Hea juhataja ja kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas uue võimaliku komisjoni loomist teisipäeval, 17. jaanuaril. Kohal olid peaaegu kõik komisjoni liikmed, välja arvatud kolm. Ivari Padar rääkis komisjonile peaaegu kõike seda, mida täna siin meilegi. Ta selgitas, et koalitsioonipartnerid on jõudnud arusaamisele, et riigireformi arengusuundade läbitöötamiseks on kõige mõistlikum luua probleemkomisjon. Komisjoni ülesanne oleks jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ning regionaalhalduse ümberkorraldamise eesmärkide saavutamist, teha ettepanekuid avaliku võimu ümberkorraldamiseks koos nende ülesannete ülevaatamisega, hinnata läbiviidavate tegevuste mõju ja jätkusuutlikkust ning teha siis Riigikogule ja valitsusele ettepanekuid vajalike seadusmuudatuste algatamiseks.
Ettekandja Ivari Padar märkis, et see aasta saab olema väga tihe aeg kõikvõimalike otsuste mõttes, mis puudutavad haldusreformi edasisi etappe kuni riigireformini. Tema arvates on riigireformi valemit väga raske leida ja loomulikult jõudis ta jälle Jüri Raidla ja tema kümne käsu juurde. Veel nimetas ta, et komisjonil oleks kuus liiget. Päris kõigest ma rääkima ei hakka, aga Ivari Padar ütles veel, et riigireform on vajalik selleks, et tekiks suurem plaan. Muidu tulevad ministeeriumid ja muud riigiasutused välja igaüks oma reformiplaaniga ja need ei pruugi omavahel klappida.
Komisjoni liige Mart Nutt küsis, kui ulatuslikku õigusruumi peaks tulevane riigireform hõlmama, näiteks kas see peaks mahtuma kehtiva põhiseaduse raamidesse või peaks hakkama põhiseadust muutma. Ivari Padar märkis, et tulevane komisjon peaks otsustama, kuhu eri teemade käsitlemisel piir tõmmata, ning et plaanitud muudatused peaksid kõik jõudma tulevase komisjoni lauale, kaasa arvatud need, mis puudutavad põhiseaduse muutmist ja Riigikogu enda tööd.
Mina tuletasin meelde sedasama riigireformi juhtrühma, mis põhiseaduskomisjoni juures maikuust alates suvi läbi töötas, ja küsisin, kas sellel komisjonil on plaanis ka neid tulemeid arvestada. Ivari Padar märkis, et loomulikult tuleks meie oktoobris valminud vahearuanne arutusele, nagu ka paljud muud materjalid. Aga ta rõhutas, et riigireformi ellu viies ei saa tegelda kõigega. Nii tuleks komisjonil sellest uuest kesksest teemast keskenduda ainult ühele ehk neljandale peatükile meie vahearuandes, mis käsitleb paindlikku ja efektiivset riigiaparaati. Nii et suur osa aurust peaks minema aruteludele paindliku ja efektiivse riigiaparaadi üle.
Jüri Adams, kolleeg, küsis, kui suur saab olema loodava probleemkomisjoni eelarve. Protokollist ei tule välja, et mina ütlesin, et peaks olema 200 000 eurot. Aga Ivari Padar ei osanud vastata ja me palusime targematel inimestel seda kommenteerida. Ja minu käes ongi küsimuste ennetamiseks üks paber, mis on tulnud Riigikogu Kantselei finantsosakonnast. Tegelikult ma mäletasin küll õigesti: kui me siin kolleeg Vilja Toomasti komisjoni ja veel ühte komisjoni moodustasime, siis oli juttu 200 000 eurost. Aga ma eksisin – 200 000 eurot oli kahe komisjoni jaoks ette nähtud. Ja Riigikogu Kantselei finantsosakonna paberi järgi on nii, et selle ühe komisjoni jaoks on arvestatud 102 200 eurot. Selles summas on komisjoni esimehe, aseesimehe ja komisjoni teenindavate ametnike palgad ja erisoodustused, maksude peale läheks 78 000 eurot, majanduskuludeks – büroo kulud, väljasõiduistungid, IT- ja kommunaalkulud, uuringute tellimine jm – 24 200 eurot. Riigieelarvest on tänavuseks aastaks ette nähtud kahe probleemkomisjoni teenindamiseks 200 000 eurot. Ja kui natuke arvestada, siis tuleb välja, et 4400 eurot on veel puudujääk. Ma ei tea, kas Riigikogu esimees või mõni minister peaks ühe kuupalga loovutama või me leiame kusagilt mujalt selle summa. Nii palju võimalike küsimuste ennetamiseks. Jüri Adams, kolleeg, leidis, et oleks hea, kui eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu täiskogus saaks sellele küsimusele vastuse, ja nüüd te selle saitegi.
Kolleeg Mart Nutt tõi välja, et probleemkomisjoni kulud saavad kindlasti olema suuremad kui üksnes kulud, mis on seotud komisjoni esimehega. On vaja tellida mitmesuguseid ekspertiise, mida ei saa kindlasti teha riigiametnikud, sest ekspertiisid peaksid olema sõltumatud. Ja sõltumatute ekspertide teenused on kallimad. Järelikult selle 24 200 euro eest ei saa kolleeg Mart Nuti arvates pädevaid ekspertiise tellida. Ivari Padar märkis, et Rahandusministeeriumi ametnikud on riigireformi teemal seni produtseerinud päris julgeid ideid. Kolleeg Nutt jätkas väitega, et Rahandusministeeriumi huvi on kujundada Rahandusministeeriumist nn superministeerium ja kõik teised ministeeriumid peaksid olema selle alluvuses. Ivari Padar leidis, et superministeeriumi loomise esimene etapp puudutab eelkõige kinnisvara: neli ministeeriumi viiakse ühe katuse alla. Ja tegemist on pilootprojektiga.
Kolleeg Helmut Hallemaa avaldas kahtlust, et kui eelmise aasta suvel Maanteeameti registribüroode reform väga puudulike mõjuanalüüside tõttu või muudel põhjustel ei õnnestunud, siis äkki riigireformiga kordub sama. Ivari Padar vastas, et võimaliku ebaõnnestumise põhjus võib olla selles, et eri seadustega soovitakse haarata Eesti eri regioone ja et reformide tegemine on seni olnud väga kaootiline. Tema arvates võiks riigireformiga sellises kaootilises olukorras, kus me oleme, midagi kindlamat paika panna. Komisjoni eesmärk oleks kaosele piir panna. Ja riigireformi esimene konkreetne teema võiks olla maavalitsuste tulevik – milline saab olema see horisontaaltasand, mis tekib kohalike omavalitsuste ja riigivõimu vahele. Kas see horisontaaltasand hakkab regionaalametina olema esindatud neljas või hoopis kuues piirkonnas, seda Ivari Padar öelda ei osanud. Samuti on võimalus, et Rahandusministeeriumis tekitatakse vastavad osakonnad, mis hakkavad olema iga maakonna keskuses. Igatahes küsimusi on palju.
Kolleeg Hallemaa leidis, et maakondlik koostöö on oluline teema – nii see ongi – ja et mitmesuguste teenuste osutamine võiks toimuda maakonna tasandil. Üks võimalus on, et järelevalvet hakkab teostama õiguskantsler. Ivari Padar tõi välja, et kuna riigieelarve seaduse koostamine juba käib ja see on väga tihedalt seotud omavalitsuste ülesannete ja raha jagamisega, siis on riigireformiga väga-väga kiire. Nii et me tegeleme praegu väga kiireloomulise asjaga.
Kolleeg Jüri Adams märkis, et tema ei näe eelnõus nimetatud probleemkomisjoni ülesannetes midagi sellist, mis nõuaks komisjoni olemasolu. See tuli ka tänastes küsimustes korduvalt välja. Adamsi arvates piisaks nende ülesannete täitmiseks töögrupi moodustamisest konkreetse alatise komisjoni juurde. Mina tundsin huvi, mis saaks olema loodava probleemkomisjoni lõppväljund – millisel kujul see meile, Riigikogule, esitatakse. Ivari Padar vastas, et probleemkomisjoni tegevuse lõpetamisel koostataks lõpparuanne, mis tuleneb meie kodukorraseadusest. Ivari Padari sõnul tuleks probleemkomisjonil ilmselt teha vahepeal mitmeid otsuseid, mida võib ka aruandeks nimetada. Ma küsisin, kas probleemkomisjon tooks riigireformi elluviimise riiklikult olulise küsimusena arutamisele ka Riigikogu täiskogus, nagu suvi läbi põhiseaduskomisjoni juures tegutsenud riigireformi töörühm välja on pakkunud. Ivari Padar vastas, et riigireformi teema tuleb eelduslikult riiklikult tähtsa küsimusena meie täiskogus arutusele juba käesoleval istungjärgul.
Lõppkokkuvõttes otsustati poolteise tunni pärast teha ettepanek võtta eelnõu 24. jaanuari istungi päevakorda (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 1; vastu oli Jüri Adams ja erapooletu Jaak Madison), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. veebruar (ka konsensuslik otsus) ja määrata ettekandjaks mind. Seegi otsustati konsensusega. Aitäh!