Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on Riigikogu liikmetel võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Lugupeetud härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Koalitsioonid tulevad ja lähevad, aga erakonnad üldiselt jäävad või vähemalt on nende eluiga pikem. Nagu kunagi ütles üks endine Riigikogu liige ja endine minister, kes nüüdseks on poliitikast lahkunud: toimiv erakond on meie rahvuslik rikkus ja seda tuleb hoida. Ma tean, et Vabaerakonna ettepanekud, mis on puudutanud erakondade rahastamise vähendamist ja nn kahe tooli seaduse tagasikutsumist, on tekitanud partnerites pisut tuska ja nõutust. Aga uskuge, meie pikaajaline eesmärk on see, et Eesti erakonnasüsteem ja poliitiline süsteem tervikuna toimib sujuvalt.
Õnneks on ka paremaid uudiseid. Äsja raporteeris üks erakond Riigikogus sellest, et valimiste võlad on kinni makstud ja tulevikus püütakse vältida olukorda, kus valimiskampaaniat tehakse võlgu. Ma usun, et ka Keskerakond saab uutmoodi juhtimisega oma asjad korda, vahepeal on need väga segaseks läinud. Meie avastasime erakonnaseadusest ühe sätte, mis ütleb, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon peab justkui vastutama selle eest ja aitama erakondi hädast välja, kui nad jäävad suurde miinusesse. Meie arvates ei ole see realistlik ja me usume, et oleks igati proportsionaalne sanktsioon, kui erakond, mille netovara on kaks aastat järjest olnud miinuses, järgmisel kahel aastal riigieelarvelist toetust ei saaks. Annan üle erakonnaseaduse muutmise ettepaneku. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus menetleb seda kodu- ja töökorra seaduse alusel. Head kolleegid, teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 86 Riigikogu liiget, puudub 15.


1. 10:04 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (289 OE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on päevakorras neli punkti. Esimene neist on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 289 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Alles eile arutati siin saalis ühte arupärimist, mille raames korrati üle kõik, mis on seonduv selle probleemiga, mida üritab lahendada see otsuse eelnõu. Seepärast ma ei hakka pikalt kõike seda kordama. Me oleme mitmel korral siin saalis kuulnud, et kuna korteriühistul ei ole võimalik soojuse eest tasuda, lülitatakse majad küttesüsteemist välja. Ma vaid tutvustan seda ettepanekut, mille me teeme Vabariigi Valitsusele. See on järgmine: lahendada probleem, et kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osa korterite omanike või valdajate poolt põhjustab situatsiooni, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud inimeste korterite kütmine ei ole talvisel perioodil tagatud ning nende korterite seisukord halveneb.
Mul on olemas ülevaade, kui suured on olnud kortermajade võlad aastate kaupa. See käib küll ühe Ida-Viru omavalitsuse kohta, aga näitab olukorda üsna hästi. On ka olemas Justiitsministeeriumist saadud kiri, kus räägitakse sellest, millised meetmed võiksid olla abiks selles olukorras, ja õiguskantsleri kiri, millele on lisatud kolme korteriühistu esimehe kiri – muidugi asuvad need korteriühistud Kohtla-Järvel –, kus tema kui praktik avaldab arvamust, millised võiksid olla need meetmed, et probleem lahendada. Pean lõpuks mainima, et korteriühistute summaarne võlg võrreldes sellega, mis ta oli aasta tagasi, on vähenenud umbes kaheksa korda. Praegu ei ole Kohtla-Järvel ühtegi maja välja lülitatud, aga see ei tähenda, et probleem oleks lahendatud. Kui teil on küsimusi seoses sellega, siis ma hea meelega vastan. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 289 arutelu esimene lugemine toimus Riigikogu majanduskomisjonis esmaspäeval, 24. oktoobril. Otsuse eelnõu esitaja Mihhail Stalnuhhin selgitas, et seoses korteriühistute võlaga soojusettevõtetele lülitatakse küte välja paljudel kortermajadel. Õiguskantsleri sõnul on käesoleval aastal tegu ca 100 probleemse majaga, millest ca 25 asub Kohtla-Järvel ja umbes 25 mujal Ida-Virumaal. Omaette probleem on võlgnevuse tekkimise põhjused peamiselt majanduslikult nõrgemates piirkondades.
Vabariigi Valitsuse 2016. aasta 25. veebruari istungil otsustati, et ettevõtlusminister loob korteriühistute võlgnevuse analüüsimisega tegeleva töörühma vajalike muudatuste tegemiseks. Kahjuks ei ole see komisjon siiani lahendust pakkunud.
Majanduskomisjonis toimus sellel teemal põgus arutelu, kus küsiti ka samasisulise arutelu kohta õiguskomisjonis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Karin Sillmann selgitas, et komisjon on koos käinud korra ametlikult ja kahel korral mitteametlikult. Pöördutud on kohalike omavalitsuste liidu, korteriühistute liidu ja probleemsete piirkondade kohalike omavalitsuste poole. Pöördumiste tulemusel on nüüdseks soojavarustuseta vaid üks maja, mille puhul on kaalumisel, kas minna üle lokaalsele küttesüsteemile või mitte. Seega on selleks kütteperioodiks probleem lahenenud. Samas ei ole välistatud selle kordumine. Töörühma koosoleku otsuse kohaselt tellitakse probleemi lahendamiseks uuring, sh kriisiplaan.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks lisas, et ministeeriumi töörühm on istungiks ette valmistanud ülevaate töörühma tegevustest. Ta tutvustas memot, kus oli ära toodud võlgnevuste dünaamika. Selle kohaselt tekivad võlad kütteperioodil ja suveperioodil hakatakse neid likvideerima. Tunti huvi, kas töörühm leiab juriidilisi lahendusi olukordadeks, kus osa korteriomanikke ei maksa sooja eest ning vastutus selle eest langeb korteriühistule. Vastusena kõlas, et see probleem ei kao kuhugi, kuid samas on maksejõuetud inimesed hakanud korteriomanditest loobuma. See tähendab, et riik saab omanikuks ning annab need üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Töörühm peab muu hulgas mõtlema, kuidas selliste korteriomanditega edasi toimetada. Omanikukohustustega seonduvalt on kavas koostöö Justiitsministeeriumiga. Eesmärk saada korralikud maksjad ühte majja kokku oleneb paljuski kohalike omavalitsuste rahalisest võimekusest. Näiteks Valgas on sedalaadi projektid hästi käivitatud, kuna seal on kinnisvara hinnad ilmselt kõrgemad kui Ida-Virumaal.
Mihhail Stalnuhhin eelnõu algatajana avaldas tunnustust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töörühma tegevusele ning avaldas lootust, et info, mille kohaselt on nüüd soojata vaid üks maja, vastab tõele. Ja praeguseks hetkeks, kui siin saalis seda eelnõu arutatakse, ei ole ka enam seda ühte maja, mis oli probleemne. Nii et selleks talveks on kohaliku omavalitsuse ja teiste osapoolte koostöös probleemile lahendus leitud. Ja nii peaks see olema ka tulevikus.
Nüüd otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (see oli konsensuslik) ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (samuti konsensuslik otsus). Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Tahan küsida, kas keegi kohaliku omavalitsuse juhtidest oli komisjoni istungil. Kui polnud, siis tekib küsimus, et kui jutt on, ütleme, Kohtla-Järve Linnavalitsusest, siis miks inimesed, kes on linnas eestvedajad, selle volikogus või linnavalitsuses, pole kutsutud komisjoni.

Kalle Palling

Ei olnud. Tõenäoliselt esindas Kohtla-Järve inimeste arvamust eelnõu algataja Mihhail Stalnuhhin, kes on piisavalt informeeritud. Ma arvan, et selles ei ole põhjust kahelda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Algataja viitas mitmele ühistule ja omavalitsusele, kus need probleemid on olemas. Võib-olla sa kordad üle, millise informatsiooni andis meile majandusministeerium, esitades oma statistika tegelike probleemide kohta Ida-Virumaal.

Kalle Palling

Majanduskomisjonile 24. oktoobril laekunud kokkuvõtte järgi on probleemid järgmistes omavalitsustes: Ahtme, Kohtla-Järve ja Jõhvi. Toonase info kohaselt oli välja lülitatud küte vaid ühes omavalitsuses ja ühes korterelamus, see asus Ahtmes. Nii nagu ma ütlesin, praeguseks on ka see probleem lahenduse leidnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide ja komisjonide esindajatel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 289 lõpphääletus.
Head kolleegid, kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 Riigikogu liiget, puudub 57.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 289. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust ja langeb menetlusest välja. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on menetletud.


2. 10:17 Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 257 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada teile eelnõu 257 menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 6. juunil 2016. Esimene lugemine oli 29. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. oktoober. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon otsustas aga esitada eelnõu kohta kümme oma ettepanekut. Komisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades kahel istungil. 24. oktoobri istungist võtsid osa Keskkonnaministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Tallinna Keskkonnaameti esindajad. Istungil toimunud arutelu käigus esitasid osalejad oma seisukohad eelnõu kohta, need olid toetavad. Lisaks edastasid osalejad komisjoni liikmetele ettepanekud võimalike komisjonipoolsete muudatusettepanekute vormistamiseks. 7. novembri istungil võttis arutlusest osa ka Keskkonnaministeeriumi esindaja, kelle ettepanekul tehti eelnõus mõningaid jõustumisaegade parandusi.
Kõige olulisem muudatus nendest kümnest muudatusettepanekust, mis keskkonnakomisjon tegi, oli see, mis kannab numbrit 5. Me teame, et jäätmeseaduse § 67 lõike 5 kohaselt tuleb kohalikel omavalitsustel määrata veopiirkonnad arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei tohi üldjuhul olla suurem kui 30 000. Seetõttu on näiteks Tallinnas 13, Tartus 4, Narvas 3 ja Pärnus 2 veopiirkonda. Kui eelnõu esialgne versioon nägi ette seda, et kui kas või ühes veopiirkonnas ei ole korraldatud olmejäätmete vedu rakendatud, jääb omavalitsus rahast ilma. Koostöös linnade liidu, maaomavalitsuste liidu ja Tallinna linnaga tegi komisjon ettepaneku, mille sisu on lühidalt selline: kui kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium on jäätmeseaduse § 67 lõike 5 kohaselt jagatud mitmeks veopiirkonnaks, siis kohaldatakse § 72 lõike 4 punktis 2 sätestatud tingimust iga veopiirkonna kohta eraldi ning toetust antakse vastavalt nende geograafiliste aadressiobjektide arvule, mille osas on tingimus täidetud.
Komisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Komisjon otsustas oma 24. oktoobri istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 8. novembri istungi päevakorda ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti Linnade Liit on kirjutanud oma seisukohas, et nad peavad väga oluliseks kohalike omavalitsuste jäätmehooldusega seotud kohustuste katteks uue rahastamismudeli kehtestamist. Nad leiavad, et praeguse sõnastuse alusel tekib küsimus, kas toetust võidakse ka üldse mitte ette näha, kui otsustatakse, et riigieelarves ikkagi võimalusi ei ole. See selgub aga alles pärast konkreetse aasta riigieelarve vastuvõtmist. Kas te ei leia, et omavalitsused vajavad natuke suuremat kindlust selle toetuse suhtes?

Rainer Vakra

Aitäh! Tõepoolest, see on väga suur samm edasi jäätmekorralduses, et omavalitsuste ja jäätmealase arendustegevuse rahastus muutub. Tänavu on selleks ette nähtud 2,2 miljonit eurot. Jah, linnade liit tegi kaks ettepanekut, millest ühes juhtis tähelepanu, et see eelnõu lähtub riigieelarve võimalustest. Komisjonis me juhtisime linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu tähelepanu sellele, et tuleb pingutada ja teha tööd selle nimel, et see summa oleks edaspidi suurem, et see järgmisel aastal kasvaks. See kindlasti oleneb sellest saalist, kus me praegu oleme, oleneb Riigikogust. Nii et minu vastus on selline, et kui me vaatame seadust, siis tõepoolest võib see summa ületuleval aastal olla nii üks miljon kui ka viis miljonit eurot. Aga riigieelarve paneb lõppkokkuvõttes kokku Riigikogu ja ma arvan, et siin on inimesi, kes mõistavad omavalitsuse muret.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa märkisid, et veopiirkonnad määratakse vastavalt prügiveoauto mahutavusele. Kas veopiirkond võib olla ka n-ö piiriülene, juhul kui väiksemas omavalitsuses tõesti ei saaks tekitada nii suurt veopiirkonda, et auto saaks tolles ühes omavalitsuses täis? Kas veopiirkond võib olla ka piiriülene ja kui võib, siis kas see mõjutab kuidagi rahastamist?

Rainer Vakra

Aitäh! Võib küll olla piiriülene. Aga see eelnõu konkreetselt veopiirkonna suurust ja sellega seotud töökorraldust ei mõjuta. Aga tulenevalt jäätmeseadusest see võib küll nii olla. Kõnealune eelnõu puudutab konkreetselt rahastamist, seda, mismoodi kohalikele omavalitsustele jäätmekorralduseks raha hakatakse jagama. Eelnõu põhimõte on see, et summa lähtub adressaatide ehk registreeritud majapidamiste arvust.  Praegu on see peaaegu kaks eurot adressaadi kohta. Kui seda muuta, siis vastavalt sellele omavalitsuste rahakotis jäätmekäitluseks eraldatud summa suureneb.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kümme muudatusettepanekut ja me vaatame need üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, samuti keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja kümnes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 257 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


3. 10:25 Päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 309 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri!

Siseminister Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma teen täna kiiresti ja lühidalt. Teie ees on ettepanek luua hädaabiteadete menetlemise andmekogu, et viia politsei-, piirivalve- ning kiirabi- ja päästesündmuste menetlemine kõik ühtekokku ja anda kogu see vastutus Häirekeskusele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh väga sisuka ja ülevaatliku ettekande eest! Küsimusi kolleegidel ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Uno Kaskpeiti!

Uno Kaskpeit

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas eelnõu oma 24. oktoobri istungil. Siseministeeriumi teabeseireosakonna juhataja Rene Berting tutvustas eelnõu sisu ja eesmärke. Ta selgitas, et kehtiva päästeseaduse alusel on asutatud Päästeameti ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks üks andmekogu, mille vastutav töötleja on Päästeamet ning volitatud töötleja Häirekeskus. Häirekeskus menetleb praegu nii pääste, kiirabi kui ka politsei hädaabiteateid. Seega kogutakse andmeid, mis pole seotud üksnes päästeasutuste ülesannete täitmisega. Päästeamet ei saa volitada kedagi hädaabiteate menetlemise andmestikku edasi töötlema, kuna tegemist ei ole Päästeameti nimel tegutsemisega (kiirabi ja politsei hädaabiteated). Seega luuakse senise päästeinfosüsteemi asemel kaks eraldi andmekogu ning ajakohastatakse päästeseaduses sätestatud andmekogu regulatsiooni tervikuna, et see oleks piisavalt paindlik ja asjakohane. Samuti luuakse eelnõu kohaselt õiguslik alus kõigi hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabiteadete täielikuks menetlemiseks ühtses infotehnoloogilises keskkonnas. Tavakodaniku jaoks ei muutu mitte midagi.
Komisjonis tunti huvi, kuidas on lugu elanike isikuandmete töötlemise ja säilitamisega. Mõeldi just andmeid, mis on saadud hädaabiteadete vastuvõtmisel ja registreerimisel. Rene Berting sõnas, et selle andmekogu puhul on silmas peetud, et andmeid kogutakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Samuti on läbi räägitud andmete säilitamise tähtajad. Häirekeskuse andmekogus säilitatakse andmeid kaks aastat, peale mida muudetakse andmeid nii, et isikuandmed ei ole enam tuvastatavad.
Komisjoni konsensuslikud ettepanekud on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks tavapärasest lühem tähtaeg ehk 11. november kell 16. Eelnõu peaks olema seadusena vastu võetud veel sel aastal ja jõustuma 1. jaanuaril 2017, sellest tuleneski komisjoni otsus panna ette lühem muudatusettepanekute tähtaeg. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 309 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 309 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. novembri kell 16. Head kolleegid, tänane kolmas päevakorrapunkt on menetletud.


4. 10:29 Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 265 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Andrei Novikovi! Juhataja vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja me läheme päevakorraga edasi. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 265 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Andrei Novikovi!

Andrei Novikov

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Vabandust, et olite sunnitud ootama! Teie ees on alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise seadus. Eelnõu algatamise ajend oli valitsuse pikalt kestnud otsustamatus, mis on nüüd päädimas valitsuse laialiminekuga. Kindlasti on kõik selle seadusega juba tuttavad, sest sellest on palju kõneldud. Kokku võttes on saavutatud piisav ühiskonna tähelepanu.
Seaduseelnõu on välja töötanud Sotsiaalministeerium ning see põhineb alkoholipoliitika rohelisel raamatul 2014. aastast. Hoolimata eelnõu olulisusest ja valitsuse lubadusest see seadusmuudatus kohe-kohe ära teha on eelnõu valitsuse kooskõlastusringil juba 2015. aastast peale topanud. Vahepealsel ajal on Riigikogu saalis maha hääletatud mitu Keskerakonna välja töötatud sama valdkonna seaduseelnõu, ja seda põhjendusega, et kohe-kohe saabub valitsuse eelnõu, mis lahendab kõik probleemid ühes seaduses korraga. Parim näide on ettepanek keelata kogu riigis tanklakauplustes alkoholi müük, millega Keskerakonna fraktsioon tuli välja mullu sügisel. Valitsuse seisukoht oli toona, et kuna Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud ja kooskõlastamiseks esitatud alkoholiseadust muutev eelnõu juba sisaldab sellekohast punkti ja veel teisi meetmeid, pole opositsiooni eelnõu mõtet toetada.
Üle saamaks tekkinud ummikseisust, esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon menetlusse valitsuse enda alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mida valitsus ei ole suutnud kooskõlastada juba enam kui pool aastat. See on harukordne juhtum, kus opositsioon toetab koalitsiooni eelnõu, mitte ei tee seda maha ega käitu pikalt au sees olnud poliitkultuuri stiilis, mis lähtub põhimõttest, et vale inimene ei tohi õiget asja ajada. Seda me teeme karjuvast vajadusest – valitsus on juba pikemat aega olnud töövõimetu ning tema otsustamatuse tõttu kannatavad valdkonnad, mis on ühiskonnas väga olulised ja vajavad lahendust juba täna.
Tervise Arengu Instituudi hinnangul suri mullu umbes 500 inimest alkoholi otsese ja teine 500 inimest alkoholi kaudse mõju tagajärjel. Aastas kokku oli 15 000 surma ja nendest tervelt 1000 alkoholi põhjustatud. See peaks olema selge signaal riigijuhtidele, et alkoholipoliitika vajab korrigeerimist, ja kiiresti. Joomine pole jooja isiklik probleem, pahatihti mõjutab see ka tema perekonda ja koduvägivalla tõttu teisigi inimesi, kasvab kuritegevus ja liiklusõnnetuste arv. Nende probleemide vältimiseks on vaja kasutusele võtta nii ennetavaid kui ka probleemi leevendavaid meetmeid. Riigi ülesanne on astuda kindlaid samme, et oma kodanikke kaitsta. Selle mõtte kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult mõjutab alkoholi liigtarbimine Eestis kõiki inimesi, olgu tegu liikluse, kuritegevuse või koduvägivallaga. Tegeldes probleemi tuumaga, saame aidata ka joodikuid ümbritsevaid inimesi.
Vältimaks tupikseisu, peab Riigikogu saatma ühiskonnale selge signaali, et nii edasi ei saa. Täidesaatev võim peab aru pähe võtma või lihtsalt eest ära minema. Meie riigis on kahjuks ununenud, et Riigikogu pole lihtsalt organ, mis kinnitab valitsuse otsuseid. Riigikogu on võimeline ka ise seadusandlikke akte kavandama ning õigusruumi kujundama. Eelnõu pole kindlasti ideaalne, siin on nii õigeid arengusuundi kui ka diskussiooni ja kaalumist vajavaid aspekte. Õige on suund raskendada alkoholi kättesaadavust, paigutades selle teistest kaupadest eraldi või andes omavalitsustele suuremad õigused kehtestada alkohoolsete jookide müügile ajalisi piiranguid. Samas on ka keerulisemaid sätteid, mis seonduvad näiteks kontrolltehingut puudutava regulatsiooniga või alkoholireklaami keelamisega. Usun aga, et need raskused on ületatavad ning kahe lugemise vahelisel ajal saab kõike vajaduse korral täpsustada. Kokku võttes aga tuleb tunnistada, et eelnõu suunitlus on õige ning see seadus aitaks kaitsta rahva tervist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu jättis kooskõlastamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Mis oli selle põhjus ja millised olid nende ettepanekud või soovid?

Andrei Novikov

Selle eelnõu kohta ei ole valitsus esitanud ühtegi oma seisukohta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Auväärt ettekandja! Selles eelnõus on huvitav säte, et alkoholi ei tohi müüa tankla territooriumil tegutsevas jaekaubandus- või toitlustusettevõttes. Mis seal vahet on, kas tegemist on tankla territooriumiga või, ma ei tea, jalgrattalaenutuse või autoteeninduse territooriumiga või midagi muud taolist? See on kindlasti kummaline ettepanek.

Andrei Novikov

Ma olen nõus, et tankla territoorium on tegelikult suhteliselt keeruliselt määratletav mõiste. See oli ka üks valitsuse eelnõu puudusi, mille tõttu see seisis. Ma usun, et lugemistevahelisel ajal on seda võimalik täpsustada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun, kas te natuke täpsustaksite seda, mismoodi selle eelnõu mõtte kohaselt võib alkoholi ostja vanust uut moodi kindlaks teha? Siin on öeldud, et seda regulatsiooni täpsustatakse.

Andrei Novikov

Ma arvan, et te peate silmas kontrolltehingut. Kontrolltehingu puhul on eelnõu eesmärk tõesti see, et inimese vanust saaks paremini kindlaks teha. Praegu on see suhteliselt raske. Samas on eelnõus olevas kontrolltehingu regulatsioonis rida puudusi, näiteks see, et kontrolltehingut peaks saama sooritada ametnik. Ametnik on aga ATS-i järgi vähemalt 18-aastane inimene ehk inimene, kes sisuliselt saaks alkoholi osta. Veel on see nüanss, et kontrolltehingu puhul on sisuliselt tegu väärteo uurimisega. Praktiliselt kujutab kontrolltehing endast matkimist, aga väärteo puhul matkimist ei ole eriti lubatud teha. Nii et siin on terve rida puudusi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi!

Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 17. oktoobril s.a. Komisjoni istungile oli eelnõu algataja esindajana kutsutud Andrei Novikov, kes väga põgusalt tutvustas seda eelnõu ja selgitas selle algatamise ajendeid.
Komisjoni istungil otsustati eelnõu sisulist arutelu mitte avada ja seda kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et eelnõu 265 on identne Vabariigi Valitsuse menetluses oleva Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõuga. Tegelikult on see üsna pretsedenditu juhtum ja kirjandusmaailmas satuks see ehk suure kriitikatule alla, kui keegi on kellegi teksti kopeerinud ja selle enda nime all avaldanud. Antud juhul on eelnõu algatajad seda teinud. Tegemist on üksüheselt Vabariigi Valitsuse menetluses oleva eelnõu ümberkirjutamisega ja algatajate poolt enda nime all esitamisega.
On ka teine põhjus, miks sisulist arutelu ei avatud. Pean siin tegema ühe olulise täpsustuse. Hea kolleeg Andrei vihjas, et Vabariigi Valitsus pole selle eelnõu kohta midagi öelnud. Tegelikult on. Nimelt on Vabariigi Valitsuse seisukoht k.a 18. augustist, kus Vabariigi Valitsus annab teada, et loobub arvamuse andmisest käesoleva eelnõu kohta, ja seda minu viidatud põhjusel. Sotsiaalministeeriumi koostatud seaduseelnõu suhtes ei ole Vabariigi Valitsus veel lõplikku seisukohta kujundanud, ministeeriumide märkuste arutamine on veel pooleli. See ongi tegelikult teine põhjus, miks me sisulist arutelu ei avanud: selleks hetkeks, kui eelnõu oli majanduskomisjoni istungil arutusel, meil Vabariigi Valitsuse sisuline seisukoht puudus. Teema arutelu oli alles pooleli. Kolmas põhjus on loomulikult see, millele eelnõu algataja esindaja samuti viitas. Andrei Novikov rõhutas ka komisjoni istungil, et eelnõu algatamise üks eesmärk on see, et Vabariigi Valitsus tegeleks eelnõu menetlemisega kiiremini ja jõuaks viimaks kokkuleppeni.
Sellest kõigest tulenevalt tehti majanduskomisjoni istungil järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 8. novembriks (otsus oli konsensuslik), teiseks, esimene lugemine lõpetada (otsus oli samuti konsensuslik) ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. detsember 2016 kell 17 (ka see otsus oli konsensuslik). Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te märkisite, et on selgusetu, kes on selle eelnõu autor. Kas selles eelnõus on selge sõnaga öeldud, kes on selle autor? Kas see on Sotsiaalministeerium või mitte?

Toomas Kivimägi

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et eelnõu autorsuse tuvastamine ei ole kõige keerulisem ülesanne, kui võtta ette Sotsiaalministeeriumi koostatud analoogne eelnõu. See langeb üksüheselt kokku eelnõuga, mida me praegu arutame. Ma lähtun ikkagi eeldusest, et Sotsiaalministeerium tegi selle eelnõu enne kui teie, mitte vastupidi. Nii et selle autorsus kuulub Sotsiaalministeeriumile, mitte eelnõu 265 algatajatele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Andrei Novikov ei saanud vastust küsimusele, kas eelnõus endas on selgelt öeldud, et autor on Sotsiaalministeerium. Ma küsin seda uuesti.

Toomas Kivimägi

Aitäh! Kahjuks ei ole öeldud. Minu arvates oleks isegi korrektne öelda eelnõus endas, et tegemist on Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõuga, siis oleks üksüheselt arusaadav. Ent olles korrektne ja täpne, nendin, et majanduskomisjoni istungil eelnõu algataja esindaja Andrei Novikov sellele viitas. Nii et komisjoni jaoks oli see istungil selge.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma proovin asjade käiku meenutada ja vist paar päeva tagasi ütles ka Kadri Simson, et nad läksid selle eelnõu esitamisega sotsiaaldemokraatidele appi. Tõesti, komisjonis mingit arutelu ei olnud. Kas on põhjust arvata, et tegelikult peeti neid läbirääkimisi juba toona ja et sisuliselt oli kokku lepitud sellises olukorras, kus me praegu oleme, ja seetõttu nõustuti nii ühel häälel seda eelnõu toetama?

Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Ma arvan küll, et alustada uue koalitsiooni kokkupanemist valega, just nagu eile hommikul keegi ei teadnud, millega see päev lõpeb – see on väga halb algus uuele koalitsioonile. Ilmselgelt on sisulised läbirääkimised toimunud märksa varem. Minu arvates küll ei ole korrektne Eesti rahvast, Eesti valijaid petta. Kui on soov kellegi teisega n-ö ühte heita, siis ei saa seda kellelegi ette heita. Aga alustada seda valega, just nagu äkki hommikul tuli mõte ja õhtuks sai koalitsioon kokku – see ei ole kindlasti pädev tegutsemine. Teisest küljest, ütlen seda ka täna arutatava eelnõu kontekstis, loomulikult see koostöö saab edaspidi olema ja nende seaduste muutmine mingil kujul saab ka heaks kiidetud. Ma toetan kindlasti alkoholi kättesaadavuse piiramist, aga ütlen siiski sellise sisulise repliigi: ilmselgelt on oluline ka majanduslik mõõde. Kas need piirangud on proportsionaalsed seatud eesmärkidega? Kas need on majanduslikult igati mõistetavad ja loogilised? Sellepärast olen ma tegelikult üsna murelik ja seda eriti vaadates uue koalitsiooni peale. Seni on meil parempoolsete erakondade näol olemas olnud tasakaalustav element, nüüd aga ei saa kahjuks enam IRL-ile selles mõttes loota. Kardan, et ettevõtjate seisukohalt on tegu riskiga, et see saab olema väga suur majanduslik koormus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Palling, palun!

Kalle Palling

Lihtsalt stenogrammi huvides: kas te võiksite üle korrata, mis kuupäeval see komisjoni arutelu toimus? Öelge palun, millised uue erakonna Isamaa liikmed osalesid sellel komisjoni istungil, et ka need Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed üle Eesti saaksid aru, mis ajast alates on need läbirääkimised käinud ja konsensus vasakpoolse koalitsiooni kokkupanemiseks juba saavutatud.

Toomas Kivimägi

Aitäh! Pean oluliseks täpsustada, et uue erakonna Isamaa liikmed ei osalenud sellel koosolekul, küll aga osalesid Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed sellel koosolekul, mis toimus 17. oktoobril k.a.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, kolleegid, väga hariva mõttevahetuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 265 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 265 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. detsembri kell 17.
Head kolleegid, tänane päevakord on läbitud ja istung lõppenud. Aitäh teile!

Istungi lõpp kell 10.50.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee