Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud eesistuja! Vaatan, kuidas te olete tänase päevakorra punkte menetlenud, ja näen, et tegemist on väga kuluefektiivse töökorraldusega. Olete täna juba aidanud kaasa sellele, et CO2 kasutamine Eesti riigis väheneks ja 2050. aastaks seatud eesmärgid saaksid kindlasti täidetud. Tänan teid selle eest!
Teile on esitatud arutamiseks ja vastuvõtmiseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel seni kõige laiahaardelisema huvirühmade ja ekspertide kaasamise protsessi raames valminud arengudokumendi "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" eelnõu. Selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ning valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse selgelt ette, kuidas kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja kliimamuutuste mõjuga paremini toime tulla.
Arengudokumendi "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 2014. aasta 7. augusti kabinetinõupidamise otsusega. Kliimamuutuste üleilmse mõõtme tõttu võtsid 195 riiki, nende hulgas Eesti, 2015. aasta detsembris Pariisis rahvusvahelise kliimakokkuleppega vastu otsuse, et nad vähendavad oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ja liiguvad vähese süsinikuheitega majanduse suunas. Riigikogu ratifitseeris Pariisi kliimakokkuleppe 26. oktoobril 2016. Kooskõlas rahvusvahelise kliimakokkuleppega on ka Euroopa Ülemkogu oma 2009. aasta järeldustes seadnud eesmärgiks vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95%, võrreldes 1990. aastaga.
Kliimapoliitika põhialuste dokumenti on vaja seetõttu, et Eesti praegune kliimamuutuste leevendamise poliitika ei kajasta riigi pikaajalisi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ning eelnimetatud siduva rahvusvahelise Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimiseks peab riigil olema visioon. Teiseks on see vajalik seetõttu, et praegune saastav süsinikumahukas ühiskonnakorraldus ei ole pikaajalises perspektiivis jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline. Kolmandaks on see ühtlasi arengutõuge ja võimalus kujundada Eestist atraktiivne keskkond heidet vähendavate innovaatiliste rohetehnoloogiate ning toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevuseks ning ekspordiks. Samuti motiveerib selgesõnaline kliimapoliitika samas suunas tegutsema erasektorit ja ühiskonda laiemalt ning riiklikult kokkulepitud raamistik annab investeerijatele kindluse teha otsuseid, mis on kooskõlas riigi ja rahvusvaheliste pikaajaliste eesmärkidega.
Kliimapoliitika põhialuste dokumendiga pannakse paika Eesti kliimapoliitika pikaajaline siht, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus ja Eesti kasvuhoonegaaside heide peab vähenema ligi 80%, võrreldes 1990. aasta heitetasemega. See aga tähendab, et järk-järgult ja eesmärgipäraselt kujundatakse majandus ja energiasüsteem ümber ressursitõhusamaks, tootlikumaks ning keskkonnahoidlikumaks. Kliimapoliitika põhialuste fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid ja kasutada paremini ära positiivseid mõjusid.
Kliimapoliitika põhialustes on pikaajalise sihi suunas liikumiseks välja töötatud valdkondlikud poliitikasuunised, mille kohaselt tuleb aastaks 2050 eelkõige Eesti energiamajanduse, sh transpordi süsinikuheidet otsustavalt ja oluliselt vähendada. See tähendab saastava energiatootmise asendamist valdavalt kohaliku taastuvenergia tootmisega ja kodumaise põlevkiviressursi suuremat väärindamist. Täiendav energiasääst energeetikas peab järgmistel aastakümnetel tekkima nutikate võrkude ja säästlikumate kodumajapidamiste kaudu. Transpordisaastet peab vähendama sundliikumise vajaduse kahanemise ning ühistranspordi, kergliikluse ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamise tulemusel. Peale selle tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning senisest enam talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Halva kvaliteediga puitu saab kasutada taastumatute ressursside asemel. Oluline on suurendada ka põllumajanduse tootlikkust ja väetiste kasutamise tõhusust, asendades mineraalseid väetisi orgaanilistega. Ressursitõhusale ringmajandusele üleminek aitab omakorda majanduskasvu lahti siduda esmase tooraine kasutusest. Kliimamuutuste mõjudega paremaks kohanemiseks tuleb tagada majanduse, sh energia ja muu taristu toimimine ning ennetada ja leevendada negatiivset tervisemõju. Samuti on oluline suurendada inimeste valmisolekut hädaolukordadeks ja pääste suutlikkust.
Toon välja, et oma põhimõttelt on kliimapoliitika põhialuste arengudokument poliitika põhialuste formaadis nn katusdokument ning eelnimetatud poliitikasuunad viiakse ellu mitte eraldiseisvate tegevustena, vaid valdkondlike arengukavade elluviimise kaudu. Seega, konkreetsete poliitikameetmete valikud ja nende mõjude hinnangud tehakse valdkondlikes arengukavades, näiteks transpordi arengukava, energiamajanduse arengukava, metsanduse arengukava, kliimamuutustega kohanemise arengukava jt. Kuna poliitikasuundi viiakse ellu arengukavade kaudu, siis kavandatakse ka konkreetsete tegevuste rahastamine valdkondlike arengukavade maksumuse prognoosides ja rakendusplaanides.
Üldjoontes panustatakse avaliku sektori eelarvest kliimapoliitika põhialuste elluviimisesse nii riigi maksutulust kui ka välisvahenditest, sh näiteks Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide ning keskkonna, transpordi, energeetika, infokommunikatsioonitehnoloogia edendamise jt fondide vahenditest, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, Euroopa Majanduspiirkonna koostööprogrammi vahenditest ning muudest kahe- ja mitmepoolse koostöö vahenditest. Erasektori investeeringud on olulised näiteks energeetika, transpordi, tootva ja töötleva tööstuse, aga ka teenindussektori tegevustes.
Kliimapoliitika põhialuste koostamisel toimus laiahaardeline ja põhjalik kaasamisprotsess, mille jooksul konsulteeriti rohkem kui 80 huvirühma esindajatega, sh olid mitmed liidud, ettevõtted, teadlased. Kliimapoliitika põhialuste elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnati viies valdkonnas (energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ja maakasutus ning jäätmemajandus), aga samuti valdkondadeüleselt. Tehti neli analüüsi, et hinnata valdkondlike poliitikasuuniste rakendumisega kaasnevaid mõjusid. Analüüside põhjalikest tulemustest selgus, et 2050. aastaks seatud siht on täidetav ning Eestil on võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80%, mis toob endaga kaasa positiivse kogumõju majandusele ja energiajulgeolekule. Kokkulepitud poliitikasuundade aktuaalsuse aitab tagada see, et Keskkonnaministeerium arengudokumenti regulaarselt ajakohastab ning annab selle elluviimisest aru Riigikogule iga nelja aasta järel, alates 2019. aastast.
Kokkuvõtet tehes märgin, et valides kliimapoliitika arengudokumendis kirjeldatud vähese süsinikuheitega majanduse suunas liikumise tee, valib Eesti palju võimalusi pakkuva arengusuuna, mis võimaldab vähese keskkonna- ja tervisemõjuga luua suurimat lisandväärtust ning minna üle majandus- ja käitumismudelile, millest saavad kasu ettevõtted, keskkond ja kogu ühiskond. Tänan tähelepanu eest!