Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas

Auväärsed Riigikogu liikmed, kaunist hommikut kõigile! Me alustame täiskogu I istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma arupärimisi ja eelnõusid. Ei näi olevat sedasorti ettepanekuid. Mul on mõned teated. Pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste toetusrühmade asutamiskoosolekud: esiteks, soome-ugri toetusrühm, mille kokkukutsuja on Raivo Tamm, teiseks, kaitsetööstuse toetusrühm, mille kokkukutsuja on Andres Metsoja, kolmandaks, Välis-Eesti toetusrühm, mille kokkukutsuja on Tarmo Kruusimäe.
On palve kontrollida meie kohalolekut. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohaloleku kontroll näitab, et meid on kohal 85, puudub 16.


1. 10:02 Riigikogu otsuse "Kai Kullerkupu Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (5 OE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Alustame tööd selle töönädala teisipäevase istungi päevakorra punktidega. Päevakorras on kaks punkti. Esimene punkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Kai Kullerkupu Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 5 esimene lugemine. Ettekandjaks on märgitud põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison. Palun, kolleeg Madison!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Antud küsimust käsitles põhiseaduskomisjon k.a 6. mai põhiseaduskomisjoni istungil, millest võtsid osa komisjoni liikmed Indrek Saar, Andrei Korobeinik, Hanno Pevkur, Oudekki Loone, Paul Puustusmaa, Taavi Rõivas, Vilja Toomast ja siinkõneleja. Riigikohtu esimees Villu Kõve tutvustas kandidaati proua Kullerkuppu. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud, seda seetõttu, et kandidaat on kohtunud kõikide fraktsioonidega ja saanud Riigikogu liikmetega sisukalt vestelda. Tulenevalt eelnevast tegi komisjon ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 28. maiks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison ja anda Kai Kullerkupule aega esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Otsused oli konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Auväärt Riigikogu liikmed, meil on võimalus esitada ettekandjale küsimusi. Küsimusi ei ole. Ma palun kõnetooli Riigikohtu liikme kandidaadi Kai Kullerkupu, kellele on antud võimalus viie minuti jooksul üht-teist öelda. Palun!

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on täna suur au ja eriline võimalus jagada teiega põgusalt mõningaid mõtteid õigusemõistmise teemal. Õigusemõistmise sümboliks on pikka aega peetud õigusjumalanna Justitiat. Teda kujutatakse tavapäraselt kinniseotud silmadega, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Kinniseotud silmad sümboliseerivad seda, et õigusemõistmises ei ole tähtsust kõrvalistel asjaoludel või mingitel välistel muljetel, vaid oluline on ainult see, mis on kinnitust leidnud faktidena ja mis on kirjas seaduses, mida kohus peab kohaldama. See, et Justitia on kinniseotud silmadega, ei tähenda, et ta ise peaks olema nähtamatu. Kohtuvõim kui kolmas riigivõim peab olema samavõrd nähtaval, nagu ka seadusandlik ja täidesaatev võim. Kohtuvõim on loodud kaitsma rikutud õigusi, olgu nende rikkuja kes tahes.
Kohtupidamine ongi üldiselt avalik ja see on õigusriigi üks olulisi alustalasid. Kohus arutab asju kinniste uste taga ainult erandlikel juhtudel. Sellegipoolest on kohtule ette heidetud ka läbipaistmatut tegutsemist, tavainimesele arusaamatus keeles koostatud kohtulahendeid ja n-ö üldise õigustundega vastuollu minevaid otsuseid. Ajakirjandusest või muudest kaudsetest allikatest leitud info põhjal järelduste tegemine on alati ohtlik, kuna see info ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid ja kaugeltki mitte kõike seda, mida kinniseotud silmadega Justitia peaks otsuse langetamisel arvesse võtma. Kohus ei saa teha otsuseid avalikkuse ootuste põhjal.
Kriitika on kohtunikutöös täiesti harjumuspärane ja igapäevane. Kui kohtus vaidlevad kaks poolt, siis tavaliselt saabki kohus anda õiguse kas ühele või teisele. Sellest tuleneb ju paratamatult, et see pool, kes jäi vaidluses alla, ei ole tulemusega rahul, arvab nägevat kallutatust ja püüab seda siis omal viisil ka väljapoole näidata. Õiguse saanud pool ei kipu seevastu sageli heakskiitu avaldama, vaid leiab, et kohus tegi seda, mida ta pidigi tegema.
Et kõlama ei jääks peamiselt negatiivsed noodid, tuleks ka kohtul endal kaasa aidata ja võidelda levima kippuvate väärarusaamade vastu, keegi teine seda kohtu eest teha ei pruugi, muidu saaks kannatada õigusriigi kuvand. Nii levibki üha enam mõtteviis, et kohus võiks leida võimalusi selgitada, millistel alustel otsused sündisid. Samas ei saaks see siiski toimuda nii, et kohus peaks iga otsuse puhul, mis avalikkusele huvi pakub, justkui asuma ennast õigustama, miks ei olnud lahend selline, nagu üldsus ootas. Kohtu neutraalse ja usaldusväärse kuvandi säilitamine eeldab vaoshoitust mis tahes seisukohtade väljendamisel.
Leian, et rõhku tuleb panna ka sellele, et kohtusüsteem oleks inimesele lähedal. See tähendab nii teavitustööd, mis võib seisneda pressiteadetes, etteastetes meedias, tutvustusüritustes, kuid ka selles, et üldsus saaks aru, et kohus on olemas, ta on vajaduse korral kättesaadav, ta on kohapeal olemas. Sellel küsimusel on omakorda mitu tahku. Oluline on, et ligipääs kohtule säiliks ka kohalikul tasandil, praegu on see Eesti mõistes tagatud maakonnakeskustes. Teine võimalus ligipääsetavust tagada on digilahendused, mis on Eestile kui innovatiivsele digiriigile samuti omased. Kuid ka siin ei tohi silmast lasta tasakaalu, kust läheb see piir, millal aitavad digilahendused toetada tegeliku elu vajaduste rahuldamist ning millal kipub raskuskese kanduma internetti ja kohtupidamine hakkab muutuma internetipõhiseks või virtuaalteenuseks. Seda ei tohiks siiski lasta juhtuda. Ma leian, et on võimalik saavutada mõistlik tasakaal, nii et tehnoloogilised lahendused siiski toetaksid päriselu, mitte ei kipuks seda asendama. Tänan väga tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Ka Riigikohtu liikme kandidaadile on võimalik esitada küsimusi. Kolleeg Mart Nutt, palun!

Mart Nutt

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud Riigikohtu liikme kandidaat! Mul on küsimus, mida ma olen ikka küsinud kõikidelt Riigikohtu liikme kandidaatidelt. Milline on teie suhtumine konstitutsioonikohtusse? Kas Eestil oleks seda eraldi üksust vaja või on piisav praegune süsteem, kus olemasolev kohtusüsteem katab ka põhiseaduslikud vaidlused?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Mina olen kohtunikuna pigem alalhoidliku mõtteviisiga ja leian, et kohtusüsteemi reforme ei tuleks asuda läbi viima seal, kus olemasolev lahendus vähemalt minu arvates toimib ja katab Eesti Vabariigi vajadused. Vaieldamatult on eri riikides erinevaid lahendusi. Eestis eraldi konstitutsioonikohtu traditsioon puudub. Selle tõttu leian, et ei pruugiks hakata eksperimenteerima, vaid kui praeguses süsteemis on midagi vajaka, tuleks pigem kaaluda võimalusi, kas seda oleks võimalik täiustada.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Kuidas te suhtute sooneutraalsusesse ja kas passi oleks õigem kirjutada "sugu" või "gender" või "vanem 1" ja "vanem 2"?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh huvitava küsimuse eest! Ma ei ole selle küsimuse üle sügavuti juurelnud. Kui tõesti on olemas selline grupp inimesi, kes ei näe, et nende õigusi oleks võimalik teostada teisel viisil kui sel teel, et nende passis oleks märgitud mitte "mees" või "naine", vaid midagi vahepealset, siis riik nende inimeste huve kindlasti kõrvale lükata ei saa. Kuid ma ei oska pakkuda sellist lahendust, mis võiks kõiki võimalikke huvigruppe selles suhtes rahuldada.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikohtu liikme kandidaat! Meil oli põhiseaduskomisjonis võimalik eile ka Riigikohtu esimehega natukene mõtteid vahetada, tulenevalt sellest, et arutati eelmise aasta Riigikohtu tegevuse ülevaadet. Me teiega fraktsioonis kohtudes sellest rääkisime, aga ma küsin ka suures saalis teie arvamust ja tunnetust eellepitusmenetluse kohta, eelkõige lepitusmenetluse vajalikkuse kohta perekonnaasjades. Kui me vaatame kohtute koormust eriti tsiviilasjades, siis näeme, et perekonnaasjade maht on väga suur. Milline on teie arvamus, kas see lepitusmenetlus võiks aidata natukene vähendada nii Riigikohtu koormust kui aidata ka sisuliselt asju paremini lahendada?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh! Ma leian tõesti, et eriti perekonnaasjades oleks kohtuvälistest ja kohtueelsetest lepitusmeetmetest väga palju abi, seda isegi mitte niivõrd kohtute töökoormust esikohale seades, vaid seades esikohale nende perede ja laste huvid. Praegu on küll ka kohtutes lastega, perekonnaga seotud asjade arutamisse kaasatud omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja selle valdkonna spetsialistid, kuid tõenäoliselt oleks võimalik leida lepitusmeetmeid, mis oleksid paindlikumad ning võimaldaksid veelgi paremini ja ilma suurte formaalsusteta leida lastele ja perekondadele sobivaid lahendusi, kui nad ise ei ole oma elu korraldamisega hakkama saanud. Ma usun, et eriti perekonnaõiguslikes vaidlustes vääriks see küsimus tõsist kaalumist.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh juhataja! Hea Riigikohtu liikme kandidaat! Ma küsin sellise küsimuse: kui nähtav peaks olema Riigikohtu liige? Kas Riigikohtu liige peaks meedias kommenteerima näiteks poolikuid kohtulahendeid, hinnanguid andma jne või peaks see kõik toimuma kabinetivaikuses?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

See on väga oluline küsimus, mis ei seisa mitte ainult Riigikohtu liikmete, vaid ka kõigi kohtunike ees. Asjades, mille vastu on avalikkusel huvi, mille puhul ajakirjanikud pöörduvad ja tahavad teada, peab kohtunik leidma kesktee, kui palju on võimalik seda protsessi kajastada ja kust läheb see piir, millest alates ta juba riskib oma neutraalsuse ja erapooletu kuvandi kaotusega. Ma arvan, et kohtunik ei peaks käimasoleva protsessi kestel otsuseid kommenteerima. Pigem võiks seda teha pärast seda, kui otsus on tehtud, ja ka siis sellises vormis, et selgitatakse, millistel kaalutlustel, mida arvesse võttes lahend sündis, aga mitte õigustama asudes, miks ei tulnud sellist lahendit, nagu avalikkus võib-olla ootas. Pigem tuleks leida neutraalne selgitav positsioon ning mitte hakata pooleliolevaid vaidlusi kõrvuti advokaatide ja prokuröridega kommenteerima.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu, härra aseesimees! Austatud Riigikohtu liikme kandidaat! Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsioonis ja mitte ainult seal on viimasel paaril aastal diskuteeritud sõjakohtutemaatika üle. Teame ju, et nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaasneb väga palju põhiseaduslike õiguste piiramisi. Minu küsimus: kui otstarbekas on moodustada Eestis sõjakohus või vähemalt tekitada valmisolek sõjakohtu moodustamiseks ehk kui valmis on Eesti kohtusüsteem sellisteks ekstreemsemateks olukordadeks?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh! Arvan, et valmisoleku loomise üle tasuks tõsiselt mõelda. Minul ei ole praegu selliseid andmeid, et kui peaks mingi ekstreemne olukord tekkima – ma loodan, et seda siiski ei juhtu –, siis kohtusüsteem oleks võimeline kohe reageerima ja kohe ka sõjakohtu ülesandeid täitma asuma. Riik peaks läbi mõtlema ka kriisiolukorrad. Kas see eeldaks eraldi sõjakohtu loomist juba rahuajal, on omaette küsimus. Aga mingi lahendusviis või lahendusskeem võiks olla läbi mõeldud selleks puhuks, kui selline vajadus tekkima peaks.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Ka minul on küsimus, mida ma olen küsinud kõikidelt Riigikohtu liikme kandidaatidelt. Teatavasti on praegu isikutel õigus pöörduda Riigikohtusse isiklike huvide riive korral. Mis te arvate sellest, kui laiendada seda võimalust nii, et kodanikud võiksid pöörduda Riigikohtu poole ka avalike huvide riive korral?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et praegune kord, kus Riigikohtu poole on võimalik pöörduda konkreetses asjas enda huvide kaitseks, enda õiguste rikkumise korral, on siiski ennast õigustanud ja on põhjendatud. Avalikkuse huvide kaitseks on olemas muid viise, muu hulgas saab teostada ennast poliitikavaldkonnas ja leida sealtkaudu need viisid, kuidas parandada olemasolevat regulatsiooni või korda, mis ei paku mõnele inimgrupile rahuldavaid lahendusi. Selliste üleüldiste kaebuste esitamise võimaldamine tooks kaasa Riigikohtu töökoormuse märkimisväärse kasvu ja sellega oleks seotud ka muid ohtusid. Ma leian, et praegu võiks eelistada seda individuaalkaebuste esitamise süsteemi, mis on välja kujunenud.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp! On täiesti selge, et teil on olemas erialane kompetents ja ettevalmistus, teil on olemas kogemus selles valdkonnas. Siin ei ole mingisugust kahtlust. Aga minu küsimus puudutab hoopis niisugust asja, et mis teid selles töös hetkel inspireerib. Teatavasti võib seda ametit pidada eluaja, kui vahepeal ei teki muid mõtteid. Mis võiks teid selles töös inspireerida kümne aasta pärast?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh küsimuse eest! Mulle tundub, et juristitöö ja sealhulgas kohtunikutöö ongi igavesti inspireeriv nähtus. On küll mingisugused rutiinid, mis kipuvad igapäevatöös korduma, aga samas on kõik kohtu ette tulevad vaidlused siiski erinevad, igaühes neis on midagi uut ja mingi selline probleem, mille peale ei ole varem mõelnud. Mulle on kinnitanud ka minust vanemad kolleegid, et ükskõik kui kaua kohtunikuna töötada, ikka tuleb ette vaidlusi, kus on täiesti uus probleem, millest ei olegi varem kuulnud. Elu ise on see, mis neid küsimusi meie ette seab, ja see ongi see, mis ka inspireerib.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete kunagi öelnud, et Eestis on jõus seadusi, mis on pärit Leonid Brežnevi ajast. Endine justiitsminister on öelnud, et põhiseadust peab oskama lugeda, et see, mis seal must valgel kirjas on, ei pruugigi sõna-sõnalt niimoodi olla. Oskate te seletada, kuidas siis põhiseadust tuleks lugeda? Kas saab lähtuda sellest, mis seal must valgel kirjas on, või on seal midagi veel piimaga kirjutatud, mida peab lugeda oskama?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh! Ma olen nõus, et põhiseadust nagu ka kõiki teisi seadusi peab oskama lugeda. Seadusi saab paraku lugeda tõesti erineval viisil. See, kuidas seadusest aru saadakse, sõltub nii sellest, kui täpses sõnastuses on seadus koostatud, kui ka sellest, milliste eelteadmistega lugeja selle seaduse ette võtab. Juristid õpivad tänapäeval vähemalt viis aastat õigusteadust, enne kui nad saavad algajate spetsialistidena tööle asuda. Tegelikult võtab juristiks õppimine kogu ülejäänud elu. Nagu ma just eespool viitasin, kohtunikuna töötades võib aastakümnete jooksul tulla ette küsimusi ja probleeme, mida ei ole varem kohanud ja mida ei oskagi esmapilgul lahendada. Põhiseadus nagu ka kõik teised seadused eeldab tõlgendamist. See hõlmab järelemõtlemist selle üle, mis oli seadusandjal mõttes seadust kehtestades, mida sooviti saavutada ja mis on need põhilised alusväärtused, mida ei tohi ära unustada, isegi kui need ei ole seaduses must valgel kirjas.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Riigikohtu liikme kandidaat! Küsimus on võib-olla natukene detailne, läheb tagasi eraõiguse ja perekonnaõiguse juurde. Teadupärast määratakse nii lastele kui ka piiratud teovõimega täisealistele eestkostja, ideaalis füüsilisest isikust eestkostja, aga paraku on eriti laste eestkostjaks väga tihti kohalik omavalitsus. Selles olukorras tekib teatav konflikt. Kui kohalik omavalitsus on kohustatud sotsiaalteenuseid osutama, olles ka nende rahastaja, ja samal ajal peab ta esindama selle lapse või piiratud teovõimega isiku isiklikke õigusi ja huve, siis on selge, et mõlemat ülesannet korraga ei saa sama hästi täita. Perekonnaseadus reguleerib 2010. aastast alates ka juriidilise isiku eestkostjaks määramist, see võimalus on olemas. Ometigi ei ole seadusandja võtnud ühtegi soodustavat meedet, mis aitaks seda rakendada. Sisustamata volitusnorm on küll seaduses olemas, määrus, mis võimaldab riigil eestkosteteenust osta. Kuidas teie sellesse suhtute ja mida teie soovitate?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh! Tõsi, see soov, mis 2010. aastal jõustunud perekonnaseaduse väljatöötamisel silme ees oli, et vabatahtlikkuse alusel tekiksid mittetulundusühingud ja muud organisatsioonid, kes asuksid neid eestkosteülesandeid kohalike omavalitsuse asemel täitma, ei ole päriselt täide läinud. Ei oska täpselt öelda, mis on selle põhjus. Tõenäoliselt on siin ka rahalised tagamaad. Ma siiski julgen väita, et kohalikud omavalitsused saavad praktikas nende ülesannetega üldjuhul ka selles kaksikrollis siiski hakkama ja tõenäoliselt osaliselt tänu sellele, et uue perekonnaseadusega võeti üks pädevus, järelevalvepädevus, omavalitsustelt ära, see anti üle kohtutele, enne seda oli ju ka see järelevalve iseenda üle kohalike omavalitsuste pädevuses. Koostöös, mulle tundub, see süsteem siiski toimib. Me ei saa öelda, nagu eestkostetavate huvid oleksid täielikult kaitseta või et oleks ilmnenud kuritarvitusi. Kohtule tuleb esitada aruandeid ja kui on mingisuguseid möödalaskmisi, siis kohus juhib nendele tähelepanu. Aga kuidas saavutada seda, et tekiks rohkem neid eestkostet pakkuvaid või eestkosteülesandeid täitvaid organisatsioone või et see toimuks ka üksikisiku tasandil? Siin on jällegi spetsialistidel, ma arvan, omajagu tööd, et töötada välja mingi lahendus ja võib-olla leida ka rahalist katet, et see toimuda saaks.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Riho Breivel, palun!

Riho Breivel

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kandidaat! Kuidas te suhtute kooseluseadusesse?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Kooseluseadusesse suhtun ma täiesti neutraalselt. Ei ole olnud juhust sellega oma töös kokku puutuda, ühtegi sellealast vaidlust ei ole vähemalt Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas minu andmetel olnud. Tegemist ei ole seadusega, mis põhjustaks Eesti ühiskonnas probleeme.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun!

Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te enne rääkisite teatud võimalusest põhiseadust tõlgendada. Mul on küsimus, mis puudutab e-valimisi. Teatavasti on põhiseaduses valimiste kohta väga selgelt kirjas, et need on salajased ja ühetaolised, seal on ka kindel ajavahemik paika pandud. Me teame, et on väga palju näiteid selle kohta, et e-valimised ei ole olnud ei salajased ega ühetaolised ja ka nende toimumise ajavahemik hälbib sellest, mis on põhiseaduses kirjas. Mis on teie arvamus selle kohta, kas e-valimised vastavad meie põhiseaduslikule korrale või mitte?

Riigikohtu liikme kandidaat Kai Kullerkupp

Aitäh! Seda küsimust analüüsisid üsna hiljuti mitmed riigiõigusteadlased, kelle teadmistele selles kitsamas valdkonnas ei ole minul midagi väga juurde lisada. Tõesti, see küsimus on ju ka kerkinud ja on arutletud selle üle, kas selline korraldus vastab põhiseaduse mõttele. Sel ajal, kui põhiseadust välja töötati ja see kehtestati, sellist nähtust ei olnud. Nüüd on tegemist tagantjärele arengute teel välja kujunenud või loodud võimalusega valimistel osaleda. On neid, kes kinnitavad, et igasugune sekkumine ja jälgimine on ka e-valimiste puhul välistatud. Teisest küljest on tõesti etteheiteid, et e-valimised ei vasta sellele nõudele. Omalt poolt võin öelda lihtsalt seda, et viimastel valimistel osalesin ma ise täiesti tavapäraselt valimisjaoskonnas ja enda jaoks olen selle küsimuse sellega kõrvaldanud.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Kai Kullerkupp! Nüüd on mul küsimus, kas me avame ka läbirääkimised. Kui me avame, siis on iga fraktsiooni ühel esindajal võimalik esineda kõnega. Nii et kas on soovi läbirääkimisi alustada? Ma seda ei näe. Siis me läheme lõpphääletuse juurde. Kõigepealt kutsume kõiki lõpphääletusele ja lõpphääletus on salajane. (Helisignaal.) Kaks minutit on läbi.
Auväärt Riigikogu, palun hetkeks tähelepanu! Auväärt Riigikogu liikmed, lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 3, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Kai Kullerkupu Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 5. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 19, 1 liige jäi erapooletuks, 9 ei osalenud. Eelnõu 5 on otsusena vastu võetud.


2. 10:33 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (10 OE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Nüüd palun tähelepanu! Meil on veel üks tähtis punkt täna päevakorras. See on rahandus... (Sumin saalis.) Selle kohta võiks öelda nii, nagu Inglise parlamendi eesistuja on korduvalt öelnud, et sellel, kes räägib, on õigus soovida, et teda kuulataks, isegi kui ta on koosoleku juhataja. Nii et meie teine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 10 esimene lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud.

Maris Lauri

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tutvustan hästi lühidalt eelnõu. Me nimetame Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindaja. Tavapäraselt on selleks olnud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Kuna Riigikogu uue koosseisu valimise tõttu vahetus rahanduskomisjoni esimees, siis vahetub ka meie esindaja. Eelnõu kohaselt on alates juunist järgmised kaks aastat selleks rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Nagu juhataja ütles, muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu 14. mai istungil ja otsustas konsensuslikult saata eelnõu Riigikogu päevakorda 28. maiks ja teha ettepaneku (samuti konsensuslikult) eelnõu toetada. Kõik. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Ettekandjale on nagu ikka võimalik esitada küsimusi. Kolleeg Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast

Aitäh! Hea ettekandja! Mõeldes viimaste päevade sündmuste peale, tekkis mul küsimus: kui te komisjonis seda arutasite, kas te siis veendusite, et Eesti esindaja, kes käib meid maailmas esindamas, ikkagi oskab piisavalt vähemalt inglise keelt, nii et ta saaks meid väärikalt esindada, et jälle ei oleks mõnikord piinlik?

Maris Lauri

Aitäh küsimast! Ilmselt on seda alati mõistlik teha ja eks me järgmistel kordadel seda teeme. Aga seekord me usaldasime, vähemalt tollel istungil.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Selles punktis on võimalikud ka läbirääkimised, täpselt samamoodi on võimalik fraktsioonide nimel sõna võtta ja kõnet pidada. Kas on fraktsioonide esindajaid, kes soovivad sel teemal kõnega esineda? Neid ma ei näe. Siis kutsume kõiki hääletusele.
Nii, auväärt Riigikogu liikmed, lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 3, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 10. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Auväärt Riigikogu, poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuks keegi ei jäänud ja 17 Riigikogu liiget ei osalenud. Eelnõu on otsusena vastu võetud ja päevakord on ammendatud.

Istungi lõpp kell 10.39.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee