Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Härra peaministri kohusetäitja, infotund algab kell üks. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 36 Riigikogu liiget. Täna on valitsusliikmetest infotunnis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, rahandusminister Sven Sester ja siseminister Andres Anvelt. Eile avaldas kümme Riigikogu liiget soovi küsimust esitada, seetõttu annan võimaluse esitada iga teema arutelul ühe täpsustava küsimuse.

Esimene küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister peaministri ülesannetes! Mark Twain ütles 19. sajandil, et kui te ajalehti ei loe, siis te ei tea midagi, aga kui loete, siis teate kõike valesti. See on muidugi kauge ajalugu, aga minu küsimus on ajendatud äsja Saaremaa lehes ilmunud artiklist, millest võib välja lugeda ühe teie valitsuse liikme mõneti vastuolulist seisukohta haldusreformi suhtes. Teatavasti on Saaremaa kohalikud omavalitsused ühinemisotsusele alla kirjutanud, aga väidetavalt olevat hiljem peetud vestluses minister kahetsenud seda, et ta jäi hiljaks, tema arvates oleks õigem olnud Saaremaa ikkagi kolmeks jagada. Kuna üks kohalik omavalitsus ei ühinenud selle kokkuleppega, siis küsin ma teie käest kahte asja. Kas valitsus arvab, et selline erandlik olukord, kui üks jääb eraldi, on hea? Kuidas te kommenteerite oma kolleegi arvamust, et haldusreform Saaremaal oleks võinud toimuda teisel viisil?

Aitäh, austatud küsija! Valitsus on selgelt ja ühemõtteliselt öelnud, et haldusreform läheb edasi ja seaduses sätestatud kriteeriume muutma ei hakata. See puudutab nii elanike arvu kriteeriumi kui ka ajagraafikut, ütlen seda loomulikult kohtulikku reservatsiooni silmas pidades. Teatavasti teeb Riigikohus 20. detsembril haldusreformi kohta oma otsuse ja loomulikult võib see mõjutada valitsuse, Riigikogu ja ka kohalike omavalitsuste tegevust. Mul on kahtlemata hea meel, et Saaremaal on leitud üksmeelt ja tahet ühineda maakonnasuuruseks omavalitsuseks. Ma arvan, et see on hea ja mõistlik. Üldiselt on see, ma arvan, üks paremaid näiteid vabatahtliku haldusreformi protsessi kohta. Mina igal juhul tunnustan neid omavalitsusi selle töö eest, mis nad on teinud. Pean ausalt tunnistama, et olen küll ka ajalehest lugenud, et mingites eravestlustes on üks Vabariigi Valitsuse liige arvanud midagi muud, aga ma ei pea võimalikuks seda täpsemalt kommenteerida, sest ma tõesti ei saa kontrollida selle väite usaldusväärsust ega laiemat tausta. Saan öelda Vabariigi Valitsuse nimel, et haldusreformiga minnakse edasi varem kokkulepitud raamides.

Urve Tiidus, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh vastuse eest! Lugupeetud minister, ma küsin täpsustuseks. Te seda erandit praegu ei kommenteerinud. Kui te saaksite seda teha, siis oleks väga kena. Aga kuidas te üldiselt prognoosite haldusreformi protsessi edenemist nii olemasolevaid seadusi ja regulatsioone kui ka tähtaegu silmas pidades?

Aitäh! Kui te veel täpsustavalt küsite, siis küsige selle erandi kohta eraldi. Ma palun vabandust, aga ma ei pannud täpselt tähele, millisest erandist jutt käis. Aga mis puudutab haldusreformi elluviimist laiemalt, siis nii nagu ajagraafik ette näeb, selle aasta lõpuks on vabatahtlike ühinemiste etapp läbi. Seejärel, teises etapis liidab Vabariigi Valitsus need omavalitsused, mis ei vasta kriteeriumidele. Siin on protseduuris kokku lepitud. Sundliitmise ettepaneku esitab Vabariigi Valitsus kohalikule omavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks ja omavalitsus saab selle kohta arvamust avaldada maikuuni. Seejärel, kui kõik need arvamused on kätte saadud, langetab valitsus oma otsused. Sundliitmised toimuvad samal ajal vabatahtlike liitumistega ehk need viiakse lõpule kohalike valimiste ajaks, oktoobriks 2017. Võib öelda, et üldiselt on vabatahtlike ühinemiste etapp kulgenud hästi. Vabariigi Valitsus on kaks liitumisotsust juba kinnitanud, need puudutavad Saue ja Tõrva valda. Ühinemisläbirääkimised käivad enamikus Eesti omavalitsustes. Mõned üksikud liitumisläbirääkimistes ei osale, oodates suure tõenäosusega Riigikohtu 20. detsembri otsust, kuna osa neist on ju vaidlustanud haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse. Teine osa on liitumisläbirääkimisi kas lõpule viimas või on need juba lõpule viinud, ent ka pärast seda ei vasta nad kriteeriumidele. Nendega tegeleb Vabariigi Valitsus seaduse kohaselt.

Andres Herkel, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud peaministri kohusetäitja! Mind huvitab selle küsimuse juures üks näiliselt teisene, kuid sisu poolest minu meelest olemuslik aspekt, mis näitab väga ilmekalt haldusreformi absurdset poolt. Te osutasite siin Saue vallale. Saue nime hakkab nüüd kandma suur lahmakas maad kuni Ristini ja teisel pool Märjamaani välja, kogu endine Nissi kirikukihelkond läheb sinna alla. Päevakorral on Lüganuse nimetamine Kiviõliks, kuigi viimane on märksa hiljem tekkinud. Mainin veel uusi kohanimesid Põhjaranniku ja Lääneranna, millele vastavaid kohti olemas ei ole, ja Saaremaa külade ümbernimetamist. Kuidas uus valitsus sellesse suhtub? Minu meelest lööb see Eesti põlisnimede traditsiooni päris valusalt.

Aitäh! Nii teie nimetatud juhtudel kui ka üldiselt on kohalikud valitsejad neile antud mandaadi alusel ühinemisläbirääkimiste käigus nimedes kokku leppinud. Minul puudub kompetentsus, et hinnata, kas need nimed on adekvaatsed või ei. Ajalooliselt kujunenud nimedel on kindlasti traditsiooniline sümboolne väärtus, aga ma arvan, et ega nimi omavalitsust üldiselt ei riku. Kindlasti ei tasu võtta selliseid nimesid, mis võiksid kuidagi eksitada. Varasemas praktikas selline mure ükskord oli, kui üks omavalitsus Saaremaal tahtis saada endale Saaremaa valla nime. Ma arvan, et see oleks olnud natukene eksitav ülejäänud omavalitsuste suhtes. Aga see, kas suudetakse kokku leppida, et võetakse mõne olemasoleva omavalitsuse nimi laiemalt kasutusele või võetakse kasutusele mõni uus nimi, ja kas see on kõikidele vastuvõetav, on minu arvates kohaliku autonoomia küsimus. Ma ei ütleks, et see oleks haldusreformi kõige põletavam või olulisem küsimus.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Artur Talvik, palun!

Aitäh! Hea minister! 2002. aastal taastati Linnamäe hüdroelektrijaam. Seda tehti 345 inimese ja paarikümne ettevõtte toel. See elektrijaam on ehitatud 1924. aastal ja riik pani selle taastamisse 22 miljonit eurot. See on kenasti energiat tootnud, aga nüüd kavatsetakse toimiv hüdroelektrijaam maha lõhkuda. Kas teie kui Eesti Energia üldkoosoleku rollis olev inimene olete selle kinnipanemise otsuse teinud ja kui te olete selle teinud, siis mida te ütlete neile 345 inimesele? Kas te maksate neile raha tagasi?

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõsilugu, 2002. aastal teostati ehitis, mis on tänaseks päevaks saanud Eesti suurimaks hüdroelektrijaamaks. Selleks viis Eesti Energia ellu esimese koostööprojekti Ida-Euroopas, pakkudes lõpptarbijatele taastuvenergiatoodet nn rohelise energia nime all. Nagu te väga õigesti ütlesite, kampaaniaga liitus 345 eraisikut ja paarkümmend ettevõtet. Kampaania tulud olid kokku 77 300 eurot, millest 12 000 annetati Eestimaa Looduse Fondile, kes oli n-ö selle projekti kaasautor. Ülejäänud 65 300 eurot moodustas 3,4% Linnamäe hüdroelektrijaama koguinvesteeringust. Eesti Energial oli ka kohustus hüdroelektrijaam taastada. 15 aastat on see ilusasti töötanud. Kui vaadata ajas tagasi, siis on selge, et peale 2002. aastat on toimunud teatavad muudatused. Nimelt, 2004. aastal andis keskkonnaminister määruse, millega muudeti Jägala jõgi joast kuni suubumiseni Soome lahte hoiualaks. 2005. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse märgistada see nn Natura alana. Tänasel päeval oleme seisus, kus me peame tagama kaladele läbipääsu nii üles- kui ka allavoolu. Keskkonnaminister on teinud ka eraldi esildise, et me peaksime täitma Natura alaga seonduvaid ülesandeid.

Täpsustav küsimus, Artur Talvik, palun!

Hea minister! Mul oli väga konkreetne küsimus. Kas teie kui Eesti Energia üldkoosolek olete võtnud vastu otsuse see toimiv ja umbes 3000 leibkonnale energiat andev hüdroelektrijaam, ajalooline objekt, kinni panna? Meeldetuletuseks ütlen, et 1,5 kilomeetri pärast tuleb niikuinii Jägala juga vastu ja see hüdroelektrijaam on toiminud seal peaaegu sada aastat. Veel kord, kas teie üldkoosolekuna olete teinud otsuse Eesti Energia hüdroelektrijaam, mis on, nagu te ütlesite, Eesti suurim hüdroelektrijaam, kinni panna? Millised on sellest tulenevad otsused?

Aitäh, lugupeetud küsija! Selle teemaga on tegelnud mitmed osapooled: Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, rahandusminister, Rahandusministeerium ja Eesti Energia. Tõsilugu, tänaseks päevaks on tehtud kalkulatsioonid, milline on olnud Eesti Energia investeeringute maht sellel perioodil ja milline on olnud tulukus. On võetud arvesse kõiki varasemaid otsuseid, mis sunnivad Vabariigi Valitsust ja Eesti riiki tervikuna kaitsma Natura alasid. Nüüdseks on kokku lepitud, et olemasoleva hüdroelektrijaama – ütleme siis nii – likvideerimisega minnakse edasi. On eraldi informatsioon selle kohta, et looduskaitse-eesmärkide täitmiseks ei pea konkreetset rajatist lammutama. Praegu, ma saan aru, töötavad keskkonnaminister ja kultuuriminister selle nimel, et oleks võimalik kultuurimälestisena n-ö arvelevõtmine. Minu andmetel soovivad kõik osapooled maksimaalselt saavutada kahte vastandlikku eesmärki: et kaladel oleks võimalik alla- ja ülesvoolu liikuda ning saaks ajaloolise rajatise säilitada. Nende n-ö vastandlike soovide nimel töötamine, ma olen saanud aru, on ka keskkonnaministril selgelt käsil, see ülesanne on tema töölaual. Nii et täna tegutsetakse selle nimel, et täita kohustusi, mis on Eesti riik endale Natura aladel võtnud. Kui selle tõttu on vaja hüdroelektrijaam kinni panna, kuid rajatist saab siiski säilitada, siis selle nimel tööd tehakse.

Viimane täpsustav küsimus. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma arvan, et asjad ei tule ministrite laudadele niimoodi lihtsalt, vaid olemas peaksid olema ka selged poliitilised positsioonid. Ma küsin siis hoopis niiviisi: kumma variandi vastu on teie meelest suurem avalik huvi, kas selle vastu, et traditsiooni säilitataks ja tehtud investeeringutel ei lastaks raisku minna, või selle teise variandi vastu? Teil peab ju mingi seisukoht olema. Te räägite suhteliselt ebamääraselt, et asjad kusagilt tekivad lauale ja keegi kusagil mujal otsustab.

Aitäh! Ma kutsun teid üles võimaluse korral mitte politiseerima kõiki tegevusi. Me peame Eestis järgima kõiki õigusakte ja me ei tohi olla seisukohal, et me saame poliitikaga neid täiendavalt määratleda. Eesti riigil on kohustus tagada Natura kaitsealal mitmesuguseid tegevusi. Enamgi veel, meile on teada, et see konkreetne ala on üks parimaid peaasjalikult just lõheliste kudemispiirkondi Eestis. Arvestades seda positsiooni, mis Eesti on võtnud endale Natura alade suhtes, oleks väga imelik, kui me poliitiliselt ütleksime, et ei, me ei täida neid kohustusi, mis meil on.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on siseminister Andres Anveltile. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Sotsid on tuntud selle poolest, et püüavad ühiskonnale jõuga peale suruda asju, millest erakonna programmilised dokumendid vaikivad ja millest valimistel ei ole räägitud. Ma pean silmas näiteks nn vihakõnega seonduvat. Põhiseadus garanteerib südametunnistuse-, mõtte- ja ka sõnavabaduse, mida vihakõne kriminaliseerimine jõhkralt rikuks. Seda enam, et vaenu õhutamine on juba keelatud ning eraldi vajadust vihakõne keelamiseks ei ole. Sellised püüdlused ei lähtu ühiskonna vajadusest, vaid pigem oponentide suukorvistamise soovist. Kord me oleme sellises olukorras juba olnud. Siis oli tõemonopol ja karistati kõiki teisitimõtlejaid, -ütlejatest rääkimata. Sina oled olnud selle teema eestvedaja ja oled nüüd siseminister. Kas sotsidel on kavatsus teemaga jälle edasi minna?

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! Kõigepealt täpsustan, et karistusseadustiku muutmine, korrastamine ja revideerimine, samuti selle kooskõlla viimine näiteks Euroopa Liidu raamotsustega on Justiitsministeeriumi pädevuses, Siseministeerium nende algatustega välja ei tule. Aga nüüd luban endale natukene retoorikat, sest ma olen paljudes sotsiaalmeediakanalites ka ise debattidest osa võtnud ja tahan rääkida sellest, mida vihakõne üldse tähendab. Justiitsministrina puutusin ma sellise võimaliku sätte väljatöötamisega kokku. See säte ei ole praeguseks kuhugi jõudnud, aga selle väljatöötamist võib küll nimetada kaasamisprojektiks, kuna seda on neli aastat mitmel ümarlaual arutatud. Aga ma ütlen teile lihtsalt paar lauset, mõelge nende üle järele. Kui avalikult esitatakse üleskutse mingi konkreetse inimrühma või rühma liikme vastu vägivalda kasutada, siis see on vihakõne. Ma arvan, et mitte ükski grupp ühiskonnas ei vääri seda, et kui avalikult kutsutakse üles neid kas lintšima, peksma või tapma, siis ei peaks need inimesed saama riigilt kaitset. See vihakõne säte, mis Justiitsministeeriumis eri ministrite ajal on välja töötatud, teie kardetud sõnavabaduse piiramist kaasa ei too, see ei piira lihtsalt oma arvamuse esitamist.

Henn Põlluaas, täpsustav küsimus, palun!

Hea kuulda, et Siseministeerium selle algatusega välja ei tule. Aga me mäletame hästi tänaseni lahendamata Vao põlengu juhtumit, kui valitsus, president ja ka sotsid tõttasid Eesti rahvast süüdistama sallimatuses, rassismis ja ksenofoobias. Kas see ei olnud vihakõne? Väidetavalt sidus Haapsalus vahistatud pagulane hiljuti oma naise radiaatori külge, kallas ta üle süütevedelikuga ja ähvardas põlema panna. Avalikkust sellest millegipärast ei informeeritud. Üks teine pagulane, kellel nimeks Muhammad, tungis kallale oma kolleegile turvatöötajale, tekitas talle kehavigastusi ja ähvardas ära tappa. Kohus teda ei karistanud. Ma küsingi nüüd, kas see on vihakõne, kui ma neist asjadest avalikult räägin ja väidan, et Eestis on suhtumisel põliselanikesse ja sisserännanutesse kehtestatud topeltstandardid ning kuna islamiusulised immigrandid ohustavad meie turvalisust, tuleb massiimmigratsioon peatada.

Aitäh! Ma veel kord seletan. Kui avalikult kutsutakse üles näiteks neidsamu Muhammade või keda iganes, võib-olla ka Ivanove või ka lihtsalt näiteks lühemat kasvu inimesi peksma, tapma ja nende vastu igasugust vägivalda kasutama, siis see on vihakõne. Kui avaldatakse oma arvamust – ükskõik, kas seda teeb EKRE liige, sotsiaaldemokraat või parteitu –, siis see ei ole vihakõne. Ma soovitan teil võtta lahti Justiitsministeeriumi kodulehe, kus on olemas kõik nende omaaegsete arutelude protokollid. Tutvuge nendega, siis te mõistate, et on olemas suur vahe vihakõnel, mis kutsub üles teiste inimeste elule kallale kippuma, ja lihtsalt muidukõnel või, nagu eesti keeles öeldakse, jahvatamisel, millel ei ole mingit pistmist kriminaalmenetlusega.

Jaak Madison, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma saan aru teie mõttest, kuid mul tekib kaks küsimust. Esiteks, kas teie hinnangul on meie praegune karistusseadustik ebapiisav? Kui keegi isik x kutsub näiteks sotsiaalmeedias üles kas mingit rahvusgruppi või isikut või keda iganes hävitama või õhutab vaenu, siis ka praegu saab sel juhul rakendada, kui ma õigesti mäletan, karistusseadustiku § 153. Ma võin eksida, aga minu arust oli see § 153. Isegi sellise n-ö potentsiaalse ohu tekitamise eest on teatavasti üks isik süüdi mõistetud, sest ta oli ähvardanud endist, nüüdseks ametist lahkunud peaministrit. Seega, see seadus toimib. Kas teie hinnangul ei ole see piisav? Teine küsimus, kas te ei arva, et tihti peitub saatan pisiasjades? Alati võib selliste asjade ülereguleerimise korral olla oht minna Saksamaa teed, kus on juba väga ohtlik teatud asju mainidagi, sest see võib minna vihakõneseaduse alla.

Aeg! Aitäh!

Aitäh! Kindlasti nõustun ma sellega, et ülereguleerimise teed ei tohi mingil juhul minna. Ma arvan, et sellepärast ongi neli aastat arutatud selle üle, kas see tegu kriminaliseerida või jätta väärteoks. Justiitsministeerium peabki selle küsimusega edasi tegelema. Küll aga arvan ma, et juba olemasolevas karistusseadustikus oleks vaja täiendada raskendavate asjaolude kataloogi, et raskendavaks asjaoluks peetaks ka kellegi vastu kuriteo toimepanemist tulenevalt mingisugusest sellele inimesele või inimeste grupile iseloomulikust tundemärgist. Näiteks oli mitu aastat tagasi juhtum, kui noorukid tapsid – ma ei tahaks küll öelda, et lõbu pärast, aga muud motivatsiooni ei leitudki – sotsiaalseid heidikuid. Neid nad siis peksid ja tapsid. Nende noormeeste tegu ei saanud käsitleda vihakuriteona. Täpselt samuti on lugu siis, kui näiteks tänaval saab peksa keegi, kes on lühemat kasvu või on teise nahavärviga või mis iganes. Kui talle tungitakse vanas mõistes huligaansel ajendil kallale, siis ei saa seda kuritegu käsitleda kui raskemat kuritegu ja käitutakse palju leebemalt kui siis, kui inimeselt oleks peksmise käigus rahakott taskust ära võetud. See on asi, mis vajab suuremat dialoogi. Ka tänane justiitsminister on öelnud siit puldist, et seda peab kaaluma. Aga ma jällegi rõhutan, et seda, kas see laiem diskussioon peab jätkuma või mitte, koalitsioonilepingus tänasel päeval kirjas ei ole. Need otsused peab tegema Justiitsministeerium.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse esitab Remo Holsmer ja küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Sven! Teeme väikese soojenduse tänasele debatile eelnõu 302 üle. Valitsus ja teie olete esitanud Riigikogule muudatusettepanekud, mille kohaselt tõstetakse järgmisel aastal kehtiva seadusega võrreldes sotsiaalmaksu, tõstetakse ka gaasiaktsiisi, viiakse sisse astmeline tulumaks ja, nagu avalikust debatist on aru saada, planeeritakse veel vähemalt kolme uut maksu, ma pean silmas pangamaksu, suhkrumaksu ja automaksu. Selle taustal on valitsus ühe eesmärgina deklareerinud majanduse käimatõmbamist. Kuidas need maksutõusud ja uued maksud majandust käima tõmbavad?

Aitäh, lugupeetud küsija, hea Remo! Tõsilugu, selle valitsuse üks suurimaid prioriteete on majanduskasv. Majanduskasv on, ma arvan, kõigi asjade alus. Kui on korralik majanduskasv, siis on meil võimalik suunata raha eri valdkondadesse, alates teedest ning lõpetades toetuste, kaitsevõime ja palkadega. Kui me vaatame, milliseid meetmeid valitsus lähiajal võtab – pean silmas seda, et aega on kaks aastat ja mõni kuu –, siis me näeme, et väga suurt tähelepanu pööratakse tööjõumaksudele. Seesama eesmärk, tööjõumaksudele tähelepanu pöörata, on olnud ka varem, kuid nüüd me teeme seda veelgi jõulisemalt. Seda kompenseerivad võimalikud maksud, mis on seotud tarbimise ja pahede maksustamisega või keskkonnaga. Kui te tahate konkreetsemalt teada, milliseid meetmeid valitsus lähiajal võtab, siis ütlen, et lähiajal võtab valitsus ette tulumaksuvaba miinimumi suurendamise. Seda ei tehta 10, 15 või 20 euro kaupa, nagu varem on olnud, vaid tehakse jõuline samm, suurendades madalama ja keskmise palgaga inimestel tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kuus. See tekitab olukorra, kus inimesed, kes saavad palka 500–1200 eurot kuus, hakkavad tulevikus saama 62 eurot kuus rohkem kätte ehk aastas natuke üle 700 euro. See on tuntav leevendus ja aitab ka tööhõivele kaasa.

Remo Holsmer, täpsustav küsimus, palun!

Tänan! Te ütlesite oma vastuses, et pööratakse tähelepanu tööjõumaksudele. Jah, tööjõumakse järgmisel aastal tõstetakse. Varem oli seadustatud sotsiaalmaksu langetus, kahel aastal kokku 1%, nüüd esitab valitsus selle maksu tõstmise ettepaneku. Aga te ei vastanud minu küsimusele. Kuidas kõigi nende kirjeldatud maksude ja maksumuudatuste kehtestamine aitab kaasa majanduskasvule? Tuleb kolm uut maksu, tõstetakse sotsiaalmaksu, kehtestatakse astmeline tulumaks ja tõstetakse gaasiaktsiisi. Gaasiaktsiisi tõstmine mõjub nii eratarbijatele kui väga tugevalt ka ettevõtjate investeerimisvõimele. Kuidas need sammud majanduskasvule kaasa aitavad?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma tahaksin, et te vaataksite asja tervikpildis ja vaataksite nii tulusid kui ka kulusid. Ma arvan, et teist oli ebaõiglane öelda, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine 1. jaanuarist põhjustab selle, et tööjõumaksude alandamist ei teki. Kui te vaatate sotsiaalmaksu langetamise rahalist väljendust ja vaatate seda, kui palju läheb riigieelarvele kokkuvõttes maksma maksureformi meede, siis te näete, et tegemist on peaaegu poolteisekordse vahega. Kindlasti ei saa te öelda, et tööjõumaksude alanemine ei ole selle valitsuse prioriteet. Pigem on ambitsioonikus varasemaga võrreldes tunduvalt suurem. Kui te vaatate, mida on valitsus lähitulevikus tegemas, siis heitke pilk peale ka diisliaktsiisi tõusu ärajätmisele aastal 2018. See on oluline sisend meie Eesti ettevõtetele. Või vaadake näiteks hotellide käibemaksu tõstmise ärajätmist, mis samamoodi nagu sotsiaalmaksu langetamine ei ole veel jõustunud, see oleks pidanud jõustuma 1. jaanuaril 2017. Seega, tõus 14%-ni jääb ära, maks jääb 9% juurde, aidates kaasa meie ekspordivõimekusele.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ega sul Remo Holsmeri küsimusele vastamine päris hästi välja ei tulnud, küsimus jäi ikkagi vastamata. Aga ma siin enne mõtlesin heldimusega sellele ilusale vanale ajale, kui rahandusminister Sester kiitis sotsiaalmaksu langetust ja soovitas lausa kogu Euroopal Eesti eeskuju järgida. Aga ma ei küsi täna, mis sellest rahandusminister Sesterist saanud on. Ma küsin hoopis ühisdeklaratsioonide olulisema osa kaotamise kohta, mis väga paljudele Eesti peredele muret teeb. Nimelt, nagu te teate, ei saa enam liita kahe pereliikme tulumaksuvaba miinimumi kokku. Kui üks pereliige saab palka näiteks 1500 või rohkem eurot ja teine tulu ei teeni, siis need pered teie maksureformi käigus kaotavad väga oluliselt. Kuidas te seda peredele sedavõrd kahjulikku käiku õigustate?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma alustan teie sissejuhatusest sotsiaalmaksu langetamise kohta. Vaadake, vahepeal on valitsus muutunud ja sellega koos on muutunud ka poliitilised prioriteedid. Sotsiaalmaksu langetamisest ei rääkinud valimiste ajal, poolteist aastat tagasi, mitte keegi teine peale Reformierakonna. Kõigil teistel erakondadel olid muud meetmed tööjõumaksude langetamiseks, sotsiaalmaksu langetamine oli vaid Reformierakonna valimislubadus. Ametisoleva valitsuse võimalused tööjõumaksude langetamise kontekstis on hoopis ambitsioonikamad. See oli vastuseks teie küsimuse sissejuhatusele.
Mis puudutab tulumaksuvaba miinimumi, siis vaadake, milliseid otsuseid valitsus praegu teeb. Kui praegu on inimese kohta võimalik arvesse võtta 170 eurot ja kahel abikaasal koos on see 2 x 170 eurot, järgmisel aastal on tulumaksuvaba miinimum 180 eurot, abikaasadel koos 2 x 180 eurot, siis uue maksureformi tulemusel on ühe inimese tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, kui ta saab madalat või keskmist palka. Ma arvan, et see on palju suurem tähelepanu pööramine kui praegune 170 eurot.

Täpsustuseks austatud Riigikogu liikmetele, kes infotunnis küsijatena on harvem osalenud: kui ma juhatajana annan võimaluse esitada üks täpsustav küsimus, siis nii ma seda ka mõtlen ning ma annan võimaluse esitada ühe küsimuse ja rohkem mitte. Nii et lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on siseminister Andres Anveltile. Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, eesistuja! Austatud minister! Küsimus puudutab Muraste politsei- ja piirivalvekooli. Mõnda aega oli päevakorral Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli sulgemine. Praegu on otsustatud, et Paikuse kooli ei suleta, vaid see arendatakse politsei õppekeskuseks. Sinna on plaanitud 2–3 miljoni euro suurust investeeringut. Samuti jääb alles Tallinna Kase tänava õppekeskus. Õpe jaotatakse niisiis Tallinna ja Paikuse vahel. Piirivalveharidust andev Muraste õppekeskus aga suletakse, kuigi see on rahvusvahelisel tasemel õppekompleks. Kust tulevad investeeringud? Mis on sellise tegevuse eesmärk? Milline vajadus tingis Muraste kooli sulgemise?

Aitäh, hea küsija! Otsus Muraste kool sulgeda tehti juba 2015. aasta augustis. Aga ma võtsin uue ministrina selle küsimuse käsile, et selgitada selle tagamaid. Need tagamaad on minu arvates igati adekvaatsed. Sisekaitseakadeemias antav haridus, nagu me teame, on kallis juba tulenevalt sellest, et õppijad vajavad täiesti teistmoodi õppebaasi, kui vajatakse paljudes teistes kutse- ja rakenduskõrgkoolides. Nad vajavad ka polügoone, kui ma tohin neid niimoodi nimetada. Kooli sulgemise üheks põhjuseks oli ka 30%-line majandamiskulude kokkuhoid, aga see ei saa kindlasti toimuda õppekvaliteedi arvel. Need Paikusele tehtavad investeeringud, millest te rääkisite, annavad võimaluse laiendada seal nii politseile kui ka piirivalvele olulisi väljaõppelisi tegevusi. Näiteks suurendatakse tunduvalt taktikalist lasketiiru ja tehakse see ohutuks, kindlasti suurendatakse ja pikendatakse alarmsõidukoolituse polügooni ning ehitatakse juurde õpperuume. Ma eriti ei tahaks välja tuua väga suuri erinevusi politseinike ja piirivalvurite baasväljaõppes, sest tegelikult teevad nad mõlemad korrakaitselisi toiminguid, ühed teevad neid riigisiseselt, teised pigem piiril, aga algteadmised on neil väga sarnased. Nii et Muraste kooli sulgemine annab võimaluse rohkem investeerida teistesse olemasolevatesse koolidesse, et õpilastel oleks parem väljaõpe.

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Lühike küsimus: mis saab Muraste koolist või väljaõppekeskusest edasi? Kas see erastatakse?

Aitäh! Ütlen ühe asja veel eelmise küsimuse juurde täienduseks, siis tulen teie jätkuküsimuse juurde. Muraste kooli laiendamine on teatud põhjusel praegu võimatu. Põhjus on selles, et see kool asub Natura 2000 alal. Näiteks oleks seal vaja laiendada ligipääsuteid. Käin seal kandis väga tihti jooksmas ja tean, et kui kaks autot tulevad seal üksteisele vastu, siis peab üks seisma jääma ja teise läbi laskma, sest looduskaitsealale ei ole saadud laiemat teed ehitada.
Mis saab Muraste koolist? See kool antakse 1. jaanuaril üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Ajutiselt, kuni uute ruumide leidmiseni ja võimaluste avanemiseni jätkab seal koerte väljaõppe keskus. Siis saab Riigi Kinnisvara AS oma otsuse teha. Küll ütlen ma etteruttavalt, et lähipäevadel ehk lausa 21. detsembril toimub Siseministeeriumis koos Kaitseliiduga arutelu Muraste hoonete võimaliku kasutuse üle. Nimelt on mitu riigiasutust avaldanud arvamust, et kuna meie riigikaitsevajadused, samuti elanikkonna kaitsmise vajadused eeldavad paremat koordinatsiooni riigiasutuste vahel, siis võiks seal olla näiteks teatud väljaõppekeskus. Siin tekib kindlasti rahaküsimus, aga seda ideed me arutame ja mõtleme, kas sellise asja loomine oleks kunagi tulevikus otstarbekas. Aga lühidalt kokku võttes: peale tuleva aasta 1. jaanuari võtab Riigi Kinnisvara AS selle kooli haldamise üle.

Uno Kaskpeit, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Tegelikult käivitas kogu selle piirivalve liitmise politseiga seltsimees Jüri Pihl, teie parteikaaslane. Muraste piirivalvekooli vara ja tehnika jõudis laiali vedada teie eelkäija härra Pevkur. Nüüd on siis järjekord piirivalvekoerte kooli käes, mis asub Murastes ja on korralikult välja ehitatud. Kuhu te plaanite koerad sokutada ja mis see maksma läheb? Informatsiooniks ja silmaringi laiendamiseks ütlen teile niipalju, et Eesti on ainuke nn eesrindlik riik, kellel on välispiir Venemaaga ja kes on suutnud need kaks täiesti erineva ideoloogiaga organisatsiooni kokku lüüa.

Aitäh! Hakkan pihta sellest, et Eesti riigikaitses ei saa olla erinevaid ideoloogiaid. Meil peab olema üks ideoloogia – kaitsta Eesti riiki. See on punkt 1. Punkt 2. Mina olen olnud selle mõtte kaitsja ja jään seda kaitsma, et politsei ja piirivalve ühendamine oli igati edumeelne samm. Selle ühendamise põhjus ei olnud mitte selles, et taheti midagi lõhkuda, vaid taheti tekitada lisandväärtust. Vaatame, kuidas praegu saab politsei oma kiirreageerimisjõududega reageerida piiriintsidentidele, kuidas riigipiiri kaitsmine toimub üheskoos piirivööndis, aga kui on vaja, siis ka piirile lähedastel aladel, ja siin on õigus tegutseda ka laiemalt, sest me teame, et kõik konfliktilapsed võivad alguse saada mitte ainult piiril, vaid ka sisemaal – kümme, kakskümmend või kolmkümmend kilomeetrit piirist eemal. Siin me vajame väga tõsist koostööd ning selle alus on loodud politsei ja piirivalve ühendamisega. Olles olnud ka politseikolledži direktor ja töötanud aastaid Sisekaitseakadeemias, julgen ma väita, et politsei ja piirivalve õppekavad on liikunud teineteise poole juba aastaid. Selle kaudu on tekitatud päris head sünergiat, nii et inimesed saavad liikuda nende kahe organisatsiooni vahel.
Te küsisite, ütleme niimoodi, sisekaitse toredate abiliste ehk koerte kohta. Koerte väljaõpe jätkub Politsei- ja Piirivalveametis, see liigub prefektuuridesse, mis on rohkem seotud ühe või teise ülesandega ja asuvad ligemal näiteks sellelesamale piirialale. Selle kaudu tegelikult parandatakse nii koerte väljaõpet kui ka nende operatiivset kasutamist.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on Jaak Madisoni küsimus peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Mõni nädal tagasi avaldasite te avalikus meedias arvamust, et teie teostatava poliitika eesmärk on keelustada igasugune alkoholireklaam, samuti keelustada n-ö eripakkumised ehk happy hour'id ja alkoholi sisaldavate jookide degusteerimised. Lühike ja konkreetne küsimus: miks te soovite muuta Eesti keeldude ja käskude ühiskonnaks, kus kõik on reguleeritud ja inimestel puudub igasugune võimalus elada nii, nagu elatakse vabas ühiskonnas? Selle asemel peavad nad elama pigem vasakpoolses režiimis, kus riik on kõik ära keelanud ja karistab rangelt, kui keeldudest üle astutakse.

Ma tänan, austatud küsija! Teie küsimusi on alati rõõm kuulda. On südantsoojendav näha, kuidas Konservatiivne Rahvaerakond suudab liikuda sellisest äärmuskonservatiivsusest äärmusliberaalsusesse ja tagasi. Aga see on loomulikult teie õigus ja vabadus, minu kohustus on vastata teie esitatud küsimusele.
Kui me räägime alkoholipoliitikast, siis tuleb öelda, et see on olnud tõepoolest Sotsiaalministeeriumi prioriteet. Me oleme koostanud alkoholipoliitika karmistamise ettepanekud tulenevalt rahvusvahelistest soovitustest ja teadustulemusest ning ka Eestis kokkulepitud alkoholipoliitika rohelisest raamatust. Selle eesmärk on ühene: vähendada Eestis alkoholi kogutarbimist. Eraldi oluliste sihtrühmadena käsitleme seejuures alaealisi ja ka liigtarbijaid. Nüüd jõuame asja tuumani. Rahvusvahelised uuringud ja teiste riikide praktika ütlevad, et teavitus ning inimeste harimine alkoholipoliitika vallas on väga hea ja seda tasub teha – me oleme seda ka teinud –, aga ilma täiendavate regulatiivsete meetmeteta, ilma regulatiivsete piiranguteta alkoholipoliitikas tulemusi ei saavutata. Kõige mõjusamad alkoholi tarbimist vähendavad meetmed on alkoholi hinna tõus ning reklaamipiirangud ja alkoholi kättesaadavuse piiramine. Neid kõiki kolme me ka rakendame, selleks et alkoholi üldtarbimist Eesti ühiskonnas vähendada.
Viimase 12 sekundi jooksul veel remark vabadusest. Vabadus on oluline. Nende ettepanekutega me inimeste vaba valikut ei piira. Küll aga tuleb silmas pidada, et Eestis on konservatiivsel hinnangul umbes 60 000 alkoholisõltlast ja ei ole päris korrektne rääkida nende puhul vabadusest alkoholi tarbida.

Aivar Sõerd, palun!

Lugupeetud esimees! Austatud minister! Mingi aeg tagasi, eelmises valitsuses, te tegite avalduse, et te ei ole rahul sellega, et Eesti ettevõtted müüvad Lätis piiri lähedal eestlastele odavat alkoholi. Te tegite ka pöördumise praegu teie paremal käel istuva minister Sesteri poole, et ta võtaks meetmeid. Teile ei meeldinud, et Eesti firmad, kes on Eesti maksukohustuslased, on rajanud piiri äärde müügikohad, kus toimub Eesti alkoholi müük Eestis registreeritud ettevõtte vahendusel Eesti tarbijatele, aga see toimub Läti territooriumil. Mis sellest pöördumisest on saanud ja kas teie paremal käel istuv minister on teie soovitud meetmeid võtnud?

Suur tänu, austatud küsija! Esiteks, minu avalduse ja kirja mõte oli lihtne. Loomulikult on ettevõtjatel vabadus otsida võimalusi, kuidas oma tegevust kõige paremini korraldada, kasutades ära näiteks ebamõistlikke aktsiisierinevusi piiri ääres. Seda on tehtud varem ja küllap tehakse ka tulevikus. Selles ma ettevõtjaid ei süüdista, nad käituvad oma parimatest huvidest lähtudes. Need huvid ei pruugi kattuda – nagu need ei kattu praeguselgi juhul – rahvatervise eesmärkidega ja kindlasti ei kattu need aktsiisipoliitika eesmärkidega. Ka selles ettevõtjaid süüdistada ei saa. Milles aga saab neid süüdistada või, õigemini, mida ma siis pahaks panin, on see, kui needsamad ettevõtted, kes teenivad sellise ärimudeliga kasumit, meelitades Eesti tarbijaid Lätti, samal ajal süüdistavad Eesti valitsust selles, et me rahvatervise eesmärkide nimel karmistame oma alkoholipoliitikat. Me teeme seda sellepärast, et rahva tervist on vaja kaitsta, see on oluline. On loomulikult selge, et mõned ettevõtjad sellest võidavad, kasutades neidsamu piirikaubanduse suurenemise võimalusi. Aga ma arvan, et minul ei ole õige neid hukka mõista selle eest, et nad kasutavad neid võimalusi ära, ja nendel ei ole õige kuidagi hukka mõista valitsuse soovi vähendada Eestis alkoholi tarbimist, võttes selleks tugevamaid meetmeid.
Kui rääkida sellest kirjast ja pöördumisest, siis siin on kaks küsimust. Esiteks, maksuamet peab hakkama kontrollima üleveetava alkoholi koguseid. Me teame, et on teatud hulk autosid, mis veavad iga päev sadade liitrite kaupa alkoholi üle piiri. See ei ole kindlasti mõeldud isiklikuks tarbeks ja siin on vaja maksuametil meetmeid võtta. Rohkem ma praegu vastata ei jõua.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister, ka minul on alati rõõm esitada küsimusi just teile, sotsiaaldemokraatidele. Kui te tahate rääkida ideoloogiatest, siis olete meie fraktsiooni teretulnud. Võime kohe mitu tundi rääkida sellest, mida tähendavad konservatism ja liberalism. Me võime tõesti olla teie arvates äärmuskonservatiivid, kui me kaitseme Eesti rahvusriiklust, aga samal ajal on konservatiivid alati pidanud au sees põhivabadusi ja inimese vabadust valida ise oma tulevik, langetada ise otsuseid ja vastutada nende eest.
Kuid tulen tagasi alkoholi juurde. Möödunud nädalal tuli väga murelik kiri Eesti Kaupmeeste Liidult, kes esindab Lõuna-Eesti kaupmehi. Priit Aule, kaupmeeste liidu üks esindajaid, olevat möödunud aastal teinud ühe ettepaneku. Tsiteerin seda kirja: "Aasta eest tegid kaupmeeste liidu liikmed minister Ossinovskile ettepaneku koostööks, et luua parimate sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide abil rahva tervist igakülgselt edendav programm, mis võtaks aluseks maailma parimaid praktikaid ja ka ebaõnnestumised. Paraku teatas minister Ossinovski toona vastuseks, et tal puudub huvi selliste koostööprogrammide järele." Miks te välistate koostöö eri osapoolte vahel?

Aitäh! Mul kindlasti ei puudu huvi koostööks, ma olen väga koostööaldis inimene. Küsimus on selles, mis eesmärgil soovitakse koostööd teha ja ümarlaudu korraldada, kas selleks, et saada paremaid tulemusi, või selleks, et saaks mõni aasta arutada ümarate, kandiliste ja muude laudade ümber ettepanekuid ja mõtteid, mille efektiivsus on juba leidnud teaduslikku kinnitust. Alkoholipoliitikaga täpselt nii paraku ongi. Alkoholipoliitika rohelist raamatut hakati välja töötama juba eelmisel kümnendil. See sai valmis aastal 2012, oli väga suur ja põhjalik kaasamisring, kaasatud olid tootjad, kaupmehed, teadlased ja mitmed huvirühmad. 2014. aastal Vabariigi Valitsus alkoholipoliitika rohelise raamatu kinnitas. Nüüd lõpeb aasta 2016, aga meil ei ole ikka need otsused vastu võetud. Ma usun, et uus valitsus jõuab nendega Riigikogu ette õige pea. Seega, nagu öeldud, meie pakutud meetmed on tõenduspõhised, teaduspõhised, need baseeruvad maailma parimatel teadmistel selles valdkonnas, näiteks WHO globaalsel alkoholistrateegial, mitmetel Euroopa Liidu uuringutel ja soovitustel ning mitmel muus formaadis dokumendil, mille koostamisse Eestis on olnud kaasatud Sotsiaalministeerium ja vabakonna esindajad. Meil ei ole mingit kahtlust selles, et need on õigesti koostatud ja hästi põhjendatud tõenduspõhised meetmed ning neid tuleb võtta. Ma möönan, et mitte kõik Eesti inimesed ei rõõmusta nende üle. Nende üle ei rõõmusta olulisel määral kaupmehed ega alkoholitootjad. Oleme kuulnud ka mõne teise alkoholiga seotud ärihuvidega ringkonna vastumeelsusest nende muudatuste suhtes. Ma mõistan neid, aga rahvatervise eesmärgid on selles kontekstis olulisemad.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Aivar Sõerd ja järgmine vastaja on rahandusminister Sven Sester. Palun, Aivar Sõerd!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister, te olete oma heitliku maksupoliitikaga tekitanud majanduskeskkonnas päris korraliku segaduse. Ainuüksi detsembris olete esitanud Riigikogule arvukalt maksumuudatusi, siis olete neid tagasi võtnud, siis uuesti esitanud ja jälle tagasi võtnud. Kogu teie maksuplaan on segane ja vastuolusid täis ning selle mõju majanduskeskkonnale on ettearvamatu. Kuidas ainuüksi detsembris menetlusse antud ja tagasivõetud maksumuudatused mõjutavad Eesti 2017. ja 2018. aasta üldist maksukoormust? Kas need vähendavad või suurendavad seda?

Aitäh! Lugupeetud küsija, te panite nüüd jälle mitu asja kokku. Hakkasin mõtlema, mis siis on see heitlik poliitika. Tundub, et see on teie hinnang, mida te muidugi võite anda. Kui me vaatame, mida on Vabariigi Valitsus viimase kahe ja poole nädala jooksul parlamendile esitanud, siis me näeme, et lähiaastatel – mitte ainult 2017. aastal, sest maksureformil on veel suurem mõju tulevastele aastatele – on tööjõumaksude koormus selgelt vähenemas. Kui te küsite seda, millised muudatused on tulemas või millised on tulnud viimase nädala jooksul, siis, tõsilugu, tuleb öelda, et autodega seonduva registreerimislõivu on valitsus tagasi võtnud. Me tahame sellega teha rohkem tööd ja ma arvan, et see on ka uue poliitika osa. Me ei peaks häbenema seda, kui me tahame eelnõu veelgi paremaks teha, arvestades ettepanekuid, mis on tulnud. Kui te küsite, milline on selle tagasivõetud ettepaneku mõju, siis vastan, et selle mõju on kaheksa miljonit eurot 2017. aastal ja see on kaetud täiendavate dividendimaksetega. Ehk kui vaadata teie küsimuseasetust, siis võiks isegi öelda, et üldmaksukoormus järgmisel aastal tänu sellele veel täiendavalt väheneb.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Ma jätkan siit lisaküsimusega. Maksukoormus ei saa väheneda, kui te 60 miljoni euro võrra suurendate kulusid ja nende katteks tõstate makse. Maksukoormus igal juhul suureneb. Aga ma jätkan Eesti Energia dividendi teemal. Te võtsite automaksu ettepaneku tagasi ja tegite rahanduskomisjonile ettepaneku võtta seetõttu puudujääva summa katteks täiendavalt Eesti Energiast 9,1 miljonit eurot dividendi. Ma loen Rahandusministeeriumi järgmise aasta eelarvest, et Eesti Energia aktsiakapitali on kavandatud suurendada 20 miljonit eurot. Palun selgitage, mis toimub! Aktsiakapitali suurendamine ei ole selline kulu, mis eelarve tasakaalu muudab, aga dividendi arvel tehtavad kulutused mõjutavad eelarve tasakaalu. Rääkige, mis toimub! Eesti Energia minu teada ei vaja seda aktsiakapitali.

Aeg on läbi. Aitäh, Aivar Sõerd!

Aitäh teile! Esiteks, need andmed on natuke valed. Eesti Energial on järgmiseks aastaks praegu 39,4 miljonit eurot varasemat positsiooni ja see suureneb 7,6 miljoni, mitte 9,1 miljoni võrra. Täpsemad andmed on teil kindlasti olemas. Kui te vaatate, milline on olnud Eesti Energia positsioon viimase poole aasta jooksul, siis panete tähele, et elektri väljamüügihinnad on tunduvalt paranenud, ja mitte ainult Eesti Energial, vaid kõigil turul olevatel ettevõtetel, kaasa arvatud Eesti Energial, kes on väga suur tegija. See on loomulik, et kui omaniku juhitaval ettevõttel on võimalik maksta ka dividendi, siis on see omanikupoliitikast lähtuvalt kindlasti üks eesmärke.
Mis puudutab dividendi ja aktsiakapitali võimalikku suurendamist, siis need ei ole omavahel seotud. Nagu te tähele panete, siis nii nagu praegu, nii on ka varem aegade jooksul olnud, kui omakapitali võimekusest tulenevalt on olnud vaja täiendavalt aktsiakapitali suurendada, on tehtud ka dividendi väljamakseid. Eesti Energia teeb lähiaastatel olulisi investeeringuid ja üheks suureks investeeringuks saab veelgi suurema omakapitali mahutavusega tuuleparkide tegemine. Sellest räägime aga juba järgmistel aastatel.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Algatasin haridusministrina avalikus sektoris keelekoolituse. Ma loodan väga, et te selles osalete ja teilt ei kuule enam selliseid lauseid nagu see, et valitsuse üks suurimaid prioriteete on majanduskasv. Aga probleeme on ka majanduskoolitusega. Äsja ütles Eesti Pank, et teie majanduspoliitika pidurdab majanduse kasvu, kasvupotentsiaali, ekspordivõimekust ja struktuurimuutusi suurema tootlikkuse suunas. Kuidas see haakub teie ühe suurima prioriteediga?

Aitäh, hea küsija! Majanduskasv annab mitu võimalust stimuleerimiseks. Me oleme täna peaasjalikult rääkinud maksupoliitilistest meetmetest ja tunni või poolteise pärast me jätkame siin korralikku mitmetunnist debatti. Peale maksupoliitiliste muudatuste on olemas ka eelarvepoliitiline stimulatsioon. Majandus mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ei kasva sellel tasemel, nagu on eeldatud. Ka Euroopa Komisjon on andnud signaali kõikidele Euroopa riikidele, et eelarvepoliitika abil tuleb stimuleerida majanduskasvu. Kui te vaatate, milline on selle valitsuskoalitsiooni prioriteet, siis näete, et lähimal kolmel aastal soovitakse jõuliselt suunata lisavahendeid nii taristuinvesteeringutesse kui ka muudesse investeeringutesse, mis toovad Eesti ühiskonnale väiksemal või suuremal määral kasu.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ühe küsimuse jõuab peaministri ülesannetes olevalt tervise- ja tööministrilt Jevgeni Ossinovskilt küsida Monika Haukanõmm. Palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eesti on e-riik ja me oleme põhjendatult selle üle uhked olnud. Kindlasti on üheks lipulaevaks läbi aastate ka Eesti E-tervise SA, mis on andnud väga tugeva panuse Eesti tervishoiu e-tervishoiuks muutumise heaks. Loomulikult, informatsioon on võim ja kellel on seda kõige rohkem, see saab teha õigemaid otsuseid. Viimastel aastatel, mulle tundub, on aga meie e-tervise areng järsult pidurdunud ja me ei ole digitaliseerimise ja integratsiooni etapist edasi liikunud personaalmeditsiini etappi. Nüüd tuli uudis, et 1. jaanuarist käivitatakse ministeeriumis tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. Miks seda tehakse? Mida te sellest võita loodate?

Suur tänu! Esiteks, loomulikult on e-tervis nii kogu Eesti riigi kui ka tervishoiusüsteemi jaoks prioriteetne teema. Ma olen nõus, et viimaste aastate areng ei ole olnud rahuldav ei tempo ega kokkulepitud arenduste elluviimise poolest. See, ma arvan, ongi põhiline põhjus, miks me oleme otsustanud eraõigusliku sihtasutuse reorganiseerida, sulgeda ja selle asemel asutada riigi hallatava asutusena uue IT-asutuse, millel on ka uus ja võimekas juht juba paika pandud ning mille eesmärk on konsolideerida Sotsiaalministeeriumi all olevaid IT-arendusi ja -lahendusi eesmärgiga muuta see valdkond paremini planeerituks ja läbimõelduks ning arendused lihtsamini elluviidavaks. Meil on üsna palju projekte ja arendusi plaanis ja tegemisel. Ma arvan, et Sotsiaalministeerium on hea meelega valmis neid ka Riigikogule tutvustama, kui selle vastu huvi üles näidatakse.

Täname Vabariigi Valitsuse liikmeid! Infotund on lõppenud.