Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame infotundi.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 53 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Marko Pomerants ja välisminister Sven Mikser. Tulenevalt sellest, et kümme Riigikogu liiget avaldas eile soovi küsimust esitada, annan võimaluse üheks lisaküsimuseks.


1. 13:01 Eesti eesistumine

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Aeg läheb kiiresti ja Eesti eesistumine ei ole enam mägede taga – juba viie kuu pärast oleme eesistujamaa. Eesti on sõnastanud oma Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid – neid on neli – ja toonud esile ka 15 fookusteemat. Üldiselt on nii, et kui me tahame millelegi keskenduda, siis tundub 15 fookusteemat olevat natukene liiga palju. Jääb tunne, et me ei ole suutnud teha siiski sellist konkreetset valikut, mis on need valdkonnad ja teemad, millega me edasi läheme. Seda on valitsusele ka ette heidetud, et käib venitamine ega suudeta omavahel kokku leppida. Kuidas te hindate seda protsessi, kuidas on toimunud otsustamine, kas see on olnud rahuldav? Mis need fookusteemad siis ikkagi on, kas neid on endiselt 15?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed ja hea küsija! Tõesti, aeg läheb kiiresti, sellega ma olen nõus. Aga ma ei saa olla nõus sellega, et venitatakse. Ei, venitamist ei ole. Ma ütleksin, et käimas on väga töine eesistumise ettevalmistamise protsess. On ju teada, et eesistumine ei ole midagi sellist, mis tuleb ühel päeval lauale. Euroopa Liidus sõltub see, mida üks riik eesistujana teeb, väga palju sellest, missugused on olnud eelmise eesistuja ja ka enne seda eesistujaks olnud riigi teemad. Nii et mingis osas lähtume kindlasti Malta prioriteetidest. Ääretult oluline on ka Malta järel eesistumist tegeva trio – Eesti, Bulgaaria ja Austria – koostöö.
Ma arvan, et need neli peamist prioriteeti on väga põhjalikult läbi mõeldud, nende üle on toimunud tõsine arutelu. Kui väga lühidalt öelda, siis ühe eesistuja peamine ülesanne võiks olla hoida Euroopa Liit ühtsena ja aidata kaasa otsustusvõimelisuse kasvule. Ma arvan, et need kaks on kõige olulisemad.
Need neli prioriteeti on avalikkusele teada: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa, kus on andmete vaba liikumine, ning kaasav ja kestlik Euroopa. Valitsus on olnud, ma ütleksin, Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistuse protsessis väga aktiivne. Seda näitab seegi, et oma esimesel kabinetiistungil suunasime põhitähelepanu just sellele. Nüüd on teada, et esialgne tegevusprogramm tuleb valitsuskabinetti märtsis ja lõplik tegevusprogramm selgub, nii nagu ka varem on kombeks olnud, vahetult enne eesistumist, meie puhul siis juunikuus.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Hea peaminister! Eesti on olnud elamiseks suhteliselt turvaline ja hea koht, kus radikaliseerumine ei ole olnud märkimisväärne, kus võitlus terrorismi vastu on olnud edukas, kuigi ka meie kodanikud on saanud mõnes terrorismiaktis kannatada. Kui meie oleme eesistuja, siis kindlasti tähelepanu Eestile suureneb ja sellega suurenevad ka otsesed ohud Eestile. Minu küsimus puudutabki seda, kuidas on Eestis tehtud ettevalmistusi selleks, et maandada ohte, mis paratamatult kaasnevad, kui me oleme kõrgendatud tähelepanu all. Kuidas te peaministrina aitate kaasa, et Eesti jääkski kohaks, kus on turvaline elada?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Kahjuks ei ole meil terroriaktide ja organiseeritud kuritegevuse tõttu olnud ainult kannatanuid, vaid tuleb tunnistada, et meie riigi kodanikke on selle tõttu ka hukkunud. Ja loomulikult on Euroopa Liidu kodaniku, iga inimese hukkumine traagiline. Kui te küsite, mida peaminister teeb, et siin selliseid raskeid terroriakte ei juhtuks, siis kindlasti me vaatame seda pilti palju laiemalt. Me vaatame seda pilti koostöös Euroopa Liiduga, me vaatame seda koos NATO-ga. Väga sageli kasutatakse sõnapaari "muutunud maailm". Ma julgen öelda, et selles muutunud maailmas hoiavad Eesti ametkonnad, sh kõik valitsusliikmed, oma töös iga minut – mitte iga päev, vaid iga minut – eri protsessides seda teemat laual, hoiavad seda fookuses.
Mida me saame teha, et oleksime võimalikult hästi kaitstud ja juba preventiivselt ette valmistatud, et terroriakte ei juhtuks? Ma arvan, et ühelt poolt on meie kõigi kohus hoida, et see ühiskond, kus me elame, oleks võimalikult ühtne, võimalikult stabiilne. Nagu te väga õigesti ütlesite, on meil neid radikaalseid äärmusi vähe. Teine tasand on, nagu ma ka ütlesin, meie ametkonnad, kes selle teemaga iga päev tegelevad. Ja kolmas tasand, mis ei ole mitte vähetähtis, on meie rahvusvaheline koostöö. Ma arvan, et iga ministri rahvusvahelistes suhetes ja kohtumistes on terrorismivastane võitlus üks fookusteemasid.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Ma soovin teile täiesti üheselt jõudu eesseisvaks eesistumisperioodiks, aga mu küsimus läheb natuke teise teema peale. Jälgides valitsuse seisukohavõtte, küsin ma, mitmendal kohal hakkab meie prioriteetide hulgas olema minister Ossinovski lubatud Euroopa ühtne alkoholipoliitika ja selle kaudu Läti Vabariigi aktsiisipoliitika mõjutamine. Kas te peate seda realistlikuks?

Peaminister Jüri Ratas

Kõigepealt ma tänan! Jõudu tarvis, öeldakse eesti keeles vastu. Ja ma soovin kõige paremas mõttes jõudu ka Riigikogule, Riigikogu liikmetele, kindlasti Riigikogu juhatusele ja esimehele, kellel on eesistumise ajal suur roll, ning loomulikult Euroopa Liidu asjade komisjonile! Ma arvan, et kõige olulisem on selle eesistumisega oma rahvusvahelisi suhteid, Eesti head mainet edasi arendada. See ei ole see koht, kus me tohiks kukkuda. See on see koht, kus me peame väga hästi ettevalmistunult väga tõsiseid ja töiseid teemasid lauale tooma. Minu jaoks on sellel eesistumisel veel üks mõõde – see on nimelt see, kuidas me eesistumise kaudu saame teha rohkem selgitustööd oma riigi kodanikele, anda rohkem infot, rohkem vastata küsimustele Euroopa Liidu olulisuse, Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Teie küsimus on seotud ühe ministriga valitsuses, Jevgeni Ossinovski seisukohtade ja poliitikaga, mis seisab ju selle eest, et Eesti inimesed vähem alkoholi tarbiksid, et Eesti inimesed oleksid tervemad, et meil oleks vähem alkoholist tingitud õnnetussurmasid, õnnetusjuhtumeid. Sellel on kogu praeguse valitsuskoalitsiooni igakülgne toetus. See on see teema, et alkoholi tarbimine Eestis ja meie elanike seas peab vähenema ning tervislike eluviiside osakaal suurenema.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Laevakaitsjad

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on välisminister Sven Mikserile. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Meie fraktsiooni liikmete poole on pöördunud väga murelike kirjadega mitmed Indias vangistatud laevakaitsjate perekonnaliikmed. Nende mure põhjus on see, et nad on sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda. Meie fraktsiooni liige Henn Põlluaas kirjutas ka teile kirja, mis võib-olla ei ole veel kohale jõudnud, või kui on, siis te tõenäoliselt ei ole jõudnud oma seisukohta lõplikult kujundada. Minu küsimus puudutab sedasama teemat ja on järgmine. Kas Välisministeeriumi ja valitsuse meelest oleks mõeldav jättagi laevakaitsjatele antud laenud ja tehtud riigipoolsed kulutused riigi kanda, et kergendada nende pereliikmete ja nende endi majanduslikku olukorda?

Välisminister Sven Mikser

Suur tänu selle küsimuse eest! Tõepoolest, valitsus, eeskätt Välisministeerium, teeb kõik endast oleneva, et kergendada nii laevakaitsjate olukorda, kes on Indias kinni peetud, kui ka mõistagi nende pereliikmete olukorda siin Eestis. Kui laevakaitsjad olid aprillist 2014 kuni maini 2014 vabaduses, siis sellel esimesel aastal kattis tööandja nende kulutusi, mis seondusid eluasemega ja teatud määral ka advokaaditasudega. Pärast seda andis ka Eesti riik Välisministeeriumi kaudu tagatiseta laenu majutuskulude, arstiabi ja kohtuprotsessiga seotud sõidukulude hüvitamiseks. Selle laenu puhul tuleb silmas pidada, et tegemist oli nii tagatiseta kui ka intressita laenuga. Võimalik tagasimaksmise kohustus tekib 90 päeva jooksul pärast laevakaitsjate Eestisse tagasipöördumist, nii et hetkel ei tohiks see konkreetne probleem küll nende perede majanduslikku olukorda koormata. Seda, kuidas pärast tagada olukord, et need inimesed ise ega nende lähedased ei satuks majanduslikult väljapääsmatusse olukorda, arutab valitsus kindlasti väga põhjalikult siis, kui esmane probleem – laevakaitsjate Eestisse tagasipöördumine – on lahendatud. Ja kui vaja, astume selles suunas ka samme.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, täpsustav küsimus.

Mart Helme

Aitäh! Kas Välisministeeriumi ametnikud on kohtunud ja neil on ka edaspidi plaanis regulaarselt kohtuda laevakaitsjate perekonnaliikmetega, et neid informeerida ning neile julgust ja lootust sisendada?

Välisminister Sven Mikser

Jah, on kohtutud. Konsul ja/või meie suursaadik, kes mõistagi paikneb New Delhis alaliselt, on mehi külastanud nii vanglas kui ka siis, kui nad olid kautsjoni vastu vabaduses, ühtekokku enam kui 20 korda. Nende kohtumiste käigus on vahendatud kirju, toimetatud lähedastelt raha, ravimeid ja tarbeesemeid. Viimane konsuli vanglakülastus toimus vahetult enne jõululaupäeva, 23. detsembril eelmisel aastal. Kui seda kronoloogiat veel kord üle rõhutada, siis mehed vaidlustasid oma kohtuotsuse, mis eelmise aasta jaanuaris välja kuulutati ja mille peale nad kinni peeti, kohe eelmise aasta jaanuari lõpus. Seejärel otsustas ülemkohus neid kautsjoni vastu mitte vabastada ja mitu apellatsioonikohtu eelistungit lükati edasi. Eelmise aasta 29. novembril siiski viimane apellatsioonikohtu istung toimus ja seejärel läks kohus otsust tegema. Väljakuulutamise aeg ei ole meil praegu teada. Ootame pikisilmi, et see tehtaks lähiajal, ja oleme valmis, mis tahes otsusele apellatsioonikohus ka ei jõua, astuma vajalikke samme selleks, et meie kodanikud saaksid võimalikult kiiresti kodumaale tagasi.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! See, et Eesti on võimaldanud laevakaitsjatele tagatiseta laenu, on tõepoolest väga kiiduväärt ja tänuväärne tegu. Aga samas on neil seoses selle apellatsiooniga jätkuvalt üsna suured advokaadikulud ja peredel, kes on kaotanud oma toitja, on väga raske neid summasid tasuda. Kas selles asjas võiks riik ka oma õla alla panna? Kui me meenutame näiteks Liibanonis jalgratturitega juhtunut, siis aitas riik väga jõuliselt, Välisministeerium, ka ministri isikus, tegeles sellega väga aktiivselt. Kas samasugust tuge võiks loota ka selle kaasuse puhul?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Kindlasti tuleb toonitada teatud erinevusi nende kahe kaasuse vahel. Liibanonis röövis meie jalgratturid kuritegelik rühmitus ja Liibanoni riik tegi meiega igakülgset koostööd, et jalgratturid üles leida ja vabastada. Kõigepealt tulen korraks veel tagasi selle tagatislaenu juurde. Jah, pärast meeste kinnipidamist eelmise aasta jaanuaris ei ole laenu lisaks antud, aga summa on tõepoolest märkimisväärselt suur, see on üle 110 000 euro. Nagu ma ütlesin, selle küsimusega, kuidas tagada, et perede ega ka loodetavasti Eestisse tagasi pöörduvate laevakaitsjate endi õlule ei langeks mingeid üle jõu käivaid finantskohustusi, tegeleme siis, kui mehed on Eestis tagasi. Mis puudutab advokaadikulusid, siis neid küsimusi on Välisministeerium kohtumisel omastega vähemalt korra põhjalikult arutanud. Jällegi, praegu ei ole meil ei advokaatide ega lähedaste taotlust nende kulude hüvitamiseks. Nagu ma tean, on Suurbritannia laevakaitsjate lähedased teinud algatusi ja teadaolevalt on ka Eestis eraviisilisi initsiatiive, et koguda nende perede toetuseks raha, mida teoreetiliselt on võimalik kasutada siis ka advokaadikulude hüvitamiseks. Kui riigile jõuab mingisugune taotlus toetada, siis kahtlemata me arutame seda tõsiselt. Praegu sellist taotlust ei ole. Ma ei hakkaks täna midagi ei lubama ega ka välistama.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:18 Liberaalsuse kohta

Esimees Eiki Nestor

Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma oletan, et te olete liberaal, kuna teie erakond kuulub Euroopa Parlamendis liberaalide fraktsiooni. Teie valitsuse konservatiivsed ja sotsiaaldemokraatlikud ministrid on järjest enam hakanud esitama mitmesuguseid reegleid ja nõudmisi ning karistuste karmistamist. See teeb mulle muret, sest mina pean ennast ka liberaaliks. Minu jaoks on see märk sellest, et tegelikult annab valitsus selliste karmistamiste, karistuste ja reeglite kehtestamisega inimestele märku, et ta ei usalda meie kodanikke, et ta peab neid vähe vastutustundlikuks. Kuidas teile tundub?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Ma väga tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt teie küsimuse esimene pool, kes ma olen. Ma arvan, et ma olen üks lihtne Eestimaa kodanik, kes tahab meie riigile ja rahvale head. Ma teen oma igapäevatöös nii palju, kui minul on tarkust ja oskusi, et seda riiki edasi arendada, hoolimata sellest, mis tööd ma mingis ajaruumis teen. Nüüd teine küsimus. Ma mõtlesin, et kui te liberaalsuse kohta küsite, siis ma räägin nendest mõtetest, mis praegusel valitsusel on: et me saaksime oma majandus- ja ettevõtluskeskkonda edasi viia, et meie konkurentsivõime kasvaks. Praegune valitsus on ju öelnud välja, et näiteks riigiettevõtete nõukogude nimetamine tuleb muuta teistsuguseks, kui see seni on olnud. Ma mõtlesin, et räägin teile ka sellest, et teatud riigiettevõtete puhul tuleks konsolideerumine ära teha, rahvaaktsia mõte on samuti hea. Aga seda küsimuses ei olnud. Nüüd te ütlesite, et teised erakonnad suruvad peale oma mõtteid. Ma pean ütlema siiralt, et valitsuskoalitsiooni koostöö on hea ja ühisosa suur, õhkkond valitsuses on töine, tõsiselt töine. Ma saan aru, mille peale te oma küsimuse esitate – see on see, kas Eesti riik võiks karmimalt suhtuda nende inimeste rikkumistesse, kes juhivad autot näiteks üle 1,5-promillises alkoholijoobes või kes ületavad lubatud kiirust mitukümmend kilomeetrit tunnis. Ma arvan küll, et alkohol ja rooli istumine kokku ei käi. See küsimus on natuke seotud ... Ma palun vabandust, mu aeg on läbi!

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

Maris Lauri

Aitäh! Ma ei saanud oma küsimusele vastust, aga ma sain aru, et meie arusaamine liberaalsusest on natuke erinev. Mina mõtlen selle all seda, et inimesed on vastutustundlikud, suudavad ise mõelda ja langetada otsuseid ning et reeglid ja piirangud seatakse mõistuspäraselt, mitte karistavalt. Aga see selleks. Ma küsin nüüd teise küsimuse siia juurde. Eile saime teada, et ettevõtjaid hakatakse märgistama. See paistab välja nii, et pange kõik tähele, siin autos istub ettevõtja, kes on potentsiaalne maksupettur. Ma tuletan meelde, et eelmine valitsus lükkas selle idee kiiresti tagasi. Kas te tõesti kavatsete hakata inimesi märgistama? Igasugune märgistamine võib teatavasti viia negatiivsete tagajärgedeni.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Me kavatseme hakata ettevõtjaid toetama, ja tugevalt toetama. Nii palju kui mina selle probleemi sisust aru saan, on see järgmine. Eestis on väga palju ettevõtjaid, kes on nii omaniku staatuses kui ka näiteks juhatuse liikme või tegevjuhi staatuses. Üsna sageli ostetakse ettevõttesse üks sõiduauto, vahel ka kaks sõiduautot. Ja nüüd on ettevõtjal valida, kas ta garažeerib auto iga päev ja peab sõidupäevikut või otsustab, et hommikul stardib kodust, viib lapsed kooli või lasteaeda ja läheb siis tööle. Võib-olla helistab lõunaajal abikaasale, et minna lõunat sööma, ja ei aja seal tööjuttu. Õhtul sõidab töölt ära, käib poest läbi, et osta midagi selle nimekirja järgi, mis kodust on ette antud, seejärel läheb trenni ja siis sõidab koju. Mis ma tahan sellega öelda? Kui inimene ei taha sõidupäevikut pidada, siis on väga mõistlik anda talle võimalus seda mitte pidada, ta ei pea garažeerima autot oma töökoha juures ja saab kasutada seda ka oma isiklikeks sõitudeks. Jah, see tähendab suuremat makset riigile.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Ma küsin jätkuks meie eelmise nädala infotunni välispoliitilisele teemale. Kas teil on teada, kas Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon või liberaalide üleeuroopaline katusorganisatsioon või mõni selle haru on kujundanud seisukoha Yana Toomi Süüria-visiidi suhtes või end sellest distantseerinud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mul ei ole sellist informatsiooni, et keegi oleks kujundanud selles suhtes seisukohta. Ma jään oma positsiooni juurde, mida ma väljendasin infotunnis Monika Haukanõmme esimesele küsimusele vastates. Ma arvan, et Eesti eesistumise üldjoon või -põhimõte peaks olema pidada meie tõstatatud prioriteetide ja temaatika kaudu silmas seda, et Euroopa oleks võimalikult ühtne, et Euroopa oleks võimalikult otsustusvõimeline. Sellistel radikaalsetel lähenemistel ei ole kohta.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:24 Metsamajandamise suunad

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Eesti mets teeb Eesti omanäoliseks ja metsaseaduse muudatuste kaudu on ühiskond seda ka teadvustanud. Nagu ma aru saan, oli raiemahtude suurendamise üks ajend see, et kuuskede tervislik seisund ei ole hea. Miks metsade seisund ei ole hea? Kas see tuleb sellest, et me ei soodusta piisavalt hooldusraiet ning selle kaudu väikemaaomanikke, metsaomanikke, vaid soodustame riiklikult pigem suurtööstureid, harvesteri kasutamist, mis tegelikult mullaviljakusele kahju tekitavad? Miks me ei ole riigi tasandil leidnud tasakaalu erinevate hooldusraiete vahel ja otsime nüüd äärmuslikke meetodeid, et metsa terveks muuta? Miks see nii on?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Asi ei ole üldse nii traagiline, nagu teie, lugupeetud rahvasaadik, kirjeldate. Me ei otsi mingisuguseid ekstreemseid meetodeid, vaid otsime mõistlikke meetodeid. Puitu on mõtet raiuda sellises eas, kui ta on veel terve ja tema väärindamise tulemusena on võimalik saada väga mitmesuguseid tooteid, mitte kasutada teda ainult kütteks. Seetõttu on metsaseaduse ühe muudatusena pakutud välja mõte – eri osapooled on selle ka heaks kiitnud – alandada heade kasvukohatüüpide kuusikutes raievanust senise 80 aasta asemel 60 aastani, sest nii on võimalik saada parim tulemus puiduna. Kui nüüd küsida, kas see on mingisugune suuremastaabiline ettevõtmine, siis vastus on ei. See puudutab täiendavalt ainult 4200 hektarit Eesti metsadest ja ka keskkonnaorganisatsioonid ütlevad, et see tegevus on mõistlik.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun täpsustav küsimus!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Asi jääb natuke arusaamatuks. Ma saan aru, et üks kompromiss oli see, et kaitsealasid hakatakse juurde moodustama, seda peamiselt riigimetsa arvel. Kuidas ja millal te seda tegema hakkate? Millal me jõuame selleni, et me riigimetsa puhul selgelt näeme, kuidas metsa eest heaperemehelikult hoolitsetakse? Minu väide on, et mets on raieküps ja kvaliteetne sel juhul, kui me teeme järjepidevalt hooldust. See, et me soodustame pigem lageraiet – loomulikult tuleb seda ka aeg-ajalt teha, aga selle suuremahuline tegemine pikas perspektiivis maksab meie riigile tervikuna ju ühel hetkel kätte.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Kui keegi riigimetsa eest hoolitseb, siis on see RMK, kus kasutatakse kõiki metsamajanduse võtteid, kaasa arvatud looduskaitse. Nüüd natuke selgituseks selle kohta, mis puudutab seda nn kompromissi. See arusaam lähtub teadmisest, et kõiki metsatüüpe peaks meil looduses tulevastele põlvedele jätkuma vähemasti 10% määras praegusest pindalast. Sellisel juhul võime oma metsa elurikkust edasi kanda parimal võimalikul viisil. Salu- ja laanemetsade puhul meil niisugust 10%-list tagatist praegu ei ole ja seetõttu on ühiselt leitud, et olukorda tuleks parandada. Kuidas seda tegema hakatakse? Seda hakatakse tegema  ennekõike – ja ma eeldan, et nii see ka jääb – riigimetsades olevatel kaitsealadel. Kui sellest peaks väheks jääma, siis on välja valitud kohad, kus saab moodustada täiendavaid kaitsealasid. Territooriumilt see ala väga suur ei ole. Ja seda hakatakse tegema kohe, mis tähendab ennekõike, et Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektor saab oma käskkirjaga raied väljavalitud aladel keelata.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Eilsel nõupidamisel ei olnud aega kõiki küsimusi esitada. Ma küsin teie käest, missugust mõju avaldab teie arvates kavandatava miljardilise maksumusega tselluloositehase ehitamine Eesti metsamajandusele ja Eesti majandusele üldse. Kas me ei lähene metsaraiumisega mingile kriitilisele piirile?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Aastas saab metsa raiuda nii palju, kui on kokku lepitud kas mitmesugustes arengudokumentides või siis on näiteks seesama koalitsioon otsustanud, et metsa aastas rohkem ei raiuta, kui on selle juurdekasv. Edasi võime rääkida, kas juurdekasv puudutab majandusmetsa või kõiki metsi. Kindlasti see muudab olukorda, selline investeering muudab olukorda Eesti puiduturul ja võitjaks peaks ennekõike olema metsaomanik, kelle puidu vastu tekib täiendav huvi. Ja see, et ka metsaomanik tulu teenib, ei ole kuradist.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:30 Politsei-, piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! 2010. aastal liideti politsei-, piirivalve, kodakondsus- ja migratsiooniamet. Juhtima pandi seda aparaati poliitiliselt ülipüüdlik politseinik. Nüüdseks on suudetud ära hävitada valdkondlik alluvus ja juhtimine ülevalt alla. Tihti juhtub nii, et piirivalvureid sunnitakse tegelema politsei ülesannetega, sest politseijuhid ei saa aru, milleks on üldse vaja piiri valvata. Nende arust on palju kasulikum, kui patrull passib põõsas ja mõõdab kiirust. Milline on teie hinnang sellisele organisatsioonile? Kas te pooldate nende organisatsioonide liitmist kuus aastat tagasi?

Peaminister Jüri Ratas

Hea küsija, ma tänan teid selle küsimuse eest! Olles olnud teie ametikaaslane siin Riigikogus, ma tean, et see teema on teie jaoks tähtis. Ma arvan, et panus, mille te olete andnud oma eelmises ametis koos oma ametikaaslastega, keda te olete ka välja õpetanud ja koolitanud, on oluline. Selle eest suur tänu teile!
Tõsi on see, nagu te ütlesite, et kolm ametit ühendati juba aastaid tagasi. Nüüd on see küsimus, mida te olete juba mitmel korral tõstatanud, kas see ühendamine on olnud õige ja kas piirivalve pool ei tuleks kuidagi eraldi asutuseks teha. Millest ma alustan? Ma usun, et te kasutasite oma küsimuses seda põõsas passimist kujundliku väljendina. Ma arvan, et igasugune kontrolli ja turvalisuse tagamise organisatsioon peab olema suunatud avatusele. Nende kokkupuudete põhjal, mis minul on Politsei- ja Piirivalveametiga olnud, julgen kinnitada, et see amet on suunatud avatusele. See on suunatud sellele, et iga meie riigi kodanik ja ka külaline tunneks ennast siin hästi. Me saame tugineda siin mitmesugustele uuringutele, mis mõõdavad usaldust Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Ma tean, et eelviimase uuringu järgi oli see usaldus 84% ja viimase, 2016. aasta oktoobris tehtud uuringu järgi 82%. See, kui mõlemad reitingud on üle 80%, näitab suurt usaldust, Eesti ühiskonnas on see kõrge näitaja.

Esimees Eiki Nestor

Täpsustav küsimus. Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh! Härra peaminister! Eesti on nendest Euroopa Liidu riikidest, kellel on maismaapiir Venemaaga, praegu ainuke, kus piirivalve on allutatud politseile. Lätil, Leedul, Poolal ja Soomel on samuti maismaapiir Venemaaga, kuid piirivalve on kõikjal iseseisev organisatsioon. Kõik riigid on aru saanud, et nendel organisatsioonidel on täiesti erinevad väljaõppeülesanded, ideoloogia ja mentaliteet. Soomes on piirivalve kaitsejõudude osa, kuid Siseministeeriumi alluvuses. Kuni 2005. aastani oli sama süsteem nagu meil. Leedu lahutas piirivalve politseist 2000. aastal, sest sai aru, et need kaks organisatsiooni on liiga erinevad. Millised on teie tulevikuplaanid nende organisatsioonide osas?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma soovin peatuda Riigikontrolli 2016. aasta aprillis tehtud auditil, mis hindas just Politsei- ja Piirivalveameti moodustamise tulemuslikkust ja eesmärke, püüdes välja selgitada, kas teenuste kvaliteet on paranenud kogu Politsei- ja Piirivalveameti tegevuste spektris. Auditis on öeldud, et Politsei- ja Piirivalveameti avalikud teenused on perioodil 2009–2015 püsinud kas samal tasemel või on nende kvaliteet paranenud.
Teie küsimuse teine pool oli, mis plaan on minul ja kogu valitsusel Politsei- ja Piirivalveameti suhtes. Plaan on neid valdkondi, millega see suur ja oluline amet Eesti riigis tegeleb, omapoolselt toetada. Mis on praegu põhimure? Ühelt poolt on selge, et see on palgatõusu surve, palgakomponendi surve. Teiselt poolt tõi Politsei- ja Piirivalveamet veel eelmise aasta lõpus tugevasti lauale teema, mis on seotud kiirreageerimisega, kiirreageerimise võimekuse tõstmisega. Mul on hea meel, et koalitsioonileppe aruteludel me otsustasime ära, et kiirreageerimisse paigutatakse näiteks esimesel aastal 3,9 miljonit, mis aitab teha investeeringuid ja ka palgata inimesi, suurendamaks kiirreageerimisvõimekust. Samuti on kavas suurendada asumipolitseinike arvu, et tagada Eesti inimestele siseturvalisus. Ka see on üks prioriteete.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Piirivalve ei ole siiski teenus, vaid on teenistus, piirivalve nii nagu näiteks ka riigikaitse ei ole teenus. Keskerakonna valimisplatvormis oli 2015. aastal kirjas, et tugevdame Eesti piirivalvet piirikaitse tagamiseks ja vajadusel relvastatud esmareageerimiseks, riigi julgeoleku paremaks tagamiseks korrastame ja tugevdame piirivalvet ja tõstame piirivalveametnike töötasusid ning taastame piirivalveameti. Praegusest vastusest sain ma aru, et seda, kas taastame, ei taha te väga välja öelda. Uues koalitsioonileppes ei ole piirivalveameti taastamise kohta samuti mitte midagi märgitud. Ja palgatõus on personalipoliitika, mitte sisejulgeolekupoliitika, kuigi loomulikult on ka seda vaja. Minu meelest on muutunud üsna kurvaks mustriks, et Keskerakonna varasemad lubadused, valimislubadused ja programmilised lubadused uues valitsuse koosseisus kuidagi ei kõla. Kuidas te oma valijatele ja endistele liitlastele seda selgitate?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui te peate silmas neid endisi liitlasi, opositsiooni, mis oli siin Riigikogus 2016. aastal enamiku ajast, ja toonast koalitsiooni, siis ma Keskerakonna liikme ja esimehena arvan, et kõik need kuus erakonda on Eesti eest seismisel liitlased. Nii et Keskerakond ei jäta kindlasti ka EKRE-t maha, ärge seda kartke. Koostööd teeme ikka.
Aga nüüd mõningatest tähelepanekutest teie küsimuses. Kõigepealt see piirivalveameti taastamine. Teil on õigus, koalitsioonileppes seda sees ei ole. Meie jaoks, kõigi kolme partneri jaoks on siseturvalisuse aspekt olnud tõesti oluline. Te ütlete, et see ei anna midagi juurde, kui me suurendame palgafondi. Nagu ma ütlesin, see 3,9 miljonit esimesel aastal ei ole ainult palgafond. See on kiirreageerimise võimekuse tõstmine, see on investeeringud sellesse valdkonda ja reaalselt lisatöökohtade loomine. Kui ma andmetega väga ei eksi, siis minu meelest tuleb üle Eestimaa ca 90–100 kiirreageerijat juurde. Ma olen täiesti veendunud, et me oleme kõik seisnud siseturvalisuse kasvu eest nii Eestimaa äärealadel kui ka keskpaigas, ja kiirreageerimisvõimekuse tõus just seda siseturvalisuse kasvu väga otseselt annab. Tuleme korra veel tagasi ka asumipolitseinike või nn konstaablite juurde. Nemad on tegelikult ju meie inimestele kõige lähemal. Nendel ametikohtadel töötavad inimesed teevad iga päev koostööd ka meie omavalitsustega. Need on väga reaalsed ja silmaga nähtavad sammud.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:39 Metsandus

Esimees Eiki Nestor

Vastab keskkonnaminister Marko Pomerants, küsib Kalle Palling. Palun!

Kalle Palling

Aitäh, hea juhataja! Austatud keskkonnaminister! Viimastel kuudel ja nädalatel on järjest valjuhäälsemalt räägitud metsandusest ja uuest metsaseadusest. Peamise argumendina tuuakse välja, et seda on tehtud kabinetivaikuses ega ole piisavalt kaasatud osapooli. Teid tundes ei tahaks ma küll sellega nõus olla, et teie juhitav Keskkonnaministeerium on selliselt toimetanud. Ma annangi nüüd teile võimaluse siin rääkida ja vastata. Mis plaanid on uue metsaseadusega? Millal see eelnõu Riigikokku jõuab? Kas on plaanis kaasata selle seaduse menetlusse eri osapooli? Nii ministeeriumi kaasamisringides kui ka siin Riigikogus on ikkagi meie endi teha, kuidas seadust menetleda.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Võin teile öelda, et metsaseadust ei ole ette valmistatud kabinetivaikuses, vaid on tehtud asjaosalisi kaasates. See on toimunud nii juba vähemasti aastast 2015. Ei ole olnud niimoodi, et kusagilt on lihtsalt ilmunud eelnõu, vaid aluseks on väljatöötamiskavatsus, mis on nüüd selline popp seadusloome viis. Märtsis 2016 saadeti see väljatöötamiskavatsus ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks. Mais 2016 kohtusime keskkonnaühendustega. Sügisel 2016 koguti uuesti huvirühmade muudatusettepanekuid ja saime kooskõlastusi ministeeriumidelt. Nüüd äsja on tegeldud veel konkreetsete küsimustega, mis puudutavad range kaitse valdkonda.
Minu soovitus on selline: kui keegi tunneb, et teda ei ole kaasatud, siis on mõistlik võtta kontakti keskkonnaühendustega, mis meil on olemas. On olemas ka katusorganisatsioon. Päris elu on selline, et osa inimesi käratseb, aga osa inimesi otsib reaalselt töörühmades lahendusi. Nii on see olnud ka selle seaduseelnõu puhul. Ma võin teid rahustada, et teatavasti töötab teie hulgas kaasamise maailmameister, tema nimi on Rainer Vakra. Küll tema juba menetluse käigus huvitatud osapooled uuesti kokku kutsub. Aga ma luban, et veel selle aasta esimesel poolel te saate seda eelnõu arutada, kas siis osapooli kaasates või omaette, kuidas te vajalikuks peate.

Esimees Eiki Nestor

Kalle Palling, täpsustav küsimus, palun!

Kalle Palling

Kui Vakra ei kaasa, siis mina keskkonnakomisjoni aseesimehena plaanin kindlasti seda teha. Aga nüüd küsimuse täpsustus. Hommikul võtsin ette tänase Postimehe, kus oli kaks artiklit päris tõsistel teemadel, mis puudutavad Eesti metsandust. Üks lõi minu jaoks eriti tugevalt punase laterna põlema, nimelt metsaregistrist andmete lekkimine. Kui me räägime e-riigist, e-riigi usaldusväärsusest, siis kõikvõimalikud tagauksed ja andmete lekkimine on väga-väga tõsine teema. Mis teil selle kohta öelda on? Kas teil on plaanis käivitada näiteks ministeeriumisisene uurimine või tellida selleteemaline audit? Kui tõesti on nii, et inimestele helistatakse nende soovi vastaselt ja küsitakse, kas nad on nõus oma kinnistuid müüma, ning sellele on eelnenud Postimehes kirjeldatud sündmused metsakorraldajate tegevuses, siis on see päris karm süüdistus.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitäh küsimuse eest! Mis ma siis võin teile vastata? Kõigepealt ütlen seda, et ise ma Postimeest ei loe, aga vastan alati meelsasti Postimehe ajakirjanikele, sest neid inimesi on, kes seda lehte loevad. Keskkonnaagentuur kontrollib praegu seda, mis on seotud võimaliku infolekke kahtlusega. Tänase seisuga ei ole põhjust seda kahtlust kinnitada ega midagi sellist kahtlustada. Mis puudutab küsimust, kas varem on mingisuguseid kontrollimenetlusi olnud, siis vastus on jaa. Keskkonnaministeeriumi sisekontroll on auditite käigus läbi viinud kontrollitoiminguid ja seadusvastaseid asutusi pole tuvastatud.
Mis võiks olla süsteemne lahendus? Aastast 2016 rakendus metsaregister uuel kujul, mis võimaldab neid päringuid fikseerida ja vähemasti teha kindlaks asukoht, kust need pärit on. Teatavasti käivad e-riigi juurde niikuinii sellised asjad nagu avalikkus ja informeeritus. Väga palju selliseid andmeid on teadlikult avalikud. Eile öeldi ka Riigikogu konverentsisaalis, et keskkonnaandmed peavad olema inimestele kättesaadavad. Sellest printsiibist on lähtutud ja tänapäeval ei ole väga eriline tuumateadus jõuda ühe metsakinnistu omanikuni. Minu emal – ta on ka metsaomanik – on meetod, kuidas neist inimestest vabaneda. Ta lihtsalt palub viisakas vormis neil mõne minuti jooksul oma krundi pealt lahkuda.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra minister! Iseseisvuse taastamise algusest on erametsa ärinduses olnud massiliselt kuritarvitusi, kuigi aegade jooksul on nende vormid muutunud. Minu küsimus teile on selline: kas te peate vajalikuks, et Keskkonnaministeeriumi aktiivsete tegevuste hulka kuuluks ka selliste nähtuste tulemuslik tõrjumine või vähemalt selle poole püüdlemine?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Palun vabandust! Ma ei kuulnud üldse teie küsimuse algust.

Esimees Eiki Nestor

Palun mikrofon Jüri Adamsile!

Jüri Adams

Rääkisin liiga vaikselt. Mina tahtsin väita seda, et iseseisvuse taastamise algusest on erametsanduse äritegevuses olnud massiliselt kuritegevust või vähemalt ebaeetilisi tegevusi. Nende vormid on küll aja jooksul muutunud, kuid mitte selle nähtuse n-ö maht Eesti majanduse üldises kontekstis. Kas Keskkonnaministeeriumis peaks olema üks aktiivne üksus, et seda laadi nähtusi tõrjuda või vähemalt minimeerida?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Sain küsimusest täiesti aru. Julgen teile kinnitada, et 25 aasta jooksul on olukord Eesti metsanduses kardinaalselt muutunud. Seda kinnitab kas või korduv metsaseaduse muudatuste menetlemine siinsamas Riigikogus. On olnud perioode, kus on püütud leida igasuguseid võimalusi kontrollimehhanisme rakendada, kuid tänaseks on jõutud arusaamisele, et metsaomanikku tuleb usaldada ka. Keskkonnaministeeriumi rutiinne tööorgan on Keskkonnainspektsioon. Kõike, mis puudutab seadusrikkumisi meie valdkonnas ja mis on Keskkonnainspektsiooni pädevuses, see asutus menetleb. Ja kui tegemist on juba kuritegudega, siis me saame abi organisatsioonilt, mida peaminister siin kiitis, nimelt Politsei- ja Piirivalveametilt.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:48 Eesti riigi poliitika Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste puhul

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on välisminister Sven Mikserile. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra minister! Eestlastena on meil muidugi põhjust olla uhke ja rõõmus, et meil on taasiseseisvunud riik. Samal ajal peaksime olema ilmselt kõik ka leinameeleolus, sest vähemalt meie eluea jooksul on kaks eestlaste lähimat sugulasrahvast välja surnud. Välja surnud on ka nende keel selles mõttes, et ei ole enam inimesi, kes neid keeli emakeelena kasutavad. Ma mõtlen liivlasi ja vadjalasi. Milline peaks sellel taustal olema Eesti riigi poliitika Venemaa Föderatsioonis elavate sugulasrahvaste suhtes, keda võib oodata samasugune saatus?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh teile selle erakordselt olulise küsimuse eest! Kindlasti on sugulasrahvaste ja sugulaskeelte saatus meile kõigile erakordselt tähtis ja südamelähedane. Ma jagan teiega seda tänutunnet, et eesti rahval on võimalus oma riigis elada ning siin oma keelt ja kultuuri vastavalt meie põhiseaduses ettenähtud eesmärkidele hoida ja arendada. Hõimurahvaste toetamisega me tegeleme mitmel viisil. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas on hõimurahvaste programm. Selle programmi eesmärk on toetada kõigi uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ja arengut. Me soodustame mitmel moel kontakte ja suhtlust oma hõimurahvastega, aktivistide ja kultuurikollektiivide vahelist suhtlust ning aitame ka riiklikult kaasa mitmesuguste ürituste korraldamisele, mis toimuvad nii soome-ugri kultuuri pealinnades kui ka võimaluse korral Venemaal. Me oleme kõik olnud tunnistajaks, kuidas Vene riik on võtnud võrdlemisi jäiga, et mitte öelda tõrjuva hoiaku nende vabakonna organisatsioonide suhtes, kes saavad välismaist toetust. Paraku laieneb see ka nendele organisatsioonidele, kes saavad välismaist toetust ja abi selleks, et hoida ja arendada vähemusrahvaste keelt ja kultuuri. Meie jaoks on tegemist eeskätt siiski n-ö humanitaarse eesmärgiga, inimliku eesmärgiga, sest nagu usutavasti teie olen ka mina veendunud, et iga kui tahes väikese keele ja kultuuri kadumine on kogu maailmale korvamatu kaotus.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Täiendav küsimus on kitsamast valdkonnast. Ma ei tea, kas te mäletate, kui kunagi hakkas Nõukogude Liit Tallinna uut sadamat rajama ja Moskvast suruti nimena peale Novo-Tallinski porti. Siinse pikaajalise ühiskondliku vastutegutsemise tulemusena sai nimeks siiski praeguseks kinnistunud Muuga sadam. Nüüd on Venemaa meie piiride lähedusse ehitanud sadama, mida ta kutsub Ust-Lugaks. Küsimus on pigem selles, kas me peaksime sellisel juhul või analoogilistel puhkudel eelistama soome-ugri päraseid nimevorme. Tegemist on Lauga-Jõesuuga ja niisiis Laugasuu sadamaga. See sadam on täpselt selles kohas, kus asus viimane elujõuline vadja keelt kõnelevate inimeste küla.

Välisminister Sven Mikser

Aitäh, see on kindlasti erakordselt huvitav küsimus! Kui alustada algusest, siis ka mina mäletan teie kirjeldatud debatti. Toona oli sellises nõukogude aja lõpu venestamisõhkkonnas tõesti õhus mure, et võib-olla hiljem saab see paik või asula, kus sadam asub, endale nimeks näiteks Novo-Tallinsk vms. Mis puudutab kohanimede kasutust, siis ka väljaspool Eesti riigi piire asuvate paikade nimedega on meil ajaloo jooksul liigutud siia ja sinna. Üldprintsiip on olnud alati see, et nimekuju oleks originaalilähedane, aga õnneks ei ole me kunagi üritanud – ja ma arvan, et ei peakski üritama – poliitiliselt kehtestada, kuidas neid kohanimesid ametlikult kasutama hakatakse. Selleks on meil olemas Eesti Keele Instituut ja on ka kohanimenõukogu ning pädevad spetsialistid eesotsas härra Pälliga, kes selle kohta kindlasti soovitusi annavad. Valitsus järgib jõudumööda neid soovitusi. Ma tean, et ka teie pinginaaber härra Herkel on usinasti seisnud selle eest, et meie lähedase partneri, idapartneri nimena oleks Eestis kasutusel Georgia, mitte nõukogude ajast pärit Gruusia. Neid debatte saab kindlasti pidada ka poliitikakoridorides, aga mina usaldaksin siin keeleteadlasi, kes annavad pädevad seisukohad. Hea meelega järgiksin siis neid oma kõnes ja kirjas.

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Olles töö tõttu viimastel aastatel soome-ugri rahvaste esindajatega palju kokku puutunud, olen kuulnud väga mitmeid neist kurtmas, et mida enam Eesti riik edasi areneb, mida tublimaks ta nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt läheb, seda vähem jätkub tal jõudu ja tahtmist pühendada ennast soome-ugri rahvastele. Kas te saate öelda, et see mure, mis on Venemaa Föderatsioonis elavatel soome-ugri rahvastel, on põhjendatud, kas selleks on alust? Kas te näete märke, et Eesti Vabariigi suhtumine oma soomeugrilastest sõpradesse on muutunud?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Võin kindlasti vastata, et meie mure ja suhtumine ei ole muutunud. Ja muutunud ei ole ka tahtmine. Ma usun, et võin seda kinnitada mitte üksnes praegu ametisoleva valitsuse, vaid ka kõigi eelmiste valitsuste nimel, ja küllap teie võite kinnitada sedasama seadusandja poolt. Mis küll paraku, jah, on mõnevõrra ahenenud, on võimalused aidata hõimurahvail, kes elavad meist ida pool, oma keelt ja kultuuri hoida ja arendada. Eelmisele küsimusele vastates ma juba mainisin seda välisagentide seadust, aga ka näiteks mitme soome-ugri rahva võimalusi osaleda hõimupäevadel ja teistel üritustel väljaspool Vene riigi territooriumi. Kui rääkida näiteks eelmisest aastast, siis Soome, Ungari ja Eesti suursaadiku planeeritud visiit hõimurahvaste juurde jäi paraku ära või lükkus edasi. Loodetavasti õnnestub sel aastal see traditsioon siiski taastada. Aga ma rõhutan üle, et kindlasti ei jää siin midagi meie tahtmise, meie soovi või pühendumuse taha. Paraku on neid faktoreid, mis võivad meiepoolset toetust ja abi takistada, ka väljaspool meid.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:56 Elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega ühisveevärgist

Esimees Eiki Nestor

Infotunni lõpuni on aega kolm ja pool minutit. Raivo Põldaru jõuab küsida ja keskkonnaminister Marko Pomerants vastata. Palun, Raivo Põldaru!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Küsin ilma sissejuhatuseta. Keskkonnaministeeriumi arengukavast saame teada sellise väga toreda fakti, et 97% meie elanikest saab ühisveevärgist puhta, kena joogivee. Plaan on jõuda lähiajal 100%-ni ja selle aasta lõpuks 99%-ni. Nüüd küsimus, mis huvitab väga paljusid inimesi, kindlasti seda 3% ja kaasa arvatud mind: kuidas see toimuma saab? Võib-olla saate seda veidi valgustada.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Hüva, kasutame poliitikas levinud meetodit – kasutame sularaha, aga tegelikult saab ülekandega ka. On kaks meedet. Kõigepealt Euroopa struktuurivahendid, mida sellel perioodil on veevarustuse parandamiseks 140 miljonit. Ja Keskkonnainvesteeringute Keskuses on otsustatud – eile tegi selle asutuse nõukogu niisuguse  otsuse –, et meie siseriiklikest keskkonnatasudest läheb 2017. aasta eelarve kohaselt 10 miljonit eurot veemajandusvaldkonna arendamiseks. Nii et nende 22 000 inimese, kes veel veevärgist kvaliteetset vett ei saa, olukorda on võimalik parandada. Selleks peavad vee-ettevõtjad esitama vastava taotluse ja peab olema ka omafinantseering. Nii on see viimastel aastatel ikka käinud. Nii see veeolukord ongi korda saanud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Raivo Põldaru jõuab veel ühe küsimuse esitada. Palun!

Raivo Põldaru

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ja läkski väga kiireks. Ma arvan, et inimesi huvitab see variant, et taotlusi teevad ikkagi vee-ettevõtjad, mitte näiteks mina, kes ma elan 3–4 kilomeetri kaugusel sealt, kus praegu on ühisveevärk olemas.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Tõepoolest, mis puudutab ühisvärki, siis neid taotlusi teevadki ikka vee-ettevõtjad ja lõpuks võib see muudatus kajastuda ja kajastubki vee hinnas. Teie jaoks, kes te elate kuskil hajaasustusalal, on lahenduseks juba aastaid kasutusel olnud regionaalne programm, mille järgi kolmandikuga aitab kohalik omavalitsus, kolmandikuga riik ja kolmandiku peate ise oma pere eelarvest kokku saama.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja keskkonnaminister Marko Pomerants! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee