Austatud esimees! Austatud Riigikogu, suursaadikud ja külalised! Taas on kätte jõudnud aeg Euroopa Liidule sihte seada. Euroopa Liit ei seisa valiku ees, kas olla või mitte olla, kuid üha enam peame vastama küsimustele, kas valitud tee ja senine koostöö on olnud õige. Me peame senisest veelgi enam ja veelgi veenvamalt avalikkusele selgitama tehtud valikuid ja otsuseid. Brexiti referendumi järel kutsusime ellu nn Bratislava protsessi, et teha valikud avatuse ja suletuse vahel, globaalse ja protektsionistliku Euroopa vahel. See on protsess lahenduste leidmiseks sellistele põletavatele probleemidele nagu julgeolek, siseturvalisus, majandus ning tööhõive. See ei tähista kindlasti uue, mitteliberaalse ajastu algusjärku ega kaugenemist Euroopa väärtustest ja Euroopale edu toonud poliitikatest. Samas peame tõele näkku vaatama, et mitte kõik ei ole läinud suurepäraselt ning kõik probleemid ei ole lahendatavad üleöö ja vaid Euroopa tasandil. Euroopa Liit nagu kõik teisedki poliitilised projektid on pidevalt arenev. Ta ei ole perfektne, aga ta on parim riikideülese koostöö vorm, mis meil on.
Austatud Riigikogu! Brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust mõjus nii Euroopale kui Ühendkuningriigile tõepoolest nagu külm dušš. 2. oktoobril konservatiivide aastakongressil esitatud kõne andis esimese selgituse, kuidas uus Briti peaminister Theresa May edasist näeb. Hoolimata meie lootusest, et Ühendkuningriik otsib võimalikult lähedasi suhteid Euroopa Liiduga, oli selles kõnes meile väga vähe rõõmustavat. Kuigi avalduse esitamiseni on veel ligikaudu pool aastat ja selle aja jooksul võib paljugi juhtuda, peame lähtuma ikkagi sellest, et Ühendkuningriik lahkub. Samuti on üsna ebatõenäoline, et tulevaste suhete mudel põhineb senisel neljal põhivabadusel või isegi tolliliidu mudelil, nii nagu Türgi puhul. Seega võib tulevik tuua kaasa selle, et brittidega tehakse vähem koostööd kui Norra, Islandi, Šveitsi ja Türgiga, aga usun, et siiski rohkem kui lihtsalt vabakaubandusleppe. Sellele lisaks on vaja selgust Ühendkuningriigi osaluses ka teistes poliitikates, nagu justiits- ja siseküsimused ning loomulikult kaitsevaldkond. Ma olen kõigest hoolimata optimist ja loodan, et läbirääkimiste lõpptulemus on tasakaalus ning säilitab võimalikult tiheda suhte meie vahel.
Mõned olulised järeldused võib siiski teha juba praegu. Kõigepealt saan öelda, et lähitulevikus on kõige olulisem Euroopa Liidu 27 liikmesriigi koostöö ja tulemuste saavutamine, ning alles siis tuleb meil tegelda Brexiti läbirääkimistega. Teiseks peame parandama koostööd Ühendkuningriigiga nii multilateraalsete organisatsioonide kaudu, nagu näiteks NATO, kui ka regionaalselt ja kahepoolsetes suhetes. Kolmandaks tähendab brittide lahkumine vägagi mõjuka ja meiega samameelse liikmesriigi lahkumist, mis omakorda tähendab seda, et koostöö samameelsete liikmesriikide vahel muutub eestkõneleja lahkumisel senisest veelgi olulisemaks. Mida kiiremini me aktsepteerime, et referendum ei ole tagasipööratav, seda kiiremini suudame leida ka vajalikud lahendused.
Austatud Riigikogu! Üks eelseisva ülemkogu arutelude peamisi teemasid on vabakaubandus. Viimase aasta jooksul on Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate kaubanduslepingute arutelud korduvalt takerdunud. Kuigi Euroopa Liit on maailmas suurim kaubandusblokk, näitab Ukraina, USA ja Kanada lepingute seis, et meil tuleb leida viis, kuidas tegelikke muresid lahendada ja kahjuks ka ebatõdesid kummutada. Euroopa Liit on olnud globaliseerumise eestvedaja, sest vabakaubandus on tähendanud heaolu loomist oma kodanikele, vaesuse vastu võitlemist maailmas ning aidanud tihedate majanduslike suhete kaudu tagada ka rahu ja stabiilsust.
Eesti on vabakaubandusest väga palju võitnud. Samas tuleb meil mõista ka neid, kelle jaoks üleilmastumine on põhjustanud ärevust ja ebakindlust ning kellest on seetõttu tänaseks saanud populistidele lihtne sihtmärk. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles Tallinnas tabavalt: me peame kodanikele pakkuma täiendavat turvatunnet, et jääda sama avatuks kui seni. Seetõttu on oluline, et majanduskasv jõuaks kõikideni. Heaolupirukas ja majanduslikud võimalused ei muutu kolkapatriotismi tõttu suuremaks ega aita luua täiendavat heaolu. Meie tulevik peab rajanema võimalusel luua, toota ja eksportida teadusmahukaid teenuseid ja tooteid. Ma tsiteeriksin siinkohal hiljutist Economisti artiklit: "Tarbijad ja töötajad kannatavad kaubandusbarjääride tõttu enim. 40 riiki hõlmava uuringu alusel võib sedastada, et kaubanduse lõpetamine tooks rikkaimale osale kaasa 28% suuruse sissetulekute kahanemise ja 63% suuruse sissetulekute kahanemise kõige vaesema detsiili hulgas." Kui seda laiendada uutele kaubanduslepingutele ja veelgi suuremale vabakaubandustsoonile, siis nii nagu kaubanduse lõppemine tooks väga suurt kahju, toob täiendav kaubandus väga suurt kasu. Nagu te näete, võidavad kõige rohkem need, kelle sissetulekud on suhteliselt kõige väiksemad.
Vabadus ega vabakaubandus ei tähenda seejuures reeglitevabadust ega anarhiat. Vastupidi, me peame olema eestseisjate hulgas, et üleilmne kaubandus oleks nii reeglitepõhine kui ka reeglitepärane ning austaks seejuures ausat konkurentsi. Seetõttu on oluline, et Euroopa jätkab koos samameelsete riikidega, kelleks ennekõike on arenenud tööstusmaad, kokkulepete sõlmimist, mis aitavad edendada reeglitepõhist maailmakaubandust ja on majanduslikult tasakaalustatud.
Austatud Riigikogu, head saadikud! Euroopa sõna kaalu maailmas määrab suuresti see, kui hea ja tugev on tema majandus. Vaevalt et keegi kahtleb, et suur siseturg on kõikidele Euroopa riikidele vajalik konkurentsivõimelisena püsimiseks ja maailmamajanduses edukalt kaasalöömiseks. Kauba-, kapitali- ja teenuseturgude reformid peavad jätkuma ka selleks, et Euroopa oleks suuteline kaasa lööma digimajanduses. Erinev valdkondlik tururegulatsioon pärsib võimalusi luua mastaabiefekt, mida e-kaubanduse lahendused toetavad ja mis näiteks USA-s on edukalt saavutatud. Kuigi eeskuju on nakkav, jääb maailma parimast rahvuslikust turust väheks.
Mul on hea meel, et aastatepikkuse tubli töö tulemusel on Eestil eduka ja väärika digiriigi kuvand. Paljud tahaksid olla pisut rohkem "Eesti" – lisaks kõigele muule positiivsele ka veidi rohkem cool. Eesti tavapäratust toidavad muu hulgas veidi hullumeelne unistus ühendada Eesti ja Soome e-riik ning meie väärtuspakkumine virtuaalse residentsuse näol, mis on mõlemad juba laia huvi tekitanud. Ka Riigikogul on Eesti progressiivse digikujundi loomisel olnud väga oluline roll, ennekõike eestvedajana jagamismajanduse valdkonnas. Me oleme valinud minu hinnangul väga õige tee, võttes uue tehnoloogia kiiresti omaks ja leides lahendused, mis toetavad arengut. Ma usun, et meie enda eeskuju kaudu oleme muu hulgas suutnud saavutada selle, et digitaalse ühtse turu loomine kui Euroopa Liidu lähiaja prioriteet ei tekitanud Bratislavas deklaratsiooni kokku kirjutades mitte mingisuguseid suuri vaidlusi. "Digitaalne" kuulub juba enamuse sõnavara hulka, mis sest, et mõnel riigil on endiselt ka väga tugev aktsent juures.
Austatud parlamendiliikmed! Nagu me väga hästi teame, seisus kohustab. Digiriigina oleme seetõttu just meie välja pakkunud, et andmete vaba liikumine võiks Euroopa Liidus tulevikus olla eraldiseisev põhivabadus. Solow' tootlikkuse paradoksi kohaselt võtab iga põhjapanev tehnoloogia, nagu ka näiteks internet, aega, et anda kogu majanduslik efekt tootlikkuse ja heaolu kasvus. Mitte keegi ei kahtle, et internet muudab läbivalt nii majandust kui kogu ühiskonda. Eesmärgi saavutamiseks peame lähiajal looma õigus- ja investeerimiskeskkonna, mis toetab tänapäevase digitaristu väljaehitamist, sh loomulikult ka meil põhjalas.
Samuti peame Euroopas tagama regulatiivse keskkonna, mis toetab andmemajandust ja mida ei pärsi asukohapiirangud ega muud takistused. See peab juhtuma viisil, mis ei sea kahtluse alla üksikisiku õigust privaatsusele ega loo olukorda, mis Euroopa digisiseturu muust maailmast eraldab. Andmete vaba liikumine kui viies põhivabadus lubab seda käsitleda nii kõigi teiste põhivabaduste võimaldajana kui ka eesmärgina omaette. Viimase võttis möödunud nädalal kujundlikult kokku üks suur Rootsi sideettevõtja, sõnastades eesmärgina "luua gigabitiühiskond terabaidi territooriumil".
Teine teema, millel ma tahan majanduse ja siseturu kontekstis kindlasti peatuda, on ühendatus. Nii nagu piirikontrollid Euroopa sees pärsivad majandustegevuse võimalusi, nii on ka meie äralõigatus üks meie majanduse kõige olulisemaid klaaslagesid. See ei pea ilmtingimata nii olema. Kuid olukorra muutmine nõuab järjepidevalt pingutust ja kinnihoidmist eesmärgist. Ma juba mainisin Eesti ja Soome koostööd e-riigi arendamise vallas, mis võib viia täiesti unikaalsete lahendusteni väga paljude riikide jaoks. Väga sihikindla töö tulemusena toimub sel reedel Eesti ja Soome energiajulgeolekut tagava gaasiühenduse BalticConnectori finantseerimislepingu allkirjastamise tseremoonia. Euroopa Komisjon finantseerib seda projekti üsna ainulaadselt 75% ulatuses.
Meie järgmine energiajulgeoleku projekt on luua nii turu kui taristu mõttes igati sünkroonselt funktsioneeriv piirkondlik elektriturg, mille selgitamisele kulus suur osa minu möödunud nädalal toimunud Rootsi ja Taani visiidi ajast. Esimene samm on uuringu tegemine ning tehniliste ja rahaliste võimaluste kaardistamine ühenduste rajamiseks. Loodan, et see projekt on teostatav Poola või Põhjala kaudu juba järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Kuid selleks tuleb loomulikult teha tehnilist tööd, disainida pikaajalist eelarvet ja otsida lahendusi koos asjaomaste riikidega.
Samavõrd oluline pikaajaline projekt on raudteeühendus Rail Baltic. Viimasel ajal on see taas hoogsat poleemikat tekitanud, aga ma usun väga kindlalt, et kirjutajad on tegutsenud heas usus. Projekti igakülgne läbivaagimine teeb sellele kokkuvõttes ainult head, isegi kui sedavõrd mastaapse infrastruktuuriprojekti puhul on täielikku konsensust raske saavutada. Käimasolev täiendav tasuvusuuring aitab leida lahenduse mitmele osutatud küsimustele, nagu trassi valik, tasuvuse eeldused ja oodatavad kaubavood. Tahan siinkohal esile tuua mõningad Rail Balticu olulised aspektid, mida on seni küsimuse alla pandud.
Esiteks, koostöö regioonis. Tegemist on mastaapseima koostööprojektiga kolme-nelja riigi ajaloos. Ma ütleksin, et tegemist on isegi ajaloolise võimalusega ühendada piirkond Lääne-Euroopaga. Kuigi Eesti on suurel määral olnud projekti eestvedajaks, mis aeg-ajalt võib meenutada tõrksa taltsutamist, on ka Soome ja teiste riikide huvi projekti vastu tuntav. See on taas elu sisse puhunud nii Tallinna–Helsingi tunneli unistusele kui ka innustanud Soome ettevõtlussektorit. Praeguseks on kolm Balti riiki ja Soome ühendatud Vene rööpalaiusega imperiaalse raudteega. Paika ei ole pidanud lootus, et Venemaa on huvitatud millestki enamast kui toormevoogude suunamisest oma infrastruktuuri kaudu ning "Jaga ja valitse!" põhimõtte rakendamisest ida-läänesuunaliste koridoride ja projektide puhul. Seetõttu on lihtne luua olukord, kus me oleme teiste Balti riikidega rohkem konkurendid kui koostööpartnerid. Võimaluste asemel nähakse tihti rohkem probleeme.
Me vajame Rail Balticut enese ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult. Kümne aasta pärast ei tohiks paika pidada ütlus, et Balti riigid on Euroopas anomaalia, kus rongiga saab ainult ida poole liikuda. Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega rahasta.
Teiseks, tasuvus ja majanduslikud võimalused. Loomulikult loob ehitamine ise uusi võimalusi ning võib tuua regiooni strateegilise tähtsusega taristuinvesteeringuid. Kuid see ei ole peamine, isegi kui see on sündinud raskete kompromisside tulemusena. Olulisim osa Eesti kaubavahetusest ja koostööpartneritest on just nimelt Lääne-Euroopas. Rail Balticu edu võti on võimes võtta üle oluline osa nii Balti riikide kui ka teiste naaberriikide rahvusvahelisest kaubandusest ning luua lisaks uued ja kiired liikumisvõimalused reisijate- ja kaubavedude kasvuks. Selle saavutamiseks on vajalikud optimaalne trass, hea teenusekvaliteet, kõrge töökindlus, moodne veerem ning seadmed ümberlaadimisjaamades, sadamates ja logistikakeskustes, et tagada kiired toimingud.
Tulevane taristu kasutustasude süsteem toetab raudtee kasutamist ning peamine kasutegur ei avaldu mitte raudtee enda kasutustasudest laekuva tuluna, vaid tulevaste investeeringutena tööstusesse ja taristusse. Isegi kui projekt näib tasuv ainult regiooni põhjal, siis täiendavad võimalused ei peitu sugugi ainult regioonis endas. Kas või näiteks Hiina otsib aktiivselt uusi võimalusi konteinervedudeks Euroopasse.
Koostöö regioonis, ühendus Euroopaga ning majanduslik tasuvus on muidugi vaid kaks peamist argumenti. Ma usun, et ka avalikkuses kõlanud ja hirmu külvanud liialdused Eesti tükeldamisest, võimalikust geneetilisest kängumisest ja muu säärane saavad kõik sobival tasemel vastuse. Riigikogul on selle teema käsitlemisel eesseisval hooajal väga oluline roll, sest peatselt saadame siia saali aruteludeks riikidevahelise lepingu, mis rajab Rail Balticu tulevikule poliitiliselt ja õiguslikult võimalikult tugeva vundamendi.
Austatud Riigikogu! Möödunud aastal teie ees kõneledes oli fookuses Euroopa julgeolek ning mitmesugused sellega seonduvad kriisid, mis kogumis olid võtnud Euroopas suisa eksistentsiaalse kriisi mõõtme. Ja seda mitte ainult praegugi Ukrainas jätkuva Vene agressiooni võtmes. Süüria konflikti tagajärjel vallandunud pagulaskriis oli võtmas eepilisi mõõtmeid ning terroriaktid Belgias ja Prantsusmaal jõudsid lõpuks väga valusalt ka eestlasteni. Lääne ühtsus ja otsustavus osutusid võtmetähtsaks. Rändekriisis mõistsime vahetult, et Euroopa riikide julgeolek on väga tihedalt läbi põimunud. Kõik liikmesriigid sõna otseses mõttes vastutavad ühispiiri valvamise kõrge taseme ja seega ka üksteise igapäevase julgeoleku eest. Kõrgendatud poliitiline tähelepanu ja käiguvahetus rändekriisis ning sellest tõukunud tegevused on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes tänaseks kahandanud Türgi ja Kreeka vahelisi rändevooge tervelt 98%. Piiri valvatakse mõlemalt poolt piirijoont ning selle tulemuslikkus sõltub taas kord valve tasemest ja koostöötahtest mõlemal pool.
Periood 2015–2016 tõi kaasa murrangulised muutused. Eriti oluline on selles kontekstis koostöö ja kokkulepped kolmandate riikidega ning ka hoiakumuutus Euroopa Liidus, mis võimaldab võtta rändekriisi ohjamiseks kasutusele kõik poliitikameetmed ja vahendid. See on hea näide selle kohta, mida ühiselt tegutsedes ja ühtse välispoliitikaga võib juba lühikese ajaga saavutada.
Eelmisel nädalal alustas Bulgaaria–Türgi piiril tööd Euroopa piiri- ja rannikukaitse agentuur, mis aitab Euroopa välispiirid veelgi paremini kontrolli alla võtta. Kuigi agentuur alustab kriisi lahendamist toetava tugistruktuurina, ei peaks tulevikus olema välistatud ka terviklik Euroopa piiri- ja rannikuvalve. Rõõmustavaks võime pidada Eesti soovitud Euroopa Liidu piiriületuse infosüsteemi loomist, mida omakorda on täiendatud juurutatava reisiloasüsteemi ja suuremate võimalustega mõjutada ka viisavabadest riikidest pärit rännet. Teema kokkuvõtteks soovin väga tänada Eesti korrakaitsjaid, kes on märkimisväärselt panustanud Euroopa Liidu ühisoperatsioonidesse ning viinud tõrgeteta ellu rändekava eesmärke. Meie ühistegevuse tulemus võiks viia kõikjal Schengeni sisepiiridel kontrolli kõrvaldamisele.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kahetsusväärselt ei ole mul võimalik raporteerida, et Minsk II kokkulepe oleks täidetud. Ei ole! Ukraina ei evi kontrolli kogu oma territooriumi üle, nii nagu on relvarahugi pigem näiline. Endise hooga jätkab Venemaa sõjapidamist Euroopa ida- ja lõunanaabruses ning tõtt-öelda osalt Euroopas endaski, kui arvestame kõiki sõjapidamise viise. Meie idanaaber kasutab edasiminekuks nii konventsionaalseid kui ka hübriidmeetodeid, nii nagu hübriidauto kasutab edasiliikumisel erinevaid kütuseid. Sekkumine kübervahenditega presidendivalimistesse, äärmusparteide rahastamine Euroopas ja ka nende indoktrineerimine Krimmis, lennuõnnetuste sõltumatu uurimise õõnestamine, propaganda, samuti valede levitamine – see kõik mahub viimase kirjelduse alla. Näib, et koolikiusajalikult on hakatud tüli otsima kõikjalt, kus see on vähegi võimalik. Seetõttu on taas kord hakatud olukorda kirjeldama kui uut külma sõda, kuigi selle ilminguid kirjeldas Edward Lucas üsna ilmekalt juba mõni hea aasta tagasi oma samanimelises raamatus. Kui Lääs on Venemaa juhtkonna hinnangul eksistentsiaalne oht, siis tegelikult ei peaks ju keegi olema sugugi imestunud, et eesmärk pühitseb abinõu.
Mis siiski on muutunud, on Lääne avaliku arvamuse hoiakud. Seda ei peegelda mitte ainult Euroopa Liidu värskes globaalstrateegias sisalduv hinnang, et "Venemaa tegevus Ukrainas ja laiemalt Musta mere ümbruses on raputanud Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustaladeni". Ukraina ja Süüria jätkuv küüniline konflikt, aga ka hiljutine lennuõnnetuse, Malaysia Airlines 17 uurimine ja palju muudki on üha enam avanud silmi ning sundinud Lääne avalikku arvamust toimuvat märksa lähemalt ja märksa terasema pilguga vaatama.
Pagulaskriis on seejuures Süüria konflikti otsene tagajärg. Aleppos avanev pilt on lihtsalt õõvastav. Seetõttu tuleb eelseisval ülemkogul meil kolleege ilmselt mõnevõrra vähem veenda, et igal juhul peame jätkuvalt hoidma sanktsioonide puhul senist joont, olema ühtsed, meelekindlad ja lähenema küsimustele pika vaatega.
Austatud Riigikogu! Kuigi Euroopa Liit ei ole kaitseallianss, on ta siiski juba loomisest saadik olnud oma elanike heaolu tagamisega võrdselt ka julgeolekuprojekt. Eesti seniste taotlustega on hästi kooskõlas värsked arengud kaitsevaldkonnas. Ütlen kohe ära, et minu arvates ei ole Euroopa armee loomist praegu laual, ja meil ei tasu raisata aega varjupoksile. Meenutan, et ka NATO-l ei ole armeed, see on liikmesriikidel. Alustada esmakordselt sisukat arutelu Euroopa kaitse üle, sõnastades endale üle jõu käiva ülesande, võib tegelikult saavutada soovitule risti vastupidise efekti. Samas suurem panustamine kaitsesse ei ole enam tabuteema, see on üks nendest teemadest, kus selgelt soovitakse teha senisest rohkem koostööd. Eesti ei peaks Euroopa kaitse teema arendamisse suhtuma allergiliselt, piirdudes arvamusega, et see ei tohiks dubleerida NATO-t. Tõepoolest ei peaks me oma jõupingutusi pihustama, kuid me peaksime vaatama seda kui võimalust, sest on võimalik leida kohti, kus Euroopa Liit suudab lisada väärtust juba tehtavale.
Et kaitseküsimustes tuleb enam koostööd teha, on kahtlemata üks olulisi järelmeid Brexitist. Meenutan muu hulgas, et neljast NATO raamriigist ei ole peatselt kolm Euroopa Liidu liikmed. Lootustandvad arengud Küprose põhja- ja lõunaosa taasühendamisel kaotavad peatselt ühe olulise tõkke kaitsekoostöö teelt. Pariisi terroriaktide näitel teame, et Euroopa Liidu solidaarsuse klausel pakub täiendavaid võimalusi. Samuti võiks Euroopa Liidu sõjaliste ja tsiviiloperatsioonide juhtimist muuta efektiivsemaks, et muu hulgas võtta NATO-lt välisoperatsioonide koormust ja lasta tal keskenduda veelgi enam oma põhiülesannetele.
On teisigi valdkondi, kus koostöö saab olla parem, näiteks kaitsevaldkonna hanked, teadus- ja innovatsiooniuuringud, aga ka Euroopa Liidu tsiviilotstarbeliste lahenduste kasutatavus kaitsevägedes, näiteks mereseirel, merepäästel, satelliitnavigatsioonil jne. Euroopa Liidu hübriidstrateegia tuleb ellu viia ning meie arvates võiks uuendada ka laiapõhjalist küberstrateegiat, kus Euroopa Liidul on samuti väga oluline roll.
Hea Riigikogu! Käes on oluline, küllap isegi kriitiline aeg Euroopale, ja ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise aeg saab olema määrava tähtsusega. See tähendab, et ennekõike on meil ajasurve lõpetada läbirääkimised ning sõlmida olulised poliitilised kokkulepped. Usun, et ma paotasin ennist piisavalt kardinat Eesti eesistumise sisult, sest majanduse, julgeoleku ja Brexitiga, samuti paljude teiste nimetatud teemadega me Eesti eesistumise ajal tegelemegi. Eestile olulised teemad on hästi kajastatud institutsioonide tööplaanides, nii ülemkogu strateegilises kavas kui ka Euroopa Komisjoni tööprogrammis.
Riigikogu ees on Euroopa arengu seisukohalt väga olulised eelnõud, mis käsitlevad näiteks Pariisi kliimalepet ja vabakaubanduslepet Kanadaga. Aga aeg rääkida suure saali ees meie prioriteetidest detailsemalt saabub siiski järgmise aasta hiliskevade paiku, kui Malta eesistumine on jõudnud juba piisavalt kaugele. Suurem osa teemadest ja eelnõudest on meil tegelikult väga hästi teada, mistõttu loodan, et eesistumisprogrammi üle toimuvad sisukad arutelud Euroopa Liidu asjade komisjonis ning loomulikult ka kõikides valdkonnakomisjonides.
Eestil saab olema üks eesistumisprogramm korraga, mis peegeldab nii valitsusele kui ka parlamendile olulisi teemasid. Ühiselt loodud programm toetab eesmärkide saavutamist ja võimaldab meil saavutada konsensuse, et tõsta teisel poolaastal esikohale just nimelt oma eesistujaroll. Koostöös Riigikoguga loodame leida lähiajal sobiva töömeetodi ka meie eesistumise ajaks. Väärika rahvusvahelise mõttekoja hiljutise aruande "Cohesion Monitor" põhjal võime julgesti väita, et me oleme ajavahemikus 2007–2014 läbinud kõige pikema tee Euroopa koostöövalmiduses ning oleme üks koostööaltimaid liikmesriike asutajaliikmete Belgia ja Luksemburgi järel.
Eesistumine on Eesti avasektorile seni kindlasti kõige olulisem juhtimisväljakutse. Selle edukus sõltub peamiselt suutlikkusest sõlmida kokkuleppeid ning viia ühist asja edasi. Euroopa Liit on nagu 28 liikmega koalitsioonivalitsus, mida rapsides ja rusikaga lauale kolkides tulemuslikult juhtida ei saa. Kannatlikkus, tarkus, diplomaadianne, kohalolek ja empaatia on need kvaliteedid, mille poole iga minister, iga riigiametnik peab Euroopa Liitu juhtides püüdlema. Ja see, et Eesti oli valmis üles korjama brittide mahapillatud eesistumise teatepulga, on väga hea näide koostöövalmidusest ja eestvedamisest. Sellega kaasneb ka tagantjärele saadud tunnustus, et alustasime ettevalmistust piisavalt vara. Seetõttu ei tekkinud krampi, eesistumise perspektiivis vajalikud eelnõud jõudsid aegsasti parlamenti ning tegevused tõsteti ümber.
Ma tunnustan seejuures väga Riigikogu südikust, sest teie koormus on sisuliselt kahekordistunud. Ma loodan, et seda südikust jätkub ka järgmise aasta kohalike valimiste kiuste ning eesistumist saadab ennekõike kodurahu ja üksmeel. Edukas eesistumine peab olema meie kõigi ühine eesmärk, sest ainult ühiselt on võimalik teha Eestit suuremaks. Aitäh teile!