Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Seaduseelnõu 293 on väga pika looga eelnõu. Selle eelnõu esimene lugemine toimus 22. novembril 2016 ehk juba kaks aastat tagasi. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati siis 6. detsember 2016 kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Lihtsalt meeldetuletuseks ütlen, et see eelnõu, mis oli tollal saalis lugemisel, tõi seadusesse sisse selle, et üldarstiabi osutaval äriühingul oleks õigus tegelda ka eriarstiabi esmase diagnostikaga. Lihtsalt § 14 lõigetesse 1 ja 2 toodi juurde selline mõiste nagu "eriarstiabi diagnostika".
Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu uuesti 16. mail 2017. Ma lihtsalt protokollist teile loen, mida siis ütles Sotsiaalministeeriumi esindaja ja miks meie ootus nii pikalt on kestnud. 16. mail 2017 tutvustas eelnõu Mark Soosaar ja doktor Madis Veskimägi jagas vastuseid. Tollal esindas komisjonis Eesti Perearstide Seltsi doktor Diana Ingerainen, kes märkis, et meie tervishoid on hästi haiglakeskene ning isegi siis, kui hakatakse uusi haiglaid planeerima, ei mõelda selle peale, kuidas tagada, et uuringud oleksid perearstidele kättesaadavad. Praegu on jõutud olukorda, kus patsiendid tunnevad kogu aeg, et nad ei ole õiges kohas, sest perearstil on piiratud võimalused. Perearstile peavad uuringud olema kindlasti kättesaadavamad. On selge, et keerulisemaid asju tuleb teha tsentraliseeritult, aga esmased diagnostikavahendid peavad olema perearstidele kättesaadavad. Lisaks selgitas doktor Madis Veskimägi, et arsti töö on vastutus patsiendi ees ja esimene reegel on, et ei tohi patsienti kahjustada. Samas tõi ta välja, et need uuringud, mida perearst saaks kohapeal teha, hoiavad ära ka patsientide suured kulutused ja järjekorrad eriarstide juurde. Endastmõistetavalt on väga oluline perearstide kvalifikatsioon ja see aastast aastasse paraneb. Ta tõi ka näite, et tema ja radioloogide hinnangud piltide kohta on ühtinud 94,5%. Heli Paluste kui Sotsiaalministeeriumi esindaja märkis, et põhimõtteliselt perearstide osutatavate teenuste ja üldse esmaabitasandil osutatavate teenuste loetelu laiendamist toetatakse. Ta tõi 2017. aasta 16. mail välja, et kuna ministeeriumis on valmimas ja juunis 2017 on valmis ka partneritega arutamiseks esmatasandi tervishoiukorralduslikke muudatusi käsitlev seadusmuudatuse väljatöötamiskavatsus, siis on ministeeriumi palve eelnõuga mitte kiirustada. Tõepoolest, sotsiaalkomisjon jäi seda ootama. Tollal komisjoni juhtinud Monika Haukanõmm märkis, et komisjonil on teadmine, et ministeerium tuleb välja oma ettepanekutega eelnõu kohta. Komisjoni ettepanek ministeeriumile oli pakkuda väljatöötamiskavatsuse baasil välja parem lahendus või eelnõu sõnastus, mida saaks järgmistel komisjoni istungitel arutada.
Läks mööda terve aasta ja veel natuke rohkem. Sotsiaalkomisjon tuli uuesti eelnõu arutelu juurde 8. novembril 2018. Tollal konstateerisime olukorda, et me ei ole saanud mingisugust selgust, kui kaugele on ministeeriumis jõutud. Heli Paluste kinnitas, et arutelud ja analüüsid käivad. Tollal ehk 2018. aasta 8. novembril esindas perearste Elle-Mall Keevallik, kes oli perearstide seltsi juhatuse liige. Tema lausus, et ta on samuti veendunud, et mida rohkem lubatakse perearstil oma pädevuse piires patsienti aidata, seda parem patsiendile. Perearstide selts ei ole kindlasti vastu, kui lubatakse perearstil, kellel on radioloogiline pädevus, röntgenuuringuid teha. Kui jätta eelnõusse sisse mõiste "eriarstiabi diagnostika", siis hoiab see ilmselt ära ka tulevikus tekkida võivaid probleeme. Näiteks võib perearstidel tekkida vajadus kasutada esmatasandil ka teisi eriarstiabi diagnostikameetodeid. Selle arutluse tulemusena me otsustasime, et me palume Sotsiaalministeeriumil anda selle teksti kohta siiski hinnang, mida see sõnastus endaga kaasa toob.
4. detsembril arutlesime uuesti sellesama eelnõu üle. Siis langetasime sellised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda juba 12-ndaks (nädal tagasi), teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele 19-ndaks, tänaseks, kui tegelikult on teine lugemine, ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ettekandjaks määrati komisjoni esimees Helmen Kütt. Kui seda eelnõu enne menetleti ja arutati, siis oli komisjoni esimees Aivar Kokk, kes seda menetlust juhtis ja tutvustas eelnõu siin Riigikogus.
Me kogunesime 10. detsembril uuesti. Sotsiaalministeerium oli leidnud parema väljendi, mis kergendaks ka kõikidel arusaamist. Toodi välja, et "eriarstiabi diagnostika" on väga lai mõiste, mis hõlmab väga suurt hulka tervishoiuteenuseid praktiliselt kõikidelt erialadelt, ning selline muudatus tekitaks segaduse süsteemis, kus on perearstireformist alates kehtinud üldarstiabi ja eriarstiabi lahususe põhimõte. Komisjoni liikmetel oli küsimusi ka finantseerimise kohta. Maris Lauri küsis uuringute finantseerimise kohta. Heli Paluste vastas, et perearstidel on oma uuringufond. Kui perearst ise uuringuid ei tee ja suunab inimese mõne teise haigla või eriarstiabi osutaja juurde, siis toimub arveldamine kehtivate haigekassa hindadega, haigekassa kompenseerib uuringu maksumuse perearstidele ning perearst kompenseerib selle omakorda eriarstiabi osutajale. Jüri Jaanson rõhutas, et "eriarstiabi diagnostika" mõiste on väga lai ja see võiks jääda eelnõust välja. Ta küsis, kas Sotsiaalministeeriumi esitatud sõnastuse kohta võiks küsida ka perearstide seltsi arvamust. Sellest tulenevalt tegi komisjon konsensuslikult ettepaneku eelnõu täiskogu päevakorrast 12. detsembril välja võtta ja saata seesama eelnõu täiskogu päevakorda 19-ndaks ehk tänaseks.
17. detsembril toimus veel kord sotsiaalkomisjoni arutelu. Sotsiaalministeerium jäi oma esitatud seisukohale. See tekst, mille kohta sotsiaalkomisjon perearstidelt arvamust küsis, oli selline: "Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded." Ilma ettevalmistuseta või ilma neid nõudeid täitmata, mida on vaja röntgeniaparaadiga töötamiseks, ei ole kellelgi võimalik seda teha. Perearstid olid esitanud meile oma arvamuse. Nemad muidugi soovisid ka laiemat käsitlust. See laiem käsitlus oleks hõlmanud perearstide arvamuse järgi väga paljusid meditsiiniteenuseid. Arvestades ka kiiresti muutuvat aega ja perearstide rolli suurenemist tulevikus, tulebki seda arutada ja ilmselt ka seadusi muuta. Perearstid soovisid, et ära oleks mainitud lihtsalt radioloogiateenused. Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste selgitas, et radioloogia jaguneb uuringu- ja ravimeetodite järgi ning seal on väga mitmeid tegevusi, nagu röntgeniülesvõtted, röntgenläbivalgustus, mammograafia, ultrahelidiagnostika, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ja veel mitmed-mitmed muud tegevused. Sellest tulenevalt komisjon seda arutas. Ma väga tänan komisjoni liikmeid, kes vaatasid teemat täiesti tervishoiu- ja sotsiaalpoliitiliselt, mingit erakonnapoliitikat seal ei olnud. Leiti, et sotsiaalkomisjon ei ole päris õige koht selliste suurte tervishoiupoliitiliste muudatuste tegemiseks. Sellise laia loetelu sissetoomine vajab paremat analüüsi ja arutamist ka eri gruppidega, keda see puudutab (ma pean silmas meditsiini). Praegu on seda arutatud ainult radioloogidega ja seadus mainib selles loetelus ainult röntgeniülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid. Kui oleks jäänud laiem, esialgne, perearstide seltsi pakutud sõnastus, siis see oleks tähendanud kindlasti pikemaid arutelusid.
Sellest tulenevalt komisjon arvestas täielikult seda muudatust, milles mainitakse röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahtu ja muidugi seda, et kõik nõuded peavad olema täidetud. Sellise tekstiga oleme me täna siin saalis. Aga nii protokollis on kirjas kui ka Sotsiaalministeeriumile on komisjoni liikmed suuliselt esitanud palve – see koosseis seda ilmselt enam menetleda ei jõua –, et väga tõsiselt tuleks arutada, eriti uute tervisekeskuste valmimisel, kuidas perearstide roll võimaldaks patsiente paremini ja elukoha lähedal teenindada. Kui perearstide pädevus on selleks sobiv, siis tuleks tõsiselt analüüsida ja kaaluda selliseid loetelusid, mis on see, millega perearstid peaksid tegelema, ja juba järgmisele Riigikogu koosseisule tuleks ette valmistada ka seaduseelnõu. Aitäh!