Väga austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt soovin ma teid väga tänada selle võimaluse eest, et saan teie ees esineda ülevaatega teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Head saalisviibijad! Ma soovin alustuseks tänada kõiki, kes on tänase ettekande koostamisse oma panuse andnud, konkreetsemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemiat, Eesti Teadusagentuuri, kindlasti Riigikantseleid ning kogu Teadus- ja Arendusnõukogu. Minu suur tänu kogu selle aasta eest kõikidele ülikoolidele, ülikoolijuhtidele, teadlastele ja loomulikult ülikooliperedele nende väga tulemusrikka töö eest!
Valitsus on teadus- ja arendustegevuse probleemide lahendamisega süstemaatiliselt ja tulemuslikult tegelenud. 2018. aastal toimusid Teadus- ja Arendusnõukogu koosolekud sagedamini kui varem. Viiel korral arutati nii teaduspoliitika kui ka rahastamise teemasid, analüüsiti rahvusvahelise koostöö ja innovatsiooni soodustamise võimalusi. Olen aasta jooksul isiklikult kohtunud kõigi Eesti ülikoolide juhtkondadega. Lisaks on mitmeid teaduse ja ettevõtluse koostöö ning innovatsiooni teemasid lahendanud valitsuse majandusarengu komisjon ministrite tasemel.
Kindlasti soovin ma alustuseks öelda suur tänu ka Riigikogu kultuurikomisjonile nende kahe aasta eest, mis minul on antud teemal olnud võimalik kultuurikomisjoni ning tema esimehe ja liikmetega koostööd teha. See on olnud minu meelest väga viljakas, ma olen saanud teilt väga palju häid mõtteid. Ma alustasin sellega, et TAN on sellel aastal viiel korral kogunenud. Ma mäletan, et 2017. aasta jaanuaris, kui mul oli esimest korda võimalik auväärt kultuurikomisjoni ees olla, siis ma andsin lubaduse, et TAN-i koosolekud ja nõupidamised peaksid toimuma tihemini kui kaks korda aastas.
Eelmise aasta 19. detsember oli, ma arvan, väga oluline päev: vahetult enne jõule allkirjastasid erakonnad, teadlased ja ettevõtjad teadusleppe, mida vedas Vabariigi President. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine avalikus sektoris peab tõusma 1%-ni SKP-st. Selle eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kõigi osaliste panust. Rahasummast olulisemad on minu arvates aga muudatused, milleks valmisolekut poliitikud, teaduskogukond ja ettevõtjad leppega kinnitasid. On selge, et ettevõtjate ja teadlaste koostöö parandamiseks ei piisa ainult lisaraha andmisest. Teadlased lubasid eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajad teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega. Kuigi raha saab olla ainult vahend institutsionaalsete ümberkorralduste käivitamiseks ja koostööd teevad inimesed, kipub raha olema tänapäeval olulise võimaldaja rollis.
On teada, et teaduskulutuste osakaal SKP-s sõltub nii statistilistest detailidest kui ka majanduskasvust tervikuna. Näiteks, kui majandus kasvab kiiremini, kui oli nähtud ette prognoosis, langeb ka teaduse rahastamise osakaal SKP-s ja on palju rahulolematust. Kui aga SKP peaks langema, kasvab teaduse rahastamise osakaal, ilma et teadusele ja teadlastele oleks antud rohkem finantsvahendeid. Lisaks korrigeeritakse statistikat, sh SKP kasvu, metoodiliste täpsustuste käigus veel mitu aastat tagantjärele. See kõik teeb 1% saavutamise tänamatult sõltuvaks paljudest teguritest.
See ei ole minu arvates vabandus. Kindlasti pean vajalikuks teaduse rahastamise jätkuvat kasvu, nagu oleme kõigi erakondade, teadlaste ja ettevõtjatega kokku leppinud. Hiljuti avaldas Statistikaamet 2017. aasta teadus- ja arendustegevuse kulutuste andmed. Selgub, et kulud kasvasid 270 miljonist eurost 2016. aastal 304 miljoni euroni 2017. aastal. Seejuures kasvasid just avaliku sektori kulutused 127 miljonist 156 miljoni euroni.
Oluline on mõista, mis on numbrite taga. Näiteks ei sisalda need summad kogu riigieelarvelist teaduse rahastamist, sh näiteks doktoriõpet ja rahvusvahelistes teadusvõrgustikes osalemise tasusid, sinna sisse on arvatud aga teadusasutuste enda taotletud raha programmist "Horisont 2020". Kirjeldan seda kõike selleks, et vähendada selle 1% müstifitseerimist ja suunata edaspidi arutelu suhtelise näitaja asemel pigem reaalsetele absoluutsummadele ja sellele, mida me nende summadega saame teha Eesti teaduse, ühiskonna ja majanduse arendamiseks.
Ametisolev valitsus on otsustavalt tõstnud kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 rahastamiskavas nähakse kõrgharidusele ning teadus- ja arendustegevusele Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas lisavahendeid ette kokku 60,4 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on kavandatud teadus- ja arendustegevusele 220,2 miljonit eurot. Meenutame, et aastatel 2016 ja 2017 oli vastav summa 175 miljonit eurot ja 2018. aastal 206,2 miljonit eurot. Jah, me pole suutnud käia ühte sammu kiire majanduskasvuga, kuid hüpe on olnud märgatav ja ilmestab meie valikut investeerida tulevikku.
Eriti märkimisväärselt on kasvanud teadusasutuste põhiinstrumentide rahastamine, mille all me mõtleme teaduse baasfinantseerimist ja uurimistoetusi. 2015. aastal moodustas nende rahastamine kokku 47,5 miljonit eurot. Viimaste aastate kasvu tulemusena küündis summa 67,1 miljonini 2018. aastal ja 2019. aasta planeeritavas eelarves küündib see 80,1 miljonini. Eriti on suurenenud stabiilse rahastuse ehk nn baasfinantseerimise osa, mille suhe võrreldes konkurentsipõhise rahastusega on kasvanud 19%-st 2015. aastal 49%-ni 2019. aastal. See tähendab teadlastele suuremat töörahu ja kindlust oma teadustöö tegemisel.
Väga austatud kuulajad! Eesti teaduse tase on tavapärase mõõdupuu järgi väga kõrge, hoolimata saavutamata jäänud rahastamiseesmärkidest. Rahul saab olla nii üldise publitseerimisaktiivsuse kui ka palju tsiteeritud artiklite osakaaluga. Juba 2016. aastal publitseeriti 1659 kõrgetasemelist artiklit miljoni elaniku kohta, millega saavutati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2020. aastaks seatud eesmärk. Kui vaadata palju tsiteeritud artiklite osakaalu, mis veelgi paremini ilmestab teaduse kvaliteeti, siis on näha, et Eesti on viimaste aastatega väga kiiresti arenenud ja ületab kindlalt Euroopa keskmist. Kalmer Lauk ja professor Jüri Allik Tartu Ülikoolist on andmebaaside Web of Science ja Essential Science Indicators põhjal välja arvutanud, et kui vaadata artiklite viidatavust, siis on Eesti 12. teadusriik maailmas. Vastava tähelepaneku ja osutuse eest, et seda mõtet on vaja täpsustada, ma tänan ka viimast kultuurikomisjoni diskussiooni, kus see täpsustus tehti. Meie mõjukuse aluseks on kahtlemata tugev teadlaskond: inimesed, kelle uurimused ja avastused viivad elu edasi. Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase ning nende hulgas on esile toodud 17 Eesti teadlast. Eesti rahvaarvu taustal on see suurepärane tulemus.
Pidevalt on kasvanud Eesti teadlaste ja ettevõtjate osalemine Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse programmides. Eesti on programmis "Horisont 2020" osalemise edukuse poolest Euroopa Liidu sees jätkuvalt väga heal positsioonil, mis kinnitab meie teadlaste ja ettevõtete võimekust ning hinnatust koostööpartnerina. Eesti ülikoolide suurepärane rahvusvaheline konkurentsivõime on samuti korduvalt kinnitust saanud. 2018. aastast toon esile Tartu Ülikooli esikoha Briti ajakirja Times Higher Education nn uue Euroopa ülikoolide edetabelis. Pingereas on pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli. Teise Eesti alma mater'ina on 18-ndana ära märgitud Tallinna Tehnikaülikool.
Paljusid ühiskonnaliikmeid huvitavad eri näidikutest ja edetabelitest enam aga teadustöö tulemused ja nende praktiline panus elujärje parandamisse. Ootame, et ülikoolid teadus- ja õppetöö kõrval suhtleksid ühiskonnaga, uurimistööd viiksid elu edasi ning lahendaksid meie igapäevaseid muresid. Tartu Ülikooli teadlaste Eneli Kindsiko ja Maaja Vadi doktorikraadiga inimeste karjääriteid käsitlev uuring kinnitab: formaalsete mõõdikute järgi on edukas see teadlane, kellel on palju teadusgrante ja rohkelt tsiteeritud ingliskeelseid teadusartikleid. Ent teadlased peavad edukaks pigem inimest, kes oma isiksusega suudab teisi inspireerida ning toob oma tööga ühiskonnale praktilist kasu.
Heaks näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes pälvis eelmisel aastal riigi teaduspreemia väljapaistva avastuse eest e-ühiskonna alustehnoloogiate vallas. Uurimistöö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele. Tema rolli on raske üle hinnata ka kahe rahvusvaheliselt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica ja Guardtime'i arengus. Professor Buldas on ise rõhutanud, et sageli ei ole tema tegevuse eesmärk teadus, vaid ta on valmis tegelema ka praktiliste e-riigi arendamiseks vajalike inseneriülesannetega. Nii tema sisuline ja kõrgetasemeline teadustöö kui ka mõttelaad on eeskujuks paljudele noorteadlastele.
Hiljuti pälvis Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vasilis Kostakis Euroopa Teadusnõukogu maineka alustava teadlase grandi nelja-aastaseks teadusprojektiks. Tema uurimisgrupp püüab mõtestada tuleviku tööd automatiseerimise ajastul ja selle järel. See on taas kord hea näide uurimistööst, mis haakub otseselt proovikividega, millega seisavad peatselt silmitsi nii ettevõtjad, töötajad kui ka poliitikakujundajad. Kuidas suudame kohaneda uute ärimudelite ja töövormidega? Kuidas kohandada oma regulatsioone ja maksusüsteemi nii, et ettevõtjad ja töötajad saaksid end uusi mudeleid kasutades teostada ja samas ei kohtleks me neid erinevalt traditsioonilisest majandusest? Täna me ei tea neid vastuseid, aga üsna varsti peame teadma, ja ma loodan, et just sellised uuringud aitavad meil tarku otsuseid teha.
Tulevikku vaadates on julgustav viimaste aastate doktorantuuri lõpetanute arvu kasv. 2017. aastal oli lõpetajaid 253, mis on läbi aegade kõrgeim näitaja. Näiteks kolm aastat varem, 2015. aastal lõpetas õpingud 208 doktoranti. Valitsuse teadlik prioriteet on olnud doktorantide sissetulekute tõstmine ning nende sotsiaalsete tagatiste suurendamine. Eesti vajab senisest rohkem doktorikraadiga inimesi, kes panustaksid eri eluvaldkondades. Selleks peab riik tagama tingimused ja toetava keskkonna, mis võimaldaks inimestel doktorantuur täies mahus läbi teha ja kraad omandada. Nõudlus doktorikraadiga inimeste järele väljaspool teadus- ja arendusasutusi võiks kindlasti suureneda. Kuidas saame loota näiteks erasektori uurimis- ja arendustegevuse märkimisväärset kasvu, kui seal puuduvad inimesed, kes selle eest hoolitseda saaksid?
Väga austatud Riigikogu liikmed! Eesti majandusel ja riigil tervikuna on läinud iseseisvuse taastamisest alates kahtlemata hästi. Siiski on oluline jätkata majanduse teadus- ja teadmusmahukuse suurendamise kursil. Me ei saa leppida ettevõtete tootlikkuse aeglase kasvu ega Eesti positsiooni halvenemisega Euroopa innovatsiooniliidu tulemustabelis. 2015. aasta 13. kohalt kukkusime 15. kohale 2017. aastal. Sihteesmärk aastaks 2020 on 10. koht.
Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus toetab kindlasti erasektori teadus- ja arendustegevust, kuid otsus selle kohta, mida keegi toodab ja müüb või kuhu investeerib, jääb lõpuks ikkagi ettevõtja enda teha. Eesti ettevõtteid eristavad Põhjamaade omadest proportsionaalselt suuremad investeeringud masinatesse ja seadmetesse võrreldes immateriaalsete varadega. See ei pruugi alati tähendada aga paremat tootlikkust. On siiski positiivne, et intellektuaalomandi kasutusõigusega seotud toodete osakaal on hakanud kasvama. Kui soovime liikuda kõrgemale väärtusahela astmele, muutuvad üha olulisemaks investeeringud immateriaalsesse varasse, nagu teadus- ja arendustegevus, disain, inimeste arendamine, oma tootemarkide väljatöötamine ja reklaam. Eesti ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2017. aastal 143,6 miljonit eurot, see oli vaid 4–5 miljonit enam kui 2016. aastal. Loodan, et teadusleppes kokkulepitu muudab teadus- ja arendustegevuse ka erasektori jaoks prioriteetsemaks.
Vastavalt koalitsioonilepingule oleme töötanud välja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ja erasektori vahendite suuremaks kaasamiseks. Mitmed neist pakkus ideena välja kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm. Valitsus kinnitas juunis eelmisel aastal rakkerühma ettepanekute põhjal koostatud tegevuskava, mille elluviimist jälgivad Teadus- ja Arendusnõukogu ning Riigikantselei.
Septembris hakkas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakkuma töötleva tööstuse ettevõtetele tootearenduse toetust, mille abil soovime julgustada tööstusettevõtjaid enam arendustegevusse investeerima. Pikemaajalise mõjuna ootame ettevõtete lisandväärtuse kasvu. Juba senine põgus kogemus kinnitab ettevõtjate huvi toetuse vastu ning selle jätkumisel tuleb kaaluda ka rahastamise kasvu. Me jagame riske, mida ühel ettevõttel üksi ei ole mõttekas võtta, kuid millest ühiskond tervikuna pikemat perspektiivi silmas pidades on selgelt huvitatud.
Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud valdkondlikud teadusprogrammid. Need on koostatud ettevõtete vajadustest lähtuvalt ja tulemuseks on ettevõtete huvidele vastavad uurimissuunad teadusasutustes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm käivitus 2018. aastal ning ressursside väärindamise programm käivitub 2019. aastal.
Välisinvesteeringute soodustamise ühe tegevusena on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuvastanud suure teaduskompetentsiga valdkonnad, kus on ühtlasi väga suur äripotentsiaal ning arvestatav tõenäosus investeeringu Eestisse toomiseks. Seda infot kasutatakse edaspidi potentsiaalsetele investoritele väärtuspakkumisi tehes.
Palju on räägitud sellest, et Eestis tehakse rakendusuuringuid alusuuringutega võrreldes proportsionaalselt vähe. Tegelikult on tehnoloogia valmidusastmeid enamgi. Probleemiks on, et Eestis ei arendata teadustöö tulemusi enamasti sellise tehnoloogilise valmiduseni, et ettevõttel oleks majanduslik huvi arendusega ise edasi tegeleda. See tähendab, et tihti ei leia ärilise potentsiaaliga teadustöö piisavat rahastust järgmiste arendusetappide läbimiseks. Investorid peavad riske liiga kõrgeks või ebaselgeks ning projektid satuvad nn surmaorgu. Paljud riigid pakuvad selle probleemi lahendamiseks toetust. Samadel põhimõtetel hakatakse 2019. aasta teisel poolel pakkuma meie teadlastele arendusgrante, selleks et nad saaksid arendada oma teadustulemused ettevõttele huvi pakkuvasse faasi või testida vastavate eelduste olemasolu.
Et teaduse panus vastaks paremini ühiskonna vajadustele, oleme viimastel aastatel valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA toel arendanud välja ministeeriumide teadusnõunike võrgustiku. Ministeeriumides töötavate teadusnõunike ülesanne on selgitada välja valdkondlikud uurimisvajadused ning teha teadusasutustega koostööd uuringute tegemiseks. Teaduspõhisem lähenemine poliitika kujundamisel ja elluviimisel on otsene võimalus, et teadlased saavad anda oma panuse riigi ja ühiskonna arendamisse, ametnikel ja poliitikutel võimaldab see teha aga paremaid, faktidel põhinevaid otsuseid. Selliste otsuste aluseks olevat teadustööd, uuringut või analüüsi pelgavad ainult need, kes tõde kardavad.
Seda positiivset kogemust on kavas katsetada ettevõtete haruliitudes, toetades neid arendusnõunike palkamisel. Teadlaskonna ja ettevõtjate koostöö edendamine on möödapääsmatu, kui soovime olla konkurentsivõimelised. Arendusnõunik aitab ettevõtjatel ühiselt leida nende tegevusala olulised teadus- ja arendussuunad ning aitab uuringute tegemiseks teha koostööd ametnike, teadlaste ja teiste osalistega. Esimesed arendusnõunikud asuvad katseprojekti korras haruliitudesse tööle 2019. aasta teisel poolaastal. Soovin, et Eestis oleks enam ettevõtjaid, kes oleks valmis ise selliseid kulutusi tegema ning teadlastega koostööd laiendama.
Kõrgetasemelist teadustööd ei saa teha ilma nüüdisaegse teadustaristuta. 2018. aastal algas Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise protsess, mille käigus leidis heakskiidu mitu taristut, mis võimaldavad valdkonna ettevõtjatel otsest kasu saada. Teaduse teekaart on riigi pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või ajakohastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse taristuobjektidest. Ühtlasi on teekaart aluseks riiklike teaduse infrastruktuuri rahastamisotsuste kujundamisel. Taristu objektid võivad olla nii füüsilised ja võrgustikstruktuurid kui ka liikmesused rahvusvahelistes teadustaristu organisatsioonides. Seekord eristati juba rakendunud või rakendumas objektid alles rajamisel olevatest objektidest. Kolmanda rühma moodustavad objektid, mis seonduvad Eesti osalemisega rahvusvahelistes teadustaristutes. Pean oluliseks, et teaduse teekaardile kantud taristuobjekte arendataks vastutustundlikult, tasakaalukalt ning Eesti riigi ja ühiskonna arenguvajadusi esikohale seades, st ka kooskõlas teaduskogukondadega, mille liikmed oleme.
Eesti on aktiivselt võtnud osa Euroopa Liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava programmi "Euroopa horisont" ettevalmistamisest. Aastatel 2021–2027 elluviidava programmi planeeritud eelarve ulatub 100 miljardi euroni, millest suur osa jaguneb kolme samba vahel. Avatud teaduse samba kaudu rahastatakse alusteadust ligikaudu 25,8 miljardi euro ulatuses. Teise samba kaudu rahastatakse teadus- ja arendustegevust ühiskondlike probleemide lahendamist ja tööstuse konkurentsivõimet toetavatel teemadel mahus 52,7 miljardit eurot. Kolmas, avatud innovatsiooni sammas on ette nähtud läbimurdelise innovatsiooni toetamiseks mahus 13,5 miljardit eurot. Ühiskonna probleeme hakatakse lahendama lisaks traditsioonilistele taotlusvoorudele ja partnerlussuhetele ka väikese arvu missioonide abil, mis lähtuvad ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Valitsus kiitis oktoobris heaks Eesti seisukohad. Toetame uut programmi "Euroopa horisont", aga seisame jätkuvalt selle eest, et väikeriikide osalusbarjäärid väheneksid. Rõhutame koostööprojektide ja mobiilsuse olulisust üksikettevõtetele ja -teadlastele suunatud tegevuste kõrval. Arvestades, et innovatsiooni toetamisele on varasemast enam rõhku pandud, leidis Teadus- ja Arendusnõukogu, et ka riigisiseselt tuleb kolmandas sambas osalemise võimekust suurendada. Selleks peavad avalik ja erasektor koostööd tegema. Ootame Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt varasemaga võrreldes aktiivsemat tegutsemist innovatsiooni toetamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on üle aastate taas kokku kutsunud innovatsioonipoliitika komisjoni, mis on kindlasti samm õiges suunas. Peame koos partneritega kujundama innovatsioonipoliitika, mis vastab nende vajadustele ning aitab tänaste ja juba ka homsete proovikividega toime tulla. Programmi "Euroopa horisont" ettevalmistamine alles käib ja Eestil on lähema aasta jooksul võimalus mõjutada selle programmi sisu. Kujundamisel on näiteks Eesti temaatilised eelistused raamprogrammis osalemiseks. Palun siinkohal ka kõigi teie, austatud Riigikogu liikmete abi Eesti seisukohtade kujundamisel ja kaitsmisel Euroopa Liidu tasemel.
Väga austatud kuulajad! Tahan lühidalt peatuda ka eesseisval. Alanud on uue, 2021. aastast algava planeerimisperioodi ettevalmistused. Käimas on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi hindamine. Teadus- ja Arendusnõukogu pidas vajalikuks saada enne järgmise strateegia ettevalmistamist sõltumatu hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi toimivusele ja praktilisi soovitusi selle edasiarendamiseks. Tööd on alustanud grupp kogenud Euroopa eksperte, kes tutvuvad varasemate uuringutega ja kohtuvad Eestis oluliste osalistega. Loodame Teadus- ja Arendusnõukoguga analüüsi esmaseid tulemusi arutada maikuus ning lõpptulemused avalikustatakse septembriks.
Aastast 2020 lõpeb suure osa riigis praegu kehtivate arengukavade kehtivusaeg ning ka käimasolev eurorahaperiood. Valitsus on andnud Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada koostöös partneritega välja laiapindne pikaajaline strateegiadokument "Eesti 2035" aprilliks 2020. Selle protsessi raames lepitakse kokku Eesti pikaajalised arengueesmärgid, olulisemad reformid, mida on vaja nende saavutamiseks, ning kavandatakse ka ressursid strateegia elluviimiseks. On selge, et euroraha maht järgmisel perioodil väheneb. Peame harjuma mõttega, et seni eurorahast rahastatud poliitikavaldkondadele tuleb leida ilmselt teistsuguseid katteallikaid. See on võimalik, kui teeme koostööd ja prioriseerime olulisi eesmärke.
Minu soov on, et teadus- ja arendustegevus oleks kõikide valdkondade arengustrateegiates teadlikult kavandatud, et seeläbi toetataks "Eesti 2035" strateegialoomes kokkulepitud eesmärke ning Eestis paraneks märkimisväärselt poliitika kujundamise ja elluviimise kultuur ning kvaliteet. See ei tähenda arvukalt uusi strateegiaid, mis teadus- ja arendustegevust käsitleksid, vastupidi, vähem strateegiaid kui täna, aga rohkem ühiseid ministeeriumiüleseid prioriteete nii sisutegevustes kui ka rahastamismudelites. Aasta 2021 annab meile võimaluse teha asju teisiti, teha asju paremini. Heaks näiteks on Maaeluministeeriumi ja maaülikooli süsteemne koostöö uue arengukava koostamisel ja tulevikusihtide seadmisel.
Lõpetuseks rõhutan üksteisega suhtlemise, kokkusaamise ja mõtete vahetamise olulisust. Me ei saa kõike formaliseerida, isegi kui vahel meile nii tundub. Oma valdkonna teadlaste, teadustööde või ametnike ja ettevõtjate tundmaõppimine ning koostöö käivitamine on sageli tahte küsimus. Eespool mainitud teaduslepe on väga hea näide ühisest energiast, mis on meie sees tegelikult peidus. Kasutagem seda teaduse ja teaduspõhise ühiskonna arendamiseks. Vaja oli entusiastlikke eestvedajaid, kõigi osaliste avatust ning valmisolekut süveneda lisaks oma vajaduste ja soovide selgitamisele ka teiste olukorda.
Väikeses riigis nagu Eesti on inimsuhetel suur tähtsus. Teadus on meie kõigi asi – see tähendab teadusest rääkimist, sellest arusaamist ja vajaduse korral selle kriitilist hindamist. Soovin seetõttu eraldi märkida ja tunnustada Eesti Noorte Teaduste Akadeemiat, kes on teadustööde tulemuste tutvustamisega ja seisukohtade selge väljendamisega alates 2017. aastast teinud väga head valgustustööd, kui nii võib öelda.
Valimiseelsel ajal väärib tähelepanu Eesti Teadusagentuuri eestvõttel käivitatud algatus "Kust sa tead?". Koostöös ajakirjanike, teadlaste ja paljude teiste partneritega pakutakse faktipõhiseid selgitusi valimiseelses debatis esitatavate väidete kohta. Loodan, et see muudab meie poliitilist kultuuri viisakamaks, faktipõhisemaks ning seeläbi paremaks.
Imetlusväärset tööd on teinud ka kõigile Vikerraadio kuulajatele tuttav teadusajakirjanik Priit Ennet, kelle teadusuudiste rubriik pälvis igati väljateenitult selge sõnumiga tarbeteksti auhinna.
Mul ei ole illusioone selle töö lihtsuse kohta. Teadus peab eristuma sageli väga apetiitseks vormistatud ebateadustest. Teadust ei saa lõputult lihtsustada, sest sageli ei olegi lihtsaid ja selgeid vastuseid olemas. Oktoobris siinsamas Riigikogus toimunud teaduspoliitika konverentsil rääkis sellest väga tabavalt akadeemik Tarmo Soomere: "Tänapäevane probleem on see, et teadus ei paku enam absoluutset tõde, vaid hetkel teadaolevat, parimal moel organiseeritud informatsiooni. See on ebamugav tõde nii riigile kui ka teadlastele, sest teadusele on sellisel moel raske viidata ja tugineda, kuna teadmine võib juba homseks olla muutunud." Peame harima iseennast ja kogu Eesti rahvast, kuidas siduda uut informatsiooni varasemaga; kuidas pidevalt muutuvas ja infoküllases ajas võtta nii oma isiklikku elu, tööd kui ka riiki puudutavates otsustes arvesse hetkel parimaid teadmisi ja olla valmis kohanema vastavalt uuele informatsioonile. Väga austatud Riigikogu, tänan teid!