Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit.


1. 15:01 Riigikogu liikme Inara Luigase ametivanne

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Aet Maatee tagasiastumisega asus 25. novembril Riigikogu liikmeks Inara Luigas. Kuulame ära tema ametivande. Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.) 


15:02 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd, kui Riigikogus on jälle 101 liiget, saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Vande teksti tõstame kõrvale ja paneme asemele ühe arupärimise teksti, mille on koostanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. See puudutab suure koguse salakauba leidmist miinijahtijalt Sakala. 17. novembril 2016 avastas Maksu- ja Tolliamet Eesti mereväe miinijahtijalt Sakala suures koguses maksumärkideta salaalkoholi ja -sigarette. See ei ole esimene kord, kui mereväes on seesugused kahetsusväärsed juhtumid aset leidnud. Ma ei hakka neid praegu siin üles lugema. Kuid sellega seoses on meil soov saada kaitseminister Margus Tsahknalt vastus tervelt viiele küsimusele. Need puudutavad järelduste tegemist, karistuste määramist ja veel paljut muud seoses mereväes asetleidvate korrarikkumistega. Pikemalt teemal praegu peatumata annan selle arupärimise üle. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Teema on soovahetust reguleerivate seaduseelnõude väljatöötamiskavatsus. Teatavasti leidis meedias paar nädalat tagasi laia kõlapinda väljatöötamisplaan, mis puudutab kavatsust muuta perekonnaseisutoimingute seadust ning sellega seoses ka rahvastikuregistri seadust ja riigilõivuseadust, et kergendada teatud isikute võimalusi vahetada oma identiteeti. See võib kindlasti nende õigus olla, kuid tekitab alati küsimusi. Lähtudes meile teada olevast infost, esitame viis küsimust. Esiteks: "Kui kaugel on antud väljatöötamiskavatsuse rakendamine ning seaduste muudatuste ettevalmistamine?" Teine küsimus: "Millest ajendatuna on Sotsiaalministeerium pidanud tegelema küsimustega, millega soovitakse muuta kehtivat praktikat sooidentiteedi muutmisel?" Kolmas küsimus: "Millisele informatsioonile tuginedes parandab antud kavatsuse elluviimine Eesti rahvusvahelist mainet? Kas praegune regulatsioon ei arvesta inimõigusi ning Eesti rikub inimõiguste konventsiooni?" Nii oli nimelt mainitud seletuskirjas. Neljas küsimus: "Millistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on sooidentiteedi vahetamise regulatsiooni leevendamisel eeskuju võetud?" Ja viimaseks: "Milline minister Sotsiaalministeeriumist kooskõlastas antud väljatöötamiskavatsuse esimesena?" Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Margus Tsahkna. Teiseks, äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukohta. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja kaks arupärimist. Toimetame nendega edasi kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil on 95 Riigikogu liiget, puudub 6.
Päevakorra kinnitamine. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Mina palun oma erakonna nimel päevakorrast välja arvata kolmapäeval 15. päevakorrapunktiks kavandatud Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 302. Probleem on järgmine. Kuidas iganes seda nimetada võib, kas või maksukobaraks, aga komisjon peaks otsustama eelnõu täiskogu töönädala päevakorda teiseks lugemiseks panemise pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist ja nende kohta otsuste tegemist, aga komisjonis jäi see arutelu pooleli ja töö jätkub. See võib tekitada ka ohu, et see materjal ei ole Riigikogu liikmetele õigeks ajaks kättesaadav. Nii et see ei klapi kuidagi tavadega, mida Riigikogus tuleks austada.

Esimees Eiki Nestor

Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh! Kolleegil on väga huvitav ettepanek, aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saa sellega küll kuidagi nõustuda.

Esimees Eiki Nestor

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Mis on see alus, miks seda punkti ei saa päevakorrast välja võtta? Põhjused, mis ma ette lugesin, on ikkagi tõsised. Riigikogu liikmed ei ole jõudnud selle väga ulatusliku eelnõu muudatusettepanekuid läbi vaadata, isegi komisjon ei ole jõudnud seda teha. See ei vasta Riigikogu juhatuse poolt ja varemgi kinnitatud headele tavadele.

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Tegelikult Michal ei tea midagi, aga mina olen rahanduskomisjoni liige ja peaksin teadma. See eelnõu oma põhimassis esitati meile sisuliselt ainult nädalavahetuseks. Selles on vastuolu seadustega, selle punktides on kehtestamisega kiirustatud, ka menetlemisega on kiirustatud. Ja nüüd tahetakse eelnõu, mille sisu on läbi arutamata, juba saali saata. Me ei räägi seda niisama. See, kas sotsiaaldemokraadid seda toetavad, ei puutu praegu asjasse, seda saab väljendada hääletamisega. Juhatus peaks siin seisukoha võtma.

Esimees Eiki Nestor

Eelmised kaks küsimust olid protseduurilised. Kas Märt Sultsil on ka protseduuriline küsimus?

Märt Sults

Jah, härra eesistuja, mul on protseduuriline küsimus. Tahan endistele ministrihärradele meelde tuletada, et nüüd on nad sattunud Riigikogusse ja Riigikogu töötab kiiresti, efektiivselt, täpselt, ja seda ka nädalavahetusel – 24/7. Me ei käi kuskil mujal asju ajamas. (Sumin saalis.) Nii et tere tulemast Riigikokku ja Eesti rahvast teenima!

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, see ei olnud protseduuriline küsimus. Ma palun, austatud Riigikogu liikmed, esitada protseduurilisi küsimusi. Kaks on neid olnud ja ma olen nõus nendele vastama. Kristen Michal, palun veel üks!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Ma küsin veel kord, et kui Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika juhised, kus on öeldud, et juhtivkomisjon otsustab eelnõu täiskogu töönädala päevakorda teiseks lugemiseks panemise pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist ja nende kohta otsuste tegemist, siis milline on õigustus, et see eelnõu siin päevakorras on.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Kas protseduuri seisukohalt on kõige tähtsam selline faktor nagu aeg? Ma tuletan härra Sultsile meelde, et Rakvere kaelakohus töötas väga kiiresti, aga ma ei arva, et Riigikogu juhatus peaks sellest juhinduma. Kas te protseduuriliselt lähtute Rakvere kaelakohtust või Eesti Vabariigi huvidest?

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, kas teil nüüd on protseduuriline küsimus? Palun!

Märt Sults

Ma tahan teid kaitsta, härra eesistuja! Teie ei pea ennast kellegi ees õigustama peale Eesti rahva.

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on nimetada hulk seadussätteid, mida on rikutud. Te vist ütlete selle peale, et see on rahanduskomisjoni asi, ent meie peame otsustama, kas seadust on rikutud või mitte. Rahanduskomisjoni juhib meil sama inimene, kes juhib ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni. Kas see on juhatuse arvates probleem või mitte? Kas meil on üldse võimalik mingit järelevalvet teha, kui juhatus ei võta seisukohta ja koalitsioon hoiab neid kahte komisjoni enda käes?

Esimees Eiki Nestor

Ma vastan kõigepealt viimasele protseduurilisele küsimusele. Ma ei tea, milline oli täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung ja mis tulemusteni seal jõuti. Mind ei ole informeeritud. Üldiselt oleks hea, kui Riigikogu liikmed juhivad ühte komisjoni, see on neile jõukohane. Tänase istungi tulemusi ma ei tea.
Mis puudutab varasemaid küsimusi, siis Riigikogu juhatus saab päevakorda koostada komisjonide ettepanekute alusel. Juhatusel ei ole tavaks ega oleks vist ka mõistlik sekkuda teie tavapärasesse töösse seaduseelnõude menetlemisel. Meil ei ole selleks põhimõttelist õigust. Nii et kui eelnõu on päevakorda esitatud, siis ta on päevakorda esitatud. Juhatuse kohustus on koostada nädala päevakord nii, nagu komisjonid on palunud. Kui keegi soovib protestida, siis see võimalus on olemas ja seda võimalust täna Reformierakond kasutas. Kui keegi leiab, et see protest ei ole õigustatud, siis tal on õigus vastu vaielda ja sellisel juhul on minu kohustus panna nädala päevakord hääletusele ilma muudatusteta. Millisena päevakord kinnitatakse, sõltub täiskogu otsusest. Selline on lühidalt ja selgelt kogu protseduurika, mille raames mina liikuda saan. Sellegipoolest järgnevad protseduurilised küsimused. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Teie selgitused on täiesti arusaadavad sellelt positsioonilt, kus te täna olete. Aga minu mäletamist mööda on Riigikogus ikkagi üldiselt teatud praktikast lähtutud. Seaduseelnõude menetlemisel on juhatus teatud praktika välja kujundanud ja öelnud, millisel viisil neid menetletakse, et Riigikogu liikmed jõuaksid, eriti kui tegemist on mahukamate eelnõudega, nendega tutvuda. Mida peaks juhatus tegema, et väljakujunenud praktikat või tava ei rikutaks?

Esimees Eiki Nestor

Kui juhatus saab ettepanekuid nädala päevakorra kohta, siis ta ei ole komisjonidelt täiendavaid selgitusi küsinud. Oma kogemuste põhjal rahanduskomisjoni liikmena ma tean varasemaidki juhtumeid, kus eelnõud esitati nädala päevakorda ja otsuseid langetati veel esmaspäevasel komisjoni istungil. Sellega ei ole rikutud ei seadusloome head tava ega muud protseduurikat. Jätan siinkohal nimetamata, kes olid rahanduskomisjoni esimehed nendel juhtudel. Aga rahanduskomisjon ja ilmselt ka teised komisjonid on töötanud arusaamises, et nii on mõistlik käituda. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei ole selle tava koha pealt nõus, aga praegu täpsustan oma eelmist protseduurilist küsimust. Kui meil juhib üks ja sama inimene rahanduskomisjoni, kes praegu neid otsuseid niimoodi teerullina teeb, ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni, kas juhatuse arvates on see probleem või võibki asi nii edasi minna? See on kestnud juba tükk aega. See ei oleks muul ajal nii suur probleem, aga praegu rikutakse üsna jämedalt tavasid ja ka seadust, kus on öeldud, millal võib üks seadus jõustuda – pean silmas seda kuut kuud. Kui kõike seda rikutakse, ei ole meil ju võimalik selle üle järelevalvet teha, kui seda ei tee juhatus.

Esimees Eiki Nestor

Juhatuse arvates on tegemist probleemiga, aga selle peab lahendama komisjon ise. Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh! Austatud juhataja! Ma sisu kohta enam midagi juurde ei lisa, küll aga ütlen paar sõna protseduuri kohta. Ma saan teie positsioonist aru, te olete praegu lihtsalt väga halvas seisus. Aga tuletan meelde, et on olemas üks selline tore töövorm nagu Riigikogu juhatuse ja komisjonide esimeeste kohtumine. Umbes pool aastat tagasi leidis aset kohtumine, kus me käsitlesime põhiliselt eesistumisega seonduvat, aga teise päevakorrapunktina arutasime eelnõude menetlemist. Seal te ise juhtisite tähelepanu, et see pole hea praktika, kui komisjonis arutatavad eelnõud sellesama nädala täiskogu päevakorda saata. Minu küsimus on: kas midagi selles teie kindlameelses hoiakus ja põhimõttes, mille järgimise te panite veel mõnda aega tagasi kõikidele Riigikogu komisjonide esimeestele südamele, on muutunud?

Esimees Eiki Nestor

Ma mäletan seda kohtumist. Jutuks oli see, et hea tava ei näe ette, et teine ja kolmas lugemine toimuvad ühel nädalal. Aga seda vaid juhul, kui selleks ei ole mingit meeletut vajadust. Selle vajaduse peab tõestama komisjon. Pean ka tõdema, et teist ja kolmandat lugemist ei ole juba tükil ajal ühel ja samal nädalal olnud. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mul on selle eelnõu kohta lihtsalt üks küsimus ja üks remark. Lükake see ümber või kinnitage! Te mainisite, et komisjon esitab ettepaneku juhatusele ning juhatus toob selle suure saali ette. Igati õige. Kas vastab tõele, et rahanduskomisjon esitas palve eelnõu 302 teisele lugemisele panna enne, kui tulid rahanduskomisjoni nii ulatuslikud muudatusettepanekud? Elik kas sel hetkel, kui rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda panna, ei olnud rahanduskomisjoni liikmetele teada need muudatusettepanekud, mis tänaseks on laekunud ja veel läbi vaatamata? Märkus on aga see, et kui vaadata Vabariigi Valitsuse seadust ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, samuti head tava, siis näeme, et kokkulepe on selline, et kui Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu muutub olulisel määral, siis peab valitsus kujundama uue seisukoha. Minule teadaolevalt Vabariigi Valitsus ei ole selle eelnõu suhtes uut seisukohta kujundanud. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh selle küsimuse eest! Ma jään vastamisega hätta. Sellele, kuidas see ajas on kulgenud, peaks vastama rahanduskomisjoni esimees. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Me peame siin seda protseduurilist debatti ja te viitasite varasemale praktikale, mis võrreldes sellega, mille juhatus on hea praktikana kinnitanud, ei ole siiski hea praktika. Aga tänane praktika erineb sellest varasemast praktikast, millele te viitasite, selle poolest, et te ütlesite, et rahanduskomisjon on vahel teinud otsuseid ka esmaspäeval. Olukord on praegu aga selline, et rahanduskomisjon ei ole oma otsuseid teinud. Selles mõttes on tegu ikkagi täiesti uue protseduurilise praktikaga, mis kuidagi ei vasta Riigikogu juhatuse kinnitatud heale praktikale. Mida te sellises olukorras soovitate teha?

Esimees Eiki Nestor

Soovitan võtta oma seisukoha nädala päevakorra kinnitamisel. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mulle tundub, et osa Riigikogu liikmeid ei usalda Riigikogu juhatust. Ma küsin teilt, kas selle nädala päevakorra on juhatus kinnitanud. Ja kui on, siis palun see hääletusele panna.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Seda me teeme. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Teie loal ma selgitan üht protseduuri. Ega ma ei tea, äkki mul ei ole õigus. Erikomisjoni esimees valitakse järgmisel istungil peale seda, kui endine esimees astub tagasi. Kuna on teada, et selle erikomisjoni järgmiseks esimeheks saab kolleeg Jürgen Ligi, siis olen ma sunnitud istuma ja ootama, millal saal hääletab ta selle komisjoni liikmeks. Kas see vastab meie protseduurireeglitele? Kas on ikka niiviisi, et ma olen praegu kahel esimehekohal selleks, et Jürgen Ligi saaks õigel ajal selle erikomisjoni esimeheks? (Naer saalis.)

Esimees Eiki Nestor

Kinnitan, et komisjoni esimeheks saab valida ainult seda Riigikogu liiget, kes on komisjoni liige. Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt, rahustuseks Tarmo Tammele ma ütlen, et kaks kolmandikku juhatusest läheb täna väljavahetamisele. Aga protseduuriliselt on minu selgitus järgmine. Riigikogu juhatus koostab suure saali päevakorra komisjonide ettepanekutele toetudes ja Riigikogu juhatus eeldab, et komisjonid teevad ettepanekuid, mis on kooskõlas seaduse ja heade tavadega. Antud juhul lähtuti rahanduskomisjoni ettepanekust. Mul on Riigikogu esimehele küsimus: kas juhatajale on vahepeal rahanduskomisjoni liikmetelt laekunud proteste, et see eelnõu on päevakorda lülitatud? See oli teada juba eelmisel nädalal. Kas juhatusele on laekunud proteste, mida juhatus oleks saanud eelnevalt arutada?

Esimees Eiki Nestor

Juhatusele ei ole vahepeal sellel teemal proteste laekunud. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Ma tahan, et ma saaksin juhatajast hästi täpselt aru. Siit jooksis läbi jutt, et samal nädalal ei tohi teine ja kolmas lugemine olla. Nii sina kui ka mitmed sinu kolleegid, näiteks Aivar Sõerd, võivad kinnitada, et kui Eesti ühines ESM-iga, siis jäi teise ja kolmanda lugemise vahele 40 minutit. Eesti võttis mitmemiljardilised garantiikohustused ja maksis välja 148 miljonit, aga teise ja kolmanda lugemise vahel – seda võib kontrollida – oli 40 minutit. Kas edaspidi ikka jääb nädal vahele või kuidas? Ma ei saanud sellest sinu lausest aru. Kas teise ja kolmanda lugemise vahel peaks nädal olema? On ka olnud 40 minutit.

Esimees Eiki Nestor

Kui kodukorda ja teisi Eesti riigi seadusakte täpsemalt uurida, siis näeb, et teatud protseduuridele kehtivad erireeglid. Need hõlmavad just niisuguste kohustuste võtmist. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud esimees! Et meil oleks lihtsam päevakorra suhtes seisukohta võtta, on mul säärane küsimus. Mida kavatseb Riigikogu juhatus teha siis, kui ka homme samal ajal või veel natuke hiljem, õhtul, selgub, et komisjon ei ole oma tööd eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel lõpetanud? Täna nad seda ei suutnud. Riigikogu liikmetele peaks olema antud mõistlik aeg, et tutvuda eelnõu sisuga, selle tööga, mida komisjon on teinud. Praegu on siiski näha, et seda ei suudeta meile tagada.

Esimees Eiki Nestor

Juhul kui materjalid ei jõua õigeks ajaks Riigikogu liikmeteni, siis eelnõu menetlemine on võimatu seoses sellega, et materjale ei ole. Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Aitäh! Ühele eelmisele küsimusele vastates Riigikogu esimees ei teadnud, millal see konkreetne eelnõu juba saali arutamisele suunati. Komisjon tegi seda üle-eelmisel nädalal. Vastav ettepanek tehti juhatusele ilmselt kohe peale seda. Need muudatusettepanekud, mida rahanduskomisjon praegu arutab, saadeti rahanduskomisjoni liikmetele eelmisel reedel ehk siis üleüleeile peale kella seitset õhtul. Tõesti, jah, 48 tundi oli inimestel aega nendega tutvumiseks. Sellest tulenevalt oleks igati loogiline kõnealune eelnõu selle nädala päevakorrast välja võtta, kuna muudatusettepanekute arutelu rahanduskomisjonis jätkub ka homme. Seda võib käsitada rahanduskomisjoni liikme protestina, mille kohta enne küsimus esitati.

Esimees Eiki Nestor

Suure tõenäosusega nii oli. Aga Riigikogu juhatus ei ole saanud rahanduskomisjonilt ettepanekut see punkt nädala päevakorrast välja võtta. Seda oleks tulnud rahanduskomisjonis arutada. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Te näete praegu nii palju rahulolematust nii koalitsiooni- kui ka opositsioonisaadikute poolt, et samm tagasi on igati asjakohane. Aga mu küsimus on, kas on kuskil mingisugune reegel – mingi force majeure või kirjutatud säte –, mis ütleb, et Mihhail Stalnuhhin peab olema rahanduskomisjoni esimees sel ajal, kui ta on riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees. Kas on mingisugune selline sund? Kuidas ta sattus rahanduskomisjoni esimehe rolli, mille tõttu on praegu tekkinud selge probleem?

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu liige Jürgen Ligi, komisjonid moodustatakse nimeliselt Riigikogu langetatud otsuse alusel. Komisjoni esimehe valivad selle komisjoni liikmed. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh, Riigikogu esimees! Kas ma tohin protseduuriliselt paluda, et te annaksite rahanduskomisjoni esimehele loa mikrofoni kasutada, et ta vastaks minu kahele küsimusele? Esiteks, kas palve teiseks lugemiseks esitasid nad enne, kui tulid muudatusettepanekud? Palun seda stenogrammi huvides, et tulevikus oleks see kõigile teada. Teiseks, kas Vabariigi Valitsus on andnud seisukoha nende muudatusettepanekute kohta, mis nii olulisel määral eelnõu 302 muudavad?

Esimees Eiki Nestor

Kodukorra järgi saan protseduurilistele küsimustele vastata mina. Tegelikult ei ole suurt vahet, millal komisjon selle otsuse langetas. Kui komisjon jõuab vahepeal järeldusele, et eelnõu menetlemise peaks selle nädala päevakorrast välja võtma, siis ta teeb selle ettepaneku. Muuseas, igaühel saalis on õigus selle ettepaneku vastu protestida, isegi kui komisjon sellise ettepaneku teeb. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Austatud esimees, tänan! Kas poleks mõistlikum võtta esimehe vaheaeg ja arutada see rahanduskomisjoniga läbi? Küllap kõik saavad tegelikult aru, et see eelnõu on äärmiselt mahukas. Rahanduskomisjoni liikmed ütlevad, et nad ei ole muudatusettepanekute läbivaatamisega kuhugi jõudnud. Täna on esmaspäev. Võib-olla, nii nagu ka Andres Herkel arvas, läheb sellega rohkem aega. Me muudame maksusüsteemi ja kõiki rahaasju üsna põhjalikult, ise aga ei ole eelnõu paberil veel näinudki. Ma arvan, et oleks praktiline kutsuda kokku rahanduskomisjon või vähemalt vestelda rahanduskomisjoni esimehega, kuidas selline eelnõu saab olla täiskogu päevakorras, kui selle materjale ja muudatusettepanekuid meil ei ole. Meie siin saalis ei ole saanud seda lugeda, komisjoni liikmetel on töö pooleli.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

On üks asi, milles koalitsioon ja opositsioon on praegu absoluutselt ühel arvamusel ja kahjuks vastanduvad juhatajale. Nimelt, me oleme kõik ühel meelel selles, et meil on tegemist reaalse huvide konfliktiga. Keegi pole seadusi rikkunud, aga on tekkinud huvide konflikt. Mis on Riigikogu esimehe funktsioon reaalse huvide konflikti tingimustes?

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu esimehe funktsioon on nii nagu tavapäraselt vaadata, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik oma tööd teha. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh, hea esimees! Kui uus koalitsioon ametisse astus, siis tehti suuri sõnu uuest poliitilisest kultuurist, uuest stiilist, avatud valitsemisest, kaasamisest. Nüüd me näeme, et teerull on käima lükatud kiiremini kui kunagi varem. Esimene maksukobar on teele saadetud, ei ole väljatöötamiskavatsust, ei ole mõjude analüüsi, ei ole kaasamist. Riigikogu liikmetel ei ole isegi üht tööpäeva nende muudatusettepanekutega tutvumiseks. Kas see ongi see uus poliitiline stiil, mida viljeletakse?

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Arto Aas! See oli tõesti ilus. (Naer saalis.) Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu esimees, te ütlesite väga ilusa lause: teie ülesanne on vaadata, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik oma tööd teha. Kirjeldan nüüd, kuidas rahanduskomisjon oma tööd teeb. Reede õhtul saadeti need muudatusettepanekud, täna alustati muudatusettepanekute läbivaatamist rahanduskomisjonis ja seda jätkatakse homme. Samal ajal on konkreetse eelnõu arutelu pandud – ma segasin või? – kolmapäevasesse päevakorda. (Naer saalis.) Rahanduskomisjon ei ole neid ettepanekuid läbi arutanud. Kuidas see kõik läheb kooskõlla teie soovi ja eesmärgiga tagada, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik oma tööd teha?

Esimees Eiki Nestor

Kui eelnõu ei ole teiseks lugemiseks kolmapäeval valmis, siis seda lugemist ei toimu. Nii lihtne see ongi. Seda juhtub harva, aga seda on siin ette tulnud. Kõik sõltub sellest, kuidas rahanduskomisjon toimetab. Deniss Boroditš, palun!

Deniss Boroditš

Aitäh! Minu küsimus ongi, kui pikk on mõistlik aeg. Te ütlesite, et kui eelnõu ei ole menetlemiseks valmis, siis võetakse see päevakorrast maha. Rahvasaadikutel peab olema aega eelnõu sisuga tutvuda. Ma saan aru, et selle sisu selgub kõige varem homme õhtul. Kui pikk on siis see mõistlik aeg, mis peab olema ette nähtud sellise mahuka eelnõuga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks?

Esimees Eiki Nestor

See on väga lihtne. Rahanduskomisjon on palunud saali toomise eesmärgil pikendada eelnõu muudatusettepanekute tähtaega homse õhtuni. Kui homme õhtuks neid siin ei ole, siis järelikult kolmapäeval neid arutada ei saa. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud esimees! Ma tahan küsida, mis teid takistab praegu välja kuulutamast juhatuse vaheaega, et seda olukorda eraldi arutada. Tõesti, rahanduskomisjoni liikmena ma võin ainult kinnitada seda, et need ulatuslikud muudatusettepanekud laekusid peale seda, kui rahanduskomisjon tegi oma ettepanekud päevakorda. Tänasel rahanduskomisjoni istungil me suutsime läbi vaadata ainult väikese osa nendest ettepanekutest, mis reede õhtul kell pool kaheksa laekusid. Kolmandaks, tõesti, ka valitsus pole nende ulatuslike muudatuste suhtes seisukohta võtnud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ega mind miski ei takistagi, ma võtaksin selle vaheaja südamerahuga, kui sellel oleks mingi mõte. Ma palun Remo Holsmerilt vabandust, et ma tema küsimuse ajal pöördusin oma nõustaja poole, kes käis ja küsis rahanduskomisjoni esimehelt, kas on mõtet vaheaega võtta. Rahanduskomisjoni esimees vastas, et ei ole. Kõik on väga lihtne! Mina võin vaheaja muidugi võtta. Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh, austatud juhataja! Ma tahan jätkata sealt, kus Aivar Sõerd lõpetas. Mitme rahanduskomisjoni liikme suulist või kirjalikku protesti selle eelnõu kohta te vajate, et võtta juhatuse vaheaeg ja kutsuda kaasa ka Helir-Valdor Seeder, et veel üks kord enne tema väljavahetamist koguneda ja arutada Riigikogu päevakorra kujundamist? Täna on ju ikkagi olukord selline, et rahanduskomisjon ei jõudnud oma etteantud tööaja jooksul ehk kella üheks selle eelnõu menetlemisega lõpule. Aeg istuti istungil täielikult täis. Millal oleks nad jõudnud esitada selle protesti ja teha ettepaneku eelnõu selle nädala päevakorrast välja arvata?

Esimees Eiki Nestor

Ma vastan sellele küsimusele hea meelega. Esimene võimalus oleks olnud rahanduskomisjoni istungil otsustada, et eelnõu ei ole selle nädala päevakorras. Teine võimalus, kui rahanduskomisjon ei ole seda otsustanud ja ka komisjoni esimees ei pea vajalikuks vaheaega võtta, avaneb siis, kui me nädala päevakorda kinnitame. Need on need võimalused. Meie võiksime Helir-Valdor Seederiga kokku saada ja asja arutada, aga me jõuaksime järelduseni, et meil ei olnud mingit muud võimalust kui see eelnõu nädala päevakorda panna, nii nagu me ka tegime. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh, hea juhataja! Nende aastate jooksul, mis ma siin olen olnud, oled sina mulle jätnud sellise inimese mulje, kes kõige rohkem on mures olnud Riigikogu maine pärast. Seda sõnades. Nüüd, kui sul on võimalus ka tegudes Riigikogu mainet natukene päästa, siis sa jätad selle tegemata. Juhataja vaheaeg tähendaks ju tegelikult seda, et sa saaksid tõepoolest koos Helir-Valdor Seederiga arutada neid uusi fakte, mis on viimase poole tunni jooksul siin selgunud. Enne sa ju ei teadnud, et muudatusettepanekud on läbi arutamata. See oleks ka võimalus anda järelemõtlemiseks aega uuele koalitsioonile, kes samamoodi ei ole seda eelnõu näinud. Ma ei räägi ainult opositsioonist. Praegu me tegelikult paneme kogu Riigikogu kehva olukorda ja meil tuleb kasutada seda sõna, mida me ei taha kasutada: see on see kurikuulus kummitempel. Aga sina teed meid praegu selleks. Palun võta juhataja vaheaeg! Arutage see asi läbi ja võtke eelnõu päevakorrast välja, nii et me tõepoolest saaksime sellele anda sisulise hinnangu!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Valdo Randpere, heade sõnade eest! Ma tunnistan ausalt, et mul on väga sageli ette tulnud, et ma Riigikogu hea maine huvides ütleks midagi, aga ma ei saa seda kahjuks teha. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Ma küsin pigem selle nurga alt, et kui me vaatame kogu seda maksukobarat, kui nii tohib öelda, või mahukat seaduseelnõu, kus on mitmed asjad kokku seotud, siis on tõenäoline, et selles eelnõus on sätteid, mis põhjustavad hilisemaid õigusvaidlusi. Liberaalina ma arvan, et isegi kui kellelgi on teine arvamus, on tal õigus sellel arvamusel olla. Ma ei toeta maksutõuse, aga minu meelest valet asja valel viisil ei tohiks lasta Riigikogul teha. Riigikogu esimehena peaksite te kindlasti seda olukorda Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnaga arutama. Minu meelest ka menetluslikud probleemid, nagu vastuolu Riigikogu juhatuse kinnitatud hea praktikaga, võivad anda jõu õla selle seaduse tühiseks kuulutamiseks, vähemalt osaliselt. Mööname, et see häbi jääb siis juba Eesti riigile ja Riigikogule. Selle eest me võiksime Riigikogu hoida, nii et võib-olla oleks mõistlik pausi ajal see läbi arutada.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on sama mure, aga kõnealuse eelnõu puhul ma ei näe midagi, millega me menetlustavasid rikuksime. Kui komisjon hakkab mingeid otsuseid langetama mingil imelikul moel, siis see oht on olemas, aga praegu ma seda ohtu ei näe. Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Aitäh! Teie nõunik pöördus rahanduskomisjoni esimehe poole. Mina rahanduskomisjoni aseesimehena igal juhul toetan seda, et juhataja võtaks vaheaja ja räägiks rahanduskomisjoni kõigi liikmetega ning kujundaks positsiooni, et selle eelnõu menetlemisel tuleks aeg maha võtta. Nagu te ise just möönsite, menetluslikke probleeme on. Rahanduskomisjon tõesti ei teinud täna otsust eelnõu päevakorrast maha võtta, aga te ei saa tugineda ainult komisjoni esimehe hinnangule. Menetluslikud probleemid on ja palun neisse suhtuda tõsiselt.

Esimees Eiki Nestor

(Ohkab.) Austatud Riigikogu, Märt Sultsil on protseduuriline küsimus.

Märt Sults

Aitäh! Mul on väga meeldiv protseduur: tahan teatada kõigile, et Reformierakond on väga hästi lugenud Keskerakonna esindajate sõnavõttude stenogramme. Kui Keskerakond võttis sõna kevadise Reformierakonna kobarseaduse  ...

Esimees Eiki Nestor

See ei ole protseduuriline küsimus.

Märt Sults

Ma tahtsin kiita, see oligi protseduur. Üldiselt on ju väga raske Reformierakonda kiita. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Seda võib teha ka ilma protseduurita.
Austatud Riigikogu, kõike eelnevat kuulnuna teen ettepaneku kinnitada Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala päevakord. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


2. 15:39 Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, läheme päevakorra juurde. (Juhataja helistab kella.) Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 9 lõike 2 punktile 3 on Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase volitused Riigikogu liikmena lõppenud ja vastavalt § 6 lõikele 2 on meil vaja läbi viia Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised. Tuletan teile meelde, head Riigikogu liikmed, et vastavalt põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast kaks aseesimeest ja aseesimehed valitakse samaaegselt. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Tervitame siinkohal Vabariigi Valimiskomisjoni, polegi teid juba ammu näinud!
Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt tutvustada aseesimeeste valimisega seonduvat. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Ülesseatu peab kandideerimiseks nõusoleku andma. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on aseesimeeste valimisel üks hääl. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Proteste hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuse kohta viivitamatult pärast hääletamistulemuse teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab enam hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvu järgi teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan teile enne hääletamise väljakuulutamist. Kas siiamaani aseesimeeste valimise kohta räägitu kohta on mingeid küsimusi? Ei ole. Aitäh! Austatud Riigikogu, kas keegi soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Palun tulla kõnepulti ja seda teha! Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsioonist sean ma aseesimehe kandidaadiks Taavi Rõivase. Taavi kiituseks võib öelda seda, et tal on väga pikk parlamentaarne kogemus ja ka Eesti riigis ainulaadne peaministri kogemus, selles parlamendikoosseisus vähemalt. See tähendab seda, et tegemist on inimesega, kes lisab parlamendile kaalu nii välissuhtluses kui ka sisesuhtluses, ka on tal teadmisi, mida kindlasti on vaja Riigikogu juhatuses. Lisaks hoiab ta kindlasti silma peal, et kõik eelnõud saaks menetletud hea praktika kohaselt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liige Taavi Rõivas, kas sa oled nõus kandideerima Riigikogu aseesimeheks?

Taavi Rõivas

Jah, ja see on mulle suur au.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Enn Eesmaa. Enn on Riigikogus töötanud 13 aastat. Ta on väga tubli ja hinnatud Riigikogu liige. Ma arvan, et Ennust saab väga väärikas Riigikogu aseesimees. Nii et palun toetage Ennu! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liige Enn Eesmaa, kas sa oled nõus kandideerima Riigikogu aseesimeheks?

Enn Eesmaa

Tänan küsimast! Olen küll.

Esimees Eiki Nestor

Kas on veel ettepanekuid? Ei ole. Palun Riigikogu aseesimeeste kandidaatidel anda ka kirjalik nõusolek oma kandideerimise kohta!
Lugupeetud Riigikogu, sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjon on valmis Riigikogu aseesimeeste valimiseks. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga.
Austatud Riigikogu liikmed! Juhuks, kui keegi veel ei tea, tutvustan teile hääletamise korda. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Palun Riigikogu liikmetel hääletamissedeli saamiseks esitada valimiskomisjonile oma isikut tõendav dokument, st Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks.
Hääletamine korraldatakse Riigikogu saali kõrval fuajees. Te väljute hääletusruumi saali tagauksest, fuajees on üles seatud lauad, kus te saate hääletamissedeli. Pärast hääletamissedeli kättesaamist teete hääletamiskabiinis oma otsuse, murrate hääletamissedeli kokku ja suundute hääletamiskasti juurde, kus pärast hääletamissedeli märgistamist valimiskomisjoni pitseriga lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete kogemata hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ning märkate seda enne sedeli hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole.
Valimise ajal tohivad peale Riigikogu liikmete hääletamisruumis viibida ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõike 5 järgi on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Kell on praegu 15.59, 30 minuti pärast on ta 16.29. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Palun hääletamiskast saali tuua! Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole.
Kõigepealt palun valimiskomisjonil kontrollida, kas hääletamiskasti turvaplomm on rikkumata. Tänan! Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema ja palun hääled avalikult ette lugeda! Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli

Austatud Riigikogu! Ma kontrollin siin avalikult, kas esialgne tulemus vastab tegelikkusele. Loen ette Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimed ja nende poolt antud hääled.
Taavi Rõivas: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43.
Enn Eesmaa: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50.
Kehtetud sedelid: 1, 2, 3. Kahel sedelil on ristiga täidetud mõlemad lahtrid ja ühel sedelil ei ole täidetud kumbki lahter.

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, teen teatavaks hääletamistulemuse Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuse kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 96. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 96. Kehtetute hääletussedelite arv – 3. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Taavi Rõivase poolt antud häälte arv – 43, Enn Eesmaa poolt antud häälte arv – 50. Protokoll on koostatud 5. detsembril 2016." Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuse kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Sel juhul palun vormistada valimiskomisjoni otsus.
Lugupeetud Riigikogu, kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu aseesimeeste valimisel. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel otsustab Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada Enn Eesmaa valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja Taavi Rõivase Riigikogu teiseks aseesimeheks.
Austatud kolleegid! Riigikogu aseesimehed on valitud. Võtan aseesimeeste õnnitlemiseks ja ka pressikonverentsiks vaheaja 30 minutit. Jätkame kell 17.16.
V a h e a e g


3. 17:16 Arupärimine kaitsevaldkonna kulude tõhususe ja läbipaistvuse kohta (nr 268)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Vastavalt päevakorrale alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Ain Lutsepa, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Herkeli ja Andres Ammase esitatud. Arupärijate nimel Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Lugupeetud kaitseminister! Vabaerakonna seitsme liikme esitatud arupärimise teema on kaitsevaldkonna kulude tõhusus ja läbipaistvus. Tänavu kulutab Eesti riigikaitsele 2,17% SKT-st, mis on arvestatav panus, eriti võrreldes enamiku teiste NATO riikide panusega. See tähendab, et oleme kaitsekulude suuruselt oma võimete piirile jõudnud. Eestis on läbi viidud efektiivistamine siseturvalisuse valdkonnas – piirivalve-, politsei- ja migratsiooniameti kokkuviimine ning Päästeameti koondamised – ning mitmes teises valdkonnas. Kaitsevaldkond on seni sellest nimekirjast väljas olnud, kuna seda valdkonda on õigusega peetud Eesti julgeoleku tagamisel eriliselt oluliseks. Julgeolekuolukord on nõudnud tõhusat sõjalist koostööd partneritega ning iseseisva kaitsevõime tugevdamist.
Praegu on Eestil võimalus kriitiliselt üle vaadata kõik kaitsevaldkonna tegemised ja leida kohad, kus raha on kasutatud ebatõhusalt või ebaotstarbekalt, ning suunata see raha konkreetselt kaitseväelaste väljaõppe, varustuse ja motivatsiooni parandamiseks ning relvastuse uuendamiseks. Sellega seoses on Vabaerakonnal kuus küsimust, mis puudutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, Kaitseväe sõidukite kasutamist, Kaitseväe kinnisvaraobjekte, nende energiatõhusust, Kaitseministeeriumi siseauditeerimist ja võimalikuks Riigikontrolli auditiks valmisolekut, samuti personalipoliitikat ja kaitseväelaste palku. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab kaitseminister Margus Tsahkna. Palun!

Kaitseminister Margus Tsahkna

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu! Tänan Vabaerakonda kaitseminister Hannes Hansole esitatud küsimuste eest! Kuna aeg on edasi läinud, siis uue kaitseministrina vastan mina teie küsimustele.
Sissejuhatuseks: te olete õigesti märkinud, et tänavu kulutab Eesti riik 2,17% SKT-st kaitsekulude katteks. Tõepoolest, see, et me selleks isegi üle 2% kulutame, on meie rahvusvaheliste liitlaste silmis oluline panus, aga ma olen nõus ka sellega, et see ei ole piisav. Järgmisel aastal on plaanis eraldada kaitsekuludeks kokku üle 2,2% SKT-st ja me oleme uue valitsuse tegevuskavas kokku leppinud, et 2% SKT-st kaitsekulutustele on see maamärk, mida ei muudeta. Lisaks need vajalikud kulutused, mis tuleb teha meie liitlaste vastuvõtmiseks, ja peale selle investeeringute programm, mis on kokku lepitud valitsuse tegevuskavas ja mis peab käivituma aastal 2018 kolmeks aastaks. Selle kogumaht on praeguste arvestuste kohaselt 315 miljonit eurot ning suurusjärgus 60 miljonit sellest on kavatsetud eraldada just nimelt kaitseinvesteeringuteks. See peaks oluliselt kaasa aitama reaalse kaitsevõimekuse suurendamisele.
Ma vastan nüüd järjekorras teie kirjalikele küsimustele ja peale seda olen valmis vastama ka küsimustele, mis tekivad siin saalis. Head küsijad esitasid esimesena järgmise küsimuse: "Uuest aastast tegevust alustav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hakkab läbi viima nii Kaitseministeeriumi, Kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste hankeid ning haldama ja korraldama kinnisvara. Millisena näete uue asutuse rolli kaitsekulutuste tõhususe, läbipaistvuse ning õiguspärasuse tagamisel?" Riigikaitse valdkonnas ehk Kaitseministeeriumi valitsemisalas on hangete mahud viimaste aastatega märgatavalt kasvanud ning suurenevad lähiaastatel veelgi, nii nagu ma sissejuhatuses juba ütlesin. Kui näiteks 2010. aastal kulus investeeringuteks ja kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks 57,3 miljonit eurot, siis aastaks 2020 on prognoos juba ligi 200 miljonit eurot. Nii et kasv on märkimisväärne ja see tähendab ka seda, et kogu töö korraldamine, hangete korraldamine, selle järelevalve, läbipaistvus on ülimalt olulise tähtsusega.
Sama puudutab ka taristut. Kaitseministeeriumi valitsemisala kinnistute ülalpidamise kulud olid näiteks 2010. aastal 9,8 miljonit eurot, 2016. aastal juba 16 miljonit eurot. See näitab seda, et me oleme taristusse palju investeerinud ja üldse panustanud, aga ka selle ülalpidamise kulud on kõvasti kasvanud. See on asi, mida me peame tegema ja mis reaalselt aitab kaasa kaitsevõimekuse suurendamisele. Kaitseministeerium on üks kolmest suurimast riigi kinnisvara haldajast RKAS-i ja Keskkonnaministeeriumi kõrval ning vajab seetõttu keskset läbimõeldud taristupoliitikat. Ambitsioonikamaks on muutunud ka riigikaitse pikaajalised eesmärgid. Olukorras, kus luuakse uusi sõjalisi võimeid ja uuendatakse olemasolevaid, on esmatähtis valitsemisala suutlikkus tulla toime kõigi vajalike toetustegevustega.
Selleks, et olemasolevate ressursside piires kindlustada kaitseväele efektiivne toetus ning hangete läbipaistvus ja õiguspärasus, otsustas Kaitseministeerium koondada hangete läbiviimise ja taristu halduse ühte asutusse. Kui seni korraldasid hankeid Kaitseministeerium ja Kaitseväe toetuse väejuhatuse vastavad osakonnad ja allasutused iseseisvalt, siis alates 1. jaanuarist 2017 teeb seda üks asutus, mille nimi on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sinna koondatakse kokku nii Kaitseministeeriumi kui ka Kaitseväe valdkondlikud teadmised ja kogemused. Meie hinnangul aitab see tagada, et hanked viiakse läbi standardsetel alustel ning järgitakse samu põhimõtteid. Loodav ühisasutus ühtlustab hankimise ja kinnisvarahalduse spetsialistide taset, võimaldab senisest paremini läbi viia koolitusi ning tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Hangete ja halduse valdkonnad on mahult kasvanud ja muutunud palju keerulisemaks. Nende tõhusa toimimise tagamiseks on vajalik eraldi struktuur kõrgelt kvalifitseeritud personaliga, kes garanteerib hangete õiguspärasuse, efektiivsuse ja mis väga tähtis, ka läbipaistvuse. Samuti aitab teadmiste ja teenuste pakkumise koondamine ühte asutusse tulevikus vältida valitsemisalasisest dubleerimist, seda, et sama teemaga tegeldakse samaaegselt eri üksustes.
Väga tähtis on see, et järgmise kümne aasta arengukava ja vastav metoodika on just nimelt investeeringute ja muude kulude osas antud tervikpildina. Ja see metoodika, mida on rakendatud, ei näita mitte ainult ühe või teise vajaliku taristu, objekti või ka investeeringu tegemist, vaid ka seda, mis see perspektiivis tegelikult maksma läheb, mis on selle funktsioon ja kasutegur. Selles mõttes on kaitseressursside kulutamine muutunud iga päev järjest rohkem n-ö mitte objektipõhiseks. Silmas on peetud eelkõige funktsiooni, kaasnevaid kulusid ja otstarbekust kogu süsteemis. Nii et sellise professionaalsuse tõus on ülivajalik.
Teine küsimus: "Kui suure haldussäästu toob selle asutuse loomine ning kuidas on tagatud asutuse juhtimisskeemis kaitstus mõjutamise eest (sisekontroll vms)?" Lähiaastatel kasvab hangete maht pea poole võtta, nagu ma teile juba ütlesin, kuid hankeid läbi viivate inimeste arv jääb samaks. Praeguse seisuga oleme planeerinud, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses hakkab töötama 130 inimest. Nii et kuigi mahud kasvavad, siis täiendavat inimressurssi me sinna ette ei näe. Aga võimekus kasvab, kvalifikatsioon tõuseb ja kogu kogemuste baas pannakse n-ö 1 + 1 = 3 ideena tööle. Seetõttu on kaugemas perspektiivis säästu tagamiseks oluline suurendada töö tulemuslikkust ning tõsta töötajate kvalifikatsiooni ja pädevust, et olemasolev personal suudaks pidevalt kasvavate hangete mahtudega toime tulla.
Investeeringute valdkonna tõhusamale haldamisele aitavad kaasa ka muudatused Kaitseministeeriumi sees. Nimelt, 2016. aasta juunis tehtud otsuse kohaselt kaotatakse alates 1. jaanuarist 2017. aastal kaitseinvesteeringute asekantsleri ametikoht ning liidetakse kolm ministeeriumi osakonda kokku üheks kaitseinvesteeringute osakonnaks. Töötajate mõjutamise minimeerimise ning hangete läbipaistvuse kindlustavad Kaitseministeeriumi haldusalas järgmised sammud. Kõik töötajad läbivad enne tööle asumist julgeolekukontrolli. Enamikul ametikohtadel on vajalik ka riigisaladuse luba, mille andmiseks teeb põhjaliku kontrolli Kaitsepolitseiamet. Kaitseinvesteeringute keskust auditeerivad Kaitseministeeriumi audiitor ja Riigikontroll. Keskuse üle teeb järelevalvet ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakond, kes töötab välja ka investeeringupoliitika ning korraldab pidevalt aruandlust ja koordinatsioonitööd.
Kolmas küsimus: "Kaitseväel on sadu sõidukeid, mida võidakse kasutada mitte ainult õppustel ja rangelt teenistuslike sõitude tegemiseks. Milliseid probleeme näete Kaitseväe transpordivaldkonnas, kuidas on tagatud kütuse ja sõidukite kasutamise aruandlus ning kas sõidukite kasutamise kord ja kogu park vajab revisjoni?" Lisaks seadustest ja määrustest tulenevatele kohustustele on Kaitseväe juhataja reguleerinud Kaitseväe sees sõidukite kasutamise ja haldamise kahe suure dokumendiga: need on maismaasõidukite kasutamise eeskiri ja maismaasõidukite ladustamise eeskiri. Valdkonnasiseste eeskirjadega on kehtestatud ka aruandmise vormid ja sagedus. Kõik struktuuriüksused peavad sõidukite kasutamise iga päev kajastama kasutuskorralduses. Kasutuskorralduses mitte olevate sõidukitega ei lubata Kaitseväe territooriumilt väljuda. Kasutuskorraldus kajastab planeeritavat kasutuse aega, marsruuti ja kasutajat.
Iga kasutuses oleva sõiduki puhul väljastatakse sõiduleht, kuhu kasutaja on kohustatud kandma enne väljasõitu ja pärast väljasõidu lõppu kuupäeva, kellaaja, teekonna, sõiduki hodomeetri näidu, oma nime ja allkirja. Sõidulehele kantakse kõik sõiduki tankimised: sinna pannakse kirja kuupäev, kogus ja tankija nimi ning see kinnitatakse allkirjaga. Sõidulehtede alusel toimub kütusekulu arvestus. Igale sõiduki margile ja mudelile on kehtestatud kütuse kontrollkulu norm, millest suurema kulu puhul selgitatakse välja selle põhjused. Sõidulehtedelt saadavate andmete alusel koostatakse sõidukite kaupa igakuine struktuuriüksuse sõidukite kasutamise koond. Aasta lõpus andmed summeeritakse nii sõidukite kui ka üksuste kaupa. Lisaks tegi Riigikontroll ulatusliku auditi ministeeriumide sõidukite majandamise kohta 2015.–2016. aastani ja selle auditi tulemus oli hea.
Neljas küsimus: "Kaitseväel on palju kinnisvaraobjekte. Kas eksisteerib energiatõhususe programm, mis võimaldab Kaitseväele kuuluvaid hooneid efektiivsemalt töös hoida? Milliseid ebatõhususe probleeme näete kinnisvarahalduse valdkonnas veel ja kuidas neid lahendate?" Kaitseväe uusobjektidele taristu projekteerimisel on üks tingimus vastavus energiatõhususe nõuetele. Viimastel aastatel valminud uusehitised ongi võrreldes varasematel aastatel valminutega oluliselt ökonoomsemad ja energiasäästlikumad. Ka olemasolevate hoonete taristuid on analüüsitud ja tuvastatud objektid, mille energiatõhusus vajab parandamist. Hoonete rekonstrueerimise järjekord otsustatakse keskmise pikkusega ja pikaajaliste arengukavade põhjal ning hoonete rekonstrueerimisest tulenevat säästu silmas pidades. Eelistatakse hooneid, millesse investeerimine kasutajate mugavusi enim suurendab. Toon ka esile ühe plaani, mis näitab, et kaitsevaldkonnas mõeldakse ka innovaatilisusele: et kasutada taastuvenergiat, on kavas suurema projektina rajada Kaitseväe Tapa linnakusse päikesepark. See on teistmoodi lähenemine.
Üks väljakutse kinnisvarahalduse valdkonnas on lepingutega kaetud teenuste kvaliteedi järelevalve. Aina targemate tehnosüsteemide ja automaatikaga hoonete kasutuselevõtmine seab hoonete korrashoiu eest vastutavatele töötajatele kõrgemad nõudmised. Lahendusena on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse struktuuris ametikohad taristu korrashoiu ja järelevalve spetsialistidele, kelle ülesanne on kindlustada Kaitseväele osutatavate teenuste kvaliteet ja tõhusus. Rea investeeringuid teeme seoses meie liitlaste üksuste vastuvõtmisega. Need puudutavad ka uusi kasarmuid. Nende projektid on väga kaasaegsed, innovaatilised ja nende ehitust käiakse ka mujalt vaatamas. Lahendused on väga efektiivsed – energiasäästlikud ja üldse hästi läbi mõeldud.
Vabandust, kas ma peaksin küsima lisaaega?

Esimees Eiki Nestor

Lisaaega ei näe kodukord ette, aga rahvasaadikud on alati olnud väga altid arupärimisele vastava ministriga koostööd tegema, kui ta talle ettenähtud 15 minutiga hätta jääb. Võid jätkata.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Ma teen nüüd lõpu kiiremini, kuna küsimusi on kuus tükki. Viies küsimus: "Kuidas hindate Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi siseauditeerimise kvaliteeti? Kas peate siseauditeerimise võimekust piisavaks ning kas kaitsevaldkond on valmis Riigikontrolli auditiks?" Jah, kaitsevaldkond on alati valmis iga-aastaseks Riigikontrolli auditiks ja seda on ka tehtud. Riigikontroll kontrollib kaitsevaldkonda juba alates 1992. aastast, seega eelmisest sajandist, ja auditite aruanded on Riigikontrolli kodulehel üleval. Kaitseministeeriumi siseauditeerimise võimekus on üldjoontes piisav, väga palju toetab ministeeriumi ka Kaitseväe siseauditi osakond. Samas ei ole see osakond ainuke, kes kontrolli kaitsevaldkonnas läbi viib, üldiselt on nii, et iga järgmine informatsiooni ja aruandeid tarbiv üksus kontrollib eelmise üksuse tegevust.
Kuues küsimus: "Kuidas hindate kaitsevaldkonna asutuste personalipoliitikat? Milliseid kohti on võimalik kaitsevõimet riivamata koondada, et panustada tegevväelaste palgataseme tõstmisse? Kas peate tegevväelaste palku hetkel konkurentsivõimeliseks?" Lühidalt öeldes näeb riigikaitse arengukava 2013–2022 ette sõjaliste võimete arendamiseks vajalike Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelaste arvu suurendamise igal aastal vähemalt 50 inimese võrra. Seda on jõukohaselt ka tehtud, ja mitte selle eesmärgiga, et lihtsalt 50 inimest oleks juures, vaid on vaadatud üle ka plaanid, et suurendada kompetentsust ja reaalset võimekust. Mis puutub motivatsiooni, siis 2015. aastal tehtud Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavate inimeste motivatsiooni ja rahulolu uuring näitas seda, et Kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate rahulolu ja pühendumus on Eesti riigiteenistujate hulgas suurimad.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, kaitseminister Margus Tsahkna! Küsimustele vastamisel ajapiiranguid ei ole, siis saab ära rääkida kõik, mis veel südamele jäänud on. Nüüd Riigikogu liikmete küsimused. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Te rääkisite Kaitseväe arengukavast ja sellest, et jooksvad kulud kasvavad, et me investeerime liitlastele vajalikesse objektidesse väga innovaatiliselt. Investeeringuteks on riigikaitse eelarves umbes 55 miljonit. Kurb lugu on aga see, et praeguse arengukava järgi selle suure summa ehk 55 miljoni euro kulutamine võimekust juurde ei anna. Soomusmanöövervõimekus, rannakaitsevõimekus, õhutõrjevõimekus jäävad selliseks, nagu nad meil on. Kuhu see raha siis kulub, ainult liitlastele või pudistatakse niisama ära? Mida me selle eest juurde saame?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Te olete ka ise riigikaitsekomisjoni liige ja olete kindlasti ... Oi, ma palun vabandust, Helme seenior on. Seda kümne aasta arengukava on ka riigikaitsekomisjonis arutatud ja seal on päris täpselt kirjas, milliseid võimekusi tuleb eeliskorras arendada. Kõige olulisem on praegu laskemoon, kõik muu läheb vastavalt plaanidele. Kindlasti ei ole nii, et need 50–55 miljonit eurot pudistatakse kuidagi laiali. Meil on väga selge plaan, mille põhimõte on esiteks arendada iseseisvat kaitsevõimekust ehk seda, mida Eesti Kaitsevägi ise teeb. On ülioluline teatud kriitiline aeg ise vastu pidada. Teiseks, sellele 2%-le lisaks on otsustatud katta need vajaminevad kulutused, mis on seotud liitlaste vastuvõtmisega. Peab tõepoolest kinnitama, et Eesti riigikaitse paremaks korraldamiseks on järgmisel aastal õnneks kohale oodata pisut rohkem välissõjaväelasi, kes tulevad koos oma varustusega. Nimelt saabub Eestisse 1100 Briti lahingugrupi sõjaväelast ja see paneb meie õlule lisakoormuse. Aga me oleme otsustanud selle raha eraldada.
Tahan siin Riigikogu saali ees rõhutada suurepärast poliitilist saavutust, et ükski Riigikogu fraktsioon ei ole vaidlustanud vajadust panustada riigikaitsesse vähemalt mahus 2% SKT-st. See 2% SKT-st annab meile kindlustunde ja tagab selle, et liitlased saavad meid korralikult panustavaks riigiks pidada. Samal ajal peame vaatama, millised on meie arengukavad, millised on ka nominaalsed vajadused, mis on nendesse kavadesse kirja pandud. Kui majandus ei kasva piisavalt ehk siis nii, nagu plaanides eeldatud, siis on riigil nominaalselt võimalik vähem panustada. Seetõttu pean ülioluliseks, et lisaks 2%-le oleme kokku leppinud ka liitlaste vastuvõtu kulude katmise. Ning veel on riiklike investeeringute programm, millest päris suure osa hõlmavad poliitilise kokkuleppe kohaselt reserveeritud kaitseinvesteeringud tegeliku kaitsevõime suurendamiseks. Siin ma pean eelkõige silmas ikkagi lahingumoona.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma palun küsimuse vormis teil vastata ka sellele osale, mis viimasest küsimusest vastamata jäi. Aga et mu küsimus ainult selle peale ei kuluks, siis üks mõttearendus veel. Te ütlesite kuidagi niiviisi, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on vajalik selleks, et tagada hangete efektiivsus ja läbipaistvus ning vähendada dubleerimist. Sedaviisi väites te justkui ikkagi möönate, et nende asjadega on probleeme olnud. Kui on olnud, siis missuguseid? Kas te näete tulevikus ka Riigikontrollil suuremat rolli, et kaitsevaldkonna asjadel paremini silma peal hoida? Me oleme väga kõvasti kinni olnud selles kahes protsendis ja see on õige, aga selle raha kasutamise tõhususele me ei ole suurt tähelepanu pööranud.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma vastan tolle ühe küsimuse lõpuosale ja siis ka teie küsimusele, mis puudutas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse loomise vajalikkust ning Riigikontrolli rolli. Viimases küsimuses on küsitud, kas ma pean tegevväelaste palku konkurentsivõimeliseks ja milliseid kohti on võimalik kaitsevõimet riivamata koondada, et saaks tegevväelaste palka tõsta. Kõigepealt, Kaitseministeeriumi ehk tsiviilpool on läbi teinud struktuurimuudatusi, mida ma olen ka teile lühidalt tutvustanud, aga muudatusi on veelgi olnud. Keskmine tegevväelase põhipalk on 1430 eurot, mis on 20–30% suurem kui Eesti keskmine palk. Seda taset me tahame hoida. Praegune hinnang on see, et sellise palgaga me suudame motiveerida ja saada tegelikult heal tasemel tegevväelasi sellesse ametisse.
Mis puudutab Kaitseväes tegevväelaste tegevuse toetamiseks vajalikke tsiviilteenistujaid, siis arengukava vähendas nende ametikohtade arvu 2012. aasta 1253-lt praeguse 1070-ni ehk siis laias laastus pea 200 koha võrra. Samuti vähendati 2015. ja 2016. aastal Kaitseliidus palgaliste valvurite arvu ligi 100 võrra ning sealt vabanenud raha suunati Kaitseliidu tegevväelaste palgafondi suurendamiseks. Ehk siis on vastavalt varasemale poliitikale leitud vajalikke kärpekohti ja vabanenud ressurss on suunatud sellele, et suurendada tegevväelaste palka ja seeläbi ka tegelikku kaitsevõimekust.
Nüüd teie lisaküsimusest. See analüüs, mille on teinud nii ministeerium kui ka Kaitsevägi, näitab ju seda, et kuna meil on ühine arusaam nendest plaanidest, mis puudutavad järgmist nelja ja järgmist kümmet aastat, siis on mõttekas need eri asutused liita üheks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuseks. Ma ei hakka siin ühtegi konkreetset näidet tooma, sest ega meil mingeid väga suuri lugusid ei ole olnud. Planeerimise mõttes on aga igal juhul parem, kui kogu kompetents on ühes kohas, kui Kaitseministeerium ja Kaitsevägi tegutsevad koos ühe rusikana. Ma pean küll väga oluliseks, et me ei tee üksikuid eraldi seisvaid hankeid, vaid kogu visioon on koondatud ühte väga konkreetsesse plaani ja seda plaani viiakse ellu – alates sellest, et hangitakse kaitseväelastele riideid, jalatseid, mida iganes kuni peakateteni välja, rääkimata keerulisematest hangetest, mis puudutavad relvastust.
Mis puutub Riigikontrolli, siis Riigikontroll on ju sedagi valdkonda pidevalt auditeerinud, nagu ma juba ütlesin. Eks peab ka Riigikontrolli käest küsima, kuidas ta asjasse suhtub. Kuid mu sisetunne ütleb, et läbipaistvus suureneb ja Riigikontrollil on oma auditeid parem läbi viia, kui kõik on koondatud ühte selge struktuuriga ja ühtse plaani alusel töötavasse üksusesse, nagu seda hakkab olema Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ma hindan ka seda, et 1. jaanuaril 2017 tööle hakkav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus toob kaasa selle, et maksumaksja raha kasutamine kaitseotstarbeks on selgelt jälgitav, nii nagu see põhimõtteliselt on olnud ka senimaani.

Esimees Eiki Nestor

Madis Milling, palun!

Madis Milling

Suur tänu, härra esimees! Hea minister! Kolleegid Vabaerakonnast muretsevad Kaitseväe hangete läbipaistvuse ja auditeerimise pärast. Arusaadavatel põhjustel ei ole kogu Kaitseväe hankeid puudutav informatsioon avalik, sest üldsusel ei ole vaja teada, kui palju me ostame 120-millimeetriseid miinipildujamiine või 155-seid haubitsamürske. Aga minu küsimus on selline. Veel paar aastat tagasi oli kõne all selline probleem, et Riigikontrolli töötajatel oleks nagu pidanud olema riigisaladuse luba, kontrollimaks Kaitseväge. Kuidas see on nüüd lahendatud?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest on see küsimus üleval olnud, aga tuleb tegutseda nii, nagu seadused ette näevad. Riigisaladusi saavad teada need inimesed, kellele on tehtud vastav taustakontroll ja kellele on teatud tasemega riigisaladuse luba antud. Siin ei olegi millegi üle vaielda. Kui on olemas teatud teemad, mille uurimisel on vaja riigisaladuse luba, siis sõltuvalt sellest, mis teemaga tegu on, peab Riigikontrolli ametnikul asjaomane luba olema. Ma ei näe siin alust suureks vaidluseks. Ma arvan, et inimestele, kes näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust hakkavad auditeerima, need load kindlasti antakse. Seda nõuet tuleb kindlasti järgida. Info peab olema turvalistes kätes.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Laiapindse riigikaitse kontseptsioon eeldab suuremat koostööd ministeeriumide ja muude ametkondade vahel. Kas on ette nähtud suurem koostöö Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel, et ressursse paremini kasutada ja vältida ametkondadevahelist rivaliteeti, mis praegu mingil määral siiski eksisteerib, mereseires näiteks, samuti  piirikaitses, küberruumis ja mujalgi?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Olen oma uues ametis enam-vähem kõigele esimese tiiru peale teinud ning saanud näost näkku kokku ka mereväe ja teiste üksuste ülematega. Ma tegelikult ei näe seda rivaliteeti, pigem tunnustan kõiki neid väga erinevaid üksusi ja nende koostööd ka Siseministeeriumiga. Meil on ikkagi selline üks rusikas, ei ole nii, et käib iseseisva kaitsevõime arendamine Kaitseväes ja kuskil ministeeriumides, ning veel on kuskil Politsei- ja Piirivalveamet. Kõiki neid võimalusi, mis meil olemas on, üritatakse koos kasutada. Kui minna uuesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juurde, siis seal tekib üks n-ö kontaktipunkt, kus ka hankeid ja igasuguseid plaane saab koos läbi vaadata. Mina pean kogu seda olukorda pigem heaks. Eri struktuurid kooskõlastavad omavahel kõike, mida planeeritakse ja mida tehakse.
Toon teile oma eelmisest ametist lihtsa võrdluse. Sotsiaalvaldkonnas ei olnud sellega seonduvate, näiteks haridusülesannete täitmisel tehtav koostöö omavalitsuste ja riigi vahel tegelikult võimalik. Ma tahan öelda, et sisejulgeoleku ja riigi kaitsevõimekuse valdkond, samuti see, mismoodi me suhtleme oma liitlastega väljaspool Eestit, on ikkagi väga hästi koordineeritud. Ma ei näe seal mingeid põhimõttelisi lahkhelisid ega rivaliteeti. Tänased küsimused olid põhiliselt selle kohta, milline on Eesti kaitsevõimekus, aga oma sissejuhatavas jutus ma puudutasin ka siseturvalisust. See on teema, mida tuleb terviklikult analüüsida, nii nagu laiapindne julgeolekustrateegia ette näeb. Praegu ma ei näe ei inimeste ega institutsioonide vahel sellist rivaliteeti, mida tuleks kuidagi suhtekorralduslikult lahendada. Pigem on küsimus ressurssides ja oskuses planeerida. Aga julgeolekuvaldkonnas on see oskus ikkagi väga hea.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ütlesid, et oled saanud ka pisut ringi käia ja eri allüksustega tutvuda. Milline on sinu hinnang praegusele olukorrale? Kas meil Eestis on elukutselise sõjaväelase amet populaarne? Kas nendele ametikohtadele on konkurents või ollakse rõõmsad igaühe üle, kes tunneb kutsumust seda tööd teha? Milline on sinu hinnangul praegu olukord personali osas?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Ma juba ütlesin, et plaan on olnud aastas 50 tegevväelast juurde võtta ja et viimastel aastatel on tehtud mitmesuguseid ümberkorraldusi. Minu hinnang on küll selline, et kaitseväelase amet on au sees. Need mehed ja naised, kes meil teenivad ja tööl on, ei tee seda mitte ainult sellepärast, et palk on keskmisest suurem, vaid ka sellepärast, et nad saavad väga hästi aru, miks seda tööd tuleb teha. Eesti riik on unikaalne ja igaühe panust on vaja. Ma kasutan ära võimaluse tänada kõiki kaitseväelasi, kõiki kaitseliitlasi ja reservis olevaid inimesi, kes näiteks väga lühikese etteteatamisajaga õppusel Okas osalesid. See, et me saime 88% oma üksustest mehitatud nii lühikese etteteatamisajaga, et reservist tulid mehed ja naised välja ning osalesid nädalavahetusel sel õppusel, näitab, et ka reservis olevatel inimestel on valmisolek ootamatu kutse peale kohale ilmuda, seda isegi vähem kui 24-tunnise etteteatamise korral.
Ühiskonnas olev kaitsetahe kajastub tegelikult ka selles, et inimesed tahavad tulla teenima. Eesti riik on viimastel aastatel palju panustanud ka sellesse, et pakkuda nii kaitseväelastele kui ka nende lähedastele sotsiaalset turvalisust. Ma rõhutan eraldi veel seda, mis on ära tehtud veteranipoliitika rakendamisega viimastel aastatel. See on ühiskonnas auväärsele positsioonile tõstetud amet, nii nagu ka õpetajaamet. Aga selles vallas on vaja ka puhtmateriaalset järeleaitamist, mis on kindlasti üks selle valitsuse prioriteete.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Eestil on NATO transpordilennuki C-17 osak, mille eest me saame 45 lennutundi aastas ja mis kokku maksab 600 miljonit eurot. Väidetavalt ei ole see investeering õigustatud, kuna meil ei ole lihtsalt sellele lennukile kasutust, eriti viimasel ajal. See on ette nähtud 25 aastaks, nüüd on vist kolmandik sellest möödas ja ilmselt siis ka kolmandik rahast juba makstud. Kas vastab tõele, et meil ei ole tegelikult sellele lennukile kasutust ja see on raisatud raha? Kui see nii on, kas meil on plaanis sellest projektist välja astuda ja kasutada seda raha hädavajalikumate asjade tegemiseks?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma ei anna siin mitte mingit hinnangut otsuste kohta, mis langetatud on. Meie uues kümneaastases arengukavas on kindlasti kõik kulutused läbi mõeldud just nimelt sellest vaatevinklist, et iga eurosent oleks maksimaalselt kasutatud selleks, et meie kaitsevõimet suurendada ja kõiki ressursse kasutada nii, et oleks otstarbekohane. Kui küsijale sobib, siis seda konkreetset küsimust ma täpsustan ja olen nõus vastama kas või kirjalikult. Ma ei hakka siin kõnepuldis kommenteerima teemasid, mille kohta mul praegu lähem informatsioon puudub.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Soome on teinud Eestile ettepaneku osaleda ühiselt suurtükkide hankes. Missugune on meie seisukoht praegu ja kas see tooks meile arvestatavat rahalist kokkuhoidu, samas suurendades märkimisväärselt meie kaitsevõimet?

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Nii palju ma saan öelda, et ühishanked on üks teema, millesse me väikese riigina väga tõsiselt suhtume. Kui me tahame mingit investeeringut teha või sõjatehnikat hankida, siis on tark vaadata, kellega sarnastel tingimustel ja ühiselt midagi teha. Nii et Soome teemat võtame väga tõsiselt.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, esimees! Hea minister! Oma vastustes ütlesid sa, et Kaitseväe autode ja kütuse kasutusel kehtivad väga ranged reeglid ja et seda on korduvalt auditeeritud. Kas nende auditeerimiste käigus tuli esile ka rikkumisi? Meie kõrvu on nimelt jõudnud väited, et just kütusega käivad kaitseväeteenistujad üsna vabalt ringi ja et väga tugevat kontrolli selle üle ei ole.

Kaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kindlasti on igas süsteemis väärkasutusi ja kui need on välja tulnud, siis on Kaitsevägi koht, kus nendesse asjadesse väga tõsiselt suhtutakse. Ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse üks funktsioon on kogu selle vara haldamine ja kontroll. Ma arvan, et see toob valdkonda rohkem läbipaistvust. Võin öelda, et võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on seis oluliselt paremaks muutunud ja suuri süsteemseid rikkumisi ei ole ette tulnud. Aga nagu igas suures süsteemis, võib ka Kaitseväes olla väärkasutusi, aga nendele reageeritakse konkreetselt.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, kaitseminister Margus Tsahkna! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 17:56 Arupärimine laevakaitsjate kohta (nr 269)

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena on meie päevakorras Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla arupärimine. Arupärijate nimel Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Hea minister! Meil on arupärimine, mis puudutab kolm aastat tagasi Indias vahistatud ja kaks aastat tagasi süüdistuse saanud Eesti laevakaitsjaid, keda süüdistati ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ning ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises. Me kõik oleme veendunud, et süüdistused on alusetud, aga see protsess on juba hulk aastaid veninud ja meie mehed on siiamaani India vanglas. Seoses sellega me esitasimegi oktoobrikuus viis küsimust. Vahepeal on küll teatud arenguid ja liikumisi olnud, aga soovime ikkagi nendele küsimustele vastuseid saada. Milline on meeste olukord praegu ning mida on Eesti riik ja konkreetsemalt Välisministeerium ette võtnud olukorra lahendamiseks, meeste süüdistustest vabastamiseks ja Eestisse koju tagasi toomiseks? Ma ei hakka täpseid küsimusi ette lugema, need on härra ministril olemas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab välisminister Sven Mikser. Palun!

Välisminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed ja lugupeetud arupärijad! Arupärimise, millele mul on au täna vastata, esitasid Riigikogu liikmed s.a 18. oktoobril, kui laevakaitsjate kinnipidamisest täitus kolm aastat. Arupärimine sisaldab ühtekokku viis küsimust, millest mõned küll oma sisus mõneti korduvad.
Esimene küsimus: "Milline on praegune asjade seis? Mida on Välisministeerium viimase paari kuu jooksul teinud, et laevakaitsjad koju tuleksid?" Praegu oleme sealmaal, et laevakaitsjad süüdi mõistnud otsusest India kohtus möödub 11. jaanuaril üks aasta. Nagu öeldud, laevakaitsjate kinnipidamisest on möödunud enam kui kolm aastat. See aeg on kindlasti olnud nii kinnipeetud laevakaitsjatele kui ka nende lähedastele siin Eestis erakordselt keeruline. Meie jaoks on praegu kõige olulisem laevakaitsjate esitatud edasikaebamisotsuse arutelu apellatsioonikohtus. See otsus esitati üsna pea pärast meeste süüdimõistmist – tänavu 27. jaanuaril. See arutelu pidi algama juba juunis, aga erinevatel põhjustel toimusid esimesed sisulised kohtuistungid alles novembris. Viimane sisuline arutelu toimus alles mõni päev tagasi, 29.–30. novembril, kui kõik osapooled said esitada oma tõendid, argumendid ja vastuväited. Kui arutelu oli lõppenud, läks kohus nõu pidama. Otsuse väljakuulutamise päeva kohus teada ei andnud. Me muidugi loodame, et see otsus tuleb võimalikult kiiresti, ilma ebavajalike viivitusteta.
Küsimus aga oli viimase paari kuu kohta. Selle aasta teisel poolel oleme loomulikult nii nagu ka kõigi varasemate kuude ja aastate jooksul seda teemat pidevalt fookuses hoidnud. Suvel pidas välisminister Marina Kaljurand kaks telefonikõnet India välisministriga ja teised välisministrid on India poole kirja teel kaheksal korral pöördunud. Kõik Eesti riigi kõrged esindajad on oma kohtumistel India osapoolega mis tahes tasandil selle teema tõstatanud. Seda tegi näiteks eelmine peaminister, kui kohtus juulis India asepresidendiga, augustis võttis teema üles Välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk, kui ta Indiat külastades kohtus nii sise- kui ka välisministeeriumi esindajatega. Veel tõstatati laevakaitsjate teema käesoleva aasta suvel välisministeeriumidevahelistel poliitilistel konsultatsioonidel Tallinnas. Probleemist rääkis samuti meie uus suursaadik Indias Riho Kruuv volikirjade üleandmise ajal ja järel mitmel kohtumisel nii New Delhis kui ka Tamil Nadu osariigis. Kui septembrikuus külastas Eestit India IT- ja justiitsminister Prasad, siis arutas ta teemat nii meie justiitsministriga kui ka presidendiga toimunud kohtumisel. Need on viimaste kuude jooksul aset leidnud kohtumised, kus teema on tõstatatud.
Arupärijate teine küsimus on selline: "Valitsus kiitis Eesti ja India vahelise kriminaalkurjategijate vahetamise ja vangide üleandmise kokkuleppe eelnõu heaks 7. juulil 2016. Välisminister Marina Kaljuranna sõnul valmistati seda ette juba aasta alguses. Kui kaugel on lepingu allkirjastamine Eesti ja Inda vahel?" Siin on kindlasti oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et lepingule on viidatud mõnevõrra eksitavalt. Tegemist on kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppega, mitte kriminaalkurjategijate ega vangide vahetamise kokkuleppega. Selle lepingu menetlemisel on toimunud teatud areng ja 15. novembril sai kokkulepe allkirjad. Eesti nimel allkirjastas selle meie suursaadik Indias. Leping jõustub pärast selle ratifitseerimist.
Võtan siia juurde kohe ka kolmanda küsimuse: "Kas leiate, et laevakaitsjate koju toomine lahendab olukorra, kui vastavalt lepingule peavad nad oma Indias määratud karistuse ära kandma kodumaal?" Tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et tegemist on mõistagi sellise geneerilise lepinguga, mis ei ole n-ö ühe kaasuse põhine, vaid käsitleb kõiki olukordi, kus süüdi mõistetud isikud võidakse tuua nende kodumaale karistust kandma. See leping võimaldab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral ja karistatud isiku soovil, samuti mõistagi mõlema riigi nõusolekul toimetada isiku karistust kandma riiki, mille kodanik ta on. Aga kuna Eesti kodanikest laevakaitsjad on oma süüdimõistmise edasi kaevanud, siis selle lepingu olemasolu ei muuda suurt mitte midagi. Praegu on meie prioriteet, nagu öeldud, laevakaitsjate esitatud edasikaebamisavalduse sisuline, õiglane ja viivitamatu menetlemine. See on see, millele ka meie praegu keskendume.
Neljas küsimus: "Mida kavatsetakse teha, et alusetult süüdimõistetud Eesti kodanikud pääseksid vabadusse ja vabaneksid kriminaalsüüdistusest?" Nagu öeldud, on süüdimõistev kohtuotsus edasi kaevatud. Samal ajal, kui laevakaitsjate advokaadid esitasid Madurai kõrgemasse kohtusse apellatsioonkaebuse, esitasid nad ka taotluse kautsjoni vastu vabastamiseks, millele kohus vastas veebruaris eitavalt. See tähendab, et laevakaitsjaid otsustati kautsjoni vastu mitte vabastada. Sellest, kuidas seni on kulgenud apellatsioonkaebuse menetlemine, oli juba juttu. Loomulikult tõstatab ka Kaitseministeerium igal võimalikul viisil seda teemat. Me ei saa sekkuda kohtuprotsessi ega otseselt mõjutada istungite toimumist või mittetoimumist. Meie prioriteet on, et India ametivõimud oleksid kõnealuse kaasusega võimalikult hästi kursis, konkreetsemalt aga see, et kohtumõistmine toimuks viivitusteta ja seaduslikult.
Selle kohta arupärijad ei küsinud, aga mõistagi annab Eesti lisaks kontaktidele India ametivõimudega ja selle teema tõstatamisele kahepoolses suhtluses laevakaitsjatele kõikvõimalikku konsulaarabi. On pidevalt vahetatud infot nii laevakaitsjate endiga kui ka nende lähedastega kodumaal. Pereliikmetega on Välisministeeriumis ühtekokku kohtutud üheksal korral. Konsuli või saadiku tasemel on kohtutud laevakaitsjate endiga üle 20 korra. On aidatud vahendada nende isiklikke avaldusi ja kirjavahetust. Oleme üritanud võimalikult palju kaasa aidata nende tervise- ja olmemurede lahendamisele, seda ka nende kautsjoni vastu vabaduses viibimise ajal. Nii et ka konsulaarabi oleme pakkunud ja üritame edaspidigi pakkuda.
Viimane küsimus: "Kas ja millisel määral on tehtud koostööd riikidega, kelle kodanikud on samas kaasuses süüdi mõistetud? Millist abi on küsitud või saadud Euroopa Liidult?" Kuna sellessamas juhtumis on lisaks Eesti kodanikele samas olukorras veel India oma kodanikud, Suurbritannia kodanikud ja ka Ukraina kodanik, siis loomulikult oleme ka teiste riikidega koostööd teinud, esmajoones mõistagi Ühendkuningriigiga. Kui Indias viibis visiidil Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, siis ta tõstatas oma kohtumistel vajaduse see kohtukaasus kiiresti lahendada. Enne seda palusime Ühendkuningriigi esindajatel kõnelda nendel kohtumistel ka meie nimel. Seda suunda me loomulikult jätkame. Samuti on Euroopa Liit meid moraalselt ja eelkõige poliitiliselt toetanud, kuna konsulaarabi andmine on ikkagi liikmesriikide pädevuses. Aga ka näiteks Euroopa Liidu kõrge esindaja Federica Mogherini on seda teemat oma kohtumistel India esindajatega tõstatanud.
Selline on praegu asjade seis. Tänan teid veel kord selle väga põletava küsimuse tõstatamise eest! Vastan hea meelega teie lisaküsimustele.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused välisministrile. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas meie konsulil või teistel ametiisikutel on olnud võimalus veenduda, et meie kodanikele on inimõigused ja normaalsed olmetingimused vastavalt rahvusvahelistele lepingutele tagatud?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Nagu ma ütlesin, konsul ja ka suursaadik on meestega kohtunud mitmel korral. Oleme püüdnud konsulaarabi raames neid aidata ka olmeliste probleemide ja samuti tervisemurede lahendamisel. Loomulikult hoiame ennast meie konsulaardiplomaatide vahendusel kõigega kursis ja vajadusel oleme valmis tegutsema, kui mingid probleemid peaks vajama täiendavat sekkumist. Kordan, et Eesti riigi ja Välisministeeriumi tähelepanu fookuses on iseäranis see, et kohtupidamine toimuks ilma ebavajalike viivitusteta ning oleks seadustekohane ja õiglane. Eesti kodanikke tuleb väärikalt kohelda.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et meie poolt on Välisministeerium küllalt agaralt nende küsimustega tegelnud. Aga missugused on India võimude seisukohad? Mida nad on selle küsimuse lahendamiseks välja pakkunud? Tundub niimoodi, et Indias tegeleb asjaga ainult kohus ja oodatakse, mis kohtuotsused tulevad. Kas India valitsus omalt poolt ka midagi välja pakub, näiteks mingeid kokkuleppeid või muid lahendusi?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Nagu Eestis, ei sekku eeldatavalt ka Indias valitsus kohtu töösse. Võimude lahususe printsiibi kohaselt on kohus oma otsuseid langetades teistest võimuharudest sõltumatu ja järgib oma riigi seadusi. Nagu ma ütlesin, on meie prioriteet see, et kohtupidamine toimuks seaduslikult. Sellel me hoiame silma peal. Mis puutub koostöösse India valitsusega, siis nagu ma ütlesin, me tõstatame selle teema kõigil kohtumistel kõigil võimalikel juhtudel. Teie arupärimises olid ka küsimused lepingulise baasi kohta, sellegi kallal on töötatud. Aga praegu on asja menetlus selles faasis, et ühes kohtuastmes on mehed süüdi mõistetud, nad on selle otsuse edasi kaevanud ja seda menetletakse. Nagu öeldud, Eesti riik ei saa ega tohi kohtupidamisse otseselt sekkuda.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Pole kahtlust, et laevakaitsjate protsess on suur häbiplekk nii Indiale kui tegelikult ka Eestile. Iga minister, kes Välisministeeriumis veidikenegi aega on olnud, on selle asja eest otseselt vastutav. Milline on teie kui värskelt ametisse asunud ministri tegevusplaan? Millised võiksid olla kolm või viis konkreetset sammu, et saaks meie inimesed koju tuua? Ja mis ikkagi on prognoos, kui kaua nad seal veel on? Mida oleks vaja ära teha või mis teie plaan on?

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Nagu öeldud, poliitilisel tasandil, nii kahepoolselt Indiaga suheldes kui ka koostöös n-ö saatusekaaslastega, eeskätt Ühendkuningriigiga, samuti Euroopa Liidu tasandi kohtumistel India võimude esindajatega tuleb seda teemat pidevalt tõstatada. Seda on vaja tagamaks, et kohtuveskid ei jahvata ülearu aeglaselt. Kohtupidamine peaks olema nii kiire, kui see Indias võimalik on. Loomulikult ei ole meil siit Eestist võimalik mõjutada seda, millal India kohus oma otsused langetab, aga seda teemat tähelepanu fookuses hoida on kindlasti võimalik. Samuti saame pakkuda oma kodanikele konsulaarabi, mis on mõistagi Eesti riigi kohus ja Välisministeeriumi kui pädeva valitsusasutuse kohus. Kõike seda me saame teha. Mingisuguseid kuupäevalisi lubadusi ma aga ei saa ega tohi teile anda, sest laevakaitsjate advokaadid on esitanud edasikaebuse, mida menetletakse.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Tõepoolest, see laevakaitsjate lugu on üks ebameeldiv lugu, mis on kestnud juba kolm aastat. Võimalik, et lahendus tuleb siis, kui nende vangistuse aeg saab täis istutud, aga see oleks väga kehv variant. Välisministeerium mäletatavasti pakkus vangistatute omastele mingit laenuvõimalust, null-laenu või kuidas on õige öelda. Kas sellist asja on kasutatud või mis muul meetodil siin elavaid omakseid on abistatud?

Välisminister Sven Mikser

Siin elavaid omakseid on eeskätt püütud abistada sellega, et vahendada informatsiooni, aidata neid moraalselt nende kindlasti väga keerulises seisus. Mis puudutab tagatiseta laenu, siis seda anti meestele, kui nad viibisid kautsjoni vastu vabaduses, selleks et nad saaksid oma majutuskulud tasuda.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Vastates küsimusele, millised on kinnipeetavate tingimused, te kinnitasite, et kui selgub midagi uut, siis sekkutakse. Aga minu küsimus oli konkreetsem: kas nende kinnihoidmise tingimused on siis normaalsed? Ja kas need on kuidagi võrreldavad tingimustega, milles hoitakse Ühendkuningriigi kodanikke? Kas kõik kinnipeetavad on samasuguses olukorras või kuidas? Võib-olla valgustate veidi.

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Ma ei hakka praegu fantaseerima sellest, kas Eesti kodanike kinnipidamise tingimused erinevad kuidagi samas kaasuses süüdi mõistetud Ühendkuningriigi kodanike olmetingimustest. Aga ma luban, et kui see informatsioon on meile kättesaadav, siis ma kindlasti selle ka hangin ja edastan teile esimesel võimalusel.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Austatud ettekandja! Ma olen sinu nimetatud juriidiliste aspektidega sajaprotsendiliselt nõus. Kõik, mis sa oled öelnud, on õige. Nii ongi. Aga on üks moraalne aspekt, mida tegelikult ka Artur puudutas. Vahest sa isiklikult veel ei tea ja mina ka ei tea, aga kas võib olla mingisuguseid lubadusi, mis Välisministeerium on omastele andnud? Siinsamas saalis üks sinu eelkäija lubas, et oh, me läheme ja teeme selle ära. Esiteks on niisugune väide juba oma olemuselt jabur, aga see on ka uskumatult ebaeetiline. Kui riigi ametiisik annab lubaduse, mida pole võimalik täita, ja see isik on minister, siis on karm värk. Ega meil ei ole enam mingeid selliseid lubadusi omastele antud?

Välisminister Sven Mikser

Vaatamata sellele, et minu viis või kuus eelkäijat on olnud teie erakonnast, võin ma kinnitada, et nad ei ole andnud lubadusi, mis tekitaksid inimestes valesid ootusi protsesside lõpptulemuste osas, mille üle Eesti riigil ei ole kontrolli. Kui selliseid lubadusi peaks olema antud, siis oleks see väga kahetsusväärne. Samas ma mõistan, kui inimesed otsivad kinnitust lootustele oma lähedasi võimalikult peatselt näha. Võib-olla nad on tõlgendanud mõnda vastust, mis on antud üsna ebamääraselt, mingisuguse lubadusena. Aga ma ei tea, et Eesti riigi nimel oleks antud lubadusi, mida Eesti riigil ei ole võimalik täita. Kindlasti on minu eelkäijad kinnitanud ja ka mina kinnitan, et Eesti riik teeb kõik, mis meist oleneb, et see kaasus saaks võimalikult kiiresti ja Eesti kodanike jaoks võimalikult positiivselt lõpetatud. Aga ma juhtisin enne ja juhin veel kord tähelepanu sellele, et praegu on siiski otsuse langetamine India kohtu käes. Laevakaitsjad ise on otsustanud süüdimõistva otsuse vaidlustada ja apellatsioonikohus menetleb seda avaldust.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, välisminister Sven Mikser! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud fraktsioonikaaslased, ka Vabaerakonna fraktsioonikaaslane Artur! Nüüd lisandus veel üks opositsioonisaadik. Mul ei olnud tegelikult plaanis sõna võtta, aga härra ministri viimased repliigid selle kohta, et keegi pole andnud mingisuguseid lubadusi, sundisid mind seda siiski tegema. Nimelt, tõepoolest, kui välisminister oli Marina Kaljurand ja ta vastas sama sisuga arupärimisele, siis lubadusi ta otseselt ei andnud, kuid oli äärmiselt optimistlik, et küsimus õnnestub lähemal ajal lahendada ja mehed koju tuua. Ta lubas kõikvõimalikku koostööd ja abi nii omastele kui ka laevakaitsjatele endile. Mulle on siiski kõrvaltvaatajana jäänud mulje, et need olid suhteliselt katteta lubadused. Meie pingutused ei ole olnud küllalt tõhusad. Minu väliskomisjoni liikmest fraktsioonikaaslase sõnul öelnud Marina Kaljurand väliskomisjonis koguni nii – ma ei tsiteeri, aga mõte oli selline –, et see on lõppude lõpuks selle erafirma asi, mitte niivõrd meie asi.
Me kõik teame, et oma kodanike kaitsmine, ükskõik mis olukorda need kodanikud on sattunud, on siiski iga riigi mitte ainult juriidiline, vaid ka moraalne kohustus. Jaa, me oleme saanud informatsiooni, et see firma, mille teenistuses need noored mehed olid, on ka varem hakkama saanud selliste ettevõtmistega, mis ei ole puhtad nagu prillikivi. Jah, nad võisid ka seekord kuskil üle nurga lasta, aga kõrvaltvaatajana hämmastab mind see, et me ei ole leidnud ressursse, et a) olla diplomaatiliselt kogu aeg kohal ja jälgida, et meie meeste inim- ja kodanikuõigused oleksid sajaprotsendiliselt tagatud; b) olla kindel, et nende õiguskulude katmine oleks garanteeritud ja et mitte mingil juhul ei saaks tekkida niisugust olukorda, kus tuleb otsida odavamaid advokaate või vahetada advokaate – mida iganes; ja c) et anda neile laenu. Me võiksime siiski riigina suuremeelsed olla ja nende omaste kaudu anda neile mitte laenu, vaid sihtotstarbelist toetust, kuni nad koju tulevad.
Lõpetuseks. Mulle tundub natuke kummaline see hoiak – mis on põhimõtteliselt muidugi õigusriigis igati õige –, et me ei saa sekkuda kohtupidamisse ja seetõttu me ei saa midagi teha. Me teame väga hästi, et on olemas nii poliitilise kui ka diplomaatilise surve mitmesugused võimalused. Mulle tundub, et meie diplomaatiline ja poliitiline surve on olnud pigem selline sääsepirin. Me ei ole jõuliselt kasutanud ei neid instrumente, mida oleks põhimõtteliselt võimalik kasutada Euroopa Liidu raames, ega ka neid instrumente, mida oleks võimalik kasutada koordineeritud tegevuseks eelkõige Suurbritannia ja Ukraina riigi kaasabil. Võimalik, et ma teen meie Välisministeeriumi ametnikele liiga – see on võimalik, ma möönan. Ma ei ole nende asjadega nii hästi kursis. Kuid ma rõhutan, et seda protsessi mitme aasta vältel kõrvalt jälgides on mulle niisugune mulje jäänud ja ma lihtsalt tahtsin selle välja öelda, et värskelt ministriametisse asunud endine kolleeg Riigikogust mõtiskleks nende minu võib-olla mitte kõige õigemate ja adekvaatsemate, aga siiski mõtlemapanevate seisukohtade üle. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Hea minister ja ka sõber, naaber ja nii edasi! Ma räägin asjast. Vaata, milles on probleem. Euroopa Liidu seisukoht on see, et terroristid ja nii edasi on südamlikud inimesed, kes eksivad. Nad on head inimesed, me peame neid kasvatama ja me toome nad õige usu juurde. Nad ongi sellised. Nii aga on Euroopa Liit seda asja käsitlenud ja see on nende õigus.
Mina väidan vastupidist. Terrorism on tänase päeva katk. Terrorism on kuritegu. Terrorist ei ole eksinu, vaid ta on inimsoovastane kurjategija. Mis sellest järeldub? Sellest järeldub see, et inimsoo teine pool, kes ei ole terroristid, peavad mobiliseerima kõik ressursid, et nendega võidelda. Need ressursid on sõjavägi, luure jne, jne, jne. Aga sinna hulka kuulub ka eraviisiline turvateenistus, mida osutavad laevakaitsjad. Jah, nad on mingil määral või õigemini mitte mingil määral, vaid ongi kurjategijad. Aga kas me saame aru, mis seal õieti juhtus? Me oleme tekitanud maailmameredel selle olukorra ja tolereerinud, et nemad, terroristid, teatud aladel valitsevad. Meie võtame omalt poolt ausad, korrektsed, kultuursed inimesed, kes teostavad teatud operatsioone. Ei ole võimalik laevakaitse ilma relvadeta. Kas me muide teame, kuidas käib tavalisel turvafirmal relvade sissevedu Eestisse ja Eestist välja? Katsu sa tuua! Meie seadused käsitavad laevakaitsjat ja relvavedajat terroristina, aga terroristi me käsitame langenud inglina. Tähendab, midagi on siin valesti!
India case asetab tähelepanu keskmesse, milline on relvastatud erafirmade staatus rahvusvahelistes vetes, kui nad teostavad võitlust terrorismiga. Ja kui need poisid ka eksisid ja rikkusid seadusi, siis ärme unustame, et nad on siinpool barrikaadi! Nad on meie omad, nad võitlesid hea eest, nad võitlesid kaubavahetuse ja laevaliikluse võimalikkuse eest, nad võitlesid rahulike merede eest. Need on meie mehed! Kas me oleme endale aru andnud – väga lihtne küsimus! –, et kui turvafirma, laevakaitsja tahab tegutseda, kuidas käib üldse relvade siia sissetoomine, väljavedamine, kuidas seda kontrollitakse jne? See on väga suur lünk rahvusvahelises õiguses – eraviisiline võitlus terrorismiga. Ma arvan, et me ei tohi omasid selles võitluses maha jätta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem läbirääkimissoovi. Härra minister, kas on soovi? Ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 18:29 Vaba mikrofon

Esimees Eiki Nestor

Vaba mikrofon. Sõnavõtusoove ei ole. Kohtume homme! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.29.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee