Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Tuleva aasta eelarvega on kummaline lugu, pretsedenditu lugu. See on sündinud nagu lapitekk: järjest on avastatud toredaid ribasid, mida sinna juurde traageldada. Ühele meeldib täpiline, teisele triibuline ja meeldida on tarvis ju kõigile. Nõnda on eelarve üha paisunud, kuigi ülemäära optimistlik on see eelarve Vabaerakonna arvates olnud algusest peale.
Kolleegid Reformierakonnast on viimase kuu jooksul vahel torisenud, kui on räägitud seisakust majanduses. No tõesti, ülekohtune on rääkida seisakust majanduses, kui majanduskasv ei ole 0, vaid on tervelt 1%. Aga nii see Eesti Panga viimase prognoosi põhjal on. Pilt on kurb, sest raha kõigi nende toredate soovide täitmiseks, mis meil on, ja riigieelarve kulude suurendamiseks saab tulla ikka vaid kasvavast majandusest. Tuleva aasta prognoos ütleb, et majanduskasv on 2,5%. Loomulikult tahaksime kõik seda uskuda, aga kahjuks on kõik viimaste aastate prognoosid osutunud liiga optimistlikuks. Keeruline on täna ennast taas väga optimistlikuks hoiakuks häälestada.
Mis on Vabaerakonna arvates selle eelarve põhiline häda? Meie igikestva rahandusministri üks lemmikväljend on "suur plaan". Ometi just seda suurt plaani, mis tooks Eestile targa majanduse, panustaks esmajoones teadus- ja arendustegevusse, soodustaks kõrgepalgaliste töökohtade loomist, läkitaks meie parimad ajud õigesse kohta õppima ja tooks nad koju tagasi, suurendaks ettevõtlikkust ja aitaks võita praegu kogu maailmas hoogu koguva talendisõja, meie hinnangul kahjuks näha ei ole. On plaan, kuidas raha ümber jagada, aga plaani, kuidas rikkust juurde tekitada, ei ole.
Mõndagi on selles eelarves head. Tulumaksuvaba miinimumi otsustav suurendamine on hea, seda on Vabaerakond ikka toetanud. Targem olnuks küll pisitasa tõsta ka tulumaksu määra. Minu arvates hoidis IRL sellel asjata kätt ees. On üsna tõenäoline, et vähekindlustatud peredele mõeldud toetused jõuavad sisetarbimisse tagasi. Mul on päris hea meel, et idee suurendada oluliselt tulumaksuvaba miinimumi kasvatas Vabaerakond uuele koalitsioonile ette juba enne seda, kui jõuluvana meile ideede idandamise vahendid tõi.
Kurb oli kuulata põhiettekandjat, kellelt vastuseks küsimusele, kuidas eelarve ikkagi majanduskasvu toetab, mida küsiti saalist mitu korda, kõlas vastuseks: "Eks ta toetab." See ei olnud hea vastus. Maksusüsteemi muutmine on kallis, seda näitab see 15 miljonit eelarves uute IT-lahenduste väljatöötamiseks, mille kohta küsisime ministeeriumi esindajalt rahanduskomisjonis ega saanud vastust. Ei saanud seda vastust ka täna siin saalis. Tasub mõelda, et ei läheks niimoodi, nagu üheks aastaks loodud madalapalgaliste maksutagastuse süsteemiga, mille IT-lahendus maksis 1,3 miljonit, ja see süsteem oli ühekordseks tarvitamiseks.
Tasub analüüsida, kelle poolt ja kelle vastu uus maksusüsteem tööle hakkab. Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis on öelnud ja samuti ettevõtja Olari Taal laupäevases ajalehes hoiatanud, et nende arvates kipub see uus maksukord karistama ausat keskklassi, kes on võtnud oma kodu rajamiseks laenu, kellel oli senini soodne esitada ühist tuludeklaratsiooni ja kes ei taha või kellel pole võimalik OÜ-tada.
Veel meeldib meile selles eelarves, et põllumehi aidatakse jõulisemalt kui varem ja nad ei pea loodetavasti varsti enam pidama ebavõrdset võitlust konkurentidega lähiriikidest. Aga me ei ole päriselt aru saanud, kas see abi ikka jõuab piisaval määral ka väiketootjateni või panevad suured kõigele käpa peale.
Õpetajate palga tõusust 120%-ni keskmisest on siit kõnepuldist räägitud tüdimuseni. Kui vahepeal tundus, et tuleval aastal näeme seal hoopis vähikäiku, siis uus koalitsioon on kiiduväärselt leidnud õpetajate palgaks olulisel määral lisaraha ja säilitab õpetajate palga tõusu vähemalt samas rütmis, nagu toimub palgakasv erasektoris.
Uus koalitsioon väga ei kõnele – noh, ega ka eelmine väga ei kõnelnud – riigiaparaadi kokkutõmbamisest, avaliku sektori kulude vähendamisest ja avaliku sektori töötajate arvu vähendamisest. Mullu sellest korraks kõneldi, ehmatati n-ö varblased traadilt lendu, aga pärast tiibade soputamist leidis igaüks endale uue koha. Erasektor avalikust sektorist kvaliteetset tööjõudu ikka vist oluliselt juurde ei saanud, kuigi seda oleks sealt võtta küll. Just keskvalitsuses kulutatakse meie hinnangul liiga palju. Mida kaugemale keskvõimust, seda vähemaks jääb raha oluliste ülesannete täitmise jaoks. Ja loomulikult, Kartaago tuleb hävitada ehk poliitikud ise peaksid näitama eeskuju, vähendades erakondade riiklikku rahastamist.
Uue koalitsiooni tõetund tuleb kevadel, kui pannakse kokku eelarvestrateegia neljaks aastaks ja selgub, kuidas 2018. aasta eelarve kokku jookseb. Mitu koalitsioonileppe lubadust, mis on Vabaerakonnale mokkamööda, peaksid siis täitmisele tulema. Tervishoiu rahastamise pikka plaani ootame pikisilmi. Siseturvalisuse arengukava ootab täitmist. Eesti ääremaad vajavad investeeringutoetusi, kui neid ikka elus hoida tahetakse.
Me mööname, et see eelarve on menetluse käigus läinud paremaks. Kui koalitsioon ei oleks nõnda kiirustanud ja oleks võtnud endale mõtlemiseks veel aega, siis võib-olla oleks valmis saadud koguni selline eelarve, mida me saaksime heal meelel toetada. Praegu jäi eksamiks valmistudes tudengi moodi siiski aega väheks ja koalitsioon on selle eelnõuga meie silmis läbi kukkunud. Aitäh!