Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame V istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit. Palun kohe tuua mulle kõik eelnõud ja arupärimised, mis teil valmis on. Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Austatud esimees! (Vahelehüüded saalist: "Me ei kuule, mis sa räägid. Räägi kõvemini!") Veelgi kõvemini või? Hakkame siis otsast peale. Meil on arupärimine riigihalduse ministrile Mihhail Korbile. Nagu paljud, kes on olnud varem opositsioonis, teavad, saab Riigikogu liige informatsiooni ikka meediast, mitte valitsuselt. Meie tahame nüüd teada saada riigihalduse ministri plaanide kohta, kes tahab viia riigiasutusi Tallinnast välja. Meil on neli küsimust. Info, mille alusel me oma küsimused esitame, saime eilsest Postimehest. Küsimused on järgmised. Millised analüüsid on riigiasutuste ja riigi sihtasutuste ümberpaigutamise aluseks? Kuidas planeeritakse uutes piirkondades täita ametikohad vajalike oskustega inimestega? Millal plaanitakse alustada riigiasutuste väljaviimist Tallinnast ja mis on plaani teostamise lõpptähtaeg? Artiklist tuleb välja, et teatud maakondadesse ja linnadesse ei ole plaanis riigiasutusi viia. Miks on tehtud selline valik? Riigihalduse ministril on nüüd võimalus seda kõike meile selgitada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Me teame, et Eesti Taimekasvatuse Instituudi maade küsimus on jõudnud sellisesse faasi, et üle 10% maadest tahetakse maha müüa. Seetõttu on meil väga konkreetsed küsimused maaeluministrile. Me soovime, et ta selgitaks parlamendile, kuidas on selline asi saanud juhtuda ning miks ei ole midagi ette võetud ega midagi tehtud selleks, et sellist asja ei juhtuks. Ma väga loodan, et maaeluminister vastab seekord meile väga selgelt ja korrektselt. Kahetine on isegi see, et kui praegu räägitakse väga palju asutuste väljaviimisest Tallinnast, siis Maaeluministeeriumi töötajaskonnast ainult 22% asub Tallinnas ja taimekasvatuse instituut on üks näidetest selle kohta, et asutus asub Tallinnast väljas. Kui maafond seal väheneb, siis on aga selge, et instituut peab sealt ära kolima. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on Reformierakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimine haridusminister Repsile. Haridusminister on teinud Eesti eri paikades palju segadust tekitavaid avaldusi, mis tekitavad arvamuse, et koolivõrgureformi senistest põhimõtetest on loobutud. Järelikult on siis loobutud ka pürgimusest, et haridus oleks kvaliteetsem ning raha kulutataks hariduse sisu, õpetajate palga ja hariduse mitmekesisuse heaks. Konkreetne arupärimine puudutab riigigümnaasiume, mis on, võib öelda, olnud Eesti hariduse ja reformide edulugu. Riigigümnaasiumid on hakanud hiilgavalt hakkama saama ja ennast näitama. Me oleme mures, et haridusminister tahab pigem kaotada seda stiimulit, mis on selle kvaliteedi loonud, tahab anda riigigümnaasiumid omavalitsuste hallata ja puhuda elu sisse väikestele maagümnaasiumidele, mis ei suuda objektiivsetel põhjustel tagada hariduse mitmekesisust ja kvaliteeti ega õpetajatele korralikku palka. Selle kohta on meil viis küsimust ja palju rohkem muret.

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kolm arupärimist. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, saadan need ministritele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 85 Riigikogu liiget.


1. 14:06 Kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (346 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 346 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, eelnõu 346 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 85 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 346. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 346 seadusena vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:09 Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 329 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanekul läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 329.
Hääletustulemused
Eelnõu 329 seadusena vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 329 on seadusena vastu võetud.


3. 14:11 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 340 teine lugemine. Maaelukomisjoni ettekandja on Arno Sild. Palun!

Arno Sild

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Esimees Eiki Nestor

Üks hetk, Arno Sild! Palun vabandust! (Juhataja helistab kella.) Palun!

Arno Sild

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2016. aasta 21. novembril. Esimene lugemine lõpetati 2017. aasta 11. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 25. jaanuar 2017. Selleks ajaks esitas Riigikogu liige Inara Luigas kolm omavahel sisuliselt seotud ettepanekut.
Eelnõul on kolm eesmärki. Esiteks, korrastada ja täpsustada riigiabiga seonduvaid sätteid tulenevalt väljakujunenud praktikast ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Teiseks, sätestada regionaalprogrammide alusel antavate toetuste õiguslik alus. Kolmandaks, muuta tuulekera tõrjeabinõude rakendamist reguleerivaid sätteid, et tõhustada tuulekera leviku tõkestamist ja leviala vähenemist ning motiveerida maakasutajat tuulekeraga tõhusamalt võitlema.
Eelnõu regionaalprogrammidega seonduvate sätete aruteluks toimus ka üks nõupidamine, kus peale maaelukomisjoni liikmete osalesid Maaeluministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Kutsutud oli ka Setomaa Valdade Liidu esindaja, kes aga kohale ei tulnud ja avaldas hiljem suuliselt arvamust, et seaduseelnõus on regionaalprogrammidega seonduv piisavalt reguleeritud. Arutelu tulemusena leiti, et asjakohaseid sätteid võiks täpsustada. Tuulekera tõrje regulatsiooni kohta küsis komisjon arvamust ka Eesti Põllumeeste Keskliidult ja Eestimaa Talupidajate Keskliidult. Mõlemad vastasid, et suhtuvad muudatustesse positiivselt ja on nendega rahul.
Maaelukomisjon valmistas eelnõu 340 teist lugemist ette 6. veebruari istungil koos Maaeluministeeriumi esindajatega. Muudatusettepanekute loetellu kanti kuus maaelukomisjoni muudatusettepanekut, peale selle Inara Luigase esitatud ettepanekud, mis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kanti loetellu ühe ettepanekuna. Eelnõu uue teksti on üle vaadanud keeletoimetaja, tema soovitatud keelelised täpsustused on eelnõu tekstis ära märgitud. Muudatusettepanekute loetellu kantud ettepanekutest enamik on tehnilised ja teksti täpsustavad. Seega, sisulisi muudatusi ei ole tehtud.
Nüüd kannan ma ette maaelukomisjoni otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 340 täiskogu päevakorda 15. veebruaril (konsensuslik otsus), teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus), saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse (samuti konsensuslik otsus), ning panna eelnõu 340 lõpphääletusele (ka konsensuslik otsus). Aitäh kuulamast!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud ettekandja! Stenogrammi huvides palun ma täpsustada ühte asja. Minu kõrva riivas teie väheke ebatäpne diktsioon. Te mainisite mitu korda tuulekera. Kas te pidasite silmas tuulekera, tulekera või tuulekaera?

Arno Sild

Tuulekaera. Vabandust! Tuulekaer. (Naerab.) Õige märkus põllumehele.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Selles seaduseelnõus tegeldakse väga palju regionaalprogrammidega. Mis muutub nüüd nende regionaalprogrammide rakendamisel paremaks? Seaduseelnõu ühes punktis on nimetatud, et regionaalprogrammide raha saab jagada vaid asutus, millel on küllaldane kogemus. Mis tähendab see "küllaldane kogemus" seaduseelnõus?

Arno Sild

Asi on niimoodi, et nende toetuste jagamine toimub selle seaduse alusel igal aastal ministri määratud korras. Aga mispärast igal aastal? Sellepärast, et need toetused on seotud riigieelarvega. Kui eelarve muutub natuke siia- või sinnapoole, siis võivad ka need summad muutuda. Sellepärast ei ole ka siin seaduses endas praegu neid summasid täpselt fikseeritud, sest need määratakse igal aastal uuesti.

Esimees Eiki Nestor

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Ka minu küsimus puudutab tuulekaera. Tuulekaer on üks igavene nuhtlus, kõik põllumehed teavad seda. Vanasti oli kõnekäänd, et külvad kaera, lõikad tuult, st suurt midagi ei saa. Aga ma mäletan, vanasti olid – või mis vanasti, veel mõni aasta tagasi – ette nähtud ka toetusmeetmed tuulekaera tõrjumiseks. Ma küsin kõigepealt, kui suurel pinnal hinnanguliselt see tuulekaeranuhtlus Eestis on. Kindlasti oli komisjonis ka sellest juttu. Teiseks, kas toetusmeetmed on olemas? Kui on, siis kui suurtest summadest võiks juttu olla?

Arno Sild

Toetusmeetmed on kindlasti olemas, aga suurusjärku ma ei oska ütelda, sellele jään vastuse võlgu. Kuid tuulekaer on tõesti väga suur nuhtlus. Praegu arvestatakse, et põllumaa pindalast võib olla tuulekaeraga saastatud hinnanguliselt isegi üle 50%, nii et see on väga suur nuhtlus. Tuulekaera puhul on aga eelnevaga võrreldes see erinevus, et halduslikus regulatsioonis püütakse vähendada talunike ja ühistute koormust tuulekaeraga seoses, nii et nad ei pea esitama igasuguseid lisaaruandeid tuulekaera esinemise kohta. PRIA-le jääb ka siis rohkem aega, kui nad ei pea nende aruannetega nii palju tegelema. Nii on seletuseks öeldud, et neil jääb siis rohkem aega kohapeal olukorda kontrollida. Aga toetused tuulekaera likvideerimiseks on olemas.

Esimees Eiki Nestor

Terje Trei, palun!

Terje Trei

Ma tänan! Hea ettekandja! Esimesel lugemisel siin saalis jäi üsna ebaselgeks, kuidas need muudatused aitavad meil sellesama tuulekaeraga võidelda. Ka täna te ütlesite, et tegelikult muutub kõik natukene lõdvemaks. Kas te komisjonis peale esimest lugemist arutasite ja jõudsite selgusele, kuidas muudatused tagavad selle, et võitlus tuulekaeraga oleks efektiivsem? 

Arno Sild

Tuulekaera osa komisjonis eriti ei arutatud. Ma lähtusin praegu valitsuse seletusest, mis tuulekaera puhul muutub: vähendatakse aruandlust, aga samal ajal suurendatakse kontrolli kohapeal.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma kordan oma küsimuse teist poolt, mis jäi teil vastamata. Kas komisjonis oli sellest juttu ja kuidas teie ise saate aru mõistest, et riik võib anda toetust sihtasutuse kaudu, millel on küllaldane kogemus? Kuidas seda mõistet "küllaldane kogemus" tõlgendati? Kas te rääkisite sellest komisjonis? Kuidas teie sellest aru saate?

Arno Sild

Komisjonis seda ei arutatud, aga see toimub PRIA kaudu, kellel on kogemused igasuguste toetuste jagamisel.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Siin saalis on kostnud küsimusi, kas kogu see jagamine, mis nende programmide kaudu toimub, on olnud läbipaistev. Kas te nende arutelude ja selle seaduseelnõu menetlemise põhjal saate kinnitada, et on tagatud ka see, et igasugune rahaeraldus on läbipaistev ja selge, nii et ka siin saalis ei oleks enam kahtlusi?

Arno Sild

Jah, läbipaistvusega on olnud probleeme. Komisjonis oligi peaaegu et peatähelepanu sellele pööratud, et kõik oleks läbipaistev, kuna toetuste jagamisega on olnud probleeme, eriti Setomaa arengu programmi toetuste jagamisel. Kõigil inimestel ei ole selge, kuidas neid summasid jagati, mille jaoks, mis ürituste tarvis jne. Seetõttu esitas Inara Luigas läbipaistvuse parandamiseks oma ettepanekud, mis on lisatud muudatusettepanekute loendisse.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu kohta ma tahan öelda, et kõik ei ole üldse nii halb, nagu siin mõni inimene arvab ja nagu selgus isegi komisjonis toimunud vaidlusest. Esitatud muudatusettepanekute pärast justkui süüdistati mind, nagu keegi sooviks minu ettepanekutest lähtudes kontrollida MTÜ-de või seltside tegevust, seal raha kasutamist jne. Ei, nii see kaugeltki ei ole. Lugu on lihtsalt selles, et teatud programmides, sh Setomaa arengu programmi tegevuskavas ja programmilises osas pole kirjeldatud seda, millisel tasandil peab olema see nn läbipaistvuse aste. Mul on hea meel, et sa, Urmas, seda küsisid. Me arutasime seda ka maaelukomisjonis ja saime mõlemad aru, et kogu see läbipaistvus ja raha kasutamise avatus on nende programmide puhul puudulikult reguleeritud. See on olnud nii juba pikemat aega. Selle ettepanekuga viiakse ka need programmid teiste programmidega võrdsetele alustele. Ma arvan, et te olete minuga ühel nõul, kui ma ütlen, et pole ju üldse normaalne, kui programmipiirkonnas elavad inimesed, lugedes seda, millised projektid piirkonnas on ja kui suuri rahalisi toetusi antakse teatud tegevustele, ei tea, mida selle raha eest on tehtud.
Selle ettepanekuga lisatakse üks muudatus, mis reguleerib toetuste saamist ja ka teavitamist. Ei ole loogiline, kui taotluse esitajad saavad taotlusele vastuseks lihtsalt, et programmis ei ole piisavalt raha. Ka siin peab reguleerima asja nii, et äraütlemised oleksid rohkem põhjendatud. Raha on alati vähe ja seda võiks olla palju rohkem. Kõik need programmid on väga vajalikud. Aga kõikidele taotlejatele, kes saavad negatiivse vastuse, peab olema ära põhjendatud, miks just nende projekt sellest programmist toetust ei saa.
Tahan veel öelda, et ka need küllaldase kogemusega institutsioonid peaksid aru saama, et see raha, mida jagatakse programmide kaudu, ei ole mitte kellegi eraraha, vaid see on avalik raha, meie maksumaksjate raha. Selle kasutamisest peab olema avalikkusel selge ülevaade. Meil oli komisjonis selline väike lõõpimine, et võib-olla on lihtsalt lahtrid väikesed ja sinna ei mahugi ära need selgitused, mida ühe või teise rahasumma eest tehakse. Uskuge, lahtreid saab suuremaks teha. Need lahtrid tuleb täita kõikide nende tegevustega, mida jagatud raha eest tehakse. Täiesti lubamatu on olukord, kus antakse ainult raha ja on kirjas kuupäev, aga tegevusi ei kirjeldata.
Tahan öelda, et see aruandlus, mis praegu institutsioonide vahel on, on piisav. Kindlasti programmis osalejad osaliselt teavad, milline see tegevus on, aga aruandlus ei ole piisav mitte siis, kui see on institutsioonide aruandlus üksteisele, vaid aru tuleb anda ka piirkonna elanikele. See on äärmiselt tähtis, sest sellega luuakse usaldust, siis kirjutatakse rohkem projekte ja tekib ka usaldus üksteise vastu. Ma usun, et sellest seadusmuudatusest, väikesest lausest, on kindlasti kasu kõikidele nendele piirkondadele, mida need programmid hõlmavad. Aitäh Maaeluministeeriumile, kes sellega arvestas! Aitäh ka EAS-i töötajatele ja kõigile komisjoni liikmetele! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! Võiks jätkata Inara sõnadega, et ei ole see asi üldse nii hull. Ütlen teistele teadmiseks, et need programmid on tulnud Maaeluministeeriumisse üle hiljuti. Minu arust on paslik aeg üle vaadata, kuidas need töötanud on ja kuidas need perspektiivselt töötavad. Hea kolleeg Jaanus küll lahkus praegu, aga nagu ta tuulekaera kohta ütles, et võid külvata kaera, aga saada ainult tuult. Me kõik teame, et kui tuulekaeral lasta lihtsalt vohada, siis saagikus väheneb nii palju, et see on majanduslikult väga kahjulik. Hästi oluline on see, et selle asjaajamise bürokraatlik pool oleks nii minimaalne, kui see võimalik on, aga annaks võimaluse vajaduse korral ka kontrollida, sest küsimus ei ole ainult kellegi võimalikus isiklikus saagikuses, vaid ka selles, mis naabri põldudel juhtuma hakkab. Me pöörasime selle tõttu palju tähelepanu ka sellele, et bürokraatiapool oleks minimaalne.
Teine oluline asi on see, mida Inara juba korra mainis, et kõik sellised regionaalsed programmid on tõestanud seda, et nad on vajalikud. Me komisjonis tõdesime, et mõningal juhul võib kogukonnas tekkida ka kommunikatsiooniprobleem. Loomulikult on parem, kui mõned asjad on paremini reguleeritud. Kõike ei kirjutatud seadusesse, vaid anti signaal ministrile, et ta oma allkirja abil annaks täiendavaid läbipaistvus- ja selgussignaale, et need toetused saaksid õigesti ja õiglaselt laiali jagatud. Ma igal juhul väga loodan, et Maaeluministeerium koos uue valitsusega leiab tulevikus nendele programmidele rohkem raha, sest me näeme, kui palju häid projekte jääb tegelikult ukse taha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ja loomulikult täielikult arvestatud, teine on maaelukomisjonilt, kolmas on maaelukomisjonilt, neljas on maaelukomisjonilt, viies on Inara Luigaselt ja arvestatud sisuliselt, kuues on maaelukomisjonilt ja seitsmes on maaelukomisjonilt. Eelnõu 340 teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:29 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu 323 teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni ettekandja on Ken-Marti Vaher. Palun!

Ken-Marti Vaher

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu algatas valitsus 2016. aasta 7. novembril. Esimene lugemine siin saalis toimus 18. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 1. veebruaril. Muudatusettepanekuid ei laekunud ja eelnõus ei teinud muudatusi ka põhiseaduskomisjon. 6. veebruaril valmistas põhiseaduskomisjon ette selle eelnõu teist lugemist. Istungil osales ka Siseministeeriumi esindaja. Eelnõus kehtestatav regulatsioon oli varem kirjas digitaalallkirja seaduses. Alates 2016. aasta 26. oktoobrist on aga digitaalallkirja seadus kehtetu, seega nähakse isikut tõendavate dokumentide seaduses ette dokumendile kantud sertifikaadi peatamise, peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Põhiseaduskomisjon langetas oma istungil menetluslikud otsused saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 15. veebruariks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Ken-Marti Vaher! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu 323 teine lugemine on lõpetatud.


5. 14:31 Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 278 teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni ettekandja Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Härra esimees! Head kolleegid! Niisiis, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda arutas sotsiaalkomisjon teist lugemist ette valmistades neljal istungil: 15. ja 22. novembril 2016 ning 6. ja 13. veebruaril 2017. Muudatusettepanekute aruteludes osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad. Sotsiaalkomisjon palus esitada arvamused ka kaasatud huvigruppidel. Need huvigrupid olid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu esindajad, kes tegid ka oma ettepanekud eelnõu teksti kohta. Sotsiaalkomisjon vormistaski muudatusettepanekud Sotsiaalministeeriumi ja huvigruppide ettepanekute alusel.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 15. veebruariks 2017 ning teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teeb komisjon ettepaneku saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Ongi kõik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! On teada, et see on ülihuvitav ja mõnevõrra ka tulevikku vaatav valdkond, millest siin seaduseelnõus räägitakse. Kas te oskate täpsustada, millistest kolmandatest riikidest tuuakse meile ravimite tootmiseks kasutatavat raku- ja koematerjali? Seda seletuskirjas kirjas ei ole ja mul tekkis selline küsimus.

Viktor Vassiljev

Ma tänan teid! Eri aegadel on seda toodud eri riikidest. Ma ei saa teile täpselt öelda, millistest riikidest sel aastal tuuakse. Siin pole kõne all mitte see, et seda Eestisse tuuakse, vaid lihtsalt on loodud see võimalus. Tegemist on Euroopa Liidu regulatsiooniga. Euroopa Liitu tuuakse seda tõepoolest väga mitmelt poolt. Ma ei hakka praegu teile neid riike ette lugema, sest mul ei ole seda nimekirja käepärast. Kui ma hakkan ette lugema neid kolmandaid riike, siis ma võin puusse panna, äkki nimetan mõnda riiki, mis ei ole selles osalenud, ja sellest võib suur tüli tekkida. Aga kui teid tõepoolest huvitavad need riigid, mis impordivad Euroopa Liitu rakkude ja kudede preparaate ning nende baasil valmistatavaid ravimeid või preparaate, siis ma olen võimeline seda täpsustama ja teile selle nimekirja saatma, kui te esitate mulle selle kohta küsimuse.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Viktor Vassiljev! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut, kõik need on juhtivkomisjonilt: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes. Eelnõu 278 teine lugemine on lõpetatud. Ühtlasi tänan komisjoni väga hea seletuskirja eest!


6. 14:36 Ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg. Palun!

Meelis Mälberg

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 esimene lugemine lõpetati siin saalis 19. jaanuaril 2017. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. veebruar kell 16. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon ise on esitanud kaks muudatusettepanekut, mis on tehnilist laadi ja eelnõu sisu ei muuda. Esimese ja teise lugemise vahel käsitleti eelnõu komisjoni istungil ühel korral, see toimus 9. veebruaril. Komisjon sisulist arutelu istungil ei avanud ega pidanud vajalikuks kaasata arutellu ka huvigruppe, sest seda vajadust eelnõu menetlemisel ei ilmnenud. Komisjon tegi järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek saata eelnõu 355 teiseks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda 15. veebruariks. Teiseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kolmandaks, kui eelnõu 355 teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu 355 kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 21. veebruariks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale jäävad ära, kuna neid ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 355 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on komisjonilt endalt: esimene ja teine muudatusettepanek. Eelnõu 355 teine lugemine on lõpetatud.


7. 14:39 Riigikogu otsuse ""Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" heakskiitmine" eelnõu (362 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" heakskiitmine" eelnõu 362 esimene lugemine. Algataja ettekandja on keskkonnaminister Marko Pomerants. Palun!

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud eesistuja! Vaatan, kuidas te olete tänase päevakorra punkte menetlenud, ja näen, et tegemist on väga kuluefektiivse töökorraldusega. Olete täna juba aidanud kaasa sellele, et CO2 kasutamine Eesti riigis väheneks ja 2050. aastaks seatud eesmärgid saaksid kindlasti täidetud. Tänan teid selle eest!
Teile on esitatud arutamiseks ja vastuvõtmiseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel seni kõige laiahaardelisema huvirühmade ja ekspertide kaasamise protsessi raames valminud arengudokumendi "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" eelnõu. Selles dokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ning valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse selgelt ette, kuidas kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja kliimamuutuste mõjuga paremini toime tulla.
Arengudokumendi "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 2014. aasta 7. augusti kabinetinõupidamise otsusega. Kliimamuutuste üleilmse mõõtme tõttu võtsid 195 riiki, nende hulgas Eesti, 2015. aasta detsembris Pariisis rahvusvahelise kliimakokkuleppega vastu otsuse, et nad vähendavad oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ja liiguvad vähese süsinikuheitega majanduse suunas. Riigikogu ratifitseeris Pariisi kliimakokkuleppe 26. oktoobril 2016. Kooskõlas rahvusvahelise kliimakokkuleppega on ka Euroopa Ülemkogu oma 2009. aasta järeldustes seadnud eesmärgiks vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95%, võrreldes 1990. aastaga.
Kliimapoliitika põhialuste dokumenti on vaja seetõttu, et Eesti praegune kliimamuutuste leevendamise poliitika ei kajasta riigi pikaajalisi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ning eelnimetatud siduva rahvusvahelise Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimiseks peab riigil olema visioon. Teiseks on see vajalik seetõttu, et praegune saastav süsinikumahukas ühiskonnakorraldus ei ole pikaajalises perspektiivis jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline. Kolmandaks on see ühtlasi arengutõuge ja võimalus kujundada Eestist atraktiivne keskkond heidet vähendavate innovaatiliste rohetehnoloogiate ning toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevuseks ning ekspordiks. Samuti motiveerib selgesõnaline kliimapoliitika samas suunas tegutsema erasektorit ja ühiskonda laiemalt ning riiklikult kokkulepitud raamistik annab investeerijatele kindluse teha otsuseid, mis on kooskõlas riigi ja rahvusvaheliste pikaajaliste eesmärkidega.
Kliimapoliitika põhialuste dokumendiga pannakse paika Eesti kliimapoliitika pikaajaline siht, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus ja Eesti kasvuhoonegaaside heide peab vähenema ligi 80%, võrreldes 1990. aasta heitetasemega. See aga tähendab, et järk-järgult ja eesmärgipäraselt kujundatakse majandus ja energiasüsteem ümber ressursitõhusamaks, tootlikumaks ning keskkonnahoidlikumaks. Kliimapoliitika põhialuste fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas ning riigi valmisoleku ja võimekuse tagamine, et minimeerida kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid ja kasutada paremini ära positiivseid mõjusid.
Kliimapoliitika põhialustes on pikaajalise sihi suunas liikumiseks välja töötatud valdkondlikud poliitikasuunised, mille kohaselt tuleb aastaks 2050 eelkõige Eesti energiamajanduse, sh transpordi süsinikuheidet otsustavalt ja oluliselt vähendada. See tähendab saastava energiatootmise asendamist valdavalt kohaliku taastuvenergia tootmisega ja kodumaise põlevkiviressursi suuremat väärindamist. Täiendav energiasääst energeetikas peab järgmistel aastakümnetel tekkima nutikate võrkude ja säästlikumate kodumajapidamiste kaudu. Transpordisaastet peab vähendama sundliikumise vajaduse kahanemise ning ühistranspordi, kergliikluse ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamise tulemusel. Peale selle tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning senisest enam talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Halva kvaliteediga puitu saab kasutada taastumatute ressursside asemel. Oluline on suurendada ka põllumajanduse tootlikkust ja väetiste kasutamise tõhusust, asendades mineraalseid väetisi orgaanilistega. Ressursitõhusale ringmajandusele üleminek aitab omakorda majanduskasvu lahti siduda esmase tooraine kasutusest. Kliimamuutuste mõjudega paremaks kohanemiseks tuleb tagada majanduse, sh energia ja muu taristu toimimine ning ennetada ja leevendada negatiivset tervisemõju. Samuti on oluline suurendada inimeste valmisolekut hädaolukordadeks ja pääste suutlikkust.
Toon välja, et oma põhimõttelt on kliimapoliitika põhialuste arengudokument poliitika põhialuste formaadis nn katusdokument ning eelnimetatud poliitikasuunad viiakse ellu mitte eraldiseisvate tegevustena, vaid valdkondlike arengukavade elluviimise kaudu. Seega, konkreetsete poliitikameetmete valikud ja nende mõjude hinnangud tehakse valdkondlikes arengukavades, näiteks transpordi arengukava, energiamajanduse arengukava, metsanduse arengukava, kliimamuutustega kohanemise arengukava jt. Kuna poliitikasuundi viiakse ellu arengukavade kaudu, siis kavandatakse ka konkreetsete tegevuste rahastamine valdkondlike arengukavade maksumuse prognoosides ja rakendusplaanides.
Üldjoontes panustatakse avaliku sektori eelarvest kliimapoliitika põhialuste elluviimisesse nii riigi maksutulust kui ka välisvahenditest, sh näiteks Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide ning keskkonna, transpordi, energeetika, infokommunikatsioonitehnoloogia edendamise jt fondide vahenditest, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemisel saadud vahenditest, Euroopa Majanduspiirkonna koostööprogrammi vahenditest ning muudest kahe- ja mitmepoolse koostöö vahenditest. Erasektori investeeringud on olulised näiteks energeetika, transpordi, tootva ja töötleva tööstuse, aga ka teenindussektori tegevustes.
Kliimapoliitika põhialuste koostamisel toimus laiahaardeline ja põhjalik kaasamisprotsess, mille jooksul konsulteeriti rohkem kui 80 huvirühma esindajatega, sh olid mitmed liidud, ettevõtted, teadlased. Kliimapoliitika põhialuste elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnati viies valdkonnas (energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ja maakasutus ning jäätmemajandus), aga samuti valdkondadeüleselt. Tehti neli analüüsi, et hinnata valdkondlike poliitikasuuniste rakendumisega kaasnevaid mõjusid. Analüüside põhjalikest tulemustest selgus, et 2050. aastaks seatud siht on täidetav ning Eestil on võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80%, mis toob endaga kaasa positiivse kogumõju majandusele ja energiajulgeolekule. Kokkulepitud poliitikasuundade aktuaalsuse aitab tagada see, et Keskkonnaministeerium arengudokumenti regulaarselt ajakohastab ning annab selle elluviimisest aru Riigikogule iga nelja aasta järel, alates 2019. aastast.
Kokkuvõtet tehes märgin, et valides kliimapoliitika arengudokumendis kirjeldatud vähese süsinikuheitega majanduse suunas liikumise tee, valib Eesti palju võimalusi pakkuva arengusuuna, mis võimaldab vähese keskkonna- ja tervisemõjuga luua suurimat lisandväärtust ning minna üle majandus- ja käitumismudelile, millest saavad kasu ettevõtted, keskkond ja kogu ühiskond. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister, palun juba ette vabandust, et minu küsimus pisut väljub selle eelnõu raamest! Aga ma kasutan juhust, et puldis on kogenud poliitik. Kas teie arvates siis, kui see eelnõu saab otsuseks – ja küllap ta saab –, on see kõige kaugemale tulevikku vaatav otsus, mille Riigikogu on konkreetse arengukavana vastu võtnud või ulatub mõni otsus veel kaugemale kui 2050. aasta?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma ja tänan tunnustuse eest! Luban, et püüan kogemustega poliitikuna seda tunnustust õigustada. Ma julgen arvata, et vastus on jaa. Õige pea hakkame ka maapõue valdkonnas niisama kauget sihtmärki tabama. Mis puudutab kliimatemaatikat, siis me oma prognoosides oleme julgenud minna ka kaugemale, st sajandi lõpuni, püüdes aru saada, et mis siis juhtuda võiks, kui me mitte midagi ei tee. Mina ütlen, et Tallinna Tehnikaülikool on väga hästi ära aimanud, mida on vaja teha. Nende juhtmõte või loosung on midagi sellist, et tulevikku kujundame täna. Nii tuleks teha ka selles valdkonnas.

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõu tutvustuses on öeldud, et kliimamuutuste leevendamiseks on mõeldud poliitikasuunised alates soode edasise kuivendamise vältimisest. Kas minu info või need kuuldused, mida ma olen kuulnud, on õiged, et Eesti tahab soid taastama asuda? Teine on meist vähe kaugem teema, see on seotud jääliustike sulamisega. Väidetavalt on tekkinud mingisugune võimalus jääliustikke taastada. Kas te lihtsalt harimise mõttes kommenteeriksite natukene neid kahte teemat?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Mis puudutab teie esimest küsimust, siis ma ütlen, et kuuldused soode taastamisest tulevikus vastavad selles osas tõele, et neid juba taastatakse ja on ka taastatud. See tähendab maakeeli seda, et kuivenduseelne veerežiim püütakse taastada, kraavide otsad suletakse ja soost saab jälle soo. Seda tehakse kümnetel kui mitte sadadel hektaritel juba nüüd ja me saame selleks kasutada ka Euroopa Liidu maksumaksja vahendeid. Mis puudutab liustike sulamist, siis ma improviseerin. Kindlasti ei ole võimalik teha sellist külmkappi, kus saaks seda jääd säilitada, aga kui me kliimapoliitika ellu viime, siis me võime saavutada olukorra, kus jääliustike sulamine ei ole nii kiire, kui see oleks siis, kui me mitte midagi ei teeks.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, minister! Nii head vastused olid, et rohkem keegi midagi ei küsi. Keskkonnakomisjoni nimel peab ettekande komisjoni aseesimees Kalle Palling. Palun!

Kalle Palling

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Austatud kolleegid! Riigikogu otsuse ""Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" heakskiitmine" eelnõu arutas keskkonnakomisjon esmaspäeva, 23. jaanuari istungil. Komisjoni istungist võtsid osa Andres Metsoja, Valeri Korb, Igor Kravtšenko, siinkõneleja, Meelis Mälberg, Terje Trei ning Elle Kaur, kes on nõunik-sekretariaadijuhataja, ja Vivi Older, kes on nõunik. Komisjoni istungit juhatas Rainer Vakra. Peale selle olid komisjoni istungile kutsutud keskkonnaminister Marko Pomerants ning Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp ning ministeeriumi nõunik Mart Raamat.
Komisjonis toimus arutelu otsuse ""Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" heakskiitmine" eelnõu üle. Ka siin kõnelnud minister Marko Pomerants selgitas, et dokument annab suuna, kuidas Eesti ühiskond majandustegevuse ja innovatsiooni abil jõuaks vähese süsinikuheitega majanduseni. Pikaajaline plaan on vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ligi 80%, võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Seejuures on võimalik säilitada konkurentsivõimeline majanduskasv. Kõige suurem potentsiaal eesmärke saavutada on energeetika- ja tööstussektoris, millele järgnevad transpordi-, jäätme- ja põllumajandussektor. Näiteks suletakse aastaks 2023 Auveres vanad põlevkivi tolmpõletuskatlad, et vähendada põlevkivi otsepõletamist. Arengudokumenti on eri osapoolte koostöös koostatud pikalt. Komisjoni esimees ja teised komisjoni liikmed tundsid huvi, kas arengudokumenti on lähiaastatel vaja ka muuta või on tegemist üldisema visiooniga. Komisjonis kohal olnud minister Pomerants jäi endale kindlaks ja kinnitas, et tegemist on üldisema arengudokumendiga, kuid täiendas ennast, öeldes, et sellest arengudokumendist hakkavad hargnema valdkondlikud arengukavad, nagu transpordi, põlevkivi, metsanduse ja energiamajanduse arengukava, kus kirjas olevaid meetmeid tuleb kohandada kliimapoliitika põhialuste järgi. Samuti tuleb vaadata, millistes valdkondades on kulutõhus neid meetmeid eesmärkide saavutamiseks võtta, selle kohta on tellitud ka eraldi uuring.
Otsustati määrata eelnõu 362 ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. märts kell 16. Kõik otsused olid konsensuslikud. Suur tänu kuulamast!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Austatud esimees! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Ma ei saanud seda ministri käest küsida ja küsin sinu käest. Me oleme siin käsitlenud "Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030", aga nüüd on meie ees hoopis laiaulatuslikum ja pikema ajaperspektiiviga dokument. Kindlasti on see väga oluline ja väga olulisi asju fikseeriv dokument. Aga miks need sellises järjekorras on tulnud? Justkui vales järjekorras.

Kalle Palling

Kas kõigepealt oleksid pidanud tulema põhialused ja siis kliimamuutustega kohanemise arengukava? Ma arvan, et lähem kuupäev tähendab seda, et on võimalik varasemad sihid detailsemalt paika panna. Ma arvan, et seal miskit muud küsimust ei olegi. Kuna väga paljud asjad selles dokumendis lähtuvad sellest, mis lepiti kokku eelmise aasta novembris või detsembris Pariisis, siis on see kõik siin toimunud väga loogilises järjekorras.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, hea esimees! Hea Kalle! Ütle nüüd ausalt, kas järgmisel nädalal on teie komisjoni kaudu oodata Keskkonnaministeeriumist veel mõnda arengukava või läheb nüüd veidi rohkem aega.

Kalle Palling

Ei oska öelda. Millist arengukava sa täpselt silmas pead? Kas selles küsimuses oli kerge iroonianoot? Ma ei saagi päris täpselt aru. Äkki täpsustad?

Esimees Eiki Nestor

Sellist vormi kodukord ette ei näe, aga küsimusi keegi rohkem esitada ei soovi. Aitäh, Kalle Palling! Avan läbirääkimised. Läbirääkimistel soovib sõna keskkonnaminister Marko Pomerants. Palun!

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Ei taha teie efektiivsuspüüet kuidagi tappa, aga ütlen härra Talvikule vastuseks niipalju, et "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" on valitsuseelsel kooskõlastusringil. Kui te tahate teada järgmise nädala kohta, siis pean ütlema, et selleks ajaks ei jõua esitada. Aga seda ma ütlen, et ühel valitsusel peab visioon olema!

Esimees Eiki Nestor

Keskkonnaministri sõnavõtt tugines kodu- ja töökorra seaduse §-le 71. Austatud Riigikogu, eelnõu 362 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. märtsi kell 16. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 14.57.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee