Head kolleegid! Läheme Riigikogu täiskogu II istungjärgu 9. töönädala kolmapäevase istungi juurde. Kõigepealt on kõikidel headel kolleegidel võimalus esitada eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Hea juhataja! Ma annan 18 Reformierakonna liikme nimel üle arupärimise peaministrile, kelle all me peame silmas Jüri Ratast. Arupärimine puudutab Eesti tulevikupoliitikat, puudutab seda, et Eesti tuleviku peale mõtlev poliitika peab hakkama lähtuma sellest, et meie praegust sajandit vormivad demograafilised ja keskkonnamuutused on nagu loodusseadused, mis tähendab, et nende eirajad jäävad lihtsalt narriks või panevad löögi alla järgmiste põlvkondade elutingimused. Kliimamuutuste pidurdamine ja süsinikusaaste vähendamine on järgmise kümnendi üks suurimaid ülesandeid nii rahvusvaheliselt kui ka iga riigi enda jaoks. Eesti valik on olla selles vallas kas suunanäitaja või sabassörkija.
Tuleb öelda, et valitsusest on tulnud viimasel ajal väga vastuolulisi sõnumeid selle kohta, kas Eesti on seadnud eesmärgi muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks, kliimaneutraalseks, või mitte. Sel nädalal kuulsime Euroopa Liidu asjade komisjonist, et sellist eesmärki ei olegi seatud. Ometigi on selge, et kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab väga selgete majandus- ja energiapoliitiliste valikute tegemist juba praegu.
Selle kohta on meil peaministrile üheksa küsimust: millised on valitsuse põhiseisukohad, milline on ajakava koos konkreetsete vahe-eesmärkidega ja rahastusvajadusega 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekul, milliseid investeeringuid Eesti Energia uutesse tootmisvaradesse valitsus ja riik soovivad, kas valitsus kaalub riigi osalemist põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamises, millises mahus seda teha soovitakse, aga ka milliseid energeetika tulevikulahendusi valitsus Eestile perspektiivikaks peab? Aitäh!

Erki Savisaar, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon algatab keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Keskkonnakomisjon on koos maaelukomisjoniga arutanud Eestis vesiviljelemisega tegelemise küsimust. Selle eelnõuga püüame seadust nii palju korrigeerida, et vesiviljelus oleks Eestis meie naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Nii et arutame selle küsimuse läbi ja toetame Eesti ettevõtlust.

Ma tänan! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 ja puudub 15 Riigikogu liiget.
Nüüd pean veidi täpsustama meie tänast päevakorda. Tänase viimase päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 94 esimesel lugemisel teeb komisjoni ettekande õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik.

Nüüd, austatud Riigikogu, läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on eelnõu, mille arutamiseni me eile istungi lõppemise tõttu ei jõudnud. Seega, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu 50 teine lugemine. Palun siia kõnepulti ettekandeks õiguskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Tere päevast! Olen teie ees seaduseelnõuga 50. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega ja seaduse nimi on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus. Sain komisjoni istungil teada, et ühtegi ettepanekut huvigruppidelt pole laekunud, küll aga laekus üks ettepanek Justiitsministeeriumilt. See seisnes selles, et Justiitsministeerium soovis täpsustada avaliku hanke lepingu mõistet, ja komisjon tegi ettepaneku seda arvestada. Lisaks otsustas komisjon teha ettepaneku võtta see eelnõu päevakorda eile (eile me seda paraku arutada ei jõudnud), teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks mind ja teha ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 4. detsembril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Nüüd on kõigil Riigikogu liikmetel võimalus esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust pikkusega üks minut. Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme muudatusettepanekute, õigemini ühe muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Selle muudatusettepaneku nr 1 esitas õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Hääletamissoovi ei ole, kõik on sellega nõus. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 50 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 90 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 90 lõpphääletus.
Viime läbi eelnõu 90 lõpphääletuse. Palun võtta seisukoht ... (Hääl saalist.) Läbirääkimised? Jah, seisukohaga on veidi aega, sest tuleb saalikutsung ja kõigil on võimalus eelnõu teemal sõna võtta. Kas fraktsioonidel või Riigikogu liikmetel on soovi pidada läbirääkimisi? Ei ole. Siis teeme saalikutsungi. 
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 90. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu 79 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on sõnavõtusoovi? Jaa, on. Palun esimesena läbirääkimisteks siia Marika Tuus-Lauli. Kolm minutit lisaaega.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et nii olulise teema puhul võiks teha väikese tagasivaate. Meenutame, et 20. novembril aastal 1990 – ligi 30 aastat tagasi – andis Eesti Päevaleht teada uue pensioniseaduse tulekust, mis pidi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saalis kohe-kohe arutlusele tulema, kuid tol korral suruti, õigemini, Mart Laar surus läbi hoopis elatusrahade seaduse. Juba paari aasta pärast sai pensionäridel 260-kroonisest sandiabist mõõt täis ja rahvamassid tulid Toompeale. Pikett kestis mitu päeva, sotsiaalministrit rünnati lausa füüsiliselt. Peaminister võttis ka sõna, öeldes rahvale, pensionäridele, et tore teid siin näha, tulge kas või iga päev. Olin siis ka ise ETV ajakirjanikuna mikrofoni ja kaameraga platsil. Loomulikult, ega midagi ei juhtunud, peaministri kõrvad jäid protestijate häältele suletuks.
Vilets elatusrahade seadus jäi kehtima paljudeks aastateks. Sajandivahetusel, kui uut kogumispensionide seadust oldi juba tükk aega sepistatud, jõudis olukord absurdini. Elatusraha tõusis aastal 2000 vaid 1 krooni võrra. Tollane Laari majandusnõunik ja tänane Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ei näinud olukorras midagi hullu ja rääkis midagi nullsummamängust. Järgmisel aastal tõusis elatusraha vaid 12 krooni ja valitsus soovitas sellega rahul olla, et näete, me ei langetanudki pensione. Aegade suurim pensionitõus oli siis, kui me 2005. aasta aprillis moodustasime Keskerakonna ja Reformierakonna kaksikvalitsuse. Me läksime valitsusse tingimusel, et tuleb teha erakorraline pensionitõus, see oli meie põhinõue. Nii tõusis Jaak Aabi eestvedamisel pension kahe aastaga ligi 40%, isegi rohkem. Kui sellist suurt tõusu poleks tol korral tehtud, poleks ka aastaid mitte midagi indekseerida olnud. Selle tõusuta oleks pension praegu umbes 100 euro võrra väiksem.
Aga siis tulid valimised ja Reformierakonnal oli soov pensionäride hääled endale saada. Nagu te teate, kalleid telereklaame on inimesed ikka uskunud. Mäletame, kuidas peaminister Andrus Ansip kuldtroonil istudes teatas topeltpensionist ja kahekordsest pensionist. Ansip lausus tol korral, et iga pensionär teab väga hästi, kui suur on tema pension praegu, aga korrutage see kahega ja saate teada, kui suur on teie pension nelja aasta pärast. Mis tegelikult juhtus? Kohe järgmisel aastal pidid pensionid tõusma 15%, seda aga ei tulnud. Siis külmutati pensionid üldse, pensionid ei tõusnudki. Ka edasistel aastatel oli see tõus üliväike, indekseerimisnumbritest palju madalam, olgugi et majandus juba kasvas. Ja jälle öeldi, et olge rahul, rasketel aastatel, näete, me pensione ei langetanud.
Nüüd siis kritiseeritakse meid sellepärast, et me tõstame keskmist vanaduspensioni 45 euro võrra. Aga 45 eurot pensionile juurde, ma arvan, on ikkagi väga-väga suur asi. Eakad on kindlasti ülimalt tänulikud. Jah, see ei ole 100 eurot, nagu me lubasime koos indekseerimisega tõsta, aga ligi pool see ju sellest on. Ja me täidame lubaduse nagunii ja tõstame veel, nagu lubasime, mitte nagu Reformierakond, kes te lubasite, aga külmutasite.
45-eurone pensionitõus on viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Kui keegi tahab rääkida, et Eesti pensionid on Euroopas nagu punane latern, siis olge kenad ja vaadake parem peeglisse: miks te seda siis ei ole ise teinud? Viimati tõsteti erakorraliselt pensione 12–13 aastat tagasi ja see oli meie valitsuse ajal. Igal juhul on tänane pensionitõus järgmistele pensionitõusudele väga-väga kõva alus, mille pealt pensione edasi tõstetakse. Kõrgem baas on juba all.
Kuid see pole ju ainuke edasiminek. On käimas ka pensionisammaste remont, teise samba pension muudetakse vabatahtlikuks. Kui me analüüsime, siis näeme, et kogu selle raha ehk 6%, mis teise sambasse on aastaid läinud, maksab ju inimene kaudselt ise kinni, esmalt 2% igal palgapäeval ja lisaks 4% oma n-ö esimesest sambast, sotsiaalrahast, sellest rahast, mis muidu läheks tänastele pensionäridele. Viimase summa võrra on rahva pensionid aastaid väiksemad olnud. Just tänaste pensionäride arvel on aastaid kaetud kogumispensionireformi auku. Täna tuleb tunnistada, et teise sambaga pole inimesed mitte midagi tegelikult ju koguda jõudnud. Kui praegu süüdistatakse valitsust, et me hakkame pensionide erakorraliseks tõusuks kasutama teisest sambast vabanenud raha ja et seetõttu sammast lagundatakse, siis tuletan meelde, et see on tänastelt pensionäridelt varastatud raha. Anname sellest nüüd kas või natukene nendele pensionäridele tagasi. Ma ei usu, et näiteks pojapoeg tahab, et tema tulevane pension koguneb ta vanaema tänase pensioninatukese arvel. Aga praegu teeme selle 12 aasta suurima pensionitõusu siis koos ära! Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakond ei palu riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seadusele vastu hääletada, aga Reformierakond palub olla vastutustundlik. Vaadates ajalukku, mida hea kolleeg just hetk tagasi tegi, ei ole meil täna põhjust uhkust tunda. 38 eurot, mis on pensionitõus indekseerimise tulemusena, on varasemate õigete otsuste tulemus ja need ei ole keskerakondliku valitsuse otsused.
Vanaduspension saab baasosale täna 7 eurot lisa selle otsusega, mis siin Riigikogus tehakse. Iga tõus on vajalik. Kui eelnõu ettevalmistaja on seletuskirjas välja toonud, et vanemaealiste, st 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr oli 2017. aastal Eestis 41,2%, siis Euroopa Liidu keskmine oli samal ajal 15%. Selle näitaja poolest oleme Euroopas tõesti esimesed, aga sellisel moel esimesed me olla ei taha. Kui vaadata suhtelise vaesuse näitaja muutumist Eestis kuni 64-aastaste seas, siis tõepoolest, see on langenud, tööealiste inimeste seas on see langenud 19,4%-lt 16,7%-le võrreldes 2012. aastaga. 65-aastaste ja vanemate puhul on see samal perioodil tõusnud aga 27%-lt 47%-le, suhteline vaesus on peaaegu kahekordistunud. Hea uudis on aga tõesti see, et noorematel on palgad kasvanud ja elujärg mõnevõrra paranenud.
Kahetsusväärselt vastas eelmisel nädalal, loodetavasti naljatades, rahandusminister Maris Lauri küsimusele vanemaealiste suhtelise vaesuse kohta siinsamas Riigikogu saalis, et suhtelise vaesusega polevat keeruline, tuleb lihtsalt keskmisel palgal mitte tõusta lasta. Loodan, et see oli nali, kuigi äärmiselt kohatu.
Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti sotsiaalkaitse kogukulutuste poolest (16,6% SKP-st) ja ka vanaduspensionidele tehtud kulutuste poolest (4,9%) eelviimasel positsioonil, Iirimaa ees, aga kõikide teiste Euroopa Liidu riikide järel. 2018. aasta pensioni adekvaatsuse raporti kohaselt on pensionid siiski vaesuse leevendamisel võtmetähtsusega, olles vanemaealiste peamine sissetulekuallikas. Riik vastutab selle eest, et inimväärne elu oleks tagatud kõigile.
Kurvem on aga, et tulu maksustamise kehtiva korra kohaselt tuleb sellelt 7 eurolt, mis on praeguse valitsuse antud lisatulu pensionäridele, maksta tulumaksu 5,6 eurot, sest keskmine vanaduspension ületab nüüd 28 euroga maksuvaba sissetulekut. Keskmise vanaduspensioni saaja võit peale pensioni baasosa tõstmist 7 euro võrra on 1 euro ja 40 senti kuus. Tõsi, eeltoodu kehtib keskmise vanaduspensioni korral. Aga hääletusele minev eelnõu toob lisaks neid vanemaealisi, kellel hakkab olema kohustus maksta tulumaksu. Nii on eeldatud, et aastal 2020 tuleb tulumaksu maksta 184 000 pensionäril ehk 55%-l pensionäridest. Kui aga siia juurde lisada veel need pensionärid, kes eelduslikult töötavad, siis on neid pensionäre, kes järgmisel aastal tulumaksu hakkavad maksma, 204 700 ehk 61% pensionäridest. Võrdluseks, et ...
Lisaaega palun!

Palun! Lisaaeg kolm minutit.

... 2019. aastal on pensionäre, kes tulumaksu maksavad, 31,5%, poole võrra vähem. Rahalist võitu on vähem oodata eeskätt nendel pensionäridel, kes töötavad ja on aktiivsemad. Seetõttu nad ka karistada saavad, ettevõtlikkus saab karistada.
Lõpetuseks tuletan meelde, et kuni kehtiva tulumaksuvaba miinimumi kehtestamiseni 2016. aastal oli keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, seda hakati reaalselt maksustama 2018. aastast. Sotsiaalkomisjoni arutelude käigus selgus ka, et kui taastada keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus, tähendaks see riigile natuke üle 100 miljoni euro. Käesoleva eelnõu mõju järgmise aasta eelarvele on aga 20,8 miljonit, mis avaldab inimestele reaalset mõju 1. aprillist. Hirmus tahtmine on küsida, et kus on ülejäänud 80 miljonit, mille me vanemaealistelt oleme ära võtnud, ja kust tuleb lähiaastatel see lisaressurss, et lisaks pensionide tõusule katta ka pikaajalise hoolduse kulusid, sest 85% üldhoolduse kuludest maksab isik oma pensionist ja kogukulust peaaegu 80% katab isik koos oma pereliikmetega.
Hakkame õige pea siin saalis arutama pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist, mida on kõik eksperdid kritiseerinud vanemaealiste sissetulekute vähenemise tõttu tulevikus. Üha sagedamini kuuleme maksuteemalisi mõtteid, muu hulgas võimaliku täiendava hoolduskindlustuse ellukutsumise teemal. Kuidas aitab aga kõik see tänaseid vanemaealisi ja kuidas kavatseb valitsus tagada põhiseadusliku igaühe õiguse riigi abile vanaduse ja puuduse korral? Head Riigikogu liikmed, ma kutsun teid üles vastutustundlikkusele eakate ees! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Esiteks tuleb tulla selle juurde, mida ma ütlesin ka eelnõu esimesel lugemisel siit kõnetoolist. Selle juurde tuleb taas tagasi tulla, olles ära kuulanud Keskerakonna esindaja Marika Tuus-Lauli sõnavõtu, kes põhiliselt kontsentreerus sellele, et tegemist on 12 aasta kõige suurema pensionitõusuga. Vaatame ikkagi neid numbreid. 38 eurot ehk valdav osa sellest tõusust tuleneb sellest, et meil on pensionide indekseerimise süsteem. Seda süsteemi ei ole paraku Keskerakond loonud, ka EKRE roll selle loomisel on sisuliselt olematu, küll on Isamaal olnud selles oma roll ja mõnel teisel erakonnal veel, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatidel, aga tegelikult tuleb selle eest, et see pensionitõus vähemasti nii suurgi on, tänada neid Eesti tublisid tööinimesi ja ettevõtjaid, kes on majanduskasvu panustanud. See tõus tuleneb sealt. See, mida valitsus sinna lisab, on 7 eurot ehk umbes viis ja pool korda vähem kui indekseerimisest tulenev number ja paraku umbes üheksa korda vähem kui see, mida tänane peaminister kõigile pensionäridele on lubanud. Selle lubaduse täitmiseks oleks pidanud pensioni tõstma 62 eurot, mis on peaaegu üheksa korda rohkem kui see, mida täna tehakse. 
Aga tuletame konkreetselt meelde, mida valijatele lubati. Keskerakond lubas oma valimisprogrammis ja paljudes ilusates reklaamides, kust inimestele jäigi meelde vist eelkõige just nimelt pensionitõusulubadus: "Tõstame keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra." Sellest on siis järele jäänud 7 eurot. "Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot" – selle sammu põhjal ei paista seda kuskilt. Sealjuures lubati ka: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana. Rakendame pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu kuni 750 euroni kuus." Selle asemel läheb Jüri Ratas ajalukku kui esimene peaminister, kelle ajal keskmine pension muutus maksustatavaks. Keskerakond sai aga, ma arvan, ka paljuski tänu sellele lubadusele valimistel peaaegu 130 000 häält, nende mandaat peaks olema ju piisavalt tugev selle jaoks, et oma lubadusi ellu viia.
EKRE ei saanud Keskerakonnale alla jääda ja lubas oma valimisprogrammis, et nad panevad pensionid kasvama ja väärtustavad eakaid, ta lubas, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseb keskmine pension kahekordseks. Siin just ka Marika Tuus-Laul rääkis kellestki, kes oli lubanud pensioni tõsta kahekordseks. Ka EKRE on seda lubanud. See tähendab, et ligikaudu 800 euroni, ütles nende valimisprogramm. EKRE sai valimistel selle jaoks peaaegu 100 000 inimese toetuse.
Ja siis koalitsiooni väikeveli Isamaa, kes lubas midagi sootuks muud. Tema lubas tegelikult tulevikus hoopis väiksemaid pensione ehk kavalalt sõnastatuna lubasid nad muuta teise pensionisamba vabatahtlikuks ehk kogumispensioni kaotada ja said selle jaoks valimistel ka tubli 64 000 valija toetuse. Tegelikkus on see, et erakorralist pensionitõusu sisuliselt ei tule ja tulevikus pensionid vähenevad.
Samal ajal, kui me näeme, et pensionitõusuks ...
Ma palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

... leiti erakorraliselt vaid 7 eurot, millest keskmise pensioni puhul sööb enamiku ära tulumaks, on turbokiirusel asutud ellu viima Isamaa plaani kogumispension lammutada, hoolimata sellest, et majandusteadlased, rahvusvahelised majanduseksperdid ja sotsiaalteadlased on seda teravalt kritiseerinud ja kritiseerivad jätkuvalt. Koalitsioon raiub aga järjekindlalt: valitsus ei saa sellest pensionireformist mitte taganeda, kuna neil on selleks saadud rahva mandaat. Mina näen seda veidi teistmoodi. Koalitsioon on saanud mandaadi jõuliseks erakorraliseks pensionitõusuks. Selle jaoks andis neile mandaadi peaaegu 230 000 inimest, mitte pensionide vähendamiseks, mille jaoks andis mandaadi 64 000 inimest, ja seegi mandaat oli poolpettusega kätte saadud. Kokkuvõtteks: paraku ei too käesolev eelnõu pensionäre välja vaesuslõksust ega aita neil tasuda näiteks hooldekodukulusid. See näitab selgelt, et valitsus ei väärtusta eakate toimetulekut. Valitsuserakondade lubadus pensione erakorraliselt märkimisväärselt tõsta on osutunud pettuseks. Selle asemel töötavad nad süsteemselt selle nimel, et tulevikus pensionid hoopis väheneksid.
Sotsiaaldemokraadid seisavad igatahes kogu nõu ja jõuga teise samba lammutamise plaanile vastu. Meie usume, et Eesti inimestel on põhiseaduslik õigus väärikale vananemisele, sealhulgas inimväärsele pensionile. Me usume, et Eesti inimesed väärivad seda, et valitsus peaks oma sõna, et poliitikud peaksid oma sõna. Tänane valitsus seda paraku ei tee.

Aitäh! Oleme ära kuulanud fraktsioonide esindajate kõned. Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 79 lõpphääletus. 
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu 79. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane päevakorrapunkt nr 4 on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 59 teine lugemine. Palun ettekandeks siia sotsiaalkomisjoni liikme Urmas Espenbergi. Palun!

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Toon teie ette teisele lugemisele kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kuna küsimus puudutab pensione, täpsemalt eripensione, siis on juhtivkomisjon sotsiaalkomisjon ja selle esindajana ma selle tutvustuse ette kannan.
Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 9. septembril 2019. Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada eripensionide arvestamist. Kuigi muuta tuleb päris mitmeid seadusi, siis seda tehakse peamiselt ühe lausega, nii et suuri sisulisi muudatusi see seadus endaga kaasa ei too. Muudatus ei mõjuta ühegi eripensioni ega prokuröri töövõimehüvitise sisulisi asjaolusid ning seetõttu ei ole muudatusel mõju ka eripensioni või prokuröri töövõimehüvitist saavale või tulevikus saama hakkavale isikule.
Esimene lugemine toimus k.a 22. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. november, kuid tähtajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon saatis arvamuse saamiseks eelnõu ka Riigikohtule, kes nimetatud eelnõus mingeid puudusi ei leidnud. Peale esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutama kahel korral: 11. novembril ja 18. novembril. Nendel kohtumistel ei tekkinud sisulise arutelu vajadust, kuna ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud ei fraktsioonid ega komisjoni liikmed. Komisjon otsustas oma 11. novembri istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks ja lülitada see Riigikogu päevakorda 20. novembril ehk täna. Komisjon tegi veel ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Ettekandjaks määrati mind. 18. novembri istungil kiideti heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Samal istungil langetas komisjon otsuse, mille kohaselt – juhul kui eelnõu teine lugemine peaks lõppema – palub komisjon selle saata edasi kolmandale lugemisele ja lülitada Riigikogu päevakorda 4. detsembril ning viia läbi ka lõpphääletus.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja 51 Riigikogu liikme häält, kuna see seadus puudutab ka põhiseadust. Seadus on seotud 2020. aasta riigieelarvega, selle strateegia ja selle rahastamiskavaga, sealhulgas riigieelarve koostamise tööprotsessiga ja seda reguleerivate õigusaktidega. Kõik komisjonis vastu võetud otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on kõigil võimalus esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Küsimisesoovi on esitanud Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänu väga sisuka ettekande eest! Kuna lõpus sa ütlesid, et see on seotud ka riigieelarvega, siis kas sa oskad täpsemalt öelda, mis kulu või tulu sellega siis riigieelarvesse tekib?

Kuigi seda komisjonis ei arutatud, võin niipalju öelda, et sellega ei kaasne mingisugust lisakulu, lihtsalt kui varem tegeles eripensionide arvestamisega konkreetne ministeerium, näiteks Kaitseministeerium või Justiitsministeerium, siis nüüd liigub see raha otse riigieelarvesse, aga väljamaksmine toimub endiselt Sotsiaalkindlustusameti kaudu. 

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Tänan! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Seda soovi ei ole. Nagu juhtivkomisjoni esindaja ütles, muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 59 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 76 teine lugemine. Palun ettekandeks siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 12. novembril 2019. aastal. Istungile olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja peaspetsialist Aet Külasalu. Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 76 võetakse üle käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Tähtajaks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon pöördus eelnõu ettevalmistamisse kaasatud seitsme huvirühma poole. Oma tagasiside andis Eesti Maksumaksjate Liit ja komisjonile laekus kiri ettevõttelt Deoro Trade OÜ. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 20. novembril ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teeb komisjon ettepaneku viia eelnõu kolmas lugemine läbi 4. detsembril k.a. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 76 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 55 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus k.a 9. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus 9. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. oktoobril laekus üks muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Lisaks esitas komisjon veel 19 muudatusettepanekut.
Komisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 4., 12. ja 18. novembril. 4. novembri istungil osalesid oma ettepanekutega ka huvirühmad: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Keskkonnaministeerium, samuti Jõelähtme, Harku ja Saku valla esindajad.
12. ja 18. novembril vaadati läbi esitatud muudatusettepanekud ja tehti menetluslikud otsused. Muudatusettepanekutest sisulised on kõigepealt muudatusettepanekud nr 9, 10 ja 14. Muudatusettepanek nr 9 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, seda me arvestasime sisuliselt. Muudatuse täpne sõnastus on kirjas muudatusettepanekutes nr 10 ja 14. Muudatusettepanekutega jäetakse omavalitsusele geoloogiliste uuringute puhul otsustamiseks niisama pikk aeg, nagu on neil ka täna. Nii et kui eelnõuga sooviti algul seda aega lühendada 30 päeva peale, siis nüüd jääb kehtima kahekuuline reageerimisaeg. See oli ka omavalitsuste soov.
Muudatusettepanekute nr 11, 15 ja 17 eesmärk on muuta maavarade komisjoni rolli maapõuelubadega seotud menetluses. Edaspidi ei esitata maavarade komisjonile arvamuse saamiseks kõiki loataotlusi ja korralduse eelnõusid ning korrastamisprojekte, kuna sellise praktika järele puudub vajadus.
Muudatusettepanekuga nr 3 täiendatakse jäätmeseaduse 6. peatüki 8. jagu uute paragrahvidega 98³ ja 98⁴ jäätmete ladustamiseks keskkonnaloa andmise ja andmisest keeldumise kohta. Muudatusettepanekuga sätestatakse keskkonnakaitseloa omajatele, kes ladustavad jäätmeid, kohustus esitada loa taotlemisel koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Tagatise lisamisega kaotatakse ära üks jäätmekäitluse korraldamata jätmise võimalus ning tagatakse looduskeskkonna säästlik ja avalike huvide kohane kasutamine. Seda soovis Eesti Ringmajandusettevõtete Liit.
Muudatusettepanekutega nr 4–6 täiendatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu niisuguse tegevusega nagu põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas. See täiendus on vajalik Euroopa Liidu direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Viies muudatusettepanek näeb direktiivist tulenevalt ette lisapiirangu hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamisele või rekonstrueerimisele, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri. Kuuenda muudatusettepanekuga muudetakse eelnimetatud loetelu punkti 30 ja asendatakse seal sõna "üle" sõnaga "vähemalt". Need kolm muudatusettepanekut on vajalikud direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Ülejäänud muudatusettepanekud olid tehnilised või normitehnilised.
Juhtivkomisjon otsustas tuua eelnõu teisele lugemisele täna. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjonil ettepanek saata eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril. Aitäh!

Aitäh! Kas lugupeetud ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Sellisel juhul avan võimaluse läbirääkimisteks. Kõnesoove ei ole. Ettekandja tegi põhjaliku ülevaate kõikidest muudatusettepanekutest ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 55 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. (Hääl saalist.)
Vaatame siiski need muudatusettepanekud üle, sest võib juhtuda, et kellelgi on hääletamissoov. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on samuti keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7 on samuti keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 10 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 17 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 18 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 19 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 20 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Seega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 55 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Jõuame tänase päevakorrapunkti nr 7 juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 44 teine lugemine. Palun ettekandeks siia väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. oktoobriks muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ei esitanud. Väliskomisjon jätkas eelnõu arutelu 11. novembril. Juhtivkomisjon tegi algataja ettepanekul eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, millega täpsustatakse konsulaarseaduses konsulaarametniku ja konsulaarsekretäri koolitust puudutavat sätet. Meil oli istungil ka Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk, kes andis seletusi ja kaitses seda muudatusettepanekut. Eelnõu tekstis on tehtud keeletoimetaja ettepanekul mõned keelelised ja normitehnilised parandused.
Väliskomisjon tegi konsensuslikult eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek saata eelnõu 44 teiseks lugemiseks täiskogu 20. novembri istungi päevakorda ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada; juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu 3. detsembri päevakorda ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ma tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Nüüd on võimalus esineda kõnega läbirääkimistel. Fraktsioonidel ja Riigikogu liikmetel kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta esitati üks muudatusettepanek, mille esitas väliskomisjon, kes oli ka juhtivkomisjon, ja nende ettepanek on arvestada ettepanekut täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 44 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Nüüd tänane viimane päevakorrapunkt, nr 8, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu 94 esimene lugemine. Ettekandjaks palun justiitsminister Raivo Aegi.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Justiitsministeeriumis ettevalmistatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks teatud väärtegude eest kohaldada senisest oluliselt suuremaid rahatrahve ning seeläbi täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. Neid muudatusi plaaniti juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal ning siis kandis analoogiline eelnõu numbrit 586. Seoses eelmise Riigikogu koosseisu lõppemisega langes see eelnõu menetlusest välja.
Euroopa Liidus on vastu võetud mitmeid õigusakte, mis nõuavad teatud valdkonnas toimepandud rikkumiste eest tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Nendes õigusaktides kirjutatakse ette ka trahvimäärad, mida peab olema võimalik rikkumise eest kohaldada, need ulatuvad miljonitesse. Kõige arvukamalt on selliseid kohustusi finantsturgude õiguses. See on ka mõistetav, sest Eesti õiguses kehtivad väärtegude eest määratavate trahvide määrad on füüsilistel isikutel kuni 1200 eurot ja juriidilistel isikutel kuni 400 000 eurot ning need trahvid ei suuda ilmselgelt mõjuda heidutavalt finantsettevõtetele, mille käive ulatub kohati miljonitesse. Arvesse tuleb võtta ka seda, et trahvimäärad peavad olema liikmesriikide vahel võrreldavad.
Samas ei ole finantsturgude valdkond ainukene, kus Euroopa Liidu õigus kohustab suuremaid trahve sätestama. 2018. aasta maikuust alates rakendatakse andmekaitse valdkonnas GDPR-i, mis näeb rikkumiste eest ette rahatrahvi ülemmäära 20 miljonit eurot. Euroopa Liidu õiguses nimetatakse neid trahve haldustrahvideks, kuid alates 2002. aastast Eesti õiguses halduskaristuste institutsiooni enam ei ole. Tol ajal tehti õiguspoliitiline otsus, et isikute karistamine on osa karistusõigusest ja mitte haldusõigusest. Tähtis on ka see, et sõltumata trahvile antavast nimest, on see karistus ning isikule tuleb tagada põhiõigused, mis on omased süüteomenetlusele, näiteks õigus ennast mitte süüstada, kahekordse karistamise keeld jne. Eelnõuga jäädakse süüteomenetluse mudeli juurde ning Euroopa Liidu õigusest tulenevaid trahve käsitletakse seejuures väärteokaristustena.
Eelnõuga nähakse ette, et põhjendatud juhtudel võib väärteo eest ette näha kuni 20 miljoni euro suuruse rahatrahvi või trahvi, mille ülemmäär sõltub väärteoga teenitud tulust. Juriidiliste isikute puhul võib rahatrahvi ülemmäär sõltuda ka käibest. Trahvi ülemmäärad on sätestatud selliselt, et need võimaldaksid täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. Eelnõuga tõstetakse üksnes kahe karistusseadustikus sätestatud väärteokoosseisu trahvimäärasid Euroopa Liidu õiguse nõuete tasemele. Need on siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsioon. Automaatselt ühegi väärteo trahvimäärad ei tõuse ning teiste väärtegude eest määratava rahatrahvi ülemmäärade tõstmine tuleb otsustada eraldi eelnõuga.
Lisaks tõstetakse eelnõuga juriidilisele isikule kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse ülemmäära seniselt 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole ning sätestatakse, et juriidilise isiku käibe põhjal arvutatav rahaline karistus võib seda fikseeritud ülemmäära ka ületada. Muudatuse eesmärk on tagada, et kuritegude eest järgneks juriidilisele isikule rangem karistus kui väärtegude eest. Samuti nähakse ette, et tulevikus võib mõne väärteo eest ette näha üksnes juriidilise isiku vastutuse. Praegune süsteem näeb ette, et süütegude eest nähakse ette nii füüsilise kui ka juriidilise isiku vastutus. Samas on mitmeid valdkonnaspetsiifilisi nõudeid, mille täitmise kohustus on pandud üksnes juriidilisele isikule. Just sellistel juhtudel ei ole kriminaalpoliitiliselt vajalik näha alati ette, et juriidilise isiku kõrval vastutab ka füüsiline isik. Muudatus ei mõjuta seda, kui juriidilise isiku vastutus tuvastatakse. Tegemist ei ole juriidilise isiku mittesüülise vastutusega ning jätkuvalt tuleb tuvastada konkreetse füüsilise isiku tegevus või tegevusetus ning hinnata, kas seda saab juriidilisele isikule omistada. Vahe seisneb aga selles, et füüsilist isikut enam seejuures vastutusele ei võeta.
Arvestades asjaolu, et senisest suuremate trahvide kohaldamise menetlus võib olla keerukas, ning seda, et kohtuvälise menetleja trahviotsuse vaidlustamisel arutab kohus väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sätestatakse eelnõuga, et väärteo aegumine katkeb kaebuse esitamisel kohtusse. See tagab senisest pikema aegumistähtaja ja võimaluse jõuda asjas sisulise otsuseni.
Viimaseks pikendatakse eelnõuga ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega ning tuuakse selgemini välja isiku õigus taotleda rahatrahvi tasumist ositi. See muudatus ei puuduta ainult kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve, vaid ka n-ö tavalisi rahatrahve. Kehtivas õiguses tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul ning sama tähtaeg on ka trahvi vaidlustamiseks. Piltlikult öeldes tuleb viimasel päeval otsustada, kas trahv ära maksta või esitada kaebus. Kui aga raha trahvi tasumiseks ei ole, edastatakse see kohtutäiturile ning isik peab tasuma ka täitemenetluse kulud. Kui trahvi ei õnnestu ikkagi tasuda, asendab kohus selle aresti või üldkasuliku tööga. Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise perioodi 45 päevani (seni oli see 15 päeva) ning seega jääb eelduslikult rahatrahvi tasumise tähtaja sisse ka vähemalt üks palgapäev. Lisaks sätestatakse selgelt menetlusaluse isiku õigus taotleda rahatrahvi ositi tasumist, mille kohaselt on teatud juhtudel võimalik suurema rahatrahvi tasumine jagada ühe aasta peale.
Eelnõu seadusena jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2020. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekandjatele on igaühel võimalik esitada kuni kaks ühe minuti pikkust küsimust. Esimesena palun, Peeter Ernits!

Hea juhataja! Hea minister! Kui nüüd saab oma trahvi maksta mitte 15 päeva jooksul, vaid 45 päeva jooksul, siis see on, ma arvan, paljudele mokka mööda. Aga see näiteks, et juriidilise isiku trahv on 40 miljonit, puudutab eelkõige finants- ja andmekaitsevaldkonda. Too selline maamehelik näide, kus koha peal me võiksime 40-miljonilise trahvi välja kirjutada. Millise teo eest?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on Eesti praktikas seda väga raske teha, sest Eesti finantsturud ei küündi kaugeltki selliste tehingumahtudeni, nagu on Euroopa Liidus Londonis või muudes finantskeskustes. Eelnõu eesmärk ongi viia meie trahvimäärad kooskõlla Euroopa Liidus nõutavate trahvimääradega. Need on n-ö lagi, mille piires on võimalik trahvi määrata. See ei ole kindlasti kohustus, need on maksimummäärad. Ma tõepoolest usun, et Eestis ülearu tihti selliseid juhtumeid ei teki, kui oleks vaja sellise määraga trahve rakendada. Aga kindlapeale ei pruugi praegu finantsvaldkonnas, kus meil on juriidilise isiku trahvimäär 400 000, need trahvid konkreetsele finantsasutusele mõjuda päris karistusena. Nii et sealt edasiliikumine ei ole kindlasti halb, see preventiivset ja hoiatavat mõju kindlasti avaldab.

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma võtsin välja ühe arupärimise stenogrammi aastast 2017. Rahandusminister Sven Sester oli tookord ametis. Ma küsisin siin, miks on Eestis karistuspoliitika rahapesu tõkestamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest mitu korda leebem. Jutt oligi nendest kommertspankadele määratavatest trahvidest. Enne seda 400 000 euro suurust määra kehtis ju 32 000 euro suurune ülemmäär. Kas te näete seost, mõeldes sellele heidutusele, trahvide leebusele, läbi Eesti toimunud ulatusliku rahapesu ja väikeste trahvide vahel?

Aitäh küsimuse eest! Ma usun küll, et kohati võib tekkida olukord – ma möönan, et võib tekkida olukord –, kus tekib kalkuleerimise moment, vaadatakse, kumb on kasumlikum. Vaadatakse, kas kasumlikum on riskida ja saada tänu võetud riskile suuri kasumeid, seetõttu hakatakse mingeid nõudeid rikkuma või neid täiesti eirama, olgu see siis mingi teavitamiskohustus või näiteks finantsasutuse, panga hoolsuskohustus, millest on väga palju olnud juttu just viimaste rahapesujuhtumite valguses. Kui jäädaksegi vahele, siis makstakse ära trahv, mis on kaugelt väiksem kui saadud kasum selle rikkumise või eiramise eest. Ma usun, et see muudatus mõju kindlasti avaldab. Veel kord: kas need trahvid küündivad meil 20 ja 40 miljoni piirimaile, on üks küsimus, aga teine küsimus on ikkagi see, et kui trahvi maksimummäär on alla poole miljoni, siis see võib teatud rikkumiste puhul olla küll vähe mõjus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Küsimusi on siin palju, näiteks advokatuur ja Riigikohus on seadnud kahtluse alla selle konstruktsiooni õiguslikkuse. Aga konkreetne küsimus on mul see. Suur hiiglaslik rahajõgi on siit Eestist läbi voolanud, aga sa ütlesid, et meil nagu mastaape ei ole. Kellel see rahapesu ja rahavoolu mastaap veel nii suur on kui Eestil? Kas seda 40-miljonilist trahvi oleks võimalik siiski rakendada (ükskõik, kuidas me seda nimetame) haldusasjas või kvaasikriminaalasjas, aga et see jõuaks ka Eesti eelarvesse, olgu või pool sellest? 

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab käimasolevaid kriminaalmenetlusi, siis vähemalt minul ei ole täna küll väga kindlat ülevaadet sellest, kui suur osa kõigist nendest rahavoogudest, mis Eestist on pangaülekannete kaudu läbi läinud, on kriminaalne tulu. Kindlasti seda on, aga kriminaalmenetlused käivad ja kui see menetlustega selgeks saab, eks siis sellest sõltub ka see, milliseid trahvimäärasid on tulevikus võimalik rakendada. Kas ja kuivõrd on neid võimalik rakendada olemasolevatel juhtudel, see on nüüd küsimus, just see, kuivõrd neid uusi määrasid on võimalik n-ö rakendada tagantjärele. Aga jah, just nimelt analoogiliste juhtumite puhul, kui kasum võib ulatuda ülisuurte summadeni, ongi otstarbekas ka kümnetesse miljonitesse ulatuvaid trahve teha, milleks siis iganes, on see riigi mainekahjut kompenseeriv meede või midagi muud, aga kindlasti on üks pool see, et trahv peab olema mõjus, selleks et järgnevaid rikkumisi ära hoida, et finantsasutused edaspidi oma tegevuses lähtuksid väga korrektselt ja konkreetselt neile esitatud nõuetest. See on ikkagi selle karistuse mõte, mitte niipalju see, et riigile tulu teenida, vaid ikkagi just eeskätt mõjutada süüteo toimepanijat, olgu see siis kas väärteotrahv või kuriteo puhul rahaline karistus. 

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud minister! Eelnõu mõjudest rääkivas osas on ära toodud ka need trahvid, mida Finantsinspektsioon on määranud. Kuni 2017. aastani olid need, ütleme niimoodi, olematud. Näiteks, aastal 2017 rakendati ühte haldustrahvi, 3000 eurot, aastatel 2009–2015 menetles Finantsinspektsioon keskmiselt kolme väärteomenetlust aastas. Ma tean, et need olid mõne tuhande euro suurused trahvid. Ikkagi on läbi Eesti toimunud ulatuslikul rahapesul ja nendel olematutel järelevalvemehhanismidel ilmselge seos. Ega ei ole teada, kui aastal 2017 tõsteti see ülemmäär 400 000 eurole, siis kui palju peale seda Finantsinspektsioon trahve on teinud? Kas on selle ajajärgu kohta ka mingeid andmeid?

Aitäh küsimuse eest! Mul tõesti ei ole seda statistikat kaasas, aga me vastame teile kirjalikult, võtame andmed kindlasti välja.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Palun täpsustage seda infot. Komisjonis justkui oli juttu, et Tartu Ülikoolilt tellitakse veel üks analüüs selle eelnõuga seoses. Või on mul midagi segi läinud? Kas see tuleb kuu keskel?

Aitäh küsimuse eest! Ei, hea küsija, teil ei ole mitte midagi segamini läinud. Tõepoolest, niimoodi ongi, nagu ma siin viitasin, et mujal Euroopas kasutatakse selliste rikkumiste eest trahvide määramisel laialdaselt just haldustrahve. Aga siin ma ka lugesin ette, et 2002 oli see, kui Eestis viidi halduskaristuse institutsioon üle karistusõigusesse. Nii Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu kui ka mujalt on tähelepanu juhitud, et väärteomenetlus on teatud mõttes kohmakas, tõendamiskoormus on väga suur. Siiamaani on probleem ka see, et kui selle menetlemise tõendamiskoormus on suur, huvi on väga suur, siis see menetlus lihtsalt aegub, enne kui jõutakse mingi konkreetse otsuseni. Eelnõuga on üks samm muidugi tehtud, aegumine katkeb siis, kui väärteootsus on edasi kaevatud kohtusse.
Haldustrahv on, ütleme siis, rakendamise poolest mugavam. Seal ei ole nii suurt tõendamiskoormust, tehakse haldusotsus ära ja peale seda on võimalik siis vaidlustada, edasi kaevata. See tõendamiskoormus, mis süüteo menetlusel on enne karistuse määramist, nihkub mingis mõttes edasi, sellesse aega, kui otsus on tehtud, ja siis minnakse n-ö haldusvaidlusesse konkreetse haldustrahvi kasutamise üle. See on selles mõttes päris oluline ideoloogiline muudatus, mis tuleb meie õigusesse uuesti üle võtta või sisse viia. Selleks, et mõjusid analüüsida, ongi Justiitsministeerium Tartu Ülikoolilt tellinud analüüsi, et saada sisendit võimaliku korrektiivi tegemiseks meie seadustes. Aga kui see analüüs sealt tuleb, siis selle baasilt tuleb kõigepealt teha otsus. Ja kui on otsus, et haldustrahvide süsteem tuleb taastada, siis see võtab ikkagi omajagu aega. Aga täna on meie eesmärk eeskätt just see, et jõustada ja üle võtta Euroopa Liidu nõuded, mis peavad juba kehtima hakkama, need peavad kiiremini kehtima hakkama, kui me jõuaksime need haldusmenetluse rakendamisega üle võtta. 

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma ei ole kindlasti kolleegiga nõus, et meil olid olematud kontrollmehhanismid, aga aeg on edasi läinud, rahapesu kvalifikatsioon on muutunud ja on muutunud rahvusvaheline koostöö sel alal. Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon on kogu aeg seda trahvi väiksust meelde tuletanud. Ma ei arva, et tegelikult pankade puhul põhiinstrument saab olla üldse trahv, aga siiski, me oleme öelnud, et need trahvid on liiga väikesed. Justiitsministeerium on üsna õigusteoreetiliselt selle muutmisele vastu olnud. Võtke veel korra kokku, kuidas nüüd järsku see paradigma muutus võimalik oli, see haldustrahvidele üleminek. Kuidas see murrang õiguslikus paradigmas siis võimalik oli?

Aitäh, hea küsija! Ega me täna ei ole ju seda veel otsustanud, kas me taastame selle haldusmenetluse ka karistusmenetlusena. Seda on taotletud. Nagu ma tõin näite, näiteks Finantsinspektsioon on osutanud sellele, et väärteomenetlus on liiga koormav, aeglane ja kohmakas. Samamoodi ka näiteks endine Riigikohtu esimees härra Priit Pikamäe on korduvalt sellele osutanud, et selliseid juhtumeid oleks mõistlik lahendada nii, et taastada seesama haldusmenetlus. Nii et eks see teadmiste korjamisega ole tulnud. Nüüd on otsustatud, et vähemalt tuleb seda asja analüüsida, arutada. Kui ma personaalselt peaksin midagi arvama, siis ma arvan, et see on päris mõistlik ja vägagi kaalumist väärt. Tõepoolest, tänane karistusõiguse menetlus on ülikoormav ja see on muutunud aastatega järjest rohkem ja rohkem koormavaks. Kui alguses mõeldi, et kriminaalmenetlus on selline tõsine menetlus, kus tuleb kõike tõendada otsast lõpuni, on kõik esindusõigused ja tõendamiskoormus on väga suur, ning väärteomenetlus on seal kõrval oluliselt kergem, siis praktika näitab, et ega seal palju vahet ei ole, kas see on kriminaalmenetlus või on see tõsine väärteomenetlus, tõendamiskoormus on üsna-üsna sarnane.

Aitäh! Lugupeetud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik fraktsioonidel ... Jah, enne seda läheme ikkagi teise ettekande juurde. Kaasettekandja on õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik.

Tere, Jürgen! Tere, teised! Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis esmaspäeval, 11. novembril s.a. Arutelu oli pikk ja põhjalik. Need teemad, mis pakkusid komisjoni liikmetele huvi, olid üsna samad mis siin saalis. Nimelt arutati selle üle, et trahvimäärad muutuvad ja juriidilisi isikuid võib trahvida kuni 20 miljoni euroga või kuni 15%-ga käibest. Mainiti ka seda, et vabatahtlik trahvi tasumise periood pikeneb 45 päevani. Kuna tegemist on esimese lugemisega, siis suurem kaasamisring tuleb esimese ja teise lugemise vahel.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. detsember 2019. Poolt oli 8 komisjoni liiget ja erapooletuid oli igas küsimuses 1. Minu poolt kõik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Lugupeetud ettekandja, küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi kõne pidamiseks? Kõnesoove ei ole. Sulgeme läbirääkimised siinsamas. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 94 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. detsembri kell 16. Aitäh kõigile! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.26.