Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on siin hea võimalus soovida teile kõigile head vabariigi sünnipäeva nädala jätku. Olen teie ees järjekorras viienda Vabariigi Valitsuse aruandega ESM-i tegemiste kohta. Nagu varasematel kordadel minu eelkäijad, saan ka mina kinnitada, et ESM on oma ülesande euroala ees tulemuslikult täitnud. Saan ka tõdeda, et Eesti võetud kohustused seoses ESM-iga aja jooksul suurenenud ei ole.
ESM on aidanud kindlustada finantsstabiilsust euroalas ja teinud seda, andes toetuslaene riikidele, kes erinevate probleemide tõttu enam turgudelt vajalikke vahendeid kaasata ei saanud. Neid laene on antud ka soodsamatel tingimustel, kui tavaolukorras võimalik. Toetuslaene saanud riigid on aastas kokku hoidnud kuni 5% SKT-st. Sel viisil säästetud summad on olnud võimalik suunata majanduse taastamisele. Siinkohal ei tohi unustada nende laenudega kaasas käivaid tingimusi, mis on pannud neid riike oma rahandust korrastama, pangandust puhastama ning struktuurseid reforme läbi viima.
ESM-iga liitumisel oli Eesti märgitud kapital kokku 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot oli sissemakstav kapital. Need kohustused viie aasta jooksul muutunud ei ole. Selle aja jooksul on ESM ja EFSF välja andnud kokku 273,3 miljardit eurot toetuslaene, millest ESM andis 87,83 miljardit eurot. Arvestades Hispaania tehtud tagasimakseid, mis on kokku 9,612 miljardit eurot, ja veel tõenäoliselt Kreekale kolmanda programmi raames antavaid laene, on ESM-i praegune sekkumisvõimekus 378 miljardit eurot.
Kogu oma senise eksistentsi jooksul on ESM teeninud tulu, mis on suunatud reservidesse. Erandiks ei olnud ka 2016. aasta, kui 568 miljonit eurot tulusid suunati juhatajate nõukogu otsusega reservi, mille maht on nüüd peaaegu 2 miljardit eurot. Tulu on saadud vaatamata sellele, et viimaste aastate intressid on olnud negatiivsed.
2017. aastal tulud siiski vähenevad. Tulude reservi suunamine tuleneb ESM-i asutamislepingust, mille kohaselt aktiivse programmi ajal nii tehakse. See on ka heaperemehelik ning kaitseb võimalike kapitalinõuete eest, kui tulevikus peaks ka kahjumeid tulema.
Nagu märgiti juba eelmise aruande tutvustamisel, saan ka täna nentida, et euroala turvavõrk on töötanud ja andnud oma panuse usalduse taastamisele, mis on olnud oluline tegur euroala soodsa majandusseisu tagamisel. Iirimaa ja Portugal, kes said toetust EFSF-i kaudu, ning Küpros ja Hispaania kui ESM-i kliendid on neile antud uue võimaluse hästi ära kasutanud ning näitavad positiivseid või väga positiivseid eelarve- ja majandustulemusi. Jah, kõik tasakaalustamatused ei ole veel olematuks kahanenud, aga need on selgelt teadvustatud ning kõik riigid astuvad nende kõrvaldamiseks samme.
ESM ei ole ka käed rüpes istunud. Tehtud on seniste programmide läbiviimise hindamine ning selle tulemusena sündinud soovitusi funktsioonide tugevdamiseks ja eri protsesside läbipaistvamaks tegemiseks püütakse järgida.
Mis ootab ESM-i ees? Igapäevategevused on 2018. aastal seotud Kreeka programmi lõpetamisega ning Küprose ja Hispaania programmijärgse seirega. Kreeka programmi puhul on veel lahtine, mis vormis ESM-i turvavõrk võiks toeks olla. Oluline roll saab olema Kreeka võimalike võlaleevendusmeetmete rakendamisel. Sellise lubaduse on eurorühm 2016. aastal andnud.
ESM on ka EMU tulevikuarutelude tähtis teema. Üha rohkem on hakatud toetama juba eelmistel aastatel jutuks olnud lahendust, et ESM-ile antakse kriisilahendusfondist viimasel võimalusel laenaja roll. Kuidas, milliste reeglite kohaselt see toimiks, on alles arutelude objekt. Nende reeglite kodifitseerimine toimuks ESM-i asutamislepingu muudatustega, mis tähendab ka asjaomast ratifitseerimise protseduuri. See ühtne kaitsemehhanism asendaks praeguseid riikide, sh Eesti poolt võimaldatavaid krediidiliine.
Teine tuleviku töösuund on seotud ESM-i rolli laiendamisega ehk selle muutmisega valuutafondilaadseks. See tähendaks eelkõige suuremaid volitusi majandus- ja eelarvepoliitika järelevalves, probleemsetele riikidele programmi koostamisel ja selle rakendamisel ning seireid. Koostöös Euroopa Komisjoniga on kindlasti võimalik praegust praktikat parandada. Euroopa Komisjon on ka ise teinud ettepaneku tuua ESM riikidevahelistest lepingutest Euroopa Liidu õigusesse. Kaugemas perspektiivis võib see ka teoks saada, aga tõenäoliselt mitte komisjoni pakutud plaani kohaselt määruse alusel, vaid muutes Euroopa Liidu toimimise lepingut. Komisjoni visiooni kohaselt muutuks ESM-iga seotud otsustusprotsess keerulisemaks, sest lisandub Ecofini tasand, ning ka vastuolulisemaks. Pigem võiks hoida toimivat korraldust ning juhinduda Euroopa Liidu õigusesse toomisel Euroopa Investeerimispanga eeskujust. See ei ohustaks ka Riigikogu pädevusi ESM-iga seonduvas.
Lõpetuseks kinnitan veel kord, et ESM on hästi juhitud missiooni täitnud ja täitev organisatsioon. Töötame selle nimel, et kogu see tegevus kestaks ja võimalusel edasi areneks. Aitäh!