Tere hommikust, head kolleegid! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kolleeg Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mul on rõõm ja au anda kuue Vabaerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine riigi eelarvestrateegia kohta.

Vabandust! Kolleegid, tähelepanu kõnelejale! Aitäh!

Tänan! Kahjuks on nõnda, et meie siin suures saalis riigi eelarvestrateegiat ei aruta, küll teeb seda täna rahanduskomisjon. See on oluline dokument ja me arvame, et rahandusminister tahab kindlasti meile seda dokumenti siin suures saalis põhjalikumalt tutvustada, ja meie arupärimine annab talle selleks hea võimaluse. Meile tundub, et kuigi see dokument järgib üsna täpselt koalitsioonilepingut, ei arvesta see tegelikke Eesti riigi arenguvajadusi ega ole piisavalt jätkusuutlik. Samuti on seal mõned konkreetsed asjad meile selgusetud. Näiteks, kui tõsta õpetajate palka aastas 2%, siis kuidas jõuda lubatud 120%-ni keskmisest palgast selle perioodi lõpuks? Milliste sisemiste ressursside arvel see küll võiks tulla? Segaseks jääb, kuidas tagatakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus. Kuidas tagatakse omavalitsuste tulubaas? Kui palju kavatsetakse investeerida kohalikesse teedesse Tallinna–Tartu maantee kõrval? Kuidas tagatakse siseturvalisus, kui võrreldes arengukavaga jääb nelja aasta jooksul puudu 400 miljonit eurot? Aitäh!

Jaak Madison, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu pealkirjaga "Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest". Eelnõu näeb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 alusel ette otsustada uurimiskomisjoni materjalid avalikustada. Aitäh!

Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Panga 2015. aasta aastaaruanne. Enne kui me selle arutamise juurde läheme, tutvustan lühidalt sellise päevakorrapunkti menetlemist. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne kuni 20 minutit. Järgnevad küsimused ettekandjale, igal Riigikogu liikmel on õigus esitada üks suuline küsimus. Seejärel on läbirääkimised, kus saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Head kolleegid, esimene päevakorrapunkt: Eesti Panga 2015. aasta aastaaruanne. Ettekandja on Eesti Panga president Ardo Hansson. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna esitlen teile Eesti Panga 2015. aasta kokkuvõtet. Annan ülevaate euroala majandusest ja rahanduspoliitikast ning räägin Eesti majandusest ja keskpanga tegevusest möödunud aastal. Needsamad mõtted on kirjas ka aastaaruande eessõnas. Mul on hea meel, et saan teie ees rääkida Eesti Pangast just täna, mil on Eesti Panga 97. sünnipäev. 1919. aasta 3. mail kanti Eesti Panga pearaamatust läbi panga põhikapital 10 miljonit marka ning jooksevkontole võeti vastu esimene summa – seega Eesti Pank alustas oma tegevust. Enne ülevaate juurde minemist aga tahan teid veel kord tänada, et te andsite loa suurendada Eesti Panga reservkapitali. Riigikogu otsuse tulemusena on keskpanga kapital nüüd tugevamatel alustel.
Alustan aga euroala rahapoliitikast ja majandusest või õigemini pigem maailmamajandusest. Nii Eestis kui euroalal ei saa me üle ega ümber laiemast keskkonnast. Olukord ei ole praegu väga kiita, maailmamajandusel pole kõige paremad päevad. IMF ütleb, et maailmamajandus võiks sel aastal kasvada umbes 3,2%, see on ajalooliselt küllalt väike kasvutempo. Riskid on suurenenud, mõned riskid on juba realiseerunud. Vaatame vaid markantsemaid näiteid, näiteks mis on juhtunud Venemaal, Brasiilias, aga ka Hiinas, kus tegelikult on riskid üleval ja väga palju laenurahal elatud. Hiina proovib uuele kasvumudelile üle minna, see aga ei ole sugugi ilma riskideta. Türgi, Indoneesia ja mitmed teised riigid – neil ei lähe väga hästi. Üks põhjus on toorme hindade päris suur langus. Me mõtleme kõige rohkem nafta või energia hindadele, aga kui me mõtleme laiemalt toormele, olgu selleks metallid, toiduained või mis iganes, siis võib öelda, et viimase poole aasta jooksul on need toorme hinnad langenud umbes poole võrra. Mõnele on see suureks õnnistuseks – mõtlen neid, kes säärast tooret tarbivad –, aga nendele, kes seda toodavad, on see õnnetuseks. Maailmas, nii Euroopas kui ka Euroopa lähistel, on tekkinud geopoliitilised riskid: terrorismi esiletõus, põgenikekriis jm. Need võivad suurendada ebakindlust ja ebamäärasust ning see võib perspektiivi arvestavaid investoreid kallutada investeeringuid edasi lükkama. Kolmas globaalne tegur on reformide vähesus. Ma arvan, et kui toorme hinnad olid kõrged, raha oli odav, siis kuidagi tundus, et kõik läheb hästi ilma reformideta. Nüüd, kui need trendid on muutunud, on ilmnenud, et võib-olla oleks pidanud neid reforme natuke rohkem ette võtma. Aga see on tagantjärele tarkus.
Tulles euroala juurde, võiks alustada positiivsest. Seda on minu arvates päris palju. Töötaolek, töötuse näitaja on pidevalt vähenemas. Pangad on hakanud rohkem laenama. Majandus kasvab praegu veidi kiiremini, kui võiks eeldada. Esimeses kvartalis nägime, et euroala majandus kasvas 0,6%, mis oli küllaltki ootamatu kasvutempo. Jaemüügi mahud kasvavad. Pangad on tugevamatel alustel kui mõni aasta tagasi. Isegi kui me vaatame eelmise suve Kreeka kriisi ja nakkusohtu, mis valitses mõni aasta tagasi – tundus, et kui ühes riigis läheb halvasti, siis see võib kanduda üle teistesse riikidesse –, siis vähemalt eelmise suve kogemustele toetudes võib öelda, et see nakkusoht on oluliselt vähenenud.
Probleemide juurde tulles räägin ainult kahel teemal. Esimene on inflatsioon. Tegelikult keskpankurite perspektiivis on probleemiks nii liiga kõrge inflatsioon kui ka liiga madal inflatsioon. Paljudes suurtes riikides on keskpankurid kõik ühel või teisel põhjusel jõudnud järelduseni, et keskpikas perspektiivis võiks inflatsioon olla kusagil natuke alla 2%. Praegu on inflatsioon euroalal 0%, viimasel kuul oli see isegi ˜–0,2%. Keskpankuritena me näeme, et praegu võiks inflatsioon olla natuke kõrgem. Meile on tegelikult mandaat aluslepingute kaudu ette antud ja seetõttu peaks pingutama, et see näitaja oleks natuke suurem. Väga paljud tegurid aga raskendavad seda. Me näeme, et toorme hinnad on langenud. Iseenesest me võib-olla rõõmustame selle üle, ent kui see peaks süvenema ja me satume niisugusse olukorda, et hinnad langevad edasi ja siis hakkavad ka palgad langema, siis see ei ole trend, mida me tahaksime näha.
Selle vastu on Euroopa Keskpank astunud väga mitmeid samme. Võib-olla kõige rohkem on räägitud varaostuprogrammidest: kahe aastaga ostavad keskpangad kokku 1,7 triljoni eest võlakirju. Eesti Pank ostis neid mullu 1,2 miljardi eest ja tänavu lisandub veel paari miljardi eest vara. Nii et rahapoliitika on praegu väga ekspansiivne. Suuremahulised varaostud hoiavad intressimäärasid madalal. Me näeme, et väga mitmes riigis on intressimäärad ka valitsuse võlakirjadel juba miinuses ja paljudes riikides on intressimäärad madalamad kui näiteks Ameerika Ühendriikides. Need lühiajaliselt toetavad majandust. See peaks kedagi kusagil stimuleerima: kes varem ei oleks investeerinud või tarbinud, hakkab seda nüüd tegema. See peaks nõudlust suurendama ja inflatsiooni natukene kõrgemale tõstma.
Ma arvan, et need sammud toetavad ka Eesti majandust. Vahest tekib mure, et kui meie oma vara väga ei osta, kas see raha ikka meieni jõuab. Ma arvan, et Euroopa finantsturg toimib ühendatud anumate põhimõttel. See ei ole nii, et kui raha kulutatakse ühes kohas, siis ta jääb sinna, ja kui seda seal ei kulutata, siis ta sinna ei jõua. Ühendatud anumate põhimõte ütleb, et raha otsib ikka tootlust ja kui meil miskipärast peaksid intressimäärad jääma kõrgeks, siis kusagilt raha siia ikka liigub.
Teine asi on see, et väga mitmed meie laenud on seotud euriboriga ja kui euribor langeb – see ei sõltu sellest, mida meie siin teeme, vaid sellest, mida kogu Euroopas tehakse –, siis me võidame selle kaudu. Kui meie rahapoliitika ja teise piirkonna rahapoliitika koosmõjul peaks valuutakurss kuidagi muutuma, siis me tunneme seda. Selles mõttes see mõjutab euroala laiemalt. Ma arvan, et tasuta lõunaid pole – see võib lühikest aega turgu stimuleerida, aga pikemas perspektiivis võib see tekitada mullistamise ohtusid. Kui investorid näevad, et intressimäärad on väga madalad, siis hakkavad nad sihtima, tootlust otsima ja investeerima väga riskantselt. See võib varem või hiljem kätte maksta. On ka see mure, et kui valitsustele on elu väga lihtsaks tehtud ja raha tuleb odavalt kätte, siis võib-olla nad varem oleksidki mingi reformi ellu viinud, aga nüüd ei ole selleks otsest vajadust ja valitsused lükkavad reforme edasi. Nii et keskpangad saavad lühiajaliselt turgu stimuleerida, pikaajaliseks stimuleerimiseks on vaja majanduskasvu, Euroopa Liidu ja enda reeglitest kinnipidamist, paindlikkust ja muudki.
Mis puutub Eesti majandusse, siis ilmselt me mõtleme, et majandus on mingil määral teelahkmel. Näitajad on väga vastuolulised. Kui me vaatame põhinäitajat ehk majanduskasvu, siis eelmisel aastal oli see 1,1%. Päris väike number tundub olevat. Riigi varasemate kogemuste taustal, selle taustal, millega me oleme harjunud, tundub see väike. Seega on mure majanduse käekäigu pärast igati põhjendatud. Me sõltume oma majanduses rahvusvahelisest majandusruumist. Kui euroalal ei lähe hästi, Venemaal ei lähe hästi, Soome majandusel ei lähe hästi jne, siis see mõjutab meid. Mõned sektorid kannatavad, kui nafta hinnad on madalad – vähemalt meie energeetikasektor kannatab. Venemaa sanktsioonide tõttu kannatavad näiteks transiit ja turism. Nii et kõik, mis meie ümber toimub, mõjutab meie käekäiku. Me seda ei kontrolli, aga kindlasti, kui Eesti majandus on paindlik, siis suudame leida alternatiivseid turge ja tööturg toimib, nii et saame hakkama.
Samal ajal näeme muret tekitavaid signaale. Praegu on see, mis toimib väga hästi, seotud töövõtjate ja jaemüüjatega, vähemalt kui me vaatame kasvutemposid. Palgad kasvavad, tööhõive on suur, töötaoleku näitaja on madal, inflatsiooni ei ole, mis tähendab, et reaalpalgad kasvavad. See kõik väljendub jaemüügi väga kiires kasvus. Nii et see osa majandusest edeneb silmanähtavalt, kui sa ringi vaatad. Aga muret tekitab see, et pilt nendest teguritest, mis viiksid pikemas perspektiivis edasi – need on investeeringud, kasumlikkus, eksport, tootlikkus –, ei ole nii positiivne. Ja need tegurid on kõik omavahel seotud.
Üks lahkheli, mida me kõige rohkem toonitame, on see, et palga kasv ja tootlikkuse kasv ei ole praegu tasakaalus. Tahame, et palgad kasvaksid võimalikult kiiresti, aga samas me ei taha, et nad kasvaksid nii palju kiiremini kui tootlikkus. Varem või hiljem väheneb kasumlikkus ja kui ettevõtted ei ole enam kasumlikud, siis neil ei ole ressurssi investeerida. Pangad ei anna neile ka enam laenu ja seetõttu on pikemaajaline kasvupotentsiaal väiksem. Nii et kui me vaatame oma prognoosi, siis ideaalis me pigem vaatame tulevikku ikka suhteliselt optimistlikult. On võimalik niisugune pehme maandumine, et palga kasvutempo, mis on natuke üle 6%, tsipa väheneb. Ja kui samal ajal maailmamajandusel läheb paremini ja kui meie tootlikkus kasvab, siis meie nominaalne majanduskasv võib kiireneda, eelmärgitud tasakaalustamatus kaob ja me suudame leida uue tasakaalupunkti. Me oleme siiski suhteliselt optimistlikud ja arvame, et see potentsiaal on meil olemas. Meie tööviljakus on praegu umbes 65% Euroopa keskmisest. Seda on kindlasti võimalik kasvatada. Eesti ettevõtetes on masinaid ja seadmeid eurodes mõõdetuna töötaja kohta 40% vähem kui näiteks Saksamaal või Soomes. Nii et meil peab olema potentsiaali rohkem investeerida.
Lõpetuseks tulen riigi rahanduse juurde. Meie hinnang tänavuse kohta on, et Eesti valitsus on eelarvet tasakaalus hoides käitunud kiiduväärselt. Me ei räägi siin kulude üldmahust ja tulude üldmahust ega ühestki struktuurist, et kas selle peale või teise peale raha õigesti või valesti kasutatakse. Me räägime ainult tasakaalust praeguses olukorras, kus me näeme, et tööturul valitsevad pinged. Me ei näe praegu põhjust hakata majandust ulatuslikult stimuleerima. Sellistes tingimustes, kus mitmed ettevõtted on juba piiri peal oma kasumlikkusega ja kus palgad hakkavad palju kiiremini kasvama kui tootlikkus, võivad ettevõtted hakata pankrotistuma. Seal peab alati proovima leida seda tasakaalupunkti. Nii et me näeme jälle, et pigem on vaja keskenduda struktuursetele reformidele, mis annaksid kiiremale palgakasvule tugeva vundamendi.
Lõpetuseks Eesti Panga enda tegevusest. Meie eesmärk on teha oma tööd hästi ja olla selle juures tõhus. Ma arvan, et tõhusus on ka osa meie usaldusväärsusest – kui me ei oleks tõhusad, siis meie legitiimsus kannataks. Siin on palju räägitud riigireformist ja oma arust me Eesti Pangas oleme sellega juba tegelenud. Pikka aega on Eesti Pank vähemalt oma isikkoosseisu poolest olnud Euroopa Liidu väikseim keskpank. Meil on umbes 230 töötajat. Kui vaadata meist palju väiksemaid riike, nagu Küpros, Malta, Luksemburg, siis seal on umbes 300 töötajat. Kui vaadata lõunanaabreid Lätit ja Leedut, siis seal on umbes 600 töötajat. Võib alati mõelda, kas teised töötavad tublimalt, aga meie oleme konkurentsitult kõige väiksema isikkoosseisuga keskpank ja viimase nelja aasta jooksul on meie eelarvekulud osakaaluna Eesti SKT-s vähenenud umbes kuuendiku võrra. Kuuendik nelja aasta jooksul ei ole revolutsioon, aga samal ajal oleme võtnud uusi ülesandeid ning kasvavate ülesannete juures vähendada oma osakaalu Eesti majanduses kuuendiku võrra – julgen arvata, et see on siiski mingi saavutus. Aga see ei ole olnud meie põhieesmärk. Põhieesmärk on ikka rahapoliitika, eelkõige euroala rahapoliitika, millest ma juba rääkisin.
Teine asi, millest ma tahan rääkida, on finantsstabiilsuse tagamine. Mullune peamine arengusuund oli meil nn makrofinantsjärelevalve tööriistakasti loomine. Mõni aasta tagasi teie andsite meile selle mandaadi, et Eesti Pank on nn makrofinantsjärelevalve asutus Eestis. Kui te mäletate eelmist buumi, siis nüüd me lahkame, mis siis juhtus. Üks asi oli kindlasti see, et meil ei olnud piisavalt instrumente, seismaks vastu meeletule laenubuumile. See ei ole ainult meie kogemus, see on väga mitme riigi järeldus kriisist, et oleks vaja täiendavaid instrumente. Nii et kahe viimase aasta jooksul olemegi loonud seda tööriistakasti.
Me oleme kehtestanud nelja liiki meetmeid. Üks on süsteemse riski puhver, teine on vastutsükliline kapitalipuhver, kolmas on nõuded eluasemelaenudele ja neljas, mille me kavatseme 1. augustist kehtestada, on nn süsteemselt oluliste pankade kapitalipuhver. Me oleme määratlenud, et kaks panka Eestis on süsteemselt olulised: Swedbank ja SEB. Nendele me kavatseme kehtestada veidi kõrgemad kapitalinõuded kui väiksematele pankadele. Ma arvan, et me oleme neid instrumente loonud sellisel moel, et need ei ole alguses piiravad – me ei näe praegu põhjust seista vastu laenubuumile. Me tegelikult näeme, et pangad käituvad küllaltki ootuspäraselt ja positiivselt, et nad siiski kasvatavad oma laenuportfelli mõõdukalt. Mingisugust laenubuumi ei ole veel tekkinud. Nii et laenukasv ei ole liiga aeglane ega liiga kiire ja selles kontekstis ei ole vaja praegu kaaluda mingeid vastumeetmeid. Aga kui me mõne aasta pärast näeme, et on tekkinud riskid, et intressimäärad on madalad ja palgad tõusevad, siis varem või hiljem kas laenupakkuja või võimalik laenuvõtja ütleb, et ma hakkan laenu võtma. Ja kui see muutub massiliseks, siis on võimalik, et meil tekib uus laenuralli ja sellele me tahaks hiljutiste kogemuste põhjal olla valmis vastu seisma, kui selleks tekib vajadus.
Sellised asjad on juba kirjas, et me oleme emiteerinud, ja ma arvan, et me tagame sularaha korraliku kättesaadavuse. Me emiteerisime uue 20-eurose, mis on paremate turvamärkidega. Arvelduste valdkonnas me oleme võtnud kaardimaksete süsteemi enda järelevaatamise alla ja proovime töötada selle nimel, et arvelduste kiirus Eestis paraneks. Veel jätkus meil tegevust kvaliteetse statistika tootmise, välisreservide, investeerimise ja valitsuse nõustamise alal. Euroala rahapoliitika kontekstis meie bilansimahud kasvavad ja selle võrra meie riskid ka kasvavad, nii et me näeme, et puhvreid ja reserve oleks vaja pigem kasvatada.
Ja lõpetuseks. Eelmisel aastal me teenisime natuke üle 30 miljoni euro kasumit, millest keskpank eelmisel nädalal andis umbes 7,5 miljonit riigieelarvesse. Kokku on taasiseseisvuse ajal riigieelarvesse kantud 141 miljonit eurot. Eelmisel aastal me rääkisime Eestis ja Euroopas palju sellest, kas senine majandusmudel töötab. Ma olen veendunud, et majanduse pikaajalise heaolu põhialused on ikka samad. Meie kasv viimase 25 aasta jooksul on olnud küllaltki muljetavaldav ja oleme mõnele riigile järele jõudnud. Ma arvan, et kui me vaatame ostupariteete, siis meie sissetulekud on suuremad kui Kreekas ja umbes sama suured kui Portugalis. Nii et ettevõtjate ja riigi majandusliku turvatunde tagavad siiski piisav konservatiivsus rahandusküsimustes, usaldusväärne majanduspoliitika ning valmisolek teha ebamugavaid ja vajalikke reforme. Tänan teid tähelepanu eest ja hea meelega vastan teie küsimustele!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Hansson, tänan selle ülevaate eest ja palju õnne ka panga sünnipäevaks! Meid on viimasel ajal imestama pannud see, et tuleb valitsus kas riigieelarvega või riigi eelarvestrateegiaga ja seal on aluseks mingisugused prognoosid. Meie hakkame neid vaatama ja hindame neid kuidagi niiviisi, et need prognoosid tunduvad liiga optimistlikud. Ja siis öeldakse, et see on mingi hereesia, kui poliitilisel tasemel selliseid asju kahtluse alla pannakse. Reaalsuses on siiski nii, et prognoose on hiljem tihti allapoole kärbitud. Siit ka minu küsimus. Riigi eelarvestrateegias on majanduse reaalkasvuks planeeritud 3%. Millel saab põhineda optimism, et me kasvame kiiremini kui ümberringi muu Euroopa? Ja kas te jagate seda?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et prognoosid, olgu meie, Rahandusministeeriumi, IMF-i või teiste omad, näevad laias laastus üldist trendi sarnaselt: sel aastal võiks majanduskasv olla 2% lähedal ja tulevikus natuke kiirem. Osaliselt tuleb see võib-olla sellest, et meie hiljutise väikese majanduskasvu üks tegur on kindlasti see, et meil on naabruskond olnud keskmisest halvemas seisus. Kui me meenutame näiteks aastat 2011 või 2012, siis meie lähimas naabruskonnas läks põhilistel kaubanduspartneritel peaaegu eranditult väga hästi. Soomel, Rootsil, Lätil, Leedul, Venemaal – kõigil läks hästi ja see kandus meile üle. Viimasel ajal on vähemalt Lätil, Leedul ja Rootsil läinud hästi, aga Soomel ja Venemaal ei ole hästi läinud. Meie ise ei prognoosi, aga teised prognoosivad nende majanduste käekäiku. See ei ole nii halb, st on parem kui eelmisel või sellel aastal. Selles mõttes me näeme, et väliskeskkond võib paraneda.
Teisest küljest on ettevõtjad oma investeeringuid tihti edasi lükanud, aga varem või hiljem, kui nad tahavad oma tootmismahtu suurendada, tahavad palgakasvuga kaasas käia, on nad sunnitud rohkem investeerima. Ja me juba näeme, mingisugused märgid on, et investeeringud võivad kasvada. Arvan, et see üldine suund on väga laiapõhjaline. Nüüd võib küsida, kas konkreetne number võiks olla 0,3% või 0,5% suurem või väiksem. See on see, mille üle tasub vaielda. Meie ei ole veel seda riigi eelarvestrateegiat institutsioonina hinnanud. See ilmus alles eelmisel nädalal. Aga eelarvenõukogu, mis on meie juurde loodud asutus, kuid sõltumatu, on oma hinnangu juba andnud ja see on nende kodulehel üleval. See on esimene värske hinnang. Üks küsimärk on aga see, et kui me oleme pidevalt prognoosinud tõusu ja seda tõusu pole tulnud, siis kas me peaksime selle taustal olema pigem ettevaatlikumad ja natukene rohkem puhvreid looma.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Tänan ka omalt poolt ülevaate eest ja soovin palju õnne Eesti Pangale sünnipäeva puhul! Ma tahan küsida järgmist. Kui te ise ka tunnistate, et Euroopa Keskpanga ulatuslik sekkumine võlakirjaturul võib tekitada riske ja moonutusi, siis kui kaugele on keskpank valmis minema selliste kunstlike moonutuste ja uute tasakaalustamatuste juurdetekitamisega? Juba praegu on need moonutused näha, kui me vaatame riikide, valitsuste võlakirju. Ja see risk võib kanduda varaklassidesse, aktsiahindadesse ja kinnisvarasse. Finantsinspektsioonid ei laena edasi seda raha, mis nad odavalt saavad, vaid kasutavad seda oma aktsiate tagasiostmiseks. Meil on niigi majanduses palju tasakaalustamatust. Kui kaugele te olete valmis minema nende tasakaalustamatuste juurdeloomisega ja kas juba ei avaldu need riskid, mida selline sekkumine võib tekitada ja loogiliselt võttes tekitabki?

Aitäh küsimuse eest! Seda, kui kaugele me oleme valmis minema, otsustab tegelikult suurem grupp. 25 inimest on laua taga ja see on kollektiivne otsus. Minu arvates me oleme öelnud, et meie mandaat on väga selge. Mõnel keskpangal on laiemad mandaadid, Euroopa Keskpanga mandaat on väga lihtne: tuleb tagada hinnastabiilsus. Kui see on korras, siis võib tegeleda ka teiste asjadega. Ja praegu, kui me näeme, et inflatsioon on soovitust madalam, on minu arvates siiski põhjendatud vähemalt keskpangal tegeleda inflatsiooni suurendamisega. Kui mingid kõrvalmõjud tekivad, siis peab nendele mõtlema, kui mõtleme uutele sammudele. On näiteks võimalik nendesamade makrofinantsjärelevalve meetmetega teatud trende kompenseerida. Nagu ma ütlesin, tasuta lõunaid ei ole. Me näeme, et kindlasti on need meetmed vähendanud intressimäärasid. Aga on ka kõrvalmõjud ja neid peab monitoorima. Ja on võimalik veelgi rohkem teha, kui selleks peaks vajadus tekkima. Aga nagu ma ütlesin, see ei ole tasuta.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, palju õnne sünnipäevaks! Ma küsin selliselt. Võlakirjade ostuks kulutab Eesti Pank 3,1 miljardit eurot. Nagu te ütlesite, sellega ergutatakse Euroopa tsooni majandust. Sellest kahjuks Eesti majandusse jõuab väga vähe raha, meil pole ju võlakirjaturgu, pole, mida osta. Ainukesed, mis Eesti Pank ostnud on, on Eleringi võlakirjad, oli vist 50 või 70 miljonit eurot. Ma küsisin seda eile ka komisjonis, te lubasite täna saali ees vastata. Miks Eesti Pank keeldub ostmast Eesti Energia võlakirju? Mis on põhjendus? Kas need võlakirjad ei ole väärtuslikud? Miks Eesti Pank ikkagi ei panusta Eesti majandusse?

Aitäh, väga hea küsimus! Nagu ma varem ütlesin, me siiski panustame lähtudes sellest, et toimib ühendatud anumate põhimõte. Kogu meie laenutegevus on seotud euriboriga ja kui euribor langeb, siis kõik laenuvõtjad tunnevad selle positiivset mõju. Teine asi on, et isegi kui me ostame Eleringi võlakirju, siis need on küll Eleringi emiteeritud, aga me ostame neid järelturult. Nii et võib väga hästi olla, et Eleringi võlakirja omanik elab Londonis ja samal ajal mõni Saksa riigi võlakirja omanik elab Eestis. Nii et Saksamaa keskpanga raha toetab meid ja meie jälle toetame kedagi teist. Aga kokkuvõttes peaks see raha ringi liikuma.
Mis puutub Eesti Energiasse, siis sellest räägiti paar päeva tagasi ka ajakirjanduses. Ma arvan, et seal pandi mõned eksitavad pealkirjad, mis jätsid mulje, nagu me oleksime mingi võimaluse kasutamata jätnud. Praegu luuakse uut ettevõtte võlakirjade ostmise programmi, mille raames on võimalik osta Eesti Energia võlakirju, aga kuna selle programmi puhul me jagame kõiki tulusid ja kõiki riske süsteemi tasemel, siis kokkuvõttes ei ole tähtis, kas Eesti Energia võlakirju ostab Eesti Pank või keegi teine. Selle programmi elluviimisel kasutatakse spetsialiseerumist. Meil on eurosüsteemis 20 keskpanka, aga ainult kuus keskpanka hakkavad neid oste teostama. Nii et ma võin öelda, et senikaua, kuni Eesti Energia on nn kõlblik võlakiri, tema reiting püsib. Ja senikaua, kuni tema reiting püsib, keegi eurosüsteemis hakkab mingil määral ka tema võlakirju ostma. See keegi ei ole meie, aga suurt vahet ei ole, kas see raha jõuab sinna meie käest või kuskilt mujalt. Efekt on sama ja me vastutame täpselt samal moel.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sissejuhatuses ütlesite Euroopa majanduse kohta, et aeglase majanduskasvu taga on eelkõige kasvu soodustavate reformide vähesus. Mõneti on sellest siin juba räägitud, aga küsin veel kord: kuidas mõjutab ekspansiivne rahapoliitika kasvu soodustavate reformide ettevõtmist? Ja puhtast uudishimust küsin siia otsa: mis aastal ütleb Eesti Panga esindaja sellest puldist, et majanduskasv on liiga kiire, pidage hoogu?

Aitäh! Viimasele küsimusele vastan, et kunagi varem, aastal 2005, 2006 või 2007 me ilmselt ütlesime seda. Praegu me ei ole veel sellisesse faasi jõudnud. Loomulikult, väga kiire majanduskasv on säärane probleem, millega paljud tahaksid tegeleda. Ongi võimalik, et majandus kasvab liiga aeglaselt, ja on võimalik, et kasvab liiga kiiresti. On võimalik, et meile voolab sisse liiga vähe raha, ja on võimalik, et voolab sisse liiga palju raha. Kui me mõtleme buumi peale kümme aastat tagasi, siis probleem oli selles, et Eestisse voolas meeletult palju raha, mis jõudis kinnisvaraturule ja tekitas mullistumist.
Te küsisite ka ekspansiivse rahapoliitika ja struktuurireformide kohta. Mõned võivad öelda, et see töötab teisiti. See annab võimaluse hinge tõmmata ja kui olukord pole enam nii akuutne, siis saab rahulikumas õhkkonnas reforme ellu viia. Ma ise arvan, et asjad töötavad pigem teises suunas: reformid ikka lõpuks viiakse läbi, kui olukord seda nõuab. Eks me oleme kõik inimesed – kui on võimalik asju natuke edasi lükata, king ei pigista, siis me seda ka teeme. Nii et lähenemisi on erinevaid. Aga pigem kipun arvama, et enamikus riikides võib olla nii, et reformid lükkuvad edasi.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea pangajuht! Nagu me teame, meil tõesti palgad tõusevad oluliselt kiiremini kui tööviljakus. Tihti on öeldud ka seda, et äkki riik on siin teerajaja – riigisektoris töötavate inimeste palgad tõusevad väga kiiresti. Kuidas te siis hindate RES-i arutelu raames väljaöeldut, et järgmisel aastal kultuuritöötajate, sisejulgeolekutöötajate ja õpetajate palgad tõusevad 2%? Kas see 2% on liialt palju või on see täpselt paras, et hoida erasektori kõrval ka seal tööviljakuse kasvuga sama tempot?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei hakkaks kommenteerima üksikute sektorite ja üksikute indiviidide palgakasvu, aga laias laastus me näeme, et jah, praegu see lõhe on. Üks võimalus on, et riik peab sellega kaasas käima. Ei saa öelda, et riik peab seda tendentsi ignoreerima. Siis ei ole võimalik enam häid inimesi värvata. Nii et riik peab sellega kaasas käima, samal ajal ei tohi ta seda lausa tagant kütta. Küsimus on tasakaalupunkti leidmises. Ma ei ole detailselt uurinud, kui palju sellest 2%-lisest palgakasvust tuleb palgafondi kasvust ja kui palju mingitest hõivemuutustest. Aga 2% ei tundu olevat selline muudatus, mis protsessi tagant kütab. Kui vaadata viimase aja ametlikku statistikat, siis kõige kiirem palgakasv on kohalike omavalitsuste tasandil. Ma arvan, et see tuleb väga palju just sellest, et hiljuti on ennaktempos kasvatatud nende inimeste palka, kellele makstakse palka kohaliku omavalitsuse eelarvest. Võib-olla viime jälle läbi vajalikke struktuurimuudatusi. Me näeme, et on mingi valdkond, kus töötajad on alatasustatud ja need palgad peaks natuke kiiremini kasvama, teises valdkonnas võiks need jälle vaiksemalt kasvada. Alati peab vaatama detailide taha, ei maksa mehhanistlikult läheneda. Aga siiski peaks arvestama, et riik ei tohiks oma eeskujuga õhutada erasektorit riigi palgaralliga kaasa minema.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud härra president! Eesti majanduskasv, nagu meile kõigile teada, on viimasel ajal liiga väike olnud. Kõik ootavad suuremat kasvu. Eraettevõtluses on väga lihtne loogika: õigel ajal õigesse kohta võetud laen tagab kasvu. Eesti riigis on laenuteema üsna tabuteema, aga samas on päris palju neid, kes ütlevad, et peaks laenama ja tegema ära midagi, mis toodaks ka majanduskasvu. Näiteks on viimasel ajal räägitud Tallinna–Tartu maanteest, et sinna tuleks kiiresti investeerida. Infrastruktuuri huvides võetud laen toob investeerides tagasi paar-kolm eurot ühe euro kohta. Eesti Pank on selles küsimuses alati olnud väga konservatiivne. Võib-olla räägite natukene, mis on teie arvamus niisugustest laenudest? Tegelikult on meil ka olukord, kus riigiettevõttelt plaanitakse võtta dividende rohkem, kui nende kasum on. See on ju ka teistpidi laen.

Aitäh, see on väga hea küsimus! Ma alustan eelarveraamistikust. Kui keegi võtab laenu, siis võib sellega teha kahte asja: kas seda kulutada ehk siis suurendada eelarve puudujääki või siis pangakontole panna. Me arvame, et Eesti riigi reservid on päris suured ja hakata praegu raha laenama, selleks et see miinusintressiga kuhugi kontole panna, ei ole ilmselt väga mõttekas. Me vist räägime sellest, et raha võiks laenata selleks, et hakata seda kasutama. Eesti eelarve ja ma arvan, et ka Euroopa Liidu eelarve raamistiku põhiloogika on praegu selline keinsistlik loogika, et headel aastatel paned natuke rohkem kõrvale, tõmbad pidurit ja lood varusid selleks, et kui on halb aasta, siis kulutad natuke rohkem.
Küsimus on, kas praegu on Eestis madalseis. Kui oleks ilmselge madalseis – seda peegeldaks iga näitaja, näiteks töötaolek oleks suur, majanduskasv väike –, siis Eesti võiks vabalt laenata, et kulutada rohkem. Küsimus on, mis on praegune seis. Nagu ma juba märkisin, näitajad on väga vastuolulised. Kui vaadata SKT kasvutempot, siis tundub, et see on pigem  väike, võiks suurem olla. Aga vaatame tööturgu! Kui küsid ettevõtjatelt, kust teil king pigistab, siis läheb jutt peaaegu alati tööturu muredele. Palgad tõusevad, aga hinnad enam nii kiiresti ei tõuse, ei ole võimalik leida häid inimesi või mis iganes. Nii et kogu teema taandub tööturule.
Küsimus on, kas me tahaksime seda veidi ülekuumenenud tööturgu veelgi rohkem kütta sellega, et võtame laene.  Küsimus on selles, kus me tsükli mõttes oleme. Praegu on riigieelarve seis minu meelest mõnes mõttes üllatavalt tugev olnud ka seetõttu, et maksude struktuur on meil just selline. Need maksubaasid, mis on väga suured, on eranditult kiiresti kasvanud – need on käibemaksud ja tööjõumaksud. Palgad ju kasvavad ja jaekaubandus kasvab. Kui me arvestame seda, et tulevikus on euroraha vähem ja demograafiline seis halvem, siis on selge, et riigil on vaja rohkem kulutada pensionidele ja tervishoiule ning on vähem töökäsi, kes maksavad makse. Kui vaadata nii lühiajalises kui ka pikemas perspektiivis, siis me ei näe praegu, et käes on õige hetk hakata kõvasti rohkem raha kulutama.
Mis puutub maanteedesse, siis sa võid neid enklaaviprojektina ka ehitada. Tood mingid võõramaa brigaadid sisse, samuti kõik tee-ehitusmaterjalid, masinad ja töötajad ning ehitad tee valmis, aga see ei avalda laiemat mõju. Ma ei ole kindel, kas me tahame sellist asja, mis ei jäta üldse meie majandusse mingisugust jälge. Seal on mängus ka mingid miinused. Küsimus on tasakaalupunkti leidmises. Ma arvan, et eelmine kriis ja sellele järgnenud masu või langus oli nii kohutav, et õige on proovida tsükleid tasandada.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president! Teie mainitud tööturu raske seis tuleb ju suuresti sellest, et kui Eesti majandus oli tõesti languses, siis seda turgu ei elavdatud ja lasti tuhandetel töötajatel minna kuhugi mujale. Tööturu paranemine saab seisneda ka selles, et antakse tööd inimestele, kes praegu veel näiteks Soomes elatist teenivad. Aga mu küsimus on selline. Te ostate praegu keskpangana järelturult võlakirju ja nende seas on marginaalne osa Eestiga seotud võlakirjadel. Ma saan aru, et see valik ongi väga ahtakene ja teil pole suurt midagi portfelli võtta. Aga mis peaks juhtuma või kuidas peaks Eesti riik käituma, et kui võlakirjade ostmine jätkub, siis aastal 2017 või 2018 oleks teil võimalik järelturult osta Eesti riigi võlakirju? Kuidas see tehniliselt välja nägema peaks ja kas üldse on võimalik, et aastal 2018, kui kohe alustada, oleks järelturul Eesti riigi võlakirju?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et tehniliselt ei ole siin mingisugust probleemi, tegelikult on see väga lihtne. Võid emiteerida võlakirju, alguses müüd need turuosalistele või erasektorile maha ja siis hakkad neid järelturult ostma. Küsimus on jälle otstarbekuses. Nagu ma just eelmises vastuses ütlesin, minu meelest läheks see vastuollu meie eelarveseadustega, kui me praegu seda ulatuslikult rakendama hakkaksime. Me võime arutleda selle üle, kas meie enda eelarveseadused on liiga karmid või ei ole, aga lõpuks tulevad Euroopa piirangud ikkagi ette. Need piirangud on olemas ja need on ikka tekkinud mingisugusest arusaamast. Seda, et eelarve lastakse käest ära, ei ole otstarbekas lubada. On kasulik, kui me ise seame endale mingisuguseid piiranguid, nii et eriti headel aegadel kogume varusid, et halvematel aegadel neid kulutada.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president! Kaks-kolm aastat on käinud töö Tallinna panga loomiseks. Usun, härra president, et teil on olemas informatsioon, mis tasemel see protsess praegu käib. Kas oskate prognoosida selle panga tulevikku?

Tallinna pank? Kas te mõtlete seda panka, mida Tallinna linn mõtleb luua? Aitäh küsimuse eest! Vanasti oli ka selline pank, nimelt Tallinna Pank. Aga järgmine ettekandja on Finantsinspektsiooni juhataja – ma arvan, et Finantsinspektsioon tegeleb selle teemaga. Eesti Pank ei tegele litsentside andmisega, nii et ma arvan, et tema on kõige pädevam sellele vastama. Mina ei tea detaile, aga seadus näeb ette, millised nõuded tuleb täita. Ma olen kindel, et nad teevad kõike väga korrektselt.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Te rääkisite korduvalt oma kõnes vajadusest, et meie majandus oleks võimalikult paindlik. Aastate jooksul me oleme riigina läbi viinud mitmeid reforme, mis on majandust paindlikumaks muutnud. Kuidas te praegu hindate, kas oleks vaja veel midagi teha, et Eesti majandus oleks piisavalt paindlik?

Tänan küsimast! Ma arvan, et kindlasti on võimalik midagi veel teha. Kui vaadata Eestit rahvusvahelises kontekstis, siis hinnangud meie paindlikkusele on laias laastus positiivsed. Samas on näiteks võimalik tööturul osaajalist tööd soosida, et inimestel oleks võimalik ühest töökohast teise liikuda. Rääkisin hiljuti mõne ettevõtjaga, kes kurtsid aeglaste detailplaneeringute üle, nendel aga on kiiresti vaja mingit ehitustegevust alustada. Nii et ma arvan, et on võimalik haru haru kaupa, valdkond valdkonna kaupa läbi mõelda, kas on võimalik midagi teha. Maailma Majandusfoorum esitab igal aastal kogu maailma riikide konkurentsivõime raportid, kus ta hindab 140 riigi konkurentsivõimet. Eesti on praegu 30. kohal 140-st – ei ole väga viga. Aga mis on huvitav: seal on umbes kümme alanäitajat ja peaaegu kõiges oleme samal tasandil. Me ei ole ühegi näitajaga super ees või hästi mahajäänud. See on ühest küljest hea, et meil ei ole suuri tegematajätmisi, aga teisest küljest on see väljakutse. Aga ei ole niisugust lihtsat olukorda, et on üks-kaks väga olulist veel tegemata jäänud asja, mille ärategemisega võiks suurt mõju saavutada. Nii et jah, on vaja sektor sektori kaupa läheneda ja teha efektiivseid, tihti väga väikseid muudatusi.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud Eesti Panga president, aitäh ülevaate eest! Tahan küsida teie arvamust pensionifondide kohta. Tihtipeale heidetakse ette ja tuuakse näitena, et seda raha investeeritakse välisriikide majanduse elavdamisse ja muudesse sellistesse ettevõtlusvormidesse. Mis te arvate, kas oleks mõttekas siiski hakata seda rohkem investeerima Eestis, kas või maasse – me kõik teame, kui kõvasti on tõusnud maa hind – või siis millessegi muusse, et selle rikkuse abil ka majandust elavdada?

Aitäh küsimuse eest! Meie Eesti Pangas otseselt ei tegele pensionifondide reguleerimisega. See ei ole meie vastutusala. Aga ma tean, et see teema on üleval. Ma ei pakuks välja mingit kindlat seisukohta, aga viitan dilemmale, mille ees me seisame, kui me käsitleme sellist asja. Ühest küljest me pensionifondi omanikuna või osanikuna kindlasti tahame, et meie varad säiliksid. Ühest küljest me tahaks oma investeeringuid hästi diversifitseerida, eri kohtadesse paigutada. Ja kuna maailm on suur ja Eesti on väike, siis kui väga ulatuslikult tahad diversifitseerida, siis see ilmselt viib raha väljaviimiseni. Kõige kindlam lahendus on mitte panna kõiki mune ühte korvi. Teisest küljest me tahame, et osa sellest rahast jääks siia, siis see võib-olla avaldaks suuremat mõju meie majandusele.
Kindlasti on jälle tegemist tasakaalupunkti leidmisega. Mida rohkem sa sunnid raha siia tooma ja jätma, seda rohkem see võib-olla kusagil midagi stimuleerib, aga samal ajal jälle võib-olla riskid kasvavad ja seetõttu võib olukord pensionäri seisukohast olla veelgi halvem. Peaks mõtlema, kas on mingi turutõrge, mida me tahame likvideerida. Ma olen ka töötanud mõnes riigis, kus on selline loogika, et 100% rahast peab välismaale paigutama – rõhutati just riskide diversifitseerimist. Aga kindlasti on võimalik mingi tasakaalupunkt saavutada.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud president! Kolleeg Aivar Sõerd juba puudutas otsapidi seda teemat. Mis on need võtted, millega keskpank majandust stimuleerib? Praegu on käima lükatud negatiivsed intressid, mis on pretsedenditu ja paraku mastaapne eksperiment. Tõsi küll, Euroopa Keskpank ei ole esimene, kes sellega alustas. Kõige nähtavam ja kõige otsesem kahjulik mõju sellest on säästjatele. Me teame, et ka Eesti inimestel on kontodel väga palju säästuraha. Võib-olla keskmiselt ei ole need säästud väga suured, aga need on inimestele väga olulised. Mis hinnangu te annate sellele negatiivse intressi eksperimendile? Kui kaua see kesta võib ja mis nõu te annate inimestele, kellel on natuke raha kõrvale pandud? Mis oleks neil selle poliitika valguses kõige mõistlikum teha?

Aitäh hea küsimuse eest! Me kõik saame aru, et me oleme praegu keskpankuritena pretsedenditus ajastus. Me teeme asju, mida varem ei ole tehtud. Nagu te mainisite, negatiivseid intressimäärasid on küll kehtestatud väiksemates piirkondades, aga Euroopa oli esimene suurem piirkond, kes selle kehtestas. Nüüd on Jaapan ka hakanud seda tegema. Kogu see asi tuleb sellest, et keskpanga mandaat on väga spetsiifiline. Meile on antud selline mandaat, et me ei pea seisma kas võlausaldajate või võlgnike eest, säästjate eest, ühe või teise grupi eest. Meie peame tagama hindade stabiilsuse ja teatud inflatsiooni ning see, nagu ma ütlesin, on pigem madal kui kõrge. Kui me hakkaks teisiti käituma, siis me läheks vastuollu oma mandaadiga.
Aga jah, niisugune ekspansiivne faas on praegu. Loomulik küsimus on see, kui kaugele sellega minna, kas need riskid tasuvad ära. Eesmärk on, nagu transmissiooni mehhanismi puhul peab olema, et kui intressimäärad on madalad, siis keegi kusagil, kes muidu oleks oma raha säästnud, hakkab seda kas investeerima või tarbima. Me võime küsida, kas see on lühinägelik. Võib-olla oleks parem pikas perspektiivis rohkem säästa. Aga praegu on lühiajalise inflatsiooni tõstmise eesmärgil pigem vaja, et mõni otsus kusagil kalduks investeerimise, mitte säästmise suunas.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Kuigi enamik eestlasi pole 500-eurost rahatähte oma käes hoidnud, moodustavad 500-eurosed siiski ligi kolmandiku kõigist käibel olevatest eurorahatähtedest. Europol on teinud ettepaneku 500-eurosed kaotada, 1. maiks pidi mingi otsus tulema. Küsimus ongi, mis saab nendest 500-eurostest ja kas need, kellel neid on, peavad need ringi vahetama. Ja küsimuse teine pool on see, et kuigi eestlaste keskmine sissetulek Euroopas ei ole kõige suurem, on siiski nende pangakontodel praegu ühed suurimad rahakogused. Kui peaks tulema järjekordne finantskriis näiteks Kreeka suutmatuse tõttu makseid teostada, siis see võib ka pangandust mõjutada. Mida peaks siis inimesed oma eurodega tegema? Kas oleks vaja luua uusi instrumente, kuhu alternatiivina oma raha panna, ja kas inimesed võiksid sel juhul rohkem vaadata ka sularaha poole? Ometi on maapiirkondades järjest vähem rahaautomaate, nii et suund on nagu elektroonilise raha kasutamise poole. Mis on Eesti Panga seisukoht selles suhtes?

Aitäh küsimuste eest! See viimane on teema, millest me oleme siin ka varasematel aastatel rääkinud. Mina ei näe küll põhjust ühte maksu liiki kuidagi välja tõrjuda, eelistada või mis iganes. Praegu on minu meelest väga hea, et meil on võimalik sularaha kasutada ja et meil on võimalik ka elektroonseid makseid teha. Mõnikord kasutad ühte, mõnikord kasutad teist. Ma ei kujuta hästi ette maailma ilma sularahata või ilma elektroonsete maksevõimalusteta. Nii et seda, et me peame otsustama, kas üks on parem või teine, ei tahakski deklareerida. Me näeme, et sularaha püsib veel pikalt. Praegu tegelikult nõudlus sularaha järele Eestis pigem kasvab kui kahaneb. Võib-olla seda kaubanduses kasutatakse vähem, aga kindlasti on hea, kui sularaha on olemas ja kui seda kasutatakse.
Teie esimene küsimus oli seotud 500-eurostega. Seda on arutatud ja kindlasti arutatakse järgmistel nädalatel-kuudel veel. Minu arvates küsimus on, kas 500-eurone kuidagi soodustab kuritegevust ja maksupettusi või mängib ta olulist rolli ka mõnede selliste  inimeste elus, kes ei taha pankadega väga seotud olla. See teema on arutamisel. Ma ei usu, et siin mingisuguseid kiireid otsuseid saaks teha, seda tänapäeval ei juhtu. Inimesed võivad ennast kindlana tunda, sest kui mingisugused otsused tulevad, siis seda teatatakse väga pikalt ette. 

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president, palju õnne Eesti Panga sünnipäevaks! Aastal 2015 võttis Eesti Pank endale uueks suureks makrofinantsjärelevalve ülesandeks selle, et jälgida kaardimaksete sujuvat toimimist, üldse raharingluse sujuvat toimimist. Teil on Eesti Pangas väga hea seire- ja analüüsiosakond. Ilmselt olete teinud mingid ulatuslikud analüüsid, enne kui hakkate seda valdkonda hindama. Aga millised on esimesed muljed? Kas näete mingeid kaardimaksete süsteemiga seotud ohtusid?

See on meil uus töösuund. Me otsustasime, et võtame Nets Estonia ja kaardimaksete süsteemi oma järelevaatamise alla. See on niisugune ühine süsteem – Nets Estonia. Pangad ja Finantsinspektsioon on sellega seotud, meie oleme sellega seotud. Järelevaataja ei saa otseselt ettekirjutusi teha, aga ta saab anda soovitusi ja hindab erinevate kriteeriumide järgi. Ma jään praegu vastuse võlgu. Üldiselt vaatasime üle 16 valdkonda. Mõne puhul oli hinnang väga hea, teiste puhul leiti asju, mida võib paremini teha. Me oleme dialoogis Nets Estoniaga, pankade ja Finantsinspektsiooniga ning arutame, kuidas edasi liikuda. Need süsteemid on toiminud valdavalt tõrgeteta. Viimasel aastal oli paar suuremat tõrget, aga me tegime selle otsuse juba enne seda. Mulle tundub, et süsteem on seni meie soovitusi hästi vastu võtnud ja proovinud kitsaskohti lahendada.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president! Viis või kuus käiku tagasi selles dialoogis oli huvitav hetk, kui te iseloomustasite erinevaid aegu ja rääkisite ka sellest, et headel aegadel tuleb koguda varusid. Nähtavasti oli tulevikuprognoos üsna murettekitav, ma pean silmas demograafilist seisu ja ka muid asju. Kas ma sain õigesti aru, et teie hinnang praegusele seisule, kus majandus on pigem stagnatsioonis, on siiski hea?

Aitäh! Ma ütlesin üldiselt, et majanduskasv on keskmine. Nagu ma varem mainisin, mõned näitajad, mis on seotud kasumlikkuse ja ekspordiga, on pigem murettekitavad, aga mõned valdkonnad – jaekaubandus, tööhõive jne – annavad põhjust rõõmustamiseks. Pilt on kirju. Puhtalt eelarve seisukohast on praegu aga pigem paremad ajad. Lihtsalt seetõttu, et need maksud, mida me kõige rohkem kogume – käibemaks ja tööjõumaksud –, laekuvad hästi. Ma eristaksin üldhinnangut majandusele ja hinnangut riigieelarvele.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president! Alustasite oma ülevaadet globaalsetest majandusriskidest ja tõite välja kolm olulist riski. Nendest kaks olid väga mõistetavad ja arusaadavad, need on toorme hinna langus ja teisalt Euroopas mullu tekkinud kriisid. Kolmandana tõite välja, et aeglase majanduskasvu taga on eelkõige kasvu soodustavate reformide vähesus. Kas te võiksite täpsustada, milliseid reforme te silmas pidasite?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et need reformid on riigiti erinevad. Kui me mõtleme kogu spektrit, siis mõtleme kindlasti tooteturu ja tööturu peale, lisaks pensionid, ettevõtluskeskkond, juriidiline raamistik, kuidas kohtusüsteem toimib. Riigiti on asjade seis väga erinev. Ma arvan, et mõnes riigis on vajalikud reformid väga palju seotud just tööturuteemadega, mõnes teises jälle on küsimus, kas ma saan oma lepinguid usaldada, kas mu omand on kindel või vohab riigis bürokraatia. Mõnes riigis võib riigisektor olla lihtsalt nii suureks kasvanud, et kogu maksukoormus on nii suur, et seda oleks vaja kuidagi vaikselt vähendada. Nii et üldistades võib öelda, et potentsiaali on palju. Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon ka raporti, kuidas tema soovituste elluviimisega on. Pilt ei olnud kuigi rõõmustav.

Maris Lauri, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mul on küsimus rahapoliitika kohta. Euroopa Keskpank tegutseb selle nimel, et tekitada inflatsiooni. Seda ei ole tekkinud. Mina näen, et põhjus on see, et on ülimalt suur ebakindlus ettevõtete, pankade, majapidamiste seas, ja seda eelkõige Euroopa suurriikides. Võib öelda, et Euroopa Keskpangal on väga keeruline mõjutada sellist asja nagu ebakindlus. Võib intressi alla lasta ükskõik kui palju, aga inimesed ega ettevõtted ei hakka kulutama, kui nad ei näe selles perspektiivi. Minu hinnangul on eelkõige vaja tööd teha valitsustel, kes võivad käivitada struktuurireforme. Siit tekib minul mõte, et vahest ei peaks Euroopa Keskpank minema oma poliitikas lõdvemaks, vaid peaks hoidma praegust joont ja andma valitsustele tugevama sõnumi, et see asi sõltub siiski rohkem neist. Mida teie arvate?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen selle sõnumiga täiesti nõus. Me oleme ka tihti toonitanud, et kõik peavad koos töötama: valitsused, Euroopa institutsioonid, keskpank jne. Keskpangale on praegu langenud väga suur koormus, sest teised ei ole tihti oma panust andnud. Meil ei ole mandaati ega otsest võimalust hakata kellelegi teisele ette kirjutama, mida nad peavad tegema. Me võime lihtsalt märkida, et meie arvates oleks olukord parem, kui teised teeksid rohkem. Ja ma olen täiesti päri ka sellega, et kui ebakindlus püsib, siis nende meetmete efektiivsus on selle võrra väiksem. Tegelikult tarbimine on juba kasvanud ja eksport kasvab, aga investeeringud, mida just kõige rohkem mõjutab ebakindlus, on väiksemad. Küsimus on, kuidas seda ebakindlust vähendada ja kas järjekordsed võimalikud sammud hakkaksid seda pigem kasvatama või kahandama.

Head kolleegid, ma palun mahutada küsimus ühe minuti sisse! Andres Ammas, palun!

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav Eesti Panga president! Sooviksin teiega koos vaadata viis-kuus aastat ettepoole. On tore, et Eesti Panga aruandes sisaldub ka murelik lause selle kohta, et kui Euroopa Liidu toetused järgmisel perioodil vähenevad, siis toob see meile tõenäoliselt kaasa probleeme. Kas te kirjeldaksite, kuidas võiks välja näha Eesti majandus aastast 2022 edasi?

Aitäh küsimuse eest! No see on väga raske. Meie näeme, et Eesti majanduse pikaajaline kasvupotentsiaal on praeguste poliitikate juures 3% kandis. Me võime ekstrapoleerida ja korrutada seda 1,03 näiteks kuuega. Tehniliselt võib öelda, et meie arvates majandus võiks siis olla umbes 20% jõukam, kui ta on praegu, aga me näeme ka kaht suurt trendi. Üks on, et kui me saame rikkamaks – ja loodame, et me saame rikkamaks, praegu oleme kusagil 75% juures Euroopa keskmisest elatustasemest –, siis loomulikult euroliidu toetused vähenevad. Küllap see üleminek saab olema sujuv, et ei ole nii, et üks aasta on meil euroraha hästi palju ja järgmisel aastal pole üldse. Aga me peame hakkama harjuma sellega, et neid toetusi saab olema vähem. Teine trend on demograafiline. Vaadates ametlikku statistikat tundub, et rändesaldo oli üllatavalt väike. Need olid esialgsed andmed ja kas see tendents püsib või pöördub, kas see on mingi üheaastane erand, seda me ei tea. Aga loomulik iive on meil nõrk koht, töökäsi on järjest vähem ning seetõttu ei ole meil vaja niivõrd luua uusi töökohti, kuivõrd lihtsalt püüda selle poole, et iga töökoht oleks võimalikult tootev.

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab praegust olukorda Euroopas ja maailmas tervikuna. Kuidas mõjutab praegune Euroopas ja mujal maailmas valitsev julgeolekupoliitiline olukord Eesti Panga hinnangul majanduse ja rahanduse olukorda – investeeringuid ja kõike sinna juurde kuuluvat?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et seda kvantifitseerida on väga raske. Ega see olukord tarbimisele kaasa ei aita. Kui on tekkinud päris füüsilise julgeoleku riskid, siis kindlasti on inimesi, kes kardavad reisida ja üldse tarbida. Ning laiem probleem on, et kui on nii palju geopoliitilisi riske tekkinud, siis ka investori seisukohast kipub kindlustunne kannatama. Mõni inimene ei julge investeerida, sest ta ei tea, mida tulevik toob. Ma arvan, et oleks imelik arvata, et selline ebamäärasus, ebastabiilsus tuleb majanduskasvule kasuks. Päris kindlasti mitte.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav Eesti Panga president! Ma tänan Vabaerakonna fraktsiooni nimel härra Hanssonit selle hea, selge, arusaadava ülevaate eest maailma ja Eesti majanduse käekäigust! See oli rahulik, pisut positiivsust süstiv, ent kindlasti mitte liiga optimistlik ülevaade.
Siinkõneleja arvates on olulisim osa Eesti Panga aruandes see, mis käsitleb juba pikemat aega ühiskonna ootustest madalamal püsinud majanduskasvu. Kes ei sooviks olla optimist? Aga meil on mullusest sügisest kogemus, et kui siin saalis toimunud eelarve arutelul juhtisid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed tähelepanu valitsuse meie arvates liigsele optimismile, siis selleteemalisi küsimusi ei võetud kuigi tõsiselt. Aeg näitas, et meie murel oli siiski alust.
Eesti Panga aruandest selgub kenasti, et keskpankade võimalus majanduskasvu edendada ei ole kuigi suur. Pikemaajaliselt ei ole majanduskasv keskpankade võimuses. Panga aruandes on väga tabavalt kirjas, et pikaajaline majanduskasv tekib ikka siis, kui otsitakse ja leitakse võimalusi oma toodete konkurentsivõime tõstmiseks, mõeldakse välja uusi tooteid ja tehakse oma ideede elluviimiseks vajalikke investeeringuid. Veel on aruandes minu meelest delikaatselt kirjas, et pilt Eesti majanduse käekäigust on vastandlik ja Eesti majandus on teelahkmel.
Meie arvates on Eesti majandus stagnatsioonis ja Eesti valitsusel puuduvad ideed. Need puudusid juba aasta tagasi, valitsuskokkuleppe sõlmimisel. Ja kuna äsja vastu võetud eelarvestrateegia toetub tollasele koalitsioonilepingule, siis püsib selle strateegia põhjal stagnatsioon kuni 2020. aastani. Eks ole see väitlus siin meie saalis natuke traditsiooniline. Valitsus väidab, et nende eelarvepoliitika stimuleerib majanduskasvu. Meie sellele väitele riigi eelarvestrateegias mingit tõestust ei näe. Eesti Pank ütleb, et kui riik ei tee majanduskasvu soodustavaid reforme, ootab meid paigalseis. Eilsel rahanduskomisjoni istungil oli pisut põhjalikumalt juttu, mis reformid need olla saaksid. Eesti Panga lugupeetud president arvas, et üldist võluvitsa pole, kohasem on n-ö peenhäälestus – tuleb igalt poolt natukene ressurssi leida, mõne väikse reformi abil kas või 0,1% võrra majanduskasvu suurendada. Ja nagu ka täna siin saalis on korduvalt jutuks olnud, võtmesõna on tööturg: paindlik tööturg ja ettevõtlikud, haritud inimesed.
Kuidas õnnestuks tuua tööturule inimesi, kellel ei ole mingil põhjusel võimalik täisajaga töötada? Vabaerakond on siin ühe võimaluse välja pakkunud: see on võimalus sotsiaalmaksu miinimum kaotada. Sama on soovinud ka Eesti Tööandjate Keskliit, kes soovitab üle minna tunnipõhisele maksuarvestusele. Kuidas õnnestuks Eestisse meelitada oma ala tippspetsialiste, kellele tuleks maksta kõrget tasu? Siin on üks võimalus sotsiaalmaksu ülempiir, nn sotsiaalmaksu lagi, mille kehtestamiseks on Vabaerakond samuti eelnõu menetlusse andnud. Kolmas meie eelnõu käsitleb tulumaksu miinimumi tõstmist. See vähendaks meie arvates sotsiaalset ebaõiglust ja suurendaks võimalust, et mediaanpalga saajad ei lahkuks nõnda massiliselt Eestist. Ka sellest on täna siin juba juttu olnud.
Kui meie pakutud meetmed ei kõlba, siis las koalitsioon pakub paremaid. Aga me ei näe riigi eelarvestrateegias mingeid tõsiseid abinõusid olukorra parandamiseks tööturul, mida ettevõtjad ootavad, nagu ka Eesti Panga president viitas.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Me oleme minu mäletamist mööda vähemalt paarkümmend aastat rääkinud, et liiga suur osa põhikooli lõpetanutest jätkab gümnaasiumis, liiga vähe kutseõppes. Aga kogu selle aja jooksul ei ole Eesti riik tegelikult mitte midagi teinud selle tendentsi muutmiseks. Ka riigi eelarvestrateegia ei ole selles suhtes kuigi ambitsioonikas. Kuidas eri- ja kutsehariduseta inimeste arvu Eestis vähendada? 26% pole piisavalt ambitsioonikas eesmärk päris kindlasti.
Me laseme häälekal vähemusel end hirmutada ja segadusse viia, arutades, millise ettevalmistuse ja haridusega töötajaid me Eestisse ootame ning kuidas me suudaksime siin õppivaid välistudengeid veenda Eestisse jääma, selmet neid siit peletada. Neile olulistele küsimustele praeguselt valitsuselt vastuseid kuulda pole olnud, pigem on strateegia hea näide, kuidas poliittehnoloogia võimutseb ja pikaajalistele arenguvajadustele kuigi palju ei mõelda.
Kui millegi kallal norida, siis julgen öelda, et oleksime Eesti Panga aruandest oodanud veel suuremat julgust ja söakust öelda ikkagi selgemalt välja, milliseid reforme Eesti vajab. Eesti Pank on oma nähtavust mitmesuguste trükiste ja meililistide kaudu suurendanud. Aga ma arvan, et Eesti Panga mõjukus Eesti majandusest kõneldes võiks avalikkuse jaoks olla veel palju suurem. Siis aktsepteeriks Eesti avalikkus rõõmsamini ka seda, et Eesti Pangas, väikseimas Euroopa keskpangas, töötab siiski tervelt 234 inimest.
Lõpuks üks pisut isiklik märkus. Olen pikka aega poliitikas olnud ja mäletan hästi, kui suur oli lugupeetud Ardo Hanssoni roll taasiseseisvunud Eesti riigi ülesehitamisel, kui olulised olid tema julgustavad ja targad nõuanded tollastele Eesti valitsustele. Soovin, et nüüd annaks panga president sama julgelt nõu ja et teda ka sama hästi kuulda võetaks. Aitäh!

Aitäh! Aivar Sõerd, Reformierakonna fraktsioon, palun!

Austatud eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Head kolleegid! Tänan omaltki poolt Eesti Panga presidenti selge ülevaate eest ja tänasele arutelule eelnenud põhjaliku arutelu eest rahanduskomisjonis! Seoses Eesti Panga 2015. aasta aruandega käsitlen kolme aspekti, millel on mõju majandusele tervikuna tulenevalt Eesti Panga tegevusest ja rahapoliitilistest sammudest. Eelmise aasta märtsis hakkas Euroopa Keskpank oma tavapäraseid rahapoliitilisi vahendeid toetama ulatusliku avaliku sektori väärtpaberite ostmise programmiga. Selle eesmärk on, et meetmete mõju jõuaks paremini reaalmajandusse. Kõnealuse meetme maht on tänavu teadaolevalt kasvanud, sisuliselt on tegemist raha juurdeemiteerimisega. Keskpank on lubanud seda meedet jätkata nii tänavu kui ka järgmisel aastal ja vajadusel ka edaspidi, kuni euroala inflatsioon jõuab 2% referentstasemeni. Samas on aga raske prognoosida, millist mõju avaldab meede euroala tasakaalustatud majanduse arengule tervikuna. Riskina võib välja tuua, et see meede tekitab kunstlikku hinnatõusu teatud varaklassides. Põhilisi probleeme, milleks on nii euroalal kui ka mujal arenenud riikides üle jõu käiv avaliku sektori võlakoorem või rahvastiku vähenemine, see meede kuidagi ei lahenda. Eksperdid on ühel meelel ka selles, et keskpankade ulatuslik sekkumine võlakirjaturul vähendab finantsturgude survet riikidele ja valitsustele, vähendamaks avaliku sektori laenukoormust.
Teiseks, Eesti Pank on pikka aega rõhutanud ja ka aastaaruandes välja toonud, et Eesti majanduses on ebakõlad, lõhe tootlikkuse kasvu ja palgakasvu vahel on kestnud juba mitu aastat. Palgakasv jätkub prognooside järgi ka tänavu. Palgakasvu peavad ettevõtted finantseerima põhiliselt kasumi arvel ja kasumite vähenemine hinnanguliselt 8% eelmisel aastal, kusjuures neljandas kvartalis koguni 15%, on piiranud ettevõtete võimalusi investeerida, et kasvatada tootlikkust ja suurendada konkurentsivõimet eksporditurgudel. Samas ettevõtete ligipääs pankade pakutavale rahastamisele on üldiselt hea ja tänu väljastpoolt rahastamise võimalustele peaks siiski saama investeerida. Vähese investeerimisaktiivsuse peamiseks põhjuseks saab ikkagi pidada globaalselt valitsevat ebakindlust majanduses ja sellest tulenevat ebapiisavat nõudluse kasvu välisturgudel.
Kolmandaks, Euroopa Keskpanga madalate intresside poliitika tingimustes on hakatud rohkem rääkima sellest, et valitsussektori võlakoorma suurendamine võiks olla üks majanduse elavdamise meede. Aga samas ei saa siin jätta tähelepanuta seda, et praegu on Eesti majandus tegelikult oma potentsiaalse arengu või potentsiaalse kasvu lähedal. Võlakirjadest võib rääkida siis, kui meil on halb konjunktuur, majanduse kasv on potentsiaalsest väiksem, aga praegu on töötus väga väike. Nagu ka Eesti Panga president rõhutas, riigieelarvel on head ajad. Kunstliku nõudluse tekitamine avaliku sektori kaudu praeguse majanduse konjunktuuri olukorras võib tähendada seda, et kvalifitseeritud tööjõu puudus ja palgatõusu ennakkasv võrreldes tootlikkusega süveneks veelgi ja sellest tulenevalt võimenduks ka ebakõlad majanduses. Samas ei saa kunagi olla ka kindel selles, et avaliku sektori laenud lähevad tootlikkust suurendavatesse projektidesse.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Euroopa riikide praktika on näidanud vastupidist: laenudega on pigem finantseeritud riigi kasvavaid jooksvaid kulusid. Laenukoormuse kasvamisel kriitilise piirini on riikidel ilma välise surveta väga keeruline võlakoormat jätkusuutlikule tasemele tagasi tuua. Ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et märkimisväärse laenukoormusega riigid peavad kulutama suure osa oma eelarvetuludest ainuüksi laenude tasumisele ja intressimaksetele. Meil oli hiljaaegu kohtumine Prantsuse Senati rahanduskomisjoniga. Nad rääkisid, et nendel kulub ainuüksi intressimaksetele sama suur summa, kui eraldatakse haridusvaldkonna finantseerimiseks. Tõesti, väikese laenukoormusega riigid saavad eelarveraha kasutada hoopis otstarbekamalt – pole vaja maksta eelmiste valitsuste võetud laenude intresse. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Hea Eesti Panga president! Head kolleegid! Tänan ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eesti Panga presidenti ja Eesti Panka adekvaatse ja tõesti ülevaatliku ülevaate eest! Vaieldamatult on ka valitsuskoalitsiooni erakondade esindajatel hea vaadata asjade seisu kõrvalpilguga, saada ülevaade paralleelidest teiste Euroopa riikidega ja kuulda ka teatud soovitusi. Andres Ammas ütles, et Eesti Pank võiks olla natuke kriitilisem ja tõstatada tõsisemalt teemasid, millele peaks tähelepanu pöörama. Meie arvates on see töö juba praegu väga põhjalik olnud ja aruanne juhib tähelepanu väga olulistele asjadele.
Nüüd mõningad teemad, millele tahaksin tähelepanu juhtida. Loomulikult, kuna aeg on selline, et valitsuses just arutati RES-i ja RES on kinnitatud ning täna me arutame seda ka rahanduskomisjonis koos rahandusministriga, siis on RES-i teemad kõne all ka seoses Eesti Panga aruandega.
Veidike prognoosidest. Ma arvan, et mitte ükski valitsus ei ole seni seda prognoosi tehes arvesse võtnud nn poliitilist koefitsienti. Ei ole olnud nii, et spetsialistid on Rahandusministeeriumis prognoosi ära teinud ja siis on tulnud minister ja öelnud, et kuulge, see prognoos meie soovidega ei sobi, korrutame selle väikese koefitsiendiga läbi. Prognoos on selline, nagu spetsialistid teevad, ja minu arvates selle üle poliitilises mõttes diskuteerida ei ole mõtet. Prognoos on prognoos, kas see on tehtud õigesti või valesti, see ei ole n-ö poliitilise diskussiooni teema. Ma räägin prognoosist, mis on tehtud valitsuses.
Nüüd majanduskasvust. RES-i arutelu raames on selgunud, et majanduskasvu elavdamiseks suurendab valitsus teaduse rahastamist 8 miljoni euro võrra 2017. aastal. Meie arvates see on väga suur raha. Loomulikult on teadus valdkond, mis peab olema prioriteet, kuhu tuleb raha kogu aeg juurde panna, aga 8 miljonit aastal 2017 on meie arvates väga suur samm liikumaks selle poole, et meie teadus saaks piisava rahastuse ja et sellest tekiks ka tuntav majanduskasv tulevastel aastatel.
Me ei tohi unustada, et aastatel 2014–2020 saame Euroopa Liidust üle 600 miljoni euro majandusarengu hoogustamiseks. Jah, me teame seda, et mingil hetkel Euroopa raha lõpeb, ja me teeme selle nimel tööd, et kasutada neid summasid nii, et kui see raha ükskord lõpeb, siis efektiivne majanduskasv jätkuks. Selle peale mõtlevad kõik rakendusüksused, selle peale mõtlevad väga paljud ministeeriumid ja rakendatavaid meetmeid disainitakse just nendele teadmistele toetudes. Loomulikult on riigis tarvis reforme ja kui küsida, kas riik praegu plaanib ja teostab piisavalt reforme, siis on ju teada, et meie laudadel, meie sahtlites on haldusreform. Sotsiaaldemokraatide arvates on RES-i lisandunud 25 miljonit kohalikele omavalitsustele peale reformi täiendavate võimekuste tagamiseks, millest üks on ettevõtluse toetamine, just see, mis peaks majanduskasvu kõvasti tagant tõukama. Kohalik omavalitsus hakkab järjest rohkem kaasa aitama ettevõtluse arengule ja seda suunama. Reforme, mida praegu plaanitakse, võiksime aga siin saalis arutada mitmeid.
Palun natuke lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Haldusreform on kindlasti reform, mida on kaua oodatud. Majanduse ebakõlad – väike tööviljakus ja samas palkade kasvamine – on tekitanud käärid, mis aastatega on suurenenud. Samas me tahaksime riigisektoris suuremat palgakasvu, kui on praeguseks kokku lepitud. Õpetajate, kultuuritöötajate, siseturvalisuse ja sotsiaaltöötajate palgafond kasvab vähemalt 2%. Loomulikult kõik ministeeriumid saavad oma sisemiste reservide arvel neid numbreid suurendada, aga kui seda olulisel määral teha, siis koputab seesama majanduse ebakõla meile kogu aeg kuklale. Riik ei tohi olla palgaralli vedaja. Aga 2% keskmist palgakasvu nendes sektorites, mida ma nimetasin, on see miinimum, mida me praegu teha suudame. Lõpetuseks aitüma Eesti Pangale tehtud töö eest! Õnnitlused sünnipäevaks ning jõudu tööle! Aitäh!

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Head kolleegid, oleme ära kuulanud ja läbi arutanud Eesti Panga 2015. aasta aastaaruande. Suur tänu Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile ettekande ja küsimustele vastamise eest!

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2015. aasta aastaaruanne. Selle päevakorrapunkti arutelu toimub samamoodi nagu eelminegi. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne kuni 20 minutit. Igal Riigikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale üks suuline küsimus ja läbirääkimistel saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Niisiis, Finantsinspektsiooni 2015. aasta aastaaruanne. Ettekandjaks palun Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Finantsinspektsiooni seaduse järgi esitame inspektsiooni aastaaruande Riigikogule. Aastaaruandes käsitletakse 2015. aasta olulisemaid sündmusi, suundi ja tegusid Eesti finantsturul ning finantsjärelevalves.
Euroopa Liidus tervikuna oli 2015. aastal turgude tunnetatud süsteemne risk madal. Peamised riskid seisnesid riikide võlakoormuses, pankade väikeses kasumlikkuses, krediidituru heterogeensuses, kiiresti tõusvates kodukinnisvara hindades ja madalate intresside mõjus. Eesti mõõtmes tuli riskina käsitleda finantsturgude poolt Põhjala majanduse ja pankade riskide potentsiaalset ümberhindamist, mis realiseerudes oleks suurendanud pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu püsis risk, et Eesti kinnisvarahindade tõus kiireneb. Jälje jättis pingestunud välispoliitiline olukord. Eesti panganduskeskne finantsturg oli endiselt kontsentreerunud ja filiaalide turuosa suur.
2015. aastal võis märgata suurenenud soovi siseneda Eesti reguleeritud finantsturule kas tegevusloa taotlemise, ettevõtte või olulise osaluse omandamise teel. Mõned finantsvahendajad muutsid Eesti turul tegutsemise strateegiat. Krediidiasutuste antud laenude maht kasvas ja laenuportfelli kvaliteet püsis heal tasemel. Hoiuste maht suurenes. Mitteresidentidest klientide osakaal kogu kliendibaasis liikus vähenemise poole. Investeerimisfondid kasvasid peamiselt kohustuslike pensionifondide kasvu tulemusena. Kindlustussektori näitajad olid üldiselt head. Kokku võttes oli Eesti finantssektori seis 2015. aastal hea.
Inimestele meeldib raha ja meeldib suhelda rahateemal. Kui me vaatame inimkonna kultuurilugu, siis on armastuse, sünni, sõja ja surma kõrval raha, laenud ja võlad üks keskseid teemasid – kuningas Midas, kelle puudutus muutis kõik kullaks, Rooma keiser, kes ütles, et raha ei haise, ning Shakespeare'i lugu Veneetsia kaupmehest, kus pankur võis käendaja küljest pool kilo liha ära lõigata. Niisuguseid lugusid on veel. Kui võtta siit lähedalt Soomest, siis "Kalevalas" on Sampo, kes jahvatab raha. Ja meil endalgi on näiteid. Mul on väikesed lapsed ja viimasel ajal on tulnud vaadata "Nukitsamehe" filmi, kus on "Rahalaul", mis, nagu ma olen lugenud, on laste seas kõige populaarsem. Niisiis tundub, et rahateema on tõesti igavene ja igihaljas.
Raha müütilisus seisneb selles, et ta kätkeb endas suverääni võimuga antud omadust olla maksevahend ja ka väärtuse säilitaja. Ainult suveräänil on õigus reguleerida rahamassi ning seeläbi kaupade ja teenuste hinda. Rahatööstuse professionaalid, raha ja riskide vahendajad, paigutajad saavad töötada ainult usalduse õhkkonnas, kaasates avalikkuse vahendeid või riske ja paigutades neid ümber sinna, kus see majanduse seisukohalt on optimaalne. Usaldust aga hoiavad reeglid ja nende täitmine ning järelevalve reeglite täitmise üle.
Eesti Finantsinspektsioon on rahvusvaheliste standardite kohaselt sõltumatu finantsjärelevalve- ja kriisilahendamisasutus. Meie missioon on hoida usaldust finantsturu vastu, täites oma seadusjärgseid ülesandeid avalikes huvides. See tähendab, et tänu hoitud usaldusele toimib reguleeritud finantsturg õiguspäraselt ja korrapäraselt. Turul saavad tegutseda ainult norme täitvad ja oma rolli teadvustavad isikud. Turuosalised on suunatud ja motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Finantsettevõtteid juhivad sobivad inimesed, nende organisatsioonid on üles ehitatud selliselt, et riske võetakse teadlikult ja sobival määral ning need on kaetud piisava kapitaliga. Teenuse tarbijaid koheldakse õiguspäraselt.
Finantsinspektsiooni tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid seaduse kohaselt järelevalvetasudest, mida maksavad finantsturu osalised. Nii on see lahendatud paljudes Euroopa riikides, sh euroala uues panganduse järelevalves. Oleme töötajate arvult Euroopa Liidu kõige väiksem ühendatud finantsjärelevalveasutus. Arvestades, et Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on kõigi liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste ülesanded harmoneeritud, neid on kõigil sama palju, tundub, et oleme leidnud päris hea tasakaalu ülesannete mahu ja keerukuse ning töötajate arvu ja eelarve vahel. Asutuse majandamisel on meile südamelähedased mõistlikkus ja konservatiivsus.
Olles pikalt töötanud ka erasektoris, partnerina advokaadibüroos, ei näe ma Finantsinspektsiooniga võrrelduna erilist vahet ei suhtumises oma töösse, tegevuse tõhususes ega ka tööpäeva pikkuses. Kuna meie n-ö kliendid – suured ja väiksed finantsvahendajad – on väga tugevad partnerid ja väga head eksperdid, siis oleme neile vastanud vähemalt samaväärselt. Lisaks oleme aktiivsed audiitorite üle järelevalve tegemisel audiitortegevuse järelevalve nõukogus, abistame partnereid finantsturu turvavõrgu osiseks olevas Tagatisfondis, peame loenguid ülikoolides, teeme koostööd õiguskaitseasutustega, ministeeriumide ning keskpangaga. Teeme oma tööd kindlalt ja professionaalselt. Saan siin täie kindlusega kokkuvõtteks öelda, et olen inspektsiooni töötajate üle uhke.
Finantsturust ja finantsjärelevalvest saaks kõnelda veel pikalt ning eri vaatevinklitest. Soovin tänase ettekande teises pooles seoses Eesti finantsturuga lühidalt peatuda kolmel küsimusel: esiteks, Eesti finantsstabiilsus kui eeskuju euroala uuele pangajärelevalvele; teiseks, läbipaistev ja aus finantsturg kui usalduse tingimus; kolmandaks, konkurentsivõimeline ja tänapäevane õigusraamistik. Üle aasta toiminud euroala ühtne pankade kapitalijärelevalve süsteem on andnud alust järeldada, et ühisturuni on veel mitu sammu astuda. Euroala riikide pangandusturud on erineva struktuuriga ja pangad erinevad tugevuse, suuruse ning ka rollide poolest. Euroala pangandusjärelevalve on ühisturu loomisele hea algus ning ka sobiv instrument. Keskus asub Euroopa Keskpangas ja lisaks sellele kuuluvad süsteemi euroala pangandusjärelevalve asutused. Eestil on siin aspekte, kus olla teenäitajaks. Selle kasuks räägivad kolm fakti.
Esiteks, Eesti järelevalve on olnud suhteliselt konservatiivne pankadele riskide katteks määratud täiendavate kapitalinõuete kehtestamisel. Peale automaatse kapitalinormatiivi on järelevalve riskide katteks määranud suurpankadele kokku 132 miljoni euro ning väikepankadele 62 miljoni euro ulatuses täiendavaid kapitalinõudeid. Seeläbi on meil mõni väiksem pank suure riski realiseerumise üle elanud selliselt, et maksejõuetust on välditud. Eesti hoiustajad ei mäletagi aega, kui nad mõne panga pankroti tõttu oleksid oma hoiused kaotanud või maksumaksja raha oleks pankade päästmiseks kulutatud. Selline olukord ei ole tekkinud iseenesest, vaid turujärelevalve ja seadusandja ühise vastutustundliku panuse tulemusel.
Teise asjana on Eesti Euroopa Liidu õigustiku ülevõtmisel üldiselt püüdnud hoiduda eranditest. Soovime olla pigem avatud ja kasutada ühetaoliste reeglitega konkurentsi potentsiaali. Kolmandaks, meie turu struktuur on selline, et siinsed süsteemselt olulised suurpangad on suhteliselt väike osa euroalavälisest panganduskontsernist. See tähendab pidevat ja head dialoogi emapanga järelevalveasutusega, vastastikust lugupidamist ning avatust. Meil on see siiani oma Rootsi partneritega küllaltki hästi õnnestunud. Meie sõnum euroala pangajärelevalves on olnud järgmine: eluterve konservatiivsus riskidega tegelemisel, ühetaoline lähenemine sarnastele olukordadele ning avatud, lugupidav dialoog turu ja partneritega. Usun, et Eesti senine finantsstabiilsus on hea eeskuju euroala uuele pangajärelevalvele.
Finantssektori suhtes kohaldatav õigus saab alati kõige paremini testitud kriisiolukordades. Õigusnormi tähendus ja olulisus kristalliseeruvad konkreetsetes kaasustes. Rahvusvahelised sanktsioonid sagenevad ja meile üha lähemale jõudnud terroriaktid ning ka Panama paberite kaasus näitavad, kui vajalik on, et finantssektori subjektid kohaldaksid õigesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Eesti seaduste, Euroopa Liidu õigusaktide ja nende baasiks olevate rahvusvaheliste standardite kohaselt peavad pangad mõistma oma kliendi tegevust ning monitoorima kahtlasi tehinguid. Hoolsusmeetmete kaudu tagatakse sektori õiguspärane toimimine – see, et Eesti finantssektorit ei kasutataks ära kuritegelikel eesmärkidel ja tema maine ei saaks kahjustatud. Kitsamas mõttes hoiab see üleval meie pankade korrapäraseid suhteid rahvusvahelisel pangandusturul.
Mõnikord jääb võib-olla kaugeks või abstraktseks, kui räägitakse rahapesu tõkestamisest, aga ma toon ühe konkreetse näite, kuidas see igapäevast elu, igapäevast majandust mõjutab. Oletame, et meil on äriinimene või äri, kes ostab kaupu, mille eest ta peab tasuma dollarites. Selleks, et dollarites maksta, pöördub ta enda panga poole, ja Eesti krediidiasutusel peab olema vastav suhe pangaga, kes on võimeline dollareid hankima, nn korrespondentpangaga. Kui korrespondentpank tegutseb dollari jurisdiktsioonis, siis rakenduvad ka temale rahapesu tõkestamise nõuded.
Kui nüüd Eesti krediidiasutuse korrespondentpank leiab, et Eesti krediidiasutus on käitunud liialt riskantselt või pole olnud küllalt hoolas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, või leiab, et regioon laiemalt on rahapesu aspektist, terrorismi rahastamise aspektist liiga riskantne, siis ei pruugi see korrespondentpank meie krediidiasutusele neid dollareid müüa, üle kanda. Tagajärg on see, et meie äri ei saa dollarites maksta ja ta peab kas a) selle äri lõpetama või b) leidma endale koha, kus dollarimakseid saab teha. See on täiesti praktiline ja lihtne näide, miks on väga oluline tegelda muu hulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Finantsinspektsioon on otsustanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seada üheks oma tegevuse prioriteediks. Oleme juba 2014. aasta algusest oluliselt tõhustanud rahapesukontrolle ning selgitanud pangajuhtidele oma prioriteete. See töö jätkub.
Investeerimisfondide sektorit veavad pensionifondide valitsejad. Nende kätte usaldatud pensionifondide varade maht läheneb 3 miljardile eurole, mis on oluline osa selle finantsteenuse tarbijate varalistest õigustest. Kui teise samba teenust hakkas esialgu osutama kuus fondivalitsejat, siis nüüdseks valitseb pensionifonde viis fondivalitsejat. Lähitulevikus pensionifonditurult väljumisest on teavitanud veel üks fondivalitseja. Teise samba väljamaksete teenust osutab üksnes kolm kindlustusandjat. Need faktid viitavad sellele, et konkurents sektoris väheneb, kuigi viimased uudised näitavad, et on ka huvilisi, kes soovivad vähemalt fondidega turule tulla.
Konkurentsi vähenemine teise samba fondide turul on murettekitav, halvemal juhul on sellel negatiivne mõju teenuse hinnale. Finantsinspektsioon tervitab Rahandusministeeriumi algatust hinnata teise samba toimimist, sh kaaluda võimalust kasutada pensioni kogumiseks sobivaid uusi finantsteenuseid ehk tegelda sellele turule sisenemise barjääridega. See peaks konkurentsile soodsalt mõjuma ja seda suurendama. Vundamendini ulatuvate muudatuste tegemiseks ei pruugi pensionisüsteemi 14 aastat olla piisavalt pikk aeg, kuid pidev seire ja vajaduse korral raamistiku ajakohastamine on igati hea.
Eelmisele finantskriisile järgnenud Euroopa Liidu algatused finantssektori täiendavaks reguleerimiseks on olnud enneolematult mahukad ning regulaatoritele, järelevalvajatele ja turuosalistele suur proovikivi. Ühest küljest näitab see Euroopa Liidu võimet kiirelt reageerida, teisest küljest ei saa alahinnata ülereguleerimise ohtu. Usun, et Euroopal on regulatsioonide laviini valguses suur väljakutse säilitada piirkonna konkurentsivõime, hoida pinnast innovaatiliste lahendite tekkimiseks, vältida seda, et uutes tingimustes suudavad regulatsioonidega kaasa minna üksnes suured turuosalised, mis omakorda võib viia riskide kontsentreerumiseni. Finantsinspektsioon on uues strateegias võtnud endale ülesande tegelda finantsinnovatsiooniga seotud teemadega. Saame seda teha oma pädevusest lähtudes. Me ei ole ise innovaatorid, vaid asjatundjad finantssektori riskide ja regulatsioonide valdkonnas. Võtmeküsimus on, kuidas teha nii, et tänasest ja tulevasest Eesti ja ka Euroopa Liidu õigusraamistikust ei saaks pidur, mis takistab turuosalisi kasutamast uuenduslikke tehnilisi lahendeid. Samas tuleb arvestada, et tarbija peab saama teha teadlikke otsuseid. Oleme siin alles tööd alustanud ja see jätkub.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Finantsinspektsiooni keskne ülesanne on säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest. Teile kättesaadavaks tehtud "Finantsinspektsiooni aastaraamat 2015" kirjeldabki nende ülesannete täitmist 2015. aruandeaastal, Finantsinspektsiooni tegutsemise 13. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Kuna Eesti Panga president adresseeris minu küsimuse teile, lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, siis küsingi teilt. Mida on tehtud ära seoses Tallinna linna eestvedamisel loodud Eesti Ühistupangaga ja milline on teie prognoos selle panga tuleviku kohta?

Tänan küsimuse eest! Ma alustan mõne õigusliku asjaolu selgitamisega ja siis jõuame ka vastusteni. Esiteks on  Finantsinspektsiooni seaduses selline norm, mille kohaselt meie järelevalvemenetlused ei ole avalikud. Seega ei saa ma asjaomase taotleja nõusoleku puudumise tõttu avalikkuse ees üht või teist tegevusloamenetlust detailselt lahata, küll aga saan ma lühidalt kirjeldada, millised on seaduse normid pankade tegevusloa menetluse kohta. Esimene norm, mis puudutab aega, on see, et panga tegevusloa menetluseks kulub seaduse kohaselt kuni üks aasta. Miks see aeg nii pikk on? Asi on selles, et pankade äri ja organisatsioon on tavaliselt väga keerukad, ning selleks, et pangandusturule uusi tegijaid lasta, tuleb aru saada, et nende organisatsiooni, juhtide, rahastamise ja ärimudeliga on kõik korras. Need plokid, mis ma nüüd nimetasin – juhtimine, organisatsioon, organisatsiooni korraldus, protsessid, süsteemid, kapitaliseeritus, ärimudel –, ongi need küsimused, millega igas finantsvahendaja tegevusloa menetluses tegeldakse, eriti panga tegevusloa menetluses.
Mõni aspekt veel. Seoses novembris 2014 käivitunud euroala ühtse pangandusjärelevalve mehhanismiga on sellelsamal mehhanismil ainuõigus euroala pankadele tegevusluba anda ja seda ära võtta. Praktikas tähendab see seda, et Eesti Finantsinspektsioon on küll dokumentide vastuvõtja ja nende läbitöötaja, aga läbitöötamine toimub koostöös Euroopa Keskpangaga ja lõpliku otsuse tegevusloa kohta langetavad SSM-i reeglite kohaselt SSM-i organid (SSM on euroala pangandusjärelevalve mehhanismi lühend). Tavapäraselt ei ole finantsjärelevalve ülesanne ennustada ühelegi finantsvahendajale tema edasist elu ega selle lõppu. Me loodame alati, et kõik läheb hästi, aga valmistume alati kõige halvemaks. Kui finantsvahendaja tegutseb reeglite kohaselt, siis meie oleme väga rahul.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Te andsite eile rahanduskomisjonis kõneldes minu arvates päris põhjaliku ja ammendava ülevaate, kuidas meil on õnnestunud Euroopa ühtses järelevalvesüsteemis osaleda ning millised on teie arvates seni kogetud miinused ja plussid. Mul on palve, et te kordaksite täna sedasama vastust veidi täiendatult saalisviibijate ja stenogrammi tarvis.

Tänan! Küsimuse sisu oli siis kokkuvõtlikult öeldes see, kas Eestil on euroala pankade kapitali ühtse järelevalve mehhanismist tulu olnud. Alustuseks, et mis see üldse on. Mina nimetasin seda korra SSM-iks, mis on lühend ingliskeelsetest sõnadest Single Supervisory Mechanism. See on mehhanism, mille keskus või otsustusorganid asuvad Frankfurdis Euroopa Keskpangas. Tegeleb ta sellega, et vaatab, kas euroala liikmesriikide suuremad pangad täidavad oma usaldatavusnormatiive korrektselt. Koostöös euroala liikmesriikide pangajärelevalvega tehakse otsejärelevalvet suuremate pankade üle. Eestis kuuluvad SSM-i otsejärelevalve alla kaks meie suuremat panka, Swedbank ja SEB. Nende suuremate pankade järelevalveks on vastavas raamistikus ette nähtud moodustada ühtsed järelevalvemeeskonnad, kuhu kuuluvad Finantsinspektsiooni töötajad ja Euroopa Keskpanga töötajad. SSM-i otsustusorganites osalevad mitmete teiste seas Finantsinspektsiooni juht ja Eesti Panga president.
Mis on SSM-i plussid ja miinused Eesti Finantsinspektsiooni vaatenurgast? Kõigepealt ütlen, et SSM-i ei loodud ju Eesti pärast, loomise ajendiks olid ikka sellised probleemsemad piirkonnad. Üks SSM-i loomise eesmärke oli rohkem eraldada finantssektori järelevalve poliitilistest mõjuritest.
Miinused Eesti poolt vaadates. Eesti on väga väike riik, jurisdiktsioon on väike, turuosalised väiksed ja meie asutus, nagu ma mainisin, on omataoliste hulgas üks väiksemaid, kõige väiksem Euroopa Liidus. Meie poolt vaadates on SSM-i miinused eelkõige sellised, mis on tingitud suure organisatsiooniga ühinemisest. See tähendab, et aruandlus organisatsiooni sees on muutunud komplekssemaks, aruandlusahelad ja käsuahelad on pikenenud. See on võib-olla mõneti tinginud kaugenemise turust, turuosalistest. Seda esiteks. Teiseks on miinuspoolel see, et kuna Eestis ja Skandinaavias on pangandussektoris kõik hästi, võrreldes euroala mõne muu piirkonnaga, siis võib selline tunnetuslik arusaam, et kõik on hästi, võtta seda teravikku siinselt piirkonnalt rohkem ära. See võib ka olla üks miinus, kui SSM-i Eesti poolt vaadata.
Nüüd plussid. Ma arvan, et nimetada võiks kolme plussi. Esimene on see, et järelevalvet ei tehta mitte ainult seaduste järgi, vaid täpsustatakse ka metoodikaid. Kuidas hinnata kapitali piisavust võetud riskide suhtes, kuidas viia läbi kohapealseid kontrolle – need on väga detailsed metoodikad. Kuna me oleme väike asutus, siis on meie metoodikad olnud sellised tavast lähtuvad. SSM-il on kahtlemata suurem, ütleksin, et mõneti isegi teaduslik võimekus metoodikaid välja töötada, ja ta ongi seda teinud. Me oleme tunnetanud, et see on meie töös abiks.
Teine pluss: me oleme täheldanud, et läbikäimist ja sellist ühist asjaajamist lähipiirkonna kolleegidega Lätist ja Leedust on oluliselt rohkem, võrreldes selle ajaga, mis oli enne SSM-i loomist. Kolmas moment, mis õnneks seni ei ole küll meil testimist leidnud, aga mida me näeme mõnede teiste euroala riikide puhul, on see, et kui ikkagi mingi kriisisituatsioon tekib, siis Euroopa Keskpanga tugi selle lahendamisel on märkimisväärne. Ma usun, et nii oleks see ka Eesti puhul. Ma loodan, et kriisi ei teki ja praegused pildid seda kuidagi ka ei näita, aga kui peaks tekkima, siis kindlasti Euroopa Keskpanga pildis olek annab meile riigina täiendavat tuge. See oleks minu poolt kõik.

Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, aitäh teile ülevaate eest! Minu mure on ikkagi pensionifondid. Paar päeva tagasi oli võimalik lugeda, et teise samba pensionifondide maastikule on tulemas uus tegija, pensioniühistu Tuleva, kes tõenäoliselt esitab õige varsti, kui ei ole juba esitanud, oma dokumendid, et saada tegevusluba. Ma sain aru, et Finantsinspektsioon üldjoones tervitab konkurentsi teise samba turul. Kas te võite öelda, kui palju on praegu neid, kes juba valitsevad teise samba fonde? Milliseks kujuneb see konkurents siis, kui üks tulija juurde tuleb? Konkurents on kindlasti tervitatav, aga milline on hetkeolukord?

Tänan! Praeguse seisuga on teise pensionisamba süsteemis kaks faasi: on kogumisfaas, mis toimib investeerimisfondide kaudu, ja siis on väljamaksefaas, mis enamasti on disainitud nii, et see toimib elukindlustusandjate kaudu. Kui vaadata kogumisfaasi, siis seal on siiani tegutsenud viis fondivalitsejat. Üks on juba varem turult lahkunud ja nüüd on meile teada antud, et ka Danske kavatseb turult lahkuda, nii et siis jääb veel neli pensionifondi valitsejat. Mis puudutab väljamaksefaasi, siis meile teadaolevalt tegeleb selle temaatikaga kolm elukindlustusandjat. Erilist huvi elukindlustusandjatel selle teemaga praegu tegelda ei ole. Mahud on väiksed, aga aja jooksul kasvavad. See on ka põhjus, miks meile meeldib konkurents finantsturul. See mõjub positiivselt finantsteenuste hinnale ja mida madalam on hind, seda parem tarbijale, ütleks niimoodi. Seetõttu me konkurentsi üldjoontes tervitame, eriti seal, kus me näeme, et konkurentsi ei ole.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud ettekandja, sisuka ülevaate eest! Mina tegin siin vahepeal pattu ja lugesin teie aastaraamatut. Küll teil on ilus ja uhke aastaraamat, pole ammu nii uhket aastaraamatut näinud. Vana raamatukogutöötajana hakkasin uurima, kes on kujundaja, kus on trükitud, milline on ISSN-i number. Vaatan, aga mitte midagi ei ole! Kuulge, mis väljaanne see siis on? Ma paneksin ta raamatukogus selliste katalogiseerimata asjade hulka. Ilus uhke raamat, aga kõik nõutavad andmed puuduvad.

Tänan! Huvitav küsimus ja tähelepanek. Üldse mitte seoses selle teosega, aga me just kolleegiga uurisime sundeksemplari seadust. See on hästi huvitav seadus ka meie jaoks. Sundeksemplari seaduse kohaselt tuleb ka veebilehtedest kuhugi teada anda. Nii et teie tähelepanek on kindlasti õigustatud, eriti arvestades, nagu te ise märkisite, teie tausta.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma haaran teil sõnasabast kinni ja meenutan teie lauset. Te ütlesite, et loodame, et kõik läheb hästi, aga valmistume alati halvimaks, pidades silmas finantsjärelevalvet. Küsimus on selline: milliseid riske või võib-olla isegi uuenduslike normatiivide rikkumisi te finantsjärelevalvajana näete ja milliseid neist kõige suuremaks peate? Ma ei pea silmas Eesti finantsturgu, vaid ikkagi Euroopat laiemalt.

Tänan! Eesti perspektiivis võib riskina nr 1 välja tuua seda, mis toimub Skandinaavias või täpsemalt Rootsis. Rootsis on kodumajapidamiste bilansid, kui nii võib öelda, küllaltki suured, küllaltki võimendatud, majapidamiste võlakoormus on üsna suur, kinnisvarahinnad võib-olla mullistumas, eriti mõnes suurlinnas. Ja Rootsi panku finantseerib turg, nad võtavad professionaalselt turult raha ja laenavad seda edasi. Kui nüüd nende turgude usk Rootsi majanduse edusse peaks kaduma, siis võib Rootsi pankadel tekkida raskusi. Rootsi finantsjärelevalve ise ütleb, et pangad on Rootsis nii hästi kapitaliseeritud, et praeguste hinnangute kohaselt see risk niimoodi ei realiseeru. Rootsi pankadel on ka Rootsis puhvreid piisavalt. Aga kui risk realiseerub – seda, kuidas asjad täpselt tulevikus kujunevad, ei ole mitte keegi võimeline ette nägema –, siis võib juhtuda nii, et kui Rootsi emapankadel tekivad raskused, kanduvad raskused üle ka tütarpankadesse. Ehk siis tütarpankade finantsvõimekust üritatakse kuidagi kasutada emapankade probleemide lahendamiseks. Seepärast oleme meie seisukohal ja selgitame ka oma partneritele Stockholmis, eelkõige aga Frankfurdis, et Eesti suurpankadel, Rootsi pankade tütardel tuleb kohapeal hoida piisavalt puhvreid, et juhul kui riskid realiseeruvad, siis Eesti hoiustaja ei peaks sellepärast kuidagi kannatama. See on selline esimene, Põhjala või Rootsiga seotud risk, mida mainida.
Teine risk, mis võib-olla Eestis nii vahetu risk ei ole, on niisugune üldine madala intressi keskkond. Osa turuosalisi on lubanud maksta oma klientidele mõnede finantsteenuste lepingute kaudu kõrgemaid intresse, aga kuna intressid on turul madalal, siis võib nende kahe olukorra vahel tekkida teatud dissonants. Aga see on rohkem elukindlustuse probleem. Eestis on elukindlustuse osakaal kogu finantssektoris praegu väga väike, nii et see on rohkem selliste euroala suuremate riikide, näiteks Saksamaa probleem. Meil on ikkagi kvantitatiivselt risk nr 1, kui rääkida finantsriskist, Rootsis ja sealsete emapankade ümber toimuv.
Kolmas asi, mis ei ole niivõrd finantsrisk, aga võib selleks muutuda, on maineküsimused. Seda ma puudutasin natuke ka oma ettekandes – seesama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teema. Me peame hoidma ja hoiamegi Eestis endiselt oma head mainet. Me töötame inspektsioonis järjepidevalt, iga päev selle nimel, et hoida neid, ütleme, mittefinantsriske mingil mõistlikul tasemel ja neid ka vähendada.  Rahapesuriski ühe elemendina mõõdetakse ka mitteresidentide hoiuste osa ja siin näitab statistika positiivset trendi: mitteresidentide hoiuste osakaal kõigis hoiustes on Eestis vähenenud.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite oma kõnes esile Euroopa Liidu paindlikkuse, et kriiside korral midagi ette võtta ja vajaduse korral uusi institutsioone luua. Samas ütlesite ka, et sellistel juhtudel ei saa alahinnata ülereguleerimise ohtu. See on niisugune väide, et ühelt poolt ja teiselt poolt. Mind huvitab rohkem see teine pool. Sellest suurepärasest väljaandest vist niisugust otsesõnalist vastust ei saa. Siin on juttu küll SSM-ist, aga sellel te juba peatusite. Siin on peatutud ka mitmel muul finantsjärelevalveasutusel, samuti Euroopa ühtse kriisilahendusnõukogu käivitamisel. Mida te täpselt ohuna näete?

Meenutame kõigepealt möödunud finantskriisi õppetundi. Euroopa Liit kehtestas, võiks öelda, kilode viisi uusi regulatsioone ja lõi ka uusi asutusi, institutsioone. Ja ma arvan, et kui vaadata euroala või Euroopa Liitu tervikuna, siis see on olnud positiivne. Me ju soovime, et turul oleksid ühtsed mängureeglid ja et ka kohtunikud rakendaksid neid reegleid ühetaoliselt. Teiselt poolt on selge ka see, et kui vaadata Eesti finantsvahendajaid, siis nemad on euroala seisukohalt kõik väikese või keskmise suurusega ettevõtjad.
Kui vaadata regulatsioone, siis ühelt poolt tagavad need ju selle, et tarbijad ja kogu avalikkus saaks kaitstud riskide eest, teisalt on regulatsioonide täitmine ja rakendamine aga ka kulu. Ja kui nüüd regulatsioone on nii palju ja nad on nii komplekssed, et väikeettevõtjate kulud lähevad väga suureks, arvestades turu suurust ja teenimisvõimalust, siis võib juhtuda nii, et väikeettevõtja paneb oma poe lihtsalt kinni. See omakorda tähendab,  et turg kontsentreerub, alles jäävad ainult väga suured. Ka riskid kontsentreeruvad. Ja siis me oleme ühel hetkel võib-olla jälle seal, kus need suured on nii suured, et nendega ei saagi midagi juhtuda. Kuigi siin on Euroopa Liit nüüd vähemalt loonud õigusliku raamistiku, sellesama SRB, mida te nimetasite, Single Resolution Board, euroala ühtne saneerimisasutus. See peaks tagama, et kui panka ei ole ühiskonna aspektist otstarbekas pankrotti lasta, siis seesama SRB tervendab panka nende reeglite kohaselt, mis on üle euroala ühetaolised. Ta tegeleb euroala pankadega.
Nii et eks nendel regulatsioonidel on, nagu te ka küsimuses välja tõite, omad plussid-miinused. Mis puudutab Finantsinspektsiooni, siis meie oleme kangesti seda meelt, et tuleb silmas pidada proportsionaalsust, mis ei ole ka Euroopa Liidus tundmatu mõiste. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et reeglid on küll ühetaolised, aga väga väikeste ettevõtjate suhtes ei pea neid alati rakendama, ütleme, täie detailsusega. Ja proportsionaalsuse reegleid omakorda on Euroopa Liidu asutused, kes neid ühetaolisi reegleid välja töötavad, ka täpsustanud. Üldiselt me esindame Euroopa Liidus proportsionaalsust ehk arvestamist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatega.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Sellest raamatust saab lugeda, et pensionifondide järelevalve tegemisel te hindasite fondijuhtide töötasusid. Mis te võite öelda, kas fondi haldamise tasud ja tegelikud kulud on ka kuidagi kooskõlas või on haldamistasud lihtsalt liiga suured ja tegelikkuses on kulud hoopis väiksemad?

Tänan! Kui rääkida fondivalitsejate tegevuse ja investeerimisfondide  järelevalvest, siis millega inspektsioon tegeleb? Esiteks annab ta fondivalitsejatele tegevuslube, nendele äriühingutele, kes tahavad selle valdkonnaga tegelema hakata. Vaadatakse, kas organisatsioon vastab seaduse nõuetele, kas juhid vastavad seaduse nõuetele, kas kapitalinõuded on täidetud jne. Investeerimisfondide tingimused tuleb meie juures registreerida ja me vaatame samuti seda, kas need tingimused vastavad seaduse nõuetele. Pensionifondide puhul on seaduses sätestatud selle tasu ülemmäär. See on finantsjärelevalvele põhimõtteliselt ainuke mõõdik. Kui fondi tingimustes sätestatud tasumäär ei ületa seaduses sätestatud ülemmäära, siis see ei ole vastuolus seadusega. Neid asju me oleme loomulikult registreerimisel vaadanud.
Küsimus oli, kas need tasud on liiga kõrged. Siin võib muidugi asja vaadata sedapidi, kas konkurentsi on piisavalt. Kui ei ole piisavalt, siis äkki on turg liiga väike selliseks tegutsemiseks. Nii et kui küsida, kas pensionifondide haldamise tasud on suured või mitte, siis tuleks võrrelda võrreldavaid asju. Eestis on mõnikord juhtunud niimoodi, et võrreldakse väga suurte fondidega, kus tasud on loomulikult suhteliselt madalad – absoluutarvudes muidugi suuremad. Meie pensionifondid kipuvad tavaliselt olema hirmus väikesed. See ei tähenda, et tasuteemaga ei peaks tegelema, ja sellepärast ma igati tervitan Rahandusministeeriumi algatust. Ma tervitan ka konkurentsi suurenemist pensionifondide turul. Need asjad kogumis peaksid viima meid selleni, et kui pensionifondid üldiselt kasvavad, siis tulevad ka tasud allapoole.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Eelmisel aastal, mõni päev enne vabariigi aastapäeva, võtsime siin vastu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning andsime teile oluliselt tööd  juurde. Seaduse vastuvõtmisel oli vähemalt meie fraktsioonis põhirõhk just sellel, et panna rohkem päitseid pähe SMS-laenu andjatele, et meie inimesed saaksid aru, mida nad võtavad, mis protsentidega võtavad, et neile ei saaks seda laenu väga lihtsalt pähe määrida. Paar nädalat on möödas tähtajast, kui te pidite need taotlused vastu võtma. Kuidas te seda seadust kommenteerite? Kas Eesti inimeste laenuvõtmise riskid on vähenenud, nii et neile ei saa enam kotti pähe tõmmata?

Tänan! Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ehk KAVS-i keskne funktsioon, nii nagu meie seda mõistame, on suurendada ettevõtja ehk professionaalse laenuandja ja laenuvahendaja ning tarbijakrediidi andja ja vahendaja omavastutust vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel. See tähendab seda, et laenu ei saaks need inimesed, kelle puhul on juba ette teada, et nad ei ole võimelised laenu teenindama. Kuidas see seadus on ettevõtja omavastutust suurendanud? Kui senini ei olnud vaja tegevusluba taotleda, siis KAVS-i järgi peab iga professionaalne tarbjakrediidi andja ja vahendaja meilt tegevusloa saama. Kui tal tegevusluba ei ole ja ta tegutseb selles valdkonnas, siis vastavalt karistusseadustikule on tegemist kuriteoga. Selline omavastutuse suurendamine on vähemalt dialoogis – seni me oleme olnud dialoogis tegevusloa taotlejatega – tunda. Kommunikatsioon on olnud selline, et omavastutus on kasvanud. See seadus jõustus täiel määral alles selle aasta märtsis. Vaatame, kuidas ta toimima hakkab, anname natuke aega. Aasta aja pärast ma olen siin tagasi ja annan siis hea meelega hinnangu, kuidas on see seadus toimima hakanud, kas seal on mingid kitsaskohad ja millised need on.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud esineja! Ma arvan, et teie kui kõrge tippjuht ei saa tähtsaid otsuseid teha ilma oma isikliku suhtumiseta ei kontrolli- ega mõne finantsasutuse loomise puhul. Seepärast on mul konkreetne küsimus Tallinna ühistulise panga kohta. Viimastel aastakümnetel ei ole meil selliseid finantsasutusi loodud, küll oli neid aga palju esimeses Eesti Vabariigis ja palju on neid ka teistes Euroopa riikides. Kuidas te suhtute sellise panga loomisse? Kas see rikastab meie pangandusturgu, kas see on positiivne nähtus? Kuidas te iseloomustaksite seda protsessi, mida meil 25 aasta jooksul ei ole olnud?

Üks mu kolleeg armastab öelda, et töö tegemisel puudub tal usk, lootus ja armastus ning ta lähtub kiretult üksnes seadusetähest. Mis ma oskan öelda selles valguses? Jah, krediidiasutuste seaduses on ette nähtud võimalus, et ühistupank, täiesti legitiimne ettevõtlusvorm, saab taotleda panganduse tegevusluba. Seda esiteks. Teine asi, mis ma juba varem ütlesin, kuigi küll pensionifondide kontekstis, on see, et konkurents kui selline on meie arvates väga positiivne. Kolmandaks tahan öelda, et reguleeritud finantsturule tulekuks peavad need taotlejad ikkagi eksami läbima. Seaduses on need piltlikult öeldes eksamiküsimused kirjas ja seaduse nõudeid tuleb täita. Kui taotleja täidab seaduse nõudeid, siis on ta teretulnud tegutsema reguleeritud finantsturul kas siis ühistu või aktsiaseltsi vormis – see on nii, nagu taotleja on endale ettevõtlusvormi valinud. Jumal temaga.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhataja! Ärksad Eesti kodanikud on leidnud, et on vaja luua uus pensionifond, et fondihaldustasusid allapoole viia. Kas te oskate öelda, mis võib selle optimistliku sammu astujatele saatuslikuks saada või mis on takistuseks? Mis on kõige suurem takistus selle fondi loomisel? Kas see on algkapital või on mingi risk, mis võiks neile takistuseks saada?

Neid takistusi võib olla väga rikkalikult, ütleme niimoodi. Kui vaadata puhtalt finantsjärelevalve aspektist, siis ma näen küll ainult ühte takistust. See takistus on see, et seaduse nõuded ei ole täidetud, kui tullakse taotlema tegevusluba. See on ainus takistus, rohkem takistusi meie ehk finantsjärelevalvaja seisukohast ei saa olla. Aga veel kord: kui meie pensionifondide turg muutub mitmekesisemaks ja seal on rohkem konkurentsi, siis ma usun ja loodan, et selle tulemusel võivad need tasud allapoole tulla. Me oleme saanud ju ka lehtedest lugeda, et plaan on neid tasusid alandada.

Aitäh, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Läbirääkimissoovi ei ole. See päevakorrapunkt on käsitletud.

Järgmisena on meie päevakorras Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu 208 esimene lugemine. Algatajate nimel teeb ettekande Kalvi Kõva. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Olen siin teie ees erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõuga. Ei ütleks, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga, aga kindlasti väga vajaliku seaduseelnõuga. Selle seaduseelnõu eesmärk on tagada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koosseisu kuuluvate isikute üldine usaldusväärsus.
Erakondade rahastamise seaduspärasust kontrollima õigustatud organi liikmed ei saa olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või tahtliku riigivastase süüteo eest. Samuti ei tohiks komisjonis olla inimesed, kellel on sellisel alal tegutsemine keelatud. Sellest tulenevalt lisataksegi eelnõuga erakondade rahastamise järelevalvet käsitlevale paragrahvile uus lõige:"(2¹) Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ei või kuuluda isik: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale."
Tihti on minugi käest küsitud, millal see seadus vastu võetakse ja kui kiire sellega on. Eelnõu algatajate ettepanek on, et seadus jõustub üldises korras, ja menetlusprotsess on tõenäoliselt niisugune, nagu Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb. Kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid ja fraktsioone seda eelnõu toetama! Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Põhimõtteliselt mulle iseenesest ei meeldi selline õigusloome, mis lähtub ühest isikust, kelle tõttu hakatakse siis seadust muutma. Minevikust me teame mõnda näidet, kus on tehtud selliseid väga isikupäraseid seadusi, ja need ei ole kunagi väga hästi toiminud. Ma ei räägi seda kadedusest, et Toobal saab nüüd omanimelise seaduse ja mul ei ole. Aga põhimõtteliselt ma näen selles eelnõus ka väikseid puudujääke ja nende kohta ma tahtsingi küsida.
Esimene küsimus on näiteks selline. Siin on öeldud, et keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Aga miks mitte siis ka näiteks isikuvastaste kuritegude eest? Mõned neist on väga vinged – varavastased, inimsusvastased jne. Mul on aga veelgi huvitavam küsimus. Lisaks karistatud endisele Riigikogu liikmele on meil karistatud ka üks erakond. Kas inimesed sellest erakonnast, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, ei peaks samuti olema välistatud igasugustest järelevalve-, kontrolli- ja erikomisjonidest?

Aitäh, hea kolleeg! Nii nagu me kõik teame, menetletakse seaduseelnõusid siin Riigikogu saalis kolm korda ja komisjon teeb vahepeal tähtsat tööd. Need viis fraktsiooni, kes on selle eelnõu algatanud, vaagisid loomulikult kõik variandid läbi, arutasid üht- ja teistpidi. Aga kindlasti on meil põhiseaduskomisjonis, mille liige sina küll ei ole, väga pädevaid kolleege ja seal on ka väga pädevad ametnikud. Kui sa esitad sellise muudatusettepaneku, nagu sa rääkisid, siis meie kolleegid analüüsivad seda ja teevad sinu ettepanekute põhjal võib-olla ridamisi parandusi.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Ehkki siin on ka Vabaerakonna fraktsiooni allkiri, mulle selle eelnõuga tegelemine ka nii väga ei meeldi. Mu küsimus on aga selline: kuidas te kommenteerite Eesti poliitikakultuuri tervist laiemalt? Priit Toobali juhtum, millega me siin tegeleme, on väga selgelt isikustatud asi. Aga vaatame natuke laiemalt, kas või näiteks seda, et tänane meedia tähelepanu – ma ei räägi mitte sellest, et Tallinna Televisioon äsja rõdule ilmus – keskendub rohkem sellele eelnõule kui üliolulisele Eesti Panga ettekandele ja Finantsinspektsiooni ettekandele, mis meil siin äsja olid.

Jah, hea kolleeg, loomulikult ei ole see mingi unistuste eelnõu, mida siia ette kandma tulla. Ka minu käest võeti vaheajal üks intervjuu ja ma eeldasin, et see puudutab kõnet, mille ma siin pärast panga esindaja ettekannet pidasin, aga küsiti hoopis erakonnaseaduse täiendamise seaduse kohta. Nii et fookus on tõesti selline.
Aga kui me viis-kuus aastat tagasi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eraldi institutsioonina lõime – varem tegi seda tööd Riigikogu vastav komisjon –, siis tõenäoliselt ei suudetud algul kõiki teemasid ette näha. Loomulikult oleksime võinud sellele varem tähelepanu pöörata ja juba varem analüüsida, kes võiksid sinna kuuluda, ning näha ette kitsaskohti. Me teame ka ju, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ise on püüdnud oma sisemise regulatsiooniga takistada teatud karistust kandvaid isikuid komisjoni saamast, aga selle otsuse peale on pöördutud kohtusse. Kuna sellest ei ole piisanud, siis peame selle töö siin saalis ära tegema ehk peame seadust muutma. Loomulikult on oodatud kõikide meie kolleegide head ettepanekud, millega see muutmine saaks veel täielikumaks.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ühe inimese seadusi on siin tõepoolest varemgi tehtud, eriti omandireformi kontekstis, nagu ma mäletan. Siin on nüüd vastupidine näide. Kas me saame siis üht inimest ühe asja eest n-ö mitu korda karistada? Kas sellest kohtuotsusest talle ei piisa?

Aitäh! Erinevalt teist mina neid omandireformiga seotud ühe inimese eelnõusid ei mäleta. Ma ütlen aga, et kui nüüd see eelnõu ongi ehk ajendatud ühest isikust, siis kokkuvõttes me ju ei soovi, et meie erakondade rahastamise järelevalvet teeksid isikud, kes on süüdi mõistetud enam-vähem nendelsamadel motiividel, olgu need isikud siis kes iganes. Seadust me muudame ikkagi just selleks, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni töö oleks usaldusväärne.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind panid küsima kaks esimest küsimust, mis siin saalis esitati. Üks küsija oli koalitsioonist, teine oli opositsioonist, aga kummalegi, ei Randperele ega Herkelile eelnõu ei meeldi. Miks me siis üldse sellega tegeleme? Ei meeldi algatajatele, ei meeldi konkreetsetele inimestele. Kas sul on ikka tunne, et kas või pisar silmis, aga peaks ära tegema? Nutame, aga teeme ära?

Hea Mihhail! Sel laupäeval ma tegin kodus ühte tööd, tõmbasin pütiga mingit asja ja viisin kuhugi jäätmejaama. See on vilets töö, aga ma pidin selle ära tegema.

Heimar Lenk, palun!

Eelmine vastus oli nüüd küll, ma ei tea, kellele mõeldud, põllumeestele tervituseks või. Mina tahtsin küsida seda, kas me ei loo mitte pretsedenti. Et kui me ei saa jagu ühest inimesest, ei saa kuidagimoodi takistada teda kuhugi komisjoni kuulumast, kas me peame siis Riigikogu, parlamendi tasemel võtma vastu seaduse? Kas me hakkamegi samamoodi edasi minema, et kui kuhugi maameeste ühistusse kedagi ei taheta, siis teeme seaduse, et see mees ei saaks sinna astuda? Kas Eesti Vabariigis ei ole siis n-ö väiksemaid dokumente, midagi seadusest alamat, et takistada ühe inimese kuulumist mingisse komisjoni? Minu meelest on see natuke naeruväärne, millega me täna siin tegeleme.

Aitäh! Kindlasti on eri organisatsioonidel ja komisjonidel oma regulatsioonid, kuidas neisse inimesi valitakse ja miks kedagi välistatakse, kui see tarvidus on olemas. Aga me räägime täna siin erakonnaseaduse täiendamise seadusest ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonist, mis on seadusega tehtud komisjon. See ei ole pelgalt üks tavaline MTÜ, hea Heimar.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas seda eelnõu ei peaks täiendama veel paari väga olulise punktiga? Minu meelest ei tohiks sellesse komisjoni kuuluda näiteks inimesed, kes on kroonilised maksuvõlglased, kes on riigi ees pikemat aega ja krooniliselt võlgu. Teiseks, kas sinna komisjoni võiksid kuuluda inimesed, kes tegelevad offshore-firmadega? See tähendab ju, et Eesti riik ei ole usaldusväärne, käiakse kusagil makse optimeerimas. Mis te arvate, kas need kaks punkti võiks sellesse eelnõusse juurde panna?

Aitäh! Hea Tarmo, peale mind tuleb siia pulti kolleeg Martin Kukk. Kas oma ettekande alguses või lõpus ütleb ta, et muudatusettepanekute tähtaeg on teatud kuupäev. Selleks kuupäevaks on võimalik esitada muudatusettepanekuid, ja kui te neid esitate, siis komisjon kindlasti analüüsib neid. Ma ei ütle, et see nimekiri on lõplik ja täielik, aga loomulikult ei saa me siia ka kirjutada, et kui kahtlus pärineb kuskilt ajaleheveergudelt või on kuulujutu tasemel. Neid muudatusettepanekuid, mida te võib-olla teete, analüüsitakse ja algatajatena me ei välista, et praegune loetelu pole veel lõplik.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Minu arust on väga positiivne, et te tegelete nii andunult eetika- ja moraaliküsimusega. Alles hiljuti sai sotsiaaldemokraadist Ivari Padar halduskohtus ühe otsuse, mis oli tema suhtes negatiivne. Kas olete kursis selle kohtuotsusega ja kas peaks Ivari Padari jaoks ka mingisuguseid eraldi sanktsioone või reegleid kehtestama? Otsus puudutas Tartu Agro maade tagastamist.

Aitüma! Üldiselt ma ei tea kõiki kohtuotsuseid, mis on tehtud ühe või teise meie kolleegi kohta, kui nad on kohtusse pöördunud, aga oma hea kodukandimehe, naabrimehe Ivari Padari kohtuotsust tean ma väga täpselt. Ma võin teile siis ütelda, et Ivari Padar pöördus kohtusse ja esitas vaide, et teatud isikud pidevalt solvavad teda avalikult. Ta tahtis kontrollida seda taset, kui palju tohib näiteks teid, Jaanus, solvata, ja millal see muutub ebaseaduslikuks. Esimese astme kohus ütles, et kuna inimene on olnud minister, on võtnud vastu mingeid otsuseid, siis ei saa seda piiri, kui palju teda võib solvata, mõõta. Piltlikult öeldes võib tavakodanik või kes tahes solvata iga poliitikut nii palju, kui ta heaks arvab. Ma arvan, et kohtusse pöördudes testis Ivari Padar ära selle  piiri, kuhumaani võib poliitikut solvata. Nüüd me teame, et sind, hea Jaanus, võib solvata niipalju kui süda kutsub. Aga see ei puuduta arutatavat eelnõu.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Teades seda kohtuprotsessi ja selle kodaniku case'i kulgu, kelle kohta eelnõu käib, on mul niisugune küsimus. Kas selle seaduseelnõu algatamine ja eelnõu esimesele lugemisele saatmine võib olla tingitud sellest, et kuna kogu see kohtu-case tundus olevat välja mõeldud, siis teised erakonnad, kes on sellega seotud, kardavad, et komisjoni tuleb tasuja ja leiab üles kõik need kohad, kus teised on eksinud? Kas selle taga ei ole mitte hirm ja vaba demokraatia pärssimine?

Ei, seda vandenõuteooriat ma küll teiega ei jaga ja algatajad ei ole kindlasti sellest tingituna eelnõu esitanud.

Heimar Lenk, palun!

Ma tuletan meelde, et omandireformi aluste seadust, mis on siin saalis käinud, ma ei tea, vist kolm-nelikümmend korda, on parandatud kogu aeg, sest ahned endised omanikud ei saa kuidagi oma isu  täis. Sellega seoses tehti tõepoolest üks seadus, mida kutsuti lehma lellepoja seaduseks. Nii sai kaugetele sugulastele mingi heinamaa tagastada. Muidu ei saanud seda kätte ja siis tuli ühe juhtumi puhuks selline seadus luua. Kas sulle ei tundu, et täna sa lood siin saalis Eesti parlamentaarse ajaloo ühte satiirilehekülge, et tänane istung läheb ajalukku Kõva-Toobali seaduse loomisega?

Aitüma! Hea kolleeg! Selle seaduseelnõu on algatanud viis Riigikogu fraktsiooni. Neid seadusi, mida algatab nii suur hulk Riigikogu liikmeid, on suhteliselt harva. Ma ei tahaks küll kogu seda au endale võtta.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Kalvi! Kas sa ei leia, et selle seadusega represseeritakse ka teisi inimesi, kes on saanud süüdistuse ja karistuse hoopis teise võimu ajal? Ka nendel on olnud ju karistus. Tolles ajas ja ruumis oli kõik seaduste kohane, tegemist oli poliitiliste protsessidega. Ka praegune Toobali case on poliitiline protsess, sest kui koalitsioonijõud, kasutades kõiki nende käes olevaid võimalusi, mõistavad süüdi nii suurima opositsioonierakonna kui ka selle peasekretäri, siis see on poliitiline protsess. Kas te ei karda omandada kunagi hiljem, kui poliitiline olukord muutub, samasugust kuulsust nagu Nõukogude repressiivorganid?

Aitäh! Uhuhuhuhuu, ei karda. Meie ei ole kedagi süüdi mõistnud, hea kolleeg, mina ei ole kedagi süüdi mõistnud, mitte keegi siin saalis ei ole kedagi süüdi mõistnud. Seda on teinud ju vastavad institutsioonid. Nii et süüdimõistmisega siin küll mingit sidet ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin sinu arvamust sellises asjas. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eesmärk on ju jälgida, kas keegi sikku ei tee. Aga selle jaoks oleks kõige parem, kui seal oleksid inimesed, kes teavad detailides, kuidas see värk käib. Kas seal komisjonis ei peaks olema just nimelt parteide peasekretärid või need, kes on seal eesotsas kaua töötanud? Siis poisid jälgiks teiste näppe, sest nad teavad kõige paremini, kuidas selle raha kasutamine käib.

Me ei räägi ju siin, et seal ei tohiks olla endisi peasekretäre. Me räägime, et seal ei tohiks olla isikuid, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustumisest, või kellelt on teatud ametikohal töötamise õigus ära võetud. Ma isegi ei näe seda võimalust, et seal saaks olla igast erakonnast üks süüdimõistetud isik. Paralleeli just peasekretäri ja selle seaduseelnõu vahel mina ei näe. Keegi ei saa ju keelata endist peasekretäri sinna komisjoni kuulumast.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt teistest Riigikogu liikmetest siin saalis olen mina olnud mitu aastat ERJK liige ja seetõttu tunnen ma seda sisekliimat päris hästi. Kui vaadata neid aastaid, mil mina seal töötasin, siis ma võin öelda, et see tegevus oli väga selgelt suunatud ainult ühe erakonna vastu. Teiste parteide rahaasju ei võetud isegi menetlusse. Vaadates seda, et ka teie enda parteikaaslane Ardo Ojasalu on ju ajakirjanduse järgi igasuguste susserduste, maksupettuste poolest tuntud, on selle komisjoni eetilisus suuresti küsitav. Kas selles valguses ei tundu teile, et ERJK kius on nüüd lihtsalt üle kandunud parlamendisaali?

Ei, mulle nii ei tundu. Te nimetasite siin Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Ardo Ojasalu. Kui Ardo Ojasalu oleks tõesti eksinud nende punktide vastu, st oleks tahtlikult toime pannud kuriteo ja kõik need teised asjad, mis ma olen siin mitu korda ette lugenud, siis ei saaks ta loomulikult selles komisjonis olla. Aga see, kui kuskil on mingid kuulujutud, kuskil ajakirjanduses on miskitmoodi mõista antud ... Kui ta mõistetakse süüdi, siis loomulikult ei saa ta selles komisjonis olla, aga praegu ei ole tema suhtes isegi mitte vähimatki kahtlust.

Arno Sild, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Eelnõus on öeldud: "keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest". Mulle tundub, et see viimane osa – olenemata karistusandmete kustutamisest – on äärmiselt repressiivne ja üleliigne. Nagu me teame, on õiguspõhimõtted ikka sellised, et inimene, kui ta on millegagi hakkama saanud, mingi aja pärast rehabiliteeritakse. Kas sa oled minuga nõus, et see viimane osa on siin üleliigne?

Hea kolleeg Arno, ma ei ole nõus. Midagi pole teha, kui sa oled ikka toime pannud riigivastase kuriteo, siis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni minu arvates sul paraku asja ei ole. Erakond saab nimetada oma liikmete hulgast väga palju teisi inimesi, kes võiksid järelevalvet teha. Ja nagu me teame, asendamatuid inimesi on üldiselt väga-väga vähe.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et juba karistatud inimest saab siis teie meelest veel karistada ja ta ei tohi kuuluda rahastamise järelevalve komisjoni. Aga kas näiteks inimene, kellele on esitatud ainult kahtlustus, saaks sellesse komisjoni kuuluda? Te ütlesite, et parteil on väga palju inimesi, keda saaks selle komisjoni liikmeks esitada. Võib-olla sobiks teile paremini härra Edgar Savisaar?

Kui inimene, kelle teie erakond sinna komisjoni esitab, vastab nendele kriteeriumidele, mis praegu kehtivad, ja nendele, mis me oleme selle eelnõuga ette pannud, siis võite minu pärast esitada kelle iganes.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Kalvi! Vastates minu küsimusele sa ütlesid sealt kõnetoolist väga veenvalt, et sina ei ole kedagi süüdi mõistnud. Mulle tuli see väga tuttav ette, Nürnbergis nad karjusid täpselt sama veendunult sedasama. Samas ei lükanud sa ümber minu väidet, et tegemist on poliitilise protsessiga. Miks siis mitte ausalt välja öelda, et te ei taha kedagi, kes on Keskerakonna liige, mitte kuskile mitte iialgi, mitte mingite otsustusprotsesside juurde, et te tahategi hoida kogu riigi juhtimist oma käes igavesest ajast igavesti, tuhat aastat?

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et meie ei ole kedagi süüdi mõistnud. Nagu ma siin kuulsin, on Siret Kotka selle komisjoni endine liige. Selle komisjoni töö tulemusena ongi ta nüüd vist erakonna aseesimeheks tõusnud. Ei ole? Ma ei ole ka täpselt aru saanud, mis positsioonil ta on. Ma arvan, et küll te leiate erakonna liikmete hulgast sinna ka teise väärilise kandidaadi, sama väärilise, nagu oli Siret Kotka.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ikkagi kompetentsuse kohta. Kui loetakse raha, siis peaks kriteeriumiks olema eelkõige sügav kompetentsus selles asjas, millest räägitakse. Minu küsimus sulle on aga laiem. Me arutasime siin enne Eesti Panga presidendi aruannet. Kas näiteks Eesti Panga Nõukogu liikmetele peaks esitama ka mingisuguse minimaalse nõude, et nii panga nõukogu liikmetel kui ka esimehel peaks olema näiteks kõrgem majandusalane või finantsharidus?

Kindlasti on olemas tavapärased nõuded ka panga nõukogu liikmetele, näiteks selle kohta, mis on igal juhul välistatud või missuguseid karistusi neil ei tohi olla. Ma ei ole neid nii täpselt läbi lugenud ega oska seetõttu kommenteerida. Täna me räägime Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonist. See on üks ja ainuke institutsioon, mis jälgib erakonna rahaasju ja analüüsib neid. Nii et loomulikult peavad seal olema kompetentsed inimesed ja ma loodan, et teie erakonnas on peale Priit Toobali veel mõni kompetentne isik.

Siret Kotka, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon peaks reaalselt olema väga eetiline ja väärtushinnangutepõhine komisjon, et ta suudaks teha otsuseid. Minu küsimus on endine. Komisjoni esimees on ajakirjanduse kaudu tuntud inimesena, kes suudab maksudega vusserdada. Kas see läheb siis kokku sotsiaaldemokraatide väärtushinnangutega, et selline inimene on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis?

Aitäh! Kui teil on sellised andmed, et ta on teinud mingisuguseid musti tehinguid või millele iganes te viitate, siis on kohus, prokuratuur see institutsioon, kes peab selle välja selgitama. Mingi kuulujutu peale mina küll mingit seisukohta ei võta.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma pean tunnistama, et väga silmakirjaliku mulje jätad, Kalvi. Väga silmakirjaliku mulje jätad selles mõttes, et räägid eetikast, poliitilisest vastutusest ja moraalist nii kirglikult olukorras, kus Riigikontroll tuleb välja auditiga, mis näitab, et Politsei- ja Piirivalveamet on kriisi lävel, kus põllumehed ei saa erinevalt meie naabritest otsetoetusi, kus te VEB Fondi salajast nõuet rahulikult pealt vaatasite. Ma ei ole nende puhul eetika- ja moraaliküsimusi näinud. Priit Toobal on saanud küll kohtulikult karistada, aga ta ei pea seal komisjonis tegelema Keskerakonna rahaasjadega, seda ta ei tohi teha. Ta peaks tegelema seal sotsiaaldemokraatide ja IRL-i asjadega ning siis läheb teie latern põlema. Niisiis ma väidan, et energia läheb teil ühiskonnaasjades praegu küll valesse kohta. Aga eks see ongi sotside saatus – hääbuda. Jõudu teile!

Aitäh! Meil jätkub energiat kõigi asjade peale, nii et ärge sellepärast muretsege! Meil jätkub energiat tegelda nii selliste eelnõudega kui ka suurte riigiteemadega.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetav ettekandja! Kui ma 26 aastat tagasi esimest korda siin saalis istusin, siis oli tollasel Ülemnõukogul eetikakomisjon. Seda juhtis muuseas pastor, hiljem Narva kiriku laostumisega tuntuks saanud Villu Jürjo, algselt Isamaaliidu ja praegu Keskerakonna liige. Ma kuulan huviga, et meil on siin saalis nii palju eetika asjatundjaid. Äkki tasuks meil ka mõelda eetikakomisjoni moodustamisele. Mis sa arvad?

Ma ei kujuta isegi ette, kuidas, millise muudatusettepanekuga saaks siia seadusesse tuua eetikakomisjoni loomise, kuidas saaks teha kobarseaduse, et moodustada Riigikogus eetikakomisjon. Aga kui te koos Jüri Adamsiga sellise hea plaani välja mõtlete ja muudatusettepaneku teete, eks siis põhiseaduskomisjon arutab seda.

Märt Sults, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kuulates seda arutelu ja palli põrgatamist ühest väravast teise, tekkis mul väga pragmaatiline küsimus. Ütle siis, Kalvi, kui palju maksab üks koht Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis. Kui palju see maksab?

Hea sõber, ma ei tea, mis ta maksab. Sellele küsimusele ma jään vastuse võlgu, mis maksab näiteks teie erakonnas sinna inimese saatmine.

Oudekki Loone, palun!

Austatud ettekandja! Meie Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on põhimõtteliselt erapoolik komisjon. See on selline komisjon, kuhu nimetatakse liikmeid poliitiliselt, mitte selle alusel, kas nad on spetsialistid või mitte. Seda tehakse heal põhjusel, otsustades, et erakondade järelevalve on põhimõtteliselt nii tundlik asi, et seda ei ole võimalik erapooletult teha. See on põhimõtteliselt üks hea põhimõte. Aga arutatav eelnõu läheb nüüd selle põhimõttega vastuollu. Siin hakkavad teised erakonnad tegema ühele ettekirjutusi, keda nad võivad nimetada ja keda mitte. Tegelikult saavad hinnangu erakonna tööle, moraalile ja oma poliitika eest võitlemisele anda ainult valijad, mitte teised erakonnad. Miks te olete otsustanud, et erakonnad peavad hakkama üksteise siseellu sekkuma?

Aitäh! Esiteks ei hakka see seaduseelnõu ühegi erakonna siseellu sekkuma. See seaduseelnõu, mille oleme siia teie ette toonud, on koostatud hoopis teistel põhimõtetel. Teiseks, hea kolleeg, te väitsite, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni nimetatakse liikmeid ainult poliitiliselt, et erakonnad määravad sinna oma esindajad. Päris nii see ei ole. Olge hea, võtke see seadus lahti ja lugege läbi. Sinna nimetavad liikmeid ka põhiseaduslike institutsioonide esindajad, Riigikontroll või kes seal veel oli, mul ei ole see täpne tekst ees. Vaadake järele, seal ei ole mitte ainult erakondade esindajad.

Rohkem küsimusi eelnõu algatajate esindajale ei ole. Põhiseaduskomisjoni nimel teeb ettekande Martin Kukk. Palun!

Hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 19. aprilli istungil, mis sai alguse kell kaks. Eelnõu algatajate esindaja selgitas, et eelnõu koostamise tingis vajadus tagada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmete suhtes üldine avalik usaldusväärsus. Justiitsministeeriumi nõunik tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti ja selgitas, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu oma 14. aprilli istungil ning otsustas eelnõu toetada. Vabariigi Valitsus leidis, et eelnõu menetluse käigus vajaksid mõned küsimused täiendavat reguleerimist ja analüüsi. Selleks, et eelnõuga planeeritud muudatused ei kahjustaks õiguspärase ootuse põhimõtet, tuleks määrata ära see, millal eelnõuga planeeritud muudatused jõustuvad ja kelle suhtes saab neid üldse kohaldada. Tagasiulatuvat ega kaudselt tagasiulatuvat jõudu eelnõul olla ei saa ja kindlasti tuleb eelnõu jõustumisel ette näha mõistlik üleminekuaeg.
Komisjoni liikmed kuulasid ära eelnõu algatajate esindaja ja Justiitsministeeriumi nõuniku selgitused ning esitasid neile küsimusi. Muu hulgas tunti huvi, kas eelnõu algatajad on arutanud ka piirangu seadmist välisriigi kodanike puhul, st et välisriigi kodanikud ei saaks olla Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmed. Eelnõu algatajate esindaja vastas, et seda ei ole arutatud, aga sellise täienduse võib vajaduse korral teha. Praegu on ikkagi olnud eelduseks, et erakonnad esitavad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni oma liikmed, kes peavad üldjuhul vastama teatud tingimustele.
Märgiti, et kunagi, kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni regulatsiooni seadusesse kirjutati, mõeldi ka selle peale, kas kirjutada sisse, et selle komisjoni liige ei saa olla tegevpoliitik ehk parlamendiliige, minister jne. Samuti oli mõte, et liige ei tohiks olla erakonna palgaline töötaja, välistamaks huvide konflikti tekkimise võimalust. Toona neid piiranguid seadusesse ei kirjutatud. Komisjonis küsiti, kas neid ei võiks nüüd eelnõu teksti lisada. Eelnõu algatajate esindaja nõustus, et liikmed võivad olla küll erakonna liikmed, aga võib-olla tõesti ei tohiks nad olla seotud erakonna igapäevase juhtimisega ja rahalise tegevusega. Seega võiks nimetatud piirangute seadmist kaaluda pärast eelnõu esimest lugemist.
Komisjonis leiti muu hulgas, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ei peaks kuuluma erakondade peasekretärid just seetõttu, et erakondade majandustegevuse eest vastutavad isikud ei saa teostada järelevalvet sellesama tegevuse üle. See tähendaks sisuliselt seda, et nad teostaksid järelevalvet iseenda üle. Üks komisjoni liige palus selgitada, kas eelnõuga seatavad piirangud kehtivad ka teistes riigiametites töötamise puhul. Eelnõu algatajate esindaja vastas, et samasugused piirangud tulenevad avaliku teenistuse seadusest kõigile avalikele teenistujatele (ATS-i § 15).
Komisjoni istungi selle päevakorrapunkti arutelu lõpuks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 2016. aasta 3. mai päevakorda (otsus sündis konsensuslikult). Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7, vastu 0 ja erapooletuid 3). Kolmandaks tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 17. mai 2016 kell 17.15 (ka see otsus sündis konsensuslikult). Viimasena otsustati konsensuslikult määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Martin Kukk. Tänan kuulamast!

Küsimused. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Ma juba küsisin seda, hea ettekandja, sinu eelkõneleja, algatajate esindaja Kalvi Kõva käest, aga ma küsin nüüd natuke teise nurga alt üle. Kõigepealt täpsustuseks. Ma ei ole kuidagi Priit Toobali advokaat, ma ei leia absoluutselt, et kriminaalselt karistatud inimene peaks kuuluma Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. Samas ma leian, et see võiks olla nii iseenesestmõistetav, et seda ei peaks seadusega reguleerima. Aga kuna see nüüd ei ole nii iseenesestmõistetav, siis võiks vaadata asja teistpidi, minna kogu tee teisele poole ja öelda, et me anname ammendava loetelu, kes ei või sinna komisjoni kuuluda.
On veel üks puudujääk, mida ma kohe näen ja mida ma ka enne nimetasin. See on see, et tegelikult on ju kogu Keskerakond süüdi mõistetud. Meil on olemas kriminaalne ühendus, mille nimi on Keskerakond. Küsimus on, kas selline kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond peaks üleüldse saama nimetada oma esindajat Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. Kalvi soovitas mul rääkida põhiseaduskomisjoniga. Sina oled selle üks liige ja ma küsingi siis sinu käest. Kas komisjonis arutati seda, et Keskerakond või ükskõik milline süüdimõistetud erakond ei peaks saama sinna esindajat esitada?

Aitäh! Esiteks, ma ei laskuks selle eelnõu menetlemise käigus ühegi konkreetse erakonna ega ühegi konkreetse isiku osas detailidesse, sellepärast et konkreetset seaduseelnõu tehes me mõtleme tulevikule, mitte minevikule. See tähendab, et eelnõu ei puuduta mitte niivõrd ühte erakonda ega ühte isikut, vaid puudutab regulatsiooni üldisemalt. Teiseks, minu isiklik seisukoht on, et kui ühe erakonna liige – jätan erakonna mainimata – on süüdi mõistetud ja kui sealhulgas on süüdi mõistetud juriidiline isik, siis ei anna see demokraatlikus ühiskonnas alust tervet erakonda kuidagimoodi diskrimineerida. Ehk minu seisukoht on, et isegi kui erakond on juriidilise isikuna saanud kohtus süüdimõistva otsuse, siis see ei tähenda, et see erakond tuleks demokraatlikest protsessidest kõrvale jätta. Vastupidi, igal juhul on õigustatud, et sellel erakonnal on seal esindaja.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on eelnõu 208 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai kell 17.15.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud korteriühistu vaidluse lahendamise seaduse eelnõu 187 esimene lugemine. Algatajate nimel teeb ettekande Mihhail Korb. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna arutame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis puudutab korteriühistu vaidluste lahendamist. Põhimõtteliselt samasugust eelnõu arutasime teiega ka eelmise aasta sügisel. Eelmisel korral tekkis sellel teemal saalis avatud diskussioon. Te küsisite, kuidas tagatakse komisjoni liikmete erapooletus või lahendatakse olukord nendes omavalitsustes, kus on ainult kolm kortermaja. Selle eelnõuga oleme eespool nimetatud puudused kõrvaldanud. Eelnõu on täiustatud ja see on muutunud eelmisest oluliselt põhjalikumaks.
Läheme nüüd eelnõu sisu juurde. Eelnõuga luuakse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjonid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Komisjonid moodustatakse konkreetsetesse omavalitsustesse, kelle vahel jagatakse ära kõigis Eesti piirkondades esinevad probleemid. Tallinnas asuv komisjon lahendab näiteks vaidlusi, mis tekivad lisaks Tallinnale ka Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Nii on tagatud, et iga komisjon lahendab enda tööpiirkonnas tekkinud vaidlused ja koormus on ühtlaselt jaotatud. Komisjoni näol on tegu vaheorganiga kohtute ja korterühistute vahel, mis aitaks lahendada korteriühistutes tekkivaid konflikte riigilõivuvabalt. Eestis toimivad sellised vaheorganid väga hästi. Nimetada võib näiteks töövaidluskomisjoni, tarbijavaidluste komisjoni ja ka Tallinnas toimivat üürikomisjoni.
Nüüd õiguslikust poolest. Vaidlused, mille puhul asjaosalistel on õigus komisjoni poole pöörduda, on näiteks vaidlused, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja otsuse tühisuse tuvastamist. Samuti võib seda teha, kui korteriühistu juhatus keeldub avaldamast andmeid ühistu tegevuse kohta või kui juhatus keeldub ühistu liikmele korteriühistut puudutavaid dokumente tutvustamast. Probleemid, mida komisjon on õigustatud lahendama, on ka vaidlused, mis on tekkinud korteriühistu koosoleku puudulikust protokollimisest ja ebaselgusest ühistu rahaliste vahendite kasutamises. Komisjon on pädev lahendama asju, kus materiaalsed nõuded piirduvad 10 000 euroga.
Komisjoni poole pöördumine on vabatahtlik, asjaosalised võivad pöörduda ka otse kohtu poole. Pöörduda korraga nii komisjoni kui ka kohtu poole ei saa. Nõude esitamise tähtaeg on neli kuud peale asjaolude väljaselgitamist. Komisjon on kolmeliikmeline, sinna kuuluvad komisjoni juhataja ja vähemalt kaks liiget. Kui samas vaidlusasjas ei ole pöördutud peale komisjoni otsuse tegemist maakohtusse, jõustub komisjoni otsus lõplikult 20 päeva jooksul.
Eelmisel korral esitati palju küsimusi selle kohta, kuidas tagatakse komisjoni liikmete sõltumatus. Eelnõus täiendasime seda temaatikat oluliselt. Komisjoni liikmete sõltumatus tagatakse taandamisfunktsiooni kehtestamisega. Taandus rahuldatakse juhul, kui komisjoni juhataja või liige on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui esineb muid asjaolusid, mille pinnalt tekib kahtlus nende erapooletuses. Kui komisjoni otsus on lõplikult jõustunud, siis ei ole võimalik enam samas vaidlusasjas kohtusse pöörduda.
Üldiselt võtab ühe tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine esimese astme kohtus aega umbes viis kuud. Komisjoni eesmärk on lahendada vaidlus tunduvalt kiiremini, lihtsamate vaidluste puhul võib otsuse saada ühe kuu jooksul. Komisjoni poole pöördumine on üks alternatiivseid võimalusi kohtu kõrval, olles seejuures pöördujale tasuta. Korteriühistu vaidluse lahendamise komisjoni töötingimused, nagu ruumid ja tehniline teenindamine, tagab maavalitsus, kelle juurde komisjon luuakse. Komisjoni halduskulud ja vaidluse lahendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Lõpetuseks tahan oma kõnes puudutada ka Vabariigi Valitsuse seisukohta selle eelnõu suhtes. Vabariigi Valitsus viitas sellele, et tegemist on samasisulise eelnõuga, nagu oli 54 SE, mida Eesti Keskerakonna fraktsioon kaitses möödunud aasta sügisel komisjonis ja istungisaalis. Täpsustan siinkohal, et tegemist on sisult samasuguse eelnõuga, kuid eelnõu regulatsiooni on oluliselt täiendatud. Arvestatud on komisjonis ja istungisaalis tehtud märkusi ja kõrvaldatud väljatoodud puudused. Jääb mulje, et Vabariigi Valitsus pole praeguse eelnõuga põhjalikult tutvunud ning peab seda sellekssamaks eelnõuks, mille me algatasime eelmisel aastal.
Üks oluline põhjus, miks Eesti Vabariigi valitsus eelnõu ei toetanud, seisnes selles, et eelnõu seletuskirjas ei ole antud hinnangut kaasnevate kulude ja mõjude kohta. Tõepoolest, seletuskirjas ei ole eraldi punkti mõjude analüüsi kohta, kuid igaüks, kes eelnõuga tutvub ja selle seletuskirja loeb, saab aru, et eelnõu seadusena jõustumise korral tekib inimestel võimalus pöörduda korteriühistute pinnal tekkinud vaidluste lahendamiseks riigilõivuvabalt komisjoni poole. Selle tulemusel väheneb kohtute halduskoormus nende küsimuste lahendamisel. Lihtsamate asjade puhul saab kaebaja otsuse oluliselt varem kätte. Tänan teid kuulamast ja ootan küsimusi selle eelnõu kohta!

Küsimused eelnõu algatajale. Valeri Korb, palun!

Tere, lugupeetud kolleeg! Nendest komisjonidest on päris palju juba varem räägitud. Mis sa arvad sellest, et kuigi 2018. aasta 1. jaanuarist läheb käiku uus korteriühistuseadus, pole seni veel midagi tehtud?

Peale seda, kui me eelmisel korral eelnõu tutvustasime, oleme saanud päris palju positiivset tagasisidet kodanikelt, kes on avaldanud heameelt, et selline võimalus võib tekkida. Eelmisel korral ei leidnud meie eelnõu teatud poliitiliste tagamaade tõttu kahjuks toetust, aga selline võimalus, et inimesed saavad pöörduda otse organisatsiooni poole, mis lahendab nende küsimused riigilõivuvabalt ja ilma pika kohtumenetluseta, on tõesti väga oodatud. See, et aastal 2018 jõustub uus korteriühistuseadus, mis teeb asja veel keerulisemaks, kindlasti eeldab, et korteriühistu ja kohtu vahel oleks selline vahekohus või vaheorgan.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, kas sa tead oma kogemusest öelda, kas mõnes omavalitsuses on selline komisjon loodud? Millised on kõige paremad tulemused, mis on sellise komisjoni töös saavutatud?

Ma olen kuulnud, et selline komisjon on loodud Paides. Nii nagu ka teistes kohtades, on sellel komisjonil nõuandev roll. Kindlasti võib nõuandva funktsiooniga komisjon ka päris hästi toimida. Aga seaduse eesmärk on luua organ, mille otsus oleks täitmiseks ning mis lihtsustaks ja kiirendaks korteriühistusiseseid protsesse. See komisjon ei tegele mitte ainult nende juhtumitega, kui korteriühistu liige ei ole ühistu tegevusega rahul, vaid ka näiteks selliste olukordadega, nagu tekkis sel aastal Kohtla-Järvel, kus suurtes majades osa inimesi maksis kommunaalkulusid ja osa ei maksnud. Sellisel juhul on korteriühistu juhatusel võimalus pöörduda komisjoni poole, et leida oma probleemidele lahendus ning nõuda ka vahendeid, millega saaks ühistule esitatud arved kinni maksta.

Aitäh, austatud ettekandja! Siinkohal eelnõu esimene lugemine katkeb, sest Riigikogu täiskogu tööaeg lõppes. Küsimuste esitamine jätkub homme. Jõudu!

Istungi lõpp kell 13.00.