Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lubage, et ma alustan veidi teisel teemal. See puudutab mingil määral ka rahanduskomisjoni. Ma nimelt kardan, et mul algab varsti mikrofonifoobia. Täna andsin intervjuu BNS-ile, kus ma selges keeles selgitasin, et kirjutasin tagasiastumisavalduse erikomisjoni esimehe ametipostilt ja tegin seda juba ette, selleks et minu sügavalt armastatud kolleeg Jürgen Ligi saaks järgmisel nädalal selle komisjoni esimeheks. Aga keegi ei teadnud, et ma juhuslikul kombel olen kahe komisjoni esimees, ja avaldas uudise pealkirja all "Rahanduskomisjoni esimees astub tagasi". Ma ei teagi nüüd, peaks nagu vabandust paluma, aga mille pärast, ei tea. Kolleegid soovitavad mul kogu aeg rohkem meediaga suhelda ja see on nüüd tulemus.
Nii, aga nüüd eelnõu 302 teine lugemine. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 28. septembril. Eelnõu esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 13. oktoobril ja esimene lugemine 19. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. novembril. Selleks ajaks esitasid muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed Jüri Jaanson, Kalvi Kõva ja Viktor Vassiljev ning Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Rahanduskomisjoni 5. detsembri istungil võtsid aga kolleegid Kõva ja Vassiljev oma muudatusettepanekud tagasi. Juhtivkomisjon on Rahandusministeeriumi ettepanekul ette valmistanud 12 muudatusettepanekut.
2. detsembril toimus rahanduskomisjoni erakorraline istung. Istungi esimeses pooles kuulati ära huvirühmade esindajate seisukohad tervise edendamisega seotud maksusoodustuste kohta. Tegelikult on selle arutelu põhiteesid üsna asjalikult seletuskirjas olemas. Aga selleks, et kõik oleks jäädvustatud meie arhiividesse ka stenogrammi kujul, ma neid lühidalt tutvustan.
Eesti Hambaarstide Liidu ettepanek sellel komisjoni istungil oli lisada erisoodustusest vabastatud tervisekulude loetellu hambaraviteenus. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et maksusoodustuse eesmärk on toetada töötajate tervise edendamist ja aktiivseid eluviise. Hambaravi toetamiseks on aga praegu Riigikogu menetluses ettepanek taastada hambaravihüvitis järgmise aasta 1. juulist.
Eesti Kindlustusseltside Liit leidis, et tööandjal peaks olema võimalik sõlmida oma töötajate kasuks ka vabatahtliku ravikindlustuse lepingut. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et kõnealuse eelnõu eesmärk ei ole toetada vabatahtlikku ravikindlustust, vaid see soodustus on töötajate tervise edendamise tarbeks tööandjale loodud võimalus. Komisjoni liikmed leidsid, et tegemist on ideega, mille juurde on põhjust tagasi pöörduda.
Eesti Maksumaksjate Liidu esindajatel ei olnud võimalik istungil osaleda, kuid nad saatsid arvamuse, kus täpsustasid ja kordasid oma seisukohti. Nende põhilised seisukohad on järgmised. Maksusoodustus tuleks kehtestada tähtajatult ning loobuda tööandja aruandluskohustusest ja kohustuslikust järelhindamisest. Üsna pikk tekst on neil esitatud eelnõu § 1 punkti 3 kohta. See informatsioon sai ära kuulatud ning komisjoni liikmed said nende ettepanekutega tutvuda ka kirjalikult.
Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et maksuvabastust tuleks laiendada kõigile kulutustele, mida tööandja teeb töötajate tervise heaks. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et muudatuse eesmärk on toetada ennetavaid tegevusi ning seeläbi vähendada tervishoiusüsteemi kulutusi. Eelnõu eesmärk ei ole, et tööandja saaks katta kõiki töötaja tervisega või tervise edendamisega seotud kulusid.
Eesti Haigekassa juhtis tähelepanu järgmistele küsimustele. Teenuste sihipärase kasutuse tagamiseks peavad teenuste saamise tingimused olema väga täpselt defineeritud. Teenuste hinna kontrollimise meetmed peavad olema selgelt kindlaks määratud. Rahandusministeeriumi esindaja oli seisukohal, et haiguspäevade arv ei ole töötaja terviseseisundi hindamisel ainuvõimalik näitaja, kuid silmas tuleb pidada, et maksusoodustuse mõju hindamiseks on vaja konkreetseid ja piisavalt täpseid andmeid. Samuti juhtis ministeeriumi esindaja tähelepanu sellele, et eelnõu lähtub eeldusest, et muudatuse tulemusena peaksid töötajad edaspidi tervemad olema ning sotsiaalsüsteemi kulutused peaksid vähenema.
EVEA tegi ettepaneku suurendada maksuvaba hüvitise summat vähemalt 150 euroni kvartalis, st 50 euroni kuus. Rahandusministeeriumi esindaja tõi välja, et määra kujundamisel võeti eeskujuks Soome määr. Samuti peeti silmas, et tervise edendamist tagada ei ole üksnes tööandja kohustus. Seetõttu on määra kehtestamisel eeldatud ka töötaja panust kulude kandmisel.
Peale huvirühmadega kohtumist 2. detsembril jätkus istung komisjoni ruumis rahandusministri osavõtul. Rahandusminister Sven Sester andis ülevaate kavandatavatest maksuseaduste muudatustest. Järgmine arutelu oli komisjoni 5. ja 6. detsembri istungil.
Eelnõu kohta on kokku esitatud 21 muudatusettepanekut. Ma tutvustan lühidalt nende sisu ja arutelu tulemust. Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse tulumaksuseadust. See tähendab maksuvaba tulu reformi: maksuvaba on edaspidi 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas, kuni sissetulekuni 1200 eurot kuus ehk 14 400 eurot aastas. Vahemikus 1200–2100 eurot kuus toimub vähenemine nullini, summeerimine ja korrigeerimine toimub tuludeklaratsiooni alusel. Täiendav maksuvaba tulu, pension ja tööõnnetushüvitis on selle 500 euro sees. Ühise tuludeklaratsiooni sätte tühistamine läheb ka selle asja alla. See jõustub 1. jaanuarist 2017, mõju tekib alates aastast 2018. Eluasemelaenu intressi uus piir, 300 eurot, on üldise piirmäära sees (1200 eurot 2017. aasta eest). See jõustub juba järgmise aasta 1. jaanuaril, mõju hakkab avalduma aastast 2018. Hoiuseintressi maksuvabastusest loobutakse alates 1. jaanuarist 2018. Rahanduskomisjon otsustas seda muudatusettepanekut täielikult arvestada, 6 komisjoni liiget olid poolt ja 5 olid vastu.
Muudatusettepanek nr 2. Eelnõu nägi algul ette, et võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus saada tulumaksuvabastust hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorras tööle rakendatud isiku hukkumise või töövõime vähenemise korral. Siin komisjonis vastuolu ei tekkinud, see muudatusettepanek võeti vastu konsensuslikult.
Ka muudatusettepanekut nr 3 otsustati konsensuslikult täielikult arvestada. Ettepaneku sisu on see, et sellega parandatakse eelnõu algses tekstis olnud viga. See oli numbriline eksitus, viga, nii et siin ei ole midagi imelikku.
Nüüd ma tutvustan korraga kõiki Vabaerakonna muudatusettepanekuid ehk ettepanekuid nr 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13. Nende põhisisu on järgmine. Tõsta tervise edendamise maksusoodustuse kvartalipõhine määr 200 eurole töötaja kohta praeguse 100 euro asemel. Laiendada erisoodustuse ulatust tervishoiuteenuse kulutustele, mille puhul omaosalus on üle 75%, ravimite omaosaluse kulutustele, vabatahtliku täiendava tervisekindlustuse kulutustele ja muudele põhjendatult töötaja tervise edendamiseks või raviks tehtud kulutustele. Kehtestada tervise edendamise maksusoodustuse sätted tähtajatult ja jõustada muudatus 2017. aasta 1. jaanuaril, mitte 2018. aastal. Nüüd ma nimetan need muudatusettepanekud ja teatan komisjonis toimunud hääletuse tulemuse. Muudatusettepaneku nr 4 poolt oli 1 komisjoni liige ja vastu 7, otsustati jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 7 poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 6, erapooletuks jäi 1, otsustati jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 8 poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 6, erapooletuks jäi 1, otsustati jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 9 poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 7, erapooletuks ei jäänud keegi, otsustati jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 10 poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 7, otsustati jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 11 poolt oli 2 komisjoni liiget ja vastu 6, erapooletuks jäi 1, otsustati jätta arvestamata. 12. muudatusettepaneku poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 6, erapooletuks jäi 1, otsustati jätta arvestamata. 13. muudatusettepanek otsustati samuti jätta arvestamata, poolt oli 3 komisjoni liiget ja vastu 7.
Muudatusettepanekuga nr 5 täpsustatakse eelnõu sõnastust selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et tööandjal on maksusoodustuse kasutamiseks kohustus võimaldada tervise edendamise tegevusi kõikidele töötajatele. Seda otsustati arvestada täielikult, poolt oli 8 komisjoni liiget ja vastu 1, erapooletuks jäi 1.
Muudatusettepaneku nr 6 esitas kolleeg Jüri Jaanson, kellel on soov täiendada tulu- ja sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate erisoodustuste valikuid avalikus tasuta kasutuses olevasse spordiasutusse investeerimise või selle asutuse ülalpidamiskulude katmise toetamisega. Otsus oli jätta arvestamata, muudatusettepaneku poolt oli 2 komisjoni liiget ja vastu 6, erapooletuks jäi 2.
Muudatusettepanekuga nr 14 täiendatakse eelnõu §-ga 3 ja nähakse ette tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine. Olulisemad muudatused siinkohal on sotsiaalmaksu määra langetamisest loobumine, õlle ja siidri 2018. aastaks ettenähtud aktsiisimäära kahekordistamine etapiti, veini aktsiisimäära tõstmine 20%, alkoholi aktsiisimäärade tõusu ajatamine kahel aastal, st need hakkavad kehtima 1. veebruarist nii 2017. kui ka 2018. aastal, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära tõusu tühistamine aastal 2018 ja majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajätmine. Siinkohal tekkis komisjonis dialoog, sest mõni komisjoni liige oleks mõnda sätet tahtnud toetada ja mõnda ei oleks tahtnud toetada, aga otsuse pidi siiski vastu võtma kogu selle ettepaneku kohta. Otsustati arvestada seda ettepanekut täielikult, selline otsus sai tehtud 6 poolthäälega, 4 komisjoni liiget olid vastu, erapooletuks keegi ei jäänud.
Muudatusettepanek nr 15 täiendab eelnõu §-ga 4 ning näeb ette alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise. Põhilised asjad on siin need, et väiketootja tootmismahtu suurendatakse 3000 hektoliitrist 6000 hektoliitrini ja muudetakse aasta kestel mahu ületamise maksuarvestust. Kütuse aktsiisimäärade tõusu ajatamine on siin sees, see tõus hakkab kehtima alates 1. veebruarist 2017. Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse kolmel aastal, 2018–2020, 25%. Gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett kehtib 1. juulist 2017, pettusevastased meetmed kehtivad samast ajast. Me kohustame vedelat põlevainet tootma aktsiisilaos ning maksustame diislikütusega sarnased rasked kütteõlid diislikütuse aktsiisimääraga. Otsus oli arvestada seda ettepanekut täielikult, poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu 3.
Muudatusettepanekuga nr 16 muudetakse veel jõustumata käibemaksuseaduse muutmise seaduse sätteid, milles oli viide majutusasutuste 14%-lisele käibemaksu määrale. Seda toetas 6 komisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Nii et seda arvestati täielikult.
Muudatusettepanek nr 17 võeti vastu konsensuslikult. Sellega täiendatakse eelnõu §-ga 6 ja nähakse ette maksukorralduse seaduse muutmine. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse peatüki 41 kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb kehtetuks tunnistada ka maksukorralduse seaduse sätted, mis näevad maksuhalduri ülesannete seas ette madala sissetulekuga töötavale isikule iga-aastase tagasimakse tegemise ja isikute registreerimise maksukohustuslaste registris. Nagu ma juba ütlesin, oli see konsensuslik otsus.
Muudatusettepanekut nr 18 toetati ka konsensuslikult ja arvestati täielikult. Sellega täiendatakse eelnõu §-ga 7 ja nähakse ette perehüvitiste seaduse muutmine. Muudatusega suurendatakse kolme kuni kuut last kasvatavale perele makstavat lasterikka pere toetust 300 euroni ning seitset ja enamat last kasvatavale perele makstavat toetust 400 euroni.
Kas tohib paluda lisaaega?