Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head kultuurihuvilised! Eesti Vabariigi 100. aasta juubelini on jäänud poolteist nädalat. Kümne päeva pärast võime öelda: meie riik on 100-aastane ja meil on vabadus küsida, mis on meid need 100 aastat üleval hoidnud. Mis on Eesti riigi süda? Kust algab Eesti?
Kui 1992. aastal vaieldi uue põhiseaduse üle, ütles Liia Hänni siitsamast, kus mina praegu seisan: "Väga paljudes meile läkitatud kirjades on olnud arvamus, et põhiseaduse eelnõu ei sätesta meie riigi eesmärki, milleks peaks kindlasti olema ka eesti rahvuse ja kultuuri säilimise tagamine." Kirjadel oli mõju. Põhiseaduse preambulisse lisati lause, mida võiks käsitada Eesti riigi ideena: selles öeldakse ka, et Eesti riik peab tagama eesti kultuuri säilimise.
Mulle tundub, et peame nendele kirjutajatele tagantjärele äraütlemata tänulikud olema. Sest kui mõelda ajale veel mõni aasta tagasi, siis kippus kogu riigi pidamise mõte pahatihti kinni jooksma lihtsustatud Exceli tabelisse. Riigi ülimaks eesmärgiks kuulutasime majanduskasvu, mida mõõdetakse SKT-ga, ja mille teenistuses olevana nähti ka kultuuri. Seda – tihtipeale inimlikul ahnusel põhinevat tarbimishullust – jutlustati nii valitsuse pressikonverentsil kui ka siin saalis põhjalikult ja pikka aega. Mul on hea meel, et see diskursus, nagu mu hea eelkäija armastas öelda, on nüüd läbi ja juubeliaastaks suudame riigi pidamise mõtet veidi avaramalt ja küpsemalt käsitleda. Kui soovite, siis holistilisemalt. Ikka põhiseaduse vaimus.
Eesti ei ole protsendiriik, kus kultuur ei ole eesmärk, vaid paremal juhul vahend majanduskasvu edendamiseks, halvemal juhul lihtsalt üks ajaviitevorm. Eesti on kultuurriik, mille edukus põhineb meie inimeste loovusel. Eesti mõte on Eesti kultuur. On muidugi ka neid näiteid, kus mõni erakond nimetab ennast sõnades küll suurimaks Eesti sõbraks läbi aegade, kuid jutlustab nõukogude korra nostalgiat, ähvardab sulgeda teatreid ning teatab, et Eesti kultuuris ei ole kogu taasiseseisvuse aja mitte midagi olulist sündinud. Paratamatult meenuvad Anton Hansen Tammsaare sõnad, kes 1919. aastal – ehk ajal, mil alles võideldi meid iseseisvaks – kirjutas irooniliselt: "O, me salalikud! O, me silmakirjalised! Igal pool paistaks nagu päris Eesti kultuur. Ainult vana on auväärt, ainult vanadus on väärdumata tõestus. Ainult vanavaral on tõsine kultuuriväärtus. Me nutame, õhkame, karjume mineviku pärast, aga olevik on ainult purustamise väärt."
Eesti kultuuripoliitika aluseks on kaks veendumust. Esiteks, meie kultuur on riigi hoida. Ma tean, et maailmas on riike, kus kultuurielu on jäetud puhtalt turumajanduse hoolde, kuid Eestis pole see kunagi nii olnud ega tohi ka kunagi olla. Me oleme väikeriik ning siin ei ole lihtsalt teistmoodi võimalik. See aga tähendab, head kohalviibijad, et Eesti kultuuri hoidmine ei ole ainuüksi Kultuuriministeeriumi ülesanne, vaid meie kõigi. Teiseks, riik peab toetama, aga ei tohi ette kirjutada. Riigi ülesanne on pakkuda raamistus, kus saab kultuur sündida, kuid see peab olema vaba ja pidevalt elav. Me oleme kohe 100-aastased, aga see ei tähenda, et me peaksime Eesti riigist ehitama mausoleumi.
See kõik pole Kultuuriministeeriumi sisekommunikatsioon. Meenutagem veel kord neid kirjasaatjaid, kes 1990-ndate alguses ummistasid selle hoone postkastid. Nende sõnum oli: Eesti riik peab kaitsma oma kultuuri. See on olnud saja aasta jooksul selle rahva tahe. Ja meie oleme siin selleks, et teostada rahva tahet. Vabadus ja iseseisvus ei tähenda esmajoones mitte majandus-, vaid kultuurikeskkonda. Eesti riigi mõte ei ole aktsiisimäärades, tariifides ega protsentides, Eesti riigi mõte on olnud algusest peale, on täna ja on ka tulevikus meie kultuur.
Eestil läheb hästi ja nii läheb hästi ka Eesti kultuuril. Mitte kunagi varem pole meie rahvas olnud nii jõukas, riik nii kaitstud ja kultuur nii armastatud meie kodumaal ja tunnustatud ka rahvusvaheliselt. Seda kinnitavad ühelt poolt muuseumi-, teatri-, kino- ja kontserdikülastajate statistika ning ka meie loojate edu kõikjal maailmas.
Eesti riigi kohus on oma kultuuri ka mujale maailma viia. "Suurrahvas võib ennast maksma panna ka maavarade ja sõjaväega, kuid väikerahva jaoks on see ainuke võimalus end globaalsel laadaplatsil nähtavaks teha," kirjutas Valdur Mikita raamatus "Lindvistika ehk Metsa see lingvistika". Eesti riigi ja kultuuri nähtavaks tegemisel oleme tõesti edukad olnud. Näiteks Veneetsia biennaalil külastas Katja Novitskova näitust rekordiliselt 40 000 inimest, mainekal New Yorgi Performal oli Eesti fookusriigiks, Paavo Järvi Eesti Festivaliorkester toob kontserdisaalid puupüsti täis kõikjal maailmas ning Arvo Pärt on seitsmendat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdisaegne helilooja. Lisaks pälvis NO99 Euroopa teatrimaailma Oscari, auhinna European Theatre Prize New Realities. Rooma tähtsaimas muuseumis avati Konrad Mäe suur retrospektiivnäitus ning tänavuse Londoni raamatumessi üks fookusriike on Eesti. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas Eesti kultuur on maailmas suutnud huvi ja vaimustust esile kutsuda.
Head Riigikogu liikmed! Vastutus Eesti kultuuri edu eest on eelkõige loomeinimestel ja ka neil, kes aitavad loodut hoida ja arendada. Riik on neile toeks olnud, pakkudes avatud, salliva ja hooliva riigina soodsat loomekeskkonda. Riik püüab olla hea koostööpartner, kes väärtustab kultuurivaldkonna töötajaid hüppelise palgatõusuga.
Lääneriikide kogemused näitavad, et majandus kasvab siis, kui elanikud on haritud, ühiskonnas on jõukust ja kultuurile ligipääs võrdsemalt jagatud, kui riik on turvaline. Seega ei saa nende valdkondadega tegelemist edasi lükata. Ka Kultuuriministeeriumi üheks vastutusalaks olev loomemajandus on tänapäevases maailmas kasvav majandusharu ja igasugune edukas majandus vajab järjest enam loovust. Seetõttu oleme otsinud uusi võimalusi, kuidas anda hoogu juurde loova majanduse arengule ning olla toeks meie ettevõtetele. Nii korraldasime eelmise aasta augustis ajaloos esimese kultuuriministri visiidi koos äridelegatsiooniga: augusti lõpus toimus Stockholmi visiit, mille eesmärk oli pakkuda Eesti loomeettevõtjatele võimalust tutvuda Rootsi edulooga ja aidata neil leida koostööpartnereid.
Alanud aastast töötab Kultuuriministeeriumis kultuuriekspordi nõunik, kelle ülesanne on välja töötada strateegiad, kuidas riik saaks veelgi enam abiks olla kultuurivaldkonna ekspordivõimekuse kasvule. Siinkohal tuleb rõhutada, et me vaatame kultuuri võimalusi majanduse arendamisel muidugi laiemalt kui vaid loomemajandus ja eksport. Pilootprojektina edukalt käivitunud Film Estonia toetuskava tarbeks oli 2017. aastal eraldatud miljon eurot. Esimeste tulemuste põhjal saame öelda, et iga investeeritud 1 euro avalikku raha on toonud Eestisse täiendavalt 1,1 eurot otsest maksutulu ja peaaegu 7 eurot kaudset tulu. Huvi toetuskava vastu on olnud suur ning toetuskava on hästi käivitunud. Seetõttu suurendasime käesolevast aastast toetuskava mahtu kaks korda ehk 2 miljoni euroni. Samuti käivitasime sellest aastast uue toetusmeetme, mille eesmärk on aidata kaasa selliste suuremahuliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamisele Eestis, mida seni pole olnud siin võimalik korraldada – neid on tehtud väiksemas mahus või on teatud ettevõtmised pidanud korraldamise toetusmeetme puudumise tõttu lõppema. Jutt käib rahvusvahelistest olulise majandusliku mõjuga sündmustest, mille puhul laekub riiki maksutulu rohkem, kui on nende korraldamiseks vajalik toetus.
Lugupeetud rahvasaadikud! Loodetavasti olete jõudnud tutvuda ligi poolesaja lehekülje pikkuse aruandega. 2017. aasta aruande koostamisel arvestasime eelmisel aastal Riigikogu kultuurikomisjoni esitatud märkuste ja ettepanekutega. Peatükkide struktuuri ja sisu kajastatuse ulatust on laiendatud. Aruande struktuur koosneb kahest osast, mille esimeses osas antakse peatükkide kaupa ülevaade kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamise ja elluviimise üldpõhimõtetest, kultuuri rahvusvahelistumise välissuunalistest tegevustest ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisematest sündmustest.
Järgnevalt toon esile valiku olulisematest arengutest. Alustan kultuuritöötaja palgast. "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" sätestab: "Riik võtab suuna riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu tõstmiseks täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemele." Kolm aastat tagasi tundus kokku lepitud eesmärgi saavutamine paljudele võimatu ülesanne. Siis oli kultuuritöötaja miinimumpalk 731 eurot, aga Eesti keskmine 1070 eurot. Mahajäämus seega üle 30%. Sellest aastast suutsime kultuuritöötaja miinimumipalga tõsta 1150 euroni. Prognoositav selle aasta keskmine palk on 1280 eurot. Alampalga tõus on veidi üle 200 euro ehk 22%. Kolme aastaga on palk tõusnud 419 eurot ja prognoositava Eesti keskmisega on vahe vähenenud 10%-ni.
Siinkohal tuleb rõhutada, et Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, mida tuntakse ka TALO nime all, saavutatud palgakokkulepe on siduv vaid lepinguosalistele ja hõlmab ainult riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Kuid see on üleskutse kogu kultuurivaldkonna tööandjatele, eeskätt kohalikele omavalitsustele, et nad neid tasustamispõhimõtteid võimaluse korral järgiksid. Hea meel on tõdeda, et Eesti suurim omavalitsus on seda juba teinud, ning loodan, et tugevamaks muutunud omavalitsused – mis oli ju ka haldusreformi peamine mõte – tulevad palgatõusuga kiiresti järele.
Võimaldamaks vabakutselistel loovisikutel pühenduda loometööle, on riik viimastel aastatel leidnud vahendeid, et loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palga maksmist. 2017. aastal toetati koos loomeliitudega 18 loovisiku tegevust, millele lisandus 2018. aastal mõlemale loomeliidule lisaraha kolme täiendava loovisiku toetamiseks.
Austatud rahvaesindajad! 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaasta oli suunatud järelkasvu väärtustamisele nii looja kui ka publikuna, sidumaks kultuuri eri valdkondi ning koondamaks hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi väikestele ja suurtele. Sümboolselt just laste ja noorte kultuuriaastal rakendus 1. septembril huvitegevuse reform, mille eesmärk on tagada, et igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, peab olema võimalus saada osa huvitegevusest. Reformi tulemusena on juba suurenenud 7–19-aastaste laste ja noorte osalemine regulaarses huvitegevuses. Paranenud on teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ning tagatud mitmekesisem valik kõigis Eesti piirkondades.
Toon mõned näited. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga loodi Väätsal kosmosering. Elvas avati seikluskasvatuse, kalanduse ja jahinduse ringid ning väga populaarseks on saanud laste jooga. Hiiumaal on nüüd võimalik harjutada plokkflööti. Rõuges hakatakse noortele pakkuma uute võimalustena osalemist trummiringis ning karate-, poksi- ja parkuurimistrennis. Saaremaal avatakse sügisest muusikakoolis uus eriala: folkloori-pärimusmuusika haru. Valgamaa on loonud innovaatiliste lahenduste fondi ning korraldab pop-up huviringe, et välja selgitada noorte seas kõige populaarsemad. Sellest aastast on huvitegevuse toetusmeetme maht 15 miljoni eurot, millest 500 000 suunatakse katusorganisatsioonidele koostöö ja valdkonna ühistegevuse arendamiseks. Toetust saavad katusorganisatsioonid peaks Haridus- ja Teadusministeerium teatavaks tegema homme.
Alanud 2018. aasta keskmes on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine mitut aastat hõlmava "Eesti Vabariik 100" juubeli- ja kultuuriprogrammiga. 2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma erilise tähelepanu kultuuripärandile. Alanud on Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Unistan sestap ka, et sel aastal saavad mõistliku lahenduse vaidlused "kala versus inimene". Muinsuskaitseametil tuleb pidada debatte keskkonnaametnikega, kes tahavad kultuuripärandi ja inimeste harjumuspärase elukeskkonna hävimise hinnaga sajandivanuse ja Eesti suurima hüdroelektrijaama Linnamäel ning ainukese tänini täielikult toimiva Hellenurme vesiveski igaveseks seisma panna. Ma väga loodan, et varsti jälle saabuvad valimised ei vii taas mõnda Riigikogu liiget kultuuripärandit täis joonistama või ministrit tegema ettepanekut mõne mälestise lammutamiseks. Selliste sigadustega mittetegelemine oleks väärikas kingitus vabariigile juubeli puhul.
Kokku on Eestis 2017. aasta lõpu seisuga 26 538 kultuurimälestist. 2017. aastal tunnistasin kultuuriministrina mälestiseks kaheksa objekti, neist üks on arheoloogiamälestis ja seitse Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri näited. Muret tekitab asjaolu, et ehitismälestistest on väga suur hulk halvas või lausa avariilises seisukorras: uue hindamissüsteemi järgi tervelt kolmandik. Selleks, et Eesti kultuuripärand oleks paremini kaitstud, on Kultuuriministeeriumis valminud uus muinsuskaitseseadus, mis eelmisel nädalal läks avalikule arutelule ning jõuab lähikuudel Riigikokku. Muinsuskaitsereformi eesmärk on luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikkuse huvides.
Teine oluline märksõna on kultuuripärandi digitaliseerimine, mille tõstsime tähtsaks teemaks ka Eesti eesistumise ajal. Olulise tõuke digitaliseerimisele on andnud kindlasti ka 1. jaanuarist 2017. aastal Eestis kehtima hakanud säilituseksemplari seaduse alusel väljaannete digitaalselt säilitamise kohustus. Kehtestasime selle esimese riigina maailmas.
Materiaalse kultuuripärandi juurest on hea edasi liikuda rahvakultuuri juurde. Valdkonna arendustegevuses on prioriteetideks vaimse kultuuripärandi hoidmine ja väärtustamine, laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ning arengueelduste loomine tegevustoetuse abil rahvakultuuri keskseltsidele ning olulistele piirkondlikele organisatsioonidele.
Väärtustamaks meie mitmekesist pärimuskultuuri, toetame seitset kultuuriruumide programmi. Need on Setomaa, Kihnu, saarte, Peipsiveere, Mulgimaa, Vana-Võromaa ja Virumaa programm. Nii innustame kogukondi tegema koostööd ja tugevdama identiteeti, hoidma piirkondadele omast kultuurilist ja keelelist eripära, sealset elulaadi ja tavasid, kombeid ja oskusi. 2018. aastal tõstsime Rahvakultuuri Keskuse analüüsi ja ettepanekute tulemusel kultuuriprogrammide rahalist kogumahtu 28% ja see ulatub nüüd ligi poole miljoni euroni.
2017. aasta rahvakultuuri valdkonna suursündmus oli kahtlemata XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään". Peol esines kokku 36 000 noort. Laulupeol osales 794 laulu- ja pillikoori, tantsupeol 585 rahvatantsu- ja võimlemisrühma ning pillipeol 49 kollektiivi. Noorte võimekust iseloomustab ka ühe tantsupeo etenduse ärajäämisel korraldatud spontaanne asendustantsupidu Vabaduse väljakul. See on kindlasti hea näide sellest, kuidas lapsed ja noored on loovad ning tahavad luua. Antagu vaid võimalus!
2017. aastal toetas Kultuuriministeerium 24 etendusasutust, sh 13 eraetendusasutust, kaheksat riigi osalusega sihtasutust, kaht munitsipaalteatrit ning avalik-õiguslikku Rahvusooperit Estonia. Statistikale tuginedes võib öelda, et suurenesid nii teatrite tegevustoetused, teenitud piletitulu, mängitud etenduste kui ka publiku arv. Märtsis avasime renoveeritud Ugala teatrihoone ning ka mitmed teised teatrid said eelmisel aastal rõõmustada uuenduste üle, mis muudavad töö sujuvamaks nii loomingulistel kui ka tehnilistel töötajatel ja teevad teatrikülastuse mugavamaks ka publikule. Nii lõpetati lavaremont Vanemuise teatri suures majas ja Endla suures saalis.
Kultuuriministeerium toetab filmide tootmist ja levitamist peamiselt Eesti Filmi Instituudi kaudu, kes korraldab taotlusvoore ning kellel on selgelt välja kujunenud skeemid filmitootmise toetamiseks alates stsenaariumi ja filmiprojektide arendusest kuni tootmise ning levitamiseni. Aastal 2017 oli Eesti Filmi Instituudi eelarve 8,3 miljonit eurot, millest toetati filmide tootmist 2,75 miljoniga ning lisaks "Eesti Vabariik 100" filmiprojekte 3,8 miljoniga. Filmide tootmine saab sellel aastal kasvikuks 350 000 eurot vastavalt riigieelarve kokkulepetele. Rahvusvahelistumise kontekstis oli üks 2017. aasta suursündmusi 28. aprillil pikalt läbi räägitud Eesti ja Prantsusmaa vahelise filmialase koostööleppe allkirjastamine.
2017. aastal toetas Kultuuriministeerium kolme riigi osalusega sihtasutust helikunsti valdkonnast: SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Kontsert ja SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, lisaks 11 valdkonna tugiorganisatsiooni ja kollektiivi, kellest kõige uuemad – 2015. aastal riigi ja erasektori koostöös loodud SA Pillifond ja Eesti Festivaliorkester – kinnitasid oma tegutsemissuunal jõuliselt kanda ning nende töö tulemused ületasid esialgsed ootused. Eesti Pillifond andis 2017. aastal konkursi korras Eesti tippinterpreetidele kasutada seitse hinnalist keelpilli. Pillivalikusse lisandus esimene annetatud instrument, legendaarsele Vladimir Sapožninile kuulunud üle 400 aasta vanune viiul. Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhtimisel viibis 2017. aasta augustis-septembris esimesel rahvusvahelisel kontserdireisil, andes neli menukat kontserti Põhjamaade mainekaimates saalides. Samuti salvestas orkester esimese albumi. Eesti tutvustamine rahvusvahelisel areenil jätkub käesoleval aastal, juba on antud kontserdid Brüsselis, Zürichis, Kölnis, Berliinis, Viinis ja Luxembourgis.
Kirjandusest, kirjastamisest ja raamatutest rääkides toon välja Eesti kirjanduse väljapaistvuse suurendamise ning noorte lugemisharjumuse parandamise. Eesti kirjandus saab maailmale arusaadavaks tõlgete kaudu. Eelmisel aastal tõlgiti 56 meie kirjandusteost 15 keelde. Väga olulise tõuke annab kindlasti aprillis toimuv Londoni raamatumess, kus Eesti on koos Läti ja Leeduga fookusriik. Riik on püüdnud hoolitseda selle eest, et lapsed ja noored leiaksid endas raamatusõbra ja kirgliku lugeja. Lastekirjanduse keskusel ja Kultuuriministeeriumil on tore traditsioon kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat. "Eesti Vabariik 100" programmi raames kingitakse "Pisike puu" ka igale 2018. aastal välisriigis sündinud ja rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodaniku lapsele. Lugemisharjumuse suurendamiseks ning raamatute kättesaadavuse tagamiseks on oluline roll raamatukogudel. Eestis toimib kõikide kasutajate huvidest ja vajadustest lähtuv raamatukoguvõrk, mille moodustavad 941 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, sh 536 üldkasutatavat rahvaraamatukogu. Rahvaraamatukogusid kui mitmefunktsioonilisi keskusi on aasta jooksul külastatud umbes 5,5 miljonit korda.
Kunstivaldkonna jaoks oli 2017 oluliste verstapostideni jõudmise aasta: osaleti kaalukatel rahvusvahelistel kunstisündmustel ja viidi läbi institutsionaalseid ümberkorraldusi. Aasta lõpul asutasid Eesti Kunstnike Liit ja Kultuuriministeerium Kunstihoone sihtasutuse, mis korraldab Tallinna Kunstihoone näitusetegevust.
Rahvusvahelisel areenil on kujutav kunst, viimastel aastatel peamiselt just noorem kaasaegne kunst, üks Eesti kultuuri nähtavamaid saadikuid. 56. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus – kunstnik Katja Novitskova projekt "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega näinud olen" – kogus, nagu juba öeldud, rekordilised 40 000 külastajat. Novitskova teine suurem näitus lõppenud aastal, juunist novembrini kestnud "Earth Potential" New Yorgi linnavalitsuse pargis Manhattanil, oli esimene sellise mastaabiga Eesti kunstniku rahvusvaheline avaliku ruumi kunstiprojekt. Ja kui Veneetsia biennaalil osales Eesti oma paviljoniga juba 11. korda, siis New Yorgi maineka performance-kunsti festivali "Performa 17" fookusriigina ülesastumine oli ainukordne võimalus. Festivali kuraatorid valisid programmi kolm kunstnikku: Flo Kasearu, Kris Lemsalu ja Anu Vahtra. Seal toimus ka loeng Eesti performance-kunsti ajaloost ja videoõhtu Eesti kunstist.
Natuke ka kultuuriajakirjandusest. Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav SA Kultuurileht annab endiselt välja Eesti tähtsaimaid kultuuriajakirju ja -ajalehti. 2017. aastal lisandus väljaantavate ajalehtede nimekirja ka võrukeelne Uma Leht, 2018. aastal liitus Müürileht. Eelmisel nädalal 10. aastapäeva tähistanud Müürilehest on saanud oluline väljaanne kultuuriajakirjanduse maastikul, mida kinnitab ka Tartu Ülikoolis tehtud kultuuriajakirjanduse uuring. Müürilehel on oma kindel roll ja lugejaskond. SA Kultuurilehe alla minek tagab väärt ajalehele stabiilsuse, parema levi ja kindlustunde.
Kantar Emori jaanuarikuu teleauditooriumi uuring näitab, et ETV on vaadatavuse poolest tõusnud liidripositsioonile. See on hea uudis, sest rahvusringhäälingul on oluline roll inforuumi hea kvaliteedi ja tasakaalustatuse hoidmisel. Niinimetatud libauudiste ning manipuleeritud informatsiooni esiletõusu valguses peab Eesti Rahvusringhääling üheks olulisimaks mõõdikuks usaldusväärsust. Turu-uuringute AS-i uuringu kohaselt usaldas 2017. aastal Eesti Rahvusringhäälingut 69% küsitletutest. Eesti keelt kõnelevatest inimestest usaldab ERR-i 77% elanikkonnast, venekeelsest elanikkonnast vaid 52%. Sellest lähtuvalt on loomulikult üks suurimaid väljakutseid võita ka venekeelse elanikkonna usaldus. See tähendab, et eelmisel aastal valitud rahvusringhäälingu uus juhatus ja nõukogu peavad leidma lahenduse, kuidas kasvatada muukeelse elanikkonna huvi ETV+ vastu ja suurendada kanali vaatajaskonda.
Lõimumisvaldkonnas on suur väljakutse vähendada segregatsiooni ning hoogustada eri kogukondade koostööd. 2017. aastale tagasi vaadates on hea meel, et kultuurielu Narvas ja mujalgi Ida-Virumaal on märkimisväärselt elavnenud. Loomulikult tuleb Narvale soovida palju edu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel, loodame, et see protsess aitab kaasa Virumaa ja teiste Eesti piirkondade kultuurialasele koostööle. Ühise keeleruumi tekkimisele on kaasa aidanud keelekohvikud. 2017. aastal käivitati keele- ja enesearengukohvikud neljas maakonnas, ühtekokku 11 rühmas: Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Lisaks pakuti keeleõpet rohkem kui 30 eesti keele ja kultuuri tundmise klubis. Käesoleva aastal jätkub töö Eesti keele majade loomisel Narva ja Ida-Virumaale.
Kultuuriministeeriumi haldusala olulisimaid sündmusi muuseumivaldkonnas oli 2017. aastal Eesti Filmimuuseumi avamine Tallinnas Maarjamäel. Uus hoone annab lõpuks võimaluse filmi võlumaailma kogu selle ilus külastajatele eksponeerida. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast enda haldusala muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. 2017. aastal alustasid tegevust SA Saaremaa Muuseum, mille kaasasutaja on Kuressaare linn, ning SA Eesti Meremuuseum. Harjumaa Muuseum anti üle Keila linnale.
Lugupeetud Riigikogu, lõpetuseks soovin eraldi peatuda arhitektuuril. Kantuna alanud Euroopa kultuuripärandi aastast, võeti jaanuaris toimunud kultuuriministrite konverentsil Šveitsis Davosis vastu deklaratsioon, mis kutsub üles avaliku ruumi planeerimisel käsitlema kultuuripärandit ja tänapäeva arhitektuuri ühtse tervikuna. Olemasoleva pärandi hoidmise kõrval peaksime üha enam väärtustama praegu loodavat ruumilist keskkonda, sest just sellest saab meie tuleviku kultuurilise iseteadvuse tugi. Üks näide, kuidas riik väärtustab terviklikku elukeskkonda kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide saavutamisel, on "Eesti Vabariik 100" raames ellu viidav programm "Hea avalik ruum". Selle eesmärk oli taasaktiveerida riigi 100. sünnipäevaks 16 Eesti linna keskväljakud, peatänavad ja nende ümbrus. Arhitektuurivõistluste tulemusel valitud projekte on asutud realiseerima. Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril avatakse keskväljak Tõrvas, ehitus käib Valgas ja Põlvas.
Ruumiloome sünnib paljude osaliste ühiste pingutuste tulemusena. Vahel kipume valdkondlikke otsuseid tehes unustama, et meie otsustel on ruumiline mõju. Winston Churchill on öelnud: "Meie kujundame ehitised ja seejärel kujundavad ehitised meid." – "We shape our buildings; thereafter they shape us." Ka väikesed ja argised ehitised, mis on loodud ruumiväärtusi arvestavalt ja elukeskkonda rikastavalt, tugevdavad koha eripära ning suudavad enamasti pakkuda ka laia valikut tegevusi ja liikumisvõimalusi. Eesti jaoks on ruumiline elukeskkond oluline rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise instrument. Ruumiloome mõjutab inimeste otsuseid elukohavalikul, perekonna kavandamisel, investeerimisotsuste tegemisel ja turismisihtkohtade valikul.
Selleks, et Eesti ruumiline areng oleks teadlikum, lõime Riigikantselei juurde koostöös Eesti Arhitektide Liiduga eksperdirühma. Eksperdirühma töötulemused kujunevad sisendiks arhitektuurivaldkonnas ühiste tegevussuundade ja põhimõtete kokkuleppimisel. Need võiksid olla aluseks ka riigi arhitektuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Eksperdirühma vahearuande esitan valitsusele märtsis.
Lõpuks pöördun tagasi oma lemmikteema juurde, milleks on meie kultuuriloojate väärikas tasustamine. Alguses andsin ülevaate sellest, millised on olnud viimaste aastate arengusuunad. Need on toimunud "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" kehtimise ajal. Kui see arengukava aastal 2014 vastu võeti, oli hulk kriitikuid, kes ütlesid, et see dokument võib-olla ei olegi vajalik, ta on liiga üldsõnaline. Praktikuna pean aga tunnistama, et ilma selle arengudokumendita ei oleks me suure tõenäosusega kultuuritöötajate palkadega jõudnud siia, kuhu oleme jõudnud. Seega tahan ma väga tänada neid, kes selle dokumendi sünni taga seisid. Loodan, et kui me peatselt hakkame ühiselt ette valmistama kultuuri arengusuundi aastani 2030, siis suudame sinna vähemalt sama konkreetsusega kirja panna suuremad visioonid.
Veel kord: tänan teid, kes te olite selle dokumendi sünni juures ja sellesse uskusite! Sellesse dokumenti uskuda oli põhjust. Tänan tähelepanu eest!
