Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! On hea meel esitleda teile Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamist Eesti Vabariigis ja teises osas täpsustatakse IT-tugiteenuseid osutavate isikute valveaja regulatsiooni, neile tehakse üldise valveaja regulatsiooniga võrreldes erand.
Eelnõul on kaunis pikk eellugu. Alaealiste töötingimustest, sellest, kuidas rahuldada alaealiste huvi omandada töökogemusi ja samas tagada lastekaitse printsiibid, räägiti juba parlamendi eelmises koosseisus, tõenäoliselt varemgi, aga õiguslike muudatuste tegemiseni siiani jõutud ei ole. Sotsiaalministeerium on ligi aasta seda eelnõu ette valmistanud, see on läbi räägitud eri osapooltega ja meie hinnangul on saadud mõistlikud muudatusettepanekud, mis tasakaalustavad ühtesid ja teisi huvisid. Esiteks tuleb ennetada seda küsimust, mis ka komisjonis tekkis, kas ei võiks alaealiste töötingimusi lõdvendada veelgi, rohkem kui eelnõus pakutud. Nimetatud valdkond on üsna rangelt rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud nii Euroopa Liidu tasandil kui ka lastekaitse raamistikus, küll aga kehtivad nii mitmeski punktis ja nii mõnegi alaealiste rühma kohta Eestis praegu karmimad reeglid, kui direktiiv nõuab. Me oleme seetõttu koostöös sotsiaalpartneritega saavutanud kokkuleppe, mis on selles eelnõus esitatud.
Probleem on iseenesest ju lihtne. Alaealised, eeskätt koolikohustuslikud alaealised, kes on hooajatöötajatena rakendatud mitmesugustel töödel, on üldiselt väiksema produktiivsusega kui täiskasvanud töötajad. Kuna nende tööle rakendamisel on üsna palju juriidilisi piiranguid ja nende töö korraldamisel on tööandjal vaja küllalt palju kontrollida, reguleerida ja jälgida, siis ei ole alaealiste tööle rakendamine väga paljude ettevõtjate silmis piisavalt atraktiivne. Teisest küljest, kui me vaatame alaealiste jõudmist tööturule, siis noorte tööpuuduse kõrged näitajad – need on umbes kaks korda kõrgemad kui Eesti keskmine töötus – on osaliselt põhjendatud sellega, et neil inimestel puuduvad varasemad töökogemused. Noored satuvad tihti suletud ringi, sest tööandja tahab kogemustega töötajat ja noor inimene ei saagi seetõttu kogemusi hankida. Selles kontekstis on kahtlemata hea, kui alaealistel on võimalik esmased töökogemused ja tööharjumused saada koolivaheajal lihtsamaid töid tehes.
Nüüd räägin konkreetsetest muudatustest, mida eelnõuga on planeeritud selles vallas teha. Esiteks kehtib meil praegu alaealiste tööle võtmisel kaks nimekirja: lubatud tööde nimekiri ja keelatud tööde nimekiri. Me oleme vaadanud lubatud tööde nimekirja, kõrvutanud seda keelatud tööde nimekirjaga ja oleme jõudnud seisukohale, et lubatud tööde nimekiri on ebaotstarbekas, see piirab mitmel puhul ebamõistlikult valdkondi, kus alaealised tohivad töötada. Edaspidi kehtestame lühikese lahtise nimekirja ainult 13-aastastele. Teiseks kaotame Tööinspektsioonilt loa taotlemise kohustuse 13–14-aastaste tööle võtmisel. See kohustus jääb ka edaspidi kehtima 7–12-aastaste alaealiste tööle võtmise korral, nende võimalused töötada on nii ajaliselt kui ka valdkondade mõttes väga piiratud. Seda me ei muuda, selle rühma töötamine on ka kõige enam rahvusvaheliste kokkulepetega piiratud. Küll aga soovime 13–14-aastaste töötamise puhul sellest nõudest loobuda. Loobumise põhjus on iseenesest lihtne. Selle loa menetlus on dokumendipõhine ja oma olemuselt täiesti formaalne, see on lisabürokraatia, millega Tööinspektsioon kindlasti hea meelega tegeleb, aga see paneb bürokraatlikke lisakohustusi tööandjatele ja sellega vähendab see alaealiste värbamise atraktiivsust. Samal ajal ei ole leidnud tõestust, et sellel loakohustusel oleks olnud mingi mõju alaealiste tööohutusele ja töötervishoiule.
Olulisemad muudatused on tehtud tööaja regulatsioonis ja need on kaunis detailsed. Ma loen need teile ette. Loodan, et te suudate seda jälgida. Ma loetlen muudatused vanuserühmade kaupa ning võrdlen kehtivat õigust ja tehtud ettepanekuid. Esiteks, 7–12-aastased. Neil on lubatud teha väga piiratud hulka töid kultuuri-, spordi- ja mõnes muus valdkonnas. Kehtiva õiguse järgi tohivad nad töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Eelnõuga tahame diferentseerida väljaspool õppetööd ja õppetöö ajal toimuvat töötamist ehk sisuliselt vaheaegadel töötamist ja õppeveerandi jooksul töötamist. 7–12-aastaste töötamist õppeveerandi kestel, aga õppetöövälisel ajal ehk sisuliselt õhtuti tahame piirata. Kui praegu on lubatud töötada kolm tundi päevas, siis eelnõus on ette nähtud, et lubatud oleks töötada kaks tundi päevas ja 12 tundi nädalas, see on siis õppeveerandi jooksul. Koolivaheaegadel jääb regulatsioon samaks ehk lubatud on töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas.
13–14-aastased või vanemad koolikohustuslikud õpilased ehk kõik koolikohustuslikud, kes veel õpivad põhikoolis, või 13–14-aastased noored: praegune regulatsioon lubab neil töötada neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Ka siin me diferentseerime õppeveerandi ajal ja koolivaheaegadel töötamist: õppeveerandi ajal lubame töötada kaks tundi päevas ja 12 tundi nädalas, koolivaheaegadel pikendame seda aega seitsmele tunnile päevas ja 35 tunnile nädalas.
15-aastased mittekoolikohustuslikud ja 16-aastased mittekoolikohustuslikud või 17-aastased noored. Praegu võivad sellest rühmast ühed töötada kuus tundi päevas, teised seitse tundi päevas. Me ei näe vajadust nende tööaega täiskasvanutega võrreldes täiendavalt piirata ehk nendelgi oleks edaspidi lubatud töötada kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Ma räägin mittekoolikohustuslikest või 17-aastastest isikutest.
Tööinspektsioon teeb edaspidigi järelevalvet alaealiste töötamise üle ka sellisel juhul, kui nad ei tööta töölepingu alusel, mida reguleerib töölepingu seadus. Näiteks on meile teada, et alaealistega sõlmitakse rohkem võlaõiguslikke lepinguid (käsunduslepinguid ja töövõtulepinguid) kui ülejäänud tööealistega. Üks põhjus, miks neid rohkem kasutatakse, on see, et töölepinguõigus, mis praegu alaealiste suhtes rakendub, on väga rangelt piiratud, ja et nendest piirangutest mööda minna, sõlmitakse alaealistega võlaõiguslikke lepinguid. Juba praegu on Tööinspektsioonil õigus kvalifitseerida võlaõiguslikud lepingud, mis oma sisult on töölepingud, töölepinguteks. See jääb nii ka edaspidi. Loodame, et selle lihtsustamisega, mis eelnõuga on ette nähtud, üldine surve, et töölepingute asemel sõlmitakse võlaõiguslikke lepinguid, niikuinii väheneb, aga igal juhul on Tööinspektsioonil õigus seda järelevalvet teha.
Jääb alles alaealiste lisapuhkus, ehkki eelnõu eri versioonides oli selle kohta erinevaid mõtteid. Üldiselt ei kasuta alaealised seda täiel määral, kuna nad ei tööta aasta otsa, vaid tavaliselt lühikese perioodi jooksul ja sellel, kas neil on 28 või 35 päeva puhkust, ei ole suurt vahet. Õiguskantsler oli seda meelt, et alaealistel peaks olema pikem puhkus, ja seetõttu me oleme selle jätnud samamoodi, nagu see praegu on olnud.
Nüüd räägin valveajast. Ka valveaeg on reguleeritud töölepingu seaduses. Kehtiva õiguse kohaselt mingeid eraldi piiranguid valveajale küll kehtestatud ei ole, kuid selle rakendamisel peab järgima igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalust. See tähendab, et kui tavatöötaja töötab kaheksatunnise täistööajaga, siis peab talle olema tagatud pooletunnine päevasisene puhkeaeg ja 11 tundi igapäevast katkematut puhkeaega, n-ö ööpuhkust. Kui me teeme kalkulatsioonid ära, siis selgub, et valveajal on võimalik inimest rakendada lisaks üldisele tööajale neli ja pool tundi päevas, nädalas seega 22,5 tundi. Siseministeeriumilt tuli ettepanek muuta seda regulatsiooni Siseministeeriumi IT-asutuse, SMIT-i töötajate tõttu, kelle lühikesed valveajad ei võimalda piisavalt hästi täita riigile olulisi funktsioone ehk ei ole küllalt töötajaid, kes saaksid tagada, et riigile vajalikud infrastruktuurid toimiksid. Sellest tulenevalt oleme kokkuleppel eri osapooltega pakkunud, et võiks kehtestada erandi, mida oleks võimalik IKT-sektoris rakendada. Erand seisneb selles, et üldine valveaja regulatsioon jääb paika, nii nagu see on, aga tööandjal ja töövõtjal on võimalik leppida kokku valveaja teistsuguses korralduses ehk leppida kokku, et tehakse suuremal hulgal valveid, kui selle eest makstakse kaks korda suuremat tasu kui see, mis on praegu seaduses ette nähtud. Kui praegu on üldnorm see, et valveaja eest peab maksma vähemalt 10% tavalisest töötasust, siis kui kasutatakse erandit ja rakendatakse töötajat pikemalt, peab selle eest maksma 20% töötasust.
Ennetavalt ütlen, et meie poole on pöördunud teisedki sektorid, kes on soovinud, et see erand kehtiks ka nende töötajatele. Kuna need ettepanekud laekusid eelnõu menetluse üsna hilises etapis, siis selleks, et eelnõu menetlust mitte pidurdada ja alaealisi puudutavaid muudatusi saaks rakendada juba sellest suvest ehk alaealiste järgmisest suuremast töötamisperioodist, ei ole me neid ettepanekuid arvestanud. Küll aga ütlen, et Sotsiaalministeerium on avatud konstruktiivseteks aruteludeks sellel teemal, kas siin tuleks hõlmata suuremal hulgal sektoreid või – see on tõenäoliselt mõistlikum – tuleks luua teatud üleüldine valveaja erandite raamistik, mis rakenduks kõikides sektorites, kui tingimused on täidetud. Seda tööd oleme valmis koos Riigikoguga kahe lugemise vahel tegema. Suur tänu!