Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile järjekordset avaliku teenistuse aruannet, milles annan ülevaate avaliku teenistuse töötajate arvust, tööjõukuludest, tööjõu värbamisest ja voolavusest ning koolitustegevusest 2018. aastal. Pikem aruanne on kõigile teile kättesaadav ja oma ettekandes keskendun mõningatele olulisematele teemadele.
Avaliku teenistuse osakaalu paremaks mõistmiseks annan sissejuhatuseks ülevaate kogu avaliku ja valitsussektori töötajate arvudest. Tihtipeale on siin segadust ning ajakirjanikud, avalikkus ja erinevad huvigrupid kasutavad neid numbreid väga meelevaldselt. Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Valitsussektor koosneb omakorda kolmest alasektorist: keskvalitsusest, kohaliku omavalitsuse üksustest ja sotsiaalkindlustusfondidest. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu tootvad ja teenuseid pakkuvad ettevõtjad, nagu näiteks aktsiaseltsid Eesti Energia ja Tallinna Lennujaam, aga ka Eesti Pank.
2018. aastal töötas avalikus sektoris tervikuna täistööajale taandatuna 132 000 töötajat, kellest ligikaudu 88% oli ametis valitsussektoris ja 12% muus avalikus sektoris. Eesti tööhõivest 26–64-aastaste seas moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku. Avalik teenistus omakorda moodustab kogu avaliku sektori töötajaskonnast viiendiku. Need on riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötavad inimesed. Avalikus teenistuses töötas 2018. aastal umbes 27 500 teenistujat, neist pisut üle 19 000 olid ametnikud ehk need inimesed, kellele riik ja kohalik omavalitsus on usaldanud avaliku võimu teostamise.
Avaliku teenistuse alla kuuluvad avalikku võimu teostavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, näiteks ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, linna- ja vallavalitsused. Ligi 22 000 inimest oli teenistuses riigi ametiasutustes ja üle 5500 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. 36,4% avalikust teenistusest moodustasid eriteenistujad, keda oli 2018. aastal ligikaudu 10 000 inimest. Eriteenistujad on näiteks politseiametnikud, päästeteenistujad, vanglaametnikud ja kaitseväelased.
Eesti tööealiste inimeste arv on vähenemas. Seetõttu on viimastel aastatel ja ka edaspidi oluline hoida valitsussektori töötajate arv tasakaalus tööealise elanikkonna arvuga. Strateegiliseks eesmärgiks on seatud 12%-line valitsussektori töötajate osakaal, mida suutsime ka möödunud aastal hoida: see protsent oli 11,9. 2018. aastal vähenes valitsussektoris töötavate inimeste arv 0,4%, avalike teenistujate arv aga vähenes 720 inimese võrra ehk 2,5%. Riigi ametiasutustes vähenes avalike teenistujate arv 612 inimese võrra ehk 2,7%, kohalikes omavalitsustes 108 teenistuja võrra ehk 1,9%.
Töökorralduslikult oli möödunud aasta avalikus teenistuses suurte muudatuste aasta. Esmalt lõppes ju haldusreformi esimene etapp ehk haldusterritoriaalne reform. Ühinemiste teel moodustus 51 uut kohalikku omavalitsust ehk umbes 2/3 kõigist tänastest omavalitsustest. Kokku vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79-le. Kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena on rohkem vahendeid, mida eraldada kvaliteetsete teenuste osutamiseks ja omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Varem tuli ette olukordi, kus üks töötaja pakkus mitme erineva valdkonna teenust ehk siis tegeles mitme-mitme valdkonnaga. Ühinemiste järel on esialgse analüüsi järgi igas tuumikvaldkonnas omavalitsusel tööl valdkonnaspetsialist, olgu see näiteks jurist või lastekaitsetöötaja. Varem see niimoodi ei olnud. Haldusreformi esimese etapi järel personali arv küll vähenes, aga ümberkorraldused aitasid teenuste pakkumise kvaliteetsemaks muuta.
Muudatused on kaasa toonud ka ametnike kompetentsi kasvu. 1. jaanuarist 2018 kaotati maavalitsused ehk kohapealsed keskvalitsuse esindused. See tähendas, et nii mitmedki valdkonnad, nii mitmedki ülesanded kandusid üle üksikutele omavalitsustele või hakkasid maakonna omavalitsused neid ühiselt täitma, nagu näiteks ühistranspordi korraldus või maakonna kui piirkonna arendamine.
Luues väljaspool Tallinna uusi töövõimalusi, panustas ümberkorraldustesse rohkem kui 40 riigiasutust, riigi osalusega sihtasutust ja avalik-õiguslikku institutsiooni. Tuletan meelde, et ka eelmise valitsuse üks regionaalpoliitilisi ja riigihalduse prioriteete oli riigipalgaliste töökohtade loomine piirkondades ja Tallinnast väljaviimine. Maakondadesse loodi uusi avalikke teenistus- ja ametikohti. Enamik neist töötajaist olid piirkonnapolitseinikud, keda siis tegelikult juurde tuli. Lisaks koliti pealinnast välja sadu töökohti, näiteks keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid ja mõned asutused ka tervikuna. Sellised ümberkorraldused on andnud võimaluse töötada riigi töökohtadel piirkondades ka neil inimestel, kes varem olid sunnitud käima tööl Tallinnas.
Nüüd aga täpsemalt valitsussektori töötajatest, avalikest teenistujatest ning nende palkadest. Valitsussektoris oli möödunud aastal keskmine brutokuupalk 1360 eurot. Võrdluseks toon välja, et Eesti keskmine brutokuupalk oli 1310 eurot. Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv oli 3% suurem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv. Natuke selle põhjustest. Valitsussektori üldisele palgatõusule avaldas kõige rohkem mõju õpetajate ja kultuuritöötajate palga kasv ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palga kasv, kuna neile eraldati lisaraha teistest sihtgruppidest enam. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk kasvas 5,3%, sh kõige enam siseturvalisuse asutustes. Kaitseväes kasvas palk 6,6%. Kõige vähem tõusis töötasu põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis: see tõus oli 1,9%. Ministeeriumides tõusis töötasu 2,6%. Avalikku teenistusse kvalifitseeritud tööjõu värbamiseks tuleb endiselt tagada töötasu, mis ei jääks konkureerivate tööturusegmentide palgatasemetest maha. Ehk siis üldisele palgatõusule ei saa avalik sektor alla jääda. Ametnikke oli 2018. aastal pisut üle 19 000, nende keskmine brutopalk oli 1711 eurot ja see kasvas aastaga 7,5%. Riigiametnike palk kasvas 6,9%, mis on olnud sarnane palgaturu üldise palgakasvuga, milleks oli ju 7,3%. Kohalike omavalitsuste ametiasutuste ametnike palga kasv on olnud mõnevõrra kiirem, see oli 11%. Avaliku teenistuse keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, kuna tööde struktuur ja haridusnõuded on erinevad. Avalikus teenistuses on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. 2018. aastal oli Eestis kõrgharidusega inimeste osakaal kõikide hõivatute seas 41%, samas avalikus sektoris, avalikus teenistuses 60%.
Rääkides lähemalt Eesti avaliku teenistuse koosseisu iseloomustavatest karakteristikutest, tuleb märkida, et avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor: keskmine vanus on 43,4 aastat. Ja see näitaja on tõusutrendis, nagu ka teistes valdkondades. Soolise jaotuse kohaselt on avalikus teenistuses naisi veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistuses on arusaadavalt ülekaalus nooremad mehed.
Kiire pilk ka tööjõu otsimisse ja koolitamisse. Kui ühelt poolt on vajadus leida võimalusi ressursside ja tööjõu optimeerimiseks, siis teisalt on äärmiselt oluline leida riigipalgale kvalifitseeritud tööjõudu. Personali vabatahtliku voolavuse näitaja on alla kriitilise voolavuse määra – seega midagi hullu voolavusega ei tohiks olla –, kuid on kerges tõusutrendis: riigi ametiasutustes 8% ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes 10%. Avalikus teenistuses viidi läbi ligikaudu 4300 personaliotsingut, millest luhtus 850 ehk 19% otsingutest. Kõige keerulisem on leida sobivaid kandidaate siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Neis luhtus konkurssidest 26,8%. Kui vaadata valdkonniti, siis voolavus oli kõige suurem avaliku sektori IT-töötajate hulgas ja Vanglaametis – need on kaks selget kõige suurema voolavusega sektorit.
Selleks, et avalik teenistus ja riigipalgalised töötajad oleksid oma igapäevatöös kompetentsed ning vastuvõtlikud ühiskonna kiiretele muutustele, on vajalik järjepidev koolitamine ning töötajate arendamine. 2018. aastal pärast seda, kui Eesti oli olnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, toodi kohalike omavalitsuste koolitustegevuste fookusesse haldusreformi esimese etapi järgsed toetavad ja arendavad tegevused. Keskvalitsuse tasandil olid 2018. aastal fookuses teenusekorralduse oskused ning keskastme tippjuhtide järelkasv, et parendada juhtimiskvaliteeti. Avalikus teenistuses on lisaks kompetentsusele väga olulised väärtused ka usaldusväärsus ja ametniku eetika põhimõtete järgimine. Eetilise käitumiskultuuri soodustamiseks jätkusid möödunud aastal eetikaalased ja korruptsiooni ennetuse koolitused ning kiideti heaks kingituste ja soodustuste vastuvõtmist reguleeriv kord.
2018. aasta 1. aprillil möödus avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisest viis aastat, seetõttu on aruandes ülevaade seaduse rakendamisest. Möödunud aastal andis Rahandusministeerium eelkõige nõu seaduse rakendamise kohta ja seda just kohaliku omavalitsuse haldusreformist tulenevates juriidilistes küsimustes.
Lühidalt tulevikuplaanidest. Personaliväljakutsetega tegelemisel on jätkuvalt oluline strateegiline personalijuhtimine. Selleks, et avalik teenistus oleks konkurentsivõimeline, on tähtsal kohal riigi kui tööandja maine kujundamine, konkurentsivõimeline ja õiglane palgapoliitika, järjepidev inimeste arendamine, juhtimiskvaliteedi tõstmine ning tööjõuturu ootustele vastamine. 2019. aastal ja edaspidi jätkub riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine, paindlike töötingimuste ja kaugtöö soosimine. 2023. aasta lõpuks maakonnakeskustesse loodavad riigimajad võimaldavad lisaks avalike teenuste kättesaadavamaks muutmisele parandada regioonide riigitöötajate töötingimusi ning laiendada kaugtöövõimalusi.
Oleme valitsuses kokku leppinud põhimõtte, et värbamine avalikku teenistusse ja laiemalt riigi palgale peab olema senisest paindlikum. Parimal kandidaadil peab olema võimalus töötada oma kodukohas. Kõikide maakondade inimesed väärivad töötamist oma riigi heaks. Mul on hea meel, et juba praegu on riigiasutusi, kes seda praktikat värbamisel aktiivselt rakendavad, näiteks Sotsiaalkindlustusamet ja Keskkonnaamet. Mul oli ka eelmine nädal kaks sellist meeldivat kohtumist: üks oli Sotsiaalkindlustusameti ühe üksuse ruumide ja töö avamisel Türil ja külastasin ka Pärnu EAS-i kontorit. Kui inimestega rääkida, on tagasiside väga positiivne. Enamikus on need inimesed palgatud samast piirkonnast ega ole probleeme olnud, kui anda piisavalt aega asutuse või üksuse väljaviimiseks Tallinnast.
Annan oma parima, et avalik teenistus jätkaks ka edaspidi senist head ja tulemuslikku tööd. Nii oleme eeskujuks teistele riikidele nii Euroopas kui kaugemal. Eestil kui väikeriigil on eelis olla kiire ja paindlik erinevate muudatuste ellukutsumisel. Selleks on vajalik, et meie avalikus teenistuses töötaksid oma ala parimad inimesed. Nende leidmiseks ja hoidmiseks peab avalik teenistus olema usaldusväärne, hea mainega ning teenistujaid tuleb järjepidevalt arendada ja ka vääriliselt tasustada. Aitäh!
