Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIII Riigikogu, IV Istungjärk, täiskogu korraline istung
Esmaspäev, 26.09.2016, 15:00

Toimetatud

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala esmaspäevane istung. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Minul ja veel 19 Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine siseminister Hanno Pevkurile. Arupärimine puudutab Päästeameti alarahastamist ja päästjate puudust. Nimelt, me oleme mures selle pärast, et peale seda, kui Arto Aas tegi ettepaneku valitsussektoris töökohti 0,7% kokku tõmmata, on töötajaid veelgi vähemaks jäänud ka Päästeametis. Vaatamata sellele, et siin saalis on korduvalt juttu olnud, et justkui viimane piir on käes, enam ei ole kuskilt kokku tõmmata, tundub, et endiselt jääb päästjaid vähemaks. Meie arvates ohustab see siseturvalisust ning päästjate võimekust inimesi päästa ja aidata. Meil ei jätku ei inimesi ega ka ressursse ehk raha, mida päästjad vajavad. Sellest lähtuvalt on meil Hanno Pevkurile viis küsimust.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra esimees! Austatud Riigikogu! Mul on hea meel näha saali taganurgas ka sisse astunud rahandusministrit. Täna on meil talle üks arupärimine. Igaks juhuks anname pikema aja peale ette ka järgmise sisse. Teemaks on raske kütteõli aktsiis. Ma tänan ministeeriumi vastuse eest minu kirjalikule küsimusele, mis puudutas ka seda temaatikat ja tõi ilmekalt esile, et raske kütteõli tarbimine on plahvatuslikult kasvanud sellest ajast, kui ilmneb väga selge aktsiisimaksu vahe. Nimelt, raske kütteõli aktsiis on madal ja on avalik saladus, et seda segatakse eesmärgiga saada odav küttesegu, mis on sarnane diislikütusega. On tekkinud niisugune tulus äri, mida ajakirjandus on käsitlenud pealkirjade all "Kütuseärimeeste uued nipid", "Aktsiisitõus sillutas tee pettusele", "Kütusesegajad sandistavad automootoreid" jms. On hea meel, et Rahandusministeerium on lahendusi lubanud, paraku on need lahendused lubamatult viibinud. Nii tahamegi teada saada, kui palju riik selle tõttu on raha kaotanud ja miks seda küsimust ei ole siiamaani reguleeritud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esindajana Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Teiseks, 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, kolmandaks, investeerimisfondide seaduse eelnõu ja neljandaks, Riigikogu otsuse "Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Nende kolme eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Sven Sester. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud neli eelnõu ja kaks arupärimist. Kodu- ja töökorra seaduse alusel võtame need menetlusse. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul viibib 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Päevakord. Peaminister Taavi Rõivas on avaldanud soovi esineda kolmapäeval, 28. septembril Riigikogu istungil poliitilise avaldusega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel täiendan 28. septembri päevakorda ning lisan esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Taavi Rõivase poliitilise avalduse. Koos selle täpsustusega, austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 85 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:08 Arupärimine varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkadesse suhtumise kohta (nr 232)

Esimees Eiki Nestor

Täna on päevakorras üks arupärimine, mille esitasid Riigikogu liikmed Andres Ammas, Andres Herkel, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Artur Talvik ja Krista Aru. Arupärijate nimel tutvustab seda meile Andres Ammas. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed, kes on arupärimisest huvitatud! Te kõik teate hästi seda igivana kulunud käibefraasi suure ja väikse vale ning statistika kohta. Poliitik leiab oma väidete tõestuseks enamasti ikka sobivaid statistilisi andmeid. Enamasti on nii, et koalitsioon leiab ühed andmed ja opositsioon teistsugused andmed. Tänavu kevadel panid arupärijaid muretsema kaks meedias ilmunud teadet, mis mõlemad käsitlesid varimajanduse uuringuid. Üks oli Riias asuva Stockholmi majanduskooli uuring, teine Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring varimajanduse kohta. Mõlema andmeil ettevõtjate arvates mullu, aastal 2015, Eestis varimajanduse osakaal kasvas ja suurenes ka nende elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalkade maksmist. Need teadaanded tegid meid eriti murelikuks seetõttu, et varem oli paljude aastate jooksul ametlikel andmetel varimajanduse osakaal Eestis vähenenud ja ka Eesti elanike hoiak varimajanduse ja ümbrikupalkade suhtes oli näidanud paranemise tendentse. Meil tekkis kahtlus, et selline Eesti elanike hoiaku muutus võib olla päris otseselt seotud praeguse valitsuse aktsiisitõusudega ja ka tuleval aastal käivituva madalapalgalistele inimestele maksutagastuse idee teostumisega. Me leidsime esimesi kommentaare teema kohta konjunktuuriinstituudi direktorilt Marje Josingult, kelle sõnul võib väikese palga puhul ümbrikupalga eelistamist põhjustada maksutagastuse lootus. Maksu- ja Tolliameti peadirektorit Marek Helmi on väga murelikuks teinud tendents, et just noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. Meil on väga hea meel, kui rahandusminister härra Sester suudab need väited ümber lükata ja meilt meie mure võtta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab üldise heameele saatel rahandusminister Sven Sester. Palun!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on rõõm teie ees olla, oma mõtteid edasi anda ja kommenteerida konkreetselt küsimusi, mis seonduvad varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkadesse suhtumisega.
Sissejuhatuseks kommenteerin varimajanduse ja ümbrikupalkade teemat laiemalt. Laekumata maksude mahu hindamiseks mõõdetakse maksuauku. 2015. aasta kohta veel seda infot ei ole, sest maksuaugu arvutamise metoodikast tulenevaid vajalikke algandmeid veel ei ole. See aruanne valmib selle aasta oktoobris. Aga vaatame viimaseid fakte! Aastal 2014 oli maksuauk 411,8 miljonit eurot. Aasta varem oli see 100 miljoni euro võrra suurem: 514,4 miljonit eurot. Suurima osa maksuaugust ning selle vähenemisest moodustab käibemaksuauk, mis oli 2014. aastal 224,7 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga vähenes käibemaksuauk 2014. aastal ligi 56 miljoni euro võrra. Peamine käibemaksuaugu vähenemise põhjus oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul valmistumine käibemaksudeklaratsiooni lisa vastuvõtuks. Riigikogu menetluses on ka praegu eelnõu, mille eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine metallisektoris.
Tööjõumaksude kahju vähenemine 2014. aastal tulenes eelkõige tööandjate õiguskuulekuse kasvust, millele aitas kaasa töötajate registri kasutuselevõtt. 2014. aastal oli tööjõumaksude auk ca 100 miljonit eurot. Arvestades, et tööjõumaksude laekumine kasvab kiiresti, ei saa ka ümbrikupalkade osas olla toimunud väga drastilisi muutusi, kuid loomulikult me jälgime tööturgu hoolikalt.
Nüüd arupärijate küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Kuidas kavatseb riik kontrollida madalapalgaliste töötajate õigust saada maksutagastust olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti direktor on öelnud, et kontrollimiseks puuduvad ametil ressursid?" Tulumaksu tagasimakse eesmärk on vähendada madalat palka saavate inimeste maksukoormust ja seetõttu maksame neile osa või kogu makstud tulumaksu tagasi. Me teeme seda selleks, et muuta madala palgaga töö tasuvamaks ja vähendada vaesust nii, et see soodustab nii töötamist kui ka tööturule tulemist. Ei ole mõistlik, et inimesed, kes teenivad alampalka või vaid veidi üle alampalga ja elavad vaesusriskis, peavad sellest napist sissetulekust ikka maksma aastas sadu eurosid tulumaksu. Tegu on maksukoormuse vähendamisega, mis jätab kokkuvõttes madala palgaga töötavatele inimestele rohkem teenitud tulu kätte. Samuti tagab tagasimakse valem, et inimestel on alati kasulikum teenida rohkem tulu. Kuna tegemist on täpselt sihitud maksutagastusega, on see mitu korda efektiivsem kui tõsta maksuvaba tulu kõigil maksumaksjatel. Tegemist on mujal maailmas äraproovitud maksumudeliga, mille pluss on just see, et säärane tagasimakse vähendab vaesust, samas aga säilitab motivatsiooni teha tööd ja teenida suuremat tulu. Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtjate maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavate inimeste kätte jäävat tulu.
Mis puutub kontrollimisse, siis Maksu- ja Tolliamet alustas madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse tööprotsesside ja infosüsteemi arendust juba selle aasta alguses. Tagasimaksed saavad seega tehtud ja kontrollitud. Tagasimakseprotsess, sh kontrolli kriteeriumid, saavad olema suures mahus automatiseeritud. Täiendavalt selgitan, et Maksu- ja Tolliamet planeerib kontrollitegevust sõltuvalt pettuse fiskaalsest mõjust. Madalapalgaliste inimeste tagasimakse puhul on õigustamatu tagasimakse risk eelkõige seotud olukorraga, kus töötajatele on makstud ümbrikupalka. Kõnealuse tagasimakse kontroll on seega suurel määral seotud ümbrikupalga kontrolliga. Kui Maksu- ja Tolliametile saavad teatavaks asjaolud, et isiku täiendav tagasimakse on põhjendamatu muul põhjusel kui ümbrikupalga saamine, siis alustatakse tavapärast haldusmenetlust.
Teine küsimus: "Põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saavate töötajate osakaalu suurenemine on ilmselt seotud põllumajanduse raske olukorraga. Milliste täiendavate meetmetega kavatseb valitsus toetada põllumajandussektorit?" Loomulikult teeb põllumajanduse olukord ka valitsusele muret. Põllumajandussektori toetamiseks on 2017. aasta eelarves kavandatud kokku üle 300 miljoni euro. Eesti maaelu arengukava kaudu liigub toetusi ligi 190 miljonit eurot, mille hulgas on välistoetuste kaasfinantseering 32,9 miljonit eurot. Otsetoetused põllumajandustootjatele on 123,7 miljonit eurot. Lisaks on põllumajanduse turukorralduse meetmed ja ka koolipiimatoetus. Valitsuse kõige viimane samm põllumajandussektori toetamisel on täiendavalt 3 miljoni euro suunamine 2016. aasta riigieelarvest riigieelarve muutmise kaudu, mida Riigikogu kohe menetlema hakkab. Täiendavad 3 miljonit eurot raskustes põllumajandussektorile makstakse plaanide järgi välja koos 2017. aasta eelarvest plaanitud 4,6 miljoni euroga. Lisaks on Euroopa Liit välja tulnud üleeuroopalise toetuspaketiga, millest 8,081 miljonit eurot on eraldatud Eestile. Toetus on eelkõige suunatud piimatootjatele. Euroopa Liidu tasandil arutati asjakohast rakendusmäärust 25. augustil. Eesti peab oma skeemi välja töötama hiljemalt oktoobri jooksul. Samuti on valitsus heaks kiitnud maaelu arengukava muutmise: me teeme ettepaneku lisada põllumajandustootjatele uus toetus loomahaigustest ja taimekahjustustest tingitult hävinenud tootmispotentsiaali taastamiseks. Uue toetuse maksmiseks suunatakse täiendavalt 1 miljon eurot, eelkõige on see mõeldud sigade Aafrika katkust räsitud seakasvatussektori tootmispotentsiaali suurendamiseks.
Kolmas küsimus: "Miks on valitsus järjekindlalt keeldunud maksmast põllumajanduse täiendavaid üleminekutoetusi (veel sel aastal) ja kriisiabitoetusi väiksematele piimakarjadele?" Euroopa Komisjon vaatab ja ka meie vaatame põllumajandussektori toetusi koos, ehk siis MAK-i toetusi ja otsetoetusi kokku. Käesoleval programmiperioodil põllumajandussektorisse antavate toetuste maht suureneb võrreldes eelmise perioodiga 226 miljonit eurot ehk 13,5%. Maaeluminister on öelnud, et täiendavalt üleminekutoetusi makstes oleksid nad üha ebaefektiivsemad, sest toetusõiguse aluseks on tootmisreferentsid, mis ei iseloomusta praegust toetusvajadust. Valitsuse poliitika on seetõttu toetada oma riigi vahenditest just kõige suuremate probleemidega põllumajandussektoreid, kellest osa üleminekutoetust ei saakski. Väiksemate piimakarjade olukorra parandamiseks teeb Maaeluministeerium alates 2017. aastast muudatusi otsetoetuste maksmisel selliselt, et üle 90% piimakarjadest hakkab saama praegusest suuremat toetust. Kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta kasvab praeguselt 100 eurolt 200 eurole. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. 2015. aasta 31. detsembri referentside järgi puudutab see toetus 96% Eesti piimakarjadest.
Neljas küsimus: "Kuidas on Teie hinnangul praegu tagatud, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa?" Riigihangete seaduse järgi on võimalik toetada ka riigihangete õiguse seisukohalt sekundaarsete eesmärkide täitmist ning arvestada sotsiaalseid, tööhõive-, maksu- ja keskkonnaalaseid aspekte. Praeguses riigihangete seaduses ja ka uue riigihangete seaduse eelnõus on sätestatud, et pakkuja, kellel on maksuvõlg, sotsiaalkindlustuse maksete või keskkonnatasu võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, tuleb riigihankemenetlusest kõrvaldada. Kehtiva seaduse kohaselt kontrollitakse seda hankemenetluse algatamise päeva seisuga. Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt antakse pakkujale riigihankemenetluse korral võimalus oma maksukäitumist parandada ning maksuvõlg ära maksta. Hankija kontrollib pakkuja maksuvõla olemasolu otsuse tegemise päeva seisuga, mis ei ole pakkujale teada. Samal ajal võib hankija kontrollida maksuvõla olemasolu terve riigihankemenetluse vältel ning juhul, kui pakkujal on maksuvõlg tekkinud, ta menetlusest kõrvaldada. Oluline on, et ettevõtjal, kellega sõlmitakse hankeleping, ei oleks maksuvõlga. 2007. aasta 1. mail jõustunud riigihangete seaduse redaktsioonis sisaldus säte, mille kohaselt võis hankija kõrvaldada hankemenetlusest isiku, kes on viimase aasta jooksul tasunud sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse makseid töötaja kohta väiksemas summas kui 70% tema asukohariigi ja piirkonna vastava valdkonna keskmiselt palgalt töötaja kohta tasutava sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse makse summast. Peale selle sätte rakendamisel ilmnenud praktiliste probleemide analüüsi selgus, et see on vastuolus põhiseadusega, täpsemalt põhiseaduse §-dega 11 ja 31. Säte tunnistati kehtetuks vähem kui aasta hiljem.
Lisaks eeltoodule on kehtivas riigihangete seaduses, aga veelgi enam uues riigihangete seaduse eelnõus sätestatud võimalus jätta kõrvale sellised pakkumised, mille maksumus on hankija arvates põhjendamatult madal. Kehtiv riigihangete seadus annab hankijale õiguse siiski põhjendamatult madala maksumusega pakkumist aktsepteerida, kui pakkuja veel kord kinnitab, et ta tõesti sellise maksumusega hankelepingu täidab. Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt on sellist kaalutlusõigust kõvasti piiratud. Kui hankija leiab ka pärast pakkuja selgituse uurimist ning pakkujaga konsulteerimist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei ole tal enam õigust pakkumuse tagasilükkamist kaaluda. See tuleb tagasi lükata. Samuti on selge sõnaga sätestatud, et pakkumus tuleb tagasi lükata juhul, kui selle madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise korras kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Seega juhul, kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja on esitanud kummaliselt madala maksumusega pakkumuse, maksab oma töötajatele ümbrikupalka, saab ta selle pakkumuse kõrvale lükata. Tagamaks õiglasemat konkurentsi, täiendatakse ka maksukorralduse seadust. See eelnõu on praegu koostamisel ja selle kohaselt on maksuhalduril õigus avaldada oma veebilehel maksukohustuslase poolt kvartali jooksul tasutud maksusumma summeeritult kvartalile järgnevaks 10. kuupäevaks.
Viies küsimus: "Milliseid järeldusi teeb valitsus tegelikust aktsiiside laekumisest tänavu ja milliseid muudatusi seadusandluses sellega seoses kavandate?" Aktsiiside kaheksa kuu laekumine kokku on ületanud nii eelarvelisi ootusi kui ka eelmise aasta taset: vastavalt 3,1% ja 11%. Võrreldes eelmise aastaga on alkoholiaktsiisi enam laekunud 14,6% ning ka kütuseaktsiisi laekumine on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 14%. Kui alkoholi puhul on laekumised olnud mõjutatud soetatud varudest, siis kütuse puhul on varude mõju suuremas osas taandunud ning alates juulist on kogused normaaltaseme saavutanud. Hoolimata aktsiisimäära tõusust on diislikütuse ja bensiini deklareeritud kogused kasvanud, samas kui õlle ja kange alkoholi kogused on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Tubakaaktsiisi laekumine on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2,1%. Samas me jälgime igakuist aktsiisi laekumist tähelepanelikult. Kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumistest lähtuvalt ei ole nende aktsiisimäärade muutmiseks praegu tarvidust. Alkoholiaktsiisi pärast olen ma murelikum, see on eelkõige seotud kange alkoholi ja piirikaubandusega. Eraisikute poolt Eesti piiri lähedal Lätist soetatava alkoholi mõju aktsiisi laekumisele on Rahandusministeeriumi hinnangul keskeltläbi 4% ning ministeerium jälgib hoolega ka lähikuude laekumisi. Ma ei välista, et valitsusel tuleb selle teema juurde tagasi pöörduda. Vaatame, milliseks kujunevad lähiperioodi laekumised.
Aktsiisipoliitikal on iseäranis alkoholi ja tubaka puhul eelarvetulude kogumise kõrval eesmärk vähendada tarbimist. Kui aktsiiside laekumine kahaneb tarbimise vähenemise tõttu, on põhjust rahul olla, sest väheneb ka alkoholi ja tubaka tarvitamisest tulenev kahju. Ka olukorras, kus varasemast rohkem tuuakse alkoholi ja tubakat riiki üle piiri, tuleb siiski analüüsida aktsiisipoliitika mõju tarvitatavatele kogustele. Kuigi piirikaubanduse puhul ostetakse tarbitavad kogused lihtsalt mujalt, ei maksa unustada, et valdav osa alkoholist ja tubakast ostetakse siiski Eestist. Seetõttu pole põhjust arvata, et nende toodete aktsiisimääradel puudub mõju tarbimisele. Tõsi, piirikaubandus vähendab seda mõju ja seetõttu vajab olukord jälgimist. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on ka sätestatud eraldi paragrahvina, et Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks analüüsi ja vajaduse korral teeb ettepanekud aktsiisimäärade muutmiseks.
Kuues küsimus: "Kuidas kommenteerite meedias kõlanud väidet, et olete valitsusele teinud ettepaneku vaadata üle aktsiisitõusu tempo ja loobuda majutusasutuste käibemaksu tõusust?" Mis puutub majutusasutuste käibemaksu, siis tuletan meelde, et valitsus kaalus nii sektori majandusnäitajaid kui ka konkurentsiolukorda põhjalikult möödunud aasta kevadel. Tegin siis ettepaneku algselt kavandatud käibemaksumäära ühtlustamise asemel säilitada teatavad erisused. Lõpuks lepiti kokku 14% suuruse käibemaksumäära kehtestamises, mille Riigikogu valitsuse ettepanekul ka seadustas. Seega säilis majutusteenuste soodusmäär ning see on üks väheseid sektoreid, keda sellise meetmega toetatakse. Meie lähinaabreid vaadates näeme, et Rootsis ja Lätis on majutusteenuste käibemaks 12% ehk sarnasel tasemel. Sel aastal on Eestis majutatavate turistide arv jätkuvalt kasvanud. Näiteks turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes Statistikaameti andmetel 488 000 sise- ja välisturisti, st 6% enam kui eelmise aasta juulis. Lisaks ei saa jätta märkimata, et turismisektori arengut toetab riik olulises mahus, rahastades käesoleval Euroopa Liidu eelarveperioodil turismile suunatud meetmeid suurusjärgus 100 miljoni euroga. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister, kas te oleksite nii kena ja selgitaksite meile, miks see just eelmisel aastal juhtus, see varimajanduse osakaalu ja ümbrikupalkade osakaalu kasv, nagu uuringutest välja tuleb? Millist halba mõju on avaldanud Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumine ja kogu see kobarseaduse nime all kuulsaks saanud maksupakett? Konkreetsemalt aga palun kommentaari ka arupärimises toodud konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu väitele, et väikese palga puhul võib ümbrikupalga eelistamist põhjustada just nimelt lootus maksutagastusele.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Nagu ma ütlesin ka oma vastuses arupärimisele, ma soovin ära oodata oktoobris laekuvad täpsemad kalkulatsioonid ja täpsemad analüüsid, mis tulevad nii Maksu- ja Tolliametilt kui ka Statistikaametilt. Siis saame selgelt näha, kui suureks on kujunenud nn maksuauk ja millest see konkreetselt koosneb. Kui me vaatame viimaste aastate tendentsi, siis me pigem näeme väidetule vastupidist olukorda. Me näeme sisuliselt seda, et kui aastal 2008 oli maksuauk võrreldes SKT-ga veidi üle 3%, täpsemalt 3,05%, ulatudes 503,9 miljoni euroni, siis praegu on see näitaja meie riigi kasvanud SKT juures vähenenud 411 miljonini, mis teeb 2,06% SKT-st. Protsendina SKT-st oleme maksuauku seega vähendanud. Kindlasti oktoobris me saame juba täpsemalt vaadata, milliseks kujuneb 2015. aasta kontekst.
Kuid mida olulist riik on teinud? Riik on aidanud kaasa sellele, et makse oleks kerge maksta ja et maksude mittemaksmisel ei tekiks kellelgi konkurentsieelist. Üks selline näide ongi töötamise register, mis tõi pildile väga palju inimesi, keda varem seal ei olnud. Kadus ära see võimalus, et maksude mittemaksmisel oli tekkinud konkurentsieelis oma teenuste või kaupade müümisel. Aga samamoodi ka 1000-euroste arvete deklareerimine – ka see on toonud konkurentsieelist ära kasutanud firmadele probleeme. Nad on olnud sunnitud neid deklareerima ja tulumaksu on nüüd laekunud pea 100 miljonit rohkem. Mis puudutab madalapalgaliste inimeste maksutagastust, siis nagu ma enne mainisin, pigem ma pean seda positiivseks. Me oleme toonud pildile suure hulga inimesi, keda varem ümbrikupalkade konteksti tõttu tööturul nagu ei olnud.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahandusminister! Kuidas te kommenteerite Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi väidet, et tema meelest on noorte hulgas ilmnenud väga muret tekitav tendents: noorte suhtumine ümbrikupalkadesse on pigem muutunud soosivamaks ja toetavamaks? Kas teie arvates on sellel väitel alust või on see lihtsalt Marek Helmi sisetunne? Kuidas teie kommenteerite? Kas see on nii?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kuidas ma kommenteerin kellegi teise kommentaare? Ma nendin, et ma tunnen muret paljude asjade pärast. Ma tunnen muret piirikaubanduse pärast ja muretsen selle pärast, et meie maksuauk ei suureneks. Riik peab astuma samme, et maksuauk, mis ei koosne ainult ümbrikupalkadest, vaid ka vähem laekuvast käibemaksust ja muudest maksudest, võimalikult väike oleks. Me oleme olnud väga efektiivsed võrreldes Euroopa üldise tasemega. Me liigume oma maksuaugu vähendamisel edasi päris heas tempos. Loomulikult, kui küsida, kas riik peaks veelgi rohkem tähelepanu pöörama ümbrikupalkadele ja võimalikele käibemaksupettustele, kas riik saab ühe või teise meetmega paremini takistada konkurentsieeliste kasutamist, siis muidugi on vastus jah. Loomulikult ma tunnen selle kõige pärast muret ja ma arvan, et ka kogu parlament tunneb selle pärast muret. Aga mitmesugused tegevused, mis riik on käivitanud, näitavad seda, et sellele murele pööratakse tähelepanu. Näiteks võib tuua kas või metallide pooltoodete pöördmaksustamise. Me näeme, et probleemid selles vallas on olemas, järelikult tuleb teha vajalikud muudatused ja praegu on teil laual metallide pooltoodete pöördmaksustamise eelnõu.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Minu küsimus seondub arupärimise esimese küsimuse teemaga ehk madalapalgaliste töötajate maksutagastuse süsteemiga. Maksu- ja Tolliamet on mures, et neile pannakse uusi ülesandeid, aga ressursse ei ole. Minu küsimus on väga konkreetne: kui suured on uue tagasimaksesüsteemi käivitamisega seotud kulud, mis seostuvad infotehnoloogia, tööprotsesside ja muu sellisega? Ning kas sellega kaasneb ka uute töötajate töölevõtmine või siis inimeste ümbersuunamine? Seega inimressursi küsimus on ka.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Jah, loomulikult, iga süsteemi käivitamisel on alati kulud. Vahest te mäletate veel konkreetse seaduse vastuvõtmist – see on ju teie endi kätest tulnud, te ise olete selle eelnõu heaks kiitnud ja seletuskirjas on kõik ilusti kirjas. Ma praegu peast pakun teile, et see summa oli 1,2 miljonit eurot. Kindlasti tasub üle vaadata konkreetse eelnõu seletuskirjas toodud mõju, nagu seda siis hinnati, ma praegu mälu järgi pakun.
Aga jah, loomulikult kaasnevad iga süsteemi käivitamisega mingid kulud. Mis puutub konkreetsel juhul tööjõusse – kas on vaja võtta inimesi juurde –, siis kindlasti tasub Maksu- ja Tolliametist üle küsida. Kuid tuleb vaadata kogupilti. Alati on see kogupildi küsimus, eks ole. Näiteks maksude laekumise puhul, kui me vaatame ühte maksuliiki ja nendime, et mingit liiki makse laekub prognoositust vähem, siis tasub alati vaadata, milline on kogupilt, milline on kogu maksude laekumine. Kui kõiki makse laekub vähem, siis järelikult tuleb hakata kulusid kokku tõmbama. Siin samamoodi: kui vaadata Maksu- ja Tolliameti juhi tööd, mis ta on teinud ära viimaste aastate jooksul, siis ma ütleksin, et see on musternäide riigireformist. Väiksema inimressursiga tehakse paremat tööd. Siinkohal ma kindlasti kiidan Maksu- ja Tolliameti juhti ja toon teda eeskujuks kõigile avalikus sektoris töötavatele juhtidele.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kena oli kuulda teie raporteerimist maksuaugu vähenemisest. Aga arupärijate arvates süveneb üks ohtlik tendents noorte hulgas. Mina näen ümbrikupalkade soosimises usaldamatust riigi vastu. Kas siin ei ole seda ohtu, et riik petab inimesi oma tegevusega? Kas see tendents, et soositakse väiksemat palka, pole riigile ohtlik? Sellega kaasneb ju vanemas eas väiksem pension. Kui seda kõike ei arvestata, siis ongi tagajärg usaldamatus riigi vastu. Kas te ei näe seda ohtlikku tendentsi?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Mulle tundub, et teil läksid asjad natuke segamini. Ma väga vabandan, et ma nii ütlen. Keegi ei soosi väiksemat palka. Vastupidi, minu sõnum teile oli, et sellise palga korral, millest me räägime – miinimumpalk 490 eurot, 500 eurot, 600 eurot, selgelt alla mediaanpalga –, pole õige, et riik võtab sellelt veel tulumaksu. Millest me räägime! Me peaksime hakkama järjest rohkem mõtlema sellele, kuidas riigiressurssi suunata nendesse sektoritesse, kus seda vaja on. Lausalist toetust igas valdkonnas – on see madalapalgaliste töötajate maksutagastus, on need erinevad toetusskeemid – meie riigieelarve välja ei kannata. Aga ma arvan, et sihitatuse seisukohalt võttes ei ole paremat näidet kui madalapalgaliste töötajate maksutagastus.

Esimees Eiki Nestor

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma palun juba ette vabandust, et mul läks ka võib-olla kõik segamini. Ja tänan juba ette väga hea vastuse eest, sest lõpus ju tänada ei lubata. Aga mind erutas see lõik vastusest, kus te rääkisite episoodiliselt põllumajandustoetusest, sellest, kuidas riik aitab piimalehmapidajal ellu jääda ja annab talle toetust. Vaadake, inimesed räägivad erinevates keeltes ja  parlamendi keelt tuleb vahel tõlkida. Ma olen rõõmus, et mõni asi tõuseb 4%, teine 6% või 8% – see on alati hea, kui miski paraneb. Maainimestel on teised kriteeriumid. Mis puutub lehmadesse, siis kõige parem vana ütlus nende kohta on, et lehm toob perele jõukuse majja. Natuke halvem on, et hädaga veab ots otsaga kokku. Kolmas ütlus on: "Hea, kui lehmal kevadel nahk seljas ikka niiske püsib." Siis tuleb punktiir ja kõige lõpus on otsus "Reele ja rappa!". Kas te oskaksite rahanduse keelt tõlkida maainimeste keelde? Kus kohal me selles ütluste reas tänu nendele headele toetustele tegelikult ikkagi asume? Ma tean, et ei ole veel päris käes "Reele ja rappa!" ütlemise aeg. Või on?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See on alatine küsimus, kus kohas me oma teel asume. Selleks, et teada saada, kus me asume, peaksime algus- ja sihtpunkti paika panema, siis teaksime, kus me sellel teel asume. Muidu on nii, et kui pakud hindeks viis, siis tekib küsimus, kas see on viiepallisüsteemis või kümnepallisüsteemis. Kui sisust rääkida, siis on alati minu meelest küsimus selles, et üks asi on hinnangud ja teine asi on faktid. Nii on see elus ikka. Raske on debateerida, kui üks räägib hinnangute baasil ja teine faktide baasil. Kui keegi ütleb, et mulle see asi ei meeldi, siis see on puhas hinnang ja mul ei ole selle peale midagi nentida. Mina räägin faktide baasil. Ja faktidest lähtudes ma märgin, et kui me võtame kaks rahastusperioodi – eelmise Euroopa Liidu rahastusperioodi ja praeguse, aastate 2014–2020 oma –, siis vahe on 226 miljonit. See on nagu peres. Iga pere peab arvestama kokku kõik laekuvad sissetulekud: kui palju andis palk ja kui palju annavad muud tasud, mis saadakse. See on selge fakt.
Vaadakem, milliseid muudatusi riik ikkagi teeb. Seades erinevaid eelarvepositsioone pingeritta, me maksame oma eelarvest täiendavalt põllumeestele juurde. Ma juba tõin selle välja, et kui jutt on piimalehmadest, siis maaeluminister on teinud suurt tööd, et maksta piimatootjatele uusi toetusi. Olemasolevaid toetusi on suurendatud ja ka uued toetused on tulnud. Kui me vaatame väikseid karju, mille suurus on alla saja piimalehma, siis nende toetust sisuliselt kahekordistatakse: 100-lt eurolt 200-le eurole. Neid piimakarju, kus on 100–400 lehma, enne üldse ei toetatud. Nüüd antakse neile 100 eurot per piimalehm. Seega on selgelt näha, et toetusraha suunatakse sinna, kus probleemid kõige suuremad on. Nagu ma mainisin, veel 2016. aastal, mida on ju mõned kuud veel jäänud, suunatakse toimunud muutuste tõttu täiendavalt Eesti riigi maksumaksja raha 3 miljonit eurot selles sektoris probleemide lahendamiseks.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Teatavasti kehtib Eestis praegu seadus, et tööandja peab sotsiaalmaksu miinimumi tasuma ka nende töövõtjate pealt, kellele tal tegelikkuses täies ulatuses tööd anda ei olegi. Eriti tuleb seda ette maapiirkondades. See on üks asjaolu, miks tööandja võib vahel eelistada ümbrikupalga maksmist, selmet maksta palka ausalt. Kuidas te kommenteerite võimalust seda korda muuta? Ehk asendada sotsiaalmaksu miinimumi tasu nõue näiteks tunnipõhise maksu tasumise süsteemiga? Vahest see vähendaks ümbrikupalga maksmise osakaalu meie ühiskonnas?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma arvan, et me peaksime vaatama kõike tervikpildis, nii sotsiaalmaksu põrandat, millest te rääkisite, kui sotsiaalmaksu lage. Mõlemad teemad on oma plusside ja miinustega aegade jooksul päevakorral olnud. Mõlemal teemal on oma plussid ja miinused olemas. Ühelt poolt tuleneb selline solidaarsusprintsiip nii põranda poole pealt kui ka ülevalt. On küsimus, millises ulatuses võimalikke kõrgepalgalisi kohti soovitakse tekitada ja kas see annab efekti, mida loodetakse. Kui te minult küsite, siis ma olen ja arvatavasti on ka kõik parlamendierakonnad debatiks valmis, valmis arutlema võimalike plusside ja miinuste üle. Kindlasti peaksime selleks valmis olema. Aga igale sellisele ettepanekule peaks eelnema mõjuanalüüs, et oleks teada, millised on plussid ja miinused. Igas muudatuses võivad ju olla mõlemad esindatud. Ja kui plussid kaaluvad üles miinused ükskõik millise ettepaneku puhul, siis tuleks seda rakendada. See räägib tervest mõistusest.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Äsja oli juttu hinnangutest ja faktidest ja enne seda oli juttu maksuaugust. Me oleme siin minu meelest paar korda ennegi mõtteid vahetanud, et maksuauk on meil hinnanguline. Äkki saaks uuesti üle rääkida, kuidas täpselt me maksuauku mõõdame? Kuidas me mõõdame, kui palju on seda raha, mis tegelikult võiks eelarvesse tulla, aga jääb tulemata? Kuidas see hinnang kujuneb?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma saadan teile oma kirjaliku vastuse selle kohta, kuidas eri riigiasutused seda arvutavad. Loomulikult on tegemist hinnanguga, täpselt ei tea ükski asutus, kui suur summa lõpuks laekumata jäi. Siiski on olemas selged näitajad, mille alusel kalkuleeritakse mitte ainult Eestis, vaid ka kõikides teistes riikides hüpoteetilist maksuauku. Need näitajad on riikidel enam-vähem samad, muidu ei oleks võimalik üksteise seisu võrrelda. Ma lasen selle info teile eraldi saata, millised need valemid on.
Kui te küsite, milline on olnud nendest valemitest tulenev dünaamika, siis seda on võimalik mõõta. Vaatame ühte konkreetset aastat ehk kõige viimast aastat, aastat 2014. Maksuauk oli 411,8 miljonit – pange tähele, komakoha täpsusega on välja arvutatud – ja jaotus oli selline, et käibemaks moodustas sellest suurima osa: 55% ehk 225 miljonit eurot. Suuruselt järgmine oli sotsiaalmaks, siis tulumaks, edasi tulid aktsiisid: tubaka-, kütuse- ja alkoholiaktsiis. Kui me vaatame dünaamikat, kuidas seis on aastate jooksul muutunud, siis nagu ma ühele küsijale vastasin, selles mõttes oleme tublid olnud. Valitsuse tasemel on käivitatud tõhusaid meetmeid, et tublid olla. Selle eest on meid ka ettevõtjad kiitnud. Pange tähele, et maksuaugu vähendamisel on kahepidine mõju. Ühelt poolt on riigi seisukohalt oluline maksud kokku korjata. Saame siis raha suunata erinevateks headeks asjadeks – on need siis toetused, investeeringud või miski muu. Aga teiselt poolt on see ka ettevõtjatele oluline, sest maksuauk tegelikult tähendab seda, et keegi naudib konkurentsieelist tänu sellele, et jätab maksu maksmata. Ettevõtjate seisukohalt on väga oluline sellist konkurentsieelist piirata.
Kui me vaatame pilti sektoripõhiselt, siis näeme, et kütusesektoris tegi õliliit tihedat koostööd riigiga, et sellel turul maksupettuseid vähendada. Metallisektoriga tegime tihedat koostööd, et metallisektoris käibemaksu pöördmaksustamine kehtestada. Praegu käib töö selle nimel, et tulevikus – ma eeldan, et aastal 2018 – panna kütusekogused elektroonilise saatelehega liikuma. Maksu- ja Tolliamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegelevad selle projektiga. Hinnanguliselt saab tulevikus tänu sellele, et saatelehed on elektroonilised, 10 miljonit eurot rohkem makse koguda. Eesti territooriumil on siis paremini jälgitav igat liiki kütuse liikumine aktsiisilaost hulgimüüjani ja edasi juba jaemüüjani. Kogu teekond on kogu aeg elektrooniliselt jälgitav. Riik tegutseb selle nimel, et maksuauku eri positsioonides vähendada, minu arvates suhteliselt jõudsalt.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Maksu makstakse peamiselt vabatahtlikult ja riigile on kasulik ettevõtlust arendada: mida rohkem on ettevõtjaid, seda suurem on maksulaekumine. Samas oleme tihtilugu näinud, et karistada saavad pigem just väikesed ettevõtjad, kes jäävad väiksemate möödalaskmistega vahele. Nendele, kes on suured ja jäävad vahele suurte maksupettustega, kohtukullid karistust kuidagi määrata ei suuda. Väga palju on näha sellist karjuvat ebaõiglust. Kas teie valitsusliikmena olete mõelnud sellele, kuidas soodustada uute ettevõtete asutamist? Näiteks kas olete mõelnud võimaldada ettevõtetele esimese kahe aasta jooksul madalamaid maksumäärasid või mingeid muid motiveerivaid meetmeid, et meil ettevõtlus järjest kasvaks?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! No näete, oma küsimuse alguses te andsite hinnangu: ütlesite, et teie arvates sõidavad suured tõllas ja väiksed on võllas. Sisuliselt teie küsimuseasetus oli ju selline. Selline hinnang peaks kindlasti baseeruma mingitel faktidel. Mina ei hakka teile vastu vaidlema, sest ma ei taha siin hinnanguid anda.
Aga te küsisite, kas riik motiveerib väikeettevõtlusega alustamist. Siin on küsimus, milliseid motivatsiooni liike me sel juhul peaksime kasutama. On ju räägitud regionaalsetest motivatsioonimeetmetest, näiteks et Ida-Virumaal peaks kehtima 3% madalam sotsiaalmaksu määr. Ma siiski ei ole kindel, et selline konkreetne soodustus oleks kõige õigem. See tähendaks seda, et ettevõte, kes tegutseb kuskil mujal, registreeritakse Ida-Virumaale. Siis oleks tal ju 3% madalam sotsiaalmaksu määr. Kui te ütlete, et peaks kontrollima, kas seal mingi tegevus käib, siis lõpuks läheb selle kõige kontrollimine riigile väga kalliks ja loodetud rahalist võitu ei tule.
Kui me arutame, mida riik teeb selleks, et siia uusi ettevõtjaid tekiks, siis meil on ju päris mitmeid meetmeid. Selle valitsuse põhilisi prioriteete on tööjõumaksude alandamine, see on üks viiest põhiprioriteedist, millega valitsus tegeleb. Sotsiaalmaksu langetamine, maksuvaba tulu tõus, madalapalgaliste töötajate maksutagastus – kõik need on meetmed, mis leevendavad kas ettevõtja või töövõtja elu. See on kindlasti oluline sõnum, konkureerimaks turul teiste riikidega.
Järgmiseks: mitmesugused toetusmeetmed, mis on mõeldud nii alustavatele kui ka juba töötavatele ettevõtetele, neid on alates stardikapitalist kuni võimalike eksporditoetusteni. Ja lõpuks ikkagi seadusandlikud muudatused, mis ei lähe ei toetuste ega ka maksumuudatuste alla, aga annavad tegutsevale ettevõttele teadmise, et neil ei ole vaja võidelda petturitega, kes jätavad mingil põhjusel maksud maksmata. Seesama töötamise register on üks parimaid näiteid. Märkimata ei saa jätta seda, kui lihtne on Eestis ühte ettevõtet luua. Eesti on selles mõttes kindlasti esirinnas. Nagu märgitud, mõne aastaga on saavutatud olukord, kus 30 minuti asemel on võimalik juba 20 minutiga ettevõte luua. Moraal on aga tegelikult selles, et tehakse pingutusi selle nimel, et siin oleks soov ettevõtteid luua. Raha ei tule automaadist. Nagu üks Riigikogu liige mulle ütles: "Sven, raha tuleb ju riigieelarvest." Ei tule raha riigieelarvest, raha tuleb ettevõtete käest.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Te rääkisite siin pikalt põllumajandusest ja ma jätkaksin sellel teemal. Meil oli täna maaelukomisjoni istung, kus me rääkisime seakasvatusest Eestis. Minu küsimus puudutabki seda. Küllap te olete kursis, et kui aasta 2014 lõpu seisuga oli meil veel 900 seapidajat, siis tänase seisuga on 160. See tähendab seda, et 82% sealihatootjatest on pidanud kriisi tõttu oma uksed kinni panema. Millised ikkagi on konkreetsed meetmed? Ja miks rakendatud abinõud ei ole vilja kandnud ja Eesti seakasvatus võib tegelikult välja surra?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kindlasti suudab põllumajandusminister teid paremini nende meetmetega kurssi viia. Loomulikult teab iga valdkonnaminister väga täpselt, milline on ühe või teise meetme sihitatus. Aga kui te vaatate, mida riik teeb, siis te saate aru, et riigi abi probleemi lahendamisel saab eelkõige seisneda raha eraldamises. Mida te näete? Te näete nii eelmisel aastal, sel aastal kui ka järgmisel aastal reaalset raha suunamist riigieelarvest konkreetselt probleemsetesse sektoritesse, kaasa arvatud seakasvatus.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin sellest, et tugevdatakse riigisisest kontrolli kütuse liikumise üle. Aga mul on selline küsimus: kas tuleks varimajanduse hulka lugeda ka kütuse ostmine Venemaalt? Me teame, et Luhamaal töötab Vene poole peal neli bensiinijaama täie võimsusega, aga meie poole peal on ainult üks rohtunud plats – pole olnud mõtet sinna bensiinijaama teha. Kas riigil on võimalik mingeid meetmeid rakendada, et seal asi kontrolli alla saaks?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsimus! Loomulikult ma mäletan pikka aega parlamendis töötanud inimesena seda, et kunagi meil olid siin debatid nn kolmandatest riikidest aktsiisikaupade riiki toomise üle. Inara Luigas algatas siin elavaid debatte selle üle. Tema kurtis, et kui me paneme mingid piirangud peale, siis me võime piiriäärse kaubanduse välja suretada. Praeguseks on kehtestatud kolmandatest riikidest aktsiisikaupade riiki toomisel ajalised ja koguselised piirangud. Piirangud olid ka varem, aga nüüd on need tunduvalt karmimad. Maksu- ja Tolliamet loomulikult kontrollib seda, see on väga tugeva kontrolli all. Eestis on näiteks olemas nn numbrituvastuse süsteem, mis annab automaatselt häirekella, kui mingi auto käib pidevalt kuskil kolmandas riigis. Me ei räägi liikumisest Euroopa Liidu sees, vaid just kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt aktsiisikaupade toomisest. Ei tohi olla nii, et iga päev toote näiteks ploki suitsu ja salaturg vohab.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Teeme alustuseks ühe asja klaariks. Olgem täpsed, lugupeetud minister! Siin saalis on praegu minu meelest täpselt üks inimene, kes oli madalapalgaliste töötajate maksutagastuse vastuvõtmise poolt ja kes saab öelda, et jah, tema kiitis selle heaks. Ametikohustuste tõttu istub ta praegu minu selja taga. Rohkem siin saalis neid ei ole. Teie pealekäimisel võttis ta selle vastu, aga meie siin ei ole seda vastu võtnud. Nii et kui te ütlesite meile, et me ise peaksime nagu vastutama selle eest, kui palju madalapalgaliste töötajate maksutagastus riigile maksma läheb, siis ma võin vastuseks kolleeg Monikale öelda, et esimesel aastal on selle süsteemi käivitamise kulud 1,56 miljonit eurot ja iga-aastased süsteemi töös hoidmise kulud on 560 000 eurot. Ei ole väga väike raha.
Aga nüüd tänase arupärimise põhiteema juurde. Tõepoolest, kuni 2014. aastani oli varimajandus Eestis langustrendis. Selles suhtes on lugupeetud ministril täiesti õigus. Ja kui võrrelda 2014. ja 2013. aasta andmeid, paistab kõik hästi olevat. Kas me saame sama tõdeda pärast oktoobris ilmuvaid andmeid mulluse aasta kohta? Arupärijad kardavad, et mitte. Sest 2015. aasta kevadel asus ametisse valitsus, kelle aktiivse tegevuse tagajärjel võib see juba vähemalt kümme aastat püsinud positiivne tendents katkeda.
Minister rääkis siin suurtest arvudest. Luban endale omalt poolt veel mõned siia lisada, kas või stenogrammi huvides. Riigil jääb tõepoolest varimajanduse tõttu igal aastal saamata hulk raha. Näiteks on arvutatud, et illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil 2014. aastal aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 11,8 miljonit eurot ja tarbiti ühtekokku 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi. Illegaalse sigaretikaubanduse tõttu jäi saamata ligikaudu 58,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu. Laekumata maksude näol, ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi 2014. aastal saamata 93 miljonit eurot.
Tõepoolest, tuleb ministriga nõustuda, et muudatused töötamise registreerimises on endaga kaasa toonud palju positiivset. Aga püsivalt suur probleem, mida ei ole välja mõelnud arupärijad, vaid on tõdenud näiteks ka Maksu- ja Tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse, on järjepidev osalise ümbrikupalga maksmine.
Arupärimist tutvustades meenutasin ma üht vana käibenalja statistika kohta. Ka varimajanduse uurijad ei ole varimajanduse osas üldse mitte üksmeelel. Mullu ilmus ajalehes Postimees ajakirjanik Marge Tubalkaini sulest artikkel, kus öeldakse, et Eesti varimajanduse hinnangud erinevad pea kümnekordselt. Te kuulsite õigesti: pea kümnekordselt!
Kas tohib lisaaega paluda?

Esimees Eiki Nestor

Tohib. Kolm minutit lisaaega.

Andres Ammas

Aitäh! Uurijate andmetel moodustas varimajandus 2014. aastal Eesti SKT-ga võrreldes olenevalt arvutusmetoodikast 3–26%. Kuidas see võimalik on? Te näete, et sellest statistikast leiab igaüks endale sobivad arvud. Nimelt uurivad varimajandust erinevad institutsioonid. Kõigepealt Statistikaamet, kes hindab varimajandust ühe komponendina rahvamajanduse arvepidamises. Püütakse tabada varimajanduse rahaliste tehingute osakaalu – varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk, maksupettused. Viimastel aastatel on nende hinnangul varimajanduse osakaal püsinud 3–4% vahel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurib varimajandust Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad tarbija paneelküsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Nende andmetel on varimajanduse osakaal inimeste kogukulutustega võrreldes viimase viie aasta jooksul olnud 6–9%. Nemad on seda uuringut vist teinud väga järjepidevalt juba 1998. aastast peale.
Ettevõtjate seas teeb sama sisuga küsitlust Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias, kelle uuringule ka arupärijad viitavad. Selle uuringu tulemused on palju kurvemad. Nimelt, 2014. aastal oli nende hinnangul Eesti varimajanduse osakaal võrreldes SKT-ga 13,2%. Kõige drastilisemate tulemusteni on aga jõudnud Austria majandusprofessor Friedrich Schneider, kellel on oma spetsiifiline matemaatiline mudel. Tema kasutab varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid – maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKT elaniku kohta. Tema arvutuste järgi on Baltikumis üldse üks Euroopa suurimaid varimajandusi ja ta on öelnud, et Eestis moodustas see mullu võrreldes SKT-ga 26,2%. Andres Võrk Praxisest on tema metoodikat, sh ka puudujääke käsitlenud. Seega meil ei ole täpset vastust selle kohta, kui suur on Eesti varimajandus. Eri uurijad on jõudnud väga erinevate tulemusteni. Tõe väljaselgitamiseks tuleb ilmselt leida nende tulemuste vahel kesktee.
Kokkuvõtteks. Lugupeetav minister! Tunnustan teid selle eest, et te andsite oma parima, et meid veenda: probleem on väike ja asjade seis paraneb pidevalt. Aga teil ei õnnestunud meid veenda. Tähtis on tendents ja meie arvates on tendents halb. Me jääme mure ja huviga ootama oktoobrit ning neid andmeid, millele te viitasite. Kui vaja, siis jätkame meeleldi teiega seda diskussiooni. Loodame, et ka teie olete nõus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Andres Ammas! Rohkem Riigikogu liikmetel soovi läbirääkimistel osaleda ei ole, küll aga on see soov ministril. Palun, Sven Sester!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Ka riigieelarve menetlusel ma olen valmis pikalt ja põhjalikult vastama, lootes naiivselt, et äkki keegi opositsioonist hakkab eelarvet toetama. Päeva lõpuks selgub ikka, et mitte keegi midagi ei toetanud, ja öeldakse, et kõik see, mis sa rääkisid, oli jama. Ma ei jõua praegu kindlasti kommenteerida kõiki küsimuseasetusi, mis hea kolleeg Andres Ammas lauale tõi, aga ühe teema tahan ära asjatada. See on madalapalgaliste inimeste maksutagastus. Ilmselt sain ma valesti aru, aga mulle tundus, et te uhkelt ütlesite, et oi-oi-oi, siin saalis on ainult üks inimene, kes on seda toetanud. Et peale Eiki Nestori pole seda keegi toetanud.
Teate, ma ütlen teile: minu arvates on maksupoliitikas selle madalapalgaliste inimeste maksutagastusega uus ja oluline siht seatud. Mida ma selle all silmas pean? Me oleme jõudnud olukorda, kus me suuname maksumaksja raha just nendele, kellel seda kõige rohkem vaja on. Me tõstame maksuvaba tulu, millelt riik tulumaksu ei võta, järgmisel aastal kümne euro võrra. Teil see piir tõuseb, minul tõuseb ja kõigil teistel tõuseb. Aga see meede ei ole tegelikkuses sihitatud konkreetsele rahvagrupile. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb kõigil ja ma ei ütle, et see halb on. Kui riigil oleks väga palju ressurssi, siis tasubki kõigil tõsta. Kui te küsite, kas ma olen selle poolt, et kõigil võiks see miinimum, millelt tulumaksu ei võeta, olla 5000 eurot, siis jah, loomulikult olen. Aga riigil ei ole praegu nii palju ressurssi, lihtsalt ei ole! Ja piiratud ressursi tingimustes peame püüdma sihitada maksumaksja raha nii, nagu kõige õigem on, ja madalapalgaliste töötajate maksutagastusega me just seda teeme. Inimesel, kes saab 500 või 600 eurot kätte, on võimalik järgmisel kevadel pärast tuludeklaratsiooni täitmist tulumaks kas terves ulatuses või osaliselt tagasi saada. Uskuge mind, 500–600 eurot ei ole suur raha! See ei ole suur raha, püüdkem sellega ära elada!
Ma veel kord kutsun teid üles, ärge olge uhked selle üle, et te selle vastu olete või olite. Vastupidi, minu meelest peaksime järjest rohkem sellisele sihitatusele mõtlema hakkama. Meil on 103 000 inimest, kes järgmise aasta kevadel täidavad oma tuludeklaratsiooni ja teevad seal õigesse kohta linnukese ning saavad suuremal või vähemal määral tulumaksu tagasi. 103 000 inimest saab 500 või 600 eurot kuus! Mõelgem selle peale, kui Eesti keskmine palk on juba 1100 eurot ja kasvab kapates 5,5% aastas. Nagu te teate, jõuab see lähiaastatel, sisuliselt juba järgmisel aastal ligi 1200 euroni. 500–600 eurot kuus! Ma ütleksin, et mõte neilt tulumaksu võtta on juba oma olemuselt selline, et sellele peab tähelepanu pöörama.
Ma arvan, et tulevikus on nii ka erinevate toetusmehhanismidega. Kui me räägime toetusmehhanismidest, siis mida rohkem me suudame lausalist toetust suunata vajaduspõhiseks, neile, kellel abi tõesti vaja on, seda paremini oleme maksumaksja raha hallanud. Minu meelest peaks kõikide Riigikogu liikmete soov olema võimalikult palju maksumaksja raha suunata nendele, kellel abi tegelikult vaja on. Lausalised toetused – see on tore, aga see on lihtsalt väga kallis. Ja meil oma piiratud ressursi tingimustes kindlasti seda võimalust ei ole.
Rõhutan veel kord, et madalapalgaliste inimeste maksutagastus vähendab vaesust ning hoiab motivatsiooni teha tööd ja teenida suuremat tulu. Ma arvan, see on väga hea seadus. Võin teile ka lubada üht: nii kaua, kui IRL on valitsuses, seda muudatust ei tehta, et madalapalgaliste maksutagastus tühistatakse. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan ka selle päevakorrapunkti arutelu.


2. 16:05 Vaba mikrofon

Esimees Eiki Nestor

Vaba mikrofon. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh sõnaõiguse eest! Tahaksin oma kolleegidega mõningaid mõtteid jagada. Kallis rahvas, kes me siin saalis istume, kes me seadusi teeme ja kes me rahva eest mõtlema peame, teda aitama ja tema eest seisma peame, mulle tundub, et viimasel ajal on meil kadunud poliitiline härrasmehelikkus. Mulle tundub, et viimasel ajal me oleme unustanud galantsuse poliitikas. Ma võin siin veel terve rea ilusaid sõnu nimetada.
Vaadake, mis juhtus presidendivalimistel! Poolteist aastat tagasi hakati promoma ühte presidendikandidaati. Paar kuud tegid kõik oma valimiskampaaniat, vaidlesid põhimõtete üle, maailmavaate üle. Tulised, tulised, tulised debatid käisid. Päev enne laupäeval peetud valimisi tulid välja avaliku arvamuse uuringu tulemused, mis ütlesid, et üks kandidaat on rahva lemmik, teda armastavad kõik – üle 50% on tal toetust. Ja, kallis rahvas, järgmisel päeval me andsime sellele rahva lemmikule nii vähe punkte, et ta kaotas. Rahva lemmik oli valimistel suurim kaotaja. 61 inimest ei teinud oma valimisbülletääni üldse värviliseks. Mis nende peas ikkagi toimus? Kus oli nende vastutus oma valijate ees? Mis on juhtunud?
Kogu Eesti rahvas oli üles köetud lootuses, et me saame tõelise presidendi, naise või mehe – naised, muide, kaotasid. Nüüd, kui need suured debatid on seljataga, tuleb välja, et me ei suudagi teda valida. Nüüd me istume Riigikogu tagatoas, ma ei tea, kas kohvitasside või teetasside taga, ja lepime kokku, et äkki me leiame ühe toreda Eesti inimese, kelle sobiks sinna koha peale susata, et jumala pärast rahvusvaheline skandaal suurem ei oleks.
Väiksem skandaal ei ole praegu ka Eesti suurimas opositsioonierakonnas, 15 000 liikmega Keskerakonnas. 25 aastat on seda parteid ehitatud. Ta on võimas, ta on võimas vennaskond või sõpruskond – kuidas öelda. 25 aastat on seal ees olnud võimas mees, kes on muutnud Eesti poliitikat, nii nagu ta heaks arvas ja nii nagu valijad tahtsid. Ta on võitnud peaaegu kõik Riigikogu valimised, aga valitsusse pole teda lastud, sest ta on olnud liiga kõva, liiga tugev. Ja nüüd järsku, 25 aastat hiljem, öeldakse talle: "Isa, mine ära ja anna maja palun meile!" 25 aastat hiljem ütlevad õpilased, keda ta on kasvatanud 10–15 aastat: "Õpetaja, mine ära, või me lööme sulle noa selga. Sa oled ikka veel elus? Anna ära oma elutöö ja me müüme selle asja maha!"
24 tundi anti laupäeva õhtul aega, et järgmiseks päevaks Keskerakonna juhatus kokku kutsuda. Esimees ei jõudnudki sinna. Esimees ei jõudnud sinna ja paljud liikmed ei jõudnud sinna. Ja ikkagi tehakse üks ebaseaduslik otsus: võetakse maha partei peasekretär, kes on näidanud ennast väga tugevast küljest, ja tema asemele pannakse kohusetäitja. Seda ei näe ette ükski Eesti seadus – mitte üks! Täna hommikul see kohusetäitja tuleb paari kõrge funktsionääriga Keskerakonna büroosse, lööb jalaga ukse lahti ja ütleb nii: "Andke oma paberid siia! Andke oma sahtlid siia! Mina kamandan!" Naisterahvas lükati ukse taha ja alustati partei ülevõtmist. Meedia on ukse taga, kõik halavad, keegi ei tea, mida teha. Keegi on näinud, kuidas dokumente välja viiakse, keegi seda ei näinud ... Jne, jne, jne. Kõik see on tehtud seadusvastaselt, nagu selgus. Advokaadid, kellega täna nõu peeti, ütlesid, et see ei ole seaduslik. Ja ometi see on seaduslik. Samamoodi võeti omal ajal üle, ma mäletan, uus kompartei, Väljase kompartei, mida lõpuks juhtis Tiit Toomsalu. Ta istus kabinetis ja uks löödi kirvega maha, võeti partei ära. Samamoodi võeti üle Rahva Hääle toimetus – tulid sisse suured kapid, maffiamehed, ja tõstsid inimesed toimetusest sõna otseses mõttes välja. Ma olin seal kohal, tegin pilti. Rahva Hääl võeti üle, tehti uueks päevaleheks.
Ja niimoodi me oleme jõudnud oma kultuuriga, kallis rahvas, sinnamaani, et me ärastame erakondi täpselt samamoodi, nagu me ärastasime kolhooside masina-traktoriparke, panime endale tasku. Me saime selle partei endale, aga sina, vana mees, mine koju! Vaat selline on meie poliitiline kultuur täna, aastal 2016. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Head kolleegid! Riigikogu on selline koht, kus arutatakse seadusi ja paljusid muid asju, mis inimestele korda lähevad. Minu arusaama järgi ei ole Riigikogu koht, kus mõni erakond võiks oma musta pesu pesta. Minu eelkõneleja alustas sellest, et mainis poliitilist härrasmehelikkust. Tõesti, kui siia pulti tulla, siis peaks igaühel seda olema. Mina tulin siia pulti selleks, et teie kõigi ees eelmise sõnavõtu pärast vabandust paluda. (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja ja vähesed siinviibijad! Tahan paari sõnaga rääkida üleeile luhtunud presidendivalimistest. Kui presidendi valimine Riigikogus oleks sama mis kahe meetri kõrgusel olevast latist ülehüppamine, siis riigi valimiskogus oleks see umbes meeter viiekümne ületamine. Ei saanud me jagu kahest meetrist, ei saanud meeter viiekümnest. Pool aastat valmistasime hõrku rooga, uut presidenti. Grilliti lugupeetud kandidaate, küsiti mitmesuguseid küsimusi, lasti neil põlevast rõngast läbi hüpata, uuriti, ega vanaisal Raudristi pole. Aga nüüd tuleb meil nädalaga saada kiirpresident. Nagu proua Hot Dog või härra Hamburger. Meil ei ole aega enam grillida, jõuame ainult soojendada, ja valmis. Ei mingit ettevalmistust, ei mingit uurimist, ega vanaisal Raudristi pole või mida kandidaat arvab välis-, sise- ja majanduspoliitikast. Kuhu me oleme jõudnud? Ja latt ei ole mitte meeter viiskümmend, vaid kaks meetrit.
Ma loodan, et me leiame siiski väärika presidendi. Aga ma ei tea, kes on see inimene, tegus inimene, kes on valmis hoobilt sellesse mängu tulema. Ja arvestades väga rasket sisepoliitilist olukorda ka suuremates erakondades, ei ole sugugi kindel, et uuele kandidaadile on tagatud vähemalt 68 häält. Äkki ta saab vaid 67. Lubatakse küll, aga oh seda häbi otsa, kui ka tema on luuser. Ma loodan, et me leiame siiski kellegi. Minu lootus on, et see järgmine Eesti riigipea, kes ei ole härra Hamburger või proua McDonald's, on keegi mittepoliitiline isik. Meil on palju väärikaid akadeemikuid – akadeemik Villems, akadeemik Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Meil on palju nimekaid kultuuritegelasi. Nii et ma loodan, et me suudame leida kandidaadi, kes suudab ületada selle kahe meetri kõrgusel oleva lati ega jää seejuures luuseriks.
Igal juhul on olukord naljakas, isegi halenaljakas. Olukord on muutunud juba naeruväärseks. Aga midagi pole teha. Kui ei õnnestu nüüd kahe meetri kõrgusel olevast latist üle hüpata, tuleb hüpata meeter viiskümmend. Lugupeetud valijameestel tuleb novembri algul uuesti püksid ära triikida, tagasi valimiskokku koguneda ja ületada meeter viiskümmend. Ja pärast seda on ehk jälle ees kahe meetri ületamise katse, siis jälle meeter viiskümmend. Ma ei tea, kui kaua me püüame. Aga lootus, nagu öeldakse, sureb viimasena. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Istung on lõppenud. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 16.15.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee