Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised ja teised tänase päevakorrapunkti jälgijad! Lubage mul anda ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Austatud Riigikogu! Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on läbi aastate olnud keskne teema ülikoolide ja teiste teadusasutuste ning ettevõtjate parema koostöö saavutamine. Selle juures mängib olulist rolli eri asutuste koordineeritud koostöö ning laia, avara pildi nägemine. See on ka ametis oleva valitsuskoalitsiooni jaoks prioriteetne valdkond, kus tuleb kindlasti edasi minna. Eesti majandusarengu eeldus on ettevõtlussektori teadusmahukus. Mida see tähendab? See tähendab keerukamaid tooteid ja teenuseid, mis aitavad paremini konkureerida rahvusvahelisel turul ning loovad suuremat lisandväärtust ja loovad ka töökohti.
Erasektori tellimusel või erasektoriga koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse osatähtsus peab kindlasti suurenema ja see on olnud ka, ma julgen öelda, kõikide valitsuste ja Riigikogu prioriteet. Üks võimalus on kasvatada teadus- ja arendustegevuse riigipoolset rahastamist. Tulemusliku teaduskoostöö alus on rahastamise stabiilsus, aga vähem oluline ei ole, et eesmärgid on selgelt kokku lepitud.
Rakendusuuringute ja innovatsiooni vundament on tippteadus. Eestis tehakse kvaliteetset, maailmatasemel teadust. Meie inimeste teadusartiklite arv tippajakirjades on üha kasvanud. Maailma kõige mõjukama teaduse tsiteerimise indeksi Web of Science'i andmetel avaldasid Eesti teadlased üle-eelmisel, 2015. aastal ligikaudu 2700, täpsemalt 2698 arvestatavat artiklit. Kindlasti ma tunnustan Eesti teadust ning asjaolu, et OECD andmetel jõuab maailma 10% enam viidatud artiklite hulka 13,5% Eesti teadlaste artiklitest. Maailma keskmine on ca 10%.
Publikatsioonide arv ja kvaliteet on olulised. Need on väga olulised, kuid mitte ainsad näitajad, mille järgi mõõta meie teadlaste panust. Riigi arengu seisukohalt on tähtis, et teadussaavutused annaksid panuse ühiskonna probleemide lahendamisse ning et teadlased tutvustaksid oma seisukohti laiemale avalikkusele. Riigile oluliste suurte otsuste tegemisel, olgu selleks säärased ehitusprojektid nagu Rail Balticu ehitamine, integratsiooniprobleemide lahendamine või rahvastiku tervise poliitika, peaks enam kõlama nende valdkondade teadlaste seisukohad. Ainult nii saame kujundada mõistlikke otsuseid, mis põhinevad reaalsetel uuringutel ja faktidel.
Me elame kaasa, kui meie sportlastel läheb maailmaareenil hästi, kui nad pääsevad parimate hulka. Me teame meie tippsportlasi nime pidi väga hästi, meedia teeb nad kiiresti tuntuks. Kordades vähem teame aga maailma parimate hulka kuuluvatest Eesti teadlastest. Teadus tuleb kindlasti tuua inimestele ja ühiskonnale palju lähemale. See on väljakutse teadlastele, auväärt Riigikogule, valitsusele ja poliitikutele laiemalt, ajakirjanikele ja üldse meediale, aga ka igale Eestimaa inimesele.
Eesti teaduses on viimase kümne aastaga toimunud kiire positiivne areng. Üks edu põhjus on tihe koostöö Eesti teadlaste ja maailma parimate uurimisrühmade vahel. Oleme jõudnud, võib julgelt öelda, juhtivate teadusmaade hulka. Maailma juhtiva teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis eelmise aasta lõpus Eesti Biokeskuse teadlaste osalusel ajakirjas Nature ilmunud uurimuse 2016. aasta kümne tähtsaima teadusläbimurde hulka. Selle mõjuka artikli autorite hulgas olid Eesti teadlased Lauri Saag, Mari Järve ja Monika Karmin koos teadlastega teistest ülikoolidest, näiteks Harvardist ja Cambridge'ist.
Austatud Riigikogu! Mahukaima osa teaduseelarvest moodustavad uurimistoetused ja teadusasutuste baasfinantseerimine. Neist esimene on konkurentsipõhine, teine aga teadus- ja arendusasutustele nende eesmärkide täitmiseks riigieelarvest eraldatud mittekonkurentsipõhine rahastamisviis. Nii me tagame teadustegevuse vajaliku järjepidevuse ja ka paindlikkuse. Oleme otsustanud suurendada teaduse baasrahastamise osakaalu 50%-ni. Praegu on baasrahastamise ja projektipõhise rahastamise suhe ca 30% ja 70%. Lisaks on valitsusliit otsustanud doktorantide stipendiumideks alates 2018. aastast eraldada 9 miljonit lisaeurot.
Loomulikult on raha jagamisest märksa olulisem selle sihipärane kasutamine. Iga lisasent, iga lisaeuro peab toetama uut kvaliteeti Eesti teaduses ning suurendama teadus- ja arendustegevuse sotsiaal-majanduslikku mõju. Riik on teinud ja teeb edaspidi teadusesse suuri investeeringuid, ennekõike Euroopa Liidu struktuurifondide toel. Näiteks aastatel 2008–2015 investeeris riik teaduse tippkeskustesse kokku 46,5 miljonit eurot. Nende hulgas olid näiteks keemilise bioloogia tippkeskus ja kultuuriteooria tippkeskus. Aastatel 2016–2022 toetab riik teaduse tippkeskusi 41,2 miljoni euroga. 2016. aastal kinnitas eelmine valitsus ASTRA investeeringute kava, mille järgi rahastatakse seitset teaduse ja kõrghariduse taristuprojekti 54 miljoni euro ulatuses, sh näiteks Tartu Ülikooli IT-keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone rajamist.
Teadlased on teinud häid valikuid, leides olulisi uurimisküsimusi, ning Eestis on tekkinud tugev teaduskultuur. Näiteks akadeemik Richard Villems on loonud molekulaarbioloogia koolkonna ja andnud suure panuse selle valdkonna uurimisse, kuuludes, julgelt võib öelda, 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas. Võtmeküsimus on selle teaduskultuuri pööramine ühiskonna arenguks, meie kõigi heaoluks.
Viimaseid aastaid iseloomustanud teadus- ja arendustegevuse investeeringute vähenemine on pidurdunud. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus moodustas 2015. aastal SKT-st 1,5%. Olgu siinkohal täpsustuseks öeldud, et selle aasta lõpus, novembrikuus selguvad need andmed, mis puudutavad eelmist aastat, 2016. aastat. 2014. aastal oli see 1,45%. Absoluutarvudes kasvasid teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused 2015. aastal ligi 303 miljoni euroni. 2014. aastal oli kogumaht 287 miljonit eurot. Rahasummadest on aga kindlasti olulisem kulutuste struktuur ja selle vastavus riigi arenguvajadustele.
Kulutuste kasvu taga 2015. aastal oli eelkõige ettevõtlussektor, mille investeeringud kasvasid 15 miljoni euro võrra ehk 140 miljoni euroni. Rakendusuuringuteks tehtud kulutused kasvasid 2 miljoni euro võrra ja ulatusid 2015. aastal 77 miljoni euroni. Ettevõtjate tellitud teadus- ja arendustegevuse mahu kasv on kindlasti positiivne, kuid see peab muutuma laiapõhjalisemaks ning hõlmama rohkem ettevõtteid, rohkem majandussektoreid. Peale näiteks õlitööstuse ja elektriseadmete tootmise tegevusala võiks innovatsiooni panustada ka teised majandussektorid.
Eesti eesmärk on 2020. aastaks saavutada tase, et teadus- ja arendustegevuseks kulutatakse summa, mis moodustab 3% SKT-st. Jah, sellest eesmärgist oleme praegu veel kaugel, kui mitte väga kaugel. Juba kümme aastat tagasi oli strateegia "Teadmistepõhine Eesti II" eesmärk viia Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulud 3%-ni SKT-st aastaks 2014. Visioon on, et kaks kolmandikku teadus- ja arendustegevuse kulutustest teeks erasektor ning riigi panus oleks üks kolmandik. Teadus- ja arendustegevusse investeerimine pole kindlasti liigne luksus, vaid ilmne ja otsene vajadus: me peame järjepidevalt tõestama oma konkurentsivõimet nii riigi, ettevõtjate kui ka eraisikutena.
Koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus 1%-ni SKT-st. Riigi kulutuste kasv aitab kaasa erasektori investeeringute stimuleerimisele, kui riik kasutab oma vahendeid nutikalt. Praegu ei panusta riiklikud teadus- ja arendustegevuse investeeringud alati piisavalt meie majandusse. Meie teadusasutustel tuleb teha tõsisemat ja tihedamat koostööd ettevõtlussektoriga.
Erasektori jaoks vajaliku teadus- ja arendustöö ning riiklike teadus- ja arendustegevuse investeeringute vahelist sidet tuleb samuti tihendada. Ettevõtete tellimusel ja rahastusel tehtud uuringud moodustavad vähem kui 5% teadus- ja arendustegevuse asutuste teaduskuludest. Veelgi enam, nendest ettevõtetest, mis on Eestis tehnoloogiliselt innovaatilised, peab Tartu Ülikooli teadlaste uuringu järgi vaid 1,46% kõige väärtuslikumateks koostööpartneriteks ülikoole ja teadusasutusi. See tekitab muret.
Tippteaduse rahastamise kõrval peame üha enam ja paremini toetama ka koostööd ettevõtluse ja ülikoolide vahel, nii nagu seda juba tehakse nutika spetsialiseerumise meetmete raames. Eesti teadus- ja arendusasutustes on suur kompetents tippteaduse ja alusuuringute tegemiseks. Nõrgaks on jäänud laiemale hulgale ettevõtjatele vajalik insener-tehnilise, rakendusliku ja eksperimentaalse arendustöö võimekus. Ma usun, et Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikool koostööna sündinud ettevõtjate ja teadlaste koostööplatvorm Adapter on hea algatus, et astuda teineteisele lähemale. Koostööd peab senisest enam toetama ka riiklik rahastussüsteem.
Inglise teadlane, filosoof ja riigitegelane Francis Bacon on öelnud: "Teaduse õige ja legitiimne eesmärk on rikastada inimkonda uute avastuste ja ressurssidega." Juba 16. ja 17. sajandil püüdis Bacon aidata kaasa teaduse keskendumisele inimeste elutingimuste parandamisele, mitte ainult faktide kogumisele. Eestis tehakse teatud valdkondades tipptasemel teadust. Kliiniline meditsiin, molekulaarbioloogia ja geneetika, füüsika ja psühholoogia, taime- ja loomateadus, mereteadus ning arvutiteadus on vaid mõned näited. Rahastuse muutmisel on meie eesmärk, et teadus- ja arendustegevus tooks laiapindset ja arusaadavat kasu Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna.
Teaduse suurem panus on vajalik, et ületada meie ees seisvaid väljakutseid, näiteks demograafia, tervishoiu ja julgeoleku valdkonnas. Ma usun, et on hea aeg teha põhimõttelisi strateegilisi muudatusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimises ja rahastamises. Teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise ning korraldamise rakkerühm esitab tänavu kolmandas kvartalis Vabariigi Valitsusele oma ettepanekud selles küsimuses. Soovime parandada teadlaste ja ettevõtjate koostööd ning suurendada teaduse mõju meie majanduse arengule.
Austatud Riigikogu! Teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv on vahend tootlikkuse suurema kasvu saavutamiseks ning meie üldise heaolu parandamiseks. 2015. aastal langes Eestis tootlikkus hõivatu kohta 71,1%-ni Euroopa Liidu keskmisest, mis on alla valitsuse seatud sihttaseme. Olgu öeldud, et see on 73%. 2014. aastal oli tootlikkus 73,8% euroliidu keskmisest. Võrreldes kriisieelsete aastatega on tootlikkus siiski paranenud. Aastaks 2020 seatud eesmärk on aga 80% Euroopa Liidu keskmisest, mis eeldab olulisi lisategevusi.
Eesti majanduskasv jääb kahjuks oma potentsiaalile alla. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võiks majanduskasv Eestis olla 2–3% aastas, aga see ulatus 2016. aasta kolmes kvartalis 1,3–1,5% piirimaile. Osaliselt on kasv aeglustunud, sest oleme saanud paremale järjele. Kõrgelt arenenud riikide kasv ongi üldiselt aeglasem. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi pikaajaliste prognoosistsenaariumide järgi jõuame tublimale ja jõukamale Euroopale järele, aga see ei juhtu nii pea. Peame rohkem oma majanduskeskkonda panustama. Seni oleme saanud jõukamaks tänu investeeringutele masinatesse ja seadmetesse, mis on aidanud kindlasti kaasa tööviljakuse kasvule. Eesti investeerimismäär on olnud kõrge, sellele on aidanud kaasa välisinvesteeringute sissevool. Samas ei ole me neid investeeringuid kasutanud alati kõige mõistlikumalt. Lihtsa majanduskasvu mudel, mulle tundub, enam ei tööta. Oskuslikumalt on vaja rakendada teadus- ja arendustegevuse saavutusi üldise heaolu kasvu saavutamiseks.
Juba peaminister Tiit Vähi 1992. aastal ametisse astunud valitsuse programmis rõhutatakse kodumaise teaduse ja tehnika potentsiaali rakendamise tähtsust. See mõte on aktuaalne ka praegu, 25 aastat hiljem. Nii Eesti kui ka muu maailma teadussaavutused peavad arendustegevuse kaudu andma oma panuse tootlikkuse suurendamisse. Teadus on aga ainult üks sisend arendustegevusse, arendustegevus ja innovatsioon on oma olemuselt palju laiemad valdkonnad.
Eesti üldhariduskoolidel ja kõrgkoolidel on innovaatilise mõtlemise ja avatud maailmavaate levitamisel ääretult suur roll. Meie 15-aastased saavutavad PISA testides väga häid tulemusi ning me kuulume Euroopa ja muu maailma juhtriikide hulka. Tugevatest faktiteadmistest üksi ei piisa tänapäeva teadmuskeskses majanduses. Vaja on näha seoseid eri distsipliinide vahel ning kasutada inimeste ja gruppide oskust koostööd teha. On vaja avatust ning võimet mõelda laiemalt, kui etteantud raamid ehk eeldavad. Nende oskuste arendamine sõltub õpetamise kvaliteedist, inimeste kasvatusest ja kasvamisest.
Siinkohal tahan tunnustada tööd, mida teevad Eesti keskustes meie teaduse populariseerijad. Meie laste võimed on oluline üldrahvalik rikkus ning iga lapses peituv novaator tuleb kõige paremas mõttes üles leida ja luua talle tema võimete väljaarendamise võimalused juba võimalikult varajases eas. Valitsuse eesmärk on kindlustada Eesti hariduse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus kõigile. Koolides peab saama tavapäraseks õppetöö, teaduse ja ettevõtluse vaheliste seoste loomine – ainult nii saame järelkasvu praegustele doktoritele, professoritele ja õppejõududele.
Head kuulajad! Oskus näha võimalusi koostööks ja ühistegevuseks on arendustegevuse puhul ülioluline. Tihtipeale vastandatakse erasektorit avalikule sektorile. Vastandatakse teadlasi ja ettevõtjaid, humanitaare ja reaalteadlasi, baasteadust ja rakendusteadusi, välismaalasi ja kohalikke, start-up'e ja suuri tööstusettevõtteid. Vastandatakse ka Tallinna ja Tartut. Vastandatakse Eesti ülikoole välismaa ülikoolidele. Ma arvan, et selline pidev vastandumine on tarbetu ega vii meid edasi. Igaühel on oma tugevad küljed, suhtelised eelised, mida saab rakendada. Peame erinevusi tunnustama, kombineerima teadmisi ja oskusi ja maailmavaateid ning neid ka oskuslikult kasutama. Mitte vastandumine, vaid heas mõttes konkurents viib elu edasi. Seejuures vajame rahvusvahelisel tasandil edukalt konkureerimiseks ka riigisisest konkurentsi.
Tänapäevases teadusmahukas majanduses täiendavad humanitaar- ja reaalteadused teineteist. Apple'i looja Steve Jobs on öelnud: "Apple'i DNA-s tehnoloogia ei ole piisav – see on tehnoloogia koos kunstidega, koos humanitaarainetega, mis annab tulemuse, mis paneb meie südame rõkkama, ja mitte kuskil ei ole see tõele lähemal kui personaalarvutitejärgsetes seadmetes." Steve Jobs on tõestanud, et inseneride töö on oluline, kuid loeb ka hea disain.
Ettevõtjate ja teadlaste puhul on koostöö aluseks arusaam üksteise tugevusest, mitte erinevuste rõhutamine. Innovaatilisi tooteid loovatele ettevõtjatele on omane n-ö kastist välja mõtlemine. Samamoodi on oluline koostöö era- ja avaliku sektori vahel. Avalik sektor on juba rakendanud edukalt uusi tehnoloogiaid, olgu selleks näiteks X-tee ja digitaalallkiri, mis on eraettevõtete tegutsemise kindlasti lihtsamaks teinud. Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis on Eesti juhtivate riikide seas. Eriti paistame silma avalike teenuste digitaliseerimise poolest. Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine on ka üks Eesti prioriteete käesoleva aasta teisel poolel, kui meie kanda on Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Euroopa peab kaasa minema tehnoloogia arenguga, mis muudab igakülgselt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu.
Avaliku sektori toel on antud tugev tõuge mitmele Eesti edukale idufirmale. Näiteks müüdi arengufondi loodud riiklikust riskikapitalifondist SmartCap alginvesteeringu saanud VitalFields 2016. aastal ühele maailma suurimale põllumajanduskontsernile. Eri osapoolte koostöö tähtsust rõhutades tuleb siiski tõdeda, et avaliku sektori suur digitaliseeritus ja Eesti idufirmade edu maailmas ei ole kandunud kogu Eesti majandusse.
Hea Riigikogu! Traditsioonilistes tööstusharudes on meil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali kasutamine võrreldes Euroopa Liidu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikidega piiratud. Viimastel aastatel on innovaatiliste ettevõtete arv tööstuses vähenenud ning tööstusettevõtted palkavad senisest vähem teadlasi ja insenere. Kui USA-s, Rootsis, Taanis ja Iirimaal investeerivad firmad ligi ühe neljandiku investeeringutest intellektuaalomandisse, siis Eestis jääb see näitaja alla ühe kümnendiku, kuigi ajavahemikus 2007–2014 on see tõesti kahekordistunud. Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi järgi olid 2015. aastal Eesti ettevõtted digitaalsete lahenduste ärakasutamisel 28 Euroopa Liidu riigi seas alles 22. kohal. Euroopa on omakorda selgelt maas Ameerika Ühendriikidest. Eestis paistab silma ettevõttesiseste äriprotsesside madal digitaliseerimise tase. Digiriigina peame rakendama digitaalseid lahendusi kõigis sektorites. Samasugusele järeldusele on jõutud ka rahvusvaheliste analüüside, näiteks OECD analüüsi tulemusel. Eesti ettevõtted on OECD riikidega võrreldes heal tasemel lairiba interneti leviku ja veebilehtede olemasolu poolest. Samas teiste näitajate poolest, nagu raadiosagedustuvastuse märgistuse kasutamine ja väärtusahela juhtimine, on Eesti ettevõtted pigem kehvade hulgas.
Üks keskne probleem on ettevõtete juhtide ja omanike vähene teadlikkus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalustest ning vähene motivatsioon tehnoloogiasse investeerida. Vaja on luua ettevõtete vajadustest ja huvidest lähtuvaid koostööplatvorme, mis aitavad kaasa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimisele. Uute tehnoloogiate levik eeldab, et avalikul sektoril tuleb regulatsioone muuta, et need arvestaksid digitaalsete platvormide levikuga. Kui riik loob soosiva keskkonna, paneb see aluse nii idufirmade kui ka suurte tööstusettevõtete koostööle.
Eestis toimub ka Põhjamaadega võrreldes suurem osa teadus- ja arendustegevusest ülikoolides. Põhjamaades on ettevõtlussektoris tööl kaks kolmandikku teadus- ja arendustegevuse personalist, meil vaid üks kolmandik. Eesti ettevõtted ei saa piisavalt uurimis- ja arendustegevusega tegelda, kui seal ei tööta vastava valdkonna inimesi. Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime raportis on Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö poolest alles neljandas kümnes. Koostöö teadus- ja haridusasutuste ning ettevõtjate vahel peab paranema. Kindlasti julgustan ettevõtjaid senisest enam palkama teaduskraadiga spetsialiste ning kutsuma enda juurde ülikoolidest doktorante, insenere ja teadlasi.
On selge, et teadus- ja arendustegevuse kulutused peavad tõusma kõrgemale, kui oli 2015. aasta tase, ehk 1,5% SKT-st. Teadus- ja arendustegevuse strateegiline eesmärk on tagada rahvuslike huvide kaitse, sh riigi julgeolek. Ma tänan teid kuulamast, austatud Riigikogu!