Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui Vabariigi Valitsus andis aastapäevad tagasi parlamendile üle 2016. aasta riigieelarve eelnõu, siis ma alustasin oma sõnavõttu rõõmusõnumiga. Vaid nädalapäevad varem oli pikka aega kestnud ebaõiglus lõppenud Eston Kohvri ja tema perekonna jaoks parimal võimalikul moel. Ta jõudis koju tagasi. Täna aga on lootus, et pikale veninud ja palju kriitikat põhjustanud Vabariigi Presidendi valimisel saab Eiki Nestori juhtimisel Riigikogu vanematekogus välja pakutud konsensuskandidaat vajaliku toetuse. Presidendi valimine on kuue erakonna ühine ülesanne ja igaüks siin saalis peab oma valijatele näitama, et parlament on valmis ühiskandidaadi leidmise nimel koos pingutama. Juhin tähelepanu, et me ei vali presidenti ei valitsusele ega valitsuskoalitsioonile. Presidenti on vaja Eesti Vabariigile. Ja Riigikogule antud rahva usalduskrediit on ilmselgelt liiga pisikeseks kuivanud, et võiks endale mängulusti lubada. Seega, head Riigikogu liikmed, ma kasutan siin teie ees seistes võimalust ja edastan teile enda kui kodaniku isikliku palve. Valige president juba Riigikogu esimeses voorus! Aitäh teile!
Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus andis teile äsja üle kasvule suunatud ja struktuurses ülejäägis eelarve, mille maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3%. Ma nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, sest selle eesmärk on kasvatada majandust ning suurendada inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigi efektiivsust. Esimest korda lähenesime eelarve koostamisele selliselt, et juba kevadel kutsusime ministrid Stenbocki majja, et üheskoos valitsuse suuremate ja olulisemate otsuste taha raha leida. Riigi eelarvestrateegia raames paika pandud valdkondade eesmärgid ja riigi rahanduse nelja aasta kava kokkuleppimine tegi eelarve menetlemise märksa tõhusamaks ning võimaldas kokkulepeteni jõuda eeldatust varem. Ma tänan kõiki ministreid, eelkõige loomulikult rahandusministrit mõistliku suhtumise ja väga hästi tehtud töö eest! Me oleme koos saavutanud eeldatust märksa enam ja oleme otsusteks vorminud nii mõnedki paarikümne aasta jooksul tegemata jäänud asjad. Oluline on ka see, et nendele asjadele on nüüd eelarves kate olemas.
Järgmisel aastal jätkab valitsus Eestile edu toonud kursil. Me alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksusoodustuste idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda kui ka oma pere jaoks, eriti laste jaoks. Mis puutub pahede maksustamisse ehk alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade edasisse tõstmisse, siis seda õigustavad mustvalged faktid. Alkoholi tarbimine on vähenenud järjepidevalt 2007. aastast alates. Ma lükkan ühemõtteliselt ümber väärarvamuse, et valitsus tõstab aktsiise mingi müstilise eelarveaugu lappimiseks. Järgmise aasta eelarves on iga aktsiisist rohkem laekuva euro kohta olemas ka samaväärne maksulangetus. Lisaks langevad olulisel määral teatud sektori ettevõtete makstavad keskkonnatasud. Tervikuna väheneb maksukoormus võrreldes SKT-ga 0,2% võrra.
Tänu prognoositust kiiremale palgatõusule ja vähenenud tööpuudusele laekuvad tööjõumaksud 2017. aastal kevadprognoosis pakutust paremini ja lisaks on oodata suuremaid aktsiisilaekumisi, kui seni prognoositud. Nagu juba öeldud, kogu lisaraha, mis kogutakse tänu aktsiisimäärade tõstmisele, antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi.
Kuigi riigieelarve hõlmab eranditult kõiki eluvaldkondi, räägin täna Vabariigi Valitsuse viiest prioriteedist eelarves. Esiteks, julgeoleku tugevdamine. Teiseks, majanduskasvule kaasaaitamine ja tööjõumaksude langetamine. Kolmandaks, madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamine. Neljandaks, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. Viiendaks, uuendusmeelne ja paremini juhitud riik. See teema hõlmab ka varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukat läbiviimist tänavu.
Lugupeetud rahvasaadikud! See on kolmas riigieelarve, mille esitan teile pärast Krimmi annekteerimist. On pretsedenditu, et 21. sajandil võtavad võõra riigi sõdurid sõjalist jõudu kasutades ära tüki ühe vaba riigi territooriumist. Sõjategevus Ida-Ukrainas ei ole lõppenud, rahu ei ole saavutatud. Kaks aastat ja seitse kuud hiljem on Euroopa ja kogu maailma julgeolekuolukord endiselt ärev ja kahjuks prognoositakse, et see jääb selliseks veel pikkadeks aastateks. NATO 28 liikmesriiki on andnud Venemaa agressiivsele käitumisele ühesuguse hinnangu. Meie seisukoht on ühemõtteline: lääne väärtusi hoitakse ja kindlustatakse. Koostöös liitlastega oleme viimase kahe aasta jooksul tugevdanud alliansi kindlustamise poliitikat, uuendanud NATO kaitseplaane, parandanud NATO kiirreageerimise kiirust ja suurendanud sõjalist kohalolekut alliansi idatiival. Nende tegevuste nähtav osa meie jaoks on liitlaste hävitajad Ämari lennubaasis ja alates juunikuust Kaitseväe territooriumil asuv NATO staap, mille eesmärk on tagada hea NATO ja liitlasüksuste vaheline planeerimine ning väljaõpe.
Juulis toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis jõudsime selge järelduseni, et vajame veelgi enamat. Eesti ja teised Balti riigid ei ole NATO kaitset vajav idatiib, vaid küsimus on NATO julgeolekus laiemalt. Vajalik on näidata kollektiivset meelekindlust, täitmaks alliansi põhiülesannet. See põhiülesanne on vältida sõda. Julgeolekupoliitikas nimetatakse seda usutavaks heidutuseks ehk poliitikaks, mis peab maha suruma ükskõik kelle agressiivsed kavatsused. Nende üksuste eesmärk ei ole sõjapidamine ega ohu eskaleerimine, vaid sõja ärahoidmine ja pingete maandamine. 2017. aasta jooksul Tapale saabuvad Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa sõjaväelased koos juba praegu Eestis paiknevate Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega on siin selleks, et tagada rahu. Nendest kolm riiki on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed, neist kolmel on ka tuumarelv ja kõigil maailma kõige professionaalsemad sõjaväelased. See tugevdab ilmselgelt Eesti kaitsevõimet nii sõnades kui ka tegudes. See saadab tugeva signaali, et Eesti ei ole üksi. See annab nii meile endale kui ka meie partneritele kindluse, et Eestisse tasub ettevõtteid luua, investeerida ja siin tasub ka turistina külas käia. Eestilgi on selles uues heidutuspoliitikas kandev roll. Panustab ju vastuvõttev riik sellesse poliitikasse oma territooriumi, Kaitseväe, taristu ja laiemalt ka avalikkuse toetusega. Eesti valitsusjuhina soovin teha kõik selleks, et tagada liitlasüksustele vajalikud tingimused, et neil oleksid korralikud võimalused väljaõppeks nii õhus, maal kui merel ning et neil oleksid korralikud kasarmud, kus elada.
Paralleelselt pean vähemalt sama tähtsaks seda, et me jätkame Eesti Kaitseväe arendamist võitlusvõimeliseks väeks. Liitlastega seotud uued ülesanded ei saa takistuseks Eesti Kaitseväe enda arengule. Me soovime jätkata poliitikat, et kõik kulud, mis on seotud liitlasüksuste kohalolekuga Eestis, tulevad lisaks NATO kokkulepitud 2%-le sisemajanduse kogutoodangust. Me jätkame tankitõrjekomplekside ja jalaväe lahingumasinate hankeid, et meie mõlema jalaväebrigaadi võitlusvõime ja tulejõud aasta-aastalt kasvaks. Ka soovime jätkata panustamist rahutagamisoperatsioonidesse Liibanonis, Kosovos, Malis, Afganistanis ja Iraagis. Mida stabiilsem on olukord meie ja meie liitlaste naabruses, seda tugevamad oleme ka ise. Enda ja meie liitlaste sõjalise riigikaitse tugevdamiseks panustame läbi aegade suurima osa sisemajanduse kogutoodangust: Rahandusministeeriumi veel täna täpsustatud hinnangutel suisa 2,19% SKT-st.
Sama oluline kui sõjaline riigikaitse on investeerimine sellesse, et iga Eestis elav inimene tunneks, et tal on siin turvaline ja hea elada ning et Eesti piir ja meie riigikord on hoitud. Avaliku korra ja julgeoleku tagamisse eraldame 2017. aastal 452 miljonit eurot, mis tähendab sarnaselt riigikaitsega 2,1% SKT-st. Politseinike, piirivalvurite ja kaitsepolitseinike töö on paljude jaoks justkui iseenesestmõistetav, aga just nende õlul lasub ka kohustus tagada, et Eestis ei korduks see, mis juhtus 14. juulil Lõuna-Prantsusmaal, kus kaotasid elu ka kaks meie inimest.
Turvalisust tagab eelkõige inimene, kes töötab politseiniku, päästja või piirivalvurina. Nii soovime tõsta eesliinil töötavate ametnike palku ning parandada politseinike ja päästjate varustust ning töötingimusi. 2017. aastal valmib uus päästehoone Vändras ja Vastseliinas, jätkub 2018. aastal valmiva kauaoodatud Pärnu politsei ja pääste ühishoone ehitus ning alustatakse uue hoone projekteerimist Sillamäele. Me jätkame kaasaegse ja turvalise idapiiri väljaehitamist ning eraldame selleks vajalikud vahendid.
Eesti julgeoleku eest seisavad ka meie tunnustust väärt diplomaadid, kelle töötingimuste parandamiseks ja Eesti riigi väärikaks esindamiseks suurendame hüppeliselt investeeringuid ning teeme korda Eesti saatkonna nii Moskvas, Brüsselis kui ka Washingtonis. Eesti on juba aastaid lähtunud põhimõttest, et julgeolekule peab lähenema kõikehõlmavalt. Me jätkame laiapindse riigikaitse poliitika elluviimist ning eraldame näiteks strateegilise tasandi juhtimise ja eelhoiatuse võime tõhustamiseks üle 7 miljoni euro.
Hea Riigikogu! On selge, et nii julgeoleku kui ka üldise heaolu oluline alustala on toimiv ja investeeringutele atraktiivne majandus. Tuleb tunnistada, et Eesti majanduskasv on jäänud viimastel aastatel allapoole oma võimekuse taset. Ma leian, et sellises olukorras tuleb tugevdada majanduskasvu alustalasid. Olen varemgi öelnud, et Eesti majanduse arengul ei ole ühte suurt pudelikaela, mille likvideerimisel saabub õnn meie õuele. On suuremad ja väiksemad arengut pärssivad takistused, mille kõrvaldamiseks peab majanduspoliitikale tuginedes samme astuma.
Aasta tagasi kutsusin kokku Eesti parimatest ekspertidest koosneva majandusarengu töörühma ning kuu aja pärast ootan neilt raportit sammude kohta, mis kiirendavad Eesti majanduskasvu. Majanduse kasvu ja konkurentsivõime parandamisega peab järjepidevalt reforme ellu viies tegelema, aga oluline on seejuures meeles hoida, et püsida tuleb vaba turumajanduse kursil, mis on parim mudel majandusliku heaolu kasvatamiseks. Et majanduskasvule hoogu juurde anda, investeerime suurte taristuprojektide kõrval meie kõige väärtuslikumasse varasse – oma inimestesse. Panustame märkimisväärselt hariduse kvaliteedi tõstmisesse ning hindame kõrgelt tööturukoolitusi ja tasemeõpet, et meil oleks ka tulevikus majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijaid. Me väärtustame elukogemust ning toetame investeeringuid ka üle 50-aastaste töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.
Eesti maa sool on pikaajalise majanduskasvu alustala ja me ei ole seda saatuse hooleks jätnud. Järgmisel aastal suureneb õpetajate palgafond 4,6%, mis on enam kui üheski teises prioriteetses valdkonnas, tervishoid välja arvatud. Lisaks aitame tööturule piiratud töövõimega inimesed, kes väga soovivad tööturul osaleda. Eesti majandus vajab hädasti töökäsi ja selles olukorras on loomulik otsida esmalt seni veel kasutama tööjõuressursse meie majanduses.
2017. aasta on tööturu ja võrdse kohtlemise osas tähelepanuväärne veel sellegi poolest, et naiste ja meeste palgalõhe vähendamise eesmärgil antakse Tööinspektsioonile õigus kontrollida, kas naised ja mehed saavad sama ja võrdväärse töö eest sama tasu. Me näitame siin ka ise eeskuju, koostades palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris asutusepõhise ülevaate soolisest palgalõhest. Sooline võrdõiguslikkus on hästi toimiva ühiskonna kvaliteedimärk ja sellest peab saama norm. Naiste võrdsemas kaasamises tööturul on peidus väga suur potentsiaal. Järgmisel aastal aitame kaasa töökohtade loomisele, langetades tööjõu maksukoormuse 32,5%-ni ning lubades targalt juhitud ja teadmismahukaid töökohti täitvatele inimestele suuremat liikumist. Tekib ka suurinvestoritoetus. Lisaks rahastame Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis on muu hulgas oluline välisinvestorite, välismaiste spetsialistide ja ka liitlasüksustes teenivate inimeste perede Eestisse toomise seisukohast. Panustame olulisel määral teaduse rahastamisse ja liigume lähemale oma suurele eesmärgile, mille kohaselt riik eraldab tulevikus teadus- ja arendustegevuseks 1% sisemajanduse kogutoodangust. On oluline, et meie teadlased saaksid rohkem panustada Eesti majanduskasvu.
Selleks, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt meie inimeste elatustaset, on valitsus otsustanud kiirendada Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamist. Eestil on rahastamisperioodil 2014–2020 kasutada 3,5 miljardit eurot toetusi, millele lisanduvad põllumajandusele suunatud vahendid. Koos meie oma panusega on struktuurifondide vahendeid 4,6 miljardit. See tähendab 1,6 miljonit eurot investeeringuid iga päev selle nimel, et parandada inimeste heaolu ning töö ja elu kvaliteeti. Eurotoetustega arendatakse hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja IKT valdkonda. Värskeim näide selle kohta, et valitsus kasutab struktuuritoetust igale Eesti inimesele peagi nähtaval ja tuntaval moel, on alles mõni nädal tagasi kinnitatud investeeringute kava, mille alusel ehitatakse või renoveeritakse järgmiste aastate jooksul üle Eesti 59 tervisekeskust. Pean märgiliseks ka Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, mis on taasiseseisvunud Eesti suurim teedeinvesteering ning mille üle on vaieldud aastaid. Kose–Mäo teelõigu ehituse ettevalmistus algab juba eeloleval suvel. Samuti paranevad Eesti ühendusteed, kui 2017. aastal algab Rail Balticu projekteerimine ning ehitushangete ettevalmistamine. Need on kõik väga olulised ja kogu rahvast puudutavad otsused. Kokku kasvavad avaliku sektori investeeringud järgmisel aastal enam kui veerandi võrra.
Head rahvasaadikud! Nagu ma juba ütlesin, peame ennekõike väärtustama meie inimesi. Meie ülesanne on anda kindlustunne homse päeva ees ka neile, kes riigi tuge kõige enam vajavad, sh üksi elavad pensionärid, lastega pered ja inimesed, kes saavad väga väikest palka või toimetulekutoetust. 2017. aasta riigieelarvega suureneb maksuvaba tulu 180 euroni, mis tähendab 2160 maksuvaba eurot aastas. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib võimalus saada tagasi töötasult aasta jooksul tasutud tulumaks. Jätkame sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist. Uuel aastal käivitame programmi, mille käigus renoveeritakse kohalike omavalitsuste hooldekodud energiasäästlikumaks. Me ei unusta ka meie eakaid, kes on Eesti elu edendamisse oma tööga panuse andnud. Et vanaduspõlv oleks väärikas, tõuseb keskmine pension enam kui 5% võrra – 395-lt eurolt 417 euroni – ning on ka tulevikus maksuvaba. Üksi jäänud pensionärid, keda Eestis on üle 92 000, saavad järgmisel aastal lisatoetust 115 euro ulatuses. Järgmisel aastal suurenevad tervishoiuvaldkonna rahalised vahendid ligikaudu 100 miljonit eelmise aasta eelarvega võrreldes.
Laste sündimisega perekonda suurenevad rõõmud, aga tavaliselt ka kulud. Et lapsi üldse sünniks, on noortele peredele vaja kindlustunnet, et nad saavad hakkama ja neid ei jäeta üksi. 1. juulil 2017. aastal jõustub uus lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Vähemalt kolme lapsega perele makstakse sellest päevast lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot iga kuu. Ja veel täpsemalt öeldes: kolme lapsega perele hakkab riik järgmisest suvest maksma iga kuu kokku 400 eurot toetust. Augustis sündis Eestis 1377 last, eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1182 sündi. Me oleme õigel teel, aga et see trend jätkuks, peame jätkama ka lasteaiakohtade loomist. Struktuurivahenditest rahastatavate lapsehoiukohtade loomise tulemusena muutub lapsehoiuteenus kättesaadavamaks ka neis piirkondades, kus praegu on kohtadest puudus. Kokku luuakse aastaks 2020 ligikaudu 3200 uut lapsehoiukohta ja me jätkame ka lapsehoiu ja puudega laste tugiteenuste arendamist.
