Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 46 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest on infotunnis, nagu näete, peaminister Jüri Ratas ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Loodame, et siia jõuab ka rahandusminister Sven Sester. Eilsel päeval avaldas seitse Riigikogu liiget soovi küsimusi esitada. Annan täna võimaluse esitada iga teema arutelul üks lisaküsimus.
Esimene küsija on Jaak Madison ja küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Jaak Madison, palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! 23. novembril te esinesite Riigikogu kõnepuldis, saamaks mandaati moodustatavale valitsusele. Te rõhutasite, et Eesti välispoliitiline suund ei muutu. Te olete ka oma järgmistes sõnavõttudes korduvalt kinnitanud, et Eesti hoiab seda välispoliitilist joont, mis oli eelmiste valitsuste ajal. Nüüd te plaanite esimese peaministrina minna peale Ukraina sõja algust Venemaa Föderatsiooni, täpsemalt Sankt-Peterburgi. Kuidas see mõjub Eesti välispoliitilisele suunale ning mis signaali see annab Euroopa Liidule ja meie NATO-liitlastele, kui Eesti uus peaminister murrab Venemaaga suhtlemises paikapandud suunda ning läheb visiidile Venemaa Föderatsiooni, enne kui ta on käinud meie naaberriikides?
Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija! Peaminister ei murdu kindlasti millegi ees, vastupidi. Aga kui te küsite, mis mõju see avaldab, siis ma vastan. Meie riik saab 100-aastaseks. Meie esiisad ja -emad andsid selleks väga võimsa panuse. See, et me 2017. aasta aprilli keskpaigas saame alustada Eesti 100. aastapäeva tähistamist, mis kestab kuni 2. veebruarini 2020, on kindlasti nende töö. See on meie vanaisade ja vanaemade töö, meie vaaremade ja vaarisade töö.
Peterburi minekul on üks eesmärk: toetada iseseisvat Eesti riiki ja meie inimesi, kes teevad iga päev tööd, et Eesti riik oleks selline, nagu me soovime. Aga kindlasti on eesmärk avaldada ka tänu nendele 40 000 eestlasele, kes sada aastat tagasi 8. aprillil marssisid Petrogradis selle nimel, et Eestile antaks autonoomsus. Ma arvan, et see on see läte, kust Eesti riik hakkas sündima ja Eesti iseseisvus hakkas kasvama. Seesama Eesti Vabariigi Jaani kirik on kõige õigem koht tänutundes meenutada neid sada aastat tagasi toimunud sündmusi jumalateenistuse ja piduliku kontserdiga.
Jaak Madison, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma tuletan meelde olukorda. 25 aastat on Eesti diplomaadid Moskva suursaatkonnas korduvalt taotlenud kõrgetasemelisi kohtumisi Eesti peaministrile, välisministrile ja presidendile. Kõik need 25 aastat on Venemaa Föderatsiooni esindajad demonstratiivselt meid pikalt saatnud ja ülbelt keeldunud. Nüüd lähete teie Venemaale, ilma et teil oleks seal ühtegi tasemel kohtumist, hiilite nagu köögiuksest sisse, et vaid oma valijatele meeldida. Kas te peate seda väärikaks Eesti Vabariigile ja Eesti välispoliitilisele suhtlusele, kui te lähete sinna, kus teid ei oodata, kuhu teid ei ole kutsutud, aga te ikkagi üritate sinna kuidagi hiilides minna, ilma et keegi teilt seda ootaks?
Aitäh, hea küsija! Ma lähen sinna, kus on meie inimesed, kus on eestimaalased, kus on eestlased. Ma arvan, et ka teil Riigikogu liikmena on mõistlik käia nendes kohtades, kus on meie inimesed, toetada Eesti inimesi ja meie riiki ning tunda uhkust selle üle, et see riik on nii kaugele jõudnud oma heade külgede, aga kindlasti ka vigadega, mida on vaja parandada. Kui te viitate 25 aastale ja sellele, et Venemaal pole varem käidud, siis kõigepealt tuleb öelda, et Eesti 100. sünnipäeva pole ka varem olnud. See on punkt üks. Punkt kaks, Jaani kirik sai taastatud alles üsna hiljuti ja kindlasti oli see oluline otsus, et see taastati. Ei, mina ei lähe kunagi hiilides oma kaasmaalaste juurde. Võib-olla on teil nii kombeks, aga teilgi ei ole vaja karta, sest eesti inimesed on toredad ja nad on kindlasti rõõmsad, et Eesti riik saab 100-aastaseks. Mina olen ka selle üle rõõmus. Te rääkisite mingite kohtumiste taotlemisest või mittetaotlemisest. On taotletud ühte kohtumist, seda, et Eesti Jaani kirikus saaks toimuda väärikas tänujumalateenistus ja kontsert Eesti 100. sünnipäeva puhul, nende sündmuste puhul, mis täpselt samas linnas samas kohas sada aastat tagasi toimusid, kui 40 000 eestlast nõudsid Eesti autonoomsust. Ajalugu tuleb tunda ja meie ajalugu tuleb kindlasti väärtustada. Kui te küsisite mingite muude kohtumiste kohta, et kas ma olen taotlenud mingeid muid kohtumisi väljaspool EV100 programmi, siis vastus on, et ei ole. Kas ma neid taotlen? Ei taotle.
Arto Aas, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Eks kindlasti ole märkimisväärne ja kummaline, et peaministri isiklikul initsiatiivil toimub EV100 avaüritus Venemaal. Aga kui me paneme sinna kõrvale teie parteikaaslaste väljaütlemised okupatsiooni ja sanktsioonide teemadel ning nende tegutsemise Süürias, siis see võib-olla kõik nii imelik ei olegi, see annab lihtsalt aimu teie välispoliitilisest suunast. Lisaks kirjutas tänane Eesti Päevaleht, et Tallinna Televisioon on tekitanud rahvusvahelise skandaali. Meie põhjanaabrid on sellepärast mures. Seal antakse sõna inimestele, kes eitavad Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Nagu te ütlesite, ajalugu tuleb tunda. Teie käes on punane nupp, millega saab sulgeda selle meediakanali, mis on Keskerakonna absoluutse kontrolli all. Miks te seda ei tee?
Aitäh! Teie küsimus Peterburi visiidi kohta käis läbi Süüria ja jõudis välja Tallinna Televisiooni. Te ütlesite, et see visiit on märkimisväärne ja kummaline. Kumb see siis on, märkimisväärne või kummaline? Aga ma ei ole mitte kunagi mõelnud, et see, mida on teinud eelnevad valitsused, peaministrid ja ministrid, on kõik üks väga hirmus ja halb asi. Ei ole. EV100 sai alguse, ma arvan, mitmeid ja mitmeid valitsusi tagasi, ma arvan, et circa viis aastat tagasi, siis hakati seda programmi ette valmistama. Hea Arto Aas, ei teid ega mind ei olnud olemas 8. aprillil 1917, mis teha. Meie vaarisad ja vaaremad olid need julged, kes ütlesid, et nad soovivad, et meie riik oleks iseseisev. Nii nagu täna, ma usun, me mõlemad soovime, et Eesti oleks iseseisev ja seda jätkuvalt. 8. aprillil toimub EV100 kõige esimene sündmus ja selle oli paika pannud eelmine valitsus. Ma ei näe küll mingit põhjust ajalugu kõrvale lükata või seda muuta, vastupidi, ma olen väga uhke selle üle, et meil on meie riik, ma olen siiralt uhke. Te rääkisite Tallinnast. Ma saan aru, et teil on soov ennast kohalike valimiste kampaania eel näidata. Ma soovin teile jõudu kandideerimisel Tallinna Linnavolikogusse ja arvan, et neid mõtteid, mis on seotud Tallinna elu parema korraldamisega olgu haridusvaldkonnas, heakorra või teede korrashoiu tagamisel, Tallinna elanikud ootavad. Neid debatte ootavad Tallinna elanikud siiralt.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ilmselt pean meelde tuletama, et täna on võimalus esitada üks täpsustav küsimus.
Järgmine küsija on Kalle Palling ning vastaja on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Kalle Palling, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister ja head ministrid! Küsimus on Jevgeni Ossinovskile. Me loeme pidevalt uudiseid sellest, kuidas haigekassa on miinuses ja uus sotsiaaltoetuste infosüsteem on ebaõnnestunud või ei valmi tähtajaks. Sealjuures on juba esitatud süüdistusi eelkäijatele, et nemad ei saanud probleemide lahendamisega hakkama. Küsimuse all on tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus terviklikult ja palgaläbirääkimised meedikutega. Kõik need on pikalt kestnud protsessid, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid. Aga just teilt ei tule vastuseid ega lahendusi. Kas te tulete ükskord nende lahendustega välja? Kas te juhite ministeeriumi või juhite rohkem oma erakonda ja sellepärast teil ministeeriumis paljude teemadega tegelemiseks aega ei jää?
Suur tänu, austatud küsija! Tõepoolest, peab tunnistama, et Eesti tervishoiuvaldkonnas on palju probleeme. Nagu te õigesti märkisite, on need aastate jooksul kuhjunud. Te teate loomulikult väga hästi, hea küsija, et aastatel 2007–2014 juhtisid seda ministeeriumi just teie erakonnakaaslased, ka mitmed praegused teie fraktsiooni liikmed, näiteks Urmas Kruuse, Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur. Tõsi on see, et väga paljudele süsteemsetele ja põhimõttelistele küsimustele selle aja jooksul lahendust ei leitud. Eeskätt puudutab see loomulikult tervishoiu rahastamist. Te viitasite haigekassa miinusele. Juba 2005. aastal ütlesid eksperdid, et haigekassa tulubaas vajab laiendamist. 2010. ja 2011. aastal tehti selle kohta lisaanalüüse, aga otsuseid rahastamise laiendamise kohta paraku ei tulnud. Sellest ajast alates, kui sotsiaaldemokraadid asusid Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna eest vastutama, oleme selle teema väga tõsiselt fookusesse võtnud. Eelmine, Reformierakonna juhitud valitsus palus paraku veel kaaluda ja mõelda – asju, mida kümme aastat on kaalutud ja mille üle mõeldud – ega olnud valmis seda otsust langetama. Uus valitsus on lühikese aja jooksul teinud ära suure töö ja lähinädalatel saavad tervishoiu rahastamise otsused tehtud. Loomulikult on tervishoius terve hulk teisi korralduslikke probleeme, mis on samamoodi kümne aasta jooksul kuhjunud. Need said ära fikseeritud hea tahte koostöökokkuleppes, mis Hanno Pevkuri ja Taavi Rõivase eestvedamisel sõlmiti. Aga paraku sai 2014. aasta jooksul 35 asjast, mille riik pidi 2014. aasta lõpuks ära tegema, tehtud ainult 13. Nii et väga palju on kuhjunud probleeme. Me lahendame neid.
Kalle Palling, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Härra minister! Lihtsalt tuletan meelde, et teie ise olete paralleelselt erakonda ja seda ministeeriumi juhtinud poolteist aastat, teie eelkäija ministeeriumis oli Rannar Vassiljev ja enne seda veel Helmen Kütt. Ma arvan, et kokku on seda palju rohkem kui kaks aastat. Nii et seal majas on sotsiaaldemokraatlikku lõhna olnud tunda juba päris pikalt ja oleks võinud asjad ära teha küll. Aga see selleks. Tore, kui te tõesti tulete lahendustega välja, aga niipalju kui kuulda on olnud, on need lahendused olnud ju pigem raha ühest taskust teise tõstmine. Need ei ole sisulised lahendused. Miks te ei ole edasi liikunud näiteks haiglate võrgustumisega, millest tegelikult tekiks efektiivsust? Viimaseks küsin, kuidas küll töötukassa juht Meelis Paavel on nimetatud ametisse ilma avaliku konkursita. Teie enda parteikaaslane Urve Palo on lubanud nõukogu tühjaks tõsta, kui näiteks Omnivas ei nimetata uut juhatuse esimeest.
Aitäh! Palun ühe minutiga hakkama saada! Olgem professionaalsemad, palun!
Kuidas teil see siis niimoodi vaikimisi, ilma konkursita juhtus?
Olgem professionaalsed. Minu teada, austatud küsija, on teil ühe küsimuse esitamise võimalus veel. Ma hea meelega jätkan teiega seda diskussiooni. Aga mis puudutab teie esitatud küsimusi, siis, tõepoolest, Helmen Kütt oli sotsiaalkaitseminister aastail 2014 ja 2015, aga ta ei vastutanud selle valdkonna eest, mille eest vastutan mina, sel ajal vastutas selle eest Urmas Kruuse. See oli meeldetuletuseks. Aga tõepoolest, nende kahe aasta jooksul, kui sotsiaaldemokraat on olnud tervise- ja tööminister, on väga oluliste ja ka sellessamas hea tahte koostöökokkuleppes kokkulepitud teemadega edasi liigutud. Edasi on liigutud, ma ütleksin, üsna tempokalt. Tõepoolest, tahaks liikuda kiiremini. Nii mõnegi asja rakendamine on olnud natukene aeglane ja ka minu arvates ebarahuldavalt aeglane. Aga me oleme lõpuks edasi liikunud näiteks arstide vastutuskindlustuse teemaga. Oli kokkulepe, et see tuleb 2013. aastal. Me oleme sõlminud konsensusleppe õdede koolitustellimuse suurendamiseks. Me oleme liikunud edasi nende muudatustega, mis on esmatasandi tugevdamisel strateegiliselt olulised. Te rääkisite võrgustumisest. Ma ei tea, kust pärineb teie informatsioon, et sellega edasi ei liiguta. Lõppjärgus on Hiiumaa Haigla võrgustumine Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Võrgustumine on lõppjärgus Valga Haiglas, koostöökokkulepe on sõlmitud ja esmased vahendid on eraldatud Põlva Haigla võrgustumiseks Tartu Ülikooli Kliinikumiga. On sõlmitud koostöökokkulepe Narva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel. Nii et laias laastus öeldes on jäänud paar haiglat, kus võrgustumisprotsess ei ole veel lõppetappi jõudnud, need on Viljandi, Kuressaare ja Rakvere haigla. Nendega me toimetame võimaluste ja kohapealsete kokkulepete järgi, nii hästi kui oskame.
Nüüd küsibki Urmas Kruuse. Palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne minister! Mõnes sõnavõtus siin saalis te olete öelnud, et te olete väga võimekas ja suutnud lühikese ajaga Eesti Vabariigis rohkem ära teha, kui Reformierakond suutis kümne või rohkem aastaga. Samas võtsite täna positsiooni, et te ei ole seal ministeeriumis eriti kaua olnud. Tuleb tunnistada, et te olete seal olnud vähemalt kaks korda kauem, kui mina seal olla sain. Võiks juba liivakastist välja tulla ja midagi teha. Kui te ei saa sellega hakkama, kui nõukogu juhtimine käib teile üle jõu ja konkreetselt see vorm käib teile üle jõu, kas siis ei oleks mõistlik sellest ametist loobuda? On täiesti hullumeelne anda raha juurde süsteemi, kus seda iga päev põhimõtteliselt röövitakse ja patsiendid ei pääse arsti juurde. Kas te suudate selle kindlaks teha ja välja juurida?
Austatud küsija! Ega ma teid ei süüdista. Tõepoolest, teie erakond – ka siis, kui mina olin minister – ei olnud valmis tervishoiule lisaraha eraldama, selleks et ravijärjekordi lühendada. Ärge seda isiklikult võtke!
Te küsisite haigekassa probleemide kohta. See ei ole juhuslik, et tervishoiusektoris on politsei viimasel ajal natuke aktiivsemalt toimetanud kui varem. Ma arvan, et see tähelepanu on hädavajalik. Korruptsioon tuleb tervishoiusüsteemist välja juurida. Ma arvan, et esimesed sammud, mis selles suunas on astutud, on väga positiivsed. Ma usun, et politsei jätkab oma head tööd. Sotsiaalministeerium ja haigekassa teevad selles igati koostööd.
Ma arvan, et me oleme ühiskonnana natuke liiga kergelt suhtunud sellesse, kuidas kulutatakse raha tervishoiuasutustes, mille eelarved on kümnetes miljonites eurodes (kahe suurema haigla eelarve on üle 100 miljoni euro). Me oleme pööranud selles kontekstis palju tähelepanu mõnele riigifirmale, jätnud aga tähelepanuta tervishoiuasutused, mis minu arvates ei ole õigustatud. Me oleme saanud süsteemi kindlasti puhtamaks, aga see töö alles käib. Nagu teada, tellib haigekassa viimaste sündmuste valguses erakorralise auditi, mida nõukogu liige Maris Lauri auditikomitees ette valmistab. Ma usun, et ka see praktika, millest ajakirjandus on viimasel ajal rääkinud, saab välja juuritud, see on hädavajalik. Nagu öeldud, on äärmiselt ebaõiglane, kui niigi vähest raviraha keegi kasutab isiklikuks rikastumiseks. Me suhtume sellesse nulltolerantsiga ja töötame selle nimel, et seda välja juurida.
Nüüd ma vastan Kalle Pallingu küsimusele töötukassa kohta. Esiteks, Meelis Paavel ei ole minu erakonnakaaslane. Teiseks, me ei kuulutanud konkurssi välja sellepärast, et sotsiaalpartnerid ehk tööandjate keskliidu ja ametiühingu esindajad arvasid, et konkursi korraldamine ei ole otstarbekas. Minu eelistus oli konkurss.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd küsib Monika Haukanõmm ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi, mida nimetatakse SKAIS-iks. Täpsemalt öeldes huvitab mind selle arendusprojekt SKAIS2, mille ettevalmistus algas 2012. aastal. See pidi päädima sellega, et juulis 2016 võetakse uus infosüsteem kasutusele. Kahjuks ei ole see nii läinud. Esialgu planeeriti SKAIS2 maksumuseks 7,1 miljonit eurot. Viimased kaks aastat on juhtinud töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja nüüd tuleb välja, et ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tähelepanu sellele, et projektiga ei ole kõik hästi ja on suur tõenäosus, et see projekt ei jõua eduka lõpuni. Mida olete teie kui valitsusjuht teinud selleks, et SKAIS2 valmiks, ning millal see täismahus valmis saab?
Aitäh teile küsimuse eest! Kõigepealt tulen küsimuse alguse juurde. See aeg, millele te viitasite, on ju tõesti väga pikk. Selle aja jooksul on seda ministriametit koos tänase ministriga pidanud minu arvutuste järgi viis inimest väga mitmest erakonnast. Miks see seis siis selline on? Kõigepealt, me ei saa ju öelda, et SKAIS2 üldse ei tööta. See töötab, see töötab paralleelselt SKAIS1-ga. Millal saab SKAIS2 valmis? Tuleb öelda, et eks protsessi käigus ole ka riik väga palju õppinud. Ei saa öelda, et kõik oleks tehtud algusest peale õigesti, aga tegemist on väga-väga mahuka programmiga. See aeg on pikenenud ühelt poolt tulenevalt sellest, et projektitaotluses jäi riigil kriteeriumidesse midagi kirja panemata. Me oleme selle programmiga tegelnud palju pikemalt ka seetõttu, et allhankija ei ole suutnud täita oma kohustusi nii, nagu oli planeeritud. Kui te küsite, mis on selle süsteemi valmimise nimel tehtud, siis võin öelda seda, et Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva töötavad iga nädal selle nimel et SKAIS2-ga edasi minna ja see arendus lõpule viia. Mis on kõige olulisem? Arvestades seda, kui suur on see raha, mis SKAIS2 või täna ka SKAIS1 kaudu Eesti inimeste arvetele laekub, on kõige olulisem see, et see süsteem oleks turvaline ja kindel.
Monika Haukanõmm, palun!
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Loomulikult olen ma nõus sellega, et selle projektiga on tegelnud väga mitu ministrit. Aga on väga kummaline kuulda selgitust, et alati on süüdi keegi teine, kes eelnevalt on jätnud midagi tegemata. Tegelikult ei ole ju vahet, kes on parasjagu minister või millisesse erakonda see minister kuulub. Aga ma küsin siis nii: milline on varuplaan ehk plaan B? SKAIS1 enam kaua vastu ei pea. Teine küsimus: kui palju see varuplaan ja SKAIS1 täiendav arendamine meile maksma läheb? Kolmas pool küsimusest; kas siis, kui me ei saa hakkama nelja miljoniga, mis tuleb Euroopast selle projekti arendamiseks, maksame me ise selle riigieelarvest kinni?
Aitäh! Need on väga huvitavad küsimused. Ma ei tea, kust te võtsite, et keegi on selles keskustelus rääkinud süüdlasest. Vastupidi, ei mina ega ka teie enne oma esimest täpsustavat küsimust ei kasutanud sõnu "süüdi" või "süüdlane", pealegi ei rääkinud me üldse sellest, kes peaks vastutama. Vastupidi, ma ütlesin, et väga paljud erakonnad ja ministrid on tugevasti panustanud, et SKAIS2 hakkaks tööle ja see hange saaks hästi ette valmistatud. Nüüdseks oleme jõudnud selleni, et tulemus meid ei rahulda.
Te küsisite, mis on projekti lõppmaksumus. Lõppmaksumus selgub siis, kui sotsiaalkaitseminister on teinud koos arendajaga tõsise analüüsi ja kokkuvõtte sellest, kuhu soovitakse lõpuks jõuda. Täna on liiga vara öelda, mis on lõppmaksumus. Kui te küsite, kas me peame maksma Euroopa raha tagasi või mitte, siis mina küll ei ole kuulnud arvamust, et SKAIS2-ga lõpuni ei minda. Vastupidi, praegu pingutatakse selle nimel, et sellega lõpuni minna.
Kalle Palling, palun!
Aitäh! Minu küsimus teile, hea peaminister, on vastutuse kohta. Suvel saadeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Sotsiaalministeeriumisse kiri, kus paluti sealse maja ministritel ehk kahel sotsiaalvaldkonna ministril võtta vastutus selle eest, et see süsteem saab valmis, ja avaldati arvamust, et kui ei saa, siis need isikud peaksid vastutama. Sellele kirjale ei tulnud vastust ja vastutust ei võetud. Kuidas nii saab? Kas teile ei tundunud seda Eesti Päevalehe artiklit lugedes, et selles loos on midagi kahtlast? Miks ikkagi ei soovitud vastutust võtta ja miks soovitakse vastutust lükata oma eelkäijate kaela, olgugi et ise ollakse selles ametis olnud juba poolteist aastat, mõni rohkem, mõni vähem? Teine küsimus ka: kuidas saab nii olla, et töötukassa juhi kohale ei korraldata konkurssi, vaid see inimene valitakse ministri otsuse tulemusena?
Aitäh! Minu meelest andis Jevgeni Ossinovski teie teisele küsimusele ammendava vastuse. Nüüd aga tulen esimese küsimuse ehk vastutuse juurde. Ma ei tea, mis siis tuleks teha. Kas küsime kõigilt, kes on alates 2012. aastast olnud selle valdkonna ministrid, palga tagasi? Mis vastutust te nende käest nõuate? Näiteks on ka eelmine peaminister Taavi Rõivas ju seda teemat vedanud ja ette valmistanud. Kas siis tuleks tema peale näpuga näidata? Mina kutsun teid üles mitte Taavi Rõivase peale näpuga näitama. Ma arvan, et tema andis samamoodi oma panuse, et SKAIS2 saaks välja arendatud palju kiiremini ja me ei peaks täna, kalli aprillikuu alguses 2017 seda teemat siin arutama. Ma arvan, et tuleb vaadata tulevikku ja käituda konstruktiivselt. Ei saa öelda, et seis on hea. Kuidas tulla välja sellest keerulisest seisust, kui raha ja aega on läinud planeeritust rohkem? Ma olen täiesti kindel, et selle nimel tööd tehakse. Nii et mina ei hakka kellegi peale näpuga näitama. Ma tean, et valitsuskabinet ja minister selle teemaga tõsiselt tegelevad ja püüavad lahendust leida.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Küsimus tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Mart Helme, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt väljendan mõningat hämmeldust, et niisugune mastaapne korralagedus ja ka rahaline kahju varastamise kujul, mis on haigekassa süsteemis toimunud, on meedias ja avalikkuses leidnud käsitlemist kuidagi sordiini all. Minu küsimus tulenebki siit. Kuna on algatatud kriminaalasi, nagu ma lehest olen lugenud, ja on tegemisel ka uus sõltumatu audit, siis kas te ei arva, et asjaga seotud inimesed, eesotsas Tanel Rossiga, kes on otseselt vastutavad, peaksid uurimiste ajaks oma ametist loobuma?
Suur tänu! Esiteks konkreetsetest juhtumitest meditsiiniseadmetega. Enamiku meditsiiniseadmete puhul, mille ostmisel saab haigekassast soodustust (see kehtib ka ravimite kohta), on kehtestatud piirhinnasüsteemid, mis muudavad seda tüüpi pettused võimatuks. Tõsi on see, et teatud seadmete, ortooside puhul (neile tehtavad kulutused ei moodusta kaugeltki kõige suuremat osa haigekassa seda laadi kulutustest) ei olnud seda nende eripära tõttu tehtud. See tähendab, et oli võimalik sellist pettust korraldada. See oli tegelikult kõige otsesem pettus ehk topeltraamatupidamine, sest kliendile anti üks arve, aga haigekassale esitati teine. Tõsi on see, et see risk on haigekassale olnud teada aastast 2014, kuna siis tehti lisakontroll just nimelt selles lõigus ja tuvastati, et mitu teenuseosutajat olid lepingut rikkunud. Haigekassa uskus – ka tollane analüüs ütles seda –, et tegemist ei ole pahatahtlike, vaid teadmatusest tulenevate rikkumistega. Tagantjärele saab öelda, et loomulikult oleks nõukogu pidanud tollal kohe tegema erakorralise auditi. Mina ei olnud tollal nõukogu esimees, seda juhtisid teised inimesed, kellest siin täna on juttu olnud. Seda otsust siis ei tehtud. Mis puudutab uurimist, siis seda toimetab politsei ja haigekassa juhatus teeb igati koostööd. Siin ei saa olla küsimust, nagu püütaks midagi varjata, kuna kogu info selle teema kohta on elektrooniline ja on kirjas registrites.
Ministri vastus peab mahtuma kahe minuti sisse. Martin Helme, palun!
Aitäh!
Martin Helme, palun!
Ma küsin enne ära ja siis las Mart küsib ka. See küsimus, mille Mart pidi esitama, oli see: kas me teame, kui suur see kahju on? Teiseks on meil see küsimus, et inimesed, kelle ametisoleku ajal need rikkumised juhtusid – me teame, et juba kolm aastat varem tekkisid siin ohumärgid –, ei pruugi olla kõige paremad koostöö tegijad uurijatega, sest neil on isiklik huvi asjade varjamiseks. Kas ikkagi ei oleks õigem panna inimesed ka päriselt vastutama, nii nagu nende ametikoht ette näeb? Kas te näete ka endal teatud vastutust praeguses olukorras? Üks asi, mida ma eelmiste küsimuste vastustest kuulsin, oli see, et me oleme ühiskonnana kulutamist haigekassas liiga lihtsasti pealt vaadanud. Ma võin öelda, et meie seda ühiskonnana teinud ei ole, näiteks on opositsioon pikka aega haigekassa ülekulu tõttu karjunud. Kas ei oleks pidanud olema ikkagi tähelepanelikum?
Aitäh! Esiteks, mis puudutab kahju ulatust, siis see on selgitamisel. Selle selgitab ühelt poolt välja politseiuurimine, kaks kriminaalasja on algatatud ja uurijatega tehakse igati koostööd, selleks et asjaolud kindlaks teha ja vastutavad isikud kindlasti vastutusele võtta. Seda esiteks. Teiseks, nagu mainitud, on nõukogu otsustanud tellida erakorralise auditi väljastpoolt haigekassat. Haigekassas on ka oma sisekontrollisüsteem, aga arvestades asjaolusid ja just nimelt selleks, et välistada igasugust juhatuse või haigekassa töötajate soovi ühte või teist asjaolu varjata – ma küll ei usu, et seda tehakse, aga põhimõtteliselt tuleb ka seda riski vältida –, tellitakse audit väljastpoolt haigekassat, täiesti sõltumatult audiitorilt. Seda lähteülesannet olen ma palunud – ja nõukogu on seda toetanud – valmistada ette nõukogu liikmel Maris Lauril, teie heal kolleegil. Seda ka selleks, et selles protsessis oleks juhtivas rollis Riigikogu opositsiooni esindaja, nii et ei oleks mingisugust kahtlust, nagu valitsus püüaks midagi varjata. Seda lähteülesannet koostatakse, detailidest oskab teile kindlasti rääkida Maris Lauri. Kui see audit on valmis, siis me vaatame, ega mõni haigekassa sadadest lepingupartneritest ei ole proovinud süsteemi ära kasutada. Selle vastu aitab politsei. Aga me vaatame ka, kas haigekassa juhtimises on tehtud vigu, kas mingisugused mehhanismid ei tööta ja kas mingitele asjaoludele on vähe tähelepanu pööratud. Seda saab erakorraline audit tuvastada ja sellest tulenevalt saab haigekassa nõukogu ka otsuseid langetada.
Ma saan sõna anda siis, kui keegi annab märku, et ta sõna soovib. Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Palun vabandust segaduse pärast, ma tõesti unustasin nupu peale vajutada. Minu küsimus on aga järgmine. Kas te, härra minister, ei leia, et olukorras, kus kiirabi protestib väljasõitude vastu, EMO-sse ei taheta inimesi vastu võtta, väites, et nende hädad ei ole piisavalt suured, eriarstijärjekorrad on tihtipeale kuudepikkused, perearstisüsteemis on selgeid tõrkeid, on teie vastutusel see, et tuleb korda teha süsteem, kus sisuliselt valitseb korralagedus? Kas te olete veendunud, et teile ei käi see vastutus üle jõu? Võib-olla te peaksite tagasi astuma mõnest ametist, näiteks haigekassa nõukogu esimehe kohalt?
Aitäh! Tõepoolest on Eesti tervishoiusüsteemis mitmeid probleeme, millel on oma pikk tekkelugu ja mis on kuhjunud. Seda me siin Kalle Pallinguga üsna põhjalikult käsitlesime. Kui teil on soovi seda asja põhjalikumalt lahata, näiteks sellesama hea tahte koostöökokkuleppe kontekstis, kus on kirjas riigi 35 ülesannet, siis ma hea meelega diskuteerin teiega sellel teemal. Aga infotund ei ole selleks paraku sobilik formaat. Ma hea meelega ootan teilt, et te kasutaksite selleks teist parlamentaarset instrumenti ehk arupärimist, siis me saaksime rahulikult mitu tundi nendel teemadel arutada. Ma arvan, et see on tõepoolest oluline teema.
Mis puudutab seda, kas Eesti tervishoid õnnestub minu mandaadi lõpuks ehk aastaks 2019 lõplikult korda teha, siis ei õnnestu. Mul ei ole sellist ambitsiooni, kuna see oleks minu hinnangul ebarealistlik. Küll aga usun, et tervishoiu tänases seisus on mitmeid võtmeküsimusi, mis vajavad kiiret lahendamist. Me oleme jõudnud nende lahendamisega üsna kaugele ja ma usun, et me jõuame minu mandaadi lõpuks sellega lõpule. Ka teie rääkisite, et Eestis on liiga pikad ravijärjekorrad ehk ravi kättesaadavus on ebapiisav. Jah, nii see on. See on kahtlemata probleem ja see vajab tervikuna lahendamist. Küsimus on selles, kas me suudame solidaarset meditsiini sellisel kujul ülal pidada. Kui tulubaas on selline nagu praegu, siis juba lähima kümne aasta jooksul enam ei suuda. Sellest tulenevalt on vaja teha lisarahastamise otsused ja need on Vabariigi Valitsusel plaanis lähinädalatel.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Palun vabandust Urmas Kruuselt, kui ma eksisin! Seda ei saa kontrollida ka. Ma omateada võtsin küll nimekirjast esimese küsija, Mart Helmet seal kirjas ei olnud.
Vastamist jätkab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, nüüd küsib aga Eerik-Niiles Kross. Palun!
Hea esimees! Hea minister! Teie ministeeriumi probleemid on osaliselt juba üles loetud, ma ei hakka neid kordama. Jääb vägisi mulje, et teie maja põleb igast otsast. Ma lisan ühe probleemi, mis on ilmnenud töövõimereformi elluviimisel. Väga paljud inimesed on vähemasti Riigikogu liikmetele käinud kurtmas, et töövõimetud inimesed kuulutatakse töövõimeliseks, ja on ka vastupidiseid juhtumeid olnud. Ilmselt on infoga midagi korrast ära. Samas te pikendate 15 aastat asutust juhtinud inimese töölepingut. Aga tõepoolest, me küsime arupärimise korras selle kohta täpsemalt. Kogu selle asja taustal tahaks aga küsida, kas teil on plaanis veel mõningaid lennukaid initsiatiive, peale nende, mida me siin kogu aeg kuuleme, et ikka võitlused siin ja seal, enne kui teil omas majas asjad korda saavad. Teiseks, me kuuleme, et Reformierakond on süüdi. Meenutan, et Maret Maripuu astus tagasi, kui tal oli pensionide väljamaksmisega probleeme. Kui kaua peab ...
Nüüd on küsimise aeg läbi!
... minister ametis olema, et ta hakkaks oma valitsemisalas toimuva eest vastutama?
Suur tänu! Mina olen oma valitsemisalas toimuva eest vastutanud alates esimesest päevast, kui ma selle vastutuse endale võtsin. Nagu öeldud, infotunni formaat ei võimalda anda põhjalikku ülevaadet sellest, mis viimase poolteise aasta jooksul on tervishoiuvaldkonnas tehtud ja mida varasema kümne aasta jooksul ei olnud tehtud. Oleme arutanud seda ka tervishoiusüsteemi osapoolte ja spetsialistidega, kes seda valdkonda juhivad. Ma arvan, et me liigume üldiselt õiges suunas. Kuhjunud probleemide hulk on tõepoolest kolossaalne. Mitte alati ei ole Sotsiaalministeerium suutnud – ja see ei ole olnud ainult poliitiline, vaid ka halduslik küsimus – kokkulepitud asju ära teha. Me ei ole suutnud algatatud protsesse lõpule viia. See on tekitanud päris palju pahameelt nii ühiskonnas kui ka tervishoiusüsteemi osapooltes. Nagu öeldud, me liigume selles suunas, et kõige olulisemad ja kriitilisemad teemad saaksid lahendatud. See puudutab kindlasti rahvatervisele suurema tähelepanu pööramist, ka seal on paraku edusamme ilmselgelt liiga vähe. Olgu näiteks toodud HIV-i ja narkomaania vastane võitlus, mis on väga oluline, aga kus on siiani vähe ära tehtud. Nüüd me oleme võtnud sellel teemal väga tõsiselt sarvist. Kriitiline on kindlasti, ütlen veel kord, seesama tervishoiu tulubaasi laiendamine, just sellest vaatenurgast, et peaks olema olemas kindlus, et me suudame seda süsteemi ka pikemas vaates ülal pidada. Mis puudutab töövõimereformi, siis tegemist on väga suure reformiga ja selle käivitamisel on olnud üksikuid raskusi, aga need rakenduslikud raskused ei ole suuresti tekkinud töötukassa tõttu, vaid on sisse kirjutatud sellesse poliitilisse kokkuleppesse, mille Riigikogu on heaks kiitnud.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Auväärt vastaja! Teie enesekindlus teeb teile muidugi au. Siin saalis on ka arvamusi, et teie mandaat lõpeb enne kui aastal 2019, aga ma ei tahtnud praegu selle kohta küsida. Ma ei saanud eelmisele küsimusele vastust. Te rääkisite korruptsioonist. Ma olen kindel, et maksumaksja raha põletamine haigekassas ei ole väga mõistlik tegevus, eriti kui seda tehakse omaenese kasu nimel. Aga kas teile ei tundu, et haigekassa nõukogu, mis on ilmselt üks Eesti suuremaid nõukogusid ja kuhu kuuluvad mitmed osapooled, kaasa arvatud need isikud, kes on ise otsesed kasusaajad, tuleks reformida? Te seda tegelikult eelmise valitsuse ajal lubasite. Kas te ei võtaks nüüd kätte ja ei teeks seda mõistlikumaks? Tundub, et sellest nõukogust väga palju kasu ei ole.
Suur tänu selle küsimuse eest! Ma kasutan võimalust, et vastata veel Kalle Pallingu küsimusele töötukassa kohta. Ütlen lihtsalt kuulajatele teadmiseks – härra Palling loomulikult teab seda –, et töötukassat juhib nõukogu, mis koosneb kolmest osapoolest: tööandjad, töövõtjad ja riik. Riigi esindajad on seal vähemuses, neid on kaks kuuest. See, kas juhatuse liikmete ja esimehe volitusi pikendatakse või mitte, on nõukogu otsus. See, kas kuulutatakse välja konkurss või mitte, on nõukogu otsus. Nõukogu konsensuslik otsus oli see, et me pikendame juhatuse esimehe volitusi ilma konkurssi välja kuulutamata. Nagu öeldud, minu ettepanek oli konkurss ikkagi teha. See oli vastus sellele küsimusele.
Mis puudutab haigekassa nõukogu, siis tõepoolest, juba esimesel korral, kui ma haigekassa nõukogus ministri ja nõukogu esimehena viibisin, sain ma aru, et see nõukogu vajab reformimist, ka lihtsalt praktilise töövormi mõttes. Nõukogu, kuhu kuulub 15 inimest, ei ole kindlasti võimeline langetama strateegilisi otsuseid ega suuda ka haigekassa juhatuse üle järelevalvet teha. Selle nõukogu loomise algne mõte oli luua teatud osapoolte parlament, kus kõik saaksid oma seisukohti ja vaateid esitada, mis sisendina on kindlasti väärtuslik. Aga kindlustusseltsi – haigekassa on oma olemuselt ju riiklik kindlustusselts – juhtimise mõttes see kindlasti praktiline ei ole. Plaanis on teha nõukogus muudatusi ja selle koosseisu vähendada. Minu arusaam on, et võiks pigem töötukassa mudeli poole liikuda. Sellekohase eelnõuga tuleme välja selle poolaasta sees, pärast seda, kui valitsuse rahalised otsused on langetatud, kuna me samal ajal tahame osa ülesandeid anda haigekassale ehk me saame menetleda koos haigekassa struktuuri ja haigekassa seadust just haigekassa ülesannete osas. Nii et see muudatus on plaanis. See on, tõsi, toppama jäänud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise
Küsib Krista Aru, vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! 2018. aasta suvel peaks Tartus toimuma üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. Kutse Tartusse tulla esitati Leedu ja Läti ülikoolikolleegidele juba 2014. aastal. Ettevalmistused on alanud, kõik ongi nagu väga hästi, sest nii haridusminister kui ka kultuuriminister kinnitavad, et pidu toimub. Mind huvitab aga, kas peo toimumiseks vajalik raha, 400 000 eurot, mida on juba alates aastast 2015 palutud, tehes mitmesuguseid toetusavaldusi, on järgmisel aastal olemas. Millise ministeeriumi eelarvest võiks selle leida?
Aitäh, hea küsija! Tegemist on väga auväärse üliõpilaste laulu- ja tantsupeoga, mis sai oma alguse ilusatel juulikuu päevadel (ma loodan, et ilusatel) 1956. aastal, 7. ja 8. juulil. Minu meelest on märkimisväärne ka see, et 28 aastat hiljem, 1984. aastal, jõudis see laulupidu Tallinnasse. Toona oli peo üheks aujuhiks Gustav Ernesaks. Tõsi on see, et Gaudeamuse rahaline taotlus on käinud Eestis natukene üles-alla, ma pean silmas seda, et see on liikunud ikka ühe ja teise ministeeriumi vahet. Viis-kuus aastat tagasi leppisid toonane kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister minu teada kokku, et alates 2014. aastast tegeleb sellega Kultuuriministeerium. Aeg läks edasi, siis tegeles sellega jälle Haridus- ja Teadusministeerium. Nii ta on. Te ütlesite, et kaks valitsusliiget ja mõlemad ministrid, kes Gaudeamuse ettevalmistamisega tegelevad (minu teada toimub 2018. aastal 18. üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus), on öelnud, et pidu toimub. See on väga kõva sõna, kui mõlemad ministrid nii ütlevad. Kui te küsite, kas see raha on eelarves olemas, siis pean ütlema, et järgmise aasta eelarvet ei ole Riigikogu ju veel vastu võtnud. Praegu tegeleb valitsus riigi eelarvestrateegia menetlemisega. Mul on väga hea meel, et te selle küsimuse otseselt esitasite. Kindlasti saab seda ministrite käest küsida. Aga niipalju, kui mina viimast infot tean, võin öelda, et neil on plaanis kahe peale vaadata, millised on võimalused Gaudeamuse toimumiseks.
Krista Aru, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Mul oli rõõm kuulda ülevaadet Gaudeamuse ajaloost. Kuid minu küsimus on see: kas Gaudeamus peaks olema eelkõige riigi kohustus või on siin tegemist Rektorite Nõukogu või kõrgkoolide enda vastutusega? Ettevalmistustega ei tohiks kaugemale minna, kui ei ole rahalist garantiid. Kas riik võtab siin vastutuse või ootame ettevalmistusi ikka vaid ülikoolidelt?
Aitäh, hea küsija! Minu meelest on laulu- ja tantsutegevus kõrgemal tasandil kui valitsuse tasand. Ei öelda ju ilmaasjata, et eestlased on laulurahvas. Eesti rahvas laulis ennast 1980. aastate lõpus taas vabaks. Mina usun küll, et siin on väga suur tõetera sees. Te küsisite, missugune instants peaks Gaudeamuse eest otseselt vastutama, kas Rektorite Nõukogu, ülikool, ministeerium, omavalitsus, peaminister või Vabariigi Valitsus. Nagu ma ütlesin, selle ürituse ajalugu on väga muljet avaldav ja kolmele Balti riigile kindlasti väga oluline. Me võime vaadata laiemalt, seal on ju ka esinejaid Põhjamaadest. Viimane Gaudeamus, mis Eestis toimus, oli 2006. aastal, siis oli mitukümmend tuhat pealtvaatajat. Kui süsteem on hästi paigas, siis ma ei näe küll põhjust, miks seda tuleks jõuga muuta. Kui haridus- ja teadusminister ning kultuuriminister näevad, et see peaks väga otseselt nende haldusalas olema, või teevad ettepaneku, et see peaks lausa Riigikantselei haldusalas olema, siis saab seda kõike arutada. Neid ettepanekuid ei ole kumbki minister minule siiani teinud.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Ka minu süda laulis kaasa teie suurepärase ajaloolise ülevaatega (ma olen oma esimeselt hariduselt koorijuht), aga kahju oli sellest, et konkreetne küsimus jäi siiski, olgem ausad, päris konkreetse vastuseta. Üliõpilasmaja on need taotlused esitanud, aga teie jutust tuli välja, et ministeeriumid neid taotlusi edasi andnud ei ole. Kes teie hinnangul seda tegema peaks, et lõpuks ei oleks parandamatult hilja? On see siiski Haridus- ja Teadusministeerium või Kultuuriministeerium? See kõlab, vabandust, nagu see ajakirjandusest tuntud silotornide küsimus, et midagi jääb kuskile ministeeriumide vahele. Milles see lahendus on? Aidake välja ja öelge konkreetselt!
Aitäh! Mulle tundub, et seda hirmu selle küsimuse juures ei ole. Olles ka tõsiselt tegelnud üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus korraldamisega, tundub mulle, et kahe ministeeriumi vahele ei jää praegu midagi. Vastupidi, kaks ministeeriumi on viimase info kohaselt väga tugevasti käed ühendanud ja seljad kokku pannud, et koostöös saavutada parim tulemus.
Selle rõõmsa teadmisega lõpetame selle küsimuse arutelu.
Järgmine küsija on Andres Ammas ning küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Oleme viimastel päevadel meediast saanud päris palju lugeda perearsti nõuandetelefoni kohta. On olnud rõõm teada saada, et see on väga populaarne ja ülivajalik. Aga kõne all on olnud ka selle praegune ja tulevane rahastamine. See teema huvitab paljusid. Lugupeetud minister, palun öelge, kuidas seda seni rahastatud on ja kui palju haigekassa sinna raha kulutab. Kui täitub teie soov, et terve see kõne oleks tasuta, mitte ainult teatud minutitest alates, kui palju läheb sinna siis lisaressurssi vaja ja kas see ressurss on haigekassa eelarves juba olemas? Rääkige kõigest, mis seda puudutab.
Ma väga tänan selle küsimuse eest! Ma arvan, et viimaste nädalate arutelu üks positiivne tulem on see, et väga paljud Eesti inimesed said teada, et selline telefoninumber on olemas. Haigekassa on muidugi juba teinud päris tõsist teavitustööd, et perearsti nõuandla number 1220 jõuaks kõigi inimeste teadvusesse kui esmase meditsiinilise konsultatsiooni number, eeskätt töövälisel ajal, kui inimestel ei ole võimalik näiteks perearsti poole pöörduda. Selleks, et inimesed ei peaks kutsuma kiirabi või minema erakorralise meditsiini osakonda, ma arvan, on sellise nõuandeliini ülalpidamine riigi poolt väga vajalik. Me oleme selle teenuse arendamisega viimase kümne aasta jooksul järk-järgult tegelnud. Võib öelda, et 73% Eesti elanikest on selle numbri olemasolust teadlikud. Seda näitavad uuringud. Uuringud näitavad ka seda, et umbes kolmandik elanikest on seda numbrit ka kasutanud, mis on kindlasti päris hea näitaja. Eelmisel aastal tehti sellele numbrile ligi 250 000 kõnet ja 84% nendest, kes nõuandetelefonile helistasid, jäid selle teenusega rahule. Me seirame selle teenuse kvaliteeti. Kvaliteedi miinimumstandardid on olnud tagatud 98%-l juhtudest. Nii et kindlasti on võimalik ikka veel paremini töötada ja pingutada, aga iseenesest on teenus hea.
Nüüd rahast. Seda teenust rahastab tõepoolest haigekassa. Rahastamise summad on olnud järgmised: 2014. aastal 530 000 eurot, 2015. aastal 554 000 eurot, 2016. aastal 605 000 eurot ja sellel aastal oleme planeerinud selle teenuse käigushoidmiseks 628 000 eurot. Nii et need summad on järk-järgult suurenenud. Tõepoolest olen enda nimel öelnud, et see teenus võiks olla täiesti tasuta. Nende ettepanekutega ...
Tänan, härra minister!
... me veel väga konkreetseks ei ole jõudnud minna.
Andres Ammas, palun!
Aitäh! Lugupeetav minister! Võib-olla ma eksin, aga mulle tundus, et teie paberil on midagi veel, mida te oleksite tahtnud selle küsimuse vastuseks öelda. Olen nii lahke ja küsin teilt, kas te tahaksite seda teemat jätkata. Aga küsin siia ka juurde. Kas seda teenust osutatakse praegu sellises mahus, nagu vaja on, selle järgi, kui suur on nõudlus, või osutatakse seda selle põhjal, kui palju selleks raha on? Kas nüüd, kui te tahate selle täiesti tasuta teenuseks muuta, saab seda nõuannet nii palju, kui soovijaid ja nõudlust on, või tekivad siin arstide tööle piirangud?
Suur tänu! Esiteks vastan ma lõpuni eelmisele küsimusele. Tõepoolest, teatud üllatusena sain ma teada, et see telefon ei olegi patsiendile päris tasuta. Mõned inimesed on eelistanud kutsuda kiirabi – vähemasti nii on meedias väidetud –, kuna see on tasuta, aga nõuandetelefoni kõne eest peab hakkama viiendast minutist siiski maksma 23 senti (ma mälu järgi ütlen). Me peaksime selles olukorras töötama selle nimel, et see teenus oleks patsientidele täiesti tasuta. Kuidas seda teha? Selleks on erinevaid võimalusi, nii tehnoloogilisi kui ka seadusandlikke. Praegu ei ole me veel lõpliku otsustamise faasi jõudnud, aga me lahendame selle küsimuse ära. On teada, et patsientide omaosalus, mida nad maksavad sellele telefonile helistades, on aastas natuke üle 100 000 euro. Aga on erinevaid lahendusi, kuidas seda oleks võimalik korraldada.
Kui te küsite, kas mul on veel midagi olulist selle teema kohta öelda, siis kahtlemata on. Hea meel on selle üle, et inimesed on selle teenusega rahul. Kui me vaatame seda, missugust nõu on patsientidele antud, siis näeme, et ainult pooltel juhtudel on soovitatud pöörduda Häirekeskusesse (mure on olnud nii tõsine, et inimene on vajanud kiirabi), 7%-l juhtudest on soovitatud minna erakorralise meditsiini osakonda ja 8%-l juhtudest on soovitatud pöörduda perearsti poole ehk tegemist ei olnud nii erakorralise olukorraga, kui inimesele endale võis tunduda. Kõikidel ülejäänud juhtudel, st enamikul juhtudel on antud meditsiinilist nõu, näiteks on soovitatud võtta mingit ravimit või mingit muud moodi ennast parandada, ja sellega ongi inimese mure saanud lahendatud. Nii et see teenus on Eesti inimestele kindlasti väga oluline.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kindlasti on see nõuandetelefon üks osa strateegiast, mille eesmärk on esmatasandit tugevdada ning perearsti nõu ja jõud kättesaadavamaks muuta. Aga kas seoses tervisekeskuste investeeringutega on riigil plaanis tegelda sellega, et perearstid töötaksid ka nädalavahetustel, ja kuidas riik kavatseb seda tagada? Me alles hiljuti kuulsime, et kiirabi kavatseb hakata teatud patsientide vastuvõttu piirama või suunama neid mujale, seda rohkem, kui siiani on tehtud. See võib ühelt poolt kasvatada väga ohtlikku tendentsi. Aga kas riigil on vahendeid selleks, et inimesed saaksid ka nädalavahetustel, kui surve kiirabile on suurem, perearsti juurde minna?
Suur tänu! Esiteks, ma jätsin härra Ammase ühele küsimusele vastamata. Kas kõik soovijad saavad edaspidi nõuandetelefonilt abi? Tõepoolest, seda rahastatakse kahes etapis. Esiteks on valmisolekutasu lepingupartnerile, millega me lihtsalt tagame selle, et nad seda teenust meile osutavad, selleks kulub umbes 200 000 eurot aastas, ja ülejäänud 400 000 eurot makstakse kõnepõhiselt. Oleneb sellest, kui palju inimesed seda teenust kasutavad, nii palju haigekassa teenuse osutajale maksab. Eelmisel aastal oli kokku 240 000 kõnet ja päevas oli keskmiselt 660 kõnet. Seega, seda teenust kasutab märkimisväärne hulk inimesi ja kõik, kes soovivad, seda saavad.
Nüüd teine oluline küsimus, perearsti juurde minemise võimalus väljaspool tööaega. Nagu endine minister hästi teab, me oleme planeerinud soodustada seda, et inimestel oleks võimalik perearstikeskustesse pöörduda ka töövälisel ajal. Haigekassa on juba rahastamas seda, kui perearstid hoiavad oma keskuse lahti töövälisel ajal, näiteks õhtuti. Tõsi, väga paljud perearstid seda veel ei tee, aga see on selgelt kasvav tendents. Perearstid ka ise mõistavad selle vajalikkust. Loomulikult, kui nad suuremates meeskondades tööle hakkavad, siis on rohkem paindlikkust ja vastuvõtud saavad paremini olla avatud õhtusel ajal, mõnes kohas võib-olla ka nädalavahetustel.
Nüüd sellest, mis siin mitmest küsimusest läbi käis. Kiirabi kohta pean veel kord kinnitama, et inimesel peab olema kindlus, et kui tal on mure oma tervise pärast ja ta kutsub numbrile 112 helistades kiirabi, siis kiirabi ka tuleb ja vaatab ta üle. Seda muutust, et kiirabi hakkaks inimestele ütlema, et tema juurde ei minda, sest tal ei ole piisavalt tõsine probleem, ei ole vaja ja seda ei tule. Mis puudutab seda, et EMO-d on hakanud neid asju üle vaatama, siis ma arvan, et ka siin tuleks olla pigem ettevaatlik.
Minister lõpetas oma vastuse kell 13.59.55. Veel viis sekundit on aega. Aitäh, Vabariigi Valitsuse liikmed! Infotund on lõppenud.
