele on mitmed Riigikogu liikmed väga korrektselt tähelepanu juhtinud. Meetmed peavad olema nii piisavalt universaalsed, et meil ei oleks vaja hakata valima, millist ettevõtet või millist sektorit me individuaalsete lahendustega aitame. Me usume, et see töötukassa meede ja ka KredExi meede töötab ka meedia puhul.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma tulen tagasi tervishoiuteemade juurde ja haigekassa juurde. Sotsiaalminister on tunnistanud, et sellest 7,1 miljonist ei pruugi esimese kuni kolmanda haiguspäeva hüvitamiseks piisata. See summa võib osutuda suuremaks. Täiesti arusaadav! Ja see teine osa, mis on natuke üle 200 miljoni – ka sellest ei pruugi piisata ja seegi on arusaadav. 200 miljonit on tegelikult ainult pisut suurem summast, mille võrra haigekassa tulud maksude tõttu langevad. Seega haigekassa seis reaalselt kulude-tulude osas väga palju paremaks ja lahedamaks ei lähe. Hetkel võib-olla tundub, et see ei ole probleem, kuid see võib saada probleemiks suvel ja sügisel, kui loodetavasti normaalne elukorraldus on taastunud. Inimesed tahavad minna arsti juurde, aga nad ei pääse sinna, ja ei pääse mitte sellepärast, et arsti ei ole, vaid sellepärast, et ei ole raha, mida maksta. Kas te olete sellele küsimusele mõelnud? Ja kuidas siis need olukorrad lahendada? Väga paljud inimesed on praegu jäänud terviseteenuseta.

Esiteks, mis puudutab seda 7 miljonit esimese kolme päeva rahastamiseks, siis ma juhin tähelepanu, et meil on riigieelarves eraldi sihtotstarbeline reserv COVID-i epideemiaga võitlemiseks. Sellest reservist on tehtud kulutusi suurusjärgus 50 miljonit ja seal on vaba reservi tänase päeva seisuga suurusjärgus 30 miljonit. Ja sellestsamast reservist me oleme kompenseerinud või oleme ette näinud kompenseerida ka seda nn kolme esimest päeva. Kui need kulud on suuremad, siis seal on veel mahtu.
Mis puudutab haigekassa üldist rahavoogu või üldist seisu, siis mul oli kohtumine haigekassa juhtkonnaga, kus me neid teemasid kõiki arutasime. Üldine pilt, mis seal on, on see, et tegelikult jääb haigekassal terve rida kulusid, mis praeguses eelarves on, tegemata. Osaliselt ka selle tõttu, et plaanilised vastuvõtud lükkuvad edasi. Samas selle võrra on mingisugused erakorralised kulud suuremad. Nad rõhutasid, et kui me eraldame need 213 miljonit, ütleme, tegevuspõhiste kulude katteks, siis nende kõikide kulude puhul tuleb näidata reaalne tehtud kulutus. Kõik see, mis sellest rahast ära ei kulu – eks me saame aru, et tegelikult haiglad sooviksid neid kulutusi näidata suuremana, et raha teenida –, aga see, mis sellest ära ei kulu, jääb haigekassa reservi. Ja me olime suhteliselt ühel meelel Rain Laanega, et tõenäoliselt see 213 miljonit kõik ära ei kulu. Eks kõik sõltub sellest, missuguse kursiga meil epideemia levik edasi läheb ja kui kiiresti me selle kontrolli alla saame. Need ongi kõik erakorralised kulud ja meil on raske ennustada, kui suureks need kujunevad, kui pikaks kriis venib. Küllap me kõik saame ka aru, et nende kulude tegemisega ei saa me püsivalt kahjustada haigekassa võimet tavalist ravi pakkuda.

Siim Kallas, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Auväärt minister! Mul on selline küsimus. Kas kellelgi on Eestis ettekujutust, kas ministril on selline ettekujutus või ministeeriumi ametnikel, kui palju on meil inimesi, kes saavad oma sissetuleku riigieelarvest, ja kui palju on inimesi, kes ei saa seda riigieelarvest? Tegelikult ju toiduraha lõpeb otsa nendel, kes ei saa oma sissetuleku riigieelarvest. Neil, kes saavad selle riigieelarvest – on need siis pensionärid või riigipalgalised, näiteks kooliõpetajad, ülikooliõppejõud –, ju praegu toiduraha otsa ei lõppe. See meetmete valik võiks ka sellest sõltuda.

Kui ma peast õigesti mäletan ja metoodikaga väga umbe ei jookse, siis avalikus sektoris, mis hõlmab ka kõiki neid politseinikke ja ülikoolide õppejõude, töötab meil vahemikus 125 000 – 130 000 inimest. Kogu tööhõives olevate inimeste arv on 670 000 – 680 000. See muidugi praegu väheneb. Selline pilt peaks olema.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Aitäh teile, et vastasite minu esimesele küsimusele, mis puudutas haigushüvitise maksmist 4.–7. päeva eest, täpsemalt FIE-sid ja nende toimetulekut. Nüüd tahan ma küsida elektriaktsiisi kohta. Elektriaktsiisi langetamine säästab eratarbijale suhteliselt marginaalse summa, mida ta oma arvel näeb, näiteks 30–40 senti. Tööstuses tõenäoliselt on sellest rohkem abi. Kas te kaalusite ka teemal "elekter" arutades, et võiks langetada võrgutasusid? Kas seda võiks teha Konkurentsiamet või kes? Kas see oli kaalumisel? Kui langetada võrgutasusid, siis kindlasti märgataks seda elektriarvel rohkem, see oleks enam abiks ka eratarbijale.

Aitäh! Võrgutasudel me pikalt ei ole peatunud. Küll aga oli kaalumisel variant, et taastuvenergia tasu võiks võtta järgmiseks paariks aastaks n-ö riigieelarvesse. Taastuvenergia tasu maht Eestis on natuke alla 90 miljoni, 88 miljonit umbes. See summa sõltub energia tarbimisest ja sellest, kui suure osa sellest energiast moodustab taastuvenergia. See omakorda jaguneb kaheks: umbes kolmandik või natuke rohkem on elekter ja ülejäänud on soojus. Kui oleks otsustatud elektri taastuvenergia tasu 35 miljonit või natuke üle 30 miljoni võtta n-ö riigieelarvesse kuluna ja kompenseerida sel moel taastuvenergia tasu tootjatele ja võtta see maha tarbijate elektriarvetelt, siis selle mõju elektriarvete vähenemisele oleks tõepoolest suurem kui aktsiisi vähenemisel. Ehkki summa oleks enam-vähem sama suur. Mõlema puhul me räägime suurusjärgust 30 miljonit eurot – elektri puhul just, kogu taastuvenergia tasu on veel suurem.
Võrgutasude teemal mul oli mõne nädala eest kokkusaamine ka Eleringi juhtkonnaga. Noh, ütleme niimoodi, et võrgutasude puhul on seda keerulisem teha. Sellisel juhul me ikkagi läheme Eleringi majandustulemuste teadliku halvendamise peale ja seda on palju keerulisem teha. On ka räägitud võimalusest teha elektriaktsiis ainult sihitult suurtootjatele, mis oleks väga selgelt olnud n-ö tööstusmeede või ettevõtlusmeede. Kurioosum on selles, et kui seda teha niimoodi, et see oleks tõeliselt tõhus, siis see kulu oleks väga lähedal sellele üldisele kulule, kui me kehtestaks selle kõigile. Ja nii tekib küsimus, miks me siis piltlikult öeldes välismaalt tulevale tööstusettevõttele teeme odava elektri, aga tädi Maali maksab ikka kallilt. Ma nagu ei arva, et see oleks päris õige. Aga nii elektri-, gaasi- kui diislikütuse aktsiisi langetamisel me tahame lisaks sellele, et me stimuleerime ettevõtlust – on see siis transpordisektor või tootmissektor ja gaasi puhul on ju mängus ka põllumajandussektor –, selgelt toetada inimeste ostujõudu. Olukorras, kus me näeme palkade vähendamist ja sissetulekute vähenemist, on sundkulude ja püsikulude tegemisel inimeste abistamine väga tähtis. See loogika on siin taga. 

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kriisid on ikka olnud suurte muutuste võimalus. Vastates kolleeg härra Kruuse küsimusele, te ka tõite esile, et te olete aastaid olnud seisukohal, et praegune põllumajanduse ärimudel ei toimi ja vajab olulisel määral muutmist. Kuidas te hindate, kas see 200 või 250 miljonit, mis praegu põllumajanduse ja üldse maaelu edendamiseks on planeeritud, aitab põllumehi meeleparanduse rajale seada ehk siis virtsahvti ehk põllumajandust uutmoodi edendada?

Ma pean seda väga heaks võimaluseks. Ma olen raudselt seda meelt, et Eesti põllumajanduses on terve hulk ettevõtteid, kes juba tänasel päeval on ülimalt efektiivsed ja ülimalt tootlikud ja maksavad väga korralikke palkasid ja kellel ei ole mingit häda saada Ukrainast appi puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest. Need ettevõtted on täitsa olemas. Nad väga edukalt ekspordivad ja pakuvad väga edukalt ka Eesti turul oma tooteid.
Nagu ma ütlesin ka Urmas Kruusele, me kipume kinni jääma mingisugustesse detailidesse, niši- ja pseudoteemadesse. Põllumajandussektor saab selle lisaeelarvega kasutada tervet hulka väga mahukaid ja väga põhimõttelisi toetusmeetmeid, mis on just nimelt suunatud sellele, et see sektor muutuks konkurentsivõimelisemaks ja efektiivsemaks, muutuks modernsemaks, muutuks ekspordivõimekamaks.
Mis puutub tööjõusse, ega siis ukrainlane ei ole see ainus lahendus, lahendusi on veel. Meil on juttu olnud ka sellest, et töötukassa on tekitanud lahendusi, mille korral ta mingiks perioodiks mingi tüki palgast maksab, kui ettevõte võtab inimese tööle mingisugusel n-ö käivitamisperioodil. Mingid kuud maksab töötukassa n-ö tööturutoetust. See on täiesti toimiv asi. Täpselt samamoodi võib seda mõelda ja kaaluda. Kui me räägime siin mõnesajast inimesest ainult, siis see ei ole ka väga kallis võrreldes nende üle välja meetmetega, mis meil on. Meil on minu meelest palju enam tulevikku vaatav lahendus kui see, et lihtsalt väänata Eesti seaduseid ja anda võimalus jätkata sellise mudeliga, mis on üles ehitatud madala kvalifikatsiooniga odavtööjõu välismaalt sissetoomisele. Minu meelest ei peaks ükski inimene, kes hoolib Eesti põllumajanduse tulevikust, seda lahendust promoma.

Siim Kallas, palun!

Aitäh, juhataja, ja aitäh, härra minister! Seda numbrit ma tean, mis te ütlesite, aga mind huvitas see, et kui me paneme sinna otsa ka pensionärid ja stipendiaadid ja kõik need, kes saavad oma sissetuleku riigieelarvest, siis kas see number on suurem kui nende number, kes töötavad erasektoris.
Aga ma tegelikult tahan küsida hoopis ühte teist asja. See on osaluste omandamine. See on kahtlemata programm, mis Ameerikas väga hästi töötas, nn TARP, mille raames tõesti osalused müüdi tagasi ja riik sai veel kasugi. Andres Sutt ütles, et sellega seotud juriidiline pool saab olema väga keeruline. Aga lisaks sellele mina näen ka ohtu, et arvestades Euroopas valitsevat suhteliselt vaenulikku suhtumist erasektorisse, võib äkki juhtuda nii, et osaluse me omandame ja tagasi ei anna. Mis te arvate?

Jah, see arvutus on muidugi õige, et kui me paneme pensionärid otsa, siis neid, kes lisandväärtust loovad, on vähem kui neid, kellele seda lisandväärtust ümber jagatakse. See arvutus on õige, see seis ei ole päris üks ühele, ta on pisut kaldu erasektori kahjuks.
Lisaks Ameerika Ühendriikidele praktiseerisid seda lahendust väga edukalt ka Suurbritannia ja Saksamaa. Nii et see on jah selline laialdane praktika ja igal pool väga positiivsete tulemustega. Nii et meil vähemalt idee tasandil on põhjust uskuda, et see töötab. Aga nagu ma ütlesin, ega seda Eestis väga palju tehtud ei ole. Eks me peame selle käigus ennast kõvasti harima.
Aga nüüd küsimus, kas me pärast tahame oma tükikest ära anda. Ma ei näe siin otsest probleemi, ju tulevikus on ka raha vaja. Meil ju on ka praeguse valitsuskoalitsiooni leppes mitu erastamist kirjas, kõige suurem neist on Enefit Greeni IPO. Ja me võime selle ju ka lepingusse kirjutada, et mingisuguse ajaperioodi jooksul see toimub lausa teatud automaatse mehhanismi abil, kui kellelgi on suur mure, et me ei taha enam Tallinkist välja tulla. Ma ei tea, kas see on suur mure – ma ei oska vastata, kas see on suur mure. Ma pean tunnistama, et Tallinkilt tulnud sõnum on olnud siiamaani vastupidine: nendele meeldib, kui riik on osanik. See annab neile juurde teatud usaldusväärsust, kui nad turul tegutsevad. Ma ei tea, kas see meeldib neile ka aasta pärast. Vaat seda ma ei oska vastata.

Aitäh, austatud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnetooli kaasettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta lisaeelarve seadust oma istungitel 2., 3. ja 6. aprillil. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Martin Helme, samuti on ülevaate oma valdkonna muudatustest andnud haridusminister Mailis Reps, maaeluminister Arvo Aller, majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, sotsiaalminister Tanel Kiik, kultuuriminister Tõnis Lukas ja riigihalduse minister Jaak Aab. Lisaeelarves kajastuvate kriisimeetmete ettevalmistamisest sai komisjon ülevaate juba varem erakorralistel istungitel. 30. märtsil olid kohal rahandusminister Martin Helme oma meeskonnaga, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus. 31. märtsil sai komisjon ülevaate Eesti Panga majandusprognoosist, osalesid Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik, pangaliidu ülevaate laenutulust andis selle juhatuse esimees Erki Kilu.
Nüüd aga eelnõu juurde. Lisaeelarve järgi on valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk tänavu, kui arvestada ka valitsuse rakendatavaid majanduse toetamise meetmeid, 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele kokku on 513 miljonit, sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Kui vaadata selle eelarve kolme eri sammast, siis kõigepealt tuleb vaadata tööandjatele ehk ettevõtjatele suunatud meetmeid. Osa neist suunatakse KredExi kaudu ja on juba ühelt poolt avatud. Selle lisaeelarvega anname ka võimaluse suurendada laenude garanteerimist kuni 1,5 miljardini. Teine pool peab silmas töötajaid. Tänasest on tööandjatel võimalus töötukassa kaudu taotleda oma töötajatele 70% palgatoetust. Ja kolmas, kindlasti oluline osa on haiguslehed. Kui keegi saalist küsiks, kui palju märtsikuus haiguslehti võeti rohkem võrreldes eelmise aastaga, siis ma vastaks, et see arv on lausa suurusjärgus 50 000. Seega väga suur saab olema ka sotsiaalne toetus. Ma täitsa mõistan neid inimesi, kes endale haiguslehe välja võtsid, et mitte minna poodi kaupmehena müüma või apteegis leti taha, sest nad kaitsesid sellega nii iseennast kui oma peret. Kriitikat nende suhtes kindlasti ei saa teha. Siiski tuleb arvestada seda, et iga kuu mõju haigekassa eelarvele on 15–20 miljonit. Samas jälle töötukassa eelarve selle summa võtta ei vähene. Ma arvan, et märtsis on põhirõhk haiguslehtedel ja aprillis-mais töötukassal.
Kui vaadata lisaeelarvet omavalitsuste poole pealt, siis näeme, et omavalitsuste toetused on suured. Kuid ma tahan rõhutada, et omavalitsuste toetused on tingimuslikud. Ainult nendel omavalitsustel, kes selle aasta eelarves plaanitud investeeringud ära teevad, on võimalik taotleda raha uute investeeringute jaoks. See 70 miljonit investeeringute raha on väga selgelt mõeldud selleks, et elavdada ja tugevdada majandust ja anda ettevõtjatele juurde võimalusi konkureerida eri objektide ehitamisel ja kõiges muus. Ei ole nii, et omavalitsus teeb selle aasta eelarves plaanitud asjad nüüd lisaeelarve rahaga. Kindlasti eesmärk on see, et omavalitsused oma plaanid täidaksid.
Oluline teadmine kõikidele ministeeriumidele on, et nii nagu praegu toetatakse töötukassa kaudu ettevõtjaid, on ka nende oma töötajatele võimalik taotleda kaheks kuuks toetust palgast 70%. Seda tuleb vaadata ühtselt, ükskõik mis valdkonnaga tegu on: on see kultuurivaldkond, on see spordivaldkond, on see midagi muud, meetmed peavad olema kõigile suhteliselt võrdsed. Aga on ka üks oluline aspekt: nende meetmete puhul on üks toetuse tingimus, et aluseks on eelmise aasta keskmine palk. Kui sa oled maksu maksnud, siis on sul loogiline õigus toetust küsida. Kui sa ei ole maksu maksnud eelmisel aastal, siis on väga keeruline otsustada, mille alusel sulle midagi makstakse.
Me oleme rahanduskomisjonis veel arutanud väga olulist teemat, et seda raha ei pea tingimata ära kulutama. Ühelt poolt loomulikult on eelarve selle jaoks, et majandust ergutada, kuid teiselt poolt, kui need meetmed on kinnitatud, aga lisaeelarves pole need lõpuni lahti kirjutatud, neid alles arutatakse, siis on väga selgelt rahanduskomisjoni seisukoht, mis teiseks lugemiseks saab ka vormistatud, et kõik meetmed kinnitatakse valitsuses. Ei tohi tekkida olukord, et kuskil ministeeriumis või muus ametkonnas, ka MES-is näiteks, keegi lihtsalt lepib milleski kokku. See peab olema laiema konsensusega. Oluline on ka, et juriidilised isikud, kes toetuse saavad, avalikustatakse. Kõigil on võimalik näha, kes toetust said ja kui palju. Sellega me hoiame ära arvamused, et kuidagi keegi tegi oma sõbrale või kellelegi muule teene.
Tänagi räägiti siin interneti püsiühendusest, selle kohta esitati küsimus. Seni on rahanduskomisjonile ja minule tulnud vähemalt kahelt ettevõtjalt väga selge sõnum, et kui täna tuleb avaldus, siis kuu aja pärast on soovijal internet olemas. Seda ei tagata küll 100%-le soovijaist, see on 95%-le võimalik anda. On üks tingimus: kui seda metsa ees ei oleks, nagu öeldakse. Tänane hind on selline, et 30 megabitti sekundis ja veel kiiremat internetti suudetakse pakkuda kuni 300 euro eest, keegi isegi pakkus juba 250 euroga. Me kindlasti teeme juurde märke, et see 15 miljonit tegelikult kataks 50 000 pere vajaduse. Kas inimene tellib endale valguskaabliga 5000-eurose liitumise või läbi võrgu 300-eurose, see on juba tema enda otsustada, aga see annab võimaluse. Tõesti, kriisi ajal me oleme näinud, et lapsed on kodus, peavad õppima, meie vanematel lastel, kes ülikoolis, on samuti vaja internetti. Me ise teeme oma komisjoni istungid ka koduarvuti taga, kus on vaja kiiret püsiühendust. Ja kui keegi räägib täna, et võrgustik peaks veel võimsam olema, siis me teame, et üle maailma käib võistlus, kes suudab esimesena arendada välja 5G-lahenduse. Eesti Vabariigis on plaanitud, et 10–15 aasta pärast peaks valguskaabel iga kodu ukseni viidud olema, ja selleks ajaks on, ma arvan, juba ammu olemas 5G-lahendused, mis pakuvad veel kiiremat ja paremat ühendust.
Ma arvan, et selles eelarves on täna väga selgelt kaks poolt. Kuni maikuu lõpuni on arvestatud teatud meetmed, teatud teederaha näiteks, et omavalitsustele antakse asfaltteede jaoks 15 miljonit, kruusateede remondiks ja ehituseks 15 miljonit ja 10 miljonit Maanteeameti kaudu tolmuvabad teede jaoks. Need on kindlasti plaanis, pean rõhutama, mitte selle aasta eelarves olevate teede ehitamiseks. Need on planeeritud järgmiseks või ülejärgmiseks aastaks, projektid on olemas, aga lihtsalt täna ei olnud rahalisi vahendeid. Me suuname ikkagi praktiliselt üle 300 miljoni investeeringuraha teatud sektorisse. Suurim sellest on 100 miljoni eest korterelamute renoveerimine, mis on ühelt poolt CO₂ teema ja teiselt poolt see teema, et inimestel, kes seal elavad, on keskkond tänu sellele parem ja kodukulud väiksemad.
Kui rääkida veel lisaks aktsiisidest, mis on tekitanud erinevaid arvamusi ka siin saalis – kas neid on vaja vähendada või mitte –, siis on selge, et diislikütuse aktsiisi vähendamine on oluline, et meie transpordisektor ellu jääks – olgu selleks siis kaubavedu, bussireisijatevedu, olgu see raudtee, olgu see laevandus. Ka teame, et elektri- ja gaasiaktsiisid on meil kogu meie regiooni kõige kõrgemad. Meil on väga selgelt kokku lepitud, et need lähevad kaheks aastaks alla. Samas on meil juures klausel, et kui majandus tõuseb juba vähemalt 2%, siis me tuleme aktsiiside juurde tagasi ja siis hakatakse neid vaikselt mingil määral tõstma. Aga kindlasti tuleb siis ka vaadata kogu regiooni taset, et me konkureeriks ühel turul teistega võrdselt, et ei juhtuks nii, nagu praegu on: Tallinki laev sõidab Saksa ja Muuga vahet, aga paljud autod ei lähe laeva peale, kuigi rahaliselt tundub, et see oleks kasulik. Nad sõidavad läbi Poola ja Leedu, et tankida seal paak täis, tulla Eestisse, siin pool paaki, ja siis uuesti tagasi. Nad arvestavad, et nad sellega võidavad, kuigi laevapilet on väga odav.
Üks oluline meede on teise pensionisamba maksete peatamine. Me leppisime selle selgelt kokku. Kui minu käest ka küsiti, siis ma ütlesin, et see on vabatahtlik. Kindlasti, kui te olete seda eelnõu lugenud, siis teate, et on ka oluline see, et seal on sees klausel, et nendel inimestel, kes enne 2025. aastat peaks pensionile minema, teise pensionisamba maksed jätkuvad, kui nad soovivad seda. Ja riigipoolne 4%-line toetus on ka seal.
Aga ma tänan teid ja soovin teile ilusat õhtut. Komisjon otsustas väga hästi: komisjon otsustas, et esimene lugemine lõpetada, ettekandjaks määrata siin teie ees kõneleja ja parandusettepanekute tegemise aeg on 8. aprill kell 9. See on kolmapäev. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei olnud, seega läheme läbirääkimiste juurde. Sõna saavad fraktsioonide esindajad, nagu ikka viis pluss kolm minutit. Esimesena palun Reformierakonna fraktsiooni nimel Kaja Kallas!

Aitäh! Ma palun kohe kolm minutit juurde.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Austatud kolleegid! Me ilmselt kõik nõustume, et meil on käes eriolukord, mis nõuab erakordseid meetmeid. Lisaeelarve üleandmisel nõustusid ka koalitsioonisaadikud, et see saab olema pikk kriis. Sellest tulenevalt peame hetkel tegelema nende sammudega, mis on kohe vajalikud. Rahandusminister ise on siin kõnepuldis öelnud, et selles kriisis on väga palju määramatust. Me ei tea, kui palju meil raha on, kui palju me laenu saame, mis tingimustel me laenu saame, kui suur on majanduslangus, kui kaua see kriis kestab, kui paljud ettevõtted ja inimesed vajavad abi. Seetõttu peaksime praegu tegelema nende asjadega, mis on just hetkel pakilised. Paljude teemadega on mõistlik tegeleda alles paari kuu pärast, kui on selgem, kui kaua see tervisekriis kestab, millised on kahjud, kus on suurimad kaotused.
Rahandusminister ütles, et kui paari kuu pärast uuesti lisaeelarve teha, siis näitaks see, et nemad on oma tööd teinud või meie kõik oleme oma tööd teinud räpakalt. Ei, see näitaks, et me oleme seda tööd teinud vastutustundlikult ja et me tegelikult tahame rahaga vastutustundlikult ümber käia. Oluline on jätta eelarvesse tugevusvaru, sest me ei tea, mis juhtub ja kas asjad lähevad halvemaks. See on oluline haigekassale, see on oluline töötukassale, see on oluline nendele inimestele, kes saavad sealt abi. See on oluline ka väikestele ja suurematele ettevõtetele, kes annavad inimestele tööd.
Rahandusminister kurtis siin, et opositsioon seob valitsuse käsi, aga tegelikult me oleme pakkunud koostööd. Lisaeelarves ja sellega seotud seadustes on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Kiired täpsed meetmed akuutse aja üleelamiseks, töökohtade ja ettevõtete säilitamiseks on vajalikud. Ettevõtetele laenugarantiide ja käibevahendite pakkumine KredExi kaudu on õige samm. Inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed töötu- ja haigekassa kaudu on samuti olulised. Siinjuures on esmatähtis, et need meetmed rakenduvad liigse bürokraatiata ja jõuavad kiiresti inimeste ja ettevõteteni ning et KredEx ei küsi nende laenude eest röövellikku intressi. Samuti peame õigeks, et riik võtab mõistlikus suuruses laenu, et hoida majandus käimas ja leevendada inimeste sissetulekute langust ja katta koroonaviirusega seotud kulusid. Oluline on, et vajalikud meetmed kestavad konkreetse aja, mis on seotud selle kriisiga, olgu see siis kaks või kuus kuud peale eriolukorra lõppemist või selle aasta lõpuni. Lahtisi meetmeid ei tohiks olla, ei tohi olla nii, et tõstame raha üle järgmisesse aastasse või lööme mingil muul otstarbel sirgeks.
Avaliku raha kasutamine nõuab ka läbipaistvust. Läbipaistvus välistab kuritarvitused. Kriisitoetusmeetmete saajad peavad olema avalikult teada. Kuna Eesti on parlamentaarne riik, siis peab Riigikogul olema regulaarne ülevaade kriisimeetmete kasutamisest. Praeguses ebastabiilsuses peaks ülevaate andma iga kuu. Nii saame ka meie reageerida õigel ajal.
Aga lisaks vajalikele sammudele tundub see lisaeelarve natuke nagu saagi jagamine: iga valitsuspartei peab midagi saama ja sellel ei pruugi olla kriisi lahendamise või inimeste aitamisega mingit seost. See on küüniline, arvestades olukorda, kus maksude laekumine väheneb drastiliselt, abivajajaid on palju ja, nagu juba enne öeldud, me ei tea, kui pikk see kriis on.
On kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid. Olukorras, kus kogu erasektor peab kohe ja kiiresti vähendama inimeste töötasusid või suisa koondama ja tõmbama oma tegevust igatpidi kokku, tundub riik, kes oma kulusid ei kärbi, elavat mingis teises maailmas.
Kiirete meetmetega tuleb aidata just neid sektoreid, mis saavad kõige enam pihta. Tuleks jätta kõrvale erakondlikud eelistused ja lähtuda tegelikust kriisivajadusest. Loodan, et koalitsioonil on sisuline soov opositsiooni mõtteid ja ettepanekuid kuulata. Kindlasti teeb Reformierakond oma ettepanekud turismisektori aitamiseks pikema aja jooksul. Samuti on meil mõtteid, kuidas aidata väikeettevõtteid, tööstus- ja ehitussektorit ning oma ärimudelit ümber korraldavaid ettevõtteid. Me soovime suurendada tervishoiukulusid, selleks et inimesed saaksid ka peale seda kriisi plaanilist ravi. Me oleme valmis kriisiga mitte seotud avaliku sektori kulusid kärpima, kuid see ei saa olla poliitiline lehmakauplemine.
Lühidalt kokku võetuna: me oleme valmis koostööks ja aruteluks, kui koalitsioon ei kasuta teerullitaktikat. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Riina Sikkuti Sotsiaaldemokraatilku Erakonna fraktsiooni nimel. Kolm minutit lisaaega, palun!

Head kolleegid! Ma jätkan sealt, kus Kaja Kallas lõpetas. Tõesti, me oleme valmis koostööks, oleme valmis selleks, et kõik koos siit kriisist välja tulla. See eriolukord on muidugi erakorraline ja paljud asjad on meil igapäevaelus teisiti. Me kõik tunneme seda. Aga eriolukord ei ole olukord, kus ükski reegel ei kehti. Reegleid muudetakse eriolukorras vaid nii palju, kui on vaja kriisi lahendamiseks. Päike tõuseb, põhiseadus kehtib, punase tulega teed ületada ei tohi. Rohelisega teed ületades tuleb seda teha üksinda või kahekesi ja hoides kahemeetrist vahet. Täpselt nii palju ongi muutunud. Seega, kriisis ei ole tähtis ainult tegutsemine, vaid sihipärased  konkreetse mure lahendamisele suunatud teod.
Ma oma küsimuses ministrile kasutasin kujundit, et õnnetuses kannatanut elustav kiirabiõde ei lähe vahepeal suppi soojendama. Ja meie peaksime samast põhimõttest lähtuma siin praegu lisaeelarvet ja sellega seotud seadusmuudatusi arutades. Praegune epideemia ja ka kriis ei ole midagi sellist, mis on meile tuttav, mida me oleksime kogenud ja mille tõttu toimuvaid muutusi oskaksime hästi ette näha. Seega on vajalik paindlikkus, vigadest õppimine, otsuste muutmine vastavalt uutele teadmistele ja kiire reageerimine. Võib juhtuda, et praeguste teadmiste põhjal ei saa kõike lahendada ühekorraga, tuleb liikuda samm-sammult, aga selget eesmärki silmas pidades.
Mida see tähendab lisaeelarve seisukohalt? Näiteks seda, et praegu tuleb katta ka kulusid, mida me eelarvet koostades ei osanud ette näha. Maksulaekumine muutub, see seab oma piirangud ja on vaja laenata. Arusaadav. Aga ka eriolukorras tuleb tegutseda fokuseeritult ja teha informatsioonile tuginevaid otsuseid, võtta aluseks see kõige parem teadmine ja liikuda seatud eesmärgi suunas. Ja ma kinnitan ministrile täpselt nii nagu Kaja Kallas, et kui eriolukorras tuleb tänavu teha uus lisaeelarve, siis see ei näita kehvalt tehtud tööd, see näitab just mõistuspärast vastutustundlikku käitumist kriisiolukorras.
Aga millised kulud on siis lisaeelarves vajalikud? Nakkuse leviku ennetamise, piiramise, raviga seotud kulud, muidugi isikukaitsevahendid, testimine. Need on hädavajalikud kulud, info nende kohta on olemas. Teiseks on sellised vajalikud kulud, mille puhul helduse määr on kokkuleppe küsimus: ettevõtete likviidsuse tagamine, inimeste toimetuleku tagamine. Jah, me võime siin saalis arutada, võime ajakirjanduses arutada detailide üle. Tegelikult ei ole suuri poliitilisi eriarvamusi ja meie kõigi huvides on näiteks töötukassa ja KredExi meetmete võimalikult kiire rakendumine.
Kolmandaks on tegelikult vaja ette näha kulud, mis on n-ö kaudsed kriisikulud, pikemaajalise mõjuga, pigem suunatud kriisist väljumisele ja taastumisele. Need kulud on kahtlemata tähtsad, aga määramatus on nende puhul suurem, ajasurve seevastu väiksem. Meil ei ole vaja neid otsuseid teha kiiresti, aga meil on vaja luua ühine arusaam sellest, millal me saame eriolukorrast väljuda ja mida meil selleks vaja on. Kui see strateegiline plaan puudub, on võimatu otsustada, kas meil on kriisist väljumisel rohkem abi madalast elektriaktsiisist või KredExi investeerimislaenust.
Praeguse lisaeelarvega on need valikud tehtud. Millise info alusel? See ei ole kuidagi retooriline või vähetähtis küsimus. Kui ei ole strateegilist plaani ja kui ei ole kasutatud praegusi parimaid teadmisi, siis me kulutame oma napi ressursi, kasvatame võlakoormust, aga kriisist taastumist ei toeta kuidagi. Võime vaid loota, et me ei liigu soovitule vastassuunas. Kuid praegu ei saa isegi selles kindel olla.
Lisaeelarvega jagatakse toetusi, käendusi, laene pea kõigis valdkondades harjumuspärasest palju suuremas mahus ja sageli lihtsustatud korras. Taotlemise tingimused ei ole enamasti veel teada, need on alles väljatöötamisel ja lisaeelarvega kaasneb ulatuslik seadusmuudatuste pakett. Seega, praegu on tähtis hoida fookust, hoida fookust kriisi lahendamisel. Kõik kulud, mis me teeme kuskilt kõrvalt, kas või seesama teise samba muudatus, mis tegelikult paneb kinni avaliku sektori IT-ressursi, nõuab väga tugevat avalikku kommunikatsiooni. Aga see ei ole kriisi lahendamisega seotud ja võtab meie jaoks vajalikku fookust väga palju maha.
Teiseks tuleb tagada meetmete läbipaistvus. Läbipaistvus vähendab korruptsiooniriski, tagab võrdse kohtlemise, loob usaldust, mida on kriisi lahendamiseks vaja. Näiteks võib tuua toetusesaajate nimekirjade avalikustamise, MES-i nõukokku tulab tagasi tuua valdkondlike organisatsioonide esindajad, kes saaksid järelevalvet teha.
Kolmandaks tuleb aru saada probleemidest ja lahendustest. Minister ütles küsimustele vastates ilusti, et meetmed peavad toimima koosmõjus, ei saa loota ainult ühele asjale või ühele lahendusele. Toon jälle MES-i näite. Põllumajanduses kurdetakse kõige rohkem töökäte puuduse üle. Kas 200 miljoni suunamine valdkonda on selles olukorras õigustatud? Kas on võimalik kasulikult rakendada seda 200 miljonit, kui töötajaid on puudu? Ilmselt see üksik meede ei anna tulemust, oleks vaja meetmete kompleksi. Aga lisaeelarve pakett töökäte küsimust ei lahenda. Siin on tähtis ka koostöö töötukassaga. Milline on plaan ajutise tööloaga Eestis viibivate töötajate puhul? Kas on ikka mõtet 200 miljoni eraldamise kohta otsust teha, kui meil ei ole need toetavad meetmed paigas?
Ja neljandaks, viimaseks. Elu ei lõpe selle kriisiga. Pikaajaline plaan peab kogu aeg silme ees olema. Kavandatud meetmete pakett on lai, summad, mis riik suunab eri valdkondadesse, väga suured. Toetuste ja teiste meetmete tingimusi seades tuleks peale kriisi leevendamise silmas pidada valdkonna pikaajalisi eesmärke. Näiteks võiks investeerimislaenud suunata automatiseerimisele, tootlikkuse tõusu tagamisele. Meie tootlikkus on Euroopa keskmisega võrreldes väga madal. Kui meil on see raha olemas, siis peaksime suutma täita ka pikaajalisi eesmärke. Samamoodi on MES-is: kui kriisipaketist läheb sinna kümnendik, siis peaks see aitama täita ka põllumajanduse ja kalanduse arengukava eesmärke. Suurem lisandväärtus, Eesti turul kodumaise toidu osakaalu suurendamine – see on täiesti realistlik ka kriisi olukorras saavutada.
Kokkuvõtteks: eriolukorra lahendamisel on usaldusel suur väärtus, seda tuleb hoida ja luua ka lisaeelarveprotsessi raames. Plaan peab olema paigas, fookus olemas, meetmed valitud parimate teadmiste põhjal ja rakendatud läbipaistvalt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 171 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. aprilli kell 9.

Jõuame tänase järgmise ja ka viimase päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu 169 esimene lugemine. Palun siia kõnetooli rahandusminister Martin Helme.

Tere jälle! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Oma äsja lõppenud 2020. aasta lisaeelarvet tutvustavas kõnes rääkisin teile meie ees seisvatest otsustest ja vajalikest muudatustest, et tagada Eesti eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning teha kõik selleks, et meie majandus pöörduks võimalikult kiiresti kasvuteele. Puhkenud kriis on oma ulatuse ja mõju mõttes Eestile enneolematu. Valitsus on selle lahendamiseks valmis rakendama ulatuslikke meetmeid, et säilitada inimeste sissetulekud, toetada ettevõtluse püsimist ja allesjäämist kriisi ajal ning selleks, et lõpuks tõusta sellest raskest majandusseisust.
Kõik majandussammud ja -meetmed, mida valitsus on juba teinud või alles planeerib ja astub tulevikus, on suunatud nende mõjude leevendamisele. Me peame oma tööinimesi ja ettevõtteid toetama, et meid tabanud langus oleks laugem, taastumine kiirem ja me suudaksime raskustest väljuda võimalikult väikeste kahjudega. Tõhusate kriisiabimeetmete korral peaks normaalne majandustegevus taastuma tunduvalt kiiremini kui pärast eelmist suurt kriisi.
Kujunenud raskes olukorras on juba saanud väga valusaid lööke mitmed meie majandussektorid, näiteks majutus- ja toitlustusettevõtted, meelelahutus või veondus. Üldine tarbimise vähenemine, vajalike tarneahelate katkemine ning laialdased rahalised raskused ähvardavad samas ka teisi valdkondi, mille kaotused on seni olnud väiksemad. Meie majanduse taastumise algpunkt ja kiirus sõltuvad paljudest teguritest, mida on praeguses olukorras väga raske täpselt mõõta. Suutmata praegust olukorda ja lähima aja arenguid täpselt määrata, on raske leida ka prognoosimudelit, millega meie tulevikku hinnata. Taastumine sõltub esiteks muidugi sellest, kui kaua praegused koroonaviiruse tõkestamiseks seatud piirangud kestavad nii meil kui ka teistes riikides. Samuti on väga oluline säilitada selle kestel võimalikult suurel määral meie inimeste igapäevased sissetulekud, meie inimestele leib laual, ettevõtjate elujõud ning kõigi julgus tarbida ja majandustehinguid teha.
Vabariigi Valitsus on teinud kaks seaduste muutmise paketti, mis sisaldavad meetmeid COVID-19 põhjustatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning nende tagajärgede leevendamiseks. Antud seaduseelnõu eesmärk on luua seaduslik baas COVID-19 viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2020. aasta lisaeelarvega. Teine pakett puudutab seaduste muutmist koroonakriisi lahendamiseks eriolukorras, mida kehtivad seadused ei võimalda ja mille muutmine pole otseselt seotud lisaeelarvega.
Eelnõu 169 hõlmab endas ühtekokku 18 seadusemuudatust, mis on vajalikud lisaeelarvega tehtud otsuste ellurakendamiseks. Eelnõus toodud sätted võib grupeerida viieks rühmaks. Esiteks, muudatused seadustes, millega on kehtestatud rahaliste arvestuste aluseid ning erinevaid määrasid, mis lõpuks kajastuvad summadena lisaeelarves. Siia alla kuuluvad näiteks ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus, milles suurendatakse KredExi liimiti, mis võimaldab tal anda suuremal määral ettevõtjate pangalaenudele lisatagatisi, või töötuskindlustuse seadus, millega suurendatakse sihtkapitali vahendeid, et rahastada kriisimeetmeid sihtfondide kasutamata vahendite arvel, või ka loovisikute ja loomeliitude seadus, millega leevendatakse piiranguid, et saaks maksta toetusi ja oleks võimalik neid taotleda.
Teiseks, maksusätted, millega kergendatakse majanduslikku toimetulekut ja toetatakse ettevõtjaid. Näiteks, aktsiiside langetamine, millest kõige suurema mõjuga on diislikütuseaktsiisi langetamine Leedu tasemele. Eeldame, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 14,5 eurosenti liitri kohta. Aga siia kuuluvad ka 5000-eurone maksuvabastus erametsaomanikele, tööandjate ajutine vabastamine vähemalt kuumääralt sotsiaalmaksu tasumise kohustusest ning Maksu- ja Tolliametile intresside tasumise peatamine ja intressimäära vähendamine ning madalama käibemaksumäära kohaldamine lisaks paberkandjal raamatutele ka elektroonilistele väljaannetele.
Kolmandaks, sotsiaalvaldkonna seadused, millega tagatakse eriolukorras teatud tegevuste jätkumine, ning eriolukorras sotsiaalset kaitset pakkuvad seadused. Esimeste hulka lähevad eriolukorra ajal töövõime hindamise läbiviimine, püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine, puude raskusastme kehtivuse pikendamine jne, teiste hulka näiteks Kaitseliidu liikmete tasustamine eriolukorras, kus kaasamise ajal puudub neil muu sissetulek, ning ravikindlustuse jätkumine ka isikutel, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu.
Neljandaks, riigieelarvega seonduv. Eriolukorra sätete loomine eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise puhul, mis tähendab tavaolukorrast erinevat ajakava ja eriolukorras kasutatavate vahendite ülekandmise otsustamist. Kriisiga seonduvalt on ilmnenud vajadus täpsustada ka riigi võlakohustuste mõistet, täpsemalt seda, mis läheb suurima lubatud jäägi arvestusse ning selle jäägi suurendamist Riigikogu poolt. Nimetatutega seotud põhimõtteid ei muudeta, vaid kirjutatakse selgemalt lahti.
Viiendaks, teise samba maksete peatamine. Edaspidi laekub sotsiaalmaksu pensioniosa 4%, mis varem suunati teise sambasse, riigieelarvesse. See võimaldab riigil kasutada seda raha kriisiolukorras vajaminevateks kuludeks. Teise samba maksete peatamine perioodil 1. juuli 2020 kuni 31. august 2021 vähendab riigi kulusid 2020. aastal 141 miljoni euro võrra ja 2021. aastal 204 miljoni euro võrra, kogu perioodil kokku 345 miljoni eurot. Lisaks suureneb tulumaksulaekumine kahel aastal kokku 8 miljoni euro võrra. Kokku on teise samba maksete peatamise prognoositav positiivne mõju riigieelarvele 2020. ja 2021. aastal 353 miljonit eurot. Samal ajal suureneb teise sambaga liitunud inimese kogumispensioni 2% makse peatamise korral tema netopalk 2% (eeldusel, et brutopalk ei muutu).
Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud kriisileevendusmeetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 1 miljard ja 145 miljonit eurot ehk –4,4% SKT-st. Meetmed mõjutavad kõiki valitsussektori tasandeid, kuid enamik neist käib läbi riigieelarve. Riigieelarve kulusid kasvatavad erinevad toetused kohalikele omavalitsustele uuteks investeeringuteks, samuti meetmed kultuuri-, spordi- ja haridusasutuste toetuseks. Sotsiaalkindlustusfondide kulusid kasvatab 250 miljoni euro suurune töötukassa tööturutoetusmeetmete pakett, samuti haigekassa kulud haiguspäevade hüvitamiseks.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma palun teil esitatud eelnõu toetada!

Lugupeetud minister, teile on ka küsimusi. Esimesena Annely Akkermann.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eriolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles usutluses, et plaan peab olema nii taktikalisel tasemel kui ka strateegilisel tasemel ja selle järgi peab riik liikuma, vajaduse korral võib plaane muuta, kui olukord muutub, aga ilma plaanita tegutsemine on kindel läbikukkumine. Riigi eelarvestamises on eelarvestrateegia see strateegiline plaan, mida inimesed rahandusjuhilt loodavad näha. Kes tahab olla juht, see peab olema suuteline panema paika strateegilist plaani, peab olema suuteline seda selgitama, peab olema suuteline inimesi selle plaaniga kaasa tõmbama. Miks te loobute strateegilisest planeerimisest? Niimoodi ei saa ühtki kriisi ületada.

Aitäh! Oeh, mulle tundus, et me siin veetsime just kõva kolm või neli tundi strateegilisest plaanist rääkides, aga võib-olla siis liiga vähe rääkisime. Mulle tundub, et me sõnastasime selle strateegilise plaani ikkagi väga selgelt, mida me soovime saavutada praeguse eelarvega ja selle juurde käivate seadusemuudatustega. Kõige esimene, kõige tähtsam on hoida tööhõivet ehk inimeste sissetulekuid, sellega seoses hoida ettevõtete eluvõimet, lisaks sellele katta ennustamatud ja ootamatud kulud, mis on seotud pandeemiaga, ning luua tingimused Eesti majanduse võimalikult kiireks taastumiseks. Minu meelest on see piisavalt strateegiline plaan. Võib-olla see siis ainult tundub mulle nii, aga ma ei oska paremat ja suuremat strateegilist plaani teha. Me ju keegi ei luba siin helesinist tulevikku, aga ma ei saa küll nõustuda kriitikaga, et meil üldse plaani ei ole.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine selles paketis õgvendab erihoolekandeteenuse osutamise tingimusi. Inimese ettevalmistus ei pea tähendama koolituse läbimist, piisab keskharidusest ja juhendajast. Täiesti arusaadav. Halva stsenaariumi korral võib selline meede vajalikuks osutuda ja ma ei vaidlusta seda. Küll aga palun põhjendada, miks seda rakendatakse ainult erihoolekandeteenuse puhul, aga mitte üldhoolduse puhul. Me kõik oleme kuulnud olukorrast üldhooldekodudes, kus on nakatunuid, sh töötajaid. Ka seal võib tekkida olukord, kus on töötajate nappus ega ole võimalik võtta tööle inimesi, kellel on erialane ja nõuetele vastav väljaõpe. Liiatigi on üldhooldekodu puhul tegemist teenusega, mille nõuded käesoleva aasta alguses karmistusid, võrreldes erihoolekandeteenusega. Lisaks tuleb siin mainida ka seda, et erihoolekandeteenus ...

Aeg on läbi!

... on riigi korraldatud teenus, kohaliku omavalitsuse korraldada on üldhooldekoduteenus. Miks erikohtlemine?

Aitäh! Eks aus vastus ole see, et selle konkreetse paragrahvi on ette valmistanud Sotsiaalministeerium. Ma jään vastuse võlgu, kas see eriline kohtlemine on tingitud sellest, et lühikeses ajaraamis ei jõutud kõiki aspekte läbi kaaluda, või on siin mingisugune sisuline argument taga. Ma ei oska muud nõu anda, kui soovitan teiseks lugemiseks parandusettepanek kirjutada. Kui see on tõesti kiirustamisest tekkinud apsakas, siis me saame selle parandada. Kui Sotsiaalministeeriumil on mingisugune sisuline vastuargument, siis eks nad peavad seda selgitama.

Riina Sikkut, palun!

Võtan eeskuju Annely Akkermanni küsimusest. Tõesti, samas saates Arkadi Popov ütles ka, et plaanita tegutsemine on läbikukkumine. Kui plaan on hõive ja selle hoidmine, ettevõtete toetamine inimeste tööl hoidmiseks ja inimeste tööturul püsimise toetamine, siis see on plaan, see on väga hea plaan. Meetmed lisaeelarves ja kaasnevas seaduste paketis peavad olema ju selle plaani täitmisele suunatud. Plaan ise ei realiseeru. Palun selgitage seda toimemehhanismi, kuidas 3% madalam elektri hind aktsiisilangetuse järel aitab inimestel hõives püsida, millistes sektorites sellel suurem mõju on, kui mitut inimest see hõives hoiab ja kuidas see on lahenduseks meid tabanud kriisile.

Aitäh! Ju me peame riigina ja ühiskonnana olema ikka võimelised korraga kõndima ja nätsu närima. See, et meil on olemas suur plaan, ei tähenda, et me kõik teised asjad üldse ära jätame. Kes pakub meile tööhõivet? Eks ikka ettevõtlus. Mõne kuu eest olin ma ühel töökoosolekul koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kus oli juttu võimalikest välisinvesteeringutest Eestisse ja sellest, mis nende Eestisse tegemist takistab. Eriti selles, mis puudutab tööstust ja tööstustootmist, toodi kõige olulisema takistusena välja kõrge elektri hind, kõrged keskkonnatasud ja keskkonnanõuded. Muu hulgas oli kokku pandud erineva küpsusastmega investeeringute pakett. Öeldi, et kui elektri hind Eestis alaneb oluliselt (seal olid erinevad arvutused võrreldes praeguse tasemega, kas poole või kahe kolmandiku võrra või miinimumini), kaalutakse Eestisse potentsiaalselt investeeringuid mahus 500 miljonit eurot. Töökohtade arvu ma praegu kohe ei mäleta, aga see arv oli mitmetes tuhandetes. Ma ei näe mitte kuidagi, kuidas meie elektriaktsiisi langetamise meede oleks sellega vastuolus või ei aitaks kaasa töökohtade loomisele Eestis ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisele Eestis. See töötab selgelt selle kasuks. Aga ma veel kord rõhutan sedasama, mida ma rääkisin ka eelmise päevakorrapunkti ajal, et kui lisaks tootmise ja ettevõtluse toomisele Eestisse aitab see ka Eesti majapidamisi, kellel praegu ju sissetulekud langevad, siis ka see on tegelikult sihitud meede.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus teise samba kohta. Oleme siin just mõni aeg tagasi pensionidebatti pidanud ja Isamaa liikmed on öelnud ja ka teie olete öelnud, et teine pensionisammas ei tööta, sest tootlused on väiksed. Samal ajal me täna teist korda planeerime seda sammu, et me kriisi ajal peatame riigi maksed ja ütleme inimestele ka, et see on vabatahtlik. Investeerimise üks põhimõtteid on see, et osta kogu aeg, kui sa pikaajaliselt investeerid, ja osta nii tipust kui ka madalast osast. Me ise põhjustame selle, kui me põhjast ei osta, et siis on tootlused väiksemad. Minu küsimus on: miks me seda teeme? Tegelikult, miks me ise riigina halvendame teise samba pensioni tootlikkust ja ütleme, et see asi ei toimi, kui me seda ise korduvalt põhjustame? Kas see on mõistlik?

Aitäh! Pean tunnistama, et mul ei ole jaksu pidada praegu siin teise samba reformi debatti. Aga ma juhin lihtsalt tähelepanu, et inimesed ei osta midagi. Inimestelt võetakse raha ära ja öeldakse, et siin on targemad inimesed, kes teie eest ostavad. Aga nad ei ole sellega 17 aastat minu meelest väga edukalt toime tulnud. Kas see on mõistlik? Meil on ilmselt erinev vastus sellele küsimusele.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu jällegi, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma ausalt öeldes eeldasin, et te olete selle eelnõuga tuttav, mida te ette kannate. Ausalt öeldes pidasin ma silmas § 11 "Riigieelarve seaduse muutmine", mis ütleb, et riigi eelarvestrateegiat, mis on riigieelarveprotsessi strateegiline dokument kuni viis aastat, selle aasta aprillikuus ei koostata. Ometigi olete te samas paketis Riigikogusse toonud nii stabiliseerimisreservi tühjendamise kui ka ulatuslikult riigieelarve laenukoormuse tõstmise, jättes sealjuures tegemata strateegiadokumendi. Ilma strateegiata nii tõsistele otsustele heakskiitu oodata nagu hästi ei saagi ja ausalt öeldes on sellega välja tulla lubamatu. Miks te jätsite koostamata riigi eelarvestrateegia?

Kui võluvalt naiselik – eeldada, et ma tean, mis te mõtlete. Jah. Loomulikult ma tean, millest see punkt räägib, ja nüüd ma oskan ka ilusasti vastata. Me räägime RES-ist, me räägime sellest, et kriisiolukorras kas on või ei ole mõtet teha riigieelarve nelja aasta strateegiaplaani. Ma viitaks eelmisele kriisile, kui tehti, kui ma õigesti mäletan, kahel aastal järjest RES üheleheküljelise sõnalise jutuna, kus öeldi, et me ei oska ennustada, mis paari aasta jooksul juhtuma hakkab, ja küllap läheb kehvemaks, enne kui läheb paremaks. Selle punkti mõte on loobuda sellisest üheleheküljelisest heietusest ja öeldagi, et me tegeleme praegu konkreetse aasta eelarvega ja meil ei ole võimalik nelja aasta plaani teha, sest see nelja aasta plaan on parimal juhul tõsine fabuleering.
Mida me teeme? Loomulikult teeme me ju nii nagu iga riigieelarve tegemise ajal sügisel tehakse, tegelikult vaadatakse siis nelja aasta plaan üle. See paragrahv annab valitsusele võimaluse mitte teha seni kehtinud tähtajaks suur tabelite, arvutuste ja prognoosidega dokument, aga kindlasti me teeme selle nelja aasta vaate septembriks valmis. Seda on meil endal vaja, see on mõistlik ja kasulik, selleks ajaks on meil olemas ka see ajaraam ja piisavalt palju infot, et seda teha. Aga ausalt öeldes, kui Riigikogu soovib, et valitsus teeks aprilli lõpuks selle üheleheküljelise heietuse, siis võib Riigikogu selle punkti siit ka välja võtta. Mina lähtusin selgest arusaamisest, et võiks olla aus nii iseenda kui ka avalikkuse vastu, sest sellel dokumendil väga suurt sisulist kaalu ei oleks.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma ei plaaninud teise samba kohta midagi öelda, aga nüüd ma siiski olen sunnitud, pärast teie vastust. Kolleeg Mart Võrklaev luges lihtsalt väga õiged põhjused üles, miks on see inimesele kasulik ja miks tegelikult on see ka riigile kasulik, kui praeguses ajahetkes teise samba makseid jätkatakse. See on parim viis inimestel oma pensioni suurendada ja tegelikult on ka riigi pensionikohustused tulevikus selle võrra väiksemad. Ma tahtsin küsida küll selle aktsiisipaketi kohta. Te rääkisite elektriaktsiisi langetamisest, et see on võti, mis toob siia täiendavaid investeeringuid. Me tegelikult ju teame, et elektri lõpphinnast moodustab aktsiis kõige väiksema tüki. Sel juhul oleks teisi meetmeid, millest võiks rääkida.

Aitäh! No küll on tore, 2021. aastal muutub pensionisammas vabatahtlikuks ja kui vastab tõele, et see on parim aeg investeerimiseks, siis ma usun, et hea müügitööga on võimalik inimesi inspireerida mitte lihtsalt loobuma pensioni teisest sambast lahkumisest, vaid ka selliseid nagu mina sinna meelitada. Me usume kõik, et kui inimesele näidata head tehingut, siis ta selle tehingu realiseerib. Me liigume selles suunas.
Aga mis puudutab elektriaktsiisi, siis ärme võtame seda vaadet ainult kodumajapidamiste seisukohalt. Ja isegi, kui me võtame seda ainult kodumajapidamiste seisukohalt, siis me peaksime seda n-ö agregeeritud pilti vaatama. Me räägime ikkagi kümnetest miljonitest, mis jäetakse Eesti inimeste taskusse. See võib tunduda tühine summa mingi kuuarve peal, aga aasta peale kokku on see raha, mis jääb majapidamistele kätte. Aga sellegipoolest, kui me vaatame mingite konkreetsete ettevõtete kaupa, siis seal on see mõju oluliselt kaalukam kui mõni protsendipunkt. Selles mõttes teeb see head nii ettevõtlusele kui ka majapidamistele.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Ma jätkan ka sellel elektriaktsiisi teemal. Minu eelmisele küsimusele vastates te väga ilusasti kirjeldasite, et teoreetiliselt välisinvesteeringute otsuseid mõjutavad tõesti madalad energiahinnad, madalad keskkonnatasud. Madalam tööjõu maksukoormus kahtlemata omaks positiivset mõju. See on teoorias kõik õige. See pakett, millega me tegeleme, näiteks esimese haiguspäeva hüvitamine töötukassa meetme puhul, on midagi sellist, mida me peale kolmandat lugemist hakkame kohe rakendama. Mõju tuleb aprillis-mais. See on see, mida meil on vaja. Vaatamata teooriale, ei ole sellel 3%-lisel elektri hinna langetusel ilmselt mitte mingisugust mõju. Rääkimata sellest, et seda otsust ei ole vaja teha aprillikuus, sest meil puudub arusaam, kas kriisist taastumiseks on seda meedet ja sellises mahus vaja. Võib-olla oleks vaja tööjõumakse langetada ja see tooks meile suuremaid investeeringuid.

Aeg on läbi.

Palun selgitage, miks on vaja praegu langetada elektri hinda, millal see võiks mõju avaldada ning kui mitu täiendavat töökohta ja investeeringueurot see Eestisse toob.

Aitäh! Ma ei tea, kas see on nii ilmne, et üks asi ei tööta või teine asi töötab. Mina arvan, et aktsiisi langetamine, see on täiesti ilmne, toob kasu. Nagu ma ka oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, me peame mõtlema nendele asjadele etapiviisiliselt. On asjad, mida me rakendame väga kiiresti ja kohe, aga me peame tegema ka ettevalmistusi selle jaoks, et majandus madalseisust välja tuua, ning mitte ainult madalseisust välja tuua, vaid kasutada ära ka praegust keskkonda, kus on ju tegelikult ka uusi võimalusi, et kogu selle kriisi lõpus olla Eesti majandusega tugevam, konkurentsivõimelisem, tootlikum, modernsem. Seda rada me praegu hakkame minema, kui me teeme aktsiisilangetusi. See annab efekti alles võib-olla mitme aasta pärast, aga seda suurema väärtusega see on.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Kuna ma oma küsimusele teilt vastust ei saanud, siis ma proovin uuesti. Tõesti, inimesed ise ei osta väärtpabereid oma pensionifondi, küll nad saavad pensionifondi valida sõltuvalt sellest, milline strateegia neile sobib ning milliseid väärtpabereid ja investeeringuid nad eelistavad. Just vaatasin telefonist, et minu pensionifondi kümne aasta tootlus on isegi praegu, kriisi ajal, 3,51% plussis. Tegemist on netotootlusega. Ma ikkagi küsin teilt, et kui me kriisiajal ei osta ja samal ajal mõne aasta pärast väidame, et pensionifondid ei tööta ja on kahjulikud, miks me siis sellisel moel enesepettusega tegeleme. Tegelikult läheb see ju meile kõigile kallimaks, kui riik kahe aasta pärast peab sinna 6% panema. Ega see raha ei tule kuskilt mujalt kui millegi muu arvel. Ehk me vähendame oma inimeste pensione maksete peatamisega ja samal ajal tekitame riigieelarvele täiendava koormuse sellega, et me peame järgnevatel aastatel suuremat protsenti maksma. Miks me seda teeme?

Ma kõigepealt ütleks, et kui netotootlus oli 3 ja midagi protsenti, siis reaaltootlus tõenäoliselt oli negatiivne. (Hääl saalist: "Neto ongi reaaltootlus.") Ei ole. Okei, nominaal, okei, hea küll. Vabandust! Aga tagasi me maksame ju vähem. Nende inimeste võrra, kes loobuvad oma 2% sissemaksest, me maksame tagasi vähem. Igati kasulik tehing riigi seisukohalt. (Hääl saalist: "Aga inimesed?") Inimesed ise valivad. Valikuvabadus on püha.

Kert Kingo, palun!

Aitäh! Selle tulise pensionifondi kiituse valguses ma ütleks ka oma arvamuse. Väga paljudel paraku ei ole küll summa tõusnud ega ole positiivne see tulemus, mille kohta siin väidetakse, et see tagab lapselaste helge tuleviku ja helge vanaduspõlve. Enamikul on see juba punases miinuses. Kas on mingid koondid ka tehtud ja vaadatud, kui suur see kukkumise protsent selle paari nädalaga on olnud? Kas on mingi prognoos, milliseks see võib veel kukkuda ja kunas me üldse oleksime võimelised selle kriisieelse taseme uuesti saavutama ja milliste pingutustega?

Aitäh! Minu teada mingit koondit tehtud ei ole. Vastab tõele, et kukkumised on olnud väga suured. Kui ma õigesti mäletan, siis eelmisel korral jõuti pärast seda vahepeal teenitud kahjumit kriisieelsele tasemele kusagil 2017, sinna, kus oldi enne kriisi. Aga ma võin natuke segamini ajada. Küllap see on kindlasti erinev eri fondides erinevate strateegiate puhul, see on ka selge. Me räägime mingisugusest üldisest agregeeritud numbrist. Aga jah, ma täiesti ausalt tunnistan, et mul oleks kindlasti elu kergem, kui me ei peaks eelarvega seoses pidama ka teise samba debatti. Mõnes mõttes on see sellesama debati jätk, mis oli siinsamas saalis, kui me teise samba reformist rääkisime. Mõnes mõttes on see sellesama debati jätk, mis toimus siin kümme aastat tagasi, kui esimest korda teise samba makseid peatati. Eks see ole üks pikk lugu. Aga kõik see saab õnneks mööda, kui teise samba reform kehtima hakkab, ja kõik saavad teha täpselt nii, nagu nad ise tahavad.

Aitäh! Rohkem küsimise soovi ei ole. Palun siia kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2., 3. ja 6. aprilli rahanduskomisjoni istungitel Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu enne selle esimest lugemist. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Martin Helme, samuti andsid oma valdkonna muudatustest ülevaate haridusminister Mailis Reps, maaeluminister Arvo Aller, majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, sotsiaalminister Tanel Kiik, kultuuriminister Tõnis Lukas ja riigihalduse minister Jaak Aab. Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksuseadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustusseadust ja töövõimetoetuse seadust.
Komisjon langetas ka järgmised konsensuslikud otsused: küsida arvamust valdkondlikelt komisjonidelt oma valdkonna eelnõude kohta hiljemalt 8. aprilliks k.a kella üheksaks hommikul, võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäeval, 6. aprillil k.a, ettekandjaks määrata siinkõneleja ja esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmapäev, 8. aprill kell 9. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole.

On, on, Maris ...

Tundub, et kuna me läheme läbirääkimiste juurde, siis Maris Lauril on hoopis kõnesoov Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun! Kolm minutit lisaaega.

Nii. Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! See eelnõu on väga tihedalt seotud sellega, mida me eelmises päevakorrapunktis arutasime, ja on selge, et hädad ja voorused on selles eelnõus suhteliselt täpselt needsamad. Võib-olla mõnes kohas paistavad nad teravamalt silma, nagu ka nendest vähestest küsimustest siit välja paistis.
Loogiline, et lisaeelarve ja kriisiolukord vajavad teatud muudatusi, mistõttu erinevad pikendamised – lubade või selles eelnõus eelkõige puude, töövõime jne kehtivuse puhul – on täiesti arusaadavad. Ka intressimäärade tasumise ja muud reeglid, mis eriolukorra ajal ja sellele järgnevalt kehtiksid, või näiteks ka sotsiaalmaksu hüvitamine riigi poolt FIE-dele või ravikindlustuse säilitamine ja veel mitmed teemad, mis selles eelnõus on, on täiesti aktsepteeritavad ja arusaadavad. Aga siin on ka mõned probleemsed kohad.
Kaks teemat, mis võib-olla kõige rohkem küsimusi tekitavad, on seotud aktsiisidega ja pensioni teise sambaga. Võib-olla oleks ministril olnud aus öelda, mis on põhjus, miks seda tehakse. Aga ma saan aru, tal on raske öelda: tehakse sellepärast, et raha ei ole. Ja raha on vaja. Kust sa seda raha võtad? Võtame nende käest, kes pensioniks raha koguvad! Raha võetakse inimeste käest. Võib-olla on see legitiimne, võib-olla on see lubatav, aga tuleks oma eesmärkide puhul olla aus.
Teine teema, aktsiiside langetus. See on kindlasti üks valik, mida võib teha, aga see on poliitiline valik. Praegu ei ole suuremas osas tegemist kriisimeetmega. Miks? Sest kütuste hinnad on väga tugevalt kukkunud. See puudutab ka elektri hinda. Jah, energia hind võib olla väga oluline tootmissisend, aga tema hind on oluline sel juhul, kui tootmist eksisteerib. Praegu, andke andeks, ei sõida ju eriti keegi. Teate, seal posti otsas võib see kütuse hind olla hoopis ilma aktsiisita, aga ma arvan, et ostmist ei tuleks praegu üldse juurde, sest inimesed ei sõida. Hind ei ole oluline. Hind ei ole oluline ka selle tõttu, et me ju näeme, et hinnad on väga märkimisväärselt kukkunud niisamagi, meil küll mitte nii palju kui lõunanaabrite juures. Kui me räägime diislist, siis me juba teame, et selle aktsiisi langetus peaks tooma hinna 14–15% alla, aga sellest ei piisa, et me saaksime oma diislihinna Läti või Leedu omast allapoole. Nii et mingit konkurentsieelist sellest ei tule. Kui me räägime elektrist, siis, jah, kodutarbijale on see väga võimas saavutus: keskmine tarbija võidab aastas 10 eurot. Jah, see on väga suur võit, see kindlasti päästab mõne inimese vaesusest, täpselt nii seletas meile minister komisjonis. Aga hea küll. See oli võib-olla pisut irooniline.
Natukene tõsisemaks minnes: me võime mõelda selle peale, kas meil on vaja sellist tootmist, mis on tugevalt energiamahukas. Võtame tagasi kuu aega, võtame tagasi kolm kuud. Milline oli elektri hind siis ja miks need tootmisettevõtted siit lahkusid? See ei olnud elektriaktsiisi pärast. See oli selle pärast, et elekter oli kallis, selle pärast, et CO₂ hind tõusis. Need olid teised asjad, mis tõstsid selle hinna üles. Nii et kui me nüüd hüpoteetiliselt oletame, et siia tuleb mingi ettevõte, kes toob siia tuhandete töötajatega tootmise – ma ei tea, kust ta need töötajad muidugi võtab –, siis see ettevõte on mõne aasta pärast käpuli, sest energia hind on nii kõrge, et ta ei suuda seda tasuda, just elektrienergia hind. Nii et isegi kui see meede võiks mingil määral olla diskussioonina Riigikogus arutlusel, siis ei ole tegemist kriisimeetmega ja see ei ole ka pikemas perspektiivis minu hinnangul üldse mitte mõistlik.
Aga ma räägin nüüd mõnest asjast, mis on võib-olla vähem diskuteeritav või mis ei ole väga selge. Riigi eelarvestrateegia koostamine on kindlasti väga oluline. Võib mõista, et selle paikapanemine võib olla praeguses ajahetkes ülimalt keeruline ja tõesti ei tulekski ta väga sisukas. Aga praeguses sõnastuses on eelarveseaduses selline võimalus, et põhimõtteliselt võib valitsus ütelda: teate, ajad on erakordsed ja me ei tee riigi eelarvestrateegiat. Nii et seda punkti tuleb sõnastuse poolest kindlasti täpsustada.
Kindlasti tekib küsimus näiteks sellest, miks antakse maksuametile õigus mitte näidata ettevõtete tasutud makse. Mis häbi see on, et sa näitad, kui palju sa oled maksnud makse? Kriisiolukorras on minu arvates väga aus olla selliste asjadega võimalikult avatud, et oleks selge ja arusaadav, milline on situatsioon, et kõik võiksid olla kindlad, et kedagi ei peteta.
Nii et need on kohad, mida me kindlasti peame arutama ja kus asju paremaks tegema. Mõned kohad vajavad sõnastuslikku täpsustamist, aga päris mitmes kohas on ka sisulised puudujäägid. Nii et kindlasti muudatusettepanekud ka meilt tulevad. Ma loodan konstruktiivsele diskussioonile ja keskendumisele sellele, et me tahame siiski ju kriisi lahendada. Need eelnõud ei ole mõeldud pikaajaliste poliitiliste valikutena, vaid ikka kriisi lahendamiseks. Jätaks poliitilised diskussioonid selleks ajaks, kui akuutne kriisifaas on möödas. Aitäh!

Aivar Kokk, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma saan aru, et kõik tahavad tegelikult koju minna. Aga Maris võttis sõna ja ma ootasin, et ta äkki esitab mulle küsimuse. Ta ei esitanud, aga oma kõnes ta tegelikult esitas küsimusi.
Mul on siin Riigikogus hea rääkida, ma olen ettevõtja. Täna ka üks ajakirjanik küsis mu käest, kuidas mu ettevõtetel läheb. Väga lihtne on see, et 150 000 inimest on n-ö maksumaksja palgal ja üle 300 000 saavad pensioni, aga ülejäänud inimesed peavad tööd tegema. Mul üks ettevõte tegeleb toitlustamisega, seal on juba kolmandat nädalat kõik kodus.
Teine asi on see, et väga lihtne oli panna kinni kaubanduskeskused. Suur maja, toidupood on seal sees, maja peab lahti olema, küte peab olema, valgus peab olema, need kulud on vaja kinni maksta, aga ei saa seda raha rentniku käest küsida.
Ajakirjandusel, nagu ise näete, reklaamitulusid ei ole. Vaatasin tänast Eesti Päevalehte, see oli nii õhukeseks jäänud, ei saanudki aru, see oli sama paks kui mul maakonnaleht. Pead kulusid kokku hoidma.
Kui keegi räägib täna aktsiisidest, siis ma soovitan ainult ühte asja teha: võtke Baltimaade ja Põhjamaade elektriaktsiisid tänase seisuga ja vaadake, kui kõrgel selles tabelis on Eesti. Kõige kõrgemal. Võtame järgmise, gaasiaktsiisi – järjekordselt kõige kõrgemal. Võtame diisliaktsiisi – esimese viie hulgas. Ettevõtluses on kaks suurt kuluartiklit. Üks on palgakulu (töötukassa kaudu me püüame siin meetmega toetada) ja teine on sisendid. Sisendid on ühelt poolt transport, teiselt poolt soojamajandus ja elekter. Me tegime detsembris rahanduskomisjonis – hoidsime suud kinni, me ei teinud pressikat, mäletate? – katmikaladel soodustuse gaasi, elektri, kõige muu puhul. Viis minutit enne kolmandat lugemist ütlesime seda kõvema häälega, sest ega, oleme ausad, enamik ju peale komisjoni liikmete väga neid eelnõusid ei loe. Kui lugeda, kui mitu senti see on, siis juba viis aastat tagasi, kui Balti Assambleel komisjoni liikmed kohtusid, siis me naersime, et me ei ole konkurentsi tingimustes. Isegi Soomes on väiksem aktsiis. Katsetame. Jah, ka mina olin see võitja. Algul, oleme ausad (Martin läks ära), taheti pikemaks ja suuremalt neid aktsiise alla võtta. Leppisime kokku, et kui majandus hakkab tõusma, siis me tuleme aktsiiside juurde tagasi, täna teeme seda kaheks aastaks. Kahe aasta pärast saame öelda, kas need olid valed otsused või mitte. Aga praegu, kui majandus on põhjas, siis, oleme ausad, on juba 30% ettevõtjaid poe kinni pannud. Neil ei olegi võimalust kriisiolukorras, kui nad isegi tahaks, oma ettevõttega tegeleda. Me peame hoidma seda, et nad ei läheks pankrotti ja neil oleks parim positsioon Põhjamaades ja Baltimaades uue tõusu jaoks. Kui me oleme andnud parima positsiooni ja minusugune ettevõtja ei suuda sellest välja tulla võitjana, siis on see minu viga. Ettevõtjaid on ühiskonnas 5%, neid, kes julgevad võtta riske. Mina tean, kui mitukümmend tuhat ma iga kuu kaotan. Enamik siit saalist seda ei tea.
Igal ajal on omad variandid. Siin küsiti teisest sambast loobumise kohta. 30–40 miljonit kuus. Kas me loobume pensionäride pensionimaksetest? Kuskilt peab ju kulud katma. Sotsiaalmaksu laekumine – 10. aprillil te kindlasti alles näete, mis see on. See on olematu, võrreldes sellega, mida me prognoosisime. Jah, täna me vaidlesime päris tõsiselt ka iseendaga, päris ausalt öeldes, kas me maksuametile anname sellise võimaluse, et ...
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

... kahel kuul ei pea n-ö makse ära maksma ja selle pealt viiviseid ei arvutata. Seal on risk. Ühelt poolt me anname ettevõtjatele võimaluse seda käibevahenditeks kasutada, teiselt poolt võib olla, et kahe kuu pärast nendel ettevõtjatel ikka ei ole mitte midagi ja asi võib minna veel halvemaks. Aga me anname selle võimaluse. See on suur risk, aga katsetame seekord sedamoodi, et toetame mitmete meetmete ja investeeringuvõimalustega.
Sügisel saame öelda, kas seekord olid meetmed paremad kui kümme aastat tagasi. Kui keegi täna ütleb, et täpselt ainult need on õiged otsused, siis seda ei tea mitte keegi, sest sellist kriisi pole lihtsalt pikki aastakümneid olnud. Meie usk ja lootus on, et see on parim otsus. Me võime eksida. Aga ma olen alati öelnud ettevõtjana, et parem on otsus teha, parem on kas või vale otsus kui otsustamatus. Proovime seekord ühiselt nende lahendustega edasi minna. Kui enne jaanipäeva on olukord samasugune kui täna, siis on kindlasti kõik need otsused, mis me teinud oleme, ajutised. Meie kõigi lootus saab olla see, et maikuu lõpus on see koht, kus me näeme, et olukord stabiliseerub. Maikuu lõpuks ei ole kõik rahunenud, seda lootust kindlasti ei ole. Suvi on see aasta teistmoodi, kui on kõik eelnevad suved olnud. Aga soov ja tahtmine on kõigil ju see, et suudame seda koroonaviiruse kriisi hoida nii, et see ei läheks laiali ja majandus ei seisaks. Sest ei saa vaadata ainult seda viirust ja tervishoidu, me peame vaatama ka majandust, et majandus jääks ellu ja kolme-nelja kuu pärast me saaks öelda, et enamik meie majandussektoreid on uuesti tõusuteel. Kindlasti turismi, puhkemajanduse taastumine võtab aastaid, ühe aasta jooksul see vaevalt taastub. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 169 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. aprilli kell 9.

Nüüd on kõigil soovijatel võimalus peale haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Sõna soovib Jaak Juske. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Armas Eesti rahvas! Riigikogul on täna olnud väga pikk tööpäev. Käes on õhtu ja aeg on lõpetada ühe ehtsa õhtujutuga.
7. aprillil möödub 150 aastat meie sinimustvalge lipu looja, Eesti Üliõpilaste Seltsi, EÜS-i sünnist. EÜS-i lugu sai alguse meie esimese üldlaulupeo järgses rahvusliku vaimustuse tuules. Vana kalendri järgi 26. märtsil 1870 kogunes Tartus ühte tudengikorterisse kaheksa meest. Viie üliõpilase, Andreas Kurrikoffi, Heinrich Rosenthali, Gustav Treffneri, Hugo Treffneri ja Martin Wühneri kõrval kolm end üheselt eestlusega sidunud tartlast: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen. Täna tundub see ehk paljudele naljakas, aga koguneti toona selleks, et lugeda üksteisele ette meie rahvuseepost "Kalevipoeg". See oli selge ja tugev märk, et nood kaheksa meest ei tahtnud sulanduda sakslaste või venelaste sekka, vaid tahtsid olla eestlased. Otsustati edaspidigi kord nädalas koos käia, meie rahvuseepost lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri vallas harida. Nendest "Kalevipoja" õhtutest kujuneski välja Eesti vanim ja suurim akadeemiline üliõpilasorganisatsioon EÜS.
Sinimustvalge kombinatsiooni valisid seltsivennad oma lipu värvideks aastal 1881. Ja 4. juunil 1884 pühitseti esimene lipp Otepää kiriklas. See ime läbi säilinud lipp on täna kõigile vaatamiseks väljas Eesti Rahva Muuseumis. EÜS jätkas aga oma avalikku tegevust Eestis kuni keelustamiseni Nõukogude okupatsioonivõimude poolt suvel 1940. Teise maailmasõja ajal koondusid läände põgenenud seltsivennad ja paguluses hoiti kõrgel oma värve ning koos sellega ka eesti keelt ja kultuuri. Eestis sai tegevuse taastamine võimalikuks laulva revolutsiooni tuules 1. detsembril 1988.
Tänaseks liidab EÜS tuhatkonda meest üle ilma. Seltsi liikmed on löönud kaasa nii Eesti riigi loomisel kui ka taastamisel, aidanud ehitada üles meie riiki. Ka täna on Vabariigi Valitsuses kaks seltsivenda ja siin Riigikogu saalis istub kolm EÜS-i liiget.
Üks EÜS-i asutajatest, kirikuõpetaja Jakob Hurt kutsus juba 1888 kõiki eestlasi koguma ja kirja panema meie rikkaliku rahvaluule varamut. Sellest hiiglaslikust vaimsest kogust sündis seltsivendade eestvedamisel pärast Hurda surma 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum.
Ka täna on jätkuvalt oluline eesti rahva loo talletamine. Kurjast viirusest tingitud koduseinte vahel istumine annab meile rohkem aega panna kirja oma perekonnalugu ja meenutada olnud aegu. Eriti oluline on jäädvustada elav mälestus. Kui meie elus olevad esiemad ja -isad ei jõua ise oma lugu kirja panna, võib paluda neil kasutada nüüdisaegseid salvestusvahendeid. Need lood on olulised talletada, et ka tulevased põlved teaksid, milline nende eelkäijate elu ja saatus on olnud. EÜS-i lipukirjaks on ladinakeelne hüüdlause "Carpe diem!" ("Kasuta päeva!"). Kasutagem siis seda vaikuseaega targasti. Aga kõige tähtsam on täna muidugi hoida nii enda kui ka oma lähedaste tervist. Sedaviisi oma perekonda ja selle lugu hoides hoiame kogu Eestit. Aitäh!

Aitäh! See oli väga ajakohane meenutus ja sellega ongi meie tänane istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 22.36.