Ilusat uue töönädala algust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on kõikidel suurepärane võimalus anda üle eelnõusid või arupärimisi. Palun, valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Teiseks esitab valitsus Riigikogu otsuse "Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu, mida me menetleme vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Järgmisena läheme kohaloleku kontrolli juurde. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 rahvasaadikut, puudub 15.
Oleme jõudnud päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 3. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 85 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, ei osalenud kaks inimest. Seega on päevakord kinnitatud.

Nüüd läheme siis tänase, esmaspäevase päevakorra ainsa punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 esimene lugemine. Ma loen teile ette protseduurireeglid. Kõigepealt on eelnõu algataja esindaja ettekanne 20 minutit, seejärel juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, samamoodi kuni 20 minutit. Ettekandjatele võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Peale seda algavad läbirääkimised, kus võivad sõna võtta ainult fraktsioonide esindajad. Selleks on aega puldis viis pluss kolm minutit, sõnavõtuks kohalt kaks minutit. Selle seaduseelnõu ettekandja on siseminister Mart Helme. Palun!

Hingan sügavalt. Lugupeetud Riigikogu, vabandust, et ma mõne hetke hilinesin! Tormasin küll, nii et lõõtsutan, nagu kuulete, aga see ei ole mitte lugupidamatusest teie vastu, vaid esmaspäevase päeva kiirest ajakavast. Nii et palun väga vabandust, et hetke hilinesin!
Meil on siis päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58, mis on olnud juba arutelul, nagu kõigile teada, põhiseaduskomisjonis ja muudes komisjonides, samuti asjaomastes institutsioonides ja instantsides. Eelnõu eesmärk on anda võimalus taotleda senisest erinevas korras kodakondsust teatud elanikegrupile, kes siiani on kodakondsuse taotlemisel erinevas olukorras olnud. Nimelt sisaldab pakutav regulatsioon Eesti kodakondsuse taotlemise võimalust, kui tegu on Eestis sündinud või kohe pärast sündi koos Eesti alalisest elanikust vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama asunud alla 18-aastaste lastega. Seejuures kehtib tingimus, et üks vanem või vanavanem elas Eestis enne 20. augustit 1991 ja on määratlemata kodakondsusega ning teine vanem on muu riigi kodanik.
Me teame, et aastate vältel on meil olnud pikki diskussioone teemal, kuidas vähendada kodakondsuseta isikute arvu, et mitte anda ühele meie naaberriigile võimalust propageerida oma kodakondsust ja seeläbi suuremal määral mõjutada Eesti sisepoliitikat või leida ettekäänet Eesti asjadesse sekkumiseks. Nagu me teame, ajaloolised näited selle kohta on olemas. Gruusia sõda algas Lõuna-Osseetias Vene kodanike kaitsmise ettekäändel. Abhaasia on sisuliselt Venemaa poolt okupeeritud, ja seda sellesama põhjendusega või vähemalt oli see üks põhjendustest. Me teame, et Ida-Ukrainas on Venemaa praktiseerinud juba mõnda aega äärmiselt agressiivset Vene kodakondsuse andmise poliitikat. Sellest seisukohast on valitsus langetanud pragmaatilise otsuse võimaldada Eestis sündinud, siin kasvanud ja meie kodakondsusest huvitatud noortele selle kodakondsuse saamist senisest leebemas korras.
Alati on küsimus, kui suurt hulka inimesi pakutav muudatus võiks puudutada. Siseministeerium on vajalikud arvutused teinud. See puudutab võrdlemisi marginaalset elanikerühma, umbes 1500 inimest. Ja kuna me oleme kirja pannud ka n-ö lähtedaatumi, milleks on 20. august 1991, siis me näeme, et see elanikegrupp ei ole mitte kasvav, vaid kahanev. Kahanev siis erinevatel põhjustel, nii riigist lahkumise kui ka lihtsalt kodakondsuse saamise tulemusena vähenev.
Nii et kui on püütud tõstatada diskussiooni teemal, et see võiks ohustada Eesti senist kodakondsuspoliitikat, siis mitte midagi taolist ei ole. Eesti kodakondsuspoliitika on täiesti paigas, endiselt üpriski range ja välistab, muide, topeltkodakondsuse – seda vähemalt formaaljuriidiliselt, sest tegelikult me teame, et praktikas on topeltkodakondsus probleemiks, ja seda nii ida kui ka lääne suunda silmas pidades. Siseministeeriumis praegu tõsiselt arutletakse, diskuteeritakse ja murtakse pead, missugused võiksid olla praktilised lahendused topeltkodakondsuse probleemile. Ma loodan, et veel selle Riigikogu koosseisu ajal tullakse ettepanekute ja eelnõudega välja. Nii et mingit maavärinat Eesti kodakondsuspoliitikas seadus kaasa ei tooks, küll annaks see lapsele võimaluse, nagu juba öeldud, saada naturalisatsiooni korras sünnihetkest alates Eesti kodanikuks, kui lapsevanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, lapsele seda soovib.
Ega mul sissejuhatavalt väga palju rohkem öelda ei olegi. Võin öelda veel täpsema arvu: seisuga 12. august 2019 oli rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18-aastast last, kelle puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: laps sündis Eestis, tal on pikaajalise elaniku elamisluba ja ta võib olla nii määratlemata kui ka kolmanda riigi kodakondsusega, tema üks vanem on muu riigi kodanik ja teine määratlemata kodakondsusega, kel samuti on pikaajalise elaniku elamisluba ning kes elas Eestis enne 20. augustit 1991 või on sündinud pärast seda kuupäeva, ning nii vanem kui ka laps elavad püsivalt Eestis. Küsimus on muidugi, missuguste riikidega seotud või missuguse keelerühmaga seotud inimestest me räägime. On täiesti selge, et meie geopoliitilises ja ajaloolises kontekstis on jutt eelkõige venekeelsest elanikkonnast ja kõige ülekaalukamalt Venemaa Föderatsiooniga seotud inimestest. Nende isikute hulgas, kelle lapsed või kes ise kuuluksid sellesse taotlejate gruppi – eelkõige on tegu siiski lastevanematega –, on 1393 Venemaa Föderatsiooni kodanikku. Järgmise suurema grupi moodustavad Ukrainast pärit isikud. Seega me räägime eelkõige sellest seltskonnast, kes on Eestisse saabunud okupatsiooniperioodil ja pärast seda Eestisse jäänud. Nende lapsed või mõningatel puhkudel lapselapsed mahuvad nende 1523 isiku hulka, keda kogu see seadusmuudatus puudutaks.

Kas minister on lõpetanud? Meil on ...

Ma arvan, et ma olen lõpetanud, jah. Võiksin siin ju lehekülgede kaupa kõikvõimalikke seletuskirju ette lugeda, aga ma arvan, et lugupeetud Riigikogu liikmed on hoopiski enam huvitatud teravate küsimuste esitamisest.

Aitäh! Jah, tõepoolest on ministrile üsna palju küsimusi. Esimesena palun Taavi Rõivas!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea vastaja! Sellist savisaarelikku lähenemist kodakondsuspoliitikale, mis algas juba umbes 30 aastat tagasi, on ikka ja jälle teemaks tõstetud. Aga seda, et aastal 2019 tuleb keegi Riigikogu pulti ja ütleb, et anname võimalikult paljudele Eesti kodakondsuse ilma eksamiteta, sest muidu ähvardab meid samasugune oht, nagu oli Gruusias või Ukrainas – no seda poleks tõesti osanud oodata. Te ütlesite oma ettekande alguses, et teatud grupile, kes on olnud teistest erinevas olukorras, annaks see seadus automaatselt kodakondsuse. Ma väidan, et te kas eksisite kogemata või tahtlikult – nimelt ei ole ühtegi asja, mis takistaks sellel teatud grupil tegemast neidsamu eksameid, mida kõik teised teevad naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks. Minu küsimus on: mis takistab nendel noortel inimestel tegemast eesti keele ja Eesti põhiseaduse tundmise eksamit?

Aitäh! Küsimus on nagu alati ebatäpne, fakte suvaliselt tõlgendav ja inkrimineeriv. Mitte miski ei takista neil teha neid eksameid ja nad teevadki neid. Kui te natukene olete süvenenud koalitsioonilepingusse – ja te kindlasti olete, sest vastasel korral te ei oskaks ju teravaid küsimusi esitada –, siis te teate, et me kavatseme võrdsustada põhikooli lõpueksamitena sooritatud eesti keele ja põhiseaduse tundmise eksamid kodakondsuse saamiseks vajalike eksamitega. Järelikult, kuna kõigil Eestis on põhikoolihariduse kohustus, siis täiesti selgelt ka need eksamid sooritatakse ja need eksamid lähevad arvesse kodakondsuse saamisel.
Mis puudutab seda, et siin on mingi savisaarelik lähenemine, siis mina ei taha kuidagimoodi halvustada Edgar Savisaart, aga ma tahan öelda, et mingisugust sarnasust ei ole. See, millest räägiti 90. aastate algul, oli kodakondsuse nullvariant ehk kõikide Eesti alaliste elanike kuulutamine automaatselt Eesti kodanikeks. Praegu meil mitte mingist nullvariandist juttu ei ole. Meil on jutt Eestis sündinud ja kasvanud lastest, juba 20. augustist 1991 siin alaliselt elanud inimeste lastest või lapselastest. Nii et ümmarguselt 300 000 nullvariandi kaudu Eesti kodanikuks saava inimese asemel me räägime 1523 inimesest ja ma arvan, et kõik on tõenäoliselt nii palju siiski koolis aritmeetikat õppinud, et nad saavad aru, et 300 000 ei võrdu 1523-ga.

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme, mina teie numbreid ei usu. Te sisuliselt pakute lastele kodakondsuse nullvarianti. Ja see, et siin pole mingisugust sarnasust, on lihtsalt vale. Vaevalt te siis numbritegagi aus olete. Öelge, miks on vaja seda põhimõttelist eelist vabastada need inimesed kodakondsuseksamist! Tegelikult te seda ju teete. Koalitsioonileping ei ole seaduse osa. Kui seadus vastu võetakse, ongi nii, nagu siin seaduses on. Mis on see põhimõtteline seisukoht teie arvates, et just Vene-aegsed immigrandid peaksid saama kodakondsuse lihtsustatud korras ja mitte Eesti-aegsed immigrandid? Kus see loogika on? Keskerakonna loogika on arusaadav, aga kuidas teie seda seletate? Teie oleksite seda vanasti nimetanud reetmiseks.

Mul on väga kahju, et lugupeetud rahvasaadik ei kuulanud minu vastust eelmisele küsimusele. Ta saaks väga hästi aru, et 300 000 ei võrdu 1523-ga. Need andmed ei ole, muide, minu andmed, need on Politsei- ja Piirivalveameti andmed, need on meie rahvastikubüroo andmed. Need on andmed, mis on edastanud meie pädevad institutsioonid, mida on ka Reformierakond oma võimuloleku ajal juhtinud. Nii et kui me räägime mingitest valeandmetest, mida ametnikud esitavad poliitikutele, siis tõenäoliselt on nad neid valeandmeid esitanud kogu aeg. Aga mina tegelikult ei taha seda uskuda.
Nüüd veel kord: keegi ei ole kaotanud põhikooli lõpueksameid. Selline ettepanek on tulnud, aga ma võin teile öelda, et seda ettepanekut nii mõnigi fraktsioon ei toeta. Seega ei maksa ennatlikult rääkida sellest, et juba on midagi kaotatud – see on sündmustest etteruttamine. Ja veel kord: põhikool, põhikooliharidus on Eestis kõigile kohustuslik. Siin ei ole tegemist mingite immigrantide või mitteimmigrantidega. Tegelikult ma arvan, et siin saalis viibivatel mitte-etnilistel eestlastel pole väga magus kuulata, et ühe fraktsiooni juhtpoliitik nimetab neid Vene-aegseteks immigrantideks. Ma vabandan nende ees teie sõnakasutuse pärast.
Mis puudutab seda, miks me ühele grupile eelise teeme, siis väga lihtsal põhjusel. See grupp on juba mitme põlvkonna vältel olnud seotud Eestiga. Ja kuna need inimesed on mitme põlvkonna vältel olnud seotud Eestiga, siis nende sooviavalduse alusel – nende sooviavalduse alusel, mitte automaatselt, mitte käsu korras, mitte nullvariandina – me võimaldame neil kodakondsust taotleda. Saage aru: taotleda!

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus te lõpetasite. Te ütlesite, et põhjus, miks see rühm on valitud, on see, et nad on mitme põlvkonna jooksul olnud Eestiga seotud. See on kindlasti korrektne ja mina küll üldiselt pean sellesuunalisi samme väga mõistlikuks. Aga küsimus on selles kontekstis võrdluses ühe teise kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis peagi ka Riigikogus arutlusele tuleb. Nimelt, te olete selles eelnõus kirja pannud piirangu, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega laps, kellel üks vanem on halli passiga, saab taotleda Eesti kodakondsust ilma eksamiteta, aga see, kelle vanemad mõlemad on kolmanda riigi kodanikud, seda ei saa. Mis on see sisuline põhjus, eristamaks Venemaa Föderatsiooni kodanikest lapsi Eesti Vabariigis sõltuvalt sellest, milline on nende vanemate kodakondsus?

Lühike vastus on, et selles ongi põhjus, et ühed on kodakondsuseta ja teised ei ole kodakondsuseta. Ühed on teinud valiku ühe teise riigi kodakondsuse kasuks ja kui nad tahavad nüüd Eesti kodakondsust saada, siis on selge, et nad peavad Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuma. Me teame, et see ei ole kuigi hõlbus protsess. Samuti teame seda, et meil ei ole võimalik eriti kontrollida, kas nad on sellest kodakondsusest loobunud või ei ole sellest kodakondsusest loobunud. Me oleme väga selgel seisukohal – täna me põhiseaduskomisjonis vestlesime sel teemal ka rahvasaadikutega –, et topeltkodakondsuse lubamine Eesti Vabariigi väga hapras demograafilises, geograafilises ja ajaloolises situatsioonis sisuliselt tähendab pikka sammu Eesti identiteedi, Eesti suveräänsuse ja Eesti kui eestlaste rahvuskodu likvideerimise suunas. Seetõttu me oleme seisukohal, et Venemaa Föderatsiooni kodanikke tuleb käsitleda mõnevõrra teistsuguste normide alusel kui kodakondsuseta isikuid.

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Te proovite seda juttu vägisi viia mujale, aga ma tahaks ikka rääkida sellest eelnõust, mis esitatud on. See, et Eesti kodakondsus antakse Vene riigi kodanikele eesti keele oskamise nõuet esitamata, on täiesti põhimõtteline kannapööre Eesti kodakondsuspoliitikas. See on nii! Ja ega ei ole ilmselt kellelgi mingit suurt kahtlust hinges – see on esimene samm sellessamas täna juba viidatud Keskerakonna vanas plaanis minna üle kodakondsuse nullvariandile, mille kohaselt tõepoolest Eesti kodakondsus antakse kõigile, kes Eesti territooriumil elavad. Selle eelnõu kohaselt te loobute eesti keele eksami nõudest. Ma loen seda eelnõu teksti ja näen, et ainukene asi, mille alusel edaspidi kodakondsust andma hakatakse nendele alaealistele, on taotlus. Miks te loobute eesti keele oskamise nõudest kui alusest Eesti kodakondsuse andmisel?

Kordamine on tarkuse ema. Nagu ma ütlesin – olen seda juba kaks korda öelnud –, põhiharidus on Eesti Vabariigis kohustuslik. Põhiharidusega kaasnevad eesti keele ja põhiseaduse tundmise eksam. See valitsus teeb need kohustuslikuks. See on järgmine samm ja mingist nullvariandist juttu ei ole. Null, nagu te teate, on lõpmatuse sünonüüm. Meil aga on tegemist täiesti lõpliku arvuga neist inimestest, keda see seadus puudutaks. Kui teil on teistsugune arusaamine, siis meie arusaamad nullist, lõpmatusest ja inimeste hulgast, keda see konkreetne seadus puudutaks, erinevad kardinaalselt.

Aitäh! Riina Sikkut.

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Jevgeni Ossinovskile vastates te kirjeldasite, kuidas me kohtleme erinevalt Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega ja ilma kodakondsuseta inimesi. Jah, me teeme seda, me kohtleme neid täiskasvanuid erinevalt. Küsimus on, miks me nende lapsi, neid 1523 last erinevalt kohtleme. Ja teiseks: kui teistel lastel on topeltkodakondsus lubatud ja nad peavad ühest kodakondsusest loobuma 18-aastaseks saades, siis miks me jälle neid 1523 last teistest erinevalt kohtleme? Kolmandaks ma tulen tagasi eelmise nädala infotunni juurde, kus ma teie käest sedasama küsisin, ent te ei suutnud tegelikult küsimusele vastata. Ülle Madise kirjeldas siin eelmise nädala teisipäeval puldis olles väga ilusti neid olukordi, kus inimeste usaldus riigi vastu on kadunud, kus nad on riigis pettunud, sest näevad riiki bürokraatliku takistusena. Need on olukorrad, kus me paneme inimese ukselt uksele käima, ühe ukse tagant teise ukse taha käima, ühte ja teist paberit liigutama, aga tegelikult tal ei ole võimalik oma murele lahendust leida. See on nn kafkalik olukord.

Palun küsimus!

Miks me nüüd need 1523 last paneme sellisesse olukorda, et me nõuame neilt Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumist, teades, et neil ei ole võimalik seda teha ja Eesti riigile tõestada, et ...

Palun küsimus!

Palun selgitage – te infotunnis ei suutnud seda –, kuidas on võimalik ...

Aeg on juba täis.

... neil 1523 lapsel saada Eesti kodakondsus enne 18-aastaseks saamist.

Aitäh!

Aitäh! Teil oli kokku, ma ei tea, vist vähemalt viis küsimust, nii et ma arvan, et teile teist küsimust kodu- ja töökorra kohaselt enam andma ei peaks. Aga te küsite, miks me neid lapsi erinevalt käsitleme. Väga lihtsal põhjusel: laps, kelle vanem on teises kodakondsuses, loetakse automaatselt selle riigi kodanikuks. Kui lapse vanemad on Vene kodanikud, siis on laps samuti Vene kodanik. Siin ongi vahe. Kodakondsuseta isikute puhul on see teistmoodi. Väga lihtne! (Kommentaar saalist.) Ei no, kas me hakkame nüüd vaidlema ja kõik hakkavad siin laata pidama ja registreeritud küsimuste väliselt küsimusi esitama? Ma ei saa hästi aru. Vanasti oli Riigikogus nagu natuke teistmoodi.

Ma tuletan lugupeetud Riigikogu liikmetele meelde, et meile on küsimuse esitamiseks antud üks minut. Proua Sikkuti küsimus venis peaaegu kaheminutiseks. Palun mitte kuritarvitada meie kõikide aega! Kui nii suuresti aeg üle läheb, siis peab hakkama mõtlema juba mikrofoni väljalülitamisele, kui aeg täis saab. Aga praegu, palun, küsimuse esitamise võimalus on Vilja Toomastil.

Aitäh! Kuulge, härra Helme! Mina ei saa aru, miks te meid lollitate siin kogu aeg. Me võtame ette seaduseelnõu teksti, seal on väga selge sõnaga kirjas: alaealisele Eesti alalisele elanikule või Eestis sündinud alaealisele võib tema vanem taotleda Eesti kodakondsust. Okei, see on siis kodakondsuseta vanem ja teate ise ka, kõik need teised tingimused. Aga küsimus on selles, et te räägite meile kogu aeg mingist põhikooli lõpetamisest. Teoreetiliselt võib ju taotleda ka kolmeaastasele või kolmekuusele lapsele Eesti kodakondsust, ja ta ei pea isegi oskama veel rääkida, rääkimata sellest, et ta peab eesti keelt oskama. Miks te meid lollitate? Öelge mulle, kus on kirjas see, et selle muudatuse korral peab jätkuvalt tegema kodakondsuseksami ja tundma eesti keelt.

Ärge nüüd nii emotsionaalseks ka minge! Aga aitäh küsimuse eest! Küsimus oli väga lihtne: laps, kelle vanem on mingis kodakondsuses, on ka selle riigi kodakondsuses. Meil on tegemist paljude Venemaa Föderatsiooni kodanikega. Ma alles hiljuti allkirjastasin valitsusele kinnitamiseks taotluse anda Eesti kodakondsus mingile hulgale inimestele, kes on seni olnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuses, pluss nende alaealistele lastele. See tähendab seda, et kui teie, Vilja Toomast, oleksite praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik ja taotleksite Eesti kodakondsust ja saaksite Eesti kodakondsuse, siis teie alaealised lapsed koos teiega saaksid ka Eesti kodakondsuse. Kui nad saavad täisealiseks ja ütlevad, et vuih, Eesti kodakondsus, fu na vas, siis on neil õigus taotleda Vene kodakondsust või Ameerika kodakondsust või Läti kodakondsust või mingit viiendat kodakondsust. See ongi teile selgitus. Aga kas on üks lapsevanem või kaks lapsevanemat, seda me ei tea, sest meil on väga palju üksikemasid, üksikvanemaid. Meil on kooselupaare, kelle puhul ei ole mingit tähtsust, mis kodakondsuses kooselupaari teine osaline on. Juriidiliselt on see asi mõnevõrra keerulisem, kui te siin emotsionaalselt püüate esitada.

Aitäh! Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjale tuginedes võib 95%-se tõenäosusega eeldada, et need 1523 alaealist kõnelevad kodus vene keelt.

Ma kuulen halvasti, vabandust, kas saaks pisut valjemalt!

Eelnõu võimaldab Eestis sündinud alaealistel oma soovi kohaselt Eesti kodakondsust taotleda. Eesti Vabariigi seniste kodanike soov on aga, et Eesti kodanikud kõneleksid eesti keelt ja tunneksid Eesti põhiseaduslikku korda. Üle-eelmisel nädalal lükkas koalitsioon tagasi Reformierakonna eelnõu eestikeelsele haridusele üleminekuks, ja seda põhjusel, et praegu ei suuda Eesti Vabariik õpetada ega kõik Eesti elanikud õppida eesti keeles. Kuidas te saate olla kindlad, et need 1523 alaealist eesti keelt oskavad ja Eesti elust aru saavad, kui nad saavad täisealiseks? Kuidas te julgete delegeerida Eesti koolidele Eesti kodakondsuse saamiseks vajalike eksamite vastuvõtmise, kui nad ei suuda eesti keeles õpetada?

Noh, teie loosungit meenutades: võid kindel olla. Vaadake, me oleme märksa pragmaatilisemad kui Reformierakonna saadikud, kes kujutavad ette, et laseme stardipüstolist paugu vastu taevast, ja kõik muutubki eestikeelseks, kogu kooliharidus ja kõik lasteaiad ja sõimed. Ma ei mäleta, kas ma tõin siin saalis juba selle näite, et mulle on öeldud – ma ei pane kätt piibli peale, ma ei tea, kas see tõele vastab, Katri Raik tuleb sealt, ta võib-olla teab paremini –, et Narvas on 14 lasteasutust – ma ei tea, kas lasteaeda või ka muud lasteasutust –, millest ühes ollakse võimelised ja valmis rääkima eesti keelt, ülejäänud on kõik venekeelsed. Ma olen muidugi kindel, et Riigikogu liikmed on valmis minema lasteaia- ja kooliõpetajateks Narva, et seal ennaktempos viisaastak nelja aastaga ära teha ja kõik eesti keelele üle viia, aga me kõik teame, et tegelikult see ei ole ju reaalne. Tegelikult tuleb hakata pihta sellest, et me valmistame ette õpetajad, et meil on olemas õppematerjalid, et meil on olemas vastavad õppemetoodikad. Siis me läheme samm-sammult alates noorematest, lasteaialastest, ja lõpetades vanematega, põhikoolilastega, üle eesti keelele. Me hakkame praegu sisenema etappi, kus me tahame vene koolidesse sisse viia paralleelõppe. See tähendab, et paralleelselt õpetavad klassis eestikeelsed õpetajad ja venekeelsed õpetajad, et lapsed kahe keele võrdluses, n-ö keelekümbluse korras saaksid samm-sammult üle minna eesti keelele. Jaa, võid kindel olla, Eesti läheb täielikult eestikeelseks üle haridussüsteemi kaudu, aga mitte nipsu lastes 1. septembril 2020. See on ebarealistlik, see on lihtsalt populistlik, propagandistlik infooperatsioon. Niisuguste narrustega ei ole mõtet tegeleda.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite siin, et Eesti kodakondsuspoliitika on olnud seni väga range ja peab olema jätkuvalt range. Sellele vaatamata astute praegu siiski pretsedenditu sammu ja seote kodakondsuse saamise lahti eesti keele eksamist ja muust kodakondsuseksamist. Te seote selle kaudselt põhiharidusega, et see on justkui koos sellega antud. Kõik ei pruugi aga põhiharidust kätte saada ja probleeme on siin teisigi. Ma ei saa aru, mispärast kodakondsuse saamine peab olema eksaminõudest lahti seotud. Sest kõige olulisem on ju ikkagi meelsus, mida kodakondsuse saanud inimene endas kandma hakkab. Seda meelsust kantakse edasi aastaid ja aastakümneid ja Eesti kodakondsuse saanud inimene ei pruugi üldse meie rahvusriigi meelne olla. Miks te seda teete?

Miks me seda teeme? Sellepärast teeme, et meil on koalitsioonilepingus üks väga oluline punkt: see on sidusa ühiskonna saavutamine. Mida vähem on meil vaheseinu, mida vähem on meil eristamist, mida vähem on meil elanikegruppe, keda me tõukame just nagu Eestist eemale, seda sidusam on ühiskond. Ja veel kord: loomulikult me ei saa olla kellegi peale kindlad, et nad on eestimeelsed, me ei saa ka eestlaste puhul kindlad olla, et nad eestimeelsed on. Neid inimesi, kes on Eestis pettunud, on pettunud selles poliitilises süsteemis, selles majandusolukorras, on väga palju. Umbes 100 000 inimest on Eestist ära läinud, sellepärast et nad on pettunud, sellepärast et nad ei ole rahul sellega, kuhu Eesti on jõudnud. Nendeni nn Eesti edulugu ei ole jõudnud. Ja see ongi üks põhjus: me tahame, et inimesed elaksid võimalikult sidusas Eestis. Ja me ei vabasta kedagi millestki. On olemas ka rakendusaktid, on olemas rakenduslikud meetodid. Ja need kõik tulevad.

Raimond Kaljurand. Kaljulaid, vabandust! Palun!

Sellest ei ole midagi, härra esimees, aitäh teile! Ikka juhtub, et läheb segamini mõni nimi. Hea härra minister! Mul on teile selline küsimus. Üsna huvitav muster on välja kujunemas praeguse valitsuse puhul. Ma näen, et Keskerakond, kes lubas 100-eurost pensionitõusu, saab 7-eurose pensionitõusu, ja lubas teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 1%, aga juurde antakse mõned kopikad. Teatavasti lubas teie koalitsioonipartner kodakondsust kõigile, kes on siin elanud enne 20. augustit 1991. aastal. Kuidas siis nüüd on? Kas on nii, et see eelnõu on alles esimene samm ja te olete välja tulemas ühe märksa mahukama eelnõuga, mis ikkagi täidab selle lubaduse, või on teil jälle õnnestunud kuidagi panna Jüri Ratas olukorda, kus ta mõne oma erakonna olulise valimislubaduse peab ära unustama selle nimel, et teiega seda suurepärast valitsust edasi pidada?

Aitäh teile küsimuse eest! Ja aitäh, et te seda valitsust suurepäraseks nimetasite! Ma olen täiesti teiega nõus, see on suurepärane valitsus. See on üle pikkade aegade valitsus, kus ministrid üritavad valitseda, riiki juhtida, mitte tiksuda ametnike töökatel turjadel. Sellepärast ongi suurepärane valitsus.
Mis puudutab nullvarianti, siis nullvarianti ei ole koalitsioonilepingusse kirjutatud ja ma ei usu, et me hakkame koalitsioonilepingut uuesti ümber kirjutama. Seetõttu nullvarianti, mida  Reformierakond tundub nii väga igatsevat, ei ole ega tule. Mis puudutab lubaduste täitmist, siis lubadusi täidetakse ... Vaadake, on ilus vanasõna "Olgu lubada raskem kui täita". Ja praegune valitsus teeb seda, mida on võimalik teha. Ta tõstab pensione täpselt nii palju, kui rahakott lubab, tõstab palkasid täpselt nii palju, kui rahakott lubab, teeb investeeringuid täpselt nii palju, kui rahakott lubab, aga nuputab juurde võimalusi teha rohkem. Teate, mida on öelnud Briti, õigemini Inglise riigimees ja filosoof Francis Bacon? Ta on öelnud väga kuldsed sõnad: "Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab." Ja see valitsus oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leidis.

Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Jah, see on võimas küll, et lubame 100, saab 7! Ja paneme koalitsioonileppesse kirja, et peab eksamid tegema, aga tegelikult anname kodakondsuse, nii et ei peagi eksameid tegema ega muretsema selle pärast, kas riigikeelt ikka oskab või ei oska. Me kuulsime täna väga palju põhjuseid, miks eesti keeles ei saa õpetada üle Eesti. Nägime sellist suhtumist, et ah, lööme siis käega. Ühtlasi pakkusite lahenduse, et Eesti kodakondsus tuleks automaatselt anda kõigile riigikeele oskusest sõltumata. Selles konkreetses eelnõus on kolm punkti neljas lõigus. Ma arvan, et te saate selle edas- ja tagurpidi praeguse küsimuse arutamise jooksul mitu korda läbi lugeda, ja te näete, et siin pole eksamitest mitte sõnagi. Mille alusel te väidate, et need lapsed, kes saavad selle eelnõu kohaselt automaatselt, ilma keeleoskuseta ja ainult avalduse esitamise peale kodakondsuse, peaksid pärast uuesti mingit eksamit hakkama tegema, et kodakondsust nagu uuesti saada? Kust sihuke jutt üldse tulla saab?

Kui te koalitsioonilepingut loete, siis te leiate sealt selle punkti. Ja sellele tuginedes ma seda väidangi. Sellele tuginedes ma seda väidangi! (Kommentaar saalist.) Kuidas palun? Jah, aga nad peavad ju koolis käima. Või ei pea? Minu teada peavad. Te olete oma meelest leidnud minu nõrga koha, aga te ei ole minu nõrka kohta leidnud. (Kommentaarid saalist.)

Palun mitte kohapealt rääkida!

Ma saan aru, et distsipliin siin saalis on täiesti kadunud. Praegune opositsioon on rohkem Novgorodi veetše taoline, kui opositsioon on seda kunagi varem olnud.

Aitäh! Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ise olete öelnud järgmist: "Hallipassi inimeste puhul tahetakse kodakondsus vägisi anda okupatsioonikolonistidele, kes on oma suhtumist Eesti riiki ja eestlastesse demonstreerinud sellega, et ei ole 25 aasta jooksul suvatsenud ära õppida eesti keelt ega tahtnud teha kodakondsuseksamit. Ratas soovib premeerida kodakondsusega inimesi, kes on näidanud, et nad ei ole lojaalsed Eestile." Ometigi kaitsete te täna siin meie ees eelnõu, mis selgesõnaliselt näitab, et kodakondsust on võimalik saada ka ilma kodakondsuseksamit tegemata, ilma keelt tundmata. Sellest ka minu küsimus: kas te petate enda valijaid ja võtate oma eelnevad sõnad tagasi või on Keskerakond ikkagi saanud oma tahtmise ja – nagu te ise ütlete – peaminister premeerib valijaid kodakondsusega?

Väga põhjalik ettevalmistus! Küll on tore, et minu vanu artikleid üles otsitakse! Järelikult on head artiklid, väärivad lugemist ja tsiteerimist. Aga mis puudutab nüüd seda, mida ma olen öelnud, siis jah, ma olen seda meelt. Aga veel kord: arvud panevad asjad paika ja see arv on 1523. Eesti rahvas, muide, on väga suuremeelne rahvas. Eesti rahvas on nende 1523 inimese suhtes, kes on Eestis sündinud, kes on Eestis koolis käinud ja kes on Eestis sellesama koolihariduse raames hoolimata nii kehvast eesti keele õpetamise tasemest, kui see praegu ka ei ole, ikkagi omandanud teatud määral eesti keele oskuse, kindlasti väga suuremeelne. Ja ärge meie valijate pärast muretsege, nad ütlevad, et õige, nii oleks pidanud ammu tegema.

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Teid kuulates tuleb mulle meelde üks teie varasem esinemine, kui ütlesite, et mingit kriminaalasja Marti Kuusiku suhtes ei ole ja teda uuritakse lihtsalt niisama. Väitsite seda siseministrina. Aga nüüd te väidate, et kusagil reguleeritakse seda teistmoodi, kui seaduses on kirjas. Et kusagil mingid asjad, koalitsioonilepe või midagi ... Seadus ütleb, et pole vaja kodakondsus- ega keeleeksamit – teie eelnõu ütleb seda –, aga teie ütlete, et kusagil peab keegi veel midagi vaatama ja et teie otsite kogu aeg mingeid suuremaid võimalusi, kui need on. Aga mu küsimus on järgmine ja kordab esimest: mis vahe on teie arvates nendel inimestel, kes tulid siia Vene ajal, teile meeldib öelda "Nõukogude ajal" – mina ei ütle "parasiteerivad prussakad", nii et palun minu eest mitte vabandada, vabandage hoopis selle oma fraasi eest –, ja nendel, kes tulid siia hiljem? Miks valiti Keskerakonna kodakondsuse nullvariant ja miks just laste puhul? Miks? Miks mitte kõigi puhul?

No ma ei hakka seda Marti Kuusiku kaasust nüüd praegu siin üksikasjaliselt lahkama. Ma ei ole tahtnud sellesse sekkuda. Ma ei ole sellesse sekkunud, et mitte anda teile põhjust jällegi mingisuguseks umbusalduse avaldamiseks või muuks selliseks toredaks tsirkuseks, aga ma olen kursis, mis seal toimub, ja ma tean, et tegelikku tõendusmaterjali tema vägivallatsemise kohta ei ole. Ja et selles küsimuses teatud nägu säilitada, on ikkagi otsustatud, et tehakse kriminaalasi. No tehke, mis seal ikka! Eks neid kriminaalasju ole ennegi kokku kukkunud, näiteks Tallinna Sadama kriminaalasi algab sisuliselt uuesti. Eesti on selline tore õigusriik, nii et eks usume ja loodame, et ta on ka praegu – antud juhul Kuusikust rääkides – õigusriik. Usume parimas tahtmises, et kõik on hästi.
Aga mis puudutab kodakondsust, siis ma ei tea, kui mitmendat korda ma pean kordama, et mingist nullvariandist ei ole juttugi. Nullvariant oleks see, kui tõepoolest ilma igasuguste tingimusteta kõigile nende tahtest, nende sooviavaldusest sõltumata öeldakse, et sõbrad, 1. oktoobrist 2019 olete kõik automaatselt Eesti kodanikud. Vaat see on nullvariant, see on nullvariant! Kui ma seda nulli teile näitaksin, siis te ütleksite jälle, et see on mingisugune valge ülemvõimu rassistlik märk, ja sellepärast ma seda nulli teile ei näita. Aga see on nullvariant.
Nüüd see variant, millest meie selle seaduse raames praegu räägime, on teatud kindlale, väga kitsale noorte inimeste rühmale eelise andmine. Tõepoolest, eelise andmine! Miks sellele rühmale? Sellepärast, et – olen juba öelnud – see rühm on näidanud oma vanemate, iseenda najal, et nad on Eestiga seotud, nad on Eesti alalised elanikud, nad on siin sündinud, nad on siin kasvanud ja enamik neist oskab tõenäoliselt ka mingis ulatuses eesti keelt. Antud juhul tundub teid häirivat, et nende eesti keel ei ole piisaval tasemel. Jah, kindlasti võiks see alati parem olla. Ka meie endi puhul jätab keeleoskus teinekord võib-olla soovida, kasutame liiga palju võõrsõnu. Aga võtame sabast kinni ja püüame ennast parandada.
Mis puudutab aga seda, et kust teie võtate, et nad peavad veel midagi täitma, siis võtamegi niimoodi, et üks seadus puudutab praegu rühma inimesi ja nende võimalust kodakondsust saada ning teine seadus, see, mis puudutab kooliharidust ja sealseid eksameid, räägib sellest, et võrdsustatakse eesti keele eksam põhikooli lõpueksamiga ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam kodakondsuse taotlemisel vajaminevate eksamitega. Jah, kodakondsuse seaduses seda kirjas ei ole, aga see ei tähenda seda, et mõnes teises seaduses seda ei ole, seda sinna ei tule ja seda ei rakendata. Ja siin ei ole mingit vastuolu. Erinevad seadused käsitlevad erinevaid asju.

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma alustuseks aitaks teid. Tõepoolest, seda küsimust on teilt korduvalt küsitud. Tõepoolest, see eelnõu ja Eesti kodakondsuspoliitika ju üldiselt ei eelda, et imikud oskaksid eesti keelt ja tunneksid Eesti põhiseadust. Ma arvan, et see on iseenesest täiesti mõistetav. Ja tõepoolest on ju niimoodi, et neilt inimestelt, kes saavad Eesti kodakondsuse lapsena ilma eksameid tegemata, ei võta keegi kodakondsust ära isegi juhul, kui mõni neist tulevikus eesti keelt ära ei õpi. See olukord on täpselt sama ja analoogiline võrreldes seadusega, mis sai kunagi vastu võetud mittekodanike lastega seoses ning mis on täiesti mõistlik ja tervemõistuslik. Esitan lihtsalt veel kord oma küsimuse. Ma ei ole päris kindel, kas te ise olete lõpuni aru saanud, kellest te räägite, ja see arusaam minus kahjuks süveneb. Te ütlesite, et sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis annab õiguse saada kodakondsus automaatselt või ilma eksamiteta kahe Venemaa Föderatsiooni kodaniku lapsel, ei sobi sellepärast, et need lapsed on automaatselt Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Ma küsin, et mis riigi kodanikud on selle eelnõu sihtrühma kuuluvast 1521 lapsest 91%.

Vabandust, ma lasin küsimuse kõrvust mööda. Ma jäin siin oma paberit lugema, palun vabandust!

Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Ma küsin veel kord. Neist 1521 lapsest, kes teie seletuskirjas on välja toodud – vabandust, 1523-st alla 18-aastasest lapsest –, 91% ehk 1393 last on millise riigi kodanikud?

Kõige enam, nagu öeldud, on Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Järgmise suurema grupi moodustavad Ukraina kodakondsusega ja määratlemata kodakondsusega alla 18-aastased, keda on vastavalt 32 ja 32 inimest.

Aitäh! Maria Jufereva-Sukratovski, palun!

Skuratovski! Aitäh! Minu küsimus on järgmine: kas antud seaduse vastuvõtmine ja rakendamine tähendab samal ajal seda, et Eestis enam halle passe ei väljastata, või ei ole seis veel nii roosiline?

Ei, see ei tähenda seda ja see seadus ei käsitle ka seda valdkonda. Dokumentide väljastamine on midagi muud. Kui inimesed ei ole taotlenud Eesti kodakondsust ja kui inimesed ei saa sünnijärgset Eesti kodakondsust, siis on nende valik, kas nad valivad mõne muu riigi kodakondsuse või jäävad kodakondsuseta isikuteks. Kui nad on alalised Eesti elanikud, siis laienevad neile vastavad eeskirjad.

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Kodakondsusega seotud küsimusi reguleerib kodakondsuse seadus. See on see eelnõu, mida me siin praegu arutame ja mida te soovite muuta. Igasugused jutustavad viited teie koalitsioonileppele ja muule on kindlasti tore lisapala, aga need ei ole seaduse jõuga. Te olete siin korduvalt viidanud või proovinud luua muljet, et eesti keele oskamise vajadus seaduse tasemel endiselt siiski säilib. Kas te palun viitaksite selles konkreetses eelnõus punktile, mis seob kodakondsuse jagamise, kodakondsuse andmise keeleoskusega? Ja ennetavalt ütlen, et kui te eelnevalt viitasite rakendusaktidele, siis rakendusaktides on tõepoolest välja toodud kolm nõuet, millele esitatav taotlus peab vastama, tingimused, mis tuleb täita selleks, et kodakondsust teie ettepaneku kohaselt jagataks. Need on esiteks taotlus, teiseks foto ja kolmandaks dokument, mis tõendab, et alaealise vanem või vanavanem elas Eestis 1991. aasta 20. augusti seisuga. Siin ei ole juttugi keelenõuetest.

Siis ma tsiteerin teile. Ma ei tea, kas see on nüüd see seletuskiri, mis ka teile on antud, aga igatahes minul on siin üks tugipaber, mis ütleb nii: "Eelnõuga tehtavaid muudatusi ei ole eraldiseisvalt kooskõlastatud, need esitati täiendusettepanekutena haridus- ja teadusministri esitatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule." Need ongi need samad ettepanekud, mis puudutavad eesti keele ja põhiseaduse tundmist. Jah, selles seaduses – ma olen nõus – neid ei ole, aga koalitsioonilepingus on ja ... (Lärm saalis.) Vabandust, vabandust, südamerabandust! Aga see valitsus on olnud ametis sisuliselt viis kuud ja vahepeal oli ka suvi, mis võttis tempot maha, muu hulgas ka Riigikogu puhkas. Nii et ärge muretsege, need asjad jõuavad ka teieni ja te jõuate mulle või haridus- ja teadusministrile esitada samas kontekstis teravaid küsimusi veel. Ärge muretsege, iga asi omal ajal! Ärme ruttame sündmustest ette!

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Eelmise küsimuse jätkuks. Kui vanemad on maksnud ära 13 eurot riigilõivu, täitnud vajalikud taotlused ja paberid, soovides saada oma alaealisele lapsele Eesti kodakondsust, siis palun kirjeldage, kuidas on see menetluslikult võimalik enne lapse 18-aastaseks saamist?

Vaadake, ma olen sünnijärgne Eesti kodanik ja mul ei ole olnud vajadust kodakondsust taotleda. Seetõttu pean ma tunnistama, et ma seda protseduuri nii täpselt ei tea. Aga ma olen väga sügavalt veendunud, et kui need inimesed lähevad Politsei- ja Piirivalveameti vastavasse büroosse, siis neid seal juhendatakse ja nad saavad kõik oma asjad ilusti aetud.

Aitäh! Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt – kuna te nimetasite mu nime – tuleks tagasi Narva küsimuse juurde. Ma olen selle kohta küsinud Narva haridusametist ja mul ei ole põhjust kahelda, et nad räägivad tõtt, öeldes, et sellest sügisest toimub keelekümblusõpe 11 koolieelses lasteasutuses, lasteaias, ja 44 rühmas. Tähendab, see jutt, et keelekümbluse programmi alusel õpetatakse ainult ühes lasteaias, on vale. Seda ütles härra Stalnuhhin siinsamas kõnetoolis väga veenvalt, kahjuks teda ennast ei ole täna siin. Aga veel kord: 11 koolieelset lasteasutust, 44 rühma. Ja sellist rühma ei saa avada, kui sul ei ole kvalifitseeritud õpetajat, see tähendab, et ka vastavad õpetajad on olemas. Nii et kahjuks on tegemist valeinformatsiooniga. Muidugi võime tahta paremaid õpetajaid jne, aga selline on olukord. Mu küsimus on selline – loodan, et saan uue võimaluse küsida, kuna kommenteerisin teie vastust –, ma püüan olla väga kujundlik. Kui minul oleks teiega alaealine laps – teie ei ole kodanik, mina olen Vene kodanik – ning kui mina loobuksin Vene kodakondsusest ja teeksin ära eesti keele eksami tasemel B1, siis ma võiksin oma lapse ehk meie ühise lapse võtta kaasa Eesti kodakondsusesse. Aga kui ma jääksin Vene kodanikuks ...

Paluks küsimus kiirelt!

... siis uurides Venemaa Föderatsiooni seadusi ja rääkides ka teie alluvuses töötavate ametnikega, ei tea keegi tuua ühtegi näidet, kuidas oleks lapsel võimalik kodakondsusest loobuda enne 18-aastaseks saamist. See laps jääks Vene kodanikuks kuni 18-aastaseks saamiseni. Muidugi õpib ta koolis eesti keelt.

Palun! Aeg on täis!

Kui ma selle näite tõin, siis ma muide ütlesin, et ma ei vastuta selle eest, kas see kõik on täpselt nii, ja et mulle on nii räägitud. Järelikult on mulle edastatud informatsioon olnud puudulik. Ma ei kasuta kergekäeliselt sõnu "vale" ja "valetamine" ja "valelik", nagu opositsioon armastab kasutada. Järelikult on see informatsioon olnud puudulik, järelikult ei ole see olnud tõene. Ja kui see on nii, nagu te ütlete, seda toredam. Seda toredam, et seal eesti keelt nii palju õpetatakse.
Mis puudutab aga kodakondsust, siis kasutusel on ka selline mõiste nagu "tingimuslik kodakondsus". Tingimuslik kodakondsus tähendab seda, et kui Eesti Vabariik annab kellelegi kodakondsuse, siis juhul, kui see isik on täitnud kõik vastavad nõudmised, aga on teise riigi kodakondsuses, ei hakka tema Eesti kodakondsus kehtima enne, kui ta on teise riigi kodakondsusest loobumise dokumentaalselt tõestanud. Selles ongi küsimus, selles ongi küsimus ka laste puhul. Kui teie – antud juhul Vene kodanikuna, mina võib-olla kodakondsusetuna – toote tõendi selle kohta, et olete Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest tõepoolest vabastatud, ja saanud tingimuslikult teile antud Eesti kodakondsuse, siis ka teie laps, alaealine laps, saab teiega koos Eesti kodanikuks.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et eestikeelsele haridusele ei saa üle minna järsult, vaid tuleb minna samm-sammult. Sellega saab ainult nõus olla, just samm-sammult eestikeelsele haridusele üleminekut Reformierakonna eelnõu kavandaski. Te lihtsalt ei viinud ennast sellega kurssi ning asjata süüdistate seda eelnõu propagandistlikus infooperatsioonis, asjata praalite Riigikogu kõnetoolis vängeid sõnu kasutades kogu Eesti rahvaga, nagu on öelnud Eiki Nestor ning meelde tuletanud president Kaljulaid. Te ütlesite, et Narvas on 14 kooli, milles ainult ühes õpetatakse eesti keeles. Mis te arvate, kus need 1523 last haridust peaksid omandama? Kas neil üldse on võimalik eesti keelt omandada ja Eesti põhiseaduslikku korda tundma õppida? Kas Eesti kodakondsuse saamiseks peab teie arvates üldse eesti keelt oskama või Eesti põhiseadust tundma? See eelnõu ja Eesti haridussüsteem seda tagada ei suuda. Aga kas see isiklikult teie arvates on õige?

Vaadake, ma ei tulnud selle peale, et nende 1523 lapse ja noore puhul tuua esile nende geograafiline paiknemine: kui mitu neist on Narvas, kui mitu neist on Sillamäel, kui mitu neist on Tallinnas. Eeldades, et Tallinn on kordades suurem – ka venekeelse rahvastiku poolest – kui ükskõik missugune muu paik Eestis, siis tõenäoliselt suur osa või suurem osa nendest lastest on Tallinnas. Tallinnas on eesti keele õppimise, praktiseerimise ja kasutamise võimalused väga avarad, sisuliselt piiramatud.
Mis puudutab kooliharidust, siis seda, kas ma olen teie eelnõuga tutvunud või mitte, teie teada ei saa, te võite seda muidugi oletada. Aga ma ütleksin niimoodi, et ei ole mõeldav niisugune kollektiivne lunastus, nagu see eelnõu välja pakub, et mingil kindlal kuupäeval minnakse üle ainult ühekeelsele õppele. Mida see sisuliselt tähendab? See tähendab sisuliselt segakeelsete koolide tekkimist, sellepärast et suur osa venekeelsete laste vanematest üritab siis loomulikult sokutada oma lapsed – mitte "sokutada", vaid "registreerida", palun vabandust, et kasutasin sõna "sokutada" –, registreerida oma lapsed mujale kui senistesse venekeelsetesse koolidesse, kus täiesti ilmselgelt on eesti keeles antav haridus puudulik ega vasta sellele tasemele, mis on eestikeelsetes koolides juba algupäraselt olemasoleval ja eestikeelsete õpetajate poolt antaval haridusel. See tähendab sisuliselt eestikeelsetes koolides hariduse andmise taseme langemist, selliste klassikomplektide tekkimist, mis on ebaühtlased nii keeleliselt tasemelt kui ka suhtumiselt, ja see ei ole lihtsalt mõistlik. Minu arvamus ongi selline, et see eelnõu ei ole mõistlik, ja ma usun, et mul on demokraatlikus riigis õigus arvata, et see eelnõu ei ole mõistlik.

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Austatud minister! Kõigepealt kommentaar. Ma panin tähele, et te siin mitmel puhul püüate seda eelnõu närviliselt distantseerida nullvariandi nimetusest. No võite ise hinnata, kuidas tahes, aga sisuliselt võime seda eelnõu nimetada näiteks laste nullvariandiks, sest nullvariant see on, kuna eksameid selle seaduseelnõuga enam ei nõuta ja see ongi nullvariant. Aga mis ma teilt küsida tahtsin, on see, et te mitmel puhul räägite läbisegi seadusest ja koalitsioonilepingust. Mulle jääb mulje, et teie jaoks neil väga vahet ei ole. Kas ütleksite mulle, mis nendel kahel asjal üldse vahet on?

Vaadake, seaduseelnõusid esitab valitsus ikkagi koalitsioonilepingus kokkulepitust lähtudes ja seetõttu on siin kattuvus suurem, kui see võib-olla pealtnäha paistab. Teiseks, valitsus esitab erinevate probleemide lahendamiseks erinevad seaduseelnõud. Üks räägib kodakondsuse andmisest teatud elanikegrupile, antud juhul nendele lastele.
Muide, mis puudutab seda, et nende laste puhul tehakse nullvariant, siis kas te tõesti arvate, et Eestis on ainult 1523 – või palju neid seal oli – venekeelset last? Neid on ikka oluliselt rohkem. Me räägime ikkagi ka sellest, et meil on Eestis suurusjärgus 100 000 Vene kodanikku ja ka neil on lapsed, tõenäoliselt tuhanded lapsed. Me räägime sellest, et meil on praegu kuskil 65 000 kodakondsuseta isikut, kellest kaugeltki mitte kõik ei kvalifitseeru nende parameetrite alla, millest me antud juhul räägime, ja kaugeltki mitte kõik ei kavatse kasutada selle seaduseelnõuga ette nähtud või tehtavat võimalust. Ja meil on üle 100 000 venekeelse Eesti kodaniku – no kuskil sellisesse suurusjärku need numbrid jäävad, ma päris täpselt ei oska peast neid kõiki öelda, aga kuskil niimoodi need jagunevad –, kelle puhul ei ole üldse enam mingit küsimust. Kelle puhul, muide, nende lapsed või tulevased lapsed on juba sünnijärgsed Eesti kodanikud. Nii et see kõik on märksa keerulisem.
Ja kui te räägite nüüd sellest, et me teeme kellelegi mingi nullvariandi – no ei tee me mingit nullvarianti. Vastupidi, ma julgeksin isegi öelda, et kui me tuleme välja selle teise seaduseelnõuga, mis põhikooli lõpueksamitena tehtavad eesti keele ja kodakondsuseksami või põhiseaduse tundmise eksami võrdsustab kodakondsuse saamise eksamitega, siis me, vastupidi, oleme nendele noortele seadnud koguni mingi lävendi, mida siiani ei eksisteerinud. Nii et ärge vaadake asju sellise kurja opositsionääri pilguga, vaadake neid natukene üleriigilise ja tulevikku suunatud pilguga.

Aitäh! Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud minister! Te tunnete end silmanähtavalt ebamugavalt, eriti oli see nii alguses, ja ega see mind tegelikult ka väga ei üllata. Seda põhjusel, et opositsioonis olles oleks te sama eelnõu pidanud pea et saatanast olevaks, otse küll sellist sõna kasutamata. Ja ega ole minu jaoks üllatav seegi, et saalis on ainult kaks EKRE esindajat ja üks Isamaa esindaja. Ilmselt ka nemad tegelikult häbenevad seda eelnõu. Mind tõepoolest väga häirib see, et olete korduvalt viidanud koalitsioonileppele, millel puudub igasugune õiguslik tähendus. Igasugune õiguslik tähendus! Kui võib-olla see, millele te sisu poolest olete viidanud, oleks tänases eelnõus sees, oleks võib-olla palju vähem diskussiooni ja vastuseisu. Kas antud juhul ei ole tegemist eelnõu olulise puudusega ja kas ei oleks mõistlik see eelnõu tagasi võtta ning teha sellesse vajalikud täiendused? Võib-olla oleks arutelu siin saalis siis palju sisukam ja ratsionaalsem? Ja millal on oodata kodakondsuspoliitikas järgmisi järeleandmisi?

No veel kord! Kõik valitsused lähtuvad oma tegevuses koalitsioonilepingust. Kõik eelnõud, mis esitatakse, sünnivad koalitsioonilepingus kokkulepitu pinnalt, nii et selles mõttes ei ole see sugugi mitte tähtsusetu dokument. Ehkki jah, selle saali seisukohast ja riigi toimimise seisukohast tal loomulikult juriidilist pädevust ei ole, sellega olen ma täiesti nõus.
Mis puudutab seda, et ma ennast ebamugavalt tunnen – ma ei tunne ennast sugugi ebamugavalt, ma tunnen ennast täiesti mugavalt. Ma muidugi eelistaksin, et mul oleks ka tass kohvi praegu siin kõrval, et saaksin vahepeal ühe lonksu rüübata, aga seda mul hetkel ei ole. Teinekord võtan oma topsi kaasa. Nii et ma ei tunne ennast üldse ebamugavalt.
Ja mis puudutab nüüd seda, et te kangekaelselt nimetate seda nullvariandiks, siis veel kord ... Kas te teate, kust "null" tuleb? Null tuleb vanast Indiast, sanskriti keeles on "null" sunya ehk tühjus, mitte midagi, lõpmatus. Nullvariant tähendaks lõpmatut Eesti kodakondsuse andmist kõikidele, kes Eestis oma jala maha panevad, ja see eelnõu midagi taolist küll kellelegi ei võimalda.
Mis puudutab nüüd veel seda, kas see on esimene järeleandmine ja kui palju neid järeleandmisi tuleb, siis viitame jälle koalitsioonilepingule: koalitsioonilepingus ei ole ühtegi seesugust järeleandmist, seega neid rohkem ei tule.

Aitäh! Kahjuks ei saa minister kohvitopsiga siia saali sisse, seda keelavad meie eeskirjad. Aga järgmisena on võimalus küsida Heidy Purgal. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Mart Helme! Kas te saaksite palun selgitada järgmist? Kui käesoleva eelnõu kohaselt on kodakondsus võimalik saada ilma eksamit sooritamata ja teie ütlete täna siin puldis, et eksamid tuleb siiski sooritada, ja homme tuleb siin saalis esimesele lugemisele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mille mõte seisneb üldse eksamite kaotamises, siis millises eelnõus tõde on?

Tõde on selles, et see eelnõu, mis siia homme tuleb, ei ole veel seaduseks vormistatud.

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Teie ettekandest ja tegelikult ka mõningatest küsimustele antud vastustest jääb kõlama ikkagi see, et te jätkuvalt peate siin Eestis elavaid vene inimesi kuidagi ohuks Eesti riiklikule julgeolekule. Ma küsin teie kui siseministri käest: kes on Eesti riigi julgeolekule ohtlikumad, kas siin elavad venelased või teie enda erakonna radikaliseerunud noored, kes käivad mingitel relvakoolitustel ja vehivad internetis nende relvadega nagu mingid al-Qaeda terroristid? Kummad on Eesti julgeolekule ohtlikumad, kas sellised ühendused või siin elavad vene inimesed?

Ma ütleksin niimoodi, et Eesti julgeolekule on kõige ohtlikumad rumalad ja hüsteerilised inimesed.

Aitäh! Liina Kersna, palun!

Aitäh! Austatud minister! Me menetleme siin täna kodakondsuse seaduse muudatust ja me hakkame ka homme menetlema kodakondsuse seaduse muudatust ja te olete korduvalt ka viidanud homsele eelnõule. Ma tuletan teile meelde, et teie erakonnakaaslased on saatnud kultuurikomisjonile homse eelnõu kohta kirja, milles nad ütlevad: "Meie hinnangul on tegu väga kahetsusväärse ja Eestile äärmiselt ohtliku ning saatusliku seaduseelnõuga, millega ei tohi mitte mingil juhul edasi minna." Ja minu küsimus on, et kas teie erakond toetab homme esimesele lugemisele tulevat kodakondsuse seaduse ning PGS-i muudatust või teie erakond ei toeta seda.

Neid kodakondsust puudutavaid eelnõusid on siin kolm: üks on valitsuse eelnõu, millest me praegu räägime, üks on sotsiaaldemokraatide eelnõu ja üks on Reformierakonna eelnõu. Missugust ... (Hääl saalist.) Ah põhikooliseadus, jaa-jaa. Jah, ma sarnasele küsimusele juba vastasin, et see, mis tuleb arutusele homme, ei ole seaduseks veel vormistatud. Seetõttu viited sellele, nagu kaoksid põhikoolieksamid, ei ole korrektsed. Riigikogu ongi selleks, et seaduseelnõusid täiendada, neisse parandusi sisse viia või need menetlusest välja hääletada. Te teate väga hästi, mis võimalused teil on.

Aitäh! Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Ikka selle koalitsioonilepingu kohta tahan küsida. Selles valitsuses peaministri ametis olev Jüri Ratas on selgelt välja öelnud, et koalitsioonilepingus kirjapandu ei ole ainus asi, ainsad seadusemuudatused, millega valitsus välja tuleb. Nii et see päris nii ei ole, et kehtib ainult see, mis on koalitsioonilepingus kirjas. Peaminister on lubanud, et muudatusi tuleb. Keda ma siis usun: kas teid, kui te ütlete, et kõik on koalitsioonilepingus kirjas ja midagi rohkemat enam ei tule, või siis peaministrit, kes on öelnud, et see on ainult mingi sihuke dokument? Selleks, et need vaidlused lõpetada ja et te nii täpselt kogu aeg ei viitaks, nagu peaks me oma tegevuses lähtuma koalitsioonilepingust, siis mis päeval ja mis ajal on Riigikogu hääletanud koalitsioonilepingut kui seaduseelnõu, et me sellele kogu aeg viitame ja sellest kinni hoiame?

Veel kord, tundub, et peame ikkagi uuesti tulema selle vanasõna juurde, et "kordamine on tarkuse ema". Ma ei ole öelnud, et koalitsioonileping on dokument, mis on kogu riigile kohustuslik. See, mida ma olen vähemalt kaks korda siin öelnud, on see, et kõik valitsuse poolt väljatöötatavad seaduseelnõud lähtuvad suuremal või vähemal määral koalitsioonilepingus kokkulepitust. Kui koalitsioonilepingus on antud juhul kokku lepitud kodakondsuse andmise lihtsustamises 1523 isiku puhul, kes pole etniliselt päritolult eestlased ja kes ei ole sünnipärased Eesti kodanikud, siis sellest koalitsioonilepingus kokkulepitust ongi sündinud see konkreetne seaduseelnõu. Ma võin teile öelda, et neid koalitsioonilepingus kokkulepitule tuginevaid eelnõusid, mida me siin saalis menetlema hakkame, on rohkem kui üks. Nii et sellest seisukohast on koalitsioonileping dokument, mis on just nagu vundament, mille peale ehitatakse juba kõrgemad korrused.

Aitäh! Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Mart! Aasta tagasi sulle meeldis väga Reformierakonna eelnõu, mis käsitles eestikeelsele õppele üleminekut. Nüüd sa kirud seda maapõhja ja ütled, et see on ebarealistlik, seda ei saa täide viia ja see on üks jabur eelnõu. Aasta tagasi kirusid sa jälle maapõhja Jüri Ratast selle eest, et tema tahtis kodakondsust jagada ilma keelenõudeta ning halli passiga ja Vene kodanikele ja kellele veel. Nüüd oled sa siin teistpidi seisukohal, leiad, et see ei ole mingi julgeolekurisk ja kõik on kõige paremas korras ja koalitsioonileppes on nii kirjas. Mina tahan küsida, et Mart, millal sa valetasid. Kas sa valetasid aasta tagasi või sa valetad praegu või sa valetad kogu aeg?

Aitäh, hea Valdo! Vaadake, inimene õpib, kuni elab. Ja targemaks saada ei ole kunagi hilja.

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te soovitasite meil tulevikku vaadata optimistlikumalt ja olla rõõmsameelne ka siin saalis. Üritad, kuidas üritad, aga väga keeruline on, sellepärast et nende erinevate seadustega žongleerimine ja ühe seaduse teisega kaitsmine, kui ükski seadus ei ole veel vastu võetud, tundub selline üsna hirmutav trikk. Aga öelge palun, kas te teate praegu natuke rohkem, kui meie siin saalis suudame aimata. Te viitasite haridus- ja teadusministri võimalikule soovile kaotada ära põhikooli lõpueksamid, mis ei ole hetkel küll veel seaduseks vormistatud. Mulle jäi teie jutust nagu mulje, et teil on selge plaan see põhja lasta ja seetõttu te tänast seadust nii julgelt kaitsetegi. Või oleme me millestki valesti aru saanud?

Minul ei ole mingit plaani, mina ei ole Riigikogu liige, mina ei saa siin midagi põhja lasta. Selleks Riigikogu ongi, selleks Riigikogu komisjonid ongi, et eelnõusid arutada, eelnõusid täiendada, eelnõusid maha hääletada, edasi lükata, uutega asendada. Nii et minu hinnang, et see ei ole veel vastu võetud, see, mida siin põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu raames homme menetlema hakatakse, lähtubki sellest. Ega ka seda eelnõu, millest me praegu räägime, ei ole vastu võetud. Ja ma ei välista, et siia tuleb täiendusi, muudatusettepanekuid ning et korraldatakse teised ja kolmandad lugemised. Enamik meist on ju siin Riigikogus olnud ka varem ja me teame, et see protsess võib teinekord olla väga pikk ja väga keeruline. On ju küllalt neid eelnõusid, mis ei jõuagi seaduseks saada. Nii et selles mõttes mina ei rutta sündmustest ette ja ei püüa kuidagigi jätta muljet, nagu mina – antud hetkel mitte Riigikogu liikmena – saaksin ennustada ühe või teise või kolmanda seaduseelnõu tulevikku ja saatust. Seda ma kindlasti ei tee.

Aitäh! Liina Kersna, palun!

Aitäh! Ma siiski küsin uuesti oma küsimuse, sest te ei vastanud minu küsimusele. Ma küsisin, et milline on teie erakonna seisukoht homme menetlusele tuleva PGS-i ja kodakondsuse seaduse muutmise teemal. Valitsus on selle eelnõu saatnud Riigikokku, teie olete valitsuserakonna esimees, ja samal ajal teie erakonnakaaslased saadavad kultuurikomisjonile kirja, milles nad ütlevad, et tegemist on äärmiselt ohtliku eelnõuga, mida mitte mingil juhul ei tohiks vastu võtta. Nii et minu meelest on mul täiesti põhjendatud küsimus: milline on selles küsimuses teie erakonna seisukoht?

Meie erakonna seisukoht on see, et antud kujul me seda eelnõu ei toeta.

Aitäh! Yoko Alender, palun!

Aitäh! Huvitav diskussioon. Mulle tundub, et ka valitsuse nägu hakkab siit välja kooruma, et kas see on nüüd selline nullvariantide valitsus või selline vabatahtlike valikute valitsus. Pensionisüsteemi te ka väidetavalt ei lammuta, vaid see muutub vabatahtlikuks. Tänase diskussiooni tulemusel ei ole ma ikkagi lõpuni aru saanud, kas kodakondsuseksam ja keeleeksam, nii nagu eelnõu väidab, ei ole enam kohustuslikud või muutuvad ka need vabatahtlikuks?

Fantaasial loomulikult ei ole piire, seda me oleme juba näinud. Ma mäletan, kuidas ma noorena väga suure huviga lugesin igasuguseid ulmeraamatuid, ja näed, tuleb välja, et tänapäeval elan ma ise ka suurel määral ulmes, mida tol ajal kirjeldati. Fantaasial ei ole piire. Teist pensionisammast ja antud eelnõu ja veel plaanitavaid eelnõusid omavahel siduda, vastandada, kõrvutada – seda kõike muidugi võib, aga ega see väga viljakas tegevus ei ole.
Ma olen juba nii palju kordi korranud kõike seda, mida te oma küsimusega puudutasite, ja ma võin muidugi veel korrata, et mingist nullvariandist ei ole siin juttugi. Me räägime väga väikesest hulgast Eestis sündinud, kasvanud, enamalt jaolt eesti keelt oskavatest noortest inimestest. Me räägime sellest, et meil on koalitsioonilepingus kokkulepe eksamite suhtes, mida te nii kangesti tahate kõikidel lasta teha. Ma olen seda kõike nii mitu korda rääkinud, et mul on suu pähe ära kulunud, ma ei tea, kas mul on veel suu või ei ole seda enam või on mul lihtsalt üks auk keset nägu. Ma loodan, et on põhimõtteliselt ikkagi arusaadavaks osutunud, et see asi ei ole nii, nagu teie opositsioonis püüate kangekaelselt presenteerida: et eksamid kaovad, kodakondsus on nullvariant, igaüks, kelle meri on Eestis kaldale uhtunud, saab Eesti kodakondsuse, viimane kui palk ja ront. Ei ole paraku niimoodi. Iga viimane kui palk ja ront, mis on kaldale uhutud, ei saa Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saavad need inimesed, kes on Eestiga seotud, kelle lojaalsuses me oleme kindlad, kes vastavad teatud tingimustele, kelle vanemad on Eestis olnud alates Eesti taasiseseisvumisest jne. Ma olen seda kõike ju rääkinud. Muidugi, kui teil oleks kolmanda küsimuse esitamise võimalus, siis eks te küsiksite ikka neidsamu asju ja ma räägiksin ikka neidsamu asju, aga ega see väga viljakas ei ole. Nii et leppige sellega, et see eelnõu teile ei meeldi, ma saan sellest aru.
Ja ma olen täiesti kindel, et kui tuleb fraktsioonide sõnavõttude voor, siis te ütlete, et te mitte mingil juhul ei toeta seda eelnõu, olete selle vastu. Tulevad koalitsioonierakondade esindajad ja ütlevad, et nad toetavad seda, nad on selle poolt. Vaadake, selle asja nimi on rituaalne tants. See on niisugune tants, nagu indiaanlased tantsivad. Opositsioon tantsib oma rituaalset tantsu ja koalitsioon oma rituaalset tantsu. Ja nii ta on. Aga mingit katastroofistsenaariumi ei ole. 1523 Eestis sündinud last, kellest ilmselgelt kõikide vanemad ei hakka neile Eesti kodakondsust taotlema, sest seni, kuni mittekodanikel on vaba pääs nii lääne suunas kui ka ida suunas, eelistab suur osa neist sellesse staatusesse jääda. Teha sellest mingisugused nullvariandi, eesti keele hävingu ja kodakondsuspoliitika katastroofilise muutmise järelmid, on ilmselge liialdus. Jäägem siiski reaalsuse piiridesse.

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Ma olen kogu aeg arvanud, et Eesti on riik, kus sotsiaaltöötaja, torulukksepp, politseinik, õpetaja ja ka siseminister ja teised ministrid, peaminister kaasa arvatud, elavad ikka seaduste järgi, mitte koalitsioonilepingus kokkulepitu järgi. Küllap see on üks dokument, kus on püütud kirja panna need tegevused, milleni tahetakse kas aasta, kahe või kolme või nelja jooksul jõuda. Aga küsimus ei ole selles. Küsimus on just Katri Raigi esitatud näites. Ja nüüd mul on teile küsimus: kui see seadus võetakse vastu, kas see muudab inimeste elu kergemaks ja selgemaks? Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et seadused peavad olema arusaadavad ega tohi näilisust tekitada. Ja veel, ikkagi need 1523 last, nagu te ütlesite. Ega see ei oleks paha, kui oleks teada ka, kus kandis nad ikkagi elavad. Võiks selline ülevaade olla, kui nii täpselt on nende laste arv kokku loetud. Aga veel kord: kas see seadus muudaks kellegi elu kergemaks ja selgemaks?

No küsimus on selline üldfilosoofilist laadi. Kelle elu see muudaks kergemaks? PPA on öelnud, et nende elu see ei muudaks kergemaks, kuna nad peavad vastavate dokumentidega tegelema hakkama. Samas ma arvan, et nende inimeste elu, kes tahavad Eesti kodakondsust saada, nende noorte inimeste ja ehk ka nende vanemate elu tõenäoliselt muutuks kergemaks. Aga see on natukene selline filosoofiline teema. Ent mis puudutab koalitsioonilepingut, siis jällegi: kordamine on tarkuse ema. Veel kord ütlen ja te ka ise sedastasite, et sinna pannakse kirja eesmärgid, milleni tahetakse jõuda. See eesmärk on sinna kirja pandud, seda eesmärki praegu realiseeritakse ja järelikult see, mis on kokku lepitud, saab teoks tehtud.

Aitäh! Siim Kallas, palun!

Auväärt minister! Sa ütlesid, et sa eile andsid Eesti kodakondsuse inimestele, kes olid läbinud kõik vastavad testid ja filtrid, ja et nad olid väga õnnelikud. Seda on väga hea kuulda. Kokku on 160 000 inimest saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. 160 000! Peale selle on meil aga 80 000 või kuni 100 000 Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle kohta minister kohe oma esinemise alguses ütles, et see fakt on väga ohtlik. Ja see on tõsi, ma olen sada protsenti nõus, et see on väga ohtlik. Nüüd, neid numbreid panna kõrvuti ja siis rääkida pikalt-laialt sellest 1500 inimesest ... Muide natukene on selles ikkagi kodakondsuse nullvariandi elementi. Ka tookord, 30 aastat tagasi ei käsitatud nii, et nullvariant kehtib kõigile, seal olid mängus ka omad mingisugused passaažid. Aga ma lihtsalt küsin, kas oleks suurt mõtet sellel seadusel sellisel kujul. See tegelikult puudutab väga väikest gruppi inimesi ja lahendab väga väikese probleemi.

Ma ütleks niimoodi, et selle seaduse mõte on hea tahte avaldus. Praktiline mõte on neid suuri numbreid arvesse võttes minimaalne ja ma nendele suurematele numbritele juhtisin ka tähelepanu. Väga hea, et lugupeetud asespiiker on võtnud vaevaks need täpsed numbrid praegu järele vaadata, ja tõepoolest, nende suurte numbrite taustal ma ütlen veel kord, et eelnõu hõlmab marginaalset hulka inimesi ja see on pigem käsitatav hea tahte avaldusena teatud elanikkonnagrupile.

Aitäh! Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea minister! Te oma põhjendustes, miks te ei toeta Reformierakonna eelnõu ülemineku kohta ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile, viitasite sellele, et pole piisavalt õpetajaid. Samal ajal tahate nüüd panna paralleelselt eestikeelse ja venekeelse õpetaja klassi ette. Minu loogikaga see kokku ei lähe – kust siis nüüd neid inimesi kaks korda rohkem leitakse? Ja samal ajal ütlesite täna oma ettekandes, kui rääkisite nendest muudatustest, et vene koolide tase Eestis ei ole piisav. Aga samas olete kindel, et need lapsed, kellele te selle nullvariandina kodakondsuse pakute, saavad eesti keele selgeks. Kuidas need asjad kokku käivad? Kas siis vene kool Eestis tagab praegu eesti keele oskuse ja ka põhiseaduse ning kodanikuõiguste ja -vastutuse tundmise?

Millestki on nüüd tekkinud väike kommunikatsioonihäire. Mina ei ole toetanud mingeid segakoole. Vastupidi, mina olen seda meelt, et seni, kuni me ei ole võimelised minema üle ühtsele eestikeelsele haridusele, on õigem, lastele ja õpetajatele tervislikum ja kasulikum, kui säiliks praegune koolikord. See on minu seisukoht. See seisukoht oli mul, muide, ka enne valimisi ja valimiseelsetes debattides kaitsesin ma kogu aeg seda seisukohta, mitte ei rääkinud nipsu lastes eestikeelsele haridusele üleminekust, mida juba valimiskampaania ajal teie erakonna esindajad propageerisid. Aga ega sellest ei ole midagi, vaidlustes sünnib tõde. Nii see on.
Aga mis puudutab eesti keele selgeks saamist, siis kindlasti on sellega probleeme. (Telefon heliseb.) Kindlasti on sellega probleeme nii meie koolihariduses tervikuna kui ka loomulikult õpilaste tahtmises – sõltub õpilasest, mõni omandab kiiresti, mõni omandab kergesti, mõni on motiveeritud ja tahab, teine ei taha. Kindlasti tuleb praegusest koolist ... (Telefon heliseb.) Vabandust! Ma püüan selle välja lülitada. Praegusest venekeelsest koolist tuleb väga erineva keeleoskusega noori. Selles ei ole mingit kahtlust, aga see ei tähenda seda, et neil eesti keele elementaarne oskus üldse omandamata jääb. Minu kogemus suheldes vene noorema põlvkonna esindajatega on selles suhtes positiivne. Jaa, nad eelistavad loomulikult vene keeles suhelda. Kui neile vastu tullakse, siis nad ei vaevugi eesti keelele üle minema, aga kui nendega räägitakse eesti keeles ja nad saavad aru, et tõepoolest vestluspartner ei oska vene keelt, nagu noorema põlvkonna eestlaste puhul on üsna tavapärane, siis kasutavad nad täiesti arusaadavat eesti keelt. Nii et see asi ei ole nii mustvalge, nagu poliitpropagandistlikult võiks esitleda.

Aitäh! Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuulasin tähelepanelikult nii ettekannet kui ka küsimustele vastuseid. Mulle jäi teie sissejuhatusest kõrva, et te mainisite, et see eelnõu puudutab marginaalset 1500 inimest. Huvitav, kas need inimesed ennast ise ka marginaalsetena tunnevad? Aga mu küsimus on seotud koalitsioonilepinguga, millele te mitu korda viitasite. Kas homme arutatav eelnõu 57, mis puudutab ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, on samuti koalitsioonilepingus ette nähtud? Ja kuidas see eelnõu ehk siis 57 SE jõudis siia Riigikokku, kui teie seda erakonnana ei toeta? Kas te enam konsensuslikult valitsuses ei otsusta?

See ei ole koalitsioonilepingus kirjas. Aga kuidas see siia saali jõudis, on pikem lugu ja kuna me ei aruta praegu seda eelnõu, siis ma seda ei kommenteeri. Mis puutub sellesse, et ma rääkisin marginaalsest hulgast inimestest, siis ma ei pea neid marginaalideks. Ma pidasin silmas seda suurt, sadadesse tuhandetesse ulatuvat hulka inimesi, kes on kas Eesti kodakondsuses, mitte ühegi riigi kodanikud või Vene kodakondsuses, aga ei ole etnilised eestlased või sünnijärgsed Eesti kodanikud. Selle hulgaga võrdluses on meil tegemist marginaalse hulga inimestega.

Aitäh! Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud härra Helme! Te ütlesite Andres Suti küsimusele vastates lause, et me ei aruta praegu siin seda seaduseelnõu. Samamoodi võiksin mina teie korduvate viidete peale vastu ütelda: härra Helme, me ei aruta täna siin koalitsioonilepingut. Me arutame ikkagi seaduseelnõu 58. Ja te olete ka suhteliselt patroneerivalt öelnud saalile, et "ma olen seda korduvalt öelnud" ja "ma olen seda korduvalt öelnud". Vaadake, härra Helme, ministrina te kordate oma vastuseid seal kõnepuldis täpselt nii palju, kui Riigikogu liikmed teie käest küsivad. Aga minu küsimus on selline. Kas teie arvates seaduseelnõu 58 on valmis, üheselt mõistetav või on ta tõlgendusi pakkuv ja toores?

Ta on täiesti valmis ja üheselt mõistetav. Aga kuna sellest seaduseelnõust on otsitud kohti, kust kinni haarata, siis ma olen võtnud endale õiguse selgitada, selgitada tagamaid. Sellest ka jutt koalitsioonilepingust. Ma püüan selgitada kõike, mis puutub eelnõusse, ja kui need minu teemalaiendused ja selgitused on kuidagi patroneerivalt kõlanud, siis kinnitan, et see ei ole mu eesmärk olnud. Aga jah, palun käsitage neid minu selgitusi ja teemalaiendusi kui katset selle eelnõuga seonduvat paremini lahti seletada.

Aitäh! Paistab, et ministrile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Ja nüüd saab sõna põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik. Palun!

Aitäh! Hea Riigikogu! Täna ma räägin teile sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis seaduseelnõu 58 arutelu käigus. Eelnõu sisu ma teile uuesti ei tutvusta, räägin küsimustest ja vastustest. Tähtsamad teemad olid järgmised. Esiteks kõlas küsimus, mida teha juhul, kui üks vanematest soovib lapsele Eesti kodakondsust ja teine ei soovi. Seadusandja esindaja selgitas, et üldiselt lähtutakse arusaamast, et mõlemad vanemad on ühel meelel. Juhul kui teine vanem esitab selge taotluse, et ta ei soovi, et tema laps saaks Eesti kodanikuks, siis ta Eesti kodanikuks ka ei saa. Juhul kui teine vanem lihtsalt ei reageeri, siis kodakondsus antakse.
Oli küsimus, mis saab siis, kui lapsevanem, kellel on hall pass, on küll elanud terve elu Eestis, aga on sündinud peale taasiseseisvumist. Sellisel juhul selle seaduseelnõu kohaselt tema laps automaatselt kodakondsust ei saa. Kuid juhul, kui lapse vanaema või vanaisa elas Eestis enne taasiseseisvumist, siis see võimalus tal tekib.
Suur osa arutelust oli pühendatud topeltkodakondsuse küsimusele, aga kuna see ei ole praegu arutatava seaduseelnõu kontekstiga seotud, siis ma jätan selle teema välja. Oluline küsimus oli seotud sellega, kuidas laps selle seaduseelnõu arusaama kohaselt ikkagi Eesti kodakondsuse saab. Juhul kui üks tema vanematest on teise riigi kodanik, siis suure tõenäosusega on tal teise riigi kodakondsus ja teise riigi kodakondsusest loobumine on võimatu enne, kui ta saab täisealiseks. Selgituseks kõlas, et nii see on. Laps võib saada Eesti kodanikuks juhul, kui ta valib Eesti kodakondsuse ja loobub teise riigi kodakondsusest siis, kui ta täisealiseks saab. Enne seda tal on tinglik Eesti kodakondsus. Üldjoontes on see kõik.
Selle seaduseelnõu ettekanne oli põhiseaduskomisjoni päevakorras 23. septembril, ettekandjaks suures saalis määrati mind ja konsensuslikult otsustati saata eelnõu saali esimesele lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on kõigil võimalik komisjoni esindajale küsimusi esitada. Esimesena Liina Kersna, palun! Jah, see on kolmas küsimus, tõepoolest, kahjuks ei saa. Kogu istungi jooksul võib ettekandjatele esitada kuni kaks suulist küsimust. Nii et kokku kaks, nii sätestab meie kodu- ja töökorra seadus. Katri Raik, palun!

Hea ettekandja, aitäh! Te väga selgelt tõite siinkohal välja, et kõigi eelduste kohaselt jääb lapsele teise riigi kodakondsus ja tegelikult tekib tal "tingimuslik kodakondsus". See on termin, mida ma täna esimest korda elus kuulsin. Te ise olete läbi teinud naturalisatsiooniprotsessi. Kui teie oleksite sellises olukorras ja võetaks vastu selline seadus, kas te ei tunneks, et teid on petetud?

Kuidas ma tunneksin ennast, kui ma oleksin laps?

Kui te oleksite lapsevanem. Kas teile ei tundu, et see on pettus?

Sellist rollimängu meil komisjonis ei ole toimunud, aga te küsite minu isiklikku arvamust, eks? No see on kahe otsaga asi. Kui laps on täisealine, siis võib-olla ta saab teha parema valiku kahe kodakondsuse vahel. Selles mõttes on sellises olukorras ka eelised. Kindlasti minu arvates on see parem olukord kui praegune, kui ei teki isegi seda valikuvõimalust. 

Palun, Signe Riisalo!

Aitäh! Riigikogu seadusandjana vastutab siiski nagu tervikvaate eest. Kui me kodakondsuse seadust muudame erinevate eelnõudega, siis tervik, mis siit lõpuks välja tuleb, peab olema rakendatav ja inimeste muresid lahendav. Kas te komisjonis arutasite homme päevakorras oleva eelnõu 57 seost täna arutlusel oleva eelnõuga? Ja kas oli ka arutlusel EKRE suhtumine eelnõusse, mis homme päevakorras on?

Ma arvan, et te mõtlete seda eksameid puudutavat eelnõu, eks? See on kultuurikomisjonis arutatav eelnõu. No hästi paljud asjad on seotud omavahel, aga minu tänane ettekanne puudutab eelnõu 58 ja ma komisjoni ettekandjana piirduks selle konkreetse teemaga.

Nii, aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Sõna võivad võtta vaid fraktsioonide esindajad, kellel on aega viis pluss kolm minutit või kohapealt rääkides kaks minutit. Avan läbirääkimised. Jevgeni Ossinovski, palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Mõned märkused tänase arutelu kohta, kuna ma olen nende teemade ja küsimustega tegelenud õige pikalt erinevates rollides. See menetlus on olnud minu jaoks nii mõneski küsimuses üllatav. Põhiliselt seepärast, et minister alguses ei teadnud, millest jutt käib. Seejärel on olnud mitmeid võimalusi ennast kurssi viia, mis tõenäoliselt on toimunud, aga avalikkusele ei ole selgemaks saanud, kas minister saab aru või ei saa.
Aga mõned märkused enne, kui ma selle juurde jõuan. Esiteks, ei ole õige seostada seda eelnõu, seda küsimust laiema diskussiooniga topeltkodakondsuse üle. See on eraldiseisev laiaulatuslik diskussioon, mis toimub nii meie ühiskonnas kui paljudes teistes ühiskondades ja puudutab seda, kas Eesti kodanikel on õigus omada teisi kodakondsusi paralleelselt või mitte. Ärme toome seda diskussiooni siia kokku! Seda on küll teinud nii Reformierakond kui ka valitsus, kes on selle eelnõu algatanud. See on muu põhimõtteline küsimus.
Eelnõu eesmärk on lahendada probleem, et suur osa Eestis sündivaid, kasvavaid, elavaid lapsi tegelikult kasvavad Venemaa Föderatsiooni kodanikena, mis, ma arvan, ei ole Eesti Vabariigi huvides. Ja sellepärast ma arvan, et võetud suund iseenesest on mõistlik. Ma olen ise üks selle suuna eestkõnelejaid olnud palju aastaid. Nagu kolleeg Rõivas meenutas, 2014. aastal me võtsime vastu seaduse, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril ja annab kahe mittekodaniku lapsele Eesti kodakondsuse. Ja järgmine samm on see, et tegelikult võiksime selle õiguse anda ka teistele lastele, kes Eestis sünnivad ja keda minu hinnangul ei peaks karistama selle eest, et nende vanemad on teatud hetkel erinevatel asjaoludel võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse. Sotsiaaldemokraadid on sellekohase sisuga eelnõu menetlusse andnud.
Eelmises valitsuses kokku lepitud koalitsioonileppes, mis ühe koalitsioonipartneri tõttu reaalsuseks ei saanudki, just see kirjas oli. Põhimõtteliselt öeldi, et sõltumata sellest, mis riigi kodakondsuses on lapse vanemad, kui laps on Eestis sündinud, on siin alaline elanik ja tema n-ö perekondlikud sidemed Eestiga olid olemas ka aastal 1991, siis ta on meie laps. Anname talle Eesti kodakondsuse, ta kasvab Eesti kodanikuna. Uuringud näitavad, et sel juhul kodanikuidentiteet tugevneb, motivatsioon õppida eesti keelt ja tunda Eesti põhiseadust suureneb. See oleks kodakondsus kui integratsiooni eeldus, mitte kui integratsiooni tagajärg – väga mõistlik samm, mida teha.
Nüüd on valitsus poliitiliselt kokku leppinud, et me kõigile ei anna. Selge, et siin ei ole ühtegi sisulist argumenti, miks on niimoodi poliitiliselt kokku lepitud, et anname ainult neile, kelle üks vanem on mittekodanik ja teine on Venemaa Föderatsiooni kodanik, et vaid nemad võiksid saada kodakondsuse lihtsustatud korras, aga kui on kaks Venemaa Föderatsiooni kodanikku, siis mitte. See on selgelt ebavõrdne kohtlemine. Venemaa Föderatsiooni kodanike lapsed on kõige muu poolest teistega võrdsed: nad on siin sündinud, nende esivanemad elasid siin ka aastal 1991, nad lähevad kõik vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele samasugusesse kooli ja teevad kõik täpselt sedasama, läbivad sama programmi. Miks me neid erinevalt kohtleme? Ainuke vastus on see, et poliitiline kokkulepe on tõmmata seda ringi väiksemaks, 8500 inimeselt 1500-le ja siis saab Mart Helme öelda, et see on marginaalne sihtrühm, nagu ka kolleeg Sutt õigesti märkis. Siis võib öelda, et ärge muretsege, kõik on hästi, need on mõned üksikud inimesed, midagi hullu ei juhtu.
Okei, see on poliitiline valik. Nüüd aga tõsisema probleemi juurde, milleks on selle eelnõu esimese punkti teine lõige. Kahest lõikest see ainult koosnebki.
Palun lisaaega kolm minutit!

Palun, lisaaeg kolm minutit!

Küsimus on topeltkodakondsuses, millest ma alustasin, aga palun ärme toome seda diskussiooni siia sisse. Nimelt, 2013. aasta oli see aasta, kui me tegelesime siinsamas Riigikogus nn Kohtla-Järve tüdruku juhtumiga. Juhtum seisnes milles? Venemaa kodanikust isa oli tüdrukule võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse. Aga tüdruk oli enne seda saanud Eesti kodanikuks. Eesti riik hakkas talt Eesti passi ära võtma, kuna ühel hetkel selgus, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Meie riik ütles talle: mine ja loobu Vene passist, kui sa tahad Eesti passi säilitada. Tüdruk ja ta vanemad tahtsid säilitada Eesti passi ja loobuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, aga see ei olnud võimalik vastavalt Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduse § 19 lõikele 3. Venemaa Föderatsioon ei võta sellist taotlust isegi menetlusse, kuna ta vabastab alaealise kodakondsusest ainult juhul, kui ta läheb oma vanematega samasse kodakondsusse. Samasse kodakondsusse! Kuna see tingimus polnud täidetud, siis tüdrukul ei olnud faktiliselt võimalik seda sammu teha. Sellepärast me andsime sellesama seadusega, mis 2016. aasta 1. jaanuaril jõustus, alaealistele õiguse olla nn topeltkodanikud kuni 18-aastaseks saamiseni. Ja kui noor inimene saab 18, siis ta peab kolme aasta jooksul otsustama, kas ta tahab olla Eesti kodanik ja loobub kolmanda riigi kodakondsusest või – mida küll loodetavasti juhtub väga vähe – loobub Eesti kodakondsusest, selleks et jääda kolmanda riigi kodanikuks. Sellega tegelikult lahenes probleem, et lapse tahtest sõltumatult jääb ta Eesti passist ilma, kuna teine riik ei vabasta teda oma kodakondsusest. Ja see säte kehtib praegugi: kõik Eestis elavad alaealised saavad olla topeltkodanikud 18. eluaastani, keegi neid ei puutu.
Ja nüüd me kehtestame selle eelnõu kohaselt väiksele rühmale, 1523 lapsele täiendava, rangema nõude. Kõik teised võivad olla topeltkodanikud, aga nemad ei saa. Vaadake, mis olukorra me sellega tekitame! See on irvitamine inimeste üle. Läheb see laps koos vanemaga Politsei- ja Piirivalveametisse, maksab ära 13 eurot riigilõivu, et taotleda kodakondsust, valitsus langetab otsuse: palun, siin on Jüri Ratase allkirjaga valitsuse korraldus anda kodakondsus. Aga see jõustub alles siis, kui laps toob paberi, et ta on vabastatud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. Sellist paberit see laps tuua ei saa. Praeguste seaduste järgi see pole lihtsalt võimalik – temast mitteolenevatel põhjustel ei ole see võimalik.
Ja sellest tulenevalt on justkui see kodakondsus olemas – valitsuse otsus on ju tehtud –, aga kuni 18. eluaastani see pere või see laps ei saa teha midagi endast olenevat selleks, et tegelikult Eesti kodakondsust saada. Minu hinnangul on see inimeste üle irvitamine. Eesti Vabariigi parlament võib otsustada, kas sellele sihtrühmale, nendele lastele anda lihtsustatud korras kodakondsus või mitte anda. See on legitiimne otsus, mille langetamisel võivad kaasa rääkida nii ilmavaatelised kui muud asjaolud. Aga kui see otsus on tehtud, et me tahame sellele rühmale anda lihtsustatud korras kodakondsuse – ja mina seda toetan, tuleks tõesti anda –, siis see peaks olema riigi poolt lahendatud siiski väärikalt, mitte niimoodi, et tekib, nagu õiguskantsler on neid olukordi varem nimetanud, kafkalik olukord, mis tekitab pisivimma. Ja pisivimm ei too järk-järgult kaasa mitte sidusat ühiskonda, millest isand Helme rääkis, vaid pigem vastupidi, lõpuks tekib suur vimm.
Mina olen selle küsimusega pöördunud ka õiguskantsleri poole. 2013. aastal pöördusin ka, kui see eelmine kord päevakorral oli. Ma arvan, et loodetavasti saame peagi selgitused, mis puudutavad selle eelnõu põhiseaduslikkust. Igal juhul selleks, et seda eelnõu oleks võimalik lõpphääletusel toetada, tuleb see teine lõige siit välja rookida, sest see on täiesti lubamatu irvitamine inimeste üle. Ja sellesisulise muudatusettepaneku sotsiaaldemokraadid selle eelnõu kohta ka teevad, vastasel juhul on see lihtsalt sigadus. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun Taavi Rõivas!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Seda eelnõu tuleb osata vaadata kontekstis. Esiteks, eestikeelsele haridusele üleminekule ütles koalitsioon siinsamas saalis hiljuti selge "ei" ja mitmed koalitsioonisaadikud tõttasid seejärel avalikult teatama, et nii see ka jääb. Praegu ametis olev koalitsioon olevat ainukene, kes tagab selle, et venekeelne haridus kestab Eestis põlvest põlve, ja nii igavesti. See tähendab seda, et Eestis on paraku päris suur hulk teise emakeelega noori, kes alaealistena saavad puudulikku eesti keele õpet.
Teiseks, selles kontekstis tuleb vaadata ka praegu Riigikogu menetluses olevat eelnõu 37, mille on esitanud Reformierakond ja millele valitsus on risti vastu. Eelnõu 37 võimaldaks seaduseks saanuna Eesti kodanikuks jääda kõigil nendel eestlaste lastel, kes sünnivad näiteks Ameerika Ühendriikides ja kellel on tänu nende vanematele õigus Eesti kodakondsusele ja tänu sünnikohale ka Ameerika Ühendriikide kodakondsusele. Kui see pere juhtub elama Ameerika Ühendriikides – ja selliseid väliseesti perekondi on väga-väga palju –, siis neil on ilmselgelt kiusatus jätta alles Ameerika Ühendriikide kodakondsus. See on praktiline. Samas on tegemist täiesti Eesti inimestega, kahest eestlasest põlvnevate lastega, kes räägivad eesti keelt, laulavad eesti laule – nad on meie inimesed. Aga nendele me ütleme: stopp, teid meile ei ole rohkem vaja. Sama tahab koalitsioon öelda näiteks eestlasest ema ja soomlasest isa või soomlasest ema ja eestlasest isa lapsele, kellel on sünnijärgselt nii Eesti kui Soome kodakondsus. Nendelegi me ütleme "ei", ka nemad ei sobi meie kodanikeks. Aga nüüd, kui tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodanike järeltulijatega, siis piisab vaid avaldusest, ja olge lahked, võite tulla!
Põhiseaduskomisjonis esitles Mart Helme täiesti, ma ütleks, uut doktriini, mida Eestis seni varem pole olnud. Nimelt ta ütles nii: "Meie (Ehk siis viidates endale ja valitsusliidule. – T. R.) oleme oluliselt liberaalsemad kui teie (Viidates Reformierakonnale. – T. R.) ja me leiame, et verepõhine lähenemine kodakondsusele on ajast ja arust. Läheneda tuleb territooriumipõhiselt." No kui see ei ole kodakondsuse nullvariant, siis mis on? Kui see ei ole kodakondsuspoliitika aluspõhimõtete muutmine, siis mis on?
Koalitsioonileppes, millest täna oli palju juttu, muuseas on kirjas, et kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid ei muudeta, aga teie ees olev eelnõu 58 – palju õnne! – muudab aluspõhimõtteid nii et vähe ei ole. Ja kui seda nimetada hea tahte žestiks, siis ma tahan näha, millise tujuga te selle poolt hääletate, tehes selle žesti Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõtete muutmise hinnaga.
Hea tava Riigikogus on selline, et kui minister tuleb siia kõnetooli, siis ta on end kõikide eelnõu detailidega kurssi viinud. Praegu ilmselgelt seda juhtunud ei ole – ma tõesti ei taha uskuda, et minister teadlikult eksis põhimõtteliste, oluliste faktide vastu. Ma usun, et see oli teadmatusest. Aga ma toon välja need kaks kõige olulisemat fakti, mille vastu ta eksis. Esiteks, väide põhikoolieksamite kohta ei päde enam vähimalgi määral. Kui see eelnõu saab vastu võetud, siis need noored inimesed, alla 15-aastased, saavad Eesti kodanikeks. Mis eksamit nendel enam vaja teha on, kui nad juba kodanikud on? Kas sel juhul peab minu laps, kes on praegu 10-aastane, või need lapsed, kes on vastavalt kahe- ja alla-aastane, ka hakkama põhikoolis Eesti kodakondsuse eksamit tegema? Ei pea, sest nad on Eesti kodanikud. Ja täpselt samamoodi on kõigi nende noortega, keda see eelnõu puudutab. Kui nad saavad vaid avalduse alusel, ilma eksamit tegemata, ilma eesti keele oskust tõestamata Eesti kodanikeks, siis põhikoolieksam, andke andeks, ei puutu üldse enam asjasse. Nii et teil on need asjad sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Üldiselt pole oluline, mis teil koalitsioonileppes kirjas on. Täna me saime teada, et koalitsioonilepet tuleb jagada umbes 14-ga, et saada see õige koefitsient lubatu ja täideviidava vahel. Aga sõltumata sellest, kas see põhikoolieksam tuleb või ei tule, nendele konkreetsetele noortele see ei mõju enam kõige vähemalgi määral.
Nüüd teine eksitus, mille minister tegi kohe oma sõnavõtu alguses. See on väide, et teatud grupil, kes on olnud teistest erinevas olukorras, lahendab see eelnõu mingid probleemid. Andke andeks, ei ole olnud see grupp teistest erinevas olukorras! Kõik need inimesed, kes ei ole sünnijärgselt Eesti kodanikud, peavad tegema sisuliselt kaks asja: elementaarse eesti keele oskuse eksami ja põhiseadusliku korra tundmise eksami. Meie leiame, et seda ei ole liiga palju. See, et inimene oskaks eesti keelt, kui ta tahab Eesti kodanikuks saada, ei ole palju palutud. Ja kui sa oskad eesti keelt – palun, oled teretulnud. Aga kui sa eesti keelt ei suvatse õppida, siis on väga raske sulle Eesti kodakondsust anda.
Lõpetuseks. Kes oleks osanud arvata, et aastal 2019 seisab meie ees EKRE esimees, kes propageerib savisaareliku kodakondsuse nullvariandi eapõhist versiooni, mille kohaselt teatud osale teatud vanuses inimestele võimaldatakse 30 aastat tagasi siinsamas puldis ja teistes pultides debateeritud nullvarianti. Reformierakond ei toeta seda eelnõu ja ühtlasi teeme ettepaneku kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 esimene lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Esimest lugemist tõesti ei ole võimalik katkestada. Peaks tegema ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aga see selleks. Andrei Korobeinik, palun!

Head kolleegid! Tänane hääletus on tegelikult hästi oluline. Eestis elab päris palju halli passiga inimesi ja nende passi värv ei too õnne ei neile ega ka teiste passide omanikele. Paljud neist on elanud Eestis terve elu ja nende lapsed samuti, ja mõned neist tunnevad, et nad on oma riigi jaoks võõrad. Mõnele teist võib-olla tundub, et kui need lapsed saavad Eesti kodanikeks, siis nad hääletavad äkki vale erakonna poolt. See pole konstruktiivne suhtumine. Vastupidi! Kui hallid passid jäävad samm-sammult ajalukku, siis jääb ajalukku ka nn Vene poliitiline kaart ja valimiskampaaniates lõppeks see ühiskonna lõhestamine. Võõraviha on praeguses Eestis oluline poliitiline instrument, aga saab ka teisiti. Tänase eelnõuga me võime teha olulise sammu probleemi lahenemiseks. Hallid passid jäävad, kuid sisuliselt me lõpetame hallide passide taastootmise. Suur asi seegi! Siseminister tsiteeris oma ettekandes Inglise filosoofi Francis Baconit. Bacon ütles ka seda, et inimene sünnib, inimene sureb, ja kui ta elu jooksul teeb midagigi mõistlikku, siis tal on hästi läinud. Palun teid teha mõistlik otsus ja hääletada selle eelnõu poolt! Aitäh!

Aitäh! Tundub, et enam läbirääkimiste soovi erakondadel ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kas ministril on soovi veel paar sõna öelda? Palun!

Eks süüdimõistetutel on ikka viimse sõna võimalus. Ja kuna Taavi Rõivas mõistis mind siin süüdi ebakompetentsuses, nullvariandi kehtestamises, eesti keele hävitamises ja muudes surmapattudes, siis ei saanud mitte vaiki jääda. Kõik need süüdistused on loomulikult alusetud. Kõik need süüdistused on propaganda, mis on loomulikult poliitikutele igati kohane tegevus.
Aga ma tahan siiski juhtida tähelepanu sellele, et nullvarianti taotleb praegu tegelikult kodakondsusküsimustes Keskerakond, kes ... Vabandust! Reformierakond. (Naer saalis.) Reformierakond! No vaadake, Reformierakond on oma reformimeelsuse sedavõrd kaotanud, et neile on juba raske nime panna. Vabandage, et ma nii teravmeelne olen, aga nii on. (Naer saalis.)
Vaadake, see eelnõu, millest ka üks eelkõneleja siin rääkis – topeltkodakondsuse kohta –, hävitab Eesti pikemas perspektiivis täielikult. See ei puuduta ainult kusagil Kanadas või Rootsis elavad eestlasi. See tähendab seda, et kui Reformierakonna auesimees ütles, et meil on 160 000 naturaliseerunud kodanikku, kelle päritolu on Venemaa, kelle emakeel on vene keel, siis ka nende lapsed ja lapselapsed on juba sünnijärgsed Eesti kodanikud. Ja kui me sünnijärgsetele Eesti kodanikele hakkame lubama topeltkodakondsust, siis me avame sellise Pandora laeka, et seda ei pane keegi mitte kunagi enam kinni.
See, mida meie praegu pakume, on tõepoolest samm Eesti sidususe poole, samm lõhede vähendamise poole, samm hea tahte ilmutamise poole. Topeltkodakondsuse lubamine tähendaks aga Eesti identiteedi, eesti keele, eesti rahvuskodu hävingut. Läheme edasi kukesammudega oma ajalooliste probleemide lahendamisel, aga ärme hävitame Eestit! Nii lihtne see asi ongi. Aitäh!

Aitäh! Kuna meile on tulnud Reformierakonna fraktsioonilt ettepanek eelnõu 58 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame selle ettepaneku hääletusele panema. Ja et kõik meie lugupeetud kolleegid saali tuleksid, siis saalikutsung kõigepealt. Kas lugupeetud kolleegid arvavad, et võime hääletuse juurde minna? Aitäh!
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 58 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 30 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek toetust ei leidnud. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikest 6, on eelnõu 58 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. oktoobri kell 17.15.

Ja nüüd on kõigil soovijatel võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. Aitäh! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.04.