Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon viis õiguskantsleri ettepaneku Riigikogule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks arutelu läbi oma 8. oktoobri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni ametnikele olid komisjoni kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro ja vanemnõunik Vallo Olle.
Kuna me oleme juba päris pikalt seda teemat sisuliselt käsitlenud, siis ma seda juttu, mis meile õiguskantsler ka põhiseaduskomisjonis rääkis, üle kordama ei hakka. Küll aga on minu kohustus teile ette kanda need küsimused ja teemad, mis huvitasid põhiseaduskomisjoni liikmeid.
Esimesena küsis Kalle Grünthal, kes avaldas ka arvamust, et väiksemates kohtades võib olla nii, et kui volikogus saaksid hääletada selle sättes nimetatud töölepingu alusel töötavad inimesed, siis nad võivad olla hääletamisel tööandja poolt mõjutatavad. Nii nagu Ülle Madise siin on mitu korda vastanud, vastas ta ka komisjonis, et antud probleem on olemas ka praegu ning kandideerimisõiguse piirangud neid probleeme ei lahenda. Ta lisas, et kui linnapea või vallavanem soovib oma häält volikogus tugevdada, siis ta leiab selleks võimaluse ka praegu. Sellisel juhul ostetakse teenuse osutamine lepinguga sisse või vormistatakse see inimene mõne hallatava asutuse palgale, selline tegevus on juriidiliselt korrektne.
Külli Taro lisas selle teema kohta, et täpselt samasugune teoreetiline võimalus mõjutada koolidirektoreid, raamatukogudirektoreid, raamatukogutöötajad on ka praegu olemas. Ülle Madise kommenteeris teemat edasi ja ütles, et õigusriigi põhialustega on vastuolus inimeste ähvardamine töölt lahtilaskmisega või neile maksumaksja raha eest töölepingu sõlmimise pakkumine. Ülle Madise tõdes, et on võimalik, et inimesi kallutatakse näiteks planeeringu menetlemisel või eelarve kinnitamisel, kuid nentis, et tuleb leida viise, kuidas sellega võidelda. Ülle Madise arvates ei ole põhiseaduspärane ega mõistlik keelata inimesel olla volikogu liige.
Komisjoni liige Oudekki Loone tõi näite raamatupidaja kohta, kes osaleb väikses vallavalitsuses vallavalitsuse koosolekutel, võtab kulutuste arutelust osa ja langetab tegelikult ka olulisi otsuseid rahateemadel. Samas ei näinud ka Oudekki Loone probleemi selles, kui näiteks ühe kohaliku omavalitsuse töölepinguga töötaja – me toome kogu aeg seda näidet –, vallavalitsuse tennisehalli ja staadioni hooldaja, kuuluks ka tegelikult volikokku. Oudekki Loone tegi ettepaneku lahendada see olukord karmimate piirangutega, võttes ka ettevõtjatelt volikokku kuulumise õiguse ära. Ülle Madise vastas, et tema leiab, et kandideerimisõigust tuleb tegelikult laiendada, mitte kitsendada, ja korruptiivsete suuniste vastu tuleb võidelda muude meetoditega.
Siim Kiisler küsis, miks tahetakse tõmmata piiri ametnike ja töötajate vahele. Tema arvates võiks ametnikuna töötaval inimesel olla samamoodi õigus kuuluda volikokku ning huvide konflikti tekkimise korral saaks ta ennast taandada otsuste tegemisest. Selle peale vastas Ülle Madise, et põhjus seisneb selles, et töölepingulised töötajad täidavad abistava iseloomuga ülesandeid, aga ametnikud teostavad võimu ja võtavad vastu konkreetseid otsuseid. Ta viitas sellele, et piir tõmmati siiski ametnike ja töölepinguga töötajate vahele ning ka Riigikohus pole pidanud sobivaks, et seda nii laiaks ajada. Küll aga, nagu Ülle Madise täna juba eelnevalt väitis, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pärast eelmisel suvel esitatud kaebust ja selle tagasivõtmist mõne kuu pärast asunud iseseisvalt selle teemaga tegelema. Eks ikka sellest johtuvalt on Riigikogule tehtud ettepanek seda ka omavahel arutada.
Taavi Rõivas tõdes, et tegelikult on ametniku ja töötaja loogika hästi töötanud, võimu kuritarvitamise võimalused on aga alati olemas. Sellistes olukordades tekib ülemuse ja alluva suhe ning seega on ülemusel võimalik oma alluvat kiusata, sest see kuulub teise erakonda või ka mõnel muul põhjusel. Ülle Madise vastas sellele, et nad on põhjalikumalt ka varasemat praktikat uurinud. Isiklikud suhted, üksteise mõjutamine ja erapooletus on sisemise väärikuse küsimus ning seda ei saa tuua põhjusena, miks piirata jõuliselt kandideerimisõigust, mis on põhiseaduse järgi inimese põhiõigus.
Taavi Rõivas jätkas oma küsimust, tuues näiteid Tallinna potentsiaalsete väärkasutuste kohta, ja esitas sellesama väite, mis siin on kõlanud, et on olnud juhtumeid, kui opositsiooni liikmetel on keelatud kuuluda revisjonikomisjoni või on seda õigust vähemalt piiratud. Sellele vastas Külli Taro (ka õiguskantsler juhtis siin sellele juba tähelepanu), et Riigikogu eelmine koosseis võttis vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätte, mille kohaselt revisjonikomisjoni liige ei saa olla kohaliku omavalitsuse allasutuse juht. Ta lisas, et kui see ettepanek, mida me siin arutame, vastu võetakse ja see muudatus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse sisse viiakse, siis võiks olla nii, et ka need lepingulised töötajad, kes saavad siis volikogu liikmed olla, ei saaks olla revisjonikomisjoni liikmed.
Nii, kas on veel midagi olulist teile ette kandmata jäänud? Oudekki Loone nimel tehti ettepanek ka volikogu liikmed muuta palgaliseks, sest siis ei teki sellist probleemi, et otsitakse teisi kohti, sest inimesed võiksid töötada ainult ühel kohal ehk olla volikogu liikmed. Oudekki Loone tõi välja veel ühe teema, millel me ka pikemalt peatusime. Ta rääkis sellest, et väikeses kohalikus omavalitsuses võib tekkida see probleem, et ei ole piisavalt pädevaid inimesi, kes võiksid volikokku kuuluda, ja selle tõttu ongi tekkinud see olukord, kus tegelikult peaksid volikokku kuuluma kõik need inimesed, kes samal ajal töötavad kohaliku omavalitsuse allasutustes, ning sellisel juhul nad peaksidki FIE või OÜ vormi kasutama. Vilja Toomast nentis, et see ei puuduta ainult väikesi kohalikke omavalitsusi, sama probleem on näiteks Tallinnas, kus ka sageli jääb volikogu liikmetel pädevusest vajaka.
Nii, see on lühidalt kõik. Ma ei hakanud teile kõiki küsimusi ja vastuseid ette kandma, sest neid oli palju. Osale küsimustele saite ka juba vastused, need sisuliselt dubleerisid õiguskantsleri ettekannet. Mul on jäänud veel ära tuua otsused. Otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Vilja Toomast. Me hääletasime ka selle üle, kas õiguskantsleri ettepanekut toetada või mitte. Hääletuse tulemused: 2 komisjoni liiget toetasid õiguskantsleri ettepanekut, 3 olid õiguskantsleri ettepaneku vastu ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. See on hetkel kõik.