Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on rõõm teie ees olla, oma mõtteid edasi anda ja kommenteerida konkreetselt küsimusi, mis seonduvad varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkadesse suhtumisega.
Sissejuhatuseks kommenteerin varimajanduse ja ümbrikupalkade teemat laiemalt. Laekumata maksude mahu hindamiseks mõõdetakse maksuauku. 2015. aasta kohta veel seda infot ei ole, sest maksuaugu arvutamise metoodikast tulenevaid vajalikke algandmeid veel ei ole. See aruanne valmib selle aasta oktoobris. Aga vaatame viimaseid fakte! Aastal 2014 oli maksuauk 411,8 miljonit eurot. Aasta varem oli see 100 miljoni euro võrra suurem: 514,4 miljonit eurot. Suurima osa maksuaugust ning selle vähenemisest moodustab käibemaksuauk, mis oli 2014. aastal 224,7 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga vähenes käibemaksuauk 2014. aastal ligi 56 miljoni euro võrra. Peamine käibemaksuaugu vähenemise põhjus oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul valmistumine käibemaksudeklaratsiooni lisa vastuvõtuks. Riigikogu menetluses on ka praegu eelnõu, mille eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine metallisektoris.
Tööjõumaksude kahju vähenemine 2014. aastal tulenes eelkõige tööandjate õiguskuulekuse kasvust, millele aitas kaasa töötajate registri kasutuselevõtt. 2014. aastal oli tööjõumaksude auk ca 100 miljonit eurot. Arvestades, et tööjõumaksude laekumine kasvab kiiresti, ei saa ka ümbrikupalkade osas olla toimunud väga drastilisi muutusi, kuid loomulikult me jälgime tööturgu hoolikalt.
Nüüd arupärijate küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Kuidas kavatseb riik kontrollida madalapalgaliste töötajate õigust saada maksutagastust olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti direktor on öelnud, et kontrollimiseks puuduvad ametil ressursid?" Tulumaksu tagasimakse eesmärk on vähendada madalat palka saavate inimeste maksukoormust ja seetõttu maksame neile osa või kogu makstud tulumaksu tagasi. Me teeme seda selleks, et muuta madala palgaga töö tasuvamaks ja vähendada vaesust nii, et see soodustab nii töötamist kui ka tööturule tulemist. Ei ole mõistlik, et inimesed, kes teenivad alampalka või vaid veidi üle alampalga ja elavad vaesusriskis, peavad sellest napist sissetulekust ikka maksma aastas sadu eurosid tulumaksu. Tegu on maksukoormuse vähendamisega, mis jätab kokkuvõttes madala palgaga töötavatele inimestele rohkem teenitud tulu kätte. Samuti tagab tagasimakse valem, et inimestel on alati kasulikum teenida rohkem tulu. Kuna tegemist on täpselt sihitud maksutagastusega, on see mitu korda efektiivsem kui tõsta maksuvaba tulu kõigil maksumaksjatel. Tegemist on mujal maailmas äraproovitud maksumudeliga, mille pluss on just see, et säärane tagasimakse vähendab vaesust, samas aga säilitab motivatsiooni teha tööd ja teenida suuremat tulu. Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtjate maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavate inimeste kätte jäävat tulu.
Mis puutub kontrollimisse, siis Maksu- ja Tolliamet alustas madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse tööprotsesside ja infosüsteemi arendust juba selle aasta alguses. Tagasimaksed saavad seega tehtud ja kontrollitud. Tagasimakseprotsess, sh kontrolli kriteeriumid, saavad olema suures mahus automatiseeritud. Täiendavalt selgitan, et Maksu- ja Tolliamet planeerib kontrollitegevust sõltuvalt pettuse fiskaalsest mõjust. Madalapalgaliste inimeste tagasimakse puhul on õigustamatu tagasimakse risk eelkõige seotud olukorraga, kus töötajatele on makstud ümbrikupalka. Kõnealuse tagasimakse kontroll on seega suurel määral seotud ümbrikupalga kontrolliga. Kui Maksu- ja Tolliametile saavad teatavaks asjaolud, et isiku täiendav tagasimakse on põhjendamatu muul põhjusel kui ümbrikupalga saamine, siis alustatakse tavapärast haldusmenetlust.
Teine küsimus: "Põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saavate töötajate osakaalu suurenemine on ilmselt seotud põllumajanduse raske olukorraga. Milliste täiendavate meetmetega kavatseb valitsus toetada põllumajandussektorit?" Loomulikult teeb põllumajanduse olukord ka valitsusele muret. Põllumajandussektori toetamiseks on 2017. aasta eelarves kavandatud kokku üle 300 miljoni euro. Eesti maaelu arengukava kaudu liigub toetusi ligi 190 miljonit eurot, mille hulgas on välistoetuste kaasfinantseering 32,9 miljonit eurot. Otsetoetused põllumajandustootjatele on 123,7 miljonit eurot. Lisaks on põllumajanduse turukorralduse meetmed ja ka koolipiimatoetus. Valitsuse kõige viimane samm põllumajandussektori toetamisel on täiendavalt 3 miljoni euro suunamine 2016. aasta riigieelarvest riigieelarve muutmise kaudu, mida Riigikogu kohe menetlema hakkab. Täiendavad 3 miljonit eurot raskustes põllumajandussektorile makstakse plaanide järgi välja koos 2017. aasta eelarvest plaanitud 4,6 miljoni euroga. Lisaks on Euroopa Liit välja tulnud üleeuroopalise toetuspaketiga, millest 8,081 miljonit eurot on eraldatud Eestile. Toetus on eelkõige suunatud piimatootjatele. Euroopa Liidu tasandil arutati asjakohast rakendusmäärust 25. augustil. Eesti peab oma skeemi välja töötama hiljemalt oktoobri jooksul. Samuti on valitsus heaks kiitnud maaelu arengukava muutmise: me teeme ettepaneku lisada põllumajandustootjatele uus toetus loomahaigustest ja taimekahjustustest tingitult hävinenud tootmispotentsiaali taastamiseks. Uue toetuse maksmiseks suunatakse täiendavalt 1 miljon eurot, eelkõige on see mõeldud sigade Aafrika katkust räsitud seakasvatussektori tootmispotentsiaali suurendamiseks.
Kolmas küsimus: "Miks on valitsus järjekindlalt keeldunud maksmast põllumajanduse täiendavaid üleminekutoetusi (veel sel aastal) ja kriisiabitoetusi väiksematele piimakarjadele?" Euroopa Komisjon vaatab ja ka meie vaatame põllumajandussektori toetusi koos, ehk siis MAK-i toetusi ja otsetoetusi kokku. Käesoleval programmiperioodil põllumajandussektorisse antavate toetuste maht suureneb võrreldes eelmise perioodiga 226 miljonit eurot ehk 13,5%. Maaeluminister on öelnud, et täiendavalt üleminekutoetusi makstes oleksid nad üha ebaefektiivsemad, sest toetusõiguse aluseks on tootmisreferentsid, mis ei iseloomusta praegust toetusvajadust. Valitsuse poliitika on seetõttu toetada oma riigi vahenditest just kõige suuremate probleemidega põllumajandussektoreid, kellest osa üleminekutoetust ei saakski. Väiksemate piimakarjade olukorra parandamiseks teeb Maaeluministeerium alates 2017. aastast muudatusi otsetoetuste maksmisel selliselt, et üle 90% piimakarjadest hakkab saama praegusest suuremat toetust. Kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta kasvab praeguselt 100 eurolt 200 eurole. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. 2015. aasta 31. detsembri referentside järgi puudutab see toetus 96% Eesti piimakarjadest.
Neljas küsimus: "Kuidas on Teie hinnangul praegu tagatud, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa?" Riigihangete seaduse järgi on võimalik toetada ka riigihangete õiguse seisukohalt sekundaarsete eesmärkide täitmist ning arvestada sotsiaalseid, tööhõive-, maksu- ja keskkonnaalaseid aspekte. Praeguses riigihangete seaduses ja ka uue riigihangete seaduse eelnõus on sätestatud, et pakkuja, kellel on maksuvõlg, sotsiaalkindlustuse maksete või keskkonnatasu võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, tuleb riigihankemenetlusest kõrvaldada. Kehtiva seaduse kohaselt kontrollitakse seda hankemenetluse algatamise päeva seisuga. Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt antakse pakkujale riigihankemenetluse korral võimalus oma maksukäitumist parandada ning maksuvõlg ära maksta. Hankija kontrollib pakkuja maksuvõla olemasolu otsuse tegemise päeva seisuga, mis ei ole pakkujale teada. Samal ajal võib hankija kontrollida maksuvõla olemasolu terve riigihankemenetluse vältel ning juhul, kui pakkujal on maksuvõlg tekkinud, ta menetlusest kõrvaldada. Oluline on, et ettevõtjal, kellega sõlmitakse hankeleping, ei oleks maksuvõlga. 2007. aasta 1. mail jõustunud riigihangete seaduse redaktsioonis sisaldus säte, mille kohaselt võis hankija kõrvaldada hankemenetlusest isiku, kes on viimase aasta jooksul tasunud sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse makseid töötaja kohta väiksemas summas kui 70% tema asukohariigi ja piirkonna vastava valdkonna keskmiselt palgalt töötaja kohta tasutava sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse makse summast. Peale selle sätte rakendamisel ilmnenud praktiliste probleemide analüüsi selgus, et see on vastuolus põhiseadusega, täpsemalt põhiseaduse §-dega 11 ja 31. Säte tunnistati kehtetuks vähem kui aasta hiljem.
Lisaks eeltoodule on kehtivas riigihangete seaduses, aga veelgi enam uues riigihangete seaduse eelnõus sätestatud võimalus jätta kõrvale sellised pakkumised, mille maksumus on hankija arvates põhjendamatult madal. Kehtiv riigihangete seadus annab hankijale õiguse siiski põhjendamatult madala maksumusega pakkumist aktsepteerida, kui pakkuja veel kord kinnitab, et ta tõesti sellise maksumusega hankelepingu täidab. Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt on sellist kaalutlusõigust kõvasti piiratud. Kui hankija leiab ka pärast pakkuja selgituse uurimist ning pakkujaga konsulteerimist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei ole tal enam õigust pakkumuse tagasilükkamist kaaluda. See tuleb tagasi lükata. Samuti on selge sõnaga sätestatud, et pakkumus tuleb tagasi lükata juhul, kui selle madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise korras kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Seega juhul, kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja on esitanud kummaliselt madala maksumusega pakkumuse, maksab oma töötajatele ümbrikupalka, saab ta selle pakkumuse kõrvale lükata. Tagamaks õiglasemat konkurentsi, täiendatakse ka maksukorralduse seadust. See eelnõu on praegu koostamisel ja selle kohaselt on maksuhalduril õigus avaldada oma veebilehel maksukohustuslase poolt kvartali jooksul tasutud maksusumma summeeritult kvartalile järgnevaks 10. kuupäevaks.
Viies küsimus: "Milliseid järeldusi teeb valitsus tegelikust aktsiiside laekumisest tänavu ja milliseid muudatusi seadusandluses sellega seoses kavandate?" Aktsiiside kaheksa kuu laekumine kokku on ületanud nii eelarvelisi ootusi kui ka eelmise aasta taset: vastavalt 3,1% ja 11%. Võrreldes eelmise aastaga on alkoholiaktsiisi enam laekunud 14,6% ning ka kütuseaktsiisi laekumine on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 14%. Kui alkoholi puhul on laekumised olnud mõjutatud soetatud varudest, siis kütuse puhul on varude mõju suuremas osas taandunud ning alates juulist on kogused normaaltaseme saavutanud. Hoolimata aktsiisimäära tõusust on diislikütuse ja bensiini deklareeritud kogused kasvanud, samas kui õlle ja kange alkoholi kogused on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Tubakaaktsiisi laekumine on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2,1%. Samas me jälgime igakuist aktsiisi laekumist tähelepanelikult. Kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumistest lähtuvalt ei ole nende aktsiisimäärade muutmiseks praegu tarvidust. Alkoholiaktsiisi pärast olen ma murelikum, see on eelkõige seotud kange alkoholi ja piirikaubandusega. Eraisikute poolt Eesti piiri lähedal Lätist soetatava alkoholi mõju aktsiisi laekumisele on Rahandusministeeriumi hinnangul keskeltläbi 4% ning ministeerium jälgib hoolega ka lähikuude laekumisi. Ma ei välista, et valitsusel tuleb selle teema juurde tagasi pöörduda. Vaatame, milliseks kujunevad lähiperioodi laekumised.
Aktsiisipoliitikal on iseäranis alkoholi ja tubaka puhul eelarvetulude kogumise kõrval eesmärk vähendada tarbimist. Kui aktsiiside laekumine kahaneb tarbimise vähenemise tõttu, on põhjust rahul olla, sest väheneb ka alkoholi ja tubaka tarvitamisest tulenev kahju. Ka olukorras, kus varasemast rohkem tuuakse alkoholi ja tubakat riiki üle piiri, tuleb siiski analüüsida aktsiisipoliitika mõju tarvitatavatele kogustele. Kuigi piirikaubanduse puhul ostetakse tarbitavad kogused lihtsalt mujalt, ei maksa unustada, et valdav osa alkoholist ja tubakast ostetakse siiski Eestist. Seetõttu pole põhjust arvata, et nende toodete aktsiisimääradel puudub mõju tarbimisele. Tõsi, piirikaubandus vähendab seda mõju ja seetõttu vajab olukord jälgimist. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on ka sätestatud eraldi paragrahvina, et Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks analüüsi ja vajaduse korral teeb ettepanekud aktsiisimäärade muutmiseks.
Kuues küsimus: "Kuidas kommenteerite meedias kõlanud väidet, et olete valitsusele teinud ettepaneku vaadata üle aktsiisitõusu tempo ja loobuda majutusasutuste käibemaksu tõusust?" Mis puutub majutusasutuste käibemaksu, siis tuletan meelde, et valitsus kaalus nii sektori majandusnäitajaid kui ka konkurentsiolukorda põhjalikult möödunud aasta kevadel. Tegin siis ettepaneku algselt kavandatud käibemaksumäära ühtlustamise asemel säilitada teatavad erisused. Lõpuks lepiti kokku 14% suuruse käibemaksumäära kehtestamises, mille Riigikogu valitsuse ettepanekul ka seadustas. Seega säilis majutusteenuste soodusmäär ning see on üks väheseid sektoreid, keda sellise meetmega toetatakse. Meie lähinaabreid vaadates näeme, et Rootsis ja Lätis on majutusteenuste käibemaks 12% ehk sarnasel tasemel. Sel aastal on Eestis majutatavate turistide arv jätkuvalt kasvanud. Näiteks turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes Statistikaameti andmetel 488 000 sise- ja välisturisti, st 6% enam kui eelmise aasta juulis. Lisaks ei saa jätta märkimata, et turismisektori arengut toetab riik olulises mahus, rahastades käesoleval Euroopa Liidu eelarveperioodil turismile suunatud meetmeid suurusjärgus 100 miljoni euroga. Aitäh teile!