14:00 Istungi rakendamine
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud Riigikogu! Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu 7. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soov anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Enn Eesmaa, palun!
Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Väliskomisjon esitab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Selle sisu on järgmine: arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Indrek Saar ning nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Raimond Kaljulaid.
Kert Kingo
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Annan üle õiguskomisjoni k.a 9. märtsi istungil algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid. Aitäh!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Hanno Pevkur, kas protseduuriline küsimus?
Hanno Pevkur
Jaa, aitäh, härra juhataja! Enne, kui saame tänase päevakorra juurde minna, on mul küsimus meie tänase päevakorra esimese punkti kohta. Nimelt selgus põhiseaduskomisjonis, et põhiseaduskomisjoni esimees soovib seda punkti uuesti arutada. See arutelu toimus üleeile ja eile. Nüüd selgub, et meil ei ole veel lõplikku versiooni eile toimunud põhiseaduskomisjoni istungi protokollist, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik aru saada, mis meil seal komisjonis tegelikult toimus. Ja see, mis toimus, oli tegelikult väga piinlik ja kole. Selleks, et seda arutelu oleks võimalik normaalselt pidada, ei peaks seda punkti täna siin meie ees olema. Me peaksime seda arutama järgmisel nädalal, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik tutvuda ka põhiseaduskomisjonis toimunud aruteluga. See protokoll ei ole veel lõplikult valmis.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei sätesta täpselt, millisel juhul toimuvad komisjonides arutelud ja millisel kujul protokollid vormistatakse. Praktika on väga erinev. Me oleme siin Riigikogu saalis menetlenud eelnõusid korduvalt ka nii, et protokollid ei ole veel lõplikult valmis või ei ole esimees neid allkirjastanud. Juhatus on seda teemat varasematel kordadel isegi arutanud ning nii mõnelegi komisjoni esimehele ka märgukirja ja juhtnöörid saatnud, et protokollid võimalikult varakult korrektselt allkirjastataks ja kõigile kättesaadavaks tehtaks. Aga see ei ole takistanud siis ega takista ka täna suure saali kinnitatud päevakorda arutamast. Nii et me saame rahulikult selle päevakorrapunktiga edasi minna, seda enam, et mõlemad komisjonid – nii juhtivkomisjon kui ka põhiseaduskomisjon – on oma otsused ja ettepanekud suurele saalile juba teinud.
Lauri Läänemets, palun! Kas protseduuriline küsimus?
Lauri Läänemets
On küll. Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma jätkan sellesama teemaga. Ka minu arvates ei ole võimalik selle asjaga edasi minna. Hoolimata sellest, et me arutasime seda teemat kahel põhiseaduskomisjoni istungil – esmaspäeval ja eile –, ei kajastu näiteks esmaspäevase istungi protokollis mitte ühtegi minu küsimust ega isegi mitte neile antud vastused. Ma ei tea, kuidas saab Riigikogu sellisel juhul kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud ülesannet täita. Seal on ju kirjas, et kui me seda arutelu peame, siis tuleb Riigikogul arvestada põhiseaduskomisjoni hinnangut sellele, kas presidendi argumendid vastavad põhiseadusele või mitte. Komisjonis oli probleem isegi selles, et meile prooviti ette kirjutada, mida komisjoni liikmed arvavad, kuigi meil polnud komisjonis seda arutelu toimunudki. Nii segases olukorras, kui protokollis ei kajastu need asjad, mis seal peaksid olema, ei tea ma, kuidas on võimalik isegi komisjonipoolset ettekannet teha. Minu teada härra Kiisler, kes peaks praegu siin ettekannet tegema, ei teinud ka vastavaid märkmeid. Ma arvan, et seda teemat pole võimalik arutada.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mõlema komisjoni ettepanek suurele saalile on olemas. Seda, millisel kujul arutelu on protokollitud – nii, nagu ma ütlesin –, kodukord ei sätesta. Ja me saame kindlasti põhjaliku ülevaate komisjoni ettekandjatelt, nii rahanduskomisjoni kui ka põhiseaduskomisjoni omalt. Neile on võimalik esitada ka küsimusi, nii et küllap me saame sellest arutelust päris asjaliku ja põhjaliku ülevaate. Taavi Rõivas, palun!
Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Sellesama punkti põhiseaduskomisjonis menetlemisel rikuti osade saadikute hinnangul jämedalt protseduurireegleid – neid, mis on kirjas kodu- ja töökorras, aga ka neid, mis on kirjas põhiseaduses, näiteks võimude lahususe printsiipi. Selle kohta esitati Riigikogu juhatusele protest. Minu küsimus on järgmine: kas see protest on läbi vaadatud ja milline on Riigikogu juhatuse seisukoht?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tõepoolest, protest on saabunud – eile õhtul kell 20 saabus – ja mina olen selle läbi lugenud. Juhatus ei ole seda arutanud, nii et mul ei ole võimalik juhatuse nimel midagi öelda. Juhatuse esimees ega ükski juhatuse liige pole teinud ka ettepanekut juhatust erakorraliselt kokku kutsuda, nii et küllap arutame seda järgmisel koosolekul või mõnel hilisemal koosolekul, kui selle protesti läbiarutamiseks on vaja pikemat ettevalmistamist. Kindlasti juhatus selle protesti läbi vaatab ja annab ka vastuse. Maris Lauri, palun!
Maris Lauri
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite, et meile on esitatud dokumendid selle kohta, mida komisjonid on otsustanud. Mul on käes Vabariigi Presidendi otsus ja seaduseelnõu, siin pole ühtegi märget selle kohta, mida komisjonid on teinud. Kuidas me saame siis seda arutada, kui me ei tea, mida me arutame?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma ei saanud küsimusest aru. Kuidas me ei tea, mida me arutame? Päevakorrapunktis on täpselt fikseeritud, mida me arutame. Mis puudutab komisjonide seisukohti, siis need on tavapärases korras kättesaadavad, need mõlemad on varasemalt ... (M. Lauri ütleb midagi saalist.) On küll, need on varasemalt välja kuulutatud. Põhiseaduskomisjon arutas, nagu ma aru saan, seda küsimust veel ka eile, aga oma seisukoha ja ettepaneku üle hääletati juba varem. Rahanduskomisjoniga oli samamoodi. Nii et mõlemad komisjonid on oma seisukoha välja kujundanud ja teinud ettepaneku seadus muutmata kujul vastu võtta. Heljo Pikhof, palun!
Heljo Pikhof
Aitäh! Kui me räägime protokollist, siis protokoll peaks kindlasti olemas olema. Kuidas saab komisjoni ettekandja rääkida, mis komisjonis toimus, kui tal pole protokollis kõik täpselt fikseeritud? Siis tekib meil küsimus, milleks meile üldse protokollid – tuled siia, räägid mälu järgi ja ongi kõik. Tegelikult Lauri Läänemets esitas protesti ja soovis, et tema tõstatatud küsimused ja vastused, mis ta sai, oleksid protokollis. Täna oleks väga kena neid siin lugeda, aga need jäävadki meile kättesaamatuks. See, et mõnikord ei ole juhatusel olnud täpset protokolli või protokollil allkirja, see on üks asi. Aga kui me hakkame teemat saalis arutama, siis peab protokoll olema ikkagi lõplikult vormistatud.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma veel kord ütlen kõigile Riigikogu liikmetele, et kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri seda, millises mahus ja kuidas täpselt protokolle peab koostama, ja ei reguleeri ka seda, kas komisjonipoolne ettekandja räägib peast või loeb sõna-sõnalt maha seda teksti, mis on protokolli kirjutatud. Riigikogu liikmetel on erinevad arvamused. Näiteks meenub mulle Jürgen Ligi, kes ütles, et me ei vaja sellist kuiva protokolli sõnasõnalist ettelugemist, vaid vajame sisulise arutelu ülevaadet. Nii et Riigikogu liikmete ootused on erinevad ja arusaamised protokollist on erinevad. Aga ma veel kord ütlen, et eri komisjonides protokollitakse erinevalt, päevakorrapunktide arutelud on erinevad ning kodu- ja töökorra seadus ei sätesta täpselt, millisel kujul peab protokoll olema koostatud ja kuidas arutelu toimub. Taavi Rõivas, palun!
Taavi Rõivas
Aitäh, hea juhataja! Teil on õigus, et põhiseaduskomisjon langetas selle otsuse juba 20. veebruaril, ja kui sellega oleks asi piirdunud, siis me ei protestikski. Kuid eile ja üleeile avas põhiseaduskomisjon selle arutelu uuesti ning eile, vaatamata opositsiooni protestidele, muutis oma otsust. Ta ei muutnud küll otsuse n-ö lõpptulemust, aga lisas enamushäältega tehtud otsuse argumentide hulka sellised väited, mida põhiseaduskomisjoni liikmete suust ei ole mitte kunagi kõlanud. Ja mis veelgi kurioossem, need esitas meile valitsust esindav advokaat, kes koostas Rahandusministeeriumi palgatuna võimude lahususe printsiipi täielikult eirates Riigikogu liikmete seisukohad – ehk siis need seisukohad, milles lepiti kokku 20. veebruaril, ei maksaks justkui enam midagi ja õiged seisukohad on tulnud Rahandusministeeriumi advokaadilt. See on see, mille vastu on protesti avaldatud. Probleem on istungis, kus seda otsust muudeti ja mille protokolli ei ole seni kättesaadavaks tehtud, mistõttu on sügavalt küsitav, kas seda punkti üldse on võimalik praegu arutada.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Nii nagu te ise ütlesite, siis lõppjäreldused komisjonil ei muutunud, ja see, et komisjon arutab mitmel korral ühte või teist küsimust, ei ole kodu- ja töökorraga sugugi vastuolus. Komisjon võib isegi pärast suure saali arutelu ja lõpphääletust neid küsimusi edasi arutada, see ei ole ka sugugi keelatud. Ja see, et ekspertide või eri sihtrühmade või valitsuse esindaja ettepanekud vormistatakse komisjoni ettepanekutena, kui komisjoni enamus seda toetab, on täiesti tavapärane praktika. Urmas Kruuse, palun!
Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas ma saan õigesti aru, et see protest, mille osa Riigikogu liikmeid on seoses komisjoni istungiga teinud, on teieni jõudnud ja te ei ole seda arutanud? Kas teile ei tundu, et selleks, et viia siin saalis läbi sisuline arutelu – ja mitte ainult arutelu, vaid ka hääletus –, on ääretult oluline teada, kas mingeid protseduurireegleid on rikutud või mitte, ja et juhatus peaks selleks hetkeks, kui eelnõu siia saali jõuab, olema seisukoha võtnud?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Vastab tõele, et juhatus ei ole seda arutanud. Ei ole ka ükski juhatuse liige teinud ettepanekut kutsuda Riigikogu juhatus erakorraliselt kokku, et seda protesti arutada. Ja minu arvates ei ole selleks vajadustki, sest see protest puudutas komisjoni arutelu formaati ja protokollimist. Kumbki neist ei takista vähimalgi määral täna suures saalis selle päevakorrapunkti arutelu. Valdo Randpere, palun!
Valdo Randpere
Aitäh! Hea eesistuja! Mina olen siin natuke nagu kõrvalseisja, sest ma põhiseaduskomisjonis ise olnud ei ole. Aga neid jutte kuulates saan ma aru, et on olemas mingisugune päris protokoll ja mingisugune n-ö võltsitud protokoll ning et teile on selle võltsimise kohta saadetud protest. Aga mul ei ole ühtegi neist dokumentidest käes, ei päris ega võltsitud protokolli ega protesti. Kas keegi saaks vähemalt ühe neist asjadest siia saali tuua, et meil oleks võimalik lugeda, mille üle me siin diskuteerime ja mis siis juhtunud on? Või peaks esitama kuriteoteate dokumendi võltsimise kohta? Anna nüüd mingeid häid juhiseid!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei, selleks ei ole vajadust. Sellist praktikat meil ei ole, et me komisjoni protokollid kõikide päevakorrapunktide puhul siia suurde saali tooksime, juhuks kui peaks küsimusi tekkima. Sellist praktikat ei ole ja seadus seda ka ei nõua. Küll aga on võimalik neid dokumente komisjonist nõutada, rääkides komisjoni esimehega või küsides komisjoni ametnike käest. Kogu materjal, mis on olemas, on kindlasti võimalik kätte saada. Kaja Kallas, palun!
Kaja Kallas
Aitäh! Kuivõrd see protest on esitatud eile õhtul ja väga selgelt seotud pensionifondide seaduse uuesti arutamisega, siis on mul ettepanek, et juhataja võtaks vaheaja, kutsuks juhatuse kokku ja te arutaksite seda protesti. Seejärel teeksite meile juhatuse otsuse teatavaks ja me saaksime selle asjaga edasi minna.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei, aitäh! Mina küll ei näe mingisugust vajadust, et kogu suure saali töö praegu peatada ja hakata tegelema selle protesti põhjaliku analüüsimisega. Seda ei ole me teinud ka varasematel kordadel, kui protestid on saabunud. Juhatus arutab ja menetleb seda tavapärases korras. Ja nagu ma ütlesin – seadusest tulenevalt ei takista see meil suures saalis päevakorraga edasi minemast. Annely Akkermann, palun!
Annely Akkermann
Mul tekkis järgmine küsimus: kas koosolekut tutvustades räägib komisjoni töös osaleja oma muljetest või avab ta haldusõigusjärgselt koostatud dokumendi, allkirjastatud protokolli sisu? Ma siiamaani olen aru saanud, et komisjoni esindaja tutvustab ikkagi dokumenti, mitte ei jaga muljeid. Aga niikaua, kui dokument ei ole allkirjastatud, on komisjoni esindaja sõnad üksnes tema muljed.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Siin ma pean teid küll nüüd täpsustama. Kindlasti on hea praktika see, et komisjoni ettekandja ei piirdu ainult kuivalt protokolli tutvustamisega, vaid avab ka komisjonis peetud arutelu sisu ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele, püüdes seejuures mitte oma isiklikke muljeid väljendada, vaid edastada ikka seda sisulist arutelu, mis komisjonis on olnud. Nii et küllap räägivad ka täna mõlemad komisjoni ettekandjad sellest, mis on kirjas protokollis, ja sisulisest arutelust ning vastavad Riigikogu liikmete küsimustele. Valdo Randpere, palun!
Valdo Randpere
Aitäh! Hea Helir-Valdor Seeder! Ma saan aru, et tegelikult sa südames peaaegu tahaksid seda juhatuse vaheaega võtta, aga argumente on nagu vähe. Ma annan ühe juurde. Seni, kuni sa juhatusega seda protesti arutad, lähen mina põhiseaduskomisjoni ja toon kõigile siin saalis viibijatele nii selle päris protokolli kui ka võltsitud protokolli – kõik dokumendid, mis on olemas ja kättesaadavad, toon siia. Sel juhul võiks ju ühe pooletunnise vaheaja teha?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei ole vaja. Ma loodan, et võltsitud protokolli kui sellist ei olegi olemas. Ma väga kardan, et sa jäädki seda otsima ja ei jõua hääletuse ajaks suurde saali tagasi. Taavi Rõivas, palun!
Taavi Rõivas
Aitäh! Ma usun, et te tegelikult mõistate, et siin ei ole tegemist kiusuajamisega, vaid tegemist on punktiga, mille puhul käib põhiseaduslik vaidlus ja mille menetlemisel need argumendid, mida põhiseaduskomisjoni liikmed esitavad, omavad tähtsust. Potentsiaalse õigusvaidluse korral on igal sõnal, mida põhiseaduskomisjoni liikmed ütlesid või ei öelnud, väga tugev kaal. Ja loomulikult ma arvan, et te nõustute ka sellega, kui ma ütlen, et ei ole võimalik häältega 5 : 4 hääletada sisse seda, mida ma ütlesin või ei öelnud, kui minu tegelik sõnum oli midagi muud. Nii et igal juhul on üleval väga tõsised kahtlused, et menetlusreegleid on rikutud. Riigikogu liikmetel peab olema veendumus, et me ei lähe põhiseadusvaidlust pidama põhiseadust rikkudes. Vähemalt minule kui põhiseaduskomisjoni liikmele tundub Riigikogu juhatus olevat õige organ, kes võiks seda protesti arutada. Ka mina teen ettepaneku, et palun võtke juhataja vaheaeg. Ja kui te ütlete, et te pole seda protesti isegi mitte arutanud, siis vähemalt arutage seda protesti, et eelnõu menetlemine oleks kas või natukenegi korrektne või vähemalt näiks korrektne.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid! Me hakkame siin ennast juba kordama. Ma veel kord ütlen, et Riigikogu juhatus kindlasti arutab proteste. Riigikogu juhatus arutab kõiki kirju ja pöördumisi, mis talle saabuvad. Aga me teeme seda korraliselt, mitte erakorraliselt. Ja mis puudutab võimalikke võltsimisi, millele siin on viidatud, siis ega Riigikogu juhatus ei ole uurimisorgan. Sellistel puhkudel on võimalus pöörduda teiste organite poole – seda on ka tehtud, on tehtud ka selle koosseisu ajal erinevate komisjonide protokollide koostamisega seoses. Aga Riigikogu juhatus sellega ei tegele. Nii et kui kellelgi on etteheiteid, et kusagil pahatahtlikult ja teadlikult midagi võltsitakse, siis siin Riigikogu juhatusel nii palju pädevust ei ole, et suudaksime selliseid asju ise välja selgitada. Kalle Laanet, palun!
Kalle Laanet
Aitäh, hea juhataja! Ma lähen korraks ajaloos natukene tagasi. See oli vist aasta 2015, kui arutasime siin suures saalis Riigikogu kodu- ja töökorra seadust – eelkõige sellest vaatevinklist lähtuvalt, kuidas korraldada komisjonide tööd. Me jõudsime seisukohale, et komisjoni tööd kajastavaks dokumendiks hakkab olema komisjoni istungi protokoll, mis on põhjalik ja kajastab Riigikogu liikmete seisukohti, mida nad on komisjoni koosolekutel avaldanud. Pärast selle seaduse muutmist ei ole ühtegi sellist, ütleme, vaidlust või nõudmist olnud, aga täna oleme jõudnud sinnamaani, kus on selgunud, et põhiseaduskomisjoni protokollis ei kajastata komisjoni liikmete argumente ja seisukohti, rääkimata sellest, et protokoll oleks allkirjastatud. Minu arvates on see praegu tõesti piisav põhjus, et te juhatusega ikkagi korraks läbi arutaksite, kui tõsine see küsimus on ja kas selline käitumine on ikkagi õiguspärane või eetiline.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teil on õigus. Lisaks kodu- ja töökorra seaduses sätestatule on vanematekogus ja juhatuse tasemel kokku lepitud, et protokollid peavad olema võimalikult põhjalikud. Aga komisjonide protokollid on tänaseni praktikas põhjalikkuse poolest väga erinevad. Küll aga pole teil õigus selles osas, justkui ei oleks varem sellega probleeme olnud. Me eilegi arutasime juhatuse koosolekul päris pikalt just nimelt protokollide teemat, seda, kuidas protokollida ja kuidas erinevad komisjonid protokollivad. See teema on jätkuvalt üleval. Ka praeguse koosseisu puhul on korduvalt erinevate komisjonide protokollimise kohta arvamust avaldatud ja proteste esitatud ning mõned neist on lausa prokuratuurini välja jõudnud – mõned komisjonide protokollimise kohta esitatud protestid. Nii et see on teema, millega minu arvates peab tegelema eelkõige põhiseaduskomisjon ise, aga ka kõik fraktsioonid ja suur saal peavad sellega tegelema – kuidas muuta kodu- ja töökorda nii, et me saaksime sellest kõik ühtemoodi aru, ning kas eri tegevusvaldkondade komisjonid üldse peavadki protokollima unifitseeritult, ühetaoliselt? See on muidugi omaette teema, aga see vajab arutelu. Aga täna on nii, et praktika on erinev ning kodu- ja töökorra seadus seda lõpuni ei reguleeri.
Head kolleegid! Mulle tundub, et me ikkagi kordame üksteist. Võib-olla on siiski ratsionaalsem minna päevakorraga edasi? Lauri Läänemets, palun!
Lauri Läänemets
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Ma viitan sellele, et praegused protokollid on koostatud nii, et kõik see, mis komisjonis probleeme tekitas – see, kuidas meile püüti sõnu suhu panna, kuidas sahkerdati, kuidas varjati seda, kes maksab advokaadi eest –, kõik need vastused on protokollist sisuliselt välja jäetud. Sellest võib järeldada, et põhiseaduskomisjoni juhi soovil ei soovita siinsele suurele kogule näidata komisjonis peetud arutelu käiku, mis võiks lõpuks hääletamisele olulist mõju avaldada. Ja ma arvan – mul on kahtlus –, et komisjoni ettekandja võib arvata samamoodi, ja kui ta isegi ei arva samamoodi, siis ei pruugi ta kogu istungi sisu mäletada. Selles mõttes on minu meelest väga oluline, et see protokoll oleks olemas ja korras. Ma rõhutan veel, et näiteks minu küsimust ning sellele antud pikka ja väga olulist vastust ei ole praegusest protokollist võimalik välja lugeda. Mul on teile küsimus: kui sellelsamal teemal, mille kohta mina komisjonis küsisin ja millele ka vastuse sain, esitatakse siin saalis põhiseaduskomisjoni esindajale küsimus ja ta ei vasta sellele õigesti või ei vasta üldse, siis kas mul on õigus teda siit kohapealt täiendada?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ärme oletame, vaid kuulame komisjoni ettekandja ära. Kindlasti on teil võimalik öeldut täiendada, kõikidel Riigikogu liikmetel on täna arutelu käigus võimalik sõna võtta, te saate oma arvamuse välja öelda 5 + 3 minuti, s.o kaheksa minuti raames. Kui leiate, et mõni teie mõte on jäänud kajastamata, saate selle rahulikult suurele saalile välja öelda. Jüri Jaanson, palun!
Jüri Jaanson
Suur tänu! Siin läks jutt protokollidele ja sellele, et protokollide üle käib väga suur arutelu seoses sellega, mismoodi need peaks olema koostatud. Neid on eri komisjonides koostatud eri moel ja pole suudetud fikseerida, mis neis olema peab või kui põhjalikud need olema peavad. Minu arust ei ole see probleem nii keeruline. Protokollid peavad kindlasti sisaldama kahte asja: esiteks peavad need kajastama tegelikku olukorda ja teiseks, kui kellelgi on mingid eriarvamused ja ta soovib need kirjalikult ära märkida, siis kindlasti peavad ka need olema kajastatud. Ma küsingi, et milline on selles asjas juhatuse seisukoht, või kui seda ei ole, siis milline on teie kui juhatuse liikme seisukoht. Kas eriarvamused peaksid olema protokollides kajastatud või ei peaks?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kodu- ja töökorra seadus seda ei reguleeri, aga kui üks või teine komisjoni liige soovib oma eriarvamuse lisada, siis see võimalus on tal alati olemas. Ta koostab selle ise ja paneb selle protokolli juurde, see võimalus on olemas. Aga ma ütlen veel kord, kodu- ja töökorra seadus ei nõua komisjonides stenogrammi koostamist. Hanno Pevkur, palun!
Hanno Pevkur
Aitäh, härra istungi juhataja! Mul on teile üks konkreetne ettepanek. Arvestades kogu seda segadust, mis meil siin praegu on, arvestades asjaolu, et eelnõude menetlemise infosüsteemis ei ole meil olemas eilse põhiseaduskomisjoni istungi protokolli, siis kas te olete päri sellega, et istungi juhatajana te ütlete ja võtate seisukoha, mida te siin korra ka juba väljendasite, et kuna põhiseaduskomisjon kujundas oma seisukoha 20. veebruaril ja sellest tulenevalt pani ka Riigikogu juhatus selle päevakorrapunkti meile praeguseks päevakorda, siis Riigikogu suur saal lähtub ainult 20. veebruari protokollist, sellest, mis seal on kirjas, ning me teeme otsused – kuna sisulises mõttes on ju koalitsiooni arvamus ikkagi see, et eelnõu tuleb muutmata kujul uuesti vastu võtta – ja peame sisulist arutelu ainult 20. veebruari protokolli ja põhiseaduskomisjoni istungi pinnal? Kui te seda ütlete, siis on meil võimalik edasi minna. Vastasel korral, tõesti, kuna meil eelnõude menetlemise süsteemis protokolli veel ei ole, ei saa me tegelikult alusmaterjali puudumise tõttu seda punkti praegu menetleda.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Meil on alusmaterjali piisavalt ja komisjoni ettekandja kindlasti kajastab ka neid arutelusid, mis on toimunud pärast seda, kui suure saali päevakord on Riigikogu liikmetele esitatud. Nii on ka varem siin olnud, et päevakord kinnitatakse ära, juhatus saadab selle Riigikogu liikmetele laiali ja komisjoni istung toimub alles pärast seda. Seda on korduvalt juhtunud, see ei ole pretsedent. Aga loomulikult on olulised kõik protokollid, nii need, mis on koostatud enne, kui juhatus on päevakorra kinnitanud, kui ka need, mis on koostatud pärast seda. Siim Pohlak, palun!
Siim Pohlak
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on samuti ettepanek: palun küsige komisjonis toimunu kohta siis, kui komisjoni ettekandja on puldis. Ka mulle tundub, et see arutelu ei puuduta enam varsti suure saali protseduure, vaid valgub laiali. Nii et teen veel kord ettepaneku: lõpetame palagani ja asume tööle!
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Väga asjalik ettepanek. Andres Sutt, loodetavasti on teil sama asjalik ettepanek.
Andres Sutt
Kindlasti on. Asjalikke ettepanekuid me siin ju ainult teemegi. Minu meelest oli Hanno Pevkuril väga asjalik ettepanek. Meil käib väga oluline arutelu küsimuse üle, kas vastuvõetud seadus on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Rahanduskomisjon on oma arvamuse avaldanud, protokoll on olemas. Põhiseaduskomisjon on teemat mitmel korral arutanud, viimast protokolli ei ole. Ja nüüd tuleb väga mõistlik ettepanek: miks ei võiks seda protokolli rahulikult ära vormistada, miks ei võiks juhatus seda protesti menetleda ja miks ei võiks me sedasama hääletust Riigikogu saalis teha järgmisel nädalal?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aga sellepärast, et see on meil planeeritud sellesse nädalasse. Kõik inimesed, Riigikogu liikmed on selleks valmis ja komisjoni ettekandja annab meile põhjaliku ülevaate komisjonis toimunust. Valdo Randpere, palun!
Valdo Randpere
Aitäh, hea eesistuja! Minul on siin seda diskussiooni kuulates tekkinud selline tõsiselt protseduuriline mure. Sa ütled, et eile tuli see protest sulle öökapile, läbi lugeda sa seda ei jõudnud või vähemalt juhatuses arutada ei jõudnud. Aga kunagi te ju ometi arutate seda. Ja kui te siis arutate ja leiate järsku – ka sina leiad –, et protest oli täiesti õigustatud ja oleks tulnud rahuldada, siis mida me teeme? Selleks ajaks oleme juba siit Riigikogu saalist saatnud Riigikohtu poole teele ühe dokumendi, mida me tahaksime tagasi võtta, sest sa oled meelt muutnud ja aru saanud, su silmad on avanenud ja sa oled mõistnud, milline ebaõiglus on põhiseaduskomisjonis toimunud. Mida me siis teeme? Kas ei oleks ikkagi mõistlik enne protest läbi vaadata ja alles siis järgmine samm teha, mitte vastupidi?
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Valdo, ma teen protokolli jaoks ühe täpsustuse: ma olen selle protesti siiski läbi lugenud. Aga komisjon töötab oma plaanide kohaselt, töörütmi kohaselt, nii nagu hea tava ja praktika meil on, et kui protokoll on koostatud, siis saadetakse see osapooltele kooskõlastusringile, seejärel viiakse sisse täpsustused ja täiendused ning ühel hetkel komisjoni esimees allkirjastab selle. Nii on see olnud teistes komisjonides ja nii on see ka põhiseaduskomisjonis. Millal see protokoll lõplikult valmis saab, seda mina ei tea. Küll aga võin ma öelda, et juhatus kindlasti arutab seda protesti, aga selle protesti arutelu tulemus ei takista vähimalgi määral täna suures saalis seda küsimust arutada, sest mõlemal korral on põhiseaduskomisjon jäänud oma põhiettepaneku juurde võtta seadus vastu muutmata kujul. Lõppjäreldus ja ettepanek suurele saalile on kõikide nende arutelude tulemusena ikka ühesugune olnud ning need erinevad argumendid, mis seal on esitatud, kõlavad ilmselt täna ka saalis ja neid erinevaid argumente võib komisjon tegelikult arutada ka pärast selle seaduse vastuvõtmist. Kui peaks juhtuma nii, et seadus jõuab Riigikohtusse, siis sealse kohtumenetluse käigus tuleb tõenäoliselt nii rahanduskomisjonil kui ka põhiseaduskomisjonil võib-olla veel mitmel korral seda teemat arutada ja erinevaid argumente esile tuua. Nii et tänane arutelu ei ole meil kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt küll kuidagi takistatud.
Head kolleegid! Kolm viimast protseduurilist küsimust – kui need puudutavad sama teemat – ja rohkem ma sellel teemal protseduurilisi küsimusi enam vastu ei võta, sest me juba kordame üksteist ja midagi uut nendes küsimustes ei ole. Urmas Kruuse, palun!
Urmas Kruuse
Aitäh, auväärne istungi juhataja! Mind paneb tegelikult hämmastama see, et me räägime ühest eelnõust, mille president on juba tagasi saatnud ja mille kohta on olemas selge teadmine, et see võib minna Riigikohtusse. Kui põhiseaduskomisjon menetleb asju nii, nagu täna siin saalis on kirjeldatud, siis on minul teile tungiv palve: minimaalne, mis te teha saaksite, on see, et te võtate praegu juhataja vaheaja ja konsulteerite kolleegidega, oma juhatuse liikmetega, kas teie välja öeldud seisukoht jääb ka juhatuses sellisena kõlama või te leiate koos, et midagi peab tegema teistmoodi. Ma lähtun lihtsalt sellest, et põhiseaduskomisjon peaks menetlusi läbi viima eeskujulikult.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kindlasti tuleb teha tööd täie vastutustundega ja põhjalikult, see puudutab kõiki komisjone. Aga ma arvan, et jah, mu kolleegid juhatusest on minuga sama meelt – keegi neist ei ole teinud ettepanekut juhtatust erakorraliselt kokku kutsuda, nii et läheme päevakorraga rahulikult edasi. Heljo Pikhof, palun!
Heljo Pikhof
Aitäh! Millegipärast tundub mulle, et te Riigikogu juhatajana soovite täna Riigikogu liikmetest üle sõita. Alati on olnud ikka nii, et kui protokoll tuleb ühe või teise eelnõu arutamise ajaks saali, siis on seal täpsustused juba sees. Ei käi nii, et täpsustused viiakse protokolli mõne kuu pärast. Need viiakse ikka kohe sisse, eriti kui keegi Riigikogu liikmetest on seda nõudnud, pärast seda kui protokoll on komisjoni liikmetele laiali saadetud. Ma kohe kuidagi ei näe siin võimalust, et hakkame ilma protokollita, mis ei ole sellisel kujul, nagu komisjonis arutelu käis, seda teemat täna siin arutama.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teoreetiliselt on teil ju õigus ja ideaalne oleks see, kui juba järgmisel päeval oleks protokollid, mis komisjonidest tulevad, allkirjastatud. Praktika on paraku teistsugune. Nii nagu ma ütlesin, on isegi juhatus pidanud mõne komisjoni esimehe poole pöörduma, sest mitmeid kuid ei ole protokolli allkirjastatud, seda ei saa korralikult avalikustada ja välja saata. Aga see ei ole takistanud Riigikogu üldist tööd. Nii et ma kutsun kõiki komisjoni esimehi vastutustundega ning väga kiiresti ja operatiivselt tegutsema. Aga kordan veel, et suure saali tööd ja meie päevakorraga edasiminekut see ei takista.
Kalle Grünthal, palun!
Kalle Grünthal
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Olen tükk aega kuulanud neid emotsionaalseid sõnavõtte, mis tegelikult tuleks suunata ikkagi komisjoni esimehele, mitte esitada neid protseduuriliste küsimuste lahendamise raames. Tegelikult on asi selles, et meie tööd reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kui siin on olnud kuulda märkusi selle kohta, et esitatakse proteste ja midagi on valesti tehtud, siis ma panin tähele niisugust süsteemset asjaolu, et mitte keegi protestijatest ei viita ühelegi normile, mille alusel me oleme kuidagi valesti käitunud. Ma leian, et kogu see küsimuste jada, mis praegu teid tabas, on tegelikult alusetu. Korrektne oleks viidata normile, mida on rikutud, ja siis saaks ka küsimust lahendada ja proteste käsitleda.
Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid! Ei, meil ei ole siin vaba mikrofon, ei ole vaja vastata. Head kolleegid, nüüd me oleme saanud alguseks ennast juba välja elada või õigemini uude punkti sisse elada. Mul on ettepanek, et läheme tänase päevakorra juurde. Aga enne seda, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 83 Riigikogu liiget, puudub 18.