Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Armas Riigikogu! Head diplomaadid! Ametis olev Vabariigi Valitsus lähtub välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö, me näeme Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina.
2. veebruaril tähistasime Tartu rahu 100. aastapäeva. Tartu rahu oli meie diplomaatia suur võit, mis lõpetas vabadussõja ja kinnistas Eesti suveräänsete riikide perre. Me oleme 100 aasta jooksul läbinud keerulise teekonna. Täna oleme riigi ja rahvana tugevamad kui kunagi varem, tegutsedes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu põhimõtetest lähtuvalt. Me oleme oma riiki pühendunult ehitanud ja meie diplomaatia on meid väärikalt esindanud. Meie välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse – globaalse diplomaatia keskmesse. Eesti valimine julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest. Ühtlasi on see Eestile vastutus ja võimalus – vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ja võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja reeglitepõhisest korrast peetakse kinni.
Meie riikluse sajand on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide jaoks. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel kinnitab, et rahvusvaheline koostöö ja liitlassuhted on vabaduse ja arengu tagatis. Selle valitsuse eesmärk on Eesti tuntust maailmas veelgi kasvatada, kindlustada tänaseid liitlassuhteid ning osaleda uutes olulistes rahvusvahelistes algatustes, järgides meie selgeid rahvuslikke huve. Käesoleva aasta algusest osaleme ÜRO Julgeolekunõukogu töös. Sellesse otsustajate ringi kuulumine tugevdab Eesti julgeolekut. Julgeolekunõukogus seisame selle eest, et rahvusvahelistes suhetes kehtiksid ühised reeglid ja kokkulepped üleilmse rahu ja julgeoleku tagamiseks. Peame oluliseks vastuseisu agressioonile, inimõiguste kaitset kriiside korral ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Julgeolekunõukogus tutvustame Eestit kui rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste normide eest seisjat ning mitmepoolset diplomaatiat toetavat riiki. Oleme kahekordistanud oma diplomaatide meeskonda New Yorgis ning saatnud esimest korda diplomaadi püsivalt Aafrika Liidu juurde Addis Abebas.
Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek: globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek ja eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Iseseisva kaitsevõime kõrval jäävad head liitlassuhted ja kollektiivkaitse Eesti julgeoleku alustalaks. Loomulikult on selle jaoks vajalik ühtne ja kindlameelne NATO. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie maailmajaos viimased 70 aastat. Viimastel aastatel on Euroopal ja USA-l mõnes küsimuses erimeelsused, kuid julgeoleku küsimustes on Euroopa ja USA lähimad liitlased. Eesti jaoks on ja jääb prioriteediks NATO heidutus- ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine. Viimaste aastate kollektiivsed otsused on seda hoiakut tugevdanud ning selle hea näide on NATO üksuste suurendatud kohalolek Eestis ja piirkonna teistes riikides. Hindame kõrgelt liitlaste sõjalist kohalolu Läänemere piirkonnas. Samuti on oluline NATO õhuturbe missiooni jätkumine Ämaris. On oluline, et viiakse ellu ka ülejäänud otsused NATO heidutus- ja kaitsehoiaku lünkade täitmiseks, eelkõige merel ja õhus. NATO on rajatud demokraatia, vabaduse ja õigusriigi väärtustele. Leiame, et NATO uks peab jääma avatuks kõigile riikidele, kes soovivad järgida Washingtoni lepingu põhimõtteid. On väga positiivne, et Põhja-Makedoonia liitumine NATO-ga on lõpule jõudmas.
Julgeoleku suurendamine on ka NATO ja Euroopa Liidu vahelise koostöö keskne küsimus. Oluline on suunata Euroopa julgeolekut puudutav debatt sinna, kus see looks lisandväärtust olemasolevale julgeolekule ega seaks kahtluse alla kehtivat julgeolekuarhitektuuri. Kollektiivkaitse aluseks on NATO artikkel 5, mistõttu Euroopa Liidu lepingu artikli 42.7 sisustamise arutelusid tuleb pidada tasakaalustatult ja kiirustamata. Kolmandate riikide osalemine alalises struktureeritud koostöös PESCO-s on õigustatud, sest Euroopa Liidu strateegiliste partnerite kaasamine kaitsekoostöösse teenib julgeoleku tugevdamise huve. Kahtlemata on oluline väljakutse liitlaste kerksuse tõstmine hübriidohtudele vastu seismiseks. Eesti asjatundlikkus küber- ja digiteemade puhul võimaldab veelgi suurendada Eesti kogemusi ning laiendada koostööd selliste strateegiliste liitlastega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Jätkuvalt on tähtis süvendada ja mitmekesistada meie kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriigid on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas. Seetõttu on Atlandi-üleste suhete tugevdamine ja intensiivsem kahepoolne koostöö USA-ga Eesti oluline eesmärk, ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides. Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui ka kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks. Sellest visioonist lähtuvalt kiitis valitsuskabinet möödunud aasta augustis heaks põhieesmärgid suhtluses Ameerika Ühendriikidega ja tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada Ühendriikide vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides. Möödunud aasta oktoobris leppisime Ühendriikidega kokku ühisavalduse, mis näeb ette senisest intensiivsema koostöö mitmes olulises valdkonnas. Selle üks väljendus on Eesti peaministri ja Ühendriikide asepresidendi heaks kiidetud ühisavaldus 5G võrkude turvalisuse teemal, aga ka meie otsus liituda möödunud nädalal Ühendriikide asutatud usuvabaduse alliansiga – algatusega, mis aitab kaasa nii usu- kui ka veendumusvabaduse edendamisele maailmas. Ühendriigid on tõusnud Eesti suuruselt neljandaks ekspordipartneriks, jätkunud on koostöö arenguabi valdkonnas kolmandate riikide abistamisel ning tihenenud koostöö energeetikaküsimustes.
Hea Riigikogu! Venemaa agressiivne välispoliitika ei ole muutunud, seetõttu peab Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga jätkuma. Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust. Kuue aasta eest alustas Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas ja annekteeris seadusevastaselt Krimmi. Sõda on nõudnud tuhandeid inimelusid Ukraina idaosas, kus kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikud. Hukkunute arv kasvab. Viimasel Normandia neliku tippkohtumisel Pariisis kokku lepitud relvavarahu ei ole püsinud. Ukraina vajab liitlaste toetust. Eesti toetab algatusi, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele ning Krimmi anneksiooni mittetunnustamise jätkumisele. Me toetame Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad. Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne ja Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu.
Idapartnerlus on Eestile jätkuvalt tähtis. Toetame idapartnerite suuremat poliitilist ja majanduslikku lähenemist Euroopa Liidule, sh neile Euroopa Liidu perspektiivi andmist. Juunikuus toimuvat idapartnerluse tippkohtumist silmas pidades on oluline nii partnerriikide pühendumus reformidele kui ka Euroopa Liidu jätkuv toetus. Rändekriis ei tundu täna ehk nii teravana kui aasta tagasi – Euroopa Liidu ebaseadusliku sisserände arvulised näitajad on vähenemas. Ent rändesurve Euroopa suunal püsib. Rände algpõhjused, eeskätt Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil ei ole kuhugi kadunud. Tuleb leida vahendeid rände algpõhjustega tõhusamaks tegelemiseks ning seetõttu osaleme sõjalistes ja tsiviilmissioonides lõunas. Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa oleks võimeline kontrollima oma välispiire. Eesti valitsuse konservatiivne rändepoliitika jätkub. Oluline on säilitada maksimaalne suveräänsus migratsiooniküsimustes.
Lähis-Ida rahuprotsessis on toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega, mis on leidnud laialdast vastukaja. Tervitame USA juhtrolli, sest ilma USA algatuseta rahuprotsessis edasiminekut pole. Oluline on taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel, sest ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni. Edu saavutamiseks on vajalik Ameerika ja Euroopa ühtne vaade selles küsimuses.
Meie eesmärk on mõjukas ja tugev Eesti tegusas Euroopa Liidus. Eesti toetab Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis oleks strateegiliselt ettevaatav ja geopoliitiliselt teovõimeline. Eesti lähituleviku sihid Euroopa Liidus seadis valitsus eelmise aasta novembris. Vaadates Euroopa Liidu eelarvet, soovime ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ning Rail Balticu raudteeühendus. Peame selgelt sõnastama oma huvid Euroopa Liidus ja neid kaitsma, samuti otsima samameelseid toetajaid Euroopa kui terviku huvide edendamisel. Peatselt algab tulevikukonverents, kus oluline roll on riikide parlamentidel. Kutsun Riigikogu selles töös aktiivselt osalema ja Eesti huvide eest seisma. Eesti valitsuse seisukoht on, et tulevikuvaates peab Euroopa Liit meie ees seisvate probleemide lahendamisel lähtuma kehtivatest aluslepetest.
2020. aasta on toonud muutuse Euroopas: Brexit on saanud teoks, Euroopa Liit jätkab 27 liikmega. Seoses üleminekuperioodiga pole suhetes sisulisi muudatusi aasta lõpuni ette näha. Oluline on siinjuures rõhutada, et Eesti suhted Londoniga on alati toetunud laiemale pinnale kui kuulumine Euroopa Liitu. Nagu Ühendkuningriigi liidrid on öelnud, Ühendkuningriik lahkub küll Euroopa Liidust, kuid mitte Euroopast, ning meil on ühine huvi jätkuva koostöö vastu paljudes aktuaalsetes küsimustes, nagu näiteks kaitse-, teadusalane, digi- ja küberkoostöö ning strateegiline kommunikatsioon. Lisaks suurepärastele kahepoolsetele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATO-s. Me oleme tänulikud, et Ühendkuningriik on NATO suurendatud kohaloleku juhtriik Eestis.
Samal ajal, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, jätkub liidu laienemispoliitika. Eesti seisukoht on, et Euroopa Liit peab jätkama avatud uste poliitikat. Seetõttu toetame läbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ette antud kriteeriumide alusel. Lääne-Balkani tippkohtumine mais peab aitama kaasa meie ühise väärtusruumi laiendamisele, samuti edendama praktilist koostööd ja ühenduste loomist selle regiooniga.
Üks algava perioodi prioriteete Euroopa Liidus on seotud kliimapoliitikaga. Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib. Ühtlasi peame silmas pidama, et 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks meil energiajulgeoleku tagamist. Nimetasin Välisministeeriumis ametisse kliima- ja energiateemade erisaadiku proua Kaja Taela. Peame olema suutelised kaitsma ja edendama oma väärtusi ja põhimõtteid maailmapoliitika pikaajaliste arengute taustal. Siinkohal pean silmas Eesti ja Euroopa Liidu suhteid kasvava Hiinaga.
Suhetes Hiinaga näeme võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks paljudes valdkondades. Samas on vajalik Euroopa Liidu ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikasuundade arendamine, et mitte killustada globaalsete muudatuste pingeväljas Euroopa Liidu kui terviku huvisid. Püüdleme Euroopa Liidu ühtehoidvate seisukohtade poole kõigis välis- ja julgeolekupoliitika ning välismajanduspoliitikaga tegelevates formaatides.
Head kuulajad! Regionaalses koostöös oleme sel aastal eesistujaks Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti koostööformaadis. Eesti prioriteet on suurendada nendes formaatides regionaalset julgeolekut, millest tulenevalt koordineerime seisukohti meile ühiselt olulistel välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Märksõnadeks siinjuures on idapartnerite toetamine ja Atlandi-üleste suhete edendamine. Näeme ka vajadust parandada piirkonna riikide kaitsevõime ühilduvust ja suurendada küberkoostööd. Selleks, et avardada piirkonna majanduse potentsiaali, vajame enam ühendusi transpordi-, energia- ja digivallas. Ilmekas näide on Balticconnectori gaasitoru avamine jaanuari alguses, millega hakkas toimima ka Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg.
Valitsus on avaldanud soovi saada 2021. aastal Arktika Nõukogus vaatleja staatus. Eesti laiemad huvid on seotud Arktika geopoliitilise tähtsuse kasvuga. Keskkonna ja säästva arengu teemad on Arktika Nõukogu töö keskmes. Vaatlejastaatus annab lisaväärtuse liitlas- ja partnerlussuhete süvendamiseks piirkondliku koostöö kaudu. Eesti on sel aastal võtnud initsiatiivi kolme mere algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel. Algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. Käesoleva aasta juunis Tallinnas toimuv kolme mere tippkohtumine on meile üks 2020. aasta peamisi sündmusi välispoliitilises mõõtmes. Tippkohtumise raames korraldame ärifoorumi, mille eesmärk on suurendada huvi regiooni majandusse investeerimise vastu ning sillutada teed rahvusvaheliste investorite panustamisele kolme mere fondi. Kolme mere algatuse taristuprojektide rahastamiseks on see fond loodud ning üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus selle fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot.
Eesti jätkab tegusat panustamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas, et leevendada inimeste kannatusi, abistada konfliktisituatsioonides olijaid ning aidata kaasa reformide jätkamisele idapartnerlusriikides. Eesti arengukoostöö keskendub ka edaspidi prioriteetsetele partnerriikidele, milleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan. Nii oleme toetanud Ukraina väikeettevõtlust, Moldova tervishoidu ning Gruusia kooliharidust. Arengukoostöö tõhustamiseks ja selgemaks mõtestamiseks on plaanis luua arengukoostöö agentuur ning töötada välja selle tegevusstrateegia. Ettevõtjate huvide eest seismine ning Eesti majanduse turgutamine investeeringute kasvu kaudu on minu vaates kahtlemata üks peamisi välispoliitilisi prioriteete. Plaanime juba käesoleval aastal ja järgmistel aastatel välismajandussuunda tugevdada. Selleks on riigieelarvest äridiplomaatia edendamiseks planeeritud tänavuseks aastaks 3,1 miljonit eurot täiendavaid vahendeid. Eelkõige välismajanduse huvide laiendamiseks plaanime sel aastal avada saatkonna Singapuris ja Lõuna-Koreas. Täiendavad majandusdiplomaadid on esmajärjekorras kavas saata tänavu Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni ja Abu Dhabisse. Peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks määrame ametisse ka Aafrika-suunalist tegevust arendava majandusdiplomaadi, kes resideerib Tallinnas. Kõik need tegevused näitavad, et ettevõtluse edendamine ekspordi toetamise ja investeeringute kasvule kaasaaitamise kaudu ning turismi arendamine on Välisministeeriumi peamiste eesmärkide seas. Peame oluliseks küberdiplomaatia arendamist. Selleks lõime eraldi küberdiplomaatia osakonna. On aeg tutvustada ka rahvusvaheliselt meie hariduse edukust. Koostöös haridusministeeriumiga loome selleks hariduse erisaadiku ametikoha.
Hea rahvaesindus! Soovin tänada Riigikogu väliskomisjoni ja teisi komisjone Eesti välispoliitika arengukava 2030 põhjaliku menetluse ning sisuliste arutelude eest. Selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud esmakordselt. Arengukava tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis. Selle alusel tugevdame kolme põhilist tegevussuunda: esiteks, julgeolek, teiseks, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning kolmandaks, välismajandus ja eestlaskond võõrsil. Arengukava täpsemaks tutvustamiseks ja aruteluks olen teie ees märtsis. Lisaks oleme möödunud aastal uuendanud ja koostanud mitmeid täpsemaid tegevuskavasid, et selgelt sõnastada ja kokku leppida valitsuse välispoliitilised sammud. Ma näen olulisi välispoliitilisi algatusi valitsuse jaoks laiapindsena. Laiapindne välispoliitika on selle valitsuse märksõna. Seetõttu on oluline, et välispoliitika eesmärkide elluviimisse kaasataks valitsusasutused tervikuna. Pean silmas mitmeid tegevuskavasid, näiteks uute topeltmaksustamise vältimise lepingute tegevuskava, majandusdiplomaatide võrgu laiendamise kava, digitaalsete konsulaarteenuste osutamise plaan ning eri riikide ja regioonide suunalised poliitikad.
Välispoliitika arengukavas ja oma edasiste tegevuste kavandamisel oleme erilist tähelepanu pööranud väliseesti kogukonnale. Eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on näidanud suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt panustada Eesti positiivse maine tugevdamisse. Oleme neile selle valmisoleku eest tänulikud. Välispoliitika kõige olulisem vara on inimesed, kes töötavad iga päev selle nimel, et aidata kaasa Eesti julgeoleku tagamisele, toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel ning esindada ja kaitsta kodanike huve väljaspool riiki.
Mul on hea meel, et Riigikogu toetas valitsuse ettepanekut suurendada Välisministeeriumi tegevuskulusid selle aasta eelarves viiendiku võrra. See oli ajalooline tegevuskulude kasv. Aasta algusest on Välisministeeriumis peamaja kõigil töötajatel palka tõstetud vähemalt 100 euro võrra. Riigikogu menetluses oleva välisteenistuse seaduse jõustumise järel kavandame tõsta ka välislähetuses olevate töötajate sissetulekut. Eesti diplomaadid teevad head tööd. Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et Eesti riigi maine tõuseks ja meie mõjukus kasvaks. Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Tahan veel kord eriti tänada väliskomisjoni ja kogu Riigikogu hea koostöö eest. Aitäh teile! Ja nüüd olen valmis vastama teie nõudlikele, aga sõbralikele küsimustele.