Head kolleegid! Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette neljal istungil: 3. aprillil, 20. aprillil, 11. mail ja 30. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. märtsiks esitati üks ettepanek Riigikogu liikmelt Liisa Oviirilt. Ettepanek nägi ette, et eraldi süüteona sätestatakse teise isiku suhtes mis tahes sobimatuks peetav füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, kui selle eesmärk või tagajärg on isiku väärikuse alandamine, eelkõige hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava õhkkonna tekitamine. Selline tegu oleks karistatav kuriteona. Ettepanek tulenes Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni artiklist 40.
Eelnõu 385 ongi seotud nimetatud konventsiooni rakendamiseks tehtavate muudatustega. Eesti õigus ei vasta praegu täies mahus konventsioonis nõutule ning seda tuleb seepärast täiendada. Seega kriminaliseeritakse inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine ning naise suguelundite sandistamine ja moonutamine, samuti sundabielu ja ahistav jälitamine. Ka muudetakse süüteo aegumise peatumise regulatsiooni erisusi. Eesmärk on, et neid juhtumeid oleks võimalik menetleda ka peale ohvri täisealiseks saamist. Samuti nähakse Istanbuli konventsiooni artiklist 59 tulenevalt ette välismaalaste seaduse muudatused.
Komisjoni istungite kokkuvõtteks võib öelda, et kõige põhjalikum arutelu komisjonis toimuski Liisa Oviiri ettepanekust tulenevalt. Seksuaalse ahistamise süüteokoosseisuna sätestamist toetasid ka eelnõu menetlusse kaasatud huvigrupid. Samuti pöördus õiguskomisjoni poole Sotsiaalministeerium, kes toetas seksuaalse ahistamise koosseisu sätestamist karistusseadustikus. Eelnõu menetluses osalesid järgmised huvigrupid: MTÜ Lastekaitse Liit ja MTÜ Eluliin, Eesti Naisjuristide Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus ning MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus. 3. aprilli istungil osales enamik neist õiguskomisjoni istungil. Samuti võtsid komisjoni istungitest osa Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad ning riigi peaprokurör.
Komisjoni 11. mai istungil võttis Liisa Oviir oma ettepaneku tagasi ja komisjon algatas n-ö kompromissettepaneku. Seksuaalse iseloomuga kehaline ahistamine sätestatakse väärteona karistusseadustiku võrdõiguslikkuse vastu suunatud süütegude jaos. Väärteomenetluse seadustikus antakse uue väärteo menetluse pädevus Politsei- ja Piirivalveametile. Sellest tulenevalt muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku ja eelnõu pealkirja. Õiguskomisjon otsustas sellise muudatusettepaneku teha tulemusega 6 poolthäält (Raivo Aeg, Märt Sults, Toomas Paur, Liisa Oviir, Jaanus Karilaid ja Hardi Volmer) ning 2 vastuhäält (Valdo Randpere ja Uno Kaskpeit).
Istungitel esitati mitmesuguseid argumente seksuaalse ahistamise väärteona karistusseadustikus sätestamise poolt ja vastu. Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et Istanbuli konventsiooni artikkel 40 ei nõua otsesõnu seksuaalse ahistamise karistatavust, vaid et vajalik on rakendada kriminaal- või muid õigusmeetmeid tagamaks, et sugulise iseloomuga sobimatule verbaalsele ja mitteverbaalsele ehk füüsilisele käitumisele saaks reageerida. Samuti toodi välja, et Eestis käsitletakse seksuaalset ahistamist soolise võrdõiguslikkuse seaduses. Samas leiti, et kuna soolise võrdõiguslikkuse seadus reguleerib peamiselt tööalaseid suhteid, siis pole kehtiv regulatsioon piisav. Toodi välja ka, et teatud juhtudel võib teo toimepanemine olla karistusõiguslikult käsitatav ka muu rikkumisena, näiteks kehalise väärkohtlemisena (karistusseadustik § 121), sugulise iseloomuga vägivaldse teona (karistusseadustik § 141) või avaliku korra rikkumisena (karistusseadustik § 263). Võib aga esineda juhtumeid, mis kehtiva karistusseadustiku koosseisude alla ei mahu, kuid teo raskust arvestades väärivad siiski ühiskondlikku hukkamõistu. Ohvrite kaitseks, aga ka ühiskonna suhtumise kujundamise ja teadlikkuse tõstmise eesmärgil ongi tehtud ettepanek sätestada eraldi karistatav koosseis karistusseadustiku väärteokoosseisuna. Samas on iga uue normi väljatöötamise tingimus nimelt ultima ratio põhimõte. Karistamine peab olema viimane abinõu ühiskonna probleemide lahendamiseks ning karistusõiguses tuleb samuti lähtuda sellest põhimõttest. Esmalt nähaksegi ette kergema iseloomuga süütegu ehk väärtegu.
Sellele, et seksuaalset ahistamist võidakse erinevalt mõista, lähtudes erinevatest traditsioonidest ja ka eri põlvkondade arusaamadest, juhiti tähelepanu ka komisjoni istungil. Komisjon otsustas siiski Istanbuli konventsiooni artiklis 40 nimetatud teo karistatavaks muuta, nagu juba mainitud.
Kuna tegemist on uue süüteokoosseisu lülitamisega karistusseadustikku, siis on esimese muudatusettepaneku juurde lisatud põhjalikud selgitused. Koostöös Justiitsministeeriumiga ning koosseisu rakendamist silmas pidades on Justiitsministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga välja toonud erinevaid näiteid.
Teine ettepanek tuleneb Justiitsministeeriumi ettepanekust, mille kohaselt täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud jälitustoimingute tegemist võimaldavate kuriteokoosseisude loetelu, kui tegemist on ahistava jälitamisega või vägivallaga võimuesindaja vastu. Ahistav jälitamine on samuti uus kuriteokoosseis, mis luuakse käesoleva eelnõuga. Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine või alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, karistatakse rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistusega.
Õiguskomisjon otsustas algatada muudatusettepaneku ja arvestada seda täielikult tulemusega 6 poolthäält (Raivo Aeg, Märt Sults, Toomas Paur, Liisa Oviir, Jaanus Karilaid, Hardi Volmer) ja 2 vastuhäält (Valdo Randpere ja Uno Kaskpeit). Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 6. juuniks 2017 ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus võiks olla 14. juunil. Aitäh!