Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Yoko Alender, ilmselt on soov midagi üle anda. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Kliimamuutused on viimasel ajal palju tähelepanu saanud. Aga küsimus on, mida meist igaüks saab teha. Üks valdkond, kus saavad hästi kokku meie igaühe panus, tarbimine ja tootmine, on ringmajandus. Teatavasti Eestis on kahjuks olmejäätmete hulk viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Alates 2017. aastast on oluliselt kasvanud ka olmejäätmete ladustamine ja vähenenud olmejäätmete kasutussevõtt. Liigiti kogumises ei ole samuti toimunud positiivseid arenguid. Me teame, et viimasel ajal on Keskkonnaministeerium teinud sellekohase arvutamise metoodikas raamatupidamislikke trikke. Tegelikkuses puudub Eesti inimestel motivatsioon oma prügi sorteerida. Ja seega ei ole ka loodud alust, et ringmajandus Eestis oleks olemas ja toimiks hästi. Seetõttu annan kümne Reformierakonna saadiku nimel üle arupärimise keskkonnaministrile. Kuidas kavatsetakse luua motivatsiooni sorteerida nii kodudes, ettevõtetes kui avalikes asutustes jäätmeid? Milliseid konkreetseid samme kavatseb minister ette võtta, et tekiks konkurentsivõimeline ja toimiv jäätmekäitlus? Täna ja homme räägib erasektor konverentsil sellest, mida nemad selles valdkonnas teevad, aga oluline on, et ka seadusandlik raamistik ja avalik sektor kaasa töötaks. 

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise, juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Läheme nüüd päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras neli punkti. Juhin Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et esimeses ja teises päevakorrapunktis on igaühel võimalik esitada ettekandjale üks suuline küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad.

Esimene päevakorrapunkt: väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 86 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni liikme Raivo Tamme!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Väliskomisjon esitas selle eelnõu k.a 7. oktoobril. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks ehk 18. oktoobriks ettepanekuid ei esitatud. Väliskomisjon langetas oma 21. oktoobri istungil eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 86 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 5. novembri istungi päevakorda ja määrata väliskomisjoni nimel ettekande tegijaks esimesel lugemisel komisjoni liige Raivo Tamm.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole ja me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu 92 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikontrolli seaduse § 5 kohaselt määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon algatas vastavalt 7. oktoobri otsusele Riigikogu otsuse eelnõu nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli korraldatud ostumenetluse tulemustest.
Komisjon arutas eelnõu oma 21. oktoobri istungil, kus Riigikontrolli arendus- ja haldusteenistuse direktor Urmet Lee teavitas meid, et Riigikontrollile on vaja tulenevalt seadusest määrata uus audiitor perioodiks 2019–2021. Tavapäraselt on audiitor kontrollinud Riigikontrolli majandustegevust kuueaastases tsüklis. Riigikontroll küsis ostumenetlust kasutades pakkumist suurimatelt audiitorettevõtetelt ja tähtajaks esitas pakkumise kaks ettevõtet. Otsustati AS Deloitte Audit Eesti kasuks, kes on tegutsenud Eestis 23 aastat ja kuulub Deloitte'i Kesk-Euroopa regiooni. Ettevõte pakub kõiki traditsioonilisi konsultatsiooniteenuseid: audit, maksu- ja juriidiline nõustamine, finants- ja juhtimiskonsultatsioonid, siseaudit.
Komisjon langetas konsensusliku otsuse võtta eelnõu päevakorda 5. novembriks ja ettekandjaks määrata eeskõneleja. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei olnud võimalik eelnõu muudatusettepanekuid teha ja seega me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

Tähelepanu, kolleegid! Läheme oma tänase päevakorraga edasi. Kolmas päevakorrapunkt: rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu 97 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatas Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu ja 21. oktoobril ka arutas seda teemat. Eelnõu sisu on see, et me soovime täpsustada Eesti Panga Nõukogu koosseisu moodustamist, nõukogu liikmetele esitatavaid nõudeid ning nende volituste kehtivuse aega. Eelnõu koosneb kuuest punktist, millega muudetaks Eesti Panga Nõukogu puudutavat regulatsiooni Eesti Panga seaduses. Eesmärk on täpsustada nõukogu koosseisu moodustamise lähtekohti. Lisatakse nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad, lisaks kuuluvad sinna valdkonna asjatundjad. Eesti Panga Nõukogu koosseis peab arvestama tõsiasja, et Eesti Pank on kohustatud Riigikogule aru andma. Seetõttu on kohane, et nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Eelnõus on kirjas, et Eesti Panga Nõukogu esimees peab nõukogu uue koosseisu kandidaadid esitama Riigikogule hiljemalt kuus kuud enne nõukogu volituste tähtaja saabumist. Sätestatakse ka nõuded, mille kohaselt peavad Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmetel olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused, samuti sätestatakse, et Eesti Panga Nõukogu esimeest ja liikmeid ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Nõukogu esimehe ja liikmete ametiaja piiramine kuulub hea juhtimistava juurde. See tagab, et nõukogu liikmed vahetuvad, Eesti Panga arendamisse ja juhtimisse lisandub uut kompetentsi ja värskust ning ühtede ja samade isikute liigne mõju asutuse arengule on välditud. Nõukogu tööks vajalike teadmiste ja kogemuste nõude lisamine on elementaarne juhtimispõhimõte, mis kehtib näiteks börsil noteeritud ettevõtetele ja ühingutele, kes lähtuvad heast ühingujuhtimise tavast.
Komisjon langetas konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembriks, määrata ettekandjaks eeskõneleja ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. november.
Täpsustuseks lisan, et selle Riigikogu komisjoni algatatud eelnõu puhul on kohane Euroopa Keskpangaga konsulteerida pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja muudatusettepanekute läbivaatamist rahanduskomisjonis. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aitäh suurepärase eelnõu eest, mis paneb asjad paika nii, nagu demokraatlikus riigis peaks olema! Aga minu küsimus on see: kas sul ei teki erakonna auesimehega probleeme? Sa lähed ju erakonna auesimehe arvamuse vastu, ta on juhtumisi panga nõukogu esimees. 

Aitäh hea küsimuse eest, Peeter! Ma ei tea, mille vastu ma lähen. Ma arvan, et ka nõukogu esimees tahab, et kõik nõukogu liikmed on pädevad ja kompetentsed.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Te rääkisite suurest konsensusest, aga tegelikult ei olnud nende muudatuste tegemisel konsensus täielik. On üks väga põhimõtteline asi, mida te peaksite sisuliselt põhjendama – sisuliselt, mitte viidetega kellelegi teisele. Ja nimelt: miks ühel erakonnal on kaks esindajat? Selles, et igal erakonnal peaks olema esindaja, ollakse üksmeelel, aga mitte selles, et ühel erakonnal, teie erakonnal, on kaks esindajat. Miks see nii on ja kuidas seda seletada?

Aitäh, Jürgen, väga hea küsimuse eest! Protokollis täpselt järge ajades ma ütlen, et kõik otsused tehti konsensusega. Jürgen Ligi esitas komisjonis sama küsimuse, mille ta esitas praegu. Ja väga lihtne vastus on, et nõukogu esimehe ametisse määramise ettepaneku teeb Vabariigi President, mitte Riigikogu. Riigikogu küll kinnitab selle valiku. Ettepaneku nõukogu spetsialistidest liikmete määramiseks – neid on neli tükki – teeb nõukogu esimees. Ja kõik fraktsioonid saavad esitada oma esindaja, et oleks kõikide fraktsioonide esindajad panga nõukogus olemas. 

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! See siiski ei ole sisuline vastus. Te alustasite jutuga, et igal erakonnal peab olema esindaja. Välja on kukkunud nii – ükskõik, mis mehhanismi on rakendatud, see ei puutu praegu asjasse –, et ühel erakonnal on esindajaid kaks. Sellega on tegelikult poliitilise tasakaalu nõuet rikutud. Ja siin ei olnud konsensust ei eestseisuses ega komisjonis. Me oleme selle eelnõuga tervikuna nõus, aga mitte selle punktiga. Kas sellel on mingi sisuline põhjendus, miks Mart Laaril peab olema ka üks erakonnakaaslane nõukogus? Mis see suur idee on?

Aitäh, Jürgen, hea küsimuse eest! Eelnõus on väga selgelt kirjas üks klausel: kaheks perioodiks on võimalik nii esimeest kui ka liikmeid määrata. Mart Laaril on praegu teine ametiaeg. Sa eksid küll selle arvamusega. Kui fraktsioonide esindajad ehk fraktsioonide esimehed olid koos, siis kõik need otsused, mis eelnõus kajastuvad, langetati konsensusega. Sa oled avaldanud Riigikogu ja rahanduskomisjoni liikmena oma arvamust ja ma vastasin komisjonis sulle selle peale, et esimese ja teise lugemise vahel on võimalik teha parandusettepanekuid. Kõiki parandusettepanekuid arutatakse komisjonis ja lõpuks hääletatakse siin saalis, milliseid ettepanekuid toetatakse ja milliseid ettepanekuid ei toetata. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole Jürgen Ligiga tihti nõus, aga praegu ma olen temaga nõus. Ikkagi, seleta palun ära, miks see niimoodi peab olema.

Väga hea küsimus, Peeter! Võiksid konsulteerida ka oma erakonna fraktsiooni esimehega. Fraktsioonide esimehed ehk siis vanematekogu arutas neid ettepanekuid. Selle eelnõu puhul on püütud saavutada kõigi viie Riigikogus esindatud erakonna konsensus. Sellised ettepanekud tulid, nende ettepanekute baasil valmistati ette eelnõu, mida ma praegu tutvustasin. Kõikidel Riigikogu liikmetel on võimalik järgmise kümne tööpäeva jooksul teha parandusettepanekuid, mida siin saalis lõpuks hääletatakse, kui nad saavad komisjonis vähemalt kaks toetushäält. 

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kindlasti see eelnõu oma olemuselt on õige ja viib meid õiges suunas, et ei tekiks sellist patiseisu nii tähtsas institutsioonis, nagu Eesti Pank seda on. Aga kas ma saan õigesti aru, et eelnõu koostajad ja need, kes sisendina ka oma arvamuse andsid, aktsepteerivad ka tulevikus seda, et selline võimalus on siia sisse kirjutatud? See tähendab seda, et järgmisel korral me võime rääkida mõnest teisest parteist, kellel on kaks esindajat. Kas ka sel juhul on eelnõu esitajad on valmis seda taluma? Seda väga pikalt ei arutatud, kuidas välistada võimalus, et kaks partei esindajat – üks on nõukogu esimees ja teine lihtliige – oleks nõukogus. 

Aitäh! Seda eelnõu ette valmistades oli arutelu all ka variant, et erakondade esitatavad nõukogu liikme kandidaadid on kõik Riigikogu liikmed. Praeguses eelnõus sellist tingimust ei ole. Sellest tulenevalt on võimalik, et mõne erakonna puhul juhtub see, et ta ei ole nõukogus esindatud fraktsiooni liikmega. Aga et Riigikogu kohustus on jälgida ja kontrollida Eesti Panga tegevust ja nõukogu tegevust, siis on loogiline, et kõikide fraktsioonide esindajad on nõukogus olemas. Ja tollel arutelul ei tekkinud probleemi, kas nõukogu esimees on ühe, teise või kolmanda erakonna liige. Nõukogu esimehe määramise ettepaneku teeb ikkagi Eesti Vabariigi president Riigikogule. 

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas oli komisjonis või kusagil töörühmades arutelu all ka lahendus, et kui Eesti Panga Nõukogu esimees on mõne erakonna liige, siis selle erakonna fraktsioon, juhul kui see on Riigikogus olemas, ei saa esitada oma kandidaati panga nõukogu liikme kohale? Või kas oli arutusel mõte, et panga nõukogu esimees peaks olema puhtalt apoliitiline isik? 

Aitäh! Kindlasti ei olnud arutelul see viimane küsimus, kas nõukogu esimees peab olema apoliitiline või võib ta kuuluda mõnda erakonda. Küll olid arutelul muud teemad, kuid lepiti konsensuslikult kokku, et eelnõu saadetakse saali sellisel kujul, nagu ta praegu teile on esitatud. Ja kui on erinevaid arvamusi-ettepanekuid, siis ma veel kord rõhutan, et järgmise kümne tööpäeva jooksul on võimalik parandusettepanekuid selle eelnõu kohta teha. 

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma siin kuulan ja üritan aru saada, kas see konsensus, millele te viitate, oli ka selles osas, et Isamaal on kaks esindajat ja teistel kõigil üks. Mis te arvate, kas see konsensus jääb siis paika? Helir, erakonna esimees, vahepeal juba noogutas, te võite üle kinnitada. Mis te arvate, kas see konsensus jääb püsima ka siis, kui Isamaal on hääli võrdselt teistega? 

Sa peaksid täpsustama – sa lõpus muutsid oma küsimust. Algul küsisid kuidagi ühtepidi, aga pärast rääkisid teistpidi. Praegu on kõigi viie erakonna fraktsioonide esimehed toetanud seda eelnõu sellisena, nagu ta siin on esitatud. Kui me rahanduskomisjonis selle eelnõu algatamise idee välja käisime, siis meil oli üks eesmärk: oluline on, et oleks konsensus sellel teemal. Praegu on nii, et nõukogu esimees valitakse Eesti Vabariigi presidendi ettepanekul, sõltumata sellest, millisesse erakonda ta kuulub või ei kuulu üldse erakonda. Nõukogu liikmete määramisel nimetavad kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid oma esindaja ja viie spetsialisti nimetamiseks teeb ettepaneku nõukogu esimees. 

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Ma siis küsin edasi. Sa oled tihtipeale siin puldis olles väljendanud ka oma isiklikku arvamust ja toetanud – üllatus-üllatus! – mõnel korral ka opositsiooni arvamust. Ma küsin nüüd ka su isiklikku arvamust. Kas sulle tundub, et see, mis on praegu eelnõus kirjas, on õiglane ja õige? Või sa isiklikult toetaksid ikkagi seda, et kui ühe erakonna liige on panga nõukogu esimees, siis see erakond Riigikogu fraktsiooni kaudu enam oma esindajat esitada ei saa? 

Aitäh hea küsimuse eest! Seda teemat tuleb natukene laiemalt vaadata. Suure tõenäosusega me jaanuaris-veebruaris kinnitame siin uue Eesti Panga Nõukogu koosseisu. Selleks ajaks on praegune nõukogu esimees juba töötanud natuke kauem kui aasta. Ühel hetkel, kui nõukogu esimehel saab kaks ametiaega täis, peab Eesti Vabariigi president tulema Riigikogu ette, et teha ettepanek uue nõukogu esimehe määramiseks. Suure tõenäosusega võib juhtuda nii, et see ei ole Isamaa Erakonna liige, vaid näiteks Reformierakonna või mingi kolmanda erakonna liige. Siis peaks hakkama arutama, kas keegi astub tagasi ja keegi uus inimene saab nõukogu liikmeks. Selles eelnõus niisugust varianti ei ole välja pakutud. Ma toetan isiklikult seda varianti, mis on ette pandud. Nõukogu esimees ju on ikkagi presidendi väljapakutud kandidaat, kelle Riigikogu peab kinnitama. Eks siis peab seda ka arvestama, kas ta kuulub mingisse erakonda või mitte. Nõukogu esimees ei tohiks olla aktiivne poliitik. Selles osas ma olen küll arvatavasti enamikuga ühte meelt.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui komisjonis kuulati härra Ligi eriarvamust, kas siis arutati ka seda, kuidas ikkagi mõõta nõukogu esimehe erakondlikku tausta? Kas piisab sellest, kui ta astub nädal aega enne presidendi poolt kandidaadiks nimetamist erakonnast välja, või ei tohi ta elu jooksul olla kuulunud ühtegi erakonda? Kas teil komisjonis tekkis ka selline diskussioon?

Ma tunnistan, et väga lühike diskussioon oli sellel teemal. Ma mäletan, et ma Jürgenile ütlesin selle lause, et teoreetiliselt võib esimees võib erakonnast välja astuda, kui kellelgi tekib sellega küsimus. Aga me ei teinud selle kohta lõplikku otsust. Ja nõukogu liikmed hääletasid selle eelnõu poolt, mis praegu siia saali on toodud. Ka Jürgen Ligi.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te viitasite mitu korda sellele, et president määrab nõukogu esimehe. See eelnõu ju taotleb kahte asja. Ühelt poolt ekspertiisi, teatud parlamentaarset järelevalvet, ja teiselt poolt demokraatlikku esindatust vastavalt sellele, kuidas rahvas on Riigikogusse inimesi valinud. Aga kas teil oli laua peal ka selline võimalik konstruktsioon, et Eesti president on endine erakonna liige, kes presidendiks saamiseks astub tagasi või peatab oma liikmesuse, ja siis määrab nõukogu esimeheks sama erakonna liikme ja parlamendist tuleb nõukogusse veel üks sama erakonna liige? Kas see mõjutaks nõukogu sõltumatust ja ekspertiisi positiivses suunas või negatiivses suunas? Kas teil oli ka selline konstruktsioon arutelul?

Hea Urmas! Sa esitasid väga pika ja hästi sisuka, aga samas väga keerulise küsimuse. Meil ei olnud arutelul seda varianti, mis sa meile siin tõid. Ma veel kord rõhutan, et nõukogu esimehe kinnitab küll Riigikogu, aga ettepaneku teeb Eesti Vabariigi president. Kelle ta ettepanekuna välja käib? Ma loodan, et kui ta ettepanekut tegema hakkab, siis ta konsulteerib kõikide Riigikogu fraktsioonidega. Kui Mart Laari periood läbi saab, siis uueks nõukogu esimeheks saab inimene, keda toetab enamik Riigikogu koosseisust. Muidu teda nõukogu esimeheks ei valita. Kas mingi erakonna liige võib olla nõukogu esimees? Me arvame, et Eesti Vabariigis poleks väga normaalne, kui me ütleksime, et kui sa saad nõukogu esimeheks, siis sa pead tegema seda, teist või kolmandat. Sel hetkel, kui me Riigikogu liikmetena üht inimest esimehe kohale kandideerimisel toetame või ei toeta, me teeme otsuse, kas see inimene kõlbab sellele kohale või mitte. Ja see ei tohiks sõltuda sellest, kas ta kuulub mõnda erakonda või mitte. Ma arvan, et aktiivne poliitik ta olla ei saa, sest Riigikogu liikmena teda nõukogu esimeheks määrata pole võimalik. 

Heiki Kranich, palun!

Aitäh! Ma tahaksin nüüd lugupeetud ettekandjale natukene appi tulla ja küsida jah- või- ei-küsimuse. Kuna ma olen sügavalt veendunud selles, et erakonda kuulumine või mittekuulumine, sinna sisse- või sealt väljaastumine ei saa muuta inimese maailmavaadet, siis lähen ma tõenäoliselt pisut vastuollu mõningate oma erakonna liikmetega. Kas te olete nõus, et erakonda kuulumise demoniseerimine ükspuha missugusesse institutsiooni kuulumise puhul on pisut üle hinnatud?

Jah, ma olen sinuga nõus. Aitäh!

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Minu fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon, on selle eelnõu initsieerija ja sisuliselt ka autor. Sellepärast me loomulikult toetame eelnõu. Aga et oleks selge, mille üle me siin vaidlesime, siis mõned kommentaarid, ja seda, härra Kokk, eriti teile.
Parlament on see, kes kujundab ja arutab eelnõusid, ning otsuseid lõppteksti kohta ei langeta mitte mõni siit suurest saalist väljas olev kogu. Praegusel juhul oli ilmselt praktiline, et see eelnõu ei oleks ainult ühe erakonna eelnõu, et seda saaks arutada ka eestseisuses ja langetada põhimõttelise otsuse, et jah, teeme sellise seaduse.
Tuletame meelde, miks me sellise eelnõu pidime tegema. Üks tegur muidugi on see, et Eesti Panga seadus on natuke teistes oludes tehtud. Aga peamine ajend oli ikkagi nõukogu esimehe, Isamaa auesimehe näotu käitumine. Kuigi seni on olnud hea tava ja ka seaduse mõte selline, et parlamendierakonnad saavad endale nõukogus esindaja, hakkas see kodanik praalides rääkima toiduahelast ja millest iganes ning tegi näo, et tema, Jumalast määratud isik, on see, kes otsustab, kes parlamenti esindab. See ei meeldinud ühelegi fraktsioonile ja sellepärast tuldi meie eelnõule ka kiiduväärselt taha.
Aga selle protsessi käigus kõlas ka igasugu imelikke avaldusi. Kui minu kolleeg, kes siin täna ka sõna võttis, selgitas, et see asi lõpeb halvasti, siis suvatses Mart Laar nimetada seda ajakirjanduses ähvardamiseks, kuigi tegu oli ainult väga hea nõuandega ühele nõukogu liikmele, et kuule, räägi Mardiga ja ütle, et see lõpeb halvasti. Noh näed, ei aidanud, lõppes halvasti, ning Mart läks ja hakkas rääkima ähvardamisest. Nii palju siis sellest, kas see mees on poliitiliselt aktiivne või mitte – ta leidis võimaluse määrida ka oma ammuseid kolleege sellise kompraga ja ta tegi sama rahanduskomisjonis ka minu aadressil. Nii et aktiivsust on küll ja küll. Kui vaja, siis ta tuleb Isamaale appi.
Üks selle eelnõu hea tulemus, mille võiks ära mainida, on see, et Laar nüüd enam ei saa nõukogu esimeheks. See on väga praktiline. Ta näitas, et ta tegelikult ei kõlba selleks. Mina olin see, kes ühena esimesest kunagi ütles, et jah, me peame ekspeaministrile võimaldama soliidse positsiooni. Kui teda esimest korda sellesse ametisse määrati, ma kaitsesin teda. Teist korda ma enam ei kaitsenud, sest ma nägin, et ta kuritarvitab seda positsiooni. Õnneks ta kolmandat korda enam määratuks ei saa. Sellega, me kuulsime, on ka Aivar Kokk nõus.
Aga kogu teksti me lukku ei pannud, ei komisjonis ega eestseisuses. Ja sellepärast ma arvan, et endiselt on aktuaalne küsimus, mis õigusega üks erakond saab endale kaks esindajat. Kus kohal see õigus on? Ja miks vastatakse mulle komisjoni esimehe suu läbi kogu aeg, et see on kokkulepitud tekst. Mis parlament see on, kes ei või muudatusi arutada ja teha? Me ju ainult otsustasime selle, et esimese lugemise võiks lõpetada. Ka eestseisuses me ei otsustanud, et iga silp jääb paigale. See oleks kodukorravastane. Eelnõul on mitu lugemist. Ja seda me loemegi kolm korda ja teeme kahe lugemise vahel muudatusettepanekuid.
Nüüd sellest, kas partei on kuidagi demoniseeritud. Loomulikult me ei arva, et nõukogu esimees ei või olla parteilane. Aga kui ta seda on, siis edaspidi tuleb arvesse võtta, et üks parlamendierakond on juba nõukogus esindatud kõige kõrgemal tasemel ja rohkem pole vaja. Pole vaja talle sinna niigi domineerivale esimehepositsioonile veel ühte abilist. Sellepärast on minu arvates ikkagi praktiline, et kui nõukogu esimees saab endale kaaslased, siis ta ei võta või ei saa endale oma parteist tuge, vaid ongi igal erakonnal üks esindaja. Ma arvan, et südames peab seda igaüks õigeks. Sa ütlesid mulle komisjonis tõesti umbes kolm korda, et ta astub erakonnast välja, kui me sellise muudatuse teeme. Proovime! Äkki astub välja. Aga muudatusettepanek on praktiline. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.

Aitäh! Jürgeni eeskõnelemise peale tundub, et mul tuleb ikkagi täpsustada – võib-olla sa ei kuulanud väga täpselt. Aga ma komisjonis ja ka siin rõhutasin mitmel korral, et kõigil Riigikogu liikmetel on võimalus peale esimest lugemist kümne tööpäeva jooksul teha parandusettepanekuid, mida komisjon arutama hakkab. Ja teiseks: sa, Jürgen, peaksid kuulama, mida teil fraktsioonis räägitakse. Ma loen sulle ette mõned asjad. Kui fraktsioonide esimehed ja Riigikogu juhatus koos istus, siis otsustati, et rahanduskomisjoni sekretariaat koostab viivitamatult Eesti Reformierakonna fraktsiooni eelnõu projekti alusel rahanduskomisjoni algatatava eelnõu. Ja selles olid need punktid sees, mille üle sa praegu vaidled. See on sinu enda erakonnast tulnud põhi, mida me kohendasime, et seda juriidiliselt paremaks seda.
Vanematekogus otsustati asja arutades, et Eesti Panga nõukogu koosseisu kuuluvad nõukogu esimees, igast Riigikogu fraktsioonist üks esindaja ja neli spetsialisti. On ju nii? Ma veel korra ütlen seda ja nüüd kuula! Nagu ma ka oma ettekandes ütlesin kolmel korral vähemalt: Riigikogu otsused langetab see saal. Komisjoni ettepanekud, mis saavad vähemalt kaks toetushäält, tulevad siia saali hääletamisele ja lõpuks on 101 liiget, kes teevad lõpliku otsuse. Kõikidel Riigikogu liikmetel on võimalus teha parandusettepanekuid, neid arutatakse komisjonis. Need, mis saavad komisjonis toetuse, saadetakse Euroopa Panka kooskõlastamisele ja kui need sealt tagasi tulevad, siis jõuab see eelnõu siia saali teisele lugemisele. 

Aitäh! Henn Põlluaas, palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga hea meel, et meie laudadele on jõudnud see eelnõu. Ja väga hea meel on just selle üle, et selle taga on kõik viis Riigikogu fraktsiooni. Vajadus selle seaduse järele ilmnes ju täiesti selgelt, kui Eesti Panga Nõukogu esimees ei esitanud õigeks tähtajaks kandidaate panga nõukokku. Ja kui esitas, siis – me oleme ilmselt kõik ühel meelel – üsnagi kallutatult, jättes koosseisust välja teatud parlamendierakondade liikmed. See tingis selle, et me istusime kõik koos vanematekogus, kuhu teatavasti kuuluvad kõikide fraktsioonide esimehed, ja arutasime, kuidas edasi minna.
See, mis nüüd siin laual on, sisaldab asju, milles me jõudsime kokkuleppele. Alguses oli vanematekogus tõepoolest üsna erinevaid arusaamasid. Kuna seda, mis vanematekogus toimub, ei ole ilus välja tuua, siis ma ei nimeta, kelle poolt mingisugune ettepanek tuli, aga ma lihtsalt markeerin mõned ära. Üks ettepanek oli võtta maha nõukogu liikmetelt kõrghariduse nõue, sellepärast et ka Riigikogu liikmetelt seda ei nõuta. Sellega siiski nõusse ei jäädud ja selle ettepaneku esitaja ka lõpuks nõustus, et kõrghariduse nõue Eesti Panga nõukogu liikmele tuleneb Eesti Panga seadusest ja seda ei ole meil küll vähimatki mõtet ega alust ega ka põhjust muutma hakata. Praeguses eelnõus on kirjas, et erakondade esindajad tulevad Riigikogu fraktsioonidest. Esitati ka arvamus, et need võiksid olla lihtsalt erakondade esindajad, aga sellisel juhul me läheksime siiski vastu Eesti Panga Nõukogu sõltumatuse printsiibiga. Kui me nimetaksime lihtsalt erakondade esindajad sinna nõukogusse, siis tekiks ka parteiline kontroll. Me tahtsime hoida seda siiski puhtalt Riigikogu kontrolli all. Rahanduskomisjon töötas kõik need mõtted ja ka Reformierakonna esitatud algsed ideed läbi ning pani lõpuks eelnõu paika. Nüüd on meil olemas, ma leian, üks väga hea ja praegustes tingimustes parim variant.
Mis puudutab seda, et Isamaast on nõukogus kaks isikut – panga nõukogu esimees ja tulevikus fraktsiooni määratud isik –, siis no me ei saa täna seadust teha kümneteks aastateks. Järgmine Eesti Panga Nõukogu esimees võib-olla ei ole üldse ühegi erakonna liige või on hoopistükkis Reformierakonna liige või EKRE-st või kust iganes. Nii et selles suhtes mina ei näe küll mingisugust probleemi, seda enam, et ka Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisolekule on eelnõus selge piir pandud. Nii et ma väga tänan, et vähemalt selles küsimuses ei ole peale valimisi opositsiooni või Kaja Kallase välja kuulutatud vastasseis välja löönud. Siiski meil on ka võime koostööd teha ja ühele meelele jõuda. Mina omalt poolt nii fraktsiooniliikmena kui ka Riigikogu esimehena väga tervitan seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimistesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 97 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks k.a 19. novembri kell 17.15.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu 78 esimene lugemine. Palun ettekandjaks välisminister Urmas Reinsalu!

Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud kõrge koja liikmed! Valitsus on esitanud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, et muuta isikut tõendavate dokumentide läbivaatamise eest võetavaid riigilõive. Seda tuleb ikkagi perioodiliselt teha. Viimati muudeti isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluste läbivaatamise eest võetavaid riigilõive 2013. aasta alguses ja pärast seda on toimunud mitmesuguseid arenguid. Pikenenud on Eesti kodaniku passi kehtivuse aeg, on loodud uusi, taotlejale mugavamaid dokumentide taotlemise ja kättesaamise võimalusi, e-lahendusi. Uute turvaelementide lisamisega on paranenud dokumentide turvalisus, aga tõusnud ka hind. Märgatavalt on kasvanud tööjõukulud nii Eestis kui ka välisesindustes, samuti dokumentide väljastuskohtadesse edastamise postikulud. Nende muudatuste tõttu on vaja muuta ka isikut tõendavate dokumentide seadust ja konsulaarseadust.
Muudatusega soovitakse esiteks viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega ja teiseks muuta klientide käitumisharjumusi, suunates neid kasutama taotlejatele mugavamaid ja menetlejatele vähem töömahukaid dokumentide taotlemise ja väljastamise võimalusi.
Kokkuvõttes siis leiavad muudatused aset teatud toimingute puhul. Riigilõivu tõstetakse isikutunnistuse, elamisloakaardi, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest. See on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Riigilõiv Välisministeeriumi kaudu väljastatava isikut tõendava dokumendi väljastamise koha muutmise taotluse eest tõstetakse 50 euro pealt 80 euro peale ning Välisministeeriumi kaudu väljastatava isikut tõendava dokumendi Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise taotluse läbivaatamise eest 50 euro pealt 100 euro peale. Lisaks kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest välisesinduses või aukonsuli kaudu. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kes siiani väljastab selliseid dokumente nagu tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa tagasisaatmise reisidokument tasuta.
On ka tekkinud olukord, kus välisriigis elavad Eesti kodanikud paraku ei uuenda õigel ajal reisidokumenti. Eelnõu eesmärk on seada sisse kord, et dokumendi kaotuse või varguse puhul on riigilõiv 20 eurot, aga põhjendatud juhtudel oleks võimalik isik riigilõivu maksmisest vabastada või riigilõivu määra vähendada. Aegunud reisidokumendi korral tuleks tagasipöördumistunnistuse või tagasipöördumise loa väljastamise eest mugavusteenusena maksta 100 eurot. Siin tuleb silmas pidada, et 2. veebruaril järgmisel aastal jõustub Euroopa ühenduse uus viisaeeskiri, millega kehtestatakse lühiajalise viisa riigilõivuks 80 eurot. Pikaajaline viisa võimaldab asukohamaal viibida oluliselt pikemalt ja paindlikuma korra järgi, mistõttu võib selle eest nõuda kõrgemat riigilõivu. Selleks määraks kehtestatakse hiljemalt samal ajal 100 eurot.
Siseministeeriumi ettepanekul on eelnõuga inkorporeeritud ka Politsei- ja Piirivalveameti toimingutega seotud riigilõivuseaduse regulatsiooni muudatused ning Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes ja iseteeninduskeskkonnas teostatavate toimingute eest võetavate riigilõivude määrade diferentseerimine. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Hea minister! Me pidasime natukene debatti ka põhiseaduskomisjonis. Tänane ettekanne läks küll vahepeal nii kiireks, nagu oleks tegemist Gunnar Hololei reportaažiga Pirita-Kose Kloostrimetsa ringrajalt. Äkki sa kõige selle jutuvada peale ütled suurele saalile ka lühidalt, millised on need uued riigilõivud, mida senimaani ei olnud, ja ka seda, millised on lõivude tõusud. Kokkuvõttes ma saan väga hästi aru, et koalitsioon on leidnud võimaluse poolteist miljonit eurot Eesti inimestelt kõikvõimalike muude kulutuste katteks kätte saada. Ma saan aru, et sul on oma huvi ka mängus – Välisministeeriumile potsatab sealt ka natukene. Aga põhimõtteliselt äkki sa ütled, mis on need uued teenused. Tagasipöördumisdokumente sa mainisid, aga milliste teenuste eest lõivud tõusevad ja kui palju? 

Aitäh! Ei olnud siin mingit vada, oli väga selge ülevaade valitsuse esitatud kaalukast ja läbianalüüsitud dokumendist. Aga tegelikult tõukus see eelnõu sellest, et me läheme riigieelarve planeerimisel üle programmipõhisele süsteemile ja see tähendab ka riigi pakutavate teenuste vastavat hinnastamist. Tehtud analüüsis tuli selgelt välja, et me räägime riigilõivude kehtestamisel universaalsest käsitusest, et need peavad vähemalt kompenseerima riigi tehtavad kulutused konkreetse teenuse osutamiseks inimestele. See on niisugune strateegiline lähtekoht.
Teie küsimus puudutas ka riigilõivude kehtestamist teenuste eest, mis varem olid tasuta. Esiteks kehtestatakse riigilõiv 20 eurot dokumentide väljastamise eest välisesinduses või aukonsuli kaudu. Samuti – seda ka varem ei olnud – kehtestatakse riigilõiv tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest. Ja nagu ma ütlesin, kui tegemist on dokumendi kaotuse või vargusega, siis on riigilõiv 20 eurot, aegunud reisidokumendi korral aga oleks see 100 eurot. 

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin neid hinnatõuse või lõivumäärade tõuse vaadates ei näe nagu kindlat protsenti, aga see selleks. Minu küsimus on selline. Mida te prognoosite, kui kaua need eelnõus pakutud riigilõivude määrad kestavad? Kui mitmeks aastaks umbes need kehtima jäävad?

Väga kaalukas küsimus! Ühe ideena oli ka komisjonis juttu, kas kuidagi siduda neid lõive mingite ujuvate või muutuvate suurustega. Eelnõu seda aga ette ei näe. Ma ütlen teile, et need isikut tõendavate dokumentide taotluste läbivaatamise riigilõivud, mida me täna arutame, on kehtinud 1. jaanuarist 2013. Meie taotlus on sisuliselt 7-aastase sammuga neid muuta. Tõepoolest tuleb tunnistada, kellelgi ei ole ju kahtlust, et elukalliduse kasv mõjub ka nende teenuste puhul, mida riik inimestele pakub. Ja arvestada tuleb ka seda, et lõviosa neid teenuseid osutatakse rahvusvahelises keskkonnas, teistes riikides. 
Ma usun, et kindlasti on siin mõistlik ette näha teatud ajapiir. Ka riigilõivude puhul on stabiilsus oluline. Ma kindlasti ei peaks mõistlikuks, et iga aasta hakatakse neid korrigeerima, iga-aastases tsüklis. Aga iseenesest, kui me räägime sellest, millele Hanno Pevkur viitas, siis tõepoolest, kui neid tasusid tõsta, siis laekub riigieelarvesse rohkem jooksvat raha. See ei ole mingisugune saladus, nii see on. Aga kui inimesed lähevad rohkem üle e-teenuste kasutamisele ja hakkavad isikut tõendavat dokumenti e-teenuse kaudu tellima – selliste käitumisharjumuste kujundamine ju ongi eesmärk ja riigilõivude loogika järgi need peavadki olema diferentseeritud –, siis kindlasti see tulu võib väheneda. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea eelnõu, aga sina kui vana justiitsminister seleta mulle üks asi ära. Kui riigilõivuseadust on alates 1. jaanuarist 2015 muudetud juba 62 korda, st aastas 15 korda, kuidas siis õiguskorra stabiilsusega lood on? On see normaalne või et mitte, et peab nii tihti ühte seadust muutma? 

See on jällegi väga kaalukas küsimus. Tähendab, milles on asi? Lähtekoht on selles, et tegelikult kõik riigi rahalised kohustused, mis tekivad, peavad olema fikseeritud seaduse tasemel. Siin oli ka varem, 1990. aastatel selle üle arutelu, kus toonane legendaarne õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, Heiki mäletab hästi, kaitses seda põhimõtet. Omal ajal oli ka juttu, et need võiks kehtestada mingi ministri määrusena, et valitsus kinnitab need või kuidagi nii, aga selline seaduse tasemel kehtestamise põhimõte toona, 1990. aastatel kujundati ja see ongi põhjus, miks tuleb nüüd seadusi muuta. Kas see on vajalik kõigi riigilõivude puhul? Ma juhin tähelepanu, et see muudatus puudutab tõesti vaid Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala, isikut tõendavate dokumentide lõive. Iseenesest on riigilõivud ju suur valdkond. Neid saab nagu lõõtspilli venitada ja nõuda neid kõigi mõeldavate tegevuste eest, mida riik teeb mingite teenuste osutamisel või dokumentide väljastamisel. Teemade ring on nii ulatuslik. Kas neid võiks harvemini muuta, kui see võimalus oleks? Vahest kuhjata need n-ö mingisse gruppi kokku kord aastas, näiteks riigieelarve menetlemise ajal? Ka see praktika ei pruugiks olla halb. Selle eelnõu puhul ma juhingi tähelepanu, et see esitati paralleelselt koos järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. 

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Sellesama arutelu jätkuna ma küsisin sinu käest komisjonis ka, miks on valitsus valinud selle taktika, et teatud lõivud on kehtestatud hästi ümmargusena. Sa ise mainisid 20 eurot ja 100 eurot. Samas mingite lõivude puhul on sellessamas isikut tõendavate dokumentide seaduses endiselt kirjas ümardamised, mis tehti eurole üleminekul. Seal on näiteks 64 eurot ja muid selliseid summasid. Mis sina nagu pakud või milline on valitsuse kui terviku arusaam riigilõivudest? Kas vaadatakse ka muud lõivud üle ja kas isikut tõendavate dokumentide riigilõivud tulevad lähiajal uuesti siia saali? Nii et palun räägi valitsuse positsioonist tervikuna. 

Jaa, see oli väga tõsise teemana arutusel ka komisjonis, kus sina sellise probleemi tõstatasid. Noh, ma jään selle vastuse loogika juurde, mille ma komisjonis andsin. Iseenesest see riigilõivude numbrite n-ö etümoloogia on tõepoolest pärit krooniajast. Krooniajal need summad ju nullidega enamjaolt lõppesid ja selle muutmise kavatsust selles eelnõus konkreetselt ei ole. Eelnõu tegeleb ühe kitsa sektoriga: see on isikut tõendavate dokumentide väljastamine välisriikides. Neid väljastavad siis Välisministeerium või PPA oma sektoris.
Kas selle ümardamise üle mõelda? Ma ei välista seda. See võiks, kui tulevikku vaadata, täitsa mõistlik olla. Samas ma pean tunnistama, et inimesel tuleb ikka maksta – kas ta maksab ümmargust summat või maksab mitteümmargust summat, eks ole. Ja mingisugune mõistuspärane loogika seal komakohtades on. Kui see läheb juba kümnendiksentide või sentide tasemele, siis vast on eksimise või vääratamise ruum lihtsalt tehniliselt suurem. Aga ma toon näite. Riigilõivu, mida võetakse välismaalaste seaduse alusel tehtavate toimingute eest välisesindustes, tõstetakse nii, et see on 30 eurot suurem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Nii et kui riigilõiv on Eestis näiteks 24 eurot, siis välisesinduses on see 30 eurot suurem ehk 54 eurot. Kas need summad võiks olla ühes või teises suunas ümardatud? Me oleme seni lähtunud loogikast, millel on oma eellugu, krooniaja eellugu. Kroon saadab meid ikka veel. Nagu Jürgen Ligi omal ajal ütles, kui kroon läheb käibelt ära, siis elab ta ikka edasi meie südames. Ja nii elab ta meie õigusaktides kogu selle ümardamissalapäraga edasi. See on nagu meie salakeel, Eesti krooni salakeel.

Heiki Kranich, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga tekib uus riigilõiv nende inimeste jaoks, kes on välismaal olnud ja kes on seal kas paljaks varastatud või keda on röövitud. Nad on kaotanud oma dokumendid ja jäänud sisuliselt varatuks. Ja nüüd ütleb Eesti riik, et me ei anna sulle tagasipöördumiseks vajalikke dokumente enne, kui sa meile raha maksad. Röövitud inimest üritab Eesti riik veel üks kord röövida. Kas te peate sellist valitsuse seisukohta moraalselt õigustatuks?

Seda eelnõu ma pean kindlasti moraalselt õigustatuks. Tuleb oma paberitega hoolas olla. Ma olin eile Ukrainas ja kuulsin seal, et just nimelt Odessas tekib meie turistidel probleeme. Neil on seal seiklusi, ööelu ahvatleb. Ühel isikul õnnestus kahe päeva jooksul kaks korda raporteerida isikut tõendava dokumendi kaotusest. Ega nad siis varatuks ei jää. Antud juhul me ei räägi sellest, et isikul kogu tema maine varanatukene kaob ära. Jutt on tegelikult sellest, et küllap midagi varastatakse ära – kas pass üksi või siis koos karmaniga, kui ollakse reisi peal. Ja ma juhin tähelepanu, et kui on tõepoolest selline juhtum, et inimesel enam üldse maist vara ei ole, ainult see pass oligi, siis tuleb aluseks võtta inimlik mõõde. Eesti haldusmenetluse lähtekoht peab olema inimlikkus. Ja selle loogika järgi ongi sätestatud, et põhjendatud juhtudel – ja säärane olukord kindlasti kvalifitseerub selliseks juhuks – võib riigilõivu maksmisest vabastada või riigilõivu määra vähendada. Riik ei lähe võtma sealt, kust midagi võtta ei ole. See ei oleks aus. Ausus peab olema ka niisuguse seaduse õiglase kohaldamise lähtekoht.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Riigilõivude kohta olen ma siin eri aegadel palju kordi küsinud. Ikkagi need arvestuste alused – kui palju keegi ametnik seal kulutab paberit või kui palju ta nühib lauda ... Ma tahaks, et sa saadaksid mulle ülevaate, kuidas Eesti Vabariigis riigilõivude arvestamisega eri ametkondades lood on. Liiatigi, kui neid nii tihti muudetakse. Loen nüüd seda konkreetset eelnõu. Näiteks dokumendi välisesindusse saatmise eest tuleb maksta 4 eurot ja 99 senti. Miks just 4 eurot ja 99 senti, aga mitte 5 eurot või 5 eurot ja 01 senti? Kust sellised arvestused tulevad? Tuletan meelde, et need küsimused on ka siin Riigikogus korduvalt varem arutusel olnud. Need on sellised kummalised arvud, mis ei klapi erinevate ametkondade riigilõivude arvestustega.

See on oluline ja kaalukas küsimus. Tõepoolest, sa oled sellele põhjendatult tähelepanu juhtinud ka varem. Mis puudutab n-ö selle eelnõu perimeetrisse jäävaid määrasid, siis ma julgen öelda, et neid arvestusi tegid Välisministeeriumi eksperdid just seoses selle riigieelarve programmipõhise süsteemi kasutuselevõtuga. Kui täpsed nad nüüd olla saavad? Eks asi on ikkagi inimlikus loogikas. Tõepoolest, tööjõukulu ja postikulu – püüda neid eristada mingites sektorites ja katsuda tinglikult ametniku tööaega arvestada, eks seal teatud subjektiivne tegur on kindlasti mängus, ma seda sugugi ei välista. Aga üldine hinnastamise loogika on, ma arvan, päris paigas.
Kui sind konkreetselt huvitab see 4.99, mis tuleb maksta, kui PPA-s dokumendi väljastuse kohta muudetakse, siis selle puhul on sisuline põhjendus see, et Välisministeeriumi kaudu väljastatava dokumendi puhul on väljastuskoha muutmine riigilõivustatud. Ja praegu see dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv tehtavaid kulusid ei kata. Seega on mõistlik ja põhjendatud ka Eesti piires või ka PPA teenindusest välisesindusse dokumendi edastamise riigilõivustamine. See on kulu, mida ei oleks, kui väljastuskohta muutma ei peaks. Logistika- ja muud sellised kulud jäävad ka igal juhul alles, aga see arvutus kajastab veel personalikulu. See on arvestuse alus. Kas see kulu nüüd täpselt 4.99 on – eks siin löö välja omamoodi purism, ekspertide täpsus, mis väljendub ka sentides. Ma ei välista, et selleks, et inimesed ei eksiks ülekannete tegemisel, tasub ehk kaaluda selle summa ümardamist viiele. Ma arvan, et seda tuleks komisjonis tõsiselt kaaluda. 

Heiki Kranich, palun!

Aitäh! See oli nüüd ilus jutt, härra minister, mida te ajasite. Ühesõnaga, et inimlikkus ja erandite tegemise võimalus ja nii edasi. Aga see kõik jääb selliseks paljasõnaliseks. Juhan Viidingul on sihuke kaunis luulerida, et vorm on iva, jutt on kooruke. See, mida me kuulsime, oli kooruke, see oli jutt, aga vorm on see, mille sätestab seadus. Ja sellised riigilõivust vabastamise võimalused ei peaks mitte olema suvaõiguse teema, vaid see võiks olla seaduses täpsemalt sätestatud. Kas te olete kaalunud võimalust sätestada seaduses juhuks, kui inimene on tõepoolest hätta sattunud, täpsemad tingimused, mis puhul ta riigilõivust vabastatakse?

Ma kardan, et meil oleks sel juhul oht minna vastuollu teise ootusega meie õiguskeskkonnale. Me ju soovime vältida ülereguleerimist. Kindlasti me suudame mitmesuguseid juhtumeid konstrueerida, kuid ma arvan, me peaksime uurima inimsüdameid ja sealt me leiame vastuse. Me peame eeldama, et meie ametnikud kohaldavad Eesti riigi seadust, mille on seadusandjana vastu võtnud see kõrge koda, sellisel moel, et nad teevad seda mõistuse ja südamega, olles erapooletud, olles ausad. Ja uskuge mind, siis on meie maa tulevik palju kindlam. 

Kaido Höövelson, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on ikkagi küsimus, kuidas see kõik muudab isikute jaoks dokumentide taotlemise kiiremaks, mugavamaks ja soodsamaks. Kas see tähendab seda, et on ka plaan mingil ajal ametnike arvu suurendada? Ma toon lihtsalt ühe näite. Kui ma täpselt samamoodi viin oma paberid sisse, täpselt samamoodi saan välissaatkonnast oma dokumendid kätte, kuidas see siis toimingud kiiremaks ja mugavamaks teeb? 

No see on, ütleme, laiem reform, mis tahetakse tegelikult ellu viia teatud üleminekuperioodiga, kuna see eeldab ka Siseministeeriumi valitsemisala puudutavaid infotehnoloogilisi muudatusi. Tähendab, milline on olukord praegu? Ega see selles mõttes normaalne ei ole, et me oleme uhked oma digiriigi üle, aga praegu on olukord selline, et ma elan näiteks kuskil Lõuna-Ameerika riigis või Okeaania riigis, aga pean kaugele sõitma, paiknema oma kehalisel kujul ruumis ümber, minema Eesti saatkonda, andma isikliku allkirjaga paberi sisse ja et passi hiljem kätte saada, pean uuesti kohale minema.
Me kõneleme siin riigilõivust, on ta siis 4,99 või 80 või 100 eurot. Me võime arvestada, et see rahakulu, mis Eesti inimestel sellise reisimisega ümber maakera kaasneb, on suurusjärgus suurem kui riigilõiv. Lisaks veel ajakulu. Järelikult, mis on mõistlik ja mida valitsus suvel otsustas? Esiteks, võtta kurss sellele, et oleks võimalik neid taotlusi esitada digitaalselt üle maailma. Ja teiseks, kui on võimalik, kui on turvalisus tagatud, väljastada dokumente kulleri abil. Kuller tegelikult toimetab need kohale. Temalt see tellitakse ja kulleritasu peab siis muidugi inimene tasuma, aga see on jällegi suurusjärgu võrra odavam kui lennukipilet ja lisaks veel ajakulu. Muidugi, me kujutame ette, et kui miski asi saadetakse ümbrikuga, siis on veel odavam. See on tegelikult suund, kuhu me soovime liikuda. Me peame silmas kaheaastast perspektiivi ja ma olen kindel, et me saame ülesande edukalt täidetud. Praegu on tõesti olukord selline, et Läti saab hakkama, Ühendkuningriik saab hakkama. No kuidas meie siis hakkama ei saa? Küll me saame. 

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun nüüd kaasettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tänan ministrit selle ettekande eest ja küsimustele vastamise eest. Mul on aga võimalus tuua teieni põhiseaduskomisjonis aset leidnud arutelu, anda sellest kerge ülevaade. Ütlen kohe ära, et väga paljudele küsimustele, mis siin täna kõlasid, vastas minister samaoodi ka põhiseaduskomisjonis.
Seega, teisipäeval, 22. oktoobril toimus põhiseaduskomisjonis riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu 78 arutelu, millest komisjoni liikmetena võtsid osa Kalle Grünthal, Siim Kiisler, Hanno Pevkur ja Paul Puustusmaa. Kohal oli ka välisminister Urmas Reinsalu, kes vastas küsimustele. Veel olid kaasatud Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunikud Elen Kraavik ja Kristen Kanarik.
Urmas Reinsalu selgitas ka komisjonis, et muudatuste oluline eesmärk on see, et soovitakse viia välisesindustes tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et katta kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, dokumentide väljastamise ja postiteenuse kasutamisega. Lisaks kehtestatakse uued riigilõivud dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus. Teine eesmärk on muuta inimeste käitumisharjumusi ning suunata neid kasutama taotlejatele mugavamaid ja menetlejatele vähem töömahukaid dokumentide taotlemise ja väljastamise võimalusi. Eesti kodaniku passi taotlemiseks kulub inimestel nüüd vähem raha, isegi kui seda riigilõivu tõsta, kuna passi kehtivusaeg on senise viie aasta asemel kümme aastat.
Täpselt nagu täna siin esitas Hanno Pevkur ministrile mitu küsimust, mis olid seotud eelkõige riigilõivude suurusega: mis läheb ülespoole, mis allapoole, kui palju on midagi ümardatud. Ta küsis ka põhimõttelise küsimuse, kas tegemist on ehk olukorraga, kus lihtsalt tahetakse riigieelarvesse raha juurde saada, ja kui suur see summa on. Saime selge vastuse, et tegemist on summaga, mille suurus on 1,5 miljonit eurot, juhul kui statistilised näitajad jäävad samaks. Muudele küsimustele, mis puudutasid nende riigilõivude erinevaid määrasid – seal oli neid väga palju, mida ümardati üles-, mida allapoole –, vastas Tiina Nirk, et riigisiseseid lõive selle eelnõuga ei muudeta. Välisminister kommenteeris veel, et riigilõivuseadust Välisministeerium ei halda. Muidugi märkis minister veel eraldi, et mis puutub nendessesamadesse komakohtadesse – 0,99, 4,99 eurot –, siis neid määrasid võiks tõepoolest ümardada. See on teema, mille võiks päevakorda võtta küll.
Hanno Pevkur küsis veel, kuidas aitab selline maksustamine kaasa "Globaalse Eesti" programmile. Varem oli Eestisse tagasipöördumine tasuta, nüüd tuleb selle eest maksma hakata või kuidas sellega on? Selle peale vastas Tiina Nirk, et tagasipöördumistunnistuse eest tuleb maksta siis, kui inimene on oma dokumendid välismaal ära kaotanud või dokument on kehtivuse kaotanud. Riigilõivuseadusest tulenevalt on konsulil õigus vabastada riigilõivu maksmisest inimene, kes ei ole seda tasu võimeline maksma. See on see inimlikkuse faktor, millele minister ka täna siin viitas.
Oli veel rida küsimusi, mis puudutasid tekkivaid kulusid ja põhimõtteliselt seda, kas on tegu nende õiglase katmisega. Küsiti ka seda, kas on võimalik seda kuidagi siduda indekseerimisega. Kalle Grünthal tahtis täpselt teada, kui suured need kulud praegu on. Ta küsis, kui suur võiks olla reaalne kulu ühe konkreetse dokumendi, näiteks ID-kaardi või passi väljastamiseks. Tiina Nirk andis selle kohta kommentaari, et ainuüksi ühe dokumendi Euroopa Liidu liikmesriiki saatmise postikulu on 40–50 eurot. Sealt see lõivu tõstmise vajadus tuleb. Küsimusele, kui paljude dokumentide saatmisega seotud toiminguid aasta jooksul tehakse, vastas Tiina Nirk, et eelmisel aastal oli välisesindustes isikut tõendavate dokumentidega seotud toiminguid 52 000. Nii et see on tegelikult märkimisväärne arv.
Peale arutelu lõppu võeti vastu menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda tänaseks päevaks (see otsus oli konsensuslik), teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt 3, erapooletuid 1), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. november kell 16 (konsensuslik otsus) ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees, seega siis mina. Tänan!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 78 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. novembri kell 16.
Head kolleegid, sellega on tänane päevakord läbitud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.16.