Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Taavi Rõivas

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu esimese töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on see hetk, kui on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena palun kõnetooli Artur Talviku.

Artur Talvik

Tere hommikust, hea eesistuja! Head kolleegid! Vabaerakonna fraktsioonil on üle anda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Olukord, mis on tekkinud poliitilise välireklaami piirangute tõttu, on jõudnud totaalsesse absurdi. Kunagi taotleti Res Publica eestvedamisel, kui ma õigesti mäletan, et need koledad, suured, inimesi hirmutavad plakatid linnast maha võetaks, aga sellel eesmärgil tehtud seadus on viinud suhteliselt absurdse situatsioonini. Tegelikult on kampaaniad läinud veel kallimaks ja pikemaks, välireklaami on kõik kohad täis. Aga absurdiga on mindud nii kaugele, et kõige odavamaid kohti, kus saab poliitilist agitatsiooni teha, näiteks Facebooki, käsitletakse nüüd avaliku ruumina ja Facebookis olevat reklaami välireklaamina. Vabaerakond tahab seda olukorda muuta, ennekõike eesmärgiga, et valimiskampaaniat tehtaks väiksema rahaga ja palju rohkem sisuliselt. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Järgmisena Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Austatud Riigikogu! Austatud juhatus! Annan Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu teema on õpetajate õigused. Ütlen kohe, et selle eelnõu põhiautor ei ole fraktsioon, me lihtsalt näeme hädavajadust see protsess kivi tagant lahti tõmmata, et edaspidi oleksid õpetaja õigused koolis seaduses fikseeritud. Eesmärk on tagada koolis eelkõige laste turvalisus ning sedakaudu teenida loomulikult ka ühiskonna huve laiemalt. Eesti kooli üks suuri eeliseid ja heade tulemuste põhjusi on olnud üldiselt õpetaja väga suur otsustusõigus ja väga suur professionaalsus. Kuid ühes punktis, see on õigus sekkuda äärmusolukordadesse, valitseb sisuliselt õiguslik vaakum. Õpetajad ei tea, mida nad teha tohivad, kui koolis on nende arvates selge turvalisusrisk. Kas nad tohivad midagi kontrollida, kas nad tohivad üldse midagi teha – seda teadmist õpetajatel ei ole. Tõepoolest, seda ei ole öeldud ka seaduses. Probleem on see, et juriidilises mõttes ei laiene avaliku ruumi regulatsioonid korrakaitseseaduse mõttes kooli. Ongi tekkinud väga liberaalne olukord, kus õpilane võib saata õpetaja kuu peale ja käia koolis, kotis mis iganes, relvast mõne muu leebema esemeni, ilma et õpetaja saaks midagi teha. (Juhataja helistab kella.) Koolis ei peaks ainus turvalisuse instrument olema politsei kutsumine ...

Aseesimees Taavi Rõivas

Austatud ettekandja, aeg eelnõu üleandmisel on piiratud, juba 20 sekundit on üle läinud.

Jürgen Ligi

Kahju, mul oleks nii palju öelda. (Naer saalis.) Aga ma ütlen siis, et eelnõu ma tõepoolest annan üle ja palun ka tõsist diskussiooni selle üle. Loodan, et siin ei ole opositsiooni ja koalitsiooni instinktid need, mis lõpptulemusena otsustavad.

Aseesimees Taavi Rõivas

Eelnõu esimesel lugemisel tekib kindlasti võimalus kõik see, mis südamel on, ära öelda. Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Nüüd aga teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.


1. 10:06 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde, mida on täpselt üks. See on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 esimene lugemine. Ma palun algataja ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle pika ja lohiseva pealkirja taga on üks kobareelnõu, mis siin on seadusena vastu võetud ja mille üle jäid, nagu kobareelnõude puhul ikka kipub olema, diskussioonid pidamata. Diskussioonide pidamatuse tulemus on üldiselt ka see, et on tehtud viga. Meie käsitleme siin selle kobara ainult ühte marja, alkoholiaktsiisi. See tõsteti üldise melu varjus selgelt liiga kõrgele. Eelnõu algataja ei arva küll hetkekski, et alkoholiaktsiis iseenesest oleks halb või alkohol oleks hea. Vastupidi ...

Aseesimees Taavi Rõivas

Ma palun ettekandjalt vabandust, aga, head kolleegid, jutuvada saalis on sedavõrd vali, et ei ole võimalik ettekandjat kuulata. Ma palun, kui te soovite omavahel rääkida, tehke seda väljaspool saali! Aitäh teile!

Jürgen Ligi

Vastupidi, me oleme alati olnud seda meelt, et kõige tõhusam alkoholipoliitika meede – aga alkoholipoliitika riigis peab olema tõhus – on alkoholiaktsiis. Kobareelnõuga tehti seda, et keerati veel peale aktsiisimäärasid, mida otsustati juba 2015. aastal sujuvalt tõstma hakata. 2015. aastal oli tunnetus, et võib-olla me oleme neid määrasid juba liiga kõrgeks ajamas, aga selle eelnõu eestvedaja Sven Sester, kes äsja siit saalist lahkus, rahustas meid maha. Tema vastutas nende määrade eest. Paraku on alkoholiaktsiis tõhus meede ainult selle hetkeni, kuni tekivad asendused. Eestis on need asendused selgelt tekkinud. Ma ei julge veel kinnitada, mil määral on selleks asenduseks muud mõnuained, küll aga, kui tõsteti väga järsult alkoholiaktsiisi, lisaks senistele tõusudele 70% õllel ja 45% veinil, ja see tõus on määratud veel jätkuma, siis avati asendusele tee.
Me oleme praegu näinud väga selget kaubavoogude ja rahavoogude muutumist. Kui üldiselt Eesti kui vaesema riigi eelarve madalamast hinnatasemest võitis, meilt osteti alkoholi ja me saime korralikke turismitulusid, siis see majanduse tuluallikas on iseenesest hääbumas. Hea küll, me võime ju pidada moraalseks seda, et me ei jooda välismaalasi, aga selgelt ebamoraalne on siin see, et me toidame sedasama alkoholitarbimist teistes riikides ja kaudselt ka oma kodanike hulgas.
Kui üldiselt on aktsiisil mitu argumenti, üks on rahvatervis, üks on alati eelarve ja üks argument on ka majanduslik, st ettevõtluse kasu, siis praegu on küll teinud küll küllale liiga ja me oleme kõigis aspektides piiri ületanud. Kõigepealt, rahvatervise argument ei tööta enam endisel moel, sest kodanikud on hakanud massiliselt ja kiirenevas tempos ostma alkoholi Lätist, kus see on aktsiisi poolest, aga peaaegu ka jaehindade mõttes üle kolme korra odavam. See on pannud loomulikult paisuma Läti eelarve, aga meie riigieelarve ei saa seda raha enam kindlasti kätte. Teistpidi kaotab meie eelarve seetõttu, et selline naabrile maksueelise andmine mõjub meie ettevõtlusele laastavalt. Me võime ju öelda, et meie alkoholimüüjad ja -tootjad on tapjad, seda on poliitikud ka öelnud, aga reaalsuses on see kaup siiski legaalne ja otsused peavad olema optimaalsed. Kõige hullemini kannatab selle aktsiisitõusu all kogu Lõuna-Eesti kaubandus. Alkohol on ju legaalne kaup, mis aitab kaubandusel hoida üldist käivet. Kui selle hind viia nii kõrgele, et ostma minnakse üle piiri, siis ostetakse üle piiri ka muud kaupa ega osteta seda enam endisel määral oma senisest poest. Nii et ka majanduslik argument töötab tegelikult nende tõusude, mida me tahame peatada, kahjuks. Rahvatervise argumendi kohta mainin veel seda, et varude soetamine on üks selline asi, mis ei aita kaasa tarbimise vähenemisele. Kui inimene juba hangib endale odavamat alkoholi varuks, siis ta suure tõenäosusega alkoholi ka rohkem tarbib.
Natukene räägin ka arvudest. On ju püütud hinnata – seda on püütud selgeks teha küsitluste ja uuringutega –, kui palju Lätist praegu kaupa ostetakse. Nagu öeldi, Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe on rohkem kui kolmekordne. Uuringud näitavad, et kolmandik inimesi on Lätist kaupa hankinud, see on alles hoo sisse saanud, sest aktsiisid kasvavad kiirenevalt ja need muudatused alles jõustuvad. Nende kogustega, kui palju Lätist ostetakse, oleksin ma väga ettevaatlik, sest tootjaid uskudes me saame ilmselt mingil määral petta, sest nendel on ühtpidi huvi, aga me oleme saanud petta tegelikult ka valitsuse arvudega. Valitsus ise või Rahandusministeerium on neid hinnanguid ülespoole korrigeerinud. Igatahes on juba tegemist miljonite liitritega, kuigi aktsiisid ei ole kaugeltki oma mõju veel täies ulatuses avaldanud. Õlut on Lätist ostetud mitu miljonit liitrit rohkem kui seni. Tarbijauuring näitab tarbijate endi hinnangut, nad nagu ostaksid peale neid aktsiisitõuse justkui veerandi alkoholist juba välismaalt. Me võime jällegi skeptiliselt suhtuda sellesse hinnangusse, kuid me ei saa paraku suhtuda skeptiliselt sellesse fakti, et aktsiiside vahe käriseb järjest suuremaks. Ka see summa kahtlemata suureneb.
Soome osa, see, kui palju Soome turist siit ostab, on juba selgelt vähenenud. Alkoholitootjad ütlevad, et see on langenud 30 miljonilt liitrilt allapoole. Võib-olla nad liialdavad, kui nad ütlevad, et see kukub paari aastaga 10 miljonile. Aga see siiski kukub, nii on juba juhtunud. See on turismitulu, see ei puuduta ainult alkoholikaubandust, see on laiem turismitulu, mida riik kaotab.
Meie ettepanek on taastada lihtsalt need, juba tookord riskantsena tundunud aktsiisitõusugraafikud, mille kasuks me 2015. aastal otsustasime ja mis on juba negatiivseid mõjusid mingil määral tekitanud, ei oleks vaja minna kaugemale. Aga kindlasti hoiaks see samm ära kõige laastavama mõju, mida ülikõrge aktsiis kõigis aspektides, mida ma siin mainisin, avaldab ja järjest rohkem avaldama hakkab. Aitäh teile!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Esimesena Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea Jürgen! Üsna hea ülevaade, kuid äkki oled sa jõudnud vaadata ka majandusprognoosi. Majandusprognoosi tutvustamine siin Riigikogus, küll Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele, leiab aset alles täna. Eile oli pressikonverents ja mõnda suurt arvu sai siis kuulda, eks detailsemalt saab neid näha ja kuulda rahanduskomisjonis. Aga oskad sa anda mingisugust rahalist mõõdet sellele, kui palju Läti eelarve on muutunud suuremaks ja kui palju Eesti eelarvesse jääb reaalselt laekumata aktsiisitulu, sest aktsiisikasvu punnitati jõuga nii palju ülespoole? 

Jürgen Ligi

Aitäh! See on kindlasti tähtis küsimus, aga minul on olnud juba rahandusministriks olemise aegadest, kui mitte öelda, et varasemast ajast, see hoiak, et ma ei hakka asendama prognoosijaid, sõltumatuid eksperte, vaid küsin nende käest. Ma olen tähelepanelikult jälginud, mida keegi on öelnud. Sõltuvad eksperdid ehk tootjad räägivad väga suurtest summadest. Sõltumatud eksperdid, kes tegelikult sõltuvad valitsuse otsusest ja peavad seda praegu ka mingil määral õigustama, on oma hinnangut meie eelarve kadude kohta suurendanud. Nii et kindlasti on need summad kümnetes miljonites, ma pakun, et mitte sadades miljonites. Aga tõsiasi on, et juba teine Läti minister – ma ei tea, kas ettevaatamatusest või pilkamise soovist – kiidab Eesti maksumaksjaid ja Eesti valitsust selle eest, et vähemalt kümned miljonid Läti eelarvesse laekuvad. Meie ettevõtlusest kaduvad muud tulud ja vähenevad käibed tuleks loomulikult sinna juurde arvestada. Lõuna-Eestis ikkagi enam kaupluste käivet alkoholi abil üleval ei hoia ja sellel on otsene mõju loomulikult ka poodide olemasolule, rääkimata nende tasuvusest. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma olin eilsel Rahandusministeeriumi prognoosi esitlusel kohal ja ma vaatasin neid arve. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelmise prognoosiga vähendati alkoholiaktsiisitulu 23 miljoni võrra. Nüüd, uue prognoosiga vähendatakse seda veel 27 miljoni võrra. See on kokku 50 miljonit, aga prognoosijad ise on juba arvestanud ka piirikaubanduse mõju. Nii et ma ei imesta, kui see arv varsti jõuabki 100 miljonini. Ja see on alles sissejuhatus. Seda eelnõu, mis selle olukorra ära lahendaks – see on äärmiselt rumal aktsiisipoliitika, mida praegune valitsus ellu viib –, rahanduskomisjon ei toetanud. Ma eile ministrilt küsisin, kas ta hakkab otsustama ja tegutsema. Minister vastas, et nad monitoorivad olukorda tähelepanelikult ja vajaduse korral reageerivad. Kuidas sa ise prognoosid – peaminister on käinud siin ja rääkinud, et on vaja otsustada –, kui kaua see võiks aega võtta, kuni valitsus hakkab midagi otsustama, et lõpetada aktsiisiraha minema loopimine?

Jürgen Ligi

Aitäh! Selle eelnõuga me olemegi appi tulnud ja andnud võimaluse otsustama hakata. Mitte midagi kardinaalset selles eelnõus ei ole. Igal juhul on need aktsiisitõusud juba alates 2015. aastast meile kahju toonud, loodame, et vähemalt rahvatervisele mitte. Mul jäi ütlemata, et meie alkoholitarbimine on aastaid ja aastaid vähenenud. See näitab, et aktsiisipoliitika on siiamaani olnud tegelikult tõhus ja mingit vindi ülekeeramist poleks üldse olnud vaja teha. Aga jah, need summad on kümnetes miljonites. Ma siiski lisaksin aktsiisile juurde käibemaksu, mis sinna otsa tuleb, ja lisaksin kõik muud maksud, mille laekumine majandusaktiivsuse languse tõttu muutub. Nii et see summa, mida eelarve on juba kaotamas, on ikkagi lähemal 100 miljonile kui 10 miljonile, aga tempo kiireneb. Need ärimudelid, liikumisteed, harjumused, isegi investeeringud on ju praegu kujunemas. Me näeme ettevõtjate ärplemist, kuidas nad rajavad kauplusi, ja tegelikult oleme ka eraviisiliselt kuulnud tegelastest, kes tarnivad alkoholi üle piiri kindlatele ostjatele Eestis. See kommertstegevus, niisugune kotikaubandus on meil see tore uhkuseasi, mille pärast ka lätlased võivad meid pilgata. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Meil Lõuna-Eestis on aeg-ajalt visatud nalja selle üle, et see ennatlik mitmekordne aktsiisitõus on Tallinna meeste vandenõu lõunaeestlaste vastu. Aga tegelikult on mul hea meel, et te mainisite ka kaubandust ja kaubanduse struktuuri. Kaupluste järjepidev sulgemine on selle protsessi üks osa, mida ei saa pidada normaalseks. Ehk kannatama peavad need lihtsad inimesed, kellest kauplus, kus nad saavad teha igapäevaoste, jääb järjest kaugemale. Aga kui juhtuks ime, tänane valitsus pööraks selle aktsiisipoliitika tagasi ja tunnistaks viga, kas ja kui ruttu võiks taastuda normaalne elu, nii et inimesed ei ostaks endale poole aasta või, ma ei tea, aastaseid varusid, sest hind on nii madal?

Jürgen Ligi

Aitäh! Kui viga on tehtud, siis ega uusi harjumusi või avastatud võimalusi ju enam päriselt ei hüljata. Aga loodame, et positiivne mõju rahvatervisele kompenseerib selle. Pisut ülemäärane aktsiis pole ju mõnes aspektis rahvatervise koha pealt halb, aga väga ülemäärane tõepoolest on, sest väga ülemäärane tähendab varude hankimist jne. Kindlasti on kahju tehtud investeeringutele, seda on tootjad öelnud. Jah, nad on huvigrupp, aga iga ökonomist saab aru, et halvenenud majandustingimuste korral tõmmatakse investeeringuid tagasi. Igaüks, ka mitteökonomist peaks aru saama, et kaupluste olemasolu sõltub lihtsalt käibe mahust, on oluline, mis hetkest alates on neil piisavalt kaubaringlust, et nad saaksid müüa elementaarset piima-leiba. Ainult piima ja leivaga väikses kohas poodi lahti ei hoia. Sul peab ikkagi olema mingi müügimaht, et tekiks see tasuvuspunkt, kaubavalik hakkab juba ammu enne seda kannatama. See on keeruline, aga teistpidi on see väga lihtne. Me ei tohi kahjustada majandust, me ei tohi kahjustada rahvatervist ja me ei peaks põlgama ka riigieelarve tulusid, eriti olukorras, kus naaber on need lihtsalt varjamatu rahuloluga endale sisse kasseerinud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen teie probleemipüstitusega väga nõus, see on oluline küsimus. Eriti kannatavad aktsiisitõusu tõttu Lõuna-Eesti väikepoed. Kindlasti on see asi viimase kobarseaduse tõttu teravnenud, aga selle probleemi ajalugu on siiski pikem. Aktsiisierinevused Lätiga hakkasid meil suureks kärisema juba enne. Alkoturism Lätti läks ka lahti siis, kui teie selja taga olev lugupeetud Riigikogu aseesimees oli peaminister. Need asjad algasid varem. Ma sain teist aru nii, et selle ettevaatamatu aktsiisipoliitika peaarhitekt oli Sven Sester. Palun vahendage meile neid vaidlusi, mis Reformierakonnal härra Sesteriga tollel ajal valitsuses olid. Meie siin kritiseerisime aktsiisitõuse, kui vinti keerati uue valitsusega veel peale, aga teie omavahelistest erimeelsustest me ei kuulnud. Ma eeldan, et neid oli. Te olete põhimõttekindel inimene, härra Ligi. 

Jürgen Ligi

Aitäh! Kindlasti vastutab kõige eest peaminister, aga otsesemalt vastutavad valdkonnaministrid. Neid vaidlusi oli. Üks indikatsioon on see – ma ei suuda aastaid ega määrasid täpselt meenutada –, et üks eelmistest rahandusministritest ikkagi hoidus täht-tähelt järgimast teesi, et alkohol ei tohi minna suhteliselt odavamaks. Ühtpidi on see väga õilis põhimõte ja meile ka niimoodi selle eelnõu peale Sven Sesteri allkirjaga kirjas vastati – tema oli rahandusminister tol ajal, ka 2015. aastal, kui neid määrasid tõsteti –, et perspektiivis peaks alkoholiaktsiis isegi kõrgemaks minema. Teate, see on utoopia, see on võimalik ainult juhul, kui meil on asenduste üle kontroll. Aga seda ei ole, just sellest ma räägin. Tekkinud on asendus, mis suurendab tarbimist. Suhteline tulu asendusest tundub nii suur, alternatiivsete ainete, näiteks viina tekitatud ahvatlus on niivõrd suur, kui sa näed väga kallist lahjat alkoholi. Praegu saab peatäie kindlasti odavamalt, kui segada viina kas või mõne maitsvama asjaga, kellel viin muidu alla ei lähe. Sealjuures on need, kes väga täpselt kalkuleerivad, kindlasti noored. Kokteili kokkusegamine annab tõenäoliselt maitsvama tulemuse kui natukene mõrkjas ja mahukas õlu. Kui on hinnavahe, siis seda tehakse. Nii et igal asjal on piir, igal hinnatõusul on piir.
2015. aasta kohta ei ole mul silme ees mitte niivõrd see, kuidas ministrid reageerisid. Ma mäletan iseennast, ma hoidsin ennast tagasi olemast endiselt rahandusminister, kes ma juba siis mõnda aega ei olnud olnud, aga ma kuulasin oma ametnikke, kuidas nad esitasid arve ja olid selgelt ähmi täis, kirjeldades tuluprognoosi riske. Juba 2015. aastal oli tunnetus, et ei tasu enam eriti viia kohvritäit alkoholi Soome, küll aga tasub kaupa vedada teistpidi. Nii et ma tunnistan, et 2015. aasta otsus oli riskantne, aga ma ei läheks siiski nii kaugele, et tühistaks selle. Mingis mõttes inflatsioon ja tulude kasv seda aja jooksul silub. Kindlasti on eestlaste tulude kasv olnud sedavõrd kiire, et see mõju vaikselt iseenesest hajub. Seda, et Lätis on kaup väga odav – mõni kaup, eelkõige õlu –, ei ole põhjustanud kindlasti ainult aktsiis, vaid on ka väga suur sissetulekute vahe, st kauplused saavad endale lubada väiksemaid marginaale, aga ma kahtlustan, et on veel midagi. Ma kahtlustan, et see, mida ma tean Läti maksudistsipliini kohta, kajastub ka jaehindades. Nii et need ostmise stiimulid on iseenesest üks objektiivne tõsiasi ka ilma aktsiisita, aga küsimus on mahus. Praegu on tegemist väga kiire ostmise kasvuga. Eks kuulake Läti ministreid, kui te kahtlete, et see eelnõu on mingi opositsiooniline kius.

Aseesimees Taavi Rõivas

Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kolleeg, ettekandja! Mul on hea meel, et aktsiise tõsteti juba enne seda, kui mina Riigikokku tulin, see probleem ei ole tekkinud nüüd ja täna. Esiteks on mul lühiküsimus. Miks siis on maksudistsipliin Lätis parem kui meil? Aga mu põhiküsimus tuleneb sinu algatatud diskussioonist. Sa rõhutasid turismiprobleemi, turistide arv meil väheneb. Teiseks tuli eriti küsimuste ja vastuste voorust välja regionaalpoliitika, et Lõuna-Eesti areng saab põntsu. Minu küsimus sulle kui geograafile on sisuline: miks me ei tegele sisuliste küsimustega? Turist ei ole ju ainult vodkaturist ja tegelikult ei saa Lõuna-Eesti areneda ainult viinamüügi abil.

Jürgen Ligi

Aitäh! Läti maksudistsipliin loomulikult ei ole mitte parem, vaid kehvem. See ei ole uudis. Kõrgemad maksumäärad ja kaugelt väiksemad laekumised on selle tunnistus. Ma nende alkoholiaktsiisidistsipliini nii täpselt ei tea, aga siin on ka vältimise kanalid olemas. Kõrgematest maksumääradest rääkides ei pidanud ma silmas mitte aktsiisi, vaid tulumaksu ja käibemaksu.
Miks me ei tegele? "Meie" on nagu abstraktne kogum. Tegeldakse ju küll. Ma võin kinnitada, et ka praegune valitsus kindlasti pumpab väga suuri toetusi turismile otse ja kaude. Turism on mitmekesistunud ja kuskil ei ole sellist tunnet, nagu turism oleks ainult alkohol. Aga turism on midagi, millega käib kaasas ikkagi ka väike mälestusost, mis väga tihti võib olla kohalik alkohol. Me ei peaks muutma seda väikest suveniiriostu või külakostiostu kotikaubanduseks. See ongi juba toimunud, eestlased on muutunud Lätis kotikaupmeesteks ja see on probleem. On tekkinud vahendajad, on tekkinud isegi Eesti firmad, kes investeerivad Lätti. Kui te arvate, et see on tootjate lobi, siis võin öelda, et mina hoian tootjatega võimalikult suurt distantsi. Siiski pean ütlema, et mulle on öeldud, et ega meie sellest ei kaota. Käibe suurenemine piiri taga tähendab kontsernile kokkuvõttes sissetulekut, mitte väljaminekut. Nii et need suured õlletootjad, kelle esindamises kogu aeg süüdistatakse neid, kes ütlevad, et viina ei tohi lahja alkoholiga võrreldes soosida, tegelikult ei ole väga õnnetud, nad lihtsalt loobuvad investeeringutest Eestis, nad ongi seda teinud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Jürgen, ma annan sulle võimaluse veel natukene täpsustada vastust kolleeg Herkeli esitatud küsimusele. See täpsustuse vajadus tuleneb pigem sellest, et ega keegi ei eita ju alkoholiaktsiisi mõju nii rahvatervisele kui ka riigieelarvele, mõlemad argumendid on täiesti kohased. Läbi aegade on olnud selge, et alkoholi hind mõjutab tarbimist kõige rohkem ja sellest tulenevalt on mõju tervisele kindlasti olemas. Aga mis puudutab just seda aktsiisimäära tõusu, siis siin on oluline, kas sa ühel hetkel keerad vindi üle või mitte. Ma saan aru, et me oleme praegu jõudnud positsiooni, kus tegelikult on vint üle keeratud. See, et meie eestvedamisel ka aktsiise tõsteti, oli igati õige, aga tuleb silmas pidada, et ka kümmet kilo jäätist on ohtlik süüa. Võib-olla sa annad Herkelile veel täiendava vastuse. 

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma proovisingi ju alustada sellest, et küsimus ei ole selles, nagu me peaksime vaidlema alkoholi kahjulikkuse üle. See kahjulikkus on vaieldamatu, alkoholipoliitika peab olema tõhus ja piirav, aga ega ma ei ole tahtnud vaielda ka, nagu ma ütlesin, aktsiisi üle. Alkoholiaktsiis on väga hea, väga õilis maks. Aga kõik hea muutub mürgiks ja lämmatavaks, kui seda on liiga palju. Praegu on ta läinud lämmatavaks rahvatervise, riigieelarve ja ka majanduse jaoks. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kuulates teid ja teie teadmisi, ei saa ma aru, kas praegu kõneleb puldis endine välisminister või endine haridusminister.

Jürgen Ligi

Aitäh! Siin ma ei saa teid aidata. Teie teadmatuses ma ei saa teid aidata, kui te ei väljenda oma teadmatust piisavalt arusaadavalt.

Aseesimees Taavi Rõivas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen nõus päris mitme fakti ja osundusega, mille te olete esile toonud nii eelnõu seletuskirjas kui ka praeguses jutus. Aga on üks asi, mida ma tahan lihtsalt üle küsida. Päris mitmed faktid on põlistatud arvudega ja selles mõttes on neid võimalik kontrollida. Te viitasite, justkui kibeda õlle asemel oleks asendusena hakatud rohkem kasutama magusaid kokteile, kuigi ma vaatan, et ka kange alkoholi kasutamise näitajad langevad. Kas see oli teil lihtsalt tunnetus või on juba ka mingeid konkreetseid analüüse selle kohta, et on hakatud kasutama neid n-ö asenduskaupu, mida te mainisite? 

Jürgen Ligi

Aitäh! See oli väga hea algus, ma loodan, et ka lõpp tuleb sama hea. Te alustasite sellest, et te olete väga paljus minuga nõus. Te olite eri meelt asjas, mida te olite valesti kuulnud. Ma täpsustan: ma ei ole öelnud, et langevad. Ma rõhutasin, et need tendentsid, need trendid on alles hoogu saamas ja on loodud stiimul, et tüütult mahuka ja mõne arvates mitte piisavalt maitsva õlle joomise asemel hakata segama kokteile. Ma osutasin sellele, et me ju oskame ette näha mõjusid ja sedakaudu tulevikku. Viina tarbimine on Eestis olnud teiste riikidega võrreldes suurem probleem kui lahja alkoholi tarbimine, aga sellele vaatamata on praeguste aktsiisitõusude tõttu – ma nüüd natuke ümardan, sest valemis on väga palju muutujaid – saanud Eestist suhteliselt kõige kõrgema lahja alkoholi aktsiisiga Euroopa Liidu riik. Tähendab, me oleme õlle kahes aspektis, võrdluses viina maksustamisega ja võrdluses meie sissetulekute suurusega, kõigi teistega võrreldes ülemaksustanud. Veini puhul oleksin ma ettevaatlikum, seal on pilt segasem. Väga paljudel riikidel seda aktsiisi pole ja see on üldse niisugune võõramaine kaup, mille hind nagunii väga palju kõigub. Traditsioonid jne, aga jah, eelkõige me läksime üle piiri tõepoolest õllega, mis esimeses etapis kohe 75% otsa sai, veinile lisati 45%. Kui stiimul on loodud, siis tark inimene teab mõjusid. Meil on olnud perioode, kui viin on muutunud populaarsemaks, ja nüüd on jällegi aeg, kui viin on olnud natuke ebapopulaarsem. Ma ei tea, miks on vaja sellesse sekkuda. Kange alkoholi mõju on palju äkilisem, tema eesmärk on palju sirgjoonelisem kui lahja alkoholi, ütleme, leebel manustamisel tavaliselt on. Kes tahab kiiresti ühesuunalist mõju, valib kange alkoholi. Siit puldistki on kõige agaram minister rääkinud, kuidas on tehtud mingisugused avastused, et lahja alkohol on ka väga halb. Me ikka tarbimiskultuuril teeme vahet küll, kus on riskid suuremad ja kus väiksemad. Nii et tasub neid vältida. Jutt sellest, et me kuidagi ühtlustasime aktsiisimäärasid, on tegelikult tobe. Aktsiisimäärad ei ole omaette ühtlustatavad. Me ei maksusta mitte alkoholimolekuli, vaid lõpphinda ja lahja alkoholi lõpphind on kõrgema omahinna tõttu juba ette kõrge. See tähendab, et lahjat alkoholi saab tõrjuda väiksema hinnalisandiga kui puhast alkoholi.

Aseesimees Taavi Rõivas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Ma kasutan juhust, et eelnõu kaitseb inimene, kellele meeldib ühiskonnas toimuva üle arutleda. Mina olen imestanud ühte asja. Kui see teema tekkis, siis selgus, et see, et eestlased käivad Lätis napsi ostmas, on uudis, see äratab imestust ja on probleem. Aga see, et soomlased on sada aastat seda Eestis käinud tegemas, ei ole uudis, see ei ärata imestust ega ei ole ka probleem. Miks see nii on?

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma põgusalt sellele dilemmale või moraalsele paradoksile ka viitasin. Tõepoolest, sellel on ju oma hea külg, et me enam soomlasi ei jooda. Aga kui trende vaadata, siis see probleem, soomlaste jootmine, on ära kadumas, taandumas. Lihtsalt kuskil on see piir. Soomlaste hinnatundlikkus on kindlasti väiksem kui meie oma ja nad saavad oma alkoholi ka Soome hindadega päris hästi ostetud. Nende alkoholitarbimine on vähem kahanenud kui eestlaste alkoholitarbimine. Nii et on hea meel öelda, et eestlased joovad juba vähem, kuigi ka soomlased on hakanud natukene vähem jooma. Me võiksime neid ühiskonna protsesse käsitleda selles mõttes liberaalsemalt, et kui mõni asi on juba juhtunud, siis mitte kärkida ja karistada, nagu hoogu juurde andes, vaid kasutada trendide toetamiseks leebemaid võtteid. Miks see halb on, härra Nestor? Ma arvan, et alkohol ise on halb, ja nüüd, kui meist on saanud alkoturistid, me elame omal nahal lihtsalt teravamalt üle seda, mida me soomlaste puhul nii väga ei tundnud. Ka soomlased on ennast ju parandanud, lihtsalt küsimus on tempos. Kas me peame rohkem muretsema Põhja- või Lõuna-Eesti kaubanduse pärast, see on ka küsimus. Eesti turismi iseloom on muidugi muutunud kultuursemaks, vodkaturistide asemel on rohkem restoranituriste, keda me siiski võiksime siia tahta. Selles valdkonnas me saame paremini oma keskkonda ja kultuuri näidata.

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Ma palun juhtivkomisjoni nimel ettekandjaks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Priit Sibula.

Priit Sibul

Head kolleegid! Austatud aseesimees! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu juba 13. juunil. Komisjoni liikmetest ei viibinud istungil Martin Helme ja äsja puldis eelnõu tutvustanud Jürgen Ligi ning Einar Vallbaumi asendas Tarmo Kruusimäe. Komisjonis tutvustas eelnõu vähemalt sama põhjalikult kolleeg Aivar Sõerd. Ma ei hakka rääkima sellest, mida eelnõu sisaldab, sest Jürgen Ligi andis meile juba ülevaate. Algatajad ei kahtle, et aktsiisimaksud on efektiivne meetod piiramaks kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist, mistõttu nad toetavad 2015. aasta määrasid.
Komisjonis esindasid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Heidi Vessel ning fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna. Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud. Märgiti, et aktsiisimäärade viimine 2015. aasta eelnõu tasemele ei aita vähendada alkoholi tarbimist. 2016. aasta lõpus tehtud muudatustes oli aga peale aktsiisitõusu veel üks oluline aspekt – vähendada kange ja lahja alkoholi aktsiisimäära erinevust. Sellest kolleeg Ligi meile just rääkis. Aktsiisimäärade erinevuse vähendamisega tagatakse alkoholi võrdsem maksustamine. Tervise seisukohalt ei ole õigustatud ühe alkohoolse joogi liigi eelistamine teisele. Lahjasid alkohoolseid jooke seostatakse enam noorte alkoholitarbimise ja uute tarbimisgruppide tekkimisega. Sellised arusaamised olid ka valitsuse esindajal, õigemini Rahandusministeeriumi esindajal. (Juhataja helistab kella.)
Komisjonis olid loomulikult arutelu all samad teemad, millest räägiti ka siin – piirikaubandus, kasvav probleem lõunapiiril ja alkoholimüügi vähenemine põhjapiiril. Tuletan meelde, et me arutasime seda suvel ja siis ei olnud veel Riigikohtu otsust. Tookord oli Rahanduskomisjonis veel see küsimus, millal ja mis sisuga võiks tulla Riigikohtu otsus ehk kas meie maksumuudatused on põhiseaduspärased või mitte. Nüüdseks me teame, et sellekohane kohtuotsus on tulnud ja põhiseadusvastaseks seda aktsiisiseadust ei kuulutatud, kuigi selline kartus mingil hetkel oli.
Komisjon otsustas määrata ettekandjaks mind ja teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli kuus osalejat ja vastu kaks, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena palun Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Sibul! Arvestades, et rahanduskomisjonis on kaks Kagu-Eestist valitud koalitsiooniliiget – teie ja samuti härra Kalvi Kõva –, tekib mul üks küsimus. Ma peaks loomulikuks, et selles komisjonis on Lõuna-Eesti väikepoodide saatus siiski niisugune eraldi teema, mis pidanuks olema arutelu all nii selle seaduseelnõu kontekstis kui ka varasematel aktsiisitõusude otsustamistel. Öelge palun, kui palju on seda arutatud ja kuidas teie seda probleemi näete. Mina käisin seal niimoodi süsteemsemalt talvel – nii Tsoorus, Mõnistes kui ka mujal – ja suhtlesin ka sealsete poepidajatega. Siis olid Apes uued alkoholipoed veel avamata. Teie ei peatunud sellel aspektil. Milline see olukord on – kui palju poode suletakse ja kuidas mõjutab alkoholiaktsiisi erinevus poepidamist Lõuna-Eestis? 

Priit Sibul

Aitäh! Nii nagu siin on ka varem räägitud, ma arvan, et iseenesest see isegi ei piirdu Lõuna-Eesti väikepoodidega. Ma ei tea küll, kui palju te väikepoode aitasite ja sealt alkoholi kaasa ostsite, kui te käisite neid külastamas, aga kindlasti on see üks probleem, nagu enne juba räägiti. Kindlasti ei ole meil ju põhjust rääkida sellest – ja ma arvan, et siin saalis ei ole kedagi, kes nii arvaks –, et seal müüakse ainult alkoholi. Kindlasti on aga eri kaubagruppidel teatud osakaal ja väikepoe pidamisel tuleb müügiks hankida kõiksugu kaupu, sest ainult leiva müümisest tõenäoliselt ära ei ela. Ma pean aga ütlema, et komisjonis see küsimus nii teravalt ei tõusetunud nagu teil, kuigi loomulikult olen ma selle teemaga kursis, sest minu ema elab endiselt Valgas ja ma näen, mis seal toimub.

Aseesimees Taavi Rõivas

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmisel nädalal ütles Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu ajal on elukallidus väga palju tõusnud. Kui ma ei eksi, siis 6%. Lõuna-Eestis ei ole täheldatud keskmise ja kõrgema palga hüppelist tõusu. Seal on enamik madalapalgalised, kelle jaoks maksutõusud on eriti suur koormus. Riigikogu rahanduskomisjon on tööl olnud nädal aega. Palun tutvustage, mis on komisjoni järeldused Konjunktuuriinstituudi analüüsist! Lõuna-Eesti inimesed on juba nagunii regionaalselt suurema elukallidusega piirkonnas ja peavad hakkama saama. Kuidas kavatsetakse leevendada nende elu?

Priit Sibul

Aitäh! Ma arvan, et teie fraktsiooni liige kolleeg Andres Ammas võib kinnitada, et kahjuks või õnneks ei ole rahanduskomisjon veel jõudnud Konjunktuuriinstituudi analüüsiga tutvuda. Aga ma eeldan, et me kindlasti teeme seda veel täna, kui me räägime uuest majandusprognoosist. Ma loodan, et komisjoni esimees võtab ka seda kuulda ja me arutame seda teemat. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Mitmed eksperdid ja ka Maailma Terviseorganisatsioon on teinud riskianalüüsi eri riikide kohta. Need riigid, kus kange alkoholi tarbimine on suure osakaaluga, on selgelt ka rahvatervisele suurema riskiastmega. Kas tõepoolest teie auväärses komisjonis ei arutatud kordagi seda teemat, et mitte minna kaasa vastupidise trendiga ja veelgi suurendada kange alkoholi osakaalu, mis tegelikult mõjub rahvatervisele väga laastavalt? 

Priit Sibul

Aitäh! Nii nagu ma viitasin, eks siin ongi erinev arusaam. Kolleeg Ligi kirjeldas seda ühtviisi, kuigi ta kinnitas muidugi samamoodi, nagu on ka minu arusaam, et alkohol on nii või teisiti kahjulik. Me maksustame alkoholi siiski sõltumata sellest, kas see on lõpptarbimisel lahja või kange. Selle eelnõu eesmärk oli seda vahet vähendada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aivar Sõerd, teine küsimus, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eile avalikustatud majandusprognoosist, millega teie koalitsiooniliikmena olete juba varem tutvunud, saab lugeda, et tänavu – hoolimata õlle ja kange alkoholi aktsiisimäära tõusust – väheneb alkoholiaktsiisi laekumine võrreldes eelmise, 2016. aastaga 6,6%. Väheneb. Seletuskirjas on ka selgelt kirjas, et prognoosi kohaselt jääb 2017. aastal piirikaubanduse tõttu eelarvesse laekumata alkoholiaktsiisi ligi 31 miljonit eurot. Ma küsin, et kus see koalitsiooni piir on. Kui palju peab eelarvesse laekumata jääma – on see 50 miljonit või 100 miljonit või 200 miljonit –, selleks et te hakkaksite midagi otsustama ja sellesse olukorda sekkuma? Kus see piir on?

Priit Sibul

Aitäh! Koalitsioon reageerib kindlasti adekvaatselt nendele arvudele ja laekumistele. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Nüüd on võimalus sõnasoovideks. Esimesena kasutab seda Andres Ammas. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Täna on seda teemat käsitleda minu arvates igati asjakohane. Alustan kiitusest eelnõu algatajate ja kirjutajate aadressil. On täiesti arusaadav, et jutuks on tulnud ka alkoholipoliitika ja aktsiisipoliitika kujunemine lähiajaloos. Väikese kõrvalepõikena võin öelda, et olen saanud ühe olulise teadmise võrra rikkamaks: kui teised erakonnad teevad vahel ka valesid otsuseid, siis Reformierakond teeb riskantseid otsuseid. Aga see selleks. Kiita tuleks siinkohal üle-eelmist valitsusjuhti Andrus Ansipit, ka Reformierakonnast, kelle ajal tegelikult poliitikud, tootjad ja terviseedendajad leppisid kokku, et mõistlik alkoholiaktsiisi tõus oleks 5% aastas. Sellest põhimõttest loobuti kevadel 2015. Ja kuigi täna selgus, et initsiaator ning ilmselt ka tolle valitsuse kõige jõulisem ja silmapaistvam minister oli rahandusminister Sven Sester, toimus see siiski tõepoolest Reformierakonna juhtimisel. Ma olen aga ka lugupeetud ettekandjaga täiel määral nõus, et lõplikult keerati vint üle mullu, praeguse valitsuse ametisse astumisel. Ahnusel alkoholiaktsiisi kaudu eelarvet täita ei ole enam piire.
Olen ka selles ettekandjaga nõus, et on peenike poliitika ja peenike kunst leida see sobiv alkoholihind, et õlle- või viinapudeli hind ei oleks palkade tõusu arvestades ja keskmise palgaga võrreldes liiga madal. Aga selleks on olemas tõesti spetsialistid ja poliitikutel tasuks neid ehk rohkem kuulata.
Kui vahel mõnele kolleegile siin võib-olla tundub, et mis me praegu sellest räägime, see on nagunii kõik otsustatud asi ja n-ö mullune lumi, siis tegelikult ei ole sugugi nii. Praegu on veel õige aeg seda arutada, sest marjad tulevad õieti alles tuleval aastal, need viljad küpsevad siis. Mõju saabub tuleval aastal. Praeguseks on ju lahjat alkoholi massiliselt ette varutud. Kui tootjate hinnangul moodustab piirikaubandus praegu kogu alkoholikaubandusest umbes 20%, siis ähvardatakse kuni 50%-ga. Isegi kui see arv ei ole päris reaalne, siis sinnakanti võib see tõesti minna. Kui soomlaste ostud moodustavad praegu 25% müüdavast alkoholist, siis ka see osakaal tõenäoliselt väheneb. Mitte ainult sellepärast, et soomlased on terviseteadlikumaks muutunud, vaid sellepärast, et need Soome autod on lihtsalt Lätis.
Lausa piinlik oli suvel lugeda ühest artiklist Rahandusministeeriumi töötaja seisukohta, et piirikaubanduse maht stabiliseerub püsival tasemel ja suuri muudatusi pole järgmisel aastal ette näha. No vabandust! Selle kohta tahaks öelda, et loll jutt suhu tagasi. Ta ei stabiliseeru, ta kumuleerub. Tagajärg on tegelikult veel ees. Tootjad prognoosivad, et lõunapiiril lahja alkoholi puhul tuleb neljakordne piirikaubanduse kasv, kange alkoholi ja veini puhul kahekordne. Kui suur on kahju? Statistilised andmed on tõesti väga erinevad. Tänavuse aasta kohta ütleb ministeerium, et saamata jääb 22 miljonit, tootjad ütlevad 39. Tuleva aasta kohta ütleb ministeerium 44, tootjad 126. 126 miljonit eurot on kaks Eesti Rahva Muuseumi, nagu õlletootja Noop tabavalt võrdles. See on väga suur raha.
Kas tohib paluda lisaaega?

Aseesimees Taavi Rõivas

Palun, kolm minutit lisaaega!

Andres Ammas

Kui arutleda, missugused prognoosid on õiged, siis liialdavad ilmselt nii ministeerium kui ka tootjad, aga tõenäoliselt võib uskuda neidsamu Lõuna-Eesti väikekaupmehi, kellele kolleeg Andres Herkel juba viitas. Põlva Tarbijate Ühistu liider tarvitas valusat, aga tabavat kujundit: piirikaubanduse mõju on nagu seakatk, mis levib Lõuna-Eestist põhja poole. Ja võib ju küsida – natuke variserina, võib-olla nihukese puritaanina –, kas siis poe mõte seisneb ainult alkoholis. Ei, needsamad tarbijate ühistud ja kaupmehed ütlevad, et nad siiralt püüavad ja proovivad alkoholi asendada muu toidukaubaga, kohalikku talukaupa rohkem sisse tuua. Aga saame ju aru, et alkoholi marginaal on poes suurem, see toob rohkem sisse. Alkohol ei lähe vanaks, see saab poes seista, eks ole. Värsket kaupa on poepidajal ju riskantne väga palju sisse võtta. See on loomulik, et alkohol on väikepoodide jaoks väga oluline kaubaartikkel. Kui praegu on nende väikepoodide kogumüük vähenenud 10 või 15%, siis on juba see neile valus. Kui see aga kas või poole võrra kasvab, siis on see juba surmav. Poodnikud ütlevad muuseas, et need kange Bocki õlle ostjad on alles, aga n-ö tavatarbijad on ära langenud. Nemad lähevad nüüd Mõniste asemel Apesse, ostavad oma õllekastid või -kohvrid kokku, võtavad sealt ühtlasi toidu ja tagasiteel mõtlevad, et mis ma sealt Mõnistest ikka enam läbi käin, polegi tarvis. Ja kui vahel mõeldakse, et see vahe on väike, siis mina olin küll jahmunud, kui ma lugesin, kui suur see õllekohvri hinnavahe tuleval aastal aktsiiside tõttu tegelikult tuleb. See vist kaheksa liitrit, mis mahub sinna kohvrisse, hakkab Läti piirilt ostes maksma 116 ja Eestis 272 eurot. See on ju kolossaalne vahe, see ei ole enam sugugi naljaasi. Sellest kõigest tulenevalt Vabaerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu saamist seaduseks. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh ettekandjale! Järgmisena palun Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitajate ettekandja tegi põhjaliku ülevaate, ega siia väga palju lisada polegi. Aga seda tahaks küll öelda, et sellest ajast, kui see eelnõu siia menetlusse anti, on juba päris tükk aega möödas ja selle aja jooksul on olukord piirikaubandusega läinud ikka väga palju hullemaks. Seda näitab ka eile avalikustatud Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos. Siin on selgelt kirjas, et tänavu, 2017. aastal jääb piirikaubanduse tõttu eelarvesse laekumata alkoholiaktsiisi 31 miljonit eurot. Loomulikult see ei ole ainult Läti piirikaubandus, siin on ka ilmselt soomlaste ostude vähenemise mõju sees. Aga igal juhul riik rumala aktsiisipoliitika tõttu aktsiisitulu loovutab. Siin ei ole kohane ka täna siin arutelu käigus korduvalt toodud võrdlus eelmise valitsuse sammudega, sest toonased aktsiisitõusud olid kordades väiksemad võrreldes sellega, mida praegune koalitsioon on ellu viinud, olles ilmselgelt aktsiisipoliitikaga vinti üle keeranud.
Koalitsiooni esindaja ei tahtnud vastata küsimusele, millal on õige aeg otsustada, kus see piir on. Tootjad ennustavad, et järgmisel aastal on see aktsiisi loovutamise või piirikaubanduse negatiivne mõju juba üle 100 miljoni euro. Kus see piir on? Peaminister on meil siin Riigikogu ees käinud ja mitu korda öelnud, et on vaja hakata otsustama. Rahandusminister ütles ka eile pressikonverentsil, et nad ikka monitoorivad veel seda olukorda, analüüsivad ja vaatavad. No tegelikult on otsustamise aeg juba ammu möödas. See möödus siis, kui Läti tegi enda eelarvestrateegiaga teatavaks nende aktsiisitõusu kava. Olukord on selline, et piirikaubanduse mõju hoopis suureneb. Läti aktsiisitõusu tempo jääb ikkagi tunduvalt väiksemaks kui meie oma, nii et see praegu hoogustunud piirikaubandus on alles sissejuhatus. Ma kutsuksin küll koalitsiooni üles seda eelnõu toetama, hoolimata rahanduskomisjoni vastupidisest otsusest. Praegu on olukord, kus me aktsiisitulu kümnetes, kui mitte varsti juba sadades miljonites lihtsalt ära loovutame. See on täiesti mõistusevastane. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem sõnavõtusoove ei näi olevat. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata ja selle ettepaneku paneme ka õige pea hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 439 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Austatud Riigikogu, meie tänane päevakord on ammendatud.

Istungi lõpp kell 11.05.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee