Head kolleegid, mul on suur rõõm teid kõiki siit tervitada ja tere hommikust öelda. Me alustame Riigikogu täiskogu ... (Aplaus.) Oo, ei ole vaja plaksutada. Aitäh! Me teeme siin tööd. Me alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 6. töönädala neljapäevast istungit. Ja nüüd, head kolleegid, on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kellelgi ei paista olevat soovi üle anda eelnõusid ega arupärimisi, millest tulenevalt on meil kõigil järgmine ülesanne teha kohaloleku kontroll. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget ja puudu on meil täna hommikul 29 Riigikogu liiget.

Nii, läheme päevakorra juurde. Meil on täna päevakorras neli päevakorrapunkti. Esimene neist on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459. Tegemist on kolmanda lugemisega, millest tulenevalt on fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Kas fraktsioonidel on sõnavõtusoove? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 459 lõpphääletus ja mul on ettepanek minna lõpphääletuse juurde. Ehkki me just tegime kohaloleku kontrolli, on nüüd siiski vaja saalikutsungit ka nendele kolleegidele, kes ei ole veel saali jõudnud. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Vastuseisu ei ole.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid 0, erapooletuid 0 ja 1 Riigikogu liige ei osalenud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 429 ja ka siin on meil vaja läbi viia kolmas lugemine. Nüüd on fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Fraktsioonide esindajatel sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 429 lõpphääletus. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Vastuväiteid ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele eelnõu 429. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu vastuvõtmise poolt oli 67 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuid 0 ja 3 Riigikogu liiget ei osalenud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 526. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Palun ettekandjaks Riigikogu pulti väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa!

Lugupeetud kolleegid! Nagu öeldi, on tegemist Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmisega. Sisu on selles, et delegatsiooni koosseisust lahkuvad Olga Ivanova ja Aivar Kokk ning asemele nimetatakse Urve Tiidus ja Sven Sester. Väliskomisjon arutas seda eelnõu 16. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks oli 20. oktoober kell 16, aga muudatusettepanekuid ei esitatud.
Seega tegi väliskomisjon konsensusega järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 526 Riigikogu täiskogu päevakorda neljapäeval, 26. oktoobril. On ka ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja eelnõu otsusena vastu võtta. Ja komisjoni ettekandjaks määrati siinolija. Aitäh!

Head kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ma ei näe. Aitäh, ettekandja! Kuivõrd tegemist on otsuse eelnõuga, siis on võimalik ka fraktsioonidel sel teemal sõna võtta. Fraktsioonide nimel keegi sõna võtta ei soovi. Juhin teie tähelepanu sellele, et muudatusettepanekuid selle otsuse eelnõu kohta ei laekunud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 526 lõpphääletus. Kas võime minna hääletuse juurde? Jah.
Panen teie ette väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 526. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt oli 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 526 on otsusena vastu võetud.

Ja neljanda päevakorrapunktina on meie ees sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 479 esimene lugemine. Algataja nimel teeb ettekande sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teema, mida eelnõu 479 käsitleb, on pika ajalooga. 17. detsembril 2015 pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseadusega. Ettepanek puudutas äriühingu juhatuse liikmete õigust saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist. Tollal analüüsis Justiitsministeerium seda küsimust, kuid lahendust ei tulnud. Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga 9. veebruaril 2016. aastal ja tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu vaidlustatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kahjuks jäid Riigikogul vastavad muudatused tegemata ja eelnõu algatamata. Seetõttu pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole 14. detsembril 2016. aastal taotlusega tunnistada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkt 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus õiguskantsleriga oma 11. mai 2017. aasta kohtuotsuses ja tunnistas eelnimetatud seadused osalt põhiseadusega vastuolus olevateks. Tuleb siiski märkida, et riigikohtunikud Priit Pikamäe ja Tambet Tampuu jäid eriarvamusele.
Eelnimetatud Riigikohtu otsusele tuginedes arutas sotsiaalkomisjon 6. juunil äriühingute juhatuse liikmete töötuskindlustuse küsimust ja eelnõu algatamist. Istungile olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm ja tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste. Ministeerium oli selleks ajaks koostanud eelnõu, mille kohaselt võetakse äriühingu juht töötuna arvele, kui ta ei saa tasu ja on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ning selle töö eest saadud tasult on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Siiski jäi üles küsimusi. Näiteks, kas juhatuse liige peab ilmtingimata olema töötu, et tal tekiks õigus töötuskindlustushüvitisele. Nimelt on Riigikohus pidanud oluliseks töise sissetuleku puudumist. Pärast lühikest arutelu otsustas komisjon küsida Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt arvamust pakutud lahenduse põhiseaduslikkuse kohta ning algatada eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseks. Otsused langetati konsensuslikult.
Eelnõu arutati taas 16. oktoobri istungil. Kohale olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich ja sama osakonna nõunik Õie Jõgiste. Mõned tunnid enne istungi algust olid ministrilt laekunud uued ettepanekud, mida ministeeriumi esindajad selgitasid (sh põhjuseid). Nimelt, kui töötuskindlustuse seaduse järgi on hüvitisele õigus inimesel, kellel on 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul, aga eelnõus on töötuna arvele võtmise nõue 180 päeva töötamist 12 kuu jooksul, siis võib osa äriühingu juhte jääda töötuskindlustushüvitiseta. Seda juhul, kui töötuna arvele võtmist minnakse taotlema hiljem kui kuus kuud pärast palgatöö lõppemist. Vastuolu likvideerimiseks tegi ministeerium ettepaneku asendada äriühingu juhi töötuna arvele võtmise tingimustes 180-päevane töötamise nõue töötuskindlustushüvitise saamise kahe tingimuse täitmise nõudega. Need kaks tingimust on 12 kuud töötuskindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja sunnitud töötus.
Samuti tehti ettepanek täiendada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 13 lõiget 1¹, milles on sätestatud isikud, kes võivad jätkata pärast töötuna arvel oleku lõppemist tööturukoolitustel osalemist. Kuna ministeeriumi ettepanek oli laekunud vahetult enne komisjoni istungi algust ja komisjoni liikmetel polnud piisavalt aega pakutud muudatustega tutvumiseks, otsustati teemat veel kord arutada. Samal istungil otsustati konsensuslikult määrata mind eelnõu ettekandjaks komisjoni nimel.
Järgmine istung toimus 19. oktoobril ja Sotsiaalministeeriumi esindajana osales Õie Jõgiste. Ta tegi ülevaate aegade jooksul toimunud muutustest selles küsimuses ja selgitas veel kord ministeeriumi ettepandud muudatuste põhjuseid. Küsimused olid sihtgrupi võimaliku muutuse kohta seoses pakutud lahendusega. Ministeeriumi esindaja ütles, et 180-päevase töötamise nõude puhul saaksid end töötuna arvele võtta ka need äriühingu juhid, kellel kindlustusstaaž täis ei ole, aga kes võiksid saada näiteks töötutoetust. Neid inimesi on väga vähe. Küsimustele vastates selgitas ministeeriumi esindaja ka, et kuigi Riigikohtu lahend otseselt FIE-sid ei puuduta, võiks töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil eelnõuga muuta ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvele võtmise tingimusi.
Komisjon langetas konsensuslikult viis otsust. Ja need otsused olid järgmised: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobriks; teiseks, esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul; kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; neljandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva; viiendaks, kiita heaks eelnõu esimese lugemise tekst muudetud kujul ja kaasnev seletuskiri. Kõik. Aitäh!

Austatud ettekandja! Kolleegidel on tekkinud ka küsimusi. Märt Sults, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Seadus on igatepidi vinks-vonks. Aga kogu aeg tuleb meil vastata kodanike küsimustele, et te teete meile häid seadusi, aga tegelikult meie eluolu halveneb: me kaotame raha, me kaotame tervist, meil tulevad pikemad järjekorrad. Millest on see vastuolu või konflikt sinna seadusesse sisse kirjutatud? Või äkki ei saa kodanikud millestki õigesti aru?

Tänan! Selle muudatusega muudetakse olukorda, kus inimestel, kes on ettevõtte, näiteks pereettevõtte juhatuses, aga kes tegelikult töötavad õpetajatena või kuskil mujal, puudub juhul, kui nad jäävad töötuks, nad koondatakse, õigus saada töötuskindlustushüvitist või võtta ennast töötuna arvele üksnes põhjusel, et nad on oma pereettevõtte juhatuse liikmed. See oli nii isegi olukorras, kus nad ei saanud tasu või ei teinud seal midagi – see ei olnud proportsionaalne.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus on seotud teie viimase vastusega. Kas see tähendab seda, et sellelesamale inimesele, kes on jäänud, ütleme, õpetajana töötuks ja kes võtab oma ettevõttest iga aasta välja dividende, laieneb ka see kaitse? Ja kas komisjonis oli ka filosoofiline arutelu sõna "kindlustus" üle? See ütleb ühelt poolt, et ma justkui kindlustan ennast millegi vastu, aga kas seda käsitleti ka sotsiaalse kaitsena ehk puhtalt sissetulekust lähtuvalt?

Aitäh küsimuse eest! Seda teemat komisjoni istungil ei käsitletud, aga seda on käsitletud Riigikohtu lahendis.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, aseesimees! Kõigepealt protseduuriline ettepanek, et palun lööge kord majja, sest siin ei ole kuulda ei ettekandjat ega küsimusi. Aga küsimus ettekandjale on selline. Põhiseadusvastane olukord on äriühingu juhatuse liikmete puhul kehtinud oma kolm-neli aastat ja nendele on tekkinud teatud kahju. Kas on mõeldud ja arutatud, mismoodi peaks riik sellele vastama?

Tänan! Seda teemat komisjonis ei arutatud, kuid arutelude käigus märgiti, et peale Riigikohtu otsust on praktilistes olukordades lähtutud sellest otsusest ning seda n-ö põhiseadusvastast punkti ei ole enam rakendatud. Nii et juhatuse liikmed on hüvitist saanud.

Rohkem ei paista teile küsimusi olevat  Aitäh! Järgmisena on võimalik fraktsioonidel sõna võtta. Kas fraktsioonide esindajad ...? Palun, Krista Aru!

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsioonil on väga hea meel selle seaduseelnõu üle, sest Vabaerakonna fraktsioon on juba kaks korda varem sarnase seaduseelnõu esitanud. Nüüd me tänamegi proua Helmen Kütti, kes võttis algatuse sotsiaalkomisjonis ja tegi kõik, et Vabaerakonna tehtud ettepanekust võiks saada seaduseelnõu.
Ühiskonnas tuleb seista selle eest, mis on õige ja õiglane, ja seda see seaduseelnõu kindlasti sätestab. Me ei saa vaadata selle järgi, et üks saab rohkem raha või teenib rohkem kui teine. Üks võib-olla ongi töökam kui teine ja teenibki rohkem raha. Kuid mida me saame siin Riigikogus vaadata? Me saame vaadata seda, et inimeste kohtlemine oleks tõesti õige ja õiglane.
Vabaerakond natukene kurvastas, kui kaks korda esitatud seaduseelnõu pandi siin sahtlisse, kuid lootsime, et varem või hiljem pääseb võidule asi, mis on õige ja õiglane. Seega tervitame täna seda seaduseelnõu, mis, ma loodan, läbib ka esimese lugemise. Esimest korda võime öelda, et selle taga on ka väike opositsiooni võit. Kaob ära see suur müür, mida siin paljude seaduseelnõudega ehitatakse, ja nähakse just nimelt seda, mille heaks Riigikogu peab töötama – et meie inimesed oleksid koheldud õiglaselt ja õigesti. Aitäh!

Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel soovib pulti tulla Tarmo Kruusimäe. Palun!

Hea eelkõneleja! Hääd saadikud! Ma räägin fraktsiooni nimel, aga räägin enda kogemusest. Kaheksa aastat sai töötatud Eesti Noorsootöö Keskuses ja siis tuli riigi hea plaan, et on vaja ametnike arvu koondada ja kärpida. Seda ei lastud meie majas kaks korda öelda ja oligi Kruusimäe tänaval. Kruusimäe läks rõõmsa näoga töötukassasse, sest öeldi, et selle aja eest on saada hea hunnik raha. Kuid seal öeldi, et ei – noormees, te olete ju Double Energy Group OÜ juhatuse liige. Ahjaa, tõesti, see OÜ sai tehtud oma neli aastat tagasi, et müüa koostootmisjaamu, mis tulevad Soomest ja lähevad Valgevenesse, aga kuna põhjaeestlased tüssasid meid, ei läinud asi käima ja nii ta jäigi. Kuna majandustegevust ei olnud juba aastaid toimunud, läks asi Tartu Ringkonnakohtu menetlusse, kes pidi firma likvideerima. Ja Tartu Ringkonnakohus oli seda juba üle aasta likvideerinud. Kuna nad lihtsalt ei olnud sellega hakkama saanud – see ei olnud ju mingi osaühing KutiMuti ja Poisid, vaid tegemist oli Double Energy Groupiga –, siis öeldi mulle: hea Kruusimäe, te peate ootama seni, kuni see osaühing on likvideeritud. Võimude lahususe printsiibi tõttu ei saanud ma ka minna Tartusse kuskile ukse taha kiibitsema: tuli ära oodata, millal asi ära menetletakse. Ja sai see asi ka ära menetletud.
Nüüd ma tahan tuletada meelde ühte asja teile kõigile, rahvaasemikele, kes te hakkate kohalikes omavalitsustes, volikogudes toimetama. Nimelt, Tallinna volikogu saatis mulle järjekindlalt palgateatist. Ma küsisin, et mismoodi see palk on. Nii et kui ma sellest osaühingust lõpuks lahti sain ja hüvitisele kvalifitseerusin, küsiti: aga Kruusimäe, te olete Tallinna volikogu liige ja saate palka, mis tööd te teete? Ma ütlesin, et see on valitud koht, see on hüvitis. Vastus: ei, siin on kirjas, et te teete tööd. Ja teine küsimus oli: te olete Kristiine linnaosa halduskogu liige, mis tööd te seal teete? Ma ütlesin, et pange kirja "linnapea intendant". Vastus: mismoodi "intendant", sellist kohta ei ole. Ma ütlesin, et pange nii kirja – ise te küsisite, kellena ma töötan. Töötasu oli mul 35 eurot aastas. Kuidas nii vähe? Ma ütlesin, et selle pärast, et palgaläbirääkimised olid sellised. Tallinna linnas on muidugi asi teine. Kui Rakvere inimesed seda kuulsid – seal on voliniku kompensatsioon 19 eurot –, siis nad ütlesid, et ei olegi ju tegelikult mõtet kandideerida kohalikku omavalitsusse, kui selgub, et sa maksad kogu aeg töötuskindlustusmakset, aga võib juhtuda, et sa jääd töötuks, ja siis tuleb välja, et seda 19 eurot, mis sa sealt Rakverest saad, käsitleb töötukassa kui palka.
Ehk kui kuskilt kärpida, siis ma ütlen, et võiks kärpida sealt töötukassast. Ma leidsin seal ühise keele alles kolmanda inimesega, kes sai aru, mis asi on Tallinna volikogu ja mida tähendab see, kui Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus likvideerib osaühingut aasta otsa. Aga esimesed kaks olid täiesti mõttetud. Ma oleksin võib-olla tunduvalt kiiremini lahenduseni jõudnud, kui inimesed oleks olnud kompetentsed. Aga meil on ju tänapäeval nii, et kui inimene võetakse tööle, siis antakse talle kohe spetsialisti koht. Need spetsialistid ei ole aga pahatihti saanud praktilist elukogemust.
Mina olin kindel, et see seadusmuudatus on juba ammu ära tehtud. Aga ma kuulasin praegu ettekandjat ja ütlen, et siin tõesti tonti ei ole. Urmas Kruusele võin ka julgelt vastata, et see, kes juba enda osaühingust dividende välja võtab, ei saa kuhugi minna sellise nutuse näoga, et näete, mul majandustegevust ei toimu. See hüvitis on ikkagi mõeldud juhuks, kui su osaühingus majandustegevust ei toimu, sa oled seal lihtsalt juhatuse liige olnud. Tänan teid! Seega soovitan saata eelnõu teisele lugemisele. Võtke mul nööbist kinni ja ma räägin enda vahvatest seiklustest sellel teemal. Aitäh!

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 479 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 479 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. novembri kell 17.15.
Head kolleegid, nüüd ma soovin teile turvalist teed. Arvestage, et ka pärast tänast saabub päev, mil me siin üksteist näeme, millest tulenevalt olge liikluses ettevaatlikud. Sellega saan ma tänase istungi lõppenuks lugeda. Head tööpäeva!

Istungi lõpp kell 10.28.